Põlva linnas Mäe tn 8 katastriüksuse detailplaneeringu esitamine kooskõlastamiseks ja arvamuse andmiseks

PÕLVA VALLAVALITSUS

Kesk 15 tel 799 9470 Swedbank AS

63308 Põlva e-post [email protected] EE172200221012204673

Registrikood 75038581 www.polva.ee AS SEB Pank

EE021010402018689001

Koostöötegijad ja kaasatud isikud

01.07.2025 nr 7-1.2/25-49-2

Põlva linnas Mäe tn 8 katastriüksuse

detailplaneeringu esitamine

kooskõlastamiseks ja arvamuse

andmiseks

Tulenevalt planeerimisseaduse § 133 lõikest 1 esitab Põlva Vallavalitsus Teile

kooskõlastamiseks või arvamuse andmiseks Põlva linnas Mäe tn 8 katastriüksuse

detailplaneeringu. Detailplaneeringu kooskõlastajaks on valitsusasutus, kelle valitsemisalas

olevaid küsimusi planeering käsitleb, teised kirja adressaadid saavad planeeringu kohta arvamust

avaldada.

Detailplaneering algatati Põlva Vallavalitsuse 18.03.2025. a korraldusega nr 2-3/113 ja

planeeringuala suurus on 2833 m 2 .

Detailplaneeringuga kavandatakse Mäe tn 8 katastriüksusele nelja korteriga korterelamu.

Korterelamule juurdepääs on Mäe tänavalt ning parkimine lahendatakse katastriüksusel.

Detailplaneeringuga on võimalik tutvuda ka Põlva valla veebilehel: https://www.polva.ee/mae-

tn-8-polva-linn

Kui Te ei ole 30 päeva jooksul käesoleva kirja kättesaamisest arvates kooskõlastamisest

keeldunud või arvamust avaldanud ega ole taotlenud tähtaja pikendamist, loetakse planeering

tulenevalt planeerimisseaduse § 133 lõikest 2 kooskõlastatuks või eeldatakse, et Te ei soovi

planeeringulahenduse kohta arvamust avaldada.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Arne Tilk

abivallavanem

Lisa: Põlva linnas Mäe tn 8 katastriüksuse detailplaneering (Mäe tn 8 katastriüksuse

detailplaneering.asice)

Tiia Zuppur

5347 1669, [email protected]

PÕLVA VALLAVALITSUS

Kesk 15 tel 799 9470 Swedbank AS

63308 Põlva e-post [email protected] EE172200221012204673

Registrikood 75038581 www.polva.ee AS SEB Pank

EE021010402018689001

Koostöötegijad ja kaasatud isikud

01.07.2025 nr 7-1.2/25-49-2

Põlva linnas Mäe tn 8 katastriüksuse

detailplaneeringu esitamine

kooskõlastamiseks ja arvamuse

andmiseks

Tulenevalt planeerimisseaduse § 133 lõikest 1 esitab Põlva Vallavalitsus Teile

kooskõlastamiseks või arvamuse andmiseks Põlva linnas Mäe tn 8 katastriüksuse

detailplaneeringu. Detailplaneeringu kooskõlastajaks on valitsusasutus, kelle valitsemisalas

olevaid küsimusi planeering käsitleb, teised kirja adressaadid saavad planeeringu kohta arvamust

avaldada.

Detailplaneering algatati Põlva Vallavalitsuse 18.03.2025. a korraldusega nr 2-3/113 ja

planeeringuala suurus on 2833 m 2 .

Detailplaneeringuga kavandatakse Mäe tn 8 katastriüksusele nelja korteriga korterelamu.

Korterelamule juurdepääs on Mäe tänavalt ning parkimine lahendatakse katastriüksusel.

Detailplaneeringuga on võimalik tutvuda ka Põlva valla veebilehel: https://www.polva.ee/mae-

tn-8-polva-linn

Kui Te ei ole 30 päeva jooksul käesoleva kirja kättesaamisest arvates kooskõlastamisest

keeldunud või arvamust avaldanud ega ole taotlenud tähtaja pikendamist, loetakse planeering

tulenevalt planeerimisseaduse § 133 lõikest 2 kooskõlastatuks või eeldatakse, et Te ei soovi

planeeringulahenduse kohta arvamust avaldada.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Arne Tilk

abivallavanem

Lisa: Põlva linnas Mäe tn 8 katastriüksuse detailplaneering (Mäe tn 8 katastriüksuse

detailplaneering.asice)

Tiia Zuppur

5347 1669, [email protected]

12. mai 2025 1:5000

SITUATSIOONISKEEM

1

Joonise nimetus

Joonis Jooniseid Mõõtkava Töö nr

5 DP-3-2025

Aadress Mäe tn 8, Põlva linn, Põlva vald

Töö nimetus

Huvitatud isik

Poiste Mahedik OÜ

Põlva linnas Mäe tn 8 katastriüksuse detailplaneering

Planeeringu koostamise korraldaja

Põlva Vallavalitsus Koostamise kuupäev

Kontrollis

Paabor Projekt OÜ Reg. nr: 14260182

Rääbise 4-16, Äksi alevik, Tartu vald [email protected] www.paaborprojekt.com

Koostas

Gerly Toomeoja

Marlen Paabor /allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

Katastriüksuse piir Planeeringuala piir

Leppemärgid:

MÄE TN 8 62001:002:0170

Aluskaart: Maa-amet 2025

1KsA 2Va

3Si

4TuL5Ku

6Ku

7ViKa

8KsA

9Kr,ViKa,Va

11Pr

12Si 13Va

14Va

15Va

10ViKa

16KsA 17KsA

18KsA 19KsA

20Kd

Mäe tnVLP

KLP

ELP

30. juuni 2025 1:500

TUGIJOONIS

3

Joonise nimetus

Joonis Jooniseid Mõõtkava Töö nr

5 DP-3-2025

Aadress Mäe tn 8, Põlva linn, Põlva vald

Töö nimetus

Huvitatud isik

Poiste Mahedik OÜ

Põlva linnas Mäe tn 8 katastriüksuse detailplaneering

Planeeringu koostamise korraldaja

Põlva Vallavalitsus Koostamise kuupäev

Kontrollis

Paabor Projekt OÜ Reg. nr: 14260182

Rääbise 4-16, Äksi alevik, Tartu vald [email protected] www.paaborprojekt.com

Koostas

Gerly Toomeoja

Marlen Paabor /allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

Olemasolev hoone

Olemasolev sõidutee (avalik, asfaltkattega)

Muruala

Olemasolev veetorustik

Planeeringuala piir

Olemasolev katastriüksuse piir

Olemasolev tehnovõrgu kaitsevöönd

Olemasolev kanalisatsioonitorustik Olemasolev madalpingekaabel

Olemasolev sidekaabel Olemasolev gaasitorustik

S

N

INFO PLANEERINGUALA KOHTA

Katastriüksuse lähiaadress Mäe tn 8 Mäe tn T1

Katastriüksuse tunnus 62001:002:0170 62001:002:0053

Katastriüksuse pindala/ planeeringualasse jääv pindala 2342 m2 491 m2

Olemasolev katastriüksuse sihtotstarve Elamumaa 100% Transpordimaa

100%

Olemasolev krundisisene tee (asfaltkattega)

Tänava kaitsevöönd 10 m

Riigikaitselise ehitise piiranguvöönd

TINGMÄRGID

Olemasolev madalpinge õhuliin Olemasolev keskpingekaabel

- III väärtusklass - IV väärtusklass

Va - harilik vaher Acer platanoides KsA - arukask Betula pendula TuL - läikiv tuhkpuu Cotoneaster lucida ViKa - karvane viirpuu Crataegus submollis Kd - harilik kadakas Juniperus communis Ku - harilik kuusk Picea abies Kr - kreegipuu Prunus insititia Pr - pirnipuu Pyrus communis Si - harilik sirel Syringa vulgaris

Dendroloogilise ülevaate koostas Ülle Jõgar Aktiniidia OÜ

Juurdepääs katastriüksusele

Olemasolev jalakäijate ja jalgratturite tee

Märkused: 1.Geodeetilise alusplaani mõõtkavas 1:500 on koostanud Emil Geodeesia OÜ märts 2025.a. Töö nr. 12-25. Koordinaadid riiklikus L-Est´97, kõrgused EH2000 süsteemis. 2.Detailplaneeringu jooniste juurde kuulub lahutamatu osana seletuskiri. 3.Planeeringuala piir on selguse mõttes katastriüksuse piirist kaugemale viidud.

Olemasolev tuletõrjevee hüdrant

VLP

ELP KLP

Olemasolev veeliitumispunkt

Olemasolev kanalisatsiooniliitumispunkt

Olemasolev elektriliitumispunkt

Olemasolev kaugküttetorustik

EK4/2

X

X

X

X

X

X

X

X

X X

X

X

X X

X

X

X

X

X

X

X

X

XX

X

P8

8

4

4

4 4 X

X X

X X

X X

X X

X X

X X

X 6

2

1

10

X

X

X

X

X

X

X X

X

X

POS1 // EK100%

9m/ 5m 250 3

(1/2) 2/1 2342

44

10

30. juuni 2025 1:500

PÕHIJOONIS

4

Joonise nimetus

Joonis Jooniseid Mõõtkava Töö nr

5 DP-3-2025

Aadress Mäe tn 8, Põlva linn, Põlva vald

Töö nimetus

Huvitatud isik

Poiste Mahedik OÜ

Põlva linnas Mäe tn 8 katastriüksuse detailplaneering

Planeeringu koostamise korraldaja

Põlva Vallavalitsus Koostamise kuupäev

Kontrollis

Paabor Projekt OÜ Reg. nr: 14260182

Rääbise 4-16, Äksi alevik, Tartu vald [email protected] www.paaborprojekt.com

Koostas

Gerly Toomeoja

Marlen Paabor /allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

S

N

Planeeritav muruala

Positsiooni number / Sihtotstarve % planeeringu liikides

Kõrgus meetrites maapinnast

(põhihoone/abi- hoone)

Ehitisealune pindala (m2) Ehitiste arv krundil

(põhihoone/abi- hoone)

Korruste arv Krundi suurus

(m2)

Määratud ehitusõiguse aken TABEL 1. KRUNDI MÄÄRATUD EHITUSÕIGUSED

Krundi positsiooni nr Pos 1

Katastriüksuse sihtotstarve Elamumaa 100%

Krundi kasutamise sihtotstarve või sihtotstarbed Korterelamu

maa(EK) 100%

Hoonete suurim lubatud arv või nende puudumine maa-alal

3 (1 põhihoone + 2 abihoonet)

Hoonete suurim lubatud ehitisealune pind 250 m2

Hoonete lubatud maksimaalne kõrgus põhihoonel 9 m abihoonel 5 m

Hoonete suurim lubatud sügavus 3 m

TABEL 2. ARHITEKTUURSED NÕUDED HOONETELE

Krundi positsiooni nr Pos 1

Hoonete soovituslik välisviimistlus looduslikud materjalid

(krohv, puit, kivi)

Lubatud katusekalded 5 - 35°

Suurim lubatud maapealne korruselisus 2

Suurim lubatud korterite arv 4

Planeeritud parkla (asfaltkattega)

Planeeritud kõnnitee (eristuva kattega)

Soovituslik hoone asukoht

Likvideeritav objekt

Märkused: 1.Geodeetilise alusplaani mõõtkavas 1:500 on koostanud Emil Geodeesia OÜ märts 2025.a. Töö nr. 12-25. Koordinaadid riiklikus L-Est´97, kõrgused EH2000 süsteemis. 2.Detailplaneeringu jooniste juurde kuulub lahutamatu osana seletuskiri. 3.Planeeringuala piir on selguse mõttes katastriüksuse piirist kaugemale viidud. 4.Hoonete suurused, asukohad ja pindalad täpsustatakse projekteerimisel.

Säilitatav puu

Planeeritud puu/põõsas

Planeeritud hoonestusala piir

1 Positsiooni nr. P8 Parkimiskohtade arv

Suurim lubatud korterite arv/korruste arvEK4/2

Rekonstrueeritav mahasõit

Planeeritud parkimiskoht Olemasolev hoone

Olemasolev sõidutee (avalik, asfaltkattega)

Olemasolev veetorustik

Planeeringuala piir

Olemasolev katastriüksuse piir

Olemasolev kanalisatsioonitorustik Olemasolev madalpingekaabel

Olemasolev sidekaabel Olemasolev gaasitorustik

Tänava kaitsevöönd 10 m

Riigikaitselise ehitise piiranguvöönd

Olemasolev madalpinge õhuliin Olemasolev keskpingekaabel

Juurdepääs katastriüksusele

Olemasolev jalakäijate ja jalgratturite tee

Olemasolev tuletõrjevee hüdrant

ALUSANDMED KEHTESTATAVAD

ILLUSTREERIVAD

Planeeritud maapinna vertikaalplaneering

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

XX X

8

4

4

4 4 X

X X

X X

X X

X X

X X

X X

X 6

2

1

10

X

X

X

X

X

X

ELP

V1

V1

K1

K1

X X

X

X

SLPVLP

KLP

ELP GLP

44

10

30. juuni 2025 1:500

TEHNOVÕRKUDE JOONIS

5

Joonise nimetus

Joonis Jooniseid Mõõtkava Töö nr

5 DP-3-2025

Aadress Mäe tn 8, Põlva linn, Põlva vald

Töö nimetus

Huvitatud isik

Poiste Mahedik OÜ

Põlva linnas Mäe tn 8 katastriüksuse detailplaneering

Planeeringu koostamise korraldaja

Põlva Vallavalitsus Koostamise kuupäev

Kontrollis

Paabor Projekt OÜ Reg. nr: 14260182

Rääbise 4-16, Äksi alevik, Tartu vald [email protected] www.paaborprojekt.com

Koostas

Gerly Toomeoja

Marlen Paabor /allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

S

N

Soovituslik hoone asukoht

Märkused: 1.Geodeetilise alusplaani mõõtkavas 1:500 on koostanud Emil Geodeesia OÜ märts 2025.a. Töö nr. 12-25. Koordinaadid riiklikus L-Est´97, kõrgused EH2000 süsteemis. 2.Detailplaneeringu jooniste juurde kuulub lahutamatu osana seletuskiri. 3.Planeeringuala piir on selguse mõttes katastriüksuse piirist kaugemale viidud. 4.Hoonete suurused, asukohad ja pindalad täpsustatakse projekteerimisel. 5.Tehnovõrkude täpsed asukohad täpsustatakse projekteerimise käigus.

Planeeritud hoonestusala piir VLP

ELP

KLP Olemasolev/säiliv veeliitumispunkt

Olemasolev/säiliv kanalisatsiooniliitumispunkt

Planeeritud elektriliitumispunkt

Olemasolev/likvideeritav elektriliitumispunkt

Planeeritud tehnovõrgu isikliku kasutusõiguse ala

SLP Planeeritud sidekanalisatsiooni liitumispunkt

GLP Planeeritud gaasiliitumispunkt

ELP

Olemasolev hoone

Olemasolev sõidutee (avalik, asfaltkattega)

Olemasolev veetorustik

Planeeringuala piir

Olemasolev katastriüksuse piir

Olemasolev kanalisatsioonitorustik Olemasolev madalpingekaabel

Olemasolev sidekaabel Olemasolev gaasitorustik

Tänava kaitsevöönd 10 m

Riigikaitselise ehitise piiranguvöönd

Olemasolev madalpinge õhuliin Olemasolev keskpingekaabel

Juurdepääs katastriüksusele

Olemasolev jalakäijate ja jalgratturite tee

Olemasolev tuletõrjevee hüdrant

ALUSANDMED

KEHTESTATAVAD

ILLUSTREERIVAD

V1 K1

Planeeritud veetorustik Planeeritud kanalisatsioonitorustik Planeeritud elektri madalpingekaabel Planeeritud sidekanalisatsioon Planeeritud gaasitorustik

Rekonstrueeritav mahasõit

Paabor Projekt OÜ

Reg nr: 14260182

Malli tn 3

Lombi küla, Tartu vald

Tel: +372 5358 6223

E-mail: [email protected]

Detailplaneeringu nr: DP-3-2025

PÕLVA MAAKOND, PÕLVA VALD

PÕLVA LINNAS MÄE TN 8 KATASTRIÜKSUSE

DETAILPLANEERING

Planeeringu algataja: Põlva Vallavalitsus

Planeeringu koostamisest huvitatud isik: Poiste Mahedik OÜ

Detailplaneeringu koostas: Paabor Projekt OÜ

Koostaja: Marlen Paabor (magistrikraad maastikuarhitektuuris)

/allkirjastatud digitaalselt/

Kontrollis: Gerly Toomeoja (Volitatud maastikuarhitekt, tase 7)

/allkirjastatud digitaalselt/

TARTU 2025

PÕLVA LINNAS MÄE TN 8 KATASTRIÜKSUSE DETAILPLANEERING

2

PAABOR PROJEKT OÜ Reg nr: 14260182 www.paaborprojekt.com

SISUKORD

1. DETAILPLANEERINGU KOOSTAMISE ALUS ............................................................................ 3

2. PLANEERITAVA ALA SUURUS JA ANDMED PLANEERINGUALA MAA-ALA KOHTA ................... 3

3. PLANEERINGU KOOSTAMISE EESMÄRK ................................................................................. 3

4. LÄHTEMATERJALID JA ARVESTAMISELE KUULUVAD DOKUMENDID ..................................... 3

5. GEODEETILINE ALUSPLAAN ................................................................................................. 4

6. PLANEERINGUALA JA SELLE MÕJUALA ANALÜÜS ................................................................. 4

6.1 Vastavus üldplaneeringule ............................................................................................ 4

6.2 Olemasolev olukord ...................................................................................................... 5

6.3 Planeeringuala kontaktvööndi funktsionaalsed seosed ................................................ 6

6.4 Planeeringulahenduse kaalutlused ja põhjendused ...................................................... 7

7. PLANEERINGULAHENDUS ..................................................................................................... 8

7.1. Krundi hoonestusala määramine ................................................................................. 8

7.2 Krundi ehitusõiguse määramine ................................................................................... 8

7.3 Arhitektuursed ja kujunduslikud tingimused ................................................................. 9

7.4 Liiklus- ja parkimiskorraldus ...................................................................................... 10

7.5 Ehitistevahelised kujad ............................................................................................... 10

7.6 Tehnovõrkude lahendus .............................................................................................. 11

7.7 Haljastuse ja heakorra põhimõtted ............................................................................. 13

7.8 Keskkonnatingimuste seadmine .................................................................................. 15

7.9 Planeeringulahendusega kaasnevad mõjud ................................................................ 15

7.10 Servituutide seadmise vajaduse määramine ............................................................. 17

7.11 Planeeringu rakendamise võimalused planeeringu elluviimisest tulenevate võimalike

kahjude hüvitaja ................................................................................................................ 17

8. KOOSKÕLASTUSTE JA ARVAMUSTE KOONDTABEL……………..…………………….......18

Detailplaneeringu koosseis

• Detailplaneeringu seletuskiri

• Joonis 1 – Situatsiooniskeem M 1:5000

• Joonis 2 – Kontaktvööndi ehituslik analüüs M 1:3000

• Joonis 3 – Tugijoonis M 1:500

• Joonis 4 – Põhijoonis M 1:500

• Joonis 5 – Tehnovõrkude joonis M 1:500

PÕLVA LINNAS MÄE TN 8 KATASTRIÜKSUSE DETAILPLANEERING

3

PAABOR PROJEKT OÜ Reg nr: 14260182 www.paaborprojekt.com

SELETUSKIRI

1. Detailplaneeringu koostamise alus

• Huvitatud isiku, Poiste Mahedik OÜ (registrikood 16171212), poolt 26.02.2025.

esitatud taotlus Põlva Vallavalitsusele Põlva linnas Mäe tn 8 asuvale katastriüksusele

detailplaneeringu koostamise algatamiseks.

• Põlva Vallavalitsuse 18. märts 2025 korraldus nr 2-3/113 ja väljastatud lähteseisukohad

Põlva linnas Mäe tn 8 katastriüksusele detailplaneeringu koostamise kohta.

2. Planeeritava ala suurus ja andmed planeeringuala maa-ala kohta

Planeeringuala asub Põlva maakonnas Põlva vallas Põlva linnas (skeem 1). Planeeringuala

suurus on 2833 m2 ning see hõlmab Mäe tn 8 katastriüksust (katastritunnus 62001:002:0170,

maa kasutamise sihtotstarve 100% elamumaa, pindala 2342 m2) ja Mäe tn T1 katastriüksuse

(katastritunnus 62001:002:0053, maa kasutamise sihtotstarve 100% transpordimaa,

planeeringualasse jääv pind 491 m2) osa. Täpsem asukoht on esitatud joonisel nr 1

„Situatsiooniskeem“.

Skeem 1. Asukoha skeem. (Aluskaart: Maa-amet)

3. Planeeringu koostamise eesmärk

Detailplaneeringu koostamise eesmärgiks on krundi ehitusala määramine, sellele ehitusõiguse

andmine kuni nelja korteriga korterelamu püstitamiseks, ehitise arhitektuuriliste ja

kujunduslike tingimuste määramine ning liikluskorralduse ja haljastuse põhimõtete määramine.

4. Lähtematerjalid ja arvestamisele kuuluvad dokumendid

• Põlva Vallavalitsuse 18. märtsi 2025 korraldus nr 2-3/113 „Põlva linnas Mäe tn 8

katastriüksuse detailplaneeringu algatamine“;

• Lähteseisukohad detailplaneeringu koostamiseks;

• Põlva Vallavolikogu 27.06.2024 otsusega nr 1-3/16 kehtestatud Põlva valla

üldplaneering;

• Põlva valla arengukava aastateks 2019-2030;

PÕLVA LINNAS MÄE TN 8 KATASTRIÜKSUSE DETAILPLANEERING

4

PAABOR PROJEKT OÜ Reg nr: 14260182 www.paaborprojekt.com

• Põlva Vallavolikogu 15.05.2024 määrusega nr 7 kehtestatud Põlva valla ühisveevärgi

ja -kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2024–2035;

• Põlva maakonnaplaneering 2030+ (Põlva maavanema 18.08.2017 korraldus nr. 1-

1/17/676).

• Põlva Vallavolikogu 26.03.2025 määrusega nr 5 kehtestatud Põlva valla

jäätmehoolduseeskiri;

• Eestis kehtivad õigusaktid, projekteerimisnormid ja Eesti standardid

(planeerimisseadus; veeseadus; riigihalduse ministri 17.10.2019 määrus nr 50

„Planeeringu vormistamisele ja ülesehitusele esitatavad nõuded“; siseministri

30.03.2017 määrus nr 17 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded ja nõuded tuletõrje

veevarustusele“; EVS 843:2016 „Linnatänavad“; EVS 809-1:2002 „Kuritegevuse

ennetamine. Linnaplaneerimine ja arhitektuur. Osa 1: Linnaplaneerimine“; EVS 812-

6:2012+A1+A2 „Ehitiste tuleohutus. Osa 6: Tuletõrje veevarustus“);

• Maa- ja Ruumiameti kaardimaterjal.

5. Geodeetiline alusplaan

Geodeetiline alusplaan mõõtkavas 1:500 on koostanud Emil Geodeesia OÜ märts 2025. Töö

nr. 12-25. Koordinaatsüsteem L-Est97, kõrgussüsteem EH2000.

6. Planeeringuala ja selle mõjuala analüüs

6.1 Vastavus üldplaneeringule

Põlva Vallavolikogu 27.06.2024 otsusega nr 1-3/16 kehtestatud Põlva valla üldplaneeringu

järgi asub Mäe tn 8 katastriüksus Käisi-Piiri ehituslikus piirkonnas väikeelamu maa-alal (tähis

EV). Üldplaneeringu järgi asuvad väikeelamu maa-alal üksikelamud, kaksikelamud,

ridaelamud jms, elamutevaheline väliruum ning elamuid teenindav maakasutus, sh

teenindusettevõtted, vaba aja veetmise ja elustiili ettevõtted, rohealad, puhke- ja mänguväljakud

jm. Elamutest on alale lubatud ka kuni 4 korteriga korterelamute püstitamine.

Detailplaneeringu koostamisel on arvestatud Põlva valla üldplaneeringu seletuskirjas peatükis

5.1 „Üldised tingimused“ toodud nõudeid. Lisaks on arvestatud peatükis 6.1.5. välja toodud

üldiseid ehitustingimusi täiendavad tingimusi: ehitusõigust tagava katastriüksuse

miinimumsuurus on 900 m2, täisehituse % 30, hoone suurim lubatud kõrgus 9 m. Piirde kõrgus

avalikult kasutatava alaga piirnevas osas kuni 1,2 m.

Detailplaneeringu algatamise ettepanekus toodud soov püstitada katastriüksusele nelja

korteriga elamu ei ole üldplaneeringuga vastuolus.

PÕLVA LINNAS MÄE TN 8 KATASTRIÜKSUSE DETAILPLANEERING

5

PAABOR PROJEKT OÜ Reg nr: 14260182 www.paaborprojekt.com

Skeem 2. Väljavõte Põlva valla üldplaneeringust

(musta kriipsjoonega märgitud planeeringuala piir)

6.2 Olemasolev olukord

Planeeringuala suurus on 2833 m2 ning see hõlmab Mäe tn 8 katastriüksust (katastritunnus

62001:002:0170, maa kasutamise sihtotstarve 100% elamumaa, pindala 2342 m2) ja Mäe tn T1

katastriüksuse (katastritunnus 62001:002:0053, maa kasutamise sihtotstarve 100%

transpordimaa, planeeringualasse jääv pind 491 m2) osa.

Ehitisregistri andmetel asuvad Mäe tn 8 katastriüksusel elamu (110009880), kavandatav

üksikelamu (121394678), laut-kuur (110009881), saun-pesuköök (110009882), kuur-kelder

(110009883), 2 kuuri /110009884, 110009885), käimla (220469928), piire (220469929),

väravad (220469930). Kavandatavale üksikelamule on Põlva Vallavalitsuse 22.09.2021

korraldusega nr 2-3/447 väljastatud projekteerimistingimused ja 05.01.2023 ehitusluba.

Katastriüksus asub reoveekogumisalal ja kaugküttepiirkonnas. Katastriüksusel kasvavad 8-12

m kõrgused lehtpuud, maapind on suhteliselt tasane. Katastriüksusele on olemas juurdepääs

Mäe tänavalt.

Planeeringualale ulatuvad kaitsevöönd:

• riigikaitselise ehitise (Põlva maleva staap) piiranguvöönd;

• alla 1 kV elektriõhuliin ja selle kaitsevöönd;

• elektri maakaabelliin ja maakaabelliinide kaitsevöönd;

• elektriõhuliini mastitõmmits;

• A ja B kategooria gaasitorustik ja selle kaitsevöönd.

Planeeringualal on liitumised ühisveevärgiga ja elektriühendus.

PÕLVA LINNAS MÄE TN 8 KATASTRIÜKSUSE DETAILPLANEERING

6

PAABOR PROJEKT OÜ Reg nr: 14260182 www.paaborprojekt.com

Katastriüksus piirneb läänest lasteaiaga, põhjast ja idast üksikelamutega, ida-lõunasuunas Mäe

tänav T1 katastriüksusega. Katastriüksuse kontaktvööndisse jääb Mesikäpa hall ja Põlva

staadion, lõuna ja põhja suunas jäävad kortermajad.

Planeeringuala jääb maakondliku tähtsusega Põlva järve, Orajõe ja Peri oja lähiümbruse

väärtuslikule maastikule.

Foto 1. Vaade planeeringualale Mäe tänavalt (foto Google Maps 2024)

6.3 Planeeringuala kontaktvööndi funktsionaalsed seosed

Planeeringuala kontaktvööndi ehituslikud seosed ja maakasutused on kajastatud joonisel 2.

Planeeringualaga piirnevad elamumaa, ühiskondlike ehitiste maa ja transpordimaa

sihtotstarbega katastriüksused.

Planeeritavat ala piiravad järgmised katastriüksused:

• Põhja poolt:

- Mäe tn 4, katastriüksuse tunnus 62001:002:0019, elamumaa 100%, pindala 2597m²,

millel asub üksikelamu ja 3 abihoonet;

• Lõuna poolt:

- Mäe tn T1, katastriüksuse tunnus 62001:002:0053, sihtotstarve transpordimaa

100%, pindala 6712 m²;

- Mäe tn 10, katastriüksuse tunnus 62001:002:0303, sihtotstarve tootmismaa 100%,

pindala 101 m2, millel asub elektrialajaam;

• Ida poolt:

- Mäe tn 6, katastriüksuse tunnus 62001:002:0180, sihtotstarve elamumaa 100%,

pindala 1297 m², millel asub üksikelamu ja 4 abihoonet;

• Lääne poolt:

- Piiri tn 7, katastriüksuse tunnus 62001:002:0011, sihtotstarve ühiskondlike ehitiste

maa 100%, pindala 10182 m², sellel katastriüksusel asub Põlva Lasteaed Lepatriinu.

Teisele poole Mäe tänavat jäävad 4-korruselised korterelamud. Lähimad bussipeatused on Kesk

tänaval (Kooli) ja Võru tänaval (Võru tn). Planeeringualast ca 700 m kaugusele jääb Põlva

bussijaam, lähim toidupood (Coop Konsum) asub planeeringualast 6 minutilise jalutuskäigu

PÕLVA LINNAS MÄE TN 8 KATASTRIÜKSUSE DETAILPLANEERING

7

PAABOR PROJEKT OÜ Reg nr: 14260182 www.paaborprojekt.com

kaugusel (ca 500 m), lähim lasteaed (Põlva lasteaed Lepatriinu) asub planeeringuala kõrval ning

lähim kool (Põlva Kool) asub samuti planeeringuala kontaktvööndis ja jääb planeeringualast ca

400 m kaugusele).

Planeeringuala lähialal (r = 500m) on üle 65% katastriüksustel elamumaa, ühiskondlike ehitiste

maa, üldkasutatava maa ja ärimaa sihtotstarbed, mis kõik toetavad planeeringualale elamuala

funktsiooni määramist.

6.4 Planeeringulahenduse kaalutlused ja põhjendused

Põlva maavanema 18.08.2017 korraldusega nr 1-1/17/676 kehtestatud maakonnaplaneeringu

kohaselt on Põlva linn maakonna keskuslinn. Asustuse areng maakonnas tugineb

maakonnaplaneeringu järgi olulisel määral kohaliku tasandi keskuste võrgustikule, aga ka

maakonna keskuslinnale. Arengu suunamisel kasutatakse ära olemasolevat taristut ning

tihendatakse olemasolevaid kompaktse ruumistruktuuriga asulaid. Maakonnaplaneeringus on

välja toodud: „Asustuse arengu suunamise üldine huvi on, et asustuse areng ei tooks kaasa

asjatuid kulusid uue tehnilise ja sotsiaalse taristu rajamisel ja ekspluatatsioonil, kuid soodustaks

mitmekesise ja kvaliteetse elukeskkonna säilimist. Sellise arengu saavutamiseks on tarvis

suurendada olemasoleva kompaktse asustusega piirkondade ruumilist ja funktsionaalset

sidusust, leida uus rakendus kasutusest välja langenud hoonetele ja nende lähialadele ning

säilitada väljakujunenud asustusmustreid hajaasustuses“. Detailplaneering on

maakonnaplaneeringuga määratud arengusuundumuste ja põhimõtetega kooskõlas.

Vastavalt planeerimisseaduse (PlanS) §124 lg 2 on detailplaneeringu eesmärk eelkõige

üldplaneeringu elluviimine ja planeeringualale ruumilise terviklahenduse loomine. Käesolev

detailplaneering jälgib kehtivas Põlva valla üldplaneeringus 2029+ toodud nõudeid.

Detailplaneeringu realiseerimisel viiakse seega ellu üldplaneeringus toodut ja samaaegselt

aidatakse kaasa maakonnaplaneeringuga määratud arengusuundumustega.

PÕLVA LINNAS MÄE TN 8 KATASTRIÜKSUSE DETAILPLANEERING

8

PAABOR PROJEKT OÜ Reg nr: 14260182 www.paaborprojekt.com

Olemasolevad taristu ja teed on võimelised lisanduva ehitise rajamisega kaasneva koormusega

toime tulema. Planeeringuga katastriüksuse piire ei muudeta ja nelja korteriga korterelamu

sobitub sealsesse linnakeskkonda kuna üle tee ja vahetus läheduses on juba korterelamud.

Samuti sobitub planeeringulahendus põhja poole jäävate üksikelamutega kuna ehitisealune pind

on kooskõlas naabruses olevate ehitusmahtudega.

7. Planeeringulahendus

Detailplaneeringuga ei muudeta Mäe tn 8 katastriüksuse sihtotstarvet, ning selleks jääb 100%

elamumaa. Krundi kasutamise sihtotstarbeks määratakse korterelamu maa. Lisaks määratakse

hoonestusala ja ehitusõigus 4-korteriga korterelamu rajamiseks.

7.1. Krundi hoonestusala määramine

Detailplaneeringuga on krundile määratud hoonestusala. Hoonestusala on ala, kuhu on lubatud

ehitusloakohustuslikke kui ka ehitusloakohustuseta hoonete rajamine, hoonestusala on näidatud

joonisel 4 „Põhijoonis“. Hoonestusala on planeeritud minimaalselt 4 m kaugusele

katastriüksuse piirist. Mäe tänava suunast on hoonestusala 10 m kaugusel jalakäijate tee piirist,

Mäe tn 6 suunas on hoonestusala 8 m katastriüksuse piirist (tuleneb Mäe tn 6 abihoonete

paiknemisest katastriüksuse piiril) ning teistel suundadel on hoonestusala 4 m kaugusel

katastriüksuse piirist. Hoonestusala sees on võimalik vabalt valida hoonete asukohti.

Hoonestusalast välja on lubatud rajada hoonete sihtotstarbeliseks kasutamiseks vajalikke

tehnovõrke, parkimisalasid, juurdepääsuteid, haljastust ja ehitisteatist mitte nõudvaid

väikeehitisi (alla 20 m2 ehitisealuse pinnaga) nagu näiteks prügikastide varjualune.

7.2 Krundi ehitusõiguse määramine

Krundi ehitusõigusega määratakse PlanS § 126 lg 4 kohaselt:

1. krundi kasutamise sihtotstarve või sihtotstarbed;

2. hoonete suurim lubatud arv või nende puudumine maa-alal;

3. hoonete suurim lubatud ehitisealune pind;

4. hoonete lubatud maksimaalne kõrgus;

5. asjakohasel juhul hoonete suurim lubatud sügavus.

Planeeringuga määratud krundi ehitusõigused on toodud joonisel 4 „Põhijoonis“ tabelis 1

„Krundi määratud ehitusõigused“ ja krundi ehitusõiguse aknas.

Lubatud suurim ehitisealune pind näitab kõikide ehitiste suurimat lubatud pinda, st selle alla

lähevad kõik ehitusloakohustuslikud ja ehitusloakohustuseta ehitised (sh ka alla 20 m2

pindalaga ehitised). Detailplaneeringuga on määratud hoonete suurimad lubatud arvud krundi

kohta, mis sisaldavad nii ehitusloakohustuslike kui ka ehitusloakohustuseta hoonete arvu (va

kuni 20 m² mitteehitusloa kohustuslike ehitised). Kuni 20 m2 pinnaga mitteehitusloa

kohustuslike ehitiste maksimaalset arvu ei määrata, kuid silmas tuleb pidada, et maht jääks

lubatud ehitisealuse pinna sisse (ehitisealuse pinna moodustavad kõik krundil olevate ehitusloa

kohustuslike hoonete ja ehitusloa kohustust mitteomavate ehitiste ehitisealuste pindade

summa).

Detailplaneeringu joonisel nr 4 „Põhijoonis“ kujutatud korterelamu asukoht ja suurus on

illustreeriv ja täpne lahendus hoone asukoha, kuju ja suuruse kohta määratakse ehitusprojekti

käigus.

Hoonete suurimaks lubatud sügavuseks määratakse 3 m. Kui soovitakse rajada keldrikorruseid,

siis maa-aluse korruse kavandamisel tuleb ehitusprojekti koostamisel lähtuda

PÕLVA LINNAS MÄE TN 8 KATASTRIÜKSUSE DETAILPLANEERING

9

PAABOR PROJEKT OÜ Reg nr: 14260182 www.paaborprojekt.com

ehitusgeoloogilistest tingimustest (eelprojektis piisab kui anda ülevaade maa-ameti

geoloogiliste kaartide või puurkaevude passide põhjal või selgitada välja, kas piirkonda on

keldreid ehitatud; põhiprojekt peab sisaldama eksperthinnangut).

Tabel 1. Krundi määratud ehitusõigused

7.3 Arhitektuursed ja kujunduslikud tingimused

Ehitistele määratakse järgnevad arhitektuursed ja kujunduslikud tingimused:

1. hoone soovituslikud välisviimistluse materjalid;

2. lubatud katusekalded;

3. lubatud maksimaalne maapealne korruselisus;

4. suurim lubatud korterite arv.

Tabel 2. Arhitektuursed nõuded hoonele

Hoonete lubatud välisviimistluse materjal puit, kivi, krohv, klaas, profiilplekk

Lubatud katusekalded 5 – 35°

Lubatud maksimaalne maapealne

korruselisus (põhihoone/abihoone) 2 / 1

Suurim lubatud korterite arv 4

Arhitektuursed tingimused on välja toodud ka joonisel 4 „Põhijoonis“ tabelis 2 „Arhitektuursed

nõuded hoonete“.

Ehitatavad hooned peavad mahult sobima ümbritseva keskkonnaga. Hoonete arhitektuur peab

olema linnalisse keskkonda sobiv, heatasemeline ja ümbritsevat keskkonda väärtustav.

Katusekattematerjalid ja viimistlusmaterjalid peavad sobima hoone arhitektuurilahendusega ja

välisilmega. Väikeehitiste ehitamisel ja materjalide valikul lähtuda põhihoone arhitektuursest

stiilist ja tuleb lahendada harmoneeruvalt keskkonnaga.

Piirded

Lubatud on rajada piirdeid, et luua turvaline keskkond. Piiretena tuleb kasutada läbipaistvaid

puit- ja/või metallpiirdeid. Lubatud maksimaalne piirete kõrgus on Mäe tänava ääres 1,2 m,

teistes külgedes võib olla piirdeaia 1,5 m, sh läbipaistmatute piirdeaedade rajamine on keelatud

(va. lasteaia poolses küljes). Rajatavad piirded peavad tüübilt, värvitoonilt ja välisviimistluselt

sobima rajatava hoonestusega.

Välisvalgustus

Pos

nr

Krundi

kasutamise

sihtotstarve või

sihtotstarbed

Hoonete suurim

lubatud arv või nende

puudumine maa-alal

(põhihoone/abihoone)

Hoonete suurim

lubatud

ehitisealune pind

Hoonete lubatud

maksimaalne kõrgus

(põhihoone/abihoone)

1 Korterelamu

maa (EK) 100% 3 (1/2) 250 m2 9 m / 5 m

PÕLVA LINNAS MÄE TN 8 KATASTRIÜKSUSE DETAILPLANEERING

10

PAABOR PROJEKT OÜ Reg nr: 14260182 www.paaborprojekt.com

Valgusreostuse kahjulike mõjude minimeerimiseks peaks valgustus:

• olema hämardatav öisel ajal minimaalsele tasemele;

• valgustama ainult seda ala, mis seda vajab;

• projekteeritud selliselt, et valgus leviks naaberkinnistule võimalikult vähe;

• peab vähendama sinise valguse emissiooni;

• olema täielikult varjestatud (allapoole suunatud);

• eelistada katendites madala peegeldusvõimega materjale;

• eelistada tiheasustusse sobivat valgustite värvustemperatuuri 3000K.

7.4 Liiklus- ja parkimiskorraldus

Planeeringuala piirneb munitsipaalomandus oleva Mäe tänavaga. Tee kaitsevöönd on 10 m tee

äärmise sõiduraja servast.

Mäe tn 8 kinnistule on olemasolev juurdepääs Mäe tänavalt. Planeeritud on juurdepääsutee

rekonstrueerimine ja mõningane pöörderaadiuse laiendamine, sh peab silmas pidama, et

sissesõidul peab tänava ääres olev jalgtee olema katkematu (sissesõidu kohal on ka kõnnitee).

Lisaks on planeeritud planeeringuala siseselt jalakäijate liikumisteede rajamine mis tuleb

ühendada olemasoleva jalakäijate ja jalgratturite teega Mäe tänaval, et soodustada mugavaid

ühendusi jalakäijatele ja jalgratturitele.

Parkimine tuleb lahendada katastriüksusel vastavalt teede ja tänavate standardis EVS 843:2016

„Linnatänavad“ väljatoodud parkimisnormatiivile. Parkimiskohtade minimaalne arv ühe

korteri kohta on standardi järgselt 1-2-toalisel korteril 1,3 ja 3 ja enama toalisel korteril 1,5 ehk

4 korteri puhul on vajalik tagada kuni 6 kohta. Külaliste parkimine tuleb lahendada samuti

katastriüksuselja selleks juhuks tuleb rajada lisanduvad külaliste parkimiskohad krundisiseselt.

Planeeritud on rajada 8 parkimiskohta. Parkimisala on soovituslik rajada kõvakattega või ka

osaliselt murukivist.

Ehitusprojekti koostamise käigus tuleb lahendada ka jalgrataste parkimine. Planeeritud

korterelamus tuleks igale korterile ette näha panipaik/jalgratta parkimiskoht, mis mahutaks

vähemal ühe jalgratta korteri kohta. Jalgrataste hoidmiseks võib korterelamus ette näha ka

näiteks ühise lukustatava jalgrataste hoiuruumi, milleks tuleb leida sobiv koht korterelamu

avalikes ruumides. Samuti on lubatud rajada jalgratta parkla hoone ette valgustatud osale.

Parkimisala projekteerimisel ja rajamisel tuleb arvestada järgnevate nõuetega:

• kavandada läbimõeldud ja mugav parkimislahendus erinevatele liikumisvahenditele

(sõiduauto, jalgratas) vastavalt arendatava ala täpsemale kasutusele ning kehtivatele

parkimisnormidele. Eelistada säästlikke liikumisviise toetavaid lahendusi;

• parkimine lahendada katastriüksuse piires ning arvestada tuleb parkimise normide,

linnatänavate standardiga ja inimmõõtmelise ruumi kavandamise põhimõtetega.

(Inimmõõtmelise ruumi planeerimisel on tähelepanu keskmes jalakäijad, jalgratturid ja

üldine linnaelu ning selle tagamiseks on üheaegselt oluline arvestada nii ruumi

turvalisuse, elavuse, säästvuse kui ka tervislikkusega);

7.5 Ehitistevahelised kujad

Planeeritud hoonestusalale ehitamisel tuleb arvestada tuleohutusklasside ja hoonete vaheliste

kujadega vastavalt siseministri 30.03.2017 määrusele nr 17 „Ehitisele esitatavad

PÕLVA LINNAS MÄE TN 8 KATASTRIÜKSUSE DETAILPLANEERING

11

PAABOR PROJEKT OÜ Reg nr: 14260182 www.paaborprojekt.com

tuleohutusnõuded“. Hoonetevaheline tuleohutuskuja peab olema üldiselt vastavalt väljatoodud

määruse §22 lg 2-le kaheksa meetrit. Päästetööde tegemiseks peab päästemeeskonnale olema

tagatud ehitisele piisav juurdepääs tulekahju kustutamiseks ettenähtud päästevahenditega.

Kui sõidukite parkimine kavandatakse välisseinale lähemal kui 4 meetrit, tuleb välisseinas

kasutada materjale, mis iseseisvalt ei põle ning seina üldpinnast ei tohi avatäidete pindala olla

üle 25 % ja seda 4 meetri ulatuses külgsuunas ja 5 meetri ulatuses vertikaalsuunas.

Hoone tulepüsivusklass määratakse ehitusprojektis.

7.6 Tehnovõrkude lahendus

Joonisel 5 toodud planeeritud tehnovõrkude asukohad on põhimõttelised ja täpsustatakse

projekteerimise käigus sõltuvalt vajadusest. Olemasolevatele ja planeeritud tehnorajatistele on

soovituslik seada notariaalsed isiklikud kasutusõigused määramaks õigused ja kohustused

krundi omaniku ja tehnovõrgu omaniku vahel.

7.6.1 Veevarustus ja kanalisatsioon

Planeeringualal ja selle vahetus läheduses asuvad ühisveevärgi- ja -kanalisatsioonitorustikud.

Olemasoleval üksikelamul on olemasolev ühisveevärgiga liitumine. Seega planeeringualale

rajatav hoonete vee- ja kanalisatsiooni teenuse tagamine ette nähtud ühisveevärgi ja -

kanalisatsioonitorustikest. Vee-ettevõtjaks on Põlva linnas AS Põlva Vesi, kes väljastas

ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga liitumiseks tehnilised tingimused (vt täpsemalt lisade

kaustas). Krundi piiril on olemas nii vee- kui ka kanalisatsioonitorustike liitumispunkt, millest

ühendused on võimalik luua. Silmas peab pidama, et olemasolev veetorustik on

dimensioneeritud üksikelamu baasil ja suure tõenäosusega on vajalik olemasoleva

katastriüksuse sisese veetorustiku likvideerimine ja suurema läbimõõduga torustikuga

asendamine. Kanalistasioonivõrguga liitumist hetkel pole, kuid kinnistu piiril on liitumispunkt

olemas, kuhu tekkinud reovett on võimalik juhtida. Planeeritava hoone kanalisatsiooni

paisutuskõrguseks loetakse 0,10 m üle tänava kaevuluugi kõrgusmärgi. Vee-ettevõtja ei vastuta

kliendi kinnistul allpool reovee paisutuskõrgust paiknevate ehitiste, ruumide või pindade

üleujutuse eest kanalisatsiooni kaudu.

Soovituslikud torustike kulgemise asukohad on näidatud joonisel 5. Täpne torustike asukoht

leitakse projekteerimise staadiumis.

Arvestuslik vee kogus on kortermajal kokku (arvestades keskmist ühiktarbimist ja keskmiselt

pere suurust) ca 2 m3/ööpäevas. Arvestuslik tekkiv reovee kogus on samuti kogu kortermaja

puhul ca 2 m3/ööpäevas.

Liitumispunktist alates ehitab katastriüksusesisesed torustikud ning veemõõdusõlme välja

detailplaneeringust huvitatud isik. Enne veemõõdusõlme ei tohi olla hargnemisi.

Veemõõdusõlm peab vastama nõuetele.

7.6.2 Sademevesi

Mäe tänaval ei ole rajatud sademevee kanalisatsioonitorustikke. Üleliigne sademevesi on

võimalik immutada krundisiseselt krundi põhjaosas, kuna maapind on hoonestusala osas üsna

tasane ning parklale on võimalik määrata vertikaalplaneering kirdesuunaliselt. Sademevee

lahenduse projekteerimisel peab eesmärk olema sademevesi maksimaalselt immutada oma

krundil. Eesmärgi saavutamiseks kasutada mitmekülgseid sademevee immutamise lahendusi,

st tagada piisavalt looduslikku pinda, kasutada vett läbilaskvaid tee- ja pinnakattematerjale.

Samuti on lubatud sademevee osaline kogumine sademevee mahutisse (nt Pipelife Stormbox

toode), et kasutada seda edaspidi kastmisvee otstarbeks. Joonisel 4 näidatud

PÕLVA LINNAS MÄE TN 8 KATASTRIÜKSUSE DETAILPLANEERING

12

PAABOR PROJEKT OÜ Reg nr: 14260182 www.paaborprojekt.com

vertikaalplaneerimise suunad on üks võimalik lahendus ning täpsem vertikaalplaneering

määratakse projekteerimise staadiumis.

7.6.3 Tuletõrje veevarustus

Tuletõrjeveevarustuse tagamine on võimalik planeeringuala vahetus lähedusest olemasolevast

tuletõrje hüdrandist.

Lähim tuletõrjehüdrant Mäe tn 8 kinnistule on T-tüüpi maapealne hüdrant nr 26

(X=6438517.417, Y=680210.7963) Mäe tn 9 juures. Hüdrandi asukoht on näidatud

tehnovõrkude joonisel.

Põlva veevärgis on arvestatud maksimaalseks tulekustutusvee vooluhulgaks 15 l/s.

7.6.4 Elektrivarustus

Põlva linn, Mäe tn 8 kinnistul on olemasolev liitumispunkt Elektrileviga sisestuskaabli

ühendusel Lasteaia:(Põlva) alajaama fiidri F9 õhuliini mastis M1. Peakaitsme suurus 3x20A.

Peakaitsme suurendamiseks, liitumispunkti asukoha muutmiseks ja elektrivõrgu

ümberehituseks tuleb esitada vastavasisuline taotlus Elektrilevi OÜ-le. Planeeritud on

olemasoleva õhuliini likvideerimine ja maakaablisse panemine transpordimaale.

Liitumispunkti asukoha muutumisel on planeeritud kinnistu piirile 0,4 kV liitumiskilp.

Liitumiskilbi toide on planeeritud Lasteaia:(Põlva) alajaamast maakaabliga. Liitumiskilp peab

olema alati vabalt teenindatav.

Elektritoide liitumiskilbist hooneteni tuleb rajada maakaabliga. Hoonete elektrivarustuse

elektrikaablite asukohad täpsustatakse projekteerimise staadiumis.

Elektrimaakaablitele kehtib kaitsevöönd 1 m maakaabli teljest mõlemale poole. Teisi

kommunikatsioone ei ole lubatud planeerida elektrikaablite kaitsetsoonidesse. Elektrilevi OÜ

tehnorajatiste maakasutusõigus tagatakse servituudialana (vt ptk. 7.10).

Elektriliinide soovituslikud paiknemised on näidatud joonisel 5 „Tehnovõrkude joonis“ ning

nende konkreetsed asukohad määratakse tööprojektiga.

7.6.5 Soojusvarustus

Hoonete soojavarustuseks on lubatud kolm alternatiivi: 1) lahendada soojavarustus lokaalselt;

2) tagada soojavarustus olemasolevast gaasitorustikust, mis asub planeeringuala vahetus

läheduses; 3) liituda kaugküttega.

1) Kui hoonete soojavarustus lahendatakse lokaalselt on lubatud kütteallikad on

elektriküte, maaküte, õhk- ja õhk-vesi soojuspumbad, tahkeküte ja päikesepaneelid. Sh

päiksepaneele on lubatud rajada vaid hoone fassaadile või katusele. Keelatud on

kasutada looduskeskkonda saastavaid kütteliike nagu näiteks põlevkivi, raskeõlid ja

kivisüsi.

2) Gaasitorustikuga liitumine on võimalik olemasolevast gaasitorustikust Mäe tänaval.

Olemasoleva gaasitorustiku läbimõõt, materjal ja seinapaksus (terastoru puhul) on

liitumiskohas ST 219 x 7 mm. Planeeritud gaasitorustiku MOP 3,0 bar. Kinnistu piirile

võimalikult lähedale tuleb rajada nõuetele (sh õigusaktidele, standarditele) vastava

liitumispunktina maakraan, kuid mitte lähemale kui 1 meeter teiste

kommunikatsioonide liitumis- ja sõlmpunktidest ning mitte sissesõiduteede alla. Lisaks

tuleb lahti kaevatud gaasitorustik isoleerida. Kui sissesõidu tee või parkla rajatakse üle

gaasitorustiku siis on vajalik paigaldada tee alla gaasitorustiku kaitsehülss.

Gaasitorustikule tuleb seada Gaasivõrk AS kasuks isiklik kasutusõigus. Täiendavad

täpsemad nõuded gaasipaigaldisele ja gaasipaigaldise kaitsevööndis tegutsemise osas

PÕLVA LINNAS MÄE TN 8 KATASTRIÜKSUSE DETAILPLANEERING

13

PAABOR PROJEKT OÜ Reg nr: 14260182 www.paaborprojekt.com

väljastatakse eel-, põhi- või tööprojekti staadiumis tehniliste tingimuste väljastamisel,

mille taotlemiseks pöörduda e-posti aadressile: [email protected]

3) Kaugküttega liitumiseks on vajalik taotleda projekteerimistingimused AS Põlva

Soojuselt. Lähim kaugküttetorustik asub Mäe tänaval planeeringuala edelanurgast ca 75

m kaugusel (vt joonis 3 asukohta).

Täpsem soojavarustus lahendatakse hoone projekteerimise käigus.

7.6.6 Sidevarustus

Planeeringuga antakse põhimõtteline lahendus sideühenduse loomiseks lähedalasuvast

olemasolevast sidevõrgust. Liitumise rajamiseks tuleb paigaldada vajalikus mahus sidetrass

alates sidekaevust 664 kuni hoone tehnoruumini. Lisaks tuleb paigaldada alates sidekaevust

662 kuni sidekaevuni 664 24-kiuline SM metalliga optiline kaabel. Sidekaevu 664 paigaldada

1/16 splitter. Alates splitterist paigaldada vähemalt 12 kiuline SM metalliga optiline kaabel

hoone tehnoruumi. Otsastada 5 kiudu mõlemas otsas. Eelnevalt vajalik keevitada ühes jätkus.

Hoonete sisevõrkude projekteerimise ja ehitamise korraldab kinnistu omanik.

Paigaldada hoonesse vajalikumahuline andmeside jaotla. Sisevõrk rajada jaotlast iga korterini

SM tüüpi optiliste kaablitega vastavalt ITU-TG.657 standardile. Optilised kaablid otsastada

SC/APC adapteritega. Korterite sisevõrk lahendada cat5/cat6 sidekaablitega. Korterite

sidejaotlas peab olema paigaldatud elektritoide seadmete ühendamiseks 230V elektrivõrguga.

Tööde teostamine sidevõrgu kaitsevööndis võib toimuda kooskõlastatult Telia järelevalvega.

Info järelevalve kohta telefoninumbril 53412210. Telia Eesti AS ei võta väljastatud tehniliste

tingimustega sideehitiste väljaehitamise ega omandamise kohustust. Tehniline lahendus

(ehitusprojekt) esitada enne ehitusloa/-teatise menetlust Ehitisregistris Teliale

kooskõlastamiseks Telia Ehitajate portaali kaudu.

7.7 Haljastuse ja heakorra põhimõtted

7.7.1 Haljastuse põhimõtted

Planeeringualale on koostatud märtsis 2025 dendroloogiline uuring mis asub lisade kaustas.

Dendroloogiliste välitööde käigus registreeriti üheksa taksonit puittaimi (tabel 1), millest neli

on kodumaised liigid.

Vaadeldaval kinnistul on keskmise haljastusliku väärtusega kolm harilikku vahtrat (nr 13, 14 ja

15). Vaadeldava kinnistu naabruses on keskmise haljastusliku väärtusega viis arukaske (nr 8,

PÕLVA LINNAS MÄE TN 8 KATASTRIÜKSUSE DETAILPLANEERING

14

PAABOR PROJEKT OÜ Reg nr: 14260182 www.paaborprojekt.com

16, 17, 18 ja 19), neli hekki (kaks harilikust kuusest ja kaks karvasest viirpuust) ja üks põõsas

(harilik kadakas nr 20). Kõik keskmise haljastusliku väärtusega dendroloogilised objektid on

soovitatav võimaluse korral säilitada.

IV väärtusklass määrati kuus dendroloogilist objekti, millest kaks on puud, kaks põõsad ja kaks

põõsaste read. Puudest on madala haljastusliku väärtusega üks suure õõnsusega arukask (plaanil

nr 1) ja üks ühepoolse võraga harilik vaher (nr 2). Madala haljastusliku väärtusega põõsad on

läikiv tuhkpuu (nr 4) ja harilik sirel (nr 12). Veel kuuluvad siia väärtusklassi üks hariliku sireli

rühm vaadeldava kinnistu piiril (nr 3) ja üks peamiselt kreegipuudest koosnev põõsaste rida

naaberkinnistul (nr 9). Sellesse väärtusklassi kuuluvaid puittaimi võib säilitada kui biomassi,

aga need oleks soovitatav eemaldada ja asendada väärtuslikumate istikutega.

V väärtusklassi määrati üks põõsakujuline pirnipuu (plaanil nr 11). See kuulub likvideerimisele.

Planeeringualal tuleks kaaluda ka suure õõnsusega arukase (nr 1) eemaldamist, kuna see võib

osutuda teatud tingimustel ebastabiilseks (murdumisohtlikuks). Puude ja põõsastele määratud

väärtusklassid on esitletud detailplaneeringu joonisel 3.

Joonisel 4 on kujutatud soovituslikud lisanduvate põõsaste ja puude asukohad.

Krundi haljastuse planeerimisel tuleb arvestada järgnevaga:

• krunt peab olema esteetilised ja heakorrastatud;

• tagada katastriüksusele vähemalt 10% ulatuses kõrghaljastus (üldplaneeringu pt 5.1.15).

Kõrghaljastuse moodustavad vilja-, leht- ja okaspuud ja üle 2,5 m kõrgused põõsad ning

nende osakaalu arvestatakse täiskasvanud puu (või põõsa) võra ulatuse alusel;

• kõrghaljastuse rajamisel peab silmas pidama, et kõrghaljastus ei tohi paikneda

tehnovõrkude peal ja nende kaitsevööndis;

• kõrghaljastuse istutamisel hoonete ja tehnovõrkude lähedale tuleb arvestada puu

suurima võralaiusega ja juurepalli maksimaalse suurusega.

7.7.2 Vertikaalplaneerimine

Maapinna vertikaalplaneerimise lahendus antakse hoone ehitusprojektis. Vertikaalplaneerimise

põhimõte on, et sademevesi tuleb juhtida haljasaladele. Suuremahuline (üle 30 cm) maapinna

kõrguste tõstmine planeeringualal ei ole lubatud. Samuti ei tohi maapinda selliselt tõsta, et

sademevesi hakkaks tänavale voolama

7.7.3 Kuritegevuse riske vähendavate nõuete ja tingimuste seadmine

Kuritegevuse riski vähendavate tingimuste esitamisel on lähtutud EVS 809-1:2002

„Kuritegevuse ennetamine läbi linnaplaneerimise ja arhitektuuri“ standardis väljatoodust.

Ebaturvalist keskkonda võib tekitada halva nähtavusega kohad, nõrga järelevalvega kohad,

pimedad nurgatagused ja teised hirmutekitavate tunnustega paigad.

PÕLVA LINNAS MÄE TN 8 KATASTRIÜKSUSE DETAILPLANEERING

15

PAABOR PROJEKT OÜ Reg nr: 14260182 www.paaborprojekt.com

Soovitused kuritegevuse riskide vähendamiseks:

• sõidukite parkimine hoone läheduses;

• võimalusel kvaliteetse välisvalgustuse rajamine krundisisesel parkimisalal ja hoovis;

• kvaliteetsete ehitusmaterjalide (uksed, aknad, lukud, klaasid) ja elektroonsete

valvesüsteemide kasutamine.

7.8 Keskkonnatingimuste seadmine

Keskkonnakaitse abinõuetena planeeritaval ehitatakse välja tehnosüsteemid ning tagatakse

nende funktsioneerimine.

7.8.1 Keskkonnakaitse nõuete tagamine

Ehituse ajal peab ehitaja olema äärmiselt tähelepanelik ümbritseva keskkonna suhtes, et

vähendada ja leevendada tööde võimalikku negatiivset mõju. Kõik ehitustööde käigus tekkivad

jäätmed (pinnas, ehituspraht jms) tuleb utiliseerida legaalsel viisil selleks ettenähtud kohta.

Võimalusel kasutada müra summutavaid ja järske valjusid lööke mittetekitavaid ehitusmasinaid

ja –seadmeid, et mitte häirida inimesi ning loomade ja lindude elutegevust. Säilitatavad puud

tuleb masinate töötsoonis kaitsta.

Ei ole lubatud ladustada ehitusmaterjale, ehitusprahti ja väljakaevatavat materjali selliselt, et

see reostab loodust. Vajadusel tuleb kasutada spetsiaalseid abivahendeid.

Ehitustöödel tuleb järgida asjakohaseid standardeid, nõudeid ja töömeetodeid eesmärgiga

vältida ehitusmaterjalide levikut taimkattesse ja pinnasesse.

Ehitusplatsil peab olema varustus reostuse eemaldamiseks ja olmejäätmete kogumiskoht.

7.8.2 Jäätmehooldus

Jäätmehooldus korraldatakse vastavalt Põlva valla jäätmehoolduseeskirjale. Konteinerid tuleb

paigaldada nii, et jäätmevedajal on nendele ligipääs. Planeeritud on prügimaja, et konteineritel

oleks visuaalselt väiksem negatiivne mõju. Jäätmevaldajal on kohustus tagada jäätmete liigiti

kogumine vastavalt kehtivatele nõuetele. Jäätmevaldajal on kohustus tagada tekkivate

olmejäätmete äravedu, mida võib teostada vastavat õigust omav ettevõte. Keelatud on jäätmete

ladustamine või ladestamine selleks mitteettenähtud kohta.

7.8.3 Valgusreostus

Detailplaneeringuga määratakse järgnevad meetmed valgusreostuse vähendamiseks: lubatud ei

ole valgustuse suunamine ülespoole ("taevasse"). Valgustus tuleb planeerida selliselt, et see ei

häiriks teedel liiklejaid (ei pimestaks). Täpsemad tingimused valgustusele on välja toodud

peatükis 7.3.

7.9 Planeeringulahendusega kaasnevad mõjud

Detailplaneeringuga ei kavandata keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi

seaduse § 6 lg 1 ja 2 nimetatud olulise keskkonnamõjuga tegevusi ega muud olulise

keskkonnamõjuga ehitustegevust, millega kaasneks keskkonnaseisundi kahjustumist, sh vee,

pinnase, õhu saastamist.

PÕLVA LINNAS MÄE TN 8 KATASTRIÜKSUSE DETAILPLANEERING

16

PAABOR PROJEKT OÜ Reg nr: 14260182 www.paaborprojekt.com

Majanduslikud mõjud

Negatiivsed majanduslikud mõjud puuduvad. Positiivne majanduslik mõju, sest hea

infrastruktuuriga alal uute elukohtade rajamine toob kaasa uusi elanikke. Lisanduvad

kaasaegsed elupinnad toetavad linna elanike arvu vähenemise pidurdamist ja toetavad valla

ruumilise arengu eesmärki – parendada elamisvõimalusi. Lisanduvad kaasaegsed eluasemed

toovad juurde maksumaksjaid ja aitavad kaasa teenuste säilimisele linnas.

Kultuurilised mõjud

Planeeringualal ja läheduses ei asu muinsuskaitsealused mälestisi ja nende kaitsevööndeid.

Detailplaneeringuga on määratud krundile sobilikud arhitektuurilised tingimused hoonete

rajamiseks. Planeeringuala kasutusele võtmiseks muudab tänavapildi esteetilisemaks ja ala

korrastatakse. Planeeringuala hoonestamisel kaasneb pigem positiivne kultuuriline mõju, sest

kaasaegne ja atraktiivne keskkond mõjutab meeli ja taju positiivselt. Samuti ei kaasne

planeeritud ehitiste rajamisega negatiivset mõju piirkonnale omastele tavadele. Traditsioonile

elulaad on peale kavandatu elluviimist võimalik.

Sotsiaalsed mõjud

Detailplaneeringuga planeeritud hoone rajamisega kaasnev peamine positiivne sotsiaalne mõju

väljendub hoonestuse tihendamises piirkonnas. Lisaks korrastatakse ümbrus ja suureneb

turvalisus. Planeeritud lahendus arvestab tasakaalustatult erinevate ühiskonnagruppide

vajadustega ja õigusega olla mitte diskrimineeritud. Tagatud on võrdsed võimalused ja

linnalises keskkonnas on rakendatud nt 8-80 printsiipi. Lahendus väldib segregeerumise

soodustamist luues erinevaid elulaade võimaldavaid elukeskkondi (ehk üksikelamu vs

korterelamu – korterite pindalad on väiksemad seega ka hind soodsam ning seetõttu

kättesaadavam rohkematele inimestele). Liiklusalade disain lähtub jalakäija vajadusest ning

lahendus väldib „automerede“ teket, kavandatud on liigendatud ja haljastatud parkimisala, mis

ei riku piirkonna miljööd. Negatiivne mõju sotsiaalsele keskkonnale võib avalduda eelkõige

ehitusperioodil lähiümbruse elanikele põhiliselt suurenenud müra- ja vibratsioonitaseme ning

liiklussageduse näol. Tuginedes eeltoodule, võib eeldada, et pikaajaline negatiivne mõju

sotsiaalsele keskkonnale puudub.

Looduskeskkonnale avalduvad mõjud

Detailplaneeringu realiseerimisega kaasnevad mõjud looduskeskkonnale ei ole ulatuslikud,

kuna lähipiirkonnas on juba kujunenud hoonestatud ja inimtegevuse poolt mõjutatud keskkond.

Planeeringualal ei asu kaitsealuseid taime- ega loomaliike ega Natura 2000 ala. Tegevusega

kaasnevad võimalikud mõjud on eeldatavalt väikesed ja nende ulatus piirneb peamiselt

planeeringualaga. Kavandatava tegevusega ei kaasne olulisel määral soojuse, kiirguse ega

lõhna teket. Ehitiste valmimise järgselt negatiivsed mõjud vähenevad oluliselt. Vähest

valgusreostust võib tekkida välisvalgustusest. Planeeritud hoonete rajamine ei too kaasa olulise

keskkonnamõjuga tegevust, millega kaasneks pikaajaline keskkonnaseisundi kahjustumine,

sealhulgas vee, pinnase, õhusaastatuse, olulise jäätmetekke või mürataseme suurenemine.

Planeeritava tegevusega kaasneb mõningane liikluskoormuse, mürataseme ja õhusaaste

suurenemine, kuid oodata ei ole ülenormatiivsete tasemete esinemist. Tuginedes eeltoodule,

võib eeldada, et pikaajaline negatiivne mõju looduskeskkonnale puudub. Lahendus vähendab

autokasutust kuna on tagatud head liikumisvõimalused jalakäijatele ning kontaktvööndis on

vajalikud teenused olemas. Seega planeeringulahendus toetab autovabasid liikumisvõimalusi.

PÕLVA LINNAS MÄE TN 8 KATASTRIÜKSUSE DETAILPLANEERING

17

PAABOR PROJEKT OÜ Reg nr: 14260182 www.paaborprojekt.com

7.10 Servituutide seadmise vajaduse määramine

Servituutide seadmise vajadust kirjeldab tabel 3. Rajatavatele tehnovõrkudele on vajalik seada

isiklik kasutusõigus nende omanikega (Elektrilevi OÜ, Telia Eesti AS, Gaasivõrk AS).

Tehnovõrkude servituudid ja/või isikliku kasutusõiguse notariaalsed lepingud sõlmitakse

tehnovõrkude projekteerimise järgselt projekti realiseerimise staadiumis. Servituudialad on

kujutatud joonisel 5 ning on illustreeriva tähendusega.

Tabel 3. Servituutide seadmine

Teeniv

kinnisasi/isik

Servituut (valitsev kinnisasi või isik)

Mäe tn 8 Tehnovõrgu talumise servituut – olemasolev gaasitorustik (Gaasivõrk AS)

Mäe tn T1 Isiklik kasutusõigus – planeeritud sidekaabel (Telia Eesti AS)

Isiklik kasutusõigus – planeeritud elektri madalpingekaablid (Elektrilevi

OÜ)

Mäe tn 6 Isiklik kasutusõigus – planeeritud elektri madalpingekaabel (Elektrilevi

OÜ)

7.11 Planeeringu rakendamise võimalused planeeringu elluviimisest tulenevate võimalike

kahjude hüvitaja

Detailplaneering on peale kehtestamist aluseks planeeringualal koostatavatele

ehitusprojektidele.

Detailplaneering realiseeritakse ühes etapis.

Planeeringuga ei tohi kolmandatele osapooltele põhjustada kahjusid ega kahjustada ka avalikku

huvi. Tuleb tagada, et kavandatav ehitustegevus ei kahjustaks naaberkatastriüksuste omanike

õigusi või kitsendaks naaberkatastriüksuste maa kasutamise võimalusi. Samuti ei tohi tekitada

naaberkatastriüksuste omanikele täiendavaid kitsendusi. Juhul, kui planeeritava tegevusega

tekitatakse kahju kolmandatele osapooltele, kohustub kahjud hüvitama kahju tekitanud krundi

igakordne omanik.

Planeeringuga seatud ehitusõigused realiseerib krundi omanik ehitusprojekti ja ehitusloa alusel.

Ehitusprojekti koostamise korraldab ja tasub krundi omanik. Ehitusprojekti käigus tuleb

täpsemalt lahendada hoonete asukohad, parkimiskorraldus ja tehnovõrkude täpne paiknemine

krundil. Kokkuleppel tehnovõrke haldava ettevõttega rajab omanik vastavalt hoone täpsele

paigutusele hoonestusalas ühendused olemasolevate tehnovõrkudega.

Planeeringu elluviimiseks peavad kõik planeeringualal koostatavad ehitusprojektid olema

koostatud vastavalt Eesti Vabariigis kehtivatele seadustele, projekteerimisnormidele ja heale

projekteerimistavale.

Planeeritud juurdepääsu/mahasõidu rekonstrueerimise kohustus lasub detailplaneeringust

huvitatud isikul, kes tellib vastava projekti ja tee välja ehitab.

Detailplaneeringu elluviimisega ei kaasne Põlva vallale kohustust detailplaneeringukohase

juurdepääsu/mahasõidu rekonstrueerimiseks ja tehnorajatiste väljaehitamiseks ega vastavate

kulude kandmiseks. Detailplaneeringust huvitatud isiku ja vallavalitsuse vahel sõlmitakse

haldusleping detailplaneeringu elluviimiseks vajalike rajatiste väljaehitamiseks, millega

detailplaneeringust huvitatud isik võtab kohustuse detailplaneeringukohaste ja

planeeringulahenduse elluviimiseks otseselt vajalike ning sellega funktsionaalselt seotud

rajatiste väljaehitamiseks ja sellega seonduvate kulude kandmiseks.

Saatja: <[email protected]>

Saadetud: 01.07.2025 16:25

Teema: Põlva linnas Mäe tn 8 katastriüksuse detailplaneeringu esitamine kooskõlastamiseks

ja arvamuse andmiseks

Manused: 7-1.225-49-2 01.07.2025 Väljaminev kiri.asice; Mae tn 8 katastriuksuse

detailplaneering.asice

TÄHELEPANU! Tegemist on väljastpoolt asutust saabunud kirjaga. Tundmatu saatja korral palume linke ja faile mitte avada!

12. mai 2025 1:5000

SITUATSIOONISKEEM

1

Joonise nimetus

Joonis Jooniseid Mõõtkava Töö nr

5 DP-3-2025

Aadress Mäe tn 8, Põlva linn, Põlva vald

Töö nimetus

Huvitatud isik

Poiste Mahedik OÜ

Põlva linnas Mäe tn 8 katastriüksuse detailplaneering

Planeeringu koostamise korraldaja

Põlva Vallavalitsus Koostamise kuupäev

Kontrollis

Paabor Projekt OÜ Reg. nr: 14260182

Rääbise 4-16, Äksi alevik, Tartu vald [email protected] www.paaborprojekt.com

Koostas

Gerly Toomeoja

Marlen Paabor /allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

Katastriüksuse piir Planeeringuala piir

Leppemärgid:

MÄE TN 8 62001:002:0170

Aluskaart: Maa-amet 2025

1KsA 2Va

3Si

4TuL5Ku

6Ku

7ViKa

8KsA

9Kr,ViKa,Va

11Pr

12Si 13Va

14Va

15Va

10ViKa

16KsA 17KsA

18KsA 19KsA

20Kd

Mäe tnVLP

KLP

ELP

30. juuni 2025 1:500

TUGIJOONIS

3

Joonise nimetus

Joonis Jooniseid Mõõtkava Töö nr

5 DP-3-2025

Aadress Mäe tn 8, Põlva linn, Põlva vald

Töö nimetus

Huvitatud isik

Poiste Mahedik OÜ

Põlva linnas Mäe tn 8 katastriüksuse detailplaneering

Planeeringu koostamise korraldaja

Põlva Vallavalitsus Koostamise kuupäev

Kontrollis

Paabor Projekt OÜ Reg. nr: 14260182

Rääbise 4-16, Äksi alevik, Tartu vald [email protected] www.paaborprojekt.com

Koostas

Gerly Toomeoja

Marlen Paabor /allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

Olemasolev hoone

Olemasolev sõidutee (avalik, asfaltkattega)

Muruala

Olemasolev veetorustik

Planeeringuala piir

Olemasolev katastriüksuse piir

Olemasolev tehnovõrgu kaitsevöönd

Olemasolev kanalisatsioonitorustik Olemasolev madalpingekaabel

Olemasolev sidekaabel Olemasolev gaasitorustik

S

N

INFO PLANEERINGUALA KOHTA

Katastriüksuse lähiaadress Mäe tn 8 Mäe tn T1

Katastriüksuse tunnus 62001:002:0170 62001:002:0053

Katastriüksuse pindala/ planeeringualasse jääv pindala 2342 m2 491 m2

Olemasolev katastriüksuse sihtotstarve Elamumaa 100% Transpordimaa

100%

Olemasolev krundisisene tee (asfaltkattega)

Tänava kaitsevöönd 10 m

Riigikaitselise ehitise piiranguvöönd

TINGMÄRGID

Olemasolev madalpinge õhuliin Olemasolev keskpingekaabel

- III väärtusklass - IV väärtusklass

Va - harilik vaher Acer platanoides KsA - arukask Betula pendula TuL - läikiv tuhkpuu Cotoneaster lucida ViKa - karvane viirpuu Crataegus submollis Kd - harilik kadakas Juniperus communis Ku - harilik kuusk Picea abies Kr - kreegipuu Prunus insititia Pr - pirnipuu Pyrus communis Si - harilik sirel Syringa vulgaris

Dendroloogilise ülevaate koostas Ülle Jõgar Aktiniidia OÜ

Juurdepääs katastriüksusele

Olemasolev jalakäijate ja jalgratturite tee

Märkused: 1.Geodeetilise alusplaani mõõtkavas 1:500 on koostanud Emil Geodeesia OÜ märts 2025.a. Töö nr. 12-25. Koordinaadid riiklikus L-Est´97, kõrgused EH2000 süsteemis. 2.Detailplaneeringu jooniste juurde kuulub lahutamatu osana seletuskiri. 3.Planeeringuala piir on selguse mõttes katastriüksuse piirist kaugemale viidud.

Olemasolev tuletõrjevee hüdrant

VLP

ELP KLP

Olemasolev veeliitumispunkt

Olemasolev kanalisatsiooniliitumispunkt

Olemasolev elektriliitumispunkt

Olemasolev kaugküttetorustik

EK4/2

X

X

X

X

X

X

X

X

X X

X

X

X X

X

X

X

X

X

X

X

X

XX

X

P8

8

4

4

4 4 X

X X

X X

X X

X X

X X

X X

X 6

2

1

10

X

X

X

X

X

X

X X

X

X

POS1 // EK100%

9m/ 5m 250 3

(1/2) 2/1 2342

44

10

30. juuni 2025 1:500

PÕHIJOONIS

4

Joonise nimetus

Joonis Jooniseid Mõõtkava Töö nr

5 DP-3-2025

Aadress Mäe tn 8, Põlva linn, Põlva vald

Töö nimetus

Huvitatud isik

Poiste Mahedik OÜ

Põlva linnas Mäe tn 8 katastriüksuse detailplaneering

Planeeringu koostamise korraldaja

Põlva Vallavalitsus Koostamise kuupäev

Kontrollis

Paabor Projekt OÜ Reg. nr: 14260182

Rääbise 4-16, Äksi alevik, Tartu vald [email protected] www.paaborprojekt.com

Koostas

Gerly Toomeoja

Marlen Paabor /allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

S

N

Planeeritav muruala

Positsiooni number / Sihtotstarve % planeeringu liikides

Kõrgus meetrites maapinnast

(põhihoone/abi- hoone)

Ehitisealune pindala (m2) Ehitiste arv krundil

(põhihoone/abi- hoone)

Korruste arv Krundi suurus

(m2)

Määratud ehitusõiguse aken TABEL 1. KRUNDI MÄÄRATUD EHITUSÕIGUSED

Krundi positsiooni nr Pos 1

Katastriüksuse sihtotstarve Elamumaa 100%

Krundi kasutamise sihtotstarve või sihtotstarbed Korterelamu

maa(EK) 100%

Hoonete suurim lubatud arv või nende puudumine maa-alal

3 (1 põhihoone + 2 abihoonet)

Hoonete suurim lubatud ehitisealune pind 250 m2

Hoonete lubatud maksimaalne kõrgus põhihoonel 9 m abihoonel 5 m

Hoonete suurim lubatud sügavus 3 m

TABEL 2. ARHITEKTUURSED NÕUDED HOONETELE

Krundi positsiooni nr Pos 1

Hoonete soovituslik välisviimistlus looduslikud materjalid

(krohv, puit, kivi)

Lubatud katusekalded 5 - 35°

Suurim lubatud maapealne korruselisus 2

Suurim lubatud korterite arv 4

Planeeritud parkla (asfaltkattega)

Planeeritud kõnnitee (eristuva kattega)

Soovituslik hoone asukoht

Likvideeritav objekt

Märkused: 1.Geodeetilise alusplaani mõõtkavas 1:500 on koostanud Emil Geodeesia OÜ märts 2025.a. Töö nr. 12-25. Koordinaadid riiklikus L-Est´97, kõrgused EH2000 süsteemis. 2.Detailplaneeringu jooniste juurde kuulub lahutamatu osana seletuskiri. 3.Planeeringuala piir on selguse mõttes katastriüksuse piirist kaugemale viidud. 4.Hoonete suurused, asukohad ja pindalad täpsustatakse projekteerimisel.

Säilitatav puu

Planeeritud puu/põõsas

Planeeritud hoonestusala piir

1 Positsiooni nr. P8 Parkimiskohtade arv

Suurim lubatud korterite arv/korruste arvEK4/2

Rekonstrueeritav mahasõit

Planeeritud parkimiskoht Olemasolev hoone

Olemasolev sõidutee (avalik, asfaltkattega)

Olemasolev veetorustik

Planeeringuala piir

Olemasolev katastriüksuse piir

Olemasolev kanalisatsioonitorustik Olemasolev madalpingekaabel

Olemasolev sidekaabel Olemasolev gaasitorustik

Tänava kaitsevöönd 10 m

Riigikaitselise ehitise piiranguvöönd

Olemasolev madalpinge õhuliin Olemasolev keskpingekaabel

Juurdepääs katastriüksusele

Olemasolev jalakäijate ja jalgratturite tee

Olemasolev tuletõrjevee hüdrant

ALUSANDMED KEHTESTATAVAD

ILLUSTREERIVAD

Planeeritud maapinna vertikaalplaneering

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

XX X

8

4

4

4 4 X

X X

X X

X X

X X

X X

X X

X 6

2

1

10

X

X

X

X

X

X

ELP

V1

V1

K1

K1

X X

X

X

SLPVLP

KLP

ELP GLP

44

10

30. juuni 2025 1:500

TEHNOVÕRKUDE JOONIS

5

Joonise nimetus

Joonis Jooniseid Mõõtkava Töö nr

5 DP-3-2025

Aadress Mäe tn 8, Põlva linn, Põlva vald

Töö nimetus

Huvitatud isik

Poiste Mahedik OÜ

Põlva linnas Mäe tn 8 katastriüksuse detailplaneering

Planeeringu koostamise korraldaja

Põlva Vallavalitsus Koostamise kuupäev

Kontrollis

Paabor Projekt OÜ Reg. nr: 14260182

Rääbise 4-16, Äksi alevik, Tartu vald [email protected] www.paaborprojekt.com

Koostas

Gerly Toomeoja

Marlen Paabor /allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

S

N

Soovituslik hoone asukoht

Märkused: 1.Geodeetilise alusplaani mõõtkavas 1:500 on koostanud Emil Geodeesia OÜ märts 2025.a. Töö nr. 12-25. Koordinaadid riiklikus L-Est´97, kõrgused EH2000 süsteemis. 2.Detailplaneeringu jooniste juurde kuulub lahutamatu osana seletuskiri. 3.Planeeringuala piir on selguse mõttes katastriüksuse piirist kaugemale viidud. 4.Hoonete suurused, asukohad ja pindalad täpsustatakse projekteerimisel. 5.Tehnovõrkude täpsed asukohad täpsustatakse projekteerimise käigus.

Planeeritud hoonestusala piir VLP

ELP

KLP Olemasolev/säiliv veeliitumispunkt

Olemasolev/säiliv kanalisatsiooniliitumispunkt

Planeeritud elektriliitumispunkt

Olemasolev/likvideeritav elektriliitumispunkt

Planeeritud tehnovõrgu isikliku kasutusõiguse ala

SLP Planeeritud sidekanalisatsiooni liitumispunkt

GLP Planeeritud gaasiliitumispunkt

ELP

Olemasolev hoone

Olemasolev sõidutee (avalik, asfaltkattega)

Olemasolev veetorustik

Planeeringuala piir

Olemasolev katastriüksuse piir

Olemasolev kanalisatsioonitorustik Olemasolev madalpingekaabel

Olemasolev sidekaabel Olemasolev gaasitorustik

Tänava kaitsevöönd 10 m

Riigikaitselise ehitise piiranguvöönd

Olemasolev madalpinge õhuliin Olemasolev keskpingekaabel

Juurdepääs katastriüksusele

Olemasolev jalakäijate ja jalgratturite tee

Olemasolev tuletõrjevee hüdrant

ALUSANDMED

KEHTESTATAVAD

ILLUSTREERIVAD

V1 K1

Planeeritud veetorustik Planeeritud kanalisatsioonitorustik Planeeritud elektri madalpingekaabel Planeeritud sidekanalisatsioon Planeeritud gaasitorustik

Rekonstrueeritav mahasõit

Paabor Projekt OÜ

Reg nr: 14260182

Malli tn 3

Lombi küla, Tartu vald

Tel: +372 5358 6223

E-mail: [email protected]

Detailplaneeringu nr: DP-3-2025

PÕLVA MAAKOND, PÕLVA VALD

PÕLVA LINNAS MÄE TN 8 KATASTRIÜKSUSE

DETAILPLANEERING

Planeeringu algataja: Põlva Vallavalitsus

Planeeringu koostamisest huvitatud isik: Poiste Mahedik OÜ

Detailplaneeringu koostas: Paabor Projekt OÜ

Koostaja: Marlen Paabor (magistrikraad maastikuarhitektuuris)

/allkirjastatud digitaalselt/

Kontrollis: Gerly Toomeoja (Volitatud maastikuarhitekt, tase 7)

/allkirjastatud digitaalselt/

TARTU 2025

PÕLVA LINNAS MÄE TN 8 KATASTRIÜKSUSE DETAILPLANEERING

2

PAABOR PROJEKT OÜ Reg nr: 14260182 www.paaborprojekt.com

SISUKORD

1. DETAILPLANEERINGU KOOSTAMISE ALUS ............................................................................ 3

2. PLANEERITAVA ALA SUURUS JA ANDMED PLANEERINGUALA MAA-ALA KOHTA ................... 3

3. PLANEERINGU KOOSTAMISE EESMÄRK ................................................................................. 3

4. LÄHTEMATERJALID JA ARVESTAMISELE KUULUVAD DOKUMENDID ..................................... 3

5. GEODEETILINE ALUSPLAAN ................................................................................................. 4

6. PLANEERINGUALA JA SELLE MÕJUALA ANALÜÜS ................................................................. 4

6.1 Vastavus üldplaneeringule ............................................................................................ 4

6.2 Olemasolev olukord ...................................................................................................... 5

6.3 Planeeringuala kontaktvööndi funktsionaalsed seosed ................................................ 6

6.4 Planeeringulahenduse kaalutlused ja põhjendused ...................................................... 7

7. PLANEERINGULAHENDUS ..................................................................................................... 8

7.1. Krundi hoonestusala määramine ................................................................................. 8

7.2 Krundi ehitusõiguse määramine ................................................................................... 8

7.3 Arhitektuursed ja kujunduslikud tingimused ................................................................. 9

7.4 Liiklus- ja parkimiskorraldus ...................................................................................... 10

7.5 Ehitistevahelised kujad ............................................................................................... 10

7.6 Tehnovõrkude lahendus .............................................................................................. 11

7.7 Haljastuse ja heakorra põhimõtted ............................................................................. 13

7.8 Keskkonnatingimuste seadmine .................................................................................. 15

7.9 Planeeringulahendusega kaasnevad mõjud ................................................................ 15

7.10 Servituutide seadmise vajaduse määramine ............................................................. 17

7.11 Planeeringu rakendamise võimalused planeeringu elluviimisest tulenevate võimalike

kahjude hüvitaja ................................................................................................................ 17

8. KOOSKÕLASTUSTE JA ARVAMUSTE KOONDTABEL……………..…………………….......18

Detailplaneeringu koosseis

• Detailplaneeringu seletuskiri

• Joonis 1 – Situatsiooniskeem M 1:5000

• Joonis 2 – Kontaktvööndi ehituslik analüüs M 1:3000

• Joonis 3 – Tugijoonis M 1:500

• Joonis 4 – Põhijoonis M 1:500

• Joonis 5 – Tehnovõrkude joonis M 1:500

PÕLVA LINNAS MÄE TN 8 KATASTRIÜKSUSE DETAILPLANEERING

3

PAABOR PROJEKT OÜ Reg nr: 14260182 www.paaborprojekt.com

SELETUSKIRI

1. Detailplaneeringu koostamise alus

• Huvitatud isiku, Poiste Mahedik OÜ (registrikood 16171212), poolt 26.02.2025.

esitatud taotlus Põlva Vallavalitsusele Põlva linnas Mäe tn 8 asuvale katastriüksusele

detailplaneeringu koostamise algatamiseks.

• Põlva Vallavalitsuse 18. märts 2025 korraldus nr 2-3/113 ja väljastatud lähteseisukohad

Põlva linnas Mäe tn 8 katastriüksusele detailplaneeringu koostamise kohta.

2. Planeeritava ala suurus ja andmed planeeringuala maa-ala kohta

Planeeringuala asub Põlva maakonnas Põlva vallas Põlva linnas (skeem 1). Planeeringuala

suurus on 2833 m2 ning see hõlmab Mäe tn 8 katastriüksust (katastritunnus 62001:002:0170,

maa kasutamise sihtotstarve 100% elamumaa, pindala 2342 m2) ja Mäe tn T1 katastriüksuse

(katastritunnus 62001:002:0053, maa kasutamise sihtotstarve 100% transpordimaa,

planeeringualasse jääv pind 491 m2) osa. Täpsem asukoht on esitatud joonisel nr 1

„Situatsiooniskeem“.

Skeem 1. Asukoha skeem. (Aluskaart: Maa-amet)

3. Planeeringu koostamise eesmärk

Detailplaneeringu koostamise eesmärgiks on krundi ehitusala määramine, sellele ehitusõiguse

andmine kuni nelja korteriga korterelamu püstitamiseks, ehitise arhitektuuriliste ja

kujunduslike tingimuste määramine ning liikluskorralduse ja haljastuse põhimõtete määramine.

4. Lähtematerjalid ja arvestamisele kuuluvad dokumendid

• Põlva Vallavalitsuse 18. märtsi 2025 korraldus nr 2-3/113 „Põlva linnas Mäe tn 8

katastriüksuse detailplaneeringu algatamine“;

• Lähteseisukohad detailplaneeringu koostamiseks;

• Põlva Vallavolikogu 27.06.2024 otsusega nr 1-3/16 kehtestatud Põlva valla

üldplaneering;

• Põlva valla arengukava aastateks 2019-2030;

PÕLVA LINNAS MÄE TN 8 KATASTRIÜKSUSE DETAILPLANEERING

4

PAABOR PROJEKT OÜ Reg nr: 14260182 www.paaborprojekt.com

• Põlva Vallavolikogu 15.05.2024 määrusega nr 7 kehtestatud Põlva valla ühisveevärgi

ja -kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2024–2035;

• Põlva maakonnaplaneering 2030+ (Põlva maavanema 18.08.2017 korraldus nr. 1-

1/17/676).

• Põlva Vallavolikogu 26.03.2025 määrusega nr 5 kehtestatud Põlva valla

jäätmehoolduseeskiri;

• Eestis kehtivad õigusaktid, projekteerimisnormid ja Eesti standardid

(planeerimisseadus; veeseadus; riigihalduse ministri 17.10.2019 määrus nr 50

„Planeeringu vormistamisele ja ülesehitusele esitatavad nõuded“; siseministri

30.03.2017 määrus nr 17 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded ja nõuded tuletõrje

veevarustusele“; EVS 843:2016 „Linnatänavad“; EVS 809-1:2002 „Kuritegevuse

ennetamine. Linnaplaneerimine ja arhitektuur. Osa 1: Linnaplaneerimine“; EVS 812-

6:2012+A1+A2 „Ehitiste tuleohutus. Osa 6: Tuletõrje veevarustus“);

• Maa- ja Ruumiameti kaardimaterjal.

5. Geodeetiline alusplaan

Geodeetiline alusplaan mõõtkavas 1:500 on koostanud Emil Geodeesia OÜ märts 2025. Töö

nr. 12-25. Koordinaatsüsteem L-Est97, kõrgussüsteem EH2000.

6. Planeeringuala ja selle mõjuala analüüs

6.1 Vastavus üldplaneeringule

Põlva Vallavolikogu 27.06.2024 otsusega nr 1-3/16 kehtestatud Põlva valla üldplaneeringu

järgi asub Mäe tn 8 katastriüksus Käisi-Piiri ehituslikus piirkonnas väikeelamu maa-alal (tähis

EV). Üldplaneeringu järgi asuvad väikeelamu maa-alal üksikelamud, kaksikelamud,

ridaelamud jms, elamutevaheline väliruum ning elamuid teenindav maakasutus, sh

teenindusettevõtted, vaba aja veetmise ja elustiili ettevõtted, rohealad, puhke- ja mänguväljakud

jm. Elamutest on alale lubatud ka kuni 4 korteriga korterelamute püstitamine.

Detailplaneeringu koostamisel on arvestatud Põlva valla üldplaneeringu seletuskirjas peatükis

5.1 „Üldised tingimused“ toodud nõudeid. Lisaks on arvestatud peatükis 6.1.5. välja toodud

üldiseid ehitustingimusi täiendavad tingimusi: ehitusõigust tagava katastriüksuse

miinimumsuurus on 900 m2, täisehituse % 30, hoone suurim lubatud kõrgus 9 m. Piirde kõrgus

avalikult kasutatava alaga piirnevas osas kuni 1,2 m.

Detailplaneeringu algatamise ettepanekus toodud soov püstitada katastriüksusele nelja

korteriga elamu ei ole üldplaneeringuga vastuolus.

PÕLVA LINNAS MÄE TN 8 KATASTRIÜKSUSE DETAILPLANEERING

5

PAABOR PROJEKT OÜ Reg nr: 14260182 www.paaborprojekt.com

Skeem 2. Väljavõte Põlva valla üldplaneeringust

(musta kriipsjoonega märgitud planeeringuala piir)

6.2 Olemasolev olukord

Planeeringuala suurus on 2833 m2 ning see hõlmab Mäe tn 8 katastriüksust (katastritunnus

62001:002:0170, maa kasutamise sihtotstarve 100% elamumaa, pindala 2342 m2) ja Mäe tn T1

katastriüksuse (katastritunnus 62001:002:0053, maa kasutamise sihtotstarve 100%

transpordimaa, planeeringualasse jääv pind 491 m2) osa.

Ehitisregistri andmetel asuvad Mäe tn 8 katastriüksusel elamu (110009880), kavandatav

üksikelamu (121394678), laut-kuur (110009881), saun-pesuköök (110009882), kuur-kelder

(110009883), 2 kuuri /110009884, 110009885), käimla (220469928), piire (220469929),

väravad (220469930). Kavandatavale üksikelamule on Põlva Vallavalitsuse 22.09.2021

korraldusega nr 2-3/447 väljastatud projekteerimistingimused ja 05.01.2023 ehitusluba.

Katastriüksus asub reoveekogumisalal ja kaugküttepiirkonnas. Katastriüksusel kasvavad 8-12

m kõrgused lehtpuud, maapind on suhteliselt tasane. Katastriüksusele on olemas juurdepääs

Mäe tänavalt.

Planeeringualale ulatuvad kaitsevöönd:

• riigikaitselise ehitise (Põlva maleva staap) piiranguvöönd;

• alla 1 kV elektriõhuliin ja selle kaitsevöönd;

• elektri maakaabelliin ja maakaabelliinide kaitsevöönd;

• elektriõhuliini mastitõmmits;

• A ja B kategooria gaasitorustik ja selle kaitsevöönd.

Planeeringualal on liitumised ühisveevärgiga ja elektriühendus.

PÕLVA LINNAS MÄE TN 8 KATASTRIÜKSUSE DETAILPLANEERING

6

PAABOR PROJEKT OÜ Reg nr: 14260182 www.paaborprojekt.com

Katastriüksus piirneb läänest lasteaiaga, põhjast ja idast üksikelamutega, ida-lõunasuunas Mäe

tänav T1 katastriüksusega. Katastriüksuse kontaktvööndisse jääb Mesikäpa hall ja Põlva

staadion, lõuna ja põhja suunas jäävad kortermajad.

Planeeringuala jääb maakondliku tähtsusega Põlva järve, Orajõe ja Peri oja lähiümbruse

väärtuslikule maastikule.

Foto 1. Vaade planeeringualale Mäe tänavalt (foto Google Maps 2024)

6.3 Planeeringuala kontaktvööndi funktsionaalsed seosed

Planeeringuala kontaktvööndi ehituslikud seosed ja maakasutused on kajastatud joonisel 2.

Planeeringualaga piirnevad elamumaa, ühiskondlike ehitiste maa ja transpordimaa

sihtotstarbega katastriüksused.

Planeeritavat ala piiravad järgmised katastriüksused:

• Põhja poolt:

- Mäe tn 4, katastriüksuse tunnus 62001:002:0019, elamumaa 100%, pindala 2597m²,

millel asub üksikelamu ja 3 abihoonet;

• Lõuna poolt:

- Mäe tn T1, katastriüksuse tunnus 62001:002:0053, sihtotstarve transpordimaa

100%, pindala 6712 m²;

- Mäe tn 10, katastriüksuse tunnus 62001:002:0303, sihtotstarve tootmismaa 100%,

pindala 101 m2, millel asub elektrialajaam;

• Ida poolt:

- Mäe tn 6, katastriüksuse tunnus 62001:002:0180, sihtotstarve elamumaa 100%,

pindala 1297 m², millel asub üksikelamu ja 4 abihoonet;

• Lääne poolt:

- Piiri tn 7, katastriüksuse tunnus 62001:002:0011, sihtotstarve ühiskondlike ehitiste

maa 100%, pindala 10182 m², sellel katastriüksusel asub Põlva Lasteaed Lepatriinu.

Teisele poole Mäe tänavat jäävad 4-korruselised korterelamud. Lähimad bussipeatused on Kesk

tänaval (Kooli) ja Võru tänaval (Võru tn). Planeeringualast ca 700 m kaugusele jääb Põlva

bussijaam, lähim toidupood (Coop Konsum) asub planeeringualast 6 minutilise jalutuskäigu

PÕLVA LINNAS MÄE TN 8 KATASTRIÜKSUSE DETAILPLANEERING

7

PAABOR PROJEKT OÜ Reg nr: 14260182 www.paaborprojekt.com

kaugusel (ca 500 m), lähim lasteaed (Põlva lasteaed Lepatriinu) asub planeeringuala kõrval ning

lähim kool (Põlva Kool) asub samuti planeeringuala kontaktvööndis ja jääb planeeringualast ca

400 m kaugusele).

Planeeringuala lähialal (r = 500m) on üle 65% katastriüksustel elamumaa, ühiskondlike ehitiste

maa, üldkasutatava maa ja ärimaa sihtotstarbed, mis kõik toetavad planeeringualale elamuala

funktsiooni määramist.

6.4 Planeeringulahenduse kaalutlused ja põhjendused

Põlva maavanema 18.08.2017 korraldusega nr 1-1/17/676 kehtestatud maakonnaplaneeringu

kohaselt on Põlva linn maakonna keskuslinn. Asustuse areng maakonnas tugineb

maakonnaplaneeringu järgi olulisel määral kohaliku tasandi keskuste võrgustikule, aga ka

maakonna keskuslinnale. Arengu suunamisel kasutatakse ära olemasolevat taristut ning

tihendatakse olemasolevaid kompaktse ruumistruktuuriga asulaid. Maakonnaplaneeringus on

välja toodud: „Asustuse arengu suunamise üldine huvi on, et asustuse areng ei tooks kaasa

asjatuid kulusid uue tehnilise ja sotsiaalse taristu rajamisel ja ekspluatatsioonil, kuid soodustaks

mitmekesise ja kvaliteetse elukeskkonna säilimist. Sellise arengu saavutamiseks on tarvis

suurendada olemasoleva kompaktse asustusega piirkondade ruumilist ja funktsionaalset

sidusust, leida uus rakendus kasutusest välja langenud hoonetele ja nende lähialadele ning

säilitada väljakujunenud asustusmustreid hajaasustuses“. Detailplaneering on

maakonnaplaneeringuga määratud arengusuundumuste ja põhimõtetega kooskõlas.

Vastavalt planeerimisseaduse (PlanS) §124 lg 2 on detailplaneeringu eesmärk eelkõige

üldplaneeringu elluviimine ja planeeringualale ruumilise terviklahenduse loomine. Käesolev

detailplaneering jälgib kehtivas Põlva valla üldplaneeringus 2029+ toodud nõudeid.

Detailplaneeringu realiseerimisel viiakse seega ellu üldplaneeringus toodut ja samaaegselt

aidatakse kaasa maakonnaplaneeringuga määratud arengusuundumustega.

PÕLVA LINNAS MÄE TN 8 KATASTRIÜKSUSE DETAILPLANEERING

8

PAABOR PROJEKT OÜ Reg nr: 14260182 www.paaborprojekt.com

Olemasolevad taristu ja teed on võimelised lisanduva ehitise rajamisega kaasneva koormusega

toime tulema. Planeeringuga katastriüksuse piire ei muudeta ja nelja korteriga korterelamu

sobitub sealsesse linnakeskkonda kuna üle tee ja vahetus läheduses on juba korterelamud.

Samuti sobitub planeeringulahendus põhja poole jäävate üksikelamutega kuna ehitisealune pind

on kooskõlas naabruses olevate ehitusmahtudega.

7. Planeeringulahendus

Detailplaneeringuga ei muudeta Mäe tn 8 katastriüksuse sihtotstarvet, ning selleks jääb 100%

elamumaa. Krundi kasutamise sihtotstarbeks määratakse korterelamu maa. Lisaks määratakse

hoonestusala ja ehitusõigus 4-korteriga korterelamu rajamiseks.

7.1. Krundi hoonestusala määramine

Detailplaneeringuga on krundile määratud hoonestusala. Hoonestusala on ala, kuhu on lubatud

ehitusloakohustuslikke kui ka ehitusloakohustuseta hoonete rajamine, hoonestusala on näidatud

joonisel 4 „Põhijoonis“. Hoonestusala on planeeritud minimaalselt 4 m kaugusele

katastriüksuse piirist. Mäe tänava suunast on hoonestusala 10 m kaugusel jalakäijate tee piirist,

Mäe tn 6 suunas on hoonestusala 8 m katastriüksuse piirist (tuleneb Mäe tn 6 abihoonete

paiknemisest katastriüksuse piiril) ning teistel suundadel on hoonestusala 4 m kaugusel

katastriüksuse piirist. Hoonestusala sees on võimalik vabalt valida hoonete asukohti.

Hoonestusalast välja on lubatud rajada hoonete sihtotstarbeliseks kasutamiseks vajalikke

tehnovõrke, parkimisalasid, juurdepääsuteid, haljastust ja ehitisteatist mitte nõudvaid

väikeehitisi (alla 20 m2 ehitisealuse pinnaga) nagu näiteks prügikastide varjualune.

7.2 Krundi ehitusõiguse määramine

Krundi ehitusõigusega määratakse PlanS § 126 lg 4 kohaselt:

1. krundi kasutamise sihtotstarve või sihtotstarbed;

2. hoonete suurim lubatud arv või nende puudumine maa-alal;

3. hoonete suurim lubatud ehitisealune pind;

4. hoonete lubatud maksimaalne kõrgus;

5. asjakohasel juhul hoonete suurim lubatud sügavus.

Planeeringuga määratud krundi ehitusõigused on toodud joonisel 4 „Põhijoonis“ tabelis 1

„Krundi määratud ehitusõigused“ ja krundi ehitusõiguse aknas.

Lubatud suurim ehitisealune pind näitab kõikide ehitiste suurimat lubatud pinda, st selle alla

lähevad kõik ehitusloakohustuslikud ja ehitusloakohustuseta ehitised (sh ka alla 20 m2

pindalaga ehitised). Detailplaneeringuga on määratud hoonete suurimad lubatud arvud krundi

kohta, mis sisaldavad nii ehitusloakohustuslike kui ka ehitusloakohustuseta hoonete arvu (va

kuni 20 m² mitteehitusloa kohustuslike ehitised). Kuni 20 m2 pinnaga mitteehitusloa

kohustuslike ehitiste maksimaalset arvu ei määrata, kuid silmas tuleb pidada, et maht jääks

lubatud ehitisealuse pinna sisse (ehitisealuse pinna moodustavad kõik krundil olevate ehitusloa

kohustuslike hoonete ja ehitusloa kohustust mitteomavate ehitiste ehitisealuste pindade

summa).

Detailplaneeringu joonisel nr 4 „Põhijoonis“ kujutatud korterelamu asukoht ja suurus on

illustreeriv ja täpne lahendus hoone asukoha, kuju ja suuruse kohta määratakse ehitusprojekti

käigus.

Hoonete suurimaks lubatud sügavuseks määratakse 3 m. Kui soovitakse rajada keldrikorruseid,

siis maa-aluse korruse kavandamisel tuleb ehitusprojekti koostamisel lähtuda

PÕLVA LINNAS MÄE TN 8 KATASTRIÜKSUSE DETAILPLANEERING

9

PAABOR PROJEKT OÜ Reg nr: 14260182 www.paaborprojekt.com

ehitusgeoloogilistest tingimustest (eelprojektis piisab kui anda ülevaade maa-ameti

geoloogiliste kaartide või puurkaevude passide põhjal või selgitada välja, kas piirkonda on

keldreid ehitatud; põhiprojekt peab sisaldama eksperthinnangut).

Tabel 1. Krundi määratud ehitusõigused

7.3 Arhitektuursed ja kujunduslikud tingimused

Ehitistele määratakse järgnevad arhitektuursed ja kujunduslikud tingimused:

1. hoone soovituslikud välisviimistluse materjalid;

2. lubatud katusekalded;

3. lubatud maksimaalne maapealne korruselisus;

4. suurim lubatud korterite arv.

Tabel 2. Arhitektuursed nõuded hoonele

Hoonete lubatud välisviimistluse materjal puit, kivi, krohv, klaas, profiilplekk

Lubatud katusekalded 5 – 35°

Lubatud maksimaalne maapealne

korruselisus (põhihoone/abihoone) 2 / 1

Suurim lubatud korterite arv 4

Arhitektuursed tingimused on välja toodud ka joonisel 4 „Põhijoonis“ tabelis 2 „Arhitektuursed

nõuded hoonete“.

Ehitatavad hooned peavad mahult sobima ümbritseva keskkonnaga. Hoonete arhitektuur peab

olema linnalisse keskkonda sobiv, heatasemeline ja ümbritsevat keskkonda väärtustav.

Katusekattematerjalid ja viimistlusmaterjalid peavad sobima hoone arhitektuurilahendusega ja

välisilmega. Väikeehitiste ehitamisel ja materjalide valikul lähtuda põhihoone arhitektuursest

stiilist ja tuleb lahendada harmoneeruvalt keskkonnaga.

Piirded

Lubatud on rajada piirdeid, et luua turvaline keskkond. Piiretena tuleb kasutada läbipaistvaid

puit- ja/või metallpiirdeid. Lubatud maksimaalne piirete kõrgus on Mäe tänava ääres 1,2 m,

teistes külgedes võib olla piirdeaia 1,5 m, sh läbipaistmatute piirdeaedade rajamine on keelatud

(va. lasteaia poolses küljes). Rajatavad piirded peavad tüübilt, värvitoonilt ja välisviimistluselt

sobima rajatava hoonestusega.

Välisvalgustus

Pos

nr

Krundi

kasutamise

sihtotstarve või

sihtotstarbed

Hoonete suurim

lubatud arv või nende

puudumine maa-alal

(põhihoone/abihoone)

Hoonete suurim

lubatud

ehitisealune pind

Hoonete lubatud

maksimaalne kõrgus

(põhihoone/abihoone)

1 Korterelamu

maa (EK) 100% 3 (1/2) 250 m2 9 m / 5 m

PÕLVA LINNAS MÄE TN 8 KATASTRIÜKSUSE DETAILPLANEERING

10

PAABOR PROJEKT OÜ Reg nr: 14260182 www.paaborprojekt.com

Valgusreostuse kahjulike mõjude minimeerimiseks peaks valgustus:

• olema hämardatav öisel ajal minimaalsele tasemele;

• valgustama ainult seda ala, mis seda vajab;

• projekteeritud selliselt, et valgus leviks naaberkinnistule võimalikult vähe;

• peab vähendama sinise valguse emissiooni;

• olema täielikult varjestatud (allapoole suunatud);

• eelistada katendites madala peegeldusvõimega materjale;

• eelistada tiheasustusse sobivat valgustite värvustemperatuuri 3000K.

7.4 Liiklus- ja parkimiskorraldus

Planeeringuala piirneb munitsipaalomandus oleva Mäe tänavaga. Tee kaitsevöönd on 10 m tee

äärmise sõiduraja servast.

Mäe tn 8 kinnistule on olemasolev juurdepääs Mäe tänavalt. Planeeritud on juurdepääsutee

rekonstrueerimine ja mõningane pöörderaadiuse laiendamine, sh peab silmas pidama, et

sissesõidul peab tänava ääres olev jalgtee olema katkematu (sissesõidu kohal on ka kõnnitee).

Lisaks on planeeritud planeeringuala siseselt jalakäijate liikumisteede rajamine mis tuleb

ühendada olemasoleva jalakäijate ja jalgratturite teega Mäe tänaval, et soodustada mugavaid

ühendusi jalakäijatele ja jalgratturitele.

Parkimine tuleb lahendada katastriüksusel vastavalt teede ja tänavate standardis EVS 843:2016

„Linnatänavad“ väljatoodud parkimisnormatiivile. Parkimiskohtade minimaalne arv ühe

korteri kohta on standardi järgselt 1-2-toalisel korteril 1,3 ja 3 ja enama toalisel korteril 1,5 ehk

4 korteri puhul on vajalik tagada kuni 6 kohta. Külaliste parkimine tuleb lahendada samuti

katastriüksuselja selleks juhuks tuleb rajada lisanduvad külaliste parkimiskohad krundisiseselt.

Planeeritud on rajada 8 parkimiskohta. Parkimisala on soovituslik rajada kõvakattega või ka

osaliselt murukivist.

Ehitusprojekti koostamise käigus tuleb lahendada ka jalgrataste parkimine. Planeeritud

korterelamus tuleks igale korterile ette näha panipaik/jalgratta parkimiskoht, mis mahutaks

vähemal ühe jalgratta korteri kohta. Jalgrataste hoidmiseks võib korterelamus ette näha ka

näiteks ühise lukustatava jalgrataste hoiuruumi, milleks tuleb leida sobiv koht korterelamu

avalikes ruumides. Samuti on lubatud rajada jalgratta parkla hoone ette valgustatud osale.

Parkimisala projekteerimisel ja rajamisel tuleb arvestada järgnevate nõuetega:

• kavandada läbimõeldud ja mugav parkimislahendus erinevatele liikumisvahenditele

(sõiduauto, jalgratas) vastavalt arendatava ala täpsemale kasutusele ning kehtivatele

parkimisnormidele. Eelistada säästlikke liikumisviise toetavaid lahendusi;

• parkimine lahendada katastriüksuse piires ning arvestada tuleb parkimise normide,

linnatänavate standardiga ja inimmõõtmelise ruumi kavandamise põhimõtetega.

(Inimmõõtmelise ruumi planeerimisel on tähelepanu keskmes jalakäijad, jalgratturid ja

üldine linnaelu ning selle tagamiseks on üheaegselt oluline arvestada nii ruumi

turvalisuse, elavuse, säästvuse kui ka tervislikkusega);

7.5 Ehitistevahelised kujad

Planeeritud hoonestusalale ehitamisel tuleb arvestada tuleohutusklasside ja hoonete vaheliste

kujadega vastavalt siseministri 30.03.2017 määrusele nr 17 „Ehitisele esitatavad

PÕLVA LINNAS MÄE TN 8 KATASTRIÜKSUSE DETAILPLANEERING

11

PAABOR PROJEKT OÜ Reg nr: 14260182 www.paaborprojekt.com

tuleohutusnõuded“. Hoonetevaheline tuleohutuskuja peab olema üldiselt vastavalt väljatoodud

määruse §22 lg 2-le kaheksa meetrit. Päästetööde tegemiseks peab päästemeeskonnale olema

tagatud ehitisele piisav juurdepääs tulekahju kustutamiseks ettenähtud päästevahenditega.

Kui sõidukite parkimine kavandatakse välisseinale lähemal kui 4 meetrit, tuleb välisseinas

kasutada materjale, mis iseseisvalt ei põle ning seina üldpinnast ei tohi avatäidete pindala olla

üle 25 % ja seda 4 meetri ulatuses külgsuunas ja 5 meetri ulatuses vertikaalsuunas.

Hoone tulepüsivusklass määratakse ehitusprojektis.

7.6 Tehnovõrkude lahendus

Joonisel 5 toodud planeeritud tehnovõrkude asukohad on põhimõttelised ja täpsustatakse

projekteerimise käigus sõltuvalt vajadusest. Olemasolevatele ja planeeritud tehnorajatistele on

soovituslik seada notariaalsed isiklikud kasutusõigused määramaks õigused ja kohustused

krundi omaniku ja tehnovõrgu omaniku vahel.

7.6.1 Veevarustus ja kanalisatsioon

Planeeringualal ja selle vahetus läheduses asuvad ühisveevärgi- ja -kanalisatsioonitorustikud.

Olemasoleval üksikelamul on olemasolev ühisveevärgiga liitumine. Seega planeeringualale

rajatav hoonete vee- ja kanalisatsiooni teenuse tagamine ette nähtud ühisveevärgi ja -

kanalisatsioonitorustikest. Vee-ettevõtjaks on Põlva linnas AS Põlva Vesi, kes väljastas

ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga liitumiseks tehnilised tingimused (vt täpsemalt lisade

kaustas). Krundi piiril on olemas nii vee- kui ka kanalisatsioonitorustike liitumispunkt, millest

ühendused on võimalik luua. Silmas peab pidama, et olemasolev veetorustik on

dimensioneeritud üksikelamu baasil ja suure tõenäosusega on vajalik olemasoleva

katastriüksuse sisese veetorustiku likvideerimine ja suurema läbimõõduga torustikuga

asendamine. Kanalistasioonivõrguga liitumist hetkel pole, kuid kinnistu piiril on liitumispunkt

olemas, kuhu tekkinud reovett on võimalik juhtida. Planeeritava hoone kanalisatsiooni

paisutuskõrguseks loetakse 0,10 m üle tänava kaevuluugi kõrgusmärgi. Vee-ettevõtja ei vastuta

kliendi kinnistul allpool reovee paisutuskõrgust paiknevate ehitiste, ruumide või pindade

üleujutuse eest kanalisatsiooni kaudu.

Soovituslikud torustike kulgemise asukohad on näidatud joonisel 5. Täpne torustike asukoht

leitakse projekteerimise staadiumis.

Arvestuslik vee kogus on kortermajal kokku (arvestades keskmist ühiktarbimist ja keskmiselt

pere suurust) ca 2 m3/ööpäevas. Arvestuslik tekkiv reovee kogus on samuti kogu kortermaja

puhul ca 2 m3/ööpäevas.

Liitumispunktist alates ehitab katastriüksusesisesed torustikud ning veemõõdusõlme välja

detailplaneeringust huvitatud isik. Enne veemõõdusõlme ei tohi olla hargnemisi.

Veemõõdusõlm peab vastama nõuetele.

7.6.2 Sademevesi

Mäe tänaval ei ole rajatud sademevee kanalisatsioonitorustikke. Üleliigne sademevesi on

võimalik immutada krundisiseselt krundi põhjaosas, kuna maapind on hoonestusala osas üsna

tasane ning parklale on võimalik määrata vertikaalplaneering kirdesuunaliselt. Sademevee

lahenduse projekteerimisel peab eesmärk olema sademevesi maksimaalselt immutada oma

krundil. Eesmärgi saavutamiseks kasutada mitmekülgseid sademevee immutamise lahendusi,

st tagada piisavalt looduslikku pinda, kasutada vett läbilaskvaid tee- ja pinnakattematerjale.

Samuti on lubatud sademevee osaline kogumine sademevee mahutisse (nt Pipelife Stormbox

toode), et kasutada seda edaspidi kastmisvee otstarbeks. Joonisel 4 näidatud

PÕLVA LINNAS MÄE TN 8 KATASTRIÜKSUSE DETAILPLANEERING

12

PAABOR PROJEKT OÜ Reg nr: 14260182 www.paaborprojekt.com

vertikaalplaneerimise suunad on üks võimalik lahendus ning täpsem vertikaalplaneering

määratakse projekteerimise staadiumis.

7.6.3 Tuletõrje veevarustus

Tuletõrjeveevarustuse tagamine on võimalik planeeringuala vahetus lähedusest olemasolevast

tuletõrje hüdrandist.

Lähim tuletõrjehüdrant Mäe tn 8 kinnistule on T-tüüpi maapealne hüdrant nr 26

(X=6438517.417, Y=680210.7963) Mäe tn 9 juures. Hüdrandi asukoht on näidatud

tehnovõrkude joonisel.

Põlva veevärgis on arvestatud maksimaalseks tulekustutusvee vooluhulgaks 15 l/s.

7.6.4 Elektrivarustus

Põlva linn, Mäe tn 8 kinnistul on olemasolev liitumispunkt Elektrileviga sisestuskaabli

ühendusel Lasteaia:(Põlva) alajaama fiidri F9 õhuliini mastis M1. Peakaitsme suurus 3x20A.

Peakaitsme suurendamiseks, liitumispunkti asukoha muutmiseks ja elektrivõrgu

ümberehituseks tuleb esitada vastavasisuline taotlus Elektrilevi OÜ-le. Planeeritud on

olemasoleva õhuliini likvideerimine ja maakaablisse panemine transpordimaale.

Liitumispunkti asukoha muutumisel on planeeritud kinnistu piirile 0,4 kV liitumiskilp.

Liitumiskilbi toide on planeeritud Lasteaia:(Põlva) alajaamast maakaabliga. Liitumiskilp peab

olema alati vabalt teenindatav.

Elektritoide liitumiskilbist hooneteni tuleb rajada maakaabliga. Hoonete elektrivarustuse

elektrikaablite asukohad täpsustatakse projekteerimise staadiumis.

Elektrimaakaablitele kehtib kaitsevöönd 1 m maakaabli teljest mõlemale poole. Teisi

kommunikatsioone ei ole lubatud planeerida elektrikaablite kaitsetsoonidesse. Elektrilevi OÜ

tehnorajatiste maakasutusõigus tagatakse servituudialana (vt ptk. 7.10).

Elektriliinide soovituslikud paiknemised on näidatud joonisel 5 „Tehnovõrkude joonis“ ning

nende konkreetsed asukohad määratakse tööprojektiga.

7.6.5 Soojusvarustus

Hoonete soojavarustuseks on lubatud kolm alternatiivi: 1) lahendada soojavarustus lokaalselt;

2) tagada soojavarustus olemasolevast gaasitorustikust, mis asub planeeringuala vahetus

läheduses; 3) liituda kaugküttega.

1) Kui hoonete soojavarustus lahendatakse lokaalselt on lubatud kütteallikad on

elektriküte, maaküte, õhk- ja õhk-vesi soojuspumbad, tahkeküte ja päikesepaneelid. Sh

päiksepaneele on lubatud rajada vaid hoone fassaadile või katusele. Keelatud on

kasutada looduskeskkonda saastavaid kütteliike nagu näiteks põlevkivi, raskeõlid ja

kivisüsi.

2) Gaasitorustikuga liitumine on võimalik olemasolevast gaasitorustikust Mäe tänaval.

Olemasoleva gaasitorustiku läbimõõt, materjal ja seinapaksus (terastoru puhul) on

liitumiskohas ST 219 x 7 mm. Planeeritud gaasitorustiku MOP 3,0 bar. Kinnistu piirile

võimalikult lähedale tuleb rajada nõuetele (sh õigusaktidele, standarditele) vastava

liitumispunktina maakraan, kuid mitte lähemale kui 1 meeter teiste

kommunikatsioonide liitumis- ja sõlmpunktidest ning mitte sissesõiduteede alla. Lisaks

tuleb lahti kaevatud gaasitorustik isoleerida. Kui sissesõidu tee või parkla rajatakse üle

gaasitorustiku siis on vajalik paigaldada tee alla gaasitorustiku kaitsehülss.

Gaasitorustikule tuleb seada Gaasivõrk AS kasuks isiklik kasutusõigus. Täiendavad

täpsemad nõuded gaasipaigaldisele ja gaasipaigaldise kaitsevööndis tegutsemise osas

PÕLVA LINNAS MÄE TN 8 KATASTRIÜKSUSE DETAILPLANEERING

13

PAABOR PROJEKT OÜ Reg nr: 14260182 www.paaborprojekt.com

väljastatakse eel-, põhi- või tööprojekti staadiumis tehniliste tingimuste väljastamisel,

mille taotlemiseks pöörduda e-posti aadressile: [email protected]

3) Kaugküttega liitumiseks on vajalik taotleda projekteerimistingimused AS Põlva

Soojuselt. Lähim kaugküttetorustik asub Mäe tänaval planeeringuala edelanurgast ca 75

m kaugusel (vt joonis 3 asukohta).

Täpsem soojavarustus lahendatakse hoone projekteerimise käigus.

7.6.6 Sidevarustus

Planeeringuga antakse põhimõtteline lahendus sideühenduse loomiseks lähedalasuvast

olemasolevast sidevõrgust. Liitumise rajamiseks tuleb paigaldada vajalikus mahus sidetrass

alates sidekaevust 664 kuni hoone tehnoruumini. Lisaks tuleb paigaldada alates sidekaevust

662 kuni sidekaevuni 664 24-kiuline SM metalliga optiline kaabel. Sidekaevu 664 paigaldada

1/16 splitter. Alates splitterist paigaldada vähemalt 12 kiuline SM metalliga optiline kaabel

hoone tehnoruumi. Otsastada 5 kiudu mõlemas otsas. Eelnevalt vajalik keevitada ühes jätkus.

Hoonete sisevõrkude projekteerimise ja ehitamise korraldab kinnistu omanik.

Paigaldada hoonesse vajalikumahuline andmeside jaotla. Sisevõrk rajada jaotlast iga korterini

SM tüüpi optiliste kaablitega vastavalt ITU-TG.657 standardile. Optilised kaablid otsastada

SC/APC adapteritega. Korterite sisevõrk lahendada cat5/cat6 sidekaablitega. Korterite

sidejaotlas peab olema paigaldatud elektritoide seadmete ühendamiseks 230V elektrivõrguga.

Tööde teostamine sidevõrgu kaitsevööndis võib toimuda kooskõlastatult Telia järelevalvega.

Info järelevalve kohta telefoninumbril 53412210. Telia Eesti AS ei võta väljastatud tehniliste

tingimustega sideehitiste väljaehitamise ega omandamise kohustust. Tehniline lahendus

(ehitusprojekt) esitada enne ehitusloa/-teatise menetlust Ehitisregistris Teliale

kooskõlastamiseks Telia Ehitajate portaali kaudu.

7.7 Haljastuse ja heakorra põhimõtted

7.7.1 Haljastuse põhimõtted

Planeeringualale on koostatud märtsis 2025 dendroloogiline uuring mis asub lisade kaustas.

Dendroloogiliste välitööde käigus registreeriti üheksa taksonit puittaimi (tabel 1), millest neli

on kodumaised liigid.

Vaadeldaval kinnistul on keskmise haljastusliku väärtusega kolm harilikku vahtrat (nr 13, 14 ja

15). Vaadeldava kinnistu naabruses on keskmise haljastusliku väärtusega viis arukaske (nr 8,

PÕLVA LINNAS MÄE TN 8 KATASTRIÜKSUSE DETAILPLANEERING

14

PAABOR PROJEKT OÜ Reg nr: 14260182 www.paaborprojekt.com

16, 17, 18 ja 19), neli hekki (kaks harilikust kuusest ja kaks karvasest viirpuust) ja üks põõsas

(harilik kadakas nr 20). Kõik keskmise haljastusliku väärtusega dendroloogilised objektid on

soovitatav võimaluse korral säilitada.

IV väärtusklass määrati kuus dendroloogilist objekti, millest kaks on puud, kaks põõsad ja kaks

põõsaste read. Puudest on madala haljastusliku väärtusega üks suure õõnsusega arukask (plaanil

nr 1) ja üks ühepoolse võraga harilik vaher (nr 2). Madala haljastusliku väärtusega põõsad on

läikiv tuhkpuu (nr 4) ja harilik sirel (nr 12). Veel kuuluvad siia väärtusklassi üks hariliku sireli

rühm vaadeldava kinnistu piiril (nr 3) ja üks peamiselt kreegipuudest koosnev põõsaste rida

naaberkinnistul (nr 9). Sellesse väärtusklassi kuuluvaid puittaimi võib säilitada kui biomassi,

aga need oleks soovitatav eemaldada ja asendada väärtuslikumate istikutega.

V väärtusklassi määrati üks põõsakujuline pirnipuu (plaanil nr 11). See kuulub likvideerimisele.

Planeeringualal tuleks kaaluda ka suure õõnsusega arukase (nr 1) eemaldamist, kuna see võib

osutuda teatud tingimustel ebastabiilseks (murdumisohtlikuks). Puude ja põõsastele määratud

väärtusklassid on esitletud detailplaneeringu joonisel 3.

Joonisel 4 on kujutatud soovituslikud lisanduvate põõsaste ja puude asukohad.

Krundi haljastuse planeerimisel tuleb arvestada järgnevaga:

• krunt peab olema esteetilised ja heakorrastatud;

• tagada katastriüksusele vähemalt 10% ulatuses kõrghaljastus (üldplaneeringu pt 5.1.15).

Kõrghaljastuse moodustavad vilja-, leht- ja okaspuud ja üle 2,5 m kõrgused põõsad ning

nende osakaalu arvestatakse täiskasvanud puu (või põõsa) võra ulatuse alusel;

• kõrghaljastuse rajamisel peab silmas pidama, et kõrghaljastus ei tohi paikneda

tehnovõrkude peal ja nende kaitsevööndis;

• kõrghaljastuse istutamisel hoonete ja tehnovõrkude lähedale tuleb arvestada puu

suurima võralaiusega ja juurepalli maksimaalse suurusega.

7.7.2 Vertikaalplaneerimine

Maapinna vertikaalplaneerimise lahendus antakse hoone ehitusprojektis. Vertikaalplaneerimise

põhimõte on, et sademevesi tuleb juhtida haljasaladele. Suuremahuline (üle 30 cm) maapinna

kõrguste tõstmine planeeringualal ei ole lubatud. Samuti ei tohi maapinda selliselt tõsta, et

sademevesi hakkaks tänavale voolama

7.7.3 Kuritegevuse riske vähendavate nõuete ja tingimuste seadmine

Kuritegevuse riski vähendavate tingimuste esitamisel on lähtutud EVS 809-1:2002

„Kuritegevuse ennetamine läbi linnaplaneerimise ja arhitektuuri“ standardis väljatoodust.

Ebaturvalist keskkonda võib tekitada halva nähtavusega kohad, nõrga järelevalvega kohad,

pimedad nurgatagused ja teised hirmutekitavate tunnustega paigad.

PÕLVA LINNAS MÄE TN 8 KATASTRIÜKSUSE DETAILPLANEERING

15

PAABOR PROJEKT OÜ Reg nr: 14260182 www.paaborprojekt.com

Soovitused kuritegevuse riskide vähendamiseks:

• sõidukite parkimine hoone läheduses;

• võimalusel kvaliteetse välisvalgustuse rajamine krundisisesel parkimisalal ja hoovis;

• kvaliteetsete ehitusmaterjalide (uksed, aknad, lukud, klaasid) ja elektroonsete

valvesüsteemide kasutamine.

7.8 Keskkonnatingimuste seadmine

Keskkonnakaitse abinõuetena planeeritaval ehitatakse välja tehnosüsteemid ning tagatakse

nende funktsioneerimine.

7.8.1 Keskkonnakaitse nõuete tagamine

Ehituse ajal peab ehitaja olema äärmiselt tähelepanelik ümbritseva keskkonna suhtes, et

vähendada ja leevendada tööde võimalikku negatiivset mõju. Kõik ehitustööde käigus tekkivad

jäätmed (pinnas, ehituspraht jms) tuleb utiliseerida legaalsel viisil selleks ettenähtud kohta.

Võimalusel kasutada müra summutavaid ja järske valjusid lööke mittetekitavaid ehitusmasinaid

ja –seadmeid, et mitte häirida inimesi ning loomade ja lindude elutegevust. Säilitatavad puud

tuleb masinate töötsoonis kaitsta.

Ei ole lubatud ladustada ehitusmaterjale, ehitusprahti ja väljakaevatavat materjali selliselt, et

see reostab loodust. Vajadusel tuleb kasutada spetsiaalseid abivahendeid.

Ehitustöödel tuleb järgida asjakohaseid standardeid, nõudeid ja töömeetodeid eesmärgiga

vältida ehitusmaterjalide levikut taimkattesse ja pinnasesse.

Ehitusplatsil peab olema varustus reostuse eemaldamiseks ja olmejäätmete kogumiskoht.

7.8.2 Jäätmehooldus

Jäätmehooldus korraldatakse vastavalt Põlva valla jäätmehoolduseeskirjale. Konteinerid tuleb

paigaldada nii, et jäätmevedajal on nendele ligipääs. Planeeritud on prügimaja, et konteineritel

oleks visuaalselt väiksem negatiivne mõju. Jäätmevaldajal on kohustus tagada jäätmete liigiti

kogumine vastavalt kehtivatele nõuetele. Jäätmevaldajal on kohustus tagada tekkivate

olmejäätmete äravedu, mida võib teostada vastavat õigust omav ettevõte. Keelatud on jäätmete

ladustamine või ladestamine selleks mitteettenähtud kohta.

7.8.3 Valgusreostus

Detailplaneeringuga määratakse järgnevad meetmed valgusreostuse vähendamiseks: lubatud ei

ole valgustuse suunamine ülespoole ("taevasse"). Valgustus tuleb planeerida selliselt, et see ei

häiriks teedel liiklejaid (ei pimestaks). Täpsemad tingimused valgustusele on välja toodud

peatükis 7.3.

7.9 Planeeringulahendusega kaasnevad mõjud

Detailplaneeringuga ei kavandata keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi

seaduse § 6 lg 1 ja 2 nimetatud olulise keskkonnamõjuga tegevusi ega muud olulise

keskkonnamõjuga ehitustegevust, millega kaasneks keskkonnaseisundi kahjustumist, sh vee,

pinnase, õhu saastamist.

PÕLVA LINNAS MÄE TN 8 KATASTRIÜKSUSE DETAILPLANEERING

16

PAABOR PROJEKT OÜ Reg nr: 14260182 www.paaborprojekt.com

Majanduslikud mõjud

Negatiivsed majanduslikud mõjud puuduvad. Positiivne majanduslik mõju, sest hea

infrastruktuuriga alal uute elukohtade rajamine toob kaasa uusi elanikke. Lisanduvad

kaasaegsed elupinnad toetavad linna elanike arvu vähenemise pidurdamist ja toetavad valla

ruumilise arengu eesmärki – parendada elamisvõimalusi. Lisanduvad kaasaegsed eluasemed

toovad juurde maksumaksjaid ja aitavad kaasa teenuste säilimisele linnas.

Kultuurilised mõjud

Planeeringualal ja läheduses ei asu muinsuskaitsealused mälestisi ja nende kaitsevööndeid.

Detailplaneeringuga on määratud krundile sobilikud arhitektuurilised tingimused hoonete

rajamiseks. Planeeringuala kasutusele võtmiseks muudab tänavapildi esteetilisemaks ja ala

korrastatakse. Planeeringuala hoonestamisel kaasneb pigem positiivne kultuuriline mõju, sest

kaasaegne ja atraktiivne keskkond mõjutab meeli ja taju positiivselt. Samuti ei kaasne

planeeritud ehitiste rajamisega negatiivset mõju piirkonnale omastele tavadele. Traditsioonile

elulaad on peale kavandatu elluviimist võimalik.

Sotsiaalsed mõjud

Detailplaneeringuga planeeritud hoone rajamisega kaasnev peamine positiivne sotsiaalne mõju

väljendub hoonestuse tihendamises piirkonnas. Lisaks korrastatakse ümbrus ja suureneb

turvalisus. Planeeritud lahendus arvestab tasakaalustatult erinevate ühiskonnagruppide

vajadustega ja õigusega olla mitte diskrimineeritud. Tagatud on võrdsed võimalused ja

linnalises keskkonnas on rakendatud nt 8-80 printsiipi. Lahendus väldib segregeerumise

soodustamist luues erinevaid elulaade võimaldavaid elukeskkondi (ehk üksikelamu vs

korterelamu – korterite pindalad on väiksemad seega ka hind soodsam ning seetõttu

kättesaadavam rohkematele inimestele). Liiklusalade disain lähtub jalakäija vajadusest ning

lahendus väldib „automerede“ teket, kavandatud on liigendatud ja haljastatud parkimisala, mis

ei riku piirkonna miljööd. Negatiivne mõju sotsiaalsele keskkonnale võib avalduda eelkõige

ehitusperioodil lähiümbruse elanikele põhiliselt suurenenud müra- ja vibratsioonitaseme ning

liiklussageduse näol. Tuginedes eeltoodule, võib eeldada, et pikaajaline negatiivne mõju

sotsiaalsele keskkonnale puudub.

Looduskeskkonnale avalduvad mõjud

Detailplaneeringu realiseerimisega kaasnevad mõjud looduskeskkonnale ei ole ulatuslikud,

kuna lähipiirkonnas on juba kujunenud hoonestatud ja inimtegevuse poolt mõjutatud keskkond.

Planeeringualal ei asu kaitsealuseid taime- ega loomaliike ega Natura 2000 ala. Tegevusega

kaasnevad võimalikud mõjud on eeldatavalt väikesed ja nende ulatus piirneb peamiselt

planeeringualaga. Kavandatava tegevusega ei kaasne olulisel määral soojuse, kiirguse ega

lõhna teket. Ehitiste valmimise järgselt negatiivsed mõjud vähenevad oluliselt. Vähest

valgusreostust võib tekkida välisvalgustusest. Planeeritud hoonete rajamine ei too kaasa olulise

keskkonnamõjuga tegevust, millega kaasneks pikaajaline keskkonnaseisundi kahjustumine,

sealhulgas vee, pinnase, õhusaastatuse, olulise jäätmetekke või mürataseme suurenemine.

Planeeritava tegevusega kaasneb mõningane liikluskoormuse, mürataseme ja õhusaaste

suurenemine, kuid oodata ei ole ülenormatiivsete tasemete esinemist. Tuginedes eeltoodule,

võib eeldada, et pikaajaline negatiivne mõju looduskeskkonnale puudub. Lahendus vähendab

autokasutust kuna on tagatud head liikumisvõimalused jalakäijatele ning kontaktvööndis on

vajalikud teenused olemas. Seega planeeringulahendus toetab autovabasid liikumisvõimalusi.

PÕLVA LINNAS MÄE TN 8 KATASTRIÜKSUSE DETAILPLANEERING

17

PAABOR PROJEKT OÜ Reg nr: 14260182 www.paaborprojekt.com

7.10 Servituutide seadmise vajaduse määramine

Servituutide seadmise vajadust kirjeldab tabel 3. Rajatavatele tehnovõrkudele on vajalik seada

isiklik kasutusõigus nende omanikega (Elektrilevi OÜ, Telia Eesti AS, Gaasivõrk AS).

Tehnovõrkude servituudid ja/või isikliku kasutusõiguse notariaalsed lepingud sõlmitakse

tehnovõrkude projekteerimise järgselt projekti realiseerimise staadiumis. Servituudialad on

kujutatud joonisel 5 ning on illustreeriva tähendusega.

Tabel 3. Servituutide seadmine

Teeniv

kinnisasi/isik

Servituut (valitsev kinnisasi või isik)

Mäe tn 8 Tehnovõrgu talumise servituut – olemasolev gaasitorustik (Gaasivõrk AS)

Mäe tn T1 Isiklik kasutusõigus – planeeritud sidekaabel (Telia Eesti AS)

Isiklik kasutusõigus – planeeritud elektri madalpingekaablid (Elektrilevi

OÜ)

Mäe tn 6 Isiklik kasutusõigus – planeeritud elektri madalpingekaabel (Elektrilevi

OÜ)

7.11 Planeeringu rakendamise võimalused planeeringu elluviimisest tulenevate võimalike

kahjude hüvitaja

Detailplaneering on peale kehtestamist aluseks planeeringualal koostatavatele

ehitusprojektidele.

Detailplaneering realiseeritakse ühes etapis.

Planeeringuga ei tohi kolmandatele osapooltele põhjustada kahjusid ega kahjustada ka avalikku

huvi. Tuleb tagada, et kavandatav ehitustegevus ei kahjustaks naaberkatastriüksuste omanike

õigusi või kitsendaks naaberkatastriüksuste maa kasutamise võimalusi. Samuti ei tohi tekitada

naaberkatastriüksuste omanikele täiendavaid kitsendusi. Juhul, kui planeeritava tegevusega

tekitatakse kahju kolmandatele osapooltele, kohustub kahjud hüvitama kahju tekitanud krundi

igakordne omanik.

Planeeringuga seatud ehitusõigused realiseerib krundi omanik ehitusprojekti ja ehitusloa alusel.

Ehitusprojekti koostamise korraldab ja tasub krundi omanik. Ehitusprojekti käigus tuleb

täpsemalt lahendada hoonete asukohad, parkimiskorraldus ja tehnovõrkude täpne paiknemine

krundil. Kokkuleppel tehnovõrke haldava ettevõttega rajab omanik vastavalt hoone täpsele

paigutusele hoonestusalas ühendused olemasolevate tehnovõrkudega.

Planeeringu elluviimiseks peavad kõik planeeringualal koostatavad ehitusprojektid olema

koostatud vastavalt Eesti Vabariigis kehtivatele seadustele, projekteerimisnormidele ja heale

projekteerimistavale.

Planeeritud juurdepääsu/mahasõidu rekonstrueerimise kohustus lasub detailplaneeringust

huvitatud isikul, kes tellib vastava projekti ja tee välja ehitab.

Detailplaneeringu elluviimisega ei kaasne Põlva vallale kohustust detailplaneeringukohase

juurdepääsu/mahasõidu rekonstrueerimiseks ja tehnorajatiste väljaehitamiseks ega vastavate

kulude kandmiseks. Detailplaneeringust huvitatud isiku ja vallavalitsuse vahel sõlmitakse

haldusleping detailplaneeringu elluviimiseks vajalike rajatiste väljaehitamiseks, millega

detailplaneeringust huvitatud isik võtab kohustuse detailplaneeringukohaste ja

planeeringulahenduse elluviimiseks otseselt vajalike ning sellega funktsionaalselt seotud

rajatiste väljaehitamiseks ja sellega seonduvate kulude kandmiseks.