Kiri

12

12

4

44

2,7

7

7

4 4

6

R6

R6

10

5

5

5

4

POS 1 2500 m2

100% EK

POS 6 1322 m2

100% EP

POS 9 1026 m2

100% EP

POS 8 1229 m2

100% EP

550 m2

POS 7 1066 m2

100% EP

200 m2

200 m2

200 m2

POS 12 30 m2

100% LT

50 m2

50 m2

50 m2

POS 10 5097 m2

100% HP

50 m2

50 m2

POS 3 1000 m2

100% EP

50 m2

POS 4 1000 m2

100% EP

POS 5 1000 m2

100% EP

10 korterit

200 m2

POS 2 1000 m2

100% EP

50 m2

50 m2

75 m2

200 m2

200 m2

pk - 16

tänava kaitsevöönd

94901:005:0849 Viirpuu tn 29

28301:001:1864 Pärnasalu tn 1

28301:001:1874 Pärnasalu tn 11

28301:001:1866 Pärnasalu tn 3

28301:001:1879 Pärnasalu tn 32

94901:005:0168 Niinepuu tn 2

28301:001:1867 Pärnasalu tn 4

94901:001:0538 Kristalli tn 5

28301:001:1875 Pärnasalu tn 12

28301:001:1877 Pärnasalu tn 16

28301:001:1871 Pärnasalu tn 8

28301:001:1869 Pärnasalu tn 6

28301:001:1863 Pärna

28301:001:1872 Pärnasalu tn 9

28301:001:1870 Pärnasalu tn 7

28301:001:1876 Pärnasalu tn 14

28301:001:1878 Pärnasalu tn 18

28301:001:1873 Pärnasalu tn 10

28301:001:1868 Pärnasalu tn 5

94901:005:1130 Kristalli tn 9

94901:005:1709

Tiigrisilma tänava lõik 1

94901:005:1453 Tiigrisilma tn 6Tiigrisilma tänav T1

94901:005:1563 Räniküla tn 23

94901:005:1129 Kristalli tn 7

94901:005:0553 Tiigrisilma tn 2

94901:001:0539 Tiigrisilma tn 11

94901:005:0074 Niinepuu tn 1

94901:005:1150

Tiigrisi lma tänava lõik 2

94901:005:1133 Kristalli tn 11

94901:005:0167 Räniküla tänav L2

94901:005:0010 Tiigrisilma tn 7

94901:005:1559 Viirpuu tn 31

28301:001:1861 Pärnasalu tänav

94901:005:1471

28301:001:1862 Keskküla

Kristalli tn 6

Kristalli tänav

Kristalli tn 1

Kristalli tn 10

Kristalli tn 8Kristalli tn 12

Kristalli tn 3

28301:001:0480

94901:005:1149

94901:005:1124

94901:005:1132

94901:005:113128301:001:0481

94901:005:1125

6

4

7

7

4

8

7

7

teekoridori talumise servituut

teekoridori talumise servituut

Maakütte rajamisel eeldatavalt ette jääv puu, mille likvideerimise vajadust täpsustatakse projekteerimisel.

2,5

POS 11 612 m2

100% LT

10

R8

Terlander OÜ re r d

T la e n Tar l nn

erlander ee el n erlander ee

r e aa ar e laneer a

ee T r n e n e nr n e ar T nr r aaa a lan

laneer n ala r

le a le a a r e r

le a le drenaa r

le a le ne l a l laneer n ala a a a d aa a a e and ed

le a le a ra r en eer

le a le ee r

le a le r e anal a n r

le a le ele r adal n e aa el

le a le ade e ee anal a n r

le a le ele r r e n e aa el

le a le de aa el

n e

laneer d ne al r a a r nd l

laneer d rde r nd le

l deer a e

laneer d ar ad r nd l

laneer d e n

laneer d le rada

laneer d r nd r

10

laneer d le e eal e nna a ela le a

laneer d ne ala

pk - 16 laneer d ar ade ar ar la

na a a e nd

e a de a l laneer n ne ala laneer n ala l a l

ara e al laneer d ne l a l laneer n ala e a

a a alla al laneer n a e a d laneer n a e rralda a

a OÜ

n laneer n ala a n e n e

Tar aa nd a a ald

n ale a a e la nn a rna nn aa e n n l ala de a l laneer n

laneer n n e

laneer d d nad

r ed l laan na n a a d a ra OÜ l a d rna al n a r n e dee l d nr

rd naad d ee r ed ee laneer d r nd a a e ar e a ela aad e ele le nnale erele a anda d ela aad

a l e a ena a r er a e e a re a a ela ela a a laad ela e eld d ne aad ld a a a a al a ala aad n n T ee a na a aad n el n da d e ne e a a r ed n ll ra ed e n da a ra re a r nd l a ne

a ada ra r l a d e eal ne ndala n el e le a a a d nn a ae need n alla e eal e nna a n r ed a ned lle a el e le ead al el e l a e a e ea e a ae e e eal ne nd ald n el a a ne a n el ll ra el n da d ne e e eal nda a a al a ad ele a ar e ade e r nd le

a anda a a e ne e e eal e ndade a ea r nd l a e le a n e a el ra d ne e r a l a d e eal e nna re e

rde r nd le n le a n n l a ra le ra r nd l e rde ra ada T ne rde a el a a e l a r e eer e

n el n da d laneer d le a a de a ad n l d a la end ll reer ad de ar l l a a n l a d a laneer d ee r d r al e er d alale r n del O a O e le l a d ra ada rde d e a d a n rdeaeda e e a ada d

laneer d ee er ee r d r ala

laneer d le a a a ar a l l l

le a le a

le a le ee r

laneer d d ee

laneer d al ee

ala a e l nad laneer n ala l a l e a de a l laneer n

4478 71.398

V2 V2

V2 V2

V2 V2

V2 V2

V2 V2

V2 V2

V2 V2

V2 V2

V2 V2

V2 V2

V2 V2

V2 V2

V2 V2

V2 V2

V2 V2

V2 V2

V2 V2

V2 V2

V2 V2

V2 V2

V2 V2

V2 V2

V2 V2

V2 V2

V2 V2

V2 V2

V2 V2

V2 SK

SK

SK

SK SK

SK SK

SK SK

SK SK

SK SK

SK SK

SKSKSKSKSKSKSKSK SKSKSKSK

K

→ Ø315 L=

24,5 i= 4

→ Ø2

50 L=

44 ,9

i= 7

← Ø400 L=61,8 i=4

Ø250 L=16,1 i=5

68,81

h=4,03

64.72

1

2

2

1

1

2

1

2

1 2

21

D1 D1

D1 D1

D1

KS1

KS1

KS1

KS1

KS1

KS1

KS1

KS1

KS1

KS1

KS1

KS1

KS1

KS1

KS1

KS1

KS1

KS1

KS1

KS1

KS1

KS1

KS1

KS1

D1

D1

D1

D1

D1

D1

min=100 mm täidetud killustikuga

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X

X X

X

X

X

X

X

X

X

28301:001:0375 Kivimetsa tee lõik 1

28301:001:1827 Viirpuu tn 37

28301:001:1831 Viirpuu tn 45

28301:001:1829 Viirpuu tn 41

28301:001:1830 Viirpuu tn 43

28301:001:1828 Viirpuu tn 39

28301:001:1833 Viirpuu tänav T1

28301:001:1826 Viirpuu tn 35

28301:001:1865 Pärnasalu tn 2

94901:005:0849 Viirpuu tn 29

94901:005:0440 Põllu

28301:001:1864 Pärnasalu tn 1

28301:001:1874 Pärnasalu tn 11

28301:001:1866 Pärnasalu tn 3

28301:001:1879 Pärnasalu tn 32

28301:001:1832 Viirpuu tn 47

94901:005:1083 Viirpuu tn 27

94901:005:1516 Viirpuu tänav

94901:005:0168 Niinepuu tn 2

28301:001:1867 Pärnasalu tn 4

94901:001:0538 Kristalli tn 5

28301:001:1875 Pärnasalu tn 12

28301:001:1877 Pärnasalu tn 16

28301:001:1871 Pärnasalu tn 8

28301:001:1869 Pärnasalu tn 6

28301:001:1863 Pärna

28301:001:1872 Pärnasalu tn 9

28301:001:1870 Pärnasalu tn 7

28301:001:1876 Pärnasalu tn 14

28301:001:1878 Pärnasalu tn 18

28301:001:1873 Pärnasalu tn 10

28301:001:1868 Pärnasalu tn 5

94901:005:1130 Kristalli tn 9

94901:005:1709

Tiigrisilma tänava lõik 1

94901:005:1453 Tiigrisilma tn 6Tiigrisilma tänav T1

94901:005:1563 Räniküla tn 23

94901:005:1129 Kristalli tn 7

94901:005:0553 Tiigrisilma tn 2

94901:001:0539 Tiigrisilma tn 11

94901:005:0074 Niinepuu tn 1

94901:005:1150

Tiigrisi lma tänava lõik 2

94901:005:1133 Kristalli tn 11

94901:005:0167 Räniküla tänav L2

94901:005:0010 Tiigrisilma tn 7

94901:005:1559 Viirpuu tn 31

94901:005:0169 Räniküla tn 32

28301:001:1861 Pärnasalu tänav

94901:005:1471

28301:001:1862 Keskküla

Kristalli tn 6

Kristalli tänav

Tiigrisilma tn 8

Kristalli tn 1

Kristalli tn 10

Kristalli tn 8Kristalli tn 12

Kristalli tn 3

28301:001:0480

94901:005:1149

94901:005:1124

94901:005:1132

94901:005:113128301:001:0481

94901:005:1125

POS 1 2500 m2

100% EK

POS 6 1322 m2

100% EP

POS 9 1026 m2

100% EP

POS 8 1229 m2

100% EP

POS 7 1066 m2

100% EP

POS 12 30 m2

100% LT

POS 10 5097 m2

100% HP

POS 3 1000 m2

100% EP

POS 4 1000 m2

100% EP

POS 5 1000 m2

100% EP

POS 2 1000 m2

100% EP

POS 11 612 m2

100% LT

plast Ø160 1250N L=11.9m Kinnisel meetodil

plast Ø160 450N L=346.1m 2x kaitsetoru

plast Ø160 450N L=345.9m (reserv)

Ensto CJWH11.2403C KP jätkumuhv

A. Bulattšik 12.03.2023

plast Ø160 450N L=3.7m kaitsetoru

Projekteeritud kraav

Projekteeritud sademevee ärajuhtimise

eesvool

Projekteeritud elektrialajaam

Projekteeritud alajaama elektrivarustusega liitumispunkt

(sisselõikega olemasolevast maakaablist)

Projekteeritud veevarustuse liitumispunkt

Projekteeritud veevarustuse liitumispunkt

Projekteeritud reoveekanalisatsiooni

liitumispunkt

Projekteeritud veevarustuse liitumispunkt

Projekteeritud reoveekanalistatsiooni

liitumispunkt

Projekteeritud sideühenduse liitumispunkt

planeeritud krundipiir

planeeritud üle 400 m2 ehitisealuse pinnaga elamu tuleohutuskuja (8 m)

planeeritud hoonestusala

tänava kaitsevöönd 10 m

kehtiva detailplaneeringu hoonestusala planeeringualast väljaspool

varasemalt planeeritud hoone väljaspool planeeringuala (kehtivas DP-s)

Kambja Vallavalitsus Planeeringu koostamisest huvitatud isik Planeeringu koostamise korraldaja

Embach Ehitus OÜ

Tehnovõrkude joonis Planeeringuala asukoht Joonise nimetus

Tartu maakond, Kambja vald

Räni alevikus asuva Keskküla (kü tunnus 28301:001:1862) ja Pärna (kü tunnus 28301:001:1863) maaüksuste ning lähiala detailplaneering

Planeeringu nimetus

olemasolev teeäär

olemasolev veetoru

olemasolev survekanalisatsioonitoruK K K

olemasolev elektri madalpingekaabel

olemasolev sademeveekanalisatsioonitoru

olemasolev elektri kõrgepingekaabel

olemasolev sidekaabel

planeeritud hoone võimalik suurus ja asukoht krundil

planeeritud sõidutee

likvideeritav objekt

planeeritud parkimiskohad krundil

planeeritud ehitusjoon

planeeritud jalgtee

jalakäijate liikumissuunad planeeringualast väljaspool (kehtivast detailplaneeringust)

projekteeritud veetoru

projekteeritud reoveekanalisatsioonitoru

projekteeritud sademeveekanalisatsioonitoru

projekteeritud sidekanalisatsioon sidekaevuga

projekteeritud valgustuskaabel valgustiga

projekteeritud elektri madalpingekaabel liitumiskilbiga

planeeritud lehtpuu / okaspuu / põõsas (asukoht, arv ja liigilisus soovituslik)

75 m502520151050

Märkused: 1. Alusplaanina on kasutatud 01/2024. a Kobras OÜ poolt koostatud Pärnasalu tn ja Viirpuu tn 35-37 geodeetilist mõõdistust, töö nr 2024-002.

Koordinaadid L-Est 97 süsteemis, kõrgused EH2000 süsteemis; 2. Ühisveevärgi, reoveekanalisatsiooni ja sademeveekanalisatsiooni projekteeritud torustike kajastamisel on aluseks võetud 02/2024. a Altren Projekt OÜ

poolt koostatud "Tartu maakond, Kambja vald, Räni alevik, Pärna ja Keskküla kinnistute ning lähiala detailplaneeringu teede- ning tehnovõrkude projekt", töö nr 24010.

3. Projekteeritud sidevarustuse kajastamisel on aluseks võetud 07/2024. a OÜ Priimus-Projekt poolt koostatud "Tartumaal Kambja vallas Räni alevikus Pärna ja Keskküla kinnistute DP ning selle lähiala taristu projekt", töö nr 7-S-24.

4. Projekteeritud välisvalgustuse kajastamisel on aluseks võetud Line Engineering OÜ 03/2024. a "Tartu maakond, Kambja vald, Räni alevik, Pärna ja Keskküla kinnistute ning lähiala detailplaneeringu teede- ning tehnovõrkude projekt", töö nr EL2423.

5. Planeeritud krundi kasutamise sihtotstarve "EP" tähistab üksikelamumaad ehk ühele leibkonnale (perele) kavandatud elamumaad, "EK" tähistab kolme ja enama korteriga, ühise sissepääsu ja trepikojaga elamu, ühiselamu jms püsivamat laadi elamiseks mõeldud hoone maad, "HP" üldkasutatavat haljasala maad ning "LT" tee ja tänava maad.

6. Joonisel näidatud uute hoonete paigutus ja suurused on illustratiivsed, et näidata ära, kui suure osa krundist hõlmaks hoonestus, kui kasutada ära suurim lubatud ehitisealune pindala ja hoonete arv.

7. Joonisel näidatud planeeritud leht- ja okaspuude asukohad on soovituslikud. Puude arvu, liigilisust ja asukohti on lubatud muuta. 8. Planeeritud tehnovõrkude ja -rajatiste asukohad on antud põhimõttelistena ning nende asukohti on lubatud täpsustada edasisel projekteerimisel.

olemasolev põõsastik

Terlander OÜ registrikood 16540224

F. Tuglase tn 19-310 51006 Tartu linn

https://terlander.ee tel +372 5566 2920 [email protected]

Projektijuht, maastikuarhitekt / planeerija

Reet Türkson Kuupäev Joonise nr Jooniste arv Töö nr Formaat

07.04.2025 5 5 2024-08 A0 Mõõtkava

1:500 PlanID

...

planeeringuala piir

LEPPEMÄRGID:

olemasolev katastriüksuse piir

olemasolev drenaažitoru

olemasolev hoone (väljaspool planeeringuala kajastatud Maa- ja Ruumiameti andmed)

olemasoleva puu võra (orienteeruv)

projekteeritud maa-alune tuletõrjevee hüdrant

projekteeritud alajaam

projekteeritud elektri kõrgepingekaabel (uue alajaama toide)

planeeritud sademeveekanalisatsioonitoru

planeeritud tehnovõrgu talumise servituut

Terlander OÜ

Registrikood 16540224

[email protected]

TÖÖ NR 2024-08

PlanID …

RÄNI ALEVIKUS ASUVA KESKKÜLA (KÜ TUNNUS 28301:001:1862) JA

PÄRNA (KÜ TUNNUS 28301:001:1863) MAAÜKSUSTE NING

LÄHIALA DETAILPLANEERING

SELETUSKIRI JA JOONISED

I KÖIDE

Planeeringu koostamise korraldaja: Kambja Vallavalitsus

Planeeringu koostamisest huvitatud isik: Embach Ehitus OÜ

Planeeringu koostaja: Reet Türkson

Terlander OÜ projektijuht,

maastikuarhitekt / planeerija

Objekti asukoht: Tartu maakond, Kambja vald, Räni alevik, Pärna ja Keskküla maaüksus

X= 6470710, Y=655888

TARTU 2025

Aadress: Kambja vald, Räni alevik, Keskküla ja Pärna maaüksus

Koostaja: Terlander OÜ Vastutav spetsialist: Reet Türkson

Räni alevikus asuva Keskküla (kü tunnus 28301:001:1862) ja Pärna (kü tunnus 28301:001:1863)

maaüksuste ning lähiala detailplaneering, TÖÖ NR 2024-08 (07.04.2025 seisuga)

2 / 31

ÜLDINFO

TÖÖ NIMETUS: Räni alevikus asuva Keskküla (kü tunnus 28301:001:1862) ja

Pärna (kü tunnus 28301:001:1863) maaüksuste ning lähiala

detailplaneering

OBJEKTI ASUKOHT: Tartu maakond, Kambja vald, Räni alevik, Keskküla (28301:001:1862)

ja Pärna (28301:001:1863) maaüksus

TÖÖ EESMÄRK: Planeeringu koostamise eesmärk on kaaluda planeeringualal asuvate

maaüksuste ümberkruntimist (elamumaa, transpordimaa) ja

elamumaa kruntidele ehitusõiguse määramist korterelamu (1 krunt)

ja üksikelamute ning abihoonete projekteerimiseks.

Lisaks anda lahendus Pärnasalu ja Tiigrisilma tänava ühendusteele,

tehnovõrkudega varustatusele, juurdepääsudele, haljastusele ja

heakorrale.

Planeeringuala pindala on ligikaudu 2,4 ha.

KOHALIK OMAVALITSUS: Kambja Vallavalitsus

Registrikood 77000275

Pargi tn 2, Ülenurme alevik

Kambja vald, 61714 Tartu maakond

[email protected]

HUVITATUD ISIK: Embach Ehitus OÜ

PLANEERINGU KOOSTAJA: Terlander OÜ

Registrikood 16540224

F. Tuglase tn 19-310,

Tartu linn, 51006 Tartu linn

[email protected]

Reet Türkson – projektijuht,

maastikuarhitekt-planeerija (diplom BD 003669)

tel +372 5566 2920

Aadress: Kambja vald, Räni alevik, Keskküla ja Pärna maaüksus

Koostaja: Terlander OÜ Vastutav spetsialist: Reet Türkson

Räni alevikus asuva Keskküla (kü tunnus 28301:001:1862) ja Pärna (kü tunnus 28301:001:1863)

maaüksuste ning lähiala detailplaneering, TÖÖ NR 2024-08 (07.04.2025 seisuga)

3 / 31

SISUKORD

1. Planeeringu koostamise alus ............................................................................................................................................. 4

1.1. Arvestamisele kuuluvad varem koostatud planeeringud ja dokumendid ............................................. 4

1.2. Olemasolevad alusplaanid ja muu info ala kohta ........................................................................................... 4

2. Olemasoleva olukorra iseloomustus .............................................................................................................................. 4

2.1. Üldinfo .............................................................................................................................................................................. 4

2.2. Kontaktvööndi funktsionaalsed seosed ............................................................................................................ 11

3. Planeerimisettepanek ......................................................................................................................................................... 14

3.1. Planeeringu kontseptsioon .................................................................................................................................... 14

3.2. Üldplaneeringule ja maakonnaplaneeringule vastavus .............................................................................. 14

3.3. Planeeritava ala kruntideks jagamine ja krundi ehitusõigus ..................................................................... 16

3.4. Krundi hoonestusala piiritlemine ......................................................................................................................... 18

3.5. Arhitektuurinõuded ehitistele ............................................................................................................................... 19

3.6. Tänava maa-alad, liiklus- ja parkimiskorraldus .............................................................................................. 20

3.7. Haljastuse ja heakorra põhimõtted ..................................................................................................................... 21

3.8. Tehnovõrkude ja -rajatiste asukohad................................................................................................................. 21

3.8.1. Sademevee ärajuhtimine .................................................................................................................................. 22

3.8.2. Reoveekanalisatsioon ........................................................................................................................................ 23

3.8.3. Veevarustus, sh tuletõrje veevarustus ......................................................................................................... 23

3.8.4. Elektrivarustus, sh välisvalgustus ................................................................................................................... 25

3.8.5. Soojavarustus ........................................................................................................................................................ 25

3.8.6. Sidevarustus........................................................................................................................................................... 26

3.9. Keskkonnatingimused planeeringuga kavandatu elluviimiseks .............................................................. 26

3.9.1 Planeeringu elluviimisega kaasnevate asjakohaste mõjude hindamine ........................................ 27

3.10. Muud seadusest ja teistest õigusaktidest tulenevad kinnisomandi kitsendused ja servituudi

ettepanekud ............................................................................................................................................................................ 29

3.11. Kuritegevuse riski vähendavad nõuded ja tingimused ............................................................................... 29

3.12. Planeeringu kehtestamisest tulenevate võimalike kahjude hüvitaja ..................................................... 29

3.13. Planeeringu elluviimise võimalused.................................................................................................................... 29

3.14. Kooskõlastuste ja koostöö kokkuvõte ............................................................................................................... 31

JOONISED:

Joonis 1. Situatsiooniskeem M 1:10 000 (A4)

Joonis 2. Kontaktvööndi funktsionaalsed seosed M 1:5000 (A3)

Joonis 3. Tugiplaan (olemasolev olukord) M 1:500 (A1)

Joonis 4. Põhijoonis M 1:500 (A1)

Joonis 5. Tehnovõrkude joonis M 1:500 (A0)

Detailplaneeringu lisad on esitatud II köites.

Aadress: Kambja vald, Räni alevik, Keskküla ja Pärna maaüksus

Koostaja: Terlander OÜ Vastutav spetsialist: Reet Türkson

Räni alevikus asuva Keskküla (kü tunnus 28301:001:1862) ja Pärna (kü tunnus 28301:001:1863)

maaüksuste ning lähiala detailplaneering, TÖÖ NR 2024-08 (07.04.2025 seisuga)

4 / 31

1. PLANEERINGU KOOSTAMISE ALUS

Detailplaneeringu koostamise aluseks on Kambja Vallavolikogu 15.05.2024 otsus nr 23 „Räni alevikus

asuvate Keskküla ja Pärna maaüksuste ning lähiala detailplaneeringu algatamine ja lähteseisukohtade

kinnitamine“ ja selle lisa „Räni alevikus asuva Keskküla (kü tunnus 28301:001:1862) ja Pärna (kü tunnus

28301:001:1863) maaüksuste ning lähiala detailplaneeringu lähteseisukohad“.

Detailplaneeringu koostamise eesmärgiks on kaaluda võimalusi planeeringualal asuvate maaüksuste

ümberkruntimiseks (elamumaa, transpordimaa) ja elamumaa kruntidele ehitusõiguse määramiseks ühe

korterelamu ja üksikelamute ning abihoonete projekteerimiseks. Lisaks leida lahendus Pärnasalu ja

Tiigrisilma tänava ühendustee loomiseks. Planeeringu eesmärgiks on anda ka lahendus tehnovõrkudega

varustatusele, juurdepääsudele, haljastusele ja heakorrale.

1.1. ARVESTAMISELE KUULUVAD VAREM KOOSTATUD PLANEERINGUD JA

DOKUMENDID

o Tartu maakonnaplaneering (kehtestatud riigihalduseministri 27.02.2019 käskkirjaga nr 1.1-

4/29);

o Kambja valla üldplaneering endise Ülenurme valla territooriumi osas (kehtestatud Kambja

Vallavolikogu 13.11.2018 otsusega nr 51);

o Üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamise aruanne;

o Kambja vallavolikogu 18.12.2018 määrus nr 47 eratee avalikes huvides omandamise ja avalikuks

kasutamiseks määramise kord;

o Räni külas asuva Keskküla (katastritunnusega 94901:005:1085) kinnistu detailplaneering

(kehtestatud Ülenurme Vallavolikogu 15.05.2012 otsusega nr 16);

o Räni külas asuva Pärna ja Keskküla kinnistute ja lähiala detailplaneering (kehtestatud Ülenurme

Vallavolikogu 06.03.2012 otsusega nr 3);

o Räni külas asuva Põllu kinnistu põhjapoolse osa detailplaneering (kehtestatud Ülenurme

Vallavolikogu 07.03.2006 otsusega nr 21);

o Räni alevikus asuva Tiigrisilma tn 6 ja 8 maaüksuste detailplaneering (kehtestatud Ülenurme

Vallavolikogu 15.05.2012 otsusega nr 12);

o Planeerimisseadus, Ehitusseadustik jm asjakohased õigusaktid ja normatiivid.

1.2. OLEMASOLEVAD ALUSPLAANID JA MUU INFO ALA KOHTA

Detailplaneeringu alusplaaniks on Kobras OÜ poolt 01/2024. a koostatud Pärnasalu tn ja Viirpuu tn

35-37 geodeetiline mõõdistus, töö nr 2024-002, mõõtkava 1:500. Koordinaadid L-Est 97 süsteemis,

kõrgused EH2000 süsteemis.

Joonistel kasutatud täiendavad andmed pärinevad Maa- ja Ruumiameti Geoportaalist (alla laaditavad

kaardid ja ruumiandmed).

2. OLEMASOLEVA OLUKORRA ISELOOMUSTUS

2.1. ÜLDINFO

Planeeringuala asub Kambja vallas Räni aleviku kaguosas, mis jääb Tartu linna piirist ca 1-1,2 km

kaugusele.

Planeeringu ala jääb Tiigrisilma tänava ja Pärnasalu tänava (kü tunnus 28301:001:1861) vahelisele alale.

Planeeringuala on näidatud skeemil 1 ning situatsiooniskeemil (joonisel 1).

Aadress: Kambja vald, Räni alevik, Keskküla ja Pärna maaüksus

Koostaja: Terlander OÜ Vastutav spetsialist: Reet Türkson

Räni alevikus asuva Keskküla (kü tunnus 28301:001:1862) ja Pärna (kü tunnus 28301:001:1863)

maaüksuste ning lähiala detailplaneering, TÖÖ NR 2024-08 (07.04.2025 seisuga)

5 / 31

Andmed planeeritavate maaüksuse kohta:

Keskküla (kü tunnus 28301:001:1862):

• Pindala 8343 m²;

• maakasutuse sihtotstarve – 100% maatulundusmaa:

• üldplaneeringu järgne maakasutuse juhtfunktsioon – elamumaa.

Pärna (kü tunnus 28301:001:1863):

• Pindala 8538 m²;

• maakasutuse sihtotstarve – 100% maatulundusmaa;

• üldplaneeringu järgne maakasutuse juhtfunktsioon – elamumaa.

Pärnasalu tänav (kü tunnus 28301:001:1861):

• Pindala 7125 m² (planeeringualal u 2700 m²);

• maakasutuse sihtotstarve – 100% transpordimaa.

Tiigrisilma tänava lõik 1 (kü tunnus 94901:005:1709):

• Pindala 2703 m² (planeeringualal u 700 m²;

• maakasutuse sihtotstarve – 100% transpordimaa.

Tiigrisilma tänava lõik 2 (kü tunnus 94901:005:1150):

• Pindala 586 m² (planeeringualal u 60 m²);

• maakasutuse sihtotstarve – 100% transpordimaa.

Räniküla tänav L2 (kü tunnus 94901:005:0167):

• Pindala 5132 m² (planeeringualal u 1900 m²);

• maakasutuse sihtotstarve – 100% transpordimaa;

Skeem 1. Planeeringuala asukoht (aluskaart Maa- ja Ruumiamet 2024).

Aadress: Kambja vald, Räni alevik, Keskküla ja Pärna maaüksus

Koostaja: Terlander OÜ Vastutav spetsialist: Reet Türkson

Räni alevikus asuva Keskküla (kü tunnus 28301:001:1862) ja Pärna (kü tunnus 28301:001:1863)

maaüksuste ning lähiala detailplaneering, TÖÖ NR 2024-08 (07.04.2025 seisuga)

6 / 31

Planeeringuala piirinaabriteks on järgnevad maaüksused:

Põhjas:

o Pärnasalu tn 11 (kü tunnus 28301:001:1874), pindala 4027 m2, 90% Elamumaa, 10% Üldkasutatav

maa;

o Pärnasalu tn 9 (kü tunnus 28301:001:1872), pindala 4060 m2, 90% Elamumaa, 10% Üldkasutatav

maa;

o Pärnasalu tn 7 (kü tunnus 28301:001:1870), pindala 4021 m2, 90% Elamumaa, 10% Üldkasutatav

maa;

o Pärnasalu tn 18 (kü tunnus 28301:001:1878), pindala 1002 m2, 100% Elamumaa;

o Pärnasalu tn 16 (kü tunnus 28301:001:1877), pindala 1024 m2, 100% Elamumaa;

Kirdes:

o Pärnasalu tn 14 (kü tunnus 28301:001:1876), pindala 1015 m2, 100% Elamumaa;

o Pärnasalu tn 23 (kü tunnus 94901:005:1563), pindala 2574 m2, 100% Elamumaa;

Idas:

o Räniküla tn 32 (kü tunnus 94901:005:0169), pindala 2239 m2, 100% Elamumaa;

o Niinepuu tn 2 (kü tunnus 94901:005:0168), pindala 2219 m2, 100% Elamumaa;

o Niinepuu tn 1 (kü tunnus 94901:005:0074), pindala 2268 m2, 100% Elamumaa;

o Tiigrisilma tn 7 (kü tunnus 94901:005:0010), pindala 2091 m2, 100% Elamumaa;

Lõunas:

o Tiigrisilma tn 2 (kü tunnus 94901:005:0553), pindala 6869 m2, 100% Maatulundusmaa;

o Tiigrisilma tn 6 (kü tunnus 94901:005:1453), pindala 3391 m2, 100% Ärimaa;

Läänes:

o Põllu (kü tunnus 94901:005:0440), pindala 79 880 m2, 100% Maatulundusmaa;

o Kristalli tn 11 (kü tunnus 94901:005:1133), pindala 1231 m2, 100% Elamumaa;

o Kristalli tn 9 (kü tunnus 94901:005:1130), pindala 1023 m2, 100% Elamumaa;

o Kristalli tn 7 (kü tunnus 94901:005:1129), pindala 1061 m2, 100% Elamumaa;

o Kristalli tn 5 (kü tunnus 94901:001:0538), pindala 1400 m2, 100% Elamumaa;

o Tiigrisilma tn 11 (kü tunnus 94901:001:0539), pindala 1190 m2, 100% Elamumaa.

Eesti topograafia andmekogu (ETAK) andmetel moodustab Pärna katastriüksusest kõlvikuna:

o 4079 m2 looduslik rohumaa;

o 1649 m2 haritav maa;

o 2810 m2 muu maa.

Eesti topograafia andmekogu (ETAK) andmetel moodustab Keskküla katastriüksusest kõlvikuna:

o 8315 m2 haritav maa;

o 28 m2 muu maa.

Planeeringuala on oma olemuselt hoonestamata haljasala. Läänepoolne osa planeeringualast on

haritav põllumaa ja idapoolne osa tiigiga haljasala (vt skeemi 2).

Aadress: Kambja vald, Räni alevik, Keskküla ja Pärna maaüksus

Koostaja: Terlander OÜ Vastutav spetsialist: Reet Türkson

Räni alevikus asuva Keskküla (kü tunnus 28301:001:1862) ja Pärna (kü tunnus 28301:001:1863)

maaüksuste ning lähiala detailplaneering, TÖÖ NR 2024-08 (07.04.2025 seisuga)

7 / 31

Pilt 1. Vaade planeeringualale Räniküla tänava lõunaosast, vasakul paistab Tiigrisilma tänav (autor Reet Türkson,

17.10.2024)

Skeem 2. Vaade planeeringualale lõunast – punasega tähistatud orienteeruv planeeringuala (alus Maa- ja

Ruumiameti kaldaerofoto, pildistatud 23.04.2023).

Aadress: Kambja vald, Räni alevik, Keskküla ja Pärna maaüksus

Koostaja: Terlander OÜ Vastutav spetsialist: Reet Türkson

Räni alevikus asuva Keskküla (kü tunnus 28301:001:1862) ja Pärna (kü tunnus 28301:001:1863)

maaüksuste ning lähiala detailplaneering, TÖÖ NR 2024-08 (07.04.2025 seisuga)

8 / 31

Pilt 3. Vaade planeeringualale Viirpuu tänavalt loodest kagu suunas planeeringuala (autor Reet Türkson,

17.10.2024)

Pilt 2. Vaade Pärna kinnistult Tiigrisilma tänava suunas (autor Reet Türkson, 17.10.2024)

Aadress: Kambja vald, Räni alevik, Keskküla ja Pärna maaüksus

Koostaja: Terlander OÜ Vastutav spetsialist: Reet Türkson

Räni alevikus asuva Keskküla (kü tunnus 28301:001:1862) ja Pärna (kü tunnus 28301:001:1863)

maaüksuste ning lähiala detailplaneering, TÖÖ NR 2024-08 (07.04.2025 seisuga)

9 / 31

Planeeringuala reljeef on üldiselt tasane ning langeb idast lääne suunas. Maapinna absoluutkõrgused

jäävad vahemikku 66,16…68,60. Ala idaosas paikneb maapinna madalamas kohas ca 1988 m2 suurune

tiik. Tiigi veetase 05.01.2024 oli absoluutkõrgusel 66,41 m.

Pinnakatteks on moreen, liivsavi ja saviliiv kividega ning rähk, mis lasub Aruküla lademe liivakivil (D2AR

aleuroliit).

Pilt 5. Vaade planeeringuala kirdenurgast Räniküla tänavalt olemasoleva haljasala suunas, taamal paistab

olemasolev reoveepumpla (autor Reet Türkson, 17.10.2024)

Pilt 4. Olemasolev tiik planeeringuala idaosas Pärna maaüksusel, vaade Räniküla tee äärest loode suunas (autor

Reet Türkson, 17.10.2024)

Aadress: Kambja vald, Räni alevik, Keskküla ja Pärna maaüksus

Koostaja: Terlander OÜ Vastutav spetsialist: Reet Türkson

Räni alevikus asuva Keskküla (kü tunnus 28301:001:1862) ja Pärna (kü tunnus 28301:001:1863)

maaüksuste ning lähiala detailplaneering, TÖÖ NR 2024-08 (07.04.2025 seisuga)

10 / 31

Põhjavee kaitstuse kaardi järgi (Maa- ja Ruumiameti kaardirakenduses 1:50 000 geoloogilised kaardid)

jääb planeeritav ala suhteliselt kaitstud põhjaveega alale.

Mullastiku kaardi järgi levivad planeeringualal gleistunud kahkjad leetunud mullad (LP(g)) ja gleistunud

leetjad mullad (KIg), mis on parasniisked ning head mullad põllukultuuride kasvatamiseks.

Eesti radoonikaardi 2020. a andmetel jääb planeeringuala normaalse radooniriski alale (normaalse

looduskiirgusega pinnased). Lokaalselt võib esineda kõrge ja madala radoonisisaldusega pinnaseid.

Planeeringuala kitsendused:

o sideehitise kaitsevöönd, ulatus 1 m kummalegi poole sideliini telge, paikneb planeeringuala

lõunaosas Tiigrisilma tänaval.

o Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni torustiku kaitsevöönd, ulatus 2 m kummalegi poole trassi telge,

paikneb planeeringuala lõunaservas Tiigrisilma tänaval.

o Elektripaigaldise kaitsevööndid, ulatus 1 m kummalegi poole kaabli telge, paiknevad

planeeringuala lõunaservas Tiigrisilma tänaval ja Pärna kinnistu kirdeosas.

o Elektriõhuliini kaitsevöönd, ulatus 2 m kummalegi poole õhuliini telge, paikneb planeeringuala

idaosas Pärna kinnistu kirdeosas.

o avalikult kasutatava tee kaitsevöönd, ulatus 10 m äärmise sõiduraja välimisest servast, paikneb

Tiigrisilma tänava ääres.

o Ühiskanalisatsiooni reoveepumpla koos 10 m kujaga, paikneb Pärna kinnistu idaservas, Räniküla

tänava ääres.

o Piiratud asjaõigusega alad (projekteeritud elektripaigaldiste isiklik kasutusõigus), paiknevad

Pärnasalu tänaval (28301:001:1861) ja projekteeritud liitumiskilpide isiklik kasutusõigus Keskküla

(28301:001:1862) ja Pärna (28301:001:1863) kinnistutel.

Planeeringualal ei asu looduskaitsealuseid objekte ega kultuurimälestisi ning ka muud kitsendused alal

puuduvad. Ülevaate kitsendustest annab allolev skeem 3.

Skeem 3. Väljavõte Maa- ja Ruumiameti kitsenduste kaardist (04.11.2024).

Aadress: Kambja vald, Räni alevik, Keskküla ja Pärna maaüksus

Koostaja: Terlander OÜ Vastutav spetsialist: Reet Türkson

Räni alevikus asuva Keskküla (kü tunnus 28301:001:1862) ja Pärna (kü tunnus 28301:001:1863)

maaüksuste ning lähiala detailplaneering, TÖÖ NR 2024-08 (07.04.2025 seisuga)

11 / 31

Olemasolevast olukorrast annab täpsema ülevaate tugiplaan (joonis 3).

2.2. KONTAKTVÖÖNDI FUNKTSIONAALSED SEOSED

Planeeringuala asub Räni aleviku kaguosas, mis on määratud kehtivas üldplaneeringus tiheasustusalaks.

Lähimad elamud jäävad planeeringualast itta Räniküla tänava suunda, aga ka planeeringualast läände

Tiigrisilma ja Kristalli tänava suunda.

Planeeringualast lõunasse Kassisilma tänava ja 3 Jõhvi-Tartu-Valga tee vahelisele alale jäävad äri- ja

tootmismaad.

Olemasolevad hooned on orienteeritud fassaadiga selle esise tänava poole. Lähipiirkonna

katastriüksuste sihtotstarbed (olemasolev maakasutus) ja ümbruskonnas olemasolevate hoonete

paiknemine on näidatud joonisel 2 (kontaktvööndi funktsionaalsete seoste joonisel).

Planeeringualast põhja poole jääv ala on planeeringu koostamise ajal veel kasutusel haritava

põllumaana, kuid alal kehtiva Pärna ja Keskküla kinnistute ning lähiala detailplaneeringu (vt skeemi 4)

kohaselt kavandatakse piirkonda püstitada 9 korterelamut ja 16 üksikelamut. Korterelamute vaheline ala

on määratud üldkasutatavaks maaks. Viirpuu tänava põhjaserva on kehtivas Räni külas Keskküla

(katastritunnusega 94901:005:1085) kinnistu detailplaneeringus kavandatud veel 6 korterelamut ja üks

Skeem 4. Väljavõte kehtivast ja käesoleva detailplaneeringuga osaliselt muudetavast Pärna ja Keskküla ning

lähiala detailplaneeringu põhijoonisest (koostanud Kobras OÜ, kehtestatud 06.03.2012. a)

Aadress: Kambja vald, Räni alevik, Keskküla ja Pärna maaüksus

Koostaja: Terlander OÜ Vastutav spetsialist: Reet Türkson

Räni alevikus asuva Keskküla (kü tunnus 28301:001:1862) ja Pärna (kü tunnus 28301:001:1863)

maaüksuste ning lähiala detailplaneering, TÖÖ NR 2024-08 (07.04.2025 seisuga)

12 / 31

haljasalamaa krunt. Kokkuvõttes muutub kehtivate ja koostatava detailplaneeringute elluviimisel asustus

märkimisväärselt tihedamaks ja linnalisemaks.

Lähimad olemasolevad hooned on ehitatud 1-2 korruselistena (teine korrus üldiselt katusealuse

korrusena), kõrgus varieeruv. Hoonete katused nii viilkatused, kelpkatused, ühekaldelised katused, kui

ka lamekatused.

Viimistlusmaterjalina on kasutatud puitu, kivi, krohvi.

Näiteid lähipiirkonna olemasolevatest hoonetest on näidatud piltidel 6-13.

Pilt 6. Olemasolev elamu planeeringualast kirdes

– Räniküla tn 23 kinnistul (autor Reet Türkson,

17.10.2024)

Pilt 7. Olemasolev elamu planeeringualast

kirdes – Räniküla tn 32 kinnistul (autor Reet

Türkson, 17.10.2024)

Pilt 8. Olemasolev ärihoone planeeringualast

lõunas – Tiigrisilma tn 6 kinnistul (autor Reet

Türkson, 17.10.2024)

)

Pilt 9. Olemasolev elamu planeeringualast

lõunas – Kristalli tn 1 kinnistul (autor Reet

Türkson, 17.10.2024)

)

Pilt 10. Olemasolev elamu planeeringualast

lõunas – Kristalli tn 8 kinnistul (autor Reet

Türkson, 17.10.2024)

)

Pilt 11. Olemasolev elamu planeeringualast

lõunas – Kristalli tn 5 kinnistul (autor Reet

Türkson, 17.10.2024)

)

Aadress: Kambja vald, Räni alevik, Keskküla ja Pärna maaüksus

Koostaja: Terlander OÜ Vastutav spetsialist: Reet Türkson

Räni alevikus asuva Keskküla (kü tunnus 28301:001:1862) ja Pärna (kü tunnus 28301:001:1863)

maaüksuste ning lähiala detailplaneering, TÖÖ NR 2024-08 (07.04.2025 seisuga)

13 / 31

Piiretena kasutatud nii puidust lippaedu, metallvarbaedu, võrkaedu, keevispaneelaedu, mida on

kombineeritud ka haljaspiiretega (puude ridade, põõsaste ja hekkidega).

Planeeringuala kontaktvööndis jäävad avalikkusele suunatud objektid (äri- ja teenindushooned) 3 Jõhvi-

Tartu-Valga tee äärde.

Planeeringualast kaugemale ca 1,5 km kaugusele kirdesse Tartu linna piirile jääb ehituskauplus (Decora)

ja 2,4 km kaugusele Lõunakeskus.

Planeeringuala juurdepääsuks on kavandatud ehitada Viirpuu tänavalt uus Pärnasalu tänav ning luua

käesoleva detailplaneeringuga ka ühendus Tiigrisilma tänavaga.

Kui erinevaid liikumisviise vaadata, siis väiksematel tänavatel on sõiduautode ja kergliiklejate tee

ühiskasutuses, kõnniteid väljaehitatud ei ole. Olemasolevad kergliiklusteed jäävad kaugemale 3 Jõhvi-

Tartu-Valga tee äärde. Kehtivas üldplaneeringus on kavandatud kergliiklustee ka Viirpuu tänava äärde,

kuid seda välja ehitatud ei ole.

Lähimad bussipeatused nimega „Saariku“ asuvad planeeringualast ca 510 m kaugusel lõunas 3 Jõhvi-

Tartu-Valga tee ääres, lisaks asuvad „Tiigrisilma“ bussipeatused veel planeeringualast läänes

22128 Lemmatsi-Leilovi tee ääres.

Kontaktvööndi funktsionaalsetest seostest annab ülevaate joonis 2.

Pilt 12. Olemasolev elamu planeeringualast lõunas

– Kristalli tn 7 kinnistul (autor Reet Türkson,

17.10.2024)

)

Pilt 13. Olemasolev ridaelamu planeeringualast

lõunas – Tiigrisilma tn 8c kinnistul (autor Reet

Türkson, 17.10.2024)

)

Aadress: Kambja vald, Räni alevik, Keskküla ja Pärna maaüksus

Koostaja: Terlander OÜ Vastutav spetsialist: Reet Türkson

Räni alevikus asuva Keskküla (kü tunnus 28301:001:1862) ja Pärna (kü tunnus 28301:001:1863)

maaüksuste ning lähiala detailplaneering, TÖÖ NR 2024-08 (07.04.2025 seisuga)

14 / 31

3. PLANEERIMISETTEPANEK

3.1. PLANEERINGU KONTSEPTSIOON

Planeeringuga kavandatakse Räni alevikus Pärna ja Keskküla maaüksuse väiksemateks kruntideks

jagamist, elamute ja abihoonete püstitamiseks ehitusõiguse määramist ning juurdepääsude ja

tehnovõrkudega varustamise lahendamist.

3.2. ÜLDPLANEERINGULE JA MAAKONNAPLANEERINGULE VASTAVUS

Planeeringualal kehtib Kambja Vallavolikogu 13.11.2018. a otsusega nr 51 kehtestatud Kambja valla

üldplaneering endise Ülenurme valla territooriumi osas.

Üldplaneeringu joonise nr 1„Maakasutuskaart“ kohaselt on planeeringuala maakasutuse juhtotstarbeks

elamuala (tähis E) – vt skeemi 5.

Elamualaks nimetatakse üldplaneeringus elamute ehitamiseks ja neid teenindavate infrastruktuuride

ehitamiseks ettenähtud maa-ala. Juhtotstarbe puhul võib detailplaneeringus määrata ka kõrval

otstarbeid, kuid need ei või ületada 25% üldplaneeringus määratud juhtotstarbest. Uute elamualade

arendamine peab toimuma võimalikult terviklike, hästi läbikaalutud ruumiliste visioonide ja

terviklahenduste alusel.

Skeem 5. Väljavõte Kambja valla üldplaneeringu (endise Ülenurme valla territooriumi osas) maakasutuse

joonisest (joonis 1), kus olulisemad leppemärgid on pildile juurde kopeeritud. Planeeringuala asukoht tähistatud

oranži nööpnõelaga.

Aadress: Kambja vald, Räni alevik, Keskküla ja Pärna maaüksus

Koostaja: Terlander OÜ Vastutav spetsialist: Reet Türkson

Räni alevikus asuva Keskküla (kü tunnus 28301:001:1862) ja Pärna (kü tunnus 28301:001:1863)

maaüksuste ning lähiala detailplaneering, TÖÖ NR 2024-08 (07.04.2025 seisuga)

15 / 31

Vastavalt kehtivale üldplaneeringule on tiheasustusaladel väikeelamumaa krundi minimaalne suurus

1000 m2.

Korterelamu krundi minimaalseks suuruseks arvestatakse nelja (4) elamuühikuga korterelamu puhul

1600 m² ning iga järgneva elamuühiku ette nägemiseks peab lisama korterelamu krundi

miinimumsuurusele täiendavalt 150 m². See tähendab, et 10-korteriga elamu minimaalne krundi suurus

on 1600+(6 x 150) = 2500 m2.

Enam kui viie (5) üksikelamu või enam kui 10 korteriga korterelamu planeerimisel tuleb kehtiva

üldplaneeringu kohaselt näha ette planeeringualast ca 10% suurune ala avalikult kasutatavaks haljas-

alaks. Käesolevas detailplaneeringus on üldkasutatavaks haljasala maaks määratud krunt POS 10

(olemasoleva tiigi lähiümbrus).

Üldplaneeringu põhimõte on, et rohelust ja privaatsust peab olema võimalik pakkuda

detailplaneeringuala (arendusala) sees. Üldplaneeringusse seatud nõude eesmärk on tagada piisava

avaliku ruumi säilitamine või tekitamine elamurajoonides.

Maksimaalne lubatud täisehituse protsent kuni 5000 m2 suurusel elamumaa krundil (sh nii elamu, kui ka

kõik teised abihooned ja kaetud rajatised) on 30%.

Tartumaa maakonnaplaneeringu 2030+ kohaselt asub planeeringuala tiheasumi laienemisalal (vt

skeemi 6).

Skeem 6. Väljavõte Tartumaa maakonnaplaneeringu põhijoonisest (joonis 1), kus on näha tiheasumi

laienemisala. Olulisemad leppemärgid on pildile juurde kopeeritud. Planeeringuala asukoht on tähistatud

tumerohelise nööpnõelaga.

Aadress: Kambja vald, Räni alevik, Keskküla ja Pärna maaüksus

Koostaja: Terlander OÜ Vastutav spetsialist: Reet Türkson

Räni alevikus asuva Keskküla (kü tunnus 28301:001:1862) ja Pärna (kü tunnus 28301:001:1863)

maaüksuste ning lähiala detailplaneering, TÖÖ NR 2024-08 (07.04.2025 seisuga)

16 / 31

Tartu maakonnaplaneeringu 2030+ järgi on asustuse arendamine eelistatud just tiheasumite alal, sest

olemasolev sotsiaalne taristu on lähedal ning tehnilise taristu rajamine ja ülalpidamine on soodsam, kui

hajusama asustusega piirkondades.

Eeltoodust tulenevalt Tartumaa maakonnaplaneering 2030+ toetab käesoleva detailplaneeringu

eesmärki.

3.3. PLANEERITAVA ALA KRUNTIDEKS JAGAMINE JA KRUNDI EHITUSÕIGUS

Planeeringuga on ette nähtud kokku Keskküla ja Pärna katastriüksustest 12 uue krundi moodustamine:

o krunt POS 1 – korterelamumaa s.o kolme ja enama korteriga, ühise sissepääsu ja trepikojaga elamu,

ühiselamu jms püsivamat laadi elamiseks mõeldud hoone maa;

o krundid POS 2-9 – üksikelamumaa s.o ühele leibkonnale (perele) kavandatud elamumaa;

o krunt POS 10 – haljasala maa s.o üldkasutatav haljasala maa;

o krundid POS 11 ja POS 12 – tee ja tänava maa.

Krundi POS 11 moodustamine on vajalik Pärnasalu tänava ja Tiigrisilma tänava äärsete elamualade

ühendamiseks, mis on üks detailplaneeringu koostamise peamisi eesmärke. Uue läbipääsu loomisest

tulenevalt on tekkinud vajadus varasemalt planeeritud krundipiire ja hoonestusalasid muuta ning

mõnevõrra nihutada.

Tee ja tänava maa krundid POS 11 ja 12 on pärast väljaehitamist määratud anda avalikku kasutusse ning

edaspidi kohaliku omavalitsuse hallata.

Moodustatavate kruntide ülevaatlik paiknemine on näidatud skeemil 7.

Skeem 7. Keskküla ja Pärna kruntideks jagamise ülevaateskeem.

Aadress: Kambja vald, Räni alevik, Keskküla ja Pärna maaüksus

Koostaja: Terlander OÜ Vastutav spetsialist: Reet Türkson

Räni alevikus asuva Keskküla (kü tunnus 28301:001:1862) ja Pärna (kü tunnus 28301:001:1863)

maaüksuste ning lähiala detailplaneering, TÖÖ NR 2024-08 (07.04.2025 seisuga)

17 / 31

Planeeritud krundile POS 1 on kavandatud üks kuni kümne (10) korteriga elamu ning selle krundi

minimaalne suurus vastavalt kehtivale üldplaneeringule on 2500 m2. Üksikelamu krundid POS 2-9 on

planeeritud vähemalt 1000 m2 suurused.

Planeeritavate kruntide kasutamise sihtotstarbed (PlanS § 126 lg 4 p 1 kohaselt) on esitatud

planeeringu põhijoonisel tabelis 1 ning selgitus joonise märkustes. Krundi kasutamise sihtotstarve

määrab, millisel otstarbel võib krunti pärast planeeringu kehtestamist kasutada. Krundi kasutamise

sihtotstarbe alusel määrab hiljem Kambja vald katastriüksuse sihtotstarbe ja ehitiste kasutamise

otstarbed.

Planeeringuga moodustatavate uute katastriüksuste sihtotstarveteks (Maakatastriseaduse § 18 1 järgi)

kavandatakse:

✓ POS 1-9 100% elamumaa;

✓ POS 10 100% üldkasutatav maa (sotsiaalmaa sihtotstarbe alaliik);

✓ POS 11 100% transpordimaa;

✓ POS 12 100% transpordimaa.

Planeeringuga tehakse ettepanek planeeritud kruntide aadressideks määrata detailplaneeringu

kehtestamise järgselt:

✓ Krunt POS 1 – Pärnasalu tn 30

✓ Krunt POS 2 – Pärnasalu tn 28

✓ Krunt POS 3 – Pärnasalu tn 26

✓ Krunt POS 4 – Pärnasalu tn 24

✓ Krunt POS 5 – Pärnasalu tn 22

✓ Krunt POS 6 – Pärnasalu tn 20

✓ Krunt POS 7 – Tiigrisilma tn 9a

✓ Krunt POS 8 – Tiigrisilma tn 9

✓ Krunt POS 9 – Pärnasalu tn 19

✓ Krunt POS 10 – Räniküla tiigi

✓ Krunt POS 11 – Pärnasalu tn L1

✓ Krunt POS 12 – Tiigrisilma tänava lõik 8

Planeeringu põhijoonisel (joonisel 4) on toodud planeeritud kruntide piirid, pindalad ja hoonestusalad,

kuhu võib hooneid püstitada. Kindlasti tuleb jälgida, et projekteeritavad ehitusloa kohustuslikud hooned

jääksid planeeritud hoonestusala sisse, sest väljapoole hoonestusala on ehitusloakohustuslike hoonete

püstitamine keelatud. Teed, tehnovõrgud ja rajatised võivad asuda nii hoonestusalas, kui ka

hoonestusalast väljaspool.

Hoonete kavandamist hoonestusalast väljaspool üldjuhul ei ole lubatud kinnistute vahelise 8 m

tuleohutuskuja tõttu, kuid erandjuhul võib hooneid ehitada kinnistu piirile lähemale kui 4 m juhul, kui

ehitise asukohale saadakse kirjalik kooskõlastus kohalikult omavalitsuselt ja kirjalik nõusolek

naaberkinnistu omanikult. Samuti alla 20 m2 ehitisealuse pinnaga mitteehitusloa kohustuslike ehitiste

kavandamisel hoonestusalast väljaspool tuleb saada naaberkinnistu omanikult kirjalik nõusolek.

Krundile POS 10, POS 11 ja POS 12 hoonete ehitusõigust ei määrata.

Ehitusloa ja ehitusteatise kohustuslike hoonete suurim lubatud arv krundil POS 1 on kaks (2) hoonet,

sh üks (1) põhihoone (korterelamu) ja üks (1) abihoone, rohkem ei ole krundile lubatud hooneid (sh nn

vabaehitisi ega teatisekohustuslikke hooneid) rajada.

Kruntide POS 2-9 ehitusloa ja ehitusteatise kohustuslike hoonete suurim lubatud arv krundil on kaks (2)

hoonet, sh üks (1) põhihoone (üksikelamu) ja üks (1) abihoone. Lisaks on lubatud ehitada üks (1) n-ö

Aadress: Kambja vald, Räni alevik, Keskküla ja Pärna maaüksus

Koostaja: Terlander OÜ Vastutav spetsialist: Reet Türkson

Räni alevikus asuva Keskküla (kü tunnus 28301:001:1862) ja Pärna (kü tunnus 28301:001:1863)

maaüksuste ning lähiala detailplaneering, TÖÖ NR 2024-08 (07.04.2025 seisuga)

18 / 31

vabaehitis, mille all peetakse silmas Ehitusseadustiku lisas 1 nimetatud 0-20 m2 ehitisealuse pinnaga ja

kuni 5 m kõrgust abihoonet, mille püstitamiseks ei ole ehitusteatise, ehitusprojekti ega ehitusloa

taotlemise kohustust. Eeltoodust tulenevalt on kruntidel POS 2-9 suurim lubatud hoonete arv krundil

kokku kolm (3), rohkem ei ole krundile lubatud hooneid (nn vabaehitisi ega teatisekohustuslikke

hooneid) rajada.

Hoonete suurim lubatud ehitisealune pind krundil kokku on toodud põhijoonisel (joonis 4) tabelis 1

(ehitusõiguse tabelis). Suurima lubatud ehitisealune pinna sisse loetakse kõiki krundi hooneid,

olenemata sellest, kas need on ehitusloa kohustuslikud, ehitisteatise kohustuslikud või n-ö vabaehitised.

Detailplaneering ei reguleeri elamumaal rajatiste s.t ilma kinnise siseruumita ehitiste (nt lahtine kuur,

rattaparkla, prügi varjualune, väliköök, auto varjualune, paviljon, terrass, mänguväljak jne) krundile

püstitamist. Arvestades, et rajatised ei ole hooned, siis ei pea detailplaneeringus nende arv sisalduma

suurimas lubatus hoonete arvus krundil.

Lubatud ehitise kasutamise otstarbed on määratud vastavalt majandus- ja taristuministri 02.06.2015. a

määrusele nr 51 "Ehitise kasutamise otstarvete loetelu".

Krundil POS 1 on lubatud püstitada järgmise kasutusotstarbega ehitisi: muu kolme või enama korteriga

elamu (11222) ja abihoone (12744).

Kruntidel POS 2-9 on lubatud püstitada järgmise kasutusotstarbega ehitisi: üksikelamu (11101) ja

abihoone (12744).

Omavalitsusel on õigus lubada detailplaneeringu kehtestamise järgselt täiendavalt eelpool nimetamata

ehitise kasutamise otstarbeid, kui need sobivad piirkonda.

Kruntidele POS 10-12 hooneid käesoleva detailplaneeringuga ei kavandata, seetõttu neil kruntidel

lubatavaid ehitiste kasutusotstarbeid ei määrata.

Hoonete lubatud maksimaalne kõrgus krundil on esitatud ehitusõiguse tabelis (planeeringu

põhijoonisel, joonis 4) hoone suhtelise kõrgusena meetrites. Projekteerimisel tuleb tagada, et hoone

kõrgus maapinnast ei oleks suurem, kui on määratud suurim lubatud suhteline kõrgus.

Krundi ehitusõigusest annab ülevaate põhijoonis (joonis 4) ning sellel paiknev ehitusõiguse tabel.

3.4. KRUNDI HOONESTUSALA PIIRITLEMINE

Planeeritud kruntide hoonestusalad on seotud krundipiiridega. Hoone peasissepääsu poolses krundipiiri

ääres on hoonestusala määratud 7 m kaugusele, et hoone ette mahutada ära sõiduautode parkimine.

Mujal krundi külgedel on hoonestusala planeeritud 4 m kaugusele krundipiirist, et erinevate kinnistute

hoonestusalade vahele tekiks kokku 8 meetrised tuleohutuskujad.

Planeeritud Pärnasalu tänaval ja Tiigrisilma tänaval on Ehitusseadustiku § 71 lg 3 kohaselt kuni 10 m

laiune tänava kaitsevöönd (äärmise sõiduraja välimisest servast), kuid detailplaneeringuga on kruntide

minimaalse suuruse tõttu vähesel määral mindud hoonestusalaga ka tänava kaitsevööndisse.

Hoonestusalad on planeeritud osaliselt tänava kaitsevööndisse, et anda elamu ehituseks ja aiamaa

rajamiseks ruumi juurde. Tänava kaitsevööndi ja hoonestusala vähene kattumine ei too eeldatavalt kaasa

teelt lähtuvaid keskkonnakahjulikke ja inimestele ohtlikke mõjusid ning arvestades, et tänava poolsed

hoonestusalad on 7 m kaugusel krundipiirist, siis jääb ka sellisel juhul piisavalt ruumi teehoiu

korraldamiseks (lume vallitamiseks) ja liiklusohutuse tagamiseks.

Vastavalt detailplaneeringu koostamise lähteseisukohtadele on üksikelamutel määratud kohustuslik

ehitusjoon 7 m tänavapoolsest krundipiirist. Ühtse tänavaruumi saavutamiseks peab ehitusjoonel

Aadress: Kambja vald, Räni alevik, Keskküla ja Pärna maaüksus

Koostaja: Terlander OÜ Vastutav spetsialist: Reet Türkson

Räni alevikus asuva Keskküla (kü tunnus 28301:001:1862) ja Pärna (kü tunnus 28301:001:1863)

maaüksuste ning lähiala detailplaneering, TÖÖ NR 2024-08 (07.04.2025 seisuga)

19 / 31

paiknema vähemalt 40% hoone esifassaadist. Põhihoone varikatused võivad ulatuda kohustuslikust

ehitusjoonest tänava suunas kuni 2 m kaugusele.

Kohustuslikku ehitusjoont ei ole määratud erandina kruntidele POS 7 ja POS 8, kus on olemasolev

Tiigrisilma tänavamaa koridor tavapärasest kitsam ning kui ehitusjoont ei määra, siis saavad

krundiomanikud ehitada ka hoone 7 m asemel ka näiteks 10 m kaugusele krundipiirist, kui seda

soovivad.

Kohustuslikku ehitusjoont ei ole määratud ka krundile POS 1 (korterelamule).

Planeeringu põhijoonisel esitatud hoonete suurus ja omavaheline asetus on soovitusliku iseloomuga

ning tegelik orientatsioon ja mahud määratakse edasisel projekteerimisel, kuid seejuures tuleb

arvestada suurima lubatud ehitisealuse pindalaga krundil.

Planeeritud hoonete minimaalseks tulepüsivusklassiks on määratud TP-3 (tuldkartev), samas on lubatud

ehitada ka TP-2 (tuldtakistav) ja TP-1 (tulekindel) klassi kuuluvaid hooneid. Kui korruste kogupindala

ületab 2-korruselise korterelamu puhul 1200 m2, siis on vähimaks lubatud tulepüsivusklassiks TP-2.

Arvestades, et kruntide POS 2-9 TP-3 klassi hoonete suurim lubatud ehitisealune pind krundil jääb alla

400 m2, siis loetakse ühe kinnistu piires paiknevaid hooneid üheks hoonetekompleksiks ning 8 m

tuleohutuskuja sama krundi hoonete vahel tagamine ei ole nõutav.

Krundil POS 1 tuleb tagada korterelamu ja abihoonete vahel krundisiseselt 8 m tuleohutuskuja, kui

korterelamu ehitisealune pind on suurem kui 400 m2. Kui elamu ja abihoonete vahekaugus on väiksem

kui 8 m, tuleb kasutusele võtta täiendavad tuletõkke abinõud (tulemüür, tulekindlad ehitusmaterjalid

vms).

Planeeringu kehtivuse ajal on lubatud olemasolevate hoonete täielik või osaline lammutamine, uuesti

püstitamine, olemasolevate hoonete rekonstrueerimine, juurdeehituse tegemine ja uute hoonete

ehitamine vastavalt planeeringuga määratud ehitusõigusele (toodud põhijoonisel tabelis 1).

3.5. ARHITEKTUURINÕUDED EHITISTELE

Uued hooned peavad sobituma piirkonda nii mahtude kui vormi (ehituslaadi) osas. Piirkonnas paiknevad

olemasolevad üksikelamud on enamasti ühe- ja kahekorruselised viilkatusega hooned ning ülemine

korrus on ehitatud katusekorrusena, lõuna- ja edelaossa jäävad ridaelamud ja ärihoone on

lamekatusega hooned (vt p 2.2).

Välisviimistlus: kasutada kaasaegseid ja kvaliteetseid viimistlusmaterjale. Lubatud on kasutada puitu,

kivi, krohvi, klaasi, betooni, fassaadiplaate – tsementkiudu, alumiiniumkomposiiti vms. Soovituslikult

kombineeritult. Värvitoonidest eelistada looduslähedasi toone. Vältida silma häirivaid liigerksaid

loodusega mittesobituvaid võõraid värvitoone. Moodustada viisaka ilmega ühtne põhi- ja abihoonete

kompleks, mis sobiks keskkonda. Keelatud on imiteerivate materjalide (plastvooder jmt) kasutamine,

samuti välisvooderduseta palkmaja.

Kohustuslik ehitusjoon: korterelamule kohustusliku ehitusjoont ei sätestata. Ruumilise terviku ja

tänavaruumi ühtsemana tajumiseks tuleb üksikelamu põhihoone fassaadist vähemalt 40% ehitada

kohustuslikule ehitusjoonele. Kruntide kohustuslik ehitusjoon näidatud planeeringu põhijoonisel

(joonisel 4).

Katusekatte materjalid: korterelamul ja selle abihoonel on lubatud kasutada katuseplekki, rullmaterjali,

või bituumensindlit; üksikelamul (ja selle abihoonel) on lubatud kasutada materjalina katuseplekki või

Aadress: Kambja vald, Räni alevik, Keskküla ja Pärna maaüksus

Koostaja: Terlander OÜ Vastutav spetsialist: Reet Türkson

Räni alevikus asuva Keskküla (kü tunnus 28301:001:1862) ja Pärna (kü tunnus 28301:001:1863)

maaüksuste ning lähiala detailplaneering, TÖÖ NR 2024-08 (07.04.2025 seisuga)

20 / 31

katusekivi. Üksikelamu kõrvalmahtudel1 on lubatud kasutada kas katuseplekki, katusekivi, rullmaterjali

või klaasi.

Katusele on lubatud paigaldada päikesepaneele.

Katuse tüüp: üksikelamul (sh abihoonel) on lubatud viilkatus ja kelpkatus. Üksikelamu kõrvalmahtudel

on lubatud ka kald- ja lamekatus; korterelamul (sh abihoonel) on lubatud kaldkatus ja lamekatus.

Katusekalle: üksikelamu põhihoone ja abihoone katusekalle peab jääma vahemikku 20-35°. Üksikelamu

kõrvalmahtude (nt garaaži, varjualuse, varikatuse vms) lubatud katusekaldeks on 0-15°. Korterelamu

põhihoone ja abihoone katusekalle peab jääma vahemikku 0-15°.

Katuse harja suunda detailplaneeringuga ei määrata.

Piirded: piirded tuleb soovituslikult lahendada koos haljastusega (näiteks võrkaed koos hekiga). Lubatud

on puidust lippaiad, keevispaneel- ja võrkaiad. Piirete kõrgus on lubatud tänavapoolsel küljel kuni 1,2 m,

teistel külgedel kuni 1,5 m läbipaistvusega vähemalt 25% (ei kehti haljaspiiretele). Piirded tuleb

lahendada osaliselt läbipaistvana ja piirkonda sobilikuna. Piire peab tagama territooriumi eraldatuse,

kuid samal ajal säilitama ka mõningal määral ka visuaalse avatuse ning hea vaadeldavuse. Piirded

lahendatakse edasise projekteerimise käigus. Keskkonda tuleb leida sobivam lahendus.

+/- 0.00 sidumine: lahendatakse hoone projektiga. Hoonete null-tasandi projekteerimisel tuleb lähtuda,

et maapinna kõrguste oluline muutmine ei ole lubatud. Olemasolevat maapinda hoonete all on lubatud

tõsta kuni 0,5 m projekteeritava sissesõidutee katendi kõrgusest (krundi piirilt mõõdetuna).

Maapinna tõstmise korral arvestada, et liigvesi ei tohi krundilt valguda teemaale. Krundi

vertikaalplaneerimine ja sademevee ärajuhtimise lahendus tuleb lahendada hoone ehitusprojektis.

3.6. TÄNAVA MAA-ALAD, LIIKLUS- JA PARKIMISKORRALDUS

Juurdepääsuks on kavandatud rajada planeeringuala loodeosast olemasolevalt Viirpuu tänavalt uus tee

(Pärnasalu tänav) ning ühendada see planeeringuala lõunaosas Tiigrisilma tänavaga.

Kehtiva detailplaneeringu järgi on uuele teele moodustatud transpordimaa krunt (Pärnasalu tänav, kü

tunnus 28301:001:1861) ning koostatud ka tee projekt. Kuid kehtivas detailplaneeringus ei ole

kavandatud luua ühendust Tiigrisilma tänavaga. Pärnasalu ja Tiigrisilma tänavate ühendamiseks

moodustatakse Keskküla ja Pärna kinnistutest krundid POS 11 ja POS 12.

Krundi POS 11 laiuseks on planeeritud 12 m ning sõidutee katendi laiuseks 6 m (sealjuures minimaalne

sõidutee laius on 5,5 m), kergliiklustee katendi laius peab olema minimaalselt 2,5 m, kui kergliiklustee

tehakse ainult ühele poole sõiduteed. Kui hiljem rajatakse kõnnitee ka teisele poole sõiduteed, siis see

võib olla ka kitsam, kuid mitte kitsam kui 1,8 m.

Planeeringus on arvestatud, et tänava kaitsevöönd on 10 m äärmise sõiduraja välimisest servast. Krundil

tegevuste kavandamisel tee kaitsevööndis tuleb lähtuda Ehitusseadustiku1 § 72 (tegevus tee

kaitsevööndis).

Planeeringuga ei kavandata Tiigrisilma tänavamaa laiendamist kruntide POS 7 ja POS 8 arvelt, kuid

nähakse ette teekoridori talumise servituudialad, kuhu ei ole lubatud rajada piirdeid ega muid takistusi

(nt piirdeaeda, hekki ega istutada puid). Kruntidel POS 7 ja POS 8 tuleb arvestada, et krundi lõunapoolse

1 Üksikelamu kõrvalmaht – üksikelamu põhihoone külge ehitatud hoone osa. Kõrvalmahuks loetakse kuni 30% maksimaalsest

hoone ehitisealusest pinnast.

Aadress: Kambja vald, Räni alevik, Keskküla ja Pärna maaüksus

Koostaja: Terlander OÜ Vastutav spetsialist: Reet Türkson

Räni alevikus asuva Keskküla (kü tunnus 28301:001:1862) ja Pärna (kü tunnus 28301:001:1863)

maaüksuste ning lähiala detailplaneering, TÖÖ NR 2024-08 (07.04.2025 seisuga)

21 / 31

piiri ääres on vajada reserveerida tee servast ca 1,5-1,6 m vaba ruumi teehooldustöödeks ja talvel

lumevallitamiseks.

Põhijoonisel toodud juurdepääs krundile asukoht on tinglik ja määratleb ära krundi külje, kust võib

juurdepääsu rajada. Täpne juurdepääsu asukoht selgitatakse välja hoone projekteerimise käigus.

Parkimine lahendada krundisiseselt. Tee ja tänava maal parkimine ei ole lubatud.

Vastavalt detailplaneeringu koostamise lähteseisukohtadele tuleb põhihoone projekteerimisel

üksikelamu krundile (krundid POS 2-9) ära mahutada kolm (3) parkimiskohta ning korterelamu krundil

POS 1 tuleb igale korterile kavandada 1,5 kohta ning lisaks iga kümne (10) korteri kohta üks (1) külaliste

parkimiskoht. Sellest tulenevalt on 10 korteriga elamul (maksimaalse korterite arvu korral) planeeringu

põhijoonisel näidatud 16 parkimiskohta. Kui projekteerimisel korterite arv väheneb, siis väheneb sellest

tulenevalt ka korterelamu parkimiskohtade arv.

Põhijoonisel on näidatud soovituslikud parkimiskohad, kuid nende paigutust krundil on lubatud

täpsustada edasisel projekteerimisel, sõltuvalt hoone asukohast hoonestusalal.

3.7. HALJASTUSE JA HEAKORRA PÕHIMÕTTED

Olemasolev kõrghaljastus planeeritaval alal peaaegu puudub. Mõned puud kasvavad planeeringuala

lõunaservas ja tiigi kallastel ala idaosas. Olemasolevad täiselujõus ja terved puud tuleb võimalusel

säilitada.

Planeeringualal on lubatud likvideerida elamute, juurdepääsutee, tehnovõrkude ja -rajatiste ehitusel

otseselt ette jäävaid puid ja põõsaid. Võimalusel proovida nooremaid ja ilusamaid puid, põõsaid krundil

teise kohta ümber istutada, et olemasolevat haljastust maksimaalselt säilitada. Planeeringu põhijoonisel

on näidatud likvideeritav kõrghaljastus (üksikpuud), mis jäävad eeldatavalt ehitustegevusele ette.

Olemasolevate ja säilitatavate puude puhul tuleb arvestada, et kehtivast üldplaneeringust tulenevalt on

puude juurestikul kaitsevöönd ehk juurestiku kaitseala s.o puu ümber olev ringjas ala maapinnal, mille

raadius meetrites leitakse puutüve rinnaläbimõõdu sentimeetrites korrutamisel koefitsiendiga 0,12.

Näide 10 cm rinnasdiameetriga puu puhul on selle juurestiku kaitseala 1,2 m raadiusega ala puu ümber.

Kaitsevööndi eesmärk on säilitada puu elutegevuse tagamiseks piisav juurekava. Olemasolevate puude

kaitsevööndit võib täpsustada hoone projekteerimistingimustega.

Lisaks on soovituslik istutada planeeritavate elamute lähedusse uusi puid, põõsaid ja lilli, et kujundada

uutest kruntidest tiheasumile iseloomulikud elamuhoovid, mis sobituks Räni alevikku ning

harmoneeruks olemasolevate hoonetega. Planeeringu põhijoonisel on illustreerivalt lisatud uusi puid ja

põõsaid, mille asukohti, arvu ja liigilist koosseisu võib muuta vastavalt vajadusele, kuid seejuures võiks

lähtuda koostamisel olevast Kambja valla üldplaneeringust, et iga 400 m2 kohta kasvaks tulevasel

elamukrundil vähemalt üks (1) puu. Näitena 1000 m2 suurusel elamukrundil on soovituslik istutada

arvutuslikult 2,5 puud (1000 m2 : 400 = 2,5) s.o ülespoole ümardades kolm (3) puud.

Planeeritud elamukruntidele rajatava haljastuse põhimõtted ning istutatavate puude, põõsaste arv, liigid

ja asukohad on soovitatav täpsustada ehitusprojekti mahus või eraldi maastikuarhitektuurse projektiga.

Jäätmekäitlus korraldada Kambja valla jäätmehoolduseeskirja kohaselt. Jäätmete äravedu võib teostada

vastavat luba omav ettevõte. Kõik ohtlikud jäätmed tuleb koguda vastavalt kehtivatele eeskirjadele.

3.8. TEHNOVÕRKUDE JA -RAJATISTE ASUKOHAD

Käesoleva detailplaneeringuga on esitatud tehnovõrkude ja -rajatiste põhimõttelised lahendused, mille

asukohti on lubatud täpsustada vastavate projektidega. Tehnovõrkude paiknemine on toodud

planeeringu tehnovõrkude joonisel (joonis 5).

Aadress: Kambja vald, Räni alevik, Keskküla ja Pärna maaüksus

Koostaja: Terlander OÜ Vastutav spetsialist: Reet Türkson

Räni alevikus asuva Keskküla (kü tunnus 28301:001:1862) ja Pärna (kü tunnus 28301:001:1863)

maaüksuste ning lähiala detailplaneering, TÖÖ NR 2024-08 (07.04.2025 seisuga)

22 / 31

Käesoleva detailplaneeringu koostamise ajal on tehnovõrkude projekteerimistööd juba tehtud ja

tehnovõrguvaldajatega kooskõlastatud, seetõttu planeeringu tehnovõrkude joonisel kajastatakse

projekteeritud lahendusi.

Projekti nimetus: Tartu maakond, Kambja vald, Räni alevik, Pärna ja Keskküla kinnistute ning lähiala

detailplaneeringu teede- ning tehnovõrkude projekt, mis jaguneb järgnevateks osadeks:

o Teede Kavand OÜ töö nr 2403, Osa-1 Teed ja liikluskorraldus;

o Altren Projekt OÜ töö nr 24010, Köide 2. Veevarustuse ja kanalisatsiooni välisvõrk;

o Line Engineering OÜ töö nr EL2423, Osa 3. Välisvalgustus;

o Priimus Projekt OÜ töö nr 7-S-24, Kaust 4: sidetorustik.

3.8.1. Sademevee ärajuhtimine

Planeeringuala asub endisel Räni maaparandussüsteemi (MPS kood 12191021000) alal, mis on kehtiva

detailplaneeringu ja koostatud projekti alusel maaparandussüsteemi alalt välja arvatud. Planeeringualal

paiknev maaparandussüsteem on kavandatud likvideerida ning liigvee ärajuhtimine lahendada

sademeveekanalisatsiooni süsteemi ja hoonete ümbruse drenaaži rajamisega.

Elamukruntide POS 1-6 ja POS 9 ning Pärnasalu tänava sademevee kokku kogumiseks ja ärajuhtimiseks

on projekteeritud isevoolsed sademeveekanalisatsiooni torud ja restkaevud Pärnasalu tänavale

(28301:001:1861) ja Viirpuu tänavale (94901:005:1516).

Üldistatult on planeeringuala sademeveed planeeritud juhtida planeeringualast kaugemale loodeossa

Viirpuu tn 47 (28301:001:1832) kinnistule projekteeritud 10 meetrise pealtlaiusega kraavi. Sealt edasi

liiguvad sademeveed juba mööda olemasolevaid maaparandussüsteemi kollektoreesvoole ning jõuavad

lõpuks välja planeeringualast kaugemale läände jäävasse eesvoolu – Ilmatsalu jõkke.

Kui sademeveesüsteem ja eesvool (kraav) on rajatud, tuleb planeeritud elamukruntide hooneümbruse

drenaaž juhtida Pärnasalu tänava sademeveekanalisatsiooni.

Planeeringu joonis ei kajasta elamukruntide hoonete drenaaži ega vertikaalplaneerimist, mis tuleb

krundiomanikul lahendada edasisel projekteerimisel.

Erinevalt teistest elamukruntidest on krundi POS 8 sademeveed planeeritud juhtida krundil POS 10

asuvasse tiiki, sest sademeveekanalisatsioon krundil POS 11 jääb liitumiseks natuke kaugele. Soovi korral

võib juhtida sademeveed ka projekteeritud sademeveekanalisatsiooni.

Kruntidel POS 7 ja POS 8 asuv olemasolev endise maaparandussüsteemi osaks olnud drenaažitorustik

on kavandatud säilitada juhul, kui see ei jää ehitustegevusele ette. Kui drenaažitoru soovitakse aga

tulevikus ettenägematutel põhjustel siiski likvideerida, siis on võimalik drenaaži veed juhtida

planeeritud/projekteeritud sademeveekanalisatsiooni. Olemasoleva drenaaživee ümber suunamise

lahenduse kohta tuleb koostada projekt ning kooskõlastada see AS Tartu Veevärgiga ning Maa- ja

Ruumiametiga.

Olemasolevat drenaažitoru kruntidel POS 7 ja POS 8 ei käsitleta kollektoreesvooluna Maaparandus-

seaduse ja Maaeluministri 01.01.2021 määruse § 2 lg 5 mõistes, sest maaparandussüsteem on arvelt

maha võetud.

Lähtuvalt säästvate sademelahenduste uutest suunistest („Eesti kliimasse sobivate säästvate

sademeveelahenduste käsiraamat“, koostatud 2022. a LIFE UrbanStrom projekti raames) tuleks

võimalikult palju sademevett kokku koguda ja immutada selle tekkekohas, et vältida iga projektiga

kasvavat eesvooludele langevat koormust kogu piirkonna sademevett vastu võtta. Seetõttu on

kanaliseeritava sademevee hulga vähendamiseks soovituslik rajada kruntidele vihmaveekogumise

Aadress: Kambja vald, Räni alevik, Keskküla ja Pärna maaüksus

Koostaja: Terlander OÜ Vastutav spetsialist: Reet Türkson

Räni alevikus asuva Keskküla (kü tunnus 28301:001:1862) ja Pärna (kü tunnus 28301:001:1863)

maaüksuste ning lähiala detailplaneering, TÖÖ NR 2024-08 (07.04.2025 seisuga)

23 / 31

lahendusi (maa-aluseid ja maapealseid mahuteid), et vihmavett saaks oma majapidamises ja õues uuesti

ringlusse võtta. Vihmavee kogumissüsteemi lahendus on soovituslik ning planeeringu joonistel neid

rajatisi ei kajastata.

3.8.2. Reoveekanalisatsioon

Räni alevik asub Tartu reoveekogumisalal (üle 2000 IE reoveekogumisala), kus lokaalsed lahendused ei

ole lubatud. Piirkonna vee-ettevõtjaks on AS Tartu Veevärk.

Planeeringuala reovee kokku kogumiseks ja ärajuhtimiseks on ette nähtud reovee ühiskanalisatsiooni

torustikud Pärnasalu tänavale (28301:001:1861), Viirpuu tänavale (94901:005:1516), krundile POS 11,

POS 12 ja Tiigrisilma tänavale.

Planeeringu tehnovõrkude joonisel on näidatud planeeritud ja projekteeritud torustikud. Juhul, kui

tulevikus on vajadus neid teise kohta rajada, siis tehnovõrkude asukohti on lubatud muuta/täpsustada

edasisel projekteerimisel.

Veevarustus ja reoveekäitlemine projekteerida vastavalt veeseadusele, Keskkonnaministri määrusele

31.07.2019 nr 31 „Kanalisatsiooniehitise planeerimise, ehitamise ja kasutamise nõuded ning

kanalisatsiooniehitise kuja täpsustatud ulatus¹“ ja keskkonnaministri määrusele 08.11.2019 a nr 61

„Nõuded reovee puhastamise ning heit-, sademe-, kaevandus-, karjääri- ja jahutusvee suublasse

juhtimise kohta, nõuetele vastavuse hindamise meetmed ning saasteainesisalduse piirväärtused¹“ ning

Kambja Vallavolikogu 02.09.2018 määrusele nr 36 „Reovee kohtkäitluse ja äraveo eeskiri“.

Üldistatult kavandatakse Kruntide POS 7 ja POS 8 reoveed juhtida Tiigrisilma tänavale projekteeritud

torustike kaudu Tiigrisilma tänava lõik 2 (94901:005:1150) katastriüksusel paiknevasse olemasolevasse

ühiskanalisatsioonitorustikku. Liitumispunkti asukoht on näidatud tehnovõrkude joonisel.

Ülejäänud elamukruntide (POS 1-6 ja POS 9) reovee ärajuhtimiseks on planeeritud ja projekteeritud

isevoolne reoveekanalisatsioon mööda Pärnasalu tänavat (28301:001:1861) loode suunas kuni

olemasoleva reoveepumplani, mis asub Viirpuu tn 47 (28301:001:1832) kinnistul. Liitumispunkti asukoht

on näidatud tehnovõrkude joonisel. Sealt edasi pumbatakse reoveed edasi mööda Viirpuu tänava

olemasolevat reoveekanalisatsiooni survetorustikku ida suunas.

Räni alevikust kogutav reovesi suunatakse Tartu linna reoveepuhastisse.

Detailplaneeringu koostamisel uuesti tehnilisi tingimusi detailplaneeringu koostamiseks ei taotletud,

sest reoveekanalisatsioonile on juba koostatud projektlahendus, mis on AS-i Tartu Veevärk poolt heaks

kiidetud ning lahendus on kajastatud planeeringu tehnovõrkude joonisel.

3.8.3. Veevarustus, sh tuletõrje veevarustus

Lokaalsed veevarustuse lahendused Räni alevikus ei ole lubatud, sest tegemist on kehtiva

üldplaneeringu järgi tiheasustusalaga ja AS Tartu Veevärk teeninduspiirkonnaga.

Olemasolevad ühisveevärgi torustikud asuvad Viirpuu tänaval (94901:005:1516) ja Tiigrisilma tänaval

(Tiigrisilma tänava lõik 1, kü tunnus 94901:005:1709).

Detailplaneeringu koostamisel uuesti tehnilisi tingimusi detailplaneeringu koostamiseks ei taotletud,

sest veevarustusele on juba projektlahendus koostatud, mis on AS-i Tartu Veevärk poolt kooskõlastatud

(nõusolek antud) ning lahendus on kajastatud planeeringu tehnovõrkude joonisel.

Aadress: Kambja vald, Räni alevik, Keskküla ja Pärna maaüksus

Koostaja: Terlander OÜ Vastutav spetsialist: Reet Türkson

Räni alevikus asuva Keskküla (kü tunnus 28301:001:1862) ja Pärna (kü tunnus 28301:001:1863)

maaüksuste ning lähiala detailplaneering, TÖÖ NR 2024-08 (07.04.2025 seisuga)

24 / 31

Üldistatult, planeeringuala veevarustuseks on kavandatud uus vee peatorustik Pärnasalu tänava

maaüksusele (28301:001:1861) ja krundile POS 11. Planeeritud ja projekteeritud veetorustik ühendab

omavahel Viirpuu, Pärnasalu ja Tiigrisilma tänava veetorustikud ringvõrguks.

Planeeritud ja projekteeritud veetorustiku ja liitumispunktide asukohad on näidatud tehnovõrkude

joonisel.

Lähim nõuetele vastav tuletõrje veevõtukoht asub planeeringualast kagus ca 210 m kaugusel

Kassisilma t n 2 (94901:005:1466) maaüksusel (vt skeemi 8).

Vastavalt siseministri 18.02.2021 määruse nr 10 „Veevõtukoha rajamise, katsetamise, kasutamise,

korrashoiu, tähistamise ja teabevahetuse nõuded, tingimused ning kord“ § 6 lõikele 3 peab veevõtukoht

paiknema hoone kaugeimast sissepääsust või rajatise kaugeimast ligipääsetavast punktist kuni

200 meetri kaugusel.

Lähimad ühisveevärgi baasil rajatud tuletõrjehüdrandid Tartu linna piiri lähedal Viirpuu tänaval asuvad

samuti planeeritud elamutest liiga kaugel, seetõttu on ette nähtud Pärnasalu tänava (28301:001:1861)

veetorustikule rajada uued tuletõrjehüdrandid (krundi POS 6 põhjapoolse krundipiiri äärde, Pärnasalu

tn 32 kirdepoolse krundi piiri äärde ja Pärnasalu tn 4 läänepoolse krundipiiri äärde). Projektis on

projekteeritud veetorustike läbimõõte kavandades arvestatud hüdrantide veevajadusega (vooluhulk 10

l/s).

Hüdrantide projekteeritud asukohad on näidatud tehnovõrkude joonisel (joonisel 5).

Vastavalt siseministri 18.02.2021 määruse nr 10 „Veevõtukoha rajamise, katsetamise, kasutamise,

korrashoiu, tähistamise ja teabevahetuse nõuded, tingimused ning kord“ § 6 lõike 1 kohaselt tuleb

veevõtukoht üldjuhul rajada vähemalt 30 meetri kaugusele ehitisest, et tagada päästetehnika ohutus,

millega kaitstakse päästetehnikat põleva ehitise soojuskiirguse eest. Kui põleng toimub hoones, mis jääb

Skeem 8. Väljavõte Maa- ja Ruumiameti ohtlike käitiste, veevarustuse ja veeohutuse kaardirakendusest

(18.11.2024 seisuga), planeeringuala asukoht tähistatud oranži nööpnõelaga.

Aadress: Kambja vald, Räni alevik, Keskküla ja Pärna maaüksus

Koostaja: Terlander OÜ Vastutav spetsialist: Reet Türkson

Räni alevikus asuva Keskküla (kü tunnus 28301:001:1862) ja Pärna (kü tunnus 28301:001:1863)

maaüksuste ning lähiala detailplaneering, TÖÖ NR 2024-08 (07.04.2025 seisuga)

25 / 31

hüdrandi 30 meetrise kuja sisse ning esimest lähimat tuletõrjehüdranti ei ole võimalik kasutada, siis saab

kustutusvett võtta järgmisest lähimast hüdrandist.

3.8.4. Elektrivarustus, sh välisvalgustus

Planeeringuala elektrivarustus on planeeringu koostamise ajaks juba projekteeritud ja projekt

Elektrilevi OÜ poolt kooskõlastatud (01.07.2024, kooskõlastus nr 6928837843). Elektrivarustus on

projekteeritud omakorda vastavalt alal kehtivale detailplaneeringule (kehtestatud 2012. a).

Kehtiv detailplaneering näeb ette uue alajaama rajamise Viirpuu tänava lähedusse. Enersense OÜ poolt

koostatud projektlahenduses on täpsustatud alajaama asukohta Pärnasalu tn 1 (28301:001:1864)

kinnistul. Alajaama toide on projekteeritud sisselõikega olemasolevast maakaablist, mis asub Viirpuu

tänava põhjapoolses servas.

Kruntide POS 1-6 ja POS 9 elektrivarustuseks on planeeritud/projekteeritud maakaablid mööda

Pärnasalu tänavat kuni kinnistute piirideni. Liitumiskilbid on kavandatud Pärnasalu tänavale (avalikule

tee- ja tänavamaale) elamukruntide piirile.

Kruntide POS 7 ja POS 8 elektrivarustus on planeeritud/projekteeritud Tiigrisilma tänaval asuvatest

olemasolevatest maakaablitest (33119JK-st ja 5976JK-st) kuni kinnistute piirideni. Liitumiskilp on

kavandatud Tiigrisilma tänavale elamukruntide piirile.

Projekteerimise aluseks on Elektrilevi OÜ 22.12.2023 väljastatud tehnilised tingimused nr 465763.

Planeeringu tehnovõrkude joonisel (joonis 5) on toodud elektrivarustuse põhimõtteline lahendus.

Elektrikaablite ja liitumiskilbi täpne asukoht täpsustatakse edasisel projekteerimisel. Tööjoonised tuleb

Elektrilevi OÜ-ga täiendavalt kooskõlastada.

Planeeritava sõidutee äärde Pärnasalu tänaval on kavandatud tänavavalgustus. Valgustuse projekt on

koostatud 03/2024. a Line Engineering OÜ poolt. Planeeringu tehnovõrkude joonis kajastab juba valmis

projekteeritud tänavavalgustuse lahendust. Projekteeritud valgustite asukohti ja kaablite paiknemist on

lubatud hilisemate projektidega vastavalt vajadusele muuta.

3.8.5. Soojavarustus

Planeeringuala ei jää planeeringu koostamise ajal kaugkütte piirkonda, mille tõttu tehnovõrkude

joonisel ei ole kaugkütte torustikke näidatud ning soojavarustus kavandatakse esialgu lahendada

lokaalselt.

Lokaalsete lahenduste puhul on keelatud kasutada rohkelt tahmavaid kütteliike (näiteks kivisüsi) ja

kütteõli. Soovitatav on kütteliike kombineerida ning eelistada elektrikütte kasutamise korral

soojusvahetuspumpade (näiteks õhksoojuspumbad) kasutamist, et võimalikult vähese elektritarbimise

läbi vähendada keskkonda lisanduvat saastekoormust. Samuti võib kasutada maakütet ning paigaldada

päikesepaneele.

Päikesepaneelide rajamine on planeeringuga lubatud üksnes hoonete katustele või fassaadide

tasapinnas oma majapidamise tarbeks. Projekteeritava hoone arhitektuur peab võimaldama päikese

otsekasutust ja vältima ebatõhusaid lahendusi.

Maakütte valimisel tuleb selle täpne asukoht ja ulatus täpsustada edasise projektiga. Maakütte rajamisel

tuleb arvestada, et kasutamiseks sobivad eelkõige kinnised horisontaalsed ja vertikaalsed

maasoojussüsteemid.

Gaasikütet planeeringu tehnovõrkude joonisel ei ole näidatud, sest planeeringu koostamise ajal on

sellise kütteviisi kulu teiste kütteliikidega võrreldes tarbijale kallim. Perspektiivis, kui gaasi hind turul on

Aadress: Kambja vald, Räni alevik, Keskküla ja Pärna maaüksus

Koostaja: Terlander OÜ Vastutav spetsialist: Reet Türkson

Räni alevikus asuva Keskküla (kü tunnus 28301:001:1862) ja Pärna (kü tunnus 28301:001:1863)

maaüksuste ning lähiala detailplaneering, TÖÖ NR 2024-08 (07.04.2025 seisuga)

26 / 31

soodsam ning gaasivõrguga liitumine kujuneb tarbijale tasuvamaks, siis võib piirkonna

küttelahenduseks projekteerida ja ehitada ka gaasitorustikud, selleks tuleb eelnevalt küsida tehnilised

tingimused võrguvaldajalt (Raadimõisa Gaas OÜ-lt).

Perspektiivis, kui arendustegevus nii kaugele jõuab, et Pärnasalu tn elamuala haaratakse kaugkütte

piirkonda, siis on võimalik ka planeeritud elamute soojavarustus lahendada kaugküttega. Selleks tuleb

küsida tehnilised tingimused võrguvaldajalt (planeeringu koostamise ajal on lähim soojavarustuse

pakkuja Gren Tartu AS) ja projekteerida küttetorustikud elamuteni.

3.8.6. Sidevarustus

Planeeritud kruntide sideühendus on võimalik luua, kas läbi õhu leviva mobiilsidevõrgu abil või

kvaliteetsema ja kiirema ühenduse saamiseks liituda Telia Eesti AS-i sidevõrguga.

Planeeringuala elamukruntide sidevõrguga liitumiseks on 10.01.2024 väljastatud Telia Eesti AS-i

telekommunikatsioonialased tehnilised tingimused nr 38565244, mille kohaselt saab liituda sidevõrguga

planeeringualast lõunasse jääval Keskküla kinnistul (28301:001:1862) asuvast optilisest kaablist, mis on

pinnases keras. Elamute sidevarustuseks tuleb paigaldada sidetoru arendusala keskele ning rajada sinna

sidekaev KKS2. Alates sidekaevust planeeritud / projekteeritud igale kinnistule/hoonele individuaalsed

sidekanalisatsiooni/mikrotorustiku sisendid planeeritavast põhitrassist. Vajadusel paigaldada sidekaeve

juurde. Piirkonda on kavandatud keevitada 2 kiudu.

Sidetrassi nõutav sügavus pinnases on 0,7 m, teekatte all 1 m. Teede ja tänavate alla jäävad sidekaablid

kaitsta poolitatavate kaablikaitsetorudega.

Juhul, kui planeeringu elluviimisel kavandatakse tegevusi olemasolevate sideehitise kaitsevööndis, siis

tööde teostamisel tuleb lähtuda sideehitise kaitsevööndis tegutsemise eeskirjast.

Planeeringu tehnovõrkude joonisel (joonis 5) on toodud sidevarustusega liitumise põhimõtteline

lahendus. Sidekaablite asukohti on lubatud täpsustada või muuta edasisel projekteerimisel.

3.9. KESKKONNATINGIMUSED PLANEERINGUGA KAVANDATU ELLUVIIMISEKS

Hoonete projekteerimisel arvestada sotsiaalministri määrusega nr 42 "Müra normtasemed elu- ja

puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid".

Ehitised peavad olema projekteeritud ja ehitatud hea ehitustava järgi ning hoonete projekteerimise

käigus tuleb tagada nende vastavus tuletõrje nõuetele.

Planeeringualal ei asu ohtlike ainete ladestuskohti ega teisi jääkreostust tekitavaid objekte, ka ei ole

kavandatud keskkonnaohtlikke rajatisi ja tegevusi.

Jäätmemajandus lahendatakse vastavalt kehtivatele normatiividele ja seadusandlusele. Olmejäätmete

äravedu tuleb korraldada jäätmekäitlusluba omavate firmade kaudu. Kõik ohtlikud jäätmed tuleb

koguda vastavalt kehtivatele eeskirjadele.

Ehitamise perioodil peab olema võimaldatud jalakäijate ja sõidukite juurdepääs olemasolevatele

eluhoonetele.

Ehitustegevusega kaasnevad võimalikud mõjud on ehitusaegsed, nende ulatus piirneb peamiselt

planeeringualaga. Avariiolukordade esinemise tõenäosus on väike, kui detailplaneeringu elluviimisel

arvestatakse detailplaneeringu tingimusi ning õigusaktide nõudeid. Planeeringus kavandatav tegevus ei

põhjusta looduskeskkonna vastupanuvõime ega loodusvarade taastumisvõime ületamist, sest

Aadress: Kambja vald, Räni alevik, Keskküla ja Pärna maaüksus

Koostaja: Terlander OÜ Vastutav spetsialist: Reet Türkson

Räni alevikus asuva Keskküla (kü tunnus 28301:001:1862) ja Pärna (kü tunnus 28301:001:1863)

maaüksuste ning lähiala detailplaneering, TÖÖ NR 2024-08 (07.04.2025 seisuga)

27 / 31

planeeringu elluviimisega ei kaasne olulist mõju looduskeskkonnale. Maa- ja Ruumiameti andmebaasi

kohaselt ei paikne planeeringualal Natura 2000 võrgustiku alasid, hoiualasid, püsielupaikasid,

kaitsealuseid parke, mida planeeringuga kavandatav tegevus võiks mõjutada.

Detailplaneeringuga ei kavandata tegevusi, mis oleks olulise keskkonnamõjuga.

3.9.1 Planeeringu elluviimisega kaasnevate asjakohaste mõjude hindamine

o Majanduslikud mõjud

Mõju lähiümbruse kinnisvara väärtusele on eeldatavalt positiivne. Planeering laiendab olemasolevat

Tiigrisilma, Kristalli ja Räniküla tänavate äärset elamuala, mis võib pikas perspektiivis kinnisasjade

väärtust tõsta, sest olemasolevad kinnistud asuvad tulevikus tihedamas asustuses, kus kinnisvara

hinnad on kõrgemad.

Planeeringualast lõuna poole jäävate elanike jaoks paraneb mõnevõrra juurdepääsetavus kodudesse

seoses Pärnasalu tänava ja Tiigrisilma tänavate ühendamisega ning Pärnasalu tänavale uue jalgtee

rajamisega. Hea juurdepääsetavus võib samuti ümbruskonna kinnisvara väärtust positiivselt

mõjutada.

Uute elanike lisandumine toob piirkonda juurde uusi teenuste tarbijaid ning tekib vajadus uute

töökohtade järele.

Planeeringu elluviimine on seotud ptk 3.13 toodud elluviimise kokkulepete osana seatud tingimuste

ja nõuetega, s.t eelkõige planeeringu koostamisest huvitatud isiku majanduslike võimalustega.

Planeeringu koostamisest huvitatud isik peab teadvustama planeeringulahendusest tulenevate

kohustustega (kuludega) vastavalt oma vastutusalale seoses tulevaste hoonete ning tehnovõrkude

ja -rajatiste ehitamise ja hooldamisega.

Kambja vallal ei lasu kohustust tegeleda antud detailplaneeringuga seoses avalike alade

arendamisega seotud küsimuste ja kulude katmisega.

Alles pärast planeeritud teede ehitust ja vallale üleandmist tekib vallale teede hooldamisega seotud

kulusid. Seevastu uued elanikud jällegi kasvatavad maksumaksjatena valla tulusid.

o Kultuurilised mõjud

Planeeringualal ei asu muinsuskaitsealuseid hooneid, kinnismälestisi, ega muid kultuuriväärtuslike

objekte, mis vajaksid säilitamist või kaitset või millel oleks avalikuse poolt vaatlemishuvi.

Planeeringuala ei asu väärtuslikul maastikul ega miljööväärtuslikul alal, kuid uute elamute

lisandumine muudab olemasolevat vaadet põllumaale (Tiigrisilma tänavalt põhja suunas ja Viirpuu

tänavalt lõuna suunas).

Tiigrisilma tänava äärde juba on ehitatud üksikelamud ja ärihooned, seega nende kõrvale uute

elamute rajamine sobitub olemasolevasse keskkonda, sest see muudab ääremaa ilmega ala

tiheasustusalale sobivamaks. Viirpuu tänava äärde on kehtiva detailplaneeringu järgi planeeritud

korterelamud. See tähendab, et tulevikus jätkub tiheasustus ka põhja pool Viirpuu tänavat.

Planeering ei mõjuta kohalike elanike tavasid ega traditsioone.

o Sotsiaalsed mõjud

Planeering ei avalda eeldatavalt negatiivset mõju lähielanike sotsiaalsele võrdusele, turvalisusele ega

tervisele. Planeeringuga ei kavandata rajada ehitisi, mis põhjustaks elanikele sotsiaalseid häiringuid

ega tunnetuslikku mõjule varale.

Aadress: Kambja vald, Räni alevik, Keskküla ja Pärna maaüksus

Koostaja: Terlander OÜ Vastutav spetsialist: Reet Türkson

Räni alevikus asuva Keskküla (kü tunnus 28301:001:1862) ja Pärna (kü tunnus 28301:001:1863)

maaüksuste ning lähiala detailplaneering, TÖÖ NR 2024-08 (07.04.2025 seisuga)

28 / 31

Planeeringuala ümbruses ei asu maamärke ega muid nähtavust nõudvaid objekte, seega planeering

ei avalda nähtavusele negatiivset visuaalset mõju.

Ümbruskonna elanikele on vajalik ka kvaliteetne avalik ruum, milleks on eraldatud üldkasutatava

haljasalamaa krunt POS 10. Avaliku ruumi moodustavad ka avalikud teemaa koridorid (krunt POS 11

ja Pärnasalu tänav), mis arvestavad erinevate liikumisviisidega (jalakäijate ja sõiduautode liiklusega).

Planeeringuga lisandub piirkonda 10-korteriga korterelamu ja 8 üksikelamu rajamisega 18

perekonda.

Uute elanike teenuste kättesaadavus on eeldatavalt hea, sest Tartu linn asub lähedal.

Ühistranspordiga liiklemise ja jalgrattaga liiklemiseks on tingimused on olemas, kuid võiksid

paremad olla, arvestades, et tegemist on tiheasustusalaga.

Üldplaneeringuga on kavandatud rajada kergliiklusteed Viirpuu tänava ja 3 Jõhvi-Tartu-Valga- tee

äärde. Juurdepääsuteed on piirkonnas heas korras ja regulaarselt hooldatud.

Kõige kiirem liikumisviis on planeeringu koostamise ajal siiski autoga.

Planeeringualast põhjapoole on kehtiva detailplaneeringuga kavandatud 13 korterelamut ja 8

üksikelamut, mis toob ühistranspordiga liiklejaid kindlasti juurde. Kui piirkonna asustus tiheneb, siis

on tulevikus võimalik ka ühistranspordiga liiklemist suurema elanike arvu tõttu märkimisväärselt

parandada.

o Mõjud looduskeskkonnale

Planeeringuala ei jää rohevõrgustiku alale.

Suur osa planeeringualast on olnud kasutusel haritava põllumaana, seetõttu ei ole elurikkust alal

kuigi palju. Planeeritud elamukruntidele on kavandatud uusistutused, mis suurendavad mõnevõrra

liikide arvukust. Puude, põõsaste, lillede aedadesse istutamine on eelduseks, et piirkonda tulevad

endale elukohta ja pesapaika otsima ka muud putukad, linnud ja väiksemad loomad (nt siilid), kes

seal varem pole elanud.

Avalikul haljasalal (krundil POS 10) kasvavad olemasolevad puud ja põõsad on kavandatud säilitada

ning lisada ka uusistutust, et kõrghaljastuse osakaalu piirkonnas suurendada.

Planeeringuala autokasutus esimeses etapis suureneb, kuid pikemas perspektiivis, kui ka

naaberkinnistutele planeeritud korterelamud valmis ehitatakse, siis on võimalik välja arendada ka

kiirem/tõhusam ühistransport ning eeldatavalt on tulevikus võimalik autodega piirkonnas liiklemist

seeläbi vähendada (lapsed ja vanemad saavad kooli ja tööle ka bussiga). Planeeringuga on

kavandatud ka uued jalgteed sõiduteede äärde (Pärnasalu tänaval), et tagada hea ühendus ka jalgsi

liiklejatele.

Planeeringuala asub suhteliselt kaitstud põhjaveega alal ning planeeringuga ei kavandata lokaalseid

reoveelahendusi ega heitvee immutamist, mis võiks põhjaveele negatiivset mõju avaldada. Reoveed

juhitakse torustikega ühiskanalisatsioonivõrku, mida haldab AS Tartu Veevärk. Pinnavee kokku

kogumiseks on planeeritud sademevee ühiskanalisatsioonitorustikud.

Planeeringuga ei kavandata tootmis- ega tööstushooneid, seetõttu ei too planeeringu elluviimine

kaasa negatiivseid lõhnahäiringuid.

Planeeringuala ei asu radooniriskiga alal, kuid üksikutes kohtades võib radooni (radioaktiivse

inertgaasi) sisaldus pinnases tervisele ohutut taset siiski ületada. Standardis EVS 840:2017

ehitistealusele pinnaseõhule kehtestatud radooniohtliku pinnase tase on 50 Bq/m3. Sellest kõrgema

Aadress: Kambja vald, Räni alevik, Keskküla ja Pärna maaüksus

Koostaja: Terlander OÜ Vastutav spetsialist: Reet Türkson

Räni alevikus asuva Keskküla (kü tunnus 28301:001:1862) ja Pärna (kü tunnus 28301:001:1863)

maaüksuste ning lähiala detailplaneering, TÖÖ NR 2024-08 (07.04.2025 seisuga)

29 / 31

sisalduse korral tuleks ehitamise käigus rakendada radooni hoonesse sissepääsu tõkestavaid

meetmeid. Maja asukoha pinnase kõrge radoonisisalduse korral tuleb rakendada ehitamisel

kehtestatud radoonikaitse nõudeid, et vähendada radooni sisaldust majade siseõhus miinimumini.

Planeeringuga ei kavandata suuri parkimisalasid, mis võiks põhjustada kliimasoojenemisega seoses

n-ö kuumasaari. Ning ka kliimamuutustest tulenev üleujutusoht ei ole piirkonnas tõenäoline, sest

üleujutust põhjustavaid suuremaid veekogusid läheduses ei ole. Mõningane üleujutus pikkade

valingvihmade korral on tõenäolisem, kuid sademevee ärajuhtimise lahendus on alale planeeritud ja

projekteeritud ning liigvee talumine elamukrundil oleks suhteliselt lühiajaline.

3.10. MUUD SEADUSEST JA TEISTEST ÕIGUSAKTIDEST TULENEVAD KINNISOMANDI

KITSENDUSED JA SERVITUUDI ETTEPANEKUD

Planeeringualale seavad kitsendusi tehnovõrgud ja –rajatised. Tehnovõrkude kaitsevööndis lubatud

tegevusi reguleerib Ehitusseadustik.

Moodustatavad tee ja tänava maa krundid POS 11 ja POS 12 on määratud avalikult kasutatavaks

teemaaks ning võõrandatakse pärast kruntide moodustamist ja enne hoonetele ehitusloa andmist

Kambja vallale (tingimused lepitakse kokku lepingu sõlmimisel).

Planeeringuga kavandatakse kruntide POS 7 ja POS 8 piiride äärde tee hooldamiseks tee koridori

servituudi alad, kus ei või paigaldada piirdeaedu, istutada puid/põõsaid ega rajada muid takistusi.

Servituutide seadmise vajadust kajastab tabel 2.

Tabel 2. Servituutide seadmise vajadus

Servituut Teeniv kinnisasi / isik Valitsev kinnisasi / isik

Tee koridori talumise servituut Krunt POS 7 ja krunt POS 8 Tiigrisilma tänava lõik 1

(94901:005:1709) / Kambja vald

Sademevee kanalisatsioonitoru

talumise servituut

Krunt POS 10 Krunt POS 8

Tee servituudialad on näidatud põhijoonisel (joonisel 4) ja tehnovõrgu talumise servituudiala

tehnovõrkude joonisel (joonis 5).

3.11. KURITEGEVUSE RISKI VÄHENDAVAD NÕUDED JA TINGIMUSED

Planeeringualal moodustatavate kruntide õuealal võib rajada krundisisest välisvalgustust, mis tagab hea

nähtavuse ja vähendab sellega kuritegevuse riske. Soovituslik on planeeritud hooned varustada

signalisatsiooni ja videovalvesüsteemidega.

Kuritegevuse riskide vähendamiseks on soovituslik rajada piirdeaiad koos suletavate väravatega. Piirete

ehitusel tuleb kasutada kvaliteetseid ja vastupidavaid materjale.

3.12. PLANEERINGU KEHTESTAMISEST TULENEVATE VÕIMALIKE KAHJUDE

HÜVITAJA

Kui planeeritava tegevusega tekitatakse kahju kolmandatele osapooltele, kohustub kahjud hüvitama

seda tekitanud krundi igakordne omanik.

3.13. PLANEERINGU ELLUVIIMISE VÕIMALUSED

Huvitatud isik on kohustatud teostama omal kulul detailplaneeringukohased maakorralduslikud

toimingud.

Aadress: Kambja vald, Räni alevik, Keskküla ja Pärna maaüksus

Koostaja: Terlander OÜ Vastutav spetsialist: Reet Türkson

Räni alevikus asuva Keskküla (kü tunnus 28301:001:1862) ja Pärna (kü tunnus 28301:001:1863)

maaüksuste ning lähiala detailplaneering, TÖÖ NR 2024-08 (07.04.2025 seisuga)

30 / 31

Huvitatud isik on kohustatud tagama omal kulul detailplaneeringuga ettenähtud servituutide seadmise

ja kandmise kinnistusraamatusse. Servituudi kokkulepped seatakse pärast maakorraldustoimingute

läbiviimist ja enne mistahes hoonele ehitusloa andmist planeeringualal.

Vastavalt detailplaneeringu koostamise lähteseisukohtade p 4.19.2 ei väljasta vald ehituslubasid

hoonetele enne, kui on välja ehitatud planeeringujärgsed juurdepäästeed, tehnovõrgud ja -rajatised sh

üldkasutatavad maad koos sisustusega.

Planeeringuga on lubatud arendusala väljaehitamine jagada ehitusetappideks. Sellisel juhul ei väljasta

vald hoonetele ehituslubasid enne, kui on välja ehitatud teed, tehnovõrgud ja rajatised vastaval

ehitusetapil.

Planeeritud läbimurde tänav krundil POS 11 (Tiigrisilma ja Pärnasalu tänava ühendus) tuleb välja ehitada

(sh saada kasutusluba) ennem Pärnasalu tn 5 ja 7 hoonetele kasutusloa taotlemist.

Lähtuvalt Kambja vallavolikogu 18.12.2018 määrusest nr 47 (eratee avalikes huvides omandamise ja

avalikuks kasutamiseks määramise korda) tuleb planeeritud teede (tee- ja tänava maa krundid POS 11

ja POS 12 ning varasemalt planeeritud Pärnasalu tänav) üleandmine vallale või avaliku kasutuse

tingimused määrata valla ja arendaja vahelise lepinguga enne detailplaneeringu kehtestamist.

Kruntide ehitusõigused realiseeritakse kruntide valdajate poolt. Vastava krundi igakordne omanik

kohustub ehitise välja ehitama ehitusloaga ehitusprojekti alusel koos kinnistusisese haljastuse,

juurdepääsutee ja krundisisese parkimisalaga. Vastavad tegevused toimuvad krundiomaniku kulul.

Ühendused tehnovõrkudega rajab krundi omanik kokkuleppel tehnovõrke haldava ettevõttega vastavalt

hoone tegelikule paigutusele hoonestusalas.

Planeeringualal edaspidi koostatavad ehitusprojektid peavad olema koostatud vastavalt

Ehitusseadustikule, Eesti Vabariigis kehtivatele projekteerimisnormidele, standarditele ja heale

projekteerimistavale.

Detailplaneeringu elluviimise kava:

1. Planeeringujärgsete katastriüksuste moodustamine;

2. Servituutide (või isiklike kasutusõiguste) seadmine;

3. Elektrivarustuse, sidevarustuse, veetorustiku, reovee ja sademevee kanalisaseerimise lahenduse

rajamise projekteerimine, ehitamine ning teede ehitamine;

4. Hoonete projekteerimine ja ehitus.

Enne hoonete kasutuselevõttu taotleb kinnistute igakordne omanik või hoonestusõiguse omanik

vajalikud kasutusload või esitab kasutusteatised vastavalt Ehitusseadustikule.

Hoonete ehituslubasid ei väljastata enne:

a) maakorraldustoimingute läbiviimist;

b) detailplaneeringus ette nähtud servituutide seadmist ja kandmist kinnistusraamatusse;

c) kui on välja ehitatud planeeringujärgsed juurdepäästeed, tehnovõrgud ja –rajatised sh üldkasutatavad

maad koos sisustusega. Planeeringuga võib arendusala väljaehitamise jagada ehitusetappideks ning

sellisel juhul ei väljastata ehituslubasid hoonetele enne kui on välja ehitatud teed, tehnovõrgud ja

rajatised vastaval ehitusetapil.

Aadress: Kambja vald, Räni alevik, Keskküla ja Pärna maaüksus

Koostaja: Terlander OÜ Vastutav spetsialist: Reet Türkson

Räni alevikus asuva Keskküla (kü tunnus 28301:001:1862) ja Pärna (kü tunnus 28301:001:1863)

maaüksuste ning lähiala detailplaneering, TÖÖ NR 2024-08 (07.04.2025 seisuga)

31 / 31

3.14. KOOSKÕLASTUSTE JA KOOSTÖÖ KOKKUVÕTE

Kokkuvõte kooskõlastustest ja koostööst planeeringu ajal on esitatud tabelis 3.

Tabel 3. Kooskõlastused ja koostöö

Asutuse / isiku nimi Kooskõlastuse /

arvamuse kuupäev

ja nr

Kooskõlastuse / arvamuse

sisu (kokkuvõtlikult)

Vajadusel Kambja

Vallavalitsuse seisukoht

kooskõlastusele /

arvamusele

VALITSUSASUTUSED

Päästeameti Lõuna

päästekeskus

Maa- ja Ruumiamet

Transpordiamet

TEHNOVÕRKUDE VALDAJAD

Elektrilevi OÜ

Tartu Veevärk AS

Telia Eesti AS

ARVAMUSE AVALDAJAD

Valge 4 / 11413 Tallinn / 620 1200 / [email protected] / www.transpordiamet.ee

Registrikood 70001490

Kambja Vallavalitsus

[email protected]

Pargi tn 2

61714, Tartu maakond, Kambja vald,

Ülenurme alevik

Teie 11.06.2025 nr 6-1/146-12

Meie 01.07.2025 nr 7.2-2/25/9835-2

Räni alevikus Keskküla ja Pärna

maaüksuste detailplaneeringu

kooskõlastamine

Olete taotlenud Transpordiametilt arvamust Tartu maakonnas Kambja vallas Räni alevikus

Keskküla ja Pärna maaüksuste detailplaneeringule (katastritunnused 28301:001:1863 ja

28301:001:1862, edaspidi planeering). Planeeringuga soovitakse luua eeldused kaheksa

üksikelamu ja ühe korterelamu rajamiseks. Kinnistu asub Tartu lennuvälja piirangupinnal.

Piirangupinna kõrgus planeeringuala kohal on üle 70 meetri, mis ei sea takistust planeeritud

tegevusele. Kinnistu ei asu riigitee kaitsevööndis ning lisaks kohalikule teedevõrgule saab

juurdepääsu riigitee nr 3 Jõhvi-Tartu-Valga km 139,185 ja Tiigrisilma tänava ristmiku kaudu.

Võttes aluseks lennundusseaduse, ehitusseadustiku (EhS) ja planeerimisseaduse kooskõlastame

planeeringu. Palume planeeringu elluviimisel arvestada järgnevaga.

1. Tartu-Nõo lõigu ümberehitusel on riigitee nr 3 Jõhvi-Tartu-Valga km 139,185 ja Tiigrisilma

tänava ristmik ette nähtud sulgeda. Planeeringust huvitatud isikul tuleb arvestada, et teeprojekti

realiseerimisel saab piirkond juurdepääsu liiklussõlmest kogujateede kaudu.

2. Kõik riigitee kaitsevööndis kavandatud ehitusloa kohustusega tööde projektid tuleb esitada

Transpordiametile nõusoleku saamiseks.

3. Kui kohalik omavalitsus annab planeeringualal projekteerimistingimusi EhS § 27 alusel või

kavandatakse muudatusi riigitee kaitsevööndis, siis palume kaasata Transpordiametit

menetlusse.

Kooskõlastus kehtib kaks aastat kirja välja andmise kuupäevast. Kui planeering ei ole selleks ajaks

kehtestatud, siis palume esitada planeering Transpordiametile lähteseisukohtade uuendamiseks.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Tiit Harjak

juhataja

planeerimise osakonna tehnovõrkude üksus

2 (2)

Lisad:

1. 2025.04.07_Parna_ja_Keskkula_DP_seletuskiri

2. 2025.04.07_Parna_ja_Keskkula_DP_joonis_4_pohijoonis_A1

3. 2025.04.07_Parna_ja_Keskkula_DP_joonis_5_tehnovorgud_A0

Kristi Kuuse

58603278, [email protected]