Suur-Ameerika 1 / Tallinn 10122 / 626 2802/ [email protected] / www.kliimaministeerium.ee/

Registrikood 70001231

Einar Vallbaum

Viru-Nigula Vallavalitsus

Teie 03.09.2024 nr 4-4/540-4

Meie 30.06.2025 nr 19-29/25/3009

Kunda linna läbiva Jaama tänava tasuta üleandmisest

riigile

Austatud vallavanem

Edastasite Kliimaministeeriumile 03.09.2024 kirjaga nr 4-4/540-4 täiendavad andmed ja selgitused Kunda

linnas paikeva Jaama tänava lõigu (Uus-Sadama tee ristmikust kuni linna idapiirini) riigitee tunnustele

vastavuse korduvhindamise läbiviimiseks.

Uuendatud hindamisaruande kohaselt teenindab 1,477 km pikkune Jaama tänav erineva sihtotstarbega

liiklust linna keskuses ja linna idapoolse piiri lähedal.

0,79 km pikkune teeosa, aadressil km 0,659-1,477 (AS Estonian Cell tehasesse viiva mahasõidutee

ristmikust kuni tee lõpuni linna idapiiril) vastab riigitee tunnustele ning selle lõigu saab alustada riigiteeks

ülevõtmise menetlust.

Teeosa km 0-0,659 Uus-Sadama tee ristmikust kuni ristmikuni AS Estonian Cell tehasesse viiva

mahasõiduteega ei vasta aga jätkuvalt riigitee tunnustele, muu hulgas on sellel asulasisene liikluskord

kiiruspiirangutega 30 km/h ja 40 km/h ning vahetult sõidutee äärne hoonestus segab nähtavust ja teetööde

tegemist. Sellel teeosal paikneb ka sild üle Kunda jõe, mida teenindavale munitsipaalmaa üksusele on vald

seadnud hoonestusõiguse erafirmale paisurajatise abil elektri tootmiseks. Meile teadaolevalt nõuab

Keskkonnaamet paisu likvideerimist, sest ettevõttel ei ole tegevusluba looduskaitse piirangutega jõel

tegutsemiseks. Paisurajatis ei ole vajalik teeliikluse ja silla toimimiseks.

Siiski on Valitsuskoalitsioon võtnud eesmärgiks keskenduda teedesse investeerides majanduse

konkurentsivõime tõstmisele, parandades ligipääsu tööstusaladele ja sadamatele ning suurendades sildade

kandevõimet. Kuigi tegemist on teelõiguga, mida ei ole võimalik võtta riigiteede bilanssi, on rahaliste

vahendite olemasolul eelnevalte aastatel toetatud kohalikke omavalitsusi investeeringute tegemisel.

Sügisestel riigieelarve läbirääkimistel selguvad võimalused kohalike omavalitsuste toetamiseks.

Riigitee tunnustele vastavuse hindamise aruanne on lisatud käesolevale vastuskirjale.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Kuldar Leis

taristuminister

Lisa: Uuendatud riigitee tunnustele vastavuse hindamise aruanne Jaama tn

Koopia: Transpordiamet

Eduard Kärstna, 639 7643

[email protected]

RIIGITEE TUNNUSTELE VASTAVUSE HINDAMISE ARUANNE

Viru-Nigula vallas asuv kohalik tee 3450304 Jaama

Koostaja:

Transpordiameti teevara osakond

Tallinn 2024

2

1. Sissejuhatus

Viru-Nigula vallavolikogu 30.mai 2024 nr 131 otsuse alusel esitas vallavalitsus

Kliimaministeeriumile taotluse Kunda linnas kohaliku tee 3450304 Jaama üleandmiseks

riigiteeks koos teed teenindavate maaüksuste tasuta võõrandamisega riigile. Kohalikule teele

3450304 Jaama on kohalik omavalitsus andnud hoonete adresseerimiseks Jaama tänava nime.

Vallavolikogu otsuses põhjendatakse:

1) Jaama tänav on oluline riigisisene transiittee. Läbi selle tee liigub suur maht kaupa

Kunda sadamasse, kust edasi liigub Eesti toodang välisriikidesse. Samuti liigub selle tee kaudu

välisriikidest Eestisse saabuv kaup. Tegemist pole kohaliku liiklusega, vaid täiendava

liikluskoormusega valla teedele. Rahvusvaheliste kaubavoogude suunamine Kunda sadamasse

mööda riigiteid ei ole täna võimalik;

2) suur raskeveokite arv koos suure kaubamahu liikumisega avaldab Jaama tänava tee

konstruktsiooni ja katendi seisukorrale üliolulist mõju. Viru-Nigula vallavalitsus sai 2018.

aastal transiitteede juhtumipõhist toetust, millega tehti korda Jaama tänav. Arvestades riigi

poolt kohalikule omavalitsusele läbi tasandusfondi teede hooldamiseks antavaid vahendeid ja

valla enda panust, ei ole vallal piisavalt vajalikke vahendeid Jaama tänava

rekonstrueerimistööde või katendi uuendamistööde tarbeks;

3) Jaama tänava kaudu liiguvad maakonna- ja kaugliinid. Mitmete puiduterminalide

autod

liiguvad samuti mööda kõnealust teed ja tulenevalt nende suurest täismassist (52 tonni) on

nende roll teekatteseisundi rikkumises olulise mõjuga;

4) kui tee vastab ehitusseadustiku1 § 92 lõikes 10 sätestatud tunnustele, siis on tegemist

riigiteega olenemata sellest, et tee läbib kohaliku omavalitsuse üksuste territooriume.

5) tugimaantee 20 Põdruse-Kunda-Pada tee trass läbib kolme suuremat asumit - Essu

küla,

Kunda linna ja Viru-Nigula alevikku. Essu küla ja Viru-Nigula alevikku läbivad tugimaantee

lõigud on riigi omandis ning nende suvist ja talvist hooldust ja investeeringuid teostab riik läbi

Transpordiameti. Oleks loogiline (kogu tugimaanteed nr 20 silmas pidades), et ka Kunda linna

läbiv teelõik oleks selle osa ning kuuluks riigile.

Tegemist on teistkordse taotlusega. 30.01.2020.a esitas vallavalitsus kirjaga 4.4/186

ettepaneku Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumile Kunda linnas Selja tee, Rakvere

mnt ja Jaama tänava muutmiseks riigiteeks. Selle taotluse menetlemise tulemusena võeti Selja

tee, Rakvere mnt ja osa Jaama tänavast kuni ristmikuni Uus-Sadama teega riigiteeks ning tagati

riigiteed pidi ühendus Kunda sadama kinnistuga (Uus-Sadama tee kinnistu omanikuks on

Kunda Sadam AS, kinnistule on vormistatud Viru-Nigula valla kasuks isiklik kasutusõigus tee

avalikuks kasutamiseks).

Ministeeriumile seisukoha andmiseks koostas Transpordiamet täiendava aruande kohaliku tee

3450304 Jaama riigitee tunnustele vastavuse hindamiseks.

2. Hindamise aluseks olevad riigitee tunnused Vastavalt ehitusseadustiku paragrahvile 92 ja Transpordiameti riigitee määramise juhendile

analüüsitakse vastavust neljale riigitee tunnusele nende koosmõjus:

2.1 Teed võib kasutada igaüks õigusaktides sätestatud piiranguid järgides

Riigiteeks määratud tee peab olema avalikult kasutatav, kuna nii on sätestatud

ehitusseadustikus. Avalikult kasutatavat teed võib kasutada igaüks õigusaktides sätestatud

piiranguid jälgides. Kui tee asukoht ja liikluskeskkond ei võimalda teekasutajale vaba

3

juurdepääsu ja ohutut liiklemist või kui piirangud teeliiklusele ei ole kehtestatud riigi

haldusorgani poolt, ei ole tee avalikult kasutatav riigitee. Tee määramisel riigiteeks prevaleerib

riigi avalik huvi kohaliku avaliku huvi või erahuvi üle.

Kui tee avalik kasutamine ei ole tagatud, siis teistele tunnustele vastavust ei hinnata ja teed ei

saa määrata riigiteeks.

2.2 Teel on valdavalt asulaväline liikluskord

Asulaväline liikluskord on teel, millele ei ole liiklusmärgiga 571 „Asula“ kehtestatud

asulasisest liikluskorda. Linnalist asustusüksust läbival riigitee osal on üldjuhul asulasisene

liikluskord, aga ruumilise planeeringu kehtestamisega võib seal ette näha asulavälise

liikluskorra.

Tee vastab riigitee tunnusele, kui liikluse analüüs näitab vastavust ühele riigitee liigile:

Põhimaanteele on iseloomulik intensiivne sujuv asulaväline mootorsõidukite liiklus, mis

võimaldab teekonna kiiret läbimist reisijate või kaupade ohutul transportimisel riigi eri

piirkondadesse või läbi rahvusvahelise piiripunkti.

Tugimaanteele on iseloomulik on sõidueesõigusega asulaväline läbiv mootorsõidukite liiklus

reisijate või kaupade ohutuks transportimiseks piirkondlike keskuste ja mitmeviisiliste

(multimodaalsete) transpordisõlmede vahel.

Kõrvalmaanteele on iseloomulik mootorsõidukite asulavälise liikluse jaotamine või kogumine

kohalikelt maanteedelt ja muudelt teedelt, et transportida reisijaid- või kaupu piirkonnale

tähtsate sihtkohtade vahel.

Liikluse kogumis-ja jaotamisfunktsiooniga teel ei ole riigitee tunnust, kui tee ainukeseks

otstarbeks on juurdepääsu tagamine erakinnistutele.

Ühendusteele on iseloomulik mootorsõidukite liiklusvoogude kanaliseerimine või ühendamine

liiklussõlmedes ja ristmikel või liikluse suunamine ajutisele teele.

Riigi jäätee rajatakse talvel, piisava tugevusega jääoludes, riigiteede liikluse suunamiseks

ajutisele teele üle jäätunud veekogu.

Muu riigitee võimaldab omaette liiklemise kergliiklusteel või muul riigile vajalikul teel, mis

pole põhimaantee, tugimaantee, kõrvalmaantee ega ühendustee.

Riigi kergliiklusteele on üldjuhul iseloomulik asulaväline liikluskeskkond. Mootorsõidukite

liiklusega riigitee ääres jalakäijate, jalgratturite, pisimopeedide, kergliikurite või robotliikurite

liiklemine võimaldatakse neile eraldi ettenähtud liiklusruumis, mis on ehituslikult või

liikluskorralduslikult sõiduteest eraldatud.

Kergliiklusteel on riigitee tunnused, kui:

1) riigiteel fikseeritud liiklusohtliku koha likvideerimiseks rajatakse kergliiklejatele

turvalisem, omaette liikluskeskkond;

2) konkreetsele riigiteele kergliiklustee projekteerimisnormide ja Transpordiameti juhendi

„Kergliiklustaristu kavandamise juhend“ kohaldamisel tuleb kergliiklejad eraldada

mootorsõidukitest ning läheduses pole võimalik kergliiklejate ohutuks liikumiseks

kasutada teist olemasolevat avalikult kasutatavat teed.

2.3 Tee ühendab riigile olulisi sihtkohti

Tee vastab riigitee tunnusele, kui ühendusfunktsiooni analüüs näitab vastavust ühele riigitee

liigile:

Põhimaantee ühendab pealinna riigi oluliste keskustega, neid omavahel või suundub

rahvusvahelisse piiripunkti, on üle-euroopalise transpordivõrgustiku TEN-T tee või

rahvusvahelise E-teede võrgu tee Eesti territooriumil.

Tugimaantee ühendab linnu omavahel või on linnast ümbersõidu tee, tagab linnade ning

kõrvalmaanteede võrgustiku optimaalse ühenduse teise tugimaanteega või põhimaanteega,

suundub asustusüksusse, kus paikneb TEN-T transpordivõrgustiku või riigile oluline

transpordisõlm.

4

Kõrvalmaantee tagab optimaalselt ühendused alevite ja alevike vahel ning nende ühendamise

linnaga ja teise riigiteega, moodustab riigi toimepidevuseks vajaliku optimaalse teedevõrgu või

suundub riigi transpordisüsteemi sihtkohta:

1) transpordisõlme, rongipeatusse, avalikult kasutatavasse lennujaama, kaugliini või

maakonnaliini teenindavasse reisisadamasse, välisriigi veesõidukite teenindamise

õigusega kaubasadamasse;

2) piirikontrollita piiriületuskohta sisepiiril või Eesti -Vene reisijate piiripunkti Saatses;

3) muusse riigile ja piirkonnale olulise huviga sihtkohta.

Ühendustee ühendab ühtse liikluskorraldusega lähestikku paiknevaid riigiteid, eelõige ristmike

ja liiklussõlmede alal.

Riigi jäätee rajatakse jäätunud veekogule olemasoleva riigitee marsruudi ajutise pikendusena.

Muu riigitee tagab põhimaanteeks, tugimaanteeks, kõrvalmaanteeks või ühendusteeks

mitteliigituva tee kaudu riigile vajaliku sihtkoha ühenduse riigiteede võrguga. Muuks riigiteeks

liigitatakse ka riigi kergliiklustee.

Riigi sõidutee kõrval paiknev kergliiklustee on riigitee, kui tagab ühenduse:

1) bussipeatusega, rongipeatusega, sadamaga, lennujaamaga, piiripunktiga ja seal „pargi

ja sõida“ parklaga;

2) suubumiseni läheduses paikneva teise avalikult kasutatava teega;

3) riikliku huvikohaga;

4) rahvusvahelise EuroVelo või üleriigilise jalgrattamarsruudi sihtkohtadega.

2.4 Transpordiamet saab teeomanikuna ühtselt korraldada teehoidu ja liikuvust

Tee vastab riigitee tunnusele, kui Transpordiamet teeomanikuna saab ühtselt korraldada

teehoidu ja kavandada liikuvust kõigi 3 alljärgneva alatunnuse olemasolul:

1) Transpordiametil koos korrashoiu ettevõtjaga on võimalik mõistlike teehoiukuludega

tagada avalikult kasutatava tee seisundinõuete ühtne täitmine teede võrgustikus,

arvestades asukohas kehtivate keskkonnakaitse, muinsuskaitse või ehituslike

piirangutega ning tehnovõrkude kaitsevööndite kitsendustega.

2) Transpordiamet saab liikleja teekonnal kehtestada ühtse ohutu liikluskorralduse ja

võimaldada sujuva liikuvuse erinevate transpordiliikide vahel.

3) Transpordiameti teenistujatel, lepingupartneri esindajatel ja korrashoiutehnikal on vaba

juurdepääs teerajatistele.

Tee hinnatakse riigitee tunnustele vastavaks kõigi nelja tunnuse tuvastamisel. Eeldatav riigitee

liik määratakse tunnuste 2.2 ja 2.3 koosmõjus.

3. Kohaliku tee 3450304 Jaama riigitee tunnuste hindamine

3450304 Jaama km 0-1,477 (edaspidi tee) paikneb munitsipaalmaal Lääne-Viru maakonnas

Viru-Nigula valla haldusterritooriumil Kunda linnas. 1,477 km pikkune 6,8 kuni 9,0 m laiuse

asfaltkattega tee on kantud teeregistrisse.

Tee paiknemine Eesti teedevõrgus on näidatud joonisel 1.

5

Joonis 1. 3450304 Jaama km 0-1,477 asukoht Kunda linnas (sinine joon)

1,477 km pikkune Jaama tänav Kunda linnas on riigi terviktee 20 Põdruse-Kunda-Pada tee

koosseisus aadressil km 15,453-16,930.

Teemaa andmed sõidutee teenindamiseks:

1) Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriosa number 4963731, katastritunnus

90301:001:0758, pindala 2959.0 m², sihtotstarve transpordimaa 100%. Munitsipaalomand.

Transpordimaale ulatuvad osaliselt hoonete Jaama 16 ja Jaama 18 piirdekonstruktsioonid

vt. väljavõtet Maa-ameti kaardilt joonisel 2.

Joonis 2. Jaama tn 18 hoone paiknemine osaliselt transpordimaal

6

2) Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriosa number 3851431, katastritunnus

90301:001:0704, pindala 1176.0 m², sihtotstarve transpordimaa 100%. Munitsipaalomand.

Kinnisisturaamatu andmetel seisuga 02.01.2025.a on selle kinnistu koosseisus olev

maaüksus 90301:001:0704 kaaskoormatud 2005.a 27 aasta pikkuse hoonestusõigusega

äriühingu IMG Energy OÜ (reg kood 10848748) kasuks. Kinnistul asub monoliitbetoonist

21,8 m pikkune sild üle Kunda jõe, mille külge on ehitatud paisurajatis elektrienergia

tootmiseks. Sellel äriühingul pole äriregistri andmetel juba 6 aastat majandustegevust,

tegevusluba muutus kehtetuks 2018.a. aastal. Keskkonnaamet nõuab paisu likvideerimist,

põhjendades vajadusega tagada kaladele vaba tee kudemiskohale. Paisutuse

likvideerimisel tuleb ilmselt ette näha ka silla osaline ümberehitus. Hoonestusõiguse

kinnistu on 2005 a. koormatud seni kehtiva hüpoteegiga finantsasutuse kasuks, mis eeldab

kinnistu pantimist.

3) Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriosa number 4963731, katastritunnus

90301:001:0706, pindala 20966.0 m², sihtotstarve transpordimaa 100%.

Munitsipaalomand.

Sõidutee maaüksuste kõrval on kergliiklusteede maaüksused, mille riigile võõrandamist vald ei

taotle, aga mis on liikluskorralduslikult olulise mõjuga:

Maaüksuse 90301:001:0758 kõrval:

- Uus-Sadama teeristi lähistel transpordimaa sihtotstarbega, katastritunnusega 90301:001:0707

Selja kergtee L6 munitsipaalmaa üksus.

Maaüksuse 90301:001:0706 kõrval:

- 420 m pikkuselt Raudkatku tänavaga ristmikust kuni linna idapiirini transpordimaa

sihtotstarbega, katastritunnusega 90301:001:0506 Kunda-Malla kergtee munitsipaalmaa üksus.

- 265 m pikkuselt Estonian Cell teeristist Kunda jõe silla suunas transpordimaa sihtotstarbega,

katastritunnusega 90301:001:0705 Selja kergtee L7 kergtee munitsipaalmaa üksus.

Tee koosseisus oleval sillal on Keskkonnaregistris loodusobjekti kitsendus Kunda jõel III

kategooria kaitsealuste liikide ja kivististe Thymallus thymallus (euroopa harjus) kaitseks. Sild

paikneb Kunda jõe hoiualal, mis on Vabariigi Valitsuse määrusega 2005. aastal asutatud Kunda

jõe ja sinna suubuvate ojade kui elupaikade, aga ka võldase, hingi, lõhe ja paksuseinalise

jõekarbi elupaikade kaitseks. Looduskaitseseaduse kohaselt on hoiuala elupaikade ja

kasvukohtade kaitseks määratud ala, mille säilimise tagamiseks hinnatakse kavandatavate

tegevuste mõju ja keelatakse ala soodsat seisundit kahjustavad tegevused. Hoiualale ei või ilma

kaitstava loodusobjekti valitseja nõusolekuta anda projekteerimistingimusi ega ehitusluba,

lubada ehitada ehitusteatise- või ehitusloakohustuslikku ehitist.

Hindamine tulemused tunnuste lõikes:

3.1 Teed võib kasutada igaüks õigusaktides sätestatud piiranguid järgides

Tee on määratud avalikult kasutatavaks selle kandmisega kohalike teede nimekirja

vallavolikogu 04.03.2008.a otsusega nr 07. Avalikult kasutatavat kohalikku teed võib kasutada

igaüks õigusaktides sätestatud piiranguid jälgides. Teel ei ole piiranguid või kitsendusi, mis

takistaks avalikku kasutamist.

Tee vastab riigitee ja kohaliku tee tunnusele.

3.2 Teel on valdavalt asulaväline liikluskord

Teel on liiklusmärgiga 571 „Asula“ kehtestatud asulasisene liikluskord, mille mõjupiirkond on

lõpetatud 315 m enne linna idapiiri. Seega vaid 21% teest on praegu asulavälise liikluskorraga.

7

Teel ei ole bussipeatusi. Kergliiklejad on sõidukitest eraldatud 3-l teelõigul: km 0-0,130 (jalg-

jalgrattatee); Kunda jõe sillal (kõnnitee) ning sillast kuni AS Estonian Cell mahasõiduteeni

(äärekiviga eraldatud kõnnitee).

Teel on täiendavalt vähendatud sõidukiirust lisaks liiklusmärgist 571 tulenevale

kiiruspiirangule 50 km/h:

- 30 km/h Klubi tänava ristmikust kuni Sauna tänava ristmikuni. Vastavalt liiklusreeglitele

märk "Suurim kiirus 30 km/h" osutab ohtlikule teelõigule. Samal teelõigul on hoiatavad märgid

681 ja 682"Kurvi suund" ning halva nähtavuse parandamiseks kurvipeegel, vt. fotot joonisel 3;

Joonis 3. Vaade Jaama tänaval halva nähtavusega ohtlikule lõigule hoone Jaama tn 16 kõrval

- 40 km/h, 400 m ulatuses Kunda jõe silla ning AS Estonian Cell mahasõidutee vahelisel

teeosal.

Tee lõpuosas on 250 m ulatuses lubatud sõidukiirus 70 km/h ja 65 m ulatuses 90 km/h.

Liiklussageduse kohta teeregistrisse andmeid ei ole esitatud. Kuivõrd Jaama tänav paikneb

Kunda linna läbival riigi tervikteel 20 Põdruse-Kunda-Padu tee, annavad liiklussagedused linna

siseneval ja linnast väljuva riigiteel 20 mõningase ülevaate liikluskoormusest. 2023.a

liiklusloenduse andmetel oli lääne suunal keskmine liiklussagedus 2011 autot/ööpäevas, sh

sõiduautod-pakiautod 1543 tk (78%) ning veokite arv 468 tk (22%). Ida suunal oli linnapiirilt

algaval tugimaantee osal keskmine liiklussagedus ca 3 korda väiksem, samuti on väiksem

raskeliikluse osatähtsus. Kokku keskmiselt 725 autot/ööpäevas, sh sõiduautod-pakiautod 603

tk (84%) ning veokite arv 122 tk (16%). Siiski on riigitee mõlemal teeosal raskeliikluse osakaal

suurem kui riigiteedel keskmiselt. Teekonstruktsiooni kulumisele on määrav mõju

rasketranspordil.

TRAM korraldatud liiklusloenduse andmetel (avalikult kättesaadavad TRAM kodulehe kaudu)

on Kunda linna ja Viru-Nigula aleviku vahelisel riigitee 20 lõigul (mille jätkumarsruudiks

Jaama tänav Kunda linnas) viimastel aastatel üle 12 m pikkuste sõidukite liiklussagedus

vähenenud:

2023.a. 104 a/ööp

2021.a. 125 a/ööp

2019.a 134 a/ööp

2018.a 174 a/ööp

8

Ministeeriumile saadetud andmetel korraldas Viru-Nigula vallavalitsus perioodil 16.-

25.07.2024 liiklusloenduse Jaama tänaval tsentrumi ja AS Estonian Cell mahasõidutee ristmiku

vahelisel teeosal. Loenduse andmed:

aasta keskmine liiklussagedus 1142 autot/ööp, sh

sõiduautod-pakiautod 814 (71,3%)

veokid-bussid 39 (3,4%)

autorongid 289 (25,3%)

Loenduste andmete võrdlemisel saab järeldada, et linna territooriumil tegutsevate tootmis- ja

transpordiettevõtete, sh haavapuitu töötleva AS Estonian Cell majandustegevus ja toodangu

transport sadamasse suurendab Jaama tänava liikluskoormust, sh raskeveokite osas ca 2,7 korda

võrreldes linna suubuva/linnast väljuva liiklusega riigiteel väljapool linna piiri.

Teel on hoonete Jaama 16 ja Jaama 18 piirkonnas ohtlik lõik, kus hoone välispiirde ja sõidutee

ääre vaheline kaugus on vaid ca 1 m. See on ebapiisav, tee projekteerimise normid nõuavad

liiklussagedusel 1000-2000 autot/ööpäevas vähemalt 5 m laiust teeäärset vaba ruumi.

Kokkuvõttes tee algusosa Uus-Sadama tee ristmikust kuni ristmikuni AS Estonian Cell

mahasõiduteega km 0,659 teenindab valdavalt linnasisest kohalikku liiklust, vähemal määral

ida suunast Kunda linna suunduvat kaubavedu. Teeosa ei vasta riigitee tunnusele.

Tee lõpuosal AS Estonian Cell tehase mahasõiduteest kuni linna idapiirini on liikluskeskkond

valdavalt asulavälise iseloomuga. Sellel 0,79 km pikkusel teeosal on praegu 0,5 km ulatuses

kehtestatud märgiga 571 asulasisene liikluskord, aga tegelik maanteele iseloomulik

liikluskeskkond ei toeta sellist ulatuslikku piirangut. Teeosa vastab osaliselt riigitee tunnusele.

3.3 Tee ühendab riigile olulisi sihtkohti

Teeei ole TEN-T üleeuroopalise teedevõrgu ega rahvusvahelise E-teede võrgustiku osa. Tee

paikneb linna (asustusüksus) territooriumil. Lisaks linnasiseste tänavate ühendamisele on tee

üheks ühendusfunktsiooniks ida suunast juurdepääsu võimaldamine Kunda sadamale. Kunda

sadam ei ole TEN-T sadam. Lääne suunast, kus on kordades suurem liiklussagedus, on juba

olemas riigiteed pidi ühendus sadamale kuuluva kinnistuga.

Tee läheduses paikneb haavapuitu töötleva AS Estonian Cell tootmiskompleks. Toorpuit

transporditakse tehasesse väljastpoolt Kunda linna, valmistoodang eksporditakse Kunda

sadama kaudu välismaale. Kunda sadam on üks seitsmest Eesti sadamast, mis käitleb aastas üle

miljoni tonni kaupu, sh 32% on puistlast (paberipuu, hakkepuit, saepurugraanul, turvas,

agrokaubad, imporditud killustik). Aastas külastab sadamat 400–600 laeva.

1,477 km pikkuse tee põhilised ühendusfunktsioonid eristuvad linna territooriumil tegutseva

AS Estonian Cell mahasõidutee ristmikul:

1) tee algusest kuni selle ristmikuni 0,66 km pikkune teeosa on hoonestusega linna põhitänav,

kuhu suubuvad kõrvaltänavad ning mille ääres kulgevad kergliiklejad. Teeosa ei vasta riigitee

tunnusele.

2) ristmikust edasi tee lõpuni 0,79 pikkusele teeosale suubub ainult 1 kohalik tee (9020740

Mäeveere tee), teeäärne hoonestus puudub. Valla üldplaneering ei näe ette seal piirkonnas

tiheasustusena elamute või sotsiaalobjektide ehitamist. Kuigi linna ühendamine riigiteede

võrguga mööda tugimaanteed on tagatud juba praegu, võib ka seda teeosa lugeda osaliselt

vastavaks riigitee tunnusele.

3.4 Transpordiamet saab teeomanikuna ühtselt korraldada teehoidu ja liikuvust.

Transpordiamet saab teeosal AS Estonian Cell mahasõidutee ristmikust kuni tee lõpuni linna

idapiiril ühtselt korraldada teehoidu ja liikuvust, kuna osaliselt asulavälise liikluskorraga teeosa

on ühenduses olemasoleva riigiteede võrguga ning tee konstruktsioon võimaldab aastaringset

hooldamist. Teeosa vastab Transpordiametis teehoiu ja liikuvuse ühtse korraldamise tunnusele.

9

Tee algusosal Uus-Sadama tee ristmikust ida suunas on teeäärne vaba ruum oluliselt

kitsendatud hoonetega, mistõttu tavapärase riigiteede hooldetehnikaga ja tehnoloogiatega ei saa

Transpordiameti hooldepartner teetöid teostada ning seisundinõudeid tagada. Teeosa ei vasta

riigitee tunnusele.

4. 3450304 Jaama km 0-1,477 riigitee tunnuste hindamise kokkuvõte

Viru-Nigula vallavolikogu 30.mai 2024 nr 131 otsuse alusel esitas vallavalitsus

Kliimaministeeriumile taotluse Kunda linnas kohaliku tee 3450304 Jaama üleandmiseks

riigiteeks koos teed teenindavate maaüksuste tasuta võõrandamisega riigile.

Vallavolikogu otsuses põhjendatakse taotlust transiitliiklusega, Kunda sadamaga seondavate

kaubavedudega, ebapiisavate rahaliste võimalustega tee seisukorra parandamiseks, soovitakse

valla territooriumil paiknevaid asulaid läbivad teed muuta riigiteedeks.

Tegemist on teistkordse taotlusega. 30.01.2020.a esitas vallavalitsus kirjaga 4.4/186 ettepaneku

Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumile Kunda linnas Selja tee, Rakvere mnt ja Jaama

tänava muutmiseks riigiteeks. Selle taotluse menetlemise tulemusena võeti linna territooriumil

Selja tee, Rakvere mnt ja osa Jaama tänavast kuni ristmikuni Uus-Sadama teega riigiteeks ning

tagati riigiteed pidi ühendus Kunda sadama kinnistuga (Uus-Sadama tee kinnistu omanikuks

on Kunda Sadam AS, kinnistule on vormistatud Viru-Nigula valla kasuks isiklik kasutusõigus

tee avalikuks kasutamiseks).

Hindamisaruanne tuvastas, et 1,477 km pikkune kohalik tee 3450304 Jaama (Jaama tänav)

teenindab erineva sihtotstarbega liiklust linna tsentrumis ja linna idapoolse piiri lähedal. Teeosa

km 0-0,659 Uus-Sadama tee ristmikust kuni ristmikuni AS Estonian Cell tehasesse viiva

mahasõiduteega ei vasta riigitee tunnustele, sest seal on asulasisene liikluskord

kiiruspiirangutega 30 km/h ja 40 km/h ja vahetult sõidutee äärne hoonestus segab nähtavust

ning teetööde tegemist.

Sellel teeosal paikneb sild üle Kunda jõe, mida teenindavale munitsipaalmaa üksusele on vald

seadnud hoonestusõiguse erafirmale, paisurajatise abil elektri tootmiseks. Keskkonnaamet

nõuab paisu likvideerimist, sest ettevõttel ei ole tegevusluba looduskaitse piirangutega jõel

tegutsemiseks. Paisurajatis ei ole vajalik teeliikluse ja silla toimimiseks.

0,79 km pikkune teeosa aadressil km 0,659-1,477 (AS Estonian Cell tehasesse viiva

mahasõidutee ristmikust kuni tee lõpuni linna idapiiril) vastab riigitee tunnustele.

Riigitee tunnustele vastavuse tulemused teeosade ja tunnuste lõikes on kokkuvõtlikult tabelites

1 ja 2.

Riigitee tunnus 3450304 Jaama km 0-0,659

Vastab Vastab

osaliselt

Ei vasta

1 Teed võib kasutada igaüks õigusaktides

sätestatud piiranguid järgides

V

2 Teel on valdavalt asulaväline liikluskord X

3 Tee ühendab riigile olulisi sihtkohti VX

4 Transpordiamet saab teeomanikuna ühtselt

korraldada teehoidu ja liikuvust X

Tabel 1 3450304 Jaama km 0-0,659 riigitee tunnuste hindamise kokkuvõte

10

Riigitee tunnus 3450304 Jaama km 0,659-1,477

Vastab Vastab

osaliselt

Ei vasta

1 Teed võib kasutada igaüks õigusaktides

sätestatud piiranguid järgides

V

2 Teel on valdavalt asulaväline liikluskord VX

3 Tee ühendab riigile olulisi sihtkohti VX

4 Transpordiamet saab teeomanikuna ühtselt

korraldada teehoidu ja liikuvust V

Tabel 2 3450304 Jaama km 0,659-1,477 riigitee tunnuste hindamise kokkuvõte

Kokkuvõttes Viru-Nigula valla taotluse saaks rahulda osaliselt, muutes riigiteeks kohalikust

teest 3450304 Jaama 0,79 km pikkuse teeosa aadressil km 0,659-1,477.

Kohalikust teest 3450304Jaama riigitee tunnustele vastava osa asukoht on näidatud joonisel 4.

Joonis 4. Riigitee tunnustele vastava osa asukoht kohalikust teest 3450304 Jaama km 0,659-

1,477 (helesinine joon)

Eelnevalt tuleks vallal tellida maakorraldustööd riigitee tunnustele vastavat teeosa teenindava

kinnisasja 90301:001:0706 jagamiseks. Piiriettepanek on toodud joonisel 5.

11

Joonis 5. Piiriettepanek munitsipaalmaa üksuse 90301:001:0706 jagamiseks

Puidu ja muu idasuunast veoste transport AS Estonian Cell tehase kinnistuni hakkaks tulevikus

toimuma tervenisti mööda riigiteid. Kunda sadama suunal vähenevad kohaliku omavalitsuse

ülesanded teeomanikuna.

Riigi tugimantee 20 Põdruse-Kunda - Padu tee pikkus suureneks 0,79 km võrra terviktee

aadressil km 16,14-16,93. Teelõigu muutmisel riigiteeks peaks analüüsima asulasisese

liikluskorra kehtestamise vajadust liiklusmärgiga 571 „Asula“.

Peale riigitee teenindamiseks vajaliku uue maaüksuse kandmist kinnistusraamatusse tuleks

vallal oma taotlust täpsustada riigile tasuta võõrandatava maaüksuse andmetega.

Uuest maaüksusest põhja poole jääv transpordimaa üksus 90301:001:0506 peaks jätkuvalt

jääma munitsipaalomandisse, et vald saaks sinna rajada kavandatud kergliiklustee.

Riigiteega kinnisasja üleandmine kohalikule omavalitsusele põhjustab muudatuse riigiteede

nimekirjas, mis on kinnitatud ja mida muudetakse majandus- ja taristuministri määrusega nr 72

„Riigiteede liigid ja riigiteede nimekiri“. Menetluse jätkamiseks on vajalik ministeeriumi

eelnev nõusolek.