Kaitseväe põhimääruse muutmine

EELNÕU
26.06.2025



Vabariigi Valitsuse 21. juuni 2018. a määruse nr 45 „Kaitseväe põhimäärus” muutmine



Määrus kehtestatakse Kaitseväe korralduse seaduse § 12 lõike 1 alusel.


§ 1. Vabariigi Valitsuse 21. juuni 2018. a määruses nr 45 „Kaitseväe põhimäärus” tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 6 lõiget 2 täiendatakse pärast tekstiosa „brigaad,“ tekstiosaga „rügement,“ ja pärast tekstiosa „kompanii“ tekstiosaga „, patarei“;

2) paragrahvi 91 lõiget 3 täiendatakse punktiga 21 järgmises sõnastuses:
„21) rügement;“.


§ 2.  Määrus jõustub 1. augustil 2025. a.




Kristen Michal
Peaminister

Hanno Pevkur
Kaitseminister

Keit Kasemets
Riigisekretär

EELNÕU
26.06.2025



Vabariigi Valitsuse määruse „Vabariigi Valitsuse 21. juuni 2018. a määruse
nr 45 „Kaitseväe põhimäärus“ muutmine“ eelnõu
SELETUSKIRI

1. Sissejuhatus

1.1 Sisukokkuvõte

Eelnõuga muudetakse Vabariigi Valitsuse 21. juuni 2018. a määrust nr 45 „Kaitseväe põhimäärus“ (edaspidi põhimäärus). Muudatused puudutavad Kaitseväe väeüksuste loetelu ja diviisi koosseisu.

Eelnõuga lisatakse Kaitseväe koosseisu uue väeüksusena rügement ning patarei. Muudatuste peamiseks eesmärgiks on lihtsustada Kaitseväe-siseseid juhtimis- ja haldusprotsesse ning kujundada senisest selgemalt Kaitseväe struktuuriüksuste koosseisu ja väeüksuste sisulisi ülesandeid.

Teise muudatusena täiendatakse diviisi koosseisu, lisades sinna suurtükiväerügemendi. Rügemendi puhul on tegu üksuse tüübi ajaloolise nimetusega, mis tähistab pataljonist suuremat üksust, olles erinevalt brigaadist vaid ühe relvaliigi keskne.

Eelnõul ei ole mõju Kaitseväest väljapoole ning halduskoormust ei mõjuta.

1.2 Eelnõu ettevalmistaja

Ettepaneku eelnõu ja seletuskirja koostamiseks tegi Kaitsevägi ning eelnõu koostamise eest vastutab Kaitseministeeriumi õigusosakonna nõunik Marion Saarna-Kukk ([email protected]). Eelnõu ja seletuskirja on toimetanud ……..

1.3 Märkused

Eelnõu ei ole seotud menetluses oleva seaduse ega määruse eelnõuga.
Eelnõu ei ole seotud Euroopa Liidu õiguse rakendamisega.
Eelnõu ei ole seotud Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammiga.


2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs

Eelnõu koosneb kahest paragrahvist.

Eelnõu § 1 punktiga 1 muudetakse põhimääruse § 6 lõike 2 teksti, täiendades väeüksuse liigitumist, lisades loetellu rügemendi ning patarei.

Kaitsevägi on viimaste aastate jooksul teinud läbi märkimisväärse arengu ning Kaitseväe koosseisus on hulk väeüksuseid, millel on oma selgepiirilised rahu- ja sõjaaja ülesanded.

Rügemendi puhul on tegu üksuse tüübi ajaloolise nimetusega, mis tähistab pataljonist suuremat üksust, olles erinevalt brigaadist vaid ühe relvaliigi keskne. Rügement klassikalises tähenduses on 1000–3000 sõdurit koondav maaväe väeüksus, mis koosneb pataljonidest, kompaniidest või patareidest (suurtükiväes). Rügement vastutab ühe relvaliigi sõjaajaüksuste tsentraliseeritud väljaõppe läbiviimise eest ühtsetel alustel.

Termini taasrakendamine eristab selgepiiriliselt brigaadide ning rügemendi sisu ja vastutusvaldkonda. Suurtükiväe relvaliigi koosseisu kuuluvad Kaitseväes liikursuurtüki, rakettsuurtükiväe ja varitseva õhuründemoona üksused. Suurtükiväe relvaliigi üksused tagavad diviisile süvaründevõime ja võimekuse toetada brigaadide ning maakaitseringkondade lähilahingut.

Sama muudatusega lisatakse väeüksuste koosseisu rügemendi koosseisus asuvad patareid. Patarei on võrreldav kompaniiga, kuid nimetuse eristamise vajadus on tingitud ajaloolisest ja rahvusvahelisest tavast, mille puhul kompanii ekvivalenti suurtükiväes ja õhutõrjes nimetatakse patareiks.

Eelnõu § 1 punktiga 2 täiendatakse põhimääruse § 9 lõiget 3 punktiga 21. Muudatusega luuakse diviisi koosseisu suurtükiväerügement.

Riigikaitse arengukava (RKAK 2035) analüüsi käigus on tuvastatud vajadus muuta rahuaegne suurtükiväepataljon suurtükiväerügemendiks eesmärgiga tõhustada suurtükiväe relvaliigilise väljaõppe korraldamist ja läbiviimist. Ümberkorraldus teostatakse olemasolevate ressursside piires.

Suurtükiväerügemendi ülesanneteks on:
1) Suurtükiväe relvaliigilise väljaõppe korraldamine ja läbiviimine;
2) Suurtükiväe relvaliigilise võimearenduse protsessi toetamine;
3) Diviisi suurtükiväe üksuste lahinguvalmiduse saavutamiseks ja sõjaliste operatsioonide läbiviimiseks vajalike plaanide koostamisel osalemine;
4) Rügemendile pandud ülesannete täitmiseks vajaliku ressursivajaduse planeerimine;
5) Rügemendile eraldatud mobilisatsiooniladude ja mobilisatsioonidepoode kasutamise ning hoidlates riigivara ladustamise korraldamine;
6) sõjaaja üksuste ettevalmistamine;
7) ajateenistuse ja ajateenijate üld- ja erialase väljaõppe korraldamine;
8) sõjalise taseme- ja täiendõppe korraldamine;
9) allüksuste väljaõppetaseme ja lahinguvõime kontrollimine;
10) riigisaladuse ja salastatud välisteabe nõuetekohane käitlemine rügemendis;
11) julgeolekualase tegevuse planeerimine ning elluviimine.

Eelnõu § 2 sätestatakse määruse jõustumise tähtajaks 1. august 2025.


3. Eelnõu mõju

Kaitseväe põhimääruse muutmine ja sellega Kaitseväe töökorralduse muutmine aitab suurendada Kaitseväe tõhusamat toimimist. Rügemendi loomisel liiguvad senised suurtükiväepataljoni koosseisus olnud liikursuurtükiväe, rakettsuurtükiväe ja mehitamata õhuründe võimed rügemendi koosseisu. Sellega moodustub relvaliigipõhine tervikkompetents ning tagatakse väevõime keskne juhtimine ja koordinatsioon.

Muudatusega on seotud suurtükiväepataljon, kuid otseseid muudatusi teenistuse korralduses Kaitseväeteenistuse seaduse tähenduses see ei hõlma. Ümberkorraldus tehakse olemasoleva koosseisu piirarvude piires.

Eelnõul puudub sotsiaalne mõju ja mõju regionaalarengule ning elu- ja looduskeskkonnale.


4. Eelnõu rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise eeldatavad tulud

Määruse rakendamisega korraldatakse ümber Kaitseväe struktuur. Rügemendi loomine allüksusena korrastab Kaitseväe struktuuri ja funktsioonide jaotust ega too kaasa vajadust täiendavate eelarveliste vahendite järele. Kulud, mis võivad tekkida seoses rügemendi loomisega diviisi koosseisus, kaetakse Kaitseväe eelarvest. Määruse rakendamisega lisatulu ei teki.


5. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele

Eelnõu ei ole seotud Euroopa Liidu õigusega.


6. Eelnõu jõustumine

Eelnõu jõustub 1. august 2025.


7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon

Määruse eelnõu esitatakse kooskõlastamiseks Justiits- ja Digiministeeriumile, Rahandusministeeriumile ja Riigikantseleile ning arvamuse avaldamiseks Kaitseväele.