Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium 01.07.2025
Regionaal- ja põllumajandusministeerium
Riigikantselei
Riigikogu majanduskomisjon
Riigikogu maaelukomisjon
Märgukiri
Planeeringuteadete avaldamise korra muudatuse mõjust professionaalsele ajakirjandusele ja avalikkuse teavitamise kvaliteedile
Lugupeetud valitsuse liikmed, lugupeetud Riigikogu liikmed,
Eesti Meediaettevõtete Liidu hinnangul toob sõltumatu ajakirjanduse väljalülitamine planeerimistoimingute avalikustamisest kaasa olulised riskid osalusdemokraatiale. Kohalik ja üleriiklik ajakirjandus on seni olnud peamine avalik inforuum, kus on toimunud planeeringute avalik arutelu. Oma seisukohti on saanud esitada nii ametnikud, poliitikud kui ka kohalikud kogukonnad, kelle elukeskkonda planeeringud kõige rohkem puudutavad.
Kui planeeringute ning nende keskkonnamõjude avalikustamine piirata omavalitsuste enda infokanalitega, satub menetlus täielikult omavalitsuses hetkel võimul olevate poliitikute meelevalda.
Sellega seoses teeme järgmised ETTEPANEKUD:
1. Loobuda Planeerimisseaduse ja ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seaduse muutmise seaduse eelnõus (18.06.2025) paragrahvides 20, 21, 22 ja 30 sõnastatud muudatusest, millega kohalikelt omavalitsustelt võetakse kohustus avaldada planeerimisteated kohalikus ja üleriigilises ajakirjanduses.
2. Kui seni on planeerimisteateid avaldatud valdavalt paberlehtedes, siis edaspidi lisada väljaannetele kohustus avaldada teated samaaegselt ka oma veebilehes. See suurendaks oluliselt teadete loetavust ning teeks need kogukondadele igal ajahetkel leitavaks.
3. Kaasata Eesti Meediaettevõtete Liit planeerimisseaduse arutellu Riigikogu komisjonide tasandil.
Kahetsusväärsel kombel ei ole ei meediaettevõtteid ega neid ühendavat Eesti Meediaettevõtete Liitu seaduseelnõu väljatöötamisse kaasatud, kuigi selline kaasamine aitaks tagada, et kavandatavad muudatused ei kahjustaks avalikkuse informeerimist ja meedia toimimist. Ka ei ole eelnõu ettevalmistajad võtnud arvesse kõiki seadusmuudatusega kaasnevaid olulisi mõjusid.
Eelnõu näeb ette loobumist kohustusest avaldada kohaliku omavalitsuse planeeringuteated ajakirjanduses, eriti kohalikes lehtedes, ning suunab sellekohase teavitustegevuse omavalitsuse enda väljaannetesse ja sotsiaalmeediasse. Kuigi muudatuse eesmärk on vähendada halduskoormust ja kulusid, toob see kaasa mitmeid tõsiseid riske, mida ei saa ega tohi eirata.
Ajakirjandus täidab demokraatlikus ühiskonnas kriitilist rolli – see on sõltumatu, faktipõhine ja teenib avalikkuse huvi. Ajakirjandusväljaanded, eriti maakonnalehed, on sageli ainus kanal, mis kajastab väikeste kogukondade elu, probleeme ja arenguid. Kohalik ajakirjandus on oluline avaliku arutelu platvorm ja kogukonna sidususe suurendaja.
Omavalitsuste väljaanded, mida eelnõu eelistab, ei ole ajakirjanduslikud kanalid. Tegu on poliitiliselt kontrollitud teavituskanalitega, kus puudub ajakirjanduslik sõltumatus ja kriitiline käsitlus. Nn munitsipaalmeedia on sageli poliitiliselt kallutatud ega järgi ajakirjandusele omaseid eetilisi ja professionaalseid standardeid. Probleeme omavalitsuste väljaannetega on kinnitanud ka Riigikontrolli audit (2018).
Sellistele kanalitele seadusega eelisseisundi andmine avalikus teavitustegevuses on meie hinnangul vastuolus avalikkuse huvidega ning kahjustab kohaliku teabe ökosüsteemi. Kui teated liiguvad ajakirjandusest munitsipaalmeediasse või sotsiaalmeediasse, väheneb kohaliku kogukonna ligipääs sõltumatule ja faktikontrollitud infole.
See võib anda omavalitsustele õigustuse ja põhjenduse oma teavitustegevuse oluliseks laiendamiseks ning tuua kaasa sedagi, et need omavalitsused, kellel veel oma väljaannet ei ole ja kes on oma teavitustegevuses tuginenud kohalikult ajakirjandusele kui usaldusväärsele partnerile, peavad vajalikuks oma väljaande asutamist.
Me ei saa heaks kiita ka sotsiaalmeedia platvormide eelistamist ametliku info kanalina. Näilisele laiale levikule vaatamata ei taga sotsiaalmeedia platvormid, et info jõuab sihtrühmani. Teabe levik sõltub algoritmidest, mille toimimist ei kontrolli ei riik ega omavalitsus. Sotsiaalmeedia roll infohäirete tekkes ja levikus on märkimisväärne, samas on platvormid oluliselt hakanud piirama oma tegevust faktikontrolli valdkonnas ning taganenud vastutusest levitatava sisu pärast.
Sotsiaalmeedia platvormid ei panusta Eesti inforuumi korrastamisse, ei loo siin töökohti ega maksa märkimisväärsel määral ka makse. Avaliku raha ja auditooriumi tähelepanu suunamine sellistesse kanalitesse on meie hinnangul vastuolus riigi ja avalikkuse huvidega.
Planeeringuteated on osa avaliku võimu läbipaistvusest ja kodanike kaasamisest otsustusprotsessidesse, olgu siis riigi või kohaliku omavalitsuse tasandil. Professionaalne ajakirjandus aitab tagada, et info jõuab inimesteni arusaadaval, usaldusväärsel ja kontrollitud kujul.
Teavitamine omavalitsuste endi kanalites võib viia olukorrani, kus info levik sõltub poliitilistest huvidest, mitte avalikkuse vajadustest. Omavalitsuse kanalid on poliitiliselt kontrollitud ning kipuvad esitama infot pigem positiivses, võimu huve toetavas valguses. See võib tekitada elanikes kahtlust, kas kogu oluline info jõuab nendeni objektiivselt.
Ka väheneb omavalitsuste infokanalite eelistamisel professionaalsele ajakirjandusele kogukonna võimalus infole reageerida, teemat arutada ja oma arvamust avaldada. Lõppkokkuvõttes võib see viia selleni, et inimesed tunnevad end otsustusprotsessidest kõrvale jäetuna ning tajuvad, et nende huvidega ei arvestata.
Kohalik ajakirjandus jõuab oma sihtrühmani kindlalt ja usaldusväärselt. Sotsiaalmeedias või omavalitsuste kanalites võib info jääda paljudele märkamatuks (inimesed ei jälgi kõiki ametlikke kontosid, samuti otsustavad info leviku üle sotsiaalmeedias algoritmid, mille üle puudub nii teavitajal kui Eesti riigil vähim mõju ja kontroll). See võib tekitada olukorra, kus osa kogukonnast jääb olulise infota.
Planeeringuteadete avaldamise lõpetamine ajakirjanduses, eriti kohalikes väljaannetes, avaldab kohaliku meedia toimimisele selget negatiivset majanduslikku mõju, mida eelnõu koostajad pole ei hinnanud ega esile toonud eelnõu seletuskirjas.
Planeerimisteadete avaldamisest saadud reklaamiraha moodustab kohalike väljaannete reklaamitulust märkimisväärse osa – suurusjärgus 5-10% väljaande aastasest reklaamikäibest. Selle tulu kadumine seab kohalikud ajakirjandusväljaanded raskesse majanduslikku olukorda ja suurendab nende majanduslikku haavatavust.
Üldjuhul on tegemist väikeste ja sageli juba niigi pingelise eelarvega väljaannetega, kelle jaoks iga stabiilne reklaamitulu allikas on ellujäämiseks oluline. Reklaamitulu vähenemine võib märgatavalt vähendada kohalike lehtede jätkusuutlikkust ning kaasa tuua koondamisi või isegi väljaannete sulgemise. See omakorda kahandab piirkondliku teabe kättesaadavust kogukonnas, mõjutab negatiivselt arutelusid kohaliku tasandi teemadel ja vähendab kogukonna sidustust.
Planeeringuteadete avaldamise korra muutmine ei ole pelgalt tehniline muudatus. See puudutab otseselt osalusdemokraatia toimimist Eestis, meediavabadust ja kodanike õigust saada usaldusväärset teavet. Riik peaks toetama sõltumatut ajakirjandust, mitte looma ja eelistama poliitiliselt kontrollitud teavituskanaleid või toetama hargmaiseid sotsiaalmeediaplatvorme.
Palume teil eelnõu menetlemisel arvestada meie kirjas toodud murekohtadega ning tagada, et avalikkuse teavitamine jääks sõltumatuks, läbipaistvaks ja professionaalseks.
Lugupidamisega
Väino Koorberg
Juhatuse liige