Kiri

EELNÕU

17.06.2025

TARISTUMINISTRI MÄÄRUS

Ministri määruste muutmine seoses alusharidusseaduses kasutatud terminite

muutmisega

Määrus kehtestatakse ehitusseadustiku § 50 lõike 7 punkti 1, § 64 lõike 5, § 65 lõike 3 ja § 66

lõike 6 alusel.

§ 1. Majandus- ja taristuministri 5. juuni 2015. a määruse nr 58 „Hoone energiatõhususe

arvutamise metoodika“ muutmine

Majandus- ja taristuministri 5. juuni 2015. a määruses nr 58 „Hoone energiatõhususe

arvutamise metoodika“ tehakse järgmised muudatused:

1) määruses asendatakse sõnad „koolieelse lasteasutuse hoone“ sõnadega „lastehoiuhoone ja

lasteaiahoone“ vastavas käändes;

2) paragrahvi 6 lõikes 11, tabeli 3 pealkirjas ja tabeli 3 päises asendatakse sõnad „koolieelse

lasteasutuse“ sõnadega „lastehoiu ja lasteaia“ vastavas käändes.

§ 2. Majandus- ja taristuministri 2. juuni 2015. a määruse nr 51 „Ehitise kasutamise

otstarvete loetelu“ muutmine

Majandus- ja taristuministri 2. juuni 2015. a määrus nr 51 „Ehitise kasutamise otstarvete

loetelu“ lisa 1 kehtestatakse uues sõnastuses.

§ 3. Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 11. detsembri 2018. a määruse nr 63 „Hoone

energiatõhususe miinimumnõuded“ muutmine

Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 11. detsembri 2018. a määruses nr 63 „Hoone

energiatõhususe miinimumnõuded“ tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 1 lõike 3 punkt 7 sõnastatakse järgmiselt:

„7) lastehoiuhoone ja lasteaiahoone;“;

2) määruse lisas 1 asendatakse sõnad „Koolieelse lasteasutuse hoone“ sõnadega „Lastehoiuhoone ja lasteaiahoone“; 3) määruse lisas 2 asendatakse sõnad „koolieelse lasteasutuse hoone“ sõnadega „lastehoiuhoone ja lasteaiahoone“. § 4. Majandus- ja taristuministri 30. aprilli 2015. a määruse nr 36 „Nõuded energiamärgise andmisele ja energiamärgisele“ muutmine Majandus- ja taristuministri 30. aprilli 2015. a määruse nr 36 „Nõuded energiamärgise andmisele ja energiamärgisele“ lisas 3 asendatakse sõnad „Koolieelse lasteasutuse hoone“ sõnadega „Lastehoiuhoone ja lasteaiahoone“.

§ 5. Määruse jõustumine

Määrus jõustub 1. septembril 2025.

Kuldar Leis

taristuminister

Marten Kokk

kantsler

Majandus- ja taristuministri

2015. a määrus nr 51

„Ehitise kasutamise otstarvete loetelu“

Lisa 1

EHITISE KASUTAMISE OTSTARVETE LOETELU

Kood Ehitise kasutamise otstarve

11000 ELAMUD

11100 Ühe korteriga elamud

11101 Üksikelamu

11102 Ridaelamu või kaksikelamu sektsioon (juhul kui on oma katus ja sissepääs

maapinnalt)

11103 Suvila, aiamaja

11200 Kahe või mitme korteriga elamud

11210 Kahe korteriga elamud

11212 Kahe korteriga elamu

11220 Kolme või enama korteriga elamud

11221 Ridaelamu

11222 Muu kolme või enama korteriga elamu

11300 Hoolekandeasutuste ja ühiselamute hooned

11310 Hoolekandeasutuste hooned

11311 Päevakeskus

11312 Tugikodu

11313 Varjupaik

11314 Lastekodu

11315 Noortekodu

11316 Üldhooldekodu

11317 Koolkodu

11318 Sotsiaalse rehabilitatsiooni keskus

11319 Erihooldekodu

11320 Ühiselamud

11321 Ühiselamu üliõpilastele või õpilastele

11322 Ühiselamu teistele sotsiaalsetele gruppidele

12000 MITTEELAMUD

12100 Majutus- ja toitlustushooned

12110 Majutushooned

12111 Hotell, motell, külalistemaja

12121 Puhkeküla või puhkelaagri majutushoone

12123 Hostel

12129 Muu lühiajalise majutuse hoone

12130 Toitlustushooned

12131 Restoran

12132 Kohvik, baar või söökla

12139 Muu toitlustushoone

12200 Büroohooned

12201 Büroohoone

12300 Kaubandus- ja teenindushooned

12310 Kaubandushooned

12311 Kaubandushoone

12314 Kiosk

12317 Oksjoni-, turu- või näitusehall

12319 Muu kaubandushoone

12330 Teenindushoone

12331 Ilu- ja isikuteenuste hoone

12332 Sõidukite teeninduse hoone

12339 Muu teenindushoone

12400 Transpordihooned

12410 Terminalid

12411 Lennujaama hoone

12413 Raudteejaama hoone

12415 Bussijaama hoone

12416 Sadamahoone

12419 Muu terminalihoone

12430 Garaažid

12431 Garaaž

12432 Parkimismaja

12439 Muu garaaž

12500 Tööstus- ja laohooned

12510 Tööstushooned

12511 Maavarade kaevandamise ja töötlemise hoone

12512 Energeetikatööstuse hoone

12513 Keemiatööstuse hoone

12514 Toiduainetetööstuse hoone

12515 Ehitusmaterjalide ja -toodete tööstuse hoone

12516 Kergetööstuse hoone

12517 Puidutööstuse hoone

12518 Masina- ja seadmetööstuse hoone

12519 Muu tööstushoone

12520 Hoidlad ja laohooned

12521 Toiduainete laohoone

12523 Vedelkütuse-, küttegaasi- jm terminali hoidlahoone

12525 Külmhoone

12529 Muu laohoone

12600 Meelelahutus-, haridus- tervishoiu- ja muud avalikud hooned

12610 Meelelahutushooned

12611 Teater, kino, kontserdi- ja universaalsaalide hoone

12615 Klubi, rahvamaja

12616 Tantsusaal, diskoteek, ööklubi

12617 Kasiino

12618 Loomaaia või botaanikaaia hoone

12619 Muu meelelahutushoone

12620 Muuseumi- ja raamatukoguhooned

12621 Muuseum, kunstigalerii

12623 Raamatukogu

12624 Arhiiv

12630 Haridus- ja teadushooned

12631 Lastehoid, lasteaed, lasteaed-algkool

12632 Põhikooli või gümnaasiumi õppehoone

12633 Kutseõppeasutuse õppehoone

12634 Ülikooli, rakenduskõrgkooli õppehoone

12635 Teadus- ja metoodikaasutuse hoone

12639 Muu haridus- või teadushoone

12640 Haiglad ja muud ravihooned

12641 Haigla

12643 Kinnipidamiskoha haigla

12644 Ambulatoorse arstiabi osutamise hoone

12645 Sanatoorium, spaa

12646 Veterinaarkliinik

12649 Muu tervishoiuhoone

12650 Spordihooned

12651 Spordihall, võimla

12653 Siseujula

12654 Jäähall

12655 Maneež

12656 Lasketiiru hoone

12659 Muu spordihoone

12700 Muud mitteelamud

12710 Põllumajanduse, metsa-, jahi- ja kalamajandushooned

12711 Loomakasvatushoone, sealhulgas karuslooma- või linnukasvatus

12714 Teraviljakuivati

12715 Loomasööda hoidla

12718 Mineraalväetiste või taimekaitsevahendite hoidla

12719 Muu põllu-, metsa-, jahi- või kalamajandushoone

12720 Kultus- ja tavandihooned

12721 Kirik, katedraal, mošee, sünagoog, palvemaja või kabel

12723 Krematoorium

12730 Ajaloolised või kaitse all olevad hooned

12731 Ajalooline või kaitse all olev hoone

12732 Muinsuskaitse all olev vare

12740 Erihooned

12741 Reoveepuhasti hoone

12742 Karistusasutuse hoone

12743 Päästeteenistuse hoone

12744 Elamu, kooli vms abihoone

12745 Katlamaja, boilerjaam

12746 Kaevumaja

12747 Veepuhastusjaama hoone

12748 Jäätmekäitluse hoone

12749 Muu erihoone

12750 Soojuspumbajaam

12751 Kaugjahutusjaam

21000 TRANSPORDIRAJATISED

21100 Teed

21110 Maanteed

21120 Tänavad

21200 Raudteerajatised

21210 Raudtee

21211 Raudtee

21212 Jaamateed

21213 Meldepunkti rajatis

21214 Reisi- või kaubaplatvorm

21215 Ülekäigu- ja ülesõidukoht

21216 Raudtee ohutus-, signalisatsiooni-, turva-, side-, valgustus- või energiarajatis või

tehnorajatis

21217 Raudtee kaitserajatis

21219 Muu raudtee sihtotstarbeliseks kasutamiseks vajalik rajatis

21220 Linnaraudtee

21221 Trammitee

21222 Linnaraudtee jaamatee

21224 Linnaraudtee reisijateplatvorm

21225 Linnaraudtee ülekäigu- ja ülesõidukoht

21226 Linnaraudtee ohutus-, signalisatsiooni-, turva-, side-, valgustus-, energia- või muu

tehnorajatis

21229 Muu linnaraudtee sihtotstarbeliseks kasutamiseks vajalik rajatis

21300 Õhutranspordirajatised

21310 Lennuväljad

21311 Lennuvälja stardi- ja maandumisrada

21312 Lennuvälja teenindustee

21313 Aeronavigatsiooniline rajatis

21314 Lennuvälja ohutus-, signalisatsiooni-, turva-, side-, valgustus-, energia- või

tehnorajatis

21319 Muu lennuväljarajatis

21400 Sillad, estakaadid, tunnelid

21410 Sillad ja estakaadid

21420 Tunnelid

21500 Veetranspordirajatised

21510 Sadamarajatised ja kanalid

21511 Sadama kai

21512 Kalda- või ujuvramp, ujuvkai, slipp

21513 Lainemurdja, muul

21514 Navigatsioonimärk, v.a majakas

21515 Sadama juurde kuuluv galerii (reisijatele, kaubale)

21516 Laevatatav kanal, lüüs

21517 Sadama ohutus-, turva-, side-, valgustus- ja energia- või tehnorajatis

21518 Mere või siseveekogu põhja selle süvendamise teel rajatud laevakanal

21519 Muu sadama juurde kuuluv rajatis

21520 Tammid ja paisud

21521 Tamm

21522 Pais

21523 Kaldakindlustus

21530 Akveduktid, niisutus- ja kuivendusrajatised

21531 Niisutusrajatis

21532 Kuivendusrajatis

21533 Veehoidla, bassein

21534 Akvedukt

21539 Muu niisutus- või kuivendusrajatis

21600 Köisteed

21601 Funikulaarraudtee

21602 Köissõiduk

21603 Vedamislift

21604 Muu nimetamata köistee

22000 TORUJUHTMED, SIDE- JA ELEKTRILIINID

22100 Magistraaltorujuhtmed, side- ja elektriliinid

22110 Küttegaasi ülekandetorustik, ülerõhuga üle 16 bar

22111 Küttegaasi A kategooria jaotustorustik, ülerõhuga kuni 0,1 bar

22112 Küttegaasi B ja C kategooria jaotustorustik, ülerõhuga üle 0,1 kuni 16 bar

22113 Küttegaasi D kategooria jaotustorustik, ülerõhuga üle 16 bar

22114 Küttegaasi jaotus- ja mõõtejaamad

22115 Küttegaasi tankimis- ja villimisjaamad maa-, vedel-, bio- ja tööstusgaasidele

22116 LNG terminal

22117 Küttegaasihoidla

22118 Küttegaasi kompressorjaam

22119 Küttegaasi muud ehitised

22120 Magistraalveetorustikud

22121 Magistraalveetorustik

22122 Pinnaveehaare

22123 Kaugkütte magistraaltorustik

22124 Kaugjahutustorustik

22129 Muu nimetamata magistraalveetorustiku rajatis

22130 Side, raadio ja televisiooni magistraalsed ülekanderajatised

22131 Side, raadio või televisiooni magistraalne õhu- või kaabelülekandeliin või süsteem

22132 Raadio, televisiooni või mobiiltelefoni saate- või ülekandemast

22133 Muu side, raadio või televisiooni magistraalne ülekanderajatis

22140 Elektrienergia ülekandeliinid, välja arvatud kohalik elektrivalgustus (22240)

22141 35–110 kV õhuliin

22142 110 kV ja kõrgema pingega õhuliin

22143 Maakaabelliin

22144 Veekaabelliin

22145 110 kV ja kõrgema pingega trafoalajaam

22149 Muu elektrienergia ülekandeliiniga seotud rajatis

22200 Kohalikud torustikud, elektri- ja sideliinid

22210 Gaasijaotustorustikud

22211 Gaasijaotustorustik arvestusrõhuga kuni 5 bar

22212 Regulaatorpunkt arvestusrõhuga kuni 5 bar

22213 Gaasihoidla rajatis

22219 Muu gaasivarustusega seotud rajatis

22220 Veejaotustorustikud

22221 Külmaveetorustik

22222 Soojaveetorustik

22223 Kaugküttetorustik

22224 Puurauk

22225 Veetorn (rajatis)

22226 Salvkaev

22227 Tuletõrje veevõtukoht, sealhulgas hüdrant

22228 Puurkaev

22229 Muu kohaliku veetorustikuga seotud rajatis

22230 Kanalisatsiooniehitised

22231 Kanalisatsioonitorustik

22232 Reovee kollektor

22233 Reoveepuhasti

22234 Veepumpla

22235 Reoveepumpla

22239 Muu reovee kogumise, puhastamise ja heitvee suublasse juhtimisega seotud rajatis

22240 Elektrijaotusvõrgud ja sideliinid

22241 kuni 1 kV jaotusvõrgu elektri õhuliin

22242 üle 1 kV ja kuni 35 kV jaotusvõrgu elektri õhuliin

22243 Elektri maakaabelliin

22244 Elektri merekaabelliin

22245 Side õhu- või kaabelliin

22246 6–35 kV alajaam ja jaotusseade

22247 Televisioonikaabel või ühisantenn

22249 Muu kohalik elektrijaotusvõrgu või sideliini rajatis

23000 TÖÖSTUSEHITISTE JUURDE KUULUVAD RAJATISED

23010 Maavarade kaevandamise ja töötlemise rajatised

23011 Kaevandusrajatis

23012 Karjäärirajatis

23020 Energiatööstuse rajatised

23021 Hüdroelektrijaama rajatis

23022 Soojuselektrijaama rajatis

23023 Tuuleelektrijaama rajatis

23024 Tuumaelektrijaama rajatis

23025 Korsten

23025 Päikeseelektrijaama rajatis

23026 Biogaasi ja -metaanijaama rajatis

23027 Energiasalvestusüksuse rajatis

23029 Muu energiatööstuse rajatis

23030 Keemiatööstuse rajatised

23031 Keemiatööstuse rajatis

23040 Rasketööstuse rajatis

23041 Rasketööstuse rajatis

23050 Muude tööstusharude rajatised

23051 Toiduainetetööstuse rajatis

23052 Ehitusmaterjalide ja -toodete tööstuse rajatis

23053 Kergetööstuse rajatis

23054 Puidutööstuse rajatis

23055 Masina- ja seadmetööstuse rajatis

23059 Muu nimetamata tööstusharu rajatis

24000 MUUD RAJATISED

24100 Spordi- ja puhkerajatised

24110 Staadionid ja spordiväljakud, välja arvatud mängu- ja golfiväljakud (24123),

lõbustus- ja puhkepargid (24121)

24111 Spordiväljak või staadion

24112 Liuväli

24113 Veespordirajatis, välisujula

24114 Motodroom, motoringrada

24115 Velodroom

24116 Hipodroom

24120 Muud spordi- ja puhkerajatised

24121 Lõbustus- ja puhkepargirajatis

24122 Botaanikaaia ja loomaaiarajatis

24123 Golfiväljak

24124 Supelrannarajatis

24125 Trampliin

24127 Rollerirada

24128 Spordiotstarbelise sadama rajatis või meremärk

24129 Muu nimetamata spordi- või puhkerajatis

24200 Muud rajatised

24210 Erirajatised

24211 Sisekaitse- või kaitseväerajatis

24212 Piirdeaiad ja väravad

24213 Monument, skulptuur, mälestusmärk, purskkaev

24214 Eksponeerimisotstarbega rajatis

24215 Kalmistu

24216 Prügimäerajatis

24219 Muu nimetamata rajatis

24220 Laomajandusrajatised

24221 Rajatis vedel- või gaasikütuse hoidmiseks

24222 Elevaator või rajatis puisteaine hoidmiseks

24223 Laoplats või laoväljak

24229 Muu nimetamata laomajandusrajatis

24230 Põllumajanduse, metsa-, jahi- ja kalamajandusrajatised

24231 Sõnnikuhoidla rajatis

24232 Vesiviljelusehitis (tiigid, basseinid, kiirvoolukanalid, regulaatorid, veekogu

kohandamiseks vajalikud rajatised, sisekasvatushooned, haudemajad, kalahoidlad,

piirderajatised jms)

24233 Rajatis põllumajandussaaduste või loomasööda hoidmiseks

Suur-Ameerika 1 / Tallinn 10122 / 626 2802/ [email protected] / www.kliimaministeerium.ee/

Registrikood 70001231

Ministeeriumid

26.06.2025 nr 1-4/25/2957

Määrusete muutmine seoses alusharidusseaduse

jõustumisega

Esitame kooskõlastamiseks majandus- ja taristuministri 05. juuni 2015. a määruse nr 58 „Hoone

energiatõhususe arvutamise metoodika“, majandus- ja taristuministri 02. juuni 2015. a määruse

nr 51 „Ehitise kasutamise otstarvete loetelu“ ja ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 11. detsembri

2018. a määruse nr 63 „Hoone energiatõhususe miinimumnõuded“ muutmise eelnõu. Eelnõu ja

seletuskiri on kättesaadavad eelnõude infosüsteemis.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Kuldar Leis

taristuminister

Lisad: 1. Määruste muutmise eelnõu

2. Määruste muutmise eelnõu seletuskiri

3. Määruste muutmise eelnõu lisa 1

Sama: Eesti Linnade ja Valdade Liit, Maa- ja Ruumiamet

Liisi Pajuste, 5885 1149

[email protected]

1

SELETUSKIRI

17.06.2025

Taristuministri määruse „Ministri määruste muutmine seoses alusharidusseaduse

kasutatud terminite muutmisega“ eelnõu seletuskiri

1. Sissejuhatus ja eesmärk

Taristuministri määruse „Määruste muutmine seoses alusharidusseaduse jõustumisega“

eelnõuga (edaspidi eelnõu) tehtavad muudatused on vajalikud Riigikogus 11.12.2024. a vastu

võetud alusharidusseaduse (AHS) rakendamiseks. Alusharidusseadus jõustub 01.09.2025. a.1

Määrus on koostatud taristuministri määrusena, kuna elamumajandusega ja ehitusega seotud

valdkonnad kuuluvad Kliimaministeeriumi valitsemisalasse.

Eelnõu eesmärk on ühtlustada terminoloogiat hoonete energiatõhusust puudutavate määruste ja

AHSi vahel. Määrustega nr 63, 58 ja 36 seotud muudatused on normitehnilised.

Kuni 31.08.2025. a kehtiva koolieelse lasteasutuse seaduse (KELS) § 5 lõike 1 kohaselt

liigitatakse koolieelsed lasteasutused lastesõimeks (kuni kolmeaastastele lastele), lasteaiaks

(kuni seitsmeaastastele lastele) ning erilasteaiaks (kuni seitsmeaastastele erivajadustega

lastele).

KELSis kasutatakse katusterminina eelnimetatud lasteasutuste kohta terminit „koolieelne

lasteasutus“, lühemalt „lasteasutus“. 2025. aasta 1. septembril jõustuvas alusharidusseaduses

kasutatakse termini „koolieelne lasteasutus“ asemel termineid „lasteaed“ ja „lastehoid“, mis

AHSi kohaselt loetakse alushariduse omandamist võimaldavaks õppeasutuseks.2 Lastehoiuks

AHSi tähenduses peetakse seniseid lastesõimesid ja lapsehoiuteenuse osutajaid, kes tulevad

sotsiaalvaldkonnast üle ja hakkavad tegutsema lastehoidude kui õppeasutustena AHSi alusel

(nagu praegused lastesõimed), aga selle erisusega, et eralastehoid võib pakkuda teenust ka kuni

seitsme-aastastele lastele. Sel põhjusel ei sobi enam termin „lastesõim“, mis tähistas

lasteasutust või lasteasutuse rühma kuni kolme-aastastele lastele.

Lisaks muudetakse eelnõuga määruse nr 51 lisa „Ehitise kasutamise otstarvete loetelu“. Lisas

olevat loetelu on täiendatud praktiliste ja statistiliste vajaduste tõttu. Ehitise kasutamise

otstarvete loetelu muudatus võimaldab rajatisi lihtsamini eristada, mis hõlbustab andmete

kogumist ja vastavates aruannetes kajastamist. Nii lihtsustub seadusemuudatuste mõju

hindamine. Näiteks on raske hinnata seadusemuudatuse mõju biogaasi tootjatele, kui ei ole

teada isegi see, kui palju neid tootvaid rajatisi ehitisregistri andmetel on. Lisaks on energeetika

valdkonna rajatiste puhul tihti väga oluline asukoht, sest on suur erinevus, kas näiteks

veepuhastusjaam on kaugkütte- või gaasivõrgu lähedal või mitte. Praegu on taoliste andmete

otsimine väga aeganõudev.

Eelnõuga muudetakse järgmisi määruseid:

1 Alusharidusseadus, RT I, 09.01.2025, 1. 2 01.09.2025. a jõustuva EV haridusseaduse muudatuse järel sätestab selle § 24 lõige 1, et alushariduse omandab õppimiskohustuslikust east noorem laps lasteaias või kodus. Haridusseaduse § 24 lõige 1 sätestab, et lastehoius omandab õppimiskohustuslikust east noorem laps

alusharidust. See tähendab ühelt poolt, et lastehoius omandab kuni kolmeaastane laps alusharidust, et jätkata selle omandamist lasteaias, et

alusharidus seal omandada. Teiselt poolt, kui laps jätkab lastehoius käimist kuni kooliminemiseni, loetakse § 24 lõike 1 kohaselt, et ta on alushariduse omandanud kodus koostöös lastehoiuga, mis on õppeasutus, kus laps omandab alusharidust.

2

1) majandus- ja taristuministri 5. juuni 2015. a määrus nr 58 „Hoone energiatõhususe

arvutamise metoodika“ – redaktsiooni avaldamismärge RT I, 19.02.2025, 2;

2) majandus- ja taristuministri 2. juuni 2015. a määrus nr 51 „Ehitise kasutamise otstarvete

loetelu“ – redaktsiooni avaldamismärge RT I, 26.02.2021, 6;

3) ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 11. detsembri 2018. a määrus nr 63 „Hoone

energiatõhususe miinimumnõuded“ – redaktsiooni avaldamismärge RT I, 19.02.2025, 4;

4) majandus- ja taristuministri 30. aprilli 2015. a määrus nr 36 „Nõuded energiamärgise

andmisele ja energiamärgisele“ – redaktsiooni avaldamismärge RT I, 08.05.2025, 2.

AHS jõustub 1. septembril 2025, seega on ka kõnealuse määrusega tehtavad muudatused ette

nähtud jõustuma samal ajal.

Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Kliimaministeeriumi ehituse ja elukeskkonna osakonna

ehitustegevuse valdkonnajuht Liisi Pajuste ([email protected], tel 5885

1149) ning ehituse ja elukeskkonna osakonna keskkonnasäästliku ehituse valdkonnajuht

Hannamary Seli ([email protected], tel 639 7650) koostöös Haridus- ja

Teadusministeeriumi õigus- ja personaliosakonna õigusnõuniku Kristel Mölleriga

([email protected], tel 735 0102). Eelnõu koostamisel on osalenud Kliimaministeeriumi

taastuvenergia ekspert Hans Markus Kalmer ([email protected], tel 626

9120) ning soojus- ja jahutusmajanduse ekspert Aleks Mark

([email protected], tel 627 2388). Eelnõu juriidilist kvaliteeti kontrollis

Kliimaministeeriumi õigusosakonna jurist Kristina Parnaul-Ollik (kristina.parnaul-

[email protected],626 2870). Eelnõu ja seletuskirja on keeleliselt toimetanud

Justiits- ja Digiministeeriumi õigusloome korralduse talituse toimetaja Inge Mehide

([email protected]).

Eelnõu kehtestab määrusena taristuminister.

2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs

Eelnõu koosneb viiest paragrahvist.

Eelnõu § 1 punktidega 1–2 asendatakse majandus- ja taristuministri 5. juuni 2015. a määruses

nr 58 „Hoone energiatõhususe arvutamise metoodika“ sõnad „koolieelse lasteasutuse hoone“

sõnadega „lastehoiuhoone ja lasteaiahoone“ ning sõnad „koolieelse lasteasutuse“ sõnadega

„lastehoiu ja lasteaia“. Muudatuste põhjus on uute terminite kasutuselevõtt AHSis ja määruse

nr 58 terminoloogia ühtlustamine AHSis kasutatava terminoloogiaga.

Eelnõu §-ga 2 kehtestatakse majandus- ja taristuministri 2. juuni 2015. a määruse nr 51 „Ehitise

kasutamise otstarvete loetelu“ lisa uuesti. Lasteaedadega seotud muudatuste põhjus on uute

terminite kasutusele võtmine AHSis.

Ühtlasi lisatakse määruse lisasse mõned uued terminid, mistõttu kehtestatakse lisa tervikuna

uuesti.

Hoonete peatüki erihoonete jakku lisatakse terminid „soojuspumbajaam“ ja

„kaugjahutusjaam“. Rajatiste peatüki magistraalveetorustiku jakku lisatakse termin

„kaugjahutustorustik“. Kuivõrd kaugjahutussüsteemide tähtsus on kasvanud ning selliseid

rajatisi ehitatakse üha rohkem, luuakse nendele rajatistele oma termin.

3

Rajatiste peatüki energiatööstusrajatiste jakku lisatakse järgmised terminid:

„päikeseelektrijaama rajatis“, „biogaasi ja metaanijaama rajatis“ ning „energiasalvestusüksuse

rajatis“. Kuivõrd selliseid ehitisi rajatakse üha rohkem, on vaja võtta kasutusele sobivad

terminid. See võimaldab edaspidi ehitisregistris niisuguseid ehitisi selgelt eristada. Näiteks

kasutatakse praegu päikeseelektrijaama rajatise kohta jaotist „muu energiatööstuse rajatis“ ja

nimetatakse seda mitut moodi (PV jaam, päikesepaneelide jaam, päikesejaam, PV rajatis jne).

Samas kasutatakse jaotist „muu energiatööstuse rajatis“ praegu ka biogaasi ja metaanijaamade

tähistamiseks. Seetõttu on ehitisregistris keeruline rajatisi tuvastada.

Muudatus aitab edaspidi ehitisregistri ehitisi üksteisest selgelt ja lihtsalt eristada.

Eelnõu § 3 punktidega 1–3 asendatakse ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 11. detsembri

2018. a määruse nr 63 „Hoone energiatõhususe miinimumnõuded“ § 1 lõike 3 punktis 7 ning

määruse lisades 1 ja 2 sõnad „koolieelse lasteasutuse hoone“ sõnadega „lastehoiuhoone ja

lasteaiahoone“. Muudatuste põhjus on uute terminite kasutuselevõtt AHSis ja terminoloogia

ühtlustamine määruses nr 63 kasutatava terminoloogiaga.

Eelnõu §-ga 4 muudetakse majandus- ja taristuministri 30. aprilli 2015. a määruse nr 36

„Nõuded energiamärgise andmisele ja energiamärgisele“ lisa 3, asendades sõnad „Koolieelse

lasteasutuse hoone“ sõnadega „Lastehoiuhoone ja lasteaiahoone“. Muudatuste põhjus on uute

terminite kasutuselevõtt AHSis ja terminoloogia ühtlustamine määruses nr 36 kasutatava

terminoloogiaga.

Eelnõu §-ga 5 sätestatakse määruse jõustumise aeg. Määrus jõustub 2025. aasta 1. septembril,

mil jõustub AHS.

3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele

Eelnõul ei ole puutumust Euroopa Liidu õigusega.

4. Määruse mõjud

Määrusel puudub iseseisev oluline mõju Vabariigi Valitsuse 22. detsembri 2011. a määruse

nr 180 „Hea õigusloome ja normitehnika eeskiri“ § 46 lõikes 1 loetletud valdkondades. Eelnõu

on koostatud selleks, et ühtlustada määrustes kasutatavat terminoloogiat tulenevalt AHSi

muudatustest. Määruse eelnõuga tehakse eelkõige normitehnilisi ja tekstilisi parandusi. Ühtlasi

lisatakse ehitise kasutamise otstarvete loetellu mõned vajalikud ehitiste jaotised.

Terminoloogilised muudatused ei mõjuta praeguseid lastesõimesid, lasteaedasid ega AHSi

alusel sotsiaalvaldkonnast haridusvaldkonda üle tulevaid lastehoidusid.

Määruste nr 63, 58 ja 36 nõudeid ei muudeta sisuliselt, vaid piirdutakse keeleliste

muudatustega, et ühtlustada määrustes kasutatavat terminoloogiat tulenevalt AHSi

muudatustest.

Niisamuti ei kaasne ehitiste kasutamise otstarvete loetelu täiendamisega lisakohustusi, sest selle

jaotise peavad taotlejad valima juba praegu. Küll aga saab edaspidi valida rajatist täpsemalt

kirjeldava terminiga jaotise, mis tagab edaspidi nende rajatiste parema leitavuse ja statistika

ehitisregistris.

4

5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise

eeldatavad tulud

Määruse rakendamine ei too kaasa lisategevusi või suuri kulusid ega tulusid. Tegemist on

muudatustega, et tagada määrustekooskõla AHSiga. Muudatused toovad kaasa väikese kulu

ehitisregistrile, kes muudab registris olemasolevate lahtrite nimed ning lisab mõned uued.

Samuti korrastatakse nende muudatuste raames ka infoportaal (statistika).

6. Määruse jõustumine

Määrus jõustub 1. septembril 2025, kui jõustub AHS.

7. Eelnõu kooskõlastamine

Eelnõu esitatakse kooskõlastamiseks ministeeriumidele, Eesti Linnade ja Valdade Liidule ja

arvamuse avaldamiseks Maa- ja Ruumiametile.