Keskkonnaministri 31. jaanuari 2020. a määruse nr 10 „Keskkonnaprogrammist toetuse andmise kord ja tingimused“ muutmine

Energeetika- ja keskkonnaministri määruse „Keskkonnaministri 31. jaanuari 2020. a

määruse nr 10 „Keskkonnaprogrammist toetuse andmise kord ja tingimused“

muutmine“ eelnõu seletuskiri

1. Sissejuhatus

1.1. Sisukokkuvõte

Keskkonnaministri 31. jaanuari 2020. a määruse nr 10 „Keskkonnaprogrammist toetuse

andmise kord ja tingimused“ (edaspidi määrus nr 10) muutmise eesmärk on teha määruses

täpsustusi muutunud asjaolude ja eesmärkide tõttu eelkõige valdkondlikest programmidest

toetatavates tegevustes ja nende tingimustes.

1.2. Eelnõu ettevalmistajad

Eelnõu valmistasid ette Kliimaministeeriumi finantsosakonna nõunik Kalju Kukk (626 2815,

[email protected]), SA Keskkonnainvesteeringute Keskus (edaspidi SA KIK)

toetuste üksuse valdkonnajuht Rita Jürmann (5880 0211, [email protected]) ja jurist Kaido

Floren (627 4176, [email protected]).

Eelnõu õigusekspertiisi tegi Kliimaministeeriumi õigusosakonna nõunik Annemari Vene

([email protected]) ja keeletoimetaja oli Justiits- ja Digiministeeriumi

õigusloome korralduse talituse toimetaja Aili Sandre.

1.3. Märkused

Eelnõu ei ole seotud Euroopa Liidu õiguse rakendamisega ega muu menetluses oleva eelnõuga.

Eelnõukohase määrusega muudetakse määruse nr 10 redaktsiooni, mis jõustus 10.02.2025 (RT

I, 07.02.2025, 5).

2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs

Eelnõu koosneb kahest paragrahvist.

Paragrahvis 1 on sätestatud määruses nr 10 tehtavad muudatused.

Punktiga 1 muudetakse § 12 punkti 41, ühtlustamaks kindlasummalise makse tingimusi

struktuuritoetuste reeglitega. Esialgu määrati keskkonnaprogrammi kindlasummalise makse

piir madalam, arvestades, et programmide mahud on välisvahenditega võrreldes oluliselt

väiksemad. Praktikas on aga selgunud, et kohane on siiski vaadata iga projekti üksikult ning

kindlasummalise makse piiri tõstmine välisvahenditega samale tasemele on asjakohane.

Muudatus võimaldab loobuda projektidel, mille kogumaksumus on kuni 200 000 tuhat

(veemajandusprogrammis kuni 400 000 eurot), kuludokumentide esitamisest ning nende

kontrollimisest, mis hõlbustab nii toetuse andmist kui selle kasutamist. Veemajanduse

mitteehituslike tööde alamprogrammis võimaldab taoline toetusskeem anda toetust vee-

ettevõttele 50% toetusmäära puhul kuni 200 000 eurot kindlasummalise maksega senise 50 000

euro asemel. Muudatuse tulemusel väheneb SA KIK halduskulu projektide elluviimisel. Kuna

kindlasummalise makse puhul toetuse summat projekti elluviimise ajal enam ei muudeta, siis

langeb ära ka SA KIK halduskoormus, mis on kulunud projektide kallinemisest tulenevate

lisarahastustaotluste menetlemisele ja väheneb lisarahastamisega seotud kulu. Projektide

elluviijatel väheneb halduskulu, mis on seotud tehtud kulutuste raporteerimisega SA-le KIK.

Muudatusest tuleneva rahastusskeemi kasutamise võimalus on valdkondlikele programmidele

vabatahtlik. Voorude avamisel võib SA KIK kehtestada vooruspetsiifilisi piiranguid, sh

kindlasummalise maksega toetatava projekti kogumaksumuse väiksemat ülempiiri, kui

määruses sätestatud. Seega ei kaasne muudatusega uusi kohustusi SA-le KIK valdkondlike

taotlusvoorude avamisel.

Punktiga 2 viiakse sõiduauto kasutamise kulu abikõlblikkus toetuse taotlejate ootuse kohaselt

ning selguse huvides vastavusse tulumaksuseaduse kohaselt lubatud maksuvaba piirmääraga.

Atmosfääriõhu kaitse programm

Punktiga 3 jäetakse § 18 lõikest 1 välja viide kliimamuutuste tagajärgede leevendamisele.

Atmosfääriõhu kaitse programmist ei ole pikka aega rahastatud kliimamuutuste tagajärgede

leevendamise projekte, kuna seda tegevust rahastatakse nii CO2 vahendite arvelt kui ka ELi

vahenditest. Meetmete dubleerimise vältimiseks võetakse see tegevus programmist välja.

Punktiga 4 jäetakse § 18 lõikest 2 välja transpordisaaste vähendamise ja energeetika negatiivse

keskkonnamõju vähendamise alamprogrammid. Mõlema tegevuse rahastamiseks on olemas nii

ELi vahendid kui ka CO2 rahastus. Meetmete dubleerimise vältimiseks võetakse need

alaprogrammid programmist välja.

Punktiga 5 jäetakse § 18 lõikest 3 välja punkt 1 „välisõhu saasteainete puhastussüsteemide

renoveerimine ja ehitamine, sealhulgas parima võimaliku tehnika rakendamine“, kuna seda

tegevust ei ole saanud rahastada KIKi atmosfääriõhu kaitse programmi piiratud eelarve tõttu.

Punktiga 6 jäetakse § 18 lõike 3 punktist 4 välja sõna „kliimamuutustega“, kuna

kliimamuutustega seotud rakendusuuringute ja analüüside koostamiseks on teised

rahastusallikad, meetmete dubleerimise vältimiseks võetakse see tegevus siit programmist

välja.

Punktiga 7 jäetakse §-st 18 välja lõiked 4 ja 7. Muudatus on seotud punktiga 4, kuna need

programmid jäetakse atmosfääriõhu kaitse programmist välja teiste rahastusallikate ja

meetmete olemasolu tõttu.

Punktiga 8 jäetakse §-st 19 välja lõiked 1–5 ja 7. Muudatus on seotud transpordisaaste

vähendamise ja energeetika negatiivse keskkonnamõju vähendamise alamprogrammide välja

jätmisega atmosfääriõhu kaitse programmist, samuti juhindutakse edaspidi

mittetulundusühingute ja sihtasutuste toetamisel § 8 lõikes 5 sätestatud määrast.

Kalanduse programm

Punktiga 9 lisatakse § 20 lõikesse 5 punkt 7, et võimaldada edaspidi kalanduse programmist

avada taotlusvoor valitsusväliste katusorganisatsioonide toetamiseks, et tugevdada partnerlust

riigi ning harrastuskalastuse valitsusväliste katusorganisatsioonide vahel.

Punktiga 10 täiendatakse § 20 lõikega 5¹. Tegevuse eesmärk on anda toetust sellisele

katusorganisatsioonile, kes on ise ja kelle liikmed on valitsusvälised harrastuskalastuse

edendamisega tegelevad organisatsioonid. Toetatakse ühiskondlikku ja jätkusuutlikku

harrastuskalastuse tegevusi, nagu liikide kaitse, säästva kalanduse hariduslik õpe, valdkonna

ekspertarvamuste ja analüüside koostamine, riiklik ja ELi tasemel rahvusvaheline koostöö ning

koolituste korraldamine kalanduse valdkonnas katusorganisatsioonide endi või nende liikmete

poolt.

Punktiga 11 jäetakse § 20 lõikest 6 välja punkt 2, kuna siseveekogul kalapüügiga tegelevate

kutselise kalapüügi luba omavatele ettevõtetele elektrooniliste püügiandmete esitamiseks

seadmete soetamiseks ei ole vaja enam toetust anda ja meede on täitnud oma eesmärgi.

Korraldatud voorude abil on toetust vajanud ettevõtted püügiandmete esitamiseks vajalikud

seadmed soetanud ja andmeid edastatakse elektrooniliselt.

Punktiga 12 lisatakse § 21 lõikesse 1 viide § 20 lõike 5 punktile 7, nähes sellega ette, et toetuse

osakaal kalanduse valdkonna valitsusvälistel katusorganisatsioonidel on kuni 100%

abikõlblikest kuludest.

Punktiga 13 tunnistatakse kehtetuks § 21 lõige 4, kuna selles sätestatud piiranguid ei ole enam

vaja. Arendus- ja innovatsiooniprojektide toetuse määra kaotamine võimaldab rahastada ka

kallimaid projekte.

Looduskaitse programm

Punktiga 14 tunnistatakse kehtetuks § 24 lõike 3 punkt 6, kuna tegevused koondati

keskkonnateadlikkuse programmi.

Punktiga 15 tunnistatakse kehtetuks § 25 lõige 1. Määrusest võetakse välja sihtasutuste ja

mittetulundusühingute valdkondliku programmi erand ja neile hakkab rakenduma üldine § 8

lõikes 5 sätestatud määr ehk sihtasutustel ja mittetulundusühingutel peab edaspidi

omafinantseering olema vähemalt 10% projekti või projektietapi abikõlblikest kuludest.

Metsanduse programm

Punktiga 16 muudetakse § 27 lõike 1 punkti 4 sõnastust, kuna teavitamine viidi

keskkonnateadlikkuse programmi.

Punktiga 17 muudetakse § 27 lõike 1 punkti 6 sõnastust, kuna väljajäetav osa viidi

keskkonnateadlikkuse programmi.

Punktiga 18 muudetakse § 27 lõike 3 punkti 4 sõnastust, kuna väljajäetav osa viidi

keskkonnateadlikkuse programmi.

Punktiga 19 muudetakse § 27 lõike 4 punkti 3 sõnastust, kuna lõike 4 punktis 3 olevate

pärandkultuuri objektide kaardistamiseks ja tutvustamiseks on SA-l KIK eraldi toetusmeede

erametsa toetuste hulgas. Seetõttu ei ole vaja nimetatud tegevust keskkonnaprogrammi

metsanduse programmist toetada.

Punktiga 20 tunnistatakse kehtetuks § 27 lõike 5 punkt 1, kuna nimetatud tegevuseks ei ole

toetuse taotlusi esitatud ning puudub vajadus tegevust toetada.

Punktiga 21 muudetakse § 27 lõike 5 punkti 3 sõnastust, et seda lihtsustada.

Punktiga 22 muudetakse § 27 lõike 7 sissejuhatavast lauseosast jäetakse välja viide

teavitamisele (vt selgitus p 24 juures).

Punkti 1 sõnastust muudetakse lihtsustamise eesmärgil. Nimetatud punkti kohaselt toetatakse

kitsalt metsandust õpetavate koolide õppurite või õppejõudude osalemist praktilistel koolitustel

või võistlustel. Kehtiva sõnastuse kohaselt toetatakse programmide käivitamist, mis on

üheltpoolt ebaselgem, teisalt ka kitsam ja ei hõlma võistlusi. Lisaks on hetkel kehtivas määruses

kirjas "metsandusüliõpilaste ja -õppejõudude", aga uus sõnastus laieneb kõigile

metsandusõppuritele. Uus sõnastus on täpsem ja lähtub reaalsest olukorrast.

Punktiga 23 muudetakse § 27 lõike 7 punkti 3 sõnastust. Edaspidi toetatakse kitsalt üksnes

metsandusteaduse erialakirjanduse koostamist. Teabematerjalide (trükiste, filmide, näituste)

koostamine on edaspidi osa keskkonnateadlikkuse programmist.

Punktiga 24 tunnistatakse kehtetuks § 27 lõike 7 punktid 4 ja 7, kuna neid tegevusi toetatakse

edaspidi keskkonnateadlikkuse programmist.

Punktiga 25 tunnistatakse kehtetuks § 27 lõike 8 punkt 2, kuna selles sätestatud tegevust

toetatakse edaspidi keskkonnateadlikkuse programmist.

Punktiga 26 tunnistatakse kehtetuks § 28 lõige 1 ning edaspidi juhindutakse

mittetulundusühingute ja sihtasutuste toetamisel § 8 lõikes 5 sätestatud määrast.

Ringmajanduse programm

Punktidega 27–36 tunnistatakse kehtetuks või muudetakse mitme §-s 29 toetatava tegevuse

sõnastust ning selle põhjal tunnistatakse kehtetuks ja täpsustatakse eelnõu punktidega 37–42

määruse §-s 30 nende tegevustega seotud eritingimusi. Samuti lisatakse üks uus tegevus § 29

lõike 4 punktiga 12 (vt allpool). Toetatavate tegevuste piiritlemise vajadus tuleneb programmi

eelarvelistest piirangutest ning alternatiivsete rahastusallikate olemasolust.

Punktidega 27 ja 28 täpsustatakse ringmajanduse programmi tegevuste ja eesmärgi

täpsustumise ning tegevuste piiritlemise tõttu § 29 lõike 1 sõnastust ja tunnistatakse kehtetutuks

§ 29 lõike 3 punktid 1 ja 2 kuna nimetatud tegevusi toetatakse ühtekuuluvusfondidest.

Ettevõtete ressursitõhususe auditite koostamist ja investeeringute tegemist toetatakse

ühtekuuluvusfondist (SF21+) rohkem kui 30 miljoni euroga, seetõttu ei ole otstarbekas

keskkonnaprogrammi väga piiratud eelarve olukorras säilitada § 29 lõike 3 punktides 1 ja 2

nimetatud tegevusi. Lisaks toetatakse ka uuenduslikke lahendusi SF21+ ringmajanduspõhiste

tootmis- ja tarbimismudelite meetmest. Toetatakse üleminekut lineaarsel majandusmudelil

põhinevalt ettevõtluselt ringsele mudelile.

Punktiga 29 muudetakse § 29 lõike 3 punkti 3 sõnastust, et tagada esmane

keskkonnajuhtimissüsteemi rakendamine, et tegevusi paremini piiritleda. Toetuse eesmärk on

saavutada keskkonnajuhtimissüsteemi esmane rakendamine, mitte rahastada pidevaid

edasiarendusi ning püsikulusid. Toetatakse nii EMASi taotlemist kui ka selle rakendamiseks

vajalikke eeltegevusi.

Punktiga 30 tunnistatakse kehtetuks § 29 lõike 3 punkt 4, et tagada ringmajanduse programmi

piiratud vahendite sihitatum kasutamine.

Punktidega 31 ja 32 muudetakse § 29 lõike 3 punkti 5 sõnastust, et tagada taotluste parem

vastavus EL õkomärgise kriteeriumitega ja tunnistatakse kehtetuks punktid 6 ja 7.

Punktidega 33 ja 34 täpsustatakse jäätmevaldkonna rahastatavaid meetmeid, et tagada piiratud

ressursside tingimustes vahendite võimalikult sihipärane kasutamine. Planeeritud on toetada

ühtekuuluvusfondidest kohalikke omavalitsusi liigiti kogumise infrastruktuuri arendamisel

rohkem kui 30 miljoni euroga, mis vastab keskkonnaprogrammi § 29 lõike 4 punktide 5, 6 ja

10 tegevustele. Lisaks toetatakse SF21+ programmist 10 miljoni euroga jäätmetekke ja

pakendamise vältimist ja vähendamist ning korduskasutuse edendamist.

Paragrahvi 29 lõike 4 punkti 1 sõnastust muudetakse ning toetatakse nii jäätmetekke vältimist

ja korduskasutust kui ka nendeks tegevusteks vajalikke ettevalmistavaid tegevusi. Jäätmetekke

vältimine on jäätmehierarhia kõige eelistatum aste, mistõttu on oluline toetada tegevusi, mis

sellesse panustavad. Selleks, et ettevõtted muutuksid jäätmevabamaks, on näiteks vaja

kaardistada jäätmevood ja teha auditid, koostada kohandatud tegevuskavad ja seada eesmärgid,

korraldada kaasamiskampaaniaid ja koolitusi (elanikud, töötajad), arendada jäätmete liigiti

kogumise ja taaskasutuse süsteeme, luua seire- ja aruandlussüsteeme, samuti kaasata

koostööpartnerid (MTÜd, sotsiaalsed ettevõtted, kogukonnad). Silmas on peetud ka näiteks

parandustöökodade (nt kingaparandus, õmblusteenused või kodumasinate parandus) toetamist,

mis aitavad pikendada toodete eluiga ja samal otstarbel kasutamist. Jäätmeteket aitavad

vähendada ka näiteks ühekordsete nõude asendamine korduskasutatavatega jms tegevused.

Toetavaks tegevuseks on investeeringute tegemine poodides pakendivaba kauba müümiseks

(mahutid, täitmisjaamad, kaalud, mõõteseadmed, tehnoloogilised lahendused), E-poe platvormi

ja turundusse.

Punktiga 35 täiendatakse § 29 lõiget 4 punktiga 12, mis toetab kohalikel omavalitsustel

jäätmehoolduse arendamist. Kõnealuse tegevuse eritingimused – kulude abikõlblikkus ja

toetuse osakaal – sätestatakse eelnõu punktiga 40 § 30 lisatavates lõigetes 21–23.

Punkti 12 lisamine on vajalik, et toetada kohalikke omavalitsusi (KOV) jäätmereformi kiirel ja

tõhusal elluviimisel. Jäätmehoolduse sihtmäärade täitmata jätmine toob riigile kaasa

märkimisväärseid iga-aastaseid kulusid, sealhulgas võimalikke trahve ja lisamakseid Euroopa

Liidule. Näiteks plasti omavahendi kulu moodustab riigieelarvest ligikaudu 20 miljonit eurot

aastas, millele lisanduvad muud jäätmekäitlusega seotud kulutused. Kohalike omavalitsuste

investeeringute vajadus ei piirdu ainult taristuga, nad vajavad näiteks ka nõustamist ning tuge

arengudokumentide koostamisel. Määruse muudatused võimaldavad KOVidel võtta kiireid ja

sihipäraseid samme jäätmereformi eesmärkide saavutamiseks.

Paragrahvi 29 lõike 4 punkti 12 kohaselt toetatakse kohalikes omavalitsustes jäätmehoolduse

korralduse arendamist. Tegevuse raames toetatakse vajalike dokumentide koostamist,

konsultantide kaasamist, projektide käivitamist, järelevalve tõhustamist ja muid tegevusi, mis

tagavad kohaliku omavalitsuse jäätmehoolduse positiivse arengu.

Dokumentide koostamise puhul võib toetada näiteks jäätmehoolduseeskirjade, jäätmekava või

korraldatud jäätmeveohanke alusdokumentide koostamist. Konsultatsioonide puhul on

toetatavad tegevused analüüside ja hinnangute (sh juriidiliste) koostamine, mis aitavad

kohalikel omavalitsustel kohaneda uute riiklike nõuetega. Samuti saab toetada konsultatsioone,

mis aitavad käivitada uusi projekte, sealhulgas rahastustaotluste koostamist või jätkusuutliku

kohalike omavalitsuste vahelise koostöövõrgustiku käivitamist ja loomist.

Lisaks on toetatav ka järelevalve tõhustamine või süstemaatiline ja mõõdetav jäätmete liigiti

kogumine.

Taotluse saavad esitada kohalikud omavalitsused koostöös (v.a saarelised omavalitsused), mis

tähendab, et taotlusele peab olema lisatud vähemalt kahe kohaliku omavalitsuse koostööd

kinnitav ametlik kokkulepe ning toetatav tegevus peab toimuma taotluse esitanud

omavalitsustes. Toetuse eesmärk on suunata kohalikke omavalitsusi konkreetselt mõõdetava

tihedama koostöö suunas, mis suurendab nende kompetentsust.

Punktiga 36 korrastatakse maapõue alamprogrammi meetmeid, sh mõned tegevused

tunnistatakse kehtetuks. Maavarakaevandamise uuringute vajaduse keskkonna- ja tervisemõju

vähendamiseks tuvastab keskkonnaloa andja ja uuringud tuleb teha taotlejal loamenetluse ajal.

Ebaotstarbekas on toetada loamenetlusega konkureerivaid uuringuid.

Paragrahv 29 lõike 6 sõnastust muudetakse ning lisatakse kolm uut toetatavat tegevust.

Senine § 29 lõike 7 punkt 2, mis käsitleb uuringute toetamist maavarade kaevandamise

keskkonna- ja tervisemõju vähendamiseks, jäetakse lõikest välja. Eelpoolnimetatud uuringud

on otstarbekas teostada huvitatud osapoolte poolt või siis valdavalt käsitleb probleemseid

küsimusi ka keskkonnamõju hindamine enne kaevandamisloa taotlemist. Paragrahvi 29 lõike 7

punktid 3 ja 4 tunnistatakse kehtetuks piiratud eelarve tõttu ning arvestades asjaolu, et

ühtekuuluvusfondist avatakse toetusmeede ohutu materjaliringluse tagamiseks.

Toetatakse paljandite, geoloogiliste loodusmälestiste korrastamist ja eksponeerimist. Eluta

looduse üksikobjektid, eriti stratotüüpsed paljandid on tähtsad nii piirkonna geoloogilise ajaloo

mõtestamisel kui ka informatsiooni jagamise seisukohalt. Need ei tarvitse olla fikseeritud

loodusmälestistena ega nende kohta talletatud informatsioon käsitletav keskkonnateabena.

Kuna tegemist on tihti raskesti ligipääsetavate kohtadega, kus on tarvis neid pidevalt korrastada

ja tagada neile ligipääsud. Tegevus on suunatud erialaliitude MTÜdele või nende piirkonna

koolidele või kohalikele omavalitsustele ja see tähendab nn välitöid, kus näiteks puhastatakse

alad võsast ja rajatakse juurdepääsuteid ja infotahvleid, sh korrastatakse andmebaase.

Uue tegevusena toetatakse ka geoparkide rajamist. Eestis on praeguse seisuga kokku kaks

geoparki: Saarte Geopark ja Loode-Eesti Geopark. Eesmärk on luua geoparke juurde, et

valdkonda teadvustada ja tähtsustada. Geoparkidel on kolm põhilist eesmärki: looduskaitse ja

säilitamine, infrastruktuuri arendamine geoturismi edendamiseks ja sotsiaalmajanduslik areng.

Geoloogiline konserveerimine ehk geokonserveerimine on geoloogiliste objektide aktiivne

haldamine selleks, et nende parim võimalik kvaliteet säiliks. Geokonserveerimist võib

defineerida ka kui tegevust kavatsusega säilitada ja suurendada objektide geoloogilisi ja

geomorfoloogilisi omadusi, tähtsustada protsesse, vaatamisväärsusi ning näidiseid.

Geokonserveerimine tähendab ka töötamist paratamatute looduslike muutustega. Näiteks

selleks, et säilitada erosiooniohus paljandi stratigraafilist järjestust, tuleb erosioonist tingitud

muutustega arvestada ja objekti korrastada. Geoparkide moodustamise toetus on suunatud

eelkõige kohalikele omavalitustele.

Lõike 6 kohaselt toetatakse endiste mäetööstusalade kujundamist üldkasutatavateks

rekreatsioonialadeks, kasutades maksimaalselt sekundaarset tooret ja/või

kaevandamisjäätmeid, sealhulgas karjääride sõelmeid. Sellistel tehislikel geomorfoloogilistel

struktuuridel on suur potentsiaal, neid saab kasutusele võtta kas siis puhkealadena või

sportimiseks. Selliste rekreatsiooniks sobivate kohtade kujundamine annab mäetööstusest

mõjutatud maastikele uue dimensiooni ja mahendab perspektiivis ka suhtumist kaevandamisse.

Suur on mõju kohalikele kogukondadele, kes saavad siis kasutusele võtta kunagised

tööstusmaastikud. Potentsiaalsed taotlejad võivad olla kohalikud omavalitsused või ka MTÜd.

Tööd võivad olla erineva mahu ja kaaluga, näiteks koerteväljak, kettagolf, rannaala puhkealana,

motorada, palliplats jne.

Punktiga 37 tunnistatakse kehtetuks § 30 lõiked 1–5 ja 61, millega sätestati ringmajanduse

programmi eritingimused. Kehtetuks tunnistatakse lõiked, milles sätestati eritingimused

ressursiaudititele ning mitteformaalsete keskkonnajuhtimissüsteemide toetustele, mis

käesoleva eelnõuga toetatavate tegevuste nimekirjast eemaldatakse. Samuti tunnistatakse

kehtetuks tööstuse arenduseks ettenähtud toetuste piirmäärasid sätestav lõige.

Punktidega 38–42 täpsustatakse ringmajanduse programmi eritingimusi. Oluline osa

eritingimusi tunnistatakse kehtetuks ning mitmete sõnastust muudetakse.

Punktiga 38 jäetakse § 30 lõikest 7 välja punktid, mis seavad eritingimused § 29 lõikes 4

loetletud tegevustele, mis käesoleva eelnõu punktiga 34 kehtetuks tunnistatakse. Sellisteks

tegevusteks on kodumajapidamistes jäätmete liigiti kogumiseks kasutatavate kompostrite ja

konteinerite soetamine, jäätmejaamade rajamine ja jäätmevaldkonna teavitusmaterjalide

trükkimine ja levitamine kohaliku omavalitsuse poolt.

Punktiga 39 täpsustatakse § 30 lõiget 8 tegevustega, millele toetuse taotlemiseks on eelduseks

kehtiva ja ajakohase jäätmekava olemasolu. Sellisteks tegevusteks on § 29 lõike 4 punktides 2,

3 ja 11 nimetatud tegevused: selliste jäätmete käitlemine, mille kulud on jäänud riigi või

kohaliku omavalitsuse üksuse kanda, ohtlike jäätmete kogumisringide korraldamine ja

elanikkonnalt eterniidijäätmete kogumise korraldamine.

Punktiga 40 sõnastatakse § 30 lõige 9 selgitatakse, et jäätmete, mille käitlemise kulud on

kohaliku omavalitsuse üksuse või riigi kanda ning ohtlike jäätmete kogumisringide puhul

toetatakse vaid jäätmete kogumist varem kokkulepitud kohtadest.

Punktiga 41 tunnistatakse kehtetuks eritingimused tegevusteks, mida keskkonnaprogrammist

edaspidi ei toetata.

Samuti jäetakse paragrahvist 30 välja lõige 20 - 50% omafinantseering on oluliselt suurem kui

kohalikele omavalitsustele üldkorras kehtiv 80% omafinantseering ning seda on raske tagada.

Üldhariduskoolide jäätmete liigiti kogumise lahenduste omafinantseering otsustatakse

taotlusvooru korraldamisel sõltuvalt programmi eelarvest ning prioriteetsetest tegevustest,

andes võimaluse korral toetust enam kui 50%.

Punktiga 42 täiendatakse § 30 lõigetega 21–23, mis seavad eritingimused kohaliku

omavalitsuse üksuses jäätmehoolduse arendamiseks. Lõikega 21 sätestatakse, et

jäätmehoolduseks kohaliku omavalitsuse üksuses saab toetust taotleda vaid kohaliku

omavalitsuse üksus või koostööorganisatsioon, mille liikmed on vaid kohaliku omavalitsuse

üksused. Lõikega 22 täpsustatakse, et jäätmehoolduse arendamiseks ei ole abikõlblikud asjade

ostmise kulud, kuid on abikõlblikud juriidiliste teenuste kulud ning taotluse ettevalmistamisega

seotud kulud nagu tehnoloogilised ja eelprojektid, detailplaneeringud, tasuvusuuringud,

arengukavad ja keskkonnamõjude hindamised. Asjade soetamiseks on kohaliku omavalitsuse

üksustel, kelle jäätmehoolduseeskirjad ja arengukavad on nõuetega vastavusse viidud, võimalik

jäätmehoolduse arendamiseks vajalike asjade ja seadmete soetamiseks võimalik toetusi taotleda

teistest struktuurivahendite toetusmeetmetest.

Lõikega 23 sätestatakse toetuste osakaal jäätmehoolduse arendamiseks elluviidavate tegevuste

puhul nii, et üksiktaotleja puhul on toetuse osakaal 60%, kahe omavalitsuse koostöös esitatud

taotluse puhul 70% ning kolme või enama kohaliku omavalitsuse üksuse koostöös esitatud

taotluse puhul on toetuse osakaal 80%. Selline toetuse osakaalu seadmine motiveerib kohaliku

omavalitsuse üksusi jäätmehoolduse arendamisel koostööd tegema: koostöös on nii arendamine

kui edaspidine jäätmehooldus soodsam kui ühe kohaliku omavalitsuse korraldatud

jäätmehoolduse puhul.

Üldised muudatused

Punktiga 43 lisatakse määruse § 39 lõikesse 2 lause „Ühikuhinnaga toetuste puhul eelarvet ja

omafinantseeringu suurust ei hinnata“, kuna ühikuhinna puhul on kõikidele taotlejatele

tingimused samad ning neid võrreldavalt hinnata ei ole otstarbekas. Samuti on ühikuhinna

väljatöötamisel juba arvestatud omafinantseeringu määraga.

Punktiga 44 lisatakse veemajanduse programmi mitteehituslike tööde alamprogrammis

keskkonnakaitse mõju hindamiskriteeriumi kirjeldusse mõju elanikkonnale nõuetekohase

joogivee ning reoveekäitluse tagamisele. Muudatuse tulemusel saab alamprogrammist

rahastada ka selliseid uuringuid ja arendustegevust, mis on vajalikud veemajanduse paremaks

korraldamiseks, kuid mis ei ole suunatud otseselt mingi konkreetse veekogumi hea seisundi

saavutamisele või säilitamisele. Näiteks võimaldab täiendatud hindamiskriteerium hinnata

projekti mõju positiivsena veeteenuste reformimise rakendusuuringul, millele tuginedes

parandatakse terve reoveekogumisala teeninduskindlust, sh ühisveevärgi ning

ühiskanalisatsiooni teenust. Näite puhul võib efektiivsemast reoveepuhastusest eeldada

pinnavette suunatava toitainete koormuse vähenemist. Samuti võib ühiskanalisatsiooni

torustiku lekete vähenemisest eeldada ka põhjavee reostuskoormuse vähenemist. Samas on

need mõjud pigem kaudsed ja sõltuvad paljudest asjaoludest. Seevastu on oluliselt

konkreetsemini hinnatav see, mitme elaniku veevarustust ja reoveekäitlust uuringus või

arendustegevuses käsitletakse. Muudatus ei mõjuta SA KIK ega taotlejate halduskoormust.

3. Mõjud valdkondlike programmide kaupa

Atmosfääriõhu kaitse programm

Sihtrühm: keskkonnaprojektide elluviijad, omavalitsused, ettevõtted, teadusasutused.

Muudatus: kliimamuutuste, transpordisaaste ja energeetika alamprogrammide ning

eelarvepiirangute tõttu mitme sellise tegevuse määrusest väljajätmine (§ 18 ja § 19

muudatused), mida ei ole programmist juba pikalt toetatud.

Mõju: muudatusel on positiivne mõju, kuna välditakse teistest rahastusallikatest rahastatavate

meetmete dubleerimist ning vähendatakse taotleja ootust, et ta võib saada toetust ka

atmosfääriõhu kaitse programmist. Sellega väheneb ka KIKi kui programmi koordinaatori

töökoormus. Muudatus annab taotlejatele selguse, milliseid tegevusi piiratud eelarvega

atmosfääriõhu kaitse programmist toetatakse.

Kalanduse programm

Sihtrühm: harrastuskalastuse valdkonna valitsusvälised katusorganisatsioonid (VVO) ja

kutselised kalurid, kalanduse programmist toetuse taotlejad (2024. aastal esitati 70 taotlust,

püügiandmete esitamiseks seadmete taotlejaid ei olnud).

Muudatus: lisatakse toetusvõimalus VVO-dele (§ 20 lõike 5 punkt 7) ja lõpetatakse

seadmetoetus püügiandmete elektrooniliseks esitamiseks (§ 20 lõike 6 punkt 2).

Mõju: muudatused aitavad tagada valdkonna tegevuskava eesmärkide täitmise

harrastuskalastuse edendamisel ning riigi ja sektori omavahelise koostöö arendamisel.

Määruse muudatused võimaldavad edaspidi avada taotlusvoore katusorganisatsioonide

toetamiseks, toetades sel viisil ka partnerlust riigi ning harrastuskalanduse valdkonna

valitsusväliste katusorganisatsioonide vahel.

Toetuse abil on ettevõtjad soetanud kalapüügiandmete esitamiseks vajalikud vahendid, meede

on täitnud oma eesmärgi ning 2024. a ei rahastatud ühtegi projekti. Tegevusele sai toetust

taotleda 2023. aastal.

Arendus- ja innovatsiooniprojektide toetuse piirmäära kaotamine võimaldab rahastada ka

kallimaid projekte.

Looduskaitse programm

Sihtrühm: sihtasutused, MTÜ-d, looduskaitseprojektide elluviijad.

Muudatus: kaotatakse erandid sihtasutustele ja MTÜdele (§ 25 lõige 1.

Mõju: punkt 15 kohane muudatus võib ahendada taotlejate ringi eeldades, et väiksematel

MTÜdel ei pruugi olla piisavalt raha omafinantseeringuks. Seetõttu võib mõnevõrra kannatada

spetsiifilisi teadmisi nõudvate projektide tase.

Metsanduse programm

Sihtrühm: sihtasutused, MTÜd, teadusasutused, metsanduse teavitusprojektide elluviijad.

Muudatus: mitme tegevuse viimine keskkonnateadlikkuse programmi (§ 27 muudatused);

vähese nõudlusega tegevuste kaotamine; sõnastuste lihtsustamine, samuti kaotatakse toetuse

määra erand sihtasutustele ja MTÜdele (§ 28 lg 1).

Mõju: teavitustegevuste viimine keskkonnateadlikkuse programmi võimaldab koordineeritult

suunata vahendeid keskkonnateadlikkuse suurendamiseks. Seni metsanduse programmi

esitatud taotlused tuleb taotlejatel edaspidi esitada keskkonnaprogrammi asjakohasesse

alamprogrammi. Kõige rohkem mõjutab see taotlejaid, kes soovisid saada toetust kas

üleriigiliste teavituskampaaniate, kommunikatsiooni korraldamiseks või teabematerjalide

(trükiste, filmide, näituste) koostamiseks. Mõju võib olla ka negatiivne, kui programmi eelarves

ei ole piisavalt vahendeid sektorile vajalike projektide rahastamiseks. Punkti 19 (§ 27 lõike 4

punkt 3) muudatusega kaob võimalus metsanduse programmis pärandkultuuriobjektidega

seotud toetust taotleda. Muudatusel ei ole olulist mõju, sest pärandkultuuri toetus on planeeritud

erametsanduse toetuste hulga ning seda annab SA KIK, tuginedes keskkonnaministri 14. aprilli

2014. a määrusel nr 10 „Erametsanduse toetuse andmise alused, taotluse kohta esitatavad

nõuded, toetuse taotlemise ja taotluse menetlemise kord, taotluse hindamise alused ning toetuse

tagasinõudmise kord“.

Ringmajanduse programm

Sihtrühm: kohalikud omavalitsused, ettevõtted, konsultandid, teenusepakkujad, teadlased.

Muudatus: märkimisväärse arvu toetatavate tegevuste kaotamine (§ 29 ja § 30 muudatused),

uue meetme lisamine KOVidele jäätmehoolduse arendamiseks (§ 29 lõike 4 punkt 12 ja § 30

lõiked 21–23).

Mõju: muudatustel on mõju erinevatele sihtrühmadele, eriti kohalikele omavalitsustele,

ettevõtetele ja maapõue valdkonnas tegutsevatele organisatsioonidele. Muudatused annavad

piiratud eelarve olukorras selgema sõnumi võimalikest avatavatest taotlusvoorudest. Määruse

täiendused aitavad arendada kohalike omavalitsuste jäätmehooldust, tuues kaasa suuremaid

rahastusvõimalusi, et nad saaksid kiiremini kohaneda riiklike eesmärkidega, samuti

keskenduvad ka koostöö tugevdamisele omavalitsuste vahel.

Üldised muudatused

Sihtrühm: kõik taotlejad, eriti väiksemamahuliste projektide elluviijad; veemajanduse

projektide elluviijad.

Muudatus: kindlasummalise makse piirmäära tõstmine; hindamiskriteeriumite täpsustamine;

mitteehituslike tööde keskkonnamõju hindamise täpsustamine.

Mõju: väiksemate projektide halduskoormus väheneb; hindamine muutub objektiivsemaks;

veemajanduse projektide mõju arvestab paremini elanike heaolu.

6. Määruse rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevused, eeldatavad

kulud ja tulud

Määruse rakendamine ei too kaasa otseseid riigieelarvelisi lisakulusid ega -tulusid.

7. Määruse jõustumine

Määrus jõustub 2025. aasta 1. juulil.

8. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon

Määruse eelnõu saadetakse kooskõlastamiseks Rahandusministeeriumile ja Regionaal- ja

Põllumajandusministeeriumile ning arvamuse avaldamiseks Eesti Linnade ja Valdade Liidule,

Eesti Jäätmehoolduskeskusele, Eesti Ringmajandusettevõtete Liidule, Eesti

Keskkonnaühenduste Kojale.

EELNÕU

13.05.2025

ENERGEETIKA- JA KESKKONNAMINISTER

MÄÄRUS

Tallinn 2025. a nr

Keskkonnaministri 31. jaanuari 2020. a

määruse nr 10 „Keskkonnaprogrammist

toetuse andmise kord ja tingimused“ muutmine

Määrus kehtestatakse keskkonnatasude seaduse § 59 lõike 4 alusel.

§ 1. Keskkonnaministri 31. jaanuari 2020. a määruse nr 10 „Keskkonnaprogrammist

toetuse andmise kord ja tingimused” muutmine

Keskkonnaministri 31. jaanuari 2020. a määruses nr 10 „Keskkonnaprogrammist toetuse

andmise kord ja tingimused“ tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 12 lõikes 41 asendatakse tekstiosa „kuni 100 000 eurot“ tekstiosaga „kuni 200 000

eurot ja veemajanduse programmis kuni 400 000 eurot“;

2) paragrahvi 15 lõikes 5 asendatakse arv „0,3“ arvuga „0,5“;

3) paragrahvi 18 lõikest 1 jäetakse välja tekstiosa „, kliimamuutuste tagajärgede leevendamist“;

4) paragrahvi 18 lõikes 2 punktid 2 ja 5 tunnistatakse kehtetuks;

5) paragrahvi 18 lõike 3 punkt 1 tunnistatakse kehtetuks;

6) paragrahvi 18 lõike 3 punktist 4 jäetakse välja tekstiosa „kliimamuutustega,“;

7) paragrahvi 18 lõiked 4 ja 7 tunnistatakse kehtetuks;

8) paragrahvi 19 lõiked 1–5 ja 7 tunnistatakse kehtetuks;

9) paragrahvi 20 lõiget 5 täiendatakse punktiga 7 järgmises sõnastuses:

„7) kalanduse valdkonna valitsusväliste katusorganisatsioonide toetamine.“;

10) paragrahvi 20 täiendatakse lõikega 51 järgmises sõnastuses:

„(51) Kalanduse valdkonna valitsusvälise katusorganisatsiooni all mõistetakse organisatsiooni

kes ise ja kelle liikmed on valitsusvälised harrastuskalastuse edendamisega tegelevad

organisatsioonid.“;

11) paragrahvi 20 lõike 6 punkt 2 tunnistatakse kehtetuks;

12) paragrahvis 21 lõikes 1 asendatakse tekstiosa „punktides 1, 3 ja 4“ tekstiosaga „punktides

1, 3, 4 ja 7“;

13) paragrahvi 21 lõige 4 tunnistatakse kehtetuks;

14) paragrahvi 24 lõike 3 punkt 6 tunnistatakse kehtetuks;

15) paragrahvi 25 lõige 1 tunnistatakse kehtetuks

16) paragrahvi 27 lõike 1 punktist 4 jäetakse välja tekstiosa „, teavituste“;

17) paragrahvi 27 lõike 1 punktist 6 jäetakse välja sõnad „taseme ja jahindusteadlikkuse“;

18) paragrahvi 27 lõike 3 punkt 4 sõnastatakse järgmiselt:

„4) metsateadus ja -haridus.“;

19) paragrahvi 27 lõike 4 punktist 3 jäetakse välja tekstiosa „ning pärandkultuuri objektide

kaardistamine ja tutvustamine“;

20) paragrahvi 27 lõike 5 punkt 1 tunnistatakse kehtetuks;

21) paragrahvi 27 lõike 5 punkt 3 sõnastatakse järgmiselt:

„3) erineva majandamisrežiimiga metsade mitmekesisuse suurendamiseks metoodika

väljatöötamine;“;

22) paragrahvi 27 lõike 7 sissejuhatav lauseosa ja punkt 1 sõnastatakse järgmiselt:

„(7) Metsateaduse ja -hariduse meetmest toetatakse järgmisi tegevusi:

1) metsandusõppurite ja -õppejõudude rahvusvaheliste koolitus- ja õppeprogrammides ning

võistlustel osalemine;“;

23) paragrahvi 27 lõike 7 punkt 3 sõnastatakse järgmiselt:

„3) metsade teaduspõhist majandamist tutvustava erialakirjanduse koostamine;“;

24) paragrahvi 27 lõike 7 punktid 4 ja 7 tunnistatakse kehtetuks;

25) paragrahvi 27 lõike 8 punkt 2 tunnistatakse kehtetuks;

26) paragrahvi 28 lõige 1 tunnistatakse kehtetuks;

27) paragrahvi 29 lõige 1 sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Ringmajanduse programmi eesmärk on suurendada ringmajanduse põhimõtete

kasutuselevõtmist keskkonnakorralduse, jäätme- ja maapõuevaldkonna ning teadus- ja

arendustegevuse toetamise kaudu.“;

28) paragrahvi 29 lõike 3 punktid 1 ja 2 tunnistatakse kehtetuks;

29) paragrahvi 29 lõike 3 punktis 3 asendatakse tekstiosa „keskkonnajuhtimissüsteemi

rakendamine ja registreerimine, sealhulgas keskkonnajuhtimissüsteemist tulenev

keskkonnategevuse edasine parandamine“ tekstiosaga „keskkonnajuhtimissüsteemi

rakendamiseks vajalikud eeltegevused ja registreerimine“;

30) paragrahvi 29 lõike 3 punkt 4 tunnistatakse kehtetuks;

31) paragrahvi 29 lõike 3 punktis 5 lisatakse pärast sõna „taotlemine“ tekstiosa „, sh toote või

teenuse vastavusse viimine Euroopa Liidu ökomärgise kriteeriumidega“;

32) paragrahvi 29 lõike 3 punktid 6 ja 7 tunnistatakse kehtetuks;

33) paragrahvi 29 lõike 4 punkt 1 sõnastatakse järgmiselt:

„1) jäätmetekke vältimine ja korduskasutus;“;

34) paragrahvi 29 lõike 4 punktid 5–8 ja 10 tunnistatakse kehtetuks;

35) paragrahvi 29 lõiget 4 täiendatakse punktiga 12 järgmises sõnastuses:

„12) jäätmehoolduse arendamine kohaliku omavalitsuse üksuses.“;

36) paragrahvi 29 lõiked 6 ja 7 sõnastatakse järgmiselt:

„(6) Maapõuevaldkonnas toetatakse järgmisi tegevusi:

1) paljandite, geoloogiliste loodusmälestiste korrastamine ja eksponeerimine;

2) geoparkide rajamine;

3) endiste mäetööstusalade kujundamine üldkasutatavateks rekreatsioonialadeks, kasutades

maksimaalselt sekundaarseid toormeid, kaevandamisjäätmeid või karjääride sõelmeid ning

soodustades samaaegselt looduslikku mitmekesisust ja ala head keskkonnaseisundit.

(7) Ringmajanduse teadus- ja arendustegevuse korral toetatakse teadusuuringuid ning tegevusi,

mis toetavad keskkonnakorralduse, maapõue- ja jäätmevaldkonna arengut.“;

37) paragrahvi 30 lõiked 1–5 ja 61 tunnistatakse kehtetuks;

38) paragrahvi 30 lõikes 7 asendatakse tekstiosa „3, 5, 6, 8 ja 11“ tekstiosaga „3 ja 11“;

39) paragrahvi 30 lõikes 8 asendatakse tekstiosa „lõikes 4“ tekstiosaga „lõike 4 punktides 2, 3

ja 11“;

40) paragrahvi 30 lõige 9 sõnastatakse järgmiselt:

„(9) Käesoleva määruse § 29 lõike 4 punktides 2 ja 3 nimetatud tegevuste korral on toetatav

jäätmete kogumine ja vedu vaid varem kokkulepitud kogumiskohtadest.“;

41) paragrahvi 30 lõiked 12, 13, 15, 16 ja 18–20 tunnistatakse kehtetuks;

42) paragrahvi 30 täiendatakse lõigetega 21–23 järgmises sõnastuses:

„(21) Määruse § 29 lõike 4 punkti 12 tegevuse taotleja saab olla kohaliku omavalitsuse üksus

või koostööorganisatsioon, mille liikmed on vaid kohaliku omavalitsuse üksused ja mis vastab

kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse §-le 62.

(22) Määruse § 29 lõike 4 punkti 12 tegevusteks ei ole abikõlblikud §-s 14 nimetatud asjade

soetamise kulud, abikõlblikud on §-i 16 punktides 6 ja 11 nimetatud kulud.

(23) Määruse § 29 lõike 4 punkti 12 tegevuste elluviimisel on toetuse osakaal:

1) 60% üksiktaotleja puhul;

2) 70% sellise kahe kohaliku omavalitsuse üksuse koostöös esitatud projekti taotluse puhul,

mille tulemused edendavad mõlema kohaliku omavalitsuse jäätmehooldust;

3) 80% sellise kolme ja enama kohaliku omavalitsuse üksuse või koostööorganisatsiooni

koostöös esitatud projekti taotluse puhul, mille tulemused edendavad vähemalt kolme kohaliku

omavalitsuse üksuse jäätmehooldust, samuti saartel elluviidavate projektide puhul.“;

43) paragrahvi 39 lõike 2 lõppu lisatakse lause „Ühikuhinna alusel rahastatavate projektide

taotluste puhul eelarvet ja omafinantseeringu suurust ei hinnata.“;

44) paragrahvi 39 lõike 4 punkti 10 lisatakse pärast sõna „säilitamisele“ sõnad „või

elanikkonnale nõuetekohase joogivee ning reoveekäitluse tagamisele“.

§ 2. Määruse jõustumine

Määrus jõustub 2025. aasta 1. juulil.

(allkirjastatud digitaalselt)

Andres Sutt (allkirjastatud digitaalselt)

energeetika- ja keskkonnaminister Marten Kokk

kantsler

Suur-Ameerika 1 / Tallinn 10122 / 626 2802/ [email protected] / www.kliimaministeerium.ee/

Registrikood 70001231

Rahandusministeerium

Regionaal- ja

Põllumajandusministeerium

02.07.2025 nr 1-4/25/3051

Keskkonnaministri 31. jaanuari 2020.a määruse nr

10 "Keskkonnaprogrammist toetuse andmise kord ja

tingimused" muutmise eelnõu kooskõlastamiseks

esitamine

Kliimaministeerium esitab kooskõlastamiseks keskkonnaministri 31. jaanuari 2020. a määruse

nr 10 „Keskkonnaprogrammist toetuse andmise kord ja tingimused“ muutmise määruse eelnõu.

Palume kooskõlastust kümne tööpäeva jooksul.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Andres Sutt

Energeetika- ja keskkonnaminister

Lisad: 1. Määruse eelnõu

2. Seletuskiri

Teadmiseks: Eesti Linnade ja Valdade Liit, Eesti Ringmajandusettevõtete Liit, Eesti

Jäätmehoolduskeskus, Eesti Keskkonnaühenduste Koda.

Kalju Kukk, 626 2815

[email protected]