Keskkonnaministri 14. aprilli 2014. a määruse nr 10 „Erametsanduse toetuse andmise alused, taotluse kohta esitatavad nõuded, toetuse taotlemise ja taotluse menetlemise kord, taotluse hindamise alused ning toetuse tagasinõudmise kord“ muutmine

EELNÕU

30.04.2025

ENERGEETIKA- JA KESKKONNAMINISTER

MÄÄRUS

Keskkonnaministri 14. aprilli 2014. a määruse

nr 10 „Erametsanduse toetuse andmise alused,

taotluse kohta esitatavad nõuded, toetuse taotlemise ja

taotluse menetlemise kord, taotluse hindamise alused

ning toetuse tagasinõudmise kord“ muutmine

Määrus kehtestatakse metsaseaduse § 10 lõike 11 alusel ning atmosfääriõhu kaitse seaduse §

161 lõike 3 ja § 1821 lõike 5 alusel.

Keskkonnaministri 14. aprilli 2014. a määruses nr 10 „Erametsanduse toetuse andmise alused,

taotluse kohta esitatavad nõuded, toetuse taotlemise ja taotluse menetlemise kord, taotluse

hindamise alused ning toetuse tagasinõudmise kord“ tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 3 täiendatakse lõigetega 11 ja 12 järgmises sõnastuses:

„(11) Toetust võib taotleda eraõiguslikust juriidilisest isikust erametsaomaniku maale, kellel oli

taotluse esitamisele eelnenud majandusaastal kuni kümme töötajat ja käive kuni 500 000 eurot.

Nõuet ei kohaldata käesoleva määruse § 7 punktides 6 ja 9 nimetatud toetuste taotlemisel.

(12) Kui taotletakse käesoleva määruse § 7 punktides 2–4, 8 ja 10 nimetatud toetust

eraõiguslikust juriidilisest isikust erametsaomaniku maale, peab tema kohta äriregistris olema

kättesaadav taotluse esitamisele vahetult eelnenud majandusaasta aruanne.“;

2) paragrahvi 7 punkt 2 sõnastatakse järgmiselt:

„2) mitmekesise ja kliimakindla metsa rajamise toetus;“;

3) paragrahvi 7 punkt 4 sõnastatakse järgmiselt:

„4) metsa inventeerimise ja püsimetsanduse metsamajandamiskava koostamise toetus;“;

4) paragrahvi 7 punkt 6 sõnastatakse järgmiselt:

„6) maaparandussüsteemi korrastamise toetus;“;

5) paragrahvi 7 täiendatakse punktiga 10 järgmises sõnastuses:

„10) mitmekesise ja kliimakindla metsa kujundamise toetus.“;

6) paragrahvi 9 pealkiri ja lõige 1 sõnastatakse järgmiselt:

㤠9. Mitmekesise ja kliimakindla metsa rajamise toetus

(1) Mitmekesise ja kliimakindla metsa rajamise toetuse (edaspidi mitmekesise metsa rajamine)

eesmärk on erametsade süsiniku sidumise võime suurendamine, elurikaste ja mitmekesiste

puistute rajamine, metsaressursi kvaliteedi parandamine ja metsamaa tootmispotentsiaali

efektiivsem kasutamine pärast raiet või metsa hukkumist.“;

7) paragrahvi 9 lõigetes 2, 5, 7, 9, 15 ja 16 asendatakse tekstiosa „metsa uuendamise“

tekstiosaga „mitmekesise metsa rajamise“;

8) paragrahvi 9 täiendatakse lõigetega 21 ja 22 järgmises sõnastuses:

„(21) Ühes taotlusvoorus saab esitada sama eraldise sama tegevuse kohta ühe taotluse.

Sealjuures ei või sama eraldise sama tegevust jagada erametsaomanike vahel.

(22) Toetust saab taotleda vähemalt 0,1 hektari suuruse eraldise kohta.“;

9) paragrahvi 9 lõike 5 punkti 3 täiendatakse pärast sõna „eemaldatakse“ sõnadega „taime

ümbert või ridadena“;

10) paragrahvi 9 lõike 7 punktis 4 asendatakse arv „96“ arvuga „150“;

11) paragrahvi 9 lõike 9 punkt 1 sõnastatakse järgmiselt:

„1) lisas 2 loetletud andmed mitmekesise metsa rajamise kohta“;

12) paragrahvi 9 lõiked 10 ja 11 sõnastatakse järgmiselt:

„(10) Metsataimed peavad olema soetatud kultiveerimismaterjali tarnijalt, kes on registreeritud

taimetervise registris.“;

„(11) Metsataimede soetamise ja istutamise korral istutatakse taimed tihedusega vähemalt 80%

keskkonnaministri 27. detsembri 2006. aasta määruse nr 88 „Metsa majandamise eeskiri“ § 14

lõikes 3 välja toodud vastava puuliigi istutuskohtade algtihedusest.“;

13) paragrahvi 9 täiendatakse lõikega 111 järgmises sõnastuses:

„(111) Mitmekesise metsa rajamise käigus kujundatakse metsakasvukohatüübile sobivate

puuliikidega mitmeliigilised puistud koos elurikkusele väärtuslike liikidega.“;

14) paragrahvi 9 lõikes 17 asendatakse sõna „uuendatud“ sõnadega „rajatud mitmekesise“;

15) paragrahvi 9 lõikes 18 asendatakse sõna „eeskirjas“ sõnadega „määruse § 9 lõikes 11“;

16) paragrahvi 11 pealkiri ja lõige 1 sõnastatakse järgmiselt:

„§ 11. Metsa inventeerimise ja püsimetsanduse metsamajandamiskava koostamise toetus

(1) Metsa inventeerimise ja püsimetsanduse metsamajandamiskava koostamise toetuse

(edaspidi metsa inventeerimise ja püsimetsakava toetus) andmise eesmärk on soodustada

metsaressursi kohta andmete kogumist, metsaressursi jätkusuutlikku kasutamist ja

püsimetsanduse edendamist.“;

17) paragrahvi 11 lõige 3 sõnastatakse järgmiselt:

„(3) Toetust saab taotleda metsa inventeerimise ja püsimetsanduse metsamajandamiskava

koostamise kulude katteks, kui inventeerimisandmed on kantud metsaregistrisse enne taotluse

esitamist, on kehtivad ja inventeeritud metsamaa on metsaühistu liikme omandis taotluse

esitamise tähtpäeval.“;

18) paragrahvi 11 täiendatakse lõikega 31 järgmises sõnastuses:

„(31) Toetust saab taotleda kogu katastriüksusel asuva metsa inventeerimiseks või

inventeerimiseks koos püsimetsakava koostamisega.“;

19) paragrahvi 11 lõige 5 sõnastatakse järgmiselt:

„(5) Metsa inventeerimise ja püsimetsakava toetuse määrad on:

1) metsa inventeerimisel kuni 20 eurot inventeeritud metsamaa hektari kohta;

2) metsa inventeerimisel koos püsimetsakavaga kuni 25 eurot hektari kohta.“;

20) paragrahvi 11 täiendatakse lõikega 8 järgmises sõnastuses:

„(8) Püsimetsakavaks loetakse metsamajandamiskava, kus on kirjeldatud metsa majandamine

uuendusraiet kasutamata.“;

21) paragrahvi 13 pealkiri sõnastatakse järgmiselt:

„§ 13. Maaparandussüsteemi korrastamise toetus“;

22) paragrahvi 13 lõigetes 1, 2, 4 ja lõikes 5 asendatakse sõna „metsamaaparandustööde“

sõnadega „maaparandussüsteemi korrastamise“;

23) paragrahvi 13 lõiget 1 täiendatakse pärast sõna „parandamine“ sõnadega „, sealjuures

säilitades võimalikult palju looduslikke elupaiku ja kooslusi.“;

24) paragrahvi 13 täiendatakse lõikega 101 järgmises sõnastuses:

„(101) Uuendustööde kava koostamisel peab järgima Keskkonnaameti juhise „Juhis

maaparanduse keskkonna- ja elustikumõjude leevendamiseks“ nõudeid, et säilitada võimalikult

palju looduslikke elupaiku ja kooslusi.“;

25) paragrahvi 13 täiendatakse lõikega 15 järgmises sõnastuses:

„(15) Toetatava tegevusega (v.a uuendustööde kava koostamine) ei või alustada varem kui

taotluse esitamise päevale järgneval päeval.“;

26) määrust täiendatakse §-ga 134 järgmises sõnatuses:

㤠134. Mitmekesise ja kliimakindla metsa kujundamise toetus

(1) Mitmekesise ja kliimakindla metsa kujundamise toetuse (edaspidi metsa kujundamise

toetus) andmise eesmärk on aidata kaasa erametsades struktuurselt mitmekesise ja kliimakindla

metsa kujundamisele, kiirendades süsiniku sidumist noore puistu kasvu soodustamise abil

hooldusraie kaudu.

(2) Metsa kujundamise toetust võib taotleda metsaühistu ja erametsaomanik.

(3) Toetust võib taotleda 11–30aastase metsa kujundamiseks, kui:

1) metsa kujundatakse valgustus- või harvendusraiena metsaseaduses sätestatud nõuete

kohaselt;

2) erametsaomanik taotleb metsa kujundamiseks toetust vähemalt ühe hektari ja mitte rohkem

kui 30 hektari kohta kalendriaastas;

3) metsaühistu taotleb toetust vähemalt ühe hektari ning ühe taotluses oleva liikme kohta kuni

30 hektarit kalendriaastas;

4) sama metsamaa osa kohta pole varem metsa kujundamise toetust saadud;

5) toetust taotletakse vähemalt 0,1 hektari suuruse eraldise kohta;

6) metsamaa inventeerimisandmed on kantud metsaseaduse § 11 lõike 41 kohaselt

metsaressursi arvestuse riiklikusse registrisse ja on kehtivad.

(4) Sama eraldise kohta saab taotluse esitada ainult üks erametsaomanik.

(5) Metsa kujundamise korral on toetuse määr hektari kohta:

1) 356 eurot, kui töid tehakse füüsilise isiku, FIE või metsaühistu füüsilisest isikust või FIE-st

liikme metsamaal;

2) 297 eurot, kui töid tehakse juriidilise isiku, metsaühistu või metsaühistu juriidilisest isikust

liikme metsamaal.

(6) Taotleja esitab toetuse saamiseks KIK-ile PRIA e-teenuse kaudu lisas 1 nimetatud andmed.

(7) Toetatava tegevusega ei või alustada varem kui taotluse esitamise päevale järgneval päeval.

(8) Toetuse saaja järgib metsa kujundamise korral järgmisi nõudeid:

1) metsa kujundamine tehakse metsa majandamise eeskirja §-des 6, 16 ja 19 ning § 13 lõikes 4

sätestatud nõuete kohaselt;

2) harvendusraiet tehakse ja tööde tegemisest teavitatakse vastavalt metsaseaduses kehtestatud

nõuetele;

3) metsamaal säilitatakse lamapuit ja säilikpuud metsaseaduse § 29 lõike 1 punkti 3 tähenduses;

4) metsa kujundamise käigus kujundatakse metsakasvukohatüübile sobivate puuliikidega

mitmeliigilised või struktuurselt mitmekesised puistud.

(9) Toetuse saaja viib toetatava tegevuse ellu ja esitab lisas 21 loetletud andmed võimaluse

korral PRIA e-teenuse kaudu metsa kujundamise tööde kohta:

1) kuni kahes osas ühe taotluse kohta ühe aasta jooksul arvates KIKi poolt taotluse rahuldamise

otsuse tegemisest, kui toetuse saaja on erametsaomanik;

2) kuni neljas osas ühe taotluse kohta 18 kuu jooksul arvates KIKi poolt taotluse rahuldamise

otsuse tegemisest, kui toetuse saaja on metsaühistu.“;

27) paragrahvi 14 täiendatakse lõikega 3 järgmises sõnastuses:

„(3) KIK lähtub metsa kujundamise toetuse korral 11–30aastase puistu vanuse kontrollimisel

metsaregistri kehtivate inventeerimisandmete alusel määratud puistu jooksvast vanusest või

muudest asjaomastest andmetest ja tõenditest, kui inventeerimisandmed ei vasta

tegelikkusele.“;

28) määrust täiendatakse §-ga 161 järgmises sõnastuses:

„§ 161. Metsa kujundamise toetuse taotluste paremusjärjestus

(1) Kui nõuetele vastavate metsa kujundamise toetuse taotluste summa ületab toetuseks

ettenähtud vahendeid, määratakse toetust vanusegruppide kaupa järgmiselt:

1) esmalt rahuldatakse nõuetekohased taotlused, mis on esitatud 11–20aastase puistu kohta;

2) kui punktis 1 nimetatud taotluste rahastamise summa ei ületa metsa kujundamise toetuseks

ettenähtud vahendeid, rahuldatakse nõuetekohased taotlused, mis on esitatud 21–30aastase

puistu kohta.

(2) Kui lõike 1 punktides 1 või 2 ei ole võimalik vanusegrupi taotlusi täies mahus rahuldada,

eelistatakse:

1) esmalt metsaühistu taotlust;

2) teises järjekorras füüsilisest isikust või FIE-st erametsaomaniku taotlust;

3) kolmandas järjekorras juriidilisest isikust erametsaomaniku taotlust.

(3) Kui rahaliste vahendite puudusel on vaja järjestada lõike 2 punktides 1–3 nimetatud taotlusi,

eelistatakse seda taotlust, mille taotletava toetuse pindala taotluses oleva erametsaomaniku

kohta on väiksem.“;

29) määruse lisad 2, 5, 11, 12 ja 13 kehtestatakse uues sõnastuses (lisatud);

30) määrust täiendatakse lisaga 21.

(allkirjastatud digitaalselt)

Andres Sutt

Energeetika- ja keskkonnaminister

(allkirjastatud digitaalselt)

Marten Kokk

Kantsler

Lisa 2. Andmed mitmekesise metsa rajamisekohta

Lisa 5. Andmed inventeeritud metsamaa ja püsimetsanduse metsamajandamiskava koostamise

kohta

Lisa 11. Andmed uuendustööde kava koostamiseks

Lisa 12. Metsamaaparandussüsteemi korrastamise tööde nimekiri

Lisa 13. Metsamaaparandussüsteemi korrastamise tööde vastuvõtmise akt

Lisa 21. Mitmekesise ja kliimakindla metsa kujundamise toetuse andmed tehtud tööde kohta

Suur-Ameerika 1 / Tallinn 10122 / 626 2802/ [email protected] / www.kliimaministeerium.ee/

Registrikood 70001231

Rahandusministeerium

Regionaal- ja Põllumajandusministeerium

02.07.2025 nr 1-4/25/3052

Keskkonnaministri 14. aprilli 2014. a määruse nr 10

„Erametsanduse toetuse andmise alused, taotluse

kohta esitatavad nõuded, toetuse taotlemise ja

taotluse menetlemise kord, taotluse hindamise alused

ning toetuse tagasinõudmise kord" eelnõu

kooskõlastamiseks esitamine

Esitame kooskõlastamiseks määruse „Keskkonnaministri 14. aprilli 2014. a määruse nr 10

„Erametsanduse toetuse andmise alused, taotluse kohta esitatavad nõuded, toetuse taotlemise ja

taotluse menetlemise kord, taotluse hindamise alused ning toetuse tagasinõudmise kord“ eelnõu.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Andres Sutt

energeetika- ja keskkonnaminister

Lisad: 1. Määruse eelnõu

2. Määruse eelnõu seletuskiri

3. Lisad (6 tk)

Arvamuse avaldamiseks: Eesti Erametsaliit, Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda, Eesti

Keskkonnaühenduste Koda

Maret Parv, 626 0726

[email protected]

Keskkonnaministri 14. aprilli 2014.

a määruse nr 10 „Erametsanduse toetuse

andmise alused, taotluse kohta esitatavad

nõuded, toetuse taotlemise ja taotluse

menetlemise kord, taotluse hindamise

alused ning toetuse tagasinõudmise kord“

Lisa 2

Andmed mitmekesise metsa rajamise kohta

Taotleja nimi

Metsataimede istutamine

J rk

.n r

Erametsaomanik

u nimi1

Isiku-/registrikood

Isiku liik2

Maaüksuse nimi

Katastriüksuse tunnus

E ra

ld is

P in

d a

la

T o et

u se

s u

m m

a

P u

u li

ik 3

K u

lt iv

ee ri

m is

-

m a te

rj a li

t a rn

ij a

K u

lt iv

ee ri

m is

-

m a te

rj a li

t a rn

ij a

re g k

o o d

1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11

1 : :

2 : :

3 : :

4 : :

KOKKU: *** *** ***

1 Omaniku nime ja isiku/registrikoodi lahter tuleb täita ainult siis, kui taotluse esitab metsaühistu. 2 Kirjuta erametsaomaniku liik: füüsiline isik, juriidiline isik või FIE. 3 Kirjuta puuliik näiteks: kuusk - KU, mänd - MA, kask - KS, muu - MUU.

Taotleja nimi

Maapinna ettevalmistamine

J rk

.n r

Erametsaomaniku

nimi1

Isiku-/registrikood

Isiku liik2

Maaüksuse nimi

Katastriüksuse tunnus

E ra

ld is

P in

d a

la

T o et

u se

su m

m a

1 2 3 4 5 6 7 8

1 : :

2 : :

3 : :

4 : :

5 : :

6 : :

7 : :

8 : :

9 : :

10 : :

KOKKU:

1 Omaniku nime ja isiku/registrikoodi lahter tuleb täita ainult siis, kui taotluse esitab metsaühistu. 2 Kirjuta erametsaomaniku liik: füüsiline isik, juriidiline isik või FIE.

Taotleja nimi

Rajatud metsa hooldamine

J rk

.n r

Erametsaomaniku

nimi1

Isiku-/registrikood

Isiku liik2

Maaüksuse nimi

Katastriüksuse tunnus

E ra

ld is

K u

lt u

u r

i ra ja

m is

e

a a st

a 3

P in

d a la

T o et

u se

su m

m a

1 2 3 4 5 6 7 8 9

1 : :

2 : :

3 : :

4 : :

5 : :

6 : :

7 : :

8 : :

9 : :

10 : :

KOKKU:

1 Omaniku nime ja isiku/registrikoodi lahter tuleb täita ainult siis, kui taotluse esitab metsaühistu. 2 Kirjuta erametsaomaniku liik: füüsiline isik, juriidiline isik või FIE. 3 Kultuuri rajamise aasta on istutamise aasta. Looduslikule uuenemisele jäetud puistu rajamise aastaks loetakse lageraie tegemise aastat.

Keskkonnaministri 14. aprilli 2014. a määrus nr 10

„Erametsanduse toetuse andmise alused, taotluse

kohta esitatavad nõuded, toetuse taotlemise ja

taotluse menetlemise kord, taotluse hindamise

alused ning toetuse tagasinõudmise kord“

Lisa 21

Olen teinud taotluses kavandatud tööd2:

osaliselt, esitan selle taotluse kohta veel andmeid tehtud tööde kohta;

täielikult, ei esita selle taotluse kohta rohkem andmeid tehtud tööde kohta.

Rea nr Omaniku nimi3 Isiku

liik4 Kinnistu nimi Katastritunnus

Eraldise

nr

Tehtud tööde

pindala (ha)

Töö tegemise aeg (kuu ja

aasta)

Kinnitan oma allkirjaga, et olen teadlik keskkonnaministri 14. aprilli 2014. a määruse nr 10 „Erametsanduse toetuse andmise alused, taotluse kohta esitatavad nõuded,

toetuse taotlemise ja taotluse menetlemise kord, taotluse hindamise alused ning toetuse tagasinõudmise kord“ tingimustest ja taotlusele kehtestatud nõuetest ning vastan

toetuse saamise nõuetele. Kinnitan taotluses ja taotluse lisades esitatud andmete ja dokumentide õigsust ning võimaldan neid kontrollida.

Allkirjastaja nimi

Kuupäev

_________________________________________________________________ 1 Taotluse number on näidatud toetuse otsuses. 2 Andmeid tehtud tööde kohta võib esitada ainult nende tegevuste ja investeeringute kohta, mis on ellu viidud. 3 Omaniku nime lahter tuleb täita ainult siis, kui taotluse esitas metsaühistu 4 Isiku liigi lahter tuleb täita ainult siis, kui taotluse esitas metsaühistu. Kirjuta metsaomaniku liik: füüsiline isik, juriidiline isik või FIE

Mitmekesise ja kliimakindla metsa kujundamise toetuse ANDMED TEHTUD TÖÖDE KOHTA

1. Toetuse saaja andmed

1.1. Toetuse saaja nimi

1.2. Toetuse saaja isiku- või registrikood

1.3. Toetuse saaja esindaja nimi

1.4. Taotluse number1

Keskkonnaministri 14. aprilli

2014. a määruse nr 10 „Erametsanduse

toetuse andmise alused, taotluse kohta

esitatavad nõuded, toetuse taotlemise

ja taotluse menetlemise kord, taotluse

hindamise alused ning toetuse

tagasinõudmise kord“

Lisa 5

Andmed inventeeritud metsamaa ja püsimetsanduse metsamajandamiskava koostamise kohta

Taotleja nimi

Metsataimede istutamine

J rk

.n r

Erametsaomani

ku nimi

Isiku-/registrikood

Isiku liik1

Maaüksuse nimi

Katastriüksuse tunnus2

Inventeeritu

d metsamaa

pindala

Püsimetsanduse

metsamajandamis

-kavaga kaetud

pindala

Toetuse

summa

1 2 3 4 5 7 8 9

1 : :

2 : :

3 : :

4 : :

KOKKU:

1 Kirjuta erametsaomaniku liik: füüsiline isik, juriidiline isik või FIE. 2 Kui inventeeritud kinnistul on mitu katastriüksust, kirjuta nimekirja kõik katastriüksused, aga pindala ja toetuse summa kirjuta ainult ühe katastriüksuse rea

Keskkonnaministri 14. aprilli 2014. a

määrus nr 10 „Erametsanduse toetuse

andmise alused, taotluse kohta esitatavad

nõuded, toetuse taotlemise ja taotluse

menetlemise kord, taotluse hindamise

alused ning toetuse tagasinõudmise kord“

Lisa 11

Andmed uuendustööde kava koostamiseks

1. Üldosa

1.1. Dokument on abiks maaparandussüsteemi korrastamise toetuse saamiseks vajaliku

metsamaaparandussüsteemi uuendustööde kava (edaspidi uuendustööde kava) koostamisel,

tööde ja nende mahtude määramisel ning kava vormistamisel.

1.2. Määruse alusel toetatavad tegevused maaparandussüsteemide registrisse kantud

maaparandussüsteemil või selle osal on:

1) eesvoolu uuendamine;

2) truubi uuendamine;

3) kuivenduskraavi uuendamine;

4) voolunõva rajamine.

1.3. Uuendustööde kava on paberil või elektrooniliselt vormistatud dokumentide kogum, milles

sisalduvad:

1) tiitelleht;

2) sisukord;

3) töömahu tabelid;

4) uuendustööde plaan;

5) kooskõlastused (piirinaabrite kooskõlastus, Keskkonnaameti kooskõlastus jmt);

6) seletuskiri.

1.4. Uuendustööde kava koostamise eesmärgid on:

1) määrata kindlaks tehtavad tööd ja nende mahud;

2) võimaldada toetuse taotlejal küsida hinnapakkumisi uuendustööde tegemiseks;

3) võimaldada töövõtjal teha uuendustööde kavas ettenähtud töid.

1.5. Uuendustööd peavad vastama maaparandusseaduse ja maaeluministri 19. detsembri 2018. a

määrusega nr 75 „Maaparandushoiutööde nõuded“ kehtestatud nõuetele.

1.6. Uuendustööde kava koostamisel peab järgima juhise "Juhis maaparanduse keskkonna- ja

elustikumõjude leevendamiseks" nõudeid.

1.7. Uuendustööde kava ei või olla koostatud varem kui taotluse esitamisele eelneval kalendriaastal.

1.8. Uuendustööde kava võib koostada maaparanduse alal tegutsev ettevõtja, kes on registreeritud

maaparanduse alal tegutsevate ettevõtete registris (MATER).

2

2. Uuendustööde kava töömahtude määramine

2.1. Uuendustööde kava töömahtude määramiseks tehakse välitööd maaparandusehitise alal ja

täidetakse töömahtude tabelid.

2.2. Välitööde tegemise eesmärgid on:

1) info kogumine maaparandusehitise tehnilise seisukorra kohta;

2) puuduliku kuivendusega ala piiritlemine;

3) puuduliku kuivenduse põhjuste hindamine selgitamaks, kas soovitud tulemus on saavutatav

uuendustöödega;

4) uuendustööde mahtude määramine.

2.3. Uuendustööde mahtude määramiseks kasutatakse järgmisi töömahtude tabeleid:

1) „Eesvoolu uuendamine“;

2) „Truubi uuendamine“;

3) „Kuivenduskraavi uuendamine“;

4) „Voolunõva rajamine“.

2.4. Iga töömahu tabeli esimesele reale märgitakse:

1) maaparandussüsteemi omaniku nimi;

2) maaparandussüsteemi kood;

3) maaparandusehitise nimetus ja kood.

2.5. Uuendustööde kava töömahu tabeli allkirjastab uuendustööde kava koostaja (MATERisse

kantud ettevõtja) ning märgib kava koostamise kuupäeva.

2.6. Andmed maaparandusehitise maa-alal asuvate rajatiste kohta saab Põllumajandus- ja

Toiduameti maakondlikust keskusest (pta.agri.ee).

3. Eesvoolu uuendamine

3.1. Eesvoolu uuendatakse, kui veejuhtme voolusängi on kogunenud sete ja/või kui veejuhtme

nõlvadel ja pervel kasvab võsa või peenmets (edaspidi puittaimestik), mis takistab

maaparandussüsteemi nõuetekohast toimimist või muu maaparandushoiutöö tegemist.

Puittaimestik eemaldatakse eelistatavalt ühelt kaldalt.

3.2. Eesvoolu uuendamine näeb ette:

1) kuni 10 km² valgalaga eesvoolul sette eemaldamise keskmiselt 0,5–1,2 m³ meetri kohta;

2) üle 10 km² valgalaga eesvoolul sette eemaldamise keskmiselt 0,5–1,2 m³ meetri kohta või

keskmise settekihi paksusega 0,3–0,6 meetrit;

3) vajaduse korral veejuhtmel puittaimestiku raiumist.

3.3. Eesvool peab teenindama metsamaal paiknevat reguleerivat võrku.

3.4. Eesvoolu uuendamise töömahu tabeli täitmise juhend:

Veerg 1 Märkida eesvoolu tähis. Veerg 2 Märkida selle eesvoolu pikkus meetrites, mida plaanitakse uuendada.

3

Veerg 3 Märkida uuendataval lõigul voolusängist eemaldatava sette maht kuupmeetrites jooksva

meetri kohta 0,1 m³ täpsusega, kui valgala on kuni 10 km².

Veerg 4 Märkida uuendataval lõigul voolusängist eemaldatava settekihi paksus meetrites jooksva meetri kohta 0,1 m täpsusega, kui valgala on üle 10 km².

Veerg 5 Märkida uuendataval lõigul voolusängist mehhanismiga eemaldatava sette maht kokku

kuupmeetrites. Maht saadakse veeru 2 ja veeru 3 elemendi korrutisena. Maht märkida 1 m³ täpsusega.

Veerg 6 Märkida uuendataval lõigul voolusängist käsitsi eemaldatava sette maht. Maht saadakse veeru 2 ja veeru 3 elemendi korrutisena. Maht märkida 1 m³ täpsusega.

Veerg 7 Märkida veejuhtme nõlv ja perv, millel tehakse uuendustöid. V – vasak nõlv ja perv, P-

parem nõlv ja perv. VP – mõlemad nõlvad ja perved ning põhi. Parem nõlv on veejuhtme

voolusuunas vaadatuna veejuhtme teljest paremale jääv nõlv ning vasak nõlv teljest vasakule jääv nõlv.

Veerg 8 Märkida puittaimestiku raiumise pindala 0,01 ha täpsusega. Puittaimestik raiutakse vajaduse korral veejuhtme nõlval ja pervel.

4. Truubi uuendamine

4.1. Truubi uuendamine näeb ette truubi asendamist truubi üldparameetreid oluliselt muutmata.

Truup asendatakse, kui truubi detailid on paigast nihkunud ning truubi sisse- ja väljavoolu

konstruktsioon on lagunenud.

4.2. Truup peab teenindama metsamaal paiknevat reguleerivat võrku.

4.3. Truubi uuendamise töömahu tabeli täitmise juhend: Veerg 1 Märkida veejuhtme nimetus.

Veerg 2 Märkida truubi tähis. Näiteks T/1.

Veerg 3 Märkida olemasoleva truubi läbimõõt (cm).

Veerg 4 Märkida olemasoleva truubi pikkus meetrites.

Veerg 5 Märkida olemasoleva truubitoru kapitaalotsaku (betoon, kuivmüüritis) lammutamise maht kuupmeetrites 0,1 m³ täpsusega.

Veerg 6 Märkida lammutatava truubitoru pikkus meetrites.

Veerg 7 Märkida uuendatud truubitoru materjal järgmiselt: P – plasttoru; T – terastoru; B – raudbetoontoru.

Veerg 8 Märkida uuendatud truubi läbimõõt sentimeetrites.

Veerg 9 Märkida uuendatud truubi pikkus meetrites.

Veerg 10 Märkida uuendatud truubi otsaku tüüp järgmiselt: MAOK – mattkergotsak; KOK – püsiotsak.

Veerg 11 Märkida uuendatud truubi otsakute arv (mõõtühik, komplekt). Truubi otsaku komplekti kuulub 2 otsakut.

5. Kuivenduskraavi uuendamine

5.1. Kuivenduskraav uuendatakse, kui veejuhtme sügavus on vähenenud üle 0,3 m. Uuendustöödeks

on veejuhtme puhastamine settest ja vajaduse korral puittaimestikust.

5.2. Igal kuivenduskraavil võib sette eemaldamise maht olla keskmiselt 0,5–1,2 m3 veejuhtme ühe

meetri kohta.

4

5.3. Kuivenduskraavi sügavuse ja põhja laiuse taastamise korral peab vähemalt 70% hooldatava

kuivenduskraavi pikkusest paiknema metsamaal.

5.4. Kuivenduskraavi uuendamise töömahu tabeli täitmise juhend: Veerg 1 Märkida kuivenduskraavi tähis.

Veerg 2 Märkida metsamaal paikneva kraavilõigu pikkus meetrites.

Veerg 3 Märkida muul maal paikneva kraavilõigu pikkus meetrites (põllumaa, rohumaa jms).

Veerg 4 Märkida uuendatava kraavilõigu pikkus kokku meetrites (liida veerude 2 ja 3 elemendid).

Veerg 5 Märkida eemaldatava sette maht uuendataval kraavilõigul 1 m³ täpsusega. Veerg 6 Märkida puittaimestiku raiumise pindala 0,01 ha täpsusega.

6. Voolunõva rajamine

6.1. Voolunõvad võib rajada, kui veejuhtmelt sette eemaldamise tulemusena koguneb või võib

koguneda mullavalli taha sulglohku vesi.

6.2. Voolunõvad võivad olla kuni 25 m pikkused ja keskmiselt 50 cm sügavused.

6.3. Voolunõva rajamise töömahu tabeli täitmise juhend: Veerg 1 Märkida voolunõvade arv.

Veerg 2 Märkida rajatavate voolunõvade pikkus kokku meetrites.

Veerg 3 Märkida kaeve maht lõigul 1 m³ täpsusega. Veerg 4 Märkida puittaimestiku raiumise pindala 0,01 ha täpsusega.

7. Uuendustööde plaan

7.1. Uuendustööde kavale tuleb lisada tööde plaan (kaart).

7.2. Plaan võib olla väljavõte maaparandusehitise (maaparandusobjekti) teostusjoonisest või

väljavõte Eesti põhikaardist mõõtkavas vähemalt 1 : 10 000.

7.3. Plaanile märgitakse:

1) puuduliku kuivendusega alad ja nende numbrid;

2) uuendatavad üksikobjektid rajatise tähise ja numbriga ning kavandatud uuendustöö mahuga.

7.4. Uuendustööde plaani kirjanurka märgitakse:

1) maakond ja vald, kus objekt asub;

2) maaparandussüsteemi omaniku nimi;

3) uuendustööde kava koostaja nimi ning koostamise kuupäev.

8. Kooskõlastused

8.1. Kui uuendatav veejuhe on piirikraaviks, peab lisama uuendustööde kavale piirinaabrite

kooskõlastuse.

8.2. Kui kinnistul on keskkonnakaitselised piirangud, peab lisama uuendustööde kavale

Keskkonnaameti kooskõlastuse.

8.3. Vajaduse korral tuleb lisada muud kooskõlastused.

5

9. Uuendustööde kava seletuskiri

9.1. Uuendustööde kava seletuskiri peab sisaldama järgmist:

1) uuendustöödega haaratud maaparandusehitise maa-ala kirjeldus (asukoht,

maaparandusehitise nimetus, varem tehtud maaparandustööde tegemise aasta);

2) maaparandusehitise olemasoleva tehnilise seisukorra kirjeldus;

3) tehtud uurimistööde mahu kirjeldus (uurimistööde loetelu, tegemise aeg);

4) uuendustöödega ettenähtud tööde loetelu;

5) toetuse taotleja soovil uuendustööde eeldatava maksumuse tabelid.

Maaparandussüsteemi

omanik

EESVOOLU UUENDAMINE

Maaparandussüsteemi

kood

Maaparandusehitise

nimetus

Kood

Eesvoolu Voolusängist eemaldatava Puittaimestiku eemaldamine

tähis

lõigu pikkus

sette maht kuni 10

km2 valgalaga ees-

voolul

settekihi paksus

üle 10 km2

valgalaga

eesvoolul

mehhanismiga

(M) eemaldatud

sette maht

käsitsi (K)

eemaldatud

sette maht

Eesvoolu

nõlv

Puittaimestiku

raie pindala

(m) (m³/m) (m) (m³) (m³) (V; P) (ha)

1 2 3 4 5 6 7 8

Kava

koostaja

nimi

Koostaja

allkiri

Kuupäev

7

Maaparandussüsteemi

omanik

TRUUBI UUENDAMINE

Maaparandussüsteemi

kood

Maaparandusehitise

nimetus

Kood

Veejuhtme

nimetus

Olemasoleva truubi Uuendatud truubi

tähis

läbimõõt

(cm)

pikkus

(m)

otsaku

lammu-

tamine

(m3)

toru lammu-

tamine (m)

materja

l (P; T;

B)

läbi-

mõõt

(cm)

pikkus

(m)

otsakute

tüüp

otsakute

arv (tk)

1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11

Kava

koostaja

nimi

Koostaja

allkiri

Kuupäev

8

Maaparandussüsteemi

omanik

KUIVENDUSKRAAVI UUENDAMINE

Maaparandussüsteemi

kood

Maaparandusehitise

nimetus

Kood

Uuendatava kuivenduskraavi Eemaldatava

sette

Puittaimes-

tiku raiumise

tähis paiknemine

metsamaal

(m)

paiknemine

muul maal (m)

pikkus kokku

(m)

maht (m3/m)

pindala

(ha)

1 2 3 4 5 7

Kava

koostaja

nimi

Koostaja

allkiri

Kuupäev

9

Maaparandussüsteemi

omanik

VOOLUNÕVA RAJAMINE

Maaparandussüsteemi

kood

Maaparandusehitise

nimetus

Kood

Voolunõvade arv Voolunõvade pikkus kokku

(m)

Kaeve maht

(m3)

Puittaimestiku raiumise

pindala (ha)

1 2 3 4

Kava

koostaja

nimi

Koostaja

allkiri

Kuupäev

Taotleja nimi, allkiri ja kuupäev ...................................................................

Metsamaaparandussüsteemi

korrastamise tööde nimekiri

I. Eesvoolu uuendamine

Keskkonnaministri 14. aprilli 2014. a määrus nr 10

„Erametsanduse toetuse andmise alused, taotluse kohta

esitatavad nõuded, toetuse taotlemise ja taotluse

menetlemise kord, taotluse hindamise alused ning toetuse

tagasinõudmise kord“

Lisa 12

Maaparandussüsteemi kood

Jrk

nr

Erametsaomaniku Maaparandusehitise Katastritunnus Eesvoolu tähis

Lõigu

pikkus (m) Toetuse summa

nimi isiku-/registrikood nimetus kood

Kokku

Kinnitus

Kõik esitatud andmed on õiged ning tööd tehakse kooskõlas maaparandusseaduse, metsaseaduse, maaeluministri 19. detsembri 2018. a määruse nr 75

„Maaparandushoiutööde nõuded“, juhisega "Juhis maaparanduse keskkonna- ja elustikumõjude leevendamiseks" ja keskkonnaministri 14. aprilli määruse nr 10

„Erametsanduse toetuse andmise alused, taotluse kohta esitatavad nõuded, toetuse taotlemise ja taotluse menetlemise kord, taotluse hindamise alused ning toetuse

tagasinõudmise kord“ nõuetega.

Taotleja nimi, allkiri, kuupäev .......................................................................

Kinnitus

Kõik esitatud andmed on õiged ning tööd tehakse kooskõlas maaparandusseaduse, metsaseaduse, maaeluministri 19. detsembri 2018. a määruse nr 75 „Maaparandushoiutööde

nõuded“, juhisega "Juhis maaparanduse keskkonna- ja elustikumõjude leevendamiseks" ja keskkonnaministri 14. aprilli määruse nr 10 „Erametsanduse toetuse andmise alused,

taotluse kohta esitatavad nõuded, toetuse taotlemise ja taotluse menetlemise kord, taotluse hindamise alused ning toetuse tagasinõudmise kord“ nõuetega.

Metsamaaparandussüsteemi

korrastamise tööde nimekiri

II. Truubi uuendamine

Maaparandussüsteemi kood

Jrk

nr

Erametsaomaniku Maaparandusehitise

Katastritunnus

Veejuhtme

nimetus

Lammutatava

truubi Uuendatud truubi

Toetuse

summa

nimi

isiku-

/registrikood

nimetus

kood

lä b

im õ õ t

(c m

)

p ik

k u

s (m

)

tähis

lä b

im õ õ t

(c m

)

p ik

k u

s (m

)

o ts

a k

u te

a rv

(t k

)

Kokku

Taotleja nimi, allkiri, kuupäev ..................................................................

Metsamaaparandussüsteemi korrastamise tööde nimekiri

III. Kuivenduskraavi uuendamine

Maaparandussüsteemi kood

Jrk

nr

Erametsaomaniku Maaparandusehitise

Katastritunnus Kuivendus-

kraavi tähis

Pikkus

metsa-

maal (m)

Pikkus

muul

maal

(m)

Pikkus

kokku (m)

Toetuse

summa nimi isiku-/registrikood nimetus kood

Kokku

Kinnitus

Kõik esitatud andmed on õiged ning tööd tehakse kooskõlas maaparandusseaduse, metsaseaduse, maaeluministri 19. detsembri 2018. a määruse nr 75 „Maaparandushoiutööde

nõuded“, juhisega "Juhis maaparanduse keskkonna- ja elustikumõjude leevendamiseks" ja keskkonnaministri 14. aprilli määruse nr 10 „Erametsanduse toetuse andmise alused,

taotluse kohta esitatavad nõuded, toetuse taotlemise ja taotluse menetlemise kord, taotluse hindamise alused ning toetuse tagasinõudmise kord“ nõuetega.

Taotleja nimi, allkiri, kuupäev ..................................................................

Kinnitus

Kõik esitatud andmed on õiged ning tööd tehakse kooskõlas maaparandusseaduse, metsaseaduse, maaeluministri 19. detsembri 2018. a määruse nr 75 „Maaparandushoiutööde

nõuded“, juhisega "Juhis maaparanduse keskkonna- ja elustikumõjude leevendamiseks" ja keskkonnaministri 14. aprilli määruse nr 10 „Erametsanduse toetuse andmise alused,

taotluse kohta esitatavad nõuded, toetuse taotlemise ja taotluse menetlemise kord, taotluse hindamise alused ning toetuse tagasinõudmise kord“ nõuetega.

Metsamaaparandussüsteemi korrastamise tööde nimekiri

IV. Voolunõvade rajamine

Maaparandussüsteemi kood

Jrk

nr

Erametsaomaniku Maaparandusehitise

Katastritunnus

Voolu-

nõvade

arv

Voolunõva

pikkus

kokku (m)

Toetuse summa

nimi isiku-/registrikood nimetus kood

Kokku

Keskkonnaministri 14. aprilli 2014. a määrus nr 10

„Erametsanduse toetuse andmise alused, taotluse kohta

esitatavad nõuded, toetuse taotlemise ja taotluse

menetlemise kord, taotluse hindamise alused ning

toetuse tagasinõudmise kord“

Lisa 13

Metsamaaparandussüsteemi korrastamise tööde vastuvõtmise akt

I. Eesvoolu uuendamine

Maaparandussüsteemi kood

Jrk nr

Metsaomaniku nimi Maaparandusehitise

Katastritunnus

Eesvoolu tähis

Lõigu pikkus (m) nimetus kood

Kõrvalekalded ja muudatused

Kinnitus

Kõik esitatud andmed on õiged ning tööd on tehtud kooskõlas maaparandusseaduse, metsaseaduse, maaeluministri 19. detsembri 2018. a määruse nr 75 „Maaparandushoiutööde nõuded“, juhisega "Juhis maaparanduse keskkonna- ja elustikumõjude leevendamiseks" ja keskkonnaministri 14. aprilli määruse nr 10 „Erametsanduse toetuse andmise alused,

taotluse kohta esitatavad nõuded, toetuse taotlemise ja taotluse menetlemise kord, taotluse hindamise alused ning toetuse tagasinõudmise kord“ nõuetega. Akti koostaja kinnitab,

et tehtud tööd tagavad maaparandussüsteemi toimimise.

Akti koostaja nimi ja ametinimetus

Akti koostamise kuupäev ja allkiri

Metsamaaparandussüsteemi korrastamise tööde nimekiri

II. Truubi uuendamine

Maaparandussüsteemi kood

Jrk

nr

Erametsaomaniku

nimi

Maaparandusehitise

Katastritunnus

Veejuhtme

nimetus

Lammutatava

truubi Uuendatud truubi

nimetus

kood

lä b

im õ õ t

(c m

)

p ik

k u

s (m

)

tähis

lä b

im õ õ t

(c m

)

p ik

k u

s (m

)

o ts

a k

u te

a rv

(t k

)

Kõrvalekalded ja muudatused

Kinnitus

Kõik esitatud andmed on õiged ning tööd on tehtud kooskõlas maaparandusseaduse, metsaseaduse, maaeluministri 19. detsembri 2018. a määruse nr 75 „Maaparandushoiutööde

nõuded“, juhisega "Juhis maaparanduse keskkonna- ja elustikumõjude leevendamiseks" ja keskkonnaministri 14. aprilli määruse nr 10 „Erametsanduse toetuse andmise alused,

taotluse kohta esitatavad nõuded, toetuse taotlemise ja taotluse menetlemise kord, taotluse hindamise alused ning toetuse tagasinõudmise kord“ nõuetega.

Akti koostaja kinnitab, et tehtud tööd tagavad maaparandussüsteemi toimimise.

Akti koostaja nimi ja ametinimetus

Akti koostamise kuupäev ja allkiri

Metsamaaparandussüsteemi korrastamise tööde vastuvõtmise akt

III. Kuivenduskraavi uuendamine

Maaparandussüsteemi kood

Jrk

nr

Erametsaomaniku nimi Maaparandusehitise

Katastritunnus Kuivenduskraavi

tähis

Pikkus

metsamaal

(m)

Pikkus

muul maal

(m)

Pikkus

kokku (m) nimetus kood

Kõrvalekalded ja muudatused

Kinnitus

Kõik esitatud andmed on õiged ning tööd on tehtud kooskõlas maaparandusseaduse, metsaseaduse, maaeluministri 19. detsembri 2018. a määruse nr 75

„Maaparandushoiutööde nõuded“, juhisega "Juhis maaparanduse keskkonna- ja elustikumõjude leevendamiseks" ja keskkonnaministri 14. aprilli määruse nr 10

„Erametsanduse toetuse andmise alused, taotluse kohta esitatavad nõuded, toetuse taotlemise ja taotluse menetlemise kord, taotluse hindamise alused ning

toetuse tagasinõudmise kord“ nõuetega. Akti koostaja kinnitab, et tehtud tööd tagavad maaparandussüsteemi toimimise.

Akti koostaja nimi ja ametinimetus

Akti koostamise kuupäev ja allkiri

Metsamaaparandussüsteemi korrastamise tööde vastuvõtmise akt

IV. Voolunõvade rajamine

Maaparandussüsteemi kood

Jrk nr

Erametsaomaniku nimi Maaparandusehitise

Katastritunnus

Voolunõvade arv Voolunõvade pikkus

kokku (m) nimetus kood

Kõrvalekalded ja muudatused

Kinnitus

Kõik esitatud andmed on õiged ning tööd on tehtud kooskõlas maaparandusseaduse, metsaseaduse, maaeluministri 19. detsembri 2018. a määruse nr 75

„Maaparandushoiutööde nõuded“, juhisega "Juhis maaparanduse keskkonna- ja elustikumõjude leevendamiseks" ja keskkonnaministri 14. aprilli määruse nr 10

„Erametsanduse toetuse andmise alused, taotluse kohta esitatavad nõuded, toetuse taotlemise ja taotluse menetlemise kord, taotluse hindamise alused ning toetuse

tagasinõudmise kord“ nõuetega. Akti koostaja kinnitab, et tehtud tööd tagavad maaparandussüsteemi toimimise.

Akti koostaja nimi ja ametinimetus

Akti koostamise kuupäev ja allkiri

Energeetika- ja keskkonnaministri määruse „Keskkonnaministri 14. aprilli 2014. a

määruse nr 10 „Erametsanduse toetuse andmise alused, taotluse kohta esitatavad

nõuded, toetuse taotlemise ja taotluse menetlemise kord, taotluse hindamise alused ning

toetuse tagasinõudmise kord“ muutmine“ eelnõu seletuskiri

1. Sissejuhatus

Keskkonnaministri 14. aprilli 2014. a määruse nr 10 „Erametsanduse toetuse andmise alused,

taotluse kohta esitatavad nõuded, toetuse taotlemise ja taotluse menetlemise kord, taotluse

hindamise alused ning toetuse tagasinõudmise kord“ olulisimad muudatused on senise metsa

uuendamise toetuse saamise tingimuste muutmine ning uute toetusliikide lisamine.

Määrust täiendatakse uue toetuse liigiga. Lisatakse mitmekesise ja kliimakindla metsa

kujundamise toetus (edaspidi ka metsa kujundamise toetus), mille eesmärk on aidata

erametsadest kujundada mitmekesised ja kliimakindlad metsad, kiirendades süsiniku sidumist

noore puistu kasvu soodustamise kaudu hooldusraiete abil. Määruse muutmisel on arvestatud,

et regionaalministri 22. novembri 2023. a määrus nr 82 „Perioodi 2023–2027 erametsade

kliimamuutustega kohanemise investeeringutoetus“ alusel toetatava hooldusraie eelarve on

vähenenud, kuigi hooldusraieks senine toetuse taotlemine ületas kavandatud eelarve 2023.

aastal 2,4 korda ja 2024. aastal 1,8 korda. Uue toetusliigi rakendamisel toetatakse hooldusraiet

11–30aastases puistus.

Teise suure muutusena on määruses arvestatud sooviga tõsta metsaomanike motivatsiooni

hoida ja suurendada elurikkust igas metsa arenguetapis nii, et iga tegevus loob aluse ning toetab

järgmisi samme metsa arengus ja kujunemises.

Määruse alusel taotlevad toetust erametsaomanikud ja metsaühistud oma liikmete omandis

oleva metsamaa jaoks. Metsaühistu liikmed on nii juriidilised kui ka füüsilised isikud. Määruse

muutmine toob kaasa selle, et mitmekesise ja kliimakindla metsa kujundamise toetuse

taotlemisel koostatakse paremusjärjestus, mille alusel määratakse toetuseks ettenähtud

vahendite puudumise korral toetust vanusegruppide kaupa ja taotleja liigi kohaselt. Kuna

taotlusvoorude eelarved on piiratud, muudetakse määruses ka toetuse saajate tingimusi.

Eesmärk on toetada väikemetsaomanikke, kes toetust rohkem vajavad. Seega piiratakse

juriidiliste isikute ringi, kelle metsamaale on võimalik toetust taotleda.

Määruse muutmine on vajalik, et metsandustoetustesse lisada elurikkust soosivaid komponente

ning soodustada väikemetsaomanike toetamist.

Määruse muutmise eelnõu ja seletuskirja koostasid Kliimaministeeriumi metsaosakonna

nõunik Maret Parv (tel 626 0726, [email protected]) ja õigusosakonna nõunik

Marko Lelov [email protected]). Eelnõu koostamisse olid nõustajatena

kaasatud Sihtasutuse Keskkonnainvesteeringute Keskuse metsaosakonna spetsialistid. Eelnõu

ja seletuskirja keeletoimetas Justiits- ja Digiministeeriumi toimetaja Moonika Kuusk.

Eelnõu ei ole seotud ühegi teise menetluses oleva eelnõuga. Eelnõukohase määrusega

muudetakse keskkonnaministri 14. aprilli 2014. a määruse nr 10 „Erametsanduse toetuse

andmise alused, taotluse kohta esitatavad nõuded, toetuse taotlemise ja taotluse menetlemise

kord, taotluse hindamise alused ning toetuse tagasinõudmise kord“ 01.07.2024 jõustunud

redaktsiooni RT I, 28.06.2024, 21.

2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs

Eelnõukohase määrusega on kavandatud järgmised muudatused:

Punktiga 1 täiendatakse § 3 lõikega 11 ja 12. Toetust saab taotleda ainult sellise juriidilisest

isikust erametsaomaniku maale, kelle käive oli taotluse esitamisele eelnenud majandusaastal

kuni 500 000 eurot ja töötajate arv kuni kümme. Täiendus on vajalik, et suunata toetust

väiksematele metsaomanikele, kellele on toetust kõige enam vaja. Hinnanguliselt saavad

edaspidi toetust taotleda pooled juriidilised isikud, kelle omandis maale on seni toetust

taotletud.

Lõikega 12 lisatakse nõue, et oleks võimalik kontrollida juriidilise isiku vastavust toetuse

saamise nõuetele. Selleks on vaja, et tema taotluse esitamisele eelnenud majandusaasta aruanne

oleks äriregistrist kättesaadav. See nõue kehtib ka metsaühistu taotluses olevate juriidiliste

isikute kohta.

Punktidega 2–4 muudetakse §-s 7 nimetatud toetusliikide nimetusi.

Eelnõuga muudetakse toetuste taotlemise tingimusi. Kuna toetuste sisu muutub, viiakse

toetusliikide nimetused vastavusse sisuga.

Punktiga 5 täiendatakse määrust uue toetuse liigiga, milleks on mitmekesise ja kliimakindla

metsa kujundamine.

Punktiga 6 muudetakse metsa uuendamise toetuse nimetust, viies see kooskõlla muudatustega,

mida tehakse §-s 9.

Lõike 1 kohase muudatuse eesmärk on peale metsaressursi kvaliteedi parandamise ja metsamaa

tootmispotentsiaali efektiivsema kasutamise ka erametsade süsiniku sidumise võime

suurendamine ning elurikaste, mitmekesiste ja kliimakindlate puistute rajamine. Et metsad

oleksid elujõulised, vastupidavad ja majanduslikult jätkusuutlikud, tuleb neid rajada

ettenägelikult ja läbimõeldult. Mitmekesise metsa rajamise toetus soodustab juba metsa

algusetapis struktuurselt ja liigiliselt mitmekesiste puistute loomist.

Punkti 7 muudatusega asendatakse läbivalt § 9 lõigetes 2, 5, 7, 9, 15 ja 16 tekstiosa „metsa

uuendamise“ tekstiosaga „mitmekesise metsa rajamise“. Toetuse nimetus viiakse vastavusse

§ 9 lõike 1 toetuse meetme nimetusega.

Punktiga 8 täiendatakse § 9 lõigetega 21 ja 22.

Muudatuse kohaselt saab sama eraldise sama tegevuse kohta esitada ühe taotluse. Eraldisel

sama tegevuse jagamine mitme taotluse või erametsaomaniku vahel ei ole lubatud. Paljudel

juhtudel lisatakse taotlustesse kaasomanike eraldisel tehtavaid tegevusi ning eraldise pindala

jagatakse kaasomanike vahel ära. Näiteks kui eraldisel pindalaga 0,3 ha on kolm kaasomanikku

ja eraldisele taotletakse maapinna ettevalmistamise, istutamise ja hooldamise toetust, siis

taotlusesse märgitakse kokku üheksa tegevust – 0,1 ha maapinna ettevalmistamist, 0,1 ha

istutamist ja 0,1 ha hooldamist iga kaasomaniku kohta eraldi. Seega tuleb eraldise kohta teha

kolm korda rohkem kontrolle (kolme kontrolli asemel üheksa). Lisaks on keeruline tuvastada,

millisele osale eraldisest iga kaasomanik täpselt toetust taotleb. See raskendab kohapealset

kontrollimist ning rikkumiste tuvastamisel toetuse vähendamist. Selguse huvides ning

halduskoormuse vähendamiseks ei võimaldata samal eraldisel tehtavat sama tegevust jagada

taotluste ja metsaomanike vahel.

Samuti ei või toetust taotleda vähem kui 0,1 hektari suuruse eraldise kohta. Keskkonnaministri

26. jaanuari 2009. a määruse nr 2 „Metsa korraldamise juhend“ § 4 lõikes 2 on eraldise pindala

alampiir 0,1 ha. Kui kehtestada miinimumpindalaks 0,1 ha, siis väheneb menetlemiseks tarvilik

tööjõukulu ning aeg. Samuti ennetame metsade liigset killustatust. 2023. aasta I voorus on alla

0,1 ha metsaalasid kokku 126 ja kokku summas 1993,6 eurot. Töökoormuse vähendamiseks

peab toetust taotlema vähemalt 0,1 hektari suuruse eraldise kohta.

Punktiga 9 täpsustatakse punkti 3 sõnastust selliselt, et abikõlblik on kuni kolme aasta vanuse

metsakultuuri ja kuni kolme aasta vanuste looduslikult uuenenud metsataimede hooldamine

taime ümbert või ridadena, mille käigus eemaldatakse uuenduse kasvu segavad rohttaimed,

puud ja põõsad.

Hooldamise toetust saab taotleda nii mitmekesise metsa rajamise aastal kui ka kolmel järgneval

aastal. Looduslikule uuenemisele jäetud puistu rajamise aastaks loetakse lageraie tegemise

aasta.

Metsa hooldatakse valikuliselt – näiteks taimede ümbert või ridadena, võimaldades alles jätta

looduslikke elurikkuse taskuid, puhverribasid ja säilikpuude gruppe ning loobudes kogu pinna

ühtlasest hooldusest. Nii säilitatakse rajatud metsas looduslik mitmekesisus. Mitmekesised ja

elurikkad metsad on kliimamuutustele vastupidavamad.

Punktiga 10 tõstetakse metsauuenduse hooldamisel toetuse määr 96 eurolt 150 eurole.

Kuni kolmeaastaste metsapuutaimede hooldamise toetuse suurus on püsinud muutumatuna

alates 2005. aastast. 2005. aastal sai toetust taotleda keskkonnaministri 25. oktoobri 2005. a

määruse nr 64 „Erametsanduse toetamise, toetuse taotlemise, taotluse menetlemise ja toetuse

maksmise kord“ alusel. Siis oli kuni kolme meetri kõrguses noorendikus metsa hooldamise

toetuse suurus kuni 1500 krooni (95,87 eurot) hektari kohta. Selle ajaga võrreldes on

hooldamistööde hind tõusnud. Määruse eelnõu alusel toetatakse edaspidi mitmekesisemat

metsa hooldamist. See tõstab oluliselt rajatud metsa hooldamistööde maksumust. Selleks, et

motiveerida metsaomanikke rajatud metsa teadlikult ja aktiivselt hooldama, on vaja toetuse

määra tõsta. 2023. aastal valmis Eesti Maaülikoolil uuring „Euroopa Liidu ühise

põllumajanduspoliitika strateegiakava 2023–2027 sekkumiste KK2.1 „Investeeringud metsa

kliimamuutustega kohanemiseks – tootlikud investeeringud“ ja KK2.2 „Investeeringud metsa

kliimamuutustega kohanemiseks – mittetootlikud investeeringud“ ühikumäärade analüüs“.

Uuringus leiti, et metsauuenduse hooldamise ühikuhind juriidilisest isikust metsaomanikele on

215 €/ha. Füüsilisest isikust metsaomanikele on ühikuhind 258 €/ha. Toetusega kaetakse kuni

70% hooldamise kuludest, mis 215 eurost on 150,50 eurot.

Punktiga 11 viiakse toetusliigi nimetus vastavusse § 9 lõikega 1.

Punkti 12 lõike 10 muudatuse kohaselt ei nõuta enam, et metsataimed peavad vastama

keskkonnaministri 1. juuli 2016. a määrusele nr 20 „Metsa uuendamisel kasutada lubatud

kultiveerimismaterjali algmaterjali päritolu, kultiveerimismaterjali tarnimise ja turustamise

nõuded“, kuna taimede nõuetele vastavust kontrollib Keskkonnaamet. Keskkonnaamet

kontrollib nii Eestis kasvatatavate kui ka sisse toodavate taimede nõuetele vastavust. KIKi

topeltkontroll toetuse taotlemisel ei ole vajalik.

Töökoormuse vähendamiseks jäetakse alles ainult nõue, et metsataimed peavad olema soetatud

kultiveerimismaterjali tarnijalt, kes on registreeritud taimetervise registris.

Samuti sõnastatakse ümber § 9 lõige 11. Muudatusega võib istutada taimed vähemalt 80%

tihedusega 27. detsembri 2006. a määruse nr 88 „Metsa majandamise eeskiri“ § 14 lõikes 3

sätestatust. Looduslikku uuendust ära kasutades on võimalik istutusmahtu vähendada ja puistus

on võimalik jätta ruumi ka looduslikule uuendusele ja mitmekesisuse kujunemisele. Looduslik

uuenemine toetab metsades geneetilist mitmekesisust ja suurendab tulevikumetsa

vastupanuvõimet kliimamuutustele, kahjustajatele, põudadele ja tormidele.

Punkti 13 täiendatakse § 9 lõikega 111. Metsa rajamise käigus kujundatakse kasvukohatüübile

sobivate puuliikidega mitmeliigilised puistud koos elurikkusele väärtuslike liikidega (nt haab,

kõvalehtpuud, pärn, pihlakas, must lepp). Metsa rajamisel saab säilitada seal juba kasvavat

looduslikku uuendust, et kujundada mitmeliigiline struktuurne puistu. Elurikkuse ja

mitmekesisuse tagavad näiteks eraldisele istutatud või looduslikult kasvavad nektarit ja

õietolmu andvad väärtuslikud puud ja põõsad (nt paakspuu, toomingas, paju, remmelgas,

sarapuu). Erineva eluea, kasvukiirusega ja liigilise koosseisuga metsataimed loovad struktuurse

mitmekesisuse, mis ei vähenda majanduslikku tootlikkust, kuid suurendab metsa väärtust.

Erineva kõrgusega kihid ehk mitmerindeline mets pakub varje- ja elupaiku lindudele,

putukatele, samblikele ja paljudele teistele metsaliikidele, kes aitavad metsaomanikul tagada

metsade parema mikrokliima ja oma metsa tervist hoida.

Punktis 14 muudetakse § 9 lõike 17 sõnastust vastavalt toetuse nimetuse muutmisele.

Punktis 15 muudetakse § 9 lõike 18 sõnastus määruse sisule vastavaks. Muudatuse kohaselt

võib KIK jätta toetuse täielikult või osaliselt välja maksmata või väljamakstud toetuse täielikult

või osaliselt tagasi nõuda, kui kohapealse kontrolli käigus on kindlaks tehtud, et toetuse abil

istutatud kasvama läinud metsataimede arv ei vasta määruse paragrahvi 9 lõikes 11 sätestatud

piirmääradele, milleks on vähemalt 80% 27. detsembri 2006. aasta määruse nr 88 „Metsa

majandamise eeskiri“ paragrahvi 14 lõikes 3 välja toodud vastava puuliigi istutuskohtade

algtihedusest.

Punktis 16 sõnastatakse ümber § 11 pealkiri, viies see vastavusse § 7 muudatusega. Muudatus

on tingitud asjaolust, et edaspidi on peale inventeerimise võimalik toetust taotleda ka

püsimetsanduse metsamajandamiskava koostamiseks.

Lõikes 1 sõnastatakse metsa inventeerimise ja püsimetsanduse metsamajandamiskava

koostamise toetuse eesmärk. Meetme eesmärk on soodustada metsaressursi kohta andmete

kogumist, metsaressursi jätkusuutlikku kasutamist ja püsimetsanduse edendamist. Metsade

inventeerimine annab ajakohased andmed looduväärtuste kohta ja aitab kaasa hinnangu

andmisele metsa süsiniku sidumise ja ladustamise võimekuse kohta. Inventeerimise andmed

annavad võimaluse koostada püsimetsanduse metsamajandamiskava.

Punktiga 17 täiendatakse § 11 lõike 3 sõnastust. Lisaks on võimalik taotleda toetust

inventeerimiseks koos püsimetsanduse kava koostamisega.

Punktiga 18 täiendatakse § 11 lõikega 31. Toetust saab taotleda ainult kogu katastriüksuse

inventeerimiseks või inventeerimiseks koos püsimetsanduse metsamajandamiskava

koostamisega. Kui inventeeritakse vaid üks eraldis või osa eraldisi, siis sellele toetust taotleda

ei saa. Üksikute eraldiste kaupa inventeerimine ja sellele toetuse küsimine tõstab oluliselt KIKi

töökoormust ja ei täida metsa inventeerimise ja püsimetsanduse metsamajandamiskava

koostamise toetuse eesmärki.

Toetuse eesmärk on soodustada metsaressursi kohta andmete kogumist, metsaressursi

jätkusuutlikku kasutamist ja püsimetsanduse edendamist. Kui toetust taotletakse vaid ühe või

paari eraldise kohta, siis ei saa terviklikke andmeid katastril kasvava metsa ja seal olevate

loodusväärtuste kohta. Keskkonnaamet ei saa inventeerimata eraldiste kohta ajakohast infot,

mis raskendab metsateatiste väljastamist ning muude otsuste tegemist. Kui toetust hakatakse

taotlema üksikutele eraldistele, siis kasvab KIKi töökoormus, sest halduskontrolle peab

hakkama tegema taotluses olevate eraldiste kaupa. Kogu katastri inventeerimisel ja

püsimetsanduse metsamajandamiskava koostamisel tehakse ühe katastri kohta üks kontroll.

Samuti suurendab eraldiste kaupa inventeerimine ka taotleja enda halduskoormust, sest

andmeid peab hakkama sisestama eraldiste kaupa.

Praegu töötava süsteemi kohaselt, sisestab taotleja e-PRIAs katastritunnuse ning süsteem täidab

taotluse metsaregistri kehtivate inventeerimisandmetega. Taotleja kontrollib, kas andmed on

õiged, ning esitab taotluse. Seda ei ole võimalik teha, kui toetust saab taotleda eraldiste kaupa.

Süsteem ei ole võimeline eristama, millistele eraldistele soovitakse toetust taotleda

(inventeerimised võivad olla tehtud erinevatel kuupäevadel) ja millistele eraldistele on varem

toetust saadud. Lisaks on KIKil raske kontrollida, et samale alale toetust topelt ei taotletaks.

See eeldab keerukat kaardikihtide kontrolli, mis suurendab halduskoormust mitu korda. KIKi,

Keskkonnaameti töökoormuse ning taotleja halduskoormuse vähendamiseks ja toetuse

eesmärki arvesse võttes saab toetust taotleda ainult kogu katastriüksuse inventeerimiseks.

Punktiga 19 sätestatakse metsa inventeerimise ning metsa inventeerimise koos püsimetsanduse

metsamajandamiskava koostamisega toetuse määrad, mis on vastavalt 20 ja 25 eurot hektari

kohta.

Metsa inventeerimise hinnad varieeruvad olenevalt teenuseosutajast, inventeeritava metsa

asukohast ja pindalast. Üldiselt jäävad hinnad vahemikku 20–140 eurot hektari kohta ilma

käibemaksuta.

Teenuseosutajatel puuduvad praegu hinnakirjad püsimetsakava kohta. Metsamajandamiskava

koostamine ilma inventeerimiseta on tihti fikseeritud hinnaga 40–70 eurot kogu töö eest,

suurematel kui 5 ha suurustel metsadel jääb hind vahemikku 5–10 eurot hektari kohta.

Punktiga 20 täiendatakse § 11 lõikega 8. Lõikes määratletakse püsimetsakava mõiste.

Püsimetsakavaks loetakse sellist metsamajandamiskava, kus on kirjeldatud metsa majandamise

võtted uuendusraieid kasutamata.

Metsaseaduse § 28 lg 82 kohaselt on püsimetsana majandamine välja raiutud või välja langenud

puude pidev asendumine või asendamine uute kasvukohale looduslikult omaste puudega.

Selleks, et mets säiliks ning seda oleks võimalik püsimetsana majandada, on püsimetsas

uuendusraiete tegemine välistatud. Seetõttu loetakse püsimetsanduse metsamajandamiskavaks

seda metsamajandamiskava, mis võimaldab metsa majandada püsimetsana ehk metsa

majandatakse uuendusraieid kasutamata. Uuendusraiete välistamine lihtsustab menetlemist ja

vähendab töökoormust.

Punktiga 21 muudetakse § 13 pealkirja, viies see vastavusse §-ga 7.

Punktiga 22 asendatakse § 13 lõigete 1, 2, 4 ja 5 sõnastus selliselt, et see vastaks toetuse liigi

nimetusele.

Punktiga 23 täiendatakse § 13 lõiget 1 kohustusega maaparandussüsteemi korrastamisel

säilitada võimalikult palju looduslikke elupaiku ja kooslusi. Täienduse eesmärk on suunata töö

tegijaid hoidma võimalikult mitmekesist keskkonda.

Punktiga 24 täiendatakse § 13 lõikega 101. Keskkonnaameti juhis annab teaduskirjandusel

põhineva lühiülevaate seni välja töötatud maaparanduse leevendusmeetmetest, nende

tõhususest ja rakendamissoovitustest ning on mõeldud kasutamiseks maaparandussüsteemide

projekteerijatele, looduskaitse korraldajatele, põllu- ja metsamaa omanikele ja kasutajatele ning

kõigile teistele kuivendussüsteemidega kokkupuutuvatele organisatsioonidele ja isikutele.

Juhises käsitletavad leevendusmeetmed hõlmavad üldist kuivendusvõrgu korrastustööde

optimeerimist, hajureostuse tekke vähendamist, hajureostuse kinnipüüdmist keskkonnarajatiste

abil ning märgaladest sõltuva elustiku toetamist kuivendatud aladel. Uuendustööde kava

koostamisel peab järgima maaparandussüsteemi uuendamisega seotud asjakohaseid juhiseid.

Punktiga 25 täiendatakse § 13 lõikega 15. Maaparandussüsteemi korrastamise töödega ei või

alustada varem kui taotluse esitamisele järgneval päeval. See nõue ei kehti

maaparandussüsteemi uuendustööde kava koostamisel. Uuendustööde kava olemasolu on

toetuse taotlemise eeldus (§ 13 lõike 9 punktid 1 ja 2). Muudatusega muutub toetuse taotlemine

selgemaks. Tegemist on broneeringupõhise toetusega, kus kõigepealt esitatakse taotlus ning

seejärel saab planeeritavate töödega alustada. Seni ei ole see nõue olnud määruses selgelt

sõnastatud.

Punktiga 26 lisatakse määrusse uus § 134, kus käsitletakse mitmekesise ja kliimakindla metsa

kujundamise toetust.

Lõike 1 kohaselt on mitmekesise ja kliimakindla metsa kujundamise toetuse eesmärk aidata

kaasa erametsades struktuurselt mitmekesise ja kliimakindla metsa kujundamisele, kiirendades

süsiniku sidumist noore puistu kasvu soodustamise abil hooldusraie kaudu. Mets kujundatakse

kliimamuutustele vastupidavamaks. Toetust antakse 11–30aastase metsa kujundamiseks

hooldusraie kaudu.

Lõike 2 kohaselt võivad toetust taotleda metsaühistu ja erametsaomanik.

Lõike 3 punkti 1 kohaselt tuleb hooldusraiet teha valgustus- või harvendusraiena metsaseaduses

sätestatud nõuete kohaselt. Valgustusraiet tehakse kuni 8 cm keskmise rinnasdiameetriga

puistus ning harvendusraiet 8 cm ja suurema keskmise rinnasdiameetriga puistus. Metsaseaduse

§ 28 lõike 7 punktide 1 ja 2 kohaselt tehakse valgustusraiet puude valgus- ja toitetingimuste

parandamiseks ja metsa liigilise koosseisu kujundamiseks ning harvendusraiet metsa väärtuse

tõstmiseks, metsa tiheduse ja koosseisu reguleerimiseks ning lähitulevikus väljalangevate

puude puidu kasutamise võimaldamiseks. Metsaseaduse § 31 lõigete 1 ja 4 kohaselt tuleb

hooldusraie tegemisel järgida metsaseaduse alusel kehtestatud keskkonnaministri 27. detsembri

2006. a määrust nr 88 „Metsa majandamise eeskiri“. Toetusega suunatakse erametsaomanikku

tegema hooldusraiet noores ehk 11–30 aasta vanuses metsas.

Lõike 3 punktide 2 ja 3 kohaselt võib toetust taotleda minimaalselt üks hektar erametsaomaniku

kohta ja mitte rohkem kui 30 ha kalendriaastas. See tähendab, et erametsaomanik saab metsa

kujundamise toetust taotleda minimaalselt ühe hektari ja maksimaalselt 30 hektari ulatuses.

Metsaühistu võib toetust taotleda minimaalselt ühe hektari tarbeks. Metsaühistu taotluses võib

erametsaomaniku kohta taotleda toetust alla ühe hektari. Kogu taotluse maht peab olema

vähemalt üks hektar. Metsaühistu võib taotluses oleva erametsaomaniku kohta taotleda toetust

maksimaalselt 30 ha. See tähendab, et metsaühistu taotluses olev erametsaomanik ei või toetust

taotleda üle 30 ha. Et vähendada töö- ja halduskoormust, on minimaalne taotluse suurus üks

hektar.

Lõike 3 punkti 4 kohaselt võib metsa kujundamiseks toetust taotleda, kui sama metsamaa osa

kohta pole varem metsa kujundamiseks toetust saadud.

Lõike 3 punkti 5 kohaselt saab toetust taotleda vähemalt 0,1 ha suuruse eraldise kohta.

Keskkonnaministri 26. jaanuari 2009. a määruse nr 2 „Metsa korraldamise juhend“ § 4 lõikes

2 on eraldise pindala alampiir 0,1 ha. Kui kehtestada miinimumpindalaks 0,1 ha, siis vähenevad

menetlemiseks tarvilik tööjõukulu ning aeg. Samuti ennetame metsade liigset killustatust.

2023. aasta I voorus on alla 0,1 ha metsaalasid kokku 126, kogusummas 1993,6 eurot.

Töökoormuse vähendamiseks peab toetust taotlema vähemalt 0,1 ha eraldise kohta.

Lõike 3 punkti 6 kohaselt saab toetust selle metsamaa kohta, mille inventeerimisandmed on

kehtivad ja kantud metsaseaduse § 11 lõike 41 kohaselt metsaressursi arvestuse riiklikusse

registrisse. Selleks, et saaks kontrollida tegevuse nõutele vastavust, on vaja, et metsaregistris

oleksid kehtivad andmed.

Lõikes 4 sätestatakse, et sama eraldise kohta võib taotluse esitada ainult üks metsaomanik.

Eraldise jagamine mitme taotluse või erametsaomaniku vahel ei ole lubatud. Paljudel juhtudel

lisatakse taotlustesse kaasomanike eraldisel tehtavaid tegevusi ning eraldise pindala jagatakse

kaasomanike vahel ära. Näiteks kui eraldisel pindalaga 0,3 ha on kolm kaasomanikku ja

eraldisele taotletakse maapinna ettevalmistamise, istutamise ja hooldamise toetust, siis

taotlusesse märgitakse kokku üheksa tegevust: 0,1 ha maapinna ettevalmistamine, 0,1 ha

istutamine ja 0,1 ha hooldamine iga kaasomaniku kohta eraldi. Seega tuleb eraldise kohta teha

kolm korda rohkem kontrolle (kolme kontrolli asemel üheksa). Lisaks on keeruline tuvastada,

millisele osale eraldisest iga kaasomanik täpselt toetust taotleb. See raskendab kohapealset

kontrollimist ning rikkumiste tuvastamisel toetuse vähendamist. Selguse huvides ning

halduskoormuse vähendamiseks ei võimaldata samal eraldisel tehtavat sama tegevust jagada

taotluste ja metsaomanike vahel.

Lõikes 5 sätestatakse ühikuhinnad, mille alusel toetust antakse. Ühikuhinnad on õiglased,

mõistlikud ning võrreldavad väljakujunenud turuhindadega, et vältida võimalikke

turumoonutusi. Ühikuhindade määramisel on aluseks võetud Eesti Maaülikooli metsanduse ja

inseneeria instituudi metsa- ja maakorralduse ning metsatööstuse õppetooli teadlaste uuring

„Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika strateegiakava 2023–2027 sekkumiste KK 2.1

„Investeeringud metsa kliimamuutustega kohanemiseks (tootlikud investeeringud) ja KK 2.2

„Investeeringud metsa kliimamuutustega kohanemiseks (mittetootlikud investeeringud)“. KIKi

hinnangul motiveerivad toetuse määrad meetme kasutamist.

Lõikes 6 sätestatakse, et taotleja esitab taotluse KIKile PRIA e-teenuse kaudu (epria.pria.ee).

Taotlused esitatakse PRIA e-teenuse kaudu, kuna tegemist on riiklikult kasutatava, turvalise ja

toimiva elektroonilise keskkonnaga, mis võimaldab tõhusat taotluste vastuvõttu ja menetlemist.

See vähendab halduskoormust.

Lõikes 7 sätestatakse, et tööde tegemisega võib alustada järgmisel päeval pärast taotluse

esitamist. Sama nõue kehtib perioodi 2023–2027 erametsade kliimamuutustega kohanemise

investeeringutoetuse hooldusraie tegevuse puhul. Alates 2025. aastast saab sellest meetmest

toetust kuni 10aastase puistu hooldusraieks (varem sai kuni 30aastase puistu hooldusraieks).

Eelnõu alusel saab metsa kujundamise toetust 11–30aastase puistu hooldusraieks. Segaduste

vältimiseks ning selguse huvides hoitakse nende meetmete tingimused võimalikult sarnased.

See võimaldab ka IT-lahendused ning taotluste menetluse protsessid hoida sarnased, et vältida

liigseid arendamis- ja menetluskulusid. Nõue aitab menetlust muuta lihtsamaks ja

ülevaatlikumaks. Samuti võimaldab see paremini planeerida raha kasutamist, seda nii taotleja

kui ka toetuse andja jaoks.

Lõike 8 kohaselt tehakse harvendusraiet ja tööde tegemisest teavitatakse vastavalt

metsaseaduses kehtestatud nõuetele.

Metsamaal säilitatakse lamapuit ja need säilikpuud, mis on metsaseaduse § 29 lõike 1 punkti 3

kohaselt kehtestatud säilikpuudena.

Toetuse abil kujundatakse kasvukohatüübile sobivate puuliikidega mitmeliigilised või

struktuurselt mitmekesised puistud. Tüüpilised elurikkust tagavad metsa struktuurielemendid

on erineva vanuse ja liigilise koosseisuga puude grupid, surnud ja õõnsustega puud, põlispuud,

mikropinnavormid, näiteks tee või kraavi rohttaimestikuga perved või ääred, mitmekesise

rohttaimestikuga allikalised metsaosad, veekoguäärsed alad, häilud ning nektari või õietolmu

tolmeldajatele väärtuslikud puud ja põõsad (nt paakspuu, toomingas, paju, remmelgas, sarapuu,

pärn, tamm, vaher, vaarikas).

Lõike 9 kohaselt tehakse taotluses näidatud töö ja tehtud tööde kohta esitatakse lisas 21

loetletud andmed võimalusel PRIA e-teenuse kaudu. Erametsaomanik esitab andmed kuni

kahes osas ühe aasta jooksul arvates rahuldamise otsuse tegemisest. Metsaühistu esitab andmed

kuni neljas osas 18 kuu jooksul arvates rahuldamise otsuse tegemisest. Uue toetuse

menetlemisel jätkatakse metsandussektorile (sh metsaühistutele) teadaolevat praktikat, mis on

kehtestatud metsandustoetuste taotlemisel regionaalministri määruse nr 82 „Perioodi 2023–

2027 erametsade kliimamuutustega kohanemise investeeringutoetus“ alusel. Sama praktika

jätkamine maksetaotluste esitamisel on sujuvam ja selgem kui uute tähtaegade määramine.

Sama nõue kehtib perioodi 2023–2027 erametsade kliimamuutustega kohanemise

investeeringutoetuse hooldusraie tegevuse puhul. Alates 2025. aastast saab sellest meetmest

toetust kuni kümneaastase puistu hooldusraieks (varem sai kuni 30aastase puistu

hooldusraieks). Eelnõu alusel saab metsa kujundamise toetust 11–30aastase puistu

hooldusraieks. Selguse huvides hoitakse taotlejate jaoks nende meetmete tingimused

võimalikult sarnased. See võimaldab ka IT-lahendused ning taotluste menetluse protsessid

hoida sarnased, et vältida liigseid arendamis- ja menetluskulusid.

Punktiga 27 täiendatakse § 14 lõikega 3. Lisatakse metsa kujundamise toetuse puistu vanuse

kontrollimise kirjeldus. KIK lähtub kontrollimisel metsaregistri kehtivate

inventeerimisandmete alusel määratletud puistu jooksvast vanusest (metsaregistris andmete

tabeli veerus „Jooksev vanus“). Puistu jooksva vanuse moodustab metsa inventeerimise ajal

määratletud puistu vanus, millele lisandub metsakorraldusest möödunud aeg. Näiteks kui puistu

inventeerimisel on määratletud puistu vanuseks 28 aastat ning toetuse taotlemise aastal on

metsakorraldusest möödunud kuus aastat, on puistu jooksev vanus 34 aastat ning sellise puistu

metsa kujundamise toetust taotleda ei saa. Kui inventeerimisandmed ei vasta tegelikkusele,

lähtub KIK taotleja ja taotluse nõuetele vastavuse kontrollimisel muudest olemasolevatest

andmetest ja tõenditest (metsateatis, lageraiet tõendav dokument, KIKi kontrolliüksuse

piirkondliku kontrollispetsialisti vaatlus kohapeal jms).

Punktiga 28 täiendatakse § 161. Lisatakse paragrahv metsa kujundamise toetuse taotluste

paremusjärjestuse kohta. Paragrahvis sätestatakse taotluse hindamise põhimõtted juhuks, kui

eelarves pole piisavalt vahendeid, et rahuldada kõik metsa kujundamise toetuse taotlused.

Lõikes 1 sätestatakse, et vahendite puudusel määratakse eelisjärjekorras toetust nendele

taotlustele, mis on esitatud 11–20aastaste puistute kohta. Kui vahendeid jääb üle, saavad toetust

ka 21–30aastased puistud. Kui emmas-kummas vanusegrupis jääb vahendeid puudu, et

rahuldada kõik vanusegrupi taotlused, eelistatakse esmalt metsaühistu taotlust, seejärel füüsilise

isiku või FIE taotlust ning kolmandas järjekorras juriidilise isiku taotlust. Kui vahendite

puudusel on vaja järjestada lõike 2 punktides 1, 2 ja 3 nimetatud taotlusi, eelistatakse seda

taotlust, mille taotletava toetuse pindala taotluses oleva erametsaomaniku kohta on väiksem.

Punktiga 29 muudetakse lisade 2, 5, 11, 12 ja 13 sõnastus vastavaks määruse sisule.

Lisa 2 sõnastus viiakse vastavusse § 9 lõike 1 meetme nimetusega. Lisas olevas tabelis

eemaldatakse tulp „Kultiveerimismaterjali põhitunnistuse nr“.

Lisa 5 sõnastus viiakse vastavusse § 9 lõike 1 meetme nimetusega. Lisas olevasse tabelisse on

lisatud tulp „Püsimetsanduse metsamajandamiskavaga kaetud pindala“.

Lisa 11 sõnastus viiakse vastavusse § 9 lõike 1 meetme nimetusega. Lisa on täiendatud uue

punktiga 1.6. Lisatud punkti kohaselt peab uuendustööde kava koostamisel järgima juhise

„Juhis maaparanduse keskkonna- ja elustikumõjude leevendamiseks“ nõudeid.

Lisade 12 ja 13 sõnastus viiakse vastavusse § 9 lõike 1 meetme nimetusega. Lisades olevasse

kinnituse lahtrisse on lisatud viide maaparanduse keskkonna- ja elustikumõjude leevendamise

juhisele.

Punktiga 30 täiendatakse määrust lisaga 21, millega esitab taotleja andmed tehtud tööde kohta

seoses mitmekesise ja kliimakindla metsa kujundamise toetusega.

3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele

Eelnõu ei ole seotud Euroopa Liidu õigusega.

4. Määruse mõju ja rakendamiseks vajalikud kulutused

Määruse muutmine ei põhjusta riigi eelarvele lisakoormust. Vajaminevad vahendid uute

toetusmeetmete IT-arenduste tegemiseks kaetakse Kliimaministeeriumi riigieelarve

vahenditest.

Ühtlasi aitavad muudatused vähendada KIKi töökoormust ning metsaühistute halduskoormust.

5. Määruse jõustumine

Määrus jõustub üldises korras.

6. Eelnõu kooskõlastamine

Eelnõu esitatakse kooskõlastamiseks Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumile,

Rahandusministeeriumile ning arvamuse avaldamiseks Eesti Erametsaliidule, Eesti

Põllumajandus- ja Kaubanduskojale ning Eesti Keskkonnaühenduste Kojale.