Rahvusooper Estonia 2024.a. majandusaasta aruanne

E-kiri.eml

Tähelepanu! Tegemist on välisvõrgust saabunud kirjaga.
Tundmatu saatja korral palume linke ja faile mitte avada.

Tere,

Saadan Teile Rahvusooper Estonia 2024.a. majandusaasta aruande

Lugupidamisega,

Margot Sildam

Käesolev e-kiri võib sisaldada asutusesiseseks kasutamiseks tunnistatud teavet. Kui te ei ole selle kirja adressaat, palun võtke ühendust saatjaga ning kustutage e-kiri arvutist.
This e-mail may contain information which is classified for internal use. If you are not the intended recipient of this message, please notify the sender immediately and delete the message.

Rahvusooper Estonia vandeaudiitori aruanne 2024 allkirjastatud.asice

Digiallkirjad

Allkirjade kehtivust ei ole kontrollitud.

SIIM KÜLASEPP PNOEE-38611162730 2025-04-30 13:45:20

BRITA TAUTS PNOEE-48902154717 2025-04-30 13:52:36

IVARI ILJA PNOEE-35905030216 2025-07-01 10:10:29

2024.a.majandusaasta_aruanne.asice

Digiallkirjad

Allkirjade kehtivust ei ole kontrollitud.

OTT MAATEN PNOEE-36707050214 2025-04-30 12:54:10

2024.a.majandusaasta_aruanne.docx

2024. MAJANDUSAASTA ARUANNE
RAHVUSOOPER ESTONIA

Juriidiline aadress: Estonia puiestee 4
10148, Tallinn
Eesti Vabariik
Registrikood: 74000033
Telefon: 683 1201
E-mail: [email protected]
Interneti koduleht: www.opera.ee
Põhitegevusala: ooperi-, balleti-, opereti- ja muusikaližanris loodud teoste
avalike esituste regulaarne korraldamine etenduste ja
kontsertide näol
Audiitor: KPMG Baltics OÜ
Aruandeaasta algus ja lõpp: 01.01.2024-31.12.2024

Sisukord

RAHVUSOOPERI LÜHIISELOOMUSTUS 3
TEGEVUSARUANNE 4
RAAMATUPIDAMISE AASTAARUANNE 37
Bilanss 37
Tulemiaruanne 38
Rahavoogude aruanne 39
Netovara muutuste aruanne 40
Raamatupidamise aastaaruande lisad 41
Lisa 1 Arvestus- ja aruandluspõhimõtted 41
Lisa 2 Raha 46
Lisa 3 Nõuded ja ettemaksed 46
Lisa 4 Maksukohustused 46
Lisa 5 Varud 47
Lisa 6 Materiaalne ja immateriaalne põhivara 47
Lisa 7 Võlad ja ettemaksed 48
Lisa 8 Kapitali- ja kasutusrent 48
Lisa 9 Laenukohustised ja –nõuded 49
Lisa 10 Toetused 50
Lisa 11 Müügitulu 51
Lisa 12 Kaubad, toore, materjal ja teenused 52
Lisa 13 Mitmesugused tegevuskulud 52
Lisa 14 Tööjõukulud 52
Lisa 15 Tehingud seotud osapooltega 53
Lisa 16 Muu oluline informatsioon 53
SÕLTUMATU VANDEAUDIITORI ARUANNE 54
Tegevjuhtkonna allkirjad 2024. a majandusaasta aruandele 57
Nõukogu allkirjad 2024. a majandusaasta aruandele 58
Rahvusooper Estonia müügitulu vastavalt EMTAK 2024-le 59

RAHVUSOOPERI LÜHIISELOOMUSTUS

Rahvusooper Estonia tegevusele pandi alus 1865. aastal, kui Tallinnas loodi laulu- ja mänguselts „Estonia“. Seltsi algatusel ja baasil alustas 1906. aastal tegevust professionaalne Teater Estonia, mis 1913. aastal kolis vastvalminud teatrimajja Estonia puiesteel, kus asutakse ka praegu. Pärast draamatrupi likvideerimist 1949. aastal on Estonia muusikateater, pakkudes publikule nii klassikalisi kui ka kaasaegseid ooperi-, balleti-, opereti-, muusikali- ja lastelavastusi. Aastast 1998 kannab teater nimetust Rahvusooper Estonia ning tegutseb avalik-õigusliku institutsioonina vastavalt Eesti Vabariigis 1997. aastal vastu võetud Rahvusooperi seadusele. Seaduse järgi on rahvusooperi eesmärgiks edendada eesti rahvuslikku teatri- ja muusikakultuuri, propageerida ja tutvustada seda Eestis ja välismaal ning teha maailma muusika- ja teatrikultuuri saavutused kättesaadavaks Eestis.

Vastavalt seadusele on rahvusooperi ülesanneteks:
1) ooperi-, balleti-, opereti- ja muusikaližanris loodud teoste avalike esituste regulaarne korraldamine etenduste ja kontsertide näol;
2) etenduste ja kontsertide kõrge kunstilise taseme tagamine;
3) Eesti algupärase muusikateatri repertuaari sihipärane propageerimine, autoritelt uute teoste tellimine ja nende teoste kasutamine;
4) maailma muusika- ja teatrikultuuri väärtteoste ning kõrgetasemeliste külalisesinejate tutvustamine etenduste ja kontsertide kaudu;
5) oma etenduste ning lauljate, tantsijate ja muusikute tutvustamine välismaal;
6) Eestis koolituse saanud lauljate, tantsijate ja muusikute rakendamise tagamine, nendele täiendõppe võimaldamine;
7) tingimuste loomine rahvusooperi kunstilise kollektiivi loominguliseks arenguks;
8) oma etenduste ja kontsertide jäädvustamise korraldamine;
9) osalemine muusikateatrite rahvusvahelises koostöös.

MISSIOON – Rahvusooper Estonia missioon on ooperi- ja balletižanrite arendamine, kõrgetasemeliste kultuurielamuste pakkumine värskel ja mõtestatud moel ning seeläbi muusikateatri traditsioonide säilitamine Eestis.

VISIOON - Rahvusooper Estonia on hinnatuim tööandja Eesti kultuurimaastikul ning omades Põhja- ja Baltimaade üht kõrgetasemelisemat truppi, tegeleb noorte lauljate, tantsijate, muusikute ja lavastajate sihipärase arendamisega. Rahvusooper Estonia on riiklikus kultuuripoliitikas prioriteediks number üks ja Eesti kultuuri saadikuks maailmas.

VÄÄRTUSED
• Unikaalsus – ainus oma seaduse alusel tegutsev teater Eestis. Rahvusooperi säilimine on tagatiseks Eesti muusikateatri ja rikkaliku muusikaajaloo säilimisele eestlaste meeltes.
• Traditsioone väärtustav ja innovaatiline – rahvusooper on aja ja ühiskonna arengutega kaasas käiv organisatsioon, mis oma eesmärkide saavutamiseks kasutab kõige uuemaid tehnoloogiaid, säilitades samal ajal teatri tegevuse aluseks olnud traditsioone.
• Avatus ja paindlikkus – rahvusooperis töötab kohanemis- ja õppimisvõimeline personal, kes suudab ümber orienteeruda vastavalt väliskeskkonna muutumisest tingitud vajadustele.
• Professionaalsus ja usaldusväärsus – rahvusooperi spetsialistide kompetentsist sõltub teatri usaldusväärsus ja koostöövõimelisus, maine ning positsioon ühiskonnas. Rahvusooper on teatrikäitumise ja teatris käimise mõjutaja.

TEGEVUSARUANNE

ETENDUSTEGEVUS

Aastal 2024 toimus kokku 402 etendust ja kontserti (2023. aastal 381). Statsionaaris toimus 377 etendust (2023. aastal 359), neist 79 ooperietendust (2023. aastal 92), 173 balletietendust (2023. aastal 136), 45 operetietendust (2023. aastal 40) ja 80 kontserti (2023. aastal 91). Väljaspool statsionaari toimus 25 etendust ja kontserti (2023. aastal 15 etendust ja kontserti), väljaspool Eestit 0 etendust (2023. aastal 7).

Rahvusooperi repertuaaris oli 2024. aastal 15 ooperit (2023. aastal 12), 13 balletti (2023. aastal 12), 7 operetti (2023. aastal 7) ja 9 lasteetendust (2023. aastal 9).

Etenduse liik
Etenduste arv
Vaatajaid
Teenitud tulu
STATSIONAAR

SUUR SAAL

ooper
67
40 812
944 861
ballett
79
58 030
1 358 714
operett
45
31 617
776 210
kontsert
6
3 567
143 231
TALVEAED

ooper
9
437
2 674
kontsert
61
6 241
52 334
MUUD RUUMID

ooper
3
222
846
ballett
94
8 340
88 229
kontsert
13
1 146
11 920
STATSIONAAR KOKKU
377
150 412
3 379 019
VÄLJASPOOL STATSIONAARI

ooper
8
1 818
54 061
ballett
4
264
4 300
kontsert
13
3 838
53 401
VÄLJASPOOL STATSIONAARI
25
5 920
111 762
KOKKU
402
156 332
3 490 781

Suures saalis oli vaatajaid 134 026 ja saali täituvuseks 83,89% (2023. aastal vaatajaid 123 300 ja saali täituvus 80,44%).
2024. aasta edukamad lavastused olid ooperitest „Võluflööt“, ballettidest „Pähklipureja“ ja operettidest „Pipi Pikksukk".

UUSLAVASTUSED

KABAREE
John Kanderi muusikal
John Van Druteni näidendi ja Christopher Isherwoodi jutustuse ainetel
Maailmaesietendus 20. novembril 1966 Broadhursti teatris
Esietendus Rahvusooperis Estonia 9. veebruaril 2024

Laulusõnad: Fred Ebb
Libreto: Joe Masteroff
Muusikajuht ja dirigent: Kaspar Mänd
Dirigent: Lauri Sirp
Lavastaja: AnnaKarin Hirdwall (Rootsi)
Kunstnik: Caroline Romare (Rootsi)
Valguskunstnik: Peter Stockhaus (Rootsi)
Koreograaf: Adrienne Åbjörn (Rootsi)
Koreograafi assistent: Mehis Saaber
Koormeister: Heli Jürgenson
Koormeistri assistent: Ksenija Grabova
Näitejuht: Helgi Sallo
Lavastuse assistendid: Pirjo Levandi, Silva Valdt
Vastutav pianist-repetiitor: Riina Pikani
Pianistid-repetiitorid: Tarmo Eespere, Jaanika Rand-Sirp, Ave Wagner
Etenduse juhid: Riina Airenne, Rein Lepnurm
Osades:
Konferansjee: Kaarel Targo (Must Kast), Priit Võigemast
Sally Bowles, inglannast kabareelaulja Kit Kati klubis: Piret Krumm, Hanna-Liina Võsa
Clifford (Cliff) Bradshaw, noor Ameerika kirjanik: Heldur Harry Põlda, Kalle Sepp (Starlight Cabaret), Kaarel Targo (Must Kast)
Preili Schneider, majapidajanna: Katrin Karisma, Juuli Lill
Härra Schultz, tema allüürnik ja puuviljapoe omanik: Mart Laur, Jassi Zahharov
Preili Kost, allüürnik, kes teenib elatist madrustele teenuseid osutades: Kadri Nirgi, Karis Trass
Ernst Ludwig, sõbralik ja sümpaatne sakslane: Jaak Jõekallas, Mart Madise
Kit Kati klubi tüdrukud:
Tantsijad:
Svetlana Anslan, Kim Yana Hügi, Triinu Upkin, Karina Laura Leškin, Seili Loorits-Kämbre, Tuuli Peremees, Sandra Riivik, Lisbeth Schellbach
Lauljad:
Karin Helstein, Katri Juss, Merit Kraav, Kadri Kõrvek, Maria Leppoja, Maris Liloson, Jekaterina Lomakina, Danna Malõško, Carol Männamets, Emily Ruus, Greete Ruutma, Merje Uppin
Kit Kati klubi poisid:
Tantsijad:
Luca Giovanetti, Simo Kruusement, Argo Liik, Endro Roosimäe, Pol Monsech, Mehis Saaber, Erik Thordal-Christensen
Lauljad:
Rafael Dicenta, Andrei Karpievitš, Andreas Lahesalu, Antonio Sayago
Bobby, tantsija: Tambet Kikas, Rein Saar, Mehis Tiits
Victor, tantsija: Tambet Kikas, Andreas Lahesalu, Urmas Põldma
Max, Sally armukade sõber, tantsija: Georg Gurjev, Sven Tarlap
Madrused: Luca Giovanetti, Simo Kruusement, Endro Roosimäe
Telefonitüdruk: Sandra Riivik
Tolliametnik: Janari Jorro, Aare Kodasma
Taksojuht: Ivo Onton, Yixuan Wang
Teenindajad: Rene Alas, Rafael Dicenta, Nicola Gracanac, Andrei Karpievitš, Priit Kruusement, Andreas Lahesalu, Ivo Onton, Kim Sargsyan, Antonio Sayago, Mati Vaikmaa, Yixuan Wang
Kaks daami: Svetlana Anslan, Triinu Leppik-Upkin
SS-valvurid: Vitaly Dudkin, Tiit Kaljund, Andreas Lahesalu, Antonio Sayago
Gorilla: Sandra Riivik, Seili Loorits-Kämbre
„Rahalaul“
Jaapanlanna: Kadri Kõrvek, Jekaterina Lomakina, Danna Malõško
Ameeriklanna: Katri Juss, Maris Liloson, Merje Uppin
Venelanna: Karin Helstein, Carol Männamets, Emily Ruus
Sakslanna: Rafael Dicenta, Andrei Karpievitš
Prantslanna: Merit Kraav, Maria Leppoja, Greete Ruutma
Kit Kati klubi külalised, külalised puuviljapoes, inimesed rongijaamas: Rene Alas, Vitaly Dudkin, Triin Ella, Nicola Gracanac, Karolina Huovinen, Siiri Johanson, Janari Jorro, Maria Kais, Tiit Kaljund, Aare Kodasma, Priit Kruusement, Ludmilla Kõrts, Ivo Onton, Külli Ormisson, Pille-Riin Rajavee, Kim Sargsyan, Airi Sepp, Eva Maria Shepel, Kairi Tammaru, Mati Vaikmaa, Yixuan Wang
Rahvusooper Estonia koor ja orkester, Eesti Rahvusballett

GISELLE
Adolphe Adami ballett
Jules-Henri Vernoy de Saint-Georges’i, Théophile Gautier’ ja Jean Coralli libreto Heinrich Heine ainetel
Maailmaesietendus 28. juunil 1841 Salle Le Peletier’s Pariisis
Esietendus 5. aprillil 2024 Rahvusooperis Estonia

Koreograaf ja lavastaja: Michael Pink (Inglismaa)
Põhineb Northern Ballet Theatre’i lavastusel: lavastaja Christopher Gable ja
Kunstnik Lez Brotherston
Originaalkoreograafia: Jean Coralli ja Jules Perrot
Muusika: Adolphe Adam, arranžeering Gavin Sutherland
Muusikajuht ja dirigent: Mikk Murdvee
Dirigendid: Lauri Sirp, Jaan Ots
Kunstnik: Reili Evart
Valgus: Rasmus Rembel
Lavastaja assistent: Jayne Pink (Inglismaa)
Repetiitorid: Linnar Looris, Daniel Kirspuu, Luana Georg, Marina Kesler
Pianistid: Yuliya Braun, Olena Ilnitska

Osades:
Giselle: Ana Gergely, Akane Ichii, Laura Maya, Phillipa McCann, Marta Navasardyan,
Nanae Maruyama, Ketlin Oja
Albrecht: Finn Adams, Joel Calstar-Fisher, William Newton, Francesco Piccinin,
Cristiano Principato, Sergei Upkin, Ali Urata
Hilarion: Nikos Gkentsef, Jevgeni Grib, Marcus Nilson, Francesco Piccinin,
Erik Thordal-Christensen, Connor Williams
Giselle’i ema: Marjana Fazullina, Karina Leškin, Ami Morita, Anna Roberta
Bathilde: Nadežda Antipenko, Marjana Fazullina, Ksenia Seletskaja, Triinu Upkin
Bathilde vend: Andrii Havrõljuk, Vitali Nikolajev
Inimesed getos, ohvitserid: Eesti Rahvusballett
Lapsed: Tallinna Muusika- ja Balletikooli õpilased
Pillimehed getos: Arvo Leibur, Katariina Maria Kits (viiul), Maria Luisk,
Kerstin Laanemets (flööt), Marten Altrov, Mirjam Avango (klarnet), Laur Keller,
Neeme Ots (trompet), Jakob Teppo, Siim Selis (klaver)
Rahvusooper Estonia orkester ja Eesti Rahvusballett

LA DONNA DEL LAGO
Gioachino Rossini ooperi kontsertettekanne 12. aprillil 2024 Rahvusooperis Estonia
Andrea Leone Tottola libreto Sir Walter Scotti samanimelise poeemi ainetel
Maailmaesietendus 24. septembril 1819 Napoli San Carlo teatris

Muusikajuht ja dirigent: Arvo Volmer
Koormeister: Heli Jürgenson
Koormeistri assistent: Ksenija Grabova
Vastutav kontsertmeister: Jaanika Rand-Sirp
Kontsertmeistrid: Ave Wagner, Tarmo Eespere, Riina Pikani
Lavaansambli muusikaseade: Martin Pajumaa
Etenduse juht: Riina Airenne
Konsultant: Jüri Kruus

Osades:
Elena, Douglase tütar, keda hüütakse järveneitsiks: Arete Kerge
Uberto di Snowdon ehk Šotimaa kuningas James V: Nico Darmanin (Malta)
Rodrigo di Dhu, mägilaste mässasjast juht, Elena kihlatu: Juan Francisco Gatell (Hispaania)
Malcolm Groeme, mässajast pealik, Elena armastatu: Helen Lokuta
Douglas d’Angus, Elena isa, mässaja ja kuninga noorepõlve õpetaja: Raiko Raalik
Albina, Elena usaldusalune: Karis Trass
Serano, Douglase poolehoidja: Heldur Harry Põlda
Bertram, kuninga teener: Rafael Dicenta

Rahvusooper Estonia koor ja orkester

TAJULEEBE TANTSULUGU
Esietendus 8. märtsil 2024 Rahvusooperis Estonia

Idee autor ja produtsent: Tuuli Potik
Koreograaf ja lavastaja: Eve Mutso
Kunstnik: Anke Leen Ledda Mikk
Valguskunstnik: Kristjan Suits
Muusikaline kujundus: Talvi Hunt
Animaator: Bertine Høyerholt
Esitajad: Aare Kodasma, Daniel Kirspuu, Hedi Pundonen või Eve Mutso
Klaver ja kalimba: Talvi Hunt või Mari Visnapuumägi

CARMEN
Georges Bizet’ ooper Henri Meilhaci ja Ludovic Halévy libretole Prosper Mérimée samanimelise romaani järgi
Maailmaesietendus 3. märtsil 1875 Pariisi Opéra Comique’is
Esietendus Rahvusooper Estonias 27. septembril 2024

Muusikajuht ja dirigent: Arvo Volmer
Dirigendid: Henri Christofer Aavik, Kaspar Mänd
Lavastaja, dekoratsiooni- ja kostüümikunstnik: Pierre-Emmanuel Rousseau (Prantsusmaa)
Valguskunstnik: Gilles Gentner (Prantsusmaa)
Poistekoori dirigent: Hirvo Surva
Poistekoori koormeistrid: Sara Corriga, Külli Kiivet, Maret Poll
Peadirigendi assistent: Martin Trudnikov
Kostüümikunstniku assistent: Achille Jourdain (Prantsusmaa)
Lavastaja assistent: Silva Valdt
Vastutav pianist-repetiitor: Ave Wagner
Pianist-repetiitorid: Tarmo Eespere, Riina Pikani, Jaanika Rand-Sirp
Etenduse juhid: Riina Airenne, Rein Lepnurm

Osades:
Carmen, mustlasneiu: Marie Gautrot (Prantsusmaa), Helen Lokuta, Aule Urb
Don José, kapral: Thomas Birch (ÜK/Austraalia), Mario Rojas (Hispaania)
Escamillo, toreadoor: Raiko Raalik, Gagik Vardanyan (Armeenia)
Micaёla, külaneiu: Elena Brazhnyk, Kadri Kõrvek, Perrine Madoeuf (Prantsusmaa)
Mercédѐs, mustlasneiu: Merit Kraav, Janne Ševtšenko, Karis Trass
Frasquita, mustlasneiu: Maria Leppoja, Kadri Nirgi, Kristel Pärtna
Dancaїre, salakaubavedaja: Reigo Tamm, Mehis Tiits
Remendado, salakaubavedaja: Mart Madiste, Heldur Harry Põlda
Zuniga, ohvitser: Rauno Elp, Priit Volmer
Morales, kapral: Tamar Nugis, René Soom
Lillas Pastia, kõrtsipidaja: Einar Hillep, Andres Kask

Rahvusooper Estonia koor, orkester ja poistekoor

KONTSERDID NING HARIDUSPROJEKTID RAHVUSOOPER ESTONIA RESTORANIS, KAMMERSAALIS, LAVAL JA BALLETI PROOVISAALIS

Rahvusooper Estonia restoranis

„Punamütsike ja seitse pöialpoissi“ 15.01 kl 10 ja 11.30; 12.02 kl 10 ja 11.30; 26.02 kl 11 ja 12.30; 8.04 kl 10 ja 11.30; 15.04 kl 10.
„Kontsert kõige pisematele“ 20.01 kl 10 ja 11.30; 11.02 kell 10 ja 11.30; 2.03 kl 10 ja 11.30; 23.03 kl 10 ja 11.30; 6.04 kl 10, 11.30 ja 13, 27.04 kl 10, 11.30 ja 13; 18.05 kl 10, 11.30 ja 13; 9.06 kl 10, 11.30 ja 13.

„Kuidas mõista ooperit“ 17.01 kl 10; 18.01 kl 17; 22.01 kell 14.30; 26.01 kl 17; 11.03 kl 11.30 ja 13; 6.05 kl 11.30; 8.05 kl 10.

Valges saalis / Rahvusooper Estonia restoranis

„Orkestrimäng“ 29.01 kl 10 ja 11.30; 28.02 kl 11; 18.03 kell 10 ja 11.30;11.04 kl 9.15: 24.04 kl 11 ja 12.30; 20.05 kl 10 ja 11.30.

Kammersaalis / balleti proovisaalis / maalisaalis

„Kuidas mõista balletti“ 17.01 kl 10; 28.01 kl 15; 19.02 kl 12; 22.02 kl 10; 3.03 kl 10; 11.03 kell 11.30 ja 13; 14.03 kell 10; 21.03 kell 10; 15.04 kl 11.30 ja 13; 19.04 kl 17; 13.05 kl 11.30; 17.05 kl 17; 20.05 kl 13 ja 14.15; 23.05 kl 10.

„Balletilugu“ 15.01 kl 10 ja 11.30; 24.03 kell 10 ja 11.30; 29.04 kell 10 ja 11.30; 27.05 kl 10 ja 11.30.

Estonia laval
„Loomade karneval“ 21.01 kl 10, 11.30 ja 13; 15.02 kell 10, 11.30 ja 13; 22.03 kell 10, 11.30 ja 13; 24.04 kl 10.30, 11.30 ja 13; 10.05 kl 10.30, 11.30 ja 13.

„Tajuleebe tantsulugu“ 8.03 kl 10 ja 11.30; 23.03 kell 11 ja 12.30; 18.04 kl 10 ja 11.30; 12.05 kl 10 ja 11.30.

FESTIVALID JA MUU KUNSTILINE TEGEVUS

RAHVUSOOPER ESTONIA SÜMFOONIAKONTSERT
7. märtsil 2024 Estonia kontserdisaalis
Dirigent: Arvo Volmer
Solist: Kristel Pärtna (sopran)
Koormeister: Heli Jürgenson
Koormeistri assistent: Ksenija Grabova
Rahvusooper Estonia koor ja orkester
Orkestri kontsertmeister: Andrus Haav

Kava:
Gabriel Fauré süit „Pelléas ja Mélisande“ op. 80 (1898)

Jean Sibeliuse kuues sümfoonia d-moll op. 104 (1923)

Allegro molto moderato
Allegretto moderato
Poco vivace
Allegro molto

Vaheaeg

Francis Poulenci Stabat Mater (1950)
Solist: Kristel Pärtna (sopran)

KAKS SÜDANT ¾ TAKTIMÕÕDUS
Rahvusooper Estonia naistepäeva kontsert-õhtusöök
8. märtsil 2024 Rahvusooper Estonia restoranis

Esinesid: Merit Kraav (sopran), Danna Malõško (sopran), Carol Männamets (sopran), Eva Maria Shepel (metsosopran), Rafael Dicenta (tenor), Andrei Karpiyevich (tenor), Janari Jorro (bariton), Rein Saar (bariton), Kim Sargsyan (viiul), klaveril Jaan Ots.

Kavas kaunimad meloodiad Imre Kálmáni, Robert Stolzi, Theo Mackebeni, Richard Rodgersi, George Gershwini, Andrew Lloyd Webberi, Leonhard Bernsteini jt. heliloojate loomingust.

RAHVUSVAHELISE TANTSUPÄEVA GALA – pühendatud meeste tantsule
28. aprillil 2024 Rahvusooperis Estonia

Kunstiline juht: Linnar Looris
Kunstnik: Linnar Looris
Heli ja video: Kalev Timuska
Repetiitorid: Linnar Looris, Marina Kesler, Age Oks, Sergei Upkin
Etenduse juht: Anton Osul

RAHVUSOOPER ESTONIA POISTEKOORI KEVADKONTSERT
21. mail 2024 kell 19.00 Estonia kontserdisaalis

Meeleolukaid kevadisi laule laulavad ettevalmistuskoorid Jukud ja Juhanid, poistekoor ja noormeestekoor, ansamblid ja solistid. Koore juhatavad dirigendid Elina Kaasik, Martin Einmann, Maret Poll ja Hirvo Surva. Ansambleid juhendab ja laulud seab Riivo Jõgi ning klaveril saadavad Andres Lemba ja Riivo Jõgi.

JAZZ-BALLETI KLUBI
Taasesietendus 31. mail 2024 Rahvusooper Estonia kammersaalis

Koreograaf-lavastajad: Triinu Upkin, Sergei Upkin
Muusika ja arranžeering: Dainius Pulauskas
Muusikaline juht ja kaasarranžeerija: Toivo Unt
Kunstnik: Kristel Linnutaja
Valguskunstnik: Rasmus Rembel
Heli: Martin Mänd, Andro Urb
Repetiitorid: Triinu Upkin, Sergei Upkin
Etenduse juht: Anton Osul

Osatäitjad:
Maffiaboss: Sergei Upkin
Bossi ahvatlev kaasa: Phillipa McCann
Bossi ärahellitatud tütar: Beatriz Domingues
Mälestus: Triinu Upkin
Mustergängster: Sacha Barber, Luca Giovanetti
Ka äge gängster: Jan Trninič
Noormees: Oscar Pouchoulin
Neiu: Karite-Mirell Mander, Evelin Agu

Jazz-ansambel JBB, solistid:
Raul Sööt (tenorsaksofon), Jason Hunter (trompet), Nikita Korzoun (altsaksofon, sopransaksofon), Edmunds Altmanis (bassklarnet), Artis Boriss (klaver, süntesaator), Rauno Pella (kitarr, löökpillid), Toivo Unt (kontrabass, basskitarr), Toomas Rull (trummid), Martin Trudnikov (akordion), Mai Rosenroth-Unt (viiul)

KODU ON PÜHA
Rahvusooper Estonia poistekoori kontsert 1. juunil 2024 Tallinna Metodisti kirikus

Lastekaitsepäeva kontserdil esitasid René Eespere laule rahvusooperi poistekoori Jukud ja Juhanid. Solistid olid Ivo Linna, Elo Toodo, Aurelia Eespere ja Peeter Veltmann. Neid saatis instrumentaalansambel René Eespere juhatusel. Dirigendid: Elina Kaasik, Martin Einmann ja Maret Poll.

TALLINNA MUUSIKA- JA BALLETIKOOLI GALA
3. juunil 2023
Esinesid:
Klassikalise suuna lõpetajad: Andriana Antoniou, Olha Bestrenko, Yura Hanasaka, Viktoriya Piekhotina, Violeta Vedenina (erialaõpetaja Kaja Kreitzberg).
Kaasaegse suuna lõpetajad: Matilda Kaare, Akreta Dia Kampe, Iris Murumets, Mirell Mõtlik, Arina Šarapova (erialaõpetajad Anita Kurõljova ja Eve Andre-Tuga).

ATLANTISE KEISER
Viktor Ullmanni ühevaatuseline ooper Peter Kieni libretole
Maailmaesietendus 23. mail 1995 Hollandi Rahvusooperis
Esietendus 14. augustil 2024 Von Krahli teatris Telliskivi loomelinnakus

Etendused 14., 15., 16., 17., 18., 21. ja 22. augustil 2024

Muusikajuht ja dirigent: Kaspar Mänd (Rahvusooper Estonia)
Lavastaja: Peeter Jalakas (Von Krahl)
Dramaturg: Taavi Eelmaa
Kunstnik: Kristel Zimmer
Valguskunstnik: Priidu Adlas
Videokunstnik: Emer Värk
Lavastuse assistent: Karin Andrekson
Liikumisjuht: Mehis Saaber
Pianistid-repetiitorid: Jaanika Rand-Sirp, Ave Wagner

Osades:
Keiser Overall: Tamar Nugis
Valjuhääldi: Mart Laur
Arlekiin: Rafael Dicenta
Surm: Priit Volmer
Trummilööja: Juuli Lill
Sõdur: Heldur Harry Põlda
Bubikopf, sõdur: Kristel Pärtna

Rahvusooper Estonia solistid ja orkester

TEATRILAAT
25. augustil 2024 Rahvusooperis Estonia

VANA TALLINN GALA
31. augustil 2024 Rahvusooperis Estonia

Dirigent: Arvo Volmer
Solistid: Julieth Lozano Rolong (sopran, Colombia), Marie Gautrot (metsosopran, Prantsusmaa), Mario Rojas (tenor, Hispaania), Gagik Vardanyan (bariton, Armeenia), Raiko Raalik (bass, Rahvusooper Estonia)
Koormeister: Heli Jürgenson
Koormeistri assistent: Ksenija Grabova
Rahvusooper Estonia orkester

Õhtujuht: Jassi Zahharov

FAUSTI NEEDMINE
Hector Berliozi dramaatiline legend
Hector Berliozi, Almire Gandonnière’i ja Gérard de Nervali libreto Johann Wolfgang von Goethe „Fausti“ ainetel
Maailmaesiettekanne 6. detsembril 1846 Pariisi Opéra-Comique’is
Kontsertettekanne Estonia kontserdisaalis 19. oktoobril 2024

Dirigent: Arvo Volmer
Koormeister: Heli Jürgenson
Vastutav pianist-repetiitor: Jaanika Rand-Sirp
Pianist-repetiitor: Ave Wagner

Solistid:
Faust – Valentyn Dytiuk (tenor, Ukraina)
Méphistophélès – Raiko Raalik (bass)
Marguerite – Marion Lebegue (sopran, Prantsusmaa)
Brander – Priit Volmer (bass)
Taevane hääl – Kati Jaanimäe (sopran)

Rahvusooper Estonia koor ja orkester, Eesti Rahvusmeeskoor

KÕNELEVAD HELID – ARNOLD SCHÖNBERG 150
Kontsert Eesti Muusika-ja Teatriakadeemia suures saalis 7. novembril 2024

Dirigent: Kaspar Mänd
Kristel Pärtna (sopran), Jaanika Rand-Sirp (klaver)
Rahvusooper Estonia orkester

KAVA
„Kirgastunud öö“ keelpillisekstetile
Arnold Schönbergi laulud „Neli laulu“ op. 2 ja „Kabareelaulud“
Esimene kammersümfoonia

RAHVUSOOPER ESTONIA POISTEKOORI HINGEDEPÄEVA KONTSERT
2. novembril 2024 Tallinna Jaani kirikus

Dirigent: Hirvo Surva
Koormeistrid: Maret Poll, Mariliis Kreintaal, Sara Corriga
Solistid: Peeter Sarapuu (fagott), Heigo Rosin ja Andres Lemba (löökpillid)
Rahvusooper Estonia poistekoor, Rahvusooper Estonia keelpilliorkester

VALGUS MAAILMA LÕPUST
Jevgeni Gribi ja Alisson Kruusmaa ballett
Maailmaesietendus Rahvusooperis Estonia 29. novembril 2024

Koreograaf-lavastaja: Jevgeni Grib
Helilooja: Alisson Kruusmaa
Muusikajuht ja dirigent: Kaspar Mänd
Dirigent: Andres Kaljuste
Libretist: Eero Epner
Dekoratsioonikunstnik: Kristjan Suits
Kostüümikunstnik: Tanel Veenre
Valguskunstnik: Priidu Adlas
Repetiitorid: Daniel Kirspuu, Marina Kesler, Luana Georg, Katrin Kivimägi, Marina Volkova
Etenduse juht: Anton Osul

Osades:
Naine: Laura Maya, Marta Navasardyan, Ketlin Oja
Mees: Joel Calstar-Fisher, Marcus Nilson, Francesco Piccinin, Cristiano Principato, Liam Strickland
Naine 2: Marjana Fazullina, Nanae Maruyama, Ami Morita, Anna Roberta
Mees 2: Nikos Gkentsef, William Newton, Ali Urata
Lind: Akane Ichii, Nanae Maruyama, Phillipa McCann
Laps: Robert Kulla (Tallinna Muusika- ja Balletikool)
Loodusjõud: Antonio Gallo, Sacha Genet, Luca Giovanetti, Nikos Gkentsef, Akane Ichii, Marjana Fazullina, Caroline Hamilton, Karina Laura Leškin, Anne-Sophie Marjeram, Phillipa McCann, Marcus Nilson, Ketlin Oja, Francesco Piccinin, Maarja Praks, Cristiano Principato, Ksenia Seletskaja, Liam Strickland, Connor Williams
Maailma teke ja kaasaeg: Eesti Rahvusballeti tantsijad
Vokaalsolistid: Kadri Kõrvek (sopran), Karis Trass (metsosopran)

Rahvusooper Estonia orkester, Eesti Rahvusballett

RAHVUSOOPERI JÕULUKONTSERT
12. detsembril 2024 Tallinna Jaani kirikus

Dirigent: Arvo Volmer
Solistid: Kristel Pärtna (sopran), Kadri Kõrvek (sopran), Juuli Lill (metsosopran), Yixuan Wang (tenor), Priit Volmer (bass)
Koormeister: Heli Jürgenson
Rahvusooper Estonia solistid, koor ja orkester

KAVA
Wolfgang Amadeus Mozart (1756–1791)
Motett „Exsultate, jubilate!“ KV 165
„Vesperae solennes de confessore“, K. 339

RAHVUSOOPER ESTONIA POISTEKOORI JÕULUKONTSERT „JÕULUD JÕUDVAD“
16. detsembril 2024 Estonia kontserdisaalis

Dirigendid: Mariliis Kreintaal, Maret Poll, Martin Einmann, Hirvo Surva
Klaveril: Andres Lemba, Maret Poll, Riivo Jõgi

HARJUMAA BALL
30. detsembril 2024 Rahvusooperis Estonia

ESTONIA BALL – SUURLINNADE TULED
31. detsembril 2024 Rahvusooperis Estonia

Kunstilised juhid: Jaan Ots, Reigo Tamm
Dirigendid: Jaan Ots, Martin Trudnikov
Kunstnik: Reili Evart
Valguskunstnik: Rasmus Rembel

Solistid: Elena Brazhnyk (sopran), Kadri Kõrvek (sopran), Hanna-Liina Võsa (sopran), Rafael Dicenta (tenor), Raiko Raalik (bass), Silvia Ilves (tšello), Johan Randvere (klaver), Pääru Oja (kitarr), Indrek Kruusimaa (kitarr), Martin Trudnikov (akordion), Olav Ehala (klaver)

KONTSERDID KAMMERSAALIS

MUUSIKA EESTILE
22. veebruaril 2024 Rahvusooper Estonia kammersaalis
Esinesid Helen Lokuta (metsosopran), Tamar Nugis (bariton), Ingely Laiv-Järvi (oboe), klaveril Tarmo Eespere.

SCHUBERTIAAD
21. märtsil 2024 Rahvusooper Estonia kammersaalis

Esinesid Heldur Harry Põlda (tenor), Mari Poll-Novakovic (viiul), Kaarel Veenre (vioola), Andreas Lend (tšello), Michele Bonfante (kontrabass), klaveril Jaan Ots.

MUUSIKALISED RÄNNAKUD
18. aprillil 2024 Rahvusooper Estonia kammersaalis

Esinesid Janne Ševtšenko (sopran), Raiko Raalik (bass), Eda Peäske (harf), Lisa Kawasaki-Järvi (flööt), klaveril Riina Pikani.

SÜGISTERVITUS
3. oktoobril 2024 Rahvusooper Estonia kammersaalis

Esinesid Maria Goršenina (viiul), Adrián Bravo Lopez (viiul), Seulki Lee (tšello), Alexander Avramenko (klarnet) ja Jakob Teppo (klaver).

ITAALIA MUUSIKA ÕHTU
21. novembril 2024 Rahvusooper Estonia kammersaalis

Esinesid Aare Saal (bariton), Sigrid Kuulmann (viiul), Edmunds Altmanis (klarnet), Tarmo Eespere (klaver).

AASTALÕPUKONTSERT PUHKPILLIDEGA
19. detsembril 2024 Rahvusooper Estonia kammersaalis
Esinesid Maria Luisk (flööt), Francesco Ciarmatori (oboe), Alexander Avramenko (klarnet), Camilla Di Pilato (fagott), Jürnas Rähni (metsasarv), Jaan Ots (klaver).

JUUBELID

PIPI PIKKSUKK – Ülo Vinter 100!
10. jaanuaril 2024
PÄHKLIPUREJA – Viktor Fedortšenko 70!
20. jaanuaril 2024
LUMIVALGEKE JA 7 PÖIALPOISSI – Erika Tetzky 130!
1. märtsil 2024
DON PASQUALE – Lydia Roos 70!
3. märtsil 2024
JEANNE D’ARC – Arne Mikk 90!
18. aprillil 2024
LÕBUS LESK – Jassi Zahharov 70!
3. oktoobril 2024
KABAREE – Ülle Ulla 90!
15. novembril 2024

KÜLALISESINEMISED

Pärnu-Jaagupi spordikeskuses
23. aprillil 2024 Giuseppe Verdi ooper „La traviata“

TEENINDATUD KÜLALISETENDUSED KONVERENTSID JA VASTUVÕTUD
2024. aastal toimus Rahvusooper Estonia teatrisaalis, kammersaalis, restoranis, Valges ja Sinises saalis üle 80 ürituse. Kokku külastas rahvusooperit erinevate sündmuste raames ligikaudu 8000 klienti. Suuremad ning olulisemad kliendiüritused olid Vabariigi Presidendi Kantselei 106. aastapäeva tähistamine veebruarikuus, Tallinna Muusika- ja Balletikooli gala, SEB vastuvõtud, DMC kliendiüritus, külalisetendused ballett „Tuhkatriinu“ (3.03, 14.10 ja 25.11) ja Wayne McGregori kaasaegne ballett novembrikuus.

Kammersaalis toimus kammerkontsertide sari ja „Jazz-balleti klubi“ ning Estonia restoranis naistepäeva kontsert-õhtusöök. Estonia Seltsi kogunemised toimusid kord kuus Estonia restoranis ja aastakoosolek Valges saalis ning üldkogu teatrisaalis. Igasuvine noorte balletitalentide seminar toimus juulis ja augustis teatri proovisaalides, kulmineerudes kahe galaga teatrisaalis. Suuremad kliendid on olnud Harjumaa Omavalitsuste Liit, SEB, Tallinna Kesklinna Valitsus, Kultuuriministeerium, Prantsuse Lütseum, Lasnamäe Muusikakool ja Vabariigi Presidendi Kantselei, festival Koolitants, Tallinna Filharmoonia Birgitta festival, Ühinenud Ajakirjad OÜ, Tallinna Piiskopkond. Lisaks toimusid suvel filmi „Orphea in Love“ Eesti esilinastus ja International Ballet Competition Workshop, mis lõppes rahvusvahelise Suveöö balletigalaga. Külalisetendusi andsid teater Vanemuine (ballett „Ohtlikud suhted“, draamaetendus „Kõik minu emast“), teater Endla („Normann vallutaja“) ja teater Ugala („Kaheteistkümnes öö“). Rahvusooperi väljasõit toimus aprillis Pärnu-Jaagupisse etendusega „La traviata“.

Toitlustusosakond teenindas 2024. aastal tellimusürituste kliente, etenduste ja kontsertide külastajaid teatri kohvikutes Arlekiin ja Colombina, Sinise ja Valge saali kohvikutes, Eesti Kontserdi ruumides asuvates baarides ja kohvikus Pizzicato ning Estonia restoranis. Söögitoas teenindati oma maja töötajaid, RAMi ning ERSO kollektiive, Eesti Kontserdi, Eesti Teatriliidu ning Eesti Teatri Agentuuri ja Eesti Draamateatri töötajaid. Kokku teenindati 2024. aastal erinevate ürituste raames 52 000 külastajat (2023. aastal 54 211 külastajat). Antud numbrid ei kajasta igapäevaste külastajate numbreid kohvikutes, restoranis ja söögitoas. Hoolimata sellest, et arvuliselt on number väiksem, kui aastal 2023, siis käive on osakonnal tõusnud – inimese kohta kulutati rohkem.

NÄITUSED

Parteri galerii
• Septembris oli esemekappides hooaja uuslavastuse „Carmen“ puhul eksponeeritud postkaardid ja Londoni Kuningliku Ooperi kavaleht Prantsuse suursaadiku Eestis Emmanuel Mignot’ erakogust, samuti esemed Estonia varasematest lavastustest, Carmeni ja Escamillo kostüümid 2011. aasta lavastusest ning Estonia lavastuste afišid.
• Novembris oli parteri galeriis Ülle Ulla 90. sünniaastapäevale pühendatud näitus, kus eksponeeriti Tangolita kostüümi Ago-Endrik Kerge lavastatud Ábrahámi operetist „Savoy ball“ (1982) ja Fräulein Schneideri kostüüm Kerge lavastatud Kanderi muusikalist „Kabaree“ (1984). Lisaks tema eluteed kajastav fotogalerii ning kaks unikaalset Luulik Kokamäe maali Ülle Ullast. Näituse kuraatorid olid Mattias Sonnenberg ja Ülle Kogerman.
• Detsembris oli Hendrik Krummi 90. sünniaastapäeva puhul üleval fotonäitus tema lavateest.
• Aastavahetuse balliks jõudis publikuni fotonäitus „111 aastat Estonia esimesest ballist“.

Turundusprojektid:
• 15.01 Haridustöö juht Tuuli Potik ja kommunikatsioonijuht Marion Leppik osalesid EETEAL-is toimuval Eesti etenduskunstide arengukava koostamise seminaril.
• 4.–5.03 toimus Koolimäe loomemajas alajuhtide arenguseminar, mille raames osaleti Signe Vesso juhtimiskoolitusel ning viimistleti uut arengukava aastateks 2025–2030.
• 9.03 Rahvusooper Estonia alustas koostööd Pariisi Opéra Comique’iga, mille tulemusena jõudis Pariisis publiku ette kahest teosest koosnev lavastus „Pulcinella“ & „Hispaania tund“. Igor Stravinski mängulisest ooperiga pikitud lühiballetist ning Maurice Raveli tantsulisest lühiooperist koosnev žanriülene koostööprojekt jõuab Eesti publiku ette järgmisel hooajal. Projekti toob lavale nelja Césari auhinnaga pärjatud Prantsuse filmi- ja teatrilavastaja, stsenarist ning näitleja Guillaume Gallienne. Ühist tööprotsessi käisid Pariisis kinnistamas rahvusooperi peadirektor Ott Maaten, loominguline juht ja peadirigent Arvo Volmer ning tehnikadirektor Taivo Pahmann. Peadirektor Ott Maaten peab rahvusvahelist koostööd väga oluliseks. „Arvan, et tegemist on rahvusvahelises plaanis märgilise koostööga. Taoline ühisprojekt Euroopas väga olulise muusikateatriga sillutab teed edasiseks Rahvusooper Estonia kunstiliseks koostööks ja arenguks,“ märkis Maaten. Rahvusooper jätkab oma tegevuses rahvusvahelise koostöö ning ühisprojektide osakaalu suurendamist, mis võimaldab tutvustada Eesti kultuuri maailmas ja Rahvusooper Estonia loomingut maailmalavadel ning teha maailma muusikakultuuri pärlid kättesaadavaks Eesti publikule.
• 20.03 Turundusjuht Rein Mikk osales Kultuuriministeeriumi poolt korraldatud erarahastuse kaasamise ning kultuuriinstitutsioonide rahastusallikate mitmekesistamise arutelul Filmimuuseumis.
• 21.–22.03 Sotsiaalmeedia sisuloojad Maarja Pärn ja Valeriya Ferschel osalesid Varssavis Poola Rahvusooperis toimunud Opera Europa digifoorumil, kus keskenduti lühivormingusisu audiovisuaalsele loomisele, uutele tehnikatele ja digitaalsetele võimalustele, kuidas teatris toimuvat uutel viisidel avalikkuse ette viia.
• 21.–23.03 Ooperiosakonna koosseisude planeerimise juht Helen Lepalaan ja kommunikatsioonjuht Marion Leppik osalesid Zagrebis toimunud Opera Europa produktsioonifoorumil, kus keskenduti rahvusvaheliste ühisprojektide korraldamise ühtsete aluste väljatöötamisele, koostööprojektide ja rendilavastuste rahastamisele ning meeskonnasisese kommunikatsiooni parandamisele.
• Aprillis valmis publiku-uuring, mis heidab valgust sellele, kuidas publik meid näeb ja hindab. Uuringus osales rekordarv inimesi – ligi 2000 – ning küsitluse viis läbi ja seda analüüsis uuringufirma NORSTAT.
• 29.04 algas uue 119. hooaja piletimüük.
• 6.–7.05 toimus Estonia laval Koolitants 2024 finaalkontserdid. Osales ligikaudu 700 noort.
• 24.05 külastas rahvusooperit lavastuse „Madama Butterfly“ koostööpartnerid Brescia ooperimajast: teatrijuht Umberto Angelini, ooperijuht Alessandro Trebeschi ja korraldusjuht Francesca Bellone.
• 2.–3.06 viibisid peadirektor Ott Maaten ja tehnikadirektor Taivo Pahmann Vilniuses Leedu Rahvusooperis ja kohtusid peadirektori kohusetäitja Audrius Kundrotase, asedirektori ja kunstilise juhi Jurgita Skiotytè-Norvaišienè ning produktsiooni-, ürituste ja ringreisiosakonna juhi Arturas Alenskasega, et arutada Rahvusooper Estonia võimalikke külalisetendusi Vilniuses oktoobris 2025.
• 10.–11.06 toimus Koolimäe loomemajas järjekordne alajuhtide arenguseminar, millega jõudis ühtlasi lõpule uue arengukava viimistlemine. Seminari käigus toimus ka tagasisidestamise koolitus, mille viis läbi Signe Vesso.
• 25.08 toimunud teatrilaadal müüdi 6 517 piletit, mis on 162 piletit vähem võrreldes eelmise aastaga.
• 29.–31.10 viibisid peadirektor Ott Maaten ja tehnikadirektor Taivo Pahmann Poolas, Bydgoszczi linnas asuvas Opera Nova ooperimajas, kohtusid teatri juhtkonnaga, tutvusid teatri tehniliste võimalustega ja arutasid koostöövõimalusi. Opera Nova korraldab igal kevadel rahvusvahelist ooperifestivali, kuhu ka meid tulevikus esinema oodatakse.
• Novembri esimesel nädalal osalesid peaadministraator Age Kraus ja kommunikatsioonijuht Marion Leppik Brüsselis La Monnaie ooperimajas Opera Europa produktsioonitöötajate foorumi raames toimunud juhtimiskoolitusel ning aruteludel, kuidas arendada organisatsioonikultuuri ja töökeskkonda ning leida jätkusuutlikke võimalusi teatri strateegiliste eesmärkide elluviimiseks.
• Novembri esimesel nädalal osales turundusjuht Rein Mikk Helsingis Visit Estonia ja laevafirmade kohtumisel, kus arutati koostöövõimalusi ning tõdeti, et soomlastel on jätkuvalt suur huvi külastada nii Eestit kui rahvusooperit. Visit Estonia teeb koostööd Eesti turismisihtkohtade juhtimisorganisatsioonidega ja sadade ettevõtetega üle Eesti eesmärgiga leida piirkonnas koostööpartnereid, arutada äriideid, ühiseid projekte ja tegevuskavasid.

Koolitusprojektid täiskasvanutele:
• Õhtusöök-vestlus „Rambipalavik enne esietendust“: „Kabaree“ (9.02), „Giselle“ (5.04), „Madama Butterfly“ (24.05), „Carmen“ (27.09), „Valgus maailma lõpust“ (29.11)
• Esietendustega seotud infotunnid külastajatele: „Kabaree“ (11.02), „Giselle“ (7.04), „Madama Butterfly“ (26.05), „Carmen“ (29.09), „Valgus maailma lõpust“ (1.12)
• Toimusid etenduse-eelsed ekskursioonid eesti, inglise ja vene keeles.

Laste- ja noorteprojektid
• 11.01 toimus õpetajate teabepäev, millest võttis osa üle 100 õpetaja.
Teabepäev algas ekskursioonidega, millele järgnesid loengud: Triinu Upkini „Balletiartisti argipäev“, Priit Aimla „Kuidas saada orkestrandiks“ ning Triin Ella „Häälehäired ja ebatervislik häälekasutus lastel“. Pärast loenguid toimus infotund, mille käigus tutvustasime eelkõige rahvusooperi haridusprojekte. Teabepäeva lõpuks oli õpetajatel võimalus vaadata Giacomo Puccini ooperit „Tosca“.
• 26.03 toimus IX koolinoorte teatripäev „Teatri mitu nägu“, mis tõi Haapsallu kokku peaaegu 750 koolinoort 21 Eesti koolist. Päeva jooksul toimus 47 töötuba, vestlusringi, trenni, proovi jpm. Neid andis kokku üle 60 juhendaja 17 teatrist ja teatrikõrgkoolist. Rahvusooperist oli kohal kolm töötuba „Grimmi töötuba“, „Maski meisterdamise töötuba“, „Kõne- ja laulumängude töötuba“ ning haridusprojekt „Orkestrimäng“.
• Aprilli alguses nimetas Ivica Mägi Autismikool Rahvusooperi Estonia aasta kultuuriasutuseks olulise panuse andmise eest autismivaldkonna toetamisse ja arendamisse.
• 19.04 kell 10 ja 11.30 toimus haridusprojekt „Balletilugu“ Narva Eesti Gümnaasiumis
• 20.04 kell 10 ja 11.30 toimus haridusprojekt „Kontsert kõige pisematele“ Narvas, NART’sis.
• 12.09 toimunud õpetajate teabepäeval osales 230 õpetajat, kes kuulasid Mart Miku ja Arne Miku loengut „Estoniast ja estoonlastest“, külastasid ekskursioone, haridusprojekti „Kuidas mõista ooperit“, infotundi teatrisaalis, kus kõnelesid Arvo Volmer, Helen Lepalaan, Linnar Looris ja Ott Maaten ning Gaetano Donizetti ooperi „Don Pasquale“ õhtust etendust.
• 30.10 toimus kultuuriministeeriumi ja Eesti Puuetega Inimeste Koja koostöös koolituste sarja „Ligipääsetavuse edendamine kultuuris ja spordis“ viimane loengupäev „Psüühilise erivajadusega külastaja ligipääsetavus“, mille raames rääkis haridustöö juht Tuuli Potik rahvusooperi kogemusloo „Tajuleebe tantsuloo“ tegemisest ja erivajadustega inimeste kaasamisest.
• 7.12 toimus Valges saalis estoonlaste laste jõuluhommik. Lastega kohtusid Malviina, Kass ja Rebane muusikalist „Buratino“ ning jõuluvana.

Haridusprojektid noorele publikule rahvusooperis ja mujal
• „Kontsert kõige pisematele“ – 6 434 külastajat
• „Balletilugu“ – 743 külastajat
• „Orkestrimäng“ – 1 146 külastajat
• „Punamütsike ja seitse pöialpoissi“ – 1 701 külastajat
• „Kuidas mõista balletti“ – 1 044 külastajat
• „Loomade karneval“ – 3 290 külastajat
• „Kuidas mõista ooperit“ – 1 098 külastajat
Kokku osales haridusprojektides 15 496 inimest.
Ekskursioone külastas 2024. aastal 5 272 inimest.

Toetajad ja sponsorid:
• Rahvusooper Estonia on tänulik 5 peasponsorile, kes vaatamata maailma majanduse keeristele on pidanud oluliseks teatriga koostööd teha:
Hooaja kuldsponsor – Tallink
Kuldsponsor – SEB
Peasponsor – Liviko
Peasponsor – Kalev
Peasponsor – Amserv
Toetaja – Alexela
Toetaja – MyFitness
Toetaja – Tamrex

Sisekommunikatsioon
• Esietendusega seotud infotunnid teenindajatele: „Kabaree“ (9.02), „Giselle“ (5.04), „Madama Butterfly“ (24.05), „Carmen“ (27.09), „Valgus maailma lõpust“ (29.11).
• Töötajatele saadeti iganädalane majasisene uudiskiri.

Muu tegevus
• 24.02 toimus Rahvusooperis Estonia vabariigi aastapäeva presidendi vastuvõtt.
• 25.10 tähistati rahvusvahelist ooperipäeva. Estonias toimusid sel päeval järgmised sündmused: koostöös Estonia Seltsiga avati Sinises saalis kunstnik Rein Raamatu maal Georg Otsast. Eksponeeritud oli ka Giuseppe Verdi ooperist „Othello“ pärit Jago kostüüm, millega on Georg Otsa antud maalil kujutatud. Lisaks toimusid ekskursioonid ning haridusprojekt „Kuidas mõista Itaalia ooperit „Madama Butterfly“, millele järgnes „Madama Butterfly“ etendus. Kõigi hooajal mängukavas olevate Itaalia ooperite (Puccini „Madama Butterfly“, Verdi „Trubaduur“ ja „Jeanne d’Arc“, Donizetti „Don Pasquale“) piletid olid soovijatele 20% soodsamad.
• 2.11 tähistati ülemaailmset balletipäeva üritusega „Ballett ja kringel“: laval oli balletitrupi treeningtund kõigi repetiitorite juhendamisel ning pärast pakuti publikule kohvi ja maitsvat kringlit. Publikul oli võimalus osaleda vestluses Eesti Rahvusballeti solistidega.
• 6.–19.03 viibisid kostüümiosakond ja Janika Olup grimmiosakonnast enesetäiendusreisil Pariisis. Reis toimus Rahvusooper Estonia ja Kultuurkapitali toetusel. Külastati Opéra Comique’i kostüümiosakonda ning lavatagust ja vaadati uue ühisprojekti „Pulcinella“ & „Hispaania tund“ peaproovi. Samuti õnnestus külastada Opéra Bastille’d, kus viibiti kostüümidega seotud ruumides ja lava taga ning vaadati ooperit „Beatrice di Tenda“. Käidi ka Palais Garnier’s ehk Pariisi Ooperimajas (Opéra de Paris), kus osaleti giidiga majatuuril. Ühtlasi vaadati mitmeid moekunstinäitusi (sh Iris Van Herpen. Sculpting the Senses, Alaïa / Grès. Beyond Fashion, Yves Saint Laurent’i näituseid ja Palais Galliera moemuuseumi). Käidi Pariisi Tarbekunstimuuseumis, kus õnnestus näha väljapanekut spordirõivastest, mis oli selle aasta Pariisi olümpiamängudele pühendatud. Külastamata ei jäänud ka Moulin Rouge.
• 18.–20.04 osalesid kostüümiosakonna juhataja Airi Laas, tema asetäitja Klarika Verliin ja grimmiosakonna juhataja Janika Olup ooperimajade võrgustiku Opera Europa kostüümi- ja grimmifoorumil Zürichis. Foorumil käsitleti kestliku tootmise (kangaste taimse värvimise, pesupesemise säästlike tehnoloogiate, kanga ning juuste ümbertöötlemise), töökoormuse juhtimise, taaskasutuse, käitumisjuhiste ja ühisproduktsioonidega seotud teemasid. Lisaks oli võimalus külastada Zürichi ooperimaja töökodasid ning vaadata nende ja Opéra Comique’i ühistööna valminud lavastust „Carmen“.
• Juunist augustini viis loovorganisatsioonide nõustaja, teatriuurija ja organisatsioonikäitumise spetsialist Monika Larini läbi rahvusooperi tööprotsesside ja nn. hallide alade kaardistamise küsimustiku teatri töötajate hulgas, et parandada töökorraldust ja info liikumist. Kaardistamine toimus nii veebiküsimustiku kui ka personaalsete vestluste abil.
• 16.09 tähistati teatri Valges saalis teatri 118. sünnipäeva.
• 28.09 oli ETV eetris „Eesti mäng“, kus osalesid esitantsija Anna Roberta, ooperisolist Priit Volmer ja orkestrant Mart Laas.
• 24.09 toimus Stenbocki maja ees Eesti Teatriliidu eestvedamisel pikett, kus avaldati meelepaha Vabariigi Valitsuse otsuse üle külmutada kultuuritöötajate palgad aastani 2028. Kultuuritöötajate miinimumpalk on olnud pikalt ja on ka praegu madalam riigi keskmisest, kuigi meil on nii riigi kultuuri arengukavades kui ka koalitsioonilepetes lubatud, et miinimumpalk tuleb tõsta vähemalt riigi keskmiseni. Pooled kõrgharidusega kultuuritöötajatest teenivad oluliselt alla Eesti keskmise, vähem kui 1650 eurot kuus brutotasuna. Meeleavalduse kõneisikud olid teatriliidu esimees Gert Raudsep ja näitlejate liidu esimees Reimo Sagar.
• 26.09 toimus Prantsuse Instituudis muusikateadlase William Osmond’i avatud ingliskeelne loeng „The Trials and Tribulations of Carmen Over the Last 150 Years“ seoses „Carmeni“ uuslavastusega Estonias.
• 15.10 toimus Riigikogu ees teatritöötajate pikett, mis oli suunatud järgmise aasta riigieelarve esimese lugemise vastu, kus käsitleti kultuurivaldkonna ebaproportsionaalset eelarvekärbet võrreldes teiste valdkondadega. Lisaks kutsuti üles diskussioonile teemal, kui suur peaks olema Eesti Vabariigi kultuurieelarve nii headel kui ka halbadel aegadel. Valitsuse 132,1 miljonilisest kärpest 2025. aastal moodustab Kultuuriministeeriumi 13,43 miljonit 10,16%, aga samal ajal on Kultuuriministeeriumi eelarve osakaal riigieelarvest 1,77%. See ei ole solidaarne. Osaleti ühtse plakatiga „Solidaarsus??? 1,77% riigieelarvest, 10,16% kärpest“.
• 23.10 toimus Estonia restoranis balletitantsijatele spordiarst dr Kaileen Raudsepa spordispetsiifiline esmaabiloeng.
• 24.–27.10 viibisid peadirektor Ott Maaten ja ooperiosakonna koosseisude planeerimise juht Helen Lepalaan Torinos Opera Europa kunstilise administreerimise valdkonna konverentsil.
• 2.11 Hingedepäeval käisid estoonlased Metsakalmistul lahkunud kolleegide kalmudel küünlaid süütamas ja endisaegseid estoonlasi mälestamas.
• 25.11 tähistatava rahvusvahelise naistevastase vägivalla lõpetamise päeva puhul algatas President Kaljulaidi Fond eriprogrammi „Vägivallavabaks oranžiga“, et juhtida tähelepanu lähisuhtevägivalla probleemile ja selle lahendustele. Alates 25. novembrist värvusid Eesti suuremad linnad – Tallinn, Tartu, Pärnu – oranžiks, rahvusvaheliselt tunnustatud vägivallavaba tuleviku sümboliks. Oranžiks värvus ka Rahvusooper Estonia hoone.
• 27.11 avati Valges saalis 5. korda toimuv Vello Jürna nimeline lauljate konkurss. Avasõnad ütlesid konkursi korraldajad ja žürii esinaine Aile Asszonyi ning esines eelmise konkursi võitja, tenor Yixuan Wang. Samuti avati Vello Jürna 65. sünniaastapäeva puhul lauljale pühendatud fotonäitus.
• 1.–16.12 toimus traditsiooniline estoonlaste jõuluuste konkurss. Parimaid autasustati 19.12 toimunud estoonlaste jõulukohtumisel.
• 2.12 alates toimus esmakordselt estoonlaste jõululaat veebis, kus Estoonlaste Facebooki grupis toimus keskkonnasõbralik laadategevus.
• 3.–6.12 toimus koostöös Politsei- ja piirivalveametiga Sassis päev, kus estoonlastel oli võimalus olla töövarjuks järgmistel ametikohtadel: PPA kriminalistid, PPA Põhja prefektuuri koerajuht, kommunikatsioonibüroo töötaja, häirekeskuse juhtimiskeskuse töötaja, politseipatrull, lennujaama turvakontroll.
• 16.12 toimunud Vello Jürna nimelise laulukonkursi finaalis selgusid võitjad. Kokku osales konkursil 14 lauljat, nende hulgas 3 rahvusooperi koorilauljat: Emily Ruus, Dragos Andrei Ionel ja Rael Rent. Võitjaks osutus metsosopran Rael Rent, kes pälvis viiest eriauhinnast neli. Talle omistati nii publikulemmiku, Vello Jürna perekonna, Vanemuise teatri kui ka PromFesti eripreemia. Rahvusooper Estonia eripreemia pälvis Dragos Andrei Ionel. Auhinnaga kaasneb võimalus osaleda solistina mõnes järgmise hooaja ooperilavastuses või kontserttegevuses.
• Rahvusooper Estonia nõukogu kinnitas detsembris teatri arengukava aastateks 2025–2030.
• 17.12 toimus Estonia restoranis esmaabikoolitus balletiosakonnale.
• 19.12 toimus Valges saalis traditsiooniline estoonlaste jõulukohtumine.
• Detsembri esimesel nädalal toimus kostüümiosakonnas frakikomplekti lõike- ja õmblemise koolitus Gerard Aroyani, kellel on 35 aastat kogemust Rootsi Kuninglikus Ooperis, juhendamisel. Viiepäevase koolituse käigus sai rahvusooperi kostüümiosakond endale lõiked, mis Gerard Aroyan on välja töötanud paljude aastate jooksul. Lisaks jagas ta palju väärtuslikke nippe õmblemise ja materjalide kasutamise kohta. Viie päeva jooksul said peaaegu valmis kaks frakikomplekti: üks tantsijale ja teine lauljale.
• Rahvusooper Estonia ooperisolist tenor Reigo Tamm on telesarja „Su nägu kõlab tuttavalt“ 9. hooaja võitja. Reigo Tamm astus finaalis võistlustulle koos Birgit Sarrapi, Amanda Hermiine Künnapase ja Jüri Pootsmaniga, kelle hulgast valisid televaatajad oma lemmiku. Auhinnaraha 10 000 eurot annetas Reigo Tamm MTÜle Koos Laste Heaks.

2024. AASTAL TUNNUSTATUD ESTOONLASED
Autasud ja auhinnad
Laura Maya – MyFitnessi tantsuauhind 2024.
Joel Calstar-Fisher – MyFitnessi tantsuauhind 2024.

Eesti teatri aastaauhinnad 2024 (2023. aasta loomingu eest):

Raiko Raalik – Muusikaauhind. Nimiosa eest Eino Tambergi ooperis „Cyrano de Bergerac“ (Teater Vanemuine) ning Golaud’ osatäitmine Claude Debussy ooperis „Pelléas ja Mélisande“ (Rahvusooper Estonia).

Arvo Volmer – Muusikaauhind. Richard Wagneri ooperi „Lohengrin“ ning Claude Debussy ooperi „Pelléas ja Mélisande“ muusikaline teostus (mõlemad Rahvusooper Estonia).

William Newton – Balletiauhind. Vronski Marina Kesleri lavastuses „Anna Karenina“, Stanley Nancy Meckleri ja Annabelle Lopez Ochoa lavastuses „Tramm nimega Iha“, Mees Katarzyna Kozielska ja Serge Lifari lühiballetis „Open Door“ ja adagio lühiballetis „Suite en blanc“ lavastuses „Must/Valge“, Dietz von Egloff Tiit Härmi lavastuses „Õhtused majad“ ning Pähklipureja-prints Pjotr Tšaikovski lavastuses „Pähklipureja“ (kõik Eesti Rahvusballett).

Priit Volmer – Georg Otsa nimeline preemia. Vokaalse meisterlikkuse eest ühes sisukate ja säravate rollikäsitlustega muusikateatri kõigis žanrites: Eichmann (Erkki-Sven Tüüri „Wallenberg“), kolonel Pickering (Frederick Loewe’ „Minu veetlev leedi“), kuningas Marke (Richard Wagneri „Tristan ja Isolde“), don Alfonso (Wolfgang Amadeus Mozarti „Così fan tutte“), Mefisto (Charles Gounod’ „Faust“), Cervantes ja don Quijote (Mitch Leigh’ „Mees La Manchast“), Daland (Richard Wagneri „Lendav hollandlane“), isa Laurent (Charles Gounod’ „Romeo ja Julia“), nimiosa (Gaetano Donizetti „Don Pasquale“), Ferrando (Giuseppe Verdi „Trubaduur“), Sarastro (Volfgang Amadeus Mozarti „Võluflööt“), Heinrich der Vogler (Richard Wagneri „Lohengrin“), Arkel (Claude Debussy „Pelléas ja Mélisande“, kõik Rahvusooper Estonia), Manfred MIM (Manfred MIM-i „Eesti ajalugu. Ehmatusest sündinud rahvas“, Rahvusooper Estonia ja Kanuti Gildi Saal), nimiosa (Sondheimi „Sweeney Todd“), Jürka (Ardo Ran Varrese „Põrgupõhja uus Vanapagan“, mõlemad Teater Vanemuine) ning Rocco (Ludvig van Beethoveni „Fidelio“, Bonni Teater). Samuti laiahaardelise tegevuse eest kontserdilavadel nii kammermuusiku kui ka suurvormide solistina.

Eda Peäske – Otto Hermanni nimeline preemia. Rahvusooper Estonia harfimängija (aastast 1981) ja harfirühma kontsertmeister (aastast 1990), hinnatud nii orkestrandi, solisti, kammermuusiku kui ka pedagoogina, kelle tipptasemel mängus kõlab muusika rütmitäpselt ja nõtkelt, just nii tagasihoidlikult või ekstravagantselt, nagu helilooja on mõelnud.

Karis Trass – Kristallkingakese auhind. Mélisande’i osatäitmine Claude Debussy ooperis „Pelléas ja Mélisande“ (Rahvusooper Estonia).

Kolleegipreemiad 2024
Orkestripreemia – tšellist Mari Poll-Novakovic, Eeva-Maria Laas
Ooperisolisti preemia – metsosopran Raiko Raalik
Kooripreemia – Carol Männamets
Balletisolisti preemia – William Newton
Balletitantsija preemia – Lena Scherer
Administratsioonipreemia – infolaua administraator Liis Kuurme
Etendust teenindava töötaja preemia – grimmiosakonna juhataja Janik Olup
Lavastust ettevalmistava töötaja preemia – kostüümide õmbleja Monika Tänav
Kunstilis-ettevalmistava töötaja preemia – orkestri ja koori direktori assistent Jaanika Rand-Sirp
Maja teenindava töötaja preemia – publikuteenindaja Brita-Liis Oruste
Poistekoori kategooria preemia – Juhanite õppekoori juhataja ja põhikoori koormeister Maret Alango-Poll

SEB publikupreemia – Elena Brazhnyk, Reigo Tamm
MAJANDUSTEGEVUS

2024. aasta oli Rahvusooper Estoniale edukas majandusaasta Rahvusooperi seaduses sätestatud eesmärkide täitmisel.
Rahvusooper teenis müügitulu 2024. aastal kokku 6 203 081 eurot (2023. aastal 5 847 059 eurot). Võrreldes 2023. aastaga suurenes müügitulu 6,09% ehk 356 022 euro võrra.
Piletite müügitulu oli 3 490 781 eurot. Võrreldes 2023. aastaga suurenes piletimüügi tulu (2023. aastal 3 208 375 eurot) 8,80%.
Rahvusooper Estonia toitlustusteenistus teenindas 2024. aastal etenduste külastajaid teatri baarides ja kohvikutes, Rahvusooper Estonia töötajaid söögitoas ja kontserdikülastajaid Eesti kontserdi kohvikus. Toitlustusteenistuse käive oli 2024. aastal 1 544 578 eurot (2023. aastal 1 419 626 eurot). Toitlustusteenistuse käive suurenes 8,80%.
Rahvusooper Estonia tööjõukulud suurenesid 2024. aastal 0,72%. Lavastustega seotud kaupade ja teenuste kulud suurenesid 3,52%.
Toitlustuse kaubakulu suurenes 3,57%. Majandamiskulud vähenesid -3,67%. Kommunaalkulud vähenesid -9,98%.

Rahvusooperi eelarvest moodustas riigi tegevustoetus 67,96% (2023. aastal 70,02%).

Rahvusooperile Estonia eraldati „Riigieelarvelise tegevustoetuse kasutamise lepingu“ alusel toetust 2024. aastal 11 396 432 eurot, (sh. sihtotstarbelist remondifondi toetust 175 000 eurot), (2023. aastal oli tegevustoetus 11 276 432 eurot, sh. sihtotstarbelist remondifondi toetust 55 000).
Veel eraldas Kultuuriministeerium „Riigieelarvelise toetuse kasutamise lepingu“ alusel Rahvusooperile Estonia 555 087 eurot energiasäästlike valguslahenduste investeeringute tarbeks.
Õppelaenu kompenseerimiseks eraldas Vabariigi Valitsus rahvusooperile 850 eurot (2023. aastal 843 eurot).
Rahvusooperi majandustegevus toimub hooaegade kaupa. Rahvusooper Estonia hooaeg kestab 1.augustist kuni 31. juulini.
24. veebruaril 2022.a. toimus Venemaa sissetung Ukrainasse. Sõjaline tegevus Ukrainas ei ole mõjutanud Rahvusooper Estonia majandustegevust.

Kokkuvõtteks – kõigi estoonlaste silmapaistev panus ja riigi toetus on võimaldanud teatri jätkusuutlikust tagada.

Olulisemad suhtarvud 2024. aasta majandustegevuse kohta

2024
2023
%
Saali täituvus (%)
83,89
80,44
+4,29
Külastajate arv
134 026
123 300
+8,70
Müügitulu
6 203 081
5 847 059
+6,09
s.h. piletitulu
3 490 781
3 208 375
+8,80
toitlustuse tulu
1 544 578
1 419 626
+8,80
reklaamitulu
200 277
198 360
+0,97
Tegevuskulud
16 947 501
16 607 429
+2,05
s.h.kauba, materjalide ja teenuste kulu
2 407 508
2 328 635
+3,39
mitmesugused tegevuskulud
1 771 992
1 601 802
+10,62

Olulisemad planeeritud investeeringud 2025. aastal:

• Liigutakse edasi Rahvusooperi hoone laiendusega. Valmistatakse ette rahvusvaheline konkurss parima arhitektuurse lahenduse leidmiseks hoonele
• Seoses juurdeehituse ettevalmistamisega tellitakse täiendavaid uuringuid
• Uuendatakse valgusparki seoses üleminekuga energiasäästlikumatele valgussüsteemidele
• Uuendatakse pilliparki ning käivitatakse pillikompensatsioonide süsteem
• Rahvusooperi hoones täiendatakse ATS süsteeme.

Suhtarvude tabel

2020 2021 2022 2023 2024

Tegevustulud
14 971 433
13 660 090
14 555 326
17 227 799
18 342 805
Tegevuskulud
13 809 729
13 198 507
15 379 491
17 244 690
17 503 194
Finantstulud- ja kulud
-1 232
-179
165
16 887
32 606
Tulem
1 160 472
461 404
-824 000
-4
872 217

Bilansimaht
10 558 456
11 029 103
10 644 919
10 965 870
11 817 488
Käibevarad
1 209 349
1 876 181
1 347 722
2 146 819
2 638 191
Põhivarad
9 349 107
9 152 922
9 297 197
8 819 051
9 179 297
Lühiajalised kohustised
1 408 268
1 486 724
1 957 371
2 291 702
2 271 103
Pikaajalised kohustised
113 420
44 207
13 376
0
0
Netovara
9 036 768
9 498 172
8 674 172
8 674 168
9 546 385
Laenud
233 959
113 420
44 207
13 376
0

Tegevuskulud/Tegevus-tulud
92,24%
96,62%
105,66%
100,10%
95,42%
Laenud/Tegevustulud
1,56%
0,83%
0,30%
0,08%
0%
Käibevara/Lühiajalised kohustised
85,87%
126,20%
68,85%
93,68%
116,16%
Põhivarad/Bilansimaht
88,55%
82,99%
87,34%
80,42%
77,68%
Laenud/Bilansimaht
2,22%
1,03%
0,42%
0,12%
0%
Netovara/Bilansimaht
85,59%
86,12%
81,49%
79,10%
80,78%

Rahvusooper Estonia eelarve täitmine
Tabelis on toodud olulisemad tulu- ja kululiigid.

Tulu liik
Eelarve 2024.a.
Täitmine 2024.a.
Täitmise %

Piletimüügi tulu
2 920 000
3 490 781
119,55%
Kultuuriline teenindamine, kavade müük
102 000
129 417
126,88%
Toitlustus
1 218 000
1 544 578
126,81%
Üüritulud (saalide üürimine)
131 000
160 340
122,40%
Muud tulud
265 800
326 517
122,84%

Kulu liik

Lavastustega seotud kulud
1 434 080
1 875 543
130,78%
Lähetuskulud
38 320
51 624
134,72%
Kommunaalteenused
393 000
350 247
89,12%
Toitlustamine
351 900
474 150
134,74%
Majandamiskulud
188 985
154 272
81,63%
Põhitegevusega seotud muud kulud
118 580
209 640
176,79%

Piletimüügi tulu täituvus oli 2024. aastal 119,55 %. Seoses piletimüügi tulude kasvuga suurenes ka kavade müük. Toitlustusteenuse tulu täideti 126,81 %. Rahvusooper Estonia toitlustus teenindas külastajaid etenduste vaheaegadel ja toimus ka palju tellitud üritusi Rahvusooper Estonia saalides. Samas toitlustuse kulu suurenes võrreldes eelarvega 134,74%. Saalide üürimise tulud täideti 122,40%. Meie saale kasutasid teised teatrid etenduste andmiseks ja erinevad firmad ürituste korraldamiseks. Üüritulude kasvuga seoses suurenes ka muude tulude täitmine 122,84%.
Lavastuste ettevalmistamisega seotud kulud täideti 130,78%. Suurenenud on autoriõiguste kulud, kuna piletimüügi tulu suurenes. Põhitegevusega seotud muude kulude osas (täitmine 176,79%) toimus suurenemine tänu vahendustasude kasvule (seoses piletimüügi suurenemisega suurenevad ka vahendustasud).

Ott Maaten

Rahvusooper Estonia
Peadirektor

RAAMATUPIDAMISE AASTAARUANNE

Bilanss
(eurodes)

Lisa

31.12.2024
31.12.2023

VARAD

Käibevara

Raha
2
2 151 323
1 745 349

Nõuded ja ettemaksed
3
342 482
287 924

Varud
5
144 386
113 546

Käibevara kokku

2 638 191
2 146 819

Põhivara

Materiaalne ja immateriaalne põhivara
6
9 179 297
8 819 051

Põhivara kokku

9 179 297
8 819 051

VARAD KOKKU

11 817 488
10 965 870

KOHUSTISED JA NETOVARA

Lühiajalised kohustised

Lühiajalised kohustised
8,9
0
13 376

Võlad ja ettemaksed
4, 7
2 251 151
2 276 270

Sihtfinantseerimine
10
19 952
2 056

Lühiajalised kohustised kokku

2 271 103
2 291 702

KOHUSTISED KOKKU

2 271 103
2 291 702

Netovara

Kapital

331 532
331 532

Eelmiste perioodide jaotamata tulem

8 342 636
8 342 640

Aruandeaasta tulem

872 217
-4

NETOVARA KOKKU

9 546 385
8 674 168

KOHUSTISED JA NETOVARA KOKKU

11 817 488
10 965 870

Lisad lehekülgedel 41 kuni 53 on raamatupidamise aastaaruande lahutamatud osad.

Tulemiaruanne
(eurodes)

Lisa

2024
2023
Müügitulu
11
6 203 081
5 847 059
Tegevustoetus
10
11 222 282
11 277 275
Varade sihtfinantseerimine
10
712 333
0
Muu tulu sihtfinantseerimisest
10
205 109
103 465
Tulud kokku

18 342 805
17 227 799
Kaubad, toore, materjal ja teenused
12
-2 407 508
-2 328 635
Mitmesugused tegevuskulud
13
-1 771 992
-1 601 802
Tööjõu kulud

Palgakulu
14
-9 570 404
-9 513 701
Sotsiaalmaks
14
-3 197 597
-3 163 291
Tööjõu kulud kokku

-12 768 001
-12 676 992
Põhivara kulum ja väärtuse langus
6
-555 693
-637 261
Tegevustulem

839 611
-16 891
Finantstulud ja –kulud

Muud finantstulud ja –kulud

32 606
16 887
Finantstulud ja –kulud kokku

32 606
16 887
Aruandeaasta tulem

872 217
-4

Lisad lehekülgedel 41 kuni 53 on raamatupidamise aastaaruande lahutamatud osad.

Rahavoogude aruanne
(eurodes)

Lisa

2024
2023
Rahavood põhitegevusest

Aruandeperioodi tulem

872 217
-4
Põhivara kulum ja väärtuse langus
6
555 693
637 261
Sihtfinantseerimise jäägi muutus
10
17 896
-600
Põhitegevusega seotud nõuete muutus
3
-54 558
90 480
Varude muutus
5
-30 840
-9 653
Põhitegevusega seotud kohustiste muutus
7
-25 119
352 386
Kokku rahavood põhitegevusest

1 335 289
1 069 870

Rahavood investeerimistegevusest

Materiaalse ja immateriaalse põhivara soetus
6
-915 939
-159 115
Kokku rahavood investeerimistegevusest

-915 939
-159 115

Rahavood finantseerimistegevusest

Kapitalirendi põhimaksete tagasimaksed
8
-13 376
-30 831
Kokku rahavood finantseerimistegevusest

-13 376
-30 831

Rahavood kokku

405 974
879 924

Raha ja raha lähendid perioodi alguses
2
1 745 349
865 425
Raha ja raha lähendid muutus

405 974
879 924

Raha ja raha lähendid perioodi lõpus
2
2 151 323
1 745 349

Lisad lehekülgedel 41 kuni 53 on raamatupidamise aastaaruande lahutamatud osad.

Netovara muutuste aruanne
(eurodes)

Kapital
Eelmiste perioodide tulem
Aruandeaasta tulem
Kokku
31.12.2022
331 532
9 166 640
-824 000
8 674 172

2022. a tulem
0
-824 000
824 000
0
Aruandeaasta tulem
0
0
-4
-4
31.12.2023
331 532
8 342 640
-4
8 674 168

2023.a tulem
0
-4
4
0
Aruandeaasta tulem
0
0
872 217
872 217
31.12.2024
331 532
8 342 636
872 217
9 546 385

Lisad lehekülgedel 41 kuni 53 on raamatupidamise aastaaruande lahutamatud osad.

Raamatupidamise aastaaruande lisad
Lisa 1 Arvestus- ja aruandluspõhimõtted

Rahvusooper Estonia 2024. aasta raamatupidamise aastaaruanne on koostatud kooskõlas Eesti finantsaruandluse standardiga, mis tugineb rahvusvaheliselt tunnustatud arvestuse ja aruandluse põhimõtetele. Eesti finantsaruandluse standardi põhinõuded on kehtestatud Eesti Vabariigi raamatupidamise seadusega, mida täiendab Avaliku sektori finantsarvestuse ja –aruandluse juhend. Avaliku sektori finantsarvestuse ja –aruandluse juhend lähtub Eesti finantsaruandluse standardist. Juhendis kirjeldatud arvestusmeetodid tulenevad raamatupidamise seadusest ja raamatupidamise toimkonna juhenditest, samuti rahvusvahelistest avaliku sektori raamatupidamise standarditest.

Raamatupidamise aastaaruande koostamisel on lähtutud soetusmaksumuse printsiibist, välja arvatud juhtudel, mida on kirjeldatud alljärgnevates arvestuspõhimõtetes.
Raamatupidamise aastaaruande koostamisel on lähtutud järgmistest arvestuse ja aruandluse põhimõtete osaks olevatest alusprintsiipidest: majandusüksuse, jätkuvuse, arusaadavuse, olulisuse, järjepidevuse ja võrreldavuse, objektiivsuse, tulude ja kulude vastavuse, konservatiivsuse, avalikustamise ning sisu ülimuslikkuse printsiibist.

Rahvusooper Estonia kasutab tulemiaruande koostamisel Eesti Vabariigi raamatupidamise seaduse lisas 2 toodud kasumiaruande skeemi nr.1.
Raamatupidamise aastaaruanne on koostatud eurodes.

Raha ja raha rahalähendid
Raha ja raha lähenditena kajastatakse bilansis raha kirjel ja rahavoogude aruandes kassas olevat sularaha, arvelduskontode jääke (v.a. arvelduskrediit), kuni 3-kuulisi tähtajalisi deposiite ja kergesti realiseeritavaid väärtpabereid.

Nõuded ostjate vastu
Nõuetena ostjate vastu kajastatakse Rahvusooperi tavapärase põhitegevuse käigus tekkinud lühiajalisi nõudeid. Nõudeid ostjate vastu kajastatakse korrigeeritud soetusmaksumuses (s.o. nominaalväärtus miinus tagasimaksed ning vajadusel tehtavad allahindlused).
Nõuete allahindlust kajastatakse, kui esineb objektiivseid tõendeid selle kohta, et kõik nõuete summad ei laeku vastavalt nõuete esialgsetele lepingutingimustele. Asjaoludeks, mis viitavad võimalikule nõuete väärtuse langusele, on võlgniku pankrot või olulised finantsraskused ning maksetähtaegadest mittekinnipidamine.
Nõuete laekumise tõenäosust hinnatakse võimaluse korral iga ostja kohta eraldi. Kui nõuete individuaalne hindamine ei ole nõuete arvust tulenevalt võimalik, siis hinnatakse individuaalselt ainult olulisi nõudeid. Ülejäänud nõudeid hinnatakse kogumina, arvestades eelmiste aastate kogemust laekumata jäänud nõuete osas. Ebatõenäoliselt laekuvate nõuete summa on vahe nende nõuete bilansilise väärtuse ja tulevaste rahavoogude nüüdisväärtuse vahel, kasutades sisemise intressimäära meetodit. Nõuete bilansilist väärtust vähendatakse ebatõenäoliselt laekuvate nõuete summa võrra ning kahjum allahindlusest kajastatakse tulemiaruandes mitmesuguste tegevuskuludena. Varem alla hinnatud ebatõenäoliste nõuete laekumist kajastatakse ebatõenäoliselt laekuvate nõuete kulu vähendamisena.

Muud lühiajalised nõuded
Kõiki muid nõudeid (viitlaekumised, muud lühi- ja pikaajalised nõuded), kajastatakse korrigeeritud soetusmaksumuses. Lühiajaliste nõuete korrigeeritud soetusmaksumus on üldjuhul võrdne nende nominaalväärtusega (miinus tagasimaksed ning võimalikud allahindlused), mistõttu lühiajalisi nõudeid kajastatakse bilansis tõenäoliselt laekuvas summas.

Varud
Varud võetakse algselt arvele nende soetusmaksumuses, mis koosneb ostukulutustest, tootmiskulutustest ja muudest kulutustest, mis on vajalikud varude viimiseks nende olemasolevasse asukohta ja seisundisse. Varude ostukulutused sisaldavad lisaks ostuhinnale varude ostuga kaasnevat tollimaksu, muid mittetagastatavaid makse ja varude soetamisega otseselt seotud transpordikulutusi, millest on maha arvatud hinnaalandid ja dotatsioonid.
Varud hinnatakse bilansis lähtudes sellest, mis on madalam, kas soetusmaksumus või neto realiseerimisväärtus. Neto realiseerimisväärtus leitakse, arvates tavapärases majandustegevuses kasutatavast hinnangulisest müügihinnast maha hinnangulised kulutused, mis on vajalikud toote müügivalmidusse viimiseks ja müügi sooritamiseks.
Varude kuluks kandmisel kasutatakse olenevalt varude grupist individuaalse hindamise meetodit või kaalutud keskmise soetusmaksumuse meetodit.

Materiaalne põhivara
Põhivaraks loetakse varasid kasuliku tööeaga üle ühe aasta ja maksumusega alates 10 000 eurost. Varad, mille soetusmaksumus on alla 10 000 euro kajastatakse väheväärtusliku inventarina ja kantakse soetamisel 100% kulusse.
Kuludesse kantud väheväärtuslike inventaride üle peetakse arvestust bilansiväliselt.
Materiaalne põhivara võetakse algselt arvele tema soetusmaksumuses, mis koosneb ostuhinnast (k.a. tollimaks ja muud mittetagastatavad maksud) ja otseselt soetamisega seotud kulutustest, mis on vajalikud vara viimiseks tema tööseisundisse ja –asukohta. Materiaalset põhivara kajastatakse bilansis tema soetusmaksumuses, millest on maha arvatud akumuleeritud kulum ja võimalikud väärtuse langusest tulenevad allahindlused. Kapitalirendile võetud materiaalse põhivara arvestus toimub sarnaselt ostetud põhivaraga.
Materiaalse põhivara objektile tehtud hilisemad väljaminekud kajastatakse põhivarana, kui on tõenäoline, et Rahvusooper saab varaobjektiga seotud tulevast majanduslikku kasu ning varaobjekti soetusmaksumust saab usaldusväärselt mõõta. Muid hooldus- ja remondikulusid kajastatakse kuluna nende toimumise momendil.
Amortisatsiooni arvestamisel kasutatakse lineaarset meetodit. Amortisatsiooninorm määratakse igale põhivara objektile eraldi sõltuvalt selle kasulikust tööeast. Olulise lõppväärtusega varaobjektide puhul amortiseeritakse kasuliku eluea jooksul kulusse ainult soetusmaksumuse ja lõppväärtuse vahelist amortiseeritavat osa.
Juhul kui materiaalse põhivara objekt koosneb üksteisest eristatavatest komponentidest, millel on erinevad kasulikud eluead, võetakse need komponendid raamatupidamises arvele eraldi varaobjektidena ning määratakse ka vastavalt nende kasulikule elueale eraldi amortisatsiooninormid.
Amortisatsioonimäärade vahemikud on materiaalse põhivara gruppidele järgmised:
Ehitised 2% - 20%
Masinad ja seadmed 3% - 25%
Muu materiaalne põhivara 2% - 25%
Maad ei amortiseerita.

Juhul kui põhivara kaetav väärtus (s.o. kõrgem kahest järgnevast näitajast: vara neto müügihind või vara kasutusväärtus) on väiksem tema bilansilisest jääkmaksumusest, on materiaalse põhivara objektid alla hinnatud nende kaetavale väärtusele.
Amortisatsiooni arvestamist alustatakse hetkest, mil vara on kasutatav vastavalt juhtkonna poolt plaanitud eesmärgil ning lõpetatakse kui lõppväärtus ületab bilansilist jääkmaksumust või vara lõpliku eemaldamiseni kasutusest. Igal bilansipäeval hinnatakse kasutatavate amortisatsioonimäärade, amortisatsioonimeetodi ning lõppväärtuse põhjendatust.
Materiaalse põhivara kajastamine lõpetatakse vara võõrandamise korral või olukorras, kus vara kasutamisest või müügist ei eeldata enam majanduslikku kasu. Kasum või kahjum, mis on tekkinud materiaalse põhivara kajastamise lõpetamisest, kajastatakse tulemiaruandes muude äritulude või muude ärikulude real.

Immateriaalne põhivara
Immateriaalset vara (litsentsid, tarkvara) kajastatakse bilansis siis, kui vara on Rahvusooperi poolt kontrollitav, tema kasutamisest saadakse tulevikus majanduslikku kasu ning vara soetusmaksumus on usaldusväärselt mõõdetav. Omandatud immateriaalne põhivara võetakse algselt arvele tema soetusmaksumuses, mis koosneb ostuhinnast ja otseselt soetamisega seotud kulutustest. Arvele võtmise järel kajastatakse immateriaalset vara selle soetusmaksumuses, millest on maha arvatud akumuleeritud kulum ja võimalikud väärtuse langusest tulenevad allahindlused.
Määratud kasuliku elueaga immateriaalset vara amortiseeritakse lineaarsel meetodil, lähtudes vara eeldatavast kasulikust elueast. Igal bilansipäeval hinnatakse vara amortisatsiooniperioodide ning –meetodi põhjendatust.
Amortisatsioonimäärade vahemikud on immateriaalse põhivara gruppidele järgmised:
Immateriaalne vara 25%

Määratud elueaga varade puhul hinnatakse vara väärtuse langust, kui on ilmnenud asjaolusid, mis viitavad võimalikule väärtuse langusele.

Tarkvara
Immateriaalse varana kajastatakse ostetud arvutitarkvara, mis ei ole seonduva riistvara lahutamatu osa. Arvutitarkvara arenduskulud kajastatakse immateriaalse varana, kui need on otseselt seotud selliste tarkvaraobjektide arendamisega, mis on eristatavad, Rahvusooperi poolt kontrollitavad ning mille kasutamisest saadakse tulevast majanduslikku kasu pikema aja kui ühe aasta jooksul. Arvutitarkvara jooksva hooldusega seotud kulud kajastatakse tulemiaruandes kuludena.

Varade väärtuse langus
Avaliku sektori üksused, kes koostavad raamatupidamise aastaaruannet kooskõlas Eesti finantsaruandluse standardiga, ei ole kohustatud teostama varade väärtuste teste ega kajasta varade väärtuse langust kaetavale väärtusele avaliku teenuse osutamiseks vajalike põhivarade puhul, kui vara väärtus ei ole langenud selle riknemise või muul põhjusel osaliselt või täielikult kasutusest eemaldamise tõttu.

Kapitali- ja kasutusrendid
Kapitalirendina käsitletakse rendilepingut, mille puhul kõik olulised vara omandiga seonduvad riskid ja hüved kanduvad üle rentnikule. Muud rendilepingud kajastatakse kasutusrendina.

Rahvusooper kui rentnik
Kapitalirenti kajastatakse bilansis vara ja kohustisena renditud vara õiglase väärtuse summas või rendimaksete miinimumsumma nüüdisväärtuses, juhul kui see on madalam. Kapitalirendi tingimustel renditud varad amortiseeritakse sarnaselt omandatud põhivaraga, kusjuures amortisatsiooniperioodiks on vara eeldatav kasulik tööiga või rendisuhte kehtivuse periood. Kapitalirendi lepingute sõlmimisega otseselt kaasnevad rentniku poolt kantavad esmased otsekulutused kajastatakse renditava vara soetusmaksumuse koosseisus.
Kasutusrendimaksed kajastatakse rendiperioodi jooksul lineaarselt tulemiaruandes kuluna.

Rahvusooper kui rendileandja
Kasutusrendi tingimustel väljarenditud vara kajastatakse bilansis tavakorras, analoogselt muule Rahvusooperi bilansis kajastatavale varale. Väljarenditavat vara amortiseeritakse lähtudes Rahvusooperis sama tüüpi varade osas rakendatavatest amortiseerimispõhimõtetest. Kasutusrendimaksed kajastatakse rendiperioodi jooksul lineaarselt tuluna. Kasutusrendi lepingute sõlmimisega otseselt kaasnevad esmased kulutused kajastatakse rendileandja bilansis varana (renditava varaga samal kirjel) ja amortiseeritakse kulusse rendiperioodi jooksul proportsionaalselt renditulu kajastamisega.

Finantskohustised
Kõik finantskohustised (võlad hankijatele, võetud laenud, muud lühi -ja pikaajalised võlakohustised) võetakse algselt arvele nende soetusmaksumuses, mis sisaldab ka kõiki soetamisega otseselt kaasnevaid kulutusi. Edasine kajastamine toimub korrigeeritud soetusmaksumuse meetodil. Lühiajaliste finantskohustiste korrigeeritud soetusmaksumus on üldjuhul võrdne nende nominaalväärtusega, mistõttu lühiajalisi finantskohustisi kajastatakse bilansis maksmisele kuuluvas summas. Pikaajaliste finantskohustiste korrigeeritud soetusmaksumuse arvestamiseks võetakse nad algselt arvele saadud tasu õiglases väärtuses (millest on maha arvatud tehingukulutused), arvestades järgnevatel perioodidel kohustistelt intressikulu kasutades sisemise intressimäära meetodit.
Finantskohustis liigitatakse lühiajaliseks, kui selle tasumise tähtaeg on kaheteist kuu jooksul alates bilansikuupäevast; või Rahvusooperil pole tingimusteta õigust kohustise tasumist edasi lükata rohkem kui 12 kuud pärast bilansikuupäeva. Laenukohustisi, mille tagasimakse tähtaeg on 12 kuu jooksul bilansipäevast, kuid mis refinantseeritakse pikaajaliseks pärast bilansipäeva, kuid enne aastaaruande kinnitamist, kajastatakse lühiajalistena. Samuti kajastatakse lühiajalistena laenukohustisi, mida laenuandjal oli õigus bilansipäeval tagasi kutsuda laenulepingus sätestatud tingimuste rikkumise tõttu.

Toetused
Toetusena käsitletakse saadud vahendeid (saadud toetused), mille eest ei anta otseselt vastu kaupu ega teenuseid. Toetusi jagatakse tegevustoetuseks ja sihtfinantseerimiseks.
a) Tegevustoetused
Tegevustoetustena kajastatakse saadud toetuseid, mida on Rahvusooperile antud lähtudes rahvusooperi seadusest ning arengudokumentides määratud eesmärkidest. Tegevustoetusi kajastatakse tuluna raha laekumisel.
b) Sihtfinantseerimine
Sihtfinantseerimisena kajastatakse teatud projektipõhisel sihtotstarbel saadud toetuseid, mille puhul määratakse selle eesmärk koos mõõdikutega eesmärgi täitmise jälgimiseks, ajakava ja rahaline eelarve ning toetuse andja nõuab saajalt detailset aruandlust raha kasutamise kohta ning raha ülejääk tuleb maksta andjale tagasi. Sihtfinantseerimise toetust kajastatakse raamatupidamises esmakordselt raha üleandmisel või laekumisel või toetuse tekkepõhisel kuupäeval. Tuludes ja kuludes kajastatakse toetusi jälgides tekkepõhisuse printsiipi. Plaanitud, kuid laekumata toetussummasid, millega seotud kulusid ei ole tekkinud, bilansis ei kajastata.

Tegevuskulude sihtfinantseerimine
Tegevuskulude sihtfinantseerimise kajastamisel lähtutakse tulude-kulude vastavuse printsiibist. Sihtfinantseerimist kajastatakse tuluna nendes perioodides, mil leiavad aset kulud, mille kompenseerimiseks sihtfinantseerimine on mõeldud. Valitsuse sihtfinantseerimine, mida saadi eelmise perioodi tegevuskulude kompenseerimiseks, arvestatakse selle perioodi tuluna, millal sihtfinantseerimise summat saab usaldusväärselt ja objektiivselt määrata ning kui laekumine on tõenäoline. Sihtfinantseerimist ei kajastata tuluna enne, kui eksisteerib piisav kindlus, et Rahvusooper vastab sihtfinantseerimisega seotud tingimustele ja sihtfinantseerimine laekub.

Varade sihtfinantseerimine
Sihtfinantseerimist põhivara soetamiseks kajastavad need avaliku sektori üksused, mille põhieesmärgiks ei ole omanikule kasumi teenimine, toetuse saamise tekkepõhisel momendil tuluna.
Sihtfinantseerimise arvel soetatud põhivara kulum kantakse kuludesse sarnaselt muule põhivarale. Saadud vara amortiseeritakse kulusse vara kasuliku eluea jooksul. Mitterahalist sihtfinantseerimist kajastatakse analoogiliselt põhivara sihtfinantseerimisega saadud vara õiglases väärtuses, kui see on usaldusväärselt hinnatav. Kui saadud vara õiglane väärtus ei ole usaldusväärselt hinnatav, vara kohta raamatupidamiskandeid ei tehta.
Sihtfinantseerimisega seonduvad tulud kajastatakse tulemiaruandes eraldi kirjetel „Tegevuskulude sihtfinantseerimine” ja „Varade sihtfinantseerimine”.

Tehingud välisvaluutas ning välisvaluutas fikseeritud finantsvarad ja –kohustised
Välisvaluutadeks on loetud kõik teised valuutad peale arvestusvaluuta euro. Välisvaluutas toimunud tehingute kajastamisel on aluseks võetud tehingu toimumise päeval ametlikult kehtinud Euroopa Keskpanga valuutakursid. Välisvaluutas fikseeritud monetaarsed varad ja kohustised (rahas tasutavad nõuded ja laenud), hinnatakse bilansipäeval ümber arvestusvaluutasse bilansipäeval kehtivate Euroopa Keskpanga valuutakursside alusel. Ümberhindamise tulemusena tekkinud kursikasumid ja –kahjumid esitatakse aruandeperioodi tulemiaruandes.

Tulude arvestus
Tulu etendustest ja kontsertidest kajastatakse etenduse ja kontserdi toimumise hetkel.
Tulu kaupade müügist kajastatakse saadud või saadaoleva tasu õiglases väärtuses, võttes arvesse kõiki tehtud allahindlusi ja soodustusi. Tulu kaupade müügist kajastatakse siis, kui kõik olulised omandiga seotud riskid on läinud üle müüjalt ostjale, müügitulu ja tehinguga seotud kulu on usaldusväärselt määratav ning tehingust saadav tasu laekumine on tõenäoline. Tulu teenuse müügist kajastatakse teenuse osutamise järel, või juhul kui teenus osutatakse pikema ajaperioodi jooksul siis lähtutakse valmidusastme meetodist.
Tulu toitlustusteenuse eest kajastatakse teenuse osutamise järel, või juhul kui teenus osutatakse pikema ajaperioodi jooksul, siis kulud kajastatakse tekkepõhise arvestusprintsiibi alusel.

Aruandekuupäeva järgsete sündmuste arvestuspõhimõte

Raamatupidamise aastaaruandes kajastuvad olulised varade ja kohustuste hindamist mõjutavad asjaolud, mis ilmnesid aruandekuupäeva 31. detsember 2024 ja aruande koostamise kuupäeva vahemikul, kuid on seotud aruandeperioodil või varasematel perioodidel toimunud tehingutega. Aruandekuupäeva järgsed sündmused, mida ei ole varade ja kohustuste hindamisel arvesse võetud, kuid mis oluliselt mõjutavad järgmise majandusaasta tulemust, on avalikustatud aastaaruande lisades.

Lisa 2 Raha
(eurodes)

31.12.2024
31.12.2023
Pangakontod
1 672 291
1 477 472
Üleöö deposiit
452 682
249 802
Sularaha kassas
26 350
18 075
Raha ja pangakontod kokku
2 151 323
1 745 349

Intressimäär üleöö deposiidilt on 0,95 – 1,25 % keskmiselt jäägilt (2023. aastal 0,01%).

Lisa 3 Nõuded ja ettemaksed
(eurodes)

31.12.2024
31.12.2023
Nõuded ostjate vastu
307 534
260 186
Ettemaksed teenuste eest
33 737
26 334
Muud lühiajalised nõuded
1 211
1 404
Nõuded ja ettemaksed kokku
342 482
287 924

2024. aastal nagu ka 2023. aastal nõudeid alla hinnatud ei ole.

Lisa 4 Maksukohustused
(eurodes)
31.12.2024 31.12.2023

Maksuvõlg
Maksuvõlg
Sotsiaalmaks
320 881
303 673
Üksikisiku tulumaks
182 633
174 011
Käibemaks
30 052
51 256
Töötuskindlustusmaks
21 879
21 154
Kogumispension
12 406
11 861
Mitteresidendist juriidilise isiku tulumaks
2 285
2 385
Erisoodustuse tulumaks
1 646
1 042
Ettevõtte tulumaks
0
58
Maksukohustused kokku (lisa 7)
571 782
565 440

Maksuhalduril on õigus kontrollida Rahvusooperi maksuarvestust kuni 5 aasta jooksul maksudeklaratsiooni esitamise kuupäevast ning vigade tuvastamisel määrata täiendav maksusumma, intressid ning trahvi. Rahvusooperi juhtkonna hinnangul ei esine asjaolusid, mille tulemusena võiks maksuhaldur määrata teatrile olulise täiendava maksusumma.

Lisa 5 Varud
(eurodes)

31.12.2024
31.12.2023
Toidukaupade varu
72 417
43 702
Kavade varu
44 559
43 867
Materjalid laos
27 410
25 977
Kokku
144 386
113 546

Varusid kanti maha 2024.aastal summas 401 eurot. 2023. aastal varusid maha kantud ei ole.
2024. aastal nagu ka 2023. aastal varusid alla hinnatud ei ole.

Lisa 6 Materiaalne ja immateriaalne põhivara
(eurodes)

Maa
Ehitised
Masinad ja seadmed
Muu materiaalne põhivara
Ettemaksed põhivara eest
Kokku
Saldo seisuga 31.12.2023

Soetusmaksumus
149 668
13 971 950
3 260 527
1 772 808
40 450
19 195 403
Akumuleeritud kulum
0
-7 221 304
-1 981 467
-1 173 581
0
-10 376 352
Jääkmaksumus
149 668
6 750 646
1 279 060
599 227
40 450
8 819 051
2024.a. toimunud muutused

Ostud perioodi jooksul
0
0
53 600
0
862 339
915 939
Ümberliigitamine
0
118 966
0
730 377
-849 343
0
Müük ja maha kandmine
0
0
0
-15 466
0
-15 466
Müüdud ja maha kantud põhivara kulum
0
0
0
15 466
0
15 466
Amortisatsioonikulu
0
-293 683
-161 568
-100 442
0
-555 693
Saldo seisuga 31.12.2024

Soetusmaksumus
149 668
14 090 916
3 314 127
2 487 719
53 446
20 095 876
Akumuleeritud kulum
0
-7 514 987
-2 143 035
-1 258 557
0
-10 916 579
Jääkmaksumus
149 668
6 575 929
1 171 092
1 229 162
53 446
9 179 297

2024.aastal kanti maha muud materiaalset põhivara soetusmaksumuses 15 466 eurot.
(2023.aastal kanti maha masinaid ja seadmeid soetusmaksumuses 45 875 eurot).
2024. aastal nagu ka 2023. aastal põhivara alla hinnatud ei ole. Seisuga 31.12.2024 ja 31.12.2023 puudusid põhivarad, mida oleks panditud laenukohustiste tagatiseks.

Lisa 7 Võlad ja ettemaksed
(eurodes)

31.12.2024
31.12.2023
Ostjate ettemaksed kaupade ja teenuste eest
1 207 261
1 181 127
Maksuvõlad (vt lisa 4)
571 782
565 440
Võlad töövõtjatele
245 855
250 643
Võlad tarnijatele
226 253
279 060
Võlad ja ettemaksed kokku
2 251 151
2 276 270

Lisa 8 Kapitali- ja kasutusrent
(eurodes)

Kapitalirendi tingimustel renditakse järgmisi varasid:

Seadmed Seadmed
31.12.2024 31.12.2023

Soetusmaksumus 0 83 403
Akumuleeritud kulum 69 517 58 728
Aruandeperioodi kulum 10 789 13 903

2024. aastal nagu ka 2023. aastal kapitalirenditingimustel varasid ei soetatud.
Lepingute alusvaluutaks on euro.

31.12.2024 31.12.2023
Kapitalirendi võlgnevus (lisa 9) 0 13 376
s.h. maksetähtaeg
kuni 1 aasta 0 13 376

2024 2023

Aruandeperioodi maksed 13 376 30 831

Kapitalirendi tingimustel renditud vara edasi renditud ei ole.
Lepingute alusvaluutaks on euro.

Rahvusooper Estonia kui rendileandja rendib kasutusrendi tingimustel välja hoones asuvaid ruume:

2024 2023

Aruandeperioodi maksed (perioodilised) 351 171 344 410
Aruandeperioodi maksed (ühekordsed) 160 340 118 895
Kokku (vt lisa 11) 511 511 463 305

31.12.2024 31.12.2023
Kasutusrendile antud varade
bilansiline jääkmaksumus 2 205 566 2 264 167

Kasutusrendina rendib olulist osa hoonest SA Eesti Kontsert koos Eesti Rahvusmeeskooriga, kelle lepinguline rendimakse 2024.aastal oli 337 634 eurot. Rahvusooperil on sõlmitud lepingud veel ERSO-ga (summa aastas 9 137 eurot) ja Valga Lejo AS-ga (summa aastas 4 400 eurot).
Rendilepingute alusvaluutaks on euro.

Lisa 9 Laenukohustised ja –nõuded
(eurodes)

31.12.2023
Kohustiste saldo
Kokku
s.h. pikaajaline osa
s.h. lühiajaline osa
Maksetähtaeg
Liisingud (lisa 8)
13 376
0
13 376
2022 – 2024.a.

Lisa 10 Toetused
(eurodes)

Tegevustoetus
2024. aastal sai Rahvusooper Estonia Eesti Vabariigilt sihtotstarbelist toetust 11 396 432 eurot (2023. aastal 11 276 432 eurot).

Tegevuskulude sihtfinantseerimine

2024

2023

ALGJÄÄK KOKKU (KOHUSTIS)
2 056
2 656
SAAMINE

1. Valitsuselt

Valitsuselt saadud vahendid riigi poolt kompenseeritava õppelaenu tasumiseks
850
843
2. Muudelt organisatsioonidelt

Kultuurkapitalilt kulude sihtfinantseerimiseks saadud vahendid
16 975
7 452
Kultuuriministeeriumilt kulude sihtfinantseerimiseks saadud vahendid
57 000
0
Teistelt organisatsioonidelt kulude sihtfinantseerimiseks saadud vahendid
149 276
117 184
SAADUD KOKKU
224 101
125 479

KASUTAMINE

Riigi poolt kompenseeritavat õppelaenu tasuti
-850
-843
1. Tegevuskuludeks kokku
-850
-843
2. Muu sihtfinantseerimine
-223 109
-125 236
KASUTATUD KOKKU
-223 959
-126 079
Kohustis
2 198
2 056

Eesti Kultuurkapitali toetusel toimus Rahvusooper Estonia kostüümiosakonna õppereis Pariisi (4 475 eurot). Veel toetas Eesti Kultuurkapital Rahvusooper Estonia poistekoori osalemist Hangzhou 3. Choral and Conducting Expol Hiinas (7 000 eurot) ja noormeestekoori osalemist 7. Rahvusvahelisel Läänemeremaade kooride festivalil Jurmalas (2 000 eurot). Eesti Kultuurkapitali abiga tellis Rahvusooper Estonia poistekoor Pärt Uusbergilt heliteose „Hõbedane luul“ (3 500 eurot).
Kultuuriministeerium toetas Rahvusooperit Estonia algupärase heliloomingu tellimisel heliloojalt Alisson Kruusmaa balletilavastuse „Valgus maailma lõpust“ tarbeks (7 000 eurot).
Veel toetas Kultuuriministeerium Ressusrsside planeerimise kasutuselevõttu, et arendada välja puuduolevad funktsionaalsused üleminekuks aegunud süsteemilt uuele (50 000 eurot).
Põhja-Pärnumaa Vallavalitsus toetas Giuseppe Verdi ooperi „La Traviata“ etendamist Pärnu-Jaagupi Spordikeskuses (18 000 eurot).
Estonia Poistekoori tegevust toetasid Eesti Laulu- ja Tantsupeo Sihtasutus (2 198 eurot) ja lapsevanemad (118 794 eurot).
Rahvusooper Estonia korraldas ka suvise lastelaagri, mida toetasid lapsevanemad (9 984 eurot). Pärnu Tehnikahariduskeskus toetas praktikandi juhendamist (300 eurot).

Sihtfinantseerimine varade soetamiseks

2024
2023
Varade sihtfinantseerimise kasutamata jääk aasta algul
0
0
SAAMINE

Kultuuriministeeriumilt varade soetamiseks ja renoveerimiseks saadud
730 087
0
s.h. Energiasäästlike valguslahenduste investeering
555 087
0
Remondifondi toetus
175 000
0
SAADUD KOKKU
730 087
0
KASUTAMINE

Energiasäästlike valguslahenduste investeering
-555 087
0
ATS süsteemi lõpuni ehitamine
-74 205
0
Saali toolide renoveerimine
-72 714
0
Talveaia katuseakende remont
-10 327
0
KASUTATUD KOKKU
-712 333
0
Varade sihtfinantseerimise kasutamata jääk aasta lõpus
17 754
0

Lisa 11 Müügitulu
(eurodes)

Rahvusooper Estonia korraldab kontserte ja teatrietendusi Eesti Vabariigis ning tegeleb ka muu majandustegevusega. Müügitulu valdkondade lõikes jaguneb järgmiselt:

Müügitulu liik
2024
2023
Piletimüügitulu
3 490 781
3 208 375
Toitlustus
1 544 578
1 419 626
Üüritulu (lisa 8)
511 511
463 305
Reklaamitulu
200 277
198 360
Muud müügitulud
102 808
80 726
Parkla haldamine
88 357
85 102
Kavade müük
82 121
82 181
Kommunaaltulud
70 370
77 357
Kultuuriline teenindamine
47 296
140 403
Kostüümide laenutus
40 200
37 269
Materjalide ja põhivara müügi tulu
13 108
44 029
Majutusteenus
11 674
10 326
Müügitulu kokku
6 203 081
5 847 059

Piletimüügitulu koosneb piletite müügist saadud tulust. Rahvusooper Estonia majandustegevus toimub olulises osas Eesti Vabariigis

Lisa 12 Kaubad, toore, materjal ja teenused
(eurodes)

2024
2023
Lavastustega seotud teenused
1 329 955
918 120
Materjal lavastustele
545 588
893 692
Toitlustuse kaubakulu
474 150
457 808
Kavade kulu
55 244
55 180
Piletite kulu
2 571
3 835
Kaubad, toore, materjal ja teenused kokku
2 407 508
2 328 635

Lisa 13 Mitmesugused tegevuskulud
(eurodes)

2024
2023
Korrashoiumaterjal ja teenus
480 458
424 918
Kommunaalkulud
350 247
389 065
Põhitegevusega seotud muud kulud
209 640
143 819
s.h. vahendustasu piletite müügist
102 319
97 960
Reklaamikulu
178 693
169 074
Majandamiskulud
154 272
160 142
Infotehnoloogiline riistvara ja selle hooldus
109 662
58 450
Muud kulud
102 674
81 952
Inventar ja selle hooldus
96 126
74 595
Lähetuskulud
51 624
63 473
Sõidukite tarvikud ja hooldus
38 596
36 314
Mitmesugused tegevuskulud kokku
1 771 992
1 601 802

Lisa 14 Tööjõukulud
(eurodes)

2024
2023
Palgakulu
9 570 404
9 513 701
Sotsiaalmaks
3 197 597
3 163 291
Tööjõukulud kokku
12 768 001
12 676 992

Rahvusooperi Estonia koosseisuline töötajate arv, kus on arvestatud nii osalise kui ka täistööajaga töötajaid, oli 31.12.2024 seisuga 439 töötajat (2023. aastal 430 töötajat). 2024. aasta keskmine koosseisuliste töötajate arv taandatuna täistööajale oli 389 töötajat (2023. aastal 390 töötajat) ning palgakulu 9 570 404 eurot (2023. aastal 9 513 701 eurot).
Nõukogu tasud koos sotsiaalmaksuga olid 78 523 eurot (2023. aastal 65 040 eurot) ja peadirektori tasu koos maksudega oli 97 942 eurot (2023. aastal 104 364 eurot). Vt lisa 15.
Lisa 15 Tehingud seotud osapooltega
(eurodes)

Rahvusooper Estonia aastaaruandes on loetud seotud osapoolteks:

• peadirektor ja nõukogu liikmed
• eelpool loetletud isikute lähedasi pereliikmed ja nende poolt kontrollitavad või nende olulise mõju all olevad ettevõtted ja organisatsioonid.

Aruandeperioodil olid nõukogu liikmete ja peadirektori tasud kokku koos sotsiaalmaksuga 176 465 eurot (2023. aastal 169 404 eurot). Vt ka lisa 14. Muid soodustusi nõukogu liikmetele ja peadirektorile aruandeperioodil antud ei ole.
Nõukogu liikmetega seotud potentsiaalsed kohustused puuduvad.

Tehingud seotud osapooltega:
(eurodes)
2024 2023

Ostud
Müügid
Ostud
Müügid
Tegev- ja kõrgem juhtkond ning nendega seotud ettevõtted ja organisatsioonid
68 000
14 235
5 643
4 453

Saldod seotud osapooltega:
(eurodes)
31.12.2024 31.12.2023

Nõuded
Kohustised
Nõuded
Kohustised
Tegev- ja kõrgem juhtkond ning nendega seotud ettevõtted ja organisatsioonid
2 831
0
0
0

Lisa 16 Muu oluline informatsioon
(eurodes)

Seisuga 31. detsember 2024 ei ületanud Rahvusooper Estonia lühiajalised kohustised käibevara (31. detsember 2023. aastal ületasid lühiajalised kohustused käibevara summas -144 883). Seisuga 31. detsember 2024 jagunesid lühiajalised kohustised järgmiselt: lühiajalised laenukohustised summas 0 eurot (2023. aastal 13 376 eurot), võlad ja ettemaksed summas 2 251 151 eurot (2023. aastal 2 276 270) ja lühiajaline sihtfinantseerimise kohustis summas 19 952 eurot (2023. aastal 2 056 eurot).
Ostjate ettemaksed kaupade ja teenuste eest moodustas 2024. aastal 1 207 261 eurot (2023. aastal 1 181 127 eurot). Vt lisa 7. Ettemaksed ei põhjusta Rahvusooper Estoniale rahalisi kohustisi ning kulu kaasneb rahvusooperi põhitegevuse – etenduste andmisega.
Rahvusooper Estonia raamatupidamise aastaaruanne on koostatud lähtudes Rahvusooper Estonia tegevuse jätkumisest. Rahvusooper Estonia finantseerimine riigieelarvest toimub stabiilselt ja igakuiselt vastavalt Kultuuriministeeriumiga sõlmitud riigieelarvelise eraldise kasutamise lepingule ning lühiajaliste kohustiste täitmine tähtaegselt ei tekita probleeme.
Tavapärase põhitegevusega seotud kulud suudab Rahvusooper katta omatuludega ja riigieelarvest saadud toetusega.
SÕLTUMATU VANDEAUDIITORI ARUANNE

Tegevjuhtkonna allkirjad 2024. a majandusaasta aruandele

Rahvusooper Estonia 2024. a majandusaasta aruande allkirjastamine 2025:

________________________________

Peadirektor
Ott Maaten

Nõukogu allkirjad 2024. a majandusaasta aruandele

Rahvusooperi Estonia nõukogu on 2024. a majandusaasta aruande kinnitanud ………………2025. a

______________________ ______________________
Nõukogu esimees Nõukogu liige
Ivari Ilja Mart Mikk

______________________ ______________________
Nõukogu liige Nõukogu liige
Signe Kivi Kadri Tali

______________________ ______________________
Nõukogu liige Nõukogu liige
Kristiina Alliksaar Kerri Kotta

______________________ _____________________
Nõukogu liige Nõukogu liige
Riina Viiding Kristi Vinter-Nemvalts

______________________ _____________________
Nõukogu liige Nõukogu liige
Kalle Viks René Eespere

______________________
Nõukogu liige
Aleksandr Tšaplõgin

Rahvusooper Estonia müügitulu vastavalt EMTAK 2024-le

EMTAK
Tegevusala
2024

90011
Teatri- ja tantsuetenduste lavastamine ja esitamine
3 538 077
90021
Lavakunsti abitegevused
122 321
56211
Toitlustamine üritustel
1 544 578
68201
Enda või renditud kinnisvara üürile andmine ja käitlus
511 511
68329
Muu kinnisvara haldus või haldusega seotud tegevused
70 370
73121
Reklaami vahendamine meedias
200 277
47991
Muu jaemüük väljaspool kauplusi, kioskeid ja turge
102 808
55901
Muu majutus
11 674

Muu
101 465

Müügitulu kokku
6 203 081

Rahvusooper Estonia vandeaudiitori aruanne 2024.pdf

KPMG Baltics OÜ Ahtri 4 Tallinn 10151 Estonia

Telephone +372 6 268 700 Internet www.kpmg.ee

KPMG Baltics OÜ, an Estonian limited liability company and a member firm of the KPMG network of independent member firms affiliated with KPMG International Cooperative (“KPMG International”), a Swiss entity. Reg no 10096082.

SÕLTUMATU VANDEAUDIITORI ARUANNE Rahvusooper Estonia nõukogule

Arvamus

Oleme auditeerinud Rahvusooper Estonia (Teater) raamatupidamise aastaaruannet, mis sisaldab bilanssi seisuga 31. detsember 2024, tulemiaruannet, rahavoogude aruannet ja netovara muutuste aruannet eeltoodud kuupäeval lõppenud aasta kohta ja raamatupidamise aastaaruande lisasid, sealhulgas märkimisväärsete arvestuspõhimõtete kokkuvõtet.

Meie arvates kajastab eespool mainitud raamatupidamise aastaaruanne kõigis olulistes osades õiglaselt Teatri finantsseisundit seisuga 31. detsember 2024 ning sellel kuupäeval lõppenud majandusaasta finantstulemust ja rahavoogusid kooskõlas Eesti finantsaruandluse standardiga.

Arvamuse alus

Viisime auditi läbi kooskõlas rahvusvaheliste auditeerimise standarditega (Eesti). Meie kohustusi vastavalt nendele standarditele kirjeldatakse täiendavalt meie aruande osas „Vandeaudiitori kohustused seoses raamatupidamise aastaaruande auditiga”. Me oleme Teatrist sõltumatud kooskõlas kutseliste arvestusekspertide eetikakoodeksiga (Eesti) (sh sõltumatuse standardid), ja oleme täitnud oma muud eetikaalased kohustused vastavalt nendele nõuetele. Me usume, et auditi tõendusmaterjal, mille oleme hankinud, on piisav ja asjakohane aluse andmiseks meie arvamusele. Muu informatsioon

Juhtkond vastutab muu informatsiooni eest. Muu informatsioon sisaldab tegevusaruannet, kuid ei hõlma raamatupidamise aastaaruannet ega meie asjaomast vandeaudiitori aruannet.

Meie arvamus raamatupidamise aastaaruande kohta ei hõlma muud informatsiooni ja me ei tee selle kohta mingis vormis kindlustandvat järeldust.

Seoses meie raamatupidamise aastaaruande auditiga on meie kohustus lugeda muud informatsiooni ja kaaluda seda tehes, kas muu informatsioon lahkneb oluliselt raamatupidamise aastaaruandest või meie poolt auditi käigus saadud teadmistest või tundub muul viisil olevat oluliselt väärkajastatud. Lisaks on meie kohustus avaldada, kas tegevusaruandes esitatud informatsioon on vastavuses kohalduvate seaduses sätestatud nõuetega.

Kui me teeme tehtud töö põhjal järelduse, et muu informatsioon on oluliselt väärkajastatud, oleme kohustatud sellest faktist aru andma. Meil ei ole sellega seoses millegi kohta aru anda ning avaldame, et tegevusaruandes esitatud informatsioon on olulises osas kooskõlas raamatupidamise aastaaruandega ning kohalduvate seaduses sätestatud nõuetega.

Juhtkonna ja nende, kelle ülesandeks on valitsemine, kohustused seoses raamatupidamise aastaaruandega

Juhtkond vastutab raamatupidamise aastaaruande koostamise ja õiglase esitamise eest kooskõlas Eesti finantsaruandluse standardiga ja sellise sisekontrolli eest, nagu juhtkond peab vajalikuks, et võimaldada kas pettusest või veast tulenevate oluliste väärkajastamisteta raamatupidamise aastaaruande koostamist.

Raamatupidamise aastaaruande koostamisel on juhtkond kohustatud hindama Teatri suutlikkust jätkata jätkuvalt tegutsevana, esitama infot, kui see on asjakohane, tegevuse jätkuvusega seotud asjaolude kohta ja kasutama tegevuse jätkuvuse arvestuse alusprintsiipi, välja arvatud juhul, kui juhtkond kavatseb kas Teatri likvideerida või tegevuse lõpetada või tal puudub sellele realistlik alternatiiv.

Need, kelle ülesandeks on valitsemine, vastutavad Teatri raamatupidamise aruandlusprotsessi üle järelevalve teostamise eest.

Vandeaudiitori kohustused seoses raamatupidamise aastaaruande auditiga

Meie eesmärk on saada põhjendatud kindlus selle kohta, kas raamatupidamise aastaaruanne tervikuna on kas pettusest või veast tulenevate oluliste väärkajastamisteta, ja anda välja vandeaudiitori aruanne, mis sisaldab meie arvamust. Põhjendatud kindlus on kõrgetasemeline kindlus, kuid see ei taga, et olulise väärkajastamise eksisteerimisel see kooskõlas rahvusvaheliste auditeerimise standarditega (Eesti) läbiviidud auditi käigus alati avastatakse. Väärkajastamised võivad tuleneda pettusest või veast ja neid peetakse oluliseks siis, kui võib põhjendatult eeldada, et

2

need võivad üksikult või koos mõjutada majanduslikke otsuseid, mida kasutajad raamatupidamise aastaaruande alusel teevad.

Kasutame auditeerides vastavalt rahvusvaheliste auditeerimise standarditele (Eesti) kutsealast otsustust ja säilitame kutsealase skeptitsismi kogu auditi käigus. Me teeme ka järgmist:

• teeme kindlaks ja hindame raamatupidamise aastaaruande kas pettusest või veast tuleneva olulise väärkajastamise riskid, kavandame ja teostame auditiprotseduurid vastuseks nendele riskidele ning hangime piisava ja asjakohase auditi tõendusmaterjali, mis on aluseks meie arvamusele. Pettusest tuleneva olulise väärkajastamise mitteavastamise risk on suurem kui veast tuleneva väärkajastamise puhul, sest pettus võib tähendada salakokkulepet, võltsimist, info esitamata jätmist, vääresitiste tegemist või sisekontrolli eiramist;

• omandame arusaamise auditi puhul asjassepuutuvast sisekontrollist, et kavandada nendes tingimustes asjakohaseid auditiprotseduure, kuid mitte arvamuse avaldamiseks Teatri sisekontrolli tulemuslikkuse kohta;

• hindame kasutatud arvestuspõhimõtete asjakohasust ning juhtkonna arvestushinnangute ja nendega seoses avalikustatud info põhjendatust;

• teeme järelduse juhtkonna poolt tegevuse jätkuvuse arvestuse alusprintsiibi kasutamise asjakohasuse kohta ja saadud auditi tõendusmaterjali põhjal selle kohta, kas esineb olulist ebakindlust sündmuste või tingimuste suhtes, mis võivad tekitada märkimisväärset kahtlust Teatri suutlikkuses jätkata jätkuvalt tegutsevana. Kui me teeme järelduse, et eksisteerib oluline ebakindlus, oleme kohustatud juhtima vandeaudiitori aruandes tähelepanu raamatupidamise aastaaruandes selle kohta avalikustatud infole või kui avalikustatud info on ebapiisav, siis modifitseerima oma arvamust. Meie järeldused põhinevad vandeaudiitori aruande kuupäevani saadud auditi tõendusmaterjalil. Tulevased sündmused või tingimused võivad siiski kahjustada Teatri suutlikkust jätkata jätkuvalt tegutsevana;

• hindame raamatupidamise aastaaruande üldist esitusviisi, struktuuri ja sisu, sealhulgas avalikustatud informatsiooni, ning seda, kas raamatupidamise aastaaruanne esitab aluseks olevaid tehinguid ja sündmusi viisil, millega saavutatakse õiglane esitusviis.

Me vahetame nendega, kelle ülesandeks on valitsemine, infot muu hulgas auditi planeeritud ulatuse ja ajastuse ning märkimisväärsete auditi tähelepanekute kohta, sealhulgas mistahes sisekontrolli märkimisväärsete puuduste kohta, mille oleme tuvastanud auditi käigus.

KPMG Baltics OÜ

Audiitorettevõtja tegevusluba nr 17

/digitaalselt allkirjastatud/ /digitaalselt allkirjastatud/

Siim Külasepp Brita Tauts

Vandeaudiitori number 698 Vandeaudiitori number 695

Tallinn, 30. aprill 2025