Selgitustaotlus

Ellex Raidla Advokaadibüroo OÜ Ahtri 4, Tallinn EE-10151, Eesti T. +372 640 7170 [email protected] ellex.legal Reg. 10344152 VAT EE100101799 Dmitri Rozenblat T. +372 5250120 [email protected]

Estonia • Latvia • Lithuania

Ellex Raidla is part of Ellex, a circle of leading law firms in the Baltics www.ellexcircle.com

Maksu- ja Tolliamet

Lõõtsa 8a

15176 Tallinn

kuupäev digitaalallkirjas

SELGITUSTAOTLUS

Maksukorralduse seaduse § 14 lg 1 alusel palub Ellex Raidla Advokaadibüroo OÜ (edaspidi Taotleja) Maksu-

ja Tolliameti seisukohta seoses elektrointensiivse ettevõtja poolt elektrisalvestuslahenduse kasutusele võtmise

võimaliku mõjuga elektriaktsiisi soodusmäärale.

1. Asjaolude kirjeldus

1.1. Eestis registreeritud ja tegutsev tööstusettevõtja (edaspidi Ettevõte) on elektrointensiivne ettevõtja

alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse (ATKEAS) § 202 tähenduses ning omab energia

aktsiisivabastuse luba.

1.2. Energia aktsiisivabastuse luba annab Ettevõttele õiguse soetada tööstusprotsesside jaoks

elektrienergiat ATKEAS § 66 lg-s 121 sätestatud elektrienergia soodusaktsiisimääraga.

1.3. Tulenevalt viimaste aastate kõrgetest elektrienergia hindadest on Ettevõte otsimas võimalusi

energiakulude optimeerimiseks. Ühe võimalusena kaalutakse Ettevõttes akupargist ja seda teenindavatest

seadmetest ja ühendustest koosneva elektrisalvestuslahenduse (Salvestuslahendus) kasutusele võtmist,

mis võimaldaks siluda elektribörsi hinnakõikumisi ja seeläbi elektrikulusid vähendada.

1.4. Salvestuslahendus on plaanis ühendada Ettevõtte olemasoleva elektrivõrgu liitumispunkti kaudu.

Ettevõte olemasolev liitumispunkt töötab ühesuunaliselt, st võimaldab üksnes elektrienergia tarbimist, aga

mitte elektrienergia tagasimüüki elektrivõrku.

1.5. Salvestuslahendus võimaldaks Ettevõttel osta elektrienergiat soodsa börsihinnaga perioodidel ning

salvestada see Salvestuslahenduse akudesse. Salvestatud elektrienergia kasutamine Ettevõtte poolt

(Ettevõtte tööstuses) toimuks kallima börsihinnaga perioodidel, kui elektrienergia soetamine otse elektrivõrgust

on ebasoodne.

1.6. Täiendavalt annaks Salvestuslahendus Ettevõttele võimaluse osaleda Balti ühisel sagedusreservide

võimsusturul ja seeläbi lisatulu teenida, sest Salvestuslahendus lubaks energiakasutuse paindlikumat juhtimist

(tipukoormuse ajal energiakasutuse vähendamist ja odavamatele tundidele suunamist).

1.7. Salvestuslahenduse kasutusele võtmiseks kaalub Ettevõte hetkel kahte peamist alternatiivi:

1.7.1. Salvestuslahenduse soetamine Ettevõtte enda poolt (Alternatiiv I). Selle alternatiivi puhul

ostab Ettevõte Salvestuslahenduse omaenda vahendite eest ja enda nimele ning paigaldab selle

Ettevõtte territooriumile. Salvestuslahendus ühendatakse elektrivõrguga olemasoleva tarbimissuunalise

liitumispunkti kaudu.

1.7.2. Salvestuslahenduse rentimine kolmandalt isikult (Alternatiiv II). Selle alternatiivi puhul

Salvestuslahenduse ostab ja paigaldab Ettevõtte territooriumile või selle lähedusse kolmas isik (suure

tõenäosusega Ettevõttega seotud isik). Ettevõtte ja Salvestuslahenduse omaniku vahel sõlmitakse

rendi- ja opereerimisleping, mis võimaldab Ettevõttel kasutada Salvestuslahendust Ettevõtte poolt

2

ostetava elektrienergia salvestamiseks. Samuti osutab Salvestuslahenduse omanik Ettevõttele

Salvestuslahenduse opereerimise teenust, mis hõlmab muuhulgas elektrienergia elektrivõrgust ostmise

ja akudesse salvestamise ning akudest elektrienergia võtmise ajastamist ning juhtimist. Elektrienergia

ostu või müüki Salvestuslahenduse omaniku ja Ettevõtte vahel ühelgi hetkel ei toimu, st kogu

elektrienergia ost elektrivõrgust toimub Ettevõtte enda poolt ja nimel. Salvestuslahendus ühendatakse

elektrivõrguga olemasoleva tarbimissuunalise liitumispunkti kaudu.

1.8. Alternatiivi II edasiarendusena on teoreetilisena vaatluse all variant, kus Ettevõtte praegune

ühesuunaliselt toimiv liitumispunkt ehitatakse tulevikus ümber kahesuunaliseks, võimaldamaks elektrienergia

elektrivõrgust ostmise kõrval seda elektrivõrku ka tagasi müüa (Alternatiiv III). Sellisel juhul teostaks

elektrienergia elektrivõrku tagasimüümist Salvestuslahenduse omanik enda nimel. Ettevõtte poolt jätkuks

Salvestuslahenduse rentimine üksnes tarbimisotstarbel nagu kirjeldatud Alternatiivi II juures, st Ettevõtte poolt

elektrivõrgust soodusaktsiisimääraga ostetud ja Salvestuslahenduses salvestatud elektrienergiat elektrivõrku

tagasimüümiseks ei kasutataks. Alternatiivi III kasutusele võtmisel oleks Salvestuslahenduse omaniku poolt

tagatud, et Salvestuslahenduse omaniku elektrienergia müügiga seonduvad tegevused oleksid täielikult

eraldatud Ettevõtte tarbimissuunalisest tegevusest (nt eraldiseisvad akud, ühendused, mõõtepunktid) ning et

ühelgi hetkel ei saaks toimuda Ettevõtte poolt soodusaktsiisimääraga ostetud elektrienergia tagasimüük

elektriturule. Juhul, kui tegevuste selline eraldamine peaks kujunema ebaotstarbekalt kalliks, võidakse kaaluda

ka lahendust, kus Salvestuslahenduse omanikule vajaliku elektrienergia müüb viimasele edasi Ettevõte, kuid

seda ilma aktsiisisoodustust kohaldamata, kusjuures soodusaktsiisimääraga ja tavamääraga maksustatud

elektrienergia osas peaks Ettevõte eraldi arvestust vastavalt seaduses sätestatud nõutele.

2. Selgitustaotluse küsimused

2.1. Palume Maksu- ja Tolliameti seisukohta seoses alltoodud küsimustega:

(i) Kas Ettevõtte poolt Alternatiivi I ja Alternatiivi II tingimustel Salvestuslahenduse kasutusele

võtmine mõjutab Ettevõtte energia aktsiisivabastuse luba ja õigust osta elektrienergiat

elektrienergia soodusaktsiisimääraga?

(ii) Kas Ettevõtte poolt Alternatiivi III tingimustel Salvestuslahenduse kasutusele võtmine mõjutab

Ettevõtte energia aktsiisivabastuse luba ja õigust osta elektrienergiat elektrienergia

soodusaktsiisimääraga, kui:

(a) Ettevõtte tarbimissuunaline tegevus ja Salvestuslahenduse omaniku elektrienergia

müügiga seonduvad tegevused on teine teisest täielikult lahutatud;

(b) Elektrienergia ost ja tagasimüük elektriturule Salvestuslahenduse omaniku huvides

toimub Ettevõtte kaudu (s.o Ettevõtte nimel), kuid ilma soodusaktsiisimäära kohaldamata,

kusjuures soodusaktsiisimääraga ja tavamääraga maksustatud elektrienergia osas peab

Ettevõte eraldi arvestust vastavalt seaduses sätestatud nõuetele.

(iii) Kas ülaltoodud punktis (ii)(b) kirjeldatud stsenaarium välistaks Ettevõtte kvalifitseerumise

intensiivse gaasitarbimisega ettevõtjaks ATKEAS § 203 mõttes?

3. Taotleja seisukoht

3.1. Ettevõte kaalub energiakulude optimeerimiseks erinevaid Salvestuslahenduse kasutusele võtmise

alternatiive, kusjuures kriitilise tähtsusega on seejuures energia aktsiisivabastusloa ning

soodusaktsiisimääraga elektrienergia ostmise võimaluse säilimine.

3.2. Elektrointensiivse ettevõtja määratlus ning elektrointensiivseks ettevõtjaks kvalifitseerumise tingimused

on sätestatud ATKEAS § 202.

3.3. ATKEAS § 202 lg 3 kohaselt loetakse elektrointensiivseks ettevõtjaks ettevõtja, kes vastab kõikidele

järgmistele tingimustele:

1) ettevõtja põhitegevusala Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1893/2006, millega

kehtestatakse majanduse tegevusalade statistiline klassifikaator NACE Revision 2 ning muudetakse nõukogu

määrust (EMÜ) nr 3037/90 ja teatavaid EÜ määrusi, mis käsitlevad konkreetseid statistikavaldkondi (ELT L

393, 30.12.2006, lk 1–39), I lisa kohaselt on töötlev tööstus (jagu C) või infoalane tegevus (jao J osa 63);

3

2) ettevõtja energiajuhtimissüsteem vastab standardile EVS-EN ISO 50001;

3) ettevõtjal oli energia aktsiisivabastuse loa taotlemisele vahetult eelnenud ühel kuni neljal järjestikusel

majandusaastal elektrointensiivsus keskmiselt vähemalt 20 protsenti või ettevõtjal on prognoositud

elektrointensiivsus järgmisel 12 kalendrikuul keskmiselt vähemalt 20 protsenti;

4) ettevõtja ei ole raskustes komisjoni määruse (EL) nr 651/2014 EL-i aluslepingu artiklite 107 ja 108

kohaldamise kohta, millega teatavat liiki abi tunnistatakse siseturuga kokkusobivaks (ELT L 187, 26.06.2014,

lk 1–78), tähenduses;

5) ettevõtja raamatupidamise sise-eeskiri vastab raamatupidamise seaduses sätestatud nõuetele.

3.4. Taotleja hinnangul ei muuda ega mõjuta Salvestuslahenduse kasutusele võtmine Alternatiivi I,

Alternatiivi II ega Alternatiivi III alusel ühtegi ülalnimetatud elektrointensiivse ettevõtja põhitingimustest.

Ettevõtte põhitegevusalaks jääb endiselt töötlev tööstus, kusjuures ühegi Alternatiivi alusel ei hakka Ettevõte

põhitegevusalana tegelema elektrienergia müügiga. Alternatiivi III ühe stsenaariumi puhul potentsiaalselt

toimuv elektrienergia vahendamine Ettevõtte poolt Salvestuslahenduse omanikule jääks tõenäoliselt üsna

piiratud mahuga tegevuseks ning põhitegevusalaks kindlasti ei kvalifitseeruks. Samuti jääb

Salvestuslahenduse kasutusele võtmise tagajärjel täidetuks nõue, mille kohaselt peab elektrointensiivsus

moodustama vähemalt 20% – Salvestuslahenduse kasutusele võtmine võimaldab küll ettevõtjal vähendada

elektrikulusid, kuid Ettevõtte tööstusprotsesside elektrienergia tarbimine on niivõrd suur, et vastav sääst ei

põhjusta elektrointensiivsuse näitaja langemist alla 20%. Alternatiivi I, Alternatiivi II või Alternatiivi III kasutusele

võtmise tagajärjel vastab Ettevõtte energiajuhtimissüsteem endiselt standardile EVS-EN ISO 50001.

3.5. ATKEAS § 696 sätestab energia aktsiisivabastuse loa omaniku kohustused, mille täitmine või mitte

täitmine võib mõjutada loa kehtivust. Käesoleva taotluse kontekstis on Taotleja hinnangul olulised järgmised

kohustused:

(i) Energia aktsiisivabastuse loa omanik on kohustatud elektrienergia puhul pidama eraldi arvestust

aktsiisiga maksustatult, soodusaktsiisimääraga maksustatult ning aktsiisivabalt soetatud ja kasutatud

elektrienergia koguse kohta (ATKEAS § 696 lg 1 p 3);

(ii) Energia aktsiisivabastuse loa omanik on kohustatud kasutama aktsiisivaba kütust või elektrienergiat

ainult aktsiisivabastuse loa saamiseks esitatud taotluses märgitud otstarbel (ATKEAS § 696 lg 1 p 4);

(iii) Energia aktsiisivabastuse loa omanik on kohustatud kasutama aktsiisivaba või soodusaktsiisimääraga

maksustatavat elektrienergiat ainuisikuliselt (ATKEAS § 696 lg 1 p 72).

3.6. Eeltoodust tulenevalt tohib Ettevõte kui energia aktsiisivabastuse loa omanik kasutada

soodusaktsiisimääraga maksustatavat elektrienergiat üksnes omaenda tegevuses ning üksnes töötleva

tööstuse otstarbel (tulenevalt elektrointensiivse ettevõtja põhinõuetest).

3.7. Juhul, kui Ettevõte peaks kasutama soodusaktsiisimääraga maksustatavat elektrienergiat muul kui

seaduses lubatud otstarbel, näiteks salvestama sellist elektrit Salvestuslahenduse abil ning seejärel müüma

seda elektriturule tagasi, võib see kaasa tuua nii täiendava elektriaktsiisikohustuse ATKEAS § 24 lg 65 p 1

alusel1 kui energia aktsiisivabastuse loa kehtetuks tunnistamise ATKEAS § 695 lg 3 p 8 alusel2.

3.8. Taotleja on seisukohal, et käesoleval juhul Ettevõtte poolt Alternatiivide I ja II alusel Salvestusseadme

kasutusele võtmine ei too ega saa isegi teoreetiliselt endaga kaasa tuua ATKEAS § 696 sätestatud energia

aktsiisivabastuse loa omaniku kohustuste rikkumist. Nimelt jääb Alternatiivide I ja II puhul Salvestusseade

elektrivõrguga ühendatuks tarbimissuunalise liitumispunkti kaudu, mis lubab Ettevõttele üksnes elektrienergia

tarbimist ning ei võimalda soodusaktsiisimääraga maksustatud elektrienergia elektrivõrku tagasimüümist.

Kogu elektrienergia ostetakse ning tarbitakse jätkuvalt Ettevõtte enda poolt ning kasutatakse Ettevõtte

1 ATKEAS § 24 lg 65 p 1 kohaselt energia aktsiisivabastuse luba omaval või omanud elektrointensiivsel ettevõtjal tekib kohustus tasuda aktsiisi ATKEAS § 66 lõikes 12 sätestatud määra alusel alates tema viimase lõppenud majandusaasta algusest kuni alljärgneva sündmuseni tarbitud elektrienergialt, kui: 1) jäetakse täitmata käesoleva seaduse § 696 lõike 1 punktis 3 või 72 või sama paragrahvi lõikes 11 sätestatud kohustus [...]. 2 ATKEAS § 695 lg 3 p 8 kohaselt Maksu- ja Tolliameti peadirektor või tema volitatud ametnik tunnistab energia aktsiisivabastuse loa kehtetuks, kui: 8) elektrointensiivne ettevõtja ei vasta enam käesoleva seaduse § 202 lõikes 3 sätestatud tingimustele, esineb § 24 lõike 65 punktis 1 või 2 või lõike 612 punktis 1 nimetatud asjaolu või esineb sama paragrahvi lõike 65 punktis 3 või lõike 612 punktis 2 nimetatud asjaolu, ilma et elektrointensiivne ettevõtja oleks esitanud käesoleva seaduse § 24 lõikes 67 sätestatud nõuetele ja tähtajaks sõltumatu vandeaudiitori vastavat aruannet prognoositud elektrointensiivsuse kohta;

4

tööstuslikus protsessis. Ainus sisuline muudatus, mille toob endaga kaasa Salvestusseadme kasutuselevõtt,

on see, et osa soodusaktsiisimääraga ostetud elektrienergiast ei tarbita mitte koheselt, vaid salvestatakse

Salvestusseadmes ning tarbitakse Ettevõtte poolt hiljem. Kuna ATKEAS ei sisalda piiranguid

soodusaktsiisimääraga maksustatud elektrienergia salvestamise või tarbimise ajastamise osas, siis on

Taotleja hinnangul selline tegevus lubatud ning ei avalda negatiivset mõju energia aktsiisivabastuse loale või

Ettevõtte võimalusele osta elektrienergiat soodusaktsiisimääraga.

3.9. Alternatiivi II puhul ei muuda Taotleja hinnangul eeltoodud järeldust asjaolu, et Salvestusseadme

omandiõigus kuulub kolmandale isikule ning et Ettevõte rendib Salvestusseadet ning ostab sisse

Salvestusseadme opereerimisteenust. Kogu soodusaktsiisimääraga maksustatud elektrienergia ostetakse ja

kasutatakse lõppkokkuvõttes endiselt üksnes Ettevõtte enda poolt ning kolmandatele isikutele

soodusaktsiisimääraga maksustatud elektrienergiat ei edastata.

3.10. Taotleja on seisukohal, et Salvestusseadme kasutusele võtmine selliselt, et see ei avaldaks negatiivset

mõju Ettevõtte energia aktsiisivabastuse loale, on võimalik ka Alternatiivi III puhul. Selleks peaksid Taotleja

hinnangul Ettevõtte ja Salvestusseadme omaniku tegevused olema korraldatud järgmistel alternatiivsetel

viisidel:

3.10.1. Tagatud on Ettevõtte tarbimissuunalise tegevuse ja Salvestuslahenduse omaniku elektrienergia

müügiga seonduvate tegevuste täielik lahutatus, mis saavutatakse eraldiseisvate akude, mõõtepunktide

ja ühenduste kasutamise kaudu. Selle tagajärjel oleks soodusaktsiismääraga maksustatud

elektrienergia kasutamine Salvestusseadme omaniku poolt või selle edastamine elektriturule välistatud.

3.10.2. Juhul, kui Ettevõtte ja Salvestuslahenduse omaniku tegevuste lahutamine osutub tehniliselt liialt

keerukaks või kalliks, toimub Salvestuslahenduse omaniku huvides elektrienergia ost ja tagasimüük

elektriturule Ettevõtte kaudu. See tähendab, et elektrienergia ostmine ja elektriturule tagasi müümine

Salvestuslahenduse omaniku huvides toimuks küll Ettevõtte nimel ning Ettevõtte kahesuunalist

liitumispunkti kasutades, kuid Salvestuslahenduse omaniku tegevuse tarvis elektrit ostes ei kohaldaks

Ettevõte soodusaktsiisimäära ning seega ei rikuks ka ATKEAS § 696 lg 1 p 72 kohustust. Sellise

lahenduse eeltingimuseks on Ettevõtte poolt eraldi arvestuse pidamine aktsiisi tavamääraga ning

soodusaktsiisimääraga maksustatud elektrienergia koguste kohta vastavalt ATKEAS § 696 lg 1 punktile

3, sh vastavate mõõteseadmete paigaldamine. Taotleja hinnangul ei välistaks sellise kõrvaltegevuse

olemasolu (Ettevõtte põhitegevusalaks jääb endiselt töötlev tööstus) ATKEAS kohaselt Ettevõtte jätkuva

elektrointensiivseks ettevõtjaks kvalifitseerumise.

3.11. Punktis 3.10.2 käsitletud stsenaariumi puhul toimuvat elektrienergia vahendamist Ettevõttelt

Salvestuslahenduse omanikule ei saaks Taotleja hinnangul lugeda „elektrienergiaga varustamiseks“ kui

Ettevõtte põhi- või kõrvaltegevusalaks ATKEAS § 203 lg 3 p 1 tähenduses ning selline tegevus ei tohiks

avaldada mõju võimalikule Ettevõtte kvalifitseerumisele intensiivseks gaasitarbimise ettevõtjaks

ATKEAS § 203 mõttes. Nimelt jääks Salvestuslahenduse omanikule elektrienergia vahendamine üsna

piiratud mahuga tegevuseks. Lisaks toimuks Alternatiivi III raames Ettevõtte poolt elektrienergia

vahendamine Salvestuslahenduse omanikule erandlikult, tulenevalt tehnoloogilistest piirangutest, ning

ilma Ettevõtte poolse tulu teenimise taotluseta ning kavatsuseta tegutseda elektri müügi- või vahenduse

tegevusalal.

Palume Maksu- ja Tolliameti seisukohta seoses taotluse punktis 2 esitatud küsimustega ning eeltoodud

maksukäsitluse ja järelduste vastavusega kehtivatele maksuseadustele.

Kõigi küsimustega käesoleva taotluse kohta palun pöörduda allakirjutanu poole.

Lugupidamisega

Dmitri Rozenblat

vandeadvokaat

digitaalselt allkirjastatud

Lõõtsa 8a / 15176 Tallinn / Eraklientide nõustamine +372 880 0811 / Äriklientide nõustamine +372 880 0812

[email protected] / www.emta.ee / Registrikood 70000349

Dmitri Rozenblat Ellex Raidla Advokaadibüroo OÜ [email protected]

Teie 14.04.2025 Meie 29.04.2025 nr 9-18/010759-1

Elektrointensiivse ettevõtja elektrienergia salvestustegevus

Esitasite selgitustaotluse elektrienergia salvestustegevuse võimalikest mõjudest nii

elektrointensiivse kui intensiivse gaasitarbimisega ettevõtja aktsiisisoodustusele, mille

kohaselt kavandatakse soodusaktsiisimääraga maksustatud elektrienergia soetamist,

salvestamist ning edasist kasutamist ja müüki kolmel alternatiivsel moel.

Vastus selgitustaotluse küsimusele 2.1. (i):

1. Alternatiivi I kasutamisest kavandatud moel ei nähtu ei selgitustaotlusest ega ATKEAS-st

asjaolusid, mis välistaksid elektrointensiivsel ettevõtjal aktsiisivabastuse loa omamise ja

sellega ka soodusaktsiisimääraga maksustatud elektrienergia tarbimise võimaluse. Olete

selgitustaotluses jõudnud õigele järeldusele, et ATKEAS ei piira elektrointensiivsel

ettevõtjal jaotusvõrgust edastatud soodusaktsiisimääraga maksustatud elektrienergia

ajutist salvestamist ning selle hilisemat tarbimist.

2. Siiski avaldab elektrienergia salvestustegevus tõenäoliselt teatavat mõju ettevõtja

elektrointensiivsuse suurusele (sõltuvalt selle hindamise perioodist), kuna elektrienergia

kogumaksumuse arvutamisel (ATKEAS § 692) ning lisandväärtuse arvutamisel (ATKEAS

§ 202) aluseks võetavad andmed võivad langeda erinevatele aegadele. Mõju

potentsiaalse suuruse (ja sellega riski elektrointensiivse ettevõtja aktsiisisoodustuse

kadumisele) saab ettevõtja eelnevalt leida koos elektrointensiivsust hindava sõltumatu

vandeaudiitoriga.

3. Alternatiivi II kasutamise välistab salvestusseadme omamine ja käitamine

elektrointensiivsest ettevõtjast erineva kolmanda isiku poolt, mis on vastuolus

elektrointensiivse ettevõtja kohustusega kasutada jaotuvõrgust edastatud

soodusaktsiisimääraga maksustatud elektrienergiat ainuisikuliselt (ATKEAS § 696 lg 1 p

72). Teisisõnu ei ole elektrointensiivsel ettevõtjal lubatud edastada jaotusvõrgust soetatud

elektrienergiat omakorda kolmandatele isikutele, sh salvestamiseks. Elektrienergia

ainukasutuse nõude rikkumine toob elektrointensiivsele ettevõtjale kaasa tagajärjed,

millele olete ka ise selgitustaotluses viidanud: aktsiisimäärade vahe tasumise kohustuse

(ATKEAS § 24 lg 65 p 1, maksukohustus tekib seejuures kogu majandusaasta algusest

kuni rikkumiseni tarbitud elektrienergialt) ning aktsiisivabastuse loa kehtetuks

tunnistamise (ATKEAS § 695 lg 3 p 8).

ASUTUSESISESEKS KASUTAMISEKS Maksu- ja Tolliamet Juurdepääsupiirangu algus: 29.04.2025 Juurdepääsupiirangu lõpp: 29.04.2030 Alus: AvTS § 35 lg 1 p 19, MKS § 26 lg 1

2 (3)

4. Täiendavalt märgime, et Alternatiivi II kasutamise asjaolud on kohati ebaselged, mille

tõttu ei ole siinkohal võimalik anda ammendavat seisukohta kõikide selle alternatiiviga

kavandatud tegevuste vastavusest kehtivale õigusele ning võimalikest mõjudest

elektrointensiivsele ettevõtjale. Olulisimad ebaselgused on:

4.1. Salvestusseadme paigaldamisel elektrointensiivse ettevõtja territooriumist mujale ei

ole arusaadav, kuidas ta seal soetab jaotusvõrgust soodusaktsiisimääraga

maksustatavat elektrienergiat (liitumispunkt on aktsiisivabastusluba mitte omava

teise isiku nimel, kes seega on ka elektrienergia soetajaks) ning kuidas soetatud

elektrienergia järgnevalt jõuab tarbimiseks tema tegevuskohta. Võrguettevõtja tohib

soodusmääraga maksustatavat elektrienergiat edastada üksnes aktsiisivabastuse

luba omavale elektrointensiivsele ettevõtjale (ATKEAS § 692 lg 1 p 5), mitte mujal

asuvatele erinevaid teenuseid – sh elektrienergia salvestamiseks ja/või

edastamiseks – osutavale kõrvalisele isikule.

4.2. Selgitustaotluse kohaselt tarbib liitumispunkti kaudu edastatud ja salvestatud

soodusaktsiisimääraga maksustatud elektrienergia tervenisti ära vaid

elektrointensiivne ettevõtja. Seetõttu jääb ebaselgeks kolmandale isikule kuuluva

salvestusseadme (aku ja selle lisaseadmed) tööks vajaliku elektrienergia soetamine

ja aktsiisiga maksustamine. Esitatud kirjeldusest jääb mulje, et salvestusseadme

tööks vajaliku elektrienergia soetab samuti elektrointensiivne ettevõtja, millega

rikutaks eespool juba selgitatud soodusaktsiisimääraga maksustatud elektrienergia

ainuisikulise kasutamise kohustust.

Vastus selgitustaotluse küsimusele 2.1. (ii):

5. Kuna Alternatiiv III on Alternatiivi II edasiarendus, siis korduvad viimast puudutavad

välistused ja ebaselgused. Täiendavalt kavandatakse Alternatiiv III puhul (1)

elektrienergia soetamist jaotusvõrgust maksustatuna eraldi soodus- ja

tavaaktsiisimääraga või (2) jaotusvõrgust soetatud elektrienergia edasist müüki

elektrointensiivselt ettevõtjalt salvestusseadme omanikule, mis mõlemad ei ole ATKEAS-

e kohaselt võimalikud.

6. Kogu aktsiisivabastuse luba omavale elektrointensiivsele ettevõtjale jaotusvõrgust

edastatav elektrienergia maksustatakse vaid soodusaktsiisimääraga, mille tõttu puudub

võimalus soetada üheaegselt eri aktsiisimääradega maksustatud elektrienergiat (sh

tavaaktsiisimääraga maksustatud elektrienergiat selle hilisemaks tagastamiseks

jaotusvõrku). Sellest tulenevalt puudub elektrointensiivsel ettevõtjal ka eraldi arvestuse

pidamise kohustus.

7. Eelnevalt oleme selgitanud elektrointensiivse ettevõtja kohustust tarbida

soodusaktsiisimääraga maksustatud elektrienergiat ainuisikuliselt, mille tõttu ei ole

võimalik jaotusvõrgust soetatud elektrienergia edasimüük salvestusseadme omanikule

või muudele isikutele. Sestap ei pea me vajalikuks ka analüüsida, kas elektrienergia

müük kavandatud kujul võib mõjutada ettevõtja põhitegevusala ja seega välistada

aktsiisivabastuse loa omamise.

8. Kuna ühe võimalusena kavandatakse salvestusseadme omaniku elektrienergia

soetamise ja selle hilisema jaotusvõrku tagastamise täielikku eraldamist

elektrointensiivsest ettevõtjast (eraldi akud, mõõtepunktid, ühendused jm), jääb

3 (3)

selgitustaotlusest arusaamatuks selle tegevuse seos ja võimalik mõju aktsiisivabastuse

luba omava elektrointensiivse ettevõtjaga. (Täiendavalt märgime, et salvestatud

elektrienergia hilisemal tagastamisel jaotusvõrku ei tagastata sellelt varasemalt

jaotusvõrgust väljastamisel tasutud aktsiisi.)

Vastus selgitustaotluse küsimusele 2.1. (iii):

9. Maagaasi aktsiisisoodustuse kontekstis ei loeta intensiivse gaasitarbimisega ettevõtjaks

isikut, kelle põhi- või kõrvaltegevusala kuulub Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse

(EÜ) nr 1893/2006 I lisa jao D ossa 35 „Elektrienergia, gaasi, auru ja konditsioneeritud

õhuga varustamine”. Viidatud tegevuslade hulka kuulub muuhulgas ka elektrienergia

salvestamine (klass 35.16, sh salvestamine ise oma tarbeks vastavalt Alternatiivile I), mis

seega välistab elektrointensiivse ettevõtja kvalifitseerumise ühtlasi ka intensiivse

gaasitarbimisega ettevõtjaks.

10. Kuna elektrointensiivne ettevõtja nagunii ei saa soetatud elektrienergiat müüa edasi

salvestusseadme omanikule (või muudele isikutele), ei pea me vajalikuks analüüsida

selle tegevuse kuulumist ettevõtja põhi- või kõrvaltegevusalaks koos sellest tulenevate

mõjudega. Siinkohal tuleb silmas pidada ka, et nii elektrienergia müük (klass 35.15) kui

ka selle maaklerite ja vahendajate tegevus (klass 35.40) kuuluvad samuti tegevusalade

hulka, mis välistavad kvalifitseerumise intensiivse gaasitarbimisega ettevõtjaks.

Kavandatud elektrienergia salvestustegevus võib sõltuvalt asjaoludest avaldada ettevõtjate

tegevusele ka muid mõjusid, mida ei ole siinkohal võimalik ammendavalt käsitleda. Seetõttu

soovitame nii elektrointensiivsust kui intensiivset gaasitarbimist käsitlevat aktsiisiregulatsiooni

analüüsida kompleksselt.

Aktsiisivabastuse luba omav nii elektrointensiivne kui ka intensiivse gaasitarbimisega

ettevõtja peab eelnevalt kooskõlastama Maksu- ja Tolliametiga aktsiisivabastuse loa

taotlemise aluseks olnud andmete muutmise, sh elektrienergia salvestustegevuse (ATKEAS

§ 696 lg 1 p 8).

Lugupidamisega

/allkirjastatud digitaalselt/

Jekaterina Nikitina

aktsiiside osakonna juhataja

Peeter-Tanel Orro

676 2261

[email protected]

1

Dmitri Rozenblat | Ellex

From: Dmitri Rozenblat | Ellex Sent: neljapäev, 22. mai 2025 14:52 To: Peeter-Tanel Orro Cc: Triin Frosch | Ellex Subject: RE: 9-18_010759-1_Elektrointensiivse_ettevõtja_elektrienergia_salvestustegevus_

20250429 (1).asice

Tere, Peeter-Tanel, Nagu kohtumisel viitasime, väga selgelt lahti kirjutatud reegleid põhi- ja kõrvaltegevusalade eristamise kohta Eesti seadustest ei leia. Ainus koht, kus toimub tegevusalade eristamine nende olulisuse järgi, on EMTAK alusel määratud tegevusalade ja nendega seotud müügitulu jaotuse esitamine koos majandusaasta aruandega. Toon siinkohas ära asjakohased sätted: 1. Põhi- ja kõrvaltegevusalade eristamine Eesti siseriiklikes õigusaktides Äriseadustik: ÄS § 4 lg 5 - Ettevõtja teatab äriregistrisse kandmisel kavandatud põhitegevusala, samuti teatab tegevusalade muutumisest. Äriühing, kes peab äriregistrisse esitama majandusaasta aruande, näitab lõppenud aruandeaasta tegevusalad ja uude aruandeaastasse kavandatud tegevusalad oma majandusaasta aruandes ega teata eraldi nende muutumisest. Tegevusalast äriregistrisse teatamisel või majandusaasta aruandes näitamisel kasutatakse Eesti majanduse tegevusalade klassifikaatorit. ÄS § 179 lg 4 (OÜ) / ÄS § 334 lg 2 (AS) - Juhatus esitab kinnitatud majandusaasta aruande koos kasumi jaotamise või kahjumi katmise ettepanekuga, müügitulu jaotusega ja vandeaudiitori aruandega, kui audiitorkontroll on kohustuslik, äriregistrile kuue kuu jooksul arvates majandusaasta lõppemisest. Kui osanikud ei võta vastu majandusaasta aruande kinnitamise otsust, esitab juhatus äriregistrile kinnitamata majandusaasta aruande vastava märkega. Koos majandusaasta aruande esitamisega teatab juhatus äriregistrile, missugusel käesoleva seadustiku §-s 176 nimetatud viisil on osanikud otsustanud kahjumi katta. Kui võrreldes eelmise majandusaasta aruande kinnitamise ajaga on osanike andmed muutunud, esitatakse koos majandusaasta aruandega ka uus osanike nimekiri majandusaasta aruande kinnitamise seisuga. Nimekirjas tuleb märkida § 182 1. lõikes nimetatud andmed, osaniku aadressi asemel näidatakse üksnes elu- või asukohariik. ÄS § 179 lg 6 (OÜ) / ÄS § 334 lg 3 (AS) – Müügitulu jaotus peab sisaldama andmeid aruandeaasta müügitulu kohta kuni kümne suurema tegevusala kaupa käesoleva seadustiku § 4 6. lõike alusel kehtestatud Eesti majanduse tegevusalade klassifikaatori kohaselt. Konsolideerimisgrupi majandusaasta aruande korral esitatakse müügitulu jaotus konsolideeriva üksuse konsolideerimata kasumiaruande asjaomaste andmete alusel. Kohtule dokumentide esitamise kord – justiitsministri 28.12.2005 määrus nr 59 § 232. Tegevusala klassifitseerimine (1) Ettevõtja ja välismaa äriühingu filiaali tegevusalad esitatakse äriregistrit pidavale kohtule „Äriseadustiku” § 4 lõikes 5 nimetatud teadaandes ja majandusaasta aruandes vastavuses „Eesti majanduse tegevusalade klassifikaatorile”. (2) Tegevusala näidatakse vähemalt „Eesti majanduse tegevusalade klassifikaatori” neljandal tasemel. (3) Tegevusala esitatakse paberdokumendis tekstina, millele võib lisada klassifikaatori koodi. Eeltoodust nähtub, et tegevusalade klassifitseerimine ja eristamine olulisuse järgi toimub äriseadustikus sätestatud korras majandusaasta aruande esitamisel müügitulu põhiselt. Muid kriteeriume tegevusalade eristamiseks olulisuse järgi seadus ette ei näe. Selle põhjal saab teha järelduse, et põhitegevusalaks loetakse ja märgitakse majandusaasta aruande esitamisel suurima müügitulu osakaaluga tegevusala. Kõrvaltegevusaladeks on seega ettevõtja muud tegevusalad, mis reastatakse samuti müügikäibe alusel ja esitatakse koos majandusaasta aruandega (kokku kuni 10 olulisimat tegevusala). Kui ettevõtja mõni tegevus (nt sisemine protsess või funktsioon) müügikäivet ei genereeri, siis seda tegevusalaks (ei põhi- ega kõrvaltegevusalaks) ei loeta ning majandusaasta aruande esitamisel koos muude tegevusaladega ei esitata. E-äriregistri kodulehel KKK rubriigis selgitatakse samuti tegevusalade eristamist müügikäibe alusel:

2

Samal veebilehel on need põhimõtted veel täpsemalt lahti kirjutatud majandusaasta aruande koostamise ja esitamise juhendis:

Lisaks märgime, et peale ATKEAS-e on ainus koht, mille leidsime, kus on Eesti seadustes korraga kasutatud põhi- ja kõrvaltegevusala mõisteid on riigihalduse ministri määrus nr 7.05.2020 nr 17 „Toetuse andmise tingimused tegevuseks „Ida-Virumaa tööstusinvesteeringute toetamine”, mille § 10 lg 1 viitab põhi- ja kõrvaltegevusalade osas samuti majandusaasta aruande esitamisel deklareeritavatele tegevusaladele (mis toimub käibepõhiselt): Taotlejaks võib olla Eesti äriregistrisse taotluse esitamise tähtpäevaks kantud äriühing, kelle põhi- või kõrvaltegevus ja projekt, millele toetust taotletakse, kuuluvad töötleva tööstuse sektorisse, välja arvatud EMTAK alamjaos C12 nimetatud tubakatoodete tootmise alamsektorisse. Taotleja, kelle põhi- või kõrvaltegevusala Eesti äriregistri andmetel ei kuulu taotluse esitamise hetkel nõutud töötleva tööstuse sektorisse, peab esitama äriregistrile projektiga seotud tegevusala info koos ettevõtja majandusaasta aruandega hiljemalt üks aasta pärast projekti lõppu. 2. Põhi- ja kõrvaltegevusalade eristamine NACE tasemel

3

Tegevusalade eristamisest põhitegevusalaks, kõrvaltegevusaladeks ning abistavateks tegevusteks (mis ei kvalifitseeru iseseisvaks tegevusalaks) lähtub ka NACE juhend (NACE Rev. 2 - Statistical classification of economic activities). Toon siinkohas välja väljavõtted NACE juhendi punktidest 48-51.

Nagu näha, toimub ka NACE alusel tegevusalade kindlaks määramine esmalt lähtuvalt sellest, kas konkreetne tegevus on suunatud lisandväärtuse tekitamisele läbi väljapoole s.o kolmandatele isikutele suunatud kaupade ja teenuste müügi (sisuliselt müügikäive, millega opereerib Eesti äriseadustik) või mitte. Kui tegevus ei ole väljapoole suunatud, vaid üksnes toetab põhi- või kõrvaltegevusala, siis on tegemist abistava tegevusega, mida ei loeta ega kajastata eraldiseisva tegevusalana. Juhul, kui tegemist on väljapoole suunatud tegevustega (kaupade / teenuste müük kolmandatele isikutele), siis selliste tegevusalade lõikes eristatakse olulisimat tegevusala (põhitegevusala) ja kõrvaltegevusalasid. NACE juhendi kohaselt toimub eristamine lähtuvalt sellest, milline tegevusala kõige suuremat lisandväärtust loob (sisuliselt käib jutt jällegi müügikäibest, millest lähtub ka Eesti äriseadustik). Seega praegusel juhul, kus elektrisalvestusfunktsioon (i) toimib üksnes sisemise protsessina, mis toetab põhitegevusalaks olevat tootmistegevust, (ii) salvestusfunktsiooni ennast kolmandatele isikutele edasi ei müüda ning see müügikäivet ei tekita (ettevõtte jaoks on tegemist kuluga), (iii) salvestusfunktsioon ei ole ka osaks tootmistegevuse tulemusena valmivast lõpp-produktist ega suurenda ettevõtte põhivara väärtust, ei ole meie hinnangul ei NACE ega ka Eesti siseriikliku õiguse alusel võimalik elektrisalvestust eraldiseisvaks põhi- või kõrvaltegevusalaks ATKEAS § 203 lg 3 p 1 mõistes pidada. Tegemist on abistava iseloomuga sisemise protsessiga, sarnaselt NACE juhendi punktis 52 mainitud põhitegevusala toetavate transpordi-, hoiu- või ostuprotsessidega. Loodetavasti on ülaltoodud kokkuvõttest abi. Juhul, kui tekib küsimusi või vajadus täiendavalt arutada, oleme hea meelega valmis seda tegema. Parimat Dmitri Dmitri Rozenblat Tax Counsel | Ellex Raidla +372 525 0120

From: Peeter-Tanel Orro <[email protected]> Sent: Tuesday, May 20, 2025 9:20 AM To: Dmitri Rozenblat | Ellex <[email protected]> Subject: RE: 9-18_010759-1_Elektrointensiivse_ettevõtja_elektrienergia_salvestustegevus_20250429 (1).asice Tervist Kas saaksite palun täpsemalt viidata nendele õigusaktidele, millele tugineb Teie arusaam / käsitlus tegevusalade liigitamisest põhitegevuseks, kõrvaltegevuseks ja „sisemiseks“ tegevuseks? Otsisin eile mööda erinevaid õigusakte, kuid kahjuks ei suutnud seda kohta leida, millele kohtumisel viitasite. Aitäh! Lugupidamisega Sincerely yours

1

Dmitri Rozenblat | Ellex

From: Peeter-Tanel Orro <[email protected]> Sent: teisipäev, 10. juuni 2025 15:43 To: Dmitri Rozenblat | Ellex Cc: Triin Frosch | Ellex; Jekaterina Nikitina Subject: RE: 9-18_010759-1_Elektrointensiivse_ettevõtja_elektrienergia_salvestustegevus_

20250429 (1).asice

Tervist Lugesin Teie seisukohad läbi, ent ma ei saa nendega nõustuda allpool juba selgitatud põhjustel. Teie seisukoha keskpunktiks on, et ATKEAS § 20.3 lg 3 p 1 kasutatud „põhitegevusala ega kõrvaltegevusala“ tuleb sisustada justnimelt NACE rev.2 juhendi tegevusalade kategooriate põhiselt: põhi-, kõrval- ja abistavad tegevused. (Ning sellest väitest lähtuvalt tuletatakse ülejäänud seisukohad ja näited.) NACE puhul tuleb eristada kahte teineteisest põhimõtteliselt erineva tähtsusega asja: (1) tehtavate tegevuste sisu – erinev vahendus, tootmis jm tegevus ning (2) nende tegevuste edasine kategoriseerimine – kehtivas redaktsioonis kolme liiki. Teisisõnu: näiteks on üks küsimus, kas tegu on üldse elektrienergia salvestamisega ja alles seejärel on teine küsimus, kas see salvestamine liigitada põhi-, kõrval- või hoopis abistavaks tegevuseks. Meie oleme seisukohal, et viidatud ATKEAS-e sätet tuleb sisustada aktsiisisoodustust andva regulatsiooni enda kontekstis. Aktsiisisoodustuse regulatsioon kasutab NACE-t üksnes tegevuste sisu piiritlemisel ja defineerimisel, mitte nende edasisel liigitamisel. Puudub õiguslik alus järeldada, et ka tegevusalade kategoriseerimine peab toimuma just lähtuvalt NACE-st. Loomulikult on Teil õigus jääda eriarvamusele ning sellisel juhul ei näegi ma muud võimalust, kui pöörduda seisukoha saamiseks valdkonda juhtiva kõrgeima asutuse Rahandusministeeriumi poole, kes ühtlasi on ka eelnõude väljatöötajaks ja seega nende tegeliku mõtte / eesmärkide selgitajaks. Lugupidamisega Sincerely yours Peeter-Tanel Orro Mr Peeter-Tanel Orro Peaspetsialist Chief Expert Aktsiiside osakond Excise Department Maksu- ja Tolliamet Estonian Tax and Customs Board Kontakt: | Contacts: (+372) 676 2261, [email protected]

From: Dmitri Rozenblat | Ellex <[email protected]> Sent: Monday, June 9, 2025 1:10 PM To: Peeter-Tanel Orro <[email protected]> Cc: Triin Frosch | Ellex <[email protected]>; Jekaterina Nikitina <[email protected]> Subject: RE: 9-18_010759-1_Elektrointensiivse_ettevõtja_elektrienergia_salvestustegevus_20250429 (1).asice Tähelepanu! Kiri saabus väljastpoolt ametit/RM valitsemisala. Palume linke ja faile mitte avada, kui kiri on saabunud tundmatult aadressilt!

Tere, Peeter-Tanel, Tänan vastuse eest. Oleme selle põhjalikult läbi lugenud, kuid ei saa kahjuks Maksu- ja Tolliameti tõlgendusega nõustuda. Edastan siinkohas meie täiendavad kommentaarid Teie seisukohtadele (Teie 2.06 e-kirja numeratsiooni olen säilitanud): 1. Kirjutate, et lahtiseks on jäänud küsimus, kas ettevõtja oma tarbeks tehtav elektrienergia salvestustegevus liigitub

ATKEAS-e aktsiisisoodustuse regulatsiooni kontekstis „põhitegevusala“ või „kõrvaltegevusala“ alla. Meie hinnangul ei ole küsimusepüstitus korrektne, kuna tulenevalt NACE kommentaarist tuleb rääkida kolmest tegevusalade kategooriast:

2

- põhitegevusala (principal activity), - kõrvaltegevusala (secondary activity), - abistav tegevus (ancillary activity). Seega esimene küsimus, mis tõusetub ja mis vajab selget vastust, puudutab tegevusalade kategoriseerimist: kas ATKEAS § 20.3 lg 3 p 1 kontekstis tuleb rääkida kahest tegevusalade kategooriast või eksisteerib ka kolmas, abistavate tegevuste kategooria (mis olemata põhi- ja kõrvaltegevusalaks, jääb seega ATKEAS § 20.3 lg 3 p 1 reguleerimisalast välja) ning millise kriteeriumi alusel toimub vastavate kategooriate eristamine? Teine küsimus puudutab juba spetsiifiliselt elektrienergia salvestamist: kas omatarbeks elektrienergia salvestamist tuleb lugeda põhitegevusalaks, kõrvaltegevusalaks või abistavaks tegevuseks. Teisele küsimusele ei saa vastata enne esimesele küsimusele selge vastuse andmist.

2-3 Mõistame, et aktsiisid on spetsiifiline valdkond, kus peaks kehtima oma mõisteaparatuur ja teistes õigusaktides

ning juhendites kasutatavad mõisted ei pruugi olla üksüheselt kohaldatavad. Samas, kahtlust ei ole selles, et ATKEAS § 20.3 lg 3 p 1 kasutab spetsiifiliselt mõisteid „põhi- ja kõrvaltegevusala“. Nende mõistete kasutamine ei ole juhuslik (vastasel juhul oleks seadusandja kasutanud üldterminit „tegevusala“, samuti ei figureeriks mõiste „kõrvaltegevusala“ omatarbeks elektritootmise erandi juures) ning neil peab olema konkreetne tähendus. Kui Maksu- ja Tolliamet heidab kõrvale teistes õigusaktides nendele mõistetele omistatud tähenduse / tegevusalade eristamise kriteeriumid, tuleks maksuhalduril välja pakkuda alternatiivne selgitus või käsitlus – seni ei ole seda tehtud. Kuna ATKEAS § 20.3 lg 3 p 1 viitab konkreetselt nõukogu 20.12.2006 määrusele (EÜ) nr 1893/2006 (NACE), kasutades seejuures NACE tegevusalade spetsiifilist terminoloogiat („põhi- ja kõrvaltegevusala“) ei ole meie hinnangul õiguslikult ühtegi muud varianti kui lähtudagi nende mõistete sisustamisel NACEst ja selle juhendist. Kinnitate ka ise oma e-kirjas, et „vaieldamatult rakendub Teie viidatud NACE Rev. 2 juhendi alampeatükk 2.2.“. Seejuures ei nähtu 2.06 e-kirjast, et maksuhaldur oleks ka sisuliselt NACE juhendi peatükis 2.2 sisalduvatest selgitustest lähtunud, sh tegevusalade kolme kategooria eksisteerimise ning nende eristamise reeglite osas. Kuna maksuhaldur ei ole seni selgitanud, kuidas tuleks sisustada „põhi- ja kõrvaltegevusala“ mõisteid ning millise kriteeriumi alusel peaks toimuma nende eristamine, siis paluksime selles osas seisukoha kujundamist.

4.1 Me ei saa nõustuda ning ei saa ka täpselt aru, mille alusel olete teinud järgmise järelduse: „tegevusalade välistusi

kehtestava normi sõnastusest nähtav seadusandja eesmärk välistada nende tegevuste (sh elektrienergia salvestamine) läbiviimine ükskõik millisel moel – seda ka abistava tegevusena. Seega tuleb kõnealuse aktsiisisoodustuse kontekstis (!) pidada põhi- ja kõrvaltegevusala hulka kuuluvaks ka oma ettevõtluse tarbeks tehtavaid erinevaid abistavaid tegevusi“

ATKEAS § 20.3 lg 3 p 1 ei räägi mitte ühtegi sõna abistavatest tegevustest ja need on selle reguleerimisalast väljas. Elektrienergia salvestamine saab olla nimetatud sätte kohaselt piiratud üksnes juhul, kui tegemist on justnimelt põhi- või kõrvaltegevusalaga, mitte igasuguse tegevusega. Järelikult sellisele elektrienergia salvestustegevusele, mis on abistavaks tegevuseks, ATKEAS § 20.3 lg 3 p 1 ei kohaldu. Kui lähtuksime Teie tõlgendusest, siis jõuaksime absurdse olukorrani, kus näiteks tööstuslike või ka käsitööriistade akudesse elektrienergia salvestamine (oma tarbeks elektrienergia salvestamine) viiks intensiivse gaasitarbija aktsiisisoodustuse kaotuseni.

4.2 Ei saa nõustuda ka Teie seisukohaga seoses seadusandja tahte olemasolu või puudumisega reguleerida

omatarbeks elektrienergia salvestamist. Seadusandja on oma tahet selgelt väljendanud, piirates sätte mõju üksnes põhi- ja kõrvaltegevusalaga ning jättes abistavad tegevused sellest välja. Kõikvõimalike abistavate tegevuste kohta spetsiaalsete erandite seadusesse kirjutamine ei oleks kindlasti põhjendatud – tegemist oleks äärmiselt kasuistliku lähenemisega, mis oleks vastuolus põhimõttega, et seadusregulatsioon peab olema alati teatud üldistusastmega.

4.3 Teie poolt ATKEAS § 20.3 lg 3 p 1 teise lause lisamise osas tehtud järeldused selle kohta, et ATKEAS tasemel loetakse abistavaid tegevusi „kõrvaltegevuseks“, on ekslikud.

Juhime tähelepanu NACE juhendi punktile 53, kus on toodud näitlik loetelu tegevustest, mida ei loeta abistavateks tegevusteks ning mis kvalifitseeruvad seega „kõrvaltegevuseks“.

3

Nagu näha, on alapunktis d) spetsiifiliselt nimetatud oma tarbeks elektrienergia tootmist. NACE juhend ei käsitle elektrienergia omatarbeks tootmist mitte abistava tegevusena, vaid „kõrvaltegevusena“. Järelikult, kui ATKEAS § 20.3 lg 3 p 1 teist lauset ei oleks seadusesse lisatud, kvalifitseeruks omatarbeks elektrienergia tootmine NACE juhendi kohaselt „kõrvaltegevuseks“ ja oleks takistuseks aktsiisisoodustuse saamisel. Vajadus elektrienergia tootmise osas erandi lisamiseks oligi dikteeritud seadusandja soovist vältida elektrienergia omatarbeks tootmise sattumist kõrvaltegevusalaks tulenevalt NACE juhendist. Sellele viitab otseselt nii ATKEAS § 20.3 lg 3 p 1 teise lause sõnastus: „Kõrvaltegevusalaks ei peeta ettevõtja põhitegevusalal toodetavate toodete tootmiseks kasutatava elektri- ja soojusenergia tootmist“, kui ka seletuskirja tekst: „Komisjon tegi eelnõus muudatuse /-/ intensiivse gaasitarbimisega ettevõte aktsiisisoodustuse kohaldamise võimaldamiseks ka ettevõttele, kelle põhistegevusala ei ole elektrienergia, gaasi, auru ja konditsioneeritud õhuga varustamine, kuid kes toodab oma põhitegevusalal toodetavate toodete tootmiseks elektri- ja soojusenergiat kõrvaltegevusena.“ Meie hinnangul on seletuskirjas „kõrvaltegevusena“ terminit kasutades silmas peetud justnimelt asjaolu, et seadusmuudatuse eelselt (sh NACE juhendi kohaselt) loeti elektrienergia tootmist omatarbeks „kõrvaltegevusalaks“. Tulenevalt seadusmuudatuse eesmärgist laiendada aktsiisisoodustust laiemale ettevõtete ringile (seletuskirjas mainitakse katmikaiandeid, kelle puhul on elektrienergia tootmine ilmselt üksnes toetava iseloomuga), tekkiski vajadus lisada vastav välistus. Samuti juhime tähelepanu asjaolule, et 01.01.2019 jõustunud ATKEAS muutmise seaduse (millega gaasitarbimise intensiivsuse ja intensiivse gaasitarbimisega ettevõtja regulatsioon lisati) seletuskirja kohaselt oli ATKEAS § 20.3 lg 3 p 1 kriteeriumi eesmärgiks välistada intensiivse gaasitarbimisega ettevõtjaks kvalifitseeruvate ettevõtjate seast kaugküttesektor. Regulatsiooni eesmärgiks ei olnud välistada töötleva tööstuse poolt energiakulude vähendamiseks võimalike meetmete kasutamist. Lisaks märgime, et omatarbeks elektrienergia tootmisel ja salvestamisel on siiski sisuline vahe, millest võibki olla tingitud elektri tootmise erandlik käsitlus NACE juhendis. Nimelt elektrienergia omatarbeks tootmise puhul võib see tootmissisendina moodustada olulise osa lõpp-toote hinnast (vt NACE juhendi p 52 (c)). Samas, näiteks elektrienergia salvestamise puhul ei saa rääkida oluliseks tootmissisendiks olemisest, sest lõpuks kasutatakse tootmises ära täpselt sedasama elektrienergiat, mis sai võrgust akusse salvestatud (s.o salvestusfunktsiooni ennast ei saa pidada otseseks tootmissisendiks). Loodetavasti eeltoodu selgitab, miks oli vajalik ATKEAS § 20.3 lg 3 p 1 teise lause lisamine, ning miks ei saa ATKEAS’e kontekstis samastada „kõrvaltegevust“ ja „abistavat tegevust“. Lõpuks märgime, et nagu Te kohtumisel ka aimasite, proovime ülaltoodud küsimustes selgusele jõuda meie kliendi Estonian Cell palvel. Arvestades viimasel ajal järsult kasvanud energiahindu, samuti energiahindade märkimisväärset kõikumist, on salvestusseadme paigaldamine ettevõtte jaoks äärmiselt oluline – võimalik, et see on ka tegevuse jätkamise või mittejätkamise küsimus. Keerulistes oludes otsib ettevõte kõiki võimalikke variante energiakulude vähendamiseks ning on kahetsusväärne, et olukorras, kus sisulised põhjused oma tarbeks elektrienergia salvestamise mittevõimaldamiseks puuduvad, on lahendus takerdumas formalistliku tõlgenduse tõttu. Kuna küsimus on kliendi jaoks tõepoolest väga oluline, siis Maksu- ja Tolliameti seisukoha samaks jäämisel plaanime selles teemas pöörduda Rahandusministeeriumi poole. Parimat Dmitri

4

Dmitri Rozenblat Tax Counsel | Ellex Raidla +372 525 0120

From: Peeter-Tanel Orro <[email protected]> Sent: Monday, June 2, 2025 4:03 PM To: Dmitri Rozenblat | Ellex <[email protected]> Cc: Triin Frosch | Ellex <[email protected]>; Jekaterina Nikitina <[email protected]> Subject: RE: 9-18_010759-1_Elektrointensiivse_ettevõtja_elektrienergia_salvestustegevus_20250429 (1).asice Tervist Aitäh põhjalike lisaselgituste eest! Vaatasin Teie kirja läbi ning jään meie varasemas kirjas (29.04.2025 nr 9-18/010759-1) ja 19.05.2025 kohtumisel antud seisukoha juurde, et elektrienergia salvestustegevus välistab ettevõtja kvalifitseerumise intensiivse gaasitarbimisega ettevõtjaks. Põhjendused: 1. Kehtiv õigus ei võimalda ettevõtjal kvalifitseeruda intensiivse gaasitarbimisega ettevõtjaks, kui tema

põhitegevusalaks või kõrvaltegevusalaks on elektrienergia salvestustegevus (ATKEAS § 20.3 lg 3 p 1, põhjalikumalt selgitatud meie varasemas kirjas). Vaidlust ei ole küsimuses, et elektrienergia salvestustegevus kuulub NACE I lisa jao D ossa 35. Praegu on lahtiseks jäänud küsimus, kas ettevõtja oma tarbeks tehtav elektrienergia salvestustegevus liigitub ATKEAS-e aktsiisisoodustuse regulatsiooni kontekstis „põhitegevusala“ või „kõrvaltegevusala“ alla.

2. Teie viidatud õiguslik regulatsioon ja täiendavad juhendid ei ole kasutatavad, kuna need ei kohaldu

aktsiisi(maksu)soodustuse administreerimiseks. ÄS ja JUM määrusega reguleeritakse majandusaasta aruandes teabe esitamist, ent see ei ole kriteeriumiks ettevõtja liigitamisel intensiivseks gaasitarbijaks. Põhimõtteliselt sama on ka e-äriregistri juhendiga (käsitleb tegevusala valikut äriühingu registreerimisel) ning toetuste andmist käsitleva määrusega. (Kuna viimase regulatsioon põhineb äriregistris näidatud tegevustel, siis nende sisu välja selgitamisel oleksid Teie viidatud allikad asjakohased.)

3. ATKEAS määratleb maagaasi aktsiisisoodustust välistavad tegevusalad läbi Euroopa Parlamendi ja nõukogu

20.12.2006 määruse (EÜ) nr 1893/2006 (NACE). Minu hinnangul on siin olulise tähtsusega, millises kontekstis ettevõtja põhi- või kõrvaltegevusala hinnata: kas NACE kontekstis (vaieldamatult rakendub Teie viidatud NACE Rev. 2 juhendi alampeatükk 2.2.) või aktsiisisoodustust käsitleva ATKEAS-e kontekstis?

Siinkohal tuleb märkida, et maksuõigusele – sh aktsiisiõigusele – on iseloomulik mõistete autonoomia, mis tähendab, et aktsiiside puhul ei pruugi teistes õigusvaldkondades kehtivad definitsioonid olla siduvad (need võivad omada märkimisväärselt erinevat tähendust). Ka ATKEAS-e puhul on näiteid, kus ühe mõiste tavatähendus, selle mõiste tähendus mõnes teises valdkonnas ning aktsiisi kontekstis võivad olla kolme erineva sisuga.

4. Kuna aktsiisisoodustuse regulatsioon kehtestatakse ATKEAS-ga, tuleb ettevõtja tegevust põhi- või

kõrvaltegevusalaks hinnata ennekõike ATKEAS-e kontekstis.

4.1. Põhi- või kõrvaltegevusala mõisteid ei intensiivse gaasitarbimisega ettevõtja definitsioonis ega aktsiisisoodustuse regulatsioonis eraldi ei avata. Siiski on tegevusalade välistusi kehtestava normi sõnastusest nähtav seadusandja eesmärk välistada nende tegevuste (sh elektrienergia salvestamine) läbiviimine ükskõik millisel moel – seda ka abistava tegevusena. Seega tuleb kõnealuse aktsiisisoodustuse kontekstis (!) pidada põhi- ja kõrvaltegevusala hulka kuuluvaks ka oma ettevõtluse tarbeks tehtavaid erinevaid abistavaid tegevusi.

4.2. Juhul, kui seadusandja oleks soovinud piirangute alt välistada oma tarbeks (abistava tegevusena) tehtavad

toimingud, oleks see nii aktsiisisoodustuse administreerimise kui õigusselguse seisukohast vaieldamatult olulise tähtsusega asjaolu välja toodud kas normis või vähemalt seletuskirjas. Sellisele lähenemisele puuduvad viited nii intensiivse gaasitarbimise ettevõtja aktsiisisoodustuse kehtestamisel kui selle regulatsiooni hilisemal muutmisel.

4.3. Eelnevaid järeldusi kinnitab ka ATKEAS § 20.3 lg 3 p 1 muutmine, millega sättesse lisati teine lause

„Kõrvaltegevusalaks ei peeta ettevõtja põhitegevusalal toodetavate toodete tootmiseks kasutatava elektri- ja soojusenergia tootmist“. Muudatust on selgitatud järgnevalt: „Komisjon tegi eelnõus muudatuse /-/ intensiivse

5

gaasitarbimisega ettevõte aktsiisisoodustuse kohaldamise võimaldamiseks ka ettevõttele, kelle põhistegevusala ei ole elektrienergia, gaasi, auru ja konditsioneeritud õhuga varustamine, kuid kes toodab oma põhitegevusalal toodetavate toodete tootmiseks elektri- ja soojusenergiat kõrvaltegevusena.“ (vt eelnõu 80 SE teise lugemise seletuskirja eelviimane lõik).

Seletuskiri käsitleb gaasiintensiivse ettevõtja poolt oma tootmistegevuse tarbeks ise elektri- ja soojusenergia tootmist – ehk sisuliselt NACE Rev. 2 juhendis mainitud abistavat tegevust. (Põhimõtteliselt ei ole vahet oma tootmistegevuse jaoks elektri- ja soojusenergia tootmisel või jaotusvõrgust saadud elektrienergia salvestamisel selle hilisemaks tarbimiseks.) Seega tuleb järeldada, et ettevõtja oma ettevõtluse tarbeks tehtavad toimingud (abistav tegevus) loetakse ATKEAS-s maagaasiaktsiisisoodustuse kontekstis „kõrvaltegevuseks“. Vastasel juhul – ehk jaatades Teie seisukohta – puudunuks erandi tegemiseks sisuline vajadus, sest abistav tegevus ei liigitunuks nagunii kõrvaltegevuseks, millele rakendatakse piiranguid.

Loodetavasti suutsin selles küsimuses anda Teile põhjendatud vastuse. Juhul, kui siiski mitte ja küsimused ei ole detailides vaid me jääme põhimõtteliselt erinevatele seisukohtadele, siis jääb üle pöörduda eelnõu väljatöötaja ning aktsiisivaldkonna õigusloome eest vastutava Rahandusministeeriumi poole. PS: ühtlasi tänan küsimuste eest, mis andsid mulle huvitavat mõtteainet ning avasid mõned ATKEAS-e sätted teises valguses! Edu! Lugupidamisega Sincerely yours Peeter-Tanel Orro Mr Peeter-Tanel Orro Peaspetsialist Chief Expert Aktsiiside osakond Excise Department Maksu- ja Tolliamet Estonian Tax and Customs Board Kontakt: | Contacts: (+372) 676 2261, [email protected]

From: Dmitri Rozenblat | Ellex <[email protected]> Sent: Thursday, May 22, 2025 2:52 PM To: Peeter-Tanel Orro <[email protected]> Cc: Triin Frosch | Ellex <[email protected]> Subject: RE: 9-18_010759-1_Elektrointensiivse_ettevõtja_elektrienergia_salvestustegevus_20250429 (1).asice Tähelepanu! Kiri saabus väljastpoolt ametit/RM valitsemisala. Palume linke ja faile mitte avada, kui kiri on saabunud tundmatult aadressilt!

Tere, Peeter-Tanel, Nagu kohtumisel viitasime, väga selgelt lahti kirjutatud reegleid põhi- ja kõrvaltegevusalade eristamise kohta Eesti seadustest ei leia. Ainus koht, kus toimub tegevusalade eristamine nende olulisuse järgi, on EMTAK alusel määratud tegevusalade ja nendega seotud müügitulu jaotuse esitamine koos majandusaasta aruandega. Toon siinkohas ära asjakohased sätted: 1. Põhi- ja kõrvaltegevusalade eristamine Eesti siseriiklikes õigusaktides Äriseadustik: ÄS § 4 lg 5 - Ettevõtja teatab äriregistrisse kandmisel kavandatud põhitegevusala, samuti teatab tegevusalade muutumisest. Äriühing, kes peab äriregistrisse esitama majandusaasta aruande, näitab lõppenud aruandeaasta tegevusalad ja uude aruandeaastasse kavandatud tegevusalad oma majandusaasta aruandes ega teata eraldi nende muutumisest. Tegevusalast äriregistrisse teatamisel või majandusaasta aruandes näitamisel kasutatakse Eesti majanduse tegevusalade klassifikaatorit. ÄS § 179 lg 4 (OÜ) / ÄS § 334 lg 2 (AS) - Juhatus esitab kinnitatud majandusaasta aruande koos kasumi jaotamise või kahjumi katmise ettepanekuga, müügitulu jaotusega ja vandeaudiitori aruandega, kui audiitorkontroll on kohustuslik, äriregistrile kuue kuu jooksul arvates majandusaasta lõppemisest. Kui osanikud ei võta vastu majandusaasta aruande kinnitamise otsust, esitab juhatus äriregistrile kinnitamata majandusaasta aruande vastava märkega. Koos majandusaasta aruande esitamisega teatab juhatus äriregistrile, missugusel käesoleva seadustiku §-s

Ellex Raidla Advokaadibüroo OÜ Ahtri 4, Tallinn EE-10151, Eesti T. +372 640 7170 [email protected] ellex.legal Reg. 10344152 VAT EE100101799 Dmitri Rozenblat T. +372 5250120 [email protected]

Estonia • Latvia • Lithuania

Ellex Raidla is part of Ellex, a circle of leading law firms in the Baltics www.ellexcircle.com

Rahandusministeerium

Suur-Ameerika tn 1

10122 Tallinn

[email protected]

Koopia:

Evelyn Liivamägi [email protected]

Erle Kõomets [email protected]

Lauri Lelumees [email protected]

Peeter-Tanel Orro [email protected]

Jekaterina Nikitina [email protected]

kuupäev digitaalallkirjas

SELGITUSTAOTLUS

Maksukorralduse seaduse § 15 lg 1 alusel palub Ellex Raidla Advokaadibüroo OÜ (edaspidi Taotleja)

Rahandusministeeriumi seisukohta seoses elektrointensiivse ettevõtja, kes on ühtlasi intensiivse

gaasitarbimisega ettevõtja, poolt elektrienergia salvestuslahenduse kasutusele võtmise võimaliku mõjuga

elektriaktsiisi ja maagaasiaktsiisi soodusmäärale.

Sarnase sisuga selgitustaotlusega on Taotleja hiljuti pöördunud ka Maksu- ja Tolliameti (edaspidi

Maksuhaldur) poole (vt Lisa 1). Paraku ei ole Maksuhaldurilt saadud vastused (vt Lisa 2, Lisa 4) Taotleja

hinnangul piisavalt selgitanud seaduse kohaldamise põhimõtteid. Taotleja ei nõustu Maksuhalduri

seisukohtadega seaduse tõlgendamise osas ka sisulistel põhjustel.

Käesoleva selgitustaotluse juurde on lisatud Taotleja ja Maksuhalduri vahel toimunud arutelude ja

kirjavahetuse materjalid – usutavasti on neist abi selgitustaotluse lahendamisel. Ka on Taotleja hea meelega

valmis kohtuma nii Rahandusministeeriumi kui ka Maksuhalduri esindajatega, et tekkinud küsimust täpsemalt

arutada.

1. Asjaolude kirjeldus

1.1. Estonian Cell AS, registrikood 10679323, (edaspidi Ettevõte) on elektrointensiivne ettevõtja alkoholi-,

tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse (ATKEAS) § 202 tähenduses ja intensiivse gaasitarbimisega

ettevõtja ATKEAS § 203 tähenduses ning omab vastavaid energia aktsiisivabastuse lubasid.

1.2. Energia aktsiisivabastuse load annavad Ettevõttele õiguse soetada elektrienergiat ATKEAS § 66 lg-s

121 sätestatud elektrienergia soodusaktsiisimääraga ning maagaasi ATKEAS § 66 lg-s 103 sätestatud

maagaasi soodusaktsiisimääraga.

1.3. Tulenevalt viimaste aastate kõrgetest elektrienergia hindadest on Ettevõte otsimas võimalusi

energiakulude optimeerimiseks. Ühe võimalusena kaalutakse Ettevõttes akupargist ja seda teenindavatest

seadmetest ja ühendustest koosneva elektrienergia salvestuslahenduse (edaspidi Salvestuslahendus)

kasutusele võtmist, mis võimaldaks tasandada elektribörsi hinnakõikumisi ja seeläbi energiakulusid

vähendada.

2

1.4. Salvestuslahendus on plaanis ühendada Ettevõtte olemasoleva elektrivõrgu liitumispunkti kaudu.

Ettevõtte olemasolev liitumispunkt töötab ühesuunaliselt, st võimaldab üksnes elektrienergia tarbimist, aga

mitte elektrienergia tagasimüüki elektrivõrku.

1.5. Salvestuslahendus võimaldaks Ettevõttel osta elektrienergiat soodsa börsihinnaga perioodidel ning

salvestada see Salvestuslahenduse akudesse. Salvestatud elektrienergia kasutamine Ettevõtte poolt toimuks

kallima börsihinnaga perioodidel, kui elektrienergia soetamine otse elektrivõrgust on ebasoodne.

1.6. Täiendavalt annaks Salvestuslahendus Ettevõttele võimaluse osaleda Balti ühisel sagedusreservide

võimsusturul ja seeläbi lisatulu teenida, sest Salvestuslahendus lubaks elektrienergia kasutuse paindlikumat

juhtimist (tipukoormuse ajal võrgust võetava elektrienergia kasutuse vähendamist ja odavamatele väiksema

nõudlusega tundidele suunamist).

1.7. Salvestuslahenduse kasutusele võtmiseks kaalub Ettevõte Salvestuslahenduse soetamist omaenda

vahendite eest ja enda nimele. Alternatiivina on kaalumisel Salvestuslahenduse soetamine ja rajamine

(omaenda vahendite eest ja enda nimele) Ettevõttega samasse kontserni kuuluva teise ühingu poolt ning selle

Ettevõtte kasutusse andmine (Ettevõttele rentimine). Salvestuslahendus paigaldatakse Ettevõtte

territooriumile. Salvestuslahendus ühendatakse elektrivõrguga Ettevõtte olemasoleva tarbimissuunalise

liitumispunkti kaudu.

1.8. Arvestades viimasel ajal järsult kasvanud elektrienergia hindu, samuti elektrienergia hindade

märkimisväärset kõikumist, on Salvestuslahenduse paigaldamine Ettevõtte jaoks äärmiselt oluline – võimalik,

et see võib muutuda Ettevõtte jaoks tegevuse jätkamise või mittejätkamise küsimuseks.

2. Selgitustaotluse küsimused

2.1. Palume Rahandusministeeriumi seisukohta seoses alltoodud küsimustega:

(i) Kas Ettevõtte poolt ülalkirjeldatud asjaoludel Salvestuslahenduse kasutusele võtmine mõjutab

Ettevõtte energia aktsiisivabastuse luba ja õigust osta elektrienergiat elektrienergia

soodusaktsiisimääraga?

(ii) Kas Salvestuslahenduse kasutusele võtmine, s.o Ettevõtte tootmisprotsessi tarbeks

elektrienergia salvestamine, välistaks Ettevõtte kvalifitseerumise intensiivse gaasitarbimisega

ettevõtjaks ATKEAS § 203 mõttes? Muuhulgas palume sellele küsimusele vastates selgitada

ATKEAS § 203 kohaldamise reegleid järgnevates küsimustes:

a. Mida tähendavad ning kuidas ja millis(t)ele normatiivakti(de)le tuginedes tuleks sisustada

ATKEAS § 203 lg 3 punktis 1 sisalduvaid mõisteid „ettevõtja põhitegevusala“ ja „ettevõtja

kõrvaltegevusala“?

b. Kas kasutades mõisteid „põhitegevusala“ ja „kõrvaltegevusala“ on seadusandja soovinud

hõlmata ATKEAS § 203 lg 3 p 1 regulatsiooni absoluutselt kõik võimalikud ettevõtja

tegevusalad ja tegevused või on seadusandja sooviks olnud siiski hõlmata üksnes osa

tegevusalasid, eristades neid teatud kriteeriumi alusel?

c. Kui seadusandja sooviks on olnud eristada tegevusalasid teatud kriteeriumi alusel, siis

millise kriteeriumi alusel peaks „põhitegevusala“, „kõrvaltegevusala“ ja muude tegevuste

eristamine toimuma?

d. Kui seadusandja sooviks on olnud eristada tegevusalasid teatud kriteeriumi alusel, siis kas

on õige järeldada, et ATKEAS § 203 lg 3 p 1 regulatsioon kohaldub üksnes tegevustele, mis

teatud kriteeriumi alusel kvalifitseeruvad põhi- või kõrvaltegevusalaks, kusjuures

eksisteerib ka kolmas kategooria tegevusi, mis põhi- või kõrvaltegevusalaks ei kvalifitseeru

ja mida seega ATKEAS § 203 lg 3 p 1 regulatsioon ei hõlma?

3

3. Taotleja seisukoht

Salvestuslahenduse mõju elektrointensiivse ettevõtja staatusele

3.1. Ettevõte kaalub energiakulude optimeerimiseks erinevaid Salvestuslahenduse kasutusele võtmise

alternatiive, kusjuures kriitilise tähtsusega on seejuures energia aktsiisivabastusloa ning

soodusaktsiisimääraga elektrienergia ostmise võimaluse säilimine.

3.2. Elektrointensiivse ettevõtja määratlus ning elektrointensiivseks ettevõtjaks kvalifitseerumise tingimused

on sätestatud ATKEAS § 202.

3.3. ATKEAS § 202 lg 3 kohaselt loetakse elektrointensiivseks ettevõtjaks ettevõtja, kes vastab kõikidele

järgmistele tingimustele:

1) ettevõtja põhitegevusala Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1893/2006, millega

kehtestatakse majanduse tegevusalade statistiline klassifikaator NACE Revision 2 ning muudetakse nõukogu

määrust (EMÜ) nr 3037/90 ja teatavaid EÜ määrusi, mis käsitlevad konkreetseid statistikavaldkondi (ELT L

393, 30.12.2006, lk 1–39), I lisa kohaselt on töötlev tööstus (jagu C) või infoalane tegevus (jao J osa 63);

2) ettevõtja energiajuhtimissüsteem vastab standardile EVS-EN ISO 50001;

3) ettevõtjal oli energia aktsiisivabastuse loa taotlemisele vahetult eelnenud ühel kuni neljal järjestikusel

majandusaastal elektrointensiivsus keskmiselt vähemalt 20 protsenti või ettevõtjal on prognoositud

elektrointensiivsus järgmisel 12 kalendrikuul keskmiselt vähemalt 20 protsenti;

4) ettevõtja ei ole raskustes komisjoni määruse (EL) nr 651/2014 EL-i aluslepingu artiklite 107 ja 108

kohaldamise kohta, millega teatavat liiki abi tunnistatakse siseturuga kokkusobivaks (ELT L 187, 26.06.2014,

lk 1–78), tähenduses;

5) ettevõtja raamatupidamise sise-eeskiri vastab raamatupidamise seaduses sätestatud nõuetele.

3.4. Taotleja hinnangul ei muuda ega mõjuta Salvestuslahenduse kasutusele võtmine ühtegi ülalnimetatud

elektrointensiivseks ettevõtjaks kvalifitseerumise põhitingimustest. Ettevõtte põhitegevusalaks jääb endiselt

töötlev tööstus, kusjuures Ettevõte ei hakka ei põhitegevusalana ega kõrvaltegevusalana tegelema

elektrienergia müügiga. Samuti jääb Salvestuslahenduse kasutusele võtmise järgselt täidetuks nõue, mille

kohaselt peab elektrointensiivsus moodustama vähemalt 20% – Salvestuslahenduse kasutusele võtmine

võimaldab küll vähendada elektrienergia kulusid, kuid Ettevõtte tootmisprotsessi elektrienergia tarbimine on

niivõrd suur, et vastav sääst ei põhjusta elektrointensiivsuse näitaja langemist alla 20%.

3.5. ATKEAS § 696 sätestab energia aktsiisivabastuse loa omaniku kohustused, mille täitmine või mitte

täitmine võib mõjutada loa kehtivust. Käesoleva taotluse kontekstis on Taotleja hinnangul olulised järgmised

kohustused:

(i) Energia aktsiisivabastuse loa omanik on kohustatud kasutama aktsiisivaba kütust või elektrienergiat

ainult aktsiisivabastuse loa saamiseks esitatud taotluses märgitud otstarbel (ATKEAS § 696 lg 1 p 4);

(ii) Energia aktsiisivabastuse loa omanik on kohustatud kasutama aktsiisivaba või soodusaktsiisimääraga

maksustatavat elektrienergiat ainuisikuliselt (ATKEAS § 696 lg 1 p 72).

3.6. Eeltoodust tulenevalt tohib Ettevõte kui energia aktsiisivabastuse loa omanik kasutada

soodusaktsiisimääraga maksustatavat elektrienergiat üksnes omaenda tegevuses.

3.7. Juhul, kui Ettevõte peaks kasutama soodusaktsiisimääraga maksustatavat elektrienergiat muul viisil kui

seaduses lubatud, näiteks salvestama sellist elektrienergiat Salvestuslahenduse abil ning seejärel müüma

seda elektrivõrku tagasi, võib see kaasa tuua nii täiendava elektriaktsiisikohustuse ATKEAS § 24 lg 65 p 1

alusel1 kui energia aktsiisivabastuse loa kehtetuks tunnistamise ATKEAS § 695 lg 3 p 8 alusel2.

1 ATKEAS § 24 lg 65 p 1 kohaselt energia aktsiisivabastuse luba omaval või omanud elektrointensiivsel ettevõtjal tekib kohustus tasuda aktsiisi ATKEAS § 66 lõikes 12 sätestatud määra alusel alates tema viimase lõppenud majandusaasta algusest kuni alljärgneva sündmuseni tarbitud elektrienergialt, kui: 1) jäetakse täitmata käesoleva seaduse § 696 lõike 1 punktis 3 või 72 või sama paragrahvi lõikes 11 sätestatud kohustus [...]. 2 ATKEAS § 695 lg 3 p 8 kohaselt Maksu- ja Tolliameti peadirektor või tema volitatud ametnik tunnistab energia aktsiisivabastuse loa kehtetuks, kui: 8) elektrointensiivne ettevõtja ei vasta enam käesoleva seaduse § 202 lõikes 3 sätestatud tingimustele, esineb § 24 lõike 65 punktis 1 või 2 või lõike 612 punktis 1 nimetatud asjaolu või esineb sama paragrahvi lõike 65 punktis 3 või lõike 612 punktis 2

4

3.8. Taotleja on seisukohal, et käesoleval juhul Ettevõtte poolt Salvestuslahenduse kasutusele võtmine ei

too ega saa isegi teoreetiliselt endaga kaasa tuua ATKEAS § 696 sätestatud energia aktsiisivabastuse loa

omaniku kohustuste rikkumist. Nimelt jääb Salvestuslahendus elektrivõrguga ühendatuks tarbimissuunalise

liitumispunkti kaudu, mis võimaldab Ettevõttele üksnes elektrienergia tarbimist ning ei võimalda

soodusaktsiisimääraga maksustatud elektrienergia elektrivõrku tagasimüümist. Kogu elektrienergia ostetakse

ning tarbitakse jätkuvalt Ettevõtte enda poolt ning kasutatakse Ettevõtte majandustegevuses. Ainus sisuline

muudatus, mille toob endaga kaasa Salvestuslahenduse kasutusele võtmine, on see, et osa

soodusaktsiisimääraga ostetud elektrienergiast ei tarbita mitte koheselt, vaid salvestatakse

Salvestuslahendusega ning tarbitakse Ettevõtte poolt hiljem. Kuna ATKEAS ei sisalda piiranguid

soodusaktsiisimääraga maksustatud elektrienergia salvestamise või tarbimise ajahetke osas, siis on Taotleja

hinnangul selline tegevus lubatud ning ei avalda negatiivset mõju energia aktsiisivabastuse loale või Ettevõtte

õigusele osta elektrienergiat soodusaktsiisimääraga.

Salvestuslahenduse mõju intensiivse gaasitarbimisega ettevõtja staatusele

3.9 Vastavalt ATKEAS § 203 lg 3 punktile 1, intensiivse gaasitarbimisega ettevõtja on ettevõtja, kelle

põhitegevusala ega kõrvaltegevusala ei kuulu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr

1893/2006 I lisa jao D ossa 35 „Elektrienergia, gaasi, auru ja konditsioneeritud õhuga varustamine”

(edaspidi NACE Määrus). Seejuures kõrvaltegevusalaks ei peeta ettevõtja põhitegevusalal toodetavate

toodete tootmiseks kasutatava elektri- ja soojusenergia tootmist;

3.9. NACE Määruse I lisa jaos D on ühe tegevusalana nimetatud „elektrienergia salvestamist“ (kood 35.16).

Siiski ei tähenda see Taotleja arvates automaatselt, et igasuguse elektrienergia salvestustegevuse

omamine toob endaga automaatselt kaasa intensiivse gaasitarbimisega ettevõtja staatuse kaotuse –

selleks peab elektrienergia salvestustegevus olema ettevõtja põhi- või kõrvaltegevusalaks.

3.10. ATKEAS põhi- ja kõrvaltegevusala legaaldefinitsiooni ei sisalda, samuti ei sisalda seda meie parima

teadmise kohaselt ükski teine Eesti seadus.

3.11. Seetõttu on Taotleja hinnangul ainuõige sisustada põhi- ja kõrvaltegevusala tähendust NACE Määruse

alusel, millele ATKEAS § 203 lg 3 p 1 ise ka viitab.

3.12. NACE Määruse alusel kehtestatud tegevusalade klassifikatsiooni kohta on välja antud juhend - NACE

Rev. 2 - Statistical classification of economic activities3 (edaspidi NACE juhend), mille 2. peatükis on

välja toodud reeglid tegevusalade eristamiseks.

3.13. NACE juhend eristab võimalikud tegevused põhitegevusalaks, kõrvaltegevusaladeks ning abistavateks

tegevusteks (mis ei kvalifitseeru iseseisvaks tegevusalaks). Toome näitlikkuse mõttes siinkohas välja

väljavõtte NACE juhendi punktidest 48-51.

3.14. Nagu näha, toimub NACE Määruse alusel tegevusalade kindlaks tegemine esmalt lähtuvalt sellest, kas

konkreetne tegevus on suunatud lisandväärtuse loomisele läbi väljapoole, s.o kolmandatele isikutele

suunatud kaupade ja teenuste müügi (sisuliselt müügikäive) või mitte. Kui tegevus ei ole väljapoole

nimetatud asjaolu, ilma et elektrointensiivne ettevõtja oleks esitanud käesoleva seaduse § 24 lõikes 67 sätestatud nõuetele ja tähtajaks sõltumatu vandeaudiitori vastavat aruannet prognoositud elektrointensiivsuse kohta;

3 Kättesaadav: https://ec.europa.eu/eurostat/web/products-manuals-and-guidelines/-/ks-ra-07-015

5

suunatud, vaid üksnes toetab põhi- või kõrvaltegevusala, siis on tegemist abistava tegevusega, mida ei

loeta ega kajastata eraldiseisva tegevusalana.

3.15. Juhul, kui tegemist on väljapoole suunatud tegevustega (kaupade ja teenuste müük kolmandatele

isikutele), siis selliste tegevusalade lõikes eristatakse olulisimat tegevusala (põhitegevusala) ja

kõrvaltegevusalasid. NACE juhendi kohaselt toimub eristamine lähtuvalt sellest, milline tegevusala

kõige suuremat lisandväärtust loob (sisuliselt käib jutt jällegi müügikäibest).

3.16. Seega praegusel juhul, kus elektrienergia salvestusfunktsioon (i) toimiks üksnes sisemise protsessina,

mis toetab põhitegevusalaks olevat tootmistegevust, (ii) salvestusfunktsiooni ennast kolmandatele

isikutele edasi ei müüdaks ning see müügikäivet ei tekitaks (Ettevõtte jaoks on tegemist kuluga), (iii)

salvestusfunktsioon ei oleks ka osaks tootmistegevuse tulemusena valmivast lõpp-tootest ega

suurendaks Ettevõtte põhivara väärtust, ei ole Taotleja hinnangul NACE Määruse alusel võimalik

elektrienergia salvestustegevust eraldiseisvaks põhi- või kõrvaltegevusalaks ATKEAS § 203 lg 3 p 1

mõistes pidada. Tegemist on abistava iseloomuga sisemise protsessiga, sarnaselt NACE juhendi

punktis 52 mainitud põhitegevusala toetavate transpordi-, hoiu- või ostuprotsessidega.

3.17. Lisaks NACE Määrusele ja NACE juhendile, on Taotleja varasemas suhtluses Maksuhalduriga viidanud,

et ka Eesti õiguskorras, vaatamata tegevusala legaaldefinitsiooni puudumisele, on põhi- ja

kõrvaltegevusala eristamine toimunud müügikäibe põhiselt (vt Lisa 3).

3.18. Taotleja ei nõustu Maksuhalduri poolt väljendatud seisukohaga, et ATKEAS § 203 lg 3 punktis 1

nimetatud „põhi- ja kõrvaltegevusala“ tuleb mõista selliselt, et nendega on hõlmatud absoluutselt kõik

NACE Määruse I lisa jao D osas 35 nimetatud tegevused, sõltumata nende olulisusest, sh abistavad

tegevused, mis NACE juhendi kohaselt ei kvalifitseeru põhi- ega kõrvaltegevusalaks (vt e-kirjavahetus

Maksuhalduriga Lisas 4).

3.19. Nimelt kasutab ATKEAS § 203 lg 3 p 1 väga spetsiifilisi mõisteid „põhi- ja kõrvaltegevusala“. Nende

mõistete kasutamine ei ole juhuslik (vastaselt juhul oleks seadusandja kasutanud üldmõistet

„tegevusala“, samuti ei esineks mõiste „kõrvaltegevusala“ sätte teises lauses nimetatud erandis) ning

neil peab olema konkreetne tähendus.

3.20. Lisaks ei maini ATKEAS § 203 lg 3 p 1 abistavaid tegevusi ja need on selle reguleerimisalast väljas.

Elektrienergia salvestamine saab intensiivse gaasitarbimisega ettevõtjaks kvalifitseerumisel omada

mõju üksnes juhul, kui tegemist on justnimelt põhi- või kõrvaltegevusalaga, mitte igasuguse tegevusega.

Järelikult sellist elektrienergia salvestustegevust, mis on abistavaks tegevuseks, ATKEAS § 203 lg 3 p

1 ei hõlma.

3.21. Kui lähtuda Maksuhalduri tõlgendusest, tekiks absurdne olukord, kus näiteks tööstuslike või ka

käsitööriistade akudesse elektrienergia salvestamine (omatarbeks elektrienergia salvestamine) viiks

intensiivse gaasitarbija staatuse kaotuseni.

3.22. Juhime samuti tähelepanu ATKEAS § 203 lg 3 p 1 teises lauses sätestatud elektrienergia tootmist

puudutava erandi seadusesse kirjutamise võimalikule põhjusele4. Nimelt on Maksuhaldur varasemas

suhtluses asunud seisukohale (vt e-kirjavahetus Maksuhalduriga Lisas 4), et ATKEAS kontekstis

hõlmab „kõrvaltegevusala“ ka kõiki abistavaid tegevusi, kuna vastasel juhul ei oleks olnud põhjust

elektrienergia oma tarbeks tootmise jaoks ATKEAS § 203 lg 3 p 1 teise lausesse spetsiaalset erandit

kirjutada. Järgnevalt selgitame, miks on Maksuhalduri seisukoht meie hinnangul ekslik.

3.23. Viitame NACE juhendi punktile 53, kus on toodud näitlik loetelu tegevustest, mida ei loeta abistavateks

tegevusteks ning mis kvalifitseeruvad „kõrvaltegevuseks“:

4 ATKEAS § 203 lg 3 p 1 teise lause kohaselt „Kõrvaltegevusalaks ei peeta ettevõtja põhitegevusalal toodetavate toodete tootmiseks kasutatava elektri- ja soojusenergia tootmist“.

6

3.24. Nagu näha, on alapunktis d) spetsiifiliselt nimetatud oma tarbeks elektrienergia tootmist. NACE juhend

ei käsitle elektrienergia omatarbeks tootmist mitte abistava tegevusena, vaid „kõrvaltegevusena“.

Järelikult, kui ATKEAS § 203 lg 3 p 1 teist lauset ei oleks seadusesse lisatud, kvalifitseeruks omatarbeks

elektrienergia tootmine NACE juhendi kohaselt „kõrvaltegevuseks“ ja oleks takistuseks

aktsiisisoodustuse saamisel.

3.25. Eeldame, et vajadus elektrienergia tootmise osas erandi lisamiseks oligi dikteeritud seadusandja soovist

vältida elektrienergia omatarbeks tootmise sattumist kõrvaltegevusalaks tulenevalt NACE juhendist.

Sellele viitab otseselt nii ATKEAS § 203 lg 3 p 1 teise lause sõnastus: „Kõrvaltegevusalaks ei peeta

ettevõtja põhitegevusalal toodetavate toodete tootmiseks kasutatava elektri- ja soojusenergia tootmist“,

kui ka seletuskirja tekst: „Komisjon tegi eelnõus muudatuse /-/ intensiivse gaasitarbimisega ettevõte

aktsiisisoodustuse kohaldamise võimaldamiseks ka ettevõttele, kelle põhistegevusala ei ole

elektrienergia, gaasi, auru ja konditsioneeritud õhuga varustamine, kuid kes toodab oma

põhitegevusalal toodetavate toodete tootmiseks elektri- ja soojusenergiat kõrvaltegevusena.“

3.26. Ilmselgelt on seletuskirjas mõistet „kõrvaltegevusena“ kasutades silmas peetud seda asjaolu, et

seadusmuudatuse eelselt (sh NACE juhendi kohaselt) loeti omatarbeks elektrienergia tootmist

„kõrvaltegevusalaks“, mistõttu tekkiski vajadus lisada vastav välistus.

3.27. Lisaks märgime, et omatarbeks elektrienergia tootmisel ja salvestamisel on ka sisuline vahe, millest

võibki olla tingitud elektrienergia tootmise erandlik käsitlus NACE juhendis. Nimelt elektrienergia

omatarbeks tootmise puhul võib see tootmissisendina moodustada olulise osa lõpp-toote hinnast (vt

NACE juhendi p 52 (c)). Samas, elektrienergia salvestamise puhul ei saa rääkida oluliseks

tootmissisendiks olemisest, sest lõpuks kasutatakse tootmises ära sedasama elektrienergiat, mida

võrgust akusse salvestati (s.o salvestusfunktsiooni ennast ei saa pidada otseseks tootmissisendiks).

3.28. Oleme arvamusel, et eeltoodu selgitab, miks oli vajalik ATKEAS § 203 lg 3 p 1 teise lause lisamine, ning

miks on Maksuhalduri seisukoht „kõrvaltegevuse“ ja „abistava tegevuse“ samastamisest ATKEAS-e

kontekstis ekslik.

3.29. Lähtuvalt eeltoodust on Taotleja seisukohal, et Salvestuslahenduse kasutusele võtmist ning

elektrienergia salvestamist Ettevõtte tootmistegevuse tarbeks ei saa lugeda Ettevõtte põhi- või

kõrvaltegevusalaks ATKEAS § 203 lg 3 p 1 tähenduses, mistõttu ei avalda selline tegevus mõju Ettevõtte

intensiivse gaasitarbimisega ettevõtja staatusele ATKEAS § 203 mõttes.

Palume Rahandusministeeriumi seisukohta seoses taotluse punktis 2 esitatud küsimustega ning eeltoodud

maksukäsitluse ja järelduste vastavusega kehtivatele maksuseadustele.

Kõigi küsimustega käesoleva taotluse kohta palun pöörduda allakirjutanu poole.

Lugupidamisega

Dmitri Rozenblat

vandeadvokaat

digitaalselt allkirjastatud

7

Lisad:

1. 14.04.2025 selgitustaotlus Maksuhaldurile;

2. Maksuhalduri 30.04.2025 vastus selgitustaotlusele;

3. 22.05.2025 selgitav e-kiri Maksuhaldurile;

4. Juuni 2025 e-kirjavahetus Maksuhalduriga.

Ellex Raidla Advokaadibüroo OÜ Ahtri 4, Tallinn EE-10151, Eesti T. +372 640 7170 [email protected] ellex.legal Reg. 10344152 VAT EE100101799 Dmitri Rozenblat T. +372 5250120 [email protected]

Estonia • Latvia • Lithuania

Ellex Raidla is part of Ellex, a circle of leading law firms in the Baltics www.ellexcircle.com

Maksu- ja Tolliamet

Lõõtsa 8a

15176 Tallinn

kuupäev digitaalallkirjas

SELGITUSTAOTLUS

Maksukorralduse seaduse § 14 lg 1 alusel palub Ellex Raidla Advokaadibüroo OÜ (edaspidi Taotleja) Maksu-

ja Tolliameti seisukohta seoses elektrointensiivse ettevõtja poolt elektrisalvestuslahenduse kasutusele võtmise

võimaliku mõjuga elektriaktsiisi soodusmäärale.

1. Asjaolude kirjeldus

1.1. Eestis registreeritud ja tegutsev tööstusettevõtja (edaspidi Ettevõte) on elektrointensiivne ettevõtja

alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse (ATKEAS) § 202 tähenduses ning omab energia

aktsiisivabastuse luba.

1.2. Energia aktsiisivabastuse luba annab Ettevõttele õiguse soetada tööstusprotsesside jaoks

elektrienergiat ATKEAS § 66 lg-s 121 sätestatud elektrienergia soodusaktsiisimääraga.

1.3. Tulenevalt viimaste aastate kõrgetest elektrienergia hindadest on Ettevõte otsimas võimalusi

energiakulude optimeerimiseks. Ühe võimalusena kaalutakse Ettevõttes akupargist ja seda teenindavatest

seadmetest ja ühendustest koosneva elektrisalvestuslahenduse (Salvestuslahendus) kasutusele võtmist,

mis võimaldaks siluda elektribörsi hinnakõikumisi ja seeläbi elektrikulusid vähendada.

1.4. Salvestuslahendus on plaanis ühendada Ettevõtte olemasoleva elektrivõrgu liitumispunkti kaudu.

Ettevõte olemasolev liitumispunkt töötab ühesuunaliselt, st võimaldab üksnes elektrienergia tarbimist, aga

mitte elektrienergia tagasimüüki elektrivõrku.

1.5. Salvestuslahendus võimaldaks Ettevõttel osta elektrienergiat soodsa börsihinnaga perioodidel ning

salvestada see Salvestuslahenduse akudesse. Salvestatud elektrienergia kasutamine Ettevõtte poolt

(Ettevõtte tööstuses) toimuks kallima börsihinnaga perioodidel, kui elektrienergia soetamine otse elektrivõrgust

on ebasoodne.

1.6. Täiendavalt annaks Salvestuslahendus Ettevõttele võimaluse osaleda Balti ühisel sagedusreservide

võimsusturul ja seeläbi lisatulu teenida, sest Salvestuslahendus lubaks energiakasutuse paindlikumat juhtimist

(tipukoormuse ajal energiakasutuse vähendamist ja odavamatele tundidele suunamist).

1.7. Salvestuslahenduse kasutusele võtmiseks kaalub Ettevõte hetkel kahte peamist alternatiivi:

1.7.1. Salvestuslahenduse soetamine Ettevõtte enda poolt (Alternatiiv I). Selle alternatiivi puhul

ostab Ettevõte Salvestuslahenduse omaenda vahendite eest ja enda nimele ning paigaldab selle

Ettevõtte territooriumile. Salvestuslahendus ühendatakse elektrivõrguga olemasoleva tarbimissuunalise

liitumispunkti kaudu.

1.7.2. Salvestuslahenduse rentimine kolmandalt isikult (Alternatiiv II). Selle alternatiivi puhul

Salvestuslahenduse ostab ja paigaldab Ettevõtte territooriumile või selle lähedusse kolmas isik (suure

tõenäosusega Ettevõttega seotud isik). Ettevõtte ja Salvestuslahenduse omaniku vahel sõlmitakse

rendi- ja opereerimisleping, mis võimaldab Ettevõttel kasutada Salvestuslahendust Ettevõtte poolt

2

ostetava elektrienergia salvestamiseks. Samuti osutab Salvestuslahenduse omanik Ettevõttele

Salvestuslahenduse opereerimise teenust, mis hõlmab muuhulgas elektrienergia elektrivõrgust ostmise

ja akudesse salvestamise ning akudest elektrienergia võtmise ajastamist ning juhtimist. Elektrienergia

ostu või müüki Salvestuslahenduse omaniku ja Ettevõtte vahel ühelgi hetkel ei toimu, st kogu

elektrienergia ost elektrivõrgust toimub Ettevõtte enda poolt ja nimel. Salvestuslahendus ühendatakse

elektrivõrguga olemasoleva tarbimissuunalise liitumispunkti kaudu.

1.8. Alternatiivi II edasiarendusena on teoreetilisena vaatluse all variant, kus Ettevõtte praegune

ühesuunaliselt toimiv liitumispunkt ehitatakse tulevikus ümber kahesuunaliseks, võimaldamaks elektrienergia

elektrivõrgust ostmise kõrval seda elektrivõrku ka tagasi müüa (Alternatiiv III). Sellisel juhul teostaks

elektrienergia elektrivõrku tagasimüümist Salvestuslahenduse omanik enda nimel. Ettevõtte poolt jätkuks

Salvestuslahenduse rentimine üksnes tarbimisotstarbel nagu kirjeldatud Alternatiivi II juures, st Ettevõtte poolt

elektrivõrgust soodusaktsiisimääraga ostetud ja Salvestuslahenduses salvestatud elektrienergiat elektrivõrku

tagasimüümiseks ei kasutataks. Alternatiivi III kasutusele võtmisel oleks Salvestuslahenduse omaniku poolt

tagatud, et Salvestuslahenduse omaniku elektrienergia müügiga seonduvad tegevused oleksid täielikult

eraldatud Ettevõtte tarbimissuunalisest tegevusest (nt eraldiseisvad akud, ühendused, mõõtepunktid) ning et

ühelgi hetkel ei saaks toimuda Ettevõtte poolt soodusaktsiisimääraga ostetud elektrienergia tagasimüük

elektriturule. Juhul, kui tegevuste selline eraldamine peaks kujunema ebaotstarbekalt kalliks, võidakse kaaluda

ka lahendust, kus Salvestuslahenduse omanikule vajaliku elektrienergia müüb viimasele edasi Ettevõte, kuid

seda ilma aktsiisisoodustust kohaldamata, kusjuures soodusaktsiisimääraga ja tavamääraga maksustatud

elektrienergia osas peaks Ettevõte eraldi arvestust vastavalt seaduses sätestatud nõutele.

2. Selgitustaotluse küsimused

2.1. Palume Maksu- ja Tolliameti seisukohta seoses alltoodud küsimustega:

(i) Kas Ettevõtte poolt Alternatiivi I ja Alternatiivi II tingimustel Salvestuslahenduse kasutusele

võtmine mõjutab Ettevõtte energia aktsiisivabastuse luba ja õigust osta elektrienergiat

elektrienergia soodusaktsiisimääraga?

(ii) Kas Ettevõtte poolt Alternatiivi III tingimustel Salvestuslahenduse kasutusele võtmine mõjutab

Ettevõtte energia aktsiisivabastuse luba ja õigust osta elektrienergiat elektrienergia

soodusaktsiisimääraga, kui:

(a) Ettevõtte tarbimissuunaline tegevus ja Salvestuslahenduse omaniku elektrienergia

müügiga seonduvad tegevused on teine teisest täielikult lahutatud;

(b) Elektrienergia ost ja tagasimüük elektriturule Salvestuslahenduse omaniku huvides

toimub Ettevõtte kaudu (s.o Ettevõtte nimel), kuid ilma soodusaktsiisimäära kohaldamata,

kusjuures soodusaktsiisimääraga ja tavamääraga maksustatud elektrienergia osas peab

Ettevõte eraldi arvestust vastavalt seaduses sätestatud nõuetele.

(iii) Kas ülaltoodud punktis (ii)(b) kirjeldatud stsenaarium välistaks Ettevõtte kvalifitseerumise

intensiivse gaasitarbimisega ettevõtjaks ATKEAS § 203 mõttes?

3. Taotleja seisukoht

3.1. Ettevõte kaalub energiakulude optimeerimiseks erinevaid Salvestuslahenduse kasutusele võtmise

alternatiive, kusjuures kriitilise tähtsusega on seejuures energia aktsiisivabastusloa ning

soodusaktsiisimääraga elektrienergia ostmise võimaluse säilimine.

3.2. Elektrointensiivse ettevõtja määratlus ning elektrointensiivseks ettevõtjaks kvalifitseerumise tingimused

on sätestatud ATKEAS § 202.

3.3. ATKEAS § 202 lg 3 kohaselt loetakse elektrointensiivseks ettevõtjaks ettevõtja, kes vastab kõikidele

järgmistele tingimustele:

1) ettevõtja põhitegevusala Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1893/2006, millega

kehtestatakse majanduse tegevusalade statistiline klassifikaator NACE Revision 2 ning muudetakse nõukogu

määrust (EMÜ) nr 3037/90 ja teatavaid EÜ määrusi, mis käsitlevad konkreetseid statistikavaldkondi (ELT L

393, 30.12.2006, lk 1–39), I lisa kohaselt on töötlev tööstus (jagu C) või infoalane tegevus (jao J osa 63);

3

2) ettevõtja energiajuhtimissüsteem vastab standardile EVS-EN ISO 50001;

3) ettevõtjal oli energia aktsiisivabastuse loa taotlemisele vahetult eelnenud ühel kuni neljal järjestikusel

majandusaastal elektrointensiivsus keskmiselt vähemalt 20 protsenti või ettevõtjal on prognoositud

elektrointensiivsus järgmisel 12 kalendrikuul keskmiselt vähemalt 20 protsenti;

4) ettevõtja ei ole raskustes komisjoni määruse (EL) nr 651/2014 EL-i aluslepingu artiklite 107 ja 108

kohaldamise kohta, millega teatavat liiki abi tunnistatakse siseturuga kokkusobivaks (ELT L 187, 26.06.2014,

lk 1–78), tähenduses;

5) ettevõtja raamatupidamise sise-eeskiri vastab raamatupidamise seaduses sätestatud nõuetele.

3.4. Taotleja hinnangul ei muuda ega mõjuta Salvestuslahenduse kasutusele võtmine Alternatiivi I,

Alternatiivi II ega Alternatiivi III alusel ühtegi ülalnimetatud elektrointensiivse ettevõtja põhitingimustest.

Ettevõtte põhitegevusalaks jääb endiselt töötlev tööstus, kusjuures ühegi Alternatiivi alusel ei hakka Ettevõte

põhitegevusalana tegelema elektrienergia müügiga. Alternatiivi III ühe stsenaariumi puhul potentsiaalselt

toimuv elektrienergia vahendamine Ettevõtte poolt Salvestuslahenduse omanikule jääks tõenäoliselt üsna

piiratud mahuga tegevuseks ning põhitegevusalaks kindlasti ei kvalifitseeruks. Samuti jääb

Salvestuslahenduse kasutusele võtmise tagajärjel täidetuks nõue, mille kohaselt peab elektrointensiivsus

moodustama vähemalt 20% – Salvestuslahenduse kasutusele võtmine võimaldab küll ettevõtjal vähendada

elektrikulusid, kuid Ettevõtte tööstusprotsesside elektrienergia tarbimine on niivõrd suur, et vastav sääst ei

põhjusta elektrointensiivsuse näitaja langemist alla 20%. Alternatiivi I, Alternatiivi II või Alternatiivi III kasutusele

võtmise tagajärjel vastab Ettevõtte energiajuhtimissüsteem endiselt standardile EVS-EN ISO 50001.

3.5. ATKEAS § 696 sätestab energia aktsiisivabastuse loa omaniku kohustused, mille täitmine või mitte

täitmine võib mõjutada loa kehtivust. Käesoleva taotluse kontekstis on Taotleja hinnangul olulised järgmised

kohustused:

(i) Energia aktsiisivabastuse loa omanik on kohustatud elektrienergia puhul pidama eraldi arvestust

aktsiisiga maksustatult, soodusaktsiisimääraga maksustatult ning aktsiisivabalt soetatud ja kasutatud

elektrienergia koguse kohta (ATKEAS § 696 lg 1 p 3);

(ii) Energia aktsiisivabastuse loa omanik on kohustatud kasutama aktsiisivaba kütust või elektrienergiat

ainult aktsiisivabastuse loa saamiseks esitatud taotluses märgitud otstarbel (ATKEAS § 696 lg 1 p 4);

(iii) Energia aktsiisivabastuse loa omanik on kohustatud kasutama aktsiisivaba või soodusaktsiisimääraga

maksustatavat elektrienergiat ainuisikuliselt (ATKEAS § 696 lg 1 p 72).

3.6. Eeltoodust tulenevalt tohib Ettevõte kui energia aktsiisivabastuse loa omanik kasutada

soodusaktsiisimääraga maksustatavat elektrienergiat üksnes omaenda tegevuses ning üksnes töötleva

tööstuse otstarbel (tulenevalt elektrointensiivse ettevõtja põhinõuetest).

3.7. Juhul, kui Ettevõte peaks kasutama soodusaktsiisimääraga maksustatavat elektrienergiat muul kui

seaduses lubatud otstarbel, näiteks salvestama sellist elektrit Salvestuslahenduse abil ning seejärel müüma

seda elektriturule tagasi, võib see kaasa tuua nii täiendava elektriaktsiisikohustuse ATKEAS § 24 lg 65 p 1

alusel1 kui energia aktsiisivabastuse loa kehtetuks tunnistamise ATKEAS § 695 lg 3 p 8 alusel2.

3.8. Taotleja on seisukohal, et käesoleval juhul Ettevõtte poolt Alternatiivide I ja II alusel Salvestusseadme

kasutusele võtmine ei too ega saa isegi teoreetiliselt endaga kaasa tuua ATKEAS § 696 sätestatud energia

aktsiisivabastuse loa omaniku kohustuste rikkumist. Nimelt jääb Alternatiivide I ja II puhul Salvestusseade

elektrivõrguga ühendatuks tarbimissuunalise liitumispunkti kaudu, mis lubab Ettevõttele üksnes elektrienergia

tarbimist ning ei võimalda soodusaktsiisimääraga maksustatud elektrienergia elektrivõrku tagasimüümist.

Kogu elektrienergia ostetakse ning tarbitakse jätkuvalt Ettevõtte enda poolt ning kasutatakse Ettevõtte

1 ATKEAS § 24 lg 65 p 1 kohaselt energia aktsiisivabastuse luba omaval või omanud elektrointensiivsel ettevõtjal tekib kohustus tasuda aktsiisi ATKEAS § 66 lõikes 12 sätestatud määra alusel alates tema viimase lõppenud majandusaasta algusest kuni alljärgneva sündmuseni tarbitud elektrienergialt, kui: 1) jäetakse täitmata käesoleva seaduse § 696 lõike 1 punktis 3 või 72 või sama paragrahvi lõikes 11 sätestatud kohustus [...]. 2 ATKEAS § 695 lg 3 p 8 kohaselt Maksu- ja Tolliameti peadirektor või tema volitatud ametnik tunnistab energia aktsiisivabastuse loa kehtetuks, kui: 8) elektrointensiivne ettevõtja ei vasta enam käesoleva seaduse § 202 lõikes 3 sätestatud tingimustele, esineb § 24 lõike 65 punktis 1 või 2 või lõike 612 punktis 1 nimetatud asjaolu või esineb sama paragrahvi lõike 65 punktis 3 või lõike 612 punktis 2 nimetatud asjaolu, ilma et elektrointensiivne ettevõtja oleks esitanud käesoleva seaduse § 24 lõikes 67 sätestatud nõuetele ja tähtajaks sõltumatu vandeaudiitori vastavat aruannet prognoositud elektrointensiivsuse kohta;

4

tööstuslikus protsessis. Ainus sisuline muudatus, mille toob endaga kaasa Salvestusseadme kasutuselevõtt,

on see, et osa soodusaktsiisimääraga ostetud elektrienergiast ei tarbita mitte koheselt, vaid salvestatakse

Salvestusseadmes ning tarbitakse Ettevõtte poolt hiljem. Kuna ATKEAS ei sisalda piiranguid

soodusaktsiisimääraga maksustatud elektrienergia salvestamise või tarbimise ajastamise osas, siis on

Taotleja hinnangul selline tegevus lubatud ning ei avalda negatiivset mõju energia aktsiisivabastuse loale või

Ettevõtte võimalusele osta elektrienergiat soodusaktsiisimääraga.

3.9. Alternatiivi II puhul ei muuda Taotleja hinnangul eeltoodud järeldust asjaolu, et Salvestusseadme

omandiõigus kuulub kolmandale isikule ning et Ettevõte rendib Salvestusseadet ning ostab sisse

Salvestusseadme opereerimisteenust. Kogu soodusaktsiisimääraga maksustatud elektrienergia ostetakse ja

kasutatakse lõppkokkuvõttes endiselt üksnes Ettevõtte enda poolt ning kolmandatele isikutele

soodusaktsiisimääraga maksustatud elektrienergiat ei edastata.

3.10. Taotleja on seisukohal, et Salvestusseadme kasutusele võtmine selliselt, et see ei avaldaks negatiivset

mõju Ettevõtte energia aktsiisivabastuse loale, on võimalik ka Alternatiivi III puhul. Selleks peaksid Taotleja

hinnangul Ettevõtte ja Salvestusseadme omaniku tegevused olema korraldatud järgmistel alternatiivsetel

viisidel:

3.10.1. Tagatud on Ettevõtte tarbimissuunalise tegevuse ja Salvestuslahenduse omaniku elektrienergia

müügiga seonduvate tegevuste täielik lahutatus, mis saavutatakse eraldiseisvate akude, mõõtepunktide

ja ühenduste kasutamise kaudu. Selle tagajärjel oleks soodusaktsiismääraga maksustatud

elektrienergia kasutamine Salvestusseadme omaniku poolt või selle edastamine elektriturule välistatud.

3.10.2. Juhul, kui Ettevõtte ja Salvestuslahenduse omaniku tegevuste lahutamine osutub tehniliselt liialt

keerukaks või kalliks, toimub Salvestuslahenduse omaniku huvides elektrienergia ost ja tagasimüük

elektriturule Ettevõtte kaudu. See tähendab, et elektrienergia ostmine ja elektriturule tagasi müümine

Salvestuslahenduse omaniku huvides toimuks küll Ettevõtte nimel ning Ettevõtte kahesuunalist

liitumispunkti kasutades, kuid Salvestuslahenduse omaniku tegevuse tarvis elektrit ostes ei kohaldaks

Ettevõte soodusaktsiisimäära ning seega ei rikuks ka ATKEAS § 696 lg 1 p 72 kohustust. Sellise

lahenduse eeltingimuseks on Ettevõtte poolt eraldi arvestuse pidamine aktsiisi tavamääraga ning

soodusaktsiisimääraga maksustatud elektrienergia koguste kohta vastavalt ATKEAS § 696 lg 1 punktile

3, sh vastavate mõõteseadmete paigaldamine. Taotleja hinnangul ei välistaks sellise kõrvaltegevuse

olemasolu (Ettevõtte põhitegevusalaks jääb endiselt töötlev tööstus) ATKEAS kohaselt Ettevõtte jätkuva

elektrointensiivseks ettevõtjaks kvalifitseerumise.

3.11. Punktis 3.10.2 käsitletud stsenaariumi puhul toimuvat elektrienergia vahendamist Ettevõttelt

Salvestuslahenduse omanikule ei saaks Taotleja hinnangul lugeda „elektrienergiaga varustamiseks“ kui

Ettevõtte põhi- või kõrvaltegevusalaks ATKEAS § 203 lg 3 p 1 tähenduses ning selline tegevus ei tohiks

avaldada mõju võimalikule Ettevõtte kvalifitseerumisele intensiivseks gaasitarbimise ettevõtjaks

ATKEAS § 203 mõttes. Nimelt jääks Salvestuslahenduse omanikule elektrienergia vahendamine üsna

piiratud mahuga tegevuseks. Lisaks toimuks Alternatiivi III raames Ettevõtte poolt elektrienergia

vahendamine Salvestuslahenduse omanikule erandlikult, tulenevalt tehnoloogilistest piirangutest, ning

ilma Ettevõtte poolse tulu teenimise taotluseta ning kavatsuseta tegutseda elektri müügi- või vahenduse

tegevusalal.

Palume Maksu- ja Tolliameti seisukohta seoses taotluse punktis 2 esitatud küsimustega ning eeltoodud

maksukäsitluse ja järelduste vastavusega kehtivatele maksuseadustele.

Kõigi küsimustega käesoleva taotluse kohta palun pöörduda allakirjutanu poole.

Lugupidamisega

Dmitri Rozenblat

vandeadvokaat

digitaalselt allkirjastatud

Lõõtsa 8a / 15176 Tallinn / Eraklientide nõustamine +372 880 0811 / Äriklientide nõustamine +372 880 0812

[email protected] / www.emta.ee / Registrikood 70000349

Dmitri Rozenblat Ellex Raidla Advokaadibüroo OÜ [email protected]

Teie 14.04.2025 Meie 29.04.2025 nr 9-18/010759-1

Elektrointensiivse ettevõtja elektrienergia salvestustegevus

Esitasite selgitustaotluse elektrienergia salvestustegevuse võimalikest mõjudest nii

elektrointensiivse kui intensiivse gaasitarbimisega ettevõtja aktsiisisoodustusele, mille

kohaselt kavandatakse soodusaktsiisimääraga maksustatud elektrienergia soetamist,

salvestamist ning edasist kasutamist ja müüki kolmel alternatiivsel moel.

Vastus selgitustaotluse küsimusele 2.1. (i):

1. Alternatiivi I kasutamisest kavandatud moel ei nähtu ei selgitustaotlusest ega ATKEAS-st

asjaolusid, mis välistaksid elektrointensiivsel ettevõtjal aktsiisivabastuse loa omamise ja

sellega ka soodusaktsiisimääraga maksustatud elektrienergia tarbimise võimaluse. Olete

selgitustaotluses jõudnud õigele järeldusele, et ATKEAS ei piira elektrointensiivsel

ettevõtjal jaotusvõrgust edastatud soodusaktsiisimääraga maksustatud elektrienergia

ajutist salvestamist ning selle hilisemat tarbimist.

2. Siiski avaldab elektrienergia salvestustegevus tõenäoliselt teatavat mõju ettevõtja

elektrointensiivsuse suurusele (sõltuvalt selle hindamise perioodist), kuna elektrienergia

kogumaksumuse arvutamisel (ATKEAS § 692) ning lisandväärtuse arvutamisel (ATKEAS

§ 202) aluseks võetavad andmed võivad langeda erinevatele aegadele. Mõju

potentsiaalse suuruse (ja sellega riski elektrointensiivse ettevõtja aktsiisisoodustuse

kadumisele) saab ettevõtja eelnevalt leida koos elektrointensiivsust hindava sõltumatu

vandeaudiitoriga.

3. Alternatiivi II kasutamise välistab salvestusseadme omamine ja käitamine

elektrointensiivsest ettevõtjast erineva kolmanda isiku poolt, mis on vastuolus

elektrointensiivse ettevõtja kohustusega kasutada jaotuvõrgust edastatud

soodusaktsiisimääraga maksustatud elektrienergiat ainuisikuliselt (ATKEAS § 696 lg 1 p

72). Teisisõnu ei ole elektrointensiivsel ettevõtjal lubatud edastada jaotusvõrgust soetatud

elektrienergiat omakorda kolmandatele isikutele, sh salvestamiseks. Elektrienergia

ainukasutuse nõude rikkumine toob elektrointensiivsele ettevõtjale kaasa tagajärjed,

millele olete ka ise selgitustaotluses viidanud: aktsiisimäärade vahe tasumise kohustuse

(ATKEAS § 24 lg 65 p 1, maksukohustus tekib seejuures kogu majandusaasta algusest

kuni rikkumiseni tarbitud elektrienergialt) ning aktsiisivabastuse loa kehtetuks

tunnistamise (ATKEAS § 695 lg 3 p 8).

ASUTUSESISESEKS KASUTAMISEKS Maksu- ja Tolliamet Juurdepääsupiirangu algus: 29.04.2025 Juurdepääsupiirangu lõpp: 29.04.2030 Alus: AvTS § 35 lg 1 p 19, MKS § 26 lg 1

2 (3)

4. Täiendavalt märgime, et Alternatiivi II kasutamise asjaolud on kohati ebaselged, mille

tõttu ei ole siinkohal võimalik anda ammendavat seisukohta kõikide selle alternatiiviga

kavandatud tegevuste vastavusest kehtivale õigusele ning võimalikest mõjudest

elektrointensiivsele ettevõtjale. Olulisimad ebaselgused on:

4.1. Salvestusseadme paigaldamisel elektrointensiivse ettevõtja territooriumist mujale ei

ole arusaadav, kuidas ta seal soetab jaotusvõrgust soodusaktsiisimääraga

maksustatavat elektrienergiat (liitumispunkt on aktsiisivabastusluba mitte omava

teise isiku nimel, kes seega on ka elektrienergia soetajaks) ning kuidas soetatud

elektrienergia järgnevalt jõuab tarbimiseks tema tegevuskohta. Võrguettevõtja tohib

soodusmääraga maksustatavat elektrienergiat edastada üksnes aktsiisivabastuse

luba omavale elektrointensiivsele ettevõtjale (ATKEAS § 692 lg 1 p 5), mitte mujal

asuvatele erinevaid teenuseid – sh elektrienergia salvestamiseks ja/või

edastamiseks – osutavale kõrvalisele isikule.

4.2. Selgitustaotluse kohaselt tarbib liitumispunkti kaudu edastatud ja salvestatud

soodusaktsiisimääraga maksustatud elektrienergia tervenisti ära vaid

elektrointensiivne ettevõtja. Seetõttu jääb ebaselgeks kolmandale isikule kuuluva

salvestusseadme (aku ja selle lisaseadmed) tööks vajaliku elektrienergia soetamine

ja aktsiisiga maksustamine. Esitatud kirjeldusest jääb mulje, et salvestusseadme

tööks vajaliku elektrienergia soetab samuti elektrointensiivne ettevõtja, millega

rikutaks eespool juba selgitatud soodusaktsiisimääraga maksustatud elektrienergia

ainuisikulise kasutamise kohustust.

Vastus selgitustaotluse küsimusele 2.1. (ii):

5. Kuna Alternatiiv III on Alternatiivi II edasiarendus, siis korduvad viimast puudutavad

välistused ja ebaselgused. Täiendavalt kavandatakse Alternatiiv III puhul (1)

elektrienergia soetamist jaotusvõrgust maksustatuna eraldi soodus- ja

tavaaktsiisimääraga või (2) jaotusvõrgust soetatud elektrienergia edasist müüki

elektrointensiivselt ettevõtjalt salvestusseadme omanikule, mis mõlemad ei ole ATKEAS-

e kohaselt võimalikud.

6. Kogu aktsiisivabastuse luba omavale elektrointensiivsele ettevõtjale jaotusvõrgust

edastatav elektrienergia maksustatakse vaid soodusaktsiisimääraga, mille tõttu puudub

võimalus soetada üheaegselt eri aktsiisimääradega maksustatud elektrienergiat (sh

tavaaktsiisimääraga maksustatud elektrienergiat selle hilisemaks tagastamiseks

jaotusvõrku). Sellest tulenevalt puudub elektrointensiivsel ettevõtjal ka eraldi arvestuse

pidamise kohustus.

7. Eelnevalt oleme selgitanud elektrointensiivse ettevõtja kohustust tarbida

soodusaktsiisimääraga maksustatud elektrienergiat ainuisikuliselt, mille tõttu ei ole

võimalik jaotusvõrgust soetatud elektrienergia edasimüük salvestusseadme omanikule

või muudele isikutele. Sestap ei pea me vajalikuks ka analüüsida, kas elektrienergia

müük kavandatud kujul võib mõjutada ettevõtja põhitegevusala ja seega välistada

aktsiisivabastuse loa omamise.

8. Kuna ühe võimalusena kavandatakse salvestusseadme omaniku elektrienergia

soetamise ja selle hilisema jaotusvõrku tagastamise täielikku eraldamist

elektrointensiivsest ettevõtjast (eraldi akud, mõõtepunktid, ühendused jm), jääb

3 (3)

selgitustaotlusest arusaamatuks selle tegevuse seos ja võimalik mõju aktsiisivabastuse

luba omava elektrointensiivse ettevõtjaga. (Täiendavalt märgime, et salvestatud

elektrienergia hilisemal tagastamisel jaotusvõrku ei tagastata sellelt varasemalt

jaotusvõrgust väljastamisel tasutud aktsiisi.)

Vastus selgitustaotluse küsimusele 2.1. (iii):

9. Maagaasi aktsiisisoodustuse kontekstis ei loeta intensiivse gaasitarbimisega ettevõtjaks

isikut, kelle põhi- või kõrvaltegevusala kuulub Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse

(EÜ) nr 1893/2006 I lisa jao D ossa 35 „Elektrienergia, gaasi, auru ja konditsioneeritud

õhuga varustamine”. Viidatud tegevuslade hulka kuulub muuhulgas ka elektrienergia

salvestamine (klass 35.16, sh salvestamine ise oma tarbeks vastavalt Alternatiivile I), mis

seega välistab elektrointensiivse ettevõtja kvalifitseerumise ühtlasi ka intensiivse

gaasitarbimisega ettevõtjaks.

10. Kuna elektrointensiivne ettevõtja nagunii ei saa soetatud elektrienergiat müüa edasi

salvestusseadme omanikule (või muudele isikutele), ei pea me vajalikuks analüüsida

selle tegevuse kuulumist ettevõtja põhi- või kõrvaltegevusalaks koos sellest tulenevate

mõjudega. Siinkohal tuleb silmas pidada ka, et nii elektrienergia müük (klass 35.15) kui

ka selle maaklerite ja vahendajate tegevus (klass 35.40) kuuluvad samuti tegevusalade

hulka, mis välistavad kvalifitseerumise intensiivse gaasitarbimisega ettevõtjaks.

Kavandatud elektrienergia salvestustegevus võib sõltuvalt asjaoludest avaldada ettevõtjate

tegevusele ka muid mõjusid, mida ei ole siinkohal võimalik ammendavalt käsitleda. Seetõttu

soovitame nii elektrointensiivsust kui intensiivset gaasitarbimist käsitlevat aktsiisiregulatsiooni

analüüsida kompleksselt.

Aktsiisivabastuse luba omav nii elektrointensiivne kui ka intensiivse gaasitarbimisega

ettevõtja peab eelnevalt kooskõlastama Maksu- ja Tolliametiga aktsiisivabastuse loa

taotlemise aluseks olnud andmete muutmise, sh elektrienergia salvestustegevuse (ATKEAS

§ 696 lg 1 p 8).

Lugupidamisega

/allkirjastatud digitaalselt/

Jekaterina Nikitina

aktsiiside osakonna juhataja

Peeter-Tanel Orro

676 2261

[email protected]

1

Dmitri Rozenblat | Ellex

From: Dmitri Rozenblat | Ellex Sent: neljapäev, 22. mai 2025 14:52 To: Peeter-Tanel Orro Cc: Triin Frosch | Ellex Subject: RE: 9-18_010759-1_Elektrointensiivse_ettevõtja_elektrienergia_salvestustegevus_

20250429 (1).asice

Tere, Peeter-Tanel, Nagu kohtumisel viitasime, väga selgelt lahti kirjutatud reegleid põhi- ja kõrvaltegevusalade eristamise kohta Eesti seadustest ei leia. Ainus koht, kus toimub tegevusalade eristamine nende olulisuse järgi, on EMTAK alusel määratud tegevusalade ja nendega seotud müügitulu jaotuse esitamine koos majandusaasta aruandega. Toon siinkohas ära asjakohased sätted: 1. Põhi- ja kõrvaltegevusalade eristamine Eesti siseriiklikes õigusaktides Äriseadustik: ÄS § 4 lg 5 - Ettevõtja teatab äriregistrisse kandmisel kavandatud põhitegevusala, samuti teatab tegevusalade muutumisest. Äriühing, kes peab äriregistrisse esitama majandusaasta aruande, näitab lõppenud aruandeaasta tegevusalad ja uude aruandeaastasse kavandatud tegevusalad oma majandusaasta aruandes ega teata eraldi nende muutumisest. Tegevusalast äriregistrisse teatamisel või majandusaasta aruandes näitamisel kasutatakse Eesti majanduse tegevusalade klassifikaatorit. ÄS § 179 lg 4 (OÜ) / ÄS § 334 lg 2 (AS) - Juhatus esitab kinnitatud majandusaasta aruande koos kasumi jaotamise või kahjumi katmise ettepanekuga, müügitulu jaotusega ja vandeaudiitori aruandega, kui audiitorkontroll on kohustuslik, äriregistrile kuue kuu jooksul arvates majandusaasta lõppemisest. Kui osanikud ei võta vastu majandusaasta aruande kinnitamise otsust, esitab juhatus äriregistrile kinnitamata majandusaasta aruande vastava märkega. Koos majandusaasta aruande esitamisega teatab juhatus äriregistrile, missugusel käesoleva seadustiku §-s 176 nimetatud viisil on osanikud otsustanud kahjumi katta. Kui võrreldes eelmise majandusaasta aruande kinnitamise ajaga on osanike andmed muutunud, esitatakse koos majandusaasta aruandega ka uus osanike nimekiri majandusaasta aruande kinnitamise seisuga. Nimekirjas tuleb märkida § 182 1. lõikes nimetatud andmed, osaniku aadressi asemel näidatakse üksnes elu- või asukohariik. ÄS § 179 lg 6 (OÜ) / ÄS § 334 lg 3 (AS) – Müügitulu jaotus peab sisaldama andmeid aruandeaasta müügitulu kohta kuni kümne suurema tegevusala kaupa käesoleva seadustiku § 4 6. lõike alusel kehtestatud Eesti majanduse tegevusalade klassifikaatori kohaselt. Konsolideerimisgrupi majandusaasta aruande korral esitatakse müügitulu jaotus konsolideeriva üksuse konsolideerimata kasumiaruande asjaomaste andmete alusel. Kohtule dokumentide esitamise kord – justiitsministri 28.12.2005 määrus nr 59 § 232. Tegevusala klassifitseerimine (1) Ettevõtja ja välismaa äriühingu filiaali tegevusalad esitatakse äriregistrit pidavale kohtule „Äriseadustiku” § 4 lõikes 5 nimetatud teadaandes ja majandusaasta aruandes vastavuses „Eesti majanduse tegevusalade klassifikaatorile”. (2) Tegevusala näidatakse vähemalt „Eesti majanduse tegevusalade klassifikaatori” neljandal tasemel. (3) Tegevusala esitatakse paberdokumendis tekstina, millele võib lisada klassifikaatori koodi. Eeltoodust nähtub, et tegevusalade klassifitseerimine ja eristamine olulisuse järgi toimub äriseadustikus sätestatud korras majandusaasta aruande esitamisel müügitulu põhiselt. Muid kriteeriume tegevusalade eristamiseks olulisuse järgi seadus ette ei näe. Selle põhjal saab teha järelduse, et põhitegevusalaks loetakse ja märgitakse majandusaasta aruande esitamisel suurima müügitulu osakaaluga tegevusala. Kõrvaltegevusaladeks on seega ettevõtja muud tegevusalad, mis reastatakse samuti müügikäibe alusel ja esitatakse koos majandusaasta aruandega (kokku kuni 10 olulisimat tegevusala). Kui ettevõtja mõni tegevus (nt sisemine protsess või funktsioon) müügikäivet ei genereeri, siis seda tegevusalaks (ei põhi- ega kõrvaltegevusalaks) ei loeta ning majandusaasta aruande esitamisel koos muude tegevusaladega ei esitata. E-äriregistri kodulehel KKK rubriigis selgitatakse samuti tegevusalade eristamist müügikäibe alusel:

2

Samal veebilehel on need põhimõtted veel täpsemalt lahti kirjutatud majandusaasta aruande koostamise ja esitamise juhendis:

Lisaks märgime, et peale ATKEAS-e on ainus koht, mille leidsime, kus on Eesti seadustes korraga kasutatud põhi- ja kõrvaltegevusala mõisteid on riigihalduse ministri määrus nr 7.05.2020 nr 17 „Toetuse andmise tingimused tegevuseks „Ida-Virumaa tööstusinvesteeringute toetamine”, mille § 10 lg 1 viitab põhi- ja kõrvaltegevusalade osas samuti majandusaasta aruande esitamisel deklareeritavatele tegevusaladele (mis toimub käibepõhiselt): Taotlejaks võib olla Eesti äriregistrisse taotluse esitamise tähtpäevaks kantud äriühing, kelle põhi- või kõrvaltegevus ja projekt, millele toetust taotletakse, kuuluvad töötleva tööstuse sektorisse, välja arvatud EMTAK alamjaos C12 nimetatud tubakatoodete tootmise alamsektorisse. Taotleja, kelle põhi- või kõrvaltegevusala Eesti äriregistri andmetel ei kuulu taotluse esitamise hetkel nõutud töötleva tööstuse sektorisse, peab esitama äriregistrile projektiga seotud tegevusala info koos ettevõtja majandusaasta aruandega hiljemalt üks aasta pärast projekti lõppu. 2. Põhi- ja kõrvaltegevusalade eristamine NACE tasemel

3

Tegevusalade eristamisest põhitegevusalaks, kõrvaltegevusaladeks ning abistavateks tegevusteks (mis ei kvalifitseeru iseseisvaks tegevusalaks) lähtub ka NACE juhend (NACE Rev. 2 - Statistical classification of economic activities). Toon siinkohas välja väljavõtted NACE juhendi punktidest 48-51.

Nagu näha, toimub ka NACE alusel tegevusalade kindlaks määramine esmalt lähtuvalt sellest, kas konkreetne tegevus on suunatud lisandväärtuse tekitamisele läbi väljapoole s.o kolmandatele isikutele suunatud kaupade ja teenuste müügi (sisuliselt müügikäive, millega opereerib Eesti äriseadustik) või mitte. Kui tegevus ei ole väljapoole suunatud, vaid üksnes toetab põhi- või kõrvaltegevusala, siis on tegemist abistava tegevusega, mida ei loeta ega kajastata eraldiseisva tegevusalana. Juhul, kui tegemist on väljapoole suunatud tegevustega (kaupade / teenuste müük kolmandatele isikutele), siis selliste tegevusalade lõikes eristatakse olulisimat tegevusala (põhitegevusala) ja kõrvaltegevusalasid. NACE juhendi kohaselt toimub eristamine lähtuvalt sellest, milline tegevusala kõige suuremat lisandväärtust loob (sisuliselt käib jutt jällegi müügikäibest, millest lähtub ka Eesti äriseadustik). Seega praegusel juhul, kus elektrisalvestusfunktsioon (i) toimib üksnes sisemise protsessina, mis toetab põhitegevusalaks olevat tootmistegevust, (ii) salvestusfunktsiooni ennast kolmandatele isikutele edasi ei müüda ning see müügikäivet ei tekita (ettevõtte jaoks on tegemist kuluga), (iii) salvestusfunktsioon ei ole ka osaks tootmistegevuse tulemusena valmivast lõpp-produktist ega suurenda ettevõtte põhivara väärtust, ei ole meie hinnangul ei NACE ega ka Eesti siseriikliku õiguse alusel võimalik elektrisalvestust eraldiseisvaks põhi- või kõrvaltegevusalaks ATKEAS § 203 lg 3 p 1 mõistes pidada. Tegemist on abistava iseloomuga sisemise protsessiga, sarnaselt NACE juhendi punktis 52 mainitud põhitegevusala toetavate transpordi-, hoiu- või ostuprotsessidega. Loodetavasti on ülaltoodud kokkuvõttest abi. Juhul, kui tekib küsimusi või vajadus täiendavalt arutada, oleme hea meelega valmis seda tegema. Parimat Dmitri Dmitri Rozenblat Tax Counsel | Ellex Raidla +372 525 0120

From: Peeter-Tanel Orro <[email protected]> Sent: Tuesday, May 20, 2025 9:20 AM To: Dmitri Rozenblat | Ellex <[email protected]> Subject: RE: 9-18_010759-1_Elektrointensiivse_ettevõtja_elektrienergia_salvestustegevus_20250429 (1).asice Tervist Kas saaksite palun täpsemalt viidata nendele õigusaktidele, millele tugineb Teie arusaam / käsitlus tegevusalade liigitamisest põhitegevuseks, kõrvaltegevuseks ja „sisemiseks“ tegevuseks? Otsisin eile mööda erinevaid õigusakte, kuid kahjuks ei suutnud seda kohta leida, millele kohtumisel viitasite. Aitäh! Lugupidamisega Sincerely yours

1

Dmitri Rozenblat | Ellex

From: Peeter-Tanel Orro <[email protected]> Sent: teisipäev, 10. juuni 2025 15:43 To: Dmitri Rozenblat | Ellex Cc: Triin Frosch | Ellex; Jekaterina Nikitina Subject: RE: 9-18_010759-1_Elektrointensiivse_ettevõtja_elektrienergia_salvestustegevus_

20250429 (1).asice

Tervist Lugesin Teie seisukohad läbi, ent ma ei saa nendega nõustuda allpool juba selgitatud põhjustel. Teie seisukoha keskpunktiks on, et ATKEAS § 20.3 lg 3 p 1 kasutatud „põhitegevusala ega kõrvaltegevusala“ tuleb sisustada justnimelt NACE rev.2 juhendi tegevusalade kategooriate põhiselt: põhi-, kõrval- ja abistavad tegevused. (Ning sellest väitest lähtuvalt tuletatakse ülejäänud seisukohad ja näited.) NACE puhul tuleb eristada kahte teineteisest põhimõtteliselt erineva tähtsusega asja: (1) tehtavate tegevuste sisu – erinev vahendus, tootmis jm tegevus ning (2) nende tegevuste edasine kategoriseerimine – kehtivas redaktsioonis kolme liiki. Teisisõnu: näiteks on üks küsimus, kas tegu on üldse elektrienergia salvestamisega ja alles seejärel on teine küsimus, kas see salvestamine liigitada põhi-, kõrval- või hoopis abistavaks tegevuseks. Meie oleme seisukohal, et viidatud ATKEAS-e sätet tuleb sisustada aktsiisisoodustust andva regulatsiooni enda kontekstis. Aktsiisisoodustuse regulatsioon kasutab NACE-t üksnes tegevuste sisu piiritlemisel ja defineerimisel, mitte nende edasisel liigitamisel. Puudub õiguslik alus järeldada, et ka tegevusalade kategoriseerimine peab toimuma just lähtuvalt NACE-st. Loomulikult on Teil õigus jääda eriarvamusele ning sellisel juhul ei näegi ma muud võimalust, kui pöörduda seisukoha saamiseks valdkonda juhtiva kõrgeima asutuse Rahandusministeeriumi poole, kes ühtlasi on ka eelnõude väljatöötajaks ja seega nende tegeliku mõtte / eesmärkide selgitajaks. Lugupidamisega Sincerely yours Peeter-Tanel Orro Mr Peeter-Tanel Orro Peaspetsialist Chief Expert Aktsiiside osakond Excise Department Maksu- ja Tolliamet Estonian Tax and Customs Board Kontakt: | Contacts: (+372) 676 2261, [email protected]

From: Dmitri Rozenblat | Ellex <[email protected]> Sent: Monday, June 9, 2025 1:10 PM To: Peeter-Tanel Orro <[email protected]> Cc: Triin Frosch | Ellex <[email protected]>; Jekaterina Nikitina <[email protected]> Subject: RE: 9-18_010759-1_Elektrointensiivse_ettevõtja_elektrienergia_salvestustegevus_20250429 (1).asice Tähelepanu! Kiri saabus väljastpoolt ametit/RM valitsemisala. Palume linke ja faile mitte avada, kui kiri on saabunud tundmatult aadressilt!

Tere, Peeter-Tanel, Tänan vastuse eest. Oleme selle põhjalikult läbi lugenud, kuid ei saa kahjuks Maksu- ja Tolliameti tõlgendusega nõustuda. Edastan siinkohas meie täiendavad kommentaarid Teie seisukohtadele (Teie 2.06 e-kirja numeratsiooni olen säilitanud): 1. Kirjutate, et lahtiseks on jäänud küsimus, kas ettevõtja oma tarbeks tehtav elektrienergia salvestustegevus liigitub

ATKEAS-e aktsiisisoodustuse regulatsiooni kontekstis „põhitegevusala“ või „kõrvaltegevusala“ alla. Meie hinnangul ei ole küsimusepüstitus korrektne, kuna tulenevalt NACE kommentaarist tuleb rääkida kolmest tegevusalade kategooriast:

2

- põhitegevusala (principal activity), - kõrvaltegevusala (secondary activity), - abistav tegevus (ancillary activity). Seega esimene küsimus, mis tõusetub ja mis vajab selget vastust, puudutab tegevusalade kategoriseerimist: kas ATKEAS § 20.3 lg 3 p 1 kontekstis tuleb rääkida kahest tegevusalade kategooriast või eksisteerib ka kolmas, abistavate tegevuste kategooria (mis olemata põhi- ja kõrvaltegevusalaks, jääb seega ATKEAS § 20.3 lg 3 p 1 reguleerimisalast välja) ning millise kriteeriumi alusel toimub vastavate kategooriate eristamine? Teine küsimus puudutab juba spetsiifiliselt elektrienergia salvestamist: kas omatarbeks elektrienergia salvestamist tuleb lugeda põhitegevusalaks, kõrvaltegevusalaks või abistavaks tegevuseks. Teisele küsimusele ei saa vastata enne esimesele küsimusele selge vastuse andmist.

2-3 Mõistame, et aktsiisid on spetsiifiline valdkond, kus peaks kehtima oma mõisteaparatuur ja teistes õigusaktides

ning juhendites kasutatavad mõisted ei pruugi olla üksüheselt kohaldatavad. Samas, kahtlust ei ole selles, et ATKEAS § 20.3 lg 3 p 1 kasutab spetsiifiliselt mõisteid „põhi- ja kõrvaltegevusala“. Nende mõistete kasutamine ei ole juhuslik (vastasel juhul oleks seadusandja kasutanud üldterminit „tegevusala“, samuti ei figureeriks mõiste „kõrvaltegevusala“ omatarbeks elektritootmise erandi juures) ning neil peab olema konkreetne tähendus. Kui Maksu- ja Tolliamet heidab kõrvale teistes õigusaktides nendele mõistetele omistatud tähenduse / tegevusalade eristamise kriteeriumid, tuleks maksuhalduril välja pakkuda alternatiivne selgitus või käsitlus – seni ei ole seda tehtud. Kuna ATKEAS § 20.3 lg 3 p 1 viitab konkreetselt nõukogu 20.12.2006 määrusele (EÜ) nr 1893/2006 (NACE), kasutades seejuures NACE tegevusalade spetsiifilist terminoloogiat („põhi- ja kõrvaltegevusala“) ei ole meie hinnangul õiguslikult ühtegi muud varianti kui lähtudagi nende mõistete sisustamisel NACEst ja selle juhendist. Kinnitate ka ise oma e-kirjas, et „vaieldamatult rakendub Teie viidatud NACE Rev. 2 juhendi alampeatükk 2.2.“. Seejuures ei nähtu 2.06 e-kirjast, et maksuhaldur oleks ka sisuliselt NACE juhendi peatükis 2.2 sisalduvatest selgitustest lähtunud, sh tegevusalade kolme kategooria eksisteerimise ning nende eristamise reeglite osas. Kuna maksuhaldur ei ole seni selgitanud, kuidas tuleks sisustada „põhi- ja kõrvaltegevusala“ mõisteid ning millise kriteeriumi alusel peaks toimuma nende eristamine, siis paluksime selles osas seisukoha kujundamist.

4.1 Me ei saa nõustuda ning ei saa ka täpselt aru, mille alusel olete teinud järgmise järelduse: „tegevusalade välistusi

kehtestava normi sõnastusest nähtav seadusandja eesmärk välistada nende tegevuste (sh elektrienergia salvestamine) läbiviimine ükskõik millisel moel – seda ka abistava tegevusena. Seega tuleb kõnealuse aktsiisisoodustuse kontekstis (!) pidada põhi- ja kõrvaltegevusala hulka kuuluvaks ka oma ettevõtluse tarbeks tehtavaid erinevaid abistavaid tegevusi“

ATKEAS § 20.3 lg 3 p 1 ei räägi mitte ühtegi sõna abistavatest tegevustest ja need on selle reguleerimisalast väljas. Elektrienergia salvestamine saab olla nimetatud sätte kohaselt piiratud üksnes juhul, kui tegemist on justnimelt põhi- või kõrvaltegevusalaga, mitte igasuguse tegevusega. Järelikult sellisele elektrienergia salvestustegevusele, mis on abistavaks tegevuseks, ATKEAS § 20.3 lg 3 p 1 ei kohaldu. Kui lähtuksime Teie tõlgendusest, siis jõuaksime absurdse olukorrani, kus näiteks tööstuslike või ka käsitööriistade akudesse elektrienergia salvestamine (oma tarbeks elektrienergia salvestamine) viiks intensiivse gaasitarbija aktsiisisoodustuse kaotuseni.

4.2 Ei saa nõustuda ka Teie seisukohaga seoses seadusandja tahte olemasolu või puudumisega reguleerida

omatarbeks elektrienergia salvestamist. Seadusandja on oma tahet selgelt väljendanud, piirates sätte mõju üksnes põhi- ja kõrvaltegevusalaga ning jättes abistavad tegevused sellest välja. Kõikvõimalike abistavate tegevuste kohta spetsiaalsete erandite seadusesse kirjutamine ei oleks kindlasti põhjendatud – tegemist oleks äärmiselt kasuistliku lähenemisega, mis oleks vastuolus põhimõttega, et seadusregulatsioon peab olema alati teatud üldistusastmega.

4.3 Teie poolt ATKEAS § 20.3 lg 3 p 1 teise lause lisamise osas tehtud järeldused selle kohta, et ATKEAS tasemel loetakse abistavaid tegevusi „kõrvaltegevuseks“, on ekslikud.

Juhime tähelepanu NACE juhendi punktile 53, kus on toodud näitlik loetelu tegevustest, mida ei loeta abistavateks tegevusteks ning mis kvalifitseeruvad seega „kõrvaltegevuseks“.

3

Nagu näha, on alapunktis d) spetsiifiliselt nimetatud oma tarbeks elektrienergia tootmist. NACE juhend ei käsitle elektrienergia omatarbeks tootmist mitte abistava tegevusena, vaid „kõrvaltegevusena“. Järelikult, kui ATKEAS § 20.3 lg 3 p 1 teist lauset ei oleks seadusesse lisatud, kvalifitseeruks omatarbeks elektrienergia tootmine NACE juhendi kohaselt „kõrvaltegevuseks“ ja oleks takistuseks aktsiisisoodustuse saamisel. Vajadus elektrienergia tootmise osas erandi lisamiseks oligi dikteeritud seadusandja soovist vältida elektrienergia omatarbeks tootmise sattumist kõrvaltegevusalaks tulenevalt NACE juhendist. Sellele viitab otseselt nii ATKEAS § 20.3 lg 3 p 1 teise lause sõnastus: „Kõrvaltegevusalaks ei peeta ettevõtja põhitegevusalal toodetavate toodete tootmiseks kasutatava elektri- ja soojusenergia tootmist“, kui ka seletuskirja tekst: „Komisjon tegi eelnõus muudatuse /-/ intensiivse gaasitarbimisega ettevõte aktsiisisoodustuse kohaldamise võimaldamiseks ka ettevõttele, kelle põhistegevusala ei ole elektrienergia, gaasi, auru ja konditsioneeritud õhuga varustamine, kuid kes toodab oma põhitegevusalal toodetavate toodete tootmiseks elektri- ja soojusenergiat kõrvaltegevusena.“ Meie hinnangul on seletuskirjas „kõrvaltegevusena“ terminit kasutades silmas peetud justnimelt asjaolu, et seadusmuudatuse eelselt (sh NACE juhendi kohaselt) loeti elektrienergia tootmist omatarbeks „kõrvaltegevusalaks“. Tulenevalt seadusmuudatuse eesmärgist laiendada aktsiisisoodustust laiemale ettevõtete ringile (seletuskirjas mainitakse katmikaiandeid, kelle puhul on elektrienergia tootmine ilmselt üksnes toetava iseloomuga), tekkiski vajadus lisada vastav välistus. Samuti juhime tähelepanu asjaolule, et 01.01.2019 jõustunud ATKEAS muutmise seaduse (millega gaasitarbimise intensiivsuse ja intensiivse gaasitarbimisega ettevõtja regulatsioon lisati) seletuskirja kohaselt oli ATKEAS § 20.3 lg 3 p 1 kriteeriumi eesmärgiks välistada intensiivse gaasitarbimisega ettevõtjaks kvalifitseeruvate ettevõtjate seast kaugküttesektor. Regulatsiooni eesmärgiks ei olnud välistada töötleva tööstuse poolt energiakulude vähendamiseks võimalike meetmete kasutamist. Lisaks märgime, et omatarbeks elektrienergia tootmisel ja salvestamisel on siiski sisuline vahe, millest võibki olla tingitud elektri tootmise erandlik käsitlus NACE juhendis. Nimelt elektrienergia omatarbeks tootmise puhul võib see tootmissisendina moodustada olulise osa lõpp-toote hinnast (vt NACE juhendi p 52 (c)). Samas, näiteks elektrienergia salvestamise puhul ei saa rääkida oluliseks tootmissisendiks olemisest, sest lõpuks kasutatakse tootmises ära täpselt sedasama elektrienergiat, mis sai võrgust akusse salvestatud (s.o salvestusfunktsiooni ennast ei saa pidada otseseks tootmissisendiks). Loodetavasti eeltoodu selgitab, miks oli vajalik ATKEAS § 20.3 lg 3 p 1 teise lause lisamine, ning miks ei saa ATKEAS’e kontekstis samastada „kõrvaltegevust“ ja „abistavat tegevust“. Lõpuks märgime, et nagu Te kohtumisel ka aimasite, proovime ülaltoodud küsimustes selgusele jõuda meie kliendi Estonian Cell palvel. Arvestades viimasel ajal järsult kasvanud energiahindu, samuti energiahindade märkimisväärset kõikumist, on salvestusseadme paigaldamine ettevõtte jaoks äärmiselt oluline – võimalik, et see on ka tegevuse jätkamise või mittejätkamise küsimus. Keerulistes oludes otsib ettevõte kõiki võimalikke variante energiakulude vähendamiseks ning on kahetsusväärne, et olukorras, kus sisulised põhjused oma tarbeks elektrienergia salvestamise mittevõimaldamiseks puuduvad, on lahendus takerdumas formalistliku tõlgenduse tõttu. Kuna küsimus on kliendi jaoks tõepoolest väga oluline, siis Maksu- ja Tolliameti seisukoha samaks jäämisel plaanime selles teemas pöörduda Rahandusministeeriumi poole. Parimat Dmitri

4

Dmitri Rozenblat Tax Counsel | Ellex Raidla +372 525 0120

From: Peeter-Tanel Orro <[email protected]> Sent: Monday, June 2, 2025 4:03 PM To: Dmitri Rozenblat | Ellex <[email protected]> Cc: Triin Frosch | Ellex <[email protected]>; Jekaterina Nikitina <[email protected]> Subject: RE: 9-18_010759-1_Elektrointensiivse_ettevõtja_elektrienergia_salvestustegevus_20250429 (1).asice Tervist Aitäh põhjalike lisaselgituste eest! Vaatasin Teie kirja läbi ning jään meie varasemas kirjas (29.04.2025 nr 9-18/010759-1) ja 19.05.2025 kohtumisel antud seisukoha juurde, et elektrienergia salvestustegevus välistab ettevõtja kvalifitseerumise intensiivse gaasitarbimisega ettevõtjaks. Põhjendused: 1. Kehtiv õigus ei võimalda ettevõtjal kvalifitseeruda intensiivse gaasitarbimisega ettevõtjaks, kui tema

põhitegevusalaks või kõrvaltegevusalaks on elektrienergia salvestustegevus (ATKEAS § 20.3 lg 3 p 1, põhjalikumalt selgitatud meie varasemas kirjas). Vaidlust ei ole küsimuses, et elektrienergia salvestustegevus kuulub NACE I lisa jao D ossa 35. Praegu on lahtiseks jäänud küsimus, kas ettevõtja oma tarbeks tehtav elektrienergia salvestustegevus liigitub ATKEAS-e aktsiisisoodustuse regulatsiooni kontekstis „põhitegevusala“ või „kõrvaltegevusala“ alla.

2. Teie viidatud õiguslik regulatsioon ja täiendavad juhendid ei ole kasutatavad, kuna need ei kohaldu

aktsiisi(maksu)soodustuse administreerimiseks. ÄS ja JUM määrusega reguleeritakse majandusaasta aruandes teabe esitamist, ent see ei ole kriteeriumiks ettevõtja liigitamisel intensiivseks gaasitarbijaks. Põhimõtteliselt sama on ka e-äriregistri juhendiga (käsitleb tegevusala valikut äriühingu registreerimisel) ning toetuste andmist käsitleva määrusega. (Kuna viimase regulatsioon põhineb äriregistris näidatud tegevustel, siis nende sisu välja selgitamisel oleksid Teie viidatud allikad asjakohased.)

3. ATKEAS määratleb maagaasi aktsiisisoodustust välistavad tegevusalad läbi Euroopa Parlamendi ja nõukogu

20.12.2006 määruse (EÜ) nr 1893/2006 (NACE). Minu hinnangul on siin olulise tähtsusega, millises kontekstis ettevõtja põhi- või kõrvaltegevusala hinnata: kas NACE kontekstis (vaieldamatult rakendub Teie viidatud NACE Rev. 2 juhendi alampeatükk 2.2.) või aktsiisisoodustust käsitleva ATKEAS-e kontekstis?

Siinkohal tuleb märkida, et maksuõigusele – sh aktsiisiõigusele – on iseloomulik mõistete autonoomia, mis tähendab, et aktsiiside puhul ei pruugi teistes õigusvaldkondades kehtivad definitsioonid olla siduvad (need võivad omada märkimisväärselt erinevat tähendust). Ka ATKEAS-e puhul on näiteid, kus ühe mõiste tavatähendus, selle mõiste tähendus mõnes teises valdkonnas ning aktsiisi kontekstis võivad olla kolme erineva sisuga.

4. Kuna aktsiisisoodustuse regulatsioon kehtestatakse ATKEAS-ga, tuleb ettevõtja tegevust põhi- või

kõrvaltegevusalaks hinnata ennekõike ATKEAS-e kontekstis.

4.1. Põhi- või kõrvaltegevusala mõisteid ei intensiivse gaasitarbimisega ettevõtja definitsioonis ega aktsiisisoodustuse regulatsioonis eraldi ei avata. Siiski on tegevusalade välistusi kehtestava normi sõnastusest nähtav seadusandja eesmärk välistada nende tegevuste (sh elektrienergia salvestamine) läbiviimine ükskõik millisel moel – seda ka abistava tegevusena. Seega tuleb kõnealuse aktsiisisoodustuse kontekstis (!) pidada põhi- ja kõrvaltegevusala hulka kuuluvaks ka oma ettevõtluse tarbeks tehtavaid erinevaid abistavaid tegevusi.

4.2. Juhul, kui seadusandja oleks soovinud piirangute alt välistada oma tarbeks (abistava tegevusena) tehtavad

toimingud, oleks see nii aktsiisisoodustuse administreerimise kui õigusselguse seisukohast vaieldamatult olulise tähtsusega asjaolu välja toodud kas normis või vähemalt seletuskirjas. Sellisele lähenemisele puuduvad viited nii intensiivse gaasitarbimise ettevõtja aktsiisisoodustuse kehtestamisel kui selle regulatsiooni hilisemal muutmisel.

4.3. Eelnevaid järeldusi kinnitab ka ATKEAS § 20.3 lg 3 p 1 muutmine, millega sättesse lisati teine lause

„Kõrvaltegevusalaks ei peeta ettevõtja põhitegevusalal toodetavate toodete tootmiseks kasutatava elektri- ja soojusenergia tootmist“. Muudatust on selgitatud järgnevalt: „Komisjon tegi eelnõus muudatuse /-/ intensiivse

5

gaasitarbimisega ettevõte aktsiisisoodustuse kohaldamise võimaldamiseks ka ettevõttele, kelle põhistegevusala ei ole elektrienergia, gaasi, auru ja konditsioneeritud õhuga varustamine, kuid kes toodab oma põhitegevusalal toodetavate toodete tootmiseks elektri- ja soojusenergiat kõrvaltegevusena.“ (vt eelnõu 80 SE teise lugemise seletuskirja eelviimane lõik).

Seletuskiri käsitleb gaasiintensiivse ettevõtja poolt oma tootmistegevuse tarbeks ise elektri- ja soojusenergia tootmist – ehk sisuliselt NACE Rev. 2 juhendis mainitud abistavat tegevust. (Põhimõtteliselt ei ole vahet oma tootmistegevuse jaoks elektri- ja soojusenergia tootmisel või jaotusvõrgust saadud elektrienergia salvestamisel selle hilisemaks tarbimiseks.) Seega tuleb järeldada, et ettevõtja oma ettevõtluse tarbeks tehtavad toimingud (abistav tegevus) loetakse ATKEAS-s maagaasiaktsiisisoodustuse kontekstis „kõrvaltegevuseks“. Vastasel juhul – ehk jaatades Teie seisukohta – puudunuks erandi tegemiseks sisuline vajadus, sest abistav tegevus ei liigitunuks nagunii kõrvaltegevuseks, millele rakendatakse piiranguid.

Loodetavasti suutsin selles küsimuses anda Teile põhjendatud vastuse. Juhul, kui siiski mitte ja küsimused ei ole detailides vaid me jääme põhimõtteliselt erinevatele seisukohtadele, siis jääb üle pöörduda eelnõu väljatöötaja ning aktsiisivaldkonna õigusloome eest vastutava Rahandusministeeriumi poole. PS: ühtlasi tänan küsimuste eest, mis andsid mulle huvitavat mõtteainet ning avasid mõned ATKEAS-e sätted teises valguses! Edu! Lugupidamisega Sincerely yours Peeter-Tanel Orro Mr Peeter-Tanel Orro Peaspetsialist Chief Expert Aktsiiside osakond Excise Department Maksu- ja Tolliamet Estonian Tax and Customs Board Kontakt: | Contacts: (+372) 676 2261, [email protected]

From: Dmitri Rozenblat | Ellex <[email protected]> Sent: Thursday, May 22, 2025 2:52 PM To: Peeter-Tanel Orro <[email protected]> Cc: Triin Frosch | Ellex <[email protected]> Subject: RE: 9-18_010759-1_Elektrointensiivse_ettevõtja_elektrienergia_salvestustegevus_20250429 (1).asice Tähelepanu! Kiri saabus väljastpoolt ametit/RM valitsemisala. Palume linke ja faile mitte avada, kui kiri on saabunud tundmatult aadressilt!

Tere, Peeter-Tanel, Nagu kohtumisel viitasime, väga selgelt lahti kirjutatud reegleid põhi- ja kõrvaltegevusalade eristamise kohta Eesti seadustest ei leia. Ainus koht, kus toimub tegevusalade eristamine nende olulisuse järgi, on EMTAK alusel määratud tegevusalade ja nendega seotud müügitulu jaotuse esitamine koos majandusaasta aruandega. Toon siinkohas ära asjakohased sätted: 1. Põhi- ja kõrvaltegevusalade eristamine Eesti siseriiklikes õigusaktides Äriseadustik: ÄS § 4 lg 5 - Ettevõtja teatab äriregistrisse kandmisel kavandatud põhitegevusala, samuti teatab tegevusalade muutumisest. Äriühing, kes peab äriregistrisse esitama majandusaasta aruande, näitab lõppenud aruandeaasta tegevusalad ja uude aruandeaastasse kavandatud tegevusalad oma majandusaasta aruandes ega teata eraldi nende muutumisest. Tegevusalast äriregistrisse teatamisel või majandusaasta aruandes näitamisel kasutatakse Eesti majanduse tegevusalade klassifikaatorit. ÄS § 179 lg 4 (OÜ) / ÄS § 334 lg 2 (AS) - Juhatus esitab kinnitatud majandusaasta aruande koos kasumi jaotamise või kahjumi katmise ettepanekuga, müügitulu jaotusega ja vandeaudiitori aruandega, kui audiitorkontroll on kohustuslik, äriregistrile kuue kuu jooksul arvates majandusaasta lõppemisest. Kui osanikud ei võta vastu majandusaasta aruande kinnitamise otsust, esitab juhatus äriregistrile kinnitamata majandusaasta aruande vastava märkega. Koos majandusaasta aruande esitamisega teatab juhatus äriregistrile, missugusel käesoleva seadustiku §-s

Ellex Raidla Advokaadibüroo OÜ Ahtri 4, Tallinn EE-10151, Eesti T. +372 640 7170 [email protected] ellex.legal Reg. 10344152 VAT EE100101799 Dmitri Rozenblat T. +372 5250120 [email protected]

Estonia • Latvia • Lithuania

Ellex Raidla is part of Ellex, a circle of leading law firms in the Baltics www.ellexcircle.com

Rahandusministeerium

Suur-Ameerika tn 1

10122 Tallinn

[email protected]

Koopia:

Evelyn Liivamägi [email protected]

Erle Kõomets [email protected]

Lauri Lelumees [email protected]

Peeter-Tanel Orro [email protected]

Jekaterina Nikitina [email protected]

kuupäev digitaalallkirjas

SELGITUSTAOTLUS

Maksukorralduse seaduse § 15 lg 1 alusel palub Ellex Raidla Advokaadibüroo OÜ (edaspidi Taotleja)

Rahandusministeeriumi seisukohta seoses elektrointensiivse ettevõtja, kes on ühtlasi intensiivse

gaasitarbimisega ettevõtja, poolt elektrienergia salvestuslahenduse kasutusele võtmise võimaliku mõjuga

elektriaktsiisi ja maagaasiaktsiisi soodusmäärale.

Sarnase sisuga selgitustaotlusega on Taotleja hiljuti pöördunud ka Maksu- ja Tolliameti (edaspidi

Maksuhaldur) poole (vt Lisa 1). Paraku ei ole Maksuhaldurilt saadud vastused (vt Lisa 2, Lisa 4) Taotleja

hinnangul piisavalt selgitanud seaduse kohaldamise põhimõtteid. Taotleja ei nõustu Maksuhalduri

seisukohtadega seaduse tõlgendamise osas ka sisulistel põhjustel.

Käesoleva selgitustaotluse juurde on lisatud Taotleja ja Maksuhalduri vahel toimunud arutelude ja

kirjavahetuse materjalid – usutavasti on neist abi selgitustaotluse lahendamisel. Ka on Taotleja hea meelega

valmis kohtuma nii Rahandusministeeriumi kui ka Maksuhalduri esindajatega, et tekkinud küsimust täpsemalt

arutada.

1. Asjaolude kirjeldus

1.1. Estonian Cell AS, registrikood 10679323, (edaspidi Ettevõte) on elektrointensiivne ettevõtja alkoholi-,

tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse (ATKEAS) § 202 tähenduses ja intensiivse gaasitarbimisega

ettevõtja ATKEAS § 203 tähenduses ning omab vastavaid energia aktsiisivabastuse lubasid.

1.2. Energia aktsiisivabastuse load annavad Ettevõttele õiguse soetada elektrienergiat ATKEAS § 66 lg-s

121 sätestatud elektrienergia soodusaktsiisimääraga ning maagaasi ATKEAS § 66 lg-s 103 sätestatud

maagaasi soodusaktsiisimääraga.

1.3. Tulenevalt viimaste aastate kõrgetest elektrienergia hindadest on Ettevõte otsimas võimalusi

energiakulude optimeerimiseks. Ühe võimalusena kaalutakse Ettevõttes akupargist ja seda teenindavatest

seadmetest ja ühendustest koosneva elektrienergia salvestuslahenduse (edaspidi Salvestuslahendus)

kasutusele võtmist, mis võimaldaks tasandada elektribörsi hinnakõikumisi ja seeläbi energiakulusid

vähendada.

2

1.4. Salvestuslahendus on plaanis ühendada Ettevõtte olemasoleva elektrivõrgu liitumispunkti kaudu.

Ettevõtte olemasolev liitumispunkt töötab ühesuunaliselt, st võimaldab üksnes elektrienergia tarbimist, aga

mitte elektrienergia tagasimüüki elektrivõrku.

1.5. Salvestuslahendus võimaldaks Ettevõttel osta elektrienergiat soodsa börsihinnaga perioodidel ning

salvestada see Salvestuslahenduse akudesse. Salvestatud elektrienergia kasutamine Ettevõtte poolt toimuks

kallima börsihinnaga perioodidel, kui elektrienergia soetamine otse elektrivõrgust on ebasoodne.

1.6. Täiendavalt annaks Salvestuslahendus Ettevõttele võimaluse osaleda Balti ühisel sagedusreservide

võimsusturul ja seeläbi lisatulu teenida, sest Salvestuslahendus lubaks elektrienergia kasutuse paindlikumat

juhtimist (tipukoormuse ajal võrgust võetava elektrienergia kasutuse vähendamist ja odavamatele väiksema

nõudlusega tundidele suunamist).

1.7. Salvestuslahenduse kasutusele võtmiseks kaalub Ettevõte Salvestuslahenduse soetamist omaenda

vahendite eest ja enda nimele. Alternatiivina on kaalumisel Salvestuslahenduse soetamine ja rajamine

(omaenda vahendite eest ja enda nimele) Ettevõttega samasse kontserni kuuluva teise ühingu poolt ning selle

Ettevõtte kasutusse andmine (Ettevõttele rentimine). Salvestuslahendus paigaldatakse Ettevõtte

territooriumile. Salvestuslahendus ühendatakse elektrivõrguga Ettevõtte olemasoleva tarbimissuunalise

liitumispunkti kaudu.

1.8. Arvestades viimasel ajal järsult kasvanud elektrienergia hindu, samuti elektrienergia hindade

märkimisväärset kõikumist, on Salvestuslahenduse paigaldamine Ettevõtte jaoks äärmiselt oluline – võimalik,

et see võib muutuda Ettevõtte jaoks tegevuse jätkamise või mittejätkamise küsimuseks.

2. Selgitustaotluse küsimused

2.1. Palume Rahandusministeeriumi seisukohta seoses alltoodud küsimustega:

(i) Kas Ettevõtte poolt ülalkirjeldatud asjaoludel Salvestuslahenduse kasutusele võtmine mõjutab

Ettevõtte energia aktsiisivabastuse luba ja õigust osta elektrienergiat elektrienergia

soodusaktsiisimääraga?

(ii) Kas Salvestuslahenduse kasutusele võtmine, s.o Ettevõtte tootmisprotsessi tarbeks

elektrienergia salvestamine, välistaks Ettevõtte kvalifitseerumise intensiivse gaasitarbimisega

ettevõtjaks ATKEAS § 203 mõttes? Muuhulgas palume sellele küsimusele vastates selgitada

ATKEAS § 203 kohaldamise reegleid järgnevates küsimustes:

a. Mida tähendavad ning kuidas ja millis(t)ele normatiivakti(de)le tuginedes tuleks sisustada

ATKEAS § 203 lg 3 punktis 1 sisalduvaid mõisteid „ettevõtja põhitegevusala“ ja „ettevõtja

kõrvaltegevusala“?

b. Kas kasutades mõisteid „põhitegevusala“ ja „kõrvaltegevusala“ on seadusandja soovinud

hõlmata ATKEAS § 203 lg 3 p 1 regulatsiooni absoluutselt kõik võimalikud ettevõtja

tegevusalad ja tegevused või on seadusandja sooviks olnud siiski hõlmata üksnes osa

tegevusalasid, eristades neid teatud kriteeriumi alusel?

c. Kui seadusandja sooviks on olnud eristada tegevusalasid teatud kriteeriumi alusel, siis

millise kriteeriumi alusel peaks „põhitegevusala“, „kõrvaltegevusala“ ja muude tegevuste

eristamine toimuma?

d. Kui seadusandja sooviks on olnud eristada tegevusalasid teatud kriteeriumi alusel, siis kas

on õige järeldada, et ATKEAS § 203 lg 3 p 1 regulatsioon kohaldub üksnes tegevustele, mis

teatud kriteeriumi alusel kvalifitseeruvad põhi- või kõrvaltegevusalaks, kusjuures

eksisteerib ka kolmas kategooria tegevusi, mis põhi- või kõrvaltegevusalaks ei kvalifitseeru

ja mida seega ATKEAS § 203 lg 3 p 1 regulatsioon ei hõlma?

3

3. Taotleja seisukoht

Salvestuslahenduse mõju elektrointensiivse ettevõtja staatusele

3.1. Ettevõte kaalub energiakulude optimeerimiseks erinevaid Salvestuslahenduse kasutusele võtmise

alternatiive, kusjuures kriitilise tähtsusega on seejuures energia aktsiisivabastusloa ning

soodusaktsiisimääraga elektrienergia ostmise võimaluse säilimine.

3.2. Elektrointensiivse ettevõtja määratlus ning elektrointensiivseks ettevõtjaks kvalifitseerumise tingimused

on sätestatud ATKEAS § 202.

3.3. ATKEAS § 202 lg 3 kohaselt loetakse elektrointensiivseks ettevõtjaks ettevõtja, kes vastab kõikidele

järgmistele tingimustele:

1) ettevõtja põhitegevusala Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1893/2006, millega

kehtestatakse majanduse tegevusalade statistiline klassifikaator NACE Revision 2 ning muudetakse nõukogu

määrust (EMÜ) nr 3037/90 ja teatavaid EÜ määrusi, mis käsitlevad konkreetseid statistikavaldkondi (ELT L

393, 30.12.2006, lk 1–39), I lisa kohaselt on töötlev tööstus (jagu C) või infoalane tegevus (jao J osa 63);

2) ettevõtja energiajuhtimissüsteem vastab standardile EVS-EN ISO 50001;

3) ettevõtjal oli energia aktsiisivabastuse loa taotlemisele vahetult eelnenud ühel kuni neljal järjestikusel

majandusaastal elektrointensiivsus keskmiselt vähemalt 20 protsenti või ettevõtjal on prognoositud

elektrointensiivsus järgmisel 12 kalendrikuul keskmiselt vähemalt 20 protsenti;

4) ettevõtja ei ole raskustes komisjoni määruse (EL) nr 651/2014 EL-i aluslepingu artiklite 107 ja 108

kohaldamise kohta, millega teatavat liiki abi tunnistatakse siseturuga kokkusobivaks (ELT L 187, 26.06.2014,

lk 1–78), tähenduses;

5) ettevõtja raamatupidamise sise-eeskiri vastab raamatupidamise seaduses sätestatud nõuetele.

3.4. Taotleja hinnangul ei muuda ega mõjuta Salvestuslahenduse kasutusele võtmine ühtegi ülalnimetatud

elektrointensiivseks ettevõtjaks kvalifitseerumise põhitingimustest. Ettevõtte põhitegevusalaks jääb endiselt

töötlev tööstus, kusjuures Ettevõte ei hakka ei põhitegevusalana ega kõrvaltegevusalana tegelema

elektrienergia müügiga. Samuti jääb Salvestuslahenduse kasutusele võtmise järgselt täidetuks nõue, mille

kohaselt peab elektrointensiivsus moodustama vähemalt 20% – Salvestuslahenduse kasutusele võtmine

võimaldab küll vähendada elektrienergia kulusid, kuid Ettevõtte tootmisprotsessi elektrienergia tarbimine on

niivõrd suur, et vastav sääst ei põhjusta elektrointensiivsuse näitaja langemist alla 20%.

3.5. ATKEAS § 696 sätestab energia aktsiisivabastuse loa omaniku kohustused, mille täitmine või mitte

täitmine võib mõjutada loa kehtivust. Käesoleva taotluse kontekstis on Taotleja hinnangul olulised järgmised

kohustused:

(i) Energia aktsiisivabastuse loa omanik on kohustatud kasutama aktsiisivaba kütust või elektrienergiat

ainult aktsiisivabastuse loa saamiseks esitatud taotluses märgitud otstarbel (ATKEAS § 696 lg 1 p 4);

(ii) Energia aktsiisivabastuse loa omanik on kohustatud kasutama aktsiisivaba või soodusaktsiisimääraga

maksustatavat elektrienergiat ainuisikuliselt (ATKEAS § 696 lg 1 p 72).

3.6. Eeltoodust tulenevalt tohib Ettevõte kui energia aktsiisivabastuse loa omanik kasutada

soodusaktsiisimääraga maksustatavat elektrienergiat üksnes omaenda tegevuses.

3.7. Juhul, kui Ettevõte peaks kasutama soodusaktsiisimääraga maksustatavat elektrienergiat muul viisil kui

seaduses lubatud, näiteks salvestama sellist elektrienergiat Salvestuslahenduse abil ning seejärel müüma

seda elektrivõrku tagasi, võib see kaasa tuua nii täiendava elektriaktsiisikohustuse ATKEAS § 24 lg 65 p 1

alusel1 kui energia aktsiisivabastuse loa kehtetuks tunnistamise ATKEAS § 695 lg 3 p 8 alusel2.

1 ATKEAS § 24 lg 65 p 1 kohaselt energia aktsiisivabastuse luba omaval või omanud elektrointensiivsel ettevõtjal tekib kohustus tasuda aktsiisi ATKEAS § 66 lõikes 12 sätestatud määra alusel alates tema viimase lõppenud majandusaasta algusest kuni alljärgneva sündmuseni tarbitud elektrienergialt, kui: 1) jäetakse täitmata käesoleva seaduse § 696 lõike 1 punktis 3 või 72 või sama paragrahvi lõikes 11 sätestatud kohustus [...]. 2 ATKEAS § 695 lg 3 p 8 kohaselt Maksu- ja Tolliameti peadirektor või tema volitatud ametnik tunnistab energia aktsiisivabastuse loa kehtetuks, kui: 8) elektrointensiivne ettevõtja ei vasta enam käesoleva seaduse § 202 lõikes 3 sätestatud tingimustele, esineb § 24 lõike 65 punktis 1 või 2 või lõike 612 punktis 1 nimetatud asjaolu või esineb sama paragrahvi lõike 65 punktis 3 või lõike 612 punktis 2

4

3.8. Taotleja on seisukohal, et käesoleval juhul Ettevõtte poolt Salvestuslahenduse kasutusele võtmine ei

too ega saa isegi teoreetiliselt endaga kaasa tuua ATKEAS § 696 sätestatud energia aktsiisivabastuse loa

omaniku kohustuste rikkumist. Nimelt jääb Salvestuslahendus elektrivõrguga ühendatuks tarbimissuunalise

liitumispunkti kaudu, mis võimaldab Ettevõttele üksnes elektrienergia tarbimist ning ei võimalda

soodusaktsiisimääraga maksustatud elektrienergia elektrivõrku tagasimüümist. Kogu elektrienergia ostetakse

ning tarbitakse jätkuvalt Ettevõtte enda poolt ning kasutatakse Ettevõtte majandustegevuses. Ainus sisuline

muudatus, mille toob endaga kaasa Salvestuslahenduse kasutusele võtmine, on see, et osa

soodusaktsiisimääraga ostetud elektrienergiast ei tarbita mitte koheselt, vaid salvestatakse

Salvestuslahendusega ning tarbitakse Ettevõtte poolt hiljem. Kuna ATKEAS ei sisalda piiranguid

soodusaktsiisimääraga maksustatud elektrienergia salvestamise või tarbimise ajahetke osas, siis on Taotleja

hinnangul selline tegevus lubatud ning ei avalda negatiivset mõju energia aktsiisivabastuse loale või Ettevõtte

õigusele osta elektrienergiat soodusaktsiisimääraga.

Salvestuslahenduse mõju intensiivse gaasitarbimisega ettevõtja staatusele

3.9 Vastavalt ATKEAS § 203 lg 3 punktile 1, intensiivse gaasitarbimisega ettevõtja on ettevõtja, kelle

põhitegevusala ega kõrvaltegevusala ei kuulu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr

1893/2006 I lisa jao D ossa 35 „Elektrienergia, gaasi, auru ja konditsioneeritud õhuga varustamine”

(edaspidi NACE Määrus). Seejuures kõrvaltegevusalaks ei peeta ettevõtja põhitegevusalal toodetavate

toodete tootmiseks kasutatava elektri- ja soojusenergia tootmist;

3.9. NACE Määruse I lisa jaos D on ühe tegevusalana nimetatud „elektrienergia salvestamist“ (kood 35.16).

Siiski ei tähenda see Taotleja arvates automaatselt, et igasuguse elektrienergia salvestustegevuse

omamine toob endaga automaatselt kaasa intensiivse gaasitarbimisega ettevõtja staatuse kaotuse –

selleks peab elektrienergia salvestustegevus olema ettevõtja põhi- või kõrvaltegevusalaks.

3.10. ATKEAS põhi- ja kõrvaltegevusala legaaldefinitsiooni ei sisalda, samuti ei sisalda seda meie parima

teadmise kohaselt ükski teine Eesti seadus.

3.11. Seetõttu on Taotleja hinnangul ainuõige sisustada põhi- ja kõrvaltegevusala tähendust NACE Määruse

alusel, millele ATKEAS § 203 lg 3 p 1 ise ka viitab.

3.12. NACE Määruse alusel kehtestatud tegevusalade klassifikatsiooni kohta on välja antud juhend - NACE

Rev. 2 - Statistical classification of economic activities3 (edaspidi NACE juhend), mille 2. peatükis on

välja toodud reeglid tegevusalade eristamiseks.

3.13. NACE juhend eristab võimalikud tegevused põhitegevusalaks, kõrvaltegevusaladeks ning abistavateks

tegevusteks (mis ei kvalifitseeru iseseisvaks tegevusalaks). Toome näitlikkuse mõttes siinkohas välja

väljavõtte NACE juhendi punktidest 48-51.

3.14. Nagu näha, toimub NACE Määruse alusel tegevusalade kindlaks tegemine esmalt lähtuvalt sellest, kas

konkreetne tegevus on suunatud lisandväärtuse loomisele läbi väljapoole, s.o kolmandatele isikutele

suunatud kaupade ja teenuste müügi (sisuliselt müügikäive) või mitte. Kui tegevus ei ole väljapoole

nimetatud asjaolu, ilma et elektrointensiivne ettevõtja oleks esitanud käesoleva seaduse § 24 lõikes 67 sätestatud nõuetele ja tähtajaks sõltumatu vandeaudiitori vastavat aruannet prognoositud elektrointensiivsuse kohta;

3 Kättesaadav: https://ec.europa.eu/eurostat/web/products-manuals-and-guidelines/-/ks-ra-07-015

5

suunatud, vaid üksnes toetab põhi- või kõrvaltegevusala, siis on tegemist abistava tegevusega, mida ei

loeta ega kajastata eraldiseisva tegevusalana.

3.15. Juhul, kui tegemist on väljapoole suunatud tegevustega (kaupade ja teenuste müük kolmandatele

isikutele), siis selliste tegevusalade lõikes eristatakse olulisimat tegevusala (põhitegevusala) ja

kõrvaltegevusalasid. NACE juhendi kohaselt toimub eristamine lähtuvalt sellest, milline tegevusala

kõige suuremat lisandväärtust loob (sisuliselt käib jutt jällegi müügikäibest).

3.16. Seega praegusel juhul, kus elektrienergia salvestusfunktsioon (i) toimiks üksnes sisemise protsessina,

mis toetab põhitegevusalaks olevat tootmistegevust, (ii) salvestusfunktsiooni ennast kolmandatele

isikutele edasi ei müüdaks ning see müügikäivet ei tekitaks (Ettevõtte jaoks on tegemist kuluga), (iii)

salvestusfunktsioon ei oleks ka osaks tootmistegevuse tulemusena valmivast lõpp-tootest ega

suurendaks Ettevõtte põhivara väärtust, ei ole Taotleja hinnangul NACE Määruse alusel võimalik

elektrienergia salvestustegevust eraldiseisvaks põhi- või kõrvaltegevusalaks ATKEAS § 203 lg 3 p 1

mõistes pidada. Tegemist on abistava iseloomuga sisemise protsessiga, sarnaselt NACE juhendi

punktis 52 mainitud põhitegevusala toetavate transpordi-, hoiu- või ostuprotsessidega.

3.17. Lisaks NACE Määrusele ja NACE juhendile, on Taotleja varasemas suhtluses Maksuhalduriga viidanud,

et ka Eesti õiguskorras, vaatamata tegevusala legaaldefinitsiooni puudumisele, on põhi- ja

kõrvaltegevusala eristamine toimunud müügikäibe põhiselt (vt Lisa 3).

3.18. Taotleja ei nõustu Maksuhalduri poolt väljendatud seisukohaga, et ATKEAS § 203 lg 3 punktis 1

nimetatud „põhi- ja kõrvaltegevusala“ tuleb mõista selliselt, et nendega on hõlmatud absoluutselt kõik

NACE Määruse I lisa jao D osas 35 nimetatud tegevused, sõltumata nende olulisusest, sh abistavad

tegevused, mis NACE juhendi kohaselt ei kvalifitseeru põhi- ega kõrvaltegevusalaks (vt e-kirjavahetus

Maksuhalduriga Lisas 4).

3.19. Nimelt kasutab ATKEAS § 203 lg 3 p 1 väga spetsiifilisi mõisteid „põhi- ja kõrvaltegevusala“. Nende

mõistete kasutamine ei ole juhuslik (vastaselt juhul oleks seadusandja kasutanud üldmõistet

„tegevusala“, samuti ei esineks mõiste „kõrvaltegevusala“ sätte teises lauses nimetatud erandis) ning

neil peab olema konkreetne tähendus.

3.20. Lisaks ei maini ATKEAS § 203 lg 3 p 1 abistavaid tegevusi ja need on selle reguleerimisalast väljas.

Elektrienergia salvestamine saab intensiivse gaasitarbimisega ettevõtjaks kvalifitseerumisel omada

mõju üksnes juhul, kui tegemist on justnimelt põhi- või kõrvaltegevusalaga, mitte igasuguse tegevusega.

Järelikult sellist elektrienergia salvestustegevust, mis on abistavaks tegevuseks, ATKEAS § 203 lg 3 p

1 ei hõlma.

3.21. Kui lähtuda Maksuhalduri tõlgendusest, tekiks absurdne olukord, kus näiteks tööstuslike või ka

käsitööriistade akudesse elektrienergia salvestamine (omatarbeks elektrienergia salvestamine) viiks

intensiivse gaasitarbija staatuse kaotuseni.

3.22. Juhime samuti tähelepanu ATKEAS § 203 lg 3 p 1 teises lauses sätestatud elektrienergia tootmist

puudutava erandi seadusesse kirjutamise võimalikule põhjusele4. Nimelt on Maksuhaldur varasemas

suhtluses asunud seisukohale (vt e-kirjavahetus Maksuhalduriga Lisas 4), et ATKEAS kontekstis

hõlmab „kõrvaltegevusala“ ka kõiki abistavaid tegevusi, kuna vastasel juhul ei oleks olnud põhjust

elektrienergia oma tarbeks tootmise jaoks ATKEAS § 203 lg 3 p 1 teise lausesse spetsiaalset erandit

kirjutada. Järgnevalt selgitame, miks on Maksuhalduri seisukoht meie hinnangul ekslik.

3.23. Viitame NACE juhendi punktile 53, kus on toodud näitlik loetelu tegevustest, mida ei loeta abistavateks

tegevusteks ning mis kvalifitseeruvad „kõrvaltegevuseks“:

4 ATKEAS § 203 lg 3 p 1 teise lause kohaselt „Kõrvaltegevusalaks ei peeta ettevõtja põhitegevusalal toodetavate toodete tootmiseks kasutatava elektri- ja soojusenergia tootmist“.

6

3.24. Nagu näha, on alapunktis d) spetsiifiliselt nimetatud oma tarbeks elektrienergia tootmist. NACE juhend

ei käsitle elektrienergia omatarbeks tootmist mitte abistava tegevusena, vaid „kõrvaltegevusena“.

Järelikult, kui ATKEAS § 203 lg 3 p 1 teist lauset ei oleks seadusesse lisatud, kvalifitseeruks omatarbeks

elektrienergia tootmine NACE juhendi kohaselt „kõrvaltegevuseks“ ja oleks takistuseks

aktsiisisoodustuse saamisel.

3.25. Eeldame, et vajadus elektrienergia tootmise osas erandi lisamiseks oligi dikteeritud seadusandja soovist

vältida elektrienergia omatarbeks tootmise sattumist kõrvaltegevusalaks tulenevalt NACE juhendist.

Sellele viitab otseselt nii ATKEAS § 203 lg 3 p 1 teise lause sõnastus: „Kõrvaltegevusalaks ei peeta

ettevõtja põhitegevusalal toodetavate toodete tootmiseks kasutatava elektri- ja soojusenergia tootmist“,

kui ka seletuskirja tekst: „Komisjon tegi eelnõus muudatuse /-/ intensiivse gaasitarbimisega ettevõte

aktsiisisoodustuse kohaldamise võimaldamiseks ka ettevõttele, kelle põhistegevusala ei ole

elektrienergia, gaasi, auru ja konditsioneeritud õhuga varustamine, kuid kes toodab oma

põhitegevusalal toodetavate toodete tootmiseks elektri- ja soojusenergiat kõrvaltegevusena.“

3.26. Ilmselgelt on seletuskirjas mõistet „kõrvaltegevusena“ kasutades silmas peetud seda asjaolu, et

seadusmuudatuse eelselt (sh NACE juhendi kohaselt) loeti omatarbeks elektrienergia tootmist

„kõrvaltegevusalaks“, mistõttu tekkiski vajadus lisada vastav välistus.

3.27. Lisaks märgime, et omatarbeks elektrienergia tootmisel ja salvestamisel on ka sisuline vahe, millest

võibki olla tingitud elektrienergia tootmise erandlik käsitlus NACE juhendis. Nimelt elektrienergia

omatarbeks tootmise puhul võib see tootmissisendina moodustada olulise osa lõpp-toote hinnast (vt

NACE juhendi p 52 (c)). Samas, elektrienergia salvestamise puhul ei saa rääkida oluliseks

tootmissisendiks olemisest, sest lõpuks kasutatakse tootmises ära sedasama elektrienergiat, mida

võrgust akusse salvestati (s.o salvestusfunktsiooni ennast ei saa pidada otseseks tootmissisendiks).

3.28. Oleme arvamusel, et eeltoodu selgitab, miks oli vajalik ATKEAS § 203 lg 3 p 1 teise lause lisamine, ning

miks on Maksuhalduri seisukoht „kõrvaltegevuse“ ja „abistava tegevuse“ samastamisest ATKEAS-e

kontekstis ekslik.

3.29. Lähtuvalt eeltoodust on Taotleja seisukohal, et Salvestuslahenduse kasutusele võtmist ning

elektrienergia salvestamist Ettevõtte tootmistegevuse tarbeks ei saa lugeda Ettevõtte põhi- või

kõrvaltegevusalaks ATKEAS § 203 lg 3 p 1 tähenduses, mistõttu ei avalda selline tegevus mõju Ettevõtte

intensiivse gaasitarbimisega ettevõtja staatusele ATKEAS § 203 mõttes.

Palume Rahandusministeeriumi seisukohta seoses taotluse punktis 2 esitatud küsimustega ning eeltoodud

maksukäsitluse ja järelduste vastavusega kehtivatele maksuseadustele.

Kõigi küsimustega käesoleva taotluse kohta palun pöörduda allakirjutanu poole.

Lugupidamisega

Dmitri Rozenblat

vandeadvokaat

digitaalselt allkirjastatud

7

Lisad:

1. 14.04.2025 selgitustaotlus Maksuhaldurile;

2. Maksuhalduri 30.04.2025 vastus selgitustaotlusele;

3. 22.05.2025 selgitav e-kiri Maksuhaldurile;

4. Juuni 2025 e-kirjavahetus Maksuhalduriga.