Mittetulundusühingus liikmeõiguste teostamise 2024. a aruanne

1

LISA

Riigi liikmeõiguse teostamine Euroopa sotsiaaluuringu infrastruktuuris ESS ERIC 2024– 2025. aastal I ESS ERIC eesmärgid ja töökord

Euroopa Sotsiaaluuring (ESS – European Social Survey) on rahvusvaheline sotsiaalteaduslik uuring ja selle läbiviimiseks vajalik teadustaristu, mida juhitakse rahvusvahelise Euroopa sotsiaaluuringu infrastruktuuri (ESS ERIC) abil. ESS eesmärgiks on tagada ühiskondade arengu ja inimeste käitumise uurimiseks kõrge kvaliteediga andmestik. Andmeid kogutakse alates 2001. aastast. Eesti ühines ESS ERICga 2004. aastal. Kokku on kogus üle 500 000 inimese andmed ning vähemalt ühes küsitlusvoorus on osalenud kokku 38 riiki. Eri riikide andmete võrreldavuse tagamiseks nõutakse rangete protseduurireeglite järgimist. Kogutud andmed võimaldavad analüüsida hoiakute, institutsioonide arengu ja inimeste käitumise vahelist seost ning mitmeid muid ühiskondlikke protsesse. ESSi andmeid kogutakse igal teisel aastal. 2025. aasta sügisel algab kaheteistkümnes rahvusvaheline andmete kogumise voor. ESS ERICut juhib Üldkogu (General Assembly), mis nimetab ametisse direktori. Direktori ülesandeid täidab professor Rory Fitzgerald Londoni City Ülikoolist. ESS ERICu töökorra sätestab põhikiri (ESS ERIC Statutes). Tegevusaasta põhitegevused võetakse kokku aastaaruandes (Annual Activity Report), mis on kättesaadavad ka ESS ERICu inglisekeelsel kodulehel. Üldkogu liikmed on liikmesriikide poolt ESS ERICusse nimetatud esindajad, kes koordineerivad riiklikult Euroopa Sotsiaaluuringu läbiviimist liikmesriikides. Eesti esindajaks on Sotsiaalministeerium nimetanud alates 2024. aasta veebruarist Dr Marion Pajumetsa (Sotsiaalministeeriumi teadusnõunik). Üldkogu koguneb reeglina kaks korda aastas ning selle tööd juhib alates 2023. aasta novembrist professor Ann-Helén Bay (Oslo Metropolitan University), kes on väga pikka aega olnud ESSi teadlaste töörühma liige. Üldkogu uus juht valiti 18.10.23 toimunud üldkogu elektroonilisel koosolekul. Üldkogu tööd toetavad kaks alalist komisjoni – Teaduskomisjon ja Metodoloogia komisjon, mille liikmed valitakse reeglina Üldkogu hulgast ja need roteeruvad. Lisaks nendele komisjonidele on veel juhtimise ja strateegia töörühm (Governance and Strategy Working Group) ning üldkogu liikmete hulgast roteeruv Finantskomisjon. ESS ERICu peakorteris (London City Ülikool) tegutseb ESSi teadlaste töörühm (Core Scientific Team), mille tööks on uuringu igapäevase andmekogumise ja analüüsi koordineerimine. Teadlaste töörühma juhib ESS ERICu direktor. Tema vastutab ka liikmesriikide teadustöö koordinaatorite kogu (National Coordinators’ Forum) töö korraldamise eest. Eestit esindab seal alates 11. andmete kogumise voorust Dr Liisa Talving, keda vanemapuhkuse ajal asendab Sabina Trankmann Tartu Ülikoolist. Eesti teadustöö koordinaator vastutab Eesti osauuringu läbiviimise eest. Seni on olnud ESS ERIC registreeritud Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigis. ESSi statuudi järgi vaatab ESS-ERICu üldkogu iga nelja aasta järel üle nii registreerimise asukoha riigi kui peakorteri asutuse. Kui Brexiti järelmina saab Ühendkuningriigist kolmas riik määruse (EÜ)

2

nr 723/2009 tähenduses, siis võib saada ESS-ERICu (ajutiseks) peakorteriks Norra. Praegu arendatakse Norras välja ühtset andmeladu ja Norrast on palgatud konsortsiumi andmehalduse kontrollijad-arendajad. Asjade edasine käik sõltub UK ja Euroopa Liidu kokkulepetest teaduspoliitika küsimustes ning sellest, kas ja mil määral saab Suurbritannia jätkata osalemist ELi teaduskonsortsiumites. 29.04.2020 toimunud ERICu üldkogu koosolekul otsustati, et kui ELi õigus seda võimaldab, jätkab peakorter tegutsemist Londonis ka järgmisel perioodil, ehk juuni 2021 – juuni 2025. 2022. aasta kevadel informeeris ESS ERICu peakorter üldkogu liikmeid, et kaalutakse konsortsiumi õigusliku aluse muutmist tulumaksusoodustusega, avalikuks hüvanguks tegutsevaks ettevõtteks. Mõnede riikide vastuseisu tõttu ei ole esialgu selle ettepaneku realiseerimisega edasi mindud. ESS ERICu üheteistkümnendas andmete kogumise voorus osales kokku 29 riiki. ESS ERICu andmed on tasuta kättesaadavad teadlastele, ajakirjanikele ja poliitikakujundajatele. Lisaks Euroopa Sotsiaaluuringu läbiviimisele, tegeleb ERIC ka ESS andmete analüüsimise võimaluste parandamisega, nendel andmetel põhinevate erinevate teenuste väljatöötamisega ja muuga, osaledes nende lisaülesannete rahastamiseks Euroopa Horisondi konkurentsipõhistes taotlusvoorudes. ESS ERICu suurimad väljakutsed 2024-2025. aastal on olnud Ukraina sõja mõju (Venemaa staatuse peatamine, Ukrainale tasuta osalemise võimaluse loomine), üldine hinnatõus, mis on viinud liikmesriikide osalustasude tõstmiseni ja uuringu läbiviimise kulude suurenemiseni, põhimõttelised muudatused andmete kogumise metodoloogias (järk-järguline üleminek elektroonilisele andmekorjele) ning jätkuv ebakindlus Suurbritannia ja Euroopa Liidu teadusruumi reguleerimise küsimustes.

II Eesti liikmelisus ESS ERICus

Alates 2013. aastast on ESS Euroopa Teaduse Infrastruktuuri ERIC (European Research Infrastructure Consortium) projekt. Eesti on üks ESS ERIC 14-st asutajaliikmest. Vastavalt Vabariigi Valitsuse 31.01.2013. a korraldusele nr 39 teostab ESS ERICus Eesti riigi liikmeõigusi Sotsiaalministeerium. Eestis juhib Euroopa Sotsiaaluuringu läbiviimist projekti koordinaatori koordineeritav Nõukoda, mis ühendab uuringuga seotud osapooli: Sotsiaalministeerium, Tartu Ülikool, Eesti Teadusagentuur, Statistikaamet. Nõukoda koguneb Tartus vähemalt kord aastas, muul ajal toimub töö peamiselt elektroonilise infovahetuse-teavitusega. Enne ESS ERICu Üldkogu kohtumist või teadustöö koordinaatorite kogu kokkusaamisi arutatakse läbi Eesti peamised seisukohad. Liikmelisus ESS ERICus annab Eestile olulist teavet ja võrdlusvõimalusi järgmistes küsimustes:

 kaardistab Euroopa riikide sotsiaalset struktuuri, inimeste elutingimusi ja hoiakuid ning interpreteerib Euroopa sotsiaalse, poliitilise ja moraalse olemuse muutusi;

 aitab arendada ning levitada teaduslikke standardeid riikidevaheliste sotsiaalteaduslike võrdlusuuringute läbiviimisel. Selleks keskendutakse uuendustele näiteks küsimustike koostamisel ja eeltestimisel, valimite loomisel, andmete kogumisel, et vähendada vigu ning suurendada uuringute usaldusväärsust ning täpsust;

3

 aitab töötada välja usaldusväärsed riigi edusamme kirjeldavaid indikaatorid, mis põhinevad elanike arusaamadel ja hinnangutel ühiskonna eesmärkide kohta;

 aitab kaasa Euroopa sotsiaalteadlaste koolitamisele võrdlevate kvantitatiivsete uuringute läbiviimise ja analüüsi alal;

 parandab sotsiaalseid muutusi kajastavate andmete nähtavust ja kättesaadavust teadlaste, seaduseloojate ning ka laiema kogukonna hulgas.

11. vooru aastatel (2023-2025) toetas Sotsiaalministeerium andmete analüüsimist 80 000 euroga, tellides Tartu Ülikoolilt selles mahus analüüse. 2025.–2026. aastateks sõlmis Sotsiaalministeerium Tartu Ülikooliga lepingu ESSi 12. vooru andmetele põhineva analüüsi läbiviimiseks kokku 105 000 euro eest. Analüüs keskendub Heaolu Arengukava hoolivuse ja koostöömeele indeksi käsitlemisele.

III Liikmemaks ja tegevuse rahastamise küsimused

ESS ERICus on kehtestatud liikmesriikidele kindla suurusega liikmemaks, mis võtab arvesse nende SKP suurust. Eesti liikmemaksu suuruseks on 26 000 eurot. ESS ERIC rahandusaasta kestab 1. juuni – 31. mai. Liikmemaks tuleb tasuda rahandusaasta alguses ettemaksuna. Kõik ESS ERICus osalevad riigid on võtnud endale kohustuse rahastada andmete kogumist ja analüüsi. Eestis rahastatakse selle läbiviimist Teadustaristu teekaardi meetmest. Eesti teaduse teekaardi taristu nimekirjas on Heaolu Seirekeskus ehk HEAKE, mis ühendab kahte suurt heaolu ja inimeste käitumise uurimise andmebaasi - Euroopa Sotsiaaluuringut ja HEAEesti-t. Riiklikus statistikas kajastub ESS ERICu Eesti liikmemaks HTMi poolt kogutavas teadus- ja arendustegevuse riigipoolse rahastamise statistikas (osaluskava).

Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 626 9301 / [email protected] / www.sm.ee / registrikood 70001952

Rahandusministeerium [email protected]

Meie 01.07.2025 nr 1.9-5/1771-1

Mittetulundusühingus liikmeõiguste teostamise 2024. a aruanne

Lugupeetud rahandusminister Tulenevalt riigivaraseaduse § 98 lõikest 4 esitame aruande Sotsiaalministeeriumi liikmeõiguste teostamisest mittetulundusühingus 2024. aastal. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt)

Karmen Joller sotsiaalminister Lisa: Riigi liikmeõiguse teostamine Euroopa sotsiaaluuringu infrastruktuuris ESS ERIC 2024. aastal Kelly Otsman 5913 8740 [email protected]