Edastuskiri

AERMOD View - Lakes Environmental Software K:\Lemma OÜ\PÄRNU LAEVATEHAS AS\Parandus 3\Pärnu Laevatehas AS hajumine\Pärnu Laevatehas AS hajumine.isc

SCALE:

0 0.5 km

1:13,407

Projekti nimi:

Pärnu Laevatehas AS Aromaatsed süsivesinikud 1 aasta kontsentratsioon

Kommentaarid:

Piirväärtus 5 ug/m3

Ettevõtte nimi:

LEMMA OÜ

Koostaja:

Ain Tõnts

Kuupäev:

06/11/2024

Projekti nr.:

Heiteallikad:

26

Retseptorid:

2526

Väljundi tüüp:

Concentration

Maks:

1.68 ug/m^3

AERMOD View - Lakes Environmental Software K:\Lemma OÜ\PÄRNU LAEVATEHAS AS\Parandus 3\Pärnu Laevatehas AS hajumine\Pärnu Laevatehas AS hajumine.isc

SCALE:

0 0.5 km

1:13,435

Projekti nimi:

Pärnu Laevatehas AS Aromaatsed süsivesinikud 1 tunni kontsentratsioon

Kommentaarid:

Piirväärtus 600 ug/m3

Ettevõtte nimi:

LEMMA OÜ

Koostaja:

Ain Tõnts

Kuupäev:

06/11/2024

Projekti nr.:

Heiteallikad:

26

Retseptorid:

2526

Väljundi tüüp:

Concentration

Maks:

283 ug/m^3

AERMOD View - Lakes Environmental Software K:\Lemma OÜ\PÄRNU LAEVATEHAS AS\Parandus 3\Pärnu Laevatehas AS hajumine\Pärnu Laevatehas AS hajumine.isc

SCALE:

0 0.5 km

1:13,407

Projekti nimi:

Pärnu Laevatehas AS Aromaatsed süsivesinikud 24 tunni kontsentratsioon

Kommentaarid:

Piirväärtus 200 ug/m3

Ettevõtte nimi:

LEMMA OÜ

Koostaja:

Ain Tõnts

Kuupäev:

06/11/2024

Projekti nr.:

Heiteallikad:

26

Retseptorid:

2526

Väljundi tüüp:

Concentration

Maks:

95.40 ug/m^3

AERMOD View - Lakes Environmental Software D:\Lemma OÜ\PÄRNU LAEVATEHAS AS\ARC Repair OÜ Pärnu hajumine\ARC Repair OÜ Pärnu hajumine.isc

SCALE:

0 0.1 km

1:3,484

Projekti nimi:

Pärnu Laevatehas AS Asendiplaan

Kommentaarid:

Emajõe tn 22, Pärnu linn, Pärnu linn, Pärnu maakond. Punase joonega tähistatud käitise territoorium. Sinise joonega tähistatud naaberkäitiste territooriumid. Rohelise joonega tähistatud lähimate elamute territoorium.

Ettevõtte nimi:

LEMMA OÜ

Koostaja:

Ain Tõnts

Kuupäev:

21/03/2024

Projekti nr.:

Heiteallikad:

26

Retseptorid:

2526

AERMOD View - Lakes Environmental Software D:\Lemma OÜ\PÄRNU LAEVATEHAS AS\ARC Repair OÜ Pärnu hajumine\ARC Repair OÜ Pärnu hajumine.isc

SCALE:

0 0.5 km

1:15,043

Projekti nimi:

Pärnu Laevatehas AS Asukohakaart

Kommentaarid:

Emajõe tn 22, Pärnu linn, Pärnu linn, Pärnu maakond. Punase joonega tähistatud käitise territoorium. Sinise joonega tähistatud naaberkäitiste territooriumid. Rohelise joonega tähistatud lähimate elamute territoorium.

Ettevõtte nimi:

LEMMA OÜ

Koostaja:

Ain Tõnts

Kuupäev:

21/03/2024

Projekti nr.:

Heiteallikad:

26

Retseptorid:

2526

Keskkonnaluba

Loa registrinumber L.ÕV.PM-56174

Loa omaja andmed

Ärinimi / Nimi aktsiaselts Pärnu Laevatehas

Registrikood / Isikukood

10124004

Tegevuskoha andmed

Nimetus PÄRNU LAEVATEHAS AS

Aadress Emajõe tn 22, Pärnu linn, Pärnu linn, Pärnu maakond

Katastritunnus(ed) 62501:042:0010, 62501:001:0156

Territoriaalkood EHAK 6619

Käitise territoorium Ruumikuju: 2 lahustükki. Puudutatud katastriüksused: Emajõe tn 12b (62501:001:0156), Emajõe tn 22 (62501:042:0010), Emajõe tn 22a (62501:042:0001).

Tegevusvaldkond Loaga reguleeritavad tegevused

Vee erikasutus; Saasteainete viimine paiksest heiteallikast välisõhku;

Loa andja andmed

Asutuse nimi Keskkonnaamet

Registrikood 70008658

Aadress Roheline 64, 80010 Pärnu

Loa kehtivuse periood

Loa versiooni kehtima hakkamise kuupäev

02.07.2025

Lõppemise kuupäev

Ühiskanalisatsiooni juhitavate ohtlike ainete seire Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.

Vee erikasutus V1. Lubatud veevõtt pinnaveehaarete kaupa Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.

V2. Lubatud veevõtt põhjaveehaarete kaupa Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.

V3. Võetava vee koguse ja seire nõuded Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.

V4. Väljalaskmed ja lubatud saasteainete kogused väljalaskmete ja saasteainete kaupa2/12

V4. Väljalaskmed ja lubatud saasteainete kogused väljalaskmete ja saasteainete kaupa Väljalaskme jrk nr 1.

Väljalaskme nimetus Laevatehase sademevee väljalask

Väljalaskme kood PL049

Reoveepuhasti nimetus

Reoveepuhasti kood

Reoveekogumisala Reoveekogumisala nimetus Reoveekogumisala kood

Suubla nimetus Pärnu jõgi

Suubla kood VEE1123500

Veekogumi nimetus Pärnu Käru jõest suudmeni

Veekogumi kood 1123500_3

Väljalaskme L-Est koordinaadid X: 6471896, Y: 528158

Suubla Keskkonnatasude seaduse kohane koefitsient 1,5 (heitekoht asub linna, alevi või supelranna piirides või lähemal kui 200 meetrit kohaliku omavalitsuse otsusega määratud supelrannale või kui heitekoht on meri, piiriveekogu või lõheliste või karpkalaliste kudemis- või elupaigana kaitstav veekogu)

Lubatud vooluhulk (m³) Perioodi algus Perioodi lõpp Aastas I kvartal II kvartal III kvartal IV kvartal Vooluhulga mõõtmise viis

Saasteained, mille keskkonda viimist loaga ei limiteerita, aga saastetasu arvutatakse

Perioodi algus Perioodi lõpp Saasteaine nimetus Saasteaine CAS nr

Saasteained, mille keskkonda viimist loaga ei limiteerita ja saastetasu ei arvutata Perioodi algus Perioodi lõpp Saasteaine nimetus Saasteaine CAS nr

Lubatud saasteainete kogused Perioodi algus

Perioodi lõpp

Saasteaine nimetus Saasteaine CAS nr

Suurim lubatud sisaldus (mg/l)¹

Puhastus ​aste %

Lubatud kogused tonnides

I kv II kv III kv IV kv Aastas

2025 Biokeemiline hapnikutarve (BHT7) BHT7 15

2025 Heljum HEL 40

2025 Naftasaadused (süsivesinikud C10 - C40)

C10-C40 5

2025 Vesinikioonide kontsentratsioon (pH) pH

¹ - Vesinikioodide kontsentratsiooni (pH) lubatud vahemik on 6,0 - 9,0.

V4.1 Taaskasutusvee tootmine Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.

V5. Reoveepuhasti reostuskoormuse määramine Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.

3/12

V6. Reoveepuhasti puhastusefektiivsuse hindamine Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.

V7. Väljalaskme seire nõuded

Proovivõtunõuded Proovivõtja peab proovivõtul järgima asjaomase proovivõtuvaldkonna tunnustatud meetodit ja tagama, et saadud tulemuste jälgitavus on tõendatud.

Analüüsinõuded Veeuuringu katselabor ning kasutatavad analüüsimeetodid peavad vastama kehtivatele nõuetele.

Väljalaskme nimetus Väljalaskme kood Väljalaskme koordinaadid (L‑Est) Pinnaveekogumi nimetus Pinnavee ​kogumi kood Seire Seiratav näitaja Proovi tüüp Proovi võtmise liik Proovi võtmise sagedus

Laevatehase sademevee väljalask PL049 X: 6471896, Y: 528158 Pärnu Käru jõest suudmeni 1123500_3 Biokeemiline hapnikutarve (BHT7) Heljum Vesinikioonide kontsentratsioon (pH) Naftasaadused (süsivesinikud C10 - C40)

Sademevesi Üksikproov Üks kord kvartalis

Tributüültina-katioon (TBT) Sademevesi Üksikproov Üks kord poolaastas

Täiendavad nõuded väljalaskme seire läbiviimiseks

1) Sademevee omaseire proov võib olla punktproov, kui see on võetud 30 minuti jooksul pärast sademevee äravoolu algust. 2) Saasteainete ja ohtlike ainete sisalduse määramiseks sademevees ei võeta proovi vihmavalingu ajal ega muudes erakorralistes ilmastikuoludes, näiteks lume kiire sulamise ajal. 3) Sademevee väljalasu tributüültina ühendite (TBT) sisaldust tuleb seirata kaks korda aastas (üks kord poolaastas) kolme aasta jooksul (2025. aasta IIII kvartalis, 2026. aasta II ja III kvartalis ja 2027. aasta II kvartalis). Seega tuleb kokku võtta 4 proovi. 4) Tributüültina ühendite (TBT) sisaldust tuleb analüüsida kogukontsentratsioonidena veeproovi üldmahus (st mittefiltreeritud proovist).

V8. Veekogu sh suubla seire

Proovivõtunõuded Kehtivate proovivõtumeetodi toimingute järgimiseks tuleb proovivõtul juhinduda kehtivast metoodikast ja kasutada atesteeritud proovivõtjat.

Analüüsinõuded Usaldusväärsema analüüsitulemuse tagamiseks tuleb proovid analüüsimiseks viia akrediteeritud laborisse, mis on sooritanud vähemalt üks kord aastas katselaborite võrdluskatsed.

Veekogu nimetus

Veekogu kood

Suubla nimetus

Suubla kood

Väljalaskme kood

Väljalaskme nimetus

Veekogumi nimetus Veekogumi kood

Proovi ​võtukoha nimetus Proovi ​võtukoha koordinaadid (L‑Est)

Seire Seire liik Seiratavad näitajad Proovi võtmise

sagedus Proovi võtmise aeg

4/12

Pärnu jõgi VEE1123500 Pärnu Käru jõest suudmeni

1123500_3 Pärnu jõgi tegevuskohast ülesvoolu

X: 6471939, Y: 528410 Pinnaveeseire Heljum Lahustunud hapnik (proovivõtul) (mg/l) Vesinikioonide kontsentratsioon (pH) Tributüültina-katioon (TBT) Üldfosfor (Püld) Üldlämmastik (Nüld) Biokeemiline hapnikutarve (BHT5) Veetemperatuur (proovivõtul) Elektrijuhtivus (proovivõtul)

Üks kord poolaastas

II ja III kvartal

Pärnu jõgi VEE1123500 Pärnu Käru jõest suudmeni

1123500_3 Pärnu jõgi tegevuskohast allavoolu

X: 6471657, Y: 528192 Pinnaveeseire Heljum Lahustunud hapnik (proovivõtul) (mg/l) Vesinikioonide kontsentratsioon (pH) Tributüültina-katioon (TBT) Üldfosfor (Püld) Üldlämmastik (Nüld) Biokeemiline hapnikutarve (BHT5) Veetemperatuur (proovivõtul) Elektrijuhtivus (proovivõtul)

Üks kord poolaastas

II ja III kvartal

Täiendavad nõuded seire läbiviimiseks Proovid võtta vee pinnakihist.

V9. Nõuded veekogu paisutamise ja hüdroenergia kasutamise kohta Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.

V10. Süvendamine Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.

V11. Veekogusse tahkete ainete paigutamine sh kaadamine Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.

V12. Veekogu rajamine, laiendamine, likvideerimine ning märgala ja kaldajoonega seotud tegevused Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.

V13. Pinnaveekogu kemikaalidega korrashoid Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.

V14. Vesiviljelus 5/12

Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.

V15. Laeva lastimine, lossimine, remont

Tegevusvaldkond Laeva lastimine Laeva lossimine Laeva remont

Jrk nr

Meede Meetme kirjeldus Meetme rakendamise tähtaeg

1. Muud olulised meetmed 1) Teostatakse laevade ja paatide remonti ja hooldamist Laevatehase kuivdokis ning tuulega lenduvate puistekaupade regulaarset lastimist ja lossimist Pärnu sadama kaidel nr 5 ja nr 6. 2) Lubatud on käidelda killustikku (lossimine 100 000 m3/a), hakkpuitu (lastimine 100 000 m3/a), teraviljasaaduseid (lastimine 50 000 m3/a) ja klaasipuru (lastimine 20 000 t/a ja lossimine 20 000 t/a). 3) Killustikku ja klaasipuru on lubatud ladustada laoplatsidel (heiteallikad V2-2 ja V3-2) ning hakkpuitu on lubatud ladustada laoplatsil V3-2. 4) Teraviljasaadused tuleb lastida otse laeva, ladustamine ei ole lubatud.

Pidev

2. Laevade teenindamise keskkonnasõbralik korraldamine

1) Lastimis- ja lossimistööd tuleb katkestada, kui keskmine tuule kiirus on üle 10 m/s. Tuule kiiruse jälgimisel peab lähtuma Pärnu sadama ilmajaama andmetest (http://on- line.msi.ttu.ee/parnu/). 2) Sadamasse sissesõidul ja liikumisel akvatooriumis liigub laev minimaalse kiirusega, mille puhul säilitatakse juhitavus rooli abil. Raskete ilmastikutingimuste korral kasutatakse laeva sildumisel puksiiri abi. 3) Puistekaupade lastimisel ja lossimisel tuleb paigaldada laeva ja kai vahele kaldpind või present, mis tagab, et käideldav kaup ei satuks laeva ja kai vahele ja sealt edasi Pärnu jõkke. 4) Puistekaupade lastimine ja lossimine peab toimuma personali pideva järelevalve all.

Pidev

3. Lastimis- ja lossimis- või laevaremondi töödeks nõutav tehnika ja nõuded

1) Puistekaupade lastimisel ja lossimisel tuleb kasutada greiferiga varustatud mobiilset hüdraulilist sadamakraanat, hüdropneumaatilist kraanat ja frontaallaadurit. 2) Kraana greiferit ei tohi avada kõrgemal kui 1 m kõrgusel kaubast. 3) Greiferi lõuad tuleb täielikult sulgeda enne kauba lastimist ja lossimist. 4) Vajadusel tuleb lastimise ja lossimise ajaks asetada vette poomid ning lastimise ja lossimise lõppedes koguda kokku vette sattunud kaup. 5) Vältida korduvat puistekaupade ühest asupaigast teise ladustamist. 6) Tuleb korraldada kaide, teede ja laoplatside pidev perioodiline puhastamine. Laoplatse tuleb puhastada 3 tunni jooksul pärast kauba laevale lastimist. Kaisid ja teid puhastada 2 tunni jooksul pärast laeva lastimist või lossimist. 7) Puhastamisel eralduva tolmu vältimiseks tuleb eelnevalt kaid, teed või laoplatsi niisutada. 8) Puhastustööde teostamisel tuleb arvestada tuule kiiruse ja suunaga, et võimalik tolm ei satuks Pärnu jõkke või elamute piirkonda. 9) Tuleb kasutada töökorras transpordivahendeid ja laadurseadmeid võimaliku õlilekke minimiseerimiseks. 10) Kui tekib oht, et peenosakesed kanduvad akvatooriumist kaugemale, peab ehitama tuulekaitse kohtadesse, kus tuulealuseid piirkondi pole võimalik vältida. 11) Lastimis- ja lossimistööde lõppedes tuleb tagada kasutatud seadmete täielik tühjendamine.

Pidev

4. Lastimis- ja lossimis- või laevaremondi töödeks nõutav tehnika ja nõuded

1) Laevade ja paatide remont toimub kuivdokis. 2) Laevakerede puhastamisel roostest ja vanast värvist kasutatakse liiva või gritti. 3) Võimalusel eelistada laevade puhastamist gritiga, kuna griti kasutamine liiva asemel vähendab tolmu teket. 4) Võimalusel eelistada laevade puhastamist märja gritiga või märja liivaga. 5) Kuivdokk peab olema laevade puhastus- ja värvimistööde ajal ümbritsetud ning pealt kaetud presentekraanidega. 6) Kui doki pealt katmine pole võimalik (nt suuremate laevade puhul), tuleb tugeva tuulega (keskmine tuule kiirus 10 m/s või enam) tööd peatada. Tuule kiirust jälgida Pärnu sadama ilmajaama mõõtmiste järgi http://on-line.msi.ttu.ee/parnu/ 7) Teostada regulaarselt kuivdoki hooldust ja puhastamist, jäätmete koristamine peab toimuma pärast iga tööga lõpetamist. 8) Kasutatavate värvide koostis ning kvaliteet peab vastama Rahvusvahelise Mereorganisatsiooni IMO nõuetele. 9) Tributüültina komponente sisaldavate kattumisvastaste värvide kasutamine on keelatud. 10) Värvi pihustamisel tuleb kasutada õhuta pihustamise meetodit või kasutada värvimiseks värvirulle. 11) Võimalusel kasutada lenduvate orgaaniliste ühendite (LOÜ) sisalduseta värve. 12) Kasutusel olnud gritt, liiv ja muud jäätmed tuleb kokku koguda ja käidelda vastavalt kehtestatud nõuetele.

Pidev

5. Veereostusavarii vältimine või selle kiire likvideerimise nõuete täitmine

1) Lastimis- ja lossimisseadme avarii korral tuleb tööd viivitamatult peatada. 2) Juhul, kui kuivdokis peaks asfaltplatsile lekkima mingil põhjusel õli või diiselkütust, peab ettevõte omama õlireostustõrje vahendeid ja õlijahutusaineid. Lisaks tuleb kinni pidada Pärnu sadama eeskirjast ja õlireostuse kõrvaldamise plaanist. 3) Laeva remonttööde ajal tuleb regulaarselt teostada visuaalset seiret laeva remondi käigus eralduda võivate saasteainete osas (värv, tolm jne). Kui seire käigus ilmneb, et saasteained lenduvad Pärnu jõkke või naaberkinnistutele, tuleb tööd viivitamatult peatada.

Pidev

6/12

V16. Meetmed mis aitavad vähendada vee erikasutuse mõju ja nende täitmise tähtajad Jrk nr

Meede Meetme kirjeldus Meetme rakendamise tähtaeg

1. Meetmed, mis vähendavad ohtlike ainete mõju suublale

Suublasse juhitav sademevesi peab vastama keskkonnaloas kehtestatud piirväärtustele. Sademevee nõuetele mittevastavuse korral tuleb vee erikasutajal kasutusele võtta asjakohased meetmed tagamaks reostusnäitajate vastavus keskkonnaloas kehtestatud piirmääradeni.

Pidevalt

2. Meetmed, mis vähendavad ohtlike ainete mõju suublale

Kui sademevee tributüültina ühendite seire käigus selgub, et suublasse juhitav sademevesi sisaldab tributüültina ühendeid, on Keskkonnaametil õigus keskkonnaluba muuta ning kehtestada loas tributüültina ühenditele piirväärtus.

Vajadusel

3. Toimingud avarii korral Saasteainete looduskeskkonda sattumisel, avarii või selle ohu korral koheselt võtta tarvitusele abinõud avariilise reostuse peatamiseks ja likvideerimiseks või ennetamiseks. Olukorra tekkimisel

V17. Nõuded teabe esitamiseks loa andjale Jrk nr

Teabe liik Teabe detailsem kirjeldus Teabe esitamise sagedus

1. Heitvee arvestus Pidada suublasse juhitava sademevee hulga üle arvestust kvartaalselt. Andmed esitada keskkonnaotsuste infosüsteemis KOTKAS. Üks kord kvartalis 2. Väljalaskme omaseire tulemused Väljalaskme omaseire tulemused tuleb esitada Keskkonnaametile läbi keskkonnaotsuste infosüsteemi KOTKAS tärkandmetena, lisades ka vastavad

dokumendid. Üks kord kvartalis

3. Veekogu omaseire tulemused Veekogu seire tulemused tuleb esitada Keskkonnaametile läbi keskkonnaotsuste infosüsteemi KOTKAS tärkandmetena, lisades ka vastavad dokumendid. Kaks korda aastas 4. Saastetasu ja vee erikasutusõiguse tasu teave Keskkonnatasu tuleb deklareerida vastavalt kehtestatud õigusaktidele keskkonnaotsuste infosüsteemis KOTKAS. Keskkonnatasu deklaratsioon tuleb

esitada ka juhul kui keskkonnakasutust ei ole reaalselt toimunud. Üks kord kvartalis

5. Heitvee reostusnäitajate piirväärtuste või reovee puhastusastmete vastavus kehtestatud nõuetele

Keskkonnaloa nõuetele mittevastavate sademevee analüüsitulemuste kohta esitada selgitus keskkonnaotsuste infosüsteemis KOTKAS kohustuste esitamise juures märkuste lahtris.

Olukorra tekkimisel

6. Veekasutuse aastaaruanne Veekasutuse aruanne esitada üks kord aastas elektroonselt vastavalt kehtivale korrale. Üks kord aastas 7. Teave meetmete rakendamise kohta Kui keskkonnaloas toodud meetmeid ei ole võimalik mingil põhjusel täita, siis tuleb sellest kirjalikult Keskkonnaametit teavitada. Olukorra tekkimisel 8. Muu vajalik informatsioon Laeva remontimisel või puistekaupade lastimisel, lossimisel juhtunud avariidest, mille käigus on saasteaineid või muud ohtlikud ained (õli, nafta jne)

sattunud vette, tuleb koheselt teavitada Keskkonnaametit. Koheselt vastava olukorra tekkimisel

V18. Ajutise iseloomuga tegevused Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.

Saasteainete viimine paiksest heiteallikast välisõhku A1. Käitise kategooria Nende tegevusalade EMTAKi koodid, millele luba antakse 33151 - Tsiviillaevade ja -paatide remont ja hooldus 38211 - Materjalide taaskasutusele võtmine 52241 - Laadungikäitlus

Põletusseade Ei

Keskmise võimsusega põletus ​seade Ei

Suure võimsusega põletus ​seade Ei

Orgaaniliste lahustite (k.a kemikaalides sisalduvate lahustite) kasutamine juhul, kui ületatakse vastavat THS 5.ptk künnist

Ei

7/12

Nafta ​saaduste, muude mootori- või vedel ​‐ kütuste, kütuse ​komponentide või kütuse ​‐ sarnaste toodete laadimine (terminal või tankla)

Ei

Seakasvatus Ei

Veisekasvatus Ei

Kodulinnukasvatus Ei

E-PRTR registri kohustuslane Ei

Kasvuhoone ​gaaside lubatud heitkoguse ühikutega kauplemise süsteemi kohustuslane

Ei

A2. Saasteainete lubatud heitkoguste (LHK) projekti koostaja Vorm ei ole asjakohane

A3. Heiteallikad Heite ​allikas Heiteallika keskkonnaregistri kood Nr plaanil või kaardil Nimetus L-EST97 koordinaadid HEIT0012804 V1-1 V1-1 Puhastamine X: 6471800, Y: 528052

X: 6471808, Y: 528065 HEIT0012805 V1-2 V1-2 Keevitamine X: 6471791, Y: 528050

X: 6471799, Y: 528060 HEIT0012806 V1-3 V1-3 Värvimine X: 6471800, Y: 528038

X: 6471808, Y: 528051 HEIT0012807 V1-4 V1-4 Lõikamine X: 6471792, Y: 528038

X: 6471799, Y: 528048 HEIT0012808 V2-1 V2-1 Kai nr 5 lossimine lastimine X: 6471797, Y: 528173

X: 6471821, Y: 528188 HEIT0012809 V2-2 V2-2 Kai nr 5 puistekaupade ladustamine ja laadimine X: 6471826, Y: 528057

X: 6471869, Y: 528080 HEIT0012810 V3-1 V3-1 Kai nr 6 lossimine lastimine X: 6471912, Y: 528196

X: 6471922, Y: 528214 HEIT0012811 V3-2 V3-2 Kai nr 6 puistekaupade ladustamine ja laadimine X: 6471925, Y: 528166

X: 6471940, Y: 528238

A4. Välisõhku väljutatavate saasteainete loetelu ja nende lubatud heitkogused aastas8/12

A4. Välisõhku väljutatavate saasteainete loetelu ja nende lubatud heitkogused aastas CAS nr Nimetus Heitkogus

Perioodi algus Perioodi lõpp Lubatud heitkogus (kuni 01.07.2024) Lubatud aastane heitkogus Mõõtühik 100-41-4 Etüülbenseen 2025 0.488 t 10102-44-0 Lämmastikdioksiid 2025 0.018 t 108-88-3 Tolueen (Metüülbenseen) 2025 0.027 t 50-00-0 Formaldehüüd (metanaal) 2025 0.001 t 630-08-0 Süsinikmonooksiid 2025 0.021 t 67-63-0 2-Propanool (Isopropüülalkohol) 2025 0.027 t 7439-96-5 Mangaan ja ühendid, ümberarvutatuna mangaaniks 2025 1.001 kg Aromaatsed Aromaatsed süsivesinikud 2025 2.386 t Ksyleenid Ksüleenid ja isomeerid 2025 1.871 t NMVOC Mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid 2025 4.542 t PM-sum Tahked osakesed, summaarsed 2025 1.121 t PM10 Peened osakesed (PM10) 2025 0.456 t PM2,5 Eriti peened osakesed (PM2,5) 2025 0.01 t

A5. Heiteallikad ning saasteainete lubatud hetkelised heitkogused heiteallikate kaupa9/12

A5. Heiteallikad ning saasteainete lubatud hetkelised heitkogused heiteallikate kaupa

RM on raskmetall. Raskmetallid on järgmised metallid ja poolmetallid ning nende ühendid: plii (Pb), kaadmium (Cd), elavhõbe (Hg), arseen (As), kroom (Cr), vask (Cu), nikkel (Ni), seleen (Se), tsink (Zn), koobalt (Co), vanaadium (V), tallium (Tl), mangaan (Mn), molübdeen (Mo), tina (Sn), baarium (Ba), berüllium (Be), uraan (U).

POSid on püsivad orgaanilised saasteained, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 850/2004 püsivate orgaaniliste saasteainete kohta lisas 1 nimetatud ained ja benso(a)püreen, benso(b)fluoranteen, benso(k)fluoranteen ning indeno(1,2,3-cd)püreen.

PCDDd/PCDFd on polüklooritud dibenso-p-dioksiinid ja dibensofuraanid.

Heiteallikas Heiteallika kood Välisõhku väljutatud saasteaine CAS nr Nimetus Heite liik Heitkogus

Hetkeline kogus Mõõtühik V2-2 Kai nr 5 puistekaupade ladustamine ja laadimine (V2-2) HEIT0012809 PM-sum Tahked osakesed, summaarsed Tavaheide 0.033 g/s

PM10 Peened osakesed (PM10) Tavaheide 0.016 g/s V1-1 Puhastamine (V1-1) HEIT0012804 PM-sum Tahked osakesed, summaarsed Tavaheide 0.263 g/s

PM10 Peened osakesed (PM10) Tavaheide 0.092 g/s PM2,5 Eriti peened osakesed (PM2,5) Tavaheide 0.005 g/s

V1-2 Keevitamine (V1-2) HEIT0012805 PM-sum Tahked osakesed, summaarsed Tavaheide 0.003 g/s PM10 Peened osakesed (PM10) Tavaheide 0.003 g/s 7439-96-5 Mangaan ja ühendid, ümberarvutatuna mangaaniks Tavaheide 0.20 mg/s 630-08-0 Süsinikmonooksiid Tavaheide 0.001 g/s 10102-44-0 Lämmastikdioksiid Tavaheide 0.001 g/s

V1-3 Värvimine (V1-3) HEIT0012806 Ksyleenid Ksüleenid ja isomeerid Tavaheide 0.176 g/s NMVOC Mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid Tavaheide 0.32 g/s 100-41-4 Etüülbenseen Tavaheide 0.049 g/s 108-88-3 Tolueen (Metüülbenseen) Tavaheide 0.003 g/s 67-63-0 2-Propanool (Isopropüülalkohol) Tavaheide 0.003 g/s Aromaatsed Aromaatsed süsivesinikud Tavaheide 0.213 g/s 50-00-0 Formaldehüüd (metanaal) Tavaheide 0.001 g/s Propanoolid Propanoolid Tavaheide 0.003 g/s

V1-4 Lõikamine (V1-4) HEIT0012807 PM-sum Tahked osakesed, summaarsed Tavaheide 0.055 g/s 7439-96-5 Mangaan ja ühendid, ümberarvutatuna mangaaniks Tavaheide 0.83 mg/s 630-08-0 Süsinikmonooksiid Tavaheide 0.018 g/s 10102-44-0 Lämmastikdioksiid Tavaheide 0.015 g/s

V2-1 Kai nr 5 lossimine lastimine (V2-1) HEIT0012808 PM-sum Tahked osakesed, summaarsed Tavaheide 0.033 g/s PM10 Peened osakesed (PM10) Tavaheide 0.016 g/s

V3-1 Kai nr 6 lossimine lastimine (V3-1) HEIT0012810 PM-sum Tahked osakesed, summaarsed Tavaheide 0.09 g/s PM10 Peened osakesed (PM10) Tavaheide 0.043 g/s

V3-2 Kai nr 6 puistekaupade ladustamine ja laadimine (V3-2) HEIT0012811 PM-sum Tahked osakesed, summaarsed Tavaheide 0.09 g/s PM10 Peened osakesed (PM10) Tavaheide 0.043 g/s

A6. Saasteainete püüdeseadmed ja nende tööefektiivsuse kontrollimise sagedus Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.

A7. Saasteainete heitkoguste ja välisõhu kvaliteedi seire, saasteainete heitkoguste vähendamise tegevuskava koostamise jm eritingimused10/12

A7. Saasteainete heitkoguste ja välisõhu kvaliteedi seire, saasteainete heitkoguste vähendamise tegevuskava koostamise jm eritingimused Eritingimuse liik Eritingimus

Täitmise sagedus

Täitmise tähtaeg (vaid ühekordse tähtaja korral)

Eritingimuse kirjeldus

Müra seire Ühekordne A7.1. Kontrollida müratasemeid otseste mõõtmiste abil tootmisterritooriumile lähimate majapidamiste (Emajõe tn 12a, Haapsalu mnt 4 ja Haapsalu mnt 4a ja Haapsalu mnt 8) kinnistute tootmisterritooriumipoolsel piiril vaba helivälja tingimusel (mõõtmisseadet mitte panna aia või hoone seina taha). Ühed mõõtmised viia läbi ajal, mil kuivdokis tehakse päevasel ajal abrasiivpuhastust ning kail nr 6 toimuvad lastimis või lossimistegevused. Teised viia läbi ajal, mil kuivdokis tehakse päevasel ajal abrasiivpuhastust ning lastimis või lossimistegevused toimuvad kail nr 5. Mõõtmiste ajal peavad seadmed töötama maksimaalse võimsusega ning üheaegselt. Paralleelselt tuleb müra mõõta ka töö tsoonis, et oleks võimalik andmeid võrrelda. Mõõtmiste alusel tuleb esitada müra päevane ja öine hinnatud tase. Mõõtmiste kestus (ajaline kaetus) peab olema piisavalt esinduslik, et hinnata kogu võimalikku mürataset päevasel ja öisel ajal, arvestades tootmise tsüklilisust. Mõõtmistulemuste aruanne peab kajastama ka mõõtmiste aegseid ilmaolusid, tööde kaugust ja töötanud tehnikat. Mõõtmisi peab teostama vastava akrediteeringuga labor. Mõõtmistulemused esitada Keskkonnaametile hiljemalt 30.06.2026 keskkonnaotsuste infosüsteemi KOTKAS kohustuste moodulis.

Müra piirväärtuste ületamisel peab keskkonnaloa omaja esimesel võimalusel viima oma tegevuse vastavusse kehtivate normatiividega või tegevuse peatama. Rakendatud meetmetest tuleb teavitada Keskkonnaametit.

Töökorralduslikud nõuded

Pidev A7.2. Korraga tohib laadimistegevusi teostada vaid ühel kail (kail nr 5 või kail nr 6).

Töökorralduslikud nõuded

Pidev A7.3.Emajõe tn 12b kinnistul tohib materjali ladustada üksnes (elamute suunas kinnist seinaosa või seinaosasid omava) varjualuse all. Varjualune peab vastama Emajõe tn 12b kinnistul kehtiva detailplaneeringu nõuetele. Samuti peab täielikult kaetud olema ka kail nr 6 asuval laoplatsil hoiustatav puistekaup.

Töökorralduslikud nõuded

Pidev A7.4. Laevade ja paatide remondiga tohib tegeleda vaid esmaspäevast reedeni ajavahemikul 08.00-19.00. Puistekaupu tohib käidelda (laadida, lastida, lossida) vaid ajavahemikul 06.00-22.00.

Muude andmete esitamine

Pidev A7.5. Käitaja on kohustatud teavitama Keskkonnaametit tegevuskoha kasutusõiguse lõppemisest (sh ülesütlemisest) või muutumisest viivitamatult, kuid mitte hiljem kui 14 päeva enne vastavate lepete jõustumist. Tegevuskoha rendilepingu muutumisel või uue kokkuleppe sõlmimisel tuleb käitajal esitada Keskkonnaametile uus kokkulepe või lepingu koopia, tõendamaks tegevuskoha kasutamise õiguslikku alust. Kui tegevuskoha kasutusõigust tõendava lepingu kehtivus lõppeb ning loa andjale ei ole esitatud uut kokkulepet või lepingut, mis tõendaks kinnistu kasutamise õiguslikku alust, on Keskkonnaametil õigus keskkonnaluba kehtetuks tunnistada, kuna puudub tegevuskoha kasutusõigust tõendav dokument.

Muu Pidev A7.6. Kaebuste korduval esinemisel ja/või tolmu levimisel on Keskkonnametil õigus algatada keskkonnaloa muutmise menetlus loatingimuste muutmiseks (sh lisamiseks).

A8. Keskmise võimsusega põletusseadme heite piirväärtused Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.

Loa lisad 11/12

Loa lisad Nimetus Manus LHK projekt Lisa 1: LHK projekt.pdf

LHK lisa - Tehnoloogilised kaardid - Tehnoloogiline_kaart_Parnu_Laevatehas_AS.pdf Lisa 2: Tehnoloogiline_kaart_Parnu_Laevatehas_AS.pdf

LHK lisa - Käitise asukoha kaart sobivas, kuid mitte väiksemas kui 1:20 000 mõõtkavas - Asukohakaart.pdf Lisa 3: Asukohakaart.pdf

LHK lisa - Heiteallikate asendiplaan või koordinaatidega skeem, kuid mitte väiksemas kui 1:5000 mõõtkavas - Asendiplaan.pdf Lisa 4: Asendiplaan.pdf

LHK lisa - Müraallikate kaart koos müratasemega - Mura_oosel_koos_muratokkeseinaga.pdf Lisa 5: Mura_oosel_koos_muratokkeseinaga.pdf

LHK lisa - Müraallikate kaart koos müratasemega - Mura_paeval_koos_muratokkeseinaga.pdf Lisa 6: Mura_paeval_koos_muratokkeseinaga.pdf

LHK lisa - Müraallikate kaart koos müratasemega - Mura_fassaadidel_ja_elamumaa_kinnistu_piiril_ilma_muratokkeseinata.pdf Lisa 7: Mura_fassaadidel_ja_elamumaa_kinnistu_piiril_ilma_muratokkeseinata.pdf

LHK lisa - Müraallikate kaart koos müratasemega - Mura_fassaadidel_ja_elamumaa_kinnistu_piiril_koos_muratokkeseinaga.pdf Lisa 8: Mura_fassaadidel_ja_elamumaa_kinnistu_piiril_koos_muratokkeseinaga.pdf

LHK lisa - Müraallikate kaart koos müratasemega - Mura_paeval_ilma_muratokkeseinata.pdf Lisa 9: Mura_paeval_ilma_muratokkeseinata.pdf

LHK lisa - Müraallikate kaart koos müratasemega - Mura_oosel_ilma_muratokkeseinata.pdf Lisa 10: Mura_oosel_ilma_muratokkeseinata.pdf

LHK lisa - Müraallikate kaart koos müratasemega - Murahinnang_Parnu_laevatehas_26022025.docx Lisa 11: Murahinnang_Parnu_laevatehas_26022025.docx

LHK lisa - Manused - Peened_osakesed__PM10__1_aasta_kontsentratsioon.pdf Lisa 12: Peened_osakesed__PM10__1_aasta_kontsentratsioon.pdf

LHK lisa - Manused - Aromaatsed_susivesinikud_1_aasta_kontsentratsioon.pdf Lisa 13: Aromaatsed_susivesinikud_1_aasta_kontsentratsioon.pdf

LHK lisa - Manused - Aromaatsed_susivesinikud_1_tunni_kontsentratsioon.pdf Lisa 14: Aromaatsed_susivesinikud_1_tunni_kontsentratsioon.pdf

LHK lisa - Manused - Aromaatsed_susivesinikud_24_tunni_kontsentratsioon.pdf Lisa 15: Aromaatsed_susivesinikud_24_tunni_kontsentratsioon.pdf

LHK lisa - Manused - Peened_osakesed__PM10__24_tunni_kontsentratsioon.pdf Lisa 16: Peened_osakesed__PM10__24_tunni_kontsentratsioon.pdf

LHK lisa - Manused - Mangaan_ja_uhendid__umberarvutatuna_mangaaniks_24_tunni_kontsentratsioon.pdf Lisa 17: Mangaan_ja_uhendid__umberarvutatuna_mangaaniks_24_tunni_kontsentratsioon.pdf

LHK lisa - Manused - Ksuleenid_ja_isomeerid_24_tunni_kontsentratsioon.pdf Lisa 18: Ksuleenid_ja_isomeerid_24_tunni_kontsentratsioon.pdf

LHK lisa - Manused - Ksuleenid_ja_isomeerid_1_tunni_kontsentratsioon.pdf Lisa 19: Ksuleenid_ja_isomeerid_1_tunni_kontsentratsioon.pdf

12/12

AERMOD View - Lakes Environmental Software K:\Lemma OÜ\PÄRNU LAEVATEHAS AS\Parandus 3\Pärnu Laevatehas AS hajumine\Pärnu Laevatehas AS hajumine.isc

SCALE:

0 0.4 km

1:11,420

Projekti nimi:

Pärnu Laevatehas AS Ksüleenid ja isomeerid 1 tunni kontsentratsioon

Kommentaarid:

Piirväärtus 300 ug/m3

Ettevõtte nimi:

LEMMA OÜ

Koostaja:

Ain Tõnts

Kuupäev:

25/02/2025

Projekti nr.:

Heiteallikad:

26

Retseptorid:

2526

Väljundi tüüp:

Concentration

Maks:

235 ug/m^3

AERMOD View - Lakes Environmental Software K:\Lemma OÜ\PÄRNU LAEVATEHAS AS\Parandus 3\Pärnu Laevatehas AS hajumine\Pärnu Laevatehas AS hajumine.isc

SCALE:

0 0.4 km

1:11,419

Projekti nimi:

Pärnu Laevatehas AS Ksüleenid ja isomeerid 24 tunni kontsentratsioon

Kommentaarid:

Piirväärtus 100 ug/m3

Ettevõtte nimi:

LEMMA OÜ

Koostaja:

Ain Tõnts

Kuupäev:

25/02/2025

Projekti nr.:

Heiteallikad:

26

Retseptorid:

2526

Väljundi tüüp:

Concentration

Maks:

79.1 ug/m^3

5.4. Lubatud heitkoguste projekt (LHK projekt) 5.4.1. Üldandmed

Lubatud heitkoguste projekti koostaja

Nimi LEMMA OÜ

Registrikood/isikukood 11453673

Postiaadress Värvi 5, Tallinn, Harjumaa 10621

Telefon 56640060

E-posti aadress [email protected]

Sissejuhatus

Viited õigusaktidele, juhendmaterjalidele ja kasutatud kirjandusele

- Atmosfääriõhu kaitse seadus, vastu võetud 01.01.2017 - Keskkonnaministri 01. jaanuari 2017. a määrus nr 67 „Tegevuse künnisvõimsused ja saasteainete heidete künniskogused, millest alates on käitise tegevuse jaoks nõutav õhusaasteluba”. - Keskkonnaministri 23.10.2019 määrus nr 56 "Keskkonnaloa taotlusele esitatavad täpsustavad nõuded ja loa andmise kord ning keskkonnaloa taotluse ja loa andmekoosseis". - Keskkonnaministri 01. jaanuar 2017. a määrus nr 75 „Õhukvaliteedi piir- ja sihtväärtused, õhukvaliteedi muud piirnormid ning õhukvaliteedi hindamispiirid”. - Keskkonnaagentuur. Metoodika lenduvate orgaaniliste ühendite (LOÜ) sisalduse arvutamiseks kasutatavates kemikaalides ning väljuvates gaasides näidete ja kommentaaridega. Kinnitatud 16.04.2013.a. Keskkonnaministeeriumi kirjaga nr 12- 3/13/3094-2. - Keskkonnaministri 27.12.2016 määrus nr 84 “ Õhukvaliteedi hindamise kord“. - Juhendmaterjalid toodud taotluse punktis 5.4.15.: Arvutusmetoodikad, mis on aluseks heitkoguste määramisel.

Tehnoloogilised kaardid Lisa 1: Tehnoloogiline_kaart_Parnu_Laevatehas_AS.pdf

Lähteandmed, mille alusel on esitatud tootmismaht, kütusekulu ja muud andmed

Lähteandmete aluseks on võetud tootmismahu prognoosid tulevikuks, tootmises kasutatavate kemikaalide kogus, tööajad ja korraga töötavate töökohtade arv, puhastuseks ja keevituseks kasutatav materjali maht ja tööaeg. Kogused on saadud ettevõtte esindajalt.

Käitise asukoha kirjeldus

1/48

Käitise asukoha kirjelduses esitatakse heiteallika(te) asukoha kirjeldus

Käitise tegevus toimub kinnistutel Emajõe tn 12b (62501:001:0156), Emajõe tn 22 (62501:042:0010), Emajõe tn 22a (62501:042:0001). Käitisest põhja poole jäävad ärimaad, üldkasutatavad maad ja elamumaad. Käitisest lõuna poole jäävad tootmismaad ja ärimaad. Lähim elamu (Emajõe tn 12 a; katastritunnus 62501:001:0155) jääb tootmisterritooriumi piirist ca 10 m kaugusele ning lähimast heiteallikast (V2-2 Kai nr 5 puistekaupade ladustamine ja laadimine) ca 20 m kaugusele lääne suunas. Käitis asub Pärnu jõe hoiualal (KLO2000293). Käitisest üle pärnu jõe jääb Pärnu rannapark (KLO1200069) ja Pärnu rannaniidu looduskaitseala (KLO1000584).

Käitise asukoha kaart sobivas, kuid mitte väiksemas kui 1:20 000 mõõtkavas

Lisa 2: Asukohakaart.pdf

Heiteallikate asendiplaan või koordinaatidega skeem, kuid mitte väiksemas kui 1:5000 mõõtkavas

Lisa 3: Asendiplaan.pdf

Saasteainete hajumistingimusi mõjutavad olulised geograafilised ja tehnogeensed objektid

Hajuvusarvutustes võetakse arvesse maapinna reljeefi vastavalt kõrgusmudelile (5 m täpsusega andmed) ning maapinna karedustegurit vastavalt piirkonna maakattele. Paiksete heiteallikate heite leviku modelleerimiseks kasutatavad hajuvusmudelid ei ole võimelised arvestama hoonete mõju hajuvustingimustele ja seega nende olemasolu või puudumine ei mõjuta hajuvusarvutusi. Eelnevalt lähtuvalt puuduvad piirkonnas hajuvustingimusi oluliselt mõjutavad geograafilised ja tehnogeensed objektid.

Ilmastikutingimuste iseloomustus Tuulte roos lisatud failis

Tuulteroos, fail Lisa 4: Parnu_tuulte_roos.JPG

Saasteainete heitkoguste määramise kirjeldus

Saasteainete heitkoguste mõõtmistulemused, mis on aluseks heitkoguste määramisel ja mõõtepunktide kirjeldus

Mõõtmisi ei ole teostatud. Heitkogused on saadud arvutuslikult, lähtutud on kehtivast arvutusmetoodikast (keskkonnaministri määrus nr 59) ja KOTKAS arvutusmoodulist.

Arvutusmetoodikad, mis on aluseks heitkoguste määramisel

Puistekaupade käitlemisel eralduvate saasteainete ja nende koguste arvutamisel on kasutatud arutusmetoodikaid: Ameerika Ühendriikide Keskkonnakaitse Agentuuri (US EPA) juhendmaterjali AP 42, Fifth Edition, Volume I Chapter 13 ja Chapter 11) kirjeldatud metoodika (https://www3.epa.gov/ttn/chief/ap42/ch13/final/c13s0204.pdf, https://www3.epa.gov/ttn/chief/ap42/ch11/final/c11s1902.pdf).

Värvide ja lahustite kasutamine Lahustite kasutamisel eralduvate t/a heitmete arvutamisel on kasutatud KOTKAS arvutusmoodulit. Maksimaalsete g/s heitkoguste arvutamisel on kasutatud lisaks Exceli arvutusfunktsioone.2/48

Maksimaalsete g/s heitkoguste arvutamisel on kasutatud lisaks Exceli arvutusfunktsioone. Viimistuskemikaalide kasutamisel eralduvate hetkeliste heitkoguste osas on tööajad leitud vastavalt valmististe reaalsele tarbimisele. Värvisegusid ning värve, mida kasutatakse ilma segamata kasutatakse intensiivsusega 5 kg/h ühel töökohal. Vastavalt tarbimisintensiivsusele on leitud igale kemikaalile töötundide arv. Korraga kasutatakse ühes töökohas ühte värvi ja lahust korraga. Lahustite kasutamine on jagatud üle tööaja.

Keevitamine Andmed keevitusprotsessides tekkivate gaasiliste saasteainete ja nende eriheidete kohta on saadud järgmisest metoodikast: „МЕТОДИКА РАСЧЕТА ВЫДЕЛЕНИЙ (ВЫБРОСОВ) ЗАГРЯЗНЯЮЩИХ ВЕЩЕСТВ В АТМОСФЕРУ ПРИ СВАРОЧНЫХ РАБОТАХ (ПО ВЕЛИЧИНАМ УДЕЛЬНЫХ ВЫДЕЛЕНИЙ)“ Санкт-Петербург 2000, Разработан: НИИ Атмосфера. Metoodikast on leitud sarnaste aerosooli heitmetega keevitustraat ning kasutatud selle gaasiliste heitmete andmeid.

Gaasilõikus Gaasilõikusel eralduvate saasteainete leidmisel on kasutatud metoodikat МЕТОДИКА РАСЧЕТА ВЫДЕЛЕНИЙ (ВЫБРОСОВ) ЗАГРЯЗНЯЮЩИХ ВЕЩЕСТВ В АТМОСФЕРУ ПРИ СВАРОЧНЫХ РАБОТАХ (ПО ВЕЛИЧИНАМ УДЕЛЬНЫХ ВЫДЕЛЕНИЙ).

Liivaga või gritiga pindade puhastamine Ramondialal tehakse laevadetailide puhastamist abrasiivpuhastusena. Abrasiivina kasutatakse liiva või vase räbust toodetud graanuleid ehk gritti[1]. Eestis ei ole seadusandlusega kehtestatud abrasiivpuhastusest lähtuvale välisõhu saastele saasteainete eriheite (g/kg) väärtust ega hindamismetoodikat. Käesolevas LHK projektis on lähtutud uusimast vastavasisulisest teadusuuringust, mis antud tegevuse osas on õnnestunud leida. Summaarsete tahkete osakeste eriheitmed on saadud järgnevast: Emission Factor Documentation for AP-42 Section 13.2.6, Abrasive Blasting Final Report For U. S. Environmental Protection Agency Office of Air Quality Planning and Standards Emission Factor and Inventory Group. Research Triangle Park, NC 27711, Attn: Mr. Ron Myers (MD-14), EPA Contract 68-D2-0159, Work Assignment No. 4-02, MRI Project No. 4604- 02, September 1997.

Arvutuskäik iga saasteaine kohta juhul, kui kasutatakse arvutusmetoodikat

Killustiku käitlemisel eralduvate osakeste heitkoguste (summaarsed tahked osakesed PM-sum ja peenosakesed PM10) arvutamiseks kasutati Ameerika Ühendriikide Keskkonnakaitse Agentuuri (US EPA) juhendmaterjalis AP 42, Fifth Edition Compilation of Air Pollutant Emission Factors, Volume 1: Stationary Point and Area Sources (Chapter 13 ja Chapter 11) kirjeldatud metoodikat. Leitav: https://www3.epa.gov/ttn/chief/ap42/ch13/final/c13s0204.pdf, https://www3.epa.gov/ttn/chief/ap42/ch11/final/c11s1902.pdf. Osakeste heitkoguste arvutus põhineb PM-sum ja PM10 eriheidetele toodangu ühiku kohta (kg/t)3/48

Osakeste heitkoguste arvutus põhineb PM-sum ja PM10 eriheidetele toodangu ühiku kohta (kg/t) olenevalt tootmisprotsessi (materjali ümberpaigutamine, materjali kukkumine, laadimine jt) iseloomust ja käideldava puistekauba niiskusesisaldusest. Eriheite arvutamiseks kasutame valemit:

q = k * (0,0016) * ( U/2,2) 1,3 / (M / 2) 1,4 , kus: q – eriheide, kg/t k – osakese suuruse kordaja U – keskmine tuule kiirus, m/s M – materjali niiskuse sisalduse, % Käesolevas LHK projektis on killustiku keskmiseks niiskusesisalduse protsendiks arvestatud 5%. Keskmine tuule kiirus on 3,5 m/s. PM-sum korral on k väärtus k= 0,74 ja PM10 korral on k väärtus k= 0,35. Q PM-sum = 0,74*0,0016*(3,5/2,2) 1,3 / (5/2 ) 1,4 = 0,0006 kg/t Q PM10 = 0,35*0,0016*(3,5/2,2) 1,3 / (5/2 ) 1,4 = 0,0003 kg/t Killustiku laadimisel eralduva saasteaine aastane heitkogus (M PMsum t/a) leitakse kasutades valemit: M PMsum = Q PM-sum * G / 1000, kus Q PM-sum - tahkete osakeste eriheide q, kg/t G – aastas käideldava puistekauba kogus Graniitkillustiku laadimisel eralduva saasteaine hetkeline heitkogus (m PMsum g/s) leitakse kasutades valemit: m PMsum = (Q PM-sum * A * 1000) / 3600, kus Q PM-sum - tahkete osakeste eriheide q, kg/t A – kauba laadimisintensiivsus t/h, killustiku korral 200 t/h

Puiduhakke käitlemisel eralduvate osakeste heitkoguste (summaarsed tahked osakesed PM-sum ja peenosakesed PM10) arvutamiseks kasutati Ameerika Ühendriikide Keskkonnakaitse Agentuuri (US EPA) juhendmaterjalis AP 42, Fifth Edition Compilation of Air Pollutant Emission Factors, Volume 1: Stationary Point and Area Sources (Chapter 13) kirjeldatud metoodikat. Leitav: https://www3.epa.gov/ttn/chief/ap42/ch13/final/c13s0204.pdf. Tahkete osakeste heitkoguste arvutus põhineb PM-sum ja PM10 eriheidetele toodangu ühiku kohta (kg/t) olenevalt tootmisprotsessi (materjali ümberpaigutamine, materjali kukkumine, laadimine jt) iseloomust ja käideldava puistekauba niiskusesisaldusest. Eriheite arvutamiseks kasutame valemit: q = k * (0,0016) * ( U/2,2) 1,3 / (M / 2) 1,4 , kus: q – eriheide, kg/t k – osakese suuruse kordaja

4/48

U – keskmine tuule kiirus, m/s M – materjali niiskuse sisalduse, % Käesolevas LHK projektis on puiduhakke keskmiseks niiskuse sisalduseks arvestatud 30 %. (Kirjandusandmete kohaselt võib puiduhakke niiskuse sisalduseks lugeda 50 kuni 60%, pärast kuivatamist aga 30–40%). Keskmine tuule kiirus on 3,5 m/s. PM-sum korral on k väärtus k= 0,74 ja PM10 korral on k väärtus k= 0,35. Q PM-sum = 0,74*0,0016*(3,5/2,2) 1,3 / (30/2 ) 1,4 = 0,00005 kg/t Q PM10 = 0,35*0,0016*(3,5/2,2) 1,3 / (30/2 ) 1,4 = 0,00002 kg/t Puiduhakke laadimisel eralduva saasteaine aastane heitkogus (M PMsum t/a) leitakse kasutades valemit: M PMsum = Q PM-sum * G / 1000, kus Q PM-sum - tahkete osakeste eriheide q, kg/t G – aastas käideldava puistekauba kogus Puidugraanuli laadimisel eralduva saasteaine hetkeline heitkogus (m PMsum g/s) leitakse kasutades valemit: m PMsum = (Q PM-sum * A * 1000) / 3600, kus Q PM-sum - tahkete osakeste eriheide q, kg/t

Teraviljasaaduste käitlemisel eralduvate osakeste heitkoguste (summaarsed tahked osakesed PM- sum ja peenosakesed PM10) arvutamiseks kasutati Ameerika Ühendriikide Keskkonnakaitse Agentuuri (US EPA) juhendmaterjalis AP 42, Fifth Edition Compilation of Air Pollutant Emission Factors, Volume 1: Stationary Point and Area Sources (Chapter 13) kirjeldatud metoodikat. Leitav: https://www3.epa.gov/ttn/chief/ap42/ch13/final/c13s0204.pdf. Tahkete osakeste heitkoguste arvutus põhineb PM-sum ja PM10 eriheidetele toodangu ühiku kohta (kg/t) olenevalt tootmisprotsessi (materjali ümberpaigutamine, materjali kukkumine, laadimine jt) iseloomust ja käideldava puistekauba niiskusesisaldusest. Eriheite arvutamiseks kasutame valemit:

q = k * (0,0016) * ( U/2,2) 1,3 / (M / 2) 1,4 , kus: q – eriheide, kg/t k – osakese suuruse kordaja U – keskmine tuule kiirus, m/s M – materjali niiskuse sisalduse, % Teraviljasaaduse keskmine niiskuse sisalduse protsent on 13,5. Keskmine tuule kiirus on 3,5 m/s. PM-sum korral on k väärtus k= 0,74 ja PM10 korral on k väärtus k= 0,35. Q PM-sum = 0,74*0,0016*(3,5/2,2) 1,3 / (13,5/2 ) 1,4 = 0,00015 kg/t Q PM10 = 0,35*0,0016*(3,5/2,2) 1,3 / (13,5/2 ) 1,4 = 0,00007 kg/t

5/48

Q PM10 = 0,35*0,0016*(3,5/2,2) 1,3 / (13,5/2 ) 1,4 = 0,00007 kg/t Teraviljasaaduse laadimisel eralduva saasteaine aastane heitkogus (M PMsum t/a) leitakse kasutades valemit: M PMsum = Q PM-sum * G / 1000, kus Q PM-sum - tahkete osakeste eriheide q, kg/t G – aastas käideldava puistekauba kogus Teraviljasaaduse laadimisel eralduva saasteaine hetkeline heitkogus (m PMsum g/s) leitakse kasutades valemit: m PMsum = (Q PM-sum * A * 1000) / 3600, kus Q PM-sum - tahkete osakeste eriheide q, kg/t A – kauba laadimisintensiivsus t/h, teraviljasaaduste korral 150 t/h

Klaasipuru käitlemisel eralduvate osakeste heitkoguste (summaarsed tahked osakesed PM-sum ja peenosakesed PM10) arvutamiseks kasutati Ameerika Ühendriikide Keskkonnakaitse Agentuuri (US EPA) juhendmaterjalis AP 42, Fifth Edition Compilation of Air Pollutant Emission Factors, Volume 1: Stationary Point and Area Sources (Chapter 13 ja Chapter 11) kirjeldatud metoodikat. Leitav: https://www3.epa.gov/ttn/chief/ap42/ch13/final/c13s0204.pdf, https://www3.epa.gov/ttn/chief/ap42/ch11/final/c11s1902.pdf. Osakeste heitkoguste arvutus põhineb PM-sum ja PM10 eriheidetele toodangu ühiku kohta (kg/t) olenevalt tootmisprotsessi (materjali ümberpaigutamine, materjali kukkumine, laadimine jt) iseloomust ja käideldava puistekauba niiskusesisaldusest. Eriheite arvutamiseks kasutame valemit:

q = k * (0,0016) * ( U/2,2) 1,3 / (M / 2) 1,4 , kus: q – eriheide, kg/t k – osakese suuruse kordaja U – keskmine tuule kiirus, m/s M – materjali niiskuse sisalduse, % Käesolevas LHK projektis on klaasipuru keskmiseks niiskusesisalduse protsendiks arvestatud 2%. Keskmine tuule kiirus on 3,5 m/s. PM-sum korral on k väärtus k= 0,74 ja PM10 korral on k väärtus k= 0,35. Q PM-sum = 0,74*0,0016*(3,5/2,2) 1,3 / (5/2 ) 1,4 = 0,0022 kg/t Q PM10 = 0,35*0,0016*(3,5/2,2) 1,3 / (5/2 ) 1,4 = 0,0010 kg/t Klaasipuru laadimisel eralduva saasteaine aastane heitkogus (M PMsum t/a) leitakse kasutades valemit: M PMsum = Q PM-sum * G / 1000, kus Q PM-sum - tahkete osakeste eriheide q, kg/t G – aastas käideldava puistekauba kogus Laadimisel eralduva saasteaine hetkeline heitkogus (m PMsum g/s) leitakse kasutades6/48

Laadimisel eralduva saasteaine hetkeline heitkogus (m PMsum g/s) leitakse kasutades valemit: m PMsum = (Q PM-sum * A * 1000) / 3600, kus Q PM-sum - tahkete osakeste eriheide q, kg/t A – kauba laadimisintensiivsus t/h, killustiku korral 200 t/h

Lahustite kasutamisel eralduvate t/a heitmete arvutamisel on kasutatud KOTKAS arvutusmoodulit. Maksimaalsete g/s heitkoguste arvutamisel on kasutatud lisaks Exceli arvutusfunktsioone. Viimistuskemikaalide kasutamisel eralduvate hetkeliste heitkoguste osas on tööajad leitud vastavalt valmististe reaalsele tarbimisele. Värvisegusid ning värve, mida kasutatakse ilma segamata kasutatakse intensiivsusega 5 kg/h ühel töökohal. Vastavalt tarbimisintensiivsusele on leitud igale kemikaalile töötundide arv. Korraga kasutatakse ühes töökohas ühte värvi ja lahust korraga. Kuna kõigi värvide/värvisegude kogused on võetud varuga, siis teoreetiline värvisegude pealekandmisaeg ületab reaalset tööaega. Lahusteid kasutatakse üle terve ettevõtte tööaja.

Keevitamisprotsessist välisõhku eralduvate saasteainete summaarne heitkogus (t/a) keevitusviisist lähtuvalt arvutatakse valemiga: Mi = gi * B*10-6 , kus gi – eralduva saasteaine eriheide, g/kg keevitusmaterjali kulu kohta; B – keevitusmaterjali aastane kulu, kg; Saasteainete hetkeline heitkogus (g/s) arvutatakse valemiga: Gi = gi * b / ( t * 3600 ), kus b – keevitusmaterjali maksimaalne kulu tööpäeva jooksul, kg; t – keevitamiseks kulunud aeg tööpäeva jooksul, h;

Liivaga või gritiga puhastamisel eraldunud tolmu koguse leidmiseks kasutame valemit:

M p,tah = m * q * (1 – n) * T , kus

m – griti kasutus kg/h q – on eriheide kg/kg griti kulu kohta n - püüdeseadme kasutegur (antud juhul püüdeseadmed puuduvad) T – tööaeg h Arvutustel on kasutatud järgmisi eriheiteid:

CAS nr Saasteainete eriheide, t/t (kg/kg)

Liiv Gritt

PM-sum 0.063 0.010007/48

5.1. Heiteallikad

PM-sum 0.063 0.01000

PM10 0.022 0.00528

PM2.5 0.0011 0.00026

Liiva või griti kulu on 75 kg/h (35 t/a). Korraga ei teostata gritiga ja liivaga puhastust (arvestatud on suurimat heidet g/s)

Gaasilõikus

Saasteainete eriheide q, g/h on võetud metoodikast (süsinikterase paksus 20 mm):

Raud(III)oksiid 197

Mangaan ja tema ühendid 3

Süsinikoksiid 65

Lämmastikdioksiid 53,2

Arvutused esitatud lisas olevas exeli tabelis

Manused Lisa 5: Parnu_Laevatehas_AS_arvutustabel_25.02.2025.xlsx

8/48

5.1. Heiteallikad

5.4.2. Söödas, piimas, juurdekasvus, lootes, munades ja väljaheites sisalduva lämmastiku mass Vorm ei ole asjakohane.

Heite ​allikas Väljuvate gaaside parameetrid

Tegevusala, tehnoloogiaprotsess, seade

Heiteallika keskkonnaregistri kood

Nr plaanil või kaardil

Nimetus L-EST97 koordinaadid

Ava läbi ​‐ mõõt, m

Väljumis ​ kõrgus, m

Joon ​‐ kiirus, m/s

Tempera ​ tuur, °C

SNAP kood Lisategevuse SNAP

V1-1 V1-1 Puhastamine X: 6471800, Y: 528052 X: 6471808, Y: 528065

6 20 040210 - Töötlemine raua- ja terasetööstuses - muu (keevitamine, plasmalõikurid, terituspingid, metallpinna puhastus, kus tekivad tahked osakesed, liivajoa aparaat jms)

V1-2 V1-2 Keevitamine X: 6471791, Y: 528050 X: 6471799, Y: 528060

6 20 040210 - Töötlemine raua- ja terasetööstuses - muu (keevitamine, plasmalõikurid, terituspingid, metallpinna puhastus, kus tekivad tahked osakesed, liivajoa aparaat jms)

V1-3 V1-3 Värvimine X: 6471800, Y: 528038 X: 6471808, Y: 528051

6 20 060106 - Värvi kasutamine - laevaehitus

V1-4 V1-4 Lõikamine X: 6471792, Y: 528038 X: 6471799, Y: 528048

6 20 040210 - Töötlemine raua- ja terasetööstuses - muu (keevitamine, plasmalõikurid, terituspingid, metallpinna puhastus, kus tekivad tahked osakesed, liivajoa aparaat jms)

V2-1 V2-1 Kai nr 5 lossimine lastimine

X: 6471797, Y: 528173 X: 6471821, Y: 528188

6 20 040617 - Töötlemine puidu-, paberi-, toiduainete jne tööstuses - muud (k.a asbesttoodete tootmine) (puistematerjalide hoiustamine ja käitlemine)

V2-2 V2-2 Kai nr 5 puistekaupade ladustamine ja laadimine

X: 6471826, Y: 528057 X: 6471869, Y: 528080

6 20 040617 - Töötlemine puidu-, paberi-, toiduainete jne tööstuses - muud (k.a asbesttoodete tootmine) (puistematerjalide hoiustamine ja käitlemine)

V3-1 V3-1 Kai nr 6 lossimine lastimine

X: 6471912, Y: 528196 X: 6471922, Y: 528214

6 20 040617 - Töötlemine puidu-, paberi-, toiduainete jne tööstuses - muud (k.a asbesttoodete tootmine) (puistematerjalide hoiustamine ja käitlemine)

V3-2 V3-2 Kai nr 6 puistekaupade ladustamine ja laadimine

X: 6471925, Y: 528166 X: 6471940, Y: 528238

6 20 040617 - Töötlemine puidu-, paberi-, toiduainete jne tööstuses - muud (k.a asbesttoodete tootmine) (puistematerjalide hoiustamine ja käitlemine)

9/48

5.4.3. Karjatamine (veisekasvatuses karjatamise kasutamise korral) Vorm ei ole asjakohane.

5.4.4. Sea-, veise- ja linnukasvatusest välisõhku väljutatud saasteainete heitkogused Vorm ei ole asjakohane.

5.4.5. Saasteainete püüdeseadmed ja heite vähendamise tehnoloogiaseadmed Vorm ei ole asjakohane.

5.4.6. Heiteallikate prognoositav tööaja dünaamika

Heiteallikas V1-1 Puhastamine (V1-1)

Koormus Tööstus üks vahetus E-R

Lisainfo heiteallika tööaja kohta

Kuude tööaja dünaamika protsentides hetkelisest heitkogusest

Jaanuar 100

Veebruar 100

Märts 100

Aprill 100

Mai 100

Juuni 100

Juuli 100

August 100

September 100

Oktoober 100

November 100

10/48

Detsember 100

Päevade tööaja dünaamika protsentides hetkelisest heitkogusest Kellaaeg E - R L P

00 - 01 0 0 0

01 - 02 0 0 0

02 - 03 0 0 0

03 - 04 0 0 0

04 - 05 0 0 0

05 - 06 0 0 0

06 - 07 0 0 0

07 - 08 0 0 0

08 - 09 100 0 0

09 - 10 100 0 0

10 - 11 100 0 0

11 - 12 100 0 0

12 - 13 100 0 0

13 - 14 100 0 0

14 - 15 100 0 0

15 - 16 100 0 0

16 - 17 100 0 0

17 - 18 100 0 0

18 - 19 100 0 0

19 - 20 0 0 0

20 - 21 0 0 0

21 - 22 0 0 0

22 - 23 0 0 0

23 - 24 0 0 0

Heiteallikas V1-2 Keevitamine (V1-2)

Koormus Tööstus üks vahetus E-R

11/48

Lisainfo heiteallika tööaja kohta

Kuude tööaja dünaamika protsentides hetkelisest heitkogusest

Jaanuar 100

Veebruar 100

Märts 100

Aprill 100

Mai 100

Juuni 100

Juuli 100

August 100

September 100

Oktoober 100

November 100

Detsember 100

Päevade tööaja dünaamika protsentides hetkelisest heitkogusest Kellaaeg E - R L P

00 - 01 0 0 0

01 - 02 0 0 0

02 - 03 0 0 0

03 - 04 0 0 0

04 - 05 0 0 0

05 - 06 0 0 0

06 - 07 0 0 0

07 - 08 0 0 0

08 - 09 100 0 0

09 - 10 100 0 0

10 - 11 100 0 0

12/48

11 - 12 100 0 0

12 - 13 100 0 0

13 - 14 100 0 0

14 - 15 100 0 0

15 - 16 100 0 0

16 - 17 100 0 0

17 - 18 100 0 0

18 - 19 100 0 0

19 - 20 0 0 0

20 - 21 0 0 0

21 - 22 0 0 0

22 - 23 0 0 0

23 - 24 0 0 0

Heiteallikas V1-3 Värvimine (V1-3)

Koormus Tööstus üks vahetus E-R

Lisainfo heiteallika tööaja kohta

Kuude tööaja dünaamika protsentides hetkelisest heitkogusest

Jaanuar 100

Veebruar 100

Märts 100

Aprill 100

Mai 100

Juuni 100

Juuli 100

August 100

13/48

September 100

Oktoober 100

November 100

Detsember 100

Päevade tööaja dünaamika protsentides hetkelisest heitkogusest Kellaaeg E - R L P

00 - 01 0 0 0

01 - 02 0 0 0

02 - 03 0 0 0

03 - 04 0 0 0

04 - 05 0 0 0

05 - 06 0 0 0

06 - 07 0 0 0

07 - 08 0 0 0

08 - 09 100 0 0

09 - 10 100 0 0

10 - 11 100 0 0

11 - 12 100 0 0

12 - 13 100 0 0

13 - 14 100 0 0

14 - 15 100 0 0

15 - 16 100 0 0

16 - 17 100 0 0

17 - 18 100 0 0

18 - 19 100 0 0

19 - 20 0 0 0

20 - 21 0 0 0

21 - 22 0 0 0

22 - 23 0 0 0

23 - 24 0 0 0

14/48

Heiteallikas V1-4 Lõikamine (V1-4)

Koormus Tööstus üks vahetus E-R

Lisainfo heiteallika tööaja kohta

Kuude tööaja dünaamika protsentides hetkelisest heitkogusest

Jaanuar 100

Veebruar 100

Märts 100

Aprill 100

Mai 100

Juuni 100

Juuli 100

August 100

September 100

Oktoober 100

November 100

Detsember 100

Päevade tööaja dünaamika protsentides hetkelisest heitkogusest Kellaaeg E - R L P

00 - 01 0 0 0

01 - 02 0 0 0

02 - 03 0 0 0

03 - 04 0 0 0

04 - 05 0 0 0

05 - 06 0 0 0

06 - 07 0 0 0

15/48

07 - 08 0 0 0

08 - 09 100 0 0

09 - 10 100 0 0

10 - 11 100 0 0

11 - 12 100 0 0

12 - 13 100 0 0

13 - 14 100 0 0

14 - 15 100 0 0

15 - 16 100 0 0

16 - 17 100 0 0

17 - 18 100 0 0

18 - 19 100 0 0

19 - 20 0 0 0

20 - 21 0 0 0

21 - 22 0 0 0

22 - 23 0 0 0

23 - 24 0 0 0

Heiteallikas V2-1 Kai nr 5 lossimine lastimine (V2-1)

Koormus Täiskoormus E-P

Lisainfo heiteallika tööaja kohta Tööaja prognoosis on märgitud tööajaks 100% kuna ei ole prognoositav täpset tööaega kellaajaliselt või nädalapäeva lõikes. Tegelik tööaeg kokku on killustiku käitlemisel 375 h/a killiustiku paigutamine laevalt kaile ja teravilja laadimisel autolt laeva 122 h/a.

Kuude tööaja dünaamika protsentides hetkelisest heitkogusest

Jaanuar 100

Veebruar 100

Märts 100

Aprill 100

Mai 100

16/48

Juuni 100

Juuli 100

August 100

September 100

Oktoober 100

November 100

Detsember 100

Päevade tööaja dünaamika protsentides hetkelisest heitkogusest Kellaaeg E - R L P

00 - 01 100 100 100

01 - 02 100 100 100

02 - 03 100 100 100

03 - 04 100 100 100

04 - 05 100 100 100

05 - 06 100 100 100

06 - 07 100 100 100

07 - 08 100 100 100

08 - 09 100 100 100

09 - 10 100 100 100

10 - 11 100 100 100

11 - 12 100 100 100

12 - 13 100 100 100

13 - 14 100 100 100

14 - 15 100 100 100

15 - 16 100 100 100

16 - 17 100 100 100

17 - 18 100 100 100

18 - 19 100 100 100

19 - 20 100 100 100

17/48

20 - 21 100 100 100

21 - 22 100 100 100

22 - 23 100 100 100

23 - 24 100 100 100

Heiteallikas V2-2 Kai nr 5 puistekaupade ladustamine ja laadimine (V2-2)

Koormus Täiskoormus E-P

Lisainfo heiteallika tööaja kohta Tööaja prognoosis on märgitud tööajaks 100% kuna ei ole prognoositav täpset tööaega kellaajaliselt või nädalapäeva lõikes. Tegelik tööaega on killustiku paigutamine laoplatsile hunnikutesse 375 h/a ja killustiku laadimine laoplatsilt autole või laevale 375 h/a. Teravilja laadimisel autolt laeva 122 h/a.

Kuude tööaja dünaamika protsentides hetkelisest heitkogusest

Jaanuar 100

Veebruar 100

Märts 100

Aprill 100

Mai 100

Juuni 100

Juuli 100

August 100

September 100

Oktoober 100

November 100

Detsember 100

Päevade tööaja dünaamika protsentides hetkelisest heitkogusest Kellaaeg E - R L P

00 - 01 100 100 100

18/48

01 - 02 100 100 100

02 - 03 100 100 100

03 - 04 100 100 100

04 - 05 100 100 100

05 - 06 100 100 100

06 - 07 100 100 100

07 - 08 100 100 100

08 - 09 100 100 100

09 - 10 100 100 100

10 - 11 100 100 100

11 - 12 100 100 100

12 - 13 100 100 100

13 - 14 100 100 100

14 - 15 100 100 100

15 - 16 100 100 100

16 - 17 100 100 100

17 - 18 100 100 100

18 - 19 100 100 100

19 - 20 100 100 100

20 - 21 100 100 100

21 - 22 100 100 100

22 - 23 100 100 100

23 - 24 100 100 100

Heiteallikas V3-1 Kai nr 6 lossimine lastimine (V3-1)

Koormus Täiskoormus E-P

Lisainfo heiteallika tööaja kohta Tööaja prognoosis on märgitud tööajaks 100% kuna ei ole prognoositav täpset tööaega kellaajaliselt või nädalapäeva lõikes. Killustiku paigutamine laevalt kaile 375 h/a, teravili autolt laevale 122 h/a, puiduhake platsilt kaile 120 h/a, puiduhake kailt laevale 120 h/a, klaasipuru paigutamine laevalt kaile 133 h/a, klaasipuru laadimine hunnikust kaile 133 h/a ja klaasipuru laadimine kailt laevale 133 h/a.

Kuude tööaja dünaamika protsentides hetkelisest heitkogusest 19/48

Jaanuar 100

Veebruar 100

Märts 100

Aprill 100

Mai 100

Juuni 100

Juuli 100

August 100

September 100

Oktoober 100

November 100

Detsember 100

Päevade tööaja dünaamika protsentides hetkelisest heitkogusest Kellaaeg E - R L P

00 - 01 100 100 100

01 - 02 100 100 100

02 - 03 100 100 100

03 - 04 100 100 100

04 - 05 100 100 100

05 - 06 100 100 100

06 - 07 100 100 100

07 - 08 100 100 100

08 - 09 100 100 100

09 - 10 100 100 100

10 - 11 100 100 100

11 - 12 100 100 100

20/48

12 - 13 100 100 100

13 - 14 100 100 100

14 - 15 100 100 100

15 - 16 100 100 100

16 - 17 100 100 100

17 - 18 100 100 100

18 - 19 100 100 100

19 - 20 100 100 100

20 - 21 100 100 100

21 - 22 100 100 100

22 - 23 100 100 100

23 - 24 100 100 100

Heiteallikas V3-2 Kai nr 6 puistekaupade ladustamine ja laadimine (V3-2)

Koormus Täiskoormus E-P

Lisainfo heiteallika tööaja kohta Tööaja prognoosis on märgitud tööajaks 100% kuna ei ole prognoositav täpset tööaega kellaajaliselt või nädalapäeva lõikes. Tegelik käitlemisaeg killustiku paigutamine laoplatsile hunnikutesse 375 h/a, killustiku laadimine laoplatsilt autole või laevale 375 h/a, puiduhake autolt platsile 120 h/a, klaasipuru paigutamine laoplatsile hunnikutesse 133 h/a, klaasipuru laadimine laoplatsilt autole 133 h/a, klaasipuru laadimine autolt hunnikusse 133 h/a.

Kuude tööaja dünaamika protsentides hetkelisest heitkogusest

Jaanuar 100

Veebruar 100

Märts 100

Aprill 100

Mai 100

Juuni 100

Juuli 100

August 100

21/48

September 100

Oktoober 100

November 100

Detsember 100

Päevade tööaja dünaamika protsentides hetkelisest heitkogusest Kellaaeg E - R L P

00 - 01 100 100 100

01 - 02 100 100 100

02 - 03 100 100 100

03 - 04 100 100 100

04 - 05 100 100 100

05 - 06 100 100 100

06 - 07 100 100 100

07 - 08 100 100 100

08 - 09 100 100 100

09 - 10 100 100 100

10 - 11 100 100 100

11 - 12 100 100 100

12 - 13 100 100 100

13 - 14 100 100 100

14 - 15 100 100 100

15 - 16 100 100 100

16 - 17 100 100 100

17 - 18 100 100 100

18 - 19 100 100 100

19 - 20 100 100 100

20 - 21 100 100 100

21 - 22 100 100 100

22 - 23 100 100 100

23 - 24 100 100 100

22/48

5.4.7. Kütuse ning jäätmete või koospõletamisel välisõhku väljutatud saasteainete heitkogused Vorm ei ole asjakohane.

5.4.7.1. Keskmise võimsusega põletusseadme heite piirväärtused Vorm ei ole asjakohane.

5.4.8. Lahusteid sisaldavate kemikaalide kasutamine tegevusalade kaupa ja välisõhku väljutatud LOÜde heitkogused

Kas soovite kasutada salvestamisel automaatset heitkoguste arvutamist?

Jah

Heite ​‐ allikas

Lahusteid sisaldav kemikaal Lahusteid sisaldava kemikaali kasutamine Välisõhku väljutatud LOÜ-de heitkogus saasteainete kaupa

Nimetus Tüüp Liik LOÜ-de sisaldus, massi %

Tegevusala või tehnoloogiaprotsess

Kemi ​‐ kaali kogus aastas, tonni

Töö ​‐ tundide arv aastas

Ohulaused (H) Ohulaused CAS nr Nimetus Heitkogus

SNAP kood

Nimetus Hetkeline heitkogus, g/s (täpsus 0,001)

Aastane heitkogus, tonni/a (täpsus vähemalt 0,0001)

23/48

V1-3 Värvimine (V1-3)

Intershield 300

Lahustipõhine Värv 28.80 060106 - Värvi kasutamine - laevaehitus

Metall-, plast-, tekstiil-, kanga-, kile- ja paberpinna katmine

2.01 804 H225 - Väga tuleohtlik vedelik ja aur H226 - Tuleohtlik vedelik ja aur H304 - Allaneelamisel või hingamisteedesse sattumisel võib olla surmav H312 - Nahale sattumisel kahjulik H315 - Põhjustab nahaärritust H317 - Võib põhjustada allergilist nahareaktsiooni H318 - Põhjustab raskeid silmakahjustusi H319 - Põhjustab tugevat silmade ärritust H332 - Sissehingamisel kahjulik H335 - Võib põhjustada hingamisteede ärritust H336 - Võib põhjustada unisust või peapööritust H372 - Kahjustab elundeid (või märkida kõik mõjutatud elundid, kui need on teada) pikaajalisel või korduval kokkupuutel (märkida kokkupuuteviis, kui on veenvalt tõestatud, et muud kokkupuuteviisid ei ole ohtlikud) H373 - Võib kahjustada elundeid (või märkida kõik mõjutatud elundid, kui need on teada) pikaajalisel või korduval kokkupuutel (märkida kokkupuuteviis, kui on veenvalt tõestatud, et muud kokkupuuteviisid ei ole ohtlikud) H411 - Mürgine veeorganismidele, pikaajaline toime

Ksyleenid Ksüleenid ja isomeerid

0.107 0.3106

NMVOC Mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid

0.024 0.0706

NMVOC Mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid

0.024 0.0706

NMVOC Mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid

0.015 0.0424

100-41-4 Etüülbenseen 0.015 0.0424 100-41-4 Etüülbenseen 0.015 0.0424

V1-3 Värvimine (V1-3)

Intergard 269

Lahustipõhine Värv 26.80 060106 - Värvi kasutamine - laevaehitus

Metall-, plast-, tekstiil-, kanga-, kile- ja paberpinna katmine

1.344 538 H301 - Allaneelamisel mürgine H302 - Allaneelamisel kahjulik H225 - Väga tuleohtlik vedelik ja aur H226 - Tuleohtlik vedelik ja aur H304 - Allaneelamisel või hingamisteedesse sattumisel võib olla surmav H311 - Nahale sattumisel mürgine H312 - Nahale sattumisel kahjulik

NMVOC Mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid

0.079 0.1539

Ksyleenid Ksüleenid ja isomeerid

0.079 0.1539

100-41-4 Etüülbenseen 0.026 0.0513

24/48

H312 - Nahale sattumisel kahjulik H314 - Põhjustab rasket nahasöövitust ja silmakahjustusi H315 - Põhjustab nahaärritust H317 - Võib põhjustada allergilist nahareaktsiooni H318 - Põhjustab raskeid silmakahjustusi H319 - Põhjustab tugevat silmade ärritust H330 - Sissehingamisel surmav H332 - Sissehingamisel kahjulik H335 - Võib põhjustada hingamisteede ärritust H336 - Võib põhjustada unisust või peapööritust H350 - Võib põhjustada vähktõbe (märkida kokkupuuteviis, kui on veenvalt tõestatud, et muud kokkupuuteviisid ei ole ohtlikud) H351 - Arvatavasti põhjustab vähktõbe (märkida kokkupuuteviis, kui on veenvalt tõestatud, et muud kokkupuuteviisid ei ole ohtlikud) H372 - Kahjustab elundeid (või märkida kõik mõjutatud elundid, kui need on teada) pikaajalisel või korduval kokkupuutel (märkida kokkupuuteviis, kui on veenvalt tõestatud, et muud kokkupuuteviisid ei ole ohtlikud) H373 - Võib kahjustada elundeid (või märkida kõik mõjutatud elundid, kui need on teada) pikaajalisel või korduval kokkupuutel (märkida kokkupuuteviis, kui on veenvalt tõestatud, et muud kokkupuuteviisid ei ole ohtlikud) H400 - Väga mürgine veeorganismidele

50-00-0 Formaldehüüd (metanaal)

0.001 0.001

25/48

V1-3 Värvimine (V1-3)

Intergard 263

Lahustipõhine Värv 29.50 060106 - Värvi kasutamine - laevaehitus

Metall-, plast-, tekstiil-, kanga-, kile- ja paberpinna katmine

1.208 483 H302 - Allaneelamisel kahjulik H226 - Tuleohtlik vedelik ja aur H304 - Allaneelamisel või hingamisteedesse sattumisel võib olla surmav H315 - Põhjustab nahaärritust H317 - Võib põhjustada allergilist nahareaktsiooni H319 - Põhjustab tugevat silmade ärritust H332 - Sissehingamisel kahjulik H335 - Võib põhjustada hingamisteede ärritust H336 - Võib põhjustada unisust või peapööritust H351 - Arvatavasti põhjustab vähktõbe (märkida kokkupuuteviis, kui on veenvalt tõestatud, et muud kokkupuuteviisid ei ole ohtlikud) H411 - Mürgine veeorganismidele, pikaajaline toime

NMVOC Mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid

0.154 0.2673

NMVOC Mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid

0.051 0.0891

26/48

V1-3 Värvimine (V1-3)

Interzone 954

Lahustipõhine Värv 12.80 060106 - Värvi kasutamine - laevaehitus

Metall-, plast-, tekstiil-, kanga-, kile- ja paberpinna katmine

1.76 704 H225 - Väga tuleohtlik vedelik ja aur H226 - Tuleohtlik vedelik ja aur H304 - Allaneelamisel või hingamisteedesse sattumisel võib olla surmav H312 - Nahale sattumisel kahjulik H315 - Põhjustab nahaärritust H317 - Võib põhjustada allergilist nahareaktsiooni H319 - Põhjustab tugevat silmade ärritust H332 - Sissehingamisel kahjulik H335 - Võib põhjustada hingamisteede ärritust H373 - Võib kahjustada elundeid (või märkida kõik mõjutatud elundid, kui need on teada) pikaajalisel või korduval kokkupuutel (märkida kokkupuuteviis, kui on veenvalt tõestatud, et muud kokkupuuteviisid ei ole ohtlikud) H411 - Mürgine veeorganismidele, pikaajaline toime

Ksyleenid Ksüleenid ja isomeerid

0.056 0.1408

100-41-4 Etüülbenseen 0.017 0.0422 NMVOC Mittemetaansed

lenduvad orgaanilised ühendid

0.017 0.0422

27/48

V1-3 Värvimine (V1-3)

Interthane 990

Lahustipõhine Värv 33.87 060106 - Värvi kasutamine - laevaehitus

Metall-, plast-, tekstiil-, kanga-, kile- ja paberpinna katmine

1.86 744 H226 - Tuleohtlik vedelik ja aur H304 - Allaneelamisel või hingamisteedesse sattumisel võib olla surmav H312 - Nahale sattumisel kahjulik H315 - Põhjustab nahaärritust H319 - Põhjustab tugevat silmade ärritust H332 - Sissehingamisel kahjulik H335 - Võib põhjustada hingamisteede ärritust H336 - Võib põhjustada unisust või peapööritust H351 - Arvatavasti põhjustab vähktõbe (märkida kokkupuuteviis, kui on veenvalt tõestatud, et muud kokkupuuteviisid ei ole ohtlikud) H372 - Kahjustab elundeid (või märkida kõik mõjutatud elundid, kui need on teada) pikaajalisel või korduval kokkupuutel (märkida kokkupuuteviis, kui on veenvalt tõestatud, et muud kokkupuuteviisid ei ole ohtlikud) H373 - Võib kahjustada elundeid (või märkida kõik mõjutatud elundid, kui need on teada) pikaajalisel või korduval kokkupuutel (märkida kokkupuuteviis, kui on veenvalt tõestatud, et muud kokkupuuteviisid ei ole ohtlikud) H411 - Mürgine veeorganismidele, pikaajaline toime

Ksyleenid Ksüleenid ja isomeerid

0.059 0.1575

NMVOC Mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid

0.039 0.105

100-41-4 Etüülbenseen 0.02 0.0525 NMVOC Mittemetaansed

lenduvad orgaanilised ühendid

0.039 0.105

NMVOC Mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid

0.078 0.21

28/48

V1-3 Värvimine (V1-3)

Intertuf 16 Lahustipõhine Värv 42 060106 - Värvi kasutamine - laevaehitus

Metall-, plast-, tekstiil-, kanga-, kile- ja paberpinna katmine

0.396 158 H225 - Väga tuleohtlik vedelik ja aur H226 - Tuleohtlik vedelik ja aur H304 - Allaneelamisel või hingamisteedesse sattumisel võib olla surmav H336 - Võib põhjustada unisust või peapööritust H340 - Võib põhjustada geneetilisi defekte (märkida kokkupuuteviis, kui on veenvalt tõestatud, et muud kokkupuuteviisid ei ole ohtlikud) H350 - Võib põhjustada vähktõbe (märkida kokkupuuteviis, kui on veenvalt tõestatud, et muud kokkupuuteviisid ei ole ohtlikud) H372 - Kahjustab elundeid (või märkida kõik mõjutatud elundid, kui need on teada) pikaajalisel või korduval kokkupuutel (märkida kokkupuuteviis, kui on veenvalt tõestatud, et muud kokkupuuteviisid ei ole ohtlikud) H411 - Mürgine veeorganismidele, pikaajaline toime

NMVOC Mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid

0.234 0.1331

NMVOC Mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid

0.058 0.0333

29/48

V1-3 Värvimine (V1-3)

Interzinc 22 Lahustipõhine Värv 43.50 060106 - Värvi kasutamine - laevaehitus

Metall-, plast-, tekstiil-, kanga-, kile- ja paberpinna katmine

0.324 130 H302 - Allaneelamisel kahjulik H225 - Väga tuleohtlik vedelik ja aur H226 - Tuleohtlik vedelik ja aur H304 - Allaneelamisel või hingamisteedesse sattumisel võib olla surmav H312 - Nahale sattumisel kahjulik H315 - Põhjustab nahaärritust H319 - Põhjustab tugevat silmade ärritust H330 - Sissehingamisel surmav H332 - Sissehingamisel kahjulik H335 - Võib põhjustada hingamisteede ärritust H336 - Võib põhjustada unisust või peapööritust H373 - Võib kahjustada elundeid (või märkida kõik mõjutatud elundid, kui need on teada) pikaajalisel või korduval kokkupuutel (märkida kokkupuuteviis, kui on veenvalt tõestatud, et muud kokkupuuteviisid ei ole ohtlikud)

NMVOC Mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid

0.133 0.062

NMVOC Mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid

0.058 0.0273

Ksyleenid Ksüleenid ja isomeerid

0.053 0.0248

NMVOC Mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid

0.041 0.0194

100-41-4 Etüülbenseen 0.016 0.0074

30/48

V1-3 Värvimine (V1-3)

Interzinc 52 Lahustipõhine Värv 11.50 060106 - Värvi kasutamine - laevaehitus

Metall-, plast-, tekstiil-, kanga-, kile- ja paberpinna katmine

1.172 469 H302 - Allaneelamisel kahjulik H226 - Tuleohtlik vedelik ja aur H304 - Allaneelamisel või hingamisteedesse sattumisel võib olla surmav H312 - Nahale sattumisel kahjulik H315 - Põhjustab nahaärritust H317 - Võib põhjustada allergilist nahareaktsiooni H318 - Põhjustab raskeid silmakahjustusi H319 - Põhjustab tugevat silmade ärritust H332 - Sissehingamisel kahjulik H335 - Võib põhjustada hingamisteede ärritust H336 - Võib põhjustada unisust või peapööritust H400 - Väga mürgine veeorganismidele H410 - Väga mürgine veeorganismidele, pikaajaline toime H411 - Mürgine veeorganismidele, pikaajaline toime

NMVOC Mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid

0.044 0.0749

Ksyleenid Ksüleenid ja isomeerid

0.023 0.0394

NMVOC Mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid

0.012 0.0205

31/48

V1-3 Värvimine (V1-3)

Interlac 668 Lahustipõhine Värv 32.90 060106 - Värvi kasutamine - laevaehitus

Metall-, plast-, tekstiil-, kanga-, kile- ja paberpinna katmine

0.102 41 H302 - Allaneelamisel kahjulik H226 - Tuleohtlik vedelik ja aur H304 - Allaneelamisel või hingamisteedesse sattumisel võib olla surmav H312 - Nahale sattumisel kahjulik H315 - Põhjustab nahaärritust H317 - Võib põhjustada allergilist nahareaktsiooni H318 - Põhjustab raskeid silmakahjustusi H336 - Võib põhjustada unisust või peapööritust H351 - Arvatavasti põhjustab vähktõbe (märkida kokkupuuteviis, kui on veenvalt tõestatud, et muud kokkupuuteviisid ei ole ohtlikud) H361 - Arvatavasti kahjustab viljakust või loodet (märkida spetsiifiline toime, kui see on teada) (märkida kokkupuuteviis, kui on veenvalt tõestatud, et muud kokkupuuteviisid ei ole ohtlikud) H372 - Kahjustab elundeid (või märkida kõik mõjutatud elundid, kui need on teada) pikaajalisel või korduval kokkupuutel (märkida kokkupuuteviis, kui on veenvalt tõestatud, et muud kokkupuuteviisid ei ole ohtlikud) H411 - Mürgine veeorganismidele, pikaajaline toime H412 - Ohtlik veeorganismidele, pikaajaline toime

NMVOC Mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid

0.225 0.0332

NMVOC Mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid

0.003 0.0004

32/48

V1-3 Värvimine (V1-3)

Interspeed 6400

Lahustipõhine Värv 20.20 060106 - Värvi kasutamine - laevaehitus

Metall-, plast-, tekstiil-, kanga-, kile- ja paberpinna katmine

1.80 720 H302 - Allaneelamisel kahjulik H225 - Väga tuleohtlik vedelik ja aur H226 - Tuleohtlik vedelik ja aur H312 - Nahale sattumisel kahjulik H315 - Põhjustab nahaärritust H317 - Võib põhjustada allergilist nahareaktsiooni H332 - Sissehingamisel kahjulik H335 - Võib põhjustada hingamisteede ärritust H400 - Väga mürgine veeorganismidele H410 - Väga mürgine veeorganismidele, pikaajaline toime

Ksyleenid Ksüleenid ja isomeerid

0.10 0.2597

100-41-4 Etüülbenseen 0.04 0.1039

33/48

V1-3 Värvimine (V1-3)

Trilux 33 Lahustipõhine Värv 24.50 060106 - Värvi kasutamine - laevaehitus

Metall-, plast-, tekstiil-, kanga-, kile- ja paberpinna katmine

0.318 127 H301 - Allaneelamisel mürgine H225 - Väga tuleohtlik vedelik ja aur H226 - Tuleohtlik vedelik ja aur H304 - Allaneelamisel või hingamisteedesse sattumisel võib olla surmav H312 - Nahale sattumisel kahjulik H315 - Põhjustab nahaärritust H317 - Võib põhjustada allergilist nahareaktsiooni H318 - Põhjustab raskeid silmakahjustusi H319 - Põhjustab tugevat silmade ärritust H331 - Sissehingamisel mürgine H332 - Sissehingamisel kahjulik H335 - Võib põhjustada hingamisteede ärritust H373 - Võib kahjustada elundeid (või märkida kõik mõjutatud elundid, kui need on teada) pikaajalisel või korduval kokkupuutel (märkida kokkupuuteviis, kui on veenvalt tõestatud, et muud kokkupuuteviisid ei ole ohtlikud) H400 - Väga mürgine veeorganismidele H410 - Väga mürgine veeorganismidele, pikaajaline toime H413 - Võib avaldada veeorganismidele pikaajalist kahjulikku toimet

Ksyleenid Ksüleenid ja isomeerid

0.142 0.0649

100-41-4 Etüülbenseen 0.028 0.013

34/48

V1-3 Värvimine (V1-3)

Interzone 1000

Lahustipõhine Värv 5.10 060106 - Värvi kasutamine - laevaehitus

Metall-, plast-, tekstiil-, kanga-, kile- ja paberpinna katmine

1.47 588 H225 - Väga tuleohtlik vedelik ja aur H226 - Tuleohtlik vedelik ja aur H304 - Allaneelamisel või hingamisteedesse sattumisel võib olla surmav H312 - Nahale sattumisel kahjulik H315 - Põhjustab nahaärritust H317 - Võib põhjustada allergilist nahareaktsiooni H319 - Põhjustab tugevat silmade ärritust H332 - Sissehingamisel kahjulik H335 - Võib põhjustada hingamisteede ärritust H411 - Mürgine veeorganismidele, pikaajaline toime

Ksyleenid Ksüleenid ja isomeerid

0.027 0.0577

100-41-4 Etüülbenseen 0.008 0.0173

V1-3 Värvimine (V1-3)

International GTA 007

Lahustipõhine Lahusti 100 060106 - Värvi kasutamine - laevaehitus

Metall-, plast-, tekstiil-, kanga-, kile- ja paberpinna katmine

0.435 2 860 H225 - Väga tuleohtlik vedelik ja aur H226 - Tuleohtlik vedelik ja aur H304 - Allaneelamisel või hingamisteedesse sattumisel võib olla surmav H312 - Nahale sattumisel kahjulik H315 - Põhjustab nahaärritust H332 - Sissehingamisel kahjulik H373 - Võib kahjustada elundeid (või märkida kõik mõjutatud elundid, kui need on teada) pikaajalisel või korduval kokkupuutel (märkida kokkupuuteviis, kui on veenvalt tõestatud, et muud kokkupuuteviisid ei ole ohtlikud)

Ksyleenid Ksüleenid ja isomeerid

0.034 0.348

100-41-4 Etüülbenseen 0.008 0.087

35/48

V1-3 Värvimine (V1-3)

International GTA220

Lahustipõhine Lahusti 100 060106 - Värvi kasutamine - laevaehitus

Metall-, plast-, tekstiil-, kanga-, kile- ja paberpinna katmine

0.43 2 860 H302 - Allaneelamisel kahjulik H226 - Tuleohtlik vedelik ja aur H304 - Allaneelamisel või hingamisteedesse sattumisel võib olla surmav H312 - Nahale sattumisel kahjulik H315 - Põhjustab nahaärritust H318 - Põhjustab raskeid silmakahjustusi H319 - Põhjustab tugevat silmade ärritust H332 - Sissehingamisel kahjulik H335 - Võib põhjustada hingamisteede ärritust H336 - Võib põhjustada unisust või peapööritust H373 - Võib kahjustada elundeid (või märkida kõik mõjutatud elundid, kui need on teada) pikaajalisel või korduval kokkupuutel (märkida kokkupuuteviis, kui on veenvalt tõestatud, et muud kokkupuuteviisid ei ole ohtlikud) H411 - Mürgine veeorganismidele, pikaajaline toime H412 - Ohtlik veeorganismidele, pikaajaline toime

NMVOC Mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid

0.017 0.172

Ksyleenid Ksüleenid ja isomeerid

0.017 0.172

NMVOC Mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid

0.008 0.086

V1-3 Värvimine (V1-3)

International GTA 713

Lahustipõhine Lahusti 100 060106 - Värvi kasutamine - laevaehitus

Metall-, plast-, tekstiil-, kanga-, kile- ja paberpinna katmine

0.455 2 860 H225 - Väga tuleohtlik vedelik ja aur H226 - Tuleohtlik vedelik ja aur H312 - Nahale sattumisel kahjulik H315 - Põhjustab nahaärritust H332 - Sissehingamisel kahjulik

NMVOC Mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid

0.028 0.2844

Ksyleenid Ksüleenid ja isomeerid

0.014 0.1422

100-41-4 Etüülbenseen 0.003 0.0284

36/48

V1-3 Värvimine (V1-3)

International GTA 803

Lahustipõhine Lahusti 100 060106 - Värvi kasutamine - laevaehitus

Metall-, plast-, tekstiil-, kanga-, kile- ja paberpinna katmine

0.082 2 860 H225 - Väga tuleohtlik vedelik ja aur H304 - Allaneelamisel või hingamisteedesse sattumisel võib olla surmav H315 - Põhjustab nahaärritust H319 - Põhjustab tugevat silmade ärritust H335 - Võib põhjustada hingamisteede ärritust H336 - Võib põhjustada unisust või peapööritust H361d - Arvatavasti kahjustab loodet. H373 - Võib kahjustada elundeid (või märkida kõik mõjutatud elundid, kui need on teada) pikaajalisel või korduval kokkupuutel (märkida kokkupuuteviis, kui on veenvalt tõestatud, et muud kokkupuuteviisid ei ole ohtlikud)

108-88-3 Tolueen (Metüülbenseen)

0.003 0.0273

67-63-0 2-Propanool (Isopropüülalkohol)

0.003 0.0273

NMVOC Mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid

0.003 0.0273

37/48

5.4.9. Lahustite kasutamisel välisõhku väljutatud LOÜde summaarsed heitkogused tegevusalade kaupa Vorm ei ole asjakohane.

5.4.10. Muudest tegevustest välisõhku väljutatud saasteainete heitkogused

Ohutuskaart(id) ja muu lisainfo Lisa 6: GTA713_International_Thinner_safety_datasheet.pdf

Lisa 7: GTA803_INTERNATIONAL_THINNER_EQPT_CLEANER_safety_datasheet.pdf

Lisa 8: Interspeed_6400_Brown_safety_data_sheet.pdf

Lisa 9: GTA007_INTERNATIONAL_THINNER_EQPT_CLEANER_safety_datasheet.pdf

Lisa 10: Intergard_263_Light_Grey_Part_A_safety_datasheet.pdf

Lisa 11: Interthane_990_White_Part_A_safety_datasheet.pdf

Lisa 12: GTA220_International_Thinner_Eqpt_Cleaner_safety_datasheet.pdf

Lisa 13: Intertuf_16_Black_safety_datasheet.pdf

Lisa 14: INTERZINC_22_GREENISH_GREY_PART_A_saftey_datasheet.pdf

Lisa 15: INTERZONE_1000_GREY_PART_A_safety_datasheet.pdf

Lisa 16: Intergard_269_Red_Part_A_safety_datasheet.pdf

Lisa 17: Interlac_668_Fluorescent_Orange_safety_datasheet.pdf

Lisa 18: Intershield_300_Bronze_Part_A_safety_datasheet.pdf

Lisa 19: INTERZINC_52_GREY_PART_A_saftey_datasheet.pdf

Lisa 20: Trilux_33_Blue_saftey_datasheet.pdf

Lisa 21: INTERZONE_954_GREY_PART_A_safety_datasheet.pdf

38/48

5.4.10. Muudest tegevustest välisõhku väljutatud saasteainete heitkogused

5.4.11. Tehnoloogilised äkkheited Vorm ei ole asjakohane.

5.4.12. Välisõhus leviv müra

Heite ​allikas Välisõhku väljutatud saasteaine CAS nr Nimetus Heitkogus Kanda vormile 5.5

Hetkeline Aastas Kogus Ühik Kogus Ühik

V1-1 Puhastamine (V1-1) PM-sum Tahked osakesed, summaarsed 0.2625 g/s 0.511 t Jah PM10 Peened osakesed (PM10) 0.0917 g/s 0.191 t Jah PM2,5 Eriti peened osakesed (PM2,5) 0.0046 g/s 0.01 t Jah

V1-2 Keevitamine (V1-2) PM-sum Tahked osakesed, summaarsed 0.0032 g/s 0.014 t Jah PM10 Peened osakesed (PM10) 0.0032 g/s 0.014 t Jah 7439-96-5 Mangaan ja ühendid, ümberarvutatuna mangaaniks 0.20 mg/s 1 kg Jah 630-08-0 Süsinikmonooksiid 0.0006 g/s 0.003 t Jah 10102-44-0 Lämmastikdioksiid 0.0006 g/s 0.003 t Jah

V1-4 Lõikamine (V1-4) PM-sum Tahked osakesed, summaarsed 0.0547 g/s 0.054 t Jah 7439-96-5 Mangaan ja ühendid, ümberarvutatuna mangaaniks 0.83 mg/s 0.001 kg Jah 630-08-0 Süsinikmonooksiid 0.0181 g/s 0.018 t Jah 10102-44-0 Lämmastikdioksiid 0.0148 g/s 0.015 t Jah

V2-1 Kai nr 5 lossimine lastimine (V2-1) PM-sum Tahked osakesed, summaarsed 0.0334 g/s 0.048 t Jah PM10 Peened osakesed (PM10) 0.0158 g/s 0.022 t Jah

V2-2 Kai nr 5 puistekaupade ladustamine ja laadimine (V2-2) PM-sum Tahked osakesed, summaarsed 0.0334 g/s 0.09 t Jah PM10 Peened osakesed (PM10) 0.0158 g/s 0.042 t Jah

V3-1 Kai nr 6 lossimine lastimine (V3-1) PM-sum Tahked osakesed, summaarsed 0.0902 g/s 0.182 t Jah PM10 Peened osakesed (PM10) 0.0427 g/s 0.084 t Jah

V3-2 Kai nr 6 puistekaupade ladustamine ja laadimine (V3-2) PM-sum Tahked osakesed, summaarsed 0.0902 g/s 0.222 t Jah PM10 Peened osakesed (PM10) 0.0427 g/s 0.103 t Jah

Põhjendus andmete edasi mittekandmise kohta tabelisse 5.5

39/48

5.4.12. Välisõhus leviv müra

Müraallikad Müraallika nimetus Müraallika koordinaadid Kai nr 5 X: 6471917, Y: 528199 Kai nr 6 X: 6471817, Y: 528166 Kuivdokk X: 6471809, Y: 528033 Killustiku- ja puiduhakke ladustamise ala X: 6471861, Y: 528066

Mürataseme hinnang Mõjutatava müratundliku ala kategooria

Kohalduv päevane müra normtase, dBA

Käitise müra päevane tase antud alal, ekvivalenttase LpA,eq,T, dB

Hinnang päevase müra normtasemele vastavuse kohta

Kohalduv öine müra normtase, dBA

Käitise müra öine tase antud alal, ekvivalenttase LpA,eq,T, dB

Hinnang öise müra normtasemele vastavuse kohta

II kategooria 60 52.50 Vastab 45 43.60 Vastab

Müraallikate kaart koos müratasemega Lisa 22: Mura_oosel_koos_muratokkeseinaga.pdf

Lisa 23: Mura_paeval_koos_muratokkeseinaga.pdf

Lisa 24: Mura_fassaadidel_ja_elamumaa_kinnistu_piiril_ilma_muratokkeseinata.pdf

Lisa 25: Mura_fassaadidel_ja_elamumaa_kinnistu_piiril_koos_muratokkeseinaga.pdf

Lisa 26: Mura_paeval_ilma_muratokkeseinata.pdf

Lisa 27: Mura_oosel_ilma_muratokkeseinata.pdf

Lisa 28: Murahinnang_Parnu_laevatehas_26022025.docx

Mõjutatavad müratundlikud alad Punkti 8. Taotluse lisad on lisatud mürahinnang.

Müra vähendamise meetmed

Meetmete rakendamise lõpptähtaeg või põhjendus, miks ei ole vaja müra vähendamise meetmeid rakendada

Koos 6 m kõrguste müratõkkeseintega ulatuvad elamumaa kinnistuteni müratasemed, mis ei ületa määruses nr 71 lubatud II kategooria päevast ega öist tööstusmüra piirväärtust. Seega on vajalik rajada mürahinnangus esitatud joonis 4-l näidatud asukohtadesse 6 m kõrgused müratõkkeseinad.

40/48

5.4.13. Ühel tootmisterritooriumil ja sellest väljaspool paiknevate heiteallikate koosmõju Heite ​allikate numbrid plaanil või kaardil Saasteaine Õhu ​kvaliteedi tase

CAS nr Nimetus Summaarne hetkeline heitkogus M

Ühik Keskmistamisaeg Õhu ​‐ kvaliteedi piir- või siht ​‐ väärtus

Ühik Maksimaalne arvutuslik õhukvaliteedi tase väljaspool tootmisterritooriumi, ∑Cm

Suhe Cm / Keskmistamisaeg

V1-3,N28 100-41-4 Etüülbenseen 0.097 g/s 1 tund 600 µg/m³ 64.432 0.107 24 tundi 200 µg/m³ 21.734 0.109

V1-3,N28 108-88-3 Tolueen (Metüülbenseen)

0.005 g/s 1 tund 600 µg/m³ 3.587 0.006 24 tundi 200 µg/m³ 1.21 0.006

V1-2, V1-4, N23,N24,N25,N27 630-08-0 Süsinikmonooksiid 0.893 g/s 8 tundi 10 000 µg/m³ 20.361 0.002

V1-2, V1-4, N29 7439-96-5 Mangaan ja ühendid, ümberarvutatuna mangaaniks

0.002 g/s 24 tundi 1 µg/m³ 0.41 0.41 1 aasta 0.15 µg/m³ 0.008 0.053

V1-2, V1-4, N23, N24, N25,N27,N29 10102-44-0 Lämmastikdioksiid 1.757 g/s 1 tund 200 µg/m³ 35.868 0.179 1 aasta 40 µg/m³ 2.977 0.074

V1-3,N28 Aromaatsed Aromaatsed süsivesinikud

0.426 g/s 1 tund 600 µg/m³ 282.835 0.471 24 tundi 200 µg/m³ 95.403 0.477 1 aasta 5 µg/m³ 1.678 0.336

V1-3,N28 Ksyleenid Ksüleenid ja isomeerid

0.355 g/s 1 tund 300 µg/m³ 234.789 0.783 24 tundi 100 µg/m³ 79.079 0.791

V1-3,N11,N23,N24,N25,N28 NMVOC Mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid

0.884 g/s 1 tund 5 000 µg/m³ 425.811 0.085 24 tundi 2 000 µg/m³ 143.972 0.072

V1-1, N23, N24, N25,N26 PM2,5 Eriti peened osakesed (PM2,5)

0.093 g/s 1 aasta 25 µg/m³ 0.127 0.005

V2-2, V1-1, V1-2, V2-1, V3-1, V3-2, N1, N2, N3, N4, N5, N6, N7, N8, N9, N10, N12, N13, N14, N15, N16, N17, N18, N19, N20, N21, N22, N23, N24, N25,N26,N27

PM10 Peened osakesed (PM10)

1.422 g/s 24 tundi 50 µg/m³ 22.524 0.45 1 aasta 40 µg/m³ 18.887 0.472

V1-3,N28 Propanoolid Propanoolid 0.005 g/s 1 tund 3 000 µg/m³ 3.587 0.001 24 tundi 1 000 µg/m³ 1.21 0.001

V1-3 50-00-0 Formaldehüüd (metanaal)

0 µg/s 1 tund 150 µg/m³ 0.634 0.004 24 tundi 50 µg/m³ 0.186 0.004

41/48

5.4.14. Saasteainete heitkoguste, lõhna, müra ja õhukvaliteedi seire Vorm ei ole asjakohane.

5.4.15. Lõhnaaine võimaliku esinemise hinnang

5.4.16. Õhukvaliteedi taseme määramise kirjeldus

Koosmõju kirjeldus Koosmõjusse on arvestatud nääberkäitised KOTKAS registri seisuga 05.11.2024. Koosmõjusse on arvestatud halvim võimalik olukord, kus värvimistööd, puhastustööd keevitustööd või lõikamistööd tehakse korraga nii Pärnu Laevatehas AS-is kui ka ARC Repair OÜ dokis ning toimub laevade lastimine või lossimine Pärnu sadamas. Taoline olukord, kus samu töid teostatakse täpselt ühel ajal on ebatõenäoline ja seega on hajumistulemused ilmselgelt ülehinnatud. Hajumisarvutused on teostatud programmiga Aermod View, sest KOTKAS süsteem poolt pakutava programmiga Airviro ei ole võimalik täpsemalt kajastada käitiste tööaegasid. Peenete osakeste (PM10) 24 tunni hajumisarvutustes on kasutatud protsentiili 90,4.

Lõhnaaine võimaliku esinemise hinnang Käitis kasutab oma töös kemikaale, mis võivad teoreetiliselt põhjustada lõhnahäiringut. Saasteainete lõhnahäiringuid on käsitletud Keskkonnaministeeriumi tellitud töös „Välisõhu mitteesmatähtsate saasteainete piirnormide uue kontseptsiooni välja töötamine“ (Keemilise ja Bioloogilise Füüsika Instituut, Keskkonnatoksikoloogia laboratoorium, 15.11.2017). Hajumisarvutustel saadud ksüleeni ja etüleenbenseeni kontsentratsioon on tunduvalt madalamad lõhnalävest, seega ei ole antud ettevõtte tegevusega kaasnevana oodata ksüleeni või etüülbenseeni heitest tulenevat lõhnahäiringu teket. Samas kaasneb ettevõtte tegevusega mitmesuguste kemikaalide kasutamine ja värvitavad pinnad on suhteliselt suured. Seega on võimalik, et kemikaalide koostoimes võib ebasoodsatel ilmastikutingimustel tekkida ebameeldiv lõhn. Arvestades käitise paiknemist elamualade suhtes ning avatust tuultele on siiski ebatõenäoline lõhnahäiringu esinemine ulatuses, mis võiks ületada lõhna piirnorme. Sadama territooriumil hoiustatakse ja laetakse laevadele puiduhaket. Puidust erituvat puidulõhna võib levida sadama territooriumilt puiduhakke laadimisel ja puiduhakke hoiustamisel. Puiduhake ei ole nö lõhnav materjal ning ei tekita eeltoodud määruse põhjal lõhnahäiringut. Puiduhaket ei hoiustata sadamas niikaua, et puiduhake võiks rikneda ja eritada puidu käärimisest tulenevat lõhna. Arvestades puidu laadimisaega 120h/a, on puidu lõhna levik teoreetiliselt võimalik 1,4 % aastatundidest. Lõhnaainetele on kehtestatud piirväärtus, mis on seotud lõhnaainete ajalise esinemisprotsendiga aasta lõikes, milleks on 15% aasta lõhnatundidest. Lõhnaainete kontsentratsiooni loetakse häirivaks, kui lõhnaaine kontsentratsioonil 0,25 OU/m3 ületatakse 15% aasta lõhnatundidest.

Õhukvaliteedi taseme määramise kohtade loetelu mõõtmiste korral ja mõõtetulemused

42/48

Välisõhu kvaliteedi taseme määramise hajumisarvutusprogrammid

Saasteainete atmosfääris hajumise arvutuseks on kasutatud US-EPA poolt välja töötatud Gaussi difusioonivõrrandil põhinevat arvutusmudelit Aermod. Mudelit kasutati tarkvara AERMOD View abil, mis on toodetud Lakes Environmental Software poolt.

Hajuvusarvutuste teostamisel lülitati käitise enda tootmisterritooriumi ulatuses arvutus välja. Arvutusvõrgu suuruseks võeti 50x50 m.

Arvutamiseks valitud meteoaasta 2023

Kasutatud meteoroloogiliste parameetrite loetelu Õhutemperatuur Õhuniiskus Õhurõhk Sademed Tuul: suund, kiirus Päikesepaiste kestus

Meteoroloogiliste parameetrite mõõtepunktide asukohad

Pärnu rannikujaam.Pärnu sadam, Pärnu linn, Pärnu linn, Pärnu maakond Laius: N 58°22’55” Pikkus: E 24°28’38” Jaama kõrgus merepinnast: 1,5 m (EH2000)

Viide meteroloogilise mudeli andmetele Kliimaandmetena kasutati lähima (Pärnu) rannikujaama kolme järjestikuse aasta vajalikke kliimaandmeid, mis töödeldi AERMOD tarkvara mooduliga AERMET. Kliimaandmed saadi avalikust andmebaasist, mis on kättesaadav ftp://ftp.ncdc.noaa.gov/pub/data/noaa Nn ülemise kihi kliimaandmed genereeriti AERMET mooduli abil.

Viide kasutatud topograafiliste sisendandmete kohta

Maapinna kõrgusandmete arvestamiseks kasutati tarkvara moodulit AERMAP ning andmed pärinevad Maa- ameti vastavast andmebaasist, mis on kättesaadav https://geoportaal.maaamet.ee/index.php? lang_id=1&page_id=607#tab3. Kasutati 5 m võrgustikuga andmeid.

Fooniandmete kirjeldus (koosmõjusse kaasatavad käitised, seireandmed)

Õhusaaste hajuvusarvutused on teostatud arvestades heiteallikatest 500 m raadiuses olevaid heiteallikaid vastavalt KOTKAS heiteallikate registrile seisuga 04.02.2024. Lähtutud on registris esitatud heiteallikate parameetritest ja heitkogustest. 500m raadiusesse jäävad heitallikad:

1 N1 HEIT000490543/48

1 N1 HEIT0004905

2 N2 HEIT0004903

3 N3 HEIT0004906

4 N4 HEIT0004907

5 N5 HEIT0004900

6 N6 HEIT0004904

7 N7 HEIT0004898

8 N8 HEIT0004901

9 N9 HEIT0004897

10 N10 HEIT0004902

11 N11 HEIT0011022

12 N12 HEIT0004890

13 N13 HEIT0004891

14 N14 HEIT0004892

15 N15 HEIT0004894

16 N16 HEIT0004895

17 N17 HEIT0004893

18 N18 HEIT0004896

19 N19 HEIT0004908

20 N20 HEIT0004909

21 N21 HEIT0004910

22 N22 HEIT0004911 44/48

22 N22 HEIT0004911

23 N23 HEIT0003905

24 N24 HEIT0003906

25 N25 HEIT0003907

26 N26 HEIT0011391

27 N27 HEIT0011392

28 N28 HEIT0011393

29 N29 HEIT0011394

Ümbritseva piirkonna välisõhu kvaliteedi taseme muutumine pärast heiteallika töölerakendamist

Tegemist on töötava ettevõttega. Arvestades kasutatavate materjalide planeeritavat hulka ja nende kasutuse iseloomu, ei ole ette näha ümbritseva piirkonna välisõhu kvaliteedi taseme muutumist pärast heiteallika töölerakendamist.

Mudeldatud hajumisarvutuse kaardid Määruse nr 84 § 181 lõike 1 kohaselt koostatakse hajumiskaardid saasteainete kohta, mille arvutuslik sisaldus väljaspool käitise tootmisterritooriumi piiri on koosmõjus suurem kui 30% piirväärtusest või sihtväärtusest, mis on kehtestatud AÕKS § 47 lõike 1 ja 2 alusel. Hajuvusarvutusi ei teostatud saasteainete osas, mille heitkogus jääb alla 1 kg/a.

Manused Lisa 29: Peened_osakesed__PM10__1_aasta_kontsentratsioon.pdf

Lisa 30: Aromaatsed_susivesinikud_1_aasta_kontsentratsioon.pdf

Lisa 31: Aromaatsed_susivesinikud_1_tunni_kontsentratsioon.pdf

Lisa 32: Aromaatsed_susivesinikud_24_tunni_kontsentratsioon.pdf

Lisa 33: Peened_osakesed__PM10__24_tunni_kontsentratsioon.pdf

Lisa 34: Mangaan_ja_uhendid__umberarvutatuna_mangaaniks_24_tunni_kontsentratsioon.pdf

Lisa 35: Ksuleenid_ja_isomeerid_24_tunni_kontsentratsioon.pdf

Lisa 36: Ksuleenid_ja_isomeerid_1_tunni_kontsentratsioon.pdf

45/48

5.4.17. Järeldused ja ettepanekud

Välisõhku väljutatavate saasteainete otsesel mõõtmisel või arvutuslikult saadud õhukvaliteedi taseme maksimaalväärtuste vastavus atmosfääriõhu kaitse seaduse § 47 alusel kehtestatud saasteainete õhukvaliteedi piirväärtustele väljaspool tootmisterritooriumi ja käitist ümbritsevas piirkonnas olevate elumajade juures.

Tootmisterritooriumist väljaspool ja lähedal asuvate elamute juures ei esine õhukvaliteedi piirväärtuste ületamist.

Müra esinemisel hinnang atmosfääriõhu kaitse seaduse § 56 lõike 4 alusel kehtestatud välisõhus leviva müra normtasemetele vastavuse kohta

Käitise tegevusest põhjustab potentsiaalselt müra mehhaaniline abrasiivpuhastus liivaga või gritiga, lastimisest, lossimisest ning autotranspordist . Arvestades, et käitis asub sadamapiirkonnas, kus asub ka teisi sadamakäitisi (naaberkäitised toodud taotluse punktis 5.4.15 Fooniandmete kirjeldus (koosmõjusse kaasatavad käitised, seireandmed), siis ei ole võimalik eraldi hinnata käesoleva käitise müra mõju lähima elamu juures. Arvestades sarnaste ettevõtete tegevust mujal sadamates ning nendest tulenevat võimaliku müra, siis ei tekita käitise tegevus ülenormatiivseid müratasemeid. Korraga toimub ühe laeva lossimine või lastimine. Lastimine ja lossimine toimuvad kaide nr 5. ja nr 6. ääres. Lähimelamu (Emajõe tn 12a) asub kaist 140m kaugusel ja lähim elamu kaile nr 6. (Haapsalu mnt 8) asub kaist 120m kaugusel. Aluseks võttes Pärnu linna mürakaardi (kättesaadav lehel https://parnu.ee/failid/P2rnu_linna_myrakaart_Lisad.pdf) ja arvestades asjaolusid, et kaide nr 5 ja kai nr 6 ääres lastitakse ja lossitakse oluliselt väiksemaid (kuni kolm korda) aluseid, kui Pärnu sadama lõunapoolses osas, siis hinnatav müratase Ld ei ületa 65 dB laadimise või lossimise vahetusläheduses. Kaide ja elamute vähale jäävad honed ja rajatised (kai nr 6 ja Haapsalu mnt 8 vahele), mis oluliselt summutavad kaidel tehtavate lastimis ja lossimistöödest tulenevat võimalikku müra. Kai nr 5 ja Emajõe tn 12a vahel asub materjali ladustamise ala (Emajõe tn 12b), mis toimib müratõkkena. Arvestades olemasolevaid mürtõkkeid ei ületa hinnatav müratase elumajade juures päeval 55 dB ja öösel 45 dB.

Heiteallikad ja saasteained, mille osakaal on välisõhu saastatuse tekitamises suurim

Hajumisarvutuste tulemustest võib järeldada, et Pärnu Laevatehas AS sadama heiteallikatest väljutatavate saasteainete heitkogused ei põhjusta õhukvaliteedi piirväärtuste ületamist ja välisõhu maksimaalne arvutuslik saastatuse tase jääb alla piirväärtust. Kõrgeim kontsentratsioon piirväärtuse suhtes saavutatakse ksüleeni osas. Ksüleeni 24h kontsentratsiooniks osutub 80,123 ∑Cm µg/m3, mis moodustab 80,1% piirväärtusest. Taoline olukord võib esineda vaid juhul, kui mõlemad käitised kasutavad korraga ühel ja samal ajal kõrgeima ksüleenisisaldusega värve. Taoline olukord on aga vähetõenäoline ja seega on tulemus ülehinnatud.

Ettepanekud õhusaasteloaga kehtestatavate saasteainete heitkoguste kohta ning rakendatavate saasteainete heite, müra ning lõhnaaine esinemise vähendamise meetmete kohta

Ettepanek kehtestada õhusaaste heitkogused vastavalt koondabelis 5.6. toodud väärtustele.

Ettepanekud välisõhku väljutatavate saasteainete heitkoguste, lõhna, müra ja õhukvaliteedi omaseireks ning seirejaama asukohaks

Seire teostamise ettepanekut ei tehta.

46/48

5.4.18. Lisad

Ettepanekud saasteainete heitkoguste vähendamiseks ebasoodsate ilmastikutingimuste esinemise korral

Arvestades käitise asukohta, ümbritsevate kinnistute otsarvet ning nendel teostatavaid tegevusi ja elamualade kaugust käitisest, siis ettepanekud saasteainete heitkoguste vähendamiseks ebasoodsate ilmastikutingimuste esinemise korral puuduvad.

Informatsioon tegevusega kaasneda võiva muu keskkonnahäiringu kohta keskkonnaseadustiku üldosa seaduse § 3 tähenduses. St et ehk lisaks sellele, et tegevusega võib avalduda ebasoodne mõju eelkõige välisõhule, tuleb LHK projektis märkida (kui asjakohane) muud keskkonnahäiringud, mis võivad konkreetse tegevuse tagajärjel tekkida. Näiteks ebasoodne mõju inimese varale või kultuuripärandile.

Ei ole oodata muid ebasoodsaid mõjusid.

Muud heite vähendamise meetmed Tolmu leviku tõkestamiseks rakendab ettevõte järgmisi meetmeid: 1. Puistekaupade lastimist ja lossimist ei teostata, kui tuule keskmine kiirus on suurem kui 12 m/s. 2. Puistekaupade lossimisel ja lastimisel paigaldatakse laeva ja kai vahele kaldpind, mis tagab, et käideldav kaup ei satuks laeva ja kai vahele ja sealt edasi jõkke. 3. Toimub pidev teede, kaide ja laoplatside pidev perioodiline puhastamine. Laoplatsid puhastatakse peale seda, kui kaup on laoplatsilt lastitud laevale. Laoplatsi puhastamine võtab aega maksimaalselt kolm tundi. Kaide ja teede puhastamine toimub peale laeva lastimist või lossimist. Kaide ja teede puhastamine võtab aega kaks tundi. 4. Puhastustööde teostamisel kaetakse tööala presentkatetega tolmu leviku tõkestamiseks ning arvestatakse tuule kiirusega ja suunaga. 5. Puhastamisel eralduva tolmu vältimiseks niisutatakse kaid, teed või laoplatsi eelnevalt 6. Kraana greifer avatakse minimaalselt mitte rohkem 0,5 - 1 meetri kõrgusel kaubast. 7. Vastavalt vajadusel asetatakse lastimise ajaks vette poomid ja lastimise lõppedes kogutakse kokku vette sattunud kaup.

LHK projekti täiendavad andmed

LHK projekti lisad Lisa 37: Emajoe_22__22a__12b.pdf

Lisa 38: Kinnituskiri_Keskkonnaamet_2.pdf

Lisa 39: Register_406950.pdf

Lisa 40: Register_1798005.pdf

47/48

48/48

1

Lisa EELHINNANG

Keskkonnamõju hindamise vajalikkuse üle otsustamine keskkonnaloa muutmiseks ja

keskkonnamõju hindamise algatamata jätmine

Keskkonnaamet annab keskkonnamõju hindamise (edaspidi KMH) eelhinnangu arendaja

esitatud ja muu asjakohase teabe alusel ning lähtudes kavandatavast tegevusest, selle asukohast

ning eeldatavast keskkonnamõjust (keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi

seadus (edaspidi KeHJS) § 61 lg 3). Eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded on kehtestatud

keskkonnaministri 16.08.2017 määrusega nr 31 „Eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded“.

KeHJS § 3 lg 1 järgi hinnatakse keskkonnamõju, kui taotletakse tegevusluba või selle muutmist

ning tegevusloa taotlemise või muutmise põhjuseks olev kavandatav tegevus toob eeldatavalt

kaasa olulise keskkonnamõju. KeHJS § 6 lg 1 määrab ära olulise keskkonnamõjuga tegevused,

mille puhul algatatakse KMH ilma selle vajadust põhjendamata. KeHJS § 6 lg 2 määratleb ära

tegevusvaldkonnad, mille puhul otsustaja peab andma eelhinnangu selle kohta, kas

kavandataval tegevusel on oluline keskkonnamõju. KeHJS § 6 lg 4 kohaselt kehtestatakse

KeHJS § 6 lg-s 2 nimetatud tegevusvaldkondade täpsustatud loetelu Vabariigi Valitsuse

29.08.2005 määrusega nr 224 “Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju

hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu (edaspidi määrus nr 224).

Taotletav tegevus ei ole KeHJS § 6 lg 1 kohaselt olulise mõjuga tegevus, kuid määruse nr 224

§ 15 p 8 kohaselt kuulub antud tegevus valdkondade hulka, mille korral tuleb kaaluda

keskkonnamõju hindamise algatamise vajalikkust, kuna tegemist on sellise tegevusega, mis ei

ole otseselt seotud ala kaitsekorraldusega või ei ole selleks otseselt vajalik, kuid mis võib üksi

või koostoimes muu tegevusega eeldatavalt mõjutada Natura 2000 võrgustiku ala või kaitstavat

loodusobjekti. Seetõttu tuleb loa muutmise taotlusega planeeritavale tegevusele anda vastavalt

KeHJS § 6 lg-le 2 eelhinnang, selgitamaks, kas planeeritaval tegevusel on oluline

keskkonnamõju.

Eelhindamine teostatakse olemasolevate andmete põhjal ilma lisauuringuteta. Kavandatava

tegevuse korral on eelhindamisel võetud aluseks:

1) Aktsiaselts Pärnu Laevatehas keskkonnaloa nr L.ÕV.PM-56174 muutmise taotlus ja lubatud

heitkoguste (edaspidi LHK) projekt.

2) Menetlusega nr M-127421 seotud dokumendid

3) Nordic Shipyards Best Available Techniques (BAT)1

4) Lääne-Eesti vesikonna veemajanduskava 2022-20272

5) Veekogumite koondseisund 2023. aasta andmetel3

1 Nordic Council of Ministries. Nordic Shipyards Best Available Techniques (BAT), 2016. Kättesaadav

veebilehel: https://www.norden.org/en/publication/nordic-shipyards 2 Kättesaadav: https://kliimaministeerium.ee/veemajanduskavad-2022-2027#veemajanduskavade-do 3 Kättesaadav: https://keskkonnaportaal.ee/et/teemad/vesi/pinnavesi/pinnaveekogumite-seisundiinfo

(17.10.2024)

2

6) Veemajanduskavade meetmeprogramm 2022-20274

7) Settes ja/või elustikus akumuleeruvate prioriteetsete ainete sisalduse pikaajalise dünaamika

analüüs5

8) Pärnu linna asustusüksuse üldplaneering 2025+6

9) Pärnu linna üldplaneering 2035+ täiendatud eelnõud (november 2024 seisuga)7

10) Vana-Pärnu kaubasadama maa-ala detailplaneering

11) Emajõe tn 12a detailplaneering

12) Pärnu maakonna planeeringu teemaplaneering „Pärnu jõe ja kaldaala ruumilise arengu

perspektiiv ning seosed mereplaneeringuga“8

13) Pärnu sadama eeskiri9

14) Muinsuskaitse eritingimused Pärnu linna üldplaneeringule10

1. Kavandatav tegevus 1.1. Tegevuse iseloom ja maht

Aktsiaselts Pärnu Laevatehas (registrikood 10124004; aadress Pärnu maakond, Pärnu linn,

Pärnu linn, Emajõe tn 22, 80030; edaspidi ka ettevõte või käitaja) esitas 19.02.2024

Keskkonnaametile keskkonnaloa nr L.ÕV.PM-56174 muutmise taotluse ja lubatud heitkoguste

(edaspidi LHK) projekti (taotluse viimane versioon on registreeritud keskkonnaotsuste

infosüsteemis KOTKAS 13.05.2025 dokumendina nr DM-127421-57; edaspidi taotlus).

Ettevõte taotleb keskkonnaloa muutmist seoses sooviga tegeleda Pärnu maakonnas Pärnu linnas

Pärnu linnas Emajõe tn 22 (registriosa number 1798005, katastritunnus 62501:042:0010,

Emajõe tn 22 kinnistu), Emajõe tn 22a (registriosa number 2236805, katastritunnus

62501:042:0001, Emajõe tn 22a kinnistu) ja Emajõe tn 12b (registriosa number, katastritunnus

62501:001:0156, Emajõe tn 12b kinnistu) kinnistutel (edaspidi ka kui käitis) lisaks laevade ja

paatide remondile ka puistematerjali (killustik, hakkpuit, teravili, klaasipuru) käitlemisega,

mistõttu soovitakse keskkonnaloale lisada rida uusi heiteallikaid. Käitis asub vahetult Pärnu jõe

4 Kättesaadav: https://kliimaministeerium.ee/veemajanduskavad-2022-2027#meetmeprogrammi-doku

(17.10.2024) 5 Keskkonnaagentuur, 2020. Settes ja/või elustikus akumuleeruvate prioriteetsete ainete sisalduse pikaajalise

dünaamika analüüs 6 Pärnu Linnavalitsuse Planeerimisosakond, 2021. Pärnu linna asustusüksuse üldplaneering 2025+,

https://parnu.ee/linnakodanikule/planeerimine-ehitus/planeeringud/uldplaneeringud2/yldplaneering2025

(17.03.2025) 7 https://experience.arcgis.com/experience/4ed3658ecb2d4d14a453d8698fab2c9b/page/Dokumendid/

(17.03.2025) 8 Rahandusministeerium, 2023. Pärnu jõe ja kaldaala ruumilise arengu perspektiiv ning seosed

mereplaneeringuga. Seletuskirja eelnõu. 9 https://parnusadam.eu/pdf/SADAMA-EESKIRI-SADAMAREGISTER.2020.pdf (17.03.2025)

10 Hansen, L., 2018 ” Muinsuskaitse eritingimused Pärnu linna üldplaneeringule”, kättesaadav:

https://parnu.sharepoint.com/sites/Avalikudhiskaustad2/Shared%20Documents/Avalikud%20kaustad/Planeerimi

sosakond/%C3%9Cldplaneeringud/%C3%9Cldplaneering%202025+,%20joonised/Lisamaterjalid/Abimaterjal_

Muinsuskaitse%20eritingimused_2018.pdf?CT=1742212138106&OR=ItemsView (17.03.2025)

3

(VEE1123500) kaldal. Keskkonnaloa muutmise taotlusega taotletakse ka Emajõe tn 22

kinnistult sademevee suublasse juhtimist.

Ettevõtte põhitegevuseks on enda või renditud kinnisvara üürileandmine ja käitus (EMTAK

kood 68201). Ettevõte tegeleb käitises laevade ja paatide remontimisega ning soovitakse

tegeleda kaidel nr 5 ja 6 ka puistematerjali (killustik, hakkpuit, teravili ja klaasipuru) lastimise

ja lossimisega. Killustikku lossitakse laevadelt aastas kokku 100 000 m3. Teravilja lastitakse

aastas kokku 50 000 m3, hakkpuitu lastitakse aastas kokku 100 000 m3 ja klaasipuru lastitakse

ja lossitakse 20 000 t/a ja 20 000 t/a. Teraviljasaadused lastitakse otse laeva. Hakkpuitu,

killustikku ja klaasipuru hoiustatakse ka laoplatsidel. Kaup saabub sadamasse laeva või

praamiga.

Laevade remonttööd hõlmavad järgmisi tegevusi: laevade puhastamine liivapritsi või gritiga,

keevitustööd ning värvimistööd. Teostatakse ka laevade lõikustöid gaasilõikusega. Kai ääres

seisvaid laevu ei remondita ega hooldata. Enne laevade remonditööde alustamist tõmmatakse

laev veest mööda slipiteed kuivdokki, mis asub u 100 m veepiirist asfalteeritud platsil. Väikesed

paadid ja kaatrid tõstetakse kuivdokki tõstuki või kraanaga. Kuivdokis remonditavate laevade

maksimaalne pikkus on 45 m.

Käitises planeeritakse kasutada kuni 15,166 t kemikaale aastas, millest eraldub kuni 4,543 t

lenduvaid orgaanilisi ühendeid. Pindade katmist teostatakse kuni 2860 h/a. Laevade

puhastamiseks kasutatava griti kogus aastas on maksimaalselt 35 t ja liiva kogus maksimaalselt

35 t. Tööaeg kokku pinna puhastamisel on 467 h/a. Keevitustraadi kulu aastas on kuni 2 t ja

keevitustöid teostatakse aastas maksimaalselt 1200 h/a.

Emajõe tn 22 kinnistul asub sademevee kogumiskaev (kaevu koordinaadid X:6471896,56,

Y:528142,10), millest juhitakse sademevesi II-klassi õlipüüdurisse (koordinaatidel X:

6471893,67, Y:528156,80) ning edasi läbi sademevee väljalasu Pärnu jõkke. Õlipüüdur on

paigaldatud 7 aastat tagasi ning viimati on hooldus tehtud 07.11.2024.

1.2. Tegevuse seostest asjakohaste strateegiliste planeerimisdokumentidega ning

lähipiirkonna praeguste ja planeeritavate tegevustega

Ettevõtte tootmisterritoorium asub Pärnu maakonnas Pärnu linnas aadressidel Emajõe tn 22

(sihtotstarve 100% tootmismaa), Emajõe tn 22a (sihtotstarve 60% tootmismaa, 40% ärimaa) ja

Emajõe tn 12b (sihtotstarve 100% tootmismaa).

Emajõe tn 22 kinnistu asub Pärnu sadama maa-alal. Pärnu sadam (sadama kood EEPRN)11 on

olemasolev sadam ning kavandatavate töödega (keskkonnaloa muutmise aluseks olevad

tegevused) seoses ei plaanita uute vesiehitiste rajamist.

Emajõe tn 22 ja Emajõe tn 22a kinnistutel on kehtiv detailplaneering (Pärnu Linnavolikogu

21.12.2000 otsus nr 101), mille kohaselt tuleb sadamaaladel erilist tähelepanu pöörata jõe- ja

merevee kaitsele. Kruntide haljastusprotsent peab olema vähemalt 20%.

Emajõe tn 12b kinnistul kehtib Emajõe tn 12a detailplaneering (Pärnu Linnavolikogu

19.06.2014 otsus nr 57), mis jagas Emajõe tn 12a kinnistu kolmeks eraldi kinnistuks. Üheks

11 https://www.sadamaregister.ee/sadam/370

4

uueks kinnistuks sai Emajõe tn 12b. Detailplaneering sätestab, et antud kinnistule on

hoonestusalale ette nähtud ehitada varjualune ladustatavate kaupade ja inventari tarbeks

(korrektne ja elamukruntide suunas kinnist seinaosa või seinaosasid omav), müra levik

naaberkinnistute suunas tuleb takistada müratõkkeseinaga (2,5 m kõrgune), materjaliks

kasutada tihedat puitlaudist. Planeering näeb ette istutada juurde haljastust. Tagada tuleb 20%

haljastuse nõue, millest omakorda 60% peab moodustama kõrghaljastus. Säilib kohustus

olemasolevate puude säilitamiseks (käesoleval hetkel kinnistul haljastus, sh kõrghaljastus,

puudub). Tagada tuleb kehtivates normatiivdokumentides määratud müra normatiivtase.

Detailplaneeringu kohaselt ei ole ümarpalgi, lahtise saepuru ega muude tuleohtlike materjalide

ladustamine kinnistul lubatud.

Käitise tootmisterritoorium paikneb Pärnu kinnismälestise reg nr 11791 alal. Emajõe tn 12b

kinnistul kehtiva detailplaneeringu kohaselt kehtib maa-alal muinsuskaitseline kitsendus, et

enne ehitiste projekteerimist on vajalik arheoloogiliste uuringute läbiviimine.

Ettevõtte tootmisterritooriumil kehtib Pärnu linna asustusüksuse üldplaneering 2025+, milles

on käitise kinnistu juhtotstarbeks määratud sadamate maa-ala (Ls). Üldplaneeringu kohaselt

tuleb sadama-alade arendamisel eesmärgiks seada sadamate tegevusest põhjustatud

keskkonnahäiringute (müra, tolm, vibratsioon jms) kandumise vältimine ümbritsevale elu- ja

puhkekeskkonnale ning sadamaalade visuaalne sobitamine ümbritsevasse keskkonda.

Sadamast tulenevad keskkonnahäiringud ei tohi kahjustada puhkemajandust. Uute tegevuste

kavandamisel sadama lähistele tuleb arvestada sadamast lähtuvate keskkonnahäiringutega.

Eelhinnangu koostamise ajal on koostamisel Pärnu linna üldplaneering 2035+ (algatatud Pärnu

linnavolikogu 21.06.2018 otsusega nr 63 “Pärnu linna üldplaneeringu ja keskkonnamõju

strateegilise hindamise algatamine”), mille täiendatud eelnõu koondkaardi (november 2024

seisuga) kohaselt asub käitis sadama maa-alal (Ls). Sadama maa-ala on veesõidukite

sildumiseks kohandatud ja sadamateenuse osutamiseks kasutatav piirkond, kus asuvad sadama

sihtotstarbeliseks kasutamiseks vajalikud ehitised. Sadamas toimuv tegevus peab arvestama

ümbritseva maakasutusega ning tagama sujuva ülemineku erineva maakasutusega alade vahel.

Vajadusel tuleb ette näha kaitsehaljastus, et vähendada häiringute kandumist ümbritsevatele

aladele. Piirete kavandamise vajadus määratakse igal üksikjuhul eraldi, lähtudes ohutusest,

kruntide funktsionaalsest kasutusest ja ümbritsevast linnaruumist.

Eelhinnangu tegemise ajal on koostamisel Pärnu maakonna planeeringu teemaplaneering

„Pärnu jõe ja kaldaala ruumilise arengu perspektiiv ning seosed mereplaneeringuga“ ja selle

keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõude kooskõlastamine. Teemaplaneeringu

seletuskirja lk 19 ja lk 75 kohaselt tuleb Vana-Pärnu piirkonnas arvestada kaubasadama

arenguvajadustega. Kaubasadama mõjupiirkonnas uute tegevuste kavandamisel tuleb arvestada

sadamast lähtuvate keskkonnahäiringutega ja rakendada vajadusel leevendavaid meetmeid.

Kaubasadamas toimuv tegevus peab arvestama piirkonnas juba välja kujunenud maakasutust ja

ning keskkonnahäiringutega ei tohi kahjustada olemasolevat puhke- ja elukeskkonda.

Aktsiaseltsi Pärnu Laevatehase tegevuse seos lähipiirkonna tegevustega seisneb muuhulgas

ühel tootmisterritooriumil ja sellest väljaspool paiknevate heiteallikate koosmõjus. Käitise

mõjupiirkonda jäävad ettevõtete ARC Repair OÜ, AS Pärnu Sadam ja Gren Eesti AS

heiteallikad. Atmosfääriõhu kaitse seaduse § 10 kohaselt ei tohi õhukvaliteedi piirväärtusi

ületada. Aktsiaseltsi Pärnu Laevatehas taotluse kohaselt on kõikide saasteainete puhul

keskkonnaministri 27.12.2016 määruses nr 75 „Õhukvaliteedi piir- ja sihtväärtused,

5

õhukvaliteedi muud piirnormid ning õhukvaliteedi hindamispiirid“ kehtestatud heite

piirväärtused väljaspool tootmisterritooriumi tagatud.

1.3. Ressursside, sealhulgas loodusvarad, nagu maa, muld, pinnas, maavara, vesi ja

looduslik mitmekesisus, näiteks loomastik ja taimestik, kasutamisest.

Planeeritava tegevuse eesmärk ei ole ressursi saamine. Käitise territooriumil ei esine

loodusvarasid. Käitises toimuvatel lastimis- ja lossimistöödel ei kasutata eraldi ressursina

maad, mulda, pinnast, muud maavara, vett ega loomastikku või taimestikku. Laevade

remontimisel ja hooldamisel kasutatakse aastas kuni 35 tonni liiva, kuni 35 tonni gritti, ja kuni

2 tonni keevitustraati. Tegevusega ei ole ette näha mõju looduslikule mitmekesisusele.

1.4. Tegevuse energiakasutusest

Energiakulud on seotud kasutatava tehnikaga. Kasutatavad seadmed kasutavad elektrienergiat.

Energiakasutus viiakse miinimumini, kasutades töödeks sobivaimat tehnikat. Põletusseadmeid

ja nende kütuseid käitise tegevuses ei kasutata.

1.5. Tegevusega kaasnevatest teguritest, nagu heide vette, pinnasesse ja õhku ning müra,

vibratsioon, valgus, soojus, kiirgus ja lõhn

Käitis ei ole oluline soojusreostuse allikas. Kavandatav tegevus ei ole ioniseeriva kiirguse

allikas.

1.5.1. Heited õhku

Käitise tegevuse käigus eraldub õhku järgnevaid saasteaineid: lämmastikdioksiid,

süsinikmonooksiid, mangaan ja ühendid, ümberarvutatuna mangaaniks, tahked osakesed (PM-

sum), peened osakesed (PM10), eriti peened osakesed (PM2,5) ning mittemetaansed lenduvad

orgaanilised ühendid (edaspidi NMVOC) sh etüülbenseen, tolueen, propanoolid ja ksüleenid.

Saasteainete heitkogused ning nende arvutamise metoodikad ja valemid on täpsemalt

kirjeldatud LHK projektis (registreeritud keskkonnaotsuste infosüsteemis KOTKAS

26.02.2025 dokumendina nr DM-127421-35).

Mõju välisõhule ja õhukvaliteedile, sh koosmõju teiste ettevõtetega, on hinnatud aktsiaseltsi

Pärnu Laevatehas keskkonnaloa muutmise taotlusmaterjalides. Taotlusmaterjalide kohaselt ei

ületa ühegi saasteaine arvutuslik kontsentratsioon välisõhus keskkonnaministri 27.12.2016

määrusega nr 75 „Õhukvaliteedi piir- ja sihtväärtused, õhukvaliteedi muud piirnormid ning

õhukvaliteedi hindamispiirid“ saasteainele kehtestatud piir- ega sihtväärtust.

Heiteallikate koosmõju hindamisel on hajumisarvutuse piirkonnana käsitletud

keskkonnaministri 27.12.2016 määruse nr 84 „Õhukvaliteedi hindamise kord“ § 17 lg 7

piirkonda, mis ulatub 500 m kaugusele käitise heiteallikatest. Käitise arvestuslikku

mõjupiirkonda jäävad järgmiste ettevõtete heiteallikad:

1. ARC Repair OÜ (registrikood 14709073; keskkonnaluba nr KL-519256)

2. AS Pärnu Sadam (registrikood 11385865; keskkonnaluba nr L.ÕV/329474)

3. Gren Eesti AS (registrikood 12114252; keskkonnaluba nr L.ÕV/326771)

6

Taotlusmaterjalides esitatud saasteainete hajumise arvutusliku hindamise tulemused näitasid,

et käitaja tegevusega ei ületata koosmõjus teiste käitiste heiteallikatega ühegi saasteaine osas

väljaspool käitise tootmisterritooriumi piiri õhukvaliteedi piirväärtusi (edaspidi ka ÕPV).

Käitiste heiteallikatest välisõhku väljutatavatest saasteainetest on suurima mõjuga

õhukvaliteedile ksüleenid ja isomeerid, mille ühe tunni keskmine õhukvaliteedi tase võib

väljaspool käitise tootmisterritooriumi küündida kuni 234,789 µg/m3, mis moodustab 78,3%

ksüleenidele kehtestatud ühe tunni keskmise õhukvaliteedi piirväärtusest (ÕPV1). Ksüleenide

ja isomeeride 24 tunni keskmine õhukvaliteedi tase väljaspool tootmisterritooriumi on kuni

79,079 µg/m3, mis moodustab 79,1% vastavast õhukvaliteedi piirväärtusest (ÕPV24). Selline

olukord võib esineda vaid juhul, kui nii Pärnu Laevatehase kuivdokis kui ka ARC Repairi

ujudokis kasutatakse korraga ühel ja samal ajal kõrgeima ksüleeni sisaldusega värve. Tegemist

on pigem vähetõenäolise ja harva esineva olukorraga, mis ei iseloomusta tavapärast

õhukvaliteedi taset. Teiste saasteainete ja keskmistamisaegade puhul jäävad õhukvaliteedi

tasemed väljaspool tootmisterritooriumi alla 50% vastavast piir- või sihtväärtusest.

1.5.1.1. Lõhn

Lõhnaainete esinemist reguleerib kliimaministri 14.07.2023 määrus nr 37 „Lõhnaaine

esinemise hindamise kord, hindamisele esitatavad nõuded ja lõhnaaine esinemise

häiringutasemed”. Lõhnaainetele on kehtestatud häiringutase, mis on seotud lõhnaainete ajalise

esinemisprotsendiga aasta lõikes, milleks on 15% aasta lõhnatundidest. See tähendab, et

lõhnaainete kontsentratsiooni loetakse häirivaks, kui lõhnaaine kontsentratsioonil 0,25 OU/m3

ületatakse 15% aasta lõhnatundidest.

Käitaja LHK projektis on antud hinnang lõhnaaine võimaliku esinemise kohta, mille kohaselt

käitis kasutab oma töös kemikaale ja värvitavad pinnad on suured. Seega on võimalik, et

kemikaalide koostoimes võib ebasoodsatel ilmastikutingimustel tekkida ebameeldiv lõhn.

Sadama territooriumil hoiustatakse ja laetakse laevadele puiduhaket. Puidust erituvat

puidulõhna võib levida sadama territooriumilt puiduhakke laadimisel ja puiduhakke

hoiustamisel. Puiduhaket ei hoiustata sadamas niikaua, et puiduhake võiks rikneda ja eritada

puidu käärimisest tulenevat lõhna. Arvestades puidu laadimisaega 120 h/a, on puidu lõhna levik

teoreetiliselt võimalik 1,4 % aastatundidest. Arvestades käitise paiknemist elamualade suhtes

ning avatust tuultele on ebatõenäoline lõhnahäiringu esinemine ulatuses, mis võiks ületada

lõhna häiringutaset.

1.5.1.2. Müra

Välisõhus leviva müra hindamist reguleerib atmosfääriõhu kaitse seadus ja müra normtasemeid

sama seaduse § 56 lg 4 alusel kehtestatud keskkonnaministri 16.12.2016 määrus nr 71

„Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise

meetodid” (edaspidi määrus nr 71). Käitise tootmisterritooriumi läheduses asuvad elamu maa-

alad on määruse nr 71 mõistes II kategooria alad. Tööstusmüra piirväärtused II kategooria

aladel on päeval 60 dB ja öösel 45 dB.

Taotluse kohaselt põhjustavad müra mehhaaniline abrasiivpuhastus liivaga või gritiga,

lastimine, lossimine ning autotransport. Taotlusele on lisatud mürahinnang, milles modelleeriti

käitise tegevuse tõttu leviva tööstusmüra tasemeid naabruses paiknevatel kinnistutel.

Modelleeringust ilmnes, et tööstusmüra võib põhjustada elamumaa kinnistu piiril

müratasemeid, mis võivad ulatuda päeval kuni 59,0 dB-ni, Emajõe tn 12b kinnistul asuva

7

varjualuse olemasolul kuni 54,3 dB-ni. Öisel ajal töid ei tehta. Seega ulatuvad elamumaa

kinnistuteni müratasemed, mis ei ületa määruses nr 71 lubatud II kategooria päevast

tööstusmüra piirväärtust.

1.5.2. Heide vette

Puistekaupade lastimisel ja lossimisel võib sattuda puistekaupa vette (Pärnu jõkke), samuti võib

puistekaupade käitlemisel tekkiv tolm kanduda tuulega Pärnu jõkke ning suurendada seeläbi

heljumi kontsentratsiooni vees. Heljumi kõrgenenud sisaldus vähendab veesamba läbipaistvust

(Secchi sügavust) ja põhjustab kehvemaid valgusolusid. Valgusolud ja läbipaistvus mõjutavad

Pärnu jõe elustiku kujunemist veesambas ning ka päikesevalguse jõudmist jõe sügavamatesse

kihtidesse. Samuti võib puistekauba Pärnu jõkke jõudmine suurendada vee toitainete sisaldust.

Emajõe tn 22 kinnistu asukohast suubub Pärnu jõgi u 2,3 km pärast Pärnu lahte (VEE3445000),

mistõttu võivad eelnimetatud protsessid toimuda vähemal määral ka Pärnu lahes.

Laevade remontimiseks kasutatav kuivdokk asub Pärnu jõe kaldast u 100 m kaugusel. Laevade

puhastamiseks kasutatakse nii kuiva liiva/gritti, kui ka märga liiva/märga gritti. Märja liiva või

griti kasutamine (liiv+vesi või gritt+vesi) võimaldab vähendada tekkiva tolmu hulka. Kasutatud

liiv/gritt tõstetakse labidaga konteinerisse ja antakse üle jäätmekäitlejale. Laevade remondiplats

koristatakse koheselt pärast puhastustööde lõpetamist. Laeva remonditööde käigus heitvett ei

teki. Samuti ei teki heitvett puistekaupade lastimise, lossimise ja ladustamise käigus.

Käitises tekkinud sademevesi imbub osaliselt pinnasesse, osaliselt kogutakse sademevesi

Emajõe tn 22 kinnistul asuvasse sademevee kogumiskaevu (kaevu koordinaadid X:6471896,56,

Y:528142,10). Sademevee kogumiskaevust juhitakse sademevesi II-klassi õlipüüdurisse

(koordinaatidel X: 6471893,67, Y:528156,80) ning edasi läbi sademevee väljalasu Pärnu jõkke.

Käitises laevade remontimisega ning puistekaupade lastimise, lossimise ja ladustamise käigus

ning sademevee Pärnu jõkke juhtimisega võivad Pärnu jõkke sattuda liiva, griti, värvi ja

puistematerjali osakesed ning ohtlikud ained (naftasaadused, õli, tribüültina ühendid). Õli ja

naftasaaduste eemaldamiseks sademeveest on paigaldatud sademeveelaskme ette II-klassi

õlipüüdur. Lisaks tuleb minimeerida lenduvate tolmu- ja värviosakeste sattumist vette ning

vältida vette sattunud tolmu- ja värviosakeste kandumist tööpiirkonnast eemale Pärnu jõkke

ning kaugemale merealale.

1.5.3. Heide pinnasesse

Käitise territoorium on valdavas osas kaetud kõvakattega. Kuigi Emajõe tn 22 kinnistul asub

sademevee kogumiskaev, imbub sademevesi pinnasesse kohtades, kus kõvakate puudub. Seega

võib kavandatava tegevusega kaasneda sademeveega seotud puistematerjali osakeste või

laevade remontimise käigus sadenenud osakeste heide pinnasesse.

1.5.4. Vibratsioon

Vibratsiooni võivad tekitada sadama territooriumil liiklevad tõstukid puistematerjali laadimisel

ja autotransport puistematerjali transportimisel sadama territooriumile. Arvestades laaditavate

materjalide kogust, tõstukite ja autotranspordi liikumise tihedust, ei ole transpordist tulenev

vibratsioon pidev ja ei ületa eeldatavasti Emajõe tänaval Pärnu ja Haapsalu maanteel Pärnu

autotranspordist tulenevat tavapärast vibratsiooni taset.

8

1.5.5. Valgusreostus

Käitises öösel tegevusi ei toimu. Sellegipoolest võib tekkida olukordi, kus laev jääb ööseks

sadamasse seisma. Kui laev jõuab õhtul sadamasse, siis enamus juhtudel ei hakata öösel laeva

lossima, vaid seda tehakse hommikul. Turvalisuse kaalutlustel ei ole laevade puhul võimalik

öösel valgust välja lülitada. Ka tootmisterritooriumil on ette nähtud öine valgustamine.

Prožektoreid sadamaalal öösiti ei kasutata.

1.6. Tegevusega tekkivad jäätmed ja nende käitlemine

Kavandatava tegevusega ei kaasne olulist jäätmeteket. Laevade puhastamisel kasutatud gritt

või liiv (maksimaalne kogus aastas 35 tonni) kogutakse kokku ning antakse üle vastavat

jäätmeluba omavale ettevõttele. Värvimise käigus värvi ja lahusti jäägid ning taara antakse üle

vastavat luba omavale ettevõttele. Jäätmete kogumise, veo, hoidmise, taaskasutamise ja

kõrvaldamise korraldus, nende tegevustega seotud tehnilised nõuded ning jäätmetest tervisele

ja keskkonnale põhjustatud ohu vältimise või vähendamise meetmed on sätestatud Pärnu

Linnavolikogu jäätmehoolduseeskirjaga.

1.7. Tegevusega kaasnevate avariiolukordade esinemise võimalikkus, sealhulgas heite

suurus

Käitises ei ole kavandatud keskkonnaohtlikke rajatisi ega tegevusi. Seega ei eeldata

kavandavast tegevusest tulenevate olulise keskkonnamõjuga avariiolukordade võimalikkust.

Avariiolukorrad võivad esineda eelkõige seoses kasutatava tehnikaga. Sadamas kasutatavatel

seadmetel võib tekkida tehniline rike, mille käigus võib õli või kütus sattuda pinnasesse või

Pärnu jõkke. Rikete vältimiseks tuleb kasutada kaasaegseid ja töökorras seadmeid. Kokku

kogutud sademevee puhastamiseks kasutatakse II-klassi õlipüüdurit, mida tuleb perioodiliselt

hooldada, et õlipüüduri töökindlus oleks tagatud. Viimane hooldus tehti taotluse kohaselt

07.11.2024. Võimaliku õli või kütuselekke likvideerimiseks peab olema varutud piisaval hulgal

absorbenti. Avariide vältimiseks tuleb pidevalt jälgida masinate tehnilist korrasolekut. Vältida

tuleb kütte ja määrdeainete sattumist maapinnale ja vette.

Võimalikuks riskiallikaks on puistekaupade (killustik, hakkpuit, teravili, klaasipuru) sattumine

Pärnu jõkke. Sellega kaasnevate tagajärgede likvideerimiseks peavad ettevõttel olema vajalikud

vahendid ja välja töötatud kava õnnetusjuhtumite korral.

Kõige efektiivsem viis avariide mõju vältimiseks on reostuse ennetamine. Vastavalt Pärnu

sadama eeskirjale on kõik sadamas tegutsevad isikud ja ettevõtjad kohustatud:

1) tagama nende kasutuses olevatel territooriumitel, kaidel, hoonetes ja rajatistes puhtuse ja

heakorra;

2) täitma keskkonnakaitse nõudeid tulenevalt kehtivatest õigusaktidest, konventsioonidest ja

AS-i Pärnu Sadam kvaliteedi- ja keskkonnajuhtimissüsteemi (ISO 9001:2008 ning ISO

14001:2005) nõuetest;

3) vältima reostuse, mh määrde- ja hüdraulikaõlide, diislikütuse, laevade kütuse, õliste jääkide

ja laevade masinaruumi pilsivee sattumist sadamaalale (avastatud reostusest või avariist teatada

koheselt vanemstividorile ja tööde juhile);

4) likvideerima viivitamatult sadamaalale sattunud reostuse.

Pärnu sadama eeskirja järgi on sadam varustatud reostuse lokaliseerimiseks ja likvideerimiseks

9

vajalike tehniliste vahenditega.

1.8. Tegevuse seisukohast asjakohaste suurõnnetuste või katastroofide ohust, sealhulgas

kliimamuutustest põhjustatud suurõnnetuste või katastroofide ohust teaduslike andmete

alusel

Planeeritava tegevusega ei kaasne eeldatavalt suurõnnetuste või katastroofide tekke ohtu.

2. Kavandatava tegevuse asukoht ja mõjutatav keskkond

2.1. Olemasolev ja planeeritav maakasutus ning seal toimuvad või planeeritavad

tegevused

Kavandatav tegevus toimub Pärnu linnas Emajõe tn 22 kinnistul (katastritunnus

62501:042:0010). Emajõe tn 22 kinnistu juhtotstarve on 100% tootmismaa.

Tootmisterritooriumist põhja poole jäävad ärimaa 45%, tootmismaa 40% ja üldkasutatava maa

15% sihtotstarbega Haapsalu mnt 2 maaüksus (kinnistu number 2236905, katastritunnus

62501:042:0009), 100% transpordimaa Haapsalu maantee T11 (kinnistu number 20981450,

katastritunnus 62401:001:1112) ning 100% tootmismaa Haapsalu mnt 10 (kinnistu number

142305, katastritunnus 62501:042:0310). Lääne suunas piirneb käitis 100% tootmismaaga

Emajõe tn 14a (kinnistu number 2758705, katastritunnus 62501:042:5490) ja 100%

elamumaadega Haapsalu mnt 8 (korteriomand, katastritunnus 62501:042:0008), Emajõe tn 12a

(kinnistu number 1770405, katastritunnus 62501:001:0155), Emajõe tn 14 (kinnistu number

330005, katastritunnus 62501:042:1540), Emajõe tn 16 (kinnistu number 965305,

katastritunnus 62501:042:4940), Emajõe tn 18 (kinnistu number 403505, katastritunnus

62501:042:1900) Emajõe tn 20 (kinnistu number 398305, katastritunnus 62501:042:1910) ja

100% transpordimaaga Emajõe tänav (kinnistu number 2731305, katastritunnus

62501:042:0011), mis on kohalik tee. Käitisest lõuna poole jääb 100% tootmismaa

Kaubasadama tee 2 (kinnistu number 2731805, katastritunnus 62501:042:0016). Käitisest ida

pool paikneb 100% veekogude maa maaüksus Pärnu jõgi L1 (kinnistu number 2811205,

katastritunnus 62520:001:0004).

Puistekaupade lastimise ja lossimisega tegeletakse kahel kail - kai nr 5 heiteallikas V2-1 ja kai

nr 6 heiteallikas V3-1 (vt joonis 1). Killustikku ja klaasipuru ladustatakse laoplatsidel V2-2 ja

V3-2, hakkpuitu üksnes laoplatsil V3-2. Teravili lastitakse otse laeva.

10

Joonis 1. Ettevõtte käitise territoorium Pärnu sadamas12.

Sadamaregistri13 andmetel asuvad käitises kaks statsionaarset kaid – nr 5 ja nr 6, mis on

remondi- ja kaubakaid (vt joonis 1 ja tabel 1).

Tabel 1. Pärnu sadama kaid14.

Lähim elamu (Emajõe tn 12a kinnistu) jääb tootmisterritooriumi piirist u 10 m kaugusele ning

lähimast heiteallikast (V2-2 kai nr 5 puistekaupade ladustamine ja laadimine) u 20 m kaugusele

lääne suunda.

Puistekaupade käitlemisega (laadimine, ladustamine, lastimine, lossimine) alustamine ei ole

maakasutuse muutumine viisil, mis eeldaks tootmisterritooriumi hetkel kehtiva maakasutuse

juhtotstarbe (sadamate maa-ala (Ls)) muutmist.

12 https://parnusadam.eu/hea-teada/ Lisa 1 Sadama akvatooriumi ja kaide plaan 13 https://www.sadamaregister.ee/sadam/370 14 Pärnu sadama eeskiri

11

Maakasutuse kohta on Keskkonnaametil piisavalt informatsiooni, et jätta KMH algatamata.

2.2. Alal esinevad loodusvarad, sealhulgas maa, muld, pinnas, maavara, vesi ja looduslik

mitmekesisus, nende kättesaadavus, kvaliteet ja taastumisvõime

Põhjavesi

Põhjavee kaitstuse kaardi (1:400 000) järgi asub käitis suhteliselt kaitstud põhjaveega alal, kus

põhjavesi on suhteliselt hästi looduslikult kaitstud maapinnalt lähtuva punkt- või hajureostuse

suhtes.

Käitise territooriumist u 70 m kaugusel läänes asuvad puuraugud PRK0054182, PRK0054183

ja PRK0054184. Tegemist on kinnise soojussüsteemi puuraukudega. Puuraugud PRK0054182,

PRK0054183 ja PRK0054184 on 135 m sügavad ning avavad Silur-Ordoviitsiumi

põhjaveekihti. Kõigi kolme puuraugu läbilõike järgi lasub Silur-Ordoviitsiumi põhjaveekihil 5

m paksune liivakiht, 13 m paksune savikiht ning 4 m paksune moreenikiht. Tulenevalt

veeseaduse § 68 lg 3 p-st 4 on põhjaveekiht looduslikult suhteliselt kaitstud, kui põhjaveekihil

lasub üle 20 m paksune moreenikiht või üle 5 m paksune savi- või liivsavikiht. Seega on ka

puuraukude PRK0054182, PRK0054183 ja PRK0054184 läbilõikest tulenevalt piirkonnas

tegemist suhteliselt kaitstud põhjaveega alaga.

Pinnavesi

Käitis asub Pärnu jõe kaldal, mis suubub u 2,3 km pärast Pärnu lahte (VEE3445000). Pärnu

jõgi ja Pärnu laht kuuluvad Lääne-Eesti vesikonna Pärnu alamvesikonda. Pärnu jõgi kuulub

kavandatavas piirkonnas Pärnu_3 (Pärnu Käru jõest suudmeni, veekogumi kood 1123500_3)

veekogumisse. Keskkonnaministri 07.10.2022 käskkirjaga nr 1-2/22/357 kinnitatud Lääne-

Eesti vesikonna veemajanduskava aastateks 2022-2027 (edaspidi VMK) alusel tehtud

veekogumite koondseisundiinfo 2023. aasta andmetel on Pärnu_3 veekogumi ökoloogiline

seisund hea ja keemiline seisund halb, mistõttu on Pärnu_3 veekogumi 2023. aasta

koondseisund hinnatud halvaks. Pärnu_3 veekogumi koondseisund on olnud halb alates 2012.

aastast, olles vaid 2016. aastal kesine.

Pärnu_3 veekogumi halb keemiline seisund on määratud 2023. aasta seiretulemuste põhjal.

Halva keemilise seisundi näitajatena on nimetatud kaadmium (Cd) ja elavhõbe (Hg) elustikus,

varasemast benso(a)püreen vees (2020), tributüültina (TBT) settes (2020) ja

bromodifenüüleetrid (PBDE) elustikus (2020). VMK meetmeprogrammis 2022-2027 Pärnu_3

veekogumile meetmeid seatud ei ole.

Käitise asukohast suubub Pärnu jõgi u 2,3 km pärast Pärnu lahte, mis moodustab Pärnu lahe

rannikuveekogumi (rannikuveekogumi kood EE_13). Pärnu lahe rannikuveekogumi

koondseisund on vastavalt veekogumite koondseisundiinfo 2023. aasta andmetele halb,

sealjuures on nii ökoloogiline seisund kui ka keemiline seisund halb.

Halva ökoloogilise seisundi määramisel on aluseks võetud 2023. aasta seire tulemused ning

mitteheade näitajatena on nimetatud klorofüll-a, kõrgemate taimede sügavusleviku ja

oportunistlike liikide osakaalu indeks, üldlämmastik (seireaasta keskmine) ja vee läbipaistvus

Secchi ketta järgi. Mittehea ökoloogilise seisundi põhjustena on nimetatud eutrofeerumist ja

looduslikku põhjust.

12

Pärnu lahe rannikuveekogumi halb keemiline seisund on määratud 2022. aasta seire tulemuste

põhjal ning halba seisundit põhjustavaks näitajaks on Hg sisaldus kalades.

VMK meetmeprogrammis 2022-2027 on Pärnu lahe rannikuveekogumi koormusena nimetatud

sadamad, millele on seatud kaks meedet:

1) Veekaitse nõuete täitmine sadamates - sadamaseaduse ja veeseaduse nõuete täitmine

sadamates – rakendaja on sadama pidaja.

2) Sadamates keskkonnanõuete täitmise üle järelevalve tegemine – rakendaja on

Keskkonnaamet. Settes ja/või elustikus akumuleeruvate prioriteetsete ainete sisalduse pikaajalise dünaamika

analüüsi (Keskkonnaagentuur, 2020) kohaselt on eelpoolnimetatud Pärnu_3 veekogumi halba

keemilist seisundit põhjustavatest ainetest tributüültina (TBT) see, mille üheks peamiseks

keskkonda sattumise allikaks Eestis on laevade ehitus ja remont ning laevatransport. Seega

tuleb kavandatava tegevuse käigus vältida tributüültina (TBT) sattumist veekeskkonda.

Lihkeohtlikkus

Pärnu linna asustusüksuse üldplaneeringu 2025+ seletuskirja järgi asub Pärnu linn Pärnu

viirsavibasseinil. Pärnu linna maapinna ja hoonete käitumine sõltub hüdrogeoloogilisest

olukorrast, kus veesurve langus viirsavide aluses horisondis põhjustab maapinna vajumist.

Pärnu linna üldplaneeringu 2035+ (koostamisel) täiendatud eelnõu koondkaardi (november

2024 seisuga) kohaselt asub käitis lihkeohtlikul alal (savilihked). Koostatava üldplaneeringu

KSH (november 2024 seisuga) kohaselt paiknevad maalihkeohuga pinnased suuremate jõgede,

käesoleval juhul Pärnu jõe, kallastel. Maalihetega kaasnevate ebasoodsate mõjude, sh varaliste

kahjude, vältimiseks on oluline arvestada jõgede lähialal arendustegevuste kavandamisel

asjakohaste tingimustega. Jõgede lähialadel soovitatakse vältida ehitustegevust, savilihke klassi

puhul Pärnu jõel 75 m ulatuses. Ka Pärnu linna asustusüksuse üldplaneeringus 2025+ on toodud

tingimused lihkeohtlikkuse vältimiseks jõe kallastele ehitamisel. Seega ei põhjusta kavandatav

tegevus Pärnu jõe kaldal lihkeohtu.

Eelneva põhjal on Keskkonnaametil piisavalt informatsiooni, et jätta KMH algatamata.

2.3. Keskkonna vastupanuvõime: märgalad, jõeäärsed alad, jõesuudmed, rand ja kallas,

merekeskkond, pinnavormid, maastik, metsad, Natura 2000 võrgustiku alad, kaitstavad

loodusobjektid, alade, kus õigusaktidega kehtestatud nõudeid on ületatud või võidakse

ületada, tiheasutusega alad ning kultuuri- või arheoloogilise väärtusega alad.

Tegevuse mõjualas asub Pärnu jõgi, mis algab Roosna-Alliku allikajärvest ja suubub Pärnu

lahte, jõe pikkus on 144,6 km, valgala 6920 km2. Jõe valgala on tiheda jõgede võrguga. Oma

suuruse ja suures osas säilinud hüdromorfoloogilise kvaliteedi tõttu on Pärnu jõgi elupaigaks

looduskaitseliselt väärtuslikule jõe elustikule. Pärnu jõele jääb Eesti kõige ulatuslikum

vooluveekogudel olev Natura ala — Pärnu jõe loodusala (EELIS kood RAH0000027).

Vabariigi Valitsuse 05.08.2004 korralduse nr 615 „Euroopa Komisjonile esitatav Natura 2000

võrgustiku alade nimekiri“ järgi kaitstakse Pärnu jõe loodusalal Nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ

looduslike elupaikade ning loodusliku taimestiku ja loomastiku kaitse kohta I lisas nimetatud

kaitstavaid elupaigatüüpe: jõed ja ojad (3260), lamminiidud (6450) ja puisniidud (*6530) ja

direktiivi II lisas nimetatud liike ja nende elupaiku: harilik hink (Cobitis taenia), harilik võldas

13

(Cottus gobio), jõesilm (Lampetra fluviatilis), lõhe (Salmo salar) ja paksukojaline jõekarp

(Unio crassus).

Pärnu jõe loodusalaga kattub siseriiklikult kaitstav Pärnu jõe hoiuala, mis on moodustatud

Vabariigi Valitsuse 18.05.2007 määrusega nr 154 „Hoiualade kaitse alla võtmine Pärnu

maakonnas“. Pärnu jõe hoiuala kaitse-eesmärgiks on nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ I lisas

nimetatud elupaigatüübi – jõgede ja ojade (3260) kaitse ning II lisas nimetatud liikide – hingu

(Cobitis taenia), võldase (Cottus gobio), jõesilmu (Lampetra fluviatilis), lõhe (Salmo salar) ja

paksukojalise jõekarbi (Unio crassus) elupaikade kaitse.

Pärnu jõgi kattub mitmete käsitiivaliste toitumisalade ja liikumiskoridoridega. Erinevaid liike

on tuvastatud 6 ja nendeks on: põhja-nahkhiir, parginahkhiir, veelendlane, tiigilendlane,

suurvidevlane ja hõbe-nahkhiir. Kavandatava tegevuse käigus säilib nende toitumisala, mistõttu

ei ole mõju neile oluline.

Pärnu jõgi Tarbja paisust suubumiseni merre on loetletud üles nende lõhe, jõeforelli, meriforelli

ja harjuse kudemis- ja elupaigaks olevate veekogude või veekogu lõikude nimistus, millel on

vastavalt looduskaitseseaduse § 51 lg-le 1 keelatud uute paisude rajamine ja olemasolevate

paisude rekonstrueerimine ulatuses, mis tõstab veetaset, ning veekogu loodusliku sängi ja

hüdroloogilise režiimi muutmine. Nimistu on vastu võetud Keskkonnaministri 15.06.2004

määrusega nr 73.

Pärnu jõe kalastiku hea seisund eeldab, et kogu jõe ulatuses on kalastiku liigiline koosseis ja

esinevate liikide arvukused lähedased looduslikele tüübiomastele tingimustele ja kalakoosluste

vanuselises struktuuris ei esine suuri muutusi. Samuti sätestab Nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ

looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta artikkel 3 lg 1

kohustuse säilitada või vajadusel taastada (juhul, kui soodne seisund ei ole saavutatud) Natura

elupaikade ja liikide soodne seisund. Looduskaitseseaduse § 3 lg 1 kohaselt loetakse loodusliku

elupaiga seisund soodsaks, kui selle looduslik levila ja alad, mida elupaik oma levila piires

hõlmab, on muutumatu suurusega või laienemas ja selle pikaajaliseks püsimiseks vajalik

eriomane struktuur ja funktsioonid toimivad ning tõenäoliselt toimivad ka

prognoosimisulatusse jäävas tulevikus ja elupaigale tüüpiliste liikide seisund on soodus

vastavalt looduskaitseseaduse § 3 lg-le 2. Liigi seisund loetakse soodsaks, kui selle asurkonna

arvukus näitab, et liik säilib kaugemas tulevikus oma looduslike elupaikade või kasvukohtade

elujõulise koostisosana, kui liigi looduslik levila ei kahane ning liigi asurkondade pikaajaliseks

säilimiseks on praegu ja tõenäoliselt ka edaspidi olemas piisavalt suur elupaik

(looduskaitseseadus § 3 lg 2).

Kavandatava tegevuse maa-ala piires puuduvad teadaolevalt sellised alad, kus õigusaktidega

kehtestatud nõudeid on ületatud. Kavandatava tegevusega ei toimu sellist tegevust, mis

kahjustaks või hävitaks kaitsealuste liikide elu-, toitumis- ja kudemispaikasid.

Tiheasustusega alad

Pärnu linna üldplaneeringu 2035+ (koostamisel) täiendatud eelnõu koondkaardi (november

2024 seisuga) kohaselt asub käitis tiheasustusega alal.

Kultuuri- või arheoloogilise väärtusega alad

14

Käitis asub tervikuna arheoloogiamälestisel “Asulakoht” (mälestise registri number 11791),

mis on tunnistatud kultuurimälestiseks kultuuriministri 01.09.1997 määrusega nr 59

“Kultuurimälestiseks tunnistamine”. Asulakohtadeks nimetatakse paiku, kus on kompaktselt

säilinud otsesele elutegevusele viitav arheoloogiline kultuurkiht: ehitiste ja kollete jäänused,

esemed, toidujäänused jne. Mõni asulakoht on kasutusel olnud lühiajaliselt, teine aastasadu.

Kui kiviaja külad ja laagripaigad rajati peamiselt veekogude äärde, siis edaspidi on elukoha

valik sõltunud karjakasvatuseks ja põlluharimiseks sobilikest maadest. Varase põlluharimise

ajal otsiti üles kergesti haritavad maad, kuid need kurnati kiiresti ära, mistõttu jäid neis paigus

asuladki lühiajaliseks. Varasel rauaajal valitud elupaigad on sageli paiknenud juba samal kohal

praeguste küladega. Keskmisel rauaajal aga olid asulad sageli linnuste vahetus läheduses. Hilise

rauaaja ja keskaja asustuspilt on olnud üsna sarnane. Suur maastiku ümberkorraldus ja paljude,

sageli juba muinasajal rajatud külade likvideerimine jääb 18.–19. sajandisse, kui rajati suured

mõisapõllud ja krunditi talud.

Igaüks peab hoiduma tegevusest, mis võib mälestist ohustada, rikkuda või selle hävitada.

Mälestist võib kasutada lähtuvalt nüüdisaja vajadustest, kuid mitte viisil, mis võib ohustada

mälestise või ehitise või selle osade säilimist.15 Pärnu linna asustusüksuse üldplaneeringu

2025+ lisamaterjali ”Muinsuskaitse eritingimused Pärnu linna üldplaneeringule” järgi on

arheoloogiamälestisele “Asulakoht” seatud tingimusteks, et kaevetöödel on nõutav

arheoloogiline järelevalve, vajalik uuringute käigus avastatud väärtuslike

ehituskonstruktsioonide jms säilitamine või kahjustuste minimeerimine.

Keskkonnaametil on piisavalt informatsiooni, et jätta KMH algatamata.

2.4. Inimese tervis ja heaolu ning elanikkond

Emajõe tn 12b, 22 ja 22a kinnistud piirnevad läänest ja loodest elamumaadega. Lähim elamu

jääb tootmisterritooriumi piirist u 10 m kaugusele ning lähimast heiteallikast (V2-2 kai nr 5

puistekaupade ladustamine ja laadimine) u 20 m kaugusele lääne suunda (Emajõe tn 12a

kinnistu, katastritunnus 62501:001:0155). ARC Repair OÜ omab keskkonnaluba laevade

remonditöödeks sama kinnistu kõrval asuvas ujuvdokis (keskkonnaluba nr KL-519256). ARC

Repair OÜ poolt kasutatava ujuvdoki asukoht on elamutest kaugemal kui aktsiaseltsi Pärnu

Laevatehas kuivdokk.

Vastavalt Pärnu linna üldplaneeringu 2035+ eelnõu seletuskirjale (november 2024 seisuga)

peab sadamas toimuv tegevus arvestama ümbritseva maakasutusega ning tagama sujuva

ülemineku erineva maakasutusega alade vahel. Vajadusel tuleb ette näha kaitsehaljastus, et

vähendada häiringute kandumist ümbritsevatele aladele. Piirete kavandamise vajadus

määratakse igal üksikjuhul eraldi, lähtudes ohutusest, kruntide funktsionaalsest kasutusest ja

ümbritsevast linnaruumist.

Taotlusele lisatud müra modelleeringust ilmnes, et käitise tegevusest eralduv tööstusmüra ei

põhjusta lähimate elamumaade kinnistute piiridel müratasemeid, mis ületaks määrusega nr 71

kehtestatud müra piirväärtusi. Seega ei ole müratõkkeseina rajamine vajalik.

Ühel tootmisterritooriumil ja sellest väljaspool paiknevate heiteallikate koosmõjul saavutatakse

kõrgeimad saastetaseme kontsentratsioonid piirväärtuste suhtes ksüleenidel, aromaatsetel

15 Muinsuskaitseseadus § 33

15

süsivesinikel ja peenetel osakestel (PM10). Teiste saasteainete osas jäävad saastetasemed

tunduvalt madalamateks võrreldes kehtestatud piirväärtustega. Saasteainete maksimaalsed

saastetasemed tekivad käitise tootmisterritooriumi lähiümbruses. Saasteainetele kehtestatud

piirväärtuseid väljaspool tootmisterritooriumi ei ületata.

Saasteainete PM10 ja PM2,5 kõrval, millele on kehtestatud õhukvaliteedi piirväärtused, aga

mida ei ole palja silmaga näha, pälvib elanike tähelepanu tolmu osakeste jämedam fraktsioon,

millele õhukvaliteedi piirväärtust määratud ei ole. Tolmu leviku tõkestamiseks rakendab

ettevõte järgmisi meetmeid:

1. Puistekaupade lastimist ja lossimist ei teostata, kui tuule keskmine kiirus on suurem kui 10

m/s.

2. Puistekaupade lossimisel ja lastimisel paigaldatakse laeva ja kai vahele kaldpind, mis tagab,

et käideldav kaup ei satuks laeva ja kai vahele ja sealt edasi jõkke. 3. Toimub pidev teede, kaide ja laoplatside perioodiline puhastamine. Laoplatsid puhastatakse

peale seda, kui kaup on laoplatsilt lastitud laevale. Laoplatsi puhastamine võtab aega

maksimaalselt kolm tundi. Kaide ja teede puhastamine toimub peale laeva lastimist või

lossimist. Kaide ja teede puhastamine võtab aega kaks tundi. 4. Puhastustööde teostamisel arvestatakse tuule kiirusega ja suunaga. 5. Puhastamisel eralduva tolmu vältimiseks niisutatakse eelnevalt kaid, teed või laoplatsi. 6. Kraana greiferit ei tohi avada kõrgemal kui 1 m kõrgusel kaubast. 7. Vastavalt vajadusele asetatakse lastimise ajaks vette poomid ja lastimise lõppedes kogutakse

kokku vette sattunud kaup.

Käitises kasutatavate kemikaalide koostoimes võib ebasoodsatel ilmastikutingimustel tekkida

ebameeldiv lõhn, kuid häiringutaset eeldatavasti ei ületata.

Keskkonnaametil on piisavalt infot, et jätta KMH algatamata.

3. Hinnang keskkonnamõju olulisusele

3.1. Mõju suurus

3.1.1. Mõju veekeskkonnale

Ettevõtte kavandatava tegevusega võivad kaasneda järgmised mõjud veekeskkonnale:

1) Puistekaupade lastimisel, lossimisel ja ladustamisel ning laevade remonttööde teostamisel

lenduvate osakeste sattumine Pärnu jõkke ja sealt edasi Pärnu lahte.

2) Saasteainete, sh naftasaaduste jm ohtlike ainete juhtimine suublasse läbi sademevee

väljalasu.

3) Veereostusavarii (naftareostus või suures koguses puistematerjali sattumine vette) teke.

Ettevõte kavandab alustada käitises puistekaupade, milleks on killustik, hakkpuit, teravili ja

klaasipuru, lastimise, lossimise ja ladustamisega kaidel nr 5 ja 6. Killustikku, hakkpuitu ja

klaasipuru ladustatakse laoplatsidel, teravilja lastitakse otse laeva. Tegevusega võib sattuda

puistekaupa vette (Pärnu jõkke), samuti võib puistekaupade käitlemisel tekkiv tolm kanduda

tuulega Pärnu jõkke ning suurendada seeläbi heljumi kontsentratsiooni vees. Heljumi

kõrgenenud sisaldus vähendab veesamba läbipaistvust (Secchi sügavust) ja põhjustab

16

kehvemaid valgusolusid. Valgusolud ja läbipaistvus mõjutavad Pärnu jõe elustiku kujunemist

veesambas ning ka päikesevalguse jõudmist jõe sügavamatesse kihtidesse. Samuti võib

puistekauba Pärnu jõkke jõudmine suurendada vee toitainete sisaldust.

Mõju suurust saab vähendada, määrates keskkonnaloaga puistekaupade lastimisele, lossimisele

ja ladustamisele keskkonnanõuded. Puistekaupade lastimisel ja lossimisel tuleb kasutada

greiferiga varustatud mobiilset hüdraulilist sadamakraanat, hüdropneumaatilist kraanat ja

frontaallaadurit. Hüdrauliline sadamakraana võimaldab võrreldes tavalise portaalkraanaga

teostada lastimis- ja lossimistöid kiiremini, olles ühtlasi ka palju tuulekindlam kui

portaalkraana, st materjalide pudenemise oht on väiksem. Lastimisel ja lossimisel saab

puistekauba vette sattumist oluliselt vähendada, kui tööd katkestatakse tugeva tuulega. Seetõttu

seab Keskkonnaamet keskkonnaloas nõude, et lastimis- ja lossimistööd tuleb katkestada, kui

keskmine tuule kiirus on üle 10 m/s. Tuule kiiruse jälgimisel tuleb lähtuda Pärnu sadama

ilmajaama andmetest (http://on-line.msi.ttu.ee/parnu/), kus on toodud info mh tuule keskmise

kiiruse ja ka puhangute kohta viimase 24 tunni jooksul. Lisaks tuleb puistekaupade vette

sattumise vältimiseks paigaldada lastimisel ja lossimisel laeva ja kai vahele kaldpind või

present, mis tagab, et käideldav kaup ei satuks laeva ja kai vahele ning sealt edasi Pärnu jõkke.

Kraana greiferit ei tohi avada kõrgemal kui 1 m kõrgusel kaubast ning greiferi lõuad tuleb

täielikult sulgeda enne kauba lastimist ja lossimist. Lastimis- ja lossimistööde lõppedes tuleb

tagada kasutatud seadmete täielik tühjendamine. Tuleb vältida korduvat puistekaupade ühest

asupaigast teise ladustamist. Kui tekib oht, et peenosakesed kanduvad akvatooriumist

kaugemale, tuleb ehitada tuulekaitse kohtadesse, kus tuulealuseid piirkondi pole võimalik

vältida. Puistekaupade lastimine ja lossimine peab toimuma personali pideva järelevalve all

ning vajadusel tuleb lastimise ja lossimise ajaks asetada Pärnu jõkke tööde lähipiirkonda

poomid ning lastimise ja lossimise lõppedes koguda kokku vette sattunud kaup.

Käitises asuvas kuivdokis kasutatakse laevade ja paatide puhastamiseks liivapritsi või gritti

ning laevade värvimiseks kasutatakse värve ning lahusteid, mistõttu esineb võimalus lenduvate

tolmu-, värvi- jm osakeste sattumiseks vette. Keskkonnaamet seab keskkonnaloaga tingimused

tegevusega kaasneva mõju vähendamiseks. Võimalusel tuleb eelistada laevade puhastamiseks

liiva asemel gritti, kuna griti kasutamine vähendab tolmu teket. Tolmu teket aitab vähendada

ka märja griti või märja liiva kasutamine. Akvatooriumi saastumise ära hoidmiseks tuleb

laevade puhastus- ja värvimistöödeks kuivdokk ümbritseda ja pealt katta presentekraanidega.

Kui kuivdoki pealt katmine ei ole võimalik (nt suuremate laevade puhul), tuleb tugeva tuulega

(keskmine tuule kiirus 10 m/s või enam) tööd peatada. Värvi pihustamisel tuleb kasutada õhuta

pihustamise meetodit või kasutada värvi peale kandmiseks värvirulle. Võimalusel tuleb

kasutada lenduvate orgaaniliste ühendite (LOÜ) sisalduseta värve. Laeva remonttööde ajal

tuleb regulaarselt teostada visuaalset seiret laeva remondi käigus eralduda võivate saasteainete

osas (värv, tolm jne). Kui visuaalse seire käigus ilmneb, et saasteained lenduvad Pärnu jõkke

või naaberkinnistutele, tuleb tööd viivitamatult peatada.

Eelnimetatud nõudeid täites on lenduvate osakeste sattumine Pärnu jõkke viidud

miinimumini, mistõttu ei kaasne tegevusega olulist negatiivset mõju veekeskkonnale.

Käitises kasutatakse sademevee kokku kogumiseks Emajõe tn 22 kinnistul asuvat sademevee

kogumiskaevu, millest juhitakse sademevesi läbi II-klassi õlipüüduri Pärnu jõkke. Õlipüüduriga

eraldatakse sademeveest veest kergemad naftasaadused ja veest raskemad tahked osakesed.

Kiiresti settivad tahked osakesed kogutakse settemahutisse ning eralduskambris toimub

naftasaaduste osakeste eraldamine veepinnale.

17

OÜ Eesti Keskkonnauuringute Keskus teostas 26.02.2025 Laevatehase sademevee väljalasus

sademevee seire, mille käigus määrati sademevees BHT7, heljumi, pH ja naftasaaduste sisaldus

(analüüsiakt nr PA25000627)16. Sademevee analüüsi tulemustel jäid määratud näitajad alla

keskkonnaministri 08.11.2019 määruses nr 61 „Nõuded reovee puhastamise ning heit-, sademe-

, kaevandus-, karjääri- ja jahutusvee suublasse juhtimise kohta, nõuetele vastavuse hindamise

meetmed ning saasteainesisalduse piirväärtused“ (edaspidi määrus nr 61) kehtestatud

sademevee saasteainesisalduse piirväärtustele. Keskkonnaamet seab keskkonnaloas sademevee

väljalasule seirekohustuse sagedusega üks kord kvartalis saastenäitajate BHT7, heljum,

naftasaadused ja pH osas.

Pärnu_3 veekogumi halba keemilist seisundit põhjustavatest ainetest on tributüültina (TBT),

mille üheks peamiseks keskkonda sattumise allikaks Eestis on laevade ehitus ja remont ning

laevatransport. Seega võivad laevade remontimise käigus, eriti laevadelt vana värvi

eemaldamisel, vabaneda tributüültina ühendid, mis võivad kanduda sademeveega Pärnu jõkke.

Kavandatava tegevuse käigus tuleb vältida tributüültina (TBT) sattumist veekeskkonda.

Eelnevast tulenevalt kehtestab Keskkonnaamet keskkonnaloaga ka sademevee väljalasus

tributüültina ühendite seire sagedusega kaks korda aastas.

VMK meetmeprogrammis 2022-2027 on Pärnu lahe rannikuveekogumi koormusena välja

toodud sadamad ning sadamatele seatud meede - sadamaseaduse ja veeseaduse nõuete täitmine

sadamates, mille rakendajaks on sadama pidaja. Nimetatud meede hõlmab endas ka

nõuetekohast sademevee ära juhtimist. Sademevee seirega saab Keskkonnaamet hinnata

sademevee vastavust määruse nr 61 nõuetele ning vajadusel nõuda täiendavate meetmete

kasutuselevõtmist, et piirata sademevee väljalasuga saasteainete jõudmist Pärnu jõkke.

Lisaks eelnevale tuleb korraldada käitises teede ja platside pidev perioodiline puhastamine.

Laoplatse tuleb puhastada 3 tunni jooksul pärast kauba laevale lastimist. Kaisid ja teid

puhastada 2 tunni jooksul pärast laeva lastimist või lossimist. Sellega vähendatakse sademetega

ärakantavat tolmu ja tahkete osakeste hulka. Puhastamisel eralduva tolmu vältimiseks tuleb

eelnevalt kaid, teed või laoplatsi niisutada. Puhastustööde teostamisel tuleb arvestada ka tuule

kiiruse ja suunaga, et võimalik tolm ei satuks Pärnu jõkke või elamute piirkonda. Ka käitise

kuivdokis tuleb teostada regulaarselt hooldust ja puhastamist, jäätmete koristamine peab

toimuma pärast iga tööga lõpetamist. Kasutusel olnud gritt ja muud jäätmed tuleb kokku koguda

ja käidelda vastavalt kehtestatud nõuetele.

Eelnimetatud nõudeid täites vähendatakse sademeveega kantavate saasteainete jõudmist

pinnasesse, põhjavette ja Pärnu jõkke, mistõttu ei kaasne tegevusega olulist negatiivset

mõju veekeskkonnale.

Veereostusavarii (naftareostus või suures koguses puistekaupade sattumine vette) vältimiseks

tuleb kasutada töökorras transpordivahendeid ja laadurseadmeid, et vähendada võimalikku

õlileket. Lastimis- ja lossimisseadme avarii korral tuleb tööd viivitamatult peatada.

Rakendades hoolsuskohustust ei ole tõenäoline, et kavandatava tegevuse käigus tekiks

16 Analüüsiakt on registreeritud keskkonnaotsuste infosüsteemis KOTKAS 10.03.2025 dokumendina nr DM-

127421-37 (menetluse nr M-127421) all

18

veekeskkonna reostus. Samuti tuleb tagada ohutu navigatsioon. Sadamasse sissesõidul ja

liikumisel akvatooriumis tuleb liikuda minimaalse kiirusega, mille puhul säilitatakse juhitavus

rooli abil. Raskete ilmastikutingimuste korral tuleb kasutada laeva sildumisel puksiiri abi.

Õnnetuste ennetamine on olulisim, avariide likvideerimine on kordades kulukam ja keerulisem.

Kasutades töödeks töökorras tehnikat ning olles juba tööde ajal valmistunud õlireostuse

kokku kogumiseks ja õnnetustele reageerimiseks, on minimeeritud reostuse risk ja sellega

seotud vee kvaliteedi halvenemine.

3.1.2. Mõju välisõhule

Kavandatava tegevuse mõju välisõhule on perioodiliselt kestev, kuna avaldub käitise tööajal

tavapärase töörežiimi käigus. Mõju on pöörduv – tegevuse lõppemisel mõju välisõhu

kvaliteedile kaob.

Ettevõtte kavandatava tegevusega võivad kaasneda järgmised mõjud välisõhule:

1) Õhukvaliteedi mõningane langus

2) Lõhna esinemine

3) Müra esinemine

Kavandatava tegevusega ei kaasne eeldatavalt olulist mõju välisõhu kvaliteedile. Ettevõtte

tegevusest eraldub välisõhku saasteaineid, kuid ühel tootmisterritooriumil ja sellest väljaspool

paiknevate heiteallikate koosmõju arvutuste kohaselt on õhukvaliteedi piirväärtused väljaspool

tootmisterritooriumi tagatud. Kui ettevõte töötab taotletavas mahus ning järgib keskkonnaloaga

sätestatud tingimusi, ei kaasne olulist negatiivset mõju välisõhu kvaliteedile.

Saasteainete PM10 ja PM2,5 kõrval, millele on kehtestatud õhukvaliteedi piirväärtused, aga

mida ei ole suure tõenäosusega näha, pälvib elanike tähelepanu tolmu osakeste jämedam

fraktsioon, millele õhukvaliteedi piirväärtust määratud ei ole. Tolmu levikut naaberkinnistutele

aitavad vähendada samad meetmed, mis takistavad ka osakeste sattumist vette. Nende

meetmete rakendamisel on tolmu levik viidud miinimumini, mistõttu ei kaasne olulist

negatiivset välisõhu kvaliteedile.

Laevade remontimisel kasutatakse kemikaale ja värvitavad pinnad on suured. Seega on

võimalik, et kemikaalide koostoimes võib ebasoodsatel ilmastikutingimustel tekkida

ebameeldiv lõhn. Lisaks võib teatud tingimustel levida puidust erituvat puidulõhna sadama

territooriumilt puiduhakke laadimisel ja puiduhakke hoiustamisel. Puiduhaket ei hoiustata

sadamas niikaua, et puiduhake võiks rikneda ja eritada puidu käärimisest tulenevat lõhna.

Arvestades käitise paiknemist elamualade suhtes (elamud ei asu valdavate tuulesuundade

all) ning avatust tuultele on siiski ebatõenäoline lõhnahäiringu esinemine ulatuses, mis

võiks ületada lõhna häiringutaset (15% aasta lõhnatundidest).

Käitise tegevusest põhjustab müra peamiselt mehhaaniline abrasiivpuhastus liivaga või gritiga,

lastimine, lossimine ning autotransport. Taotlusele on lisatud mürahinnangust nähtub, et

üksnes kavandatava tegevuse käigus ei ületa elamumaa kinnistuteni ulatuvad müratasemed

määruses nr 71 lubatud II kategooria päevast piirväärtust. Seega ei kaasne tegevusega ka müra

osas olulist negatiivset mõju ümbritsevatele territooriumitele.

19

3.2. Mõjuala ulatus, näiteks geograafiline ala ja tõenäoliselt mõjutatava elanikkonna

suurus

Kavandatav tegevus toimub Pärnu linnas Emajõe tn 22, 22a ja 12b kinnistutel. Kui ettevõte

järgib keskkonnaloaga sätestatud nõudeid, ei ole negatiivse mõju tekkimine linna elanikkonnale

tõenäoline.

3.3. Mõju ilmnemise tõenäosus

Keskkonnaloa tingimused ja keskkonnanõuded on seatud lähtudes tegevuse ala ja selle

lähiümbruse keskkonnatingimustest ning tegevusega kaasnevatest tagajärgedest, võimalikust

vee ja välisõhu saastatusest ning tegevusega kaasnevate avariiolukordade esinemise

võimalikkusest ja kavandatud tegevusega kaasneva mõju suurusest, ruumilisest ulatusest ja

kestusest. Tulenevalt eelnevast teeb loa andja keskkonnaloa muutmise otsuse, lähtudes taotluses

esitatud informatsioonist ning nii vee kasutamist ja kaitset sätestavatest kui ka välisõhuga

seotud õigusaktidest.

Kavandatava tegevusega kaasneva olulise keskkonnamõju ilmnemist ei ole ette näha juhul, kui

ettevõte järgib kehtestatud tööprotseduure, ohutusnõudeid ning töökorralduslikke nõudeid.

3.4. Mõju Natura 2000 võrgustiku alale

Pärnu jõe loodusala kaitse-eesmärgiks olevatest liikidest on mõjualal elupaigatüüp jõed ja ojad

(3260) ning III kaitsekategooria liikide võldase (Cottus gobio, EELIS kood KLO9102675) ja

hingu (Cobitis taenia, EELIS kood KLO9120983) elupaigad. Liikide elupaigaks on määratud

suhteliselt pikk jõelõik Pärnu jõe suudmest ülesvoolu.

Kavandatav tegevus ei ole seotud ega vajalik Natura 2000 võrgustiku ala kaitsekorraldamisega

ning ei aita otseselt ega kaudselt kaasa alade kaitse-eesmärkide saavutamisele.

Jõed ja ojad (3260) elupaigatüüp on looduslikus või looduslähedases seisundis püsinud jõgede

ja ojade lõigud. Selliste jõgede elupaiku asustab tavaliselt liigirikas ja väärtuslik jõe-elustik.

Pärnu jõe loodusala kui jõe elupaiga suurimaks väärtuseks on kärestikulised ja kiirema vooluga

kivise-kruusase põhjaga jõelõigud.

Harilik hink (Cobitis taenia) elab selgeveelistes veekogudes liivasel või savisel põhjal, järvedes

peamiselt sisse- või väljavoolude piirkonnas. Tihti katab hingu elupaigas veekogu põhja

taimestik või õhuke detriidikiht. Kudemine algab harilikult juuni esimesel poolel, kui vee

temperatuur on 16–18 °C, ja lõpeb juulis. Koelmuks sobivad madala veega (0,3–0,8 m)

taimestikurikkad kohad. Pärnu jõe loodusalast hinnati hingu jaoks sobilikuks elupaigaks Pärnu

jõgi suudmest kuni Reopalu jõe suudmeni (113,5 km), sh ka kavandatava tegevuse jõelõik.

Enamikus jõelõikudes tuleb aga eeldada liigi hajusat ja vähearvukat esinemist.

Harilik võldas (Cottus gobio) on väike põhjaeluviisiga kala, kes asustab tavaliselt veekogude

kivise põhjaga alasid. Võldast leidub ka liivasel ja kruusasel põhjal, kus ta varjub tühjadesse

karbikodadesse, taimestiku vahele või kaldauuretesse. Vee hapnikusisaldus peab kala jaoks

olema püsivalt kõrge. Kudemine on lühike ja kestab reeglina kuni nädal ning toimub aprilli

teisel või mai esimesel poolel 5-9 ºC juures. Kuigi võldase elupaigaks võib lugeda kõik Pärnu

20

jõe lõigud, on hea elupaigalise kvaliteediga vaid kõik ritraalsed (kiirevoolulised,

madalaveelised ja kivise-kruusase põhjaga) ehk kärestikulised jõelõigud. Liigi elupaigaline

kvaliteet on hinnatud kesiseks (C) kõigis Pärnu jõe potamaalset tüüpi jõeosades (aeglase

vooluga, pehmete põhjasetetega) Türi-Särevere langust allavoolu (100,9…0 km suudmest).

Potamaalsetes jõelõikudes, mis moodustavad Pärnu jõe hoiualast 2/3, on võldas tõenäoliselt

küll igal pool olemas, kuid ta arvukus on kas madal või väga madal.

Loodusala kaitse-eesmärkideks seatud liikide elupaiga säilimine põhineb elupaigatüübi jõed ja

ojad (3260) looduskaitseliselt heal seisundil ning seega on ühised ka mõjutegurid. Pärnu jõele

kui elupaigale on peamised ohutegurid paisutus, väiksemad inimtekkelised voolutakistused

(paisuvared, kunstlikud kivikuhjatised, rajatiste jäänukid ja ehitusjäätmed jõesängis) ning

punkt- ja hajukoormus.

Oht veekeskkonnale ja sealhulgas Natura 2000 Pärnu jõe loodusalale võib avalduda

saasteainete, sh ohtlike ainete sattumisega vette. Kuivdokis laevade remontimisel, st gritiga või

liivaga puhastamisel, keevitamisel, värvimisel ja lõikamisel on tagatud, et sademeveega ei

kanduks saasteaineid, sh ohtlikke aineid, Pärnu jõkke. Laeva või nende osade pindade

puhastamisel liiva või gritiga kasutatakse presentkattealuseid. Tekkinud liiva ja griti jäätmed

kogutakse regulaarselt kokku ja veetakse territooriumilt ära. Tööde ajaks paigaldatakse ümber

remonditava laeva presentekraanid. Ohtlike ainete või tavalisest suuremas koguses saasteainete

looduskeskkonda sattumise operatiivseks likvideerimiseks tagatakse reostuse lokaliseerimise

vahendite kättesaadavus ja kasutusvalmidus.

Puistekaupade lossimisel ja lastimisel tuleb paigaldada laeva ja kai vahele kaldpind või present,

mis tagab, et käideldav kaup ei satuks laeva ja kai vahele ja sealt edasi jõkke. Puistekaupade

lastimist ja lossimist ei teostata, kui tuule keskmine kiirus on üle 10 m/s. Toimub teede, kaide

ja laoplatside pidev regulaarne puhastamine, sh pärast puistekaupade lastimis- lossimistöid.

Puhastamisel eralduva tolmu vältimiseks niisutatakse kaid, teed või laoplatsi.

Arvestades taotluses kirjeldatud võtteid ja tingimusi, võib eeldada, et ebasoodne mõju

Pärnu jõe loodusalale on välistatud või on väheoluline (tolmu levik veepinnale vaatamata

meetmetele).

3.5. Natura eelhindamise järeldus

Natura eelhindamisel jõuti järelduseni, et kavandatud tegevus Natura 2000 ala ei mõjuta. Seega

objektiivsete asjaolude põhjal on välistatud, et tegevus üksi või koosmõjus teiste tegevustega

avaldaks ebasoodsat mõju Natura 2000 võrgustiku alale ning Natura asjakohase hindamise

läbiviimine pole vajalik.

3.6. Kavandatava tegevuse koosmõju muude asjakohaste toimuvate või mõjualas

planeeritavate tegevustega

Ettevõte omab keskkonnalube laevade remonditöödeks samal kinnistul asuvas kuivdokis (vee

erikasutuse keskkonnaluba (veeluba) nr L.VV/329172 ja õhusaasteluba L.ÕV.PM-56174).

Õhusaasteloa nr L.ÕV.PM-56174 aastaaruannete kohaselt ei ole viimasel kolmel aastal (2020-

2022) laevade remonditöid teostatud. Keskkonnaloa muutmise taotluse raames arvestati

koosmõju hindamisel käitise lähedusse jäävate teiste ettevõtete (ARC Repair, AS Pärnu Sadam,

Gren Eesti AS) heiteallikatega. Heiteallikate koosmõju arvutuste kohaselt õhukvaliteedi

21

piirväärtusi ületavaid kontsentratsioone väljaspool tootmisterritooriumi ei teki.

3.7. Ebasoodsa mõju tõhusa ennetamise, vältimise, vähendamise ja leevendamise

võimalused

Võimalike planeeritavate tegevustega kaasnevate mõjude ennetamiseks, vältimiseks ja

vähendamiseks tuleb rakendada järgmisi töökorralduslikke nõuded:

1) Lastimis- ja lossimistööd tuleb katkestada, kui keskmine tuule kiirus on üle 10 m/s. Tuule

kiiruse jälgimisel peab lähtuma Pärnu sadama ilmajaama andmetest (http://on-

line.msi.ttu.ee/parnu/).

2) Sadamasse sissesõidul ja liikumisel akvatooriumis liigub laev minimaalse kiirusega, mille

puhul säilitatakse juhitavus rooli abil. Raskete ilmastikutingimuste korral kasutatakse laeva

sildumisel puksiiri abi.

3) Puistekaupade lastimisel ja lossimisel tuleb paigaldada laeva ja kai vahele kaldpind või

present, mis tagab, et käideldav kaup ei satuks laeva ja kai vahele ja sealt edasi Pärnu jõkke.

4) Puistekaupade lastimine ja lossimine peab toimuma personali pideva järelevalve all.

5) Puistekaupade lastimisel ja lossimisel tuleb kasutada greiferiga varustatud mobiilset

hüdraulilist sadamakraanat, hüdropneumaatilist kraanat ja frontaallaadurit.

6) Kraana greiferit ei tohi avada kõrgemal kui 1 m kõrgusel kaubast.

7) Greiferi lõuad tuleb täielikult sulgeda enne kauba lastimist ja lossimist.

8) Vajadusel tuleb lastimise ja lossimise ajaks asetada vette poomid ning lastimise ja lossimise

lõppedes koguda kokku vette sattunud kaup.

9) Vältida korduvat puistekaupade ühest asupaigast teise ladustamist.

10) Tuleb korraldada kaide, teede ja laoplatside pidev perioodiline puhastamine. Laoplatse

tuleb puhastada 3 tunni jooksul pärast kauba laevale lastimist. Kaisid ja teid puhastada 2

tunni jooksul pärast laeva lastimist või lossimist.

11) Puhastamisel eralduva tolmu vältimiseks tuleb eelnevalt kaid, teed või laoplatsi niisutada.

12) Puhastustööde teostamisel tuleb arvestada tuule kiiruse ja suunaga, et võimalik tolm ei

satuks Pärnu jõkke või elamute piirkonda.

13) Tuleb kasutada töökorras transpordivahendeid ja laadurseadmeid võimaliku õlilekke

minimiseerimiseks.

14) Kui tekib oht, et peenosakesed kanduvad akvatooriumist kaugemale, peab ehitama

tuulekaitse kohtadesse, kus tuulealuseid piirkondi pole võimalik vältida.

15) Lastimis- ja lossimistööde lõppedes tuleb tagada kasutatud seadmete täielik tühjendamine.

16) Lastimis- ja lossimisseadme avarii korral tuleb tööd viivitamatult peatada.

17) Laevakerede puhastamisel roostest ja vanast värvist kasutatakse liiva või gritti.

18) Võimalusel eelistada laevade puhastamist gritiga, kuna griti kasutamine liiva asemel

vähendab tolmu teket.

19) Võimalusel eelistada laevade puhastamist märja gritiga või märja liivaga.

20) Kuivdokk peab olema laevade puhastus- ja värvimistööde ajal ümbritsetud ning pealt

kaetud presentekraanidega.

21) Kui doki pealt katmine pole võimalik (nt suuremate laevade puhul), tuleb tugeva tuulega

(keskmine tuule kiirus 10 m/s või enam) tööd peatada. Tuule kiirust jälgida Pärnu sadama

ilmajaama mõõtmiste järgi (http://on-line.msi.ttu.ee/parnu/).

22) Teostada regulaarselt kuivdoki hooldust ja puhastamist, jäätmete koristamine peab toimuma

pärast iga tööga lõpetamist.

22

23) Kasutusel olnud gritt, liiv ja muud jäätmed tuleb kokku koguda ja käidelda vastavalt

kehtestatud nõuetele.

24) Värvi pihustamisel tuleb kasutada õhuta pihustamise meetodit või kasutada värvimiseks

värvirulle.

25) Võimalusel kasutada lenduvate orgaaniliste ühendite (LOÜ) sisalduseta värve.

26) Laeva remonttööde ajal tuleb regulaarselt teostada visuaalset seiret laeva remondi käigus

eralduda võivate saasteainete osas (värv, tolm jne). Kui seire käigus ilmneb, et saasteained

lenduvad Pärnu jõkke või naaberkinnistutele, tuleb tööd viivitamatult peatada.

27) Korraga tohib laadimistegevusi teostada vaid ühel kail (kail nr 5 või kail nr 6).

28) Puistekaupu tohib käidelda vaid ajavahemikul 06.00-22.00.

3.8. Mõju piiriülesus

Kavandatava tegevusega ei kaasne piiriüleseid mõjusid.

4. Eelhinnangu järeldus

Keskkonnaameti hinnangul puudub kavandataval tegevusel oluline keskkonnamõju, mistõttu

KMH algatamine ei ole vajalik järgmistel põhjustel:

1) Kavandatud tegevus ei avalda ebasoodsat mõju Natura 2000 võrgustikku kuuluvale

Pärnu jõe loodusala kaitse-eesmärkidele.

2) Plaanitava tegevusega ei kaasne negatiivset mõju piirkonna põhjaveele.

3) Ettevõtte tegevusega ei kaasne olulist mõju pinnaveele, st Pärnu jõele ja Pärnu lahele,

kui ettevõte jälgib kehtestatud tööprotseduure, ohutusnõudeid ning töökorralduslikke

nõudeid.

4) Kavandatava tegevusega ei kaasne olulist keskkonnamõju välisõhule, kui jälgitakse

kehtestatud tööprotseduure, ohutusnõudeid ning töökorralduslikke nõudeid.

5) Kavandatava tegevusega ei kaasne ebasoodsat mõju inimeste tervisele, heaolule ja

varale.

6) Ohutus- ja keskkonnakaitsenõuete rakendamisel on avariiolukordade esinemine

vähetõenäoline.

7) Ettevõtte tegevuse mõju ei ole piiriülene.

Tuginedes eeltoodule on Keskkonnaamet seisukohal, et kavandatava tegevusega ei kaasne

olulist keskkonnamõju ning seega pole vajalik keskkonnamõju hindamise algatamine.

Keskkonnaamet omab piisavalt teavet, et muuta aktsiaseltsi Pärnu Laevatehas

keskkonnaluba nr L.ÕV.PM-56174.

Maret Põldmaa +372 5362 7412 (välisõhk)

[email protected] Silja Jakobi +372 5341 0707 (vesi) [email protected]

23

Liis Sinijärv +372 5306 4783 (looduskasutus) [email protected]

AERMOD View - Lakes Environmental Software K:\Lemma OÜ\PÄRNU LAEVATEHAS AS\Parandus 3\Pärnu Laevatehas AS hajumine\Pärnu Laevatehas AS hajumine.isc

SCALE:

0 0.5 km

1:13,407

Projekti nimi:

Pärnu Laevatehas AS Mangaan ja ühendid, ümberarvutatuna mangaaniks 24 tunni kontsentratsioon

Kommentaarid:

Piirväärtus 1 ug/m3

Ettevõtte nimi:

LEMMA OÜ

Koostaja:

Ain Tõnts

Kuupäev:

06/11/2024

Projekti nr.:

Heiteallikad:

26

Retseptorid:

2526

Väljundi tüüp:

Concentration

Maks:

0.410 ug/m^3

1

1 42.0 38.12

1 49.9 46.6

3

1 44.7 41.3

4

1 49.5 45.7

5

1 49.1 35.8

6

1 51.1 21.4

7 1 47.0 42.28

1 40.0 35.5

9

1 45.1 37.6

10

1 40.9 27.4

11

1 42.1 30.0

12 1 49.4 34.6

13 1 46.5 23.7

14

1 48.1 36.0

15

1 50.3 29.9

16 1 43.0 31.9

17

1 51.6 35.4

18 1 42.8 28.8

20

1 57.8 38.3

19 1 58.0 32.721

1 59.9 27.8

22

55.1 51.0 23

52.8 49.5

24

48.9 45.6

25

49.8 44.2

26 47.1 41.4

27 62.7 43.4

28

66.2 42.3

2944.9 39.5

30

50.8 37.3

31 48.4 41.5

32

43.6 39.4

33

60.9 40.2

Pärnu laevatehase mürahinnang

Tööstusmüra eluhoonete fassaadil ja elamumaa kinnistu piiril ilma müratõkketa.

Alus: Eesti kaart 2024, Maa- ja Ruumiamet; ETAK andmed (olemas- olevad hooned seisuga 23.05.2024. a.

Legend Olemasolev kõrval- või tootmishoone

Olemasolev elu- või ühiskondlik hoone

Punkt elamuumaa kinnistu piiril

Punkt fassaadil

Punktmüraallikas

Pindmüraallikas

1 : 1620 0 10 20 40 60 80

m

1

1 36.9 31.32

1 40.5 36.1

3

1 36.3 31.4

4

1 40.6 35.9

5

1 44.1 32.8

6

1 47.9 20.6

7 1 38.5 34.28

1 34.7 25.7

9

1 40.3 29.1

10

1 37.9 24.8

11

1 38.5 25.8

12 1 44.8 28.6

13 1 44.1 23.4

14

1 43.5 31.5

15

1 39.9 29.2

16 1 38.9 29.0

17

1 44.8 33.6

18 1 40.0 27.0

20

1 51.4 30.4

19 1 48.6 34.021

1 50.0 27.8

22

45.9 40.4 23

43.9 39.4

24

40.9 36.9

25

42.7 35.7

26 43.4 37.2

27 52.5 43.6

28

49.3 31.2

29

43.7 39.5

30

42.2 33.2

31 47.8 41.3

32

43.2 39.4

33

52.2 36.3

Pärnu laevatehase mürahinnang

Tööstusmüra eluhoonete fassaadil ja elamumaa kinnistu piiril müratõkkeseinaga.

Alus: Eesti kaart 2024, Maa- ja Ruumiamet; ETAK andmed (olemas- olevad hooned seisuga 23.05.2024. a.

Legend

Müratõkkesein, 6 m kõrgune

Olemasolev kõrval- või tootmishoone

Olemasolev elu- või ühiskondlik hoone

Punkt elamuumaa kinnistu piiril

Punkt fassaadil

Punktmüraallikas

Pindmüraallikas

1 : 1620 0 10 20 40 60 80

m

Pärnu laevatehase mürahinnang

Tööstusmüra öösel. ilma müratõkketa

Alus: Eesti kaart 2024, Maa- ja Ruumiamet; ETAK andmed (olemas- olevad hooned seisuga 23.05.2024. a.

Legend

Olemasolev kõrval- või tootmishoone

Olemasolev elu- või ühiskondlik hoone

Punktmüraallikas

Pindmüraallikas

Levels in dB(A)

< 35 35 - 40 40 - 45 45 - 50 50 - 55 55 - 60 60 - 65

>= 65

1 : 1620 0 10 20 40 60 80

m

Pärnu laevatehase mürahinnang

Tööstusmüra öösel koos müratõkkeseinaga.

Alus: Eesti kaart 2024, Maa- ja Ruumiamet; ETAK andmed (olemas- olevad hooned seisuga 23.05.2024. a.

Legend

Müratõkkesein, 6 m kõrgune

Olemasolev kõrval- või tootmishoone

Olemasolev elu- või ühiskondlik hoone

Punktmüraallikas

Pindmüraallikas

Levels in dB(A)

< 35 35 - 40 40 - 45 45 - 50 50 - 55 55 - 60 60 - 65

>= 65

1 : 1620 0 10 20 40 60 80

m

Pärnu laevatehase mürahinnang

Tööstusmüra päeval ilma müratõkketa.

Alus: Eesti kaart 2024, Maa- ja Ruumiamet; ETAK andmed (olemas- olevad hooned seisuga 23.05.2024. a.

Legend

Olemasolev kõrval- või tootmishoone

Olemasolev elu- või ühiskondlik hoone

Punktmüraallikas

Pindmüraallikas

Levels in dB(A)

< 35 35 - 40 40 - 45 45 - 50 50 - 55 55 - 60 60 - 65

>= 65

1 : 1620 0 10 20 40 60 80

m

Pärnu laevatehase mürahinnang

Tööstusmüra päeval koos müratõkkeseinaga.

Alus: Eesti kaart 2024, Maa- ja Ruumiamet; ETAK andmed (olemas- olevad hooned seisuga 23.05.2024. a.

Legend

Müratõkkesein, 6 m kõrgune

Olemasolev kõrval- või tootmishoone

Olemasolev elu- või ühiskondlik hoone

Punktmüraallikas

Pindmüraallikas

Levels in dB(A)

< 35 35 - 40 40 - 45 45 - 50 50 - 55 55 - 60 60 - 65

>= 65

1 : 1620 0 10 20 40 60 80

m

AERMOD View - Lakes Environmental Software K:\Lemma OÜ\PÄRNU LAEVATEHAS AS\Parandus 3\Pärnu Laevatehas AS hajumine\Pärnu Laevatehas AS hajumine.isc

SCALE:

0 0.5 km

1:13,407

Projekti nimi:

Pärnu Laevatehas AS Peened osakesed (PM10) 1 aasta kontsentratsioon

Kommentaarid:

Piirväärtus 40 ug/m3

Ettevõtte nimi:

LEMMA OÜ

Koostaja:

Ain Tõnts

Kuupäev:

06/11/2024

Projekti nr.:

Heiteallikad:

26

Retseptorid:

2526

Väljundi tüüp:

Concentration

Maks:

18.9 ug/m^3

AERMOD View - Lakes Environmental Software K:\Lemma OÜ\PÄRNU LAEVATEHAS AS\Parandus 3\Pärnu Laevatehas AS hajumine\Pärnu Laevatehas AS hajumine.isc

SCALE:

0 0.5 km

1:13,407

Projekti nimi:

Pärnu Laevatehas AS Peened osakesed (PM10) 24 tunni kontsentratsioon

Kommentaarid:

Piirväärtus 50 ug/m3

Ettevõtte nimi:

LEMMA OÜ

Koostaja:

Ain Tõnts

Kuupäev:

06/11/2024

Projekti nr.:

Heiteallikad:

26

Retseptorid:

2526

Väljundi tüüp:

Concentration

Maks:

73.1 ug/m^3

Pärnu Laevatehas AS tehnoloogiline kaart

Heitallikas V1-1 Heitallikas V1-2 Heitallikas V1-3

Grit 35 t/a

Liiv 35 t/a

Heitallikas V1-1

Vanaraud

Kaup kaile Kaup Laoplatsile Kauba laadimine autole

Laeva lossimine

Laevade puhastamine

abrasiivmeetodil Keevitustööd Värvimistööd

Remonditud laev

keevitustraat 2 t/a Värvid

Laev (kuni 5 laeva aastas)

Laevade lõikamine vanarauaks

Kaup laevaga sadamasse, kai nr 5. ja nr 6 (100000 m3/a

Kaup autole

Kaup laoplatsile Laeva lastimine

Laeva lastimine

Laeva lastimine

Kaup kaile Kaup Laoplatsile Kauba laadimine autole

Kaup autole

Laeva lastimine Kaup kaile Kaup Laoplatsile

Kaup autoga sadamasse ja sadamast välja, kai nr 6 (20000

t/a klaasipuru) Laeva lossimine

Klaasipuru sorteerimisele

Kaup autoga sadamasse, kai nr 5. ja nr 6 (50000 m3/a

teraviljasaaduseid)

Kaup autoga sadamasse, kai nr 5. ja nr 6 (100000 m3/m

puiduhaket)

killustikku)