Ettepanekute küsimine Lauri detailplaneeringu lähteseisukohtade ja keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnangu kohta
| Dokumendiregister | Päästeamet |
| Viit | 7.2-3.3/4229 |
| Registreeritud | 02.07.2025 |
| Sünkroonitud | 03.07.2025 |
| Liik | Sissetulev kiri |
| Funktsioon | 7.2 Ohutusjärelevalve korraldamine |
| Sari | 7.2-3 Päästekeskuste ehitusvaldkonna alane kirjavahetus |
| Toimik | 7.2-3.3 |
| Juurdepääsupiirang | Avalik |
| Juurdepääsupiirang | |
| Adressaat | Viru-Nigula Vallavalitsus |
| Saabumis/saatmisviis | Viru-Nigula Vallavalitsus |
| Vastutaja | Kristina Kazmin (Ida päästekeskus, Ohutusjärelevalve büroo) |
| Originaal | Ava uues aknas |
Failid
Edastan dokumendi.
Lugupidamisega
Tiina Tamberg
kantselei- ja teabehaldusspetsialist
Viru-Nigula vallavalitsus
5308 3820
Digiallkirjad
OTSUS
Viru-Nigula …………… 2025 nr
Lauri detailplaneeringu algatamine ja
keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmine
Viru-Nigula vallas Mahu külas asuva Lauri kinnistu (katastritunnus 90202:006:0069, sihtotstarve elamumaa, pindala 9225 m²) omanik esitas Viru-Nigula vallavalitsusele 08.01.2025 Lauri kinnistu detailplaneeringu algatamise taotluse (registreeritud dokumendiregistris 09.01.2025 nr 7-7/39). 13.01.2025 muutis Lauri kinnistu omanik detailplaneeringu joonist (registreeritud 13.01.2025 nr 39-1).
Viru-Nigula vallavalitsus pikendas 27.01.2025 kirjaga nr 7-7/39-2 Lauri kinnistu detailplaneeringu algatamise kohta otsuse tegemist.
Lauri kinnistu detailplaneeringu koostamise eesmärk krundi hoonestusala ja ehitusõiguse määramine, tehnovõrkude- ja tehnorajatiste võimalike asukohtade määramine, servituutide seadmise vajaduse ja kitsenduste määramine. Omanik soovib Lauri kinnistule rajada elamu ja abihoone.
Juurdepääs krundile hakkab olema Unukse-Mahu teelt. Planeeringuala suurus on ca 9225 m².
Detailplaneeringu koostamisel lahendatavad ülesanded on toodud planeerimisseaduse (PlanS) § 126 lõike 1 punktides 1-10, 11-12, 16-17 ja 21-22. Ülesannete loetelu võib detailplaneeringu koostamise menetluse jooksul muutuda või täieneda.
Lauri maaüksus asub Mahu küla hoonestatud piirkonnas. Maaüksusest ida pool asub ajalooliselt väljakujunenud hoonestusega piirkond, kus hooned paiknevad tihedalt üksteise kõrval, maaüksusest põhja poole jääb samuti tihedalt hoonestatud piirkond.
Ajalooliselt on ka Lauri maaüksusel asunud erinevad hooned – Mahu küla müügikiosk, heinaküün ja abihoone. Praeguseks on hooned lagunenud ja kasutusest välja langenud.
Maa- ja Ruumiameti geoportaali kitsenduste kaardirakenduse järgi asub Lauri maaüksusel ranna- või kalda ehituskeeluvöönd, ranna- või kalda piiranguvöönd, avalikult kasutatava tee kaitsevöönd, erinevad elektripaigaldiste kaitsevööndid.
PlanS § 126 lõike 1 punkti 16 kohaselt on detailplaneeringu üheks ülesandeks ka ranna ja kalda ehituskeeluvööndi vähendamine, § 142 lõike 1 kohaselt võib detailplaneering põhjendatud vajaduse korral sisaldada kehtestatud üldplaneeringu põhilahenduste muutmise ettepanekut.
PlanS § 142 lõike 6 kohaselt tuleb üldplaneeringu põhilahenduse muutmise ettepanekut sisaldava detailplaneeringu koostamisel anda eelhinnang ja kaaluda keskkonnamõju strateegilist hindamist, lähtudes keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 33 lõigetes 4 ja 5 sätestatud kriteeriumidest ning § 33 lõike 6 kohaste asjaomaste asutuste seisukohtadest.
Looduskaitseseaduse (LKS) § 40 lõige 2 lubab ehituskeeluvööndit suurendada vaid üldplaneeringuga, kuid vähendamine on võimalik teatud juhtudel ka detailplaneeringuga. LKS § 40 lg 4 punktis 2 on märgitud, et ehituskeeluvööndi vähendamine detailplaneeringuga on võimalik siis, kui detailplaneering on üldplaneeringut muutev.
Planeeritaval alal kehtib Viru-Nigula Vallavolikogu poolt 22.11.2007 määrusega nr 13 kehtestatud Viru-Nigula valla üldplaneering, mille kohaselt on maa-ala maakasutuse juhtotstarve elamumaa.
Üldplaneeringu järgi asub Lauri maaüksus väärtuslikul maastikul, elamualal E5, kus minimaalne maaüksuse suurus, millele antakse ehitusõigus on 3000 m².
Lauri maaüksuse territooriumile ei jää kaitstavaid loodusobjekte, püsielupaiku, Natura 2000 ala ega pärandkultuuri objekte.
Lääne-Viru maakonnaplaneeringu 2030+ kohaselt jääb planeeringuala samuti väärtuslikule maastikule.
Tulenevalt PlanS § 4 lõike 2 punktist 5 on vajalik detailplaneeringu koostamisel hinnata selle elluviimisega kaasnevaid asjakohaseid majanduslikke, kultuurilisi, sotsiaalseid ja looduskeskkonnale avalduvaid mõjusid. Planeeringulahenduse väljatöötamiseks ja mõjude hindamiseks teha vajadusel täiendavaid uuringuid ja analüüse.
Võttes aluseks eeltoodu, kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 6 lõike 1, planeerimisseaduse § 9 lõike 1, § 77 lõiked 1, 4, 5, 6, 7, § 142 lõiked 2 ja 6, keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 6 lõike 2 punkti 10, § 35 lõiked 1, 3 ja 5, Viru-Nigula Vallavalitsuse 20.01.2022 määruse nr 1 „Planeerimis- ja ehitusalase tegevuse korraldamine“,
Viru-Nigula Vallavolikogu otsustab:
1. Algatada üldplaneeringut muutev detailplaneering Viru-Nigula vallas, Mahu külas, Lauri kinnistul (katastritunnus 90202:006:0069, pindala 9225 m², sihtotstarve elamumaa).
1.1. Detailplaneeringu eesmärk on Lauri kinnistule hoonestusala ja ehitusõiguse määramine, tehnovõrkude- ja tehnorajatiste võimalike asukohtade määramine, servituutide seadmise vajaduse ja kitsenduste määramine elamu ja abihoonete rajamise eesmärgil.
2. Kinnitada planeeringuala piir vastavalt detailplaneeringu algatamisotsuse lisale 1.
3. Kinnitada detailplaneeringu „Lauri detailplaneeringu algatamine ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmine“ lähteseisukohad (lisa 2).
4. Jätta algatamata Lauri detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine, tuginedes Alkranel OÜ poolt koostatud „Viru-Nigula vallas Mahu külas asuva Lauri kinnistu (90202:006:0069) detailplaneeringu (DP) kava keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) eelhinnangu (EH) otsuse (KSH algatamine/ mitte algatamine) eelnõu vormistamise alusandmestikule“ (lisa 3).
5. Detailplaneeringu koostamise algataja ja kehtestaja on Viru-Nigula Vallavolikogu, korraldaja on Viru-Nigula vallavalitsus kui ametiasutus.
6. Detailplaneeringu algatamisest teatada Viru-Nigula valla veebilehel ja väljaandes „Ametlikud Teadaanded“.
7. Detailplaneeringu algatamise materjalidega saab tutvuda Viru-Nigula vallavalitsuses aadressil Viru-Nigula vald, Kunda linn, Kasemäe tn 19 vallavalitsuse lahtiolekuaegadel ja valla
kodulehel https://viru-nigula.ee/.
8. Detailplaneeringu algatamine on menetlustoiming, millega ei teki huvitatud isikule õigustatud ootust detailplaneeringu vastuvõtmise või kehtestamise osas. Menetlustoimingud on vaidlustatavad koos haldusaktiga, milleks on planeeringu kehtestamine või kehtestamata jätmine.
9. Otsus jõustub teatavakstegemisest.
Vallavolikogu esimees
VIRU-NIGULA VALLAVALITSUS
_________________________________________________________________________________
Kasemäe tn 19 Telefon 325 5960 Konto EE252200221011939622
44107 Kunda linn e-post: [email protected] registrikood 75020500
Viru-Nigula vald www.viru-nigula.ee
Vastavalt nimekirjale
01.07.2025 nr 7-7/ 650
Ettepanekute küsimine Lauri detailplaneeringu
lähteseisukohtade ja keskkonnamõju strateegilise
hindamise eelhinnangu kohta
Võttes aluseks planeerimisseaduse § 81 lõike 1, Vabariigi Valitsuse määruse nr 133
„Planeeringute koostamisel koostöö tegemise kord ja planeeringute kooskõlastamise alused“,
esitab Viru-Nigula vallavalitsus detailplaneeringu „Lauri detailplaneeringu algatamine ja
keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmine“ lähteseisukohad ja keskkonnamõju
strateegilise hindamise eelhinnangu ettepanekute tegemiseks.
Palume ettepanekud esitada 30 päeva jooksul kirja saamisest.
Kirjale on lisatud Lauri detailplaneeringu lähteseisukohad, keskkonnamõju strateegilise
hindamise eelhinnang (Alkranel OÜ poolt koostatud „Viru-Nigula vallas Mahu külas asuva
Lauri kinnistu (90202:006:0069) detailplaneeringu (DP) kava keskkonnamõju strateegilise
hindamise (KSH) eelhinnangu (EH) otsuse (KSH algatamine/mitte algatamine) eelnõu
vormistamise alusandmestikule“), planeeringuala välispiir ja Viru-Nigula Vallavolikogu otsuse
eelnõu detailplaneeringu algatamise kohta.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Ivar Lilleberg
vallavanem
Kaasatud asutused:
Maa- ja Ruumiamet [email protected]
Keskkonnaamet [email protected]
Päästeamet [email protected]
Terviseamet [email protected]
Marit Laast
+ 372 5757 0531
Digiallkirjad
Viru-Nigula vallas Mahu külas asuva Lauri kinnistu (90202:006:0069) detailplaneeringu (DP) kava keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) eelhinnangu (EH) otsuse (KSH algatamine/mitte algatamine) eelnõu vormistamise alusandmestik
Tellija: Viru-Nigula Vallavalitsus
Töö koostaja: Alkranel OÜ
Projektijuht: Elar Põldvere
Tartu 2025
Publitseerimise üldandmed:
• Töö koostatud – 21.06.2025.
• Koostajad (Alkranel OÜ) – Elar Põldvere ja Paula Nikolajeva.
• Alkranel OÜ (www.alkranel.ee) – keskkonnaalased konsultatsioonid, aastast 1999.
Sisukord
Sisukord 3
Sissejuhatus 4
1. Strateegilise planeerimisdokumendi kava ehk kavandatava tegevuse ja selle paikkonna lühikirjeldus 5
2. Tegevuspaiga ümbruskonna keskkonna ja olemasoleva olukorra lühikirjeldus 7
2.1 Tegevuspaiga lühikirjeldus strateegiliste ja muude arengudokumentide järgselt 7
2.2 Tegevuspaiga lühikirjeldus paikkonna muude ja käesolevas kontekstis asjakohaste aspektide järgselt 10
3. Tegevusega eeldatavalt kaasneva mõju prognoos ja ettepanekud edaspidiseks ning KSH vajalikkuse määramine 14
3.1 Missugusel määral loob strateegiline planeerimisdokument aluse kavandatavale tegevusele, lähtudes nende asukohast, iseloomust ja elluviimise tingimustest või eraldatavatest vahenditest 14
3.2 Missugusel määral mõjutab strateegiline planeerimisdokument teisi strateegilisi planeerimisdokumente, arvestades nende kehtestamise tasandit 15
3.3 Strateegilise planeerimisdokumendi asjakohasus ja olulisus keskkonnakaalutluste integreerimisel teistesse valdkondadesse 15
3.4 Strateegilise planeerimisdokumendi, sh jäätmekäitluse või veekaitsega seotud planeerimisdokumendi tähtsus Euroopa Liidu keskkonnaalaste õigusaktide nõuete ülevõtmisel 15
3.5 Strateegilise planeerimisdokumendi elluviimisega seotud keskkonnaprobleemid (arvestades mõju suurust ja ruumilist ulatust ning võimalikkust, kestvust, sagedust ja pöörduvust, sh kumulatiivsust ning õnnetuste esinemise võimalikkust) 16
3.5.1 Maa ja maakasutus 16
3.5.2 Maastik (sh pinnavormid) 17
3.5.3 Maavarade kasutus 17
3.5.4 Muld ja pinnas, ressursikasutus (sh energiakasutus), jäägid ja heited ning jäätmeteke 18
3.5.5 Märgalad, jõeäärsed alad, jõesuudmed, rannad ja/või kaldad ning veestik (sh põhjavesi (veeressurss) ja merekeskkond), sh oht keskkonnale 18
3.5.6 Õhk ja kliima (sh oht keskkonnale) 20
3.5.7 Looduslik mitmekesisus (loomastik, taimestik, metsad) ja kaitstavad loodusobjektid 20
3.5.8 Elanikkond (sh tiheasustusalad), inimese tervis, heaolu ja vara (sh geograafiline ala ja eeldatavalt mõjutatav elanikkond) ning kultuuripärand ja arheoloogilised väärtused, mh müra, vibratsioon, valgus, soojus, kiirgus ja lõhn 21
3.5.9 Suurõnnetuse, katastroofi ning piiriülesuse aspektid 22
3.6 KSH algatamise vajalikkus ning seisukohtade küsimise suunised 22
Kokkuvõte 23
Kasutatud allikad 24
.
Sissejuhatus
Käesoleva töö objektiks on Lääne-Viru maakonnas Viru-Nigula vallas Mahu külas asuv Lauri kinnistu (90202:006:0069) detailplaneeringu (DP) kava. Lauri kinnistule kavandatakse elamu ja abihoone rajamist, planeeritava ala suuruseks on ligikaudu 0,9 ha. Planeerimisseaduse (PlanS) § 142 lg 1 järgi on kavandatav üldplaneeringut muutev, kuna soovitakse vähendada veekogu ehk ranna ehituskeeluvööndit (vt täpsemalt ptk 1 ja 3.5.5).
Käesoleva töö tellijaks on Viru-Nigula vallavalitsus ning DP kavast huvitatud isikuks Hendrik Hindov. Käesolevat dokumentatsiooni saab eelkõige kohalik omavalitsus kasutada täiendava töövahendina detailplaneeringu algatamise üle otsustamisel ning algatamisel detailplaneeringuga seonduvates ja sellele eeldatavalt järgnevates menetlusprotsessides.
KSH algatamise vajalikkuse osas otsustamine ning sellest teavitamine toimub keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) § 35 alusel. Eelnevalt tuleb otsuse eelnõu osas seisukohta küsida asjaomastelt asutustelt (KeHJS § 33 lg 6), kui vastavad asutused (kavandatav tõenäoliselt puudutab vastava asutuse huve või kellel võib olla põhjendatud huvi eeldatavalt kaasneva keskkonnamõju vastu) tuvastatakse.
Eelhinnangu koostamisel lähtutakse Eesti Vabariigis kehtivast seadusandlusest ja väljakujunenud praktikast ning aktuaalsetest suunistest. KeHJS § 22 kohaselt on tegevus olulise keskkonnamõjuga, kui see võib eeldatavalt:
• ületada mõjuala keskkonnataluvust;
• põhjustada keskkonnas pöördumatuid muutusi;
• seada ohtu inimese tervise ja heaolu, kultuuripärandi või vara.
Töö koostamisel lähtutakse samuti juhenditest „KMH eelhindamise juhend otsustaja tasandil, sh Natura-eelhindamine“ (Kutsar ja Keskkonnaministeerium, 2018), „Keskkonnamõju hindamise eelhinnangu andmise juhend” (Keskkonnaministeerium, 2017) ning „KSH eelhindamise juhend otsustaja tasandil, sh Natura eelhindamine“ (Kutsar ja Keskkonnaministeerium, 2018).
1. Strateegilise planeerimisdokumendi kava ehk kavandatava tegevuse ja selle paikkonna lühikirjeldus
Käesoleva töö objektiks on Lääne-Viru maakonnas Viru-Nigula vallas Mahu külas asuv Lauri kinnistu (katastritunnus 90202:006:0069; elamumaa 100%) detailplaneeringu (DP) kava. Lauri kinnistule kavandatakse kahe hoone rajamist – elamu ja abihoone. DP kava ala hõlmab kogu Lauri kinnistut, mille pindala on 9225 m2 (vt ka joonist 1).
Joonis 1. DP kava ala, kus kollase joonega on märgitud kinnistupiirid, pruuniga kavandatavad hooned, joonise vasakus nurgas DP kava visiooni väljavõte / paremas nurgas DP kava paiknemine Eestis. Alus: Maa- ja Ruumiamet, 2025
Kavandatav elamu rajatakse kahekorruselisena kõrgusega kuni 8,0 meetrit ning abihoone ühekorruselisena kuni 6,8 meetri kõrgune. Kinnistu sihtotstarve jääb samaks, samuti ei planeerita krundijaotust. Elektrivarustus tagatakse olemasoleva alajaama baasil, veevarustus tagatakse uue puurkaevu rajamisega ning reoveekanalisatsioon tagatakse kogumismahuti või omapuhasti paigaldamisega. Kinnistule on tagatud ligipääs Unukse-Mahu (tee nr 17159) kõrvalmaanteelt. Muuhulgas säilitatakse väärtuslik kõrghaljastus. Kinnistul varem paiknenud Mahu müügikiosk, heinaküün ja abihoone on lammutatud 2024. aastal.
DP kava ala piirneb idasuunast Forelli kinnistuga (90202:006:0070; elamumaa 100%) ning läänesuunast Unukse-Mahu (tee nr 17159) kõrvalmaanteega. Tee aasta keskmine ööpäevane liiklus oli 2024. aasta seisuga 191, millest 99% moodustasid sõidu- ja pakiautod, ning 1% autorongid. Ülejäänud DP kava ala ümbritsevad kinnistud on hoonestamata maatulundusmaad (vt ka joonist 2). Lähim eluhoone asub Forelli kinnistul ligikaudu 19 m kaugusel Lauri kinnistu piirist.
Siinkohal on oluline märkida, et vähem kui 50 m kaugusel Lauri kinnistu piirist asub korduva üleujutusala piir, millele kehtiva seadusandluse järgi lisatakse ranna piiranguvööndi laius 200 meetrit ning ehituskeeluvööndi laius 100 m (LKS § 35 lg 4, § 37 lg 1 p 1, § 38 lg 1 p 2). Vabariigi Valitsuse poolt on algatatud 07.04.2025. a looduskaitseseaduse, jahiseaduse ja riigivaraseaduse muutmise seaduste eelnõu, millega täpsustatakse veekogude äärsete kaitsevööndite arvestamist ja ulatust ning piiranguid. Muudatuste kohaselt hakkab piiranguvöönd koosnema üleujutatavast alast, millele liidetakse rannal 100 m ning ehituskeeluvöönd koosneks edaspidi korduva üleujutusega alast ja sellele liidetavast 50 m-st. Kui kehtiva seadusandluse puhul on kavandatava tegevuse elluviimisel vajalik ehituskeeluvööndi vähendamine, siis eelmainitud muudatuste jõustumisel aga mitte. Siiski kehtiva seadusandluse kohaselt asub Lauri kinnistu peaaegu täies ulatuses ranna ehituskeeluvööndis ning täies ulatuses ranna piiranguvööndis (vt ka joonist 3).
Joonis 2. DP kava alaga piirnevad kinnistud ja nende sihtotstarbed, kus kollased on elamumaad, oranžid maatulundusmaad ja hall transpordimaa (Maa- ja Ruumiamet, 2025)
Joonis 3. Veekogu äärsete kaitsevööndite ulatus Lauri kinnistu suhtes (Maa- ja Ruumiamet, 2025)
2. Tegevuspaiga ümbruskonna keskkonna ja olemasoleva olukorra lühikirjeldus
Peatüki koostamisel on arvestatud esimeses peatükis, juhendmaterjalides ning avalikult ja erialaselt kasutatavates andmebaasides sisalduvat teavet. Andmeallikatena kasutatakse peamiselt EELISe (Eesti Looduse Infosüsteem, Keskkonnaagentuur (01.05.2025)) infosüsteemi ja Maa- ja Ruumiameti kaardirakendusi (2025).
DP kava ala asub Lääne-Viru maakonnas Viru-Nigula vallas Mahu külas (hajaasustusala), kus valla kodulehe andmetel elab 01.06.2025 seisuga 41 inimest.
2.1 Tegevuspaiga lühikirjeldus strateegiliste ja muude arengudokumentide järgselt
Lääne-Viru maakonnaplaneering 2030+ (2019) – maakonnaplaneeringus käsitletakse eraldi piirkonnana maakonna rannikuala, kuna tegemist on atraktiivse puhkepiirkonnaga, kuhu on ajalooliselt rajatud ja kavandatakse ka edaspidi hooajaliselt kasutatavaid suvekodusid rajada. Mahu küla, kus asub ka kavandatava tegevusega hõlmatud Lauri kinnistu, kuulub II tasandi asustuse arengualasse (A2), mis on kohalikud sisemiste kasvuvõimalustega keskused, mille ruumiline areng toimub olemasolevat asustusstruktuuri, ajaloolis-kultuurilisi ja looduslikke tingimusi järgides. Need on linnalisele asulale omaste tunnustega keskused, kus on piirkondlikult kõige mitmekülgsemad ruumilise arengu eeldused ja võimalused ning kuhu on piirkondlikult koondunud teenused. Maakonnaplaneeringus on toodud arenguala üldsuunad ja -tingimused, millest kavandatavale tegevusele kohaldub üks: säilitada olemasolev asustusstruktuur ning hoonestus-struktuur, uute hoonete kavandamisel lähtuda olemasolevast hoonestustihendusest ja –struktuurist (miljööväärtuslik hoonestusala).
Kavandatav tegevus asub I klassi (kõige väärtuslikum, riikliku tähtsusega ala) Letipea-Mahu väärtuslikul maastikul. Maakonnaplaneeringus on toodud üldised kasutustingimused väärtuslike maastike säilimiseks, mh:
• väärtuslikel maastikel tuleb säilitada maastikumuster, sh traditsioonilisi maastikuelemente, struktuure ja maakasutust;
• uute ehitusalade ja joonehitiste kavandamisel ning rajamisel tuleb need paigutada maastikku nii, et maastiku väärtus ei kahaneks:
◦ hoonete ehitamisel või ümberehitamisel tuleb säilitada ja sobitada traditsioonilisi materjale ja elemente;
◦ üldjuhul vältida elamuehitust väärtuslike maastike nendel aladel, kuhu eelnevalt ei ole elamuid rajatud;
◦ ranna ja kalda ehituskeeluvööndi ulatuse ja selle vähendamisel või suurendamisel väärtuslikul maastikul peab arvestama väärtuslike maastike säilimise eesmärke. Lähtuda tuleb kohapealsetest looduslikest iseärasustest, üleujutusohust, maastikulistest ja looduslikest väärtustest ning ajalooliselt väljakujunenud ehitusjoonest;
◦ maastikupilti risustavad amortiseerinud ehitised ja rajatised kas lammutatakse või leitakse nende kasutuselevõtuks alternatiivne võimalus.
Mahu küla on keskmise suurusega puhkekeskus (P2), mis on seotud kindlate huviväärsustega antud keskuse teeninduspiirkonnas. Täpsemalt alljärgnevalt.
Lääne-Virumaa maakonnaplaneering „Lääne-Viru maakonna rannikuala“ (2011) – planeeringuga on määratud Mahu külas puhkuse ja virgestuse arenguala ning nendel aladel puhketegevust toetavad ettevõtlusalad. Ala puhke-eeldused on Mahu väikesadam (asub Lauri kinnistust linnulennult vähem kui 200 m kaugusel), puhke-eeldustega rannaalad ning supluseks sobivad kohad. Puhkekeskusena on eesmärgiks muuta Mahu ääremaastaatusest tuntud turismipiirkonnaks. Mereturismi arenguga on piirkonnal perspektiivne võimalus arendada välja Mahu väikesadam jahiturismiks. Planeeringus on toodud ka ruumilise arengu suunad, kuid ükski neist ei kohaldu Lauri kinnistul kavandatavale tegevusele.
Viru-Nigula valla üldplaneering (ÜP; 2007) – praegune Viru-Nigula vald moodustati 2017. aastal haldusreformi käigus Viru-Nigula valla, Kunda linna ja Aseri valla ühinemisel. Eelhinnangu koostamise hetkel on uus üldplaneering koostamisel ning seniks kehtib kavandatava tegevuse piirkonnas 2007. aastal kehtestatud Viru-Nigula valla üldplaneering. Kavandatava tegevusega hõlmatud Lauri kinnistu paikneb reserveeritud elamualal E5, millele on seatud maakasutus- ja ehitustingimused, millest kavandatavale tegevusele kohalduvad järgnevad:
• minimaalne maaüksuse suurus, millele antakse ehitusõigus on 3000 m²;
• kui vastavalt planeerimisseadusele uue hoone ehitamine detailplaneeringu koostamise kohustust kaasa ei too, on omavalitsusel kohustus iga kord otsustada detailplaneeringu ja keskkonna mõjude strateegilise hindamise koostamise vajadus kui käesoleva üldplaneeringuga pole sätestatud teisiti.
Vaadeldav ala asub I klassi väärtuslikul maastikul Letipea-Mahu. Valla eesmärk on kasutada valla looduskeskkonda võimalikult säästlikult nii, et see säiliks kasutamis- ja elamisväärsena ka tulevastele põlvedele. Nendel aladel tuleb tähelepanu pöörata sellele, et säiliks alade omapära, nende looduslike motiivide ja vormide väljakujunenud suhe. Vältida kõiki omaduselt või väljanägemiselt piirkonnale võõraid elemente.
Kinnistuga piirnev Unukse-Mahu kõrvalmaantee (nr 17159) on kantud üldplaneeringusse kauni teelõiguna. Mahu rannaküla sadamakaiga on miljööväärtuslik ala.
Viru-Nigula valla üldplaneering (vastu võetud 29.12.2022 Viru-Nigula Vallavolikogu otsusega nr 72; ÜP kehtestamata) – üldplaneeringuga on seatud valla ruumilised arengueesmärgid, sh olemasoleva ehitatud keskkonna tihendamise või taaskasutusele võtmise eelistamine, olemasoleva taristu kasutamine uute hoonestamata alade kasutusele võtmise asemel. Ajalooliselt on Lauri kinnistul asunud Mahu müügikiosk, heinaküün ja abihoone.
Lauri kinnistu asub Mahu rannaküla miljööväärtuslikul alal, mis on kohaliku tasandi kaitsealune piirkond, mille terviklik miljöö kuulub säilitamisele oma ajalooliselt väljakujunenud tänavavõrgu, haljastuse, hoonestusviisi, ühtse ja omanäolise arhitektuuri või muu avaliku huvi tõttu. Ala ilme säilitamiseks on määratud tingimused, mis tulenevad piirkonna ajaloolis- kultuurilisest eripärast:
• traditsioonilise külamaastiku üldmulje säilimiseks võib ehitada vaid maa-arhitektuurile iseloomulikke viilkatusega ühe- kuni kahekorruselisi hooneid;
• maastike ja (mere)vaadete avatuse tagamiseks ei tohi rajada vaateid sulgevaid piirdeaedasid. Sobilikud on nt talumaastikule omased lattaiad, roigasaiad vms.
Üldplaneeringu eelnõus on seatud ka üldised tingimused miljööväärtusliku ala säilitamiseks ja kasutamiseks, mh:
• tagada miljööväärtuslike alade säilimine ja terviklikkus ning väärtustada neid kui kohalikku arhitektuuri- ja kultuuripärandit;
• oluliseks tuleb pidada väärtusliku miljööga külade katastriüksuste suurusi, hoonestuse ja kujundamise elemente, hoonestusstruktuuri ja maakasutust;
• uut hoonestust ja maakasutust tuleb sobitada vanaga kaitstavaid väärtusi rikkumata;
• tagada läbimõeldud ja avalikku ruumi sobiv haljastuse lahendus.
Vaadeldav ala asub I klassi väärtuslikul maastikul Letipea-Mahu, mille kaitstavaks väärtuseks on mereäärne loodusmaastik ja rannakülale omane miljöö. Tingimused väärtuslike maastike säilitamiseks ja kasutamiseks on üle võetud Lääne-Virumaa maakonnaplaneeringust ning siinkohal ei dubleerita.
Kinnistuga piirneva Unukse-Mahu kõrvalmaantee (nr 17159) äärde on üldplaneeringus märgitud planeeritav jalg- ja jalgrattatee.
Viru-Nigula vallas on mitmed asustatud piirkonnad koondunud vooluveekogude ja mereranniku äärde, mistõttu paiknevad paljud ehitised ranna või kalda ehituskeeluvööndis. Üldplaneering toetab kõrge rekreatiivse väärtuse ja suure elamuehituse huviga Mahu küla mererannikul elamupiirkonna arendamist. Ehituskeeluvööndi laiuse arvestamise aluseks ehk üleujutusala piiriks mererannal loetakse Viru-Nigula vallas 1 meeter kaldajoone kõrgusväärtusest. Tingimuseks ehituskeeluvööndis on seatud, et piirkondades, kus esineb üleujutusi, tuleb vältida ehituskeeluvööndi ulatuse vähendamist.
Viru-Nigula valla arengukava 2024-2030 (2024) – valla visiooniks on arengukavaga määratud, et Viru-Nigula vald on turvaline, hooliv ja uuendusmeelne ning elanikke, elu- ja majanduskeskkonda ning ajalugu väärtustav ettevõtjasõbralik ning tugeva ühtse kogukonnaga tegus kohalik omavalitsus, kodune ja külalislahke paik Lääne-Virumaal – meretäis võimalusi. Ühe kriitilise edutegurina visiooni saavutamiseks on toodud tugev ja elujõuline kogukond, valla elanike arvu stabiliseerimine ja pikemas vaates elanike arvu kasvu saavutamine.
Ida-Eesti vesikonna veemajanduskava (2022) vaadeldav ala asub Narva-Kunda lahe rannikumerekogumi (EE_1) vahetus läheduses. 2023. aasta seisuga oli Narva-Kunda lahe keemiline seisund halb, ökoloogiline seisund kesine ning koondseisund seega halb. Veekogumi keemilise seisundi halbadeks näitajateks olid varasemast1 elavhõbeda sisaldus kalas ja benso(g,h,i)perüleen vees (MAC). Kesise ökoloogilise seisundi mitteheadeks elementideks olid fütoplankton ja põhjataimestik (põisadru ja kõrgemate taimete sügavuslevik, mitmeaastaste liikide osakaal, EPI_HPO indeks2), mitteheadeks näitajateks klorofüll a, fütoplanktoni biomass, põisadru sügavuslevik, mitmeaastaste liikide osakaal ja vee läbipaistvus (Secchi ketta järgi) ning mitteheaks põhjuseks eutrofeerumine ning looduslik põhjus.
Meetmeprogrammi kohaselt on veekogumile olulisteks koormusteks inimareng, transport ja tööstused. Täpsemalt asulate heitvesi, üle 2000 ie reoveepuhasti, alla 2000 ie reoveepuhasti, keskkonnakompleksloaga ettevõtte, muu tööstusheitvee, kaevanduse või karjääriga seotud või muud heitveelasud. Samuti sademevee ülevoolud, sademevee lask, põllumajandus hajukoormus, metsandus, ühiskanalisatsiooniga ühendamata majapidamised, supluskohad, sadamad ning kaevandused. Spetsiifiliselt on välja toodud Aa reoveepuhasti (PUH0440600) ning Aseri II savikarjääri settebassein (PUH0441790). Veekogumile on seatud eesmärk saavutada veekogumi hea seisund (erandi leebem eesmärk) 2027. a. Kavandatava tegevuse iseloomust lähtuvalt võiks asjakohaseks koormuseks olla eelkõige ühiskanalisatsiooniga ühendamata majapidamised, samas ei tulene VeeS, et vastav üksikelamu oleks eeldatavaks ohuteguriks VeeS § 188 lg 1 p 6 alusel ning järgides määrustest „Nõuded reovee puhastamise ning heit-, sademe-, kaevandus-, karjääri- ja jahutusvee suublasse juhtimise kohta, nõuetele vastavuse hindamise meetmed ning saasteainesisalduse piirväärtused“ ja „Kanalisatsiooniehitise planeerimise, ehitamise ja kasutamise nõuded ning kanalisatsiooniehitise kuja täpsustatud ulatus“ tulenvaid nõudeid.
Strateegiliste arengudokumentide alla saab lugeda ka detailplaneeringuid. Lauri kinnistut ümbritsevatel kinnistutel on kehtestatud (Viru-Nigula Vallavolikogu 21.12.2017 otsusega nr 37) Riki, Köpi ja Forelli kinnistute detailplaneering, mille eesmärgiks on valla üldplaneeringus sätestatud võimaluse – kasutusalade täpsustamine detailplaneeringuga – realiseerimine ning sellest tulenevalt katastriüksuste piiride ja sihtostarvete muutmine, samuti Läänemere ranna ehituskeeluvööndi vähendamine ühe planeeringualal asuval kinnisasja piires ning ehitusõiguse määramine elumaja ja abihoone püstitamiseks, samuti tehnovõrkude paigutuse ning olulisemate arhitektuursete tingimuste määramine.
Forelli kinnistul (piirneb Lauri kinnistuga idasuunast) on detailplaneering realiseerunud, kuid Riki kinnistul (piirneb Lauri kinnistuga põhjasuunast), kuhu on samuti planeeritud elamu- ja abihoone rajamist, pole. Riki kinnistule hoonestuse rajamine eeldas seejuures ehituskeeluvööndi vähendamist ning sellekohane ettepanek tehti. Keskkonnaamet on 12.10.2017 kirjaga nr 7-13/17/8226-5 ehituskeeluvööndi vähendamisega 45 m ulatuses nõustunud. Keskkonnaamet leidis, et lähtuvalt ümbritsevast asustusest ning kalda kaitse eesmärkidest on võimalik ehituskeeluvööndi vähendamine planeeringuga taotletud hoonestusala ulatuses (ei ole ette näha negatiivse mõju ilmnemist ranna kaitse-eesmärkidele).
2.2 Tegevuspaiga lühikirjeldus paikkonna muude ja käesolevas kontekstis asjakohaste aspektide järgselt
Käesolevas ptk-s antakse paikkonna kohta muud (sh teavet, mida juba ptk 2.1-s ei käsitletud) ja käesoleva tegevuse kontekstis asjakohast teavet.
Maa- ja Ruumiameti mullastiku kaardirakenduse (2025) kohaselt esinevad vaadeldaval alal valdavalt nõrgalt leetunud mullad (LkI) ja primitiivsed leedemullad (liivmuld; L0). Põhjavesi on piirkonnas nõrgalt kaitstud (1:400 000 geoloogilise baaskaardi alusel) või kaitstud (1:50 000 geoloogilise baaskaardi alusel). Eesti pinnase radooniriski kaardi (2023) kohaselt on Viru-Nigula vald omavalitsuse tasemel kõrge või väga kõrge radooniriskiga piirkond. Lähima mõõtmispunkti andmetel (2012) esineb kavandatava tegevuse piirkonnas radoonirisk 10-30 kBq/m³, mis jääb normivahemikku.
Lähim siseriiklik kaitsealune objekt, III kaitsekategooria hänilane (Motacilla flava), asub kinnistu piirist ligikaudu 12 m kaugusel ning lähimast kavandatavast hoonest (abihoone) ligikaudu 40 m kaugusel. Hänilast ohustavaks teguriks on eelkõige (välitingimustes) loomapidamise vähenemine ning heina- ja karjamaade võsastumine, mistõttu liigile sobilikud elupaigad hävivad. Ligikaudu 176,5 m kaugusel kinnistust ja ligikaudu 316 m kaugusel lähimast kavandatavast hoonest (abihoone) asub II kaitsekategooria hüüp (Botaurus stellaris), kellele on peamiseks ohuteguriks pesitsuspaigana kasutatavate roostike kadumine. Teisi siseriiklikke ega rahvusvahelisi kaitsealuseid loodusobjekte kavandatava tegevuse lähipiirkonnas ei ole registreeritud.
Kinnistul on registreeritud elupaigatüübid 6510 Aas-rebasesaba ja ürt-punanupuga niidud ning 6270* Liigirikkad niidud lubjavaesel mullal. Täpsem kirjeldus on toodud tabelis 1, vt ka joonist 4. Vastavate elupaikadega seonduvat (väljaspool kaitsealasid) reguleerib keskkonnavastutuse seadus.
Lauri kinnistu ümbruses on neli töötavat olmevee puurkaevu - PRK0055122 (147 m), PRK0073771 (110 m), PRK0003473 (192 m), PRK0052519 (68 m) – mis paiknevad kinnistust 68-192 m kaugusel. Viru-Nigula vallas asub kolm reovee purgimiskohta – Aseris, Viru-Nigulas ja Kundas. Lauri kinnistule asub lähim Viru-Nigulas, ca 10 km kaugusel. Kinnistul asub või seda läbib mitmeid Elektrilevi OÜ elektrirajatisi (vt joonis 5):
• alla 1 kV elektriõhuliinid AMKA.3x70+95 ja AMKA.3x50+70;
• elektriõhuliinid 1-20 kV (keskpingeliin) BLL-62;
• ektrimaakaabelliinid AXMK.4x50, AXPK.4x50, AXPK.4x25;
• viis elektriõhuliini mastitõmmitsat või tuge;
• alajaam ja jaotusseade Lahe (Mahu) (Kunda).
Planeeringu kava alal asus pärandkultuuriobjekt Kaupluse koht Mahus (902:POE:001), kuid hooned kinnistul on likvideeritud 2024. aastal. Lisaks on lähimateks pärandkultuuriobjektideks Paadi-võrgukuurid (902:PKU:001; linnulennult ca 280 m kaugusel sadamaalal), Mahu sadam (902:VLG:001; ca 440 m kaugusel sadamaalal) ning Nõukogude piirikaitse rajatis (903:OKU:002; ca 650 m kaugusel kirdesuunas). Objektidest või nende esialgsetest funktsionaalsustest on säilinud 50-90%.
Lauri kinnistu asub peaaegu täies ulatuses ranna ehituskeeluvööndis ning täies ulatuses ranna piiranguvööndis (leiab kajastust ptk-s 1, vt ka joonist 3). Ulatuslik osa kinnistust asub seejuures ka Unukse-Mahu kõrvalmaantee (tee nr 17159) kaitsevööndis (vt ka joonist 6).
Tabel 1. Elupaigatüübid Lauri kinnistul (EELIS, 01.05.2025)
Elupaigatüüp
Pindala
Kirjeldus
6510 Aas-rebasesaba ja ürt-punanupuga niidud
0,67 ha, millest ca 0,3 ha planeeringu-alal
Elupaigatüüpi (niiske pärisaruniit, kultuuristatud (Paal)) mahuvad vähesel määral kuni mõõdukalt väetatud rohumaad. Et väetamine vähendab oluliselt liigirikkust, siis pole niisugustel niitudel Eestis kaitseväärtust, kuid kohati võivad need olla olulised puhveraladena muude väärtuslikumate elupaikade vahel ja ümber. Sellesse elupaigatüüpi kuuluvad ka rohkem kui kümne aasta eest sööti jäetud põllumaad, millel looduslik taimkate on enam-vähem taastunud. Aas-rebasesaba ja ürt-punanupu kasvamist niidul pole selle elupaiga määratlemisel Eestis ainumääravaks peetud.
6270* Liigirikkad niidud lubjavaesel mullal
1,44 ha, millest ca 0,3 ha planeeringu-alal (väljaspool arendust)
Elupaigatüüpi (kuiv pärisaruniin (Paal)) on arvatud nii liigirohked aruniidud lubjavaestel kuivadel või parasniisketel muldadel kui ka liigirikkamad paluniidud. Eelmise elupaigatüübiga (6210) võrreldes kasvavad selles toitainete suhtes vähem nõudlikud taimeliigid. Taimkate on, nagu niitudel üldse, kujunenud pikaaegse karjatamise või niitmise mõjul. Et see püsiks, tuleb jätkata majandamist tavapärasel viisil, seejuures mitte väetades.
Joonis 4. Elupaigatüübid Lauri kinnistul ja selle ümbruses, kus pruuniga on märgitud kavandatavad hooned, kollasega katastriüksused ning punase, rohelise ja sinisega elupaigatüübid (alus: Maa- ja Ruumiamet, 2025; EELIS, 01.05.2025)
Joonis 5. Lahe (Mahu/ Kunda) alajaam ja jaotusseade Lauri kinnistul ning kinnistut läbivad õhuliinid (väljavõte Google Mapsist, mai 2025)
Joonis 6. Tee kaitsevööndi mõjuala Lauri kinnistul (Maa- ja Ruumiamet, 2025)
3. Tegevusega eeldatavalt kaasneva mõju prognoos ja ettepanekud edaspidiseks ning KSH vajalikkuse määramine
Ptk on jaotatud erinevateks alamosadeks lihtsustamaks info menetlemist. Alljärgnevad ptk-d näitavad, kas ja millised faktorid võivad oluliseks kujuneda KSH algatamisel või mitte algatamisel. Eelhinnangu koostamisel ehk planeerimisdokumendi kava mõjude kaalutlemisel arvestatakse (alus: KeHJS § 33 lg 3-5 ning Kutsar, 2015/2018) järgnevaid aspekte:
1. missugusel määral loob strateegiline planeerimisdokument aluse kavandatavatele tegevustele, lähtudes nende asukohast, iseloomust ja elluviimise tingimustest või eraldatavatest vahenditest;
2. missugusel määral mõjutab strateegiline planeerimisdokument teisi strateegilisi planeerimisdokumente, arvestades nende kehtestamise tasandit;
3. strateegilise planeerimisdokumendi asjakohasus ja olulisus keskkonnakaalutluste integreerimisel teistesse valdkondadesse;
4. strateegilise planeerimisdokumendi, sh jäätmekäitluse või veekaitsega seotud planeerimisdokumendi tähtsus Euroopa Liidu keskkonnaalaste õigusaktide nõuete ülevõtmisel;
5. strateegilise planeerimisdokumendi elluviimisega seonduda võivad keskkonnaprobleemid (arvestades mõju suurust ja ruumilist ulatust ning võimalikkust, kestvust, sagedust ja pöörduvust, sh kumulatiivsust ning õnnetuste esinemise võimalikkust).
Alljärgnevates peatükkides (3.1 - 3.5) on eelnevalt esitatud loetelu täpsemalt lahti kirjutatud. Hinnangud on antud, arvestades nii otsese kui ka kaudse mõju suurust ja ruumilist ulatust (nt geograafiline või mõjutatavate (inimesed vm) hulk) ning võimalikkust, tugevust, kestvust, sagedust ja pöörduvust, sh kumulatiivsust ja koosmõju, samuti ka õnnetuste esinemise võimalikkust (ka alad, kus õigusaktidega kehtestatud nõudeid on ületatud või võidakse ületada). Tegevuse kava elluviimisega seotud olulised keskkonnaprobleemid ehk ebasoodsad mõjud (koos muude mõjualas toimuvate ja/või planeeritavate tegevustega) ja mõjude (ebasoodne olustik) tõhusa ennetamise, vältimise, vähendamise ja leevendamise täiendavad võimalused ongi nende fikseerimisel esitatud ptk 3.1 - 3.5 (katab ka KeHJS § 33 lg 2 nimetatut, sh p 4). Ptk 3.6 võtab kokku KSH vajalikkuse lõpphinnangu (käesoleva töö põhjal) ja annab suuniseid lõpliku KSH otsuse (algatada või mitte) eelnõu osas seisukohtade küsimiseks.
3.1 Missugusel määral loob strateegiline planeerimisdokument aluse kavandatavale tegevusele, lähtudes nende asukohast, iseloomust ja elluviimise tingimustest või eraldatavatest vahenditest
DP kava ala asub Lauri kinnistul (90202:006:0069; elamumaa 100%; pindala 0,9 ha) Mahu külas Viru-Nigula vallas Lääne-Viru maakonnas. Maakonnaplaneeringu kohaselt kuulub Mahu küla II tasandi asustuse arengualasse (A2) – kohalik sisemiste kasvuvõimalustega keskus, mille ruumiline areng toimub olemasolevat asustusstruktuuri, ajaloolis-kultuurilisi ja looduslikke tingimusi järgides. DP kava ala piirneb idasuunast elamumaaga (Forelli, 90202:006:0070), läänesuunast Unukse-Mahu kõrvalmaanteega (tee nr 17159), ülejäänud DP kava ala ümbritsevad kinnistud on aga hoonestamata maatulundusmaad. Lauri kinnistul paiknesid varem Mahu müügikiosk, heinaküün ja abihoone, mis aga lammutati 2024. aastal. Kavandatava tegevuste asetus ning suhestumine muu olemasoleva ja teadaoleva maakasutusega ei loo vastuolusid kõrgemates strateegilistes dokumentides (vt ka eelhinnangu ptk 2.1) viidatud väärtustega (siinkohal eelkõige väärtuslik maastik ning miljööväärtuslik ala) ehk nende funktsioonide edasise jätkusuutlikkuse tagamisega. Ranna ehituskeeluvööndi käsitlus on toodud ptk-s 3.5.5.
Tuginedes ümbritsevale maakasutuslikule situatsioonile, ptk-s 2.1 toodud strateegilistele planeerimis- ja arengudokumentidele ning DP kavaga kavandatava ja paikkonna kirjeldustele (ptk 1 ja 2.2), ei saa järeldada, et tegemist oleks arendusega, mis ei sobiks oma iseloomult vastavasse piirkonda ega vajaks ebaproportsionaalseid vahendeid planeeritava elluviimiseks või haldamiseks.
3.2 Missugusel määral mõjutab strateegiline planeerimisdokument teisi strateegilisi planeerimisdokumente, arvestades nende kehtestamise tasandit
DP kava eesmärgid järgivad ptk-s 2.1 esile toodud planeerimis- ja arengudokumentide põhimõttelisi arengusuundi. Kavandatav tegevus ei takista teiste ümbruskonna kinnistute senist maakasutust ega loo eeldusi negatiivse olustiku tekkeks, lähtudes ka ptk 3.1 esitatud suunistest. Teadaolevalt puuduvad sellised strateegilised kavad, mille elluviimist kavandatav tegevus võiks eelkõige negatiivselt mõjutada.
DP kava loob selle edasisel võimalikul menetlusel (DP menetlusena) juriidiliselt korrektsed seosed ka kõrgemate strateegiliste dokumentidega/arengudokumentidega (mh nende korraliseks üle vaatamiseks või tulevaseks ajakohastamiseks (asjakohane sisend)) ning võimaldab menetleda tegevuste elluviimiseks vajalikke tegevuslubasid piisava täpsusastmega.
3.3 Strateegilise planeerimisdokumendi asjakohasus ja olulisus keskkonnakaalutluste integreerimisel teistesse valdkondadesse
Detailplaneeringu kava edasine menetlus (DP algatamise järgselt) on eelnevate alampeatükkide alusel asjakohane vastavas kohas. DP menetlustasandi puhul puuduvad olulised seosed keskkonnakaalutluste integreerimisel teistesse valdkondadesse.
DP protsessi tasandit arvestades ei ole DP kava või sellele järgneda võiv DP menetlus otseseks vahendiks nt riiklike keskkonnakaalutluste muutmisel. Samas arvestaks planeerimise protsess (DP menetluse algatamisel) riiklike normatiividega, mis tulenevad keskkonnakaalutlustest. DP edasise menetluse käik võimaldab mh tulevikus vastavaid teisi kavasid või dokumente ajakohastada teemakohase (tegevuse toimimine vastavas asupaigas) teabega (nt vastavate kavade korraliste ülevaatuste perioodidel). See tähendab, et näiteks kõrgemates strateegilistes dokumentides on võimalik lähtuda tulevaste otsuste tegemisel (sh keskkonnakaalutluste edasisel integreerimisel) aktuaalsest teabest ja/või situatsioonist.
3.4 Strateegilise planeerimisdokumendi, sh jäätmekäitluse või veekaitsega seotud planeerimisdokumendi tähtsus Euroopa Liidu keskkonnaalaste õigusaktide nõuete ülevõtmisel
Alampeatüki pealkirjast lähtuvalt – vastava võimaliku DP menetlus ei ole otseselt seotud jäätmekäitluse või veekaitsega ega Euroopa Liidu keskkonnaalaste õigusaktide nõuete ülevõtmisega. Küll aga peab arvestama ja ka arvestab (läbi õiguslikult paika pandud DP koostamisprotsessi) käesolev DP protsess (DP menetluse algatamisel) riiklike normatiividega (kujundatud tulenevalt EL nõuetest), toetudes sh ptk 1, 2 ja 3 (ptk-d suunistega DP menetluse protsessi) ning Eesti riigi õigusaktide regulatsioonile ja raamistikule.
3.5 Strateegilise planeerimisdokumendi elluviimisega seotud keskkonnaprobleemid (arvestades mõju suurust ja ruumilist ulatust ning võimalikkust, kestvust, sagedust ja pöörduvust, sh kumulatiivsust ning õnnetuste esinemise võimalikkust)
Käesolev peatükk jaotub omakorda üheksaks alampeatükiks. Vastavad ptk-d hõlmavad mh järgnevaid teemasid (eraldiseisvalt või läbivalt):
• mõju maastikule, mullale ja pinnasele, veestikule (sh põhjavesi), õhule ning kliimale (sh oht keskkonnale);
• mõju (oht) inimese tervisele ning heaolule (sh geograafiline ala ja eeldatavalt mõjutatav elanikkond);
• mõjutatava ala väärtus ja tundlikkus, sh looduslikud iseärasused, kultuuripärand ja intensiivne maakasutus;
• mõju kaitstavatele loodusobjektidele ja Natura 2000 võrgustiku alale;
• piiriülene mõju ja katastroofid.
3.5.1 Maa ja maakasutus
DP kava ala asub Lauri kinnistul (90202:006:0069; elamumaa 100%; pindala 0,9 ha) Mahu külas Viru-Nigula vallas Lääne-Viru maakonnas, vt ptk 1, 2 ja 3.1. Lääne-Viru maakonnaplaneeringus käsitletakse eraldi piirkonnana maakonna rannikuala, kuna tegemist on atraktiivse puhkepiirkonnaga, kuhu on ajalooliselt rajatud ja kavandatakse ka edaspidi hooajaliselt kasutatavaid suvekodusid rajada. Mahu küla, kus asub ka kavandatava tegevusega hõlmatud Lauri kinnistu, kuulub II tasandi asustuse arengualasse (A2) – kohalik sisemiste kasvuvõimalustega keskus, mille ruumiline areng toimub olemasolevat asustusstruktuuri, ajaloolis-kultuurilisi ja looduslikke tingimusi järgides. See on linnalisele asulale omaste tunnustega keskus, kus on piirkondlikult kõige mitmekülgsemad ruumilise arengu eeldused ja võimalused ning kuhu on piirkondlikult koondunud teenused. Maakonnaplaneeringus on toodud arenguala üldsuunad ja -tingimused, millest kavandatavale tegevusele kohaldub üks: säilitada olemasolev asustusstruktuur ning hoonestusstruktuur, uute hoonete kavandamisel lähtuda olemasolevast hoonestustihedusest ja –struktuurist (miljööväärtuslik hoonestusala). Lisaks on Mahu küla keskmise suurusega puhkekeskus (P2), mis on seotud kindlate huviväärsustega (Mahu väikesadam, puhke-eeldustega rannaalad, supluseks sobivad kohad) antud keskuse teeninduspiirkonnas. Lääne-Virumaa maakonnaplaneeringus „Lääne-Viru maakonna rannikuala“ (2011) toodud ruumilise arengu suundadest ükski ei kohaldu Lauri kinnistul kavandatavale tegevusele ega piira seda.
Üldplaneeringu kohaselt asub kavandatava tegevusega hõlmatud Lauri kinnistu reserveeritud elamualal E5, millele on seatud maakasutus- ja ehitustingimused, seejuures on toodud, et minimaalne maaüksuse suurus, millele antakse ehitusõigus on 3000 m². Koostatava üldplaneeringuga on seatud valla ruumilised arengueesmärgid, sh olemasoleva ehitatud keskkonna tihendamise või taaskasutusele võtmise eelistamine, olemasoleva taristu kasutamine uute hoonestamata alade kasutusele võtmise asemel.
Kavandatava tegevuse tulemusel ei muutuks senine maakasutus ning arvestades asjaolu, et vaadeldaval alal on eelnevalt hooned asunud, on kavandatavad hooned piirkonda sobituvad. Kokkuvõttes ei tuvastatud olulise negatiivse mõju eelduseid ja KSH protsessi algatamise vajadust.
3.5.2 Maastik (sh pinnavormid)
Kavandatav tegevus asub I klassi (kõige väärtuslikum, riikliku tähtsusega ala) Letipea-Mahu väärtuslikul maastikul. Üldplaneeringu kohaselt tuleb väärtuslikel maastikel tähelepanu pöörata sellele, et säiliks alade omapära, nende looduslike motiivide ja vormide väljakujunenud suhe. Vältida tuleb kõiki omaduselt või väljanägemiselt piirkonnale võõraid elemente. DP kava puhul (mh DP menetluse algatamise järgselt) ei ole alust eeldada, et ei saaks järgida maakonnaplaneeringu suuniseid maastike väärtuste (vt ka eelhinnangu ptk 2.1) säilitamiseks.
Kinnistuga piirnev Unukse-Mahu kõrvalmaantee (nr 17159) on kantud kehtivasse üldplaneeringusse kauni teelõiguna. Üldplaneeringuga tehakse ettepanek maastikuesteetilistel põhjustel vältida tee õgvendamist ja mustkatte alla viimist. Kavandatav tegevus ei seostu teetöödega.
Kehtiva ja koostatava üldplaneeringute kohaselt asub Lauri kinnistu Mahu rannaküla miljööväärtuslikul alal, mis on kohaliku tasandi kaitsealune piirkond, mille terviklik miljöö kuulub säilitamisele oma ajalooliselt väljakujunenud tänavavõrgu, haljastuse, hoonestusviisi, ühtse ja omanäolise arhitektuuri või muu avaliku huvi tõttu. Ala ilme säilitamiseks on määratud tingimused, mis tulenevad piirkonna ajaloolis- kultuurilisest eripärast:
• traditsioonilise külamaastiku üldmulje säilimiseks võib ehitada vaid maa-arhitektuurile iseloomulikke viilkatusega ühe- kuni kahekorruselisi hooneid;
• maastike ja (mere)vaadete avatuse tagamiseks ei tohi rajada vaateid sulgevaid piirdeaedasid. Sobilikud on nt talumaastikule omased lattaiad, roigasaiad vms.
DP kava puhul (mh DP menetluse algatamise järgselt) ei ole alust eeldada, et ei saaks järgida üldplaneeringu eelnõus seatud üldiseid tingimusi (vt ka eelhinnangu ptk 2.1) miljööväärtusliku ala säilitamiseks ja kasutamiseks.
Kokkuvõttes ei tuvastatud olulise negatiivse mõju eelduseid ja KSH protsessi algatamise vajadust, kuid eelneva alusel seab KSH EH koostaja järgnevad täiendavad tingimused/suunised (suunamaks võimalike menetluste efektiivsemat kulgemist), mida järgida edasistes tegevustest (planeerimisprotsessi algatamisele järgnevalt):
• Traditsioonilise külamaastiku üldmulje säilimiseks võib ehitada vaid maa-arhitektuurile iseloomulikke viilkatusega ühe- kuni kahekorruselisi hooneid;
• Maastike ja (mere)vaadete avatuse tagamiseks ei tohi rajada vaateid sulgevaid piirdeaedasid. Sobilikud on nt talumaastikule omased lattaiad, roigasaiad vms.
3.5.3 Maavarade kasutus
DP kava ala arendamisel kasutatakse maavarasid eelkõige ehitustegevuse käigus. Teadaolevalt ei kasutata maavarasid mahus, mis võiks lähipiirkonna või regiooni maavarade kasutamise võimalusi (nt muude objektide arendamisel) laiemalt negatiivselt mõjutada. Kokkuvõtvalt ei tuvastatud olulise negatiivse mõju eelduseid ja KSH protsessi algatamise vajadust.
3.5.4 Muld ja pinnas, ressursikasutus (sh energiakasutus), jäägid ja heited ning jäätmeteke
DP kava alal asuv mullastik ei ole kavandatavale tegevusele piiranguid seadev ning tegevusest ei nähtu olulisi ohte vastavatele ressurssidele või neist sõltuvatele looduslikele aspektidele. Ptk 2.2 põhjal on vastavas piirkonnas looduslik radooniriski oht 10-30 kBq/m³, madal (st puuduks kohustus tingimata radoonitaset mõõta hiljemalt enne projekteerimist). Edasiste etappide elluviimisel (hiljemalt projekteerimise faasis) järgitaks ka kehtivaid õigusakte – mh VeeS § 188 lg 1 p 6 ning määruseid „Nõuded reovee puhastamise ning heit-, sademe-, kaevandus-, karjääri- ja jahutusvee suublasse juhtimise kohta, nõuetele vastavuse hindamise meetmed ning saasteainesisalduse piirväärtused“ ja „Kanalisatsiooniehitise planeerimise, ehitamise ja kasutamise nõuded ning kanalisatsiooniehitise kuja täpsustatud ulatus“ (tingimusi eraldi asjakohase ptk lõpus eraldi üle ei korrata). Seega ei ohustata ka paikkonna veekogumeid (vt ptk 2.1).
Kavandatav tegevus ei mõjuta ressursikasutuse (sh energiakasutuse), jääkide, heite ning jäätmetekke teemavaldkondadega seotud aspekte negatiivselt. Tegevuse käigus ei teki jäätmeid, mille reeglitepäraseks käitlemiseks ei oleks ressursse või toimivaid lahendusi.
Kokkuvõtvalt ei tuvastatud olulise negatiivse mõju eelduseid ja KSH protsessi algatamise vajadust.
3.5.5 Märgalad, jõeäärsed alad, jõesuudmed, rannad ja/või kaldad ning veestik (sh põhjavesi (veeressurss) ja merekeskkond), sh oht keskkonnale
Märgalasid, jõe ja vooluveekogudega seostatavaid alasid DP kava alal ei asu (vt ka ptk 1 - 2). Veestiku ohustatust heidete temaatikast on kajastatud ptk 2.1 ja 3.5.4. Põhjavee ressurssi või üldist kvaliteeti vastavavasse piirkonda (sh ptk 2.2 teabe alusel) ühepere elamu kavandamine ohtu ei sea (koostatav ÜP soovitab siiski kaaluda puurkaevude ühiskasutatavust). Vähem kui 50 m kaugusel Lauri kinnistu piirist asub korduva üleujutusala piir, millele kehtiva seadusandluse järgi lisatakse ranna piiranguvööndi laius 200 meetrit ning ehituskeeluvööndi laius 100 m (LKS § 35 lg 4, § 37 lg 1 p 1, § 38 lg 1 p 2). Seega asub kehtiva seadusandluse kohaselt Lauri kinnistu peaaegu täies ulatuses ranna ehituskeeluvööndis (vt ka ptk 1).
Looduskaitseseaduse § 40 lg 1 kohaselt võib ranna ehituskeeluvööndit vähendada arvestades ranna kaitse eesmärke ning lähtudes taimestikust, reljeefist, kõlvikute ja kinnisasjade piiridest, olemasolevast teede- ja tehnovõrgust ning väljakujunenud asustusest. Sama seaduse § 34 kohaselt on ranna kaitse eesmärgiks rannal asuvate looduskoosluste säilitamine, inimtegevusest lähtuva kahjuliku mõju piiramine, ranna eripära arvestava asustuse suunamine ning seal vaba liikumise ja juurdepääsu tagamine. Kavandatavad elu- ja abihoone asub täies ulatuses veekogu ehituskeeluvööndis ning kavandatava tegevuse elluviimisel on vaja analüüsida ehituskeeluvööndi vähendamist ca 45 m ulatuses ida-läänesuunaliselt (põhja-lõunasuunaliselt vähendamise vajadus minimaalne (kuni 5 m (hoonestuse alas)) või puudub üldse). Järgnevalt on esitatud looduskaitseseaduse § 40 lg 1 ja § 34 teemade (ranna kaitse eesmärkide suhestumine rannal asuvate looduskoosluste säilitamise, inimtegevusest lähtuva kahjuliku mõju piiramise, ranna eripära arvestava asustuse suunamise ning seal vaba liikumise ja juurdepääsu tagamise) eelanalüüs. Eelanalüüsitud teemavaldkondade järgselt on toodud ka koondjäreldus (tegevuse kaalutavuse osas LKS § 40 lg 1 mõistes).
Rannal asuvate looduskoosluste säilitamine – Lauri kinnistule kavandatakse elu- ja abihoone ehitamist, seejuures jäävad mõlemad hooned korduva üleujutusala piirile lisanduva 100 m laiuse ehituskeeluvööndi sisse. Ranna ehituskeeluvööndi ulatuse vähendamisel väärtuslikul maastikul peab mh arvestama väärtuslike maastike säilimise eesmärke. Lähtuda tuleb kohapealsetest looduslikest iseärasustest, üleujutusohust ning maastikulistest ja looduslikest väärtustest. DP kava alale endale üleujutusoht ei laiene (vähemalt 60 m ja kaugemal).
Letipea-Mahu väärtusliku maastiku kaitse-eesmärgid on seotud ala koosseisu jäävate Letipea maastikukaitseala ning Mahu-Rannametsa looduskaitseala kaitse-eesmärkidega. Kavandatav tegevus ei asu Letipea maastikukaitsealal ega Mahu-Rannametsa looduskaitsealal, mistõttu ei mõjuta ranna ehituskeeluvööndi vähendamine väärtusliku maastiku säilimise eeldusi. Elamu ja selle abihoone teenindustee hõlmaks osaliselt elupaika aas-rebasesaba ja ürt-punanupuga niitu (6510), millel pole otseselt Eestis kaitseväärtust ning elupaigatüübi säilivat osa (DP alal ja ümbruses) jääb piisavalt – toetamaks üldist elurikkust ranna vööndis (elupaik jätkub ka nt Forelli (elamuga) kinnistul). Planeerimisprotsessi läbiviimisel (protsessi algatamisel) täpsustuvad ehitusalade mahud ja tingimused, mille alusel on asjakohase taotluse esitamisel (kohaliku omavalitsuse poolt) Keskkonnaametil võimalik hinnata lõplikult looduskoosluste säilimise eelduste asjakohasust.
Reljeef – Maa- ja Ruumiameti (2025) kohaselt asub Lauri kinnistu ca 2,5-5,8 m kõrgusel merepinnast. Ala on valdavalt tasane, esineb üks kõrgem punkt kavandatavatest hoonetest idasuunas. Reljeefi ei ole kavas muuta määral, mis seaks ohtu ranna kaitse eesmärkide järgmise (mh suurendaks ohtu erosiooni tegurite esinemisele). Planeerimisprotsessi läbiviimisel (protsessi algatamisel) täpsustuvad ehitusalade mahud ja tingimused, mille alusel on asjakohase taotluse esitamisel (kohaliku omavalitsuse poolt) Keskkonnaametil võimalik hinnata lõplikult reljeefi mõjutamise eelduste asjakohasust.
Kõlvikute ja kinnisasjade piirid – kinnistul asuvad rohumaa ja metsa kõlvikud, seejuures kavandatavad hooned on plaanis rajada olemasolevale rohumaale. Peamine kõlvikute võimalik muutus on haljastuse asendumine hoonestuse ja infrastruktuuriga. Kinnisasjade piirid ei ole kavandatava tegevuse elluviimise eelduseid takistavateks asjaoludeks. Planeerimisprotsessi läbiviimisel (protsessi algatamisel) täpsustuvad ehitusalade mahud ja tingimused, mille alusel on asjakohase taotluse esitamisel (kohaliku omavalitsuse poolt) Keskkonnaametil võimalik hinnata lõplikult kõlvikute ja kinnisasjade piiridega seotud aspektide mõjutamise eelduste asjakohasust.
Olemasolevad teed ja tehnovõrgud – Lauri kinnistu piirneb Unukse-Mahu (tee nr 17159) kõrvalmaanteega, kinnistul asuvad või seda läbivad mitmed elektrirajatised (alla 1 kV elektriõhuliinid AMKA.3x70+95 ja AMKA.3x50+70; elektriõhuliinid 1-20 kV (keskpingeliin) BLL-62; ektrimaakaabelliinid AXMK.4x50, AXPK.4x50, AXPK.4x25; viis elektriõhuliini mastitõmmitsat või tuge; alajaam ja jaotusseade Lahe (Mahu: Kunda). St eraldi ja täiendavalt vastavaid teid / tehnorajatisi maaüksuse juurde rajada ei ole vaja. Planeerimisprotsessi läbiviimisel (protsessi algatamisel) täpsustuvad arendustingimused, mille alusel on asjakohase taotluse esitamisel (kohaliku omavalitsuse poolt) Keskkonnaametil võimalik hinnata lõplikult olemasolevate teede ja tehnovõrkudega seotud aspektide mõjutamise eelduste asjakohasust.
Väljakujunenud asustus – kavandatavat tegevust planeeritakse maakonnaplaneeringu kohaselt II tasandi asustuse arengualasse ning kehtiva üldplaneeringu kohaselt reserveeritud elamualale E5, millest järeldub, et kavandatav tegevus sobitub piirkonda. DP kavaga alast põhja suunda jääb ka kinnistu, millele on varasemalt lubatud hoonestus, tulenevalt ranna kaitse-eesmärkide mitte mõjutamisest (vt ptk 2.1). Kumuleeruvaid mõjusid, mis välistaksid DP kava arendust, siinkohal ei tuvastatud. Planeerimisprotsessi läbiviimisel (protsessi algatamisel) täpsustuvad arendustingimused, mille alusel on asjakohase taotluse esitamisel (kohaliku omavalitsuse poolt) Keskkonnaametil võimalik hinnata lõplikult väljakujunenud asustusega seotud aspektide mõjutamise eelduste asjakohasust.
Vaba liikumise ja juurdepääsu tagamine – juurdepääsu tagamise osas kohanduvad eelnevalt EKV eelanalüüsi alamjaotises „Olemasolevad teed ja tehnovõrgud“ esitatud järeldused. Lauri kinnistule hoonete rajamisega ei piirata vaba liikumist rannas ega takistata rannale juurdepääsu (mh üleujutusriske arvestavalt). Seejuures jääb kinnistupiir rannajoonest ca 70 m kaugusele. Planeerimisprotsessi läbiviimisel (protsessi algatamisel) täpsustuvad arendustingimused, mille alusel on asjakohase taotluse esitamisel (kohaliku omavalitsuse poolt) Keskkonnaametil võimalik hinnata lõplikult vaba liikumise ja juurdepääsu tagamisega seotud aspektide mõjutamise eelduste asjakohasust.
Koondkokkuvõte – looduskaitseseaduse § 40 lg 1 järgselt eelanalüüsitud teemavaldkonnad ei andnud ühelgi juhul tegevusi välistavat vastet. Samas juba ehituskeeluvööndi vähendamise taotlemine peab olema planeerimisprotsessis (selle algatamisel) kohaliku omavalitsuse poolt (LKS § 40 lg 4) põhjendatud (nt ülejäänud tegevuse terviklikkuse tagamiseks hädavajalikkuse korral). Elamuhoone asukohta on võimalik muuta ning nihutada seejuures ranna ehituskeeluvööndist väljapoole, kuid kehtiva seadusandluse kohaselt jäävad siiski mõlemad hooned korduva üleujutusalale liituvasse ehituskeeluvööndisse. 2025. a juuni kuus kehtiva õiguskorra alusel kujundab EKV vähendamise osas lõpliku seisukoha planeerimisprotsessi algatamise järgselt planeerimisprotsessis juba kohalik omavalitsus (EKV vähendamise taotluse esitamise osas) ning Keskkonnaamet (asjakohase taotluse läbivaatamisel; lähtuvalt LKS seatud parameetritest), kelle pädevuses on lõplikult hinnata EKV vähendamise potentsiaalsust.
Kokkuvõtvalt ei tuvastatud olulise negatiivse mõju eelduseid ja KSH protsessi algatamise vajadust. Käsitletud ptk-s esitatu tõttu kaaluda samas edaspidi järgnevat (tingimused/suunised, mida järgida edasistes tegevustes, tagamaks jätkuvate/tulevaste protsesside efektiivsemat korraldust):
• DP protsessis (peale algatamist) analüüsida üle, kas arendusala veevarustust on võimalik tagada mõne olemasoleva puurkaevu baasil. Kui see pole võimalik, siis kavandada DP alale eraldiseisev ja kehtivatele nõuetele vastav puurkaev.
3.5.6 Õhk ja kliima (sh oht keskkonnale)
Analüüsitud kavandataval tegevusel, lähtuvalt selle iseloomust ja mahust, puuduvad olulise negatiivse mõju eeldused õhule ja kliimale.
3.5.7 Looduslik mitmekesisus (loomastik, taimestik, metsad) ja kaitstavad loodusobjektid
DP kava ala looduslikke eripärasid ja elupaigatüüpe käsitleti juba ptk 3.5.5. Lähim siseriiklik kaitsealune objekt, III kaitsekategooria hänilane (Motacilla flava), asub kinnistu piirist ligikaudu 12 m kaugusel ning lähimast kavandatavast hoonest (abihoone) ligikaudu 40 m kaugusel. Hänilast ohustavaks teguriks on eelkõige (välitingimustes) loomapidamise vähenemine ning heina- ja karjamaade võsastumine, mistõttu liigile sobilikud elupaigad hävivad. Ligikaudu 176,5 m kaugusel kinnistust ja ligikaudu 316 m kaugusel lähimast kavandatavast hoonest (abihoone) asub II kaitsekategooria hüüp (Botaurus stellaris), kellele on peamiseks ohuteguriks pesitsuspaigana kasutatavate roostike kadumine. Teisi siseriiklikke ega rahvusvahelisi kaitsealuseid loodusobjekte kavandatava tegevuse lähipiirkonnas ei ole registreeritud. Lähtuvalt kavandatava tegevuse iseloomust ning lähimate kaitsealuste objektide ohuteguritest, pole kavandatava tegevuse realiseerimisega olulise ebasoodsa mõju esinemist liikidele ette näha.
Kokkuvõtteks ei tuvastatud olulise negatiivse mõju eelduseid ja KSH protsessi algatamise vajadust.
3.5.8 Elanikkond (sh tiheasustusalad), inimese tervis, heaolu ja vara (sh geograafiline ala ja eeldatavalt mõjutatav elanikkond) ning kultuuripärand ja arheoloogilised väärtused, mh müra, vibratsioon, valgus, soojus, kiirgus ja lõhn
DP kava ala asub Lauri kinnistul (90202:006:0069; elamumaa 100%; pindala 0,9 ha) Mahu külas Viru-Nigula vallas Lääne-Viru maakonnas (hajaasustuses), vt ptk 1, 2 ja 3.1. Kavandatava tegevuste asetus ning suhestumine muu olemasoleva ja teadaoleva maakasutusega ei tekita teadaolevalt vastuolusid ümbruskonna maakasutusega (vt ka ptk 3.1 ja 3.5.1).
DP kava ala jääb väljaspoole arheoloogiatundliku ala piiri. Muinsusväärtuslikku kultuuripärandit alal ja selle vahetuse ümbruses ei ole. Planeeringu kava ümbruskonnas on säilinud pärandkultuuriobjektideks Paadi-võrgukuurid (902:PKU:001; linnulennult ca 280 m kaugusel sadamaalal), Mahu sadam (902:VLG:001; ca 440 m kaugusel sadamaalal) ning Nõukogude piirikaitse rajatis (903:OKU:002; ca 650 m kaugusel kirdesuunas). Objektidest või nende esialgsetest funktsionaalsustest on säilinud 50-90%. Tegevusel ei ole nende objektide säilimisele ja/või kasutamise eeldustele negatiivseid mõjusid.
DP kavaga hõlmatud maa-alast on ulatuslik osa ning kavandatav abihoone Unukse-Mahu kõrvalmaantee (tee nr 17159) kaitsevööndis. Kehtivas üldplaneeringus on toonitatud, et tee kaitsevööndis on tee omaniku nõusolekuta keelatud ehitada nähtavust piiravaid hooneid. Arvestades aga kõrvalhoone paiknemist maantee suhtes, ei takista see nähtavust alaga piirneval kõrvalmaanteel liiklejatele. Kinnistuga piirneva Unukse-Mahu kõrvalmaantee (nr 17159) äärde on üldplaneeringu eelnõus märgitud planeeritav jalg- ja jalgrattatee, kuid pole teada, et kummale poole teed kergliiklusteed soovitakse rajada. Tee kaitsevööndis asuv kõrvalhoone asub ca 16 m kaugusel maanteest ning kui kergliiklustee kavandatakse ka DP arendusala poolsesse osasse, siis ei ole eeldusi objektide vaheliseks konfliktiks, mis omakorda piiraks objektide funktsionaalset kasutust.
Unukse-Mahu (tee nr 17159) kõrvalmaantee aasta keskmine ööpäevane liiklus oli 2024. aasta seisuga 191 autot, millest 99% moodustasid sõidu- ja pakiautod, ning 1% autorongid Kavandatava tegevuse elluviimisel puudub seos (tulenevalt tegevusest, maanteest vms ümbritsevast) müra, vibratsiooni, valguse, soojuse, kiirguse ja lõhnaga, mistõttu puuduvad ka negatiivse mõju eeldused.
Kokkuvõtteks ei tuvastatud olulise negatiivse mõju eelduseid ja KSH protsessi algatamise vajadust.
3.5.9 Suurõnnetuse, katastroofi ning piiriülesuse aspektid
Analüüsitud kavandatava tegevusega ei kaasne ohtlikke olukordi (suurõnnetusi/katastroofe). Seega ei lisa kavandatav tegevus täiendavaid ohtusid tavapärasesse keskkonda. Planeeringu kava võimaliku elluviimisega ei kaasne ka eeldusi negatiivse riigipiiriülese mõju osas. Kokkuvõtteks ei tuvastatud olulise negatiivse mõju eelduseid ja KSH protsessi algatamise vajadust.
3.6 KSH algatamise vajalikkus ning seisukohtade küsimise suunised
Lähtudes ptk-des 3.1 – 3.5 esitatud informatsioonist, ei ole olulise negatiivse keskkonnamõju avaldumist strateegilise dokumendi koostamisel ja rakendamisel ette näha. Eeltoodu alusel asub Alkranel OÜ tööga seotud kollektiiv seisukohale, et kohalikul omavalitsusel ei ole vajadust KSH protsessi algatada. Kavandatava tegevuse elluviimisel on võimalik rakendada ptk-des 3.5.2 ja 3.5.5 välja toodud tingimusi/suuniseid (eeskätt riskide ilmnemise tõenäosuste maandamiseks) ning tagamaks jätkuvate/tulevaste protsesside efektiivsemat korraldust. Eraldi ja täiendavate seiremeetmete määramist ei peeta siinkohal asjakohaseks.
KSH algatamise vajalikkuse osas otsustamine ning sellest teavitamine toimub KeHJS § 35 alusel. Eelnevalt tuleb otsuse eelnõu osas seisukohta küsida asjakohastelt asutustelt (KeHJS § 33 lg 6), kui vastavad asutused tuvastatakse. Ptk 3.1 – 3.5 esitatu osas on kõige suurem kokkupuutekoht planeeritaval veekogu rannaga seonduvalt Keskkonnaametiga. Samas juba ehituskeeluvööndi vähendamise taotlemine peab olema planeerimisprotsessis (selle algatamisel) kohaliku omavalitsuse poolt (LKS § 40 lg 4) põhjendatud (nt ülejäänud tegevuse terviklikkuse tagamiseks hädavajalikkuse korral). Lõpliku seisukoha kujundab planeerimisprotsessi algatamisel planeerimisprotsessis juba kohalik omavalitsus (EKV vähendamise taotluse esitamise osas) ning Keskkonnaamet (asjakohase taotluse läbivaatamisel; lähtuvalt LKS seatud parameetritest). Seega LKS reguleerib juba vägagi selgelt, et vastavas teemavaldkonnas lõpliku seisukoha kujundab planeerimisprotsessi algatamisel planeerimisprotsessis juba kohalik omavalitsus ja Keskkonnaamet (lähtuvalt LKS seatud parameetritest). Seega Alkranel OÜ ei tuvastanud üheselt kaasatavaid asjaomaseid ametkondi või osapooli, kellelt täiendavalt seisukohti tuleks (KSH vajalikkuse üle otsustamise kontekstis) tingimata küsida. Seisukohtade küsimise korraldamise (sh asutuste määratlemine) lõplik korraldamine on siinkohal kohaliku omavalitsuse vastava menetluse juhtorgani (kohaliku omavalitsuse) pädevuses. Laekuva tagasiside tulemusi saab otsustaja kajastada vähemalt lõpliku otsuse teksti formuleerimisel, enne otsuse vastuvõtmist.
KSH algatamise või mittealgatamise otsustab kohalik omavalitsus kaalutluse alusel. Käesolev dokument on otsustajatele vaid töövahendiks lõplike seisukohtade andmiseks ehk kujundamiseks. Lõpetuseks – otsustusprotsessi (mh seisukohtade küsimine KSH-ga seonduva otsuse eelnõule) täpsem suunamine ja korraldamine on kohaliku omavalitsuse pädevuses. Otsustaja saab otsustada ka käesolevas töös esitatud tingimuste/suuniste parameetrite ehk suuniste rakendamise sõnastuste üle, va juhtudel, kus õigusruum ei sätesta teisiti (nt looduskaitselised aspektid (kui need on seatud), seonduvalt liikide ja nende elupaikade soodsuse tagamisega).
Kokkuvõte
Käesoleva töö objektiks oli Lääne-Viru maakonnas Viru-Nigula vallas Mahu külas asuv Lauri kinnistu (90202:006:0069) detailplaneeringu (DP) kava. Lauri kinnistule kavandatakse elamu ja abihoone rajamist, planeeritava ala suuruseks on ligikaudu 0,9 ha. Planeerimisseaduse (PlanS) § 142 lg 1 järgi on kavandatav üldplaneeringut muutev, kuna soovitakse vähendada veekogu ehk ranna ehituskeeluvööndit (vt täpsemalt ptk 1 ja 3.5.5).
Juhindudes DP kavast (ptk 1) ning selle ümbruskonna kohta koondatud andmetest (ptk 2) saab kokku võtta mõjude eelduste ehk KSH vajaduse analüüsi (ptk 3) tulemused järgnevalt. Lähtuvalt ptk-s 3.6 esitatud informatsioonist ei ole olulise negatiivse keskkonnamõju avaldumist strateegilise dokumendi koostamisel ja rakendamisel ette näha. Eeltoodu alusel asub Alkranel OÜ tööga seotud kollektiiv seisukohale, et kohalikul omavalitsusel ei ole vajadust KSH protsessi algatada. Kavandatava tegevuse elluviimisel on võimalik rakendada ptk-des 3.5.2 ja 3.5.5 välja toodud tingimusi/suuniseid (eeskätt riskide ilmnemise tõenäosuste maandamiseks) ning tagamaks jätkuvate/tulevaste protsesside efektiivsemat korraldust. Eraldi ja täiendavate seiremeetmete määramist ei peeta siinkohal asjakohaseks.
KSH algatamise vajalikkuse osas otsustamine ning sellest teavitamine toimub KeHJS § 35 alusel. Eelnevalt tuleb otsuse eelnõu osas seisukohta küsida asjakohastelt asutustelt (KeHJS § 33 lg 6), kui vastavad asutused tuvastatakse. Ptk 3.1 – 3.5 esitatu osas on kõige suurem kokkupuutekoht planeeritaval veekogu rannaga seonduvalt Keskkonnaametiga. Samas juba ehituskeeluvööndi vähendamise taotlemine peab olema planeerimisprotsessis (selle algatamisel) kohaliku omavalitsuse poolt (LKS § 40 lg 4) põhjendatud (nt ülejäänud tegevuse terviklikkuse tagamiseks hädavajalikkuse korral). Lõpliku seisukoha kujundab planeerimisprotsessi algatamisel planeerimisprotsessis juba kohalik omavalitsus (EKV vähendamise taotluse esitamise osas) ning Keskkonnaamet (asjakohase taotluse läbivaatamisel; lähtuvalt LKS seatud parameetritest). Seega LKS reguleerib juba vägagi selgelt, et vastavas teemavaldkonnas lõpliku seisukoha kujundab planeerimisprotsessi algatamisel planeerimisprotsessis juba kohalik omavalitsus ja Keskkonnaamet (lähtuvalt LKS seatud parameetritest). Seega Alkranel OÜ ei tuvastanud üheselt kaasatavaid asjaomaseid ametkondi või osapooli, kellelt täiendavalt seisukohti tuleks (KSH vajalikkuse üle otsustamise kontekstis) tingimata küsida. Seisukohtade küsimise korraldamise (sh asutuste määratlemine) lõplik korraldamine on siinkohal kohaliku omavalitsuse vastava menetluse juhtorgani (kohaliku omavalitsuse) pädevuses. Laekuva tagasiside tulemusi saab otsustaja kajastada vähemalt lõpliku otsuse teksti formuleerimisel, enne otsuse vastuvõtmist.
KSH algatamise või mittealgatamise otsustab kohalik omavalitsus kaalutluse alusel. Käesolev dokument on otsustajatele vaid töövahendiks lõplike seisukohtade andmiseks ehk kujundamiseks. Lõpetuseks – otsustusprotsessi (mh seisukohtade küsimine KSH-ga seonduva otsuse eelnõule) täpsem suunamine ja korraldamine on kohaliku omavalitsuse pädevuses. Otsustaja saab otsustada ka käesolevas töös esitatud tingimuste/suuniste parameetrite ehk suuniste rakendamise sõnastuste üle, va juhtudel, kus õigusruum ei sätesta teisiti (nt looduskaitselised aspektid (kui need on seatud), seonduvalt liikide ja nende elupaikade soodsuse tagamisega).
Kasutatud allikad
Esitatud olulisim materjalide loetelu (arvestades ka varasemas dokumendis esitatud ehk juba teostatud viitamisi nt õigusaktidele jms, mida siinkohal tingimata ei dubleerita):
• EELIS (Eesti Looduse Infosüsteem), Keskkonnaagentuur (01.05.2025);
• Ida-Eesti vesikonna veemajanduskava (2022).
• Lääne-Viru maakonnaplaneering 2030+ (2019);
• Lääne-Virumaa maakonnaplaneering „Lääne-Viru maakonna rannikuala“ (2011);
• Maa- ja Ruumiameti kaardirakendused (2025);
• Viru-Nigula valla arengukava 2024-2030 (2024);
• Viru-Nigula valla üldplaneering (2007);
• Viru-Nigula valla üldplaneering (eelnõu seisuga 2025).
Viru-Nigula vallas Mahu külas asuva Lauri
kinnistu (90202:006:0069) detailplaneeringu
(DP) kava keskkonnamõju strateegilise
hindamise (KSH) eelhinnangu (EH) otsuse
(KSH algatamine/mitte algatamine) eelnõu
vormistamise alusandmestik
Tellija: Viru-Nigula Vallavalitsus
Töö koostaja: Alkranel OÜ
Projektijuht: Elar Põldvere
Tartu 2025
2 Viru-Nigula vallas Mahu külas asuva Lauri kinnistu (90202:006:0069) DP kava KSH EH otsuse (KSH algatamine/mitte
algatamine) eelnõu vormistamise alusandmestik. Alkranel OÜ, 2025.
Publitseerimise üldandmed: Töö koostatud – 21.06.2025.
Koostajad (Alkranel OÜ) – Elar Põldvere ja Paula Nikolajeva.
Alkranel OÜ (www.alkranel.ee) – keskkonnaalased konsultatsioonid, aastast 1999.
3 Viru-Nigula vallas Mahu külas asuva Lauri kinnistu (90202:006:0069) DP kava KSH EH otsuse (KSH algatamine/mitte
algatamine) eelnõu vormistamise alusandmestik. Alkranel OÜ, 2025.
Sisukord
Sisukord ..................................................................................................................................... 3
Sissejuhatus ................................................................................................................................ 4
1. Strateegilise planeerimisdokumendi kava ehk kavandatava tegevuse ja selle paikkonna
lühikirjeldus ............................................................................................................................... 5
2. Tegevuspaiga ümbruskonna keskkonna ja olemasoleva olukorra lühikirjeldus ................. 7
2.1 Tegevuspaiga lühikirjeldus strateegiliste ja muude arengudokumentide järgselt ....... 7
2.2 Tegevuspaiga lühikirjeldus paikkonna muude ja käesolevas kontekstis asjakohaste
aspektide järgselt .................................................................................................................. 10
3. Tegevusega eeldatavalt kaasneva mõju prognoos ja ettepanekud edaspidiseks ning KSH
vajalikkuse määramine............................................................................................................. 14
3.1 Missugusel määral loob strateegiline planeerimisdokument aluse kavandatavale
tegevusele, lähtudes nende asukohast, iseloomust ja elluviimise tingimustest või
eraldatavatest vahenditest ..................................................................................................... 14
3.2 Missugusel määral mõjutab strateegiline planeerimisdokument teisi strateegilisi
planeerimisdokumente, arvestades nende kehtestamise tasandit ......................................... 15
3.3 Strateegilise planeerimisdokumendi asjakohasus ja olulisus keskkonnakaalutluste
integreerimisel teistesse valdkondadesse ............................................................................. 15
3.4 Strateegilise planeerimisdokumendi, sh jäätmekäitluse või veekaitsega seotud
planeerimisdokumendi tähtsus Euroopa Liidu keskkonnaalaste õigusaktide nõuete
ülevõtmisel ........................................................................................................................... 15
3.5 Strateegilise planeerimisdokumendi elluviimisega seotud keskkonnaprobleemid
(arvestades mõju suurust ja ruumilist ulatust ning võimalikkust, kestvust, sagedust ja
pöörduvust, sh kumulatiivsust ning õnnetuste esinemise võimalikkust) ............................. 16
3.5.1 Maa ja maakasutus ............................................................................................. 16
3.5.2 Maastik (sh pinnavormid) .................................................................................. 17
3.5.3 Maavarade kasutus ............................................................................................. 17
3.5.4 Muld ja pinnas, ressursikasutus (sh energiakasutus), jäägid ja heited ning
jäätmeteke ......................................................................................................................... 18
3.5.5 Märgalad, jõeäärsed alad, jõesuudmed, rannad ja/või kaldad ning veestik (sh
põhjavesi (veeressurss) ja merekeskkond), sh oht keskkonnale ....................................... 18
3.5.6 Õhk ja kliima (sh oht keskkonnale) ................................................................... 20
3.5.7 Looduslik mitmekesisus (loomastik, taimestik, metsad) ja kaitstavad
loodusobjektid .................................................................................................................. 20
3.5.8 Elanikkond (sh tiheasustusalad), inimese tervis, heaolu ja vara (sh geograafiline
ala ja eeldatavalt mõjutatav elanikkond) ning kultuuripärand ja arheoloogilised väärtused,
mh müra, vibratsioon, valgus, soojus, kiirgus ja lõhn ...................................................... 21
3.5.9 Suurõnnetuse, katastroofi ning piiriülesuse aspektid ......................................... 22
3.6 KSH algatamise vajalikkus ning seisukohtade küsimise suunised ........................... 22
Kokkuvõte ................................................................................................................................ 23
Kasutatud allikad ..................................................................................................................... 24
.
4 Viru-Nigula vallas Mahu külas asuva Lauri kinnistu (90202:006:0069) DP kava KSH EH otsuse (KSH algatamine/mitte
algatamine) eelnõu vormistamise alusandmestik. Alkranel OÜ, 2025.
Sissejuhatus
Käesoleva töö objektiks on Lääne-Viru maakonnas Viru-Nigula vallas Mahu külas asuv Lauri
kinnistu (90202:006:0069) detailplaneeringu (DP) kava. Lauri kinnistule kavandatakse elamu
ja abihoone rajamist, planeeritava ala suuruseks on ligikaudu 0,9 ha. Planeerimisseaduse
(PlanS) § 142 lg 1 järgi on kavandatav üldplaneeringut muutev, kuna soovitakse vähendada
veekogu ehk ranna ehituskeeluvööndit (vt täpsemalt ptk 1 ja 3.5.5).
Käesoleva töö tellijaks on Viru-Nigula vallavalitsus ning DP kavast huvitatud isikuks Hendrik
Hindov. Käesolevat dokumentatsiooni saab eelkõige kohalik omavalitsus kasutada täiendava
töövahendina detailplaneeringu algatamise üle otsustamisel ning algatamisel
detailplaneeringuga seonduvates ja sellele eeldatavalt järgnevates menetlusprotsessides.
KSH algatamise vajalikkuse osas otsustamine ning sellest teavitamine toimub keskkonnamõju
hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) § 35 alusel. Eelnevalt tuleb otsuse
eelnõu osas seisukohta küsida asjaomastelt asutustelt (KeHJS § 33 lg 6), kui vastavad asutused
(kavandatav tõenäoliselt puudutab vastava asutuse huve või kellel võib olla põhjendatud huvi
eeldatavalt kaasneva keskkonnamõju vastu) tuvastatakse.
Eelhinnangu koostamisel lähtutakse Eesti Vabariigis kehtivast seadusandlusest ja
väljakujunenud praktikast ning aktuaalsetest suunistest. KeHJS § 22 kohaselt on tegevus olulise
keskkonnamõjuga, kui see võib eeldatavalt:
ületada mõjuala keskkonnataluvust;
põhjustada keskkonnas pöördumatuid muutusi;
seada ohtu inimese tervise ja heaolu, kultuuripärandi või vara.
Töö koostamisel lähtutakse samuti juhenditest „KMH eelhindamise juhend otsustaja tasandil,
sh Natura-eelhindamine“ (Kutsar ja Keskkonnaministeerium, 2018), „Keskkonnamõju
hindamise eelhinnangu andmise juhend” (Keskkonnaministeerium, 2017) ning „KSH
eelhindamise juhend otsustaja tasandil, sh Natura eelhindamine“ (Kutsar ja
Keskkonnaministeerium, 2018).
5 Viru-Nigula vallas Mahu külas asuva Lauri kinnistu (90202:006:0069) DP kava KSH EH otsuse (KSH algatamine/mitte
algatamine) eelnõu vormistamise alusandmestik. Alkranel OÜ, 2025.
1. Strateegilise planeerimisdokumendi kava ehk kavandatava
tegevuse ja selle paikkonna lühikirjeldus
Käesoleva töö objektiks on Lääne-Viru maakonnas Viru-Nigula vallas Mahu külas asuv Lauri
kinnistu (katastritunnus 90202:006:0069; elamumaa 100%) detailplaneeringu (DP) kava. Lauri
kinnistule kavandatakse kahe hoone rajamist – elamu ja abihoone. DP kava ala hõlmab kogu
Lauri kinnistut, mille pindala on 9225 m2 (vt ka joonist 1).
Joonis 1. DP kava ala, kus kollase joonega on märgitud kinnistupiirid, pruuniga kavandatavad hooned,
joonise vasakus nurgas DP kava visiooni väljavõte / paremas nurgas DP kava paiknemine Eestis. Alus:
Maa- ja Ruumiamet, 2025
Kavandatav elamu rajatakse kahekorruselisena kõrgusega kuni 8,0 meetrit ning abihoone
ühekorruselisena kuni 6,8 meetri kõrgune. Kinnistu sihtotstarve jääb samaks, samuti ei
planeerita krundijaotust. Elektrivarustus tagatakse olemasoleva alajaama baasil, veevarustus
tagatakse uue puurkaevu rajamisega ning reoveekanalisatsioon tagatakse kogumismahuti või
omapuhasti paigaldamisega. Kinnistule on tagatud ligipääs Unukse-Mahu (tee nr 17159)
kõrvalmaanteelt. Muuhulgas säilitatakse väärtuslik kõrghaljastus. Kinnistul varem paiknenud
Mahu müügikiosk, heinaküün ja abihoone on lammutatud 2024. aastal.
DP kava ala piirneb idasuunast Forelli kinnistuga (90202:006:0070; elamumaa 100%) ning
läänesuunast Unukse-Mahu (tee nr 17159) kõrvalmaanteega. Tee aasta keskmine ööpäevane
liiklus oli 2024. aasta seisuga 191, millest 99% moodustasid sõidu- ja pakiautod, ning 1%
autorongid. Ülejäänud DP kava ala ümbritsevad kinnistud on hoonestamata maatulundusmaad
(vt ka joonist 2). Lähim eluhoone asub Forelli kinnistul ligikaudu 19 m kaugusel Lauri kinnistu
piirist.
Siinkohal on oluline märkida, et vähem kui 50 m kaugusel Lauri kinnistu piirist asub korduva
üleujutusala piir, millele kehtiva seadusandluse järgi lisatakse ranna piiranguvööndi laius 200
meetrit ning ehituskeeluvööndi laius 100 m (LKS § 35 lg 4, § 37 lg 1 p 1, § 38 lg 1 p 2).
Vabariigi Valitsuse poolt on algatatud 07.04.2025. a looduskaitseseaduse, jahiseaduse ja
6 Viru-Nigula vallas Mahu külas asuva Lauri kinnistu (90202:006:0069) DP kava KSH EH otsuse (KSH algatamine/mitte
algatamine) eelnõu vormistamise alusandmestik. Alkranel OÜ, 2025.
riigivaraseaduse muutmise seaduste eelnõu, millega täpsustatakse veekogude äärsete
kaitsevööndite arvestamist ja ulatust ning piiranguid. Muudatuste kohaselt hakkab
piiranguvöönd koosnema üleujutatavast alast, millele liidetakse rannal 100 m ning
ehituskeeluvöönd koosneks edaspidi korduva üleujutusega alast ja sellele liidetavast 50 m-st.
Kui kehtiva seadusandluse puhul on kavandatava tegevuse elluviimisel vajalik
ehituskeeluvööndi vähendamine, siis eelmainitud muudatuste jõustumisel aga mitte. Siiski
kehtiva seadusandluse kohaselt asub Lauri kinnistu peaaegu täies ulatuses ranna
ehituskeeluvööndis ning täies ulatuses ranna piiranguvööndis (vt ka joonist 3).
Joonis 2. DP kava alaga piirnevad kinnistud ja nende sihtotstarbed, kus kollased on elamumaad, oranžid
maatulundusmaad ja hall transpordimaa (Maa- ja Ruumiamet, 2025)
Joonis 3. Veekogu äärsete kaitsevööndite ulatus Lauri kinnistu suhtes (Maa- ja Ruumiamet, 2025)
7 Viru-Nigula vallas Mahu külas asuva Lauri kinnistu (90202:006:0069) DP kava KSH EH otsuse (KSH algatamine/mitte
algatamine) eelnõu vormistamise alusandmestik. Alkranel OÜ, 2025.
2. Tegevuspaiga ümbruskonna keskkonna ja olemasoleva
olukorra lühikirjeldus
Peatüki koostamisel on arvestatud esimeses peatükis, juhendmaterjalides ning avalikult ja
erialaselt kasutatavates andmebaasides sisalduvat teavet. Andmeallikatena kasutatakse
peamiselt EELISe (Eesti Looduse Infosüsteem, Keskkonnaagentuur (01.05.2025))
infosüsteemi ja Maa- ja Ruumiameti kaardirakendusi (2025).
DP kava ala asub Lääne-Viru maakonnas Viru-Nigula vallas Mahu külas (hajaasustusala), kus
valla kodulehe andmetel elab 01.06.2025 seisuga 41 inimest.
2.1 Tegevuspaiga lühikirjeldus strateegiliste ja muude arengudokumentide
järgselt
Lääne-Viru maakonnaplaneering 2030+ (2019) – maakonnaplaneeringus käsitletakse eraldi
piirkonnana maakonna rannikuala, kuna tegemist on atraktiivse puhkepiirkonnaga, kuhu on
ajalooliselt rajatud ja kavandatakse ka edaspidi hooajaliselt kasutatavaid suvekodusid rajada.
Mahu küla, kus asub ka kavandatava tegevusega hõlmatud Lauri kinnistu, kuulub II tasandi
asustuse arengualasse (A2), mis on kohalikud sisemiste kasvuvõimalustega keskused, mille
ruumiline areng toimub olemasolevat asustusstruktuuri, ajaloolis-kultuurilisi ja looduslikke
tingimusi järgides. Need on linnalisele asulale omaste tunnustega keskused, kus on
piirkondlikult kõige mitmekülgsemad ruumilise arengu eeldused ja võimalused ning kuhu on
piirkondlikult koondunud teenused. Maakonnaplaneeringus on toodud arenguala üldsuunad ja
-tingimused, millest kavandatavale tegevusele kohaldub üks: säilitada olemasolev
asustusstruktuur ning hoonestus-struktuur, uute hoonete kavandamisel lähtuda olemasolevast
hoonestustihendusest ja –struktuurist (miljööväärtuslik hoonestusala).
Kavandatav tegevus asub I klassi (kõige väärtuslikum, riikliku tähtsusega ala) Letipea-Mahu
väärtuslikul maastikul. Maakonnaplaneeringus on toodud üldised kasutustingimused
väärtuslike maastike säilimiseks, mh:
väärtuslikel maastikel tuleb säilitada maastikumuster, sh traditsioonilisi
maastikuelemente, struktuure ja maakasutust;
uute ehitusalade ja joonehitiste kavandamisel ning rajamisel tuleb need paigutada
maastikku nii, et maastiku väärtus ei kahaneks:
o hoonete ehitamisel või ümberehitamisel tuleb säilitada ja sobitada
traditsioonilisi materjale ja elemente;
o üldjuhul vältida elamuehitust väärtuslike maastike nendel aladel, kuhu eelnevalt
ei ole elamuid rajatud;
o ranna ja kalda ehituskeeluvööndi ulatuse ja selle vähendamisel või
suurendamisel väärtuslikul maastikul peab arvestama väärtuslike maastike
säilimise eesmärke. Lähtuda tuleb kohapealsetest looduslikest iseärasustest,
üleujutusohust, maastikulistest ja looduslikest väärtustest ning ajalooliselt
väljakujunenud ehitusjoonest;
o maastikupilti risustavad amortiseerinud ehitised ja rajatised kas lammutatakse
või leitakse nende kasutuselevõtuks alternatiivne võimalus.
Mahu küla on keskmise suurusega puhkekeskus (P2), mis on seotud kindlate huviväärsustega
antud keskuse teeninduspiirkonnas. Täpsemalt alljärgnevalt.
8 Viru-Nigula vallas Mahu külas asuva Lauri kinnistu (90202:006:0069) DP kava KSH EH otsuse (KSH algatamine/mitte
algatamine) eelnõu vormistamise alusandmestik. Alkranel OÜ, 2025.
Lääne-Virumaa maakonnaplaneering „Lääne-Viru maakonna rannikuala“ (2011) –
planeeringuga on määratud Mahu külas puhkuse ja virgestuse arenguala ning nendel aladel
puhketegevust toetavad ettevõtlusalad. Ala puhke-eeldused on Mahu väikesadam (asub Lauri
kinnistust linnulennult vähem kui 200 m kaugusel), puhke-eeldustega rannaalad ning supluseks
sobivad kohad. Puhkekeskusena on eesmärgiks muuta Mahu ääremaastaatusest tuntud
turismipiirkonnaks. Mereturismi arenguga on piirkonnal perspektiivne võimalus arendada
välja Mahu väikesadam jahiturismiks. Planeeringus on toodud ka ruumilise arengu suunad,
kuid ükski neist ei kohaldu Lauri kinnistul kavandatavale tegevusele.
Viru-Nigula valla üldplaneering (ÜP; 2007) – praegune Viru-Nigula vald moodustati 2017.
aastal haldusreformi käigus Viru-Nigula valla, Kunda linna ja Aseri valla ühinemisel.
Eelhinnangu koostamise hetkel on uus üldplaneering koostamisel ning seniks kehtib
kavandatava tegevuse piirkonnas 2007. aastal kehtestatud Viru-Nigula valla üldplaneering.
Kavandatava tegevusega hõlmatud Lauri kinnistu paikneb reserveeritud elamualal E5, millele
on seatud maakasutus- ja ehitustingimused, millest kavandatavale tegevusele kohalduvad
järgnevad:
minimaalne maaüksuse suurus, millele antakse ehitusõigus on 3000 m²;
kui vastavalt planeerimisseadusele uue hoone ehitamine detailplaneeringu koostamise
kohustust kaasa ei too, on omavalitsusel kohustus iga kord otsustada detailplaneeringu
ja keskkonna mõjude strateegilise hindamise koostamise vajadus kui käesoleva
üldplaneeringuga pole sätestatud teisiti.
Vaadeldav ala asub I klassi väärtuslikul maastikul Letipea-Mahu. Valla eesmärk on kasutada
valla looduskeskkonda võimalikult säästlikult nii, et see säiliks kasutamis- ja elamisväärsena
ka tulevastele põlvedele. Nendel aladel tuleb tähelepanu pöörata sellele, et säiliks alade
omapära, nende looduslike motiivide ja vormide väljakujunenud suhe. Vältida kõiki omaduselt
või väljanägemiselt piirkonnale võõraid elemente.
Kinnistuga piirnev Unukse-Mahu kõrvalmaantee (nr 17159) on kantud üldplaneeringusse
kauni teelõiguna. Mahu rannaküla sadamakaiga on miljööväärtuslik ala.
Viru-Nigula valla üldplaneering (vastu võetud 29.12.2022 Viru-Nigula Vallavolikogu
otsusega nr 72; ÜP kehtestamata) – üldplaneeringuga on seatud valla ruumilised
arengueesmärgid, sh olemasoleva ehitatud keskkonna tihendamise või taaskasutusele võtmise
eelistamine, olemasoleva taristu kasutamine uute hoonestamata alade kasutusele võtmise
asemel. Ajalooliselt on Lauri kinnistul asunud Mahu müügikiosk, heinaküün ja abihoone.
Lauri kinnistu asub Mahu rannaküla miljööväärtuslikul alal, mis on kohaliku tasandi
kaitsealune piirkond, mille terviklik miljöö kuulub säilitamisele oma ajalooliselt
väljakujunenud tänavavõrgu, haljastuse, hoonestusviisi, ühtse ja omanäolise arhitektuuri või
muu avaliku huvi tõttu. Ala ilme säilitamiseks on määratud tingimused, mis tulenevad
piirkonna ajaloolis- kultuurilisest eripärast:
traditsioonilise külamaastiku üldmulje säilimiseks võib ehitada vaid maa-arhitektuurile
iseloomulikke viilkatusega ühe- kuni kahekorruselisi hooneid;
maastike ja (mere)vaadete avatuse tagamiseks ei tohi rajada vaateid sulgevaid
piirdeaedasid. Sobilikud on nt talumaastikule omased lattaiad, roigasaiad vms.
Üldplaneeringu eelnõus on seatud ka üldised tingimused miljööväärtusliku ala säilitamiseks ja
kasutamiseks, mh:
tagada miljööväärtuslike alade säilimine ja terviklikkus ning väärtustada neid kui
kohalikku arhitektuuri- ja kultuuripärandit;
9 Viru-Nigula vallas Mahu külas asuva Lauri kinnistu (90202:006:0069) DP kava KSH EH otsuse (KSH algatamine/mitte
algatamine) eelnõu vormistamise alusandmestik. Alkranel OÜ, 2025.
oluliseks tuleb pidada väärtusliku miljööga külade katastriüksuste suurusi, hoonestuse
ja kujundamise elemente, hoonestusstruktuuri ja maakasutust;
uut hoonestust ja maakasutust tuleb sobitada vanaga kaitstavaid väärtusi rikkumata;
tagada läbimõeldud ja avalikku ruumi sobiv haljastuse lahendus.
Vaadeldav ala asub I klassi väärtuslikul maastikul Letipea-Mahu, mille kaitstavaks väärtuseks
on mereäärne loodusmaastik ja rannakülale omane miljöö. Tingimused väärtuslike maastike
säilitamiseks ja kasutamiseks on üle võetud Lääne-Virumaa maakonnaplaneeringust ning
siinkohal ei dubleerita.
Kinnistuga piirneva Unukse-Mahu kõrvalmaantee (nr 17159) äärde on üldplaneeringus
märgitud planeeritav jalg- ja jalgrattatee.
Viru-Nigula vallas on mitmed asustatud piirkonnad koondunud vooluveekogude ja
mereranniku äärde, mistõttu paiknevad paljud ehitised ranna või kalda ehituskeeluvööndis.
Üldplaneering toetab kõrge rekreatiivse väärtuse ja suure elamuehituse huviga Mahu küla
mererannikul elamupiirkonna arendamist. Ehituskeeluvööndi laiuse arvestamise aluseks ehk
üleujutusala piiriks mererannal loetakse Viru-Nigula vallas 1 meeter kaldajoone
kõrgusväärtusest. Tingimuseks ehituskeeluvööndis on seatud, et piirkondades, kus esineb
üleujutusi, tuleb vältida ehituskeeluvööndi ulatuse vähendamist.
Viru-Nigula valla arengukava 2024-2030 (2024) – valla visiooniks on arengukavaga
määratud, et Viru-Nigula vald on turvaline, hooliv ja uuendusmeelne ning elanikke, elu- ja
majanduskeskkonda ning ajalugu väärtustav ettevõtjasõbralik ning tugeva ühtse kogukonnaga
tegus kohalik omavalitsus, kodune ja külalislahke paik Lääne-Virumaal – meretäis võimalusi.
Ühe kriitilise edutegurina visiooni saavutamiseks on toodud tugev ja elujõuline kogukond,
valla elanike arvu stabiliseerimine ja pikemas vaates elanike arvu kasvu saavutamine.
Ida-Eesti vesikonna veemajanduskava (2022) vaadeldav ala asub Narva-Kunda lahe
rannikumerekogumi (EE_1) vahetus läheduses. 2023. aasta seisuga oli Narva-Kunda lahe
keemiline seisund halb, ökoloogiline seisund kesine ning koondseisund seega halb. Veekogumi
keemilise seisundi halbadeks näitajateks olid varasemast1 elavhõbeda sisaldus kalas ja
benso(g,h,i)perüleen vees (MAC). Kesise ökoloogilise seisundi mitteheadeks elementideks
olid fütoplankton ja põhjataimestik (põisadru ja kõrgemate taimete sügavuslevik,
mitmeaastaste liikide osakaal, EPI_HPO indeks2), mitteheadeks näitajateks klorofüll a,
fütoplanktoni biomass, põisadru sügavuslevik, mitmeaastaste liikide osakaal ja vee
läbipaistvus (Secchi ketta järgi) ning mitteheaks põhjuseks eutrofeerumine ning looduslik
põhjus.
Meetmeprogrammi kohaselt on veekogumile olulisteks koormusteks inimareng, transport ja
tööstused. Täpsemalt asulate heitvesi, üle 2000 ie reoveepuhasti, alla 2000 ie reoveepuhasti,
keskkonnakompleksloaga ettevõtte, muu tööstusheitvee, kaevanduse või karjääriga seotud või
muud heitveelasud. Samuti sademevee ülevoolud, sademevee lask, põllumajandus
hajukoormus, metsandus, ühiskanalisatsiooniga ühendamata majapidamised, supluskohad,
sadamad ning kaevandused. Spetsiifiliselt on välja toodud Aa reoveepuhasti (PUH0440600)
ning Aseri II savikarjääri settebassein (PUH0441790). Veekogumile on seatud eesmärk
1 Mittehea element kandunud üle varasematest aastatest, mitte viimasest seireaastast. 2 Indeks, mis põhineb kõrgemate taimede sügavuslevikul ja oportunistlike liikide osakaalul.
10 Viru-Nigula vallas Mahu külas asuva Lauri kinnistu (90202:006:0069) DP kava KSH EH otsuse (KSH algatamine/mitte
algatamine) eelnõu vormistamise alusandmestik. Alkranel OÜ, 2025.
saavutada veekogumi hea seisund (erandi leebem eesmärk) 2027. a. Kavandatava tegevuse
iseloomust lähtuvalt võiks asjakohaseks koormuseks olla eelkõige ühiskanalisatsiooniga
ühendamata majapidamised, samas ei tulene VeeS, et vastav üksikelamu oleks eeldatavaks
ohuteguriks VeeS § 188 lg 1 p 6 alusel ning järgides määrustest „Nõuded reovee puhastamise
ning heit-, sademe-, kaevandus-, karjääri- ja jahutusvee suublasse juhtimise kohta, nõuetele
vastavuse hindamise meetmed ning saasteainesisalduse piirväärtused“ ja
„Kanalisatsiooniehitise planeerimise, ehitamise ja kasutamise nõuded ning
kanalisatsiooniehitise kuja täpsustatud ulatus“ tulenvaid nõudeid.
Strateegiliste arengudokumentide alla saab lugeda ka detailplaneeringuid. Lauri kinnistut
ümbritsevatel kinnistutel on kehtestatud (Viru-Nigula Vallavolikogu 21.12.2017 otsusega nr
37) Riki, Köpi ja Forelli kinnistute detailplaneering, mille eesmärgiks on valla
üldplaneeringus sätestatud võimaluse – kasutusalade täpsustamine detailplaneeringuga –
realiseerimine ning sellest tulenevalt katastriüksuste piiride ja sihtostarvete muutmine, samuti
Läänemere ranna ehituskeeluvööndi vähendamine ühe planeeringualal asuval kinnisasja piires
ning ehitusõiguse määramine elumaja ja abihoone püstitamiseks, samuti tehnovõrkude
paigutuse ning olulisemate arhitektuursete tingimuste määramine.
Forelli kinnistul (piirneb Lauri kinnistuga idasuunast) on detailplaneering realiseerunud, kuid
Riki kinnistul (piirneb Lauri kinnistuga põhjasuunast), kuhu on samuti planeeritud elamu- ja
abihoone rajamist, pole. Riki kinnistule hoonestuse rajamine eeldas seejuures
ehituskeeluvööndi vähendamist ning sellekohane ettepanek tehti. Keskkonnaamet on
12.10.2017 kirjaga nr 7-13/17/8226-5 ehituskeeluvööndi vähendamisega 45 m ulatuses
nõustunud. Keskkonnaamet leidis, et lähtuvalt ümbritsevast asustusest ning kalda kaitse
eesmärkidest on võimalik ehituskeeluvööndi vähendamine planeeringuga taotletud
hoonestusala ulatuses (ei ole ette näha negatiivse mõju ilmnemist ranna kaitse-eesmärkidele).
2.2 Tegevuspaiga lühikirjeldus paikkonna muude ja käesolevas kontekstis
asjakohaste aspektide järgselt
Käesolevas ptk-s antakse paikkonna kohta muud (sh teavet, mida juba ptk 2.1-s ei käsitletud)
ja käesoleva tegevuse kontekstis asjakohast teavet.
Maa- ja Ruumiameti mullastiku kaardirakenduse (2025) kohaselt esinevad vaadeldaval alal
valdavalt nõrgalt leetunud mullad (LkI) ja primitiivsed leedemullad (liivmuld; L0). Põhjavesi
on piirkonnas nõrgalt kaitstud (1:400 000 geoloogilise baaskaardi alusel) või kaitstud (1:50 000
geoloogilise baaskaardi alusel). Eesti pinnase radooniriski kaardi (2023) kohaselt on Viru-
Nigula vald omavalitsuse tasemel kõrge või väga kõrge radooniriskiga piirkond. Lähima
mõõtmispunkti andmetel (2012) esineb kavandatava tegevuse piirkonnas radoonirisk 10-30
kBq/m³, mis jääb normivahemikku.
Lähim siseriiklik kaitsealune objekt, III kaitsekategooria hänilane (Motacilla flava), asub
kinnistu piirist ligikaudu 12 m kaugusel ning lähimast kavandatavast hoonest (abihoone)
ligikaudu 40 m kaugusel. Hänilast ohustavaks teguriks on eelkõige (välitingimustes)
loomapidamise vähenemine ning heina- ja karjamaade võsastumine, mistõttu liigile sobilikud
elupaigad hävivad. Ligikaudu 176,5 m kaugusel kinnistust ja ligikaudu 316 m kaugusel
lähimast kavandatavast hoonest (abihoone) asub II kaitsekategooria hüüp (Botaurus stellaris),
kellele on peamiseks ohuteguriks pesitsuspaigana kasutatavate roostike kadumine. Teisi
siseriiklikke ega rahvusvahelisi kaitsealuseid loodusobjekte kavandatava tegevuse
lähipiirkonnas ei ole registreeritud.
11 Viru-Nigula vallas Mahu külas asuva Lauri kinnistu (90202:006:0069) DP kava KSH EH otsuse (KSH algatamine/mitte
algatamine) eelnõu vormistamise alusandmestik. Alkranel OÜ, 2025.
Kinnistul on registreeritud elupaigatüübid 6510 Aas-rebasesaba ja ürt-punanupuga niidud ning
6270* Liigirikkad niidud lubjavaesel mullal. Täpsem kirjeldus on toodud tabelis 1, vt ka joonist
4. Vastavate elupaikadega seonduvat (väljaspool kaitsealasid) reguleerib keskkonnavastutuse
seadus.
Lauri kinnistu ümbruses on neli töötavat olmevee puurkaevu - PRK0055122 (147 m),
PRK0073771 (110 m), PRK0003473 (192 m), PRK0052519 (68 m) – mis paiknevad kinnistust
68-192 m kaugusel. Viru-Nigula vallas asub kolm reovee purgimiskohta – Aseris, Viru-Nigulas
ja Kundas. Lauri kinnistule asub lähim Viru-Nigulas, ca 10 km kaugusel. Kinnistul asub või
seda läbib mitmeid Elektrilevi OÜ elektrirajatisi (vt joonis 5):
alla 1 kV elektriõhuliinid AMKA.3x70+95 ja AMKA.3x50+70;
elektriõhuliinid 1-20 kV (keskpingeliin) BLL-62;
ektrimaakaabelliinid AXMK.4x50, AXPK.4x50, AXPK.4x25;
viis elektriõhuliini mastitõmmitsat või tuge;
alajaam ja jaotusseade Lahe (Mahu) (Kunda).
Planeeringu kava alal asus pärandkultuuriobjekt Kaupluse koht Mahus (902:POE:001), kuid
hooned kinnistul on likvideeritud 2024. aastal. Lisaks on lähimateks pärandkultuuriobjektideks
Paadi-võrgukuurid (902:PKU:001; linnulennult ca 280 m kaugusel sadamaalal), Mahu sadam
(902:VLG:001; ca 440 m kaugusel sadamaalal) ning Nõukogude piirikaitse rajatis
(903:OKU:002; ca 650 m kaugusel kirdesuunas). Objektidest või nende esialgsetest
funktsionaalsustest on säilinud 50-90%.
Lauri kinnistu asub peaaegu täies ulatuses ranna ehituskeeluvööndis ning täies ulatuses ranna
piiranguvööndis (leiab kajastust ptk-s 1, vt ka joonist 3). Ulatuslik osa kinnistust asub seejuures
ka Unukse-Mahu kõrvalmaantee (tee nr 17159) kaitsevööndis (vt ka joonist 6).
Tabel 1. Elupaigatüübid Lauri kinnistul (EELIS, 01.05.2025)
Elupaigatüüp Pindala Kirjeldus
6510 Aas-
rebasesaba ja
ürt-
punanupuga
niidud
0,67 ha,
millest ca 0,3
ha
planeeringu-
alal
Elupaigatüüpi (niiske pärisaruniit, kultuuristatud (Paal)) mahuvad
vähesel määral kuni mõõdukalt väetatud rohumaad. Et väetamine
vähendab oluliselt liigirikkust, siis pole niisugustel niitudel Eestis
kaitseväärtust, kuid kohati võivad need olla olulised puhveraladena
muude väärtuslikumate elupaikade vahel ja ümber. Sellesse
elupaigatüüpi kuuluvad ka rohkem kui kümne aasta eest sööti
jäetud põllumaad, millel looduslik taimkate on enam-vähem
taastunud. Aas-rebasesaba ja ürt-punanupu kasvamist niidul pole
selle elupaiga määratlemisel Eestis ainumääravaks peetud.
6270*
Liigirikkad
niidud
lubjavaesel
mullal
1,44 ha,
millest ca 0,3
ha
planeeringu-
alal
(väljaspool
arendust)
Elupaigatüüpi (kuiv pärisaruniin (Paal)) on arvatud nii liigirohked
aruniidud lubjavaestel kuivadel või parasniisketel muldadel kui ka
liigirikkamad paluniidud. Eelmise elupaigatüübiga (6210)
võrreldes kasvavad selles toitainete suhtes vähem nõudlikud
taimeliigid. Taimkate on, nagu niitudel üldse, kujunenud pikaaegse
karjatamise või niitmise mõjul. Et see püsiks, tuleb jätkata
majandamist tavapärasel viisil, seejuures mitte väetades.
12 Viru-Nigula vallas Mahu külas asuva Lauri kinnistu (90202:006:0069) DP kava KSH EH otsuse (KSH algatamine/mitte
algatamine) eelnõu vormistamise alusandmestik. Alkranel OÜ, 2025.
Joonis 4. Elupaigatüübid Lauri kinnistul ja selle ümbruses, kus pruuniga on märgitud kavandatavad
hooned, kollasega katastriüksused ning punase, rohelise ja sinisega elupaigatüübid (alus: Maa- ja
Ruumiamet, 2025; EELIS, 01.05.2025)
Joonis 5. Lahe (Mahu/ Kunda) alajaam ja jaotusseade Lauri kinnistul ning kinnistut läbivad õhuliinid
(väljavõte Google Mapsist, mai 2025)
13 Viru-Nigula vallas Mahu külas asuva Lauri kinnistu (90202:006:0069) DP kava KSH EH otsuse (KSH algatamine/mitte
algatamine) eelnõu vormistamise alusandmestik. Alkranel OÜ, 2025.
Joonis 6. Tee kaitsevööndi mõjuala Lauri kinnistul (Maa- ja Ruumiamet, 2025)
14 Viru-Nigula vallas Mahu külas asuva Lauri kinnistu (90202:006:0069) DP kava KSH EH otsuse (KSH algatamine/mitte
algatamine) eelnõu vormistamise alusandmestik. Alkranel OÜ, 2025.
3. Tegevusega eeldatavalt kaasneva mõju prognoos ja ettepanekud
edaspidiseks ning KSH vajalikkuse määramine
Ptk on jaotatud erinevateks alamosadeks lihtsustamaks info menetlemist. Alljärgnevad ptk-d
näitavad, kas ja millised faktorid võivad oluliseks kujuneda KSH algatamisel või mitte
algatamisel. Eelhinnangu koostamisel ehk planeerimisdokumendi kava mõjude kaalutlemisel
arvestatakse (alus: KeHJS § 33 lg 3-5 ning Kutsar, 2015/2018) järgnevaid aspekte:
1. missugusel määral loob strateegiline planeerimisdokument aluse kavandatavatele
tegevustele, lähtudes nende asukohast, iseloomust ja elluviimise tingimustest või
eraldatavatest vahenditest;
2. missugusel määral mõjutab strateegiline planeerimisdokument teisi strateegilisi
planeerimisdokumente, arvestades nende kehtestamise tasandit;
3. strateegilise planeerimisdokumendi asjakohasus ja olulisus keskkonnakaalutluste
integreerimisel teistesse valdkondadesse;
4. strateegilise planeerimisdokumendi, sh jäätmekäitluse või veekaitsega seotud
planeerimisdokumendi tähtsus Euroopa Liidu keskkonnaalaste õigusaktide nõuete
ülevõtmisel;
5. strateegilise planeerimisdokumendi elluviimisega seonduda võivad
keskkonnaprobleemid (arvestades mõju suurust ja ruumilist ulatust ning võimalikkust,
kestvust, sagedust ja pöörduvust, sh kumulatiivsust ning õnnetuste esinemise
võimalikkust).
Alljärgnevates peatükkides (3.1 - 3.5) on eelnevalt esitatud loetelu täpsemalt lahti kirjutatud.
Hinnangud on antud, arvestades nii otsese kui ka kaudse mõju suurust ja ruumilist ulatust (nt
geograafiline või mõjutatavate (inimesed vm) hulk) ning võimalikkust, tugevust, kestvust,
sagedust ja pöörduvust, sh kumulatiivsust ja koosmõju, samuti ka õnnetuste esinemise
võimalikkust (ka alad, kus õigusaktidega kehtestatud nõudeid on ületatud või võidakse
ületada). Tegevuse kava elluviimisega seotud olulised keskkonnaprobleemid ehk ebasoodsad
mõjud (koos muude mõjualas toimuvate ja/või planeeritavate tegevustega) ja mõjude
(ebasoodne olustik) tõhusa ennetamise, vältimise, vähendamise ja leevendamise täiendavad
võimalused ongi nende fikseerimisel esitatud ptk 3.1 - 3.5 (katab ka KeHJS § 33 lg 2 nimetatut,
sh p 4). Ptk 3.6 võtab kokku KSH vajalikkuse lõpphinnangu (käesoleva töö põhjal) ja annab
suuniseid lõpliku KSH otsuse (algatada või mitte) eelnõu osas seisukohtade küsimiseks.
3.1 Missugusel määral loob strateegiline planeerimisdokument aluse
kavandatavale tegevusele, lähtudes nende asukohast, iseloomust ja
elluviimise tingimustest või eraldatavatest vahenditest
DP kava ala asub Lauri kinnistul (90202:006:0069; elamumaa 100%; pindala 0,9 ha) Mahu
külas Viru-Nigula vallas Lääne-Viru maakonnas. Maakonnaplaneeringu kohaselt kuulub Mahu
küla II tasandi asustuse arengualasse (A2) – kohalik sisemiste kasvuvõimalustega keskus, mille
ruumiline areng toimub olemasolevat asustusstruktuuri, ajaloolis-kultuurilisi ja looduslikke
tingimusi järgides. DP kava ala piirneb idasuunast elamumaaga (Forelli, 90202:006:0070),
läänesuunast Unukse-Mahu kõrvalmaanteega (tee nr 17159), ülejäänud DP kava ala
ümbritsevad kinnistud on aga hoonestamata maatulundusmaad. Lauri kinnistul paiknesid
varem Mahu müügikiosk, heinaküün ja abihoone, mis aga lammutati 2024. aastal. Kavandatava
tegevuste asetus ning suhestumine muu olemasoleva ja teadaoleva maakasutusega ei loo
vastuolusid kõrgemates strateegilistes dokumentides (vt ka eelhinnangu ptk 2.1) viidatud
väärtustega (siinkohal eelkõige väärtuslik maastik ning miljööväärtuslik ala) ehk nende
15 Viru-Nigula vallas Mahu külas asuva Lauri kinnistu (90202:006:0069) DP kava KSH EH otsuse (KSH algatamine/mitte
algatamine) eelnõu vormistamise alusandmestik. Alkranel OÜ, 2025.
funktsioonide edasise jätkusuutlikkuse tagamisega. Ranna ehituskeeluvööndi käsitlus on
toodud ptk-s 3.5.5.
Tuginedes ümbritsevale maakasutuslikule situatsioonile, ptk-s 2.1 toodud strateegilistele
planeerimis- ja arengudokumentidele ning DP kavaga kavandatava ja paikkonna kirjeldustele
(ptk 1 ja 2.2), ei saa järeldada, et tegemist oleks arendusega, mis ei sobiks oma iseloomult
vastavasse piirkonda ega vajaks ebaproportsionaalseid vahendeid planeeritava elluviimiseks
või haldamiseks.
3.2 Missugusel määral mõjutab strateegiline planeerimisdokument teisi
strateegilisi planeerimisdokumente, arvestades nende kehtestamise
tasandit
DP kava eesmärgid järgivad ptk-s 2.1 esile toodud planeerimis- ja arengudokumentide
põhimõttelisi arengusuundi. Kavandatav tegevus ei takista teiste ümbruskonna kinnistute senist
maakasutust ega loo eeldusi negatiivse olustiku tekkeks, lähtudes ka ptk 3.1 esitatud suunistest.
Teadaolevalt puuduvad sellised strateegilised kavad, mille elluviimist kavandatav tegevus
võiks eelkõige negatiivselt mõjutada.
DP kava loob selle edasisel võimalikul menetlusel (DP menetlusena) juriidiliselt korrektsed
seosed ka kõrgemate strateegiliste dokumentidega/arengudokumentidega (mh nende
korraliseks üle vaatamiseks või tulevaseks ajakohastamiseks (asjakohane sisend)) ning
võimaldab menetleda tegevuste elluviimiseks vajalikke tegevuslubasid piisava täpsusastmega.
3.3 Strateegilise planeerimisdokumendi asjakohasus ja olulisus
keskkonnakaalutluste integreerimisel teistesse valdkondadesse
Detailplaneeringu kava edasine menetlus (DP algatamise järgselt) on eelnevate alampeatükkide
alusel asjakohane vastavas kohas. DP menetlustasandi puhul puuduvad olulised seosed
keskkonnakaalutluste integreerimisel teistesse valdkondadesse.
DP protsessi tasandit arvestades ei ole DP kava või sellele järgneda võiv DP menetlus otseseks
vahendiks nt riiklike keskkonnakaalutluste muutmisel. Samas arvestaks planeerimise protsess
(DP menetluse algatamisel) riiklike normatiividega, mis tulenevad keskkonnakaalutlustest. DP
edasise menetluse käik võimaldab mh tulevikus vastavaid teisi kavasid või dokumente
ajakohastada teemakohase (tegevuse toimimine vastavas asupaigas) teabega (nt vastavate
kavade korraliste ülevaatuste perioodidel). See tähendab, et näiteks kõrgemates strateegilistes
dokumentides on võimalik lähtuda tulevaste otsuste tegemisel (sh keskkonnakaalutluste
edasisel integreerimisel) aktuaalsest teabest ja/või situatsioonist.
3.4 Strateegilise planeerimisdokumendi, sh jäätmekäitluse või veekaitsega
seotud planeerimisdokumendi tähtsus Euroopa Liidu keskkonnaalaste
õigusaktide nõuete ülevõtmisel
Alampeatüki pealkirjast lähtuvalt – vastava võimaliku DP menetlus ei ole otseselt seotud
jäätmekäitluse või veekaitsega ega Euroopa Liidu keskkonnaalaste õigusaktide nõuete
ülevõtmisega. Küll aga peab arvestama ja ka arvestab (läbi õiguslikult paika pandud DP
koostamisprotsessi) käesolev DP protsess (DP menetluse algatamisel) riiklike normatiividega
16 Viru-Nigula vallas Mahu külas asuva Lauri kinnistu (90202:006:0069) DP kava KSH EH otsuse (KSH algatamine/mitte
algatamine) eelnõu vormistamise alusandmestik. Alkranel OÜ, 2025.
(kujundatud tulenevalt EL nõuetest), toetudes sh ptk 1, 2 ja 3 (ptk-d suunistega DP menetluse
protsessi) ning Eesti riigi õigusaktide regulatsioonile ja raamistikule.
3.5 Strateegilise planeerimisdokumendi elluviimisega seotud
keskkonnaprobleemid (arvestades mõju suurust ja ruumilist ulatust ning
võimalikkust, kestvust, sagedust ja pöörduvust, sh kumulatiivsust ning
õnnetuste esinemise võimalikkust)
Käesolev peatükk jaotub omakorda üheksaks alampeatükiks. Vastavad ptk-d hõlmavad mh
järgnevaid teemasid (eraldiseisvalt või läbivalt):
mõju maastikule, mullale ja pinnasele, veestikule (sh põhjavesi), õhule ning kliimale
(sh oht keskkonnale);
mõju (oht) inimese tervisele ning heaolule (sh geograafiline ala ja eeldatavalt mõjutatav
elanikkond);
mõjutatava ala väärtus ja tundlikkus, sh looduslikud iseärasused, kultuuripärand ja
intensiivne maakasutus;
mõju kaitstavatele loodusobjektidele ja Natura 2000 võrgustiku alale;
piiriülene mõju ja katastroofid.
3.5.1 Maa ja maakasutus
DP kava ala asub Lauri kinnistul (90202:006:0069; elamumaa 100%; pindala 0,9 ha) Mahu
külas Viru-Nigula vallas Lääne-Viru maakonnas, vt ptk 1, 2 ja 3.1. Lääne-Viru
maakonnaplaneeringus käsitletakse eraldi piirkonnana maakonna rannikuala, kuna tegemist on
atraktiivse puhkepiirkonnaga, kuhu on ajalooliselt rajatud ja kavandatakse ka edaspidi
hooajaliselt kasutatavaid suvekodusid rajada. Mahu küla, kus asub ka kavandatava tegevusega
hõlmatud Lauri kinnistu, kuulub II tasandi asustuse arengualasse (A2) – kohalik sisemiste
kasvuvõimalustega keskus, mille ruumiline areng toimub olemasolevat asustusstruktuuri,
ajaloolis-kultuurilisi ja looduslikke tingimusi järgides. See on linnalisele asulale omaste
tunnustega keskus, kus on piirkondlikult kõige mitmekülgsemad ruumilise arengu eeldused ja
võimalused ning kuhu on piirkondlikult koondunud teenused. Maakonnaplaneeringus on
toodud arenguala üldsuunad ja -tingimused, millest kavandatavale tegevusele kohaldub üks:
säilitada olemasolev asustusstruktuur ning hoonestusstruktuur, uute hoonete kavandamisel
lähtuda olemasolevast hoonestustihedusest ja –struktuurist (miljööväärtuslik hoonestusala).
Lisaks on Mahu küla keskmise suurusega puhkekeskus (P2), mis on seotud kindlate
huviväärsustega (Mahu väikesadam, puhke-eeldustega rannaalad, supluseks sobivad kohad)
antud keskuse teeninduspiirkonnas. Lääne-Virumaa maakonnaplaneeringus „Lääne-Viru
maakonna rannikuala“ (2011) toodud ruumilise arengu suundadest ükski ei kohaldu Lauri
kinnistul kavandatavale tegevusele ega piira seda.
Üldplaneeringu kohaselt asub kavandatava tegevusega hõlmatud Lauri kinnistu reserveeritud
elamualal E5, millele on seatud maakasutus- ja ehitustingimused, seejuures on toodud, et
minimaalne maaüksuse suurus, millele antakse ehitusõigus on 3000 m². Koostatava
üldplaneeringuga on seatud valla ruumilised arengueesmärgid, sh olemasoleva ehitatud
keskkonna tihendamise või taaskasutusele võtmise eelistamine, olemasoleva taristu
kasutamine uute hoonestamata alade kasutusele võtmise asemel.
Kavandatava tegevuse tulemusel ei muutuks senine maakasutus ning arvestades asjaolu, et
vaadeldaval alal on eelnevalt hooned asunud, on kavandatavad hooned piirkonda sobituvad.
17 Viru-Nigula vallas Mahu külas asuva Lauri kinnistu (90202:006:0069) DP kava KSH EH otsuse (KSH algatamine/mitte
algatamine) eelnõu vormistamise alusandmestik. Alkranel OÜ, 2025.
Kokkuvõttes ei tuvastatud olulise negatiivse mõju eelduseid ja KSH protsessi algatamise
vajadust.
3.5.2 Maastik (sh pinnavormid)
Kavandatav tegevus asub I klassi (kõige väärtuslikum, riikliku tähtsusega ala) Letipea-Mahu
väärtuslikul maastikul. Üldplaneeringu kohaselt tuleb väärtuslikel maastikel tähelepanu
pöörata sellele, et säiliks alade omapära, nende looduslike motiivide ja vormide väljakujunenud
suhe. Vältida tuleb kõiki omaduselt või väljanägemiselt piirkonnale võõraid elemente. DP kava
puhul (mh DP menetluse algatamise järgselt) ei ole alust eeldada, et ei saaks järgida
maakonnaplaneeringu suuniseid maastike väärtuste (vt ka eelhinnangu ptk 2.1) säilitamiseks.
Kinnistuga piirnev Unukse-Mahu kõrvalmaantee (nr 17159) on kantud kehtivasse
üldplaneeringusse kauni teelõiguna. Üldplaneeringuga tehakse ettepanek maastikuesteetilistel
põhjustel vältida tee õgvendamist ja mustkatte alla viimist. Kavandatav tegevus ei seostu
teetöödega.
Kehtiva ja koostatava üldplaneeringute kohaselt asub Lauri kinnistu Mahu rannaküla
miljööväärtuslikul alal, mis on kohaliku tasandi kaitsealune piirkond, mille terviklik miljöö
kuulub säilitamisele oma ajalooliselt väljakujunenud tänavavõrgu, haljastuse, hoonestusviisi,
ühtse ja omanäolise arhitektuuri või muu avaliku huvi tõttu. Ala ilme säilitamiseks on määratud
tingimused, mis tulenevad piirkonna ajaloolis- kultuurilisest eripärast:
traditsioonilise külamaastiku üldmulje säilimiseks võib ehitada vaid maa-arhitektuurile
iseloomulikke viilkatusega ühe- kuni kahekorruselisi hooneid;
maastike ja (mere)vaadete avatuse tagamiseks ei tohi rajada vaateid sulgevaid
piirdeaedasid. Sobilikud on nt talumaastikule omased lattaiad, roigasaiad vms.
DP kava puhul (mh DP menetluse algatamise järgselt) ei ole alust eeldada, et ei saaks järgida
üldplaneeringu eelnõus seatud üldiseid tingimusi (vt ka eelhinnangu ptk 2.1) miljööväärtusliku
ala säilitamiseks ja kasutamiseks.
Kokkuvõttes ei tuvastatud olulise negatiivse mõju eelduseid ja KSH protsessi algatamise
vajadust, kuid eelneva alusel seab KSH EH koostaja järgnevad täiendavad
tingimused/suunised (suunamaks võimalike menetluste efektiivsemat kulgemist), mida
järgida edasistes tegevustest (planeerimisprotsessi algatamisele järgnevalt):
Traditsioonilise külamaastiku üldmulje säilimiseks võib ehitada vaid maa-
arhitektuurile iseloomulikke viilkatusega ühe- kuni kahekorruselisi hooneid;
Maastike ja (mere)vaadete avatuse tagamiseks ei tohi rajada vaateid sulgevaid
piirdeaedasid. Sobilikud on nt talumaastikule omased lattaiad, roigasaiad vms.
3.5.3 Maavarade kasutus
DP kava ala arendamisel kasutatakse maavarasid eelkõige ehitustegevuse käigus. Teadaolevalt
ei kasutata maavarasid mahus, mis võiks lähipiirkonna või regiooni maavarade kasutamise
võimalusi (nt muude objektide arendamisel) laiemalt negatiivselt mõjutada. Kokkuvõtvalt ei
tuvastatud olulise negatiivse mõju eelduseid ja KSH protsessi algatamise vajadust.
18 Viru-Nigula vallas Mahu külas asuva Lauri kinnistu (90202:006:0069) DP kava KSH EH otsuse (KSH algatamine/mitte
algatamine) eelnõu vormistamise alusandmestik. Alkranel OÜ, 2025.
3.5.4 Muld ja pinnas, ressursikasutus (sh energiakasutus), jäägid ja heited ning
jäätmeteke
DP kava alal asuv mullastik ei ole kavandatavale tegevusele piiranguid seadev ning tegevusest
ei nähtu olulisi ohte vastavatele ressurssidele või neist sõltuvatele looduslikele aspektidele. Ptk
2.2 põhjal on vastavas piirkonnas looduslik radooniriski oht 10-30 kBq/m³, madal (st puuduks
kohustus tingimata radoonitaset mõõta hiljemalt enne projekteerimist). Edasiste etappide
elluviimisel (hiljemalt projekteerimise faasis) järgitaks ka kehtivaid õigusakte – mh VeeS § 188
lg 1 p 6 ning määruseid „Nõuded reovee puhastamise ning heit-, sademe-, kaevandus-, karjääri-
ja jahutusvee suublasse juhtimise kohta, nõuetele vastavuse hindamise meetmed ning
saasteainesisalduse piirväärtused“ ja „Kanalisatsiooniehitise planeerimise, ehitamise ja
kasutamise nõuded ning kanalisatsiooniehitise kuja täpsustatud ulatus“ (tingimusi eraldi
asjakohase ptk lõpus eraldi üle ei korrata). Seega ei ohustata ka paikkonna veekogumeid (vt
ptk 2.1).
Kavandatav tegevus ei mõjuta ressursikasutuse (sh energiakasutuse), jääkide, heite ning
jäätmetekke teemavaldkondadega seotud aspekte negatiivselt. Tegevuse käigus ei teki
jäätmeid, mille reeglitepäraseks käitlemiseks ei oleks ressursse või toimivaid lahendusi.
Kokkuvõtvalt ei tuvastatud olulise negatiivse mõju eelduseid ja KSH protsessi algatamise
vajadust.
3.5.5 Märgalad, jõeäärsed alad, jõesuudmed, rannad ja/või kaldad ning veestik
(sh põhjavesi (veeressurss) ja merekeskkond), sh oht keskkonnale
Märgalasid, jõe ja vooluveekogudega seostatavaid alasid DP kava alal ei asu (vt ka ptk 1 - 2).
Veestiku ohustatust heidete temaatikast on kajastatud ptk 2.1 ja 3.5.4. Põhjavee ressurssi või
üldist kvaliteeti vastavavasse piirkonda (sh ptk 2.2 teabe alusel) ühepere elamu kavandamine
ohtu ei sea (koostatav ÜP soovitab siiski kaaluda puurkaevude ühiskasutatavust). Vähem kui
50 m kaugusel Lauri kinnistu piirist asub korduva üleujutusala piir, millele kehtiva
seadusandluse järgi lisatakse ranna piiranguvööndi laius 200 meetrit ning ehituskeeluvööndi
laius 100 m (LKS § 35 lg 4, § 37 lg 1 p 1, § 38 lg 1 p 2). Seega asub kehtiva seadusandluse
kohaselt Lauri kinnistu peaaegu täies ulatuses ranna ehituskeeluvööndis (vt ka ptk 1).
Looduskaitseseaduse § 40 lg 1 kohaselt võib ranna ehituskeeluvööndit vähendada arvestades
ranna kaitse eesmärke ning lähtudes taimestikust, reljeefist, kõlvikute ja kinnisasjade piiridest,
olemasolevast teede- ja tehnovõrgust ning väljakujunenud asustusest. Sama seaduse § 34
kohaselt on ranna kaitse eesmärgiks rannal asuvate looduskoosluste säilitamine,
inimtegevusest lähtuva kahjuliku mõju piiramine, ranna eripära arvestava asustuse suunamine
ning seal vaba liikumise ja juurdepääsu tagamine. Kavandatavad elu- ja abihoone asub täies
ulatuses veekogu ehituskeeluvööndis ning kavandatava tegevuse elluviimisel on vaja
analüüsida ehituskeeluvööndi vähendamist ca 45 m ulatuses ida-läänesuunaliselt (põhja-
lõunasuunaliselt vähendamise vajadus minimaalne (kuni 5 m (hoonestuse alas)) või puudub
üldse). Järgnevalt on esitatud looduskaitseseaduse § 40 lg 1 ja § 34 teemade (ranna kaitse
eesmärkide suhestumine rannal asuvate looduskoosluste säilitamise, inimtegevusest lähtuva
kahjuliku mõju piiramise, ranna eripära arvestava asustuse suunamise ning seal vaba liikumise
ja juurdepääsu tagamise) eelanalüüs. Eelanalüüsitud teemavaldkondade järgselt on toodud ka
koondjäreldus (tegevuse kaalutavuse osas LKS § 40 lg 1 mõistes).
19 Viru-Nigula vallas Mahu külas asuva Lauri kinnistu (90202:006:0069) DP kava KSH EH otsuse (KSH algatamine/mitte
algatamine) eelnõu vormistamise alusandmestik. Alkranel OÜ, 2025.
Rannal asuvate looduskoosluste säilitamine – Lauri kinnistule kavandatakse elu- ja abihoone
ehitamist, seejuures jäävad mõlemad hooned korduva üleujutusala piirile lisanduva 100 m
laiuse ehituskeeluvööndi sisse. Ranna ehituskeeluvööndi ulatuse vähendamisel väärtuslikul
maastikul peab mh arvestama väärtuslike maastike säilimise eesmärke. Lähtuda tuleb
kohapealsetest looduslikest iseärasustest, üleujutusohust ning maastikulistest ja looduslikest
väärtustest. DP kava alale endale üleujutusoht ei laiene (vähemalt 60 m ja kaugemal).
Letipea-Mahu väärtusliku maastiku kaitse-eesmärgid on seotud ala koosseisu jäävate Letipea
maastikukaitseala ning Mahu-Rannametsa looduskaitseala kaitse-eesmärkidega. Kavandatav
tegevus ei asu Letipea maastikukaitsealal ega Mahu-Rannametsa looduskaitsealal, mistõttu ei
mõjuta ranna ehituskeeluvööndi vähendamine väärtusliku maastiku säilimise eeldusi. Elamu ja
selle abihoone teenindustee hõlmaks osaliselt elupaika aas-rebasesaba ja ürt-punanupuga niitu
(6510), millel pole otseselt Eestis kaitseväärtust ning elupaigatüübi säilivat osa (DP alal ja
ümbruses) jääb piisavalt – toetamaks üldist elurikkust ranna vööndis (elupaik jätkub ka nt
Forelli (elamuga) kinnistul). Planeerimisprotsessi läbiviimisel (protsessi algatamisel)
täpsustuvad ehitusalade mahud ja tingimused, mille alusel on asjakohase taotluse esitamisel
(kohaliku omavalitsuse poolt) Keskkonnaametil võimalik hinnata lõplikult looduskoosluste
säilimise eelduste asjakohasust.
Reljeef – Maa- ja Ruumiameti (2025) kohaselt asub Lauri kinnistu ca 2,5-5,8 m kõrgusel
merepinnast. Ala on valdavalt tasane, esineb üks kõrgem punkt kavandatavatest hoonetest
idasuunas. Reljeefi ei ole kavas muuta määral, mis seaks ohtu ranna kaitse eesmärkide järgmise
(mh suurendaks ohtu erosiooni tegurite esinemisele). Planeerimisprotsessi läbiviimisel
(protsessi algatamisel) täpsustuvad ehitusalade mahud ja tingimused, mille alusel on
asjakohase taotluse esitamisel (kohaliku omavalitsuse poolt) Keskkonnaametil võimalik
hinnata lõplikult reljeefi mõjutamise eelduste asjakohasust.
Kõlvikute ja kinnisasjade piirid – kinnistul asuvad rohumaa ja metsa kõlvikud, seejuures
kavandatavad hooned on plaanis rajada olemasolevale rohumaale. Peamine kõlvikute võimalik
muutus on haljastuse asendumine hoonestuse ja infrastruktuuriga. Kinnisasjade piirid ei ole
kavandatava tegevuse elluviimise eelduseid takistavateks asjaoludeks. Planeerimisprotsessi
läbiviimisel (protsessi algatamisel) täpsustuvad ehitusalade mahud ja tingimused, mille alusel
on asjakohase taotluse esitamisel (kohaliku omavalitsuse poolt) Keskkonnaametil võimalik
hinnata lõplikult kõlvikute ja kinnisasjade piiridega seotud aspektide mõjutamise eelduste
asjakohasust.
Olemasolevad teed ja tehnovõrgud – Lauri kinnistu piirneb Unukse-Mahu (tee nr 17159)
kõrvalmaanteega, kinnistul asuvad või seda läbivad mitmed elektrirajatised (alla 1 kV
elektriõhuliinid AMKA.3x70+95 ja AMKA.3x50+70; elektriõhuliinid 1-20 kV (keskpingeliin)
BLL-62; ektrimaakaabelliinid AXMK.4x50, AXPK.4x50, AXPK.4x25; viis elektriõhuliini
mastitõmmitsat või tuge; alajaam ja jaotusseade Lahe (Mahu: Kunda). St eraldi ja täiendavalt
vastavaid teid / tehnorajatisi maaüksuse juurde rajada ei ole vaja. Planeerimisprotsessi
läbiviimisel (protsessi algatamisel) täpsustuvad arendustingimused, mille alusel on asjakohase
taotluse esitamisel (kohaliku omavalitsuse poolt) Keskkonnaametil võimalik hinnata lõplikult
olemasolevate teede ja tehnovõrkudega seotud aspektide mõjutamise eelduste asjakohasust.
Väljakujunenud asustus – kavandatavat tegevust planeeritakse maakonnaplaneeringu
kohaselt II tasandi asustuse arengualasse ning kehtiva üldplaneeringu kohaselt reserveeritud
elamualale E5, millest järeldub, et kavandatav tegevus sobitub piirkonda. DP kavaga alast
põhja suunda jääb ka kinnistu, millele on varasemalt lubatud hoonestus, tulenevalt ranna kaitse-
20 Viru-Nigula vallas Mahu külas asuva Lauri kinnistu (90202:006:0069) DP kava KSH EH otsuse (KSH algatamine/mitte
algatamine) eelnõu vormistamise alusandmestik. Alkranel OÜ, 2025.
eesmärkide mitte mõjutamisest (vt ptk 2.1). Kumuleeruvaid mõjusid, mis välistaksid DP kava
arendust, siinkohal ei tuvastatud. Planeerimisprotsessi läbiviimisel (protsessi algatamisel)
täpsustuvad arendustingimused, mille alusel on asjakohase taotluse esitamisel (kohaliku
omavalitsuse poolt) Keskkonnaametil võimalik hinnata lõplikult väljakujunenud asustusega
seotud aspektide mõjutamise eelduste asjakohasust.
Vaba liikumise ja juurdepääsu tagamine – juurdepääsu tagamise osas kohanduvad eelnevalt
EKV eelanalüüsi alamjaotises „Olemasolevad teed ja tehnovõrgud“ esitatud järeldused. Lauri
kinnistule hoonete rajamisega ei piirata vaba liikumist rannas ega takistata rannale juurdepääsu
(mh üleujutusriske arvestavalt). Seejuures jääb kinnistupiir rannajoonest ca 70 m kaugusele.
Planeerimisprotsessi läbiviimisel (protsessi algatamisel) täpsustuvad arendustingimused, mille
alusel on asjakohase taotluse esitamisel (kohaliku omavalitsuse poolt) Keskkonnaametil
võimalik hinnata lõplikult vaba liikumise ja juurdepääsu tagamisega seotud aspektide
mõjutamise eelduste asjakohasust.
Koondkokkuvõte – looduskaitseseaduse § 40 lg 1 järgselt eelanalüüsitud teemavaldkonnad ei
andnud ühelgi juhul tegevusi välistavat vastet. Samas juba ehituskeeluvööndi vähendamise
taotlemine peab olema planeerimisprotsessis (selle algatamisel) kohaliku omavalitsuse poolt
(LKS § 40 lg 4) põhjendatud (nt ülejäänud tegevuse terviklikkuse tagamiseks hädavajalikkuse
korral). Elamuhoone asukohta on võimalik muuta ning nihutada seejuures ranna
ehituskeeluvööndist väljapoole, kuid kehtiva seadusandluse kohaselt jäävad siiski mõlemad
hooned korduva üleujutusalale liituvasse ehituskeeluvööndisse. 2025. a juuni kuus kehtiva
õiguskorra alusel kujundab EKV vähendamise osas lõpliku seisukoha
planeerimisprotsessi algatamise järgselt planeerimisprotsessis juba kohalik omavalitsus
(EKV vähendamise taotluse esitamise osas) ning Keskkonnaamet (asjakohase taotluse
läbivaatamisel; lähtuvalt LKS seatud parameetritest), kelle pädevuses on lõplikult
hinnata EKV vähendamise potentsiaalsust.
Kokkuvõtvalt ei tuvastatud olulise negatiivse mõju eelduseid ja KSH protsessi algatamise
vajadust. Käsitletud ptk-s esitatu tõttu kaaluda samas edaspidi järgnevat
(tingimused/suunised, mida järgida edasistes tegevustes, tagamaks jätkuvate/tulevaste
protsesside efektiivsemat korraldust):
DP protsessis (peale algatamist) analüüsida üle, kas arendusala veevarustust on
võimalik tagada mõne olemasoleva puurkaevu baasil. Kui see pole võimalik, siis
kavandada DP alale eraldiseisev ja kehtivatele nõuetele vastav puurkaev.
3.5.6 Õhk ja kliima (sh oht keskkonnale)
Analüüsitud kavandataval tegevusel, lähtuvalt selle iseloomust ja mahust, puuduvad olulise
negatiivse mõju eeldused õhule ja kliimale.
3.5.7 Looduslik mitmekesisus (loomastik, taimestik, metsad) ja kaitstavad
loodusobjektid
DP kava ala looduslikke eripärasid ja elupaigatüüpe käsitleti juba ptk 3.5.5. Lähim siseriiklik
kaitsealune objekt, III kaitsekategooria hänilane (Motacilla flava), asub kinnistu piirist
ligikaudu 12 m kaugusel ning lähimast kavandatavast hoonest (abihoone) ligikaudu 40 m
kaugusel. Hänilast ohustavaks teguriks on eelkõige (välitingimustes) loomapidamise
vähenemine ning heina- ja karjamaade võsastumine, mistõttu liigile sobilikud elupaigad
hävivad. Ligikaudu 176,5 m kaugusel kinnistust ja ligikaudu 316 m kaugusel lähimast
21 Viru-Nigula vallas Mahu külas asuva Lauri kinnistu (90202:006:0069) DP kava KSH EH otsuse (KSH algatamine/mitte
algatamine) eelnõu vormistamise alusandmestik. Alkranel OÜ, 2025.
kavandatavast hoonest (abihoone) asub II kaitsekategooria hüüp (Botaurus stellaris), kellele
on peamiseks ohuteguriks pesitsuspaigana kasutatavate roostike kadumine. Teisi siseriiklikke
ega rahvusvahelisi kaitsealuseid loodusobjekte kavandatava tegevuse lähipiirkonnas ei ole
registreeritud. Lähtuvalt kavandatava tegevuse iseloomust ning lähimate kaitsealuste
objektide ohuteguritest, pole kavandatava tegevuse realiseerimisega olulise ebasoodsa
mõju esinemist liikidele ette näha.
Kokkuvõtteks ei tuvastatud olulise negatiivse mõju eelduseid ja KSH protsessi algatamise
vajadust.
3.5.8 Elanikkond (sh tiheasustusalad), inimese tervis, heaolu ja vara (sh
geograafiline ala ja eeldatavalt mõjutatav elanikkond) ning kultuuripärand
ja arheoloogilised väärtused, mh müra, vibratsioon, valgus, soojus, kiirgus
ja lõhn
DP kava ala asub Lauri kinnistul (90202:006:0069; elamumaa 100%; pindala 0,9 ha) Mahu
külas Viru-Nigula vallas Lääne-Viru maakonnas (hajaasustuses), vt ptk 1, 2 ja 3.1. Kavandatava
tegevuste asetus ning suhestumine muu olemasoleva ja teadaoleva maakasutusega ei tekita
teadaolevalt vastuolusid ümbruskonna maakasutusega (vt ka ptk 3.1 ja 3.5.1).
DP kava ala jääb väljaspoole arheoloogiatundliku ala piiri. Muinsusväärtuslikku
kultuuripärandit alal ja selle vahetuse ümbruses ei ole. Planeeringu kava ümbruskonnas on
säilinud pärandkultuuriobjektideks Paadi-võrgukuurid (902:PKU:001; linnulennult ca 280 m
kaugusel sadamaalal), Mahu sadam (902:VLG:001; ca 440 m kaugusel sadamaalal) ning
Nõukogude piirikaitse rajatis (903:OKU:002; ca 650 m kaugusel kirdesuunas). Objektidest või
nende esialgsetest funktsionaalsustest on säilinud 50-90%. Tegevusel ei ole nende objektide
säilimisele ja/või kasutamise eeldustele negatiivseid mõjusid.
DP kavaga hõlmatud maa-alast on ulatuslik osa ning kavandatav abihoone Unukse-Mahu
kõrvalmaantee (tee nr 17159) kaitsevööndis. Kehtivas üldplaneeringus on toonitatud, et tee
kaitsevööndis on tee omaniku nõusolekuta keelatud ehitada nähtavust piiravaid hooneid.
Arvestades aga kõrvalhoone paiknemist maantee suhtes, ei takista see nähtavust alaga piirneval
kõrvalmaanteel liiklejatele. Kinnistuga piirneva Unukse-Mahu kõrvalmaantee (nr 17159) äärde
on üldplaneeringu eelnõus märgitud planeeritav jalg- ja jalgrattatee, kuid pole teada, et
kummale poole teed kergliiklusteed soovitakse rajada. Tee kaitsevööndis asuv kõrvalhoone
asub ca 16 m kaugusel maanteest ning kui kergliiklustee kavandatakse ka DP arendusala
poolsesse osasse, siis ei ole eeldusi objektide vaheliseks konfliktiks, mis omakorda piiraks
objektide funktsionaalset kasutust.
Unukse-Mahu (tee nr 17159) kõrvalmaantee aasta keskmine ööpäevane liiklus oli 2024. aasta
seisuga 191 autot, millest 99% moodustasid sõidu- ja pakiautod, ning 1% autorongid
Kavandatava tegevuse elluviimisel puudub seos (tulenevalt tegevusest, maanteest vms
ümbritsevast) müra, vibratsiooni, valguse, soojuse, kiirguse ja lõhnaga, mistõttu puuduvad ka
negatiivse mõju eeldused.
Kokkuvõtteks ei tuvastatud olulise negatiivse mõju eelduseid ja KSH protsessi algatamise
vajadust.
22 Viru-Nigula vallas Mahu külas asuva Lauri kinnistu (90202:006:0069) DP kava KSH EH otsuse (KSH algatamine/mitte
algatamine) eelnõu vormistamise alusandmestik. Alkranel OÜ, 2025.
3.5.9 Suurõnnetuse, katastroofi ning piiriülesuse aspektid
Analüüsitud kavandatava tegevusega ei kaasne ohtlikke olukordi (suurõnnetusi/katastroofe).
Seega ei lisa kavandatav tegevus täiendavaid ohtusid tavapärasesse keskkonda. Planeeringu
kava võimaliku elluviimisega ei kaasne ka eeldusi negatiivse riigipiiriülese mõju osas.
Kokkuvõtteks ei tuvastatud olulise negatiivse mõju eelduseid ja KSH protsessi algatamise
vajadust.
3.6 KSH algatamise vajalikkus ning seisukohtade küsimise suunised
Lähtudes ptk-des 3.1 – 3.5 esitatud informatsioonist, ei ole olulise negatiivse keskkonnamõju
avaldumist strateegilise dokumendi koostamisel ja rakendamisel ette näha. Eeltoodu alusel
asub Alkranel OÜ tööga seotud kollektiiv seisukohale, et kohalikul omavalitsusel ei ole
vajadust KSH protsessi algatada. Kavandatava tegevuse elluviimisel on võimalik rakendada
ptk-des 3.5.2 ja 3.5.5 välja toodud tingimusi/suuniseid (eeskätt riskide ilmnemise tõenäosuste
maandamiseks) ning tagamaks jätkuvate/tulevaste protsesside efektiivsemat korraldust. Eraldi
ja täiendavate seiremeetmete määramist ei peeta siinkohal asjakohaseks.
KSH algatamise vajalikkuse osas otsustamine ning sellest teavitamine toimub KeHJS § 35
alusel. Eelnevalt tuleb otsuse eelnõu osas seisukohta küsida asjakohastelt asutustelt
(KeHJS § 33 lg 6), kui vastavad asutused tuvastatakse. Ptk 3.1 – 3.5 esitatu osas on kõige
suurem kokkupuutekoht planeeritaval veekogu rannaga seonduvalt Keskkonnaametiga. Samas
juba ehituskeeluvööndi vähendamise taotlemine peab olema planeerimisprotsessis (selle
algatamisel) kohaliku omavalitsuse poolt (LKS § 40 lg 4) põhjendatud (nt ülejäänud tegevuse
terviklikkuse tagamiseks hädavajalikkuse korral). Lõpliku seisukoha kujundab
planeerimisprotsessi algatamisel planeerimisprotsessis juba kohalik omavalitsus (EKV
vähendamise taotluse esitamise osas) ning Keskkonnaamet (asjakohase taotluse
läbivaatamisel; lähtuvalt LKS seatud parameetritest). Seega LKS reguleerib juba vägagi
selgelt, et vastavas teemavaldkonnas lõpliku seisukoha kujundab planeerimisprotsessi
algatamisel planeerimisprotsessis juba kohalik omavalitsus ja Keskkonnaamet (lähtuvalt LKS
seatud parameetritest). Seega Alkranel OÜ ei tuvastanud üheselt kaasatavaid asjaomaseid
ametkondi või osapooli, kellelt täiendavalt seisukohti tuleks (KSH vajalikkuse üle otsustamise
kontekstis) tingimata küsida. Seisukohtade küsimise korraldamise (sh asutuste määratlemine)
lõplik korraldamine on siinkohal kohaliku omavalitsuse vastava menetluse juhtorgani
(kohaliku omavalitsuse) pädevuses. Laekuva tagasiside tulemusi saab otsustaja kajastada
vähemalt lõpliku otsuse teksti formuleerimisel, enne otsuse vastuvõtmist.
KSH algatamise või mittealgatamise otsustab kohalik omavalitsus kaalutluse alusel.
Käesolev dokument on otsustajatele vaid töövahendiks lõplike seisukohtade andmiseks
ehk kujundamiseks. Lõpetuseks – otsustusprotsessi (mh seisukohtade küsimine KSH-ga
seonduva otsuse eelnõule) täpsem suunamine ja korraldamine on kohaliku omavalitsuse
pädevuses. Otsustaja saab otsustada ka käesolevas töös esitatud tingimuste/suuniste
parameetrite ehk suuniste rakendamise sõnastuste üle, va juhtudel, kus õigusruum ei sätesta
teisiti (nt looduskaitselised aspektid (kui need on seatud), seonduvalt liikide ja nende
elupaikade soodsuse tagamisega).
23 Viru-Nigula vallas Mahu külas asuva Lauri kinnistu (90202:006:0069) DP kava KSH EH otsuse (KSH algatamine/mitte
algatamine) eelnõu vormistamise alusandmestik. Alkranel OÜ, 2025.
Kokkuvõte
Käesoleva töö objektiks oli Lääne-Viru maakonnas Viru-Nigula vallas Mahu külas asuv Lauri
kinnistu (90202:006:0069) detailplaneeringu (DP) kava. Lauri kinnistule kavandatakse elamu
ja abihoone rajamist, planeeritava ala suuruseks on ligikaudu 0,9 ha. Planeerimisseaduse
(PlanS) § 142 lg 1 järgi on kavandatav üldplaneeringut muutev, kuna soovitakse vähendada
veekogu ehk ranna ehituskeeluvööndit (vt täpsemalt ptk 1 ja 3.5.5).
Juhindudes DP kavast (ptk 1) ning selle ümbruskonna kohta koondatud andmetest (ptk 2) saab
kokku võtta mõjude eelduste ehk KSH vajaduse analüüsi (ptk 3) tulemused järgnevalt.
Lähtuvalt ptk-s 3.6 esitatud informatsioonist ei ole olulise negatiivse keskkonnamõju
avaldumist strateegilise dokumendi koostamisel ja rakendamisel ette näha. Eeltoodu alusel
asub Alkranel OÜ tööga seotud kollektiiv seisukohale, et kohalikul omavalitsusel ei ole
vajadust KSH protsessi algatada. Kavandatava tegevuse elluviimisel on võimalik rakendada
ptk-des 3.5.2 ja 3.5.5 välja toodud tingimusi/suuniseid (eeskätt riskide ilmnemise tõenäosuste
maandamiseks) ning tagamaks jätkuvate/tulevaste protsesside efektiivsemat korraldust. Eraldi
ja täiendavate seiremeetmete määramist ei peeta siinkohal asjakohaseks.
KSH algatamise vajalikkuse osas otsustamine ning sellest teavitamine toimub KeHJS § 35
alusel. Eelnevalt tuleb otsuse eelnõu osas seisukohta küsida asjakohastelt asutustelt
(KeHJS § 33 lg 6), kui vastavad asutused tuvastatakse. Ptk 3.1 – 3.5 esitatu osas on kõige
suurem kokkupuutekoht planeeritaval veekogu rannaga seonduvalt Keskkonnaametiga. Samas
juba ehituskeeluvööndi vähendamise taotlemine peab olema planeerimisprotsessis (selle
algatamisel) kohaliku omavalitsuse poolt (LKS § 40 lg 4) põhjendatud (nt ülejäänud tegevuse
terviklikkuse tagamiseks hädavajalikkuse korral). Lõpliku seisukoha kujundab
planeerimisprotsessi algatamisel planeerimisprotsessis juba kohalik omavalitsus (EKV
vähendamise taotluse esitamise osas) ning Keskkonnaamet (asjakohase taotluse
läbivaatamisel; lähtuvalt LKS seatud parameetritest). Seega LKS reguleerib juba vägagi
selgelt, et vastavas teemavaldkonnas lõpliku seisukoha kujundab planeerimisprotsessi
algatamisel planeerimisprotsessis juba kohalik omavalitsus ja Keskkonnaamet (lähtuvalt LKS
seatud parameetritest). Seega Alkranel OÜ ei tuvastanud üheselt kaasatavaid asjaomaseid
ametkondi või osapooli, kellelt täiendavalt seisukohti tuleks (KSH vajalikkuse üle otsustamise
kontekstis) tingimata küsida. Seisukohtade küsimise korraldamise (sh asutuste määratlemine)
lõplik korraldamine on siinkohal kohaliku omavalitsuse vastava menetluse juhtorgani
(kohaliku omavalitsuse) pädevuses. Laekuva tagasiside tulemusi saab otsustaja kajastada
vähemalt lõpliku otsuse teksti formuleerimisel, enne otsuse vastuvõtmist.
KSH algatamise või mittealgatamise otsustab kohalik omavalitsus kaalutluse alusel.
Käesolev dokument on otsustajatele vaid töövahendiks lõplike seisukohtade andmiseks
ehk kujundamiseks. Lõpetuseks – otsustusprotsessi (mh seisukohtade küsimine KSH-ga
seonduva otsuse eelnõule) täpsem suunamine ja korraldamine on kohaliku omavalitsuse
pädevuses. Otsustaja saab otsustada ka käesolevas töös esitatud tingimuste/suuniste
parameetrite ehk suuniste rakendamise sõnastuste üle, va juhtudel, kus õigusruum ei sätesta
teisiti (nt looduskaitselised aspektid (kui need on seatud), seonduvalt liikide ja nende
elupaikade soodsuse tagamisega).
24 Viru-Nigula vallas Mahu külas asuva Lauri kinnistu (90202:006:0069) DP kava KSH EH otsuse (KSH algatamine/mitte
algatamine) eelnõu vormistamise alusandmestik. Alkranel OÜ, 2025.
Kasutatud allikad
Esitatud olulisim materjalide loetelu (arvestades ka varasemas dokumendis esitatud ehk juba
teostatud viitamisi nt õigusaktidele jms, mida siinkohal tingimata ei dubleerita):
EELIS (Eesti Looduse Infosüsteem), Keskkonnaagentuur (01.05.2025);
Ida-Eesti vesikonna veemajanduskava (2022).
Lääne-Viru maakonnaplaneering 2030+ (2019);
Lääne-Virumaa maakonnaplaneering „Lääne-Viru maakonna rannikuala“ (2011);
Maa- ja Ruumiameti kaardirakendused (2025);
Viru-Nigula valla arengukava 2024-2030 (2024);
Viru-Nigula valla üldplaneering (2007);
Viru-Nigula valla üldplaneering (eelnõu seisuga 2025).
otsusega nr ….
LISA nr 2
LÄHTESEISUKOHAD DETAILPLANEERINGU KOOSTAMISEKS
1. ÜLDANDMED
1.1. Tellija: Viru-Nigula vallavalitsus.
1.2. Planeeringu nimetus: Lauri detailplaneeringu algatamine ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmine.
1.3. Asukoht: Viru-Nigula vald, Mahu küla, Lauri kinnistu (katastritunnus 90202:006:0069, pindalaga 9225 m²).
1.4. Lähteülesande kehtivus: 2 aastat alates lähteülesande kinnitamisest.
2. DETAILPLANEERINGU KOOSTAMISE ALUSED:
2.1. Planeerimisseadus (PlanS).
2.2. Viru-Nigula valla üldplaneering (kehtestatud 22.11.2007 Viru-Nigula Vallavolikogu määrusega nr 13).
2.3. Koostatav Viru-Nigula valla üldplaneering (algatatud 27.06.2018 Viru-Nigula Vallavolikogu otsusega nr 83, vastu võetud 29.12.2022 Viru-Nigula Vallavolikogu otsusega nr 72).
2.4. Muud asjakohased õigusaktid.
3. DETAILPLANEERINGU KOOSTAMISE EESMÄRK, VAJADUS JA PÕHJENDUS
3.1. Detailplaneeringu koostamise eesmärk on Mahu külla Lauri katastriüksusele elamu ja abihoonete rajamine.
4. DETAILPLANEERINGU KOOSTAMISE ÜLESANNE
Detailplaneeringu koostamise ülesanne on krundi hoonestusala ja ehitusõiguse määramine, tehnovõrkude- ja tehnorajatiste võimalike asukohtade määramine, juurdepääsude määramine, servituutide seadmise vajaduse ja kitsenduste määramine. Planeeritava ala suurus on ca 9225 m².
5. VASTAVUS ÜLDPLANEERINGULE
Detailplaneering teeb ettepaneku vähendada Lauri kinnistul ehituskeeluvööndit. PlanS § 142 lõike 1 järgi on detailplaneering üldplaneeringut muutev.
6. KEHTIVAD PLANEERINGUD
6.1. Viru-Nigula valla üldplaneering (kehtestatud 22.11.2007 Viru-Nigula Vallavolikogu määrusega nr 13).
6.2. Riki, Köpi ja Forelli kinnistute üldplaneeringut muutev detailplaneering (kehtestatud 21.12.2017 Viru-Nigula Vallavolikogu otsusega nr 37)
6.3. Kaasiku kinnistu detailplaneering (kehtestatud Viru-Nigula Vallavalitsuse 25.10.2017 korraldusega nr 171).
7. NÕUDED KOOSTATAVALE DETAILPLANEERINGULE
7.1. Krundi ehitusõiguse määramine (krundi kasutamise sihtotstarve, hoonete suurim lubatud arv krundil, hoonete suurim lubatud ehitusalane pindala, hoonete suurim lubatud kõrgus, hoonete vahelised kujad).
7.2. Krundi hoonestusala piiritlemine.
7.3. Ehitiste olulisemate arhitektuurinõuete seadmine.
7.4. Ehitistevahelised kujad.
7.5. Haljastuse ja heakorra põhimõtete määramine.
7.6. Kuritegevuse riske vähendavate nõuete ja tingimuste seadmine.
7.7. Tehnovõrkude ja tehnorajatiste asukoha määramine.
7.8. Servituutide vajaduse määramine (tee-, liini-, veejuhtimisservituudid)
7.9. Detailplaneeringu plaanil kajastada kõiki teadaolevaid maa-aluseid trasse. Detailplaneeringus määrata maa-aluste kommunikatsioonide asukohad ja väljaehitamise põhimõtted.
7.10. Lahendada veevarustuse ja kanalisatsiooni tingimused.
7.11. Sademevee ärajuhtimine.
7.12. Elektrienergia tehniliste tingimuste saamine.
7.13. Sidevarustuste tehniliste tingimuste saamine.
7.14. Planeeringuga lahendada juurdepääsud planeeringualale.
8. DETAILPLANEERINGU KEHTESTAMISEKS VAJALIKE KOOSKÕLASTUSTE JA KOOSTÖÖ VAJADUSE LOETELU
8.1. Viru-Nigula vallavalitsus.
8.2. Planeeringualasse jäävate ja seda teenindavate tehnovõrkude valdajad.
8.3. Planeeringualaga piirnevad maaomanikud.
8.4. Maa- ja Ruumiamet
8.5. Keskkonnaamet
8.6. Päästeamet
8.7. Terviseamet
9. DETAILPLANEERINGU (DP) KOOSTAMISE EELDATAV AJAKAVA
Koostamise etapid
Eeldatav etapi lõppaeg¹
DP lähteseisukohtade (LS) ja keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) eelhindamise kohta ettepanekute küsimine koostöö tegijatelt
august 2025
Ettepanekute alusel DP materjalide täiendamine
oktoober 2025
DP algatamine
november 2025
Hinnapakkumiste võtmine DP koostamiseks
veebruar 2016
DP eelnõu (eskiisi) avalikustamine
jaanuar 2027
DP eskiisi avalik arutelu
aprill 2027
DP avaliku arutelu ja väljapaneku kestel tehtud ettepanekute sisseviimine
september 2027
DP eelnõu esitatakse kooskõlastamiseks asutustele ja isikutele
detsember 2027
DP vastuvõtmine
märts 2028
DP avalik väljapanek
mai 2028
DP avalik arutelu
juuli 2028
DP-sse avalikustamise ajal ja avalikul arutelul tehtud ettepanekute sisseviimine
september 2028
DP heakskiitmiseks esitamine ministrile
detsember 2028
Võimalike ettepanekute sisseviimine DP-sse
märts 2029
DP kehtestamine
juuni 2029
(¹) võib muutuda, kui on vaja korrata detailplaneeringu kooskõlastamist, korraldada
täiendavalt avalikku väljapanekut ja arutelu, kui tekib planeeringuvaidlus jms
10. PLANEERINGU KOOSTAMISEKS VAJALIKUD UURINGUD
10.1. Keskkonnamõju eelhinnangu koostamine
10.2. Kontaktvööndi analüüs
10.3. Planeeringu elluviimisega kaasnevate asjakohaste majanduslike, kultuuriliste, sotsiaalsete ja looduskeskkonnale avalduvate mõjude hindamine
10.4. Planeerimismenetluse käigus selguvad võimalikud uuringud
11. PLANEERIMISMENETLUSSE KAASATAVAD ISIKUD
11.1 Naaberkinnistud:
Forelli (90202:006:0070), Haugi (90202:002:006:0072), Kilu (90202:006:0071), Mironi (90201:001:0565), Mereääre (90301:001:0583), Mereveere (90301:001:0582), Kaupsaare (90201:001:0516), Kaupsaare (90301:001:0763), Riki (90201:001:0319), Köpi (90201:001:0320).
11.2. MTÜ Mahu Külaselts
11.3. Elektrilevi OÜ
11.4. Isikud, kes on avaldanud soovi olla planeerimismenetlusse kaasatud
Lauri detailplaneering peab vastama riigihalduse ministri 17.10.2019 määrusele nr 50 „Planeeringu vormistamisele ja ülesehitusele esitatavad nõuded“.
Lähteseisukohad koostas Viru-Nigula valla planeerimis- ja maakorraldusspetsialist Marit Laast
Saatja: <[email protected]>
Saadetud: 02.07.2025 16:09
Adressaat: PÄA Ida <[email protected]>
Teema: 7-7/650 Ettepanekute küsimine Lauri detailplaneeringu lähteseisukohtade ja
keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnangu kohta
Manused: Ettepanekute küsimine Lauri detailplaneeringu lähteseisukohtade.asice
TÄHELEPANU! Tegemist on väljastpoolt asutust saabunud kirjaga. Tundmatu saatja korral palume linke ja faile mitte avada!
Tere
Edastan dokumendi.
Lugupidamisega
Tiina Tamberg
kantselei- ja teabehaldusspetsialist
Viru-Nigula vallavalitsus
5308 3820
Digiallkirjad
OTSUS
Viru-Nigula …………… 2025 nr
Lauri detailplaneeringu algatamine ja
keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmine
Viru-Nigula vallas Mahu külas asuva Lauri kinnistu (katastritunnus 90202:006:0069, sihtotstarve elamumaa, pindala 9225 m²) omanik esitas Viru-Nigula vallavalitsusele 08.01.2025 Lauri kinnistu detailplaneeringu algatamise taotluse (registreeritud dokumendiregistris 09.01.2025 nr 7-7/39). 13.01.2025 muutis Lauri kinnistu omanik detailplaneeringu joonist (registreeritud 13.01.2025 nr 39-1).
Viru-Nigula vallavalitsus pikendas 27.01.2025 kirjaga nr 7-7/39-2 Lauri kinnistu detailplaneeringu algatamise kohta otsuse tegemist.
Lauri kinnistu detailplaneeringu koostamise eesmärk krundi hoonestusala ja ehitusõiguse määramine, tehnovõrkude- ja tehnorajatiste võimalike asukohtade määramine, servituutide seadmise vajaduse ja kitsenduste määramine. Omanik soovib Lauri kinnistule rajada elamu ja abihoone.
Juurdepääs krundile hakkab olema Unukse-Mahu teelt. Planeeringuala suurus on ca 9225 m².
Detailplaneeringu koostamisel lahendatavad ülesanded on toodud planeerimisseaduse (PlanS) § 126 lõike 1 punktides 1-10, 11-12, 16-17 ja 21-22. Ülesannete loetelu võib detailplaneeringu koostamise menetluse jooksul muutuda või täieneda.
Lauri maaüksus asub Mahu küla hoonestatud piirkonnas. Maaüksusest ida pool asub ajalooliselt väljakujunenud hoonestusega piirkond, kus hooned paiknevad tihedalt üksteise kõrval, maaüksusest põhja poole jääb samuti tihedalt hoonestatud piirkond.
Ajalooliselt on ka Lauri maaüksusel asunud erinevad hooned – Mahu küla müügikiosk, heinaküün ja abihoone. Praeguseks on hooned lagunenud ja kasutusest välja langenud.
Maa- ja Ruumiameti geoportaali kitsenduste kaardirakenduse järgi asub Lauri maaüksusel ranna- või kalda ehituskeeluvöönd, ranna- või kalda piiranguvöönd, avalikult kasutatava tee kaitsevöönd, erinevad elektripaigaldiste kaitsevööndid.
PlanS § 126 lõike 1 punkti 16 kohaselt on detailplaneeringu üheks ülesandeks ka ranna ja kalda ehituskeeluvööndi vähendamine, § 142 lõike 1 kohaselt võib detailplaneering põhjendatud vajaduse korral sisaldada kehtestatud üldplaneeringu põhilahenduste muutmise ettepanekut.
PlanS § 142 lõike 6 kohaselt tuleb üldplaneeringu põhilahenduse muutmise ettepanekut sisaldava detailplaneeringu koostamisel anda eelhinnang ja kaaluda keskkonnamõju strateegilist hindamist, lähtudes keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 33 lõigetes 4 ja 5 sätestatud kriteeriumidest ning § 33 lõike 6 kohaste asjaomaste asutuste seisukohtadest.
Looduskaitseseaduse (LKS) § 40 lõige 2 lubab ehituskeeluvööndit suurendada vaid üldplaneeringuga, kuid vähendamine on võimalik teatud juhtudel ka detailplaneeringuga. LKS § 40 lg 4 punktis 2 on märgitud, et ehituskeeluvööndi vähendamine detailplaneeringuga on võimalik siis, kui detailplaneering on üldplaneeringut muutev.
Planeeritaval alal kehtib Viru-Nigula Vallavolikogu poolt 22.11.2007 määrusega nr 13 kehtestatud Viru-Nigula valla üldplaneering, mille kohaselt on maa-ala maakasutuse juhtotstarve elamumaa.
Üldplaneeringu järgi asub Lauri maaüksus väärtuslikul maastikul, elamualal E5, kus minimaalne maaüksuse suurus, millele antakse ehitusõigus on 3000 m².
Lauri maaüksuse territooriumile ei jää kaitstavaid loodusobjekte, püsielupaiku, Natura 2000 ala ega pärandkultuuri objekte.
Lääne-Viru maakonnaplaneeringu 2030+ kohaselt jääb planeeringuala samuti väärtuslikule maastikule.
Tulenevalt PlanS § 4 lõike 2 punktist 5 on vajalik detailplaneeringu koostamisel hinnata selle elluviimisega kaasnevaid asjakohaseid majanduslikke, kultuurilisi, sotsiaalseid ja looduskeskkonnale avalduvaid mõjusid. Planeeringulahenduse väljatöötamiseks ja mõjude hindamiseks teha vajadusel täiendavaid uuringuid ja analüüse.
Võttes aluseks eeltoodu, kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 6 lõike 1, planeerimisseaduse § 9 lõike 1, § 77 lõiked 1, 4, 5, 6, 7, § 142 lõiked 2 ja 6, keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 6 lõike 2 punkti 10, § 35 lõiked 1, 3 ja 5, Viru-Nigula Vallavalitsuse 20.01.2022 määruse nr 1 „Planeerimis- ja ehitusalase tegevuse korraldamine“,
Viru-Nigula Vallavolikogu otsustab:
1. Algatada üldplaneeringut muutev detailplaneering Viru-Nigula vallas, Mahu külas, Lauri kinnistul (katastritunnus 90202:006:0069, pindala 9225 m², sihtotstarve elamumaa).
1.1. Detailplaneeringu eesmärk on Lauri kinnistule hoonestusala ja ehitusõiguse määramine, tehnovõrkude- ja tehnorajatiste võimalike asukohtade määramine, servituutide seadmise vajaduse ja kitsenduste määramine elamu ja abihoonete rajamise eesmärgil.
2. Kinnitada planeeringuala piir vastavalt detailplaneeringu algatamisotsuse lisale 1.
3. Kinnitada detailplaneeringu „Lauri detailplaneeringu algatamine ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmine“ lähteseisukohad (lisa 2).
4. Jätta algatamata Lauri detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine, tuginedes Alkranel OÜ poolt koostatud „Viru-Nigula vallas Mahu külas asuva Lauri kinnistu (90202:006:0069) detailplaneeringu (DP) kava keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) eelhinnangu (EH) otsuse (KSH algatamine/ mitte algatamine) eelnõu vormistamise alusandmestikule“ (lisa 3).
5. Detailplaneeringu koostamise algataja ja kehtestaja on Viru-Nigula Vallavolikogu, korraldaja on Viru-Nigula vallavalitsus kui ametiasutus.
6. Detailplaneeringu algatamisest teatada Viru-Nigula valla veebilehel ja väljaandes „Ametlikud Teadaanded“.
7. Detailplaneeringu algatamise materjalidega saab tutvuda Viru-Nigula vallavalitsuses aadressil Viru-Nigula vald, Kunda linn, Kasemäe tn 19 vallavalitsuse lahtiolekuaegadel ja valla
kodulehel https://viru-nigula.ee/.
8. Detailplaneeringu algatamine on menetlustoiming, millega ei teki huvitatud isikule õigustatud ootust detailplaneeringu vastuvõtmise või kehtestamise osas. Menetlustoimingud on vaidlustatavad koos haldusaktiga, milleks on planeeringu kehtestamine või kehtestamata jätmine.
9. Otsus jõustub teatavakstegemisest.
Vallavolikogu esimees
VIRU-NIGULA VALLAVALITSUS
_________________________________________________________________________________
Kasemäe tn 19 Telefon 325 5960 Konto EE252200221011939622
44107 Kunda linn e-post: [email protected] registrikood 75020500
Viru-Nigula vald www.viru-nigula.ee
Vastavalt nimekirjale
01.07.2025 nr 7-7/ 650
Ettepanekute küsimine Lauri detailplaneeringu
lähteseisukohtade ja keskkonnamõju strateegilise
hindamise eelhinnangu kohta
Võttes aluseks planeerimisseaduse § 81 lõike 1, Vabariigi Valitsuse määruse nr 133
„Planeeringute koostamisel koostöö tegemise kord ja planeeringute kooskõlastamise alused“,
esitab Viru-Nigula vallavalitsus detailplaneeringu „Lauri detailplaneeringu algatamine ja
keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmine“ lähteseisukohad ja keskkonnamõju
strateegilise hindamise eelhinnangu ettepanekute tegemiseks.
Palume ettepanekud esitada 30 päeva jooksul kirja saamisest.
Kirjale on lisatud Lauri detailplaneeringu lähteseisukohad, keskkonnamõju strateegilise
hindamise eelhinnang (Alkranel OÜ poolt koostatud „Viru-Nigula vallas Mahu külas asuva
Lauri kinnistu (90202:006:0069) detailplaneeringu (DP) kava keskkonnamõju strateegilise
hindamise (KSH) eelhinnangu (EH) otsuse (KSH algatamine/mitte algatamine) eelnõu
vormistamise alusandmestikule“), planeeringuala välispiir ja Viru-Nigula Vallavolikogu otsuse
eelnõu detailplaneeringu algatamise kohta.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Ivar Lilleberg
vallavanem
Kaasatud asutused:
Maa- ja Ruumiamet [email protected]
Keskkonnaamet [email protected]
Päästeamet [email protected]
Terviseamet [email protected]
Marit Laast
+ 372 5757 0531
Digiallkirjad
Viru-Nigula vallas Mahu külas asuva Lauri kinnistu (90202:006:0069) detailplaneeringu (DP) kava keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) eelhinnangu (EH) otsuse (KSH algatamine/mitte algatamine) eelnõu vormistamise alusandmestik
Tellija: Viru-Nigula Vallavalitsus
Töö koostaja: Alkranel OÜ
Projektijuht: Elar Põldvere
Tartu 2025
Publitseerimise üldandmed:
• Töö koostatud – 21.06.2025.
• Koostajad (Alkranel OÜ) – Elar Põldvere ja Paula Nikolajeva.
• Alkranel OÜ (www.alkranel.ee) – keskkonnaalased konsultatsioonid, aastast 1999.
Sisukord
Sisukord 3
Sissejuhatus 4
1. Strateegilise planeerimisdokumendi kava ehk kavandatava tegevuse ja selle paikkonna lühikirjeldus 5
2. Tegevuspaiga ümbruskonna keskkonna ja olemasoleva olukorra lühikirjeldus 7
2.1 Tegevuspaiga lühikirjeldus strateegiliste ja muude arengudokumentide järgselt 7
2.2 Tegevuspaiga lühikirjeldus paikkonna muude ja käesolevas kontekstis asjakohaste aspektide järgselt 10
3. Tegevusega eeldatavalt kaasneva mõju prognoos ja ettepanekud edaspidiseks ning KSH vajalikkuse määramine 14
3.1 Missugusel määral loob strateegiline planeerimisdokument aluse kavandatavale tegevusele, lähtudes nende asukohast, iseloomust ja elluviimise tingimustest või eraldatavatest vahenditest 14
3.2 Missugusel määral mõjutab strateegiline planeerimisdokument teisi strateegilisi planeerimisdokumente, arvestades nende kehtestamise tasandit 15
3.3 Strateegilise planeerimisdokumendi asjakohasus ja olulisus keskkonnakaalutluste integreerimisel teistesse valdkondadesse 15
3.4 Strateegilise planeerimisdokumendi, sh jäätmekäitluse või veekaitsega seotud planeerimisdokumendi tähtsus Euroopa Liidu keskkonnaalaste õigusaktide nõuete ülevõtmisel 15
3.5 Strateegilise planeerimisdokumendi elluviimisega seotud keskkonnaprobleemid (arvestades mõju suurust ja ruumilist ulatust ning võimalikkust, kestvust, sagedust ja pöörduvust, sh kumulatiivsust ning õnnetuste esinemise võimalikkust) 16
3.5.1 Maa ja maakasutus 16
3.5.2 Maastik (sh pinnavormid) 17
3.5.3 Maavarade kasutus 17
3.5.4 Muld ja pinnas, ressursikasutus (sh energiakasutus), jäägid ja heited ning jäätmeteke 18
3.5.5 Märgalad, jõeäärsed alad, jõesuudmed, rannad ja/või kaldad ning veestik (sh põhjavesi (veeressurss) ja merekeskkond), sh oht keskkonnale 18
3.5.6 Õhk ja kliima (sh oht keskkonnale) 20
3.5.7 Looduslik mitmekesisus (loomastik, taimestik, metsad) ja kaitstavad loodusobjektid 20
3.5.8 Elanikkond (sh tiheasustusalad), inimese tervis, heaolu ja vara (sh geograafiline ala ja eeldatavalt mõjutatav elanikkond) ning kultuuripärand ja arheoloogilised väärtused, mh müra, vibratsioon, valgus, soojus, kiirgus ja lõhn 21
3.5.9 Suurõnnetuse, katastroofi ning piiriülesuse aspektid 22
3.6 KSH algatamise vajalikkus ning seisukohtade küsimise suunised 22
Kokkuvõte 23
Kasutatud allikad 24
.
Sissejuhatus
Käesoleva töö objektiks on Lääne-Viru maakonnas Viru-Nigula vallas Mahu külas asuv Lauri kinnistu (90202:006:0069) detailplaneeringu (DP) kava. Lauri kinnistule kavandatakse elamu ja abihoone rajamist, planeeritava ala suuruseks on ligikaudu 0,9 ha. Planeerimisseaduse (PlanS) § 142 lg 1 järgi on kavandatav üldplaneeringut muutev, kuna soovitakse vähendada veekogu ehk ranna ehituskeeluvööndit (vt täpsemalt ptk 1 ja 3.5.5).
Käesoleva töö tellijaks on Viru-Nigula vallavalitsus ning DP kavast huvitatud isikuks Hendrik Hindov. Käesolevat dokumentatsiooni saab eelkõige kohalik omavalitsus kasutada täiendava töövahendina detailplaneeringu algatamise üle otsustamisel ning algatamisel detailplaneeringuga seonduvates ja sellele eeldatavalt järgnevates menetlusprotsessides.
KSH algatamise vajalikkuse osas otsustamine ning sellest teavitamine toimub keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) § 35 alusel. Eelnevalt tuleb otsuse eelnõu osas seisukohta küsida asjaomastelt asutustelt (KeHJS § 33 lg 6), kui vastavad asutused (kavandatav tõenäoliselt puudutab vastava asutuse huve või kellel võib olla põhjendatud huvi eeldatavalt kaasneva keskkonnamõju vastu) tuvastatakse.
Eelhinnangu koostamisel lähtutakse Eesti Vabariigis kehtivast seadusandlusest ja väljakujunenud praktikast ning aktuaalsetest suunistest. KeHJS § 22 kohaselt on tegevus olulise keskkonnamõjuga, kui see võib eeldatavalt:
• ületada mõjuala keskkonnataluvust;
• põhjustada keskkonnas pöördumatuid muutusi;
• seada ohtu inimese tervise ja heaolu, kultuuripärandi või vara.
Töö koostamisel lähtutakse samuti juhenditest „KMH eelhindamise juhend otsustaja tasandil, sh Natura-eelhindamine“ (Kutsar ja Keskkonnaministeerium, 2018), „Keskkonnamõju hindamise eelhinnangu andmise juhend” (Keskkonnaministeerium, 2017) ning „KSH eelhindamise juhend otsustaja tasandil, sh Natura eelhindamine“ (Kutsar ja Keskkonnaministeerium, 2018).
1. Strateegilise planeerimisdokumendi kava ehk kavandatava tegevuse ja selle paikkonna lühikirjeldus
Käesoleva töö objektiks on Lääne-Viru maakonnas Viru-Nigula vallas Mahu külas asuv Lauri kinnistu (katastritunnus 90202:006:0069; elamumaa 100%) detailplaneeringu (DP) kava. Lauri kinnistule kavandatakse kahe hoone rajamist – elamu ja abihoone. DP kava ala hõlmab kogu Lauri kinnistut, mille pindala on 9225 m2 (vt ka joonist 1).
Joonis 1. DP kava ala, kus kollase joonega on märgitud kinnistupiirid, pruuniga kavandatavad hooned, joonise vasakus nurgas DP kava visiooni väljavõte / paremas nurgas DP kava paiknemine Eestis. Alus: Maa- ja Ruumiamet, 2025
Kavandatav elamu rajatakse kahekorruselisena kõrgusega kuni 8,0 meetrit ning abihoone ühekorruselisena kuni 6,8 meetri kõrgune. Kinnistu sihtotstarve jääb samaks, samuti ei planeerita krundijaotust. Elektrivarustus tagatakse olemasoleva alajaama baasil, veevarustus tagatakse uue puurkaevu rajamisega ning reoveekanalisatsioon tagatakse kogumismahuti või omapuhasti paigaldamisega. Kinnistule on tagatud ligipääs Unukse-Mahu (tee nr 17159) kõrvalmaanteelt. Muuhulgas säilitatakse väärtuslik kõrghaljastus. Kinnistul varem paiknenud Mahu müügikiosk, heinaküün ja abihoone on lammutatud 2024. aastal.
DP kava ala piirneb idasuunast Forelli kinnistuga (90202:006:0070; elamumaa 100%) ning läänesuunast Unukse-Mahu (tee nr 17159) kõrvalmaanteega. Tee aasta keskmine ööpäevane liiklus oli 2024. aasta seisuga 191, millest 99% moodustasid sõidu- ja pakiautod, ning 1% autorongid. Ülejäänud DP kava ala ümbritsevad kinnistud on hoonestamata maatulundusmaad (vt ka joonist 2). Lähim eluhoone asub Forelli kinnistul ligikaudu 19 m kaugusel Lauri kinnistu piirist.
Siinkohal on oluline märkida, et vähem kui 50 m kaugusel Lauri kinnistu piirist asub korduva üleujutusala piir, millele kehtiva seadusandluse järgi lisatakse ranna piiranguvööndi laius 200 meetrit ning ehituskeeluvööndi laius 100 m (LKS § 35 lg 4, § 37 lg 1 p 1, § 38 lg 1 p 2). Vabariigi Valitsuse poolt on algatatud 07.04.2025. a looduskaitseseaduse, jahiseaduse ja riigivaraseaduse muutmise seaduste eelnõu, millega täpsustatakse veekogude äärsete kaitsevööndite arvestamist ja ulatust ning piiranguid. Muudatuste kohaselt hakkab piiranguvöönd koosnema üleujutatavast alast, millele liidetakse rannal 100 m ning ehituskeeluvöönd koosneks edaspidi korduva üleujutusega alast ja sellele liidetavast 50 m-st. Kui kehtiva seadusandluse puhul on kavandatava tegevuse elluviimisel vajalik ehituskeeluvööndi vähendamine, siis eelmainitud muudatuste jõustumisel aga mitte. Siiski kehtiva seadusandluse kohaselt asub Lauri kinnistu peaaegu täies ulatuses ranna ehituskeeluvööndis ning täies ulatuses ranna piiranguvööndis (vt ka joonist 3).
Joonis 2. DP kava alaga piirnevad kinnistud ja nende sihtotstarbed, kus kollased on elamumaad, oranžid maatulundusmaad ja hall transpordimaa (Maa- ja Ruumiamet, 2025)
Joonis 3. Veekogu äärsete kaitsevööndite ulatus Lauri kinnistu suhtes (Maa- ja Ruumiamet, 2025)
2. Tegevuspaiga ümbruskonna keskkonna ja olemasoleva olukorra lühikirjeldus
Peatüki koostamisel on arvestatud esimeses peatükis, juhendmaterjalides ning avalikult ja erialaselt kasutatavates andmebaasides sisalduvat teavet. Andmeallikatena kasutatakse peamiselt EELISe (Eesti Looduse Infosüsteem, Keskkonnaagentuur (01.05.2025)) infosüsteemi ja Maa- ja Ruumiameti kaardirakendusi (2025).
DP kava ala asub Lääne-Viru maakonnas Viru-Nigula vallas Mahu külas (hajaasustusala), kus valla kodulehe andmetel elab 01.06.2025 seisuga 41 inimest.
2.1 Tegevuspaiga lühikirjeldus strateegiliste ja muude arengudokumentide järgselt
Lääne-Viru maakonnaplaneering 2030+ (2019) – maakonnaplaneeringus käsitletakse eraldi piirkonnana maakonna rannikuala, kuna tegemist on atraktiivse puhkepiirkonnaga, kuhu on ajalooliselt rajatud ja kavandatakse ka edaspidi hooajaliselt kasutatavaid suvekodusid rajada. Mahu küla, kus asub ka kavandatava tegevusega hõlmatud Lauri kinnistu, kuulub II tasandi asustuse arengualasse (A2), mis on kohalikud sisemiste kasvuvõimalustega keskused, mille ruumiline areng toimub olemasolevat asustusstruktuuri, ajaloolis-kultuurilisi ja looduslikke tingimusi järgides. Need on linnalisele asulale omaste tunnustega keskused, kus on piirkondlikult kõige mitmekülgsemad ruumilise arengu eeldused ja võimalused ning kuhu on piirkondlikult koondunud teenused. Maakonnaplaneeringus on toodud arenguala üldsuunad ja -tingimused, millest kavandatavale tegevusele kohaldub üks: säilitada olemasolev asustusstruktuur ning hoonestus-struktuur, uute hoonete kavandamisel lähtuda olemasolevast hoonestustihendusest ja –struktuurist (miljööväärtuslik hoonestusala).
Kavandatav tegevus asub I klassi (kõige väärtuslikum, riikliku tähtsusega ala) Letipea-Mahu väärtuslikul maastikul. Maakonnaplaneeringus on toodud üldised kasutustingimused väärtuslike maastike säilimiseks, mh:
• väärtuslikel maastikel tuleb säilitada maastikumuster, sh traditsioonilisi maastikuelemente, struktuure ja maakasutust;
• uute ehitusalade ja joonehitiste kavandamisel ning rajamisel tuleb need paigutada maastikku nii, et maastiku väärtus ei kahaneks:
◦ hoonete ehitamisel või ümberehitamisel tuleb säilitada ja sobitada traditsioonilisi materjale ja elemente;
◦ üldjuhul vältida elamuehitust väärtuslike maastike nendel aladel, kuhu eelnevalt ei ole elamuid rajatud;
◦ ranna ja kalda ehituskeeluvööndi ulatuse ja selle vähendamisel või suurendamisel väärtuslikul maastikul peab arvestama väärtuslike maastike säilimise eesmärke. Lähtuda tuleb kohapealsetest looduslikest iseärasustest, üleujutusohust, maastikulistest ja looduslikest väärtustest ning ajalooliselt väljakujunenud ehitusjoonest;
◦ maastikupilti risustavad amortiseerinud ehitised ja rajatised kas lammutatakse või leitakse nende kasutuselevõtuks alternatiivne võimalus.
Mahu küla on keskmise suurusega puhkekeskus (P2), mis on seotud kindlate huviväärsustega antud keskuse teeninduspiirkonnas. Täpsemalt alljärgnevalt.
Lääne-Virumaa maakonnaplaneering „Lääne-Viru maakonna rannikuala“ (2011) – planeeringuga on määratud Mahu külas puhkuse ja virgestuse arenguala ning nendel aladel puhketegevust toetavad ettevõtlusalad. Ala puhke-eeldused on Mahu väikesadam (asub Lauri kinnistust linnulennult vähem kui 200 m kaugusel), puhke-eeldustega rannaalad ning supluseks sobivad kohad. Puhkekeskusena on eesmärgiks muuta Mahu ääremaastaatusest tuntud turismipiirkonnaks. Mereturismi arenguga on piirkonnal perspektiivne võimalus arendada välja Mahu väikesadam jahiturismiks. Planeeringus on toodud ka ruumilise arengu suunad, kuid ükski neist ei kohaldu Lauri kinnistul kavandatavale tegevusele.
Viru-Nigula valla üldplaneering (ÜP; 2007) – praegune Viru-Nigula vald moodustati 2017. aastal haldusreformi käigus Viru-Nigula valla, Kunda linna ja Aseri valla ühinemisel. Eelhinnangu koostamise hetkel on uus üldplaneering koostamisel ning seniks kehtib kavandatava tegevuse piirkonnas 2007. aastal kehtestatud Viru-Nigula valla üldplaneering. Kavandatava tegevusega hõlmatud Lauri kinnistu paikneb reserveeritud elamualal E5, millele on seatud maakasutus- ja ehitustingimused, millest kavandatavale tegevusele kohalduvad järgnevad:
• minimaalne maaüksuse suurus, millele antakse ehitusõigus on 3000 m²;
• kui vastavalt planeerimisseadusele uue hoone ehitamine detailplaneeringu koostamise kohustust kaasa ei too, on omavalitsusel kohustus iga kord otsustada detailplaneeringu ja keskkonna mõjude strateegilise hindamise koostamise vajadus kui käesoleva üldplaneeringuga pole sätestatud teisiti.
Vaadeldav ala asub I klassi väärtuslikul maastikul Letipea-Mahu. Valla eesmärk on kasutada valla looduskeskkonda võimalikult säästlikult nii, et see säiliks kasutamis- ja elamisväärsena ka tulevastele põlvedele. Nendel aladel tuleb tähelepanu pöörata sellele, et säiliks alade omapära, nende looduslike motiivide ja vormide väljakujunenud suhe. Vältida kõiki omaduselt või väljanägemiselt piirkonnale võõraid elemente.
Kinnistuga piirnev Unukse-Mahu kõrvalmaantee (nr 17159) on kantud üldplaneeringusse kauni teelõiguna. Mahu rannaküla sadamakaiga on miljööväärtuslik ala.
Viru-Nigula valla üldplaneering (vastu võetud 29.12.2022 Viru-Nigula Vallavolikogu otsusega nr 72; ÜP kehtestamata) – üldplaneeringuga on seatud valla ruumilised arengueesmärgid, sh olemasoleva ehitatud keskkonna tihendamise või taaskasutusele võtmise eelistamine, olemasoleva taristu kasutamine uute hoonestamata alade kasutusele võtmise asemel. Ajalooliselt on Lauri kinnistul asunud Mahu müügikiosk, heinaküün ja abihoone.
Lauri kinnistu asub Mahu rannaküla miljööväärtuslikul alal, mis on kohaliku tasandi kaitsealune piirkond, mille terviklik miljöö kuulub säilitamisele oma ajalooliselt väljakujunenud tänavavõrgu, haljastuse, hoonestusviisi, ühtse ja omanäolise arhitektuuri või muu avaliku huvi tõttu. Ala ilme säilitamiseks on määratud tingimused, mis tulenevad piirkonna ajaloolis- kultuurilisest eripärast:
• traditsioonilise külamaastiku üldmulje säilimiseks võib ehitada vaid maa-arhitektuurile iseloomulikke viilkatusega ühe- kuni kahekorruselisi hooneid;
• maastike ja (mere)vaadete avatuse tagamiseks ei tohi rajada vaateid sulgevaid piirdeaedasid. Sobilikud on nt talumaastikule omased lattaiad, roigasaiad vms.
Üldplaneeringu eelnõus on seatud ka üldised tingimused miljööväärtusliku ala säilitamiseks ja kasutamiseks, mh:
• tagada miljööväärtuslike alade säilimine ja terviklikkus ning väärtustada neid kui kohalikku arhitektuuri- ja kultuuripärandit;
• oluliseks tuleb pidada väärtusliku miljööga külade katastriüksuste suurusi, hoonestuse ja kujundamise elemente, hoonestusstruktuuri ja maakasutust;
• uut hoonestust ja maakasutust tuleb sobitada vanaga kaitstavaid väärtusi rikkumata;
• tagada läbimõeldud ja avalikku ruumi sobiv haljastuse lahendus.
Vaadeldav ala asub I klassi väärtuslikul maastikul Letipea-Mahu, mille kaitstavaks väärtuseks on mereäärne loodusmaastik ja rannakülale omane miljöö. Tingimused väärtuslike maastike säilitamiseks ja kasutamiseks on üle võetud Lääne-Virumaa maakonnaplaneeringust ning siinkohal ei dubleerita.
Kinnistuga piirneva Unukse-Mahu kõrvalmaantee (nr 17159) äärde on üldplaneeringus märgitud planeeritav jalg- ja jalgrattatee.
Viru-Nigula vallas on mitmed asustatud piirkonnad koondunud vooluveekogude ja mereranniku äärde, mistõttu paiknevad paljud ehitised ranna või kalda ehituskeeluvööndis. Üldplaneering toetab kõrge rekreatiivse väärtuse ja suure elamuehituse huviga Mahu küla mererannikul elamupiirkonna arendamist. Ehituskeeluvööndi laiuse arvestamise aluseks ehk üleujutusala piiriks mererannal loetakse Viru-Nigula vallas 1 meeter kaldajoone kõrgusväärtusest. Tingimuseks ehituskeeluvööndis on seatud, et piirkondades, kus esineb üleujutusi, tuleb vältida ehituskeeluvööndi ulatuse vähendamist.
Viru-Nigula valla arengukava 2024-2030 (2024) – valla visiooniks on arengukavaga määratud, et Viru-Nigula vald on turvaline, hooliv ja uuendusmeelne ning elanikke, elu- ja majanduskeskkonda ning ajalugu väärtustav ettevõtjasõbralik ning tugeva ühtse kogukonnaga tegus kohalik omavalitsus, kodune ja külalislahke paik Lääne-Virumaal – meretäis võimalusi. Ühe kriitilise edutegurina visiooni saavutamiseks on toodud tugev ja elujõuline kogukond, valla elanike arvu stabiliseerimine ja pikemas vaates elanike arvu kasvu saavutamine.
Ida-Eesti vesikonna veemajanduskava (2022) vaadeldav ala asub Narva-Kunda lahe rannikumerekogumi (EE_1) vahetus läheduses. 2023. aasta seisuga oli Narva-Kunda lahe keemiline seisund halb, ökoloogiline seisund kesine ning koondseisund seega halb. Veekogumi keemilise seisundi halbadeks näitajateks olid varasemast1 elavhõbeda sisaldus kalas ja benso(g,h,i)perüleen vees (MAC). Kesise ökoloogilise seisundi mitteheadeks elementideks olid fütoplankton ja põhjataimestik (põisadru ja kõrgemate taimete sügavuslevik, mitmeaastaste liikide osakaal, EPI_HPO indeks2), mitteheadeks näitajateks klorofüll a, fütoplanktoni biomass, põisadru sügavuslevik, mitmeaastaste liikide osakaal ja vee läbipaistvus (Secchi ketta järgi) ning mitteheaks põhjuseks eutrofeerumine ning looduslik põhjus.
Meetmeprogrammi kohaselt on veekogumile olulisteks koormusteks inimareng, transport ja tööstused. Täpsemalt asulate heitvesi, üle 2000 ie reoveepuhasti, alla 2000 ie reoveepuhasti, keskkonnakompleksloaga ettevõtte, muu tööstusheitvee, kaevanduse või karjääriga seotud või muud heitveelasud. Samuti sademevee ülevoolud, sademevee lask, põllumajandus hajukoormus, metsandus, ühiskanalisatsiooniga ühendamata majapidamised, supluskohad, sadamad ning kaevandused. Spetsiifiliselt on välja toodud Aa reoveepuhasti (PUH0440600) ning Aseri II savikarjääri settebassein (PUH0441790). Veekogumile on seatud eesmärk saavutada veekogumi hea seisund (erandi leebem eesmärk) 2027. a. Kavandatava tegevuse iseloomust lähtuvalt võiks asjakohaseks koormuseks olla eelkõige ühiskanalisatsiooniga ühendamata majapidamised, samas ei tulene VeeS, et vastav üksikelamu oleks eeldatavaks ohuteguriks VeeS § 188 lg 1 p 6 alusel ning järgides määrustest „Nõuded reovee puhastamise ning heit-, sademe-, kaevandus-, karjääri- ja jahutusvee suublasse juhtimise kohta, nõuetele vastavuse hindamise meetmed ning saasteainesisalduse piirväärtused“ ja „Kanalisatsiooniehitise planeerimise, ehitamise ja kasutamise nõuded ning kanalisatsiooniehitise kuja täpsustatud ulatus“ tulenvaid nõudeid.
Strateegiliste arengudokumentide alla saab lugeda ka detailplaneeringuid. Lauri kinnistut ümbritsevatel kinnistutel on kehtestatud (Viru-Nigula Vallavolikogu 21.12.2017 otsusega nr 37) Riki, Köpi ja Forelli kinnistute detailplaneering, mille eesmärgiks on valla üldplaneeringus sätestatud võimaluse – kasutusalade täpsustamine detailplaneeringuga – realiseerimine ning sellest tulenevalt katastriüksuste piiride ja sihtostarvete muutmine, samuti Läänemere ranna ehituskeeluvööndi vähendamine ühe planeeringualal asuval kinnisasja piires ning ehitusõiguse määramine elumaja ja abihoone püstitamiseks, samuti tehnovõrkude paigutuse ning olulisemate arhitektuursete tingimuste määramine.
Forelli kinnistul (piirneb Lauri kinnistuga idasuunast) on detailplaneering realiseerunud, kuid Riki kinnistul (piirneb Lauri kinnistuga põhjasuunast), kuhu on samuti planeeritud elamu- ja abihoone rajamist, pole. Riki kinnistule hoonestuse rajamine eeldas seejuures ehituskeeluvööndi vähendamist ning sellekohane ettepanek tehti. Keskkonnaamet on 12.10.2017 kirjaga nr 7-13/17/8226-5 ehituskeeluvööndi vähendamisega 45 m ulatuses nõustunud. Keskkonnaamet leidis, et lähtuvalt ümbritsevast asustusest ning kalda kaitse eesmärkidest on võimalik ehituskeeluvööndi vähendamine planeeringuga taotletud hoonestusala ulatuses (ei ole ette näha negatiivse mõju ilmnemist ranna kaitse-eesmärkidele).
2.2 Tegevuspaiga lühikirjeldus paikkonna muude ja käesolevas kontekstis asjakohaste aspektide järgselt
Käesolevas ptk-s antakse paikkonna kohta muud (sh teavet, mida juba ptk 2.1-s ei käsitletud) ja käesoleva tegevuse kontekstis asjakohast teavet.
Maa- ja Ruumiameti mullastiku kaardirakenduse (2025) kohaselt esinevad vaadeldaval alal valdavalt nõrgalt leetunud mullad (LkI) ja primitiivsed leedemullad (liivmuld; L0). Põhjavesi on piirkonnas nõrgalt kaitstud (1:400 000 geoloogilise baaskaardi alusel) või kaitstud (1:50 000 geoloogilise baaskaardi alusel). Eesti pinnase radooniriski kaardi (2023) kohaselt on Viru-Nigula vald omavalitsuse tasemel kõrge või väga kõrge radooniriskiga piirkond. Lähima mõõtmispunkti andmetel (2012) esineb kavandatava tegevuse piirkonnas radoonirisk 10-30 kBq/m³, mis jääb normivahemikku.
Lähim siseriiklik kaitsealune objekt, III kaitsekategooria hänilane (Motacilla flava), asub kinnistu piirist ligikaudu 12 m kaugusel ning lähimast kavandatavast hoonest (abihoone) ligikaudu 40 m kaugusel. Hänilast ohustavaks teguriks on eelkõige (välitingimustes) loomapidamise vähenemine ning heina- ja karjamaade võsastumine, mistõttu liigile sobilikud elupaigad hävivad. Ligikaudu 176,5 m kaugusel kinnistust ja ligikaudu 316 m kaugusel lähimast kavandatavast hoonest (abihoone) asub II kaitsekategooria hüüp (Botaurus stellaris), kellele on peamiseks ohuteguriks pesitsuspaigana kasutatavate roostike kadumine. Teisi siseriiklikke ega rahvusvahelisi kaitsealuseid loodusobjekte kavandatava tegevuse lähipiirkonnas ei ole registreeritud.
Kinnistul on registreeritud elupaigatüübid 6510 Aas-rebasesaba ja ürt-punanupuga niidud ning 6270* Liigirikkad niidud lubjavaesel mullal. Täpsem kirjeldus on toodud tabelis 1, vt ka joonist 4. Vastavate elupaikadega seonduvat (väljaspool kaitsealasid) reguleerib keskkonnavastutuse seadus.
Lauri kinnistu ümbruses on neli töötavat olmevee puurkaevu - PRK0055122 (147 m), PRK0073771 (110 m), PRK0003473 (192 m), PRK0052519 (68 m) – mis paiknevad kinnistust 68-192 m kaugusel. Viru-Nigula vallas asub kolm reovee purgimiskohta – Aseris, Viru-Nigulas ja Kundas. Lauri kinnistule asub lähim Viru-Nigulas, ca 10 km kaugusel. Kinnistul asub või seda läbib mitmeid Elektrilevi OÜ elektrirajatisi (vt joonis 5):
• alla 1 kV elektriõhuliinid AMKA.3x70+95 ja AMKA.3x50+70;
• elektriõhuliinid 1-20 kV (keskpingeliin) BLL-62;
• ektrimaakaabelliinid AXMK.4x50, AXPK.4x50, AXPK.4x25;
• viis elektriõhuliini mastitõmmitsat või tuge;
• alajaam ja jaotusseade Lahe (Mahu) (Kunda).
Planeeringu kava alal asus pärandkultuuriobjekt Kaupluse koht Mahus (902:POE:001), kuid hooned kinnistul on likvideeritud 2024. aastal. Lisaks on lähimateks pärandkultuuriobjektideks Paadi-võrgukuurid (902:PKU:001; linnulennult ca 280 m kaugusel sadamaalal), Mahu sadam (902:VLG:001; ca 440 m kaugusel sadamaalal) ning Nõukogude piirikaitse rajatis (903:OKU:002; ca 650 m kaugusel kirdesuunas). Objektidest või nende esialgsetest funktsionaalsustest on säilinud 50-90%.
Lauri kinnistu asub peaaegu täies ulatuses ranna ehituskeeluvööndis ning täies ulatuses ranna piiranguvööndis (leiab kajastust ptk-s 1, vt ka joonist 3). Ulatuslik osa kinnistust asub seejuures ka Unukse-Mahu kõrvalmaantee (tee nr 17159) kaitsevööndis (vt ka joonist 6).
Tabel 1. Elupaigatüübid Lauri kinnistul (EELIS, 01.05.2025)
Elupaigatüüp
Pindala
Kirjeldus
6510 Aas-rebasesaba ja ürt-punanupuga niidud
0,67 ha, millest ca 0,3 ha planeeringu-alal
Elupaigatüüpi (niiske pärisaruniit, kultuuristatud (Paal)) mahuvad vähesel määral kuni mõõdukalt väetatud rohumaad. Et väetamine vähendab oluliselt liigirikkust, siis pole niisugustel niitudel Eestis kaitseväärtust, kuid kohati võivad need olla olulised puhveraladena muude väärtuslikumate elupaikade vahel ja ümber. Sellesse elupaigatüüpi kuuluvad ka rohkem kui kümne aasta eest sööti jäetud põllumaad, millel looduslik taimkate on enam-vähem taastunud. Aas-rebasesaba ja ürt-punanupu kasvamist niidul pole selle elupaiga määratlemisel Eestis ainumääravaks peetud.
6270* Liigirikkad niidud lubjavaesel mullal
1,44 ha, millest ca 0,3 ha planeeringu-alal (väljaspool arendust)
Elupaigatüüpi (kuiv pärisaruniin (Paal)) on arvatud nii liigirohked aruniidud lubjavaestel kuivadel või parasniisketel muldadel kui ka liigirikkamad paluniidud. Eelmise elupaigatüübiga (6210) võrreldes kasvavad selles toitainete suhtes vähem nõudlikud taimeliigid. Taimkate on, nagu niitudel üldse, kujunenud pikaaegse karjatamise või niitmise mõjul. Et see püsiks, tuleb jätkata majandamist tavapärasel viisil, seejuures mitte väetades.
Joonis 4. Elupaigatüübid Lauri kinnistul ja selle ümbruses, kus pruuniga on märgitud kavandatavad hooned, kollasega katastriüksused ning punase, rohelise ja sinisega elupaigatüübid (alus: Maa- ja Ruumiamet, 2025; EELIS, 01.05.2025)
Joonis 5. Lahe (Mahu/ Kunda) alajaam ja jaotusseade Lauri kinnistul ning kinnistut läbivad õhuliinid (väljavõte Google Mapsist, mai 2025)
Joonis 6. Tee kaitsevööndi mõjuala Lauri kinnistul (Maa- ja Ruumiamet, 2025)
3. Tegevusega eeldatavalt kaasneva mõju prognoos ja ettepanekud edaspidiseks ning KSH vajalikkuse määramine
Ptk on jaotatud erinevateks alamosadeks lihtsustamaks info menetlemist. Alljärgnevad ptk-d näitavad, kas ja millised faktorid võivad oluliseks kujuneda KSH algatamisel või mitte algatamisel. Eelhinnangu koostamisel ehk planeerimisdokumendi kava mõjude kaalutlemisel arvestatakse (alus: KeHJS § 33 lg 3-5 ning Kutsar, 2015/2018) järgnevaid aspekte:
1. missugusel määral loob strateegiline planeerimisdokument aluse kavandatavatele tegevustele, lähtudes nende asukohast, iseloomust ja elluviimise tingimustest või eraldatavatest vahenditest;
2. missugusel määral mõjutab strateegiline planeerimisdokument teisi strateegilisi planeerimisdokumente, arvestades nende kehtestamise tasandit;
3. strateegilise planeerimisdokumendi asjakohasus ja olulisus keskkonnakaalutluste integreerimisel teistesse valdkondadesse;
4. strateegilise planeerimisdokumendi, sh jäätmekäitluse või veekaitsega seotud planeerimisdokumendi tähtsus Euroopa Liidu keskkonnaalaste õigusaktide nõuete ülevõtmisel;
5. strateegilise planeerimisdokumendi elluviimisega seonduda võivad keskkonnaprobleemid (arvestades mõju suurust ja ruumilist ulatust ning võimalikkust, kestvust, sagedust ja pöörduvust, sh kumulatiivsust ning õnnetuste esinemise võimalikkust).
Alljärgnevates peatükkides (3.1 - 3.5) on eelnevalt esitatud loetelu täpsemalt lahti kirjutatud. Hinnangud on antud, arvestades nii otsese kui ka kaudse mõju suurust ja ruumilist ulatust (nt geograafiline või mõjutatavate (inimesed vm) hulk) ning võimalikkust, tugevust, kestvust, sagedust ja pöörduvust, sh kumulatiivsust ja koosmõju, samuti ka õnnetuste esinemise võimalikkust (ka alad, kus õigusaktidega kehtestatud nõudeid on ületatud või võidakse ületada). Tegevuse kava elluviimisega seotud olulised keskkonnaprobleemid ehk ebasoodsad mõjud (koos muude mõjualas toimuvate ja/või planeeritavate tegevustega) ja mõjude (ebasoodne olustik) tõhusa ennetamise, vältimise, vähendamise ja leevendamise täiendavad võimalused ongi nende fikseerimisel esitatud ptk 3.1 - 3.5 (katab ka KeHJS § 33 lg 2 nimetatut, sh p 4). Ptk 3.6 võtab kokku KSH vajalikkuse lõpphinnangu (käesoleva töö põhjal) ja annab suuniseid lõpliku KSH otsuse (algatada või mitte) eelnõu osas seisukohtade küsimiseks.
3.1 Missugusel määral loob strateegiline planeerimisdokument aluse kavandatavale tegevusele, lähtudes nende asukohast, iseloomust ja elluviimise tingimustest või eraldatavatest vahenditest
DP kava ala asub Lauri kinnistul (90202:006:0069; elamumaa 100%; pindala 0,9 ha) Mahu külas Viru-Nigula vallas Lääne-Viru maakonnas. Maakonnaplaneeringu kohaselt kuulub Mahu küla II tasandi asustuse arengualasse (A2) – kohalik sisemiste kasvuvõimalustega keskus, mille ruumiline areng toimub olemasolevat asustusstruktuuri, ajaloolis-kultuurilisi ja looduslikke tingimusi järgides. DP kava ala piirneb idasuunast elamumaaga (Forelli, 90202:006:0070), läänesuunast Unukse-Mahu kõrvalmaanteega (tee nr 17159), ülejäänud DP kava ala ümbritsevad kinnistud on aga hoonestamata maatulundusmaad. Lauri kinnistul paiknesid varem Mahu müügikiosk, heinaküün ja abihoone, mis aga lammutati 2024. aastal. Kavandatava tegevuste asetus ning suhestumine muu olemasoleva ja teadaoleva maakasutusega ei loo vastuolusid kõrgemates strateegilistes dokumentides (vt ka eelhinnangu ptk 2.1) viidatud väärtustega (siinkohal eelkõige väärtuslik maastik ning miljööväärtuslik ala) ehk nende funktsioonide edasise jätkusuutlikkuse tagamisega. Ranna ehituskeeluvööndi käsitlus on toodud ptk-s 3.5.5.
Tuginedes ümbritsevale maakasutuslikule situatsioonile, ptk-s 2.1 toodud strateegilistele planeerimis- ja arengudokumentidele ning DP kavaga kavandatava ja paikkonna kirjeldustele (ptk 1 ja 2.2), ei saa järeldada, et tegemist oleks arendusega, mis ei sobiks oma iseloomult vastavasse piirkonda ega vajaks ebaproportsionaalseid vahendeid planeeritava elluviimiseks või haldamiseks.
3.2 Missugusel määral mõjutab strateegiline planeerimisdokument teisi strateegilisi planeerimisdokumente, arvestades nende kehtestamise tasandit
DP kava eesmärgid järgivad ptk-s 2.1 esile toodud planeerimis- ja arengudokumentide põhimõttelisi arengusuundi. Kavandatav tegevus ei takista teiste ümbruskonna kinnistute senist maakasutust ega loo eeldusi negatiivse olustiku tekkeks, lähtudes ka ptk 3.1 esitatud suunistest. Teadaolevalt puuduvad sellised strateegilised kavad, mille elluviimist kavandatav tegevus võiks eelkõige negatiivselt mõjutada.
DP kava loob selle edasisel võimalikul menetlusel (DP menetlusena) juriidiliselt korrektsed seosed ka kõrgemate strateegiliste dokumentidega/arengudokumentidega (mh nende korraliseks üle vaatamiseks või tulevaseks ajakohastamiseks (asjakohane sisend)) ning võimaldab menetleda tegevuste elluviimiseks vajalikke tegevuslubasid piisava täpsusastmega.
3.3 Strateegilise planeerimisdokumendi asjakohasus ja olulisus keskkonnakaalutluste integreerimisel teistesse valdkondadesse
Detailplaneeringu kava edasine menetlus (DP algatamise järgselt) on eelnevate alampeatükkide alusel asjakohane vastavas kohas. DP menetlustasandi puhul puuduvad olulised seosed keskkonnakaalutluste integreerimisel teistesse valdkondadesse.
DP protsessi tasandit arvestades ei ole DP kava või sellele järgneda võiv DP menetlus otseseks vahendiks nt riiklike keskkonnakaalutluste muutmisel. Samas arvestaks planeerimise protsess (DP menetluse algatamisel) riiklike normatiividega, mis tulenevad keskkonnakaalutlustest. DP edasise menetluse käik võimaldab mh tulevikus vastavaid teisi kavasid või dokumente ajakohastada teemakohase (tegevuse toimimine vastavas asupaigas) teabega (nt vastavate kavade korraliste ülevaatuste perioodidel). See tähendab, et näiteks kõrgemates strateegilistes dokumentides on võimalik lähtuda tulevaste otsuste tegemisel (sh keskkonnakaalutluste edasisel integreerimisel) aktuaalsest teabest ja/või situatsioonist.
3.4 Strateegilise planeerimisdokumendi, sh jäätmekäitluse või veekaitsega seotud planeerimisdokumendi tähtsus Euroopa Liidu keskkonnaalaste õigusaktide nõuete ülevõtmisel
Alampeatüki pealkirjast lähtuvalt – vastava võimaliku DP menetlus ei ole otseselt seotud jäätmekäitluse või veekaitsega ega Euroopa Liidu keskkonnaalaste õigusaktide nõuete ülevõtmisega. Küll aga peab arvestama ja ka arvestab (läbi õiguslikult paika pandud DP koostamisprotsessi) käesolev DP protsess (DP menetluse algatamisel) riiklike normatiividega (kujundatud tulenevalt EL nõuetest), toetudes sh ptk 1, 2 ja 3 (ptk-d suunistega DP menetluse protsessi) ning Eesti riigi õigusaktide regulatsioonile ja raamistikule.
3.5 Strateegilise planeerimisdokumendi elluviimisega seotud keskkonnaprobleemid (arvestades mõju suurust ja ruumilist ulatust ning võimalikkust, kestvust, sagedust ja pöörduvust, sh kumulatiivsust ning õnnetuste esinemise võimalikkust)
Käesolev peatükk jaotub omakorda üheksaks alampeatükiks. Vastavad ptk-d hõlmavad mh järgnevaid teemasid (eraldiseisvalt või läbivalt):
• mõju maastikule, mullale ja pinnasele, veestikule (sh põhjavesi), õhule ning kliimale (sh oht keskkonnale);
• mõju (oht) inimese tervisele ning heaolule (sh geograafiline ala ja eeldatavalt mõjutatav elanikkond);
• mõjutatava ala väärtus ja tundlikkus, sh looduslikud iseärasused, kultuuripärand ja intensiivne maakasutus;
• mõju kaitstavatele loodusobjektidele ja Natura 2000 võrgustiku alale;
• piiriülene mõju ja katastroofid.
3.5.1 Maa ja maakasutus
DP kava ala asub Lauri kinnistul (90202:006:0069; elamumaa 100%; pindala 0,9 ha) Mahu külas Viru-Nigula vallas Lääne-Viru maakonnas, vt ptk 1, 2 ja 3.1. Lääne-Viru maakonnaplaneeringus käsitletakse eraldi piirkonnana maakonna rannikuala, kuna tegemist on atraktiivse puhkepiirkonnaga, kuhu on ajalooliselt rajatud ja kavandatakse ka edaspidi hooajaliselt kasutatavaid suvekodusid rajada. Mahu küla, kus asub ka kavandatava tegevusega hõlmatud Lauri kinnistu, kuulub II tasandi asustuse arengualasse (A2) – kohalik sisemiste kasvuvõimalustega keskus, mille ruumiline areng toimub olemasolevat asustusstruktuuri, ajaloolis-kultuurilisi ja looduslikke tingimusi järgides. See on linnalisele asulale omaste tunnustega keskus, kus on piirkondlikult kõige mitmekülgsemad ruumilise arengu eeldused ja võimalused ning kuhu on piirkondlikult koondunud teenused. Maakonnaplaneeringus on toodud arenguala üldsuunad ja -tingimused, millest kavandatavale tegevusele kohaldub üks: säilitada olemasolev asustusstruktuur ning hoonestusstruktuur, uute hoonete kavandamisel lähtuda olemasolevast hoonestustihedusest ja –struktuurist (miljööväärtuslik hoonestusala). Lisaks on Mahu küla keskmise suurusega puhkekeskus (P2), mis on seotud kindlate huviväärsustega (Mahu väikesadam, puhke-eeldustega rannaalad, supluseks sobivad kohad) antud keskuse teeninduspiirkonnas. Lääne-Virumaa maakonnaplaneeringus „Lääne-Viru maakonna rannikuala“ (2011) toodud ruumilise arengu suundadest ükski ei kohaldu Lauri kinnistul kavandatavale tegevusele ega piira seda.
Üldplaneeringu kohaselt asub kavandatava tegevusega hõlmatud Lauri kinnistu reserveeritud elamualal E5, millele on seatud maakasutus- ja ehitustingimused, seejuures on toodud, et minimaalne maaüksuse suurus, millele antakse ehitusõigus on 3000 m². Koostatava üldplaneeringuga on seatud valla ruumilised arengueesmärgid, sh olemasoleva ehitatud keskkonna tihendamise või taaskasutusele võtmise eelistamine, olemasoleva taristu kasutamine uute hoonestamata alade kasutusele võtmise asemel.
Kavandatava tegevuse tulemusel ei muutuks senine maakasutus ning arvestades asjaolu, et vaadeldaval alal on eelnevalt hooned asunud, on kavandatavad hooned piirkonda sobituvad. Kokkuvõttes ei tuvastatud olulise negatiivse mõju eelduseid ja KSH protsessi algatamise vajadust.
3.5.2 Maastik (sh pinnavormid)
Kavandatav tegevus asub I klassi (kõige väärtuslikum, riikliku tähtsusega ala) Letipea-Mahu väärtuslikul maastikul. Üldplaneeringu kohaselt tuleb väärtuslikel maastikel tähelepanu pöörata sellele, et säiliks alade omapära, nende looduslike motiivide ja vormide väljakujunenud suhe. Vältida tuleb kõiki omaduselt või väljanägemiselt piirkonnale võõraid elemente. DP kava puhul (mh DP menetluse algatamise järgselt) ei ole alust eeldada, et ei saaks järgida maakonnaplaneeringu suuniseid maastike väärtuste (vt ka eelhinnangu ptk 2.1) säilitamiseks.
Kinnistuga piirnev Unukse-Mahu kõrvalmaantee (nr 17159) on kantud kehtivasse üldplaneeringusse kauni teelõiguna. Üldplaneeringuga tehakse ettepanek maastikuesteetilistel põhjustel vältida tee õgvendamist ja mustkatte alla viimist. Kavandatav tegevus ei seostu teetöödega.
Kehtiva ja koostatava üldplaneeringute kohaselt asub Lauri kinnistu Mahu rannaküla miljööväärtuslikul alal, mis on kohaliku tasandi kaitsealune piirkond, mille terviklik miljöö kuulub säilitamisele oma ajalooliselt väljakujunenud tänavavõrgu, haljastuse, hoonestusviisi, ühtse ja omanäolise arhitektuuri või muu avaliku huvi tõttu. Ala ilme säilitamiseks on määratud tingimused, mis tulenevad piirkonna ajaloolis- kultuurilisest eripärast:
• traditsioonilise külamaastiku üldmulje säilimiseks võib ehitada vaid maa-arhitektuurile iseloomulikke viilkatusega ühe- kuni kahekorruselisi hooneid;
• maastike ja (mere)vaadete avatuse tagamiseks ei tohi rajada vaateid sulgevaid piirdeaedasid. Sobilikud on nt talumaastikule omased lattaiad, roigasaiad vms.
DP kava puhul (mh DP menetluse algatamise järgselt) ei ole alust eeldada, et ei saaks järgida üldplaneeringu eelnõus seatud üldiseid tingimusi (vt ka eelhinnangu ptk 2.1) miljööväärtusliku ala säilitamiseks ja kasutamiseks.
Kokkuvõttes ei tuvastatud olulise negatiivse mõju eelduseid ja KSH protsessi algatamise vajadust, kuid eelneva alusel seab KSH EH koostaja järgnevad täiendavad tingimused/suunised (suunamaks võimalike menetluste efektiivsemat kulgemist), mida järgida edasistes tegevustest (planeerimisprotsessi algatamisele järgnevalt):
• Traditsioonilise külamaastiku üldmulje säilimiseks võib ehitada vaid maa-arhitektuurile iseloomulikke viilkatusega ühe- kuni kahekorruselisi hooneid;
• Maastike ja (mere)vaadete avatuse tagamiseks ei tohi rajada vaateid sulgevaid piirdeaedasid. Sobilikud on nt talumaastikule omased lattaiad, roigasaiad vms.
3.5.3 Maavarade kasutus
DP kava ala arendamisel kasutatakse maavarasid eelkõige ehitustegevuse käigus. Teadaolevalt ei kasutata maavarasid mahus, mis võiks lähipiirkonna või regiooni maavarade kasutamise võimalusi (nt muude objektide arendamisel) laiemalt negatiivselt mõjutada. Kokkuvõtvalt ei tuvastatud olulise negatiivse mõju eelduseid ja KSH protsessi algatamise vajadust.
3.5.4 Muld ja pinnas, ressursikasutus (sh energiakasutus), jäägid ja heited ning jäätmeteke
DP kava alal asuv mullastik ei ole kavandatavale tegevusele piiranguid seadev ning tegevusest ei nähtu olulisi ohte vastavatele ressurssidele või neist sõltuvatele looduslikele aspektidele. Ptk 2.2 põhjal on vastavas piirkonnas looduslik radooniriski oht 10-30 kBq/m³, madal (st puuduks kohustus tingimata radoonitaset mõõta hiljemalt enne projekteerimist). Edasiste etappide elluviimisel (hiljemalt projekteerimise faasis) järgitaks ka kehtivaid õigusakte – mh VeeS § 188 lg 1 p 6 ning määruseid „Nõuded reovee puhastamise ning heit-, sademe-, kaevandus-, karjääri- ja jahutusvee suublasse juhtimise kohta, nõuetele vastavuse hindamise meetmed ning saasteainesisalduse piirväärtused“ ja „Kanalisatsiooniehitise planeerimise, ehitamise ja kasutamise nõuded ning kanalisatsiooniehitise kuja täpsustatud ulatus“ (tingimusi eraldi asjakohase ptk lõpus eraldi üle ei korrata). Seega ei ohustata ka paikkonna veekogumeid (vt ptk 2.1).
Kavandatav tegevus ei mõjuta ressursikasutuse (sh energiakasutuse), jääkide, heite ning jäätmetekke teemavaldkondadega seotud aspekte negatiivselt. Tegevuse käigus ei teki jäätmeid, mille reeglitepäraseks käitlemiseks ei oleks ressursse või toimivaid lahendusi.
Kokkuvõtvalt ei tuvastatud olulise negatiivse mõju eelduseid ja KSH protsessi algatamise vajadust.
3.5.5 Märgalad, jõeäärsed alad, jõesuudmed, rannad ja/või kaldad ning veestik (sh põhjavesi (veeressurss) ja merekeskkond), sh oht keskkonnale
Märgalasid, jõe ja vooluveekogudega seostatavaid alasid DP kava alal ei asu (vt ka ptk 1 - 2). Veestiku ohustatust heidete temaatikast on kajastatud ptk 2.1 ja 3.5.4. Põhjavee ressurssi või üldist kvaliteeti vastavavasse piirkonda (sh ptk 2.2 teabe alusel) ühepere elamu kavandamine ohtu ei sea (koostatav ÜP soovitab siiski kaaluda puurkaevude ühiskasutatavust). Vähem kui 50 m kaugusel Lauri kinnistu piirist asub korduva üleujutusala piir, millele kehtiva seadusandluse järgi lisatakse ranna piiranguvööndi laius 200 meetrit ning ehituskeeluvööndi laius 100 m (LKS § 35 lg 4, § 37 lg 1 p 1, § 38 lg 1 p 2). Seega asub kehtiva seadusandluse kohaselt Lauri kinnistu peaaegu täies ulatuses ranna ehituskeeluvööndis (vt ka ptk 1).
Looduskaitseseaduse § 40 lg 1 kohaselt võib ranna ehituskeeluvööndit vähendada arvestades ranna kaitse eesmärke ning lähtudes taimestikust, reljeefist, kõlvikute ja kinnisasjade piiridest, olemasolevast teede- ja tehnovõrgust ning väljakujunenud asustusest. Sama seaduse § 34 kohaselt on ranna kaitse eesmärgiks rannal asuvate looduskoosluste säilitamine, inimtegevusest lähtuva kahjuliku mõju piiramine, ranna eripära arvestava asustuse suunamine ning seal vaba liikumise ja juurdepääsu tagamine. Kavandatavad elu- ja abihoone asub täies ulatuses veekogu ehituskeeluvööndis ning kavandatava tegevuse elluviimisel on vaja analüüsida ehituskeeluvööndi vähendamist ca 45 m ulatuses ida-läänesuunaliselt (põhja-lõunasuunaliselt vähendamise vajadus minimaalne (kuni 5 m (hoonestuse alas)) või puudub üldse). Järgnevalt on esitatud looduskaitseseaduse § 40 lg 1 ja § 34 teemade (ranna kaitse eesmärkide suhestumine rannal asuvate looduskoosluste säilitamise, inimtegevusest lähtuva kahjuliku mõju piiramise, ranna eripära arvestava asustuse suunamise ning seal vaba liikumise ja juurdepääsu tagamise) eelanalüüs. Eelanalüüsitud teemavaldkondade järgselt on toodud ka koondjäreldus (tegevuse kaalutavuse osas LKS § 40 lg 1 mõistes).
Rannal asuvate looduskoosluste säilitamine – Lauri kinnistule kavandatakse elu- ja abihoone ehitamist, seejuures jäävad mõlemad hooned korduva üleujutusala piirile lisanduva 100 m laiuse ehituskeeluvööndi sisse. Ranna ehituskeeluvööndi ulatuse vähendamisel väärtuslikul maastikul peab mh arvestama väärtuslike maastike säilimise eesmärke. Lähtuda tuleb kohapealsetest looduslikest iseärasustest, üleujutusohust ning maastikulistest ja looduslikest väärtustest. DP kava alale endale üleujutusoht ei laiene (vähemalt 60 m ja kaugemal).
Letipea-Mahu väärtusliku maastiku kaitse-eesmärgid on seotud ala koosseisu jäävate Letipea maastikukaitseala ning Mahu-Rannametsa looduskaitseala kaitse-eesmärkidega. Kavandatav tegevus ei asu Letipea maastikukaitsealal ega Mahu-Rannametsa looduskaitsealal, mistõttu ei mõjuta ranna ehituskeeluvööndi vähendamine väärtusliku maastiku säilimise eeldusi. Elamu ja selle abihoone teenindustee hõlmaks osaliselt elupaika aas-rebasesaba ja ürt-punanupuga niitu (6510), millel pole otseselt Eestis kaitseväärtust ning elupaigatüübi säilivat osa (DP alal ja ümbruses) jääb piisavalt – toetamaks üldist elurikkust ranna vööndis (elupaik jätkub ka nt Forelli (elamuga) kinnistul). Planeerimisprotsessi läbiviimisel (protsessi algatamisel) täpsustuvad ehitusalade mahud ja tingimused, mille alusel on asjakohase taotluse esitamisel (kohaliku omavalitsuse poolt) Keskkonnaametil võimalik hinnata lõplikult looduskoosluste säilimise eelduste asjakohasust.
Reljeef – Maa- ja Ruumiameti (2025) kohaselt asub Lauri kinnistu ca 2,5-5,8 m kõrgusel merepinnast. Ala on valdavalt tasane, esineb üks kõrgem punkt kavandatavatest hoonetest idasuunas. Reljeefi ei ole kavas muuta määral, mis seaks ohtu ranna kaitse eesmärkide järgmise (mh suurendaks ohtu erosiooni tegurite esinemisele). Planeerimisprotsessi läbiviimisel (protsessi algatamisel) täpsustuvad ehitusalade mahud ja tingimused, mille alusel on asjakohase taotluse esitamisel (kohaliku omavalitsuse poolt) Keskkonnaametil võimalik hinnata lõplikult reljeefi mõjutamise eelduste asjakohasust.
Kõlvikute ja kinnisasjade piirid – kinnistul asuvad rohumaa ja metsa kõlvikud, seejuures kavandatavad hooned on plaanis rajada olemasolevale rohumaale. Peamine kõlvikute võimalik muutus on haljastuse asendumine hoonestuse ja infrastruktuuriga. Kinnisasjade piirid ei ole kavandatava tegevuse elluviimise eelduseid takistavateks asjaoludeks. Planeerimisprotsessi läbiviimisel (protsessi algatamisel) täpsustuvad ehitusalade mahud ja tingimused, mille alusel on asjakohase taotluse esitamisel (kohaliku omavalitsuse poolt) Keskkonnaametil võimalik hinnata lõplikult kõlvikute ja kinnisasjade piiridega seotud aspektide mõjutamise eelduste asjakohasust.
Olemasolevad teed ja tehnovõrgud – Lauri kinnistu piirneb Unukse-Mahu (tee nr 17159) kõrvalmaanteega, kinnistul asuvad või seda läbivad mitmed elektrirajatised (alla 1 kV elektriõhuliinid AMKA.3x70+95 ja AMKA.3x50+70; elektriõhuliinid 1-20 kV (keskpingeliin) BLL-62; ektrimaakaabelliinid AXMK.4x50, AXPK.4x50, AXPK.4x25; viis elektriõhuliini mastitõmmitsat või tuge; alajaam ja jaotusseade Lahe (Mahu: Kunda). St eraldi ja täiendavalt vastavaid teid / tehnorajatisi maaüksuse juurde rajada ei ole vaja. Planeerimisprotsessi läbiviimisel (protsessi algatamisel) täpsustuvad arendustingimused, mille alusel on asjakohase taotluse esitamisel (kohaliku omavalitsuse poolt) Keskkonnaametil võimalik hinnata lõplikult olemasolevate teede ja tehnovõrkudega seotud aspektide mõjutamise eelduste asjakohasust.
Väljakujunenud asustus – kavandatavat tegevust planeeritakse maakonnaplaneeringu kohaselt II tasandi asustuse arengualasse ning kehtiva üldplaneeringu kohaselt reserveeritud elamualale E5, millest järeldub, et kavandatav tegevus sobitub piirkonda. DP kavaga alast põhja suunda jääb ka kinnistu, millele on varasemalt lubatud hoonestus, tulenevalt ranna kaitse-eesmärkide mitte mõjutamisest (vt ptk 2.1). Kumuleeruvaid mõjusid, mis välistaksid DP kava arendust, siinkohal ei tuvastatud. Planeerimisprotsessi läbiviimisel (protsessi algatamisel) täpsustuvad arendustingimused, mille alusel on asjakohase taotluse esitamisel (kohaliku omavalitsuse poolt) Keskkonnaametil võimalik hinnata lõplikult väljakujunenud asustusega seotud aspektide mõjutamise eelduste asjakohasust.
Vaba liikumise ja juurdepääsu tagamine – juurdepääsu tagamise osas kohanduvad eelnevalt EKV eelanalüüsi alamjaotises „Olemasolevad teed ja tehnovõrgud“ esitatud järeldused. Lauri kinnistule hoonete rajamisega ei piirata vaba liikumist rannas ega takistata rannale juurdepääsu (mh üleujutusriske arvestavalt). Seejuures jääb kinnistupiir rannajoonest ca 70 m kaugusele. Planeerimisprotsessi läbiviimisel (protsessi algatamisel) täpsustuvad arendustingimused, mille alusel on asjakohase taotluse esitamisel (kohaliku omavalitsuse poolt) Keskkonnaametil võimalik hinnata lõplikult vaba liikumise ja juurdepääsu tagamisega seotud aspektide mõjutamise eelduste asjakohasust.
Koondkokkuvõte – looduskaitseseaduse § 40 lg 1 järgselt eelanalüüsitud teemavaldkonnad ei andnud ühelgi juhul tegevusi välistavat vastet. Samas juba ehituskeeluvööndi vähendamise taotlemine peab olema planeerimisprotsessis (selle algatamisel) kohaliku omavalitsuse poolt (LKS § 40 lg 4) põhjendatud (nt ülejäänud tegevuse terviklikkuse tagamiseks hädavajalikkuse korral). Elamuhoone asukohta on võimalik muuta ning nihutada seejuures ranna ehituskeeluvööndist väljapoole, kuid kehtiva seadusandluse kohaselt jäävad siiski mõlemad hooned korduva üleujutusalale liituvasse ehituskeeluvööndisse. 2025. a juuni kuus kehtiva õiguskorra alusel kujundab EKV vähendamise osas lõpliku seisukoha planeerimisprotsessi algatamise järgselt planeerimisprotsessis juba kohalik omavalitsus (EKV vähendamise taotluse esitamise osas) ning Keskkonnaamet (asjakohase taotluse läbivaatamisel; lähtuvalt LKS seatud parameetritest), kelle pädevuses on lõplikult hinnata EKV vähendamise potentsiaalsust.
Kokkuvõtvalt ei tuvastatud olulise negatiivse mõju eelduseid ja KSH protsessi algatamise vajadust. Käsitletud ptk-s esitatu tõttu kaaluda samas edaspidi järgnevat (tingimused/suunised, mida järgida edasistes tegevustes, tagamaks jätkuvate/tulevaste protsesside efektiivsemat korraldust):
• DP protsessis (peale algatamist) analüüsida üle, kas arendusala veevarustust on võimalik tagada mõne olemasoleva puurkaevu baasil. Kui see pole võimalik, siis kavandada DP alale eraldiseisev ja kehtivatele nõuetele vastav puurkaev.
3.5.6 Õhk ja kliima (sh oht keskkonnale)
Analüüsitud kavandataval tegevusel, lähtuvalt selle iseloomust ja mahust, puuduvad olulise negatiivse mõju eeldused õhule ja kliimale.
3.5.7 Looduslik mitmekesisus (loomastik, taimestik, metsad) ja kaitstavad loodusobjektid
DP kava ala looduslikke eripärasid ja elupaigatüüpe käsitleti juba ptk 3.5.5. Lähim siseriiklik kaitsealune objekt, III kaitsekategooria hänilane (Motacilla flava), asub kinnistu piirist ligikaudu 12 m kaugusel ning lähimast kavandatavast hoonest (abihoone) ligikaudu 40 m kaugusel. Hänilast ohustavaks teguriks on eelkõige (välitingimustes) loomapidamise vähenemine ning heina- ja karjamaade võsastumine, mistõttu liigile sobilikud elupaigad hävivad. Ligikaudu 176,5 m kaugusel kinnistust ja ligikaudu 316 m kaugusel lähimast kavandatavast hoonest (abihoone) asub II kaitsekategooria hüüp (Botaurus stellaris), kellele on peamiseks ohuteguriks pesitsuspaigana kasutatavate roostike kadumine. Teisi siseriiklikke ega rahvusvahelisi kaitsealuseid loodusobjekte kavandatava tegevuse lähipiirkonnas ei ole registreeritud. Lähtuvalt kavandatava tegevuse iseloomust ning lähimate kaitsealuste objektide ohuteguritest, pole kavandatava tegevuse realiseerimisega olulise ebasoodsa mõju esinemist liikidele ette näha.
Kokkuvõtteks ei tuvastatud olulise negatiivse mõju eelduseid ja KSH protsessi algatamise vajadust.
3.5.8 Elanikkond (sh tiheasustusalad), inimese tervis, heaolu ja vara (sh geograafiline ala ja eeldatavalt mõjutatav elanikkond) ning kultuuripärand ja arheoloogilised väärtused, mh müra, vibratsioon, valgus, soojus, kiirgus ja lõhn
DP kava ala asub Lauri kinnistul (90202:006:0069; elamumaa 100%; pindala 0,9 ha) Mahu külas Viru-Nigula vallas Lääne-Viru maakonnas (hajaasustuses), vt ptk 1, 2 ja 3.1. Kavandatava tegevuste asetus ning suhestumine muu olemasoleva ja teadaoleva maakasutusega ei tekita teadaolevalt vastuolusid ümbruskonna maakasutusega (vt ka ptk 3.1 ja 3.5.1).
DP kava ala jääb väljaspoole arheoloogiatundliku ala piiri. Muinsusväärtuslikku kultuuripärandit alal ja selle vahetuse ümbruses ei ole. Planeeringu kava ümbruskonnas on säilinud pärandkultuuriobjektideks Paadi-võrgukuurid (902:PKU:001; linnulennult ca 280 m kaugusel sadamaalal), Mahu sadam (902:VLG:001; ca 440 m kaugusel sadamaalal) ning Nõukogude piirikaitse rajatis (903:OKU:002; ca 650 m kaugusel kirdesuunas). Objektidest või nende esialgsetest funktsionaalsustest on säilinud 50-90%. Tegevusel ei ole nende objektide säilimisele ja/või kasutamise eeldustele negatiivseid mõjusid.
DP kavaga hõlmatud maa-alast on ulatuslik osa ning kavandatav abihoone Unukse-Mahu kõrvalmaantee (tee nr 17159) kaitsevööndis. Kehtivas üldplaneeringus on toonitatud, et tee kaitsevööndis on tee omaniku nõusolekuta keelatud ehitada nähtavust piiravaid hooneid. Arvestades aga kõrvalhoone paiknemist maantee suhtes, ei takista see nähtavust alaga piirneval kõrvalmaanteel liiklejatele. Kinnistuga piirneva Unukse-Mahu kõrvalmaantee (nr 17159) äärde on üldplaneeringu eelnõus märgitud planeeritav jalg- ja jalgrattatee, kuid pole teada, et kummale poole teed kergliiklusteed soovitakse rajada. Tee kaitsevööndis asuv kõrvalhoone asub ca 16 m kaugusel maanteest ning kui kergliiklustee kavandatakse ka DP arendusala poolsesse osasse, siis ei ole eeldusi objektide vaheliseks konfliktiks, mis omakorda piiraks objektide funktsionaalset kasutust.
Unukse-Mahu (tee nr 17159) kõrvalmaantee aasta keskmine ööpäevane liiklus oli 2024. aasta seisuga 191 autot, millest 99% moodustasid sõidu- ja pakiautod, ning 1% autorongid Kavandatava tegevuse elluviimisel puudub seos (tulenevalt tegevusest, maanteest vms ümbritsevast) müra, vibratsiooni, valguse, soojuse, kiirguse ja lõhnaga, mistõttu puuduvad ka negatiivse mõju eeldused.
Kokkuvõtteks ei tuvastatud olulise negatiivse mõju eelduseid ja KSH protsessi algatamise vajadust.
3.5.9 Suurõnnetuse, katastroofi ning piiriülesuse aspektid
Analüüsitud kavandatava tegevusega ei kaasne ohtlikke olukordi (suurõnnetusi/katastroofe). Seega ei lisa kavandatav tegevus täiendavaid ohtusid tavapärasesse keskkonda. Planeeringu kava võimaliku elluviimisega ei kaasne ka eeldusi negatiivse riigipiiriülese mõju osas. Kokkuvõtteks ei tuvastatud olulise negatiivse mõju eelduseid ja KSH protsessi algatamise vajadust.
3.6 KSH algatamise vajalikkus ning seisukohtade küsimise suunised
Lähtudes ptk-des 3.1 – 3.5 esitatud informatsioonist, ei ole olulise negatiivse keskkonnamõju avaldumist strateegilise dokumendi koostamisel ja rakendamisel ette näha. Eeltoodu alusel asub Alkranel OÜ tööga seotud kollektiiv seisukohale, et kohalikul omavalitsusel ei ole vajadust KSH protsessi algatada. Kavandatava tegevuse elluviimisel on võimalik rakendada ptk-des 3.5.2 ja 3.5.5 välja toodud tingimusi/suuniseid (eeskätt riskide ilmnemise tõenäosuste maandamiseks) ning tagamaks jätkuvate/tulevaste protsesside efektiivsemat korraldust. Eraldi ja täiendavate seiremeetmete määramist ei peeta siinkohal asjakohaseks.
KSH algatamise vajalikkuse osas otsustamine ning sellest teavitamine toimub KeHJS § 35 alusel. Eelnevalt tuleb otsuse eelnõu osas seisukohta küsida asjakohastelt asutustelt (KeHJS § 33 lg 6), kui vastavad asutused tuvastatakse. Ptk 3.1 – 3.5 esitatu osas on kõige suurem kokkupuutekoht planeeritaval veekogu rannaga seonduvalt Keskkonnaametiga. Samas juba ehituskeeluvööndi vähendamise taotlemine peab olema planeerimisprotsessis (selle algatamisel) kohaliku omavalitsuse poolt (LKS § 40 lg 4) põhjendatud (nt ülejäänud tegevuse terviklikkuse tagamiseks hädavajalikkuse korral). Lõpliku seisukoha kujundab planeerimisprotsessi algatamisel planeerimisprotsessis juba kohalik omavalitsus (EKV vähendamise taotluse esitamise osas) ning Keskkonnaamet (asjakohase taotluse läbivaatamisel; lähtuvalt LKS seatud parameetritest). Seega LKS reguleerib juba vägagi selgelt, et vastavas teemavaldkonnas lõpliku seisukoha kujundab planeerimisprotsessi algatamisel planeerimisprotsessis juba kohalik omavalitsus ja Keskkonnaamet (lähtuvalt LKS seatud parameetritest). Seega Alkranel OÜ ei tuvastanud üheselt kaasatavaid asjaomaseid ametkondi või osapooli, kellelt täiendavalt seisukohti tuleks (KSH vajalikkuse üle otsustamise kontekstis) tingimata küsida. Seisukohtade küsimise korraldamise (sh asutuste määratlemine) lõplik korraldamine on siinkohal kohaliku omavalitsuse vastava menetluse juhtorgani (kohaliku omavalitsuse) pädevuses. Laekuva tagasiside tulemusi saab otsustaja kajastada vähemalt lõpliku otsuse teksti formuleerimisel, enne otsuse vastuvõtmist.
KSH algatamise või mittealgatamise otsustab kohalik omavalitsus kaalutluse alusel. Käesolev dokument on otsustajatele vaid töövahendiks lõplike seisukohtade andmiseks ehk kujundamiseks. Lõpetuseks – otsustusprotsessi (mh seisukohtade küsimine KSH-ga seonduva otsuse eelnõule) täpsem suunamine ja korraldamine on kohaliku omavalitsuse pädevuses. Otsustaja saab otsustada ka käesolevas töös esitatud tingimuste/suuniste parameetrite ehk suuniste rakendamise sõnastuste üle, va juhtudel, kus õigusruum ei sätesta teisiti (nt looduskaitselised aspektid (kui need on seatud), seonduvalt liikide ja nende elupaikade soodsuse tagamisega).
Kokkuvõte
Käesoleva töö objektiks oli Lääne-Viru maakonnas Viru-Nigula vallas Mahu külas asuv Lauri kinnistu (90202:006:0069) detailplaneeringu (DP) kava. Lauri kinnistule kavandatakse elamu ja abihoone rajamist, planeeritava ala suuruseks on ligikaudu 0,9 ha. Planeerimisseaduse (PlanS) § 142 lg 1 järgi on kavandatav üldplaneeringut muutev, kuna soovitakse vähendada veekogu ehk ranna ehituskeeluvööndit (vt täpsemalt ptk 1 ja 3.5.5).
Juhindudes DP kavast (ptk 1) ning selle ümbruskonna kohta koondatud andmetest (ptk 2) saab kokku võtta mõjude eelduste ehk KSH vajaduse analüüsi (ptk 3) tulemused järgnevalt. Lähtuvalt ptk-s 3.6 esitatud informatsioonist ei ole olulise negatiivse keskkonnamõju avaldumist strateegilise dokumendi koostamisel ja rakendamisel ette näha. Eeltoodu alusel asub Alkranel OÜ tööga seotud kollektiiv seisukohale, et kohalikul omavalitsusel ei ole vajadust KSH protsessi algatada. Kavandatava tegevuse elluviimisel on võimalik rakendada ptk-des 3.5.2 ja 3.5.5 välja toodud tingimusi/suuniseid (eeskätt riskide ilmnemise tõenäosuste maandamiseks) ning tagamaks jätkuvate/tulevaste protsesside efektiivsemat korraldust. Eraldi ja täiendavate seiremeetmete määramist ei peeta siinkohal asjakohaseks.
KSH algatamise vajalikkuse osas otsustamine ning sellest teavitamine toimub KeHJS § 35 alusel. Eelnevalt tuleb otsuse eelnõu osas seisukohta küsida asjakohastelt asutustelt (KeHJS § 33 lg 6), kui vastavad asutused tuvastatakse. Ptk 3.1 – 3.5 esitatu osas on kõige suurem kokkupuutekoht planeeritaval veekogu rannaga seonduvalt Keskkonnaametiga. Samas juba ehituskeeluvööndi vähendamise taotlemine peab olema planeerimisprotsessis (selle algatamisel) kohaliku omavalitsuse poolt (LKS § 40 lg 4) põhjendatud (nt ülejäänud tegevuse terviklikkuse tagamiseks hädavajalikkuse korral). Lõpliku seisukoha kujundab planeerimisprotsessi algatamisel planeerimisprotsessis juba kohalik omavalitsus (EKV vähendamise taotluse esitamise osas) ning Keskkonnaamet (asjakohase taotluse läbivaatamisel; lähtuvalt LKS seatud parameetritest). Seega LKS reguleerib juba vägagi selgelt, et vastavas teemavaldkonnas lõpliku seisukoha kujundab planeerimisprotsessi algatamisel planeerimisprotsessis juba kohalik omavalitsus ja Keskkonnaamet (lähtuvalt LKS seatud parameetritest). Seega Alkranel OÜ ei tuvastanud üheselt kaasatavaid asjaomaseid ametkondi või osapooli, kellelt täiendavalt seisukohti tuleks (KSH vajalikkuse üle otsustamise kontekstis) tingimata küsida. Seisukohtade küsimise korraldamise (sh asutuste määratlemine) lõplik korraldamine on siinkohal kohaliku omavalitsuse vastava menetluse juhtorgani (kohaliku omavalitsuse) pädevuses. Laekuva tagasiside tulemusi saab otsustaja kajastada vähemalt lõpliku otsuse teksti formuleerimisel, enne otsuse vastuvõtmist.
KSH algatamise või mittealgatamise otsustab kohalik omavalitsus kaalutluse alusel. Käesolev dokument on otsustajatele vaid töövahendiks lõplike seisukohtade andmiseks ehk kujundamiseks. Lõpetuseks – otsustusprotsessi (mh seisukohtade küsimine KSH-ga seonduva otsuse eelnõule) täpsem suunamine ja korraldamine on kohaliku omavalitsuse pädevuses. Otsustaja saab otsustada ka käesolevas töös esitatud tingimuste/suuniste parameetrite ehk suuniste rakendamise sõnastuste üle, va juhtudel, kus õigusruum ei sätesta teisiti (nt looduskaitselised aspektid (kui need on seatud), seonduvalt liikide ja nende elupaikade soodsuse tagamisega).
Kasutatud allikad
Esitatud olulisim materjalide loetelu (arvestades ka varasemas dokumendis esitatud ehk juba teostatud viitamisi nt õigusaktidele jms, mida siinkohal tingimata ei dubleerita):
• EELIS (Eesti Looduse Infosüsteem), Keskkonnaagentuur (01.05.2025);
• Ida-Eesti vesikonna veemajanduskava (2022).
• Lääne-Viru maakonnaplaneering 2030+ (2019);
• Lääne-Virumaa maakonnaplaneering „Lääne-Viru maakonna rannikuala“ (2011);
• Maa- ja Ruumiameti kaardirakendused (2025);
• Viru-Nigula valla arengukava 2024-2030 (2024);
• Viru-Nigula valla üldplaneering (2007);
• Viru-Nigula valla üldplaneering (eelnõu seisuga 2025).
Viru-Nigula vallas Mahu külas asuva Lauri
kinnistu (90202:006:0069) detailplaneeringu
(DP) kava keskkonnamõju strateegilise
hindamise (KSH) eelhinnangu (EH) otsuse
(KSH algatamine/mitte algatamine) eelnõu
vormistamise alusandmestik
Tellija: Viru-Nigula Vallavalitsus
Töö koostaja: Alkranel OÜ
Projektijuht: Elar Põldvere
Tartu 2025
2 Viru-Nigula vallas Mahu külas asuva Lauri kinnistu (90202:006:0069) DP kava KSH EH otsuse (KSH algatamine/mitte
algatamine) eelnõu vormistamise alusandmestik. Alkranel OÜ, 2025.
Publitseerimise üldandmed: Töö koostatud – 21.06.2025.
Koostajad (Alkranel OÜ) – Elar Põldvere ja Paula Nikolajeva.
Alkranel OÜ (www.alkranel.ee) – keskkonnaalased konsultatsioonid, aastast 1999.
3 Viru-Nigula vallas Mahu külas asuva Lauri kinnistu (90202:006:0069) DP kava KSH EH otsuse (KSH algatamine/mitte
algatamine) eelnõu vormistamise alusandmestik. Alkranel OÜ, 2025.
Sisukord
Sisukord ..................................................................................................................................... 3
Sissejuhatus ................................................................................................................................ 4
1. Strateegilise planeerimisdokumendi kava ehk kavandatava tegevuse ja selle paikkonna
lühikirjeldus ............................................................................................................................... 5
2. Tegevuspaiga ümbruskonna keskkonna ja olemasoleva olukorra lühikirjeldus ................. 7
2.1 Tegevuspaiga lühikirjeldus strateegiliste ja muude arengudokumentide järgselt ....... 7
2.2 Tegevuspaiga lühikirjeldus paikkonna muude ja käesolevas kontekstis asjakohaste
aspektide järgselt .................................................................................................................. 10
3. Tegevusega eeldatavalt kaasneva mõju prognoos ja ettepanekud edaspidiseks ning KSH
vajalikkuse määramine............................................................................................................. 14
3.1 Missugusel määral loob strateegiline planeerimisdokument aluse kavandatavale
tegevusele, lähtudes nende asukohast, iseloomust ja elluviimise tingimustest või
eraldatavatest vahenditest ..................................................................................................... 14
3.2 Missugusel määral mõjutab strateegiline planeerimisdokument teisi strateegilisi
planeerimisdokumente, arvestades nende kehtestamise tasandit ......................................... 15
3.3 Strateegilise planeerimisdokumendi asjakohasus ja olulisus keskkonnakaalutluste
integreerimisel teistesse valdkondadesse ............................................................................. 15
3.4 Strateegilise planeerimisdokumendi, sh jäätmekäitluse või veekaitsega seotud
planeerimisdokumendi tähtsus Euroopa Liidu keskkonnaalaste õigusaktide nõuete
ülevõtmisel ........................................................................................................................... 15
3.5 Strateegilise planeerimisdokumendi elluviimisega seotud keskkonnaprobleemid
(arvestades mõju suurust ja ruumilist ulatust ning võimalikkust, kestvust, sagedust ja
pöörduvust, sh kumulatiivsust ning õnnetuste esinemise võimalikkust) ............................. 16
3.5.1 Maa ja maakasutus ............................................................................................. 16
3.5.2 Maastik (sh pinnavormid) .................................................................................. 17
3.5.3 Maavarade kasutus ............................................................................................. 17
3.5.4 Muld ja pinnas, ressursikasutus (sh energiakasutus), jäägid ja heited ning
jäätmeteke ......................................................................................................................... 18
3.5.5 Märgalad, jõeäärsed alad, jõesuudmed, rannad ja/või kaldad ning veestik (sh
põhjavesi (veeressurss) ja merekeskkond), sh oht keskkonnale ....................................... 18
3.5.6 Õhk ja kliima (sh oht keskkonnale) ................................................................... 20
3.5.7 Looduslik mitmekesisus (loomastik, taimestik, metsad) ja kaitstavad
loodusobjektid .................................................................................................................. 20
3.5.8 Elanikkond (sh tiheasustusalad), inimese tervis, heaolu ja vara (sh geograafiline
ala ja eeldatavalt mõjutatav elanikkond) ning kultuuripärand ja arheoloogilised väärtused,
mh müra, vibratsioon, valgus, soojus, kiirgus ja lõhn ...................................................... 21
3.5.9 Suurõnnetuse, katastroofi ning piiriülesuse aspektid ......................................... 22
3.6 KSH algatamise vajalikkus ning seisukohtade küsimise suunised ........................... 22
Kokkuvõte ................................................................................................................................ 23
Kasutatud allikad ..................................................................................................................... 24
.
4 Viru-Nigula vallas Mahu külas asuva Lauri kinnistu (90202:006:0069) DP kava KSH EH otsuse (KSH algatamine/mitte
algatamine) eelnõu vormistamise alusandmestik. Alkranel OÜ, 2025.
Sissejuhatus
Käesoleva töö objektiks on Lääne-Viru maakonnas Viru-Nigula vallas Mahu külas asuv Lauri
kinnistu (90202:006:0069) detailplaneeringu (DP) kava. Lauri kinnistule kavandatakse elamu
ja abihoone rajamist, planeeritava ala suuruseks on ligikaudu 0,9 ha. Planeerimisseaduse
(PlanS) § 142 lg 1 järgi on kavandatav üldplaneeringut muutev, kuna soovitakse vähendada
veekogu ehk ranna ehituskeeluvööndit (vt täpsemalt ptk 1 ja 3.5.5).
Käesoleva töö tellijaks on Viru-Nigula vallavalitsus ning DP kavast huvitatud isikuks Hendrik
Hindov. Käesolevat dokumentatsiooni saab eelkõige kohalik omavalitsus kasutada täiendava
töövahendina detailplaneeringu algatamise üle otsustamisel ning algatamisel
detailplaneeringuga seonduvates ja sellele eeldatavalt järgnevates menetlusprotsessides.
KSH algatamise vajalikkuse osas otsustamine ning sellest teavitamine toimub keskkonnamõju
hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) § 35 alusel. Eelnevalt tuleb otsuse
eelnõu osas seisukohta küsida asjaomastelt asutustelt (KeHJS § 33 lg 6), kui vastavad asutused
(kavandatav tõenäoliselt puudutab vastava asutuse huve või kellel võib olla põhjendatud huvi
eeldatavalt kaasneva keskkonnamõju vastu) tuvastatakse.
Eelhinnangu koostamisel lähtutakse Eesti Vabariigis kehtivast seadusandlusest ja
väljakujunenud praktikast ning aktuaalsetest suunistest. KeHJS § 22 kohaselt on tegevus olulise
keskkonnamõjuga, kui see võib eeldatavalt:
ületada mõjuala keskkonnataluvust;
põhjustada keskkonnas pöördumatuid muutusi;
seada ohtu inimese tervise ja heaolu, kultuuripärandi või vara.
Töö koostamisel lähtutakse samuti juhenditest „KMH eelhindamise juhend otsustaja tasandil,
sh Natura-eelhindamine“ (Kutsar ja Keskkonnaministeerium, 2018), „Keskkonnamõju
hindamise eelhinnangu andmise juhend” (Keskkonnaministeerium, 2017) ning „KSH
eelhindamise juhend otsustaja tasandil, sh Natura eelhindamine“ (Kutsar ja
Keskkonnaministeerium, 2018).
5 Viru-Nigula vallas Mahu külas asuva Lauri kinnistu (90202:006:0069) DP kava KSH EH otsuse (KSH algatamine/mitte
algatamine) eelnõu vormistamise alusandmestik. Alkranel OÜ, 2025.
1. Strateegilise planeerimisdokumendi kava ehk kavandatava
tegevuse ja selle paikkonna lühikirjeldus
Käesoleva töö objektiks on Lääne-Viru maakonnas Viru-Nigula vallas Mahu külas asuv Lauri
kinnistu (katastritunnus 90202:006:0069; elamumaa 100%) detailplaneeringu (DP) kava. Lauri
kinnistule kavandatakse kahe hoone rajamist – elamu ja abihoone. DP kava ala hõlmab kogu
Lauri kinnistut, mille pindala on 9225 m2 (vt ka joonist 1).
Joonis 1. DP kava ala, kus kollase joonega on märgitud kinnistupiirid, pruuniga kavandatavad hooned,
joonise vasakus nurgas DP kava visiooni väljavõte / paremas nurgas DP kava paiknemine Eestis. Alus:
Maa- ja Ruumiamet, 2025
Kavandatav elamu rajatakse kahekorruselisena kõrgusega kuni 8,0 meetrit ning abihoone
ühekorruselisena kuni 6,8 meetri kõrgune. Kinnistu sihtotstarve jääb samaks, samuti ei
planeerita krundijaotust. Elektrivarustus tagatakse olemasoleva alajaama baasil, veevarustus
tagatakse uue puurkaevu rajamisega ning reoveekanalisatsioon tagatakse kogumismahuti või
omapuhasti paigaldamisega. Kinnistule on tagatud ligipääs Unukse-Mahu (tee nr 17159)
kõrvalmaanteelt. Muuhulgas säilitatakse väärtuslik kõrghaljastus. Kinnistul varem paiknenud
Mahu müügikiosk, heinaküün ja abihoone on lammutatud 2024. aastal.
DP kava ala piirneb idasuunast Forelli kinnistuga (90202:006:0070; elamumaa 100%) ning
läänesuunast Unukse-Mahu (tee nr 17159) kõrvalmaanteega. Tee aasta keskmine ööpäevane
liiklus oli 2024. aasta seisuga 191, millest 99% moodustasid sõidu- ja pakiautod, ning 1%
autorongid. Ülejäänud DP kava ala ümbritsevad kinnistud on hoonestamata maatulundusmaad
(vt ka joonist 2). Lähim eluhoone asub Forelli kinnistul ligikaudu 19 m kaugusel Lauri kinnistu
piirist.
Siinkohal on oluline märkida, et vähem kui 50 m kaugusel Lauri kinnistu piirist asub korduva
üleujutusala piir, millele kehtiva seadusandluse järgi lisatakse ranna piiranguvööndi laius 200
meetrit ning ehituskeeluvööndi laius 100 m (LKS § 35 lg 4, § 37 lg 1 p 1, § 38 lg 1 p 2).
Vabariigi Valitsuse poolt on algatatud 07.04.2025. a looduskaitseseaduse, jahiseaduse ja
6 Viru-Nigula vallas Mahu külas asuva Lauri kinnistu (90202:006:0069) DP kava KSH EH otsuse (KSH algatamine/mitte
algatamine) eelnõu vormistamise alusandmestik. Alkranel OÜ, 2025.
riigivaraseaduse muutmise seaduste eelnõu, millega täpsustatakse veekogude äärsete
kaitsevööndite arvestamist ja ulatust ning piiranguid. Muudatuste kohaselt hakkab
piiranguvöönd koosnema üleujutatavast alast, millele liidetakse rannal 100 m ning
ehituskeeluvöönd koosneks edaspidi korduva üleujutusega alast ja sellele liidetavast 50 m-st.
Kui kehtiva seadusandluse puhul on kavandatava tegevuse elluviimisel vajalik
ehituskeeluvööndi vähendamine, siis eelmainitud muudatuste jõustumisel aga mitte. Siiski
kehtiva seadusandluse kohaselt asub Lauri kinnistu peaaegu täies ulatuses ranna
ehituskeeluvööndis ning täies ulatuses ranna piiranguvööndis (vt ka joonist 3).
Joonis 2. DP kava alaga piirnevad kinnistud ja nende sihtotstarbed, kus kollased on elamumaad, oranžid
maatulundusmaad ja hall transpordimaa (Maa- ja Ruumiamet, 2025)
Joonis 3. Veekogu äärsete kaitsevööndite ulatus Lauri kinnistu suhtes (Maa- ja Ruumiamet, 2025)
7 Viru-Nigula vallas Mahu külas asuva Lauri kinnistu (90202:006:0069) DP kava KSH EH otsuse (KSH algatamine/mitte
algatamine) eelnõu vormistamise alusandmestik. Alkranel OÜ, 2025.
2. Tegevuspaiga ümbruskonna keskkonna ja olemasoleva
olukorra lühikirjeldus
Peatüki koostamisel on arvestatud esimeses peatükis, juhendmaterjalides ning avalikult ja
erialaselt kasutatavates andmebaasides sisalduvat teavet. Andmeallikatena kasutatakse
peamiselt EELISe (Eesti Looduse Infosüsteem, Keskkonnaagentuur (01.05.2025))
infosüsteemi ja Maa- ja Ruumiameti kaardirakendusi (2025).
DP kava ala asub Lääne-Viru maakonnas Viru-Nigula vallas Mahu külas (hajaasustusala), kus
valla kodulehe andmetel elab 01.06.2025 seisuga 41 inimest.
2.1 Tegevuspaiga lühikirjeldus strateegiliste ja muude arengudokumentide
järgselt
Lääne-Viru maakonnaplaneering 2030+ (2019) – maakonnaplaneeringus käsitletakse eraldi
piirkonnana maakonna rannikuala, kuna tegemist on atraktiivse puhkepiirkonnaga, kuhu on
ajalooliselt rajatud ja kavandatakse ka edaspidi hooajaliselt kasutatavaid suvekodusid rajada.
Mahu küla, kus asub ka kavandatava tegevusega hõlmatud Lauri kinnistu, kuulub II tasandi
asustuse arengualasse (A2), mis on kohalikud sisemiste kasvuvõimalustega keskused, mille
ruumiline areng toimub olemasolevat asustusstruktuuri, ajaloolis-kultuurilisi ja looduslikke
tingimusi järgides. Need on linnalisele asulale omaste tunnustega keskused, kus on
piirkondlikult kõige mitmekülgsemad ruumilise arengu eeldused ja võimalused ning kuhu on
piirkondlikult koondunud teenused. Maakonnaplaneeringus on toodud arenguala üldsuunad ja
-tingimused, millest kavandatavale tegevusele kohaldub üks: säilitada olemasolev
asustusstruktuur ning hoonestus-struktuur, uute hoonete kavandamisel lähtuda olemasolevast
hoonestustihendusest ja –struktuurist (miljööväärtuslik hoonestusala).
Kavandatav tegevus asub I klassi (kõige väärtuslikum, riikliku tähtsusega ala) Letipea-Mahu
väärtuslikul maastikul. Maakonnaplaneeringus on toodud üldised kasutustingimused
väärtuslike maastike säilimiseks, mh:
väärtuslikel maastikel tuleb säilitada maastikumuster, sh traditsioonilisi
maastikuelemente, struktuure ja maakasutust;
uute ehitusalade ja joonehitiste kavandamisel ning rajamisel tuleb need paigutada
maastikku nii, et maastiku väärtus ei kahaneks:
o hoonete ehitamisel või ümberehitamisel tuleb säilitada ja sobitada
traditsioonilisi materjale ja elemente;
o üldjuhul vältida elamuehitust väärtuslike maastike nendel aladel, kuhu eelnevalt
ei ole elamuid rajatud;
o ranna ja kalda ehituskeeluvööndi ulatuse ja selle vähendamisel või
suurendamisel väärtuslikul maastikul peab arvestama väärtuslike maastike
säilimise eesmärke. Lähtuda tuleb kohapealsetest looduslikest iseärasustest,
üleujutusohust, maastikulistest ja looduslikest väärtustest ning ajalooliselt
väljakujunenud ehitusjoonest;
o maastikupilti risustavad amortiseerinud ehitised ja rajatised kas lammutatakse
või leitakse nende kasutuselevõtuks alternatiivne võimalus.
Mahu küla on keskmise suurusega puhkekeskus (P2), mis on seotud kindlate huviväärsustega
antud keskuse teeninduspiirkonnas. Täpsemalt alljärgnevalt.
8 Viru-Nigula vallas Mahu külas asuva Lauri kinnistu (90202:006:0069) DP kava KSH EH otsuse (KSH algatamine/mitte
algatamine) eelnõu vormistamise alusandmestik. Alkranel OÜ, 2025.
Lääne-Virumaa maakonnaplaneering „Lääne-Viru maakonna rannikuala“ (2011) –
planeeringuga on määratud Mahu külas puhkuse ja virgestuse arenguala ning nendel aladel
puhketegevust toetavad ettevõtlusalad. Ala puhke-eeldused on Mahu väikesadam (asub Lauri
kinnistust linnulennult vähem kui 200 m kaugusel), puhke-eeldustega rannaalad ning supluseks
sobivad kohad. Puhkekeskusena on eesmärgiks muuta Mahu ääremaastaatusest tuntud
turismipiirkonnaks. Mereturismi arenguga on piirkonnal perspektiivne võimalus arendada
välja Mahu väikesadam jahiturismiks. Planeeringus on toodud ka ruumilise arengu suunad,
kuid ükski neist ei kohaldu Lauri kinnistul kavandatavale tegevusele.
Viru-Nigula valla üldplaneering (ÜP; 2007) – praegune Viru-Nigula vald moodustati 2017.
aastal haldusreformi käigus Viru-Nigula valla, Kunda linna ja Aseri valla ühinemisel.
Eelhinnangu koostamise hetkel on uus üldplaneering koostamisel ning seniks kehtib
kavandatava tegevuse piirkonnas 2007. aastal kehtestatud Viru-Nigula valla üldplaneering.
Kavandatava tegevusega hõlmatud Lauri kinnistu paikneb reserveeritud elamualal E5, millele
on seatud maakasutus- ja ehitustingimused, millest kavandatavale tegevusele kohalduvad
järgnevad:
minimaalne maaüksuse suurus, millele antakse ehitusõigus on 3000 m²;
kui vastavalt planeerimisseadusele uue hoone ehitamine detailplaneeringu koostamise
kohustust kaasa ei too, on omavalitsusel kohustus iga kord otsustada detailplaneeringu
ja keskkonna mõjude strateegilise hindamise koostamise vajadus kui käesoleva
üldplaneeringuga pole sätestatud teisiti.
Vaadeldav ala asub I klassi väärtuslikul maastikul Letipea-Mahu. Valla eesmärk on kasutada
valla looduskeskkonda võimalikult säästlikult nii, et see säiliks kasutamis- ja elamisväärsena
ka tulevastele põlvedele. Nendel aladel tuleb tähelepanu pöörata sellele, et säiliks alade
omapära, nende looduslike motiivide ja vormide väljakujunenud suhe. Vältida kõiki omaduselt
või väljanägemiselt piirkonnale võõraid elemente.
Kinnistuga piirnev Unukse-Mahu kõrvalmaantee (nr 17159) on kantud üldplaneeringusse
kauni teelõiguna. Mahu rannaküla sadamakaiga on miljööväärtuslik ala.
Viru-Nigula valla üldplaneering (vastu võetud 29.12.2022 Viru-Nigula Vallavolikogu
otsusega nr 72; ÜP kehtestamata) – üldplaneeringuga on seatud valla ruumilised
arengueesmärgid, sh olemasoleva ehitatud keskkonna tihendamise või taaskasutusele võtmise
eelistamine, olemasoleva taristu kasutamine uute hoonestamata alade kasutusele võtmise
asemel. Ajalooliselt on Lauri kinnistul asunud Mahu müügikiosk, heinaküün ja abihoone.
Lauri kinnistu asub Mahu rannaküla miljööväärtuslikul alal, mis on kohaliku tasandi
kaitsealune piirkond, mille terviklik miljöö kuulub säilitamisele oma ajalooliselt
väljakujunenud tänavavõrgu, haljastuse, hoonestusviisi, ühtse ja omanäolise arhitektuuri või
muu avaliku huvi tõttu. Ala ilme säilitamiseks on määratud tingimused, mis tulenevad
piirkonna ajaloolis- kultuurilisest eripärast:
traditsioonilise külamaastiku üldmulje säilimiseks võib ehitada vaid maa-arhitektuurile
iseloomulikke viilkatusega ühe- kuni kahekorruselisi hooneid;
maastike ja (mere)vaadete avatuse tagamiseks ei tohi rajada vaateid sulgevaid
piirdeaedasid. Sobilikud on nt talumaastikule omased lattaiad, roigasaiad vms.
Üldplaneeringu eelnõus on seatud ka üldised tingimused miljööväärtusliku ala säilitamiseks ja
kasutamiseks, mh:
tagada miljööväärtuslike alade säilimine ja terviklikkus ning väärtustada neid kui
kohalikku arhitektuuri- ja kultuuripärandit;
9 Viru-Nigula vallas Mahu külas asuva Lauri kinnistu (90202:006:0069) DP kava KSH EH otsuse (KSH algatamine/mitte
algatamine) eelnõu vormistamise alusandmestik. Alkranel OÜ, 2025.
oluliseks tuleb pidada väärtusliku miljööga külade katastriüksuste suurusi, hoonestuse
ja kujundamise elemente, hoonestusstruktuuri ja maakasutust;
uut hoonestust ja maakasutust tuleb sobitada vanaga kaitstavaid väärtusi rikkumata;
tagada läbimõeldud ja avalikku ruumi sobiv haljastuse lahendus.
Vaadeldav ala asub I klassi väärtuslikul maastikul Letipea-Mahu, mille kaitstavaks väärtuseks
on mereäärne loodusmaastik ja rannakülale omane miljöö. Tingimused väärtuslike maastike
säilitamiseks ja kasutamiseks on üle võetud Lääne-Virumaa maakonnaplaneeringust ning
siinkohal ei dubleerita.
Kinnistuga piirneva Unukse-Mahu kõrvalmaantee (nr 17159) äärde on üldplaneeringus
märgitud planeeritav jalg- ja jalgrattatee.
Viru-Nigula vallas on mitmed asustatud piirkonnad koondunud vooluveekogude ja
mereranniku äärde, mistõttu paiknevad paljud ehitised ranna või kalda ehituskeeluvööndis.
Üldplaneering toetab kõrge rekreatiivse väärtuse ja suure elamuehituse huviga Mahu küla
mererannikul elamupiirkonna arendamist. Ehituskeeluvööndi laiuse arvestamise aluseks ehk
üleujutusala piiriks mererannal loetakse Viru-Nigula vallas 1 meeter kaldajoone
kõrgusväärtusest. Tingimuseks ehituskeeluvööndis on seatud, et piirkondades, kus esineb
üleujutusi, tuleb vältida ehituskeeluvööndi ulatuse vähendamist.
Viru-Nigula valla arengukava 2024-2030 (2024) – valla visiooniks on arengukavaga
määratud, et Viru-Nigula vald on turvaline, hooliv ja uuendusmeelne ning elanikke, elu- ja
majanduskeskkonda ning ajalugu väärtustav ettevõtjasõbralik ning tugeva ühtse kogukonnaga
tegus kohalik omavalitsus, kodune ja külalislahke paik Lääne-Virumaal – meretäis võimalusi.
Ühe kriitilise edutegurina visiooni saavutamiseks on toodud tugev ja elujõuline kogukond,
valla elanike arvu stabiliseerimine ja pikemas vaates elanike arvu kasvu saavutamine.
Ida-Eesti vesikonna veemajanduskava (2022) vaadeldav ala asub Narva-Kunda lahe
rannikumerekogumi (EE_1) vahetus läheduses. 2023. aasta seisuga oli Narva-Kunda lahe
keemiline seisund halb, ökoloogiline seisund kesine ning koondseisund seega halb. Veekogumi
keemilise seisundi halbadeks näitajateks olid varasemast1 elavhõbeda sisaldus kalas ja
benso(g,h,i)perüleen vees (MAC). Kesise ökoloogilise seisundi mitteheadeks elementideks
olid fütoplankton ja põhjataimestik (põisadru ja kõrgemate taimete sügavuslevik,
mitmeaastaste liikide osakaal, EPI_HPO indeks2), mitteheadeks näitajateks klorofüll a,
fütoplanktoni biomass, põisadru sügavuslevik, mitmeaastaste liikide osakaal ja vee
läbipaistvus (Secchi ketta järgi) ning mitteheaks põhjuseks eutrofeerumine ning looduslik
põhjus.
Meetmeprogrammi kohaselt on veekogumile olulisteks koormusteks inimareng, transport ja
tööstused. Täpsemalt asulate heitvesi, üle 2000 ie reoveepuhasti, alla 2000 ie reoveepuhasti,
keskkonnakompleksloaga ettevõtte, muu tööstusheitvee, kaevanduse või karjääriga seotud või
muud heitveelasud. Samuti sademevee ülevoolud, sademevee lask, põllumajandus
hajukoormus, metsandus, ühiskanalisatsiooniga ühendamata majapidamised, supluskohad,
sadamad ning kaevandused. Spetsiifiliselt on välja toodud Aa reoveepuhasti (PUH0440600)
ning Aseri II savikarjääri settebassein (PUH0441790). Veekogumile on seatud eesmärk
1 Mittehea element kandunud üle varasematest aastatest, mitte viimasest seireaastast. 2 Indeks, mis põhineb kõrgemate taimede sügavuslevikul ja oportunistlike liikide osakaalul.
10 Viru-Nigula vallas Mahu külas asuva Lauri kinnistu (90202:006:0069) DP kava KSH EH otsuse (KSH algatamine/mitte
algatamine) eelnõu vormistamise alusandmestik. Alkranel OÜ, 2025.
saavutada veekogumi hea seisund (erandi leebem eesmärk) 2027. a. Kavandatava tegevuse
iseloomust lähtuvalt võiks asjakohaseks koormuseks olla eelkõige ühiskanalisatsiooniga
ühendamata majapidamised, samas ei tulene VeeS, et vastav üksikelamu oleks eeldatavaks
ohuteguriks VeeS § 188 lg 1 p 6 alusel ning järgides määrustest „Nõuded reovee puhastamise
ning heit-, sademe-, kaevandus-, karjääri- ja jahutusvee suublasse juhtimise kohta, nõuetele
vastavuse hindamise meetmed ning saasteainesisalduse piirväärtused“ ja
„Kanalisatsiooniehitise planeerimise, ehitamise ja kasutamise nõuded ning
kanalisatsiooniehitise kuja täpsustatud ulatus“ tulenvaid nõudeid.
Strateegiliste arengudokumentide alla saab lugeda ka detailplaneeringuid. Lauri kinnistut
ümbritsevatel kinnistutel on kehtestatud (Viru-Nigula Vallavolikogu 21.12.2017 otsusega nr
37) Riki, Köpi ja Forelli kinnistute detailplaneering, mille eesmärgiks on valla
üldplaneeringus sätestatud võimaluse – kasutusalade täpsustamine detailplaneeringuga –
realiseerimine ning sellest tulenevalt katastriüksuste piiride ja sihtostarvete muutmine, samuti
Läänemere ranna ehituskeeluvööndi vähendamine ühe planeeringualal asuval kinnisasja piires
ning ehitusõiguse määramine elumaja ja abihoone püstitamiseks, samuti tehnovõrkude
paigutuse ning olulisemate arhitektuursete tingimuste määramine.
Forelli kinnistul (piirneb Lauri kinnistuga idasuunast) on detailplaneering realiseerunud, kuid
Riki kinnistul (piirneb Lauri kinnistuga põhjasuunast), kuhu on samuti planeeritud elamu- ja
abihoone rajamist, pole. Riki kinnistule hoonestuse rajamine eeldas seejuures
ehituskeeluvööndi vähendamist ning sellekohane ettepanek tehti. Keskkonnaamet on
12.10.2017 kirjaga nr 7-13/17/8226-5 ehituskeeluvööndi vähendamisega 45 m ulatuses
nõustunud. Keskkonnaamet leidis, et lähtuvalt ümbritsevast asustusest ning kalda kaitse
eesmärkidest on võimalik ehituskeeluvööndi vähendamine planeeringuga taotletud
hoonestusala ulatuses (ei ole ette näha negatiivse mõju ilmnemist ranna kaitse-eesmärkidele).
2.2 Tegevuspaiga lühikirjeldus paikkonna muude ja käesolevas kontekstis
asjakohaste aspektide järgselt
Käesolevas ptk-s antakse paikkonna kohta muud (sh teavet, mida juba ptk 2.1-s ei käsitletud)
ja käesoleva tegevuse kontekstis asjakohast teavet.
Maa- ja Ruumiameti mullastiku kaardirakenduse (2025) kohaselt esinevad vaadeldaval alal
valdavalt nõrgalt leetunud mullad (LkI) ja primitiivsed leedemullad (liivmuld; L0). Põhjavesi
on piirkonnas nõrgalt kaitstud (1:400 000 geoloogilise baaskaardi alusel) või kaitstud (1:50 000
geoloogilise baaskaardi alusel). Eesti pinnase radooniriski kaardi (2023) kohaselt on Viru-
Nigula vald omavalitsuse tasemel kõrge või väga kõrge radooniriskiga piirkond. Lähima
mõõtmispunkti andmetel (2012) esineb kavandatava tegevuse piirkonnas radoonirisk 10-30
kBq/m³, mis jääb normivahemikku.
Lähim siseriiklik kaitsealune objekt, III kaitsekategooria hänilane (Motacilla flava), asub
kinnistu piirist ligikaudu 12 m kaugusel ning lähimast kavandatavast hoonest (abihoone)
ligikaudu 40 m kaugusel. Hänilast ohustavaks teguriks on eelkõige (välitingimustes)
loomapidamise vähenemine ning heina- ja karjamaade võsastumine, mistõttu liigile sobilikud
elupaigad hävivad. Ligikaudu 176,5 m kaugusel kinnistust ja ligikaudu 316 m kaugusel
lähimast kavandatavast hoonest (abihoone) asub II kaitsekategooria hüüp (Botaurus stellaris),
kellele on peamiseks ohuteguriks pesitsuspaigana kasutatavate roostike kadumine. Teisi
siseriiklikke ega rahvusvahelisi kaitsealuseid loodusobjekte kavandatava tegevuse
lähipiirkonnas ei ole registreeritud.
11 Viru-Nigula vallas Mahu külas asuva Lauri kinnistu (90202:006:0069) DP kava KSH EH otsuse (KSH algatamine/mitte
algatamine) eelnõu vormistamise alusandmestik. Alkranel OÜ, 2025.
Kinnistul on registreeritud elupaigatüübid 6510 Aas-rebasesaba ja ürt-punanupuga niidud ning
6270* Liigirikkad niidud lubjavaesel mullal. Täpsem kirjeldus on toodud tabelis 1, vt ka joonist
4. Vastavate elupaikadega seonduvat (väljaspool kaitsealasid) reguleerib keskkonnavastutuse
seadus.
Lauri kinnistu ümbruses on neli töötavat olmevee puurkaevu - PRK0055122 (147 m),
PRK0073771 (110 m), PRK0003473 (192 m), PRK0052519 (68 m) – mis paiknevad kinnistust
68-192 m kaugusel. Viru-Nigula vallas asub kolm reovee purgimiskohta – Aseris, Viru-Nigulas
ja Kundas. Lauri kinnistule asub lähim Viru-Nigulas, ca 10 km kaugusel. Kinnistul asub või
seda läbib mitmeid Elektrilevi OÜ elektrirajatisi (vt joonis 5):
alla 1 kV elektriõhuliinid AMKA.3x70+95 ja AMKA.3x50+70;
elektriõhuliinid 1-20 kV (keskpingeliin) BLL-62;
ektrimaakaabelliinid AXMK.4x50, AXPK.4x50, AXPK.4x25;
viis elektriõhuliini mastitõmmitsat või tuge;
alajaam ja jaotusseade Lahe (Mahu) (Kunda).
Planeeringu kava alal asus pärandkultuuriobjekt Kaupluse koht Mahus (902:POE:001), kuid
hooned kinnistul on likvideeritud 2024. aastal. Lisaks on lähimateks pärandkultuuriobjektideks
Paadi-võrgukuurid (902:PKU:001; linnulennult ca 280 m kaugusel sadamaalal), Mahu sadam
(902:VLG:001; ca 440 m kaugusel sadamaalal) ning Nõukogude piirikaitse rajatis
(903:OKU:002; ca 650 m kaugusel kirdesuunas). Objektidest või nende esialgsetest
funktsionaalsustest on säilinud 50-90%.
Lauri kinnistu asub peaaegu täies ulatuses ranna ehituskeeluvööndis ning täies ulatuses ranna
piiranguvööndis (leiab kajastust ptk-s 1, vt ka joonist 3). Ulatuslik osa kinnistust asub seejuures
ka Unukse-Mahu kõrvalmaantee (tee nr 17159) kaitsevööndis (vt ka joonist 6).
Tabel 1. Elupaigatüübid Lauri kinnistul (EELIS, 01.05.2025)
Elupaigatüüp Pindala Kirjeldus
6510 Aas-
rebasesaba ja
ürt-
punanupuga
niidud
0,67 ha,
millest ca 0,3
ha
planeeringu-
alal
Elupaigatüüpi (niiske pärisaruniit, kultuuristatud (Paal)) mahuvad
vähesel määral kuni mõõdukalt väetatud rohumaad. Et väetamine
vähendab oluliselt liigirikkust, siis pole niisugustel niitudel Eestis
kaitseväärtust, kuid kohati võivad need olla olulised puhveraladena
muude väärtuslikumate elupaikade vahel ja ümber. Sellesse
elupaigatüüpi kuuluvad ka rohkem kui kümne aasta eest sööti
jäetud põllumaad, millel looduslik taimkate on enam-vähem
taastunud. Aas-rebasesaba ja ürt-punanupu kasvamist niidul pole
selle elupaiga määratlemisel Eestis ainumääravaks peetud.
6270*
Liigirikkad
niidud
lubjavaesel
mullal
1,44 ha,
millest ca 0,3
ha
planeeringu-
alal
(väljaspool
arendust)
Elupaigatüüpi (kuiv pärisaruniin (Paal)) on arvatud nii liigirohked
aruniidud lubjavaestel kuivadel või parasniisketel muldadel kui ka
liigirikkamad paluniidud. Eelmise elupaigatüübiga (6210)
võrreldes kasvavad selles toitainete suhtes vähem nõudlikud
taimeliigid. Taimkate on, nagu niitudel üldse, kujunenud pikaaegse
karjatamise või niitmise mõjul. Et see püsiks, tuleb jätkata
majandamist tavapärasel viisil, seejuures mitte väetades.
12 Viru-Nigula vallas Mahu külas asuva Lauri kinnistu (90202:006:0069) DP kava KSH EH otsuse (KSH algatamine/mitte
algatamine) eelnõu vormistamise alusandmestik. Alkranel OÜ, 2025.
Joonis 4. Elupaigatüübid Lauri kinnistul ja selle ümbruses, kus pruuniga on märgitud kavandatavad
hooned, kollasega katastriüksused ning punase, rohelise ja sinisega elupaigatüübid (alus: Maa- ja
Ruumiamet, 2025; EELIS, 01.05.2025)
Joonis 5. Lahe (Mahu/ Kunda) alajaam ja jaotusseade Lauri kinnistul ning kinnistut läbivad õhuliinid
(väljavõte Google Mapsist, mai 2025)
13 Viru-Nigula vallas Mahu külas asuva Lauri kinnistu (90202:006:0069) DP kava KSH EH otsuse (KSH algatamine/mitte
algatamine) eelnõu vormistamise alusandmestik. Alkranel OÜ, 2025.
Joonis 6. Tee kaitsevööndi mõjuala Lauri kinnistul (Maa- ja Ruumiamet, 2025)
14 Viru-Nigula vallas Mahu külas asuva Lauri kinnistu (90202:006:0069) DP kava KSH EH otsuse (KSH algatamine/mitte
algatamine) eelnõu vormistamise alusandmestik. Alkranel OÜ, 2025.
3. Tegevusega eeldatavalt kaasneva mõju prognoos ja ettepanekud
edaspidiseks ning KSH vajalikkuse määramine
Ptk on jaotatud erinevateks alamosadeks lihtsustamaks info menetlemist. Alljärgnevad ptk-d
näitavad, kas ja millised faktorid võivad oluliseks kujuneda KSH algatamisel või mitte
algatamisel. Eelhinnangu koostamisel ehk planeerimisdokumendi kava mõjude kaalutlemisel
arvestatakse (alus: KeHJS § 33 lg 3-5 ning Kutsar, 2015/2018) järgnevaid aspekte:
1. missugusel määral loob strateegiline planeerimisdokument aluse kavandatavatele
tegevustele, lähtudes nende asukohast, iseloomust ja elluviimise tingimustest või
eraldatavatest vahenditest;
2. missugusel määral mõjutab strateegiline planeerimisdokument teisi strateegilisi
planeerimisdokumente, arvestades nende kehtestamise tasandit;
3. strateegilise planeerimisdokumendi asjakohasus ja olulisus keskkonnakaalutluste
integreerimisel teistesse valdkondadesse;
4. strateegilise planeerimisdokumendi, sh jäätmekäitluse või veekaitsega seotud
planeerimisdokumendi tähtsus Euroopa Liidu keskkonnaalaste õigusaktide nõuete
ülevõtmisel;
5. strateegilise planeerimisdokumendi elluviimisega seonduda võivad
keskkonnaprobleemid (arvestades mõju suurust ja ruumilist ulatust ning võimalikkust,
kestvust, sagedust ja pöörduvust, sh kumulatiivsust ning õnnetuste esinemise
võimalikkust).
Alljärgnevates peatükkides (3.1 - 3.5) on eelnevalt esitatud loetelu täpsemalt lahti kirjutatud.
Hinnangud on antud, arvestades nii otsese kui ka kaudse mõju suurust ja ruumilist ulatust (nt
geograafiline või mõjutatavate (inimesed vm) hulk) ning võimalikkust, tugevust, kestvust,
sagedust ja pöörduvust, sh kumulatiivsust ja koosmõju, samuti ka õnnetuste esinemise
võimalikkust (ka alad, kus õigusaktidega kehtestatud nõudeid on ületatud või võidakse
ületada). Tegevuse kava elluviimisega seotud olulised keskkonnaprobleemid ehk ebasoodsad
mõjud (koos muude mõjualas toimuvate ja/või planeeritavate tegevustega) ja mõjude
(ebasoodne olustik) tõhusa ennetamise, vältimise, vähendamise ja leevendamise täiendavad
võimalused ongi nende fikseerimisel esitatud ptk 3.1 - 3.5 (katab ka KeHJS § 33 lg 2 nimetatut,
sh p 4). Ptk 3.6 võtab kokku KSH vajalikkuse lõpphinnangu (käesoleva töö põhjal) ja annab
suuniseid lõpliku KSH otsuse (algatada või mitte) eelnõu osas seisukohtade küsimiseks.
3.1 Missugusel määral loob strateegiline planeerimisdokument aluse
kavandatavale tegevusele, lähtudes nende asukohast, iseloomust ja
elluviimise tingimustest või eraldatavatest vahenditest
DP kava ala asub Lauri kinnistul (90202:006:0069; elamumaa 100%; pindala 0,9 ha) Mahu
külas Viru-Nigula vallas Lääne-Viru maakonnas. Maakonnaplaneeringu kohaselt kuulub Mahu
küla II tasandi asustuse arengualasse (A2) – kohalik sisemiste kasvuvõimalustega keskus, mille
ruumiline areng toimub olemasolevat asustusstruktuuri, ajaloolis-kultuurilisi ja looduslikke
tingimusi järgides. DP kava ala piirneb idasuunast elamumaaga (Forelli, 90202:006:0070),
läänesuunast Unukse-Mahu kõrvalmaanteega (tee nr 17159), ülejäänud DP kava ala
ümbritsevad kinnistud on aga hoonestamata maatulundusmaad. Lauri kinnistul paiknesid
varem Mahu müügikiosk, heinaküün ja abihoone, mis aga lammutati 2024. aastal. Kavandatava
tegevuste asetus ning suhestumine muu olemasoleva ja teadaoleva maakasutusega ei loo
vastuolusid kõrgemates strateegilistes dokumentides (vt ka eelhinnangu ptk 2.1) viidatud
väärtustega (siinkohal eelkõige väärtuslik maastik ning miljööväärtuslik ala) ehk nende
15 Viru-Nigula vallas Mahu külas asuva Lauri kinnistu (90202:006:0069) DP kava KSH EH otsuse (KSH algatamine/mitte
algatamine) eelnõu vormistamise alusandmestik. Alkranel OÜ, 2025.
funktsioonide edasise jätkusuutlikkuse tagamisega. Ranna ehituskeeluvööndi käsitlus on
toodud ptk-s 3.5.5.
Tuginedes ümbritsevale maakasutuslikule situatsioonile, ptk-s 2.1 toodud strateegilistele
planeerimis- ja arengudokumentidele ning DP kavaga kavandatava ja paikkonna kirjeldustele
(ptk 1 ja 2.2), ei saa järeldada, et tegemist oleks arendusega, mis ei sobiks oma iseloomult
vastavasse piirkonda ega vajaks ebaproportsionaalseid vahendeid planeeritava elluviimiseks
või haldamiseks.
3.2 Missugusel määral mõjutab strateegiline planeerimisdokument teisi
strateegilisi planeerimisdokumente, arvestades nende kehtestamise
tasandit
DP kava eesmärgid järgivad ptk-s 2.1 esile toodud planeerimis- ja arengudokumentide
põhimõttelisi arengusuundi. Kavandatav tegevus ei takista teiste ümbruskonna kinnistute senist
maakasutust ega loo eeldusi negatiivse olustiku tekkeks, lähtudes ka ptk 3.1 esitatud suunistest.
Teadaolevalt puuduvad sellised strateegilised kavad, mille elluviimist kavandatav tegevus
võiks eelkõige negatiivselt mõjutada.
DP kava loob selle edasisel võimalikul menetlusel (DP menetlusena) juriidiliselt korrektsed
seosed ka kõrgemate strateegiliste dokumentidega/arengudokumentidega (mh nende
korraliseks üle vaatamiseks või tulevaseks ajakohastamiseks (asjakohane sisend)) ning
võimaldab menetleda tegevuste elluviimiseks vajalikke tegevuslubasid piisava täpsusastmega.
3.3 Strateegilise planeerimisdokumendi asjakohasus ja olulisus
keskkonnakaalutluste integreerimisel teistesse valdkondadesse
Detailplaneeringu kava edasine menetlus (DP algatamise järgselt) on eelnevate alampeatükkide
alusel asjakohane vastavas kohas. DP menetlustasandi puhul puuduvad olulised seosed
keskkonnakaalutluste integreerimisel teistesse valdkondadesse.
DP protsessi tasandit arvestades ei ole DP kava või sellele järgneda võiv DP menetlus otseseks
vahendiks nt riiklike keskkonnakaalutluste muutmisel. Samas arvestaks planeerimise protsess
(DP menetluse algatamisel) riiklike normatiividega, mis tulenevad keskkonnakaalutlustest. DP
edasise menetluse käik võimaldab mh tulevikus vastavaid teisi kavasid või dokumente
ajakohastada teemakohase (tegevuse toimimine vastavas asupaigas) teabega (nt vastavate
kavade korraliste ülevaatuste perioodidel). See tähendab, et näiteks kõrgemates strateegilistes
dokumentides on võimalik lähtuda tulevaste otsuste tegemisel (sh keskkonnakaalutluste
edasisel integreerimisel) aktuaalsest teabest ja/või situatsioonist.
3.4 Strateegilise planeerimisdokumendi, sh jäätmekäitluse või veekaitsega
seotud planeerimisdokumendi tähtsus Euroopa Liidu keskkonnaalaste
õigusaktide nõuete ülevõtmisel
Alampeatüki pealkirjast lähtuvalt – vastava võimaliku DP menetlus ei ole otseselt seotud
jäätmekäitluse või veekaitsega ega Euroopa Liidu keskkonnaalaste õigusaktide nõuete
ülevõtmisega. Küll aga peab arvestama ja ka arvestab (läbi õiguslikult paika pandud DP
koostamisprotsessi) käesolev DP protsess (DP menetluse algatamisel) riiklike normatiividega
16 Viru-Nigula vallas Mahu külas asuva Lauri kinnistu (90202:006:0069) DP kava KSH EH otsuse (KSH algatamine/mitte
algatamine) eelnõu vormistamise alusandmestik. Alkranel OÜ, 2025.
(kujundatud tulenevalt EL nõuetest), toetudes sh ptk 1, 2 ja 3 (ptk-d suunistega DP menetluse
protsessi) ning Eesti riigi õigusaktide regulatsioonile ja raamistikule.
3.5 Strateegilise planeerimisdokumendi elluviimisega seotud
keskkonnaprobleemid (arvestades mõju suurust ja ruumilist ulatust ning
võimalikkust, kestvust, sagedust ja pöörduvust, sh kumulatiivsust ning
õnnetuste esinemise võimalikkust)
Käesolev peatükk jaotub omakorda üheksaks alampeatükiks. Vastavad ptk-d hõlmavad mh
järgnevaid teemasid (eraldiseisvalt või läbivalt):
mõju maastikule, mullale ja pinnasele, veestikule (sh põhjavesi), õhule ning kliimale
(sh oht keskkonnale);
mõju (oht) inimese tervisele ning heaolule (sh geograafiline ala ja eeldatavalt mõjutatav
elanikkond);
mõjutatava ala väärtus ja tundlikkus, sh looduslikud iseärasused, kultuuripärand ja
intensiivne maakasutus;
mõju kaitstavatele loodusobjektidele ja Natura 2000 võrgustiku alale;
piiriülene mõju ja katastroofid.
3.5.1 Maa ja maakasutus
DP kava ala asub Lauri kinnistul (90202:006:0069; elamumaa 100%; pindala 0,9 ha) Mahu
külas Viru-Nigula vallas Lääne-Viru maakonnas, vt ptk 1, 2 ja 3.1. Lääne-Viru
maakonnaplaneeringus käsitletakse eraldi piirkonnana maakonna rannikuala, kuna tegemist on
atraktiivse puhkepiirkonnaga, kuhu on ajalooliselt rajatud ja kavandatakse ka edaspidi
hooajaliselt kasutatavaid suvekodusid rajada. Mahu küla, kus asub ka kavandatava tegevusega
hõlmatud Lauri kinnistu, kuulub II tasandi asustuse arengualasse (A2) – kohalik sisemiste
kasvuvõimalustega keskus, mille ruumiline areng toimub olemasolevat asustusstruktuuri,
ajaloolis-kultuurilisi ja looduslikke tingimusi järgides. See on linnalisele asulale omaste
tunnustega keskus, kus on piirkondlikult kõige mitmekülgsemad ruumilise arengu eeldused ja
võimalused ning kuhu on piirkondlikult koondunud teenused. Maakonnaplaneeringus on
toodud arenguala üldsuunad ja -tingimused, millest kavandatavale tegevusele kohaldub üks:
säilitada olemasolev asustusstruktuur ning hoonestusstruktuur, uute hoonete kavandamisel
lähtuda olemasolevast hoonestustihedusest ja –struktuurist (miljööväärtuslik hoonestusala).
Lisaks on Mahu küla keskmise suurusega puhkekeskus (P2), mis on seotud kindlate
huviväärsustega (Mahu väikesadam, puhke-eeldustega rannaalad, supluseks sobivad kohad)
antud keskuse teeninduspiirkonnas. Lääne-Virumaa maakonnaplaneeringus „Lääne-Viru
maakonna rannikuala“ (2011) toodud ruumilise arengu suundadest ükski ei kohaldu Lauri
kinnistul kavandatavale tegevusele ega piira seda.
Üldplaneeringu kohaselt asub kavandatava tegevusega hõlmatud Lauri kinnistu reserveeritud
elamualal E5, millele on seatud maakasutus- ja ehitustingimused, seejuures on toodud, et
minimaalne maaüksuse suurus, millele antakse ehitusõigus on 3000 m². Koostatava
üldplaneeringuga on seatud valla ruumilised arengueesmärgid, sh olemasoleva ehitatud
keskkonna tihendamise või taaskasutusele võtmise eelistamine, olemasoleva taristu
kasutamine uute hoonestamata alade kasutusele võtmise asemel.
Kavandatava tegevuse tulemusel ei muutuks senine maakasutus ning arvestades asjaolu, et
vaadeldaval alal on eelnevalt hooned asunud, on kavandatavad hooned piirkonda sobituvad.
17 Viru-Nigula vallas Mahu külas asuva Lauri kinnistu (90202:006:0069) DP kava KSH EH otsuse (KSH algatamine/mitte
algatamine) eelnõu vormistamise alusandmestik. Alkranel OÜ, 2025.
Kokkuvõttes ei tuvastatud olulise negatiivse mõju eelduseid ja KSH protsessi algatamise
vajadust.
3.5.2 Maastik (sh pinnavormid)
Kavandatav tegevus asub I klassi (kõige väärtuslikum, riikliku tähtsusega ala) Letipea-Mahu
väärtuslikul maastikul. Üldplaneeringu kohaselt tuleb väärtuslikel maastikel tähelepanu
pöörata sellele, et säiliks alade omapära, nende looduslike motiivide ja vormide väljakujunenud
suhe. Vältida tuleb kõiki omaduselt või väljanägemiselt piirkonnale võõraid elemente. DP kava
puhul (mh DP menetluse algatamise järgselt) ei ole alust eeldada, et ei saaks järgida
maakonnaplaneeringu suuniseid maastike väärtuste (vt ka eelhinnangu ptk 2.1) säilitamiseks.
Kinnistuga piirnev Unukse-Mahu kõrvalmaantee (nr 17159) on kantud kehtivasse
üldplaneeringusse kauni teelõiguna. Üldplaneeringuga tehakse ettepanek maastikuesteetilistel
põhjustel vältida tee õgvendamist ja mustkatte alla viimist. Kavandatav tegevus ei seostu
teetöödega.
Kehtiva ja koostatava üldplaneeringute kohaselt asub Lauri kinnistu Mahu rannaküla
miljööväärtuslikul alal, mis on kohaliku tasandi kaitsealune piirkond, mille terviklik miljöö
kuulub säilitamisele oma ajalooliselt väljakujunenud tänavavõrgu, haljastuse, hoonestusviisi,
ühtse ja omanäolise arhitektuuri või muu avaliku huvi tõttu. Ala ilme säilitamiseks on määratud
tingimused, mis tulenevad piirkonna ajaloolis- kultuurilisest eripärast:
traditsioonilise külamaastiku üldmulje säilimiseks võib ehitada vaid maa-arhitektuurile
iseloomulikke viilkatusega ühe- kuni kahekorruselisi hooneid;
maastike ja (mere)vaadete avatuse tagamiseks ei tohi rajada vaateid sulgevaid
piirdeaedasid. Sobilikud on nt talumaastikule omased lattaiad, roigasaiad vms.
DP kava puhul (mh DP menetluse algatamise järgselt) ei ole alust eeldada, et ei saaks järgida
üldplaneeringu eelnõus seatud üldiseid tingimusi (vt ka eelhinnangu ptk 2.1) miljööväärtusliku
ala säilitamiseks ja kasutamiseks.
Kokkuvõttes ei tuvastatud olulise negatiivse mõju eelduseid ja KSH protsessi algatamise
vajadust, kuid eelneva alusel seab KSH EH koostaja järgnevad täiendavad
tingimused/suunised (suunamaks võimalike menetluste efektiivsemat kulgemist), mida
järgida edasistes tegevustest (planeerimisprotsessi algatamisele järgnevalt):
Traditsioonilise külamaastiku üldmulje säilimiseks võib ehitada vaid maa-
arhitektuurile iseloomulikke viilkatusega ühe- kuni kahekorruselisi hooneid;
Maastike ja (mere)vaadete avatuse tagamiseks ei tohi rajada vaateid sulgevaid
piirdeaedasid. Sobilikud on nt talumaastikule omased lattaiad, roigasaiad vms.
3.5.3 Maavarade kasutus
DP kava ala arendamisel kasutatakse maavarasid eelkõige ehitustegevuse käigus. Teadaolevalt
ei kasutata maavarasid mahus, mis võiks lähipiirkonna või regiooni maavarade kasutamise
võimalusi (nt muude objektide arendamisel) laiemalt negatiivselt mõjutada. Kokkuvõtvalt ei
tuvastatud olulise negatiivse mõju eelduseid ja KSH protsessi algatamise vajadust.
18 Viru-Nigula vallas Mahu külas asuva Lauri kinnistu (90202:006:0069) DP kava KSH EH otsuse (KSH algatamine/mitte
algatamine) eelnõu vormistamise alusandmestik. Alkranel OÜ, 2025.
3.5.4 Muld ja pinnas, ressursikasutus (sh energiakasutus), jäägid ja heited ning
jäätmeteke
DP kava alal asuv mullastik ei ole kavandatavale tegevusele piiranguid seadev ning tegevusest
ei nähtu olulisi ohte vastavatele ressurssidele või neist sõltuvatele looduslikele aspektidele. Ptk
2.2 põhjal on vastavas piirkonnas looduslik radooniriski oht 10-30 kBq/m³, madal (st puuduks
kohustus tingimata radoonitaset mõõta hiljemalt enne projekteerimist). Edasiste etappide
elluviimisel (hiljemalt projekteerimise faasis) järgitaks ka kehtivaid õigusakte – mh VeeS § 188
lg 1 p 6 ning määruseid „Nõuded reovee puhastamise ning heit-, sademe-, kaevandus-, karjääri-
ja jahutusvee suublasse juhtimise kohta, nõuetele vastavuse hindamise meetmed ning
saasteainesisalduse piirväärtused“ ja „Kanalisatsiooniehitise planeerimise, ehitamise ja
kasutamise nõuded ning kanalisatsiooniehitise kuja täpsustatud ulatus“ (tingimusi eraldi
asjakohase ptk lõpus eraldi üle ei korrata). Seega ei ohustata ka paikkonna veekogumeid (vt
ptk 2.1).
Kavandatav tegevus ei mõjuta ressursikasutuse (sh energiakasutuse), jääkide, heite ning
jäätmetekke teemavaldkondadega seotud aspekte negatiivselt. Tegevuse käigus ei teki
jäätmeid, mille reeglitepäraseks käitlemiseks ei oleks ressursse või toimivaid lahendusi.
Kokkuvõtvalt ei tuvastatud olulise negatiivse mõju eelduseid ja KSH protsessi algatamise
vajadust.
3.5.5 Märgalad, jõeäärsed alad, jõesuudmed, rannad ja/või kaldad ning veestik
(sh põhjavesi (veeressurss) ja merekeskkond), sh oht keskkonnale
Märgalasid, jõe ja vooluveekogudega seostatavaid alasid DP kava alal ei asu (vt ka ptk 1 - 2).
Veestiku ohustatust heidete temaatikast on kajastatud ptk 2.1 ja 3.5.4. Põhjavee ressurssi või
üldist kvaliteeti vastavavasse piirkonda (sh ptk 2.2 teabe alusel) ühepere elamu kavandamine
ohtu ei sea (koostatav ÜP soovitab siiski kaaluda puurkaevude ühiskasutatavust). Vähem kui
50 m kaugusel Lauri kinnistu piirist asub korduva üleujutusala piir, millele kehtiva
seadusandluse järgi lisatakse ranna piiranguvööndi laius 200 meetrit ning ehituskeeluvööndi
laius 100 m (LKS § 35 lg 4, § 37 lg 1 p 1, § 38 lg 1 p 2). Seega asub kehtiva seadusandluse
kohaselt Lauri kinnistu peaaegu täies ulatuses ranna ehituskeeluvööndis (vt ka ptk 1).
Looduskaitseseaduse § 40 lg 1 kohaselt võib ranna ehituskeeluvööndit vähendada arvestades
ranna kaitse eesmärke ning lähtudes taimestikust, reljeefist, kõlvikute ja kinnisasjade piiridest,
olemasolevast teede- ja tehnovõrgust ning väljakujunenud asustusest. Sama seaduse § 34
kohaselt on ranna kaitse eesmärgiks rannal asuvate looduskoosluste säilitamine,
inimtegevusest lähtuva kahjuliku mõju piiramine, ranna eripära arvestava asustuse suunamine
ning seal vaba liikumise ja juurdepääsu tagamine. Kavandatavad elu- ja abihoone asub täies
ulatuses veekogu ehituskeeluvööndis ning kavandatava tegevuse elluviimisel on vaja
analüüsida ehituskeeluvööndi vähendamist ca 45 m ulatuses ida-läänesuunaliselt (põhja-
lõunasuunaliselt vähendamise vajadus minimaalne (kuni 5 m (hoonestuse alas)) või puudub
üldse). Järgnevalt on esitatud looduskaitseseaduse § 40 lg 1 ja § 34 teemade (ranna kaitse
eesmärkide suhestumine rannal asuvate looduskoosluste säilitamise, inimtegevusest lähtuva
kahjuliku mõju piiramise, ranna eripära arvestava asustuse suunamise ning seal vaba liikumise
ja juurdepääsu tagamise) eelanalüüs. Eelanalüüsitud teemavaldkondade järgselt on toodud ka
koondjäreldus (tegevuse kaalutavuse osas LKS § 40 lg 1 mõistes).
19 Viru-Nigula vallas Mahu külas asuva Lauri kinnistu (90202:006:0069) DP kava KSH EH otsuse (KSH algatamine/mitte
algatamine) eelnõu vormistamise alusandmestik. Alkranel OÜ, 2025.
Rannal asuvate looduskoosluste säilitamine – Lauri kinnistule kavandatakse elu- ja abihoone
ehitamist, seejuures jäävad mõlemad hooned korduva üleujutusala piirile lisanduva 100 m
laiuse ehituskeeluvööndi sisse. Ranna ehituskeeluvööndi ulatuse vähendamisel väärtuslikul
maastikul peab mh arvestama väärtuslike maastike säilimise eesmärke. Lähtuda tuleb
kohapealsetest looduslikest iseärasustest, üleujutusohust ning maastikulistest ja looduslikest
väärtustest. DP kava alale endale üleujutusoht ei laiene (vähemalt 60 m ja kaugemal).
Letipea-Mahu väärtusliku maastiku kaitse-eesmärgid on seotud ala koosseisu jäävate Letipea
maastikukaitseala ning Mahu-Rannametsa looduskaitseala kaitse-eesmärkidega. Kavandatav
tegevus ei asu Letipea maastikukaitsealal ega Mahu-Rannametsa looduskaitsealal, mistõttu ei
mõjuta ranna ehituskeeluvööndi vähendamine väärtusliku maastiku säilimise eeldusi. Elamu ja
selle abihoone teenindustee hõlmaks osaliselt elupaika aas-rebasesaba ja ürt-punanupuga niitu
(6510), millel pole otseselt Eestis kaitseväärtust ning elupaigatüübi säilivat osa (DP alal ja
ümbruses) jääb piisavalt – toetamaks üldist elurikkust ranna vööndis (elupaik jätkub ka nt
Forelli (elamuga) kinnistul). Planeerimisprotsessi läbiviimisel (protsessi algatamisel)
täpsustuvad ehitusalade mahud ja tingimused, mille alusel on asjakohase taotluse esitamisel
(kohaliku omavalitsuse poolt) Keskkonnaametil võimalik hinnata lõplikult looduskoosluste
säilimise eelduste asjakohasust.
Reljeef – Maa- ja Ruumiameti (2025) kohaselt asub Lauri kinnistu ca 2,5-5,8 m kõrgusel
merepinnast. Ala on valdavalt tasane, esineb üks kõrgem punkt kavandatavatest hoonetest
idasuunas. Reljeefi ei ole kavas muuta määral, mis seaks ohtu ranna kaitse eesmärkide järgmise
(mh suurendaks ohtu erosiooni tegurite esinemisele). Planeerimisprotsessi läbiviimisel
(protsessi algatamisel) täpsustuvad ehitusalade mahud ja tingimused, mille alusel on
asjakohase taotluse esitamisel (kohaliku omavalitsuse poolt) Keskkonnaametil võimalik
hinnata lõplikult reljeefi mõjutamise eelduste asjakohasust.
Kõlvikute ja kinnisasjade piirid – kinnistul asuvad rohumaa ja metsa kõlvikud, seejuures
kavandatavad hooned on plaanis rajada olemasolevale rohumaale. Peamine kõlvikute võimalik
muutus on haljastuse asendumine hoonestuse ja infrastruktuuriga. Kinnisasjade piirid ei ole
kavandatava tegevuse elluviimise eelduseid takistavateks asjaoludeks. Planeerimisprotsessi
läbiviimisel (protsessi algatamisel) täpsustuvad ehitusalade mahud ja tingimused, mille alusel
on asjakohase taotluse esitamisel (kohaliku omavalitsuse poolt) Keskkonnaametil võimalik
hinnata lõplikult kõlvikute ja kinnisasjade piiridega seotud aspektide mõjutamise eelduste
asjakohasust.
Olemasolevad teed ja tehnovõrgud – Lauri kinnistu piirneb Unukse-Mahu (tee nr 17159)
kõrvalmaanteega, kinnistul asuvad või seda läbivad mitmed elektrirajatised (alla 1 kV
elektriõhuliinid AMKA.3x70+95 ja AMKA.3x50+70; elektriõhuliinid 1-20 kV (keskpingeliin)
BLL-62; ektrimaakaabelliinid AXMK.4x50, AXPK.4x50, AXPK.4x25; viis elektriõhuliini
mastitõmmitsat või tuge; alajaam ja jaotusseade Lahe (Mahu: Kunda). St eraldi ja täiendavalt
vastavaid teid / tehnorajatisi maaüksuse juurde rajada ei ole vaja. Planeerimisprotsessi
läbiviimisel (protsessi algatamisel) täpsustuvad arendustingimused, mille alusel on asjakohase
taotluse esitamisel (kohaliku omavalitsuse poolt) Keskkonnaametil võimalik hinnata lõplikult
olemasolevate teede ja tehnovõrkudega seotud aspektide mõjutamise eelduste asjakohasust.
Väljakujunenud asustus – kavandatavat tegevust planeeritakse maakonnaplaneeringu
kohaselt II tasandi asustuse arengualasse ning kehtiva üldplaneeringu kohaselt reserveeritud
elamualale E5, millest järeldub, et kavandatav tegevus sobitub piirkonda. DP kavaga alast
põhja suunda jääb ka kinnistu, millele on varasemalt lubatud hoonestus, tulenevalt ranna kaitse-
20 Viru-Nigula vallas Mahu külas asuva Lauri kinnistu (90202:006:0069) DP kava KSH EH otsuse (KSH algatamine/mitte
algatamine) eelnõu vormistamise alusandmestik. Alkranel OÜ, 2025.
eesmärkide mitte mõjutamisest (vt ptk 2.1). Kumuleeruvaid mõjusid, mis välistaksid DP kava
arendust, siinkohal ei tuvastatud. Planeerimisprotsessi läbiviimisel (protsessi algatamisel)
täpsustuvad arendustingimused, mille alusel on asjakohase taotluse esitamisel (kohaliku
omavalitsuse poolt) Keskkonnaametil võimalik hinnata lõplikult väljakujunenud asustusega
seotud aspektide mõjutamise eelduste asjakohasust.
Vaba liikumise ja juurdepääsu tagamine – juurdepääsu tagamise osas kohanduvad eelnevalt
EKV eelanalüüsi alamjaotises „Olemasolevad teed ja tehnovõrgud“ esitatud järeldused. Lauri
kinnistule hoonete rajamisega ei piirata vaba liikumist rannas ega takistata rannale juurdepääsu
(mh üleujutusriske arvestavalt). Seejuures jääb kinnistupiir rannajoonest ca 70 m kaugusele.
Planeerimisprotsessi läbiviimisel (protsessi algatamisel) täpsustuvad arendustingimused, mille
alusel on asjakohase taotluse esitamisel (kohaliku omavalitsuse poolt) Keskkonnaametil
võimalik hinnata lõplikult vaba liikumise ja juurdepääsu tagamisega seotud aspektide
mõjutamise eelduste asjakohasust.
Koondkokkuvõte – looduskaitseseaduse § 40 lg 1 järgselt eelanalüüsitud teemavaldkonnad ei
andnud ühelgi juhul tegevusi välistavat vastet. Samas juba ehituskeeluvööndi vähendamise
taotlemine peab olema planeerimisprotsessis (selle algatamisel) kohaliku omavalitsuse poolt
(LKS § 40 lg 4) põhjendatud (nt ülejäänud tegevuse terviklikkuse tagamiseks hädavajalikkuse
korral). Elamuhoone asukohta on võimalik muuta ning nihutada seejuures ranna
ehituskeeluvööndist väljapoole, kuid kehtiva seadusandluse kohaselt jäävad siiski mõlemad
hooned korduva üleujutusalale liituvasse ehituskeeluvööndisse. 2025. a juuni kuus kehtiva
õiguskorra alusel kujundab EKV vähendamise osas lõpliku seisukoha
planeerimisprotsessi algatamise järgselt planeerimisprotsessis juba kohalik omavalitsus
(EKV vähendamise taotluse esitamise osas) ning Keskkonnaamet (asjakohase taotluse
läbivaatamisel; lähtuvalt LKS seatud parameetritest), kelle pädevuses on lõplikult
hinnata EKV vähendamise potentsiaalsust.
Kokkuvõtvalt ei tuvastatud olulise negatiivse mõju eelduseid ja KSH protsessi algatamise
vajadust. Käsitletud ptk-s esitatu tõttu kaaluda samas edaspidi järgnevat
(tingimused/suunised, mida järgida edasistes tegevustes, tagamaks jätkuvate/tulevaste
protsesside efektiivsemat korraldust):
DP protsessis (peale algatamist) analüüsida üle, kas arendusala veevarustust on
võimalik tagada mõne olemasoleva puurkaevu baasil. Kui see pole võimalik, siis
kavandada DP alale eraldiseisev ja kehtivatele nõuetele vastav puurkaev.
3.5.6 Õhk ja kliima (sh oht keskkonnale)
Analüüsitud kavandataval tegevusel, lähtuvalt selle iseloomust ja mahust, puuduvad olulise
negatiivse mõju eeldused õhule ja kliimale.
3.5.7 Looduslik mitmekesisus (loomastik, taimestik, metsad) ja kaitstavad
loodusobjektid
DP kava ala looduslikke eripärasid ja elupaigatüüpe käsitleti juba ptk 3.5.5. Lähim siseriiklik
kaitsealune objekt, III kaitsekategooria hänilane (Motacilla flava), asub kinnistu piirist
ligikaudu 12 m kaugusel ning lähimast kavandatavast hoonest (abihoone) ligikaudu 40 m
kaugusel. Hänilast ohustavaks teguriks on eelkõige (välitingimustes) loomapidamise
vähenemine ning heina- ja karjamaade võsastumine, mistõttu liigile sobilikud elupaigad
hävivad. Ligikaudu 176,5 m kaugusel kinnistust ja ligikaudu 316 m kaugusel lähimast
21 Viru-Nigula vallas Mahu külas asuva Lauri kinnistu (90202:006:0069) DP kava KSH EH otsuse (KSH algatamine/mitte
algatamine) eelnõu vormistamise alusandmestik. Alkranel OÜ, 2025.
kavandatavast hoonest (abihoone) asub II kaitsekategooria hüüp (Botaurus stellaris), kellele
on peamiseks ohuteguriks pesitsuspaigana kasutatavate roostike kadumine. Teisi siseriiklikke
ega rahvusvahelisi kaitsealuseid loodusobjekte kavandatava tegevuse lähipiirkonnas ei ole
registreeritud. Lähtuvalt kavandatava tegevuse iseloomust ning lähimate kaitsealuste
objektide ohuteguritest, pole kavandatava tegevuse realiseerimisega olulise ebasoodsa
mõju esinemist liikidele ette näha.
Kokkuvõtteks ei tuvastatud olulise negatiivse mõju eelduseid ja KSH protsessi algatamise
vajadust.
3.5.8 Elanikkond (sh tiheasustusalad), inimese tervis, heaolu ja vara (sh
geograafiline ala ja eeldatavalt mõjutatav elanikkond) ning kultuuripärand
ja arheoloogilised väärtused, mh müra, vibratsioon, valgus, soojus, kiirgus
ja lõhn
DP kava ala asub Lauri kinnistul (90202:006:0069; elamumaa 100%; pindala 0,9 ha) Mahu
külas Viru-Nigula vallas Lääne-Viru maakonnas (hajaasustuses), vt ptk 1, 2 ja 3.1. Kavandatava
tegevuste asetus ning suhestumine muu olemasoleva ja teadaoleva maakasutusega ei tekita
teadaolevalt vastuolusid ümbruskonna maakasutusega (vt ka ptk 3.1 ja 3.5.1).
DP kava ala jääb väljaspoole arheoloogiatundliku ala piiri. Muinsusväärtuslikku
kultuuripärandit alal ja selle vahetuse ümbruses ei ole. Planeeringu kava ümbruskonnas on
säilinud pärandkultuuriobjektideks Paadi-võrgukuurid (902:PKU:001; linnulennult ca 280 m
kaugusel sadamaalal), Mahu sadam (902:VLG:001; ca 440 m kaugusel sadamaalal) ning
Nõukogude piirikaitse rajatis (903:OKU:002; ca 650 m kaugusel kirdesuunas). Objektidest või
nende esialgsetest funktsionaalsustest on säilinud 50-90%. Tegevusel ei ole nende objektide
säilimisele ja/või kasutamise eeldustele negatiivseid mõjusid.
DP kavaga hõlmatud maa-alast on ulatuslik osa ning kavandatav abihoone Unukse-Mahu
kõrvalmaantee (tee nr 17159) kaitsevööndis. Kehtivas üldplaneeringus on toonitatud, et tee
kaitsevööndis on tee omaniku nõusolekuta keelatud ehitada nähtavust piiravaid hooneid.
Arvestades aga kõrvalhoone paiknemist maantee suhtes, ei takista see nähtavust alaga piirneval
kõrvalmaanteel liiklejatele. Kinnistuga piirneva Unukse-Mahu kõrvalmaantee (nr 17159) äärde
on üldplaneeringu eelnõus märgitud planeeritav jalg- ja jalgrattatee, kuid pole teada, et
kummale poole teed kergliiklusteed soovitakse rajada. Tee kaitsevööndis asuv kõrvalhoone
asub ca 16 m kaugusel maanteest ning kui kergliiklustee kavandatakse ka DP arendusala
poolsesse osasse, siis ei ole eeldusi objektide vaheliseks konfliktiks, mis omakorda piiraks
objektide funktsionaalset kasutust.
Unukse-Mahu (tee nr 17159) kõrvalmaantee aasta keskmine ööpäevane liiklus oli 2024. aasta
seisuga 191 autot, millest 99% moodustasid sõidu- ja pakiautod, ning 1% autorongid
Kavandatava tegevuse elluviimisel puudub seos (tulenevalt tegevusest, maanteest vms
ümbritsevast) müra, vibratsiooni, valguse, soojuse, kiirguse ja lõhnaga, mistõttu puuduvad ka
negatiivse mõju eeldused.
Kokkuvõtteks ei tuvastatud olulise negatiivse mõju eelduseid ja KSH protsessi algatamise
vajadust.
22 Viru-Nigula vallas Mahu külas asuva Lauri kinnistu (90202:006:0069) DP kava KSH EH otsuse (KSH algatamine/mitte
algatamine) eelnõu vormistamise alusandmestik. Alkranel OÜ, 2025.
3.5.9 Suurõnnetuse, katastroofi ning piiriülesuse aspektid
Analüüsitud kavandatava tegevusega ei kaasne ohtlikke olukordi (suurõnnetusi/katastroofe).
Seega ei lisa kavandatav tegevus täiendavaid ohtusid tavapärasesse keskkonda. Planeeringu
kava võimaliku elluviimisega ei kaasne ka eeldusi negatiivse riigipiiriülese mõju osas.
Kokkuvõtteks ei tuvastatud olulise negatiivse mõju eelduseid ja KSH protsessi algatamise
vajadust.
3.6 KSH algatamise vajalikkus ning seisukohtade küsimise suunised
Lähtudes ptk-des 3.1 – 3.5 esitatud informatsioonist, ei ole olulise negatiivse keskkonnamõju
avaldumist strateegilise dokumendi koostamisel ja rakendamisel ette näha. Eeltoodu alusel
asub Alkranel OÜ tööga seotud kollektiiv seisukohale, et kohalikul omavalitsusel ei ole
vajadust KSH protsessi algatada. Kavandatava tegevuse elluviimisel on võimalik rakendada
ptk-des 3.5.2 ja 3.5.5 välja toodud tingimusi/suuniseid (eeskätt riskide ilmnemise tõenäosuste
maandamiseks) ning tagamaks jätkuvate/tulevaste protsesside efektiivsemat korraldust. Eraldi
ja täiendavate seiremeetmete määramist ei peeta siinkohal asjakohaseks.
KSH algatamise vajalikkuse osas otsustamine ning sellest teavitamine toimub KeHJS § 35
alusel. Eelnevalt tuleb otsuse eelnõu osas seisukohta küsida asjakohastelt asutustelt
(KeHJS § 33 lg 6), kui vastavad asutused tuvastatakse. Ptk 3.1 – 3.5 esitatu osas on kõige
suurem kokkupuutekoht planeeritaval veekogu rannaga seonduvalt Keskkonnaametiga. Samas
juba ehituskeeluvööndi vähendamise taotlemine peab olema planeerimisprotsessis (selle
algatamisel) kohaliku omavalitsuse poolt (LKS § 40 lg 4) põhjendatud (nt ülejäänud tegevuse
terviklikkuse tagamiseks hädavajalikkuse korral). Lõpliku seisukoha kujundab
planeerimisprotsessi algatamisel planeerimisprotsessis juba kohalik omavalitsus (EKV
vähendamise taotluse esitamise osas) ning Keskkonnaamet (asjakohase taotluse
läbivaatamisel; lähtuvalt LKS seatud parameetritest). Seega LKS reguleerib juba vägagi
selgelt, et vastavas teemavaldkonnas lõpliku seisukoha kujundab planeerimisprotsessi
algatamisel planeerimisprotsessis juba kohalik omavalitsus ja Keskkonnaamet (lähtuvalt LKS
seatud parameetritest). Seega Alkranel OÜ ei tuvastanud üheselt kaasatavaid asjaomaseid
ametkondi või osapooli, kellelt täiendavalt seisukohti tuleks (KSH vajalikkuse üle otsustamise
kontekstis) tingimata küsida. Seisukohtade küsimise korraldamise (sh asutuste määratlemine)
lõplik korraldamine on siinkohal kohaliku omavalitsuse vastava menetluse juhtorgani
(kohaliku omavalitsuse) pädevuses. Laekuva tagasiside tulemusi saab otsustaja kajastada
vähemalt lõpliku otsuse teksti formuleerimisel, enne otsuse vastuvõtmist.
KSH algatamise või mittealgatamise otsustab kohalik omavalitsus kaalutluse alusel.
Käesolev dokument on otsustajatele vaid töövahendiks lõplike seisukohtade andmiseks
ehk kujundamiseks. Lõpetuseks – otsustusprotsessi (mh seisukohtade küsimine KSH-ga
seonduva otsuse eelnõule) täpsem suunamine ja korraldamine on kohaliku omavalitsuse
pädevuses. Otsustaja saab otsustada ka käesolevas töös esitatud tingimuste/suuniste
parameetrite ehk suuniste rakendamise sõnastuste üle, va juhtudel, kus õigusruum ei sätesta
teisiti (nt looduskaitselised aspektid (kui need on seatud), seonduvalt liikide ja nende
elupaikade soodsuse tagamisega).
23 Viru-Nigula vallas Mahu külas asuva Lauri kinnistu (90202:006:0069) DP kava KSH EH otsuse (KSH algatamine/mitte
algatamine) eelnõu vormistamise alusandmestik. Alkranel OÜ, 2025.
Kokkuvõte
Käesoleva töö objektiks oli Lääne-Viru maakonnas Viru-Nigula vallas Mahu külas asuv Lauri
kinnistu (90202:006:0069) detailplaneeringu (DP) kava. Lauri kinnistule kavandatakse elamu
ja abihoone rajamist, planeeritava ala suuruseks on ligikaudu 0,9 ha. Planeerimisseaduse
(PlanS) § 142 lg 1 järgi on kavandatav üldplaneeringut muutev, kuna soovitakse vähendada
veekogu ehk ranna ehituskeeluvööndit (vt täpsemalt ptk 1 ja 3.5.5).
Juhindudes DP kavast (ptk 1) ning selle ümbruskonna kohta koondatud andmetest (ptk 2) saab
kokku võtta mõjude eelduste ehk KSH vajaduse analüüsi (ptk 3) tulemused järgnevalt.
Lähtuvalt ptk-s 3.6 esitatud informatsioonist ei ole olulise negatiivse keskkonnamõju
avaldumist strateegilise dokumendi koostamisel ja rakendamisel ette näha. Eeltoodu alusel
asub Alkranel OÜ tööga seotud kollektiiv seisukohale, et kohalikul omavalitsusel ei ole
vajadust KSH protsessi algatada. Kavandatava tegevuse elluviimisel on võimalik rakendada
ptk-des 3.5.2 ja 3.5.5 välja toodud tingimusi/suuniseid (eeskätt riskide ilmnemise tõenäosuste
maandamiseks) ning tagamaks jätkuvate/tulevaste protsesside efektiivsemat korraldust. Eraldi
ja täiendavate seiremeetmete määramist ei peeta siinkohal asjakohaseks.
KSH algatamise vajalikkuse osas otsustamine ning sellest teavitamine toimub KeHJS § 35
alusel. Eelnevalt tuleb otsuse eelnõu osas seisukohta küsida asjakohastelt asutustelt
(KeHJS § 33 lg 6), kui vastavad asutused tuvastatakse. Ptk 3.1 – 3.5 esitatu osas on kõige
suurem kokkupuutekoht planeeritaval veekogu rannaga seonduvalt Keskkonnaametiga. Samas
juba ehituskeeluvööndi vähendamise taotlemine peab olema planeerimisprotsessis (selle
algatamisel) kohaliku omavalitsuse poolt (LKS § 40 lg 4) põhjendatud (nt ülejäänud tegevuse
terviklikkuse tagamiseks hädavajalikkuse korral). Lõpliku seisukoha kujundab
planeerimisprotsessi algatamisel planeerimisprotsessis juba kohalik omavalitsus (EKV
vähendamise taotluse esitamise osas) ning Keskkonnaamet (asjakohase taotluse
läbivaatamisel; lähtuvalt LKS seatud parameetritest). Seega LKS reguleerib juba vägagi
selgelt, et vastavas teemavaldkonnas lõpliku seisukoha kujundab planeerimisprotsessi
algatamisel planeerimisprotsessis juba kohalik omavalitsus ja Keskkonnaamet (lähtuvalt LKS
seatud parameetritest). Seega Alkranel OÜ ei tuvastanud üheselt kaasatavaid asjaomaseid
ametkondi või osapooli, kellelt täiendavalt seisukohti tuleks (KSH vajalikkuse üle otsustamise
kontekstis) tingimata küsida. Seisukohtade küsimise korraldamise (sh asutuste määratlemine)
lõplik korraldamine on siinkohal kohaliku omavalitsuse vastava menetluse juhtorgani
(kohaliku omavalitsuse) pädevuses. Laekuva tagasiside tulemusi saab otsustaja kajastada
vähemalt lõpliku otsuse teksti formuleerimisel, enne otsuse vastuvõtmist.
KSH algatamise või mittealgatamise otsustab kohalik omavalitsus kaalutluse alusel.
Käesolev dokument on otsustajatele vaid töövahendiks lõplike seisukohtade andmiseks
ehk kujundamiseks. Lõpetuseks – otsustusprotsessi (mh seisukohtade küsimine KSH-ga
seonduva otsuse eelnõule) täpsem suunamine ja korraldamine on kohaliku omavalitsuse
pädevuses. Otsustaja saab otsustada ka käesolevas töös esitatud tingimuste/suuniste
parameetrite ehk suuniste rakendamise sõnastuste üle, va juhtudel, kus õigusruum ei sätesta
teisiti (nt looduskaitselised aspektid (kui need on seatud), seonduvalt liikide ja nende
elupaikade soodsuse tagamisega).
24 Viru-Nigula vallas Mahu külas asuva Lauri kinnistu (90202:006:0069) DP kava KSH EH otsuse (KSH algatamine/mitte
algatamine) eelnõu vormistamise alusandmestik. Alkranel OÜ, 2025.
Kasutatud allikad
Esitatud olulisim materjalide loetelu (arvestades ka varasemas dokumendis esitatud ehk juba
teostatud viitamisi nt õigusaktidele jms, mida siinkohal tingimata ei dubleerita):
EELIS (Eesti Looduse Infosüsteem), Keskkonnaagentuur (01.05.2025);
Ida-Eesti vesikonna veemajanduskava (2022).
Lääne-Viru maakonnaplaneering 2030+ (2019);
Lääne-Virumaa maakonnaplaneering „Lääne-Viru maakonna rannikuala“ (2011);
Maa- ja Ruumiameti kaardirakendused (2025);
Viru-Nigula valla arengukava 2024-2030 (2024);
Viru-Nigula valla üldplaneering (2007);
Viru-Nigula valla üldplaneering (eelnõu seisuga 2025).
otsusega nr ….
LISA nr 2
LÄHTESEISUKOHAD DETAILPLANEERINGU KOOSTAMISEKS
1. ÜLDANDMED
1.1. Tellija: Viru-Nigula vallavalitsus.
1.2. Planeeringu nimetus: Lauri detailplaneeringu algatamine ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmine.
1.3. Asukoht: Viru-Nigula vald, Mahu küla, Lauri kinnistu (katastritunnus 90202:006:0069, pindalaga 9225 m²).
1.4. Lähteülesande kehtivus: 2 aastat alates lähteülesande kinnitamisest.
2. DETAILPLANEERINGU KOOSTAMISE ALUSED:
2.1. Planeerimisseadus (PlanS).
2.2. Viru-Nigula valla üldplaneering (kehtestatud 22.11.2007 Viru-Nigula Vallavolikogu määrusega nr 13).
2.3. Koostatav Viru-Nigula valla üldplaneering (algatatud 27.06.2018 Viru-Nigula Vallavolikogu otsusega nr 83, vastu võetud 29.12.2022 Viru-Nigula Vallavolikogu otsusega nr 72).
2.4. Muud asjakohased õigusaktid.
3. DETAILPLANEERINGU KOOSTAMISE EESMÄRK, VAJADUS JA PÕHJENDUS
3.1. Detailplaneeringu koostamise eesmärk on Mahu külla Lauri katastriüksusele elamu ja abihoonete rajamine.
4. DETAILPLANEERINGU KOOSTAMISE ÜLESANNE
Detailplaneeringu koostamise ülesanne on krundi hoonestusala ja ehitusõiguse määramine, tehnovõrkude- ja tehnorajatiste võimalike asukohtade määramine, juurdepääsude määramine, servituutide seadmise vajaduse ja kitsenduste määramine. Planeeritava ala suurus on ca 9225 m².
5. VASTAVUS ÜLDPLANEERINGULE
Detailplaneering teeb ettepaneku vähendada Lauri kinnistul ehituskeeluvööndit. PlanS § 142 lõike 1 järgi on detailplaneering üldplaneeringut muutev.
6. KEHTIVAD PLANEERINGUD
6.1. Viru-Nigula valla üldplaneering (kehtestatud 22.11.2007 Viru-Nigula Vallavolikogu määrusega nr 13).
6.2. Riki, Köpi ja Forelli kinnistute üldplaneeringut muutev detailplaneering (kehtestatud 21.12.2017 Viru-Nigula Vallavolikogu otsusega nr 37)
6.3. Kaasiku kinnistu detailplaneering (kehtestatud Viru-Nigula Vallavalitsuse 25.10.2017 korraldusega nr 171).
7. NÕUDED KOOSTATAVALE DETAILPLANEERINGULE
7.1. Krundi ehitusõiguse määramine (krundi kasutamise sihtotstarve, hoonete suurim lubatud arv krundil, hoonete suurim lubatud ehitusalane pindala, hoonete suurim lubatud kõrgus, hoonete vahelised kujad).
7.2. Krundi hoonestusala piiritlemine.
7.3. Ehitiste olulisemate arhitektuurinõuete seadmine.
7.4. Ehitistevahelised kujad.
7.5. Haljastuse ja heakorra põhimõtete määramine.
7.6. Kuritegevuse riske vähendavate nõuete ja tingimuste seadmine.
7.7. Tehnovõrkude ja tehnorajatiste asukoha määramine.
7.8. Servituutide vajaduse määramine (tee-, liini-, veejuhtimisservituudid)
7.9. Detailplaneeringu plaanil kajastada kõiki teadaolevaid maa-aluseid trasse. Detailplaneeringus määrata maa-aluste kommunikatsioonide asukohad ja väljaehitamise põhimõtted.
7.10. Lahendada veevarustuse ja kanalisatsiooni tingimused.
7.11. Sademevee ärajuhtimine.
7.12. Elektrienergia tehniliste tingimuste saamine.
7.13. Sidevarustuste tehniliste tingimuste saamine.
7.14. Planeeringuga lahendada juurdepääsud planeeringualale.
8. DETAILPLANEERINGU KEHTESTAMISEKS VAJALIKE KOOSKÕLASTUSTE JA KOOSTÖÖ VAJADUSE LOETELU
8.1. Viru-Nigula vallavalitsus.
8.2. Planeeringualasse jäävate ja seda teenindavate tehnovõrkude valdajad.
8.3. Planeeringualaga piirnevad maaomanikud.
8.4. Maa- ja Ruumiamet
8.5. Keskkonnaamet
8.6. Päästeamet
8.7. Terviseamet
9. DETAILPLANEERINGU (DP) KOOSTAMISE EELDATAV AJAKAVA
Koostamise etapid
Eeldatav etapi lõppaeg¹
DP lähteseisukohtade (LS) ja keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) eelhindamise kohta ettepanekute küsimine koostöö tegijatelt
august 2025
Ettepanekute alusel DP materjalide täiendamine
oktoober 2025
DP algatamine
november 2025
Hinnapakkumiste võtmine DP koostamiseks
veebruar 2016
DP eelnõu (eskiisi) avalikustamine
jaanuar 2027
DP eskiisi avalik arutelu
aprill 2027
DP avaliku arutelu ja väljapaneku kestel tehtud ettepanekute sisseviimine
september 2027
DP eelnõu esitatakse kooskõlastamiseks asutustele ja isikutele
detsember 2027
DP vastuvõtmine
märts 2028
DP avalik väljapanek
mai 2028
DP avalik arutelu
juuli 2028
DP-sse avalikustamise ajal ja avalikul arutelul tehtud ettepanekute sisseviimine
september 2028
DP heakskiitmiseks esitamine ministrile
detsember 2028
Võimalike ettepanekute sisseviimine DP-sse
märts 2029
DP kehtestamine
juuni 2029
(¹) võib muutuda, kui on vaja korrata detailplaneeringu kooskõlastamist, korraldada
täiendavalt avalikku väljapanekut ja arutelu, kui tekib planeeringuvaidlus jms
10. PLANEERINGU KOOSTAMISEKS VAJALIKUD UURINGUD
10.1. Keskkonnamõju eelhinnangu koostamine
10.2. Kontaktvööndi analüüs
10.3. Planeeringu elluviimisega kaasnevate asjakohaste majanduslike, kultuuriliste, sotsiaalsete ja looduskeskkonnale avalduvate mõjude hindamine
10.4. Planeerimismenetluse käigus selguvad võimalikud uuringud
11. PLANEERIMISMENETLUSSE KAASATAVAD ISIKUD
11.1 Naaberkinnistud:
Forelli (90202:006:0070), Haugi (90202:002:006:0072), Kilu (90202:006:0071), Mironi (90201:001:0565), Mereääre (90301:001:0583), Mereveere (90301:001:0582), Kaupsaare (90201:001:0516), Kaupsaare (90301:001:0763), Riki (90201:001:0319), Köpi (90201:001:0320).
11.2. MTÜ Mahu Külaselts
11.3. Elektrilevi OÜ
11.4. Isikud, kes on avaldanud soovi olla planeerimismenetlusse kaasatud
Lauri detailplaneering peab vastama riigihalduse ministri 17.10.2019 määrusele nr 50 „Planeeringu vormistamisele ja ülesehitusele esitatavad nõuded“.
Lähteseisukohad koostas Viru-Nigula valla planeerimis- ja maakorraldusspetsialist Marit Laast
