Seisukoha küsimine Orissaare alevikus Võidu tn 39 detailplaneeringu algatamiseks ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmiseks

22.05.2025 nr 5-8/3094-1

2 .05.2025 nr 5-8/3094-1

Esildis

Algatada ja tellida detailplaneeringu koostamine Orissaare alevikus Võidu tn 39 kinnistul

(katastritunnus 71401:001:0355), kahe elamukrundi moodustamiseks.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Raino Sepp

majandus- ja haldusosakonna juhataja

Lisa 1

Orissaare alevikus Võidu tn 39 detailplaneeringu planeeringuala

Lisa 2

Saaremaa Vallavolikogu

xx.08.2024 otsusele nr xxx EELNÕU

DETAILPLANEERINGU

LÄHTESEISUKOHAD

1. NIMETUS Võidu tn 39 detailplaneering

Hõlmab Võidu tn 39 (katastritunnus 71401:001:0355) katastriüksust Orissaare

alevikus

Planeeringu nr Saaremaa vallas: DP-25-015

2. ALGATAJA

DETAILPLANEERINGU KOOSTAMISE ALGATAMISE ETTEPANEKU

ESITAJA JA HUVITATUD ISIK: Saaremaa Vallavalitsus

ALGATAJA: Saaremaa Vallavolikogu

KOOSTAMISE KORRALDAJA: Saaremaa Vallavalitsus

3. EESMÄRK JA

VASTAVUS

ÜLDPLANEE-

RINGULE

PLANEERINGU EESMÄRK: katastriüksuse jagamine kaheks elamumaa

krundiks, ehitusõiguse määramine elamute ja kõrvalhoonete ehitamiseks ja

üldplaneeringukohase maakasutuse juhtotstarbe muutmine osaliselt

väikeelamumaaks.

PLANEERINGUALA LIGIKAUDNE SUURUS: ca 0,5 ha.

PLANEERINGU VASTAVUS ÜLDPLANEERINGULE: detailplaneeringuga

muudetakse kehtivat Orissaare aleviku ja Orissaare valla sisemaa

üldplaneeringut maakasutuse juhtotstarbe osas.

4. PLANEE-

RINGU LÄHTE-

MATERJAL

OLEMASOLEVA KATASTRIÜKSUSE SIHTOTSTARVE: üldkasutatav maa

100%.

PLANEERINGUALA ASEND: vt planeeringuala skeem.

GEODEETILINE ALUSPLAAN: mõõtkavas 1:500 ja kõrgussüsteemis EH

2000.

GEOLOOGILINE ALUSMATERJAL: puudub.

ARVESTADA: Saare maakonnaplaneering 2030+.

Orissaare aleviku ja Orissaare valla sisemaa üldplaneering, kehtestatud

21.12.2009 Orissaare Vallavolikogu otsusega nr 13.

Saaremaa Vallavolikogu 26.08.2022 määrus nr 26 „Saaremaa valla

jäätmehoolduseeskiri“.

Saaremaa Vallavalitsuse 04.06.2019 määrus nr 9 „Reovee kohtkäitluse ja

äraveo eeskiri Saaremaa vallas“.

Saaremaa Vallavalitsuse 09.05.2018 määrus nr 2-2/14 „Detailplaneeringu

algatamise taotluse vorm ning detailplaneeringu koostamise nõuded“.

Maa- ja Ruumiameti xx.07.2025 kiri nr xx.

Keskkonnaameti xx.07.2025 kiri nr xx.

Päästeamet xx.07.2025 kiri nr xx.

kättesaadavad www.saaremaavald.ee

5. UURINGUD Kui detailplaneeringu edasise menetluse käigus selgub, et planeeringu-

lahenduse väljatöötamiseks on vajalik teha täiendavaid uuringuid, analüüse,

ekspertiise vms, siis tuleb need teha ning planeeringusse lisada.

6. EHITUSLI-

KUD JA

ARHITEK-

TUURSED

NÕUDED

TERRITOORIUMI KRUNTIDEKS JAOTUS: kaks elamumaa krunti. Krundi

normaalsuurus maa-ala kruntideks jaotamisel on 1500 m², minimaalne 1000

m².

KRUNDI KASUTAMISE SIHTOTSTARVE: määrata planeeringuga.

KATASTRIÜKSUSE SIHTOTSTARVE: kaks elamumaa 100% sihtotstarbega

katastriüksust. Lähiaadressideks määrata Võidu tn 39 ja Võidu tn 39a.

LUBATUD SUURIM EHITISTE ARV KRUNTIDEL: määrata planeeringuga,

s.h 0-60 m² hooned.

Lisa 2

Saaremaa Vallavolikogu

xx.08.2024 otsusele nr xxx EELNÕU

Kruntidele näha ette sarnaste ehitusmahtudega 1-2 korruselised elamud ning

abihooned.

LUBATUD SUURIM EHITISEALUNE PIND: määrata planeeringuga.

Ehitusõiguse kavandamisel võtta aluseks üldplaneeringus välja toodud 250 m2

(ehitusõiguse alla võiksid kuuluda ehitusteatise ja -loa kohustuslikud hooned).

Lisaks nendele on lubatud veel 3 vaba ehitustegevusega (0-20 m2 ja alla 5 m

kõrge) hoone püstitamine.

KRUNTIDE HOONESTUSALA: määrata planeeringuga. Hoonestusalad

määrata kompaktsed, võimalikult palju säilitada kõrghaljastust.

HOONETE TULEPÜSIVUSKLASS: määrata planeeringuga.

HOONETE KORRUSELISUS: määrata planeeringuga.

HOONETE MAKSIMAALNE KÕRGUS: määrata planeeringuga.

HOONETE MAKSIMAALNE SÜGAVUS: määrata planeeringuga.

HOONETE KÕRGUSLIK SIDUMINE ±0.00/ sokli kõrgus: lahendada

põhimõtteline vertikaalplaneerimine.

KATUSEKALDED JA -KATE, HARJAJOONE SUUND,

VÄLISVIIMISTLUS: määrata planeeringuga. Elamud projekteerida kaasaegse

arhitektuurse lahendusega - vormilt lihtsad ning harmoneeruvad ümbritseva

miljööga/olemasolevate hoonetega. Järgida alevikus väljakujunenud

traditsioonilisi ehitusmahtusid, ehitusmaterjale, arhitektuurseid lahendusi

(katusekalded, korrused, aknad, välisviimistlusmaterjalid jne) ning hoonestuse

tihedust ja –struktuuri.

Katusekalded, välisviimistlus, suurim lubatud hoonete arv, suurim lubatud

ehitisealune pind jms määrata detailplaneeringuga vastavalt üldplaneeringu

tingimustele.

KRUNTIDE PIIRID JA PIIRDED: määrata planeeringuga. Piirete kõrgus kuni

1,6 m.

EHITISTE VAHELISED KUJAD: vastavalt tuleohutusnõuetele.

LAMMUTATAVAD EHITISED: määrata planeeringuga.

SERVITUUDIALAD: määrata planeeringuga.

KOHUSTUSLIKUD EHITUSJOONED: määrata planeeringuga.

Detailplaneeringus määrata ka tänava äärsele katastriüksuse hoonetele

ehitusjoon.

JUURDEPÄÄSUD KRUNTIDELE: tagada juurdepääs katastriüksusele

avalikult teelt. Juurdepääs planeeringualale on avalikult kasutatavalt Võidu

tänavalt (tee nr 5500051).

TEED: juurdepääsuteed planeerida kohalikult teelt Võidu tänav arvestada

päästetehnika mõõtmete ja juurdepääsuvajadustega. Juurdepääs tagumisele

katastriüksusele määrata servituudiga ja tee asukoht katastriüksuse

põhjapoolsest küljest.

PARKIMISTINGIMUSED: parkimine lahendada omal katastriüksusel

vastavalt kehtivatele normidele.

HEAKORD JA HALJASTUS: määrata planeeringuga. Detailplaneeringus anda

ülevaade olemasolevast taimestikust. Planeeringuga näha ette väljakujunenud

keskkonda ja miljööd väärtustav terviklahendus, säilitades maksimaalselt

olemasolevat kõrghaljastust. Haljastuse ja heakorra põhimõtted kajastada

seletuskirjas ning haljastuse põhimõtteline lahendus põhijoonisel. Lahenduse

koostamisel ja tingimuste seadmisel lähtuda sellest, et hoonestatud ja

Lisa 2

Saaremaa Vallavolikogu

xx.08.2024 otsusele nr xxx EELNÕU

kõvakattega alad kruntidel ei oleks kokku suuremad kui krundi haljastusega

osa. Sätestada, et enne hoonete projekteerimist tuleb hinnata krundil olev

haljastus, arvestades ala tulevast kasutust, kasvutingimusi ja sobivust

keskkonda, ning ehitusprojektis anda vastav lahendus. Samuti, et uushaljastuse

kavandamisel tuleb arvestada taimede sobivust piirkonda. Võidu tänava äärse

piirdena eelistada lehtpõõsahekki ja/või muud piirkonnale omast lahendust.

JÄÄTMEKÄITLUS: jäätmekäitlus lahendada lähtuvalt kehivast Saaremaa

valla jäätmehoolduseeskirjast. Tagatud peab olema ehitusjäätmete liigiti

kogumine ehitustegevuse käigus ja olmejäätmete liigiti kogumine ja

korraldatud jäätmeveoga liitumine katastriüksuste kasutuselevõtul. Soovitav

kompostida biolagunevad jäätmed katastriüksusel kohapeal. Katastriüksustel

asuvate jäätmekonteinerite regulaarseks teenindamiseks peab olema

aastaringselt tagatud piisava laiuse, vaba kõrguse ja kandevõimega ning tasane

juurdepääsutee umbes 26 tonnisele jäätmeveokile soovitavalt koos jäätmeveoki

ümberpööramise võimalusega, kui mahutid asuvad katastriüksusel suuremast

teest eemal tupiktee lõpus.

MUU: looduskaitselised kitsendused puuduvad. Saare maakonnaplaneering

2030+ ruumiliste väärtuste kaardi järgi asub väärtuslikul maastikul.

Kuna Võidu tn poolne osa krundist on kehtivas üldplaneeringuga roheala, siis

tuleks detailplaneeringuga määrata tingimuseks säilitada maksimaalselt

kõrghaljastust.

7. INSENER-

VÕRKUDE

PROJEKTEE-

RIMISTINGI-

MUSED

VEEVARUSTUS: veevarustus lahendada liitumistega ühisveevärgiga,

liitumistingimused AS Kuressaare Veevärk.

REOVEE KANALISEERIMINE: kanalisatsioon lahendada liitumistega

ühiskanalisatsiooniga, liitumistingimused AS Kuressaare Veevärk.

SADEMEVEE KANALISEERIMINE: määrata planeeringuga.

ELEKTRIVARUSTUS: määrata planeeringuga.

SIDEVARUSTUS: määrata planeeringuga.

SOOJAVARUSTUS: määrata planeeringuga.

MUU: tehnovõrgud ja rajatised - ühisveevarustus, ühiskanalisatsioon,

lokaalküte, maa-alused, tehnovõrgud. Planeeringu koosseisus esitada

vertikaalplaneerimise ja liikluskorralduse lahendused. Esitada planeeritud

hoonete ja rajatiste tehnovarustuse põhimõtteline lahendus, (vesivarustus,

heitvete kanalisatsioon, sademevete lahendus, elektrivarustus, sidevarustus).

Tehnovõrkudega liitumised vastavalt võrguvaldajate tehnilistele tingimustele,

millised lisada planeeringu lahendusele. Vee ja kanali liitumisel Võidu tänaval,

taastada katend terves ristlõike laiuses

8. KOOSTÖÖ JA

KAASAMINE

Koostöö

+ Keskkonnaamet

+ Päästeamet

Kaasamine

+ Maa- ja Ruumiamet

+ Elektrilevi OÜ

+ AS Kuressaare Veevärk

+ Läheduses asuvad ja naaberkatastriüksused: Võidu tänav (katastritunnus

55001:008:0372), Võidu tn 37 (katastritunnus 55001:008:0066), Võidu tn

Lisa 2

Saaremaa Vallavolikogu

xx.08.2024 otsusele nr xxx EELNÕU

37a (katastritunnus 71401:001:0415), Võidu tn 35 (katastritunnus

55001:008:0011), Võidu tn 29 (katastritunnus 71401:001:4286), Aia tn 6b

(katastritunnus 71401:001:4285), Aia tn 6a (katastritunnus

55001:008:0037), Võidu tn 41 (katastritunnus 71401:001:0062), Võidu tn

50 (katastritunnus 55001:008:0009), Võidu tn 48 (katastritunnus

55001:008:0294) ja Võidu tn 46 (katastritunnus 55001:008:0201).

+ MUU (isikud, kelle õigusi planeering puudutab)

9. PLANEERIN-

GU KOOSSEIS

JA VORMIS-

TAMINE

DETAILPLANEERINGU KOOSSEISU JA VORMISTAMISE NÕUDED

vt www.saaremaavald.ee

DETAILPLANEERINGU JOONISED VORMISTADA MÕÕTKAVAS

1:500

ESKIISLAHENDUSEGA koos esitada tõend detailplaneeringu koostaja

vastavuse kohta planeerimisseaduse § 6 lõikes 10 märgitud planeerija

definitsioonile.

Planeeringu seletuskirjas esitatakse planeeringuala ja selle mõjuala

analüüsil põhinevad järeldused ja ruumilise arengu eesmärgid, nende

saavutamiseks valitud planeeringulahenduse kirjeldus ning valiku

põhjendused. Lisaks planeeringulahenduse vastavust alal kehtivale

üldplaneeringule.

Detailplaneeringu joonised tuleb koostada litsentseeritud geodeedi poolt

koostatud ajakohasele geodeetilisele alusplaanile.

Vastuvõtmise hetkeks peab planeering vastama Riigihalduse ministri

17.10.2019 määrusele nr. 50 ,, Planeeringu vormistamisele ja ülesehitusele

esitatavad nõuded“.

Planeeringu koosseisus esitada vertikaalplaneerimise, sademevete

ärajuhtimise ja liikluskorralduse lahendused.

DETAILPLANEERINGU KOOSSEISUS ESITADA:

+ SELETUSKIRI

+ ASENDISKEEM

+ TUGIJOONIS: geodeetilisel alusel olemasolevate tehnovõrkude ja

krundipiiridega ning olemasolevate piirangutega

+ PÕHIJOONIS + tehnovõrkude joonis + vertikaalplaneerimisjoonis +

kruntimisjoonis + kontaktvööndi joonis

+ TEHNOVÕRKUDE JOONIS

+ LISAMATERJALID: tehnilised tingimused, kooskõlastused (k.a

kooskõlastuste koondtabel), kokkulepped jm lepingud ning kirjavahetus

10. PLANEE-

RINGU

ESITAMINE

DETAILPLANEERING ESITADA:

+ ESKIISI STAADIUMIS TUTVUSTAMISEKS üks eksemplar

paberkandjal, digitaalselt pdf formaadis.

+ AVALIKUSTAMISEKS üks eksemplar paberkandjal, digitaalselt pdf

formaadis, lisaks planeeringulahenduse ruumiline illustratsioon

+ KEHTESTAMISEKS paberkandjal üks eksemplar, digitaalsel kandjal pdf

ja dwg formaadis.

11. PLANEERI-

TAV ESI-ALGNE

AJA-KAVA

(ajakava võib

Detailplaneering tuleb kehtestada 3 aasta jooksul selle algatamisest.

DP algatamine 35. nädal 2025

DP eskiislahenduse lahenduse

koostamine

36. - 52. nädal 2025

Lisa 2

Saaremaa Vallavolikogu

xx.08.2024 otsusele nr xxx EELNÕU

muutuda olenevalt

detailplaneeringu

koostamise

menetlusetappide

tegelikust

ajakulust).

DP eskiislahenduse avalikustamine 30 päeva ja teavitamine 14 päeva enne

DP lahenduse täpsustamine 08. – 10. nädal 2026

DP kooskõlastamine ja esitamine

arvamuse avaldamiseks

30 päeva

DP vastuvõtmine 25. nädal 2026

DP avalikustamine 30 päeva ja teavitamine 14 päeva enne

DP korrigeerimine vajadusel 31. - 32. nädal 2026

DP esitamine heakskiitmiseks

Regionaal-ja

Põllumajandusministeeriumile

60 päeva

DP kehtestamine 51. nädal 2026

Lähteseisukohad on aluseks detailplaneeringu lahenduse koostamiseks, kuid vallavalitsusega

kokkuleppel võib planeeringulahendus mõningal määral erineda lähteseisukohtades toodust ja

detailplaneeringu algatamisel väljastatud lähteseisukohtade muutmine vajalik ei ole.

Lisa 3

Saaremaa Vallavolikogu

otsusele nr

KESKKONNAMÕJU STRATEEGILISE HINDAMISE EELHINNANG

Orissaare alevikus Võidu tn 39 (71401:001:0355) katastriüksuse detailplaneeringule

02.07.2025

1. Kavandatav tegevus, selle asukoht ning seos strateegiliste

planeerimisdokumentidega:

Käesolev eelhinnang on antud Saaremaa vallas Orissaare alevikus Võidu tn 39

detailplaneeringule. Detailplaneeringu ala hõlmab Orissaare alevikus Võidu tn 39

(katastritunnus 71401:001:0355, katastriüksuse sihtotstarve üldkasutatav maa 100%, pindala

4699 m2) katastriüksust.

Alal on puudub kehtiv detailplaneering, samuti puuduvad detailplaneeringud planeeringuala

lähi naabruses. Ehitisregistri kohaselt katastriüksusel hoonestus puudub, kuid tegelikkuses

asetseb seal üks alla 20 m2 suuruse ehitisealuse pinnaga kasvuhoone. Maa- ja Ruumiameti

kitsenduste kaardirakenduse alusel planeeringualal kitsendused puuduvad.

Algatatava detailplaneeringu eesmärgiks on katastriüksuse jagamine kaheks elamumaa

krundiks, ehitusõiguse määramine elamute ja kõrvalhoonete ehitamiseks ja

üldplaneeringukohase maakasutuse juhtotstarbe muutmine osaliselt väikeelamumaaks.

Detailplaneeringuala suurus on ca 0,5 ha ja hõlmab Orissaare alevikus Võidu tn 39

katastriüksust. Detailplaneeringu nimetus on Võidu tn 39 detailplaneering.

Planeeringualal kehtib Orissaare aleviku ja Orissaare valla sisemaa üldplaneering (kehtestatud

Orissaare Vallavolikogu 21. detsembri 2009. a otsusega nr 13, edaspidi üldplaneering).

Vastavalt üldplaneeringu maakasutuse kaardile asub planeeringuala rohealal, elamumaal ja

väärtuslikul maastikul, katastriüksuse piiril kulgeb osaliselt üldplaneeringu legendi kohaselt

sissesõidutee.

Roheala on sõnastatud üldplaneeringu joonisel, kuid seletuskiri käsitleb eelpool nimetatud ala

peatükis 3.1.8 haljasala maana, mis on reserveeritud Orissaare alevikus Võidu tänava äärsed

alad, Orissaare alevikus reoveepuhastusetiikide ja korruselamute vaheline ala, Orissaare

alevikus telemasti ümbrus, Kuivastu maantee äärsed rohealad, Orissaare aleviku veehaardega

piirnevad alad, Sadama tänava äärne ala, Kase tänava ja planeeritavate tootmismaade vaheline

ala ja Lauluväljaku kõrval olev ala.

Saare maakonnaplaneeringu 2030+ (kehtestatud riigihalduse ministri 27.04.2018 käskkirjaga

nr 1.1-4/94) ruumiliste väärtuste kaardi alusel asub planeeringuala väärtuslikul maastikul.

Maakonnaplaneeringu seletuskirjas on välja toodud üldised tingimused väärtuslike maastike

säilitamiseks:

• Saarte traditsioonilise maastikupildi säilitamiseks on määrava tähtsusega pärandkoosluste

(loopealsed, puisniidud, rannaniidud, aruniidud) jätkuv majandamine ja vajadusel taastamine.

Põllu-, heina- ja karjamaad on vajalik hoida kasutuses.

• Hoida traditsioonilist maastikustruktuuri (üldine maakonna asustusmuster, külade struktuur,

teedevõrgustik ja maastiku väikeelemendid).

• Teede ja liinirajatiste asukohavalikul eelistada olemasolevaid trasse/koridore – teid,

pinnasteid, elektriliine; õhuliinidele eelistada maakaableid.

• Maastikulised väikevormid nagu kiviaiad, tarad, üksikud puud ja väiksemad puudegrupid,

alleed, kivihunnikud, endised talukohad, kui maastikku kujundavad elemendid, tuleb säilitada.

• Kompaktse hoonestusega alade asukohavalik väärtuslikel maastikel toimub ainult

üldplaneeringu alusel.

• Maakondliku ja piirkondliku tähtsusega väärtuslikud maastikud ei ole takistuseks

kaevandamislubade taotlemisel ja andmisel õigusaktides sätestatud korras ja tingimustel.

Vastavus Maakonnaplaneeringu tingimustele:

Planeeringuala asub Saare maakonnaplaneeringu 2030+ (kehtestatud riigihalduse ministri

27.04.2018 käskkirjaga nr 1.1-4/94) ruumiliste väärtuste kaardi alusel väärtuslikul maastikul.

Planeeringualal ei ole pärandkooslusi. Tegemist on peamiselt hooldamata haljasala ja võsa täis

kasvanud kõrghaljastatud alaga. Planeeringu elluviimisel lähtutakse juba olemasolevast

asustusmustrist ja struktuurist, kasutades juba olemasolevaid teid. Eeltoodust tulenevalt on

planeering üldjoontes Saare maakonnaplaneering 2030+ vastav.

Planeeringuala piirneb põhjast Võidu tn 37 (katastritunnus 55001:008:0066) elamumaa, Võidu

tn 37a (katastritunnus 71401:001:0415), Võidu tn 35 (katastritunnus 55001:008:0011), Võidu

tn 29 (katastritunnus 71401:001:4286), idast Aia tn 6a (katastritunnus 55001:008:0037) ja Aia

tn 6b (katastritunnus 71401:001:4285) elamumaa katastriüksustega, lõunast Võidu tn 41

(katastritunnus 71401:001:0062) elamumaa katastriüksusega ja läänest Võidu tänav

(katastritunnus 55001:008:0372) transpordimaa katastriüksusega. Juurdepääs planeeringualale

on avalikult kasutatavalt Võidu tänavalt (tee nr 5500051).

Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi KeHJS) kohaselt

tuleb detailplaneeringu koostamise käigus koostada keskkonnamõjude strateegiline hindamine

juhul, kui detailplaneeringu alusel kavandatav tegevus toob eeldatavalt kaasa olulise

keskkonnamõju või kui kavandatakse tegevust, mis võib üksi või koostoimes teiste tegevustega

eeldatavalt oluliselt mõjutada Natura 2000 võrgustiku ala. Keskkonnamõju on oluline, kui see

võib eeldatavalt ületada tegevuskoha keskkonnataluvust, põhjustada keskkonnas pöördumatuid

muutusi või seada ohtu inimese tervise ja heaolu, kultuuripärandi või vara.

Detailplaneeringuga kavandatu ei ole otseselt seotud jäätmekäitluse või veekaitsega ega

Euroopa Liidu keskkonnaalaste õigusaktide ülevõtmisega. Tulenevalt tegevuse iseloomust ei

oma planeerimisdokument tähtsust Euroopa Liidu keskkonnaalaste õigusaktide nõuete

ülevõtmisel.

Vastavalt planeerimisseaduse § 142 lg 6 tuleb üldplaneeringut muutva detailplaneeringu

koostamisel anda eelhinnang ja kaaluda keskkonnamõju strateegilist hindamist (edaspidi KSH),

Keskkonnamõju on oluline, kui see võib eeldatavalt ületada tegevuskoha keskkonnataluvust,

põhjustada keskkonnas pöördumatuid muutusi või seada ohtu inimese tervise ja heaolu,

kultuuripärandi või vara.

2. Planeeringuala kitsendused ja kommunikatsioonid

Maa- ja Ruumiameti kitsenduste kaardirakenduse alusel planeeringualal kitsendused puuduvad.

Joonis 1. Maa- ja Ruumiameti kitsenduste kaart (seisuga 27.06.2025)

3. Planeeringuala keskkonnatingimused

Detailplaneeringuala asub Saaremaa vallas, Orissaare alevikus Võidu tn 39 katastriüksusel.

Alal on puudub kehtiv detailplaneering, samuti puuduvad detailplaneeringud planeeringuala

lähi naabruses. Ehitisregistri kohaselt katastriüksusel hoonestus puudub, kuid tegelikkuses

asetseb seal üks alla 20 m2 suuruse ehitisealuse pinnaga kasvuhoone. Juurdepääs

planeeringualale on avalikult kasutatavalt Võidu tänavalt (tee nr 5500051). Planeeringuala

kõlvikuline koosseis on 4636 m2 muu maa ja 63 m2 õuemaa.

Joonis 2. Planeeringuala paremal, vaadatuna Võidu tänavalt. (Keti Kaljuste, 01.07.2025)

Joonis 3. Planeeringuala Võidu tänavalt vaadatuna. (Keti Kaljuste, 01.07.2025)

Planeeringuala paikneb nõrgalt kaitstud põhjaveega alal. Reostatud pinnase kohta andmed

puuduvad. Saare maakonnaplaneering 2030+ ruumiliste väärtuste kaardi järgi asub

planeeringuala väärtuslikul maastikul. Planeeringu elluviimisel lähtutakse juba olemasolevast

asustusmustrist ja struktuurist, kasutades juba olemasolevaid teid ja infrastruktuuri.

Planeeringualal ei ole pärandkooslusi ning tegemist pole põllu-, heina- ja karjamaaga. Vastuolu

väärtuslike maastike tingimustega ei ole.

Planeeringualal ei asu vääriselupaiku, ega kaitstavaid looduse üksikobjekte, samuti puuduvad

muinsuskaitsealused objektid ning kultuurimälestised. Planeeringuala on tasase reljeefiga,

absoluutkõrgus jääb vahemikku 2,5-3,5 m.

Joonis 4. Planeeringuala lagedaim ala. (Keti Kaljuste, 01.07.2025)

4. Planeeritud tegevusega kaasnevad mõjud

Planeeritud tegevustega kaasnevad mõjud võib jagada kaheks: ehitamisaegsed ja

ehitamisjärgsed mõjud. Ehitusaegsed mõjud on lühiajalised ja lõppevad enamasti

ehitustegevuse lõpetamisega. Planeeringualale ei rajata keskkonnaohtlikke või keskkonda

reostavaid objekte, millest võiks lähtuda naabermaaüksustele edasi kanduv oluline

keskkonnamõju.

4.1. Mõju põhja- ja pinnaveele

Planeeringuala paikneb nõrgalt kaitstud põhjaveega alal. Reostatud pinnase kohta andmed

puuduvad ning tõenäoliselt see maaüksustel puudub.

Mõju põhja- ja pinnaveele võib avalduda ka ehitustöödel tekkiva õnnetuse käigus

kemikaalide/kütuste lekkimisel põhjavette. Oluline keskkonnamõju põhja- ja pinnaveele võib

samuti avalduda maapinnale ladestatud või maetud keskkonnaohtlike jäätmete tõttu, mida

planeeringu elluviimise käigus eeldatavasti oodata ei ole.

Veevarustus ja kanalisatsioon liitumisega ühisveevärgi ja kanalisatsiooniga.

4.2. Mõju maavaradele

Maa- ja Ruumiameti andmetel ei paikne planeeringualal maardlaid ega kaevandamisväärseid

maavarasid. Planeeringuga kavandavate tegevustega ei kaasne maa-ainese ega maavarade

otsest arvestatavat kaevandamist, kuid mõningane maavarade kasutamise vajadus tekib seoses

teede ja parkimisala rajamisega kavandatava hoonestuse juurde, mis eeldab täitematerjali

kasutust. Tegevusi, mis otseselt mõjutaksid maavarade kasutamist, käesoleva detailplaneeringu

raames ei kavandata. Erinevate ehitustööde käigus kooritavat pinnast saab ära kasutada krundi

piires, väljaspool maaüksust maa-ainese kasutamiseks on vajalik Keskkonnaameti luba

seaduses määratud juhtudel. Luba pole vaja taotleda maaparandushoiutöödel, maanteekraavide

puhastamisel, tehnovõrkude ja -rajatiste rajamisel vastava projektiga määratud mahus või

projekti puudumisel vastava töö tegemiseks põhjendatud mahus tekkivale kaevisele ja tee

ehitamisel saadud kaevisele, kui seda kasutatakse sama objekti tarbeks. Keskkonnaameti luba

ei ole vajalik ehitustöödel üle jääva kaevise võõrandamiseks, mis on mahus alla 5000

kuupmeetrit.

4.3. Mõju pinnasele, taimestikule ja loomastikule

Peamine mõju pinnasele kaasneb hoonete, rajatiste ja sinna juurde kuuluvate tehnosüsteemide

rajamisel. Ehitustegevuse käigus on oht pinnase saastumiseks territooriumil ladustatavate ja

kasutatavate kemikaalidega (nt kütused). Ehitustegevuse käigus hävineb paratamatult haljastus

planeeritavate hoonete ja rajatiste alusel alal ning ka vahetus naabruses võib ehitustehnika

tallamise ja materjalide ladustamise tõttu kahjustuda olemasolevat alustaimestikku. Maa- ja

Ruumiameti andmetel ei leidu planeeringualal kaitstavaid liike.

Joonis 4. Vaade planeeringualale. (Keti Kaljuste, 01.07.2025)

Planeeringualale vahetus läheduses asub Väikese väina hoiuala ja Natura 2000 võrgustiku

Väinamere linnuala ning Väikese väina loodusala. Väikene väin on oluline hoiuala ja linnuala

eesmärgiks seatud linnuliikide pesitsus-, peatus- ja toitumisalana. LKS § 32 lg 2 kohaselt on

hoiualal keelatud nende elupaikade ja kasvukohtade hävitamine ja kahjustamine, mille kaitseks

hoiuala moodustati ning kaitstavate liikide oluline häirimine, samuti tegevus, mis seab ohtu

elupaikade, kasvukohtade ja kaitstavate liikide soodsa seisundi.

Sellest tulenevalt tuleb mürarikkaid töid teostada väljaspool lindude pesitsusperioodi, mis

kestab 15. märtsist kuni 31. juulini. Eelnimetatud tingimustega arvestades ei ole kaitstavad

linnuliigid eeldatavasti planeeritud tegevustest mõjutatud. Mõju on pigem ajutine ning seda

ehitustööde toimumise ajal.

4.4. Mõju välisõhu seisundile

Märkimisväärset õhusaastatuse suurenemist planeeringu elluviimisega ei kaasne. Mõningane

mõju välisõhule kaasneb ehitustööde käigus eralduva heitgaaside emissiooni näol. Peamine

mõju välisõhule kaasneb hoonete, rajatiste ja vajalike tehnovõrkude ehitamise etapis, kuid mis

on vaid ajutise iseloomuga. Kumulatiivset mõju ei esine ning õhusaaste osas piirkonna taluvust

suure tõenäosusega ei ületata. Heitmed satuvad välisõhku peamiselt lammutus- ning

ehitustegevusega kaasnevast tolmust ja sisepõlemismootorite tööst. Kuna mootorsõidukite

heitgaasi normid peavad vastama Keskkonnaministri 22. septembri 2004. a. määrusele nr. 122

„Mootorsõiduki heitgaasis sisalduvate saasteainete heitkoguste, suitsususe ja mürataseme

piirväärtused”, ei ole heitgaasidest tingitud mõju oluline.

4.5. Jäätmetekkega seonduvad mõjud

Jäätmete sorteeritud kogumine peab toimuma vastavalt jäätmeseaduses ja valla

jäätmehoolduseeskirjas toodud nõuetele. Ehitustegevusel tekivad jäätmed hoonete ja rajatiste

ehitamisel (ehitusmaterjali, nende pakendid, teisaldatav pinnas jms). Ehitustegevuse käigus

tekkivad suuremõõtmelised ja muud ehitusjäätmed tuleb üle anda litsentseeritud käitlejale -

võimalusel suunata taaskasutusse. Vajadusel on kohalikul omavalitsusel õigus nõuda jäätmete

üleandmist tõendavate dokumentide esitamist. Planeeringuga kavandatav tegevus ei suurenda

märkimisväärselt jäätmeteket. Jäätmete käitlemist kohapeal ei kavandata ja jäätmetekke mõju

avaldub jäätmete lõppkäitleja juures. Kavandatav tegevus ei oma seega eeldatavalt

jäätmetekkest tulenevat olulist negatiivset mõju keskkonnale.

4.6. Jääkreostus

Planeeritud tegevuse iseloomu silmas pidades on jääkreostuse või pinnasereostuse esinemine

vähetõenäoline.

4.7. Müra, vibratsioon, valgus-, soojus- ja kiirgussaaste ja visuaalne mõju

Ehitustegevuse käigus tekib paratamatult müra ehitusmaterjalide vedamisel ja mehhanismide

tööst. Niisugune mürateke kaasneb pea iga ehitusega. Ehitustööde ajal tuleb arvestada

Sotsiaalministri määrusega nr. 42 „Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning

ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid”. Uue hoonestuse rajamise

tagajärjel müra- ja välisõhu saastetase piirkonnas, välja arvatud ehitusaegselt, eeldatavalt

märkimisväärselt ei suurene. Planeeringualal pole ette näha vibratsiooni, soojus- ja/või

kiirgussaaste tekkimist.

4.8. Mõju majanduslikele ja sotsiaalsetele aspektidele

Planeeringu elluviimine avaldab pigem positiivset mõju piirkonna majanduslikele ja

sotsiaalsetele näitajatele tänu elukohtade lisandumisele. Asukoht on elamutele sobilik.

Orissaare alevik on populaarsust koguv atraktiivse elupaigana, kus elanikele on olemas kõik

peamisi sotsiaalseid vajadusi teenindavad asutused. Planeeringu elluviimisel ei suurene

oluliselt liikluskoormus ja sellest tulenev müra.

5. Tegevusega kaasnevate avariiolukordade esinemise võimalikkus

Ehitustegevus on üks avariide ja tööõnnetuste rohkeim tegevusvaldkond. Avariid võivad

esineda kõikjal, eriti töötamisel erinevate seadmete ja mehhanismidega, kuid ka kemikaalide ja

kütuste käitlemisel. Transpordi puhul pole välistatud õnnetusoht liikluses. Samas, kõigi nõuete

täitmisel ei tohiks tavapäraselt eelpool kirjeldatud olukordi ette tulla ning tegemist saab olla

vaid hädaolukordadega. Nende juhtumise tõenäosus on väike seetõttu, et planeeritavad tööd on

lühiajalised ning nõuetest kinni pidades on minimeeritud ka avariiolukordade esinemise

võimalused. Ohutustehnika jälgimisel ja tehniliselt korras masinate kasutamisel on avarii

tekkimine ja saasteainete levik pinnasesse või vette ning sellest olulise reostuse tekkimine

ebatõenäoline.

6. Natura 2000 võrgustiku alad ja muud kaitstavad loodusobjektid planeeringualal,

kavandatava tegevuse eeldatav mõju

Natura 2000 on üleeuroopaline kaitstavate alade võrgustik, mille eesmärk on tagada haruldaste

või ohustatud lindude, loomade ja taimede ning nende elupaikade ja kasvukohtade kaitse.

Natura 2000 loodusalad ja linnualad on moodustatud tuginedes Euroopa Nõukogu

direktiividele 92/43/EMÜ ja 79/409/EMÜ.

Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse alusel on keskkonnamõju

hindamine vajalik juhul kui kavandatav tegevus võib eeldatavalt mõjutada Natura võrgustiku

ala. Detailplaneeringualal ei asu Natura 2000 võrgustiku alasid ega muid loodusobjekte.

Planeeringualal puuduvad kaitstavad loodusobjektid. Lähim Natura 2000 võrgustiku ala,

Väinamere linnuala (RAH0000133) ja Väikese väina loodusala (RAH0000596) ning lähim

hoiuala, Väikese väina hoiuala (KLO2000341) asuvad linnulennult ca 425 m kaugusel.

Kavandatava tegevusega ei ole kaitstavatele aladele mõjusid ette näha.

Väikese väina linnuala liigid, mille isendite elupaiku kaitstakse, on soopart e pahlsaba-part

(Anas acuta), luitsnokk-part (Anas clypeata), piilpart (Anas crecca), viupart (Anas penelope),

sinikael-part (Anas platyrhynchos), rägapart (Anas querquedula), rääkspart (Anas strepera),

suur-laukhani (Anser albifrons), hallhani e roohani (Anser anser), väike-laukhani (Anser

erythropus), rabahani (Anser fabalis), hallhaigur (Ardea cinerea), kivirullija (Arenaria

interpres), sooräts (Asio flammeus), punapea-vart (Aythya ferina), tuttvart (Aythya fuligula),

merivart (Aythya marila), hüüp (Botaurus stellaris), mustlagle (Branta bernicla), valgepõsk-

lagle (Branta leucopsis), kassikakk (Bubo bubo), sõtkas (Bucephala clangula), niidurisla e rüdi

e niidurüdi (Calidris alpina schinzii), suurrüdi e rüdi e suurrisla (Calidris canutus), väiketüll

(Charadrius dubius), liivatüll (Charadrius hiaticula), mustviires (Chlidonias niger), valge-

toonekurg (Ciconia ciconia), roo-loorkull (Circus aeruginosus), välja-loorkull (Circus cyaneus),

aul (Clangula hyemalis), rukkirääk (Crex crex), väikeluik (Cygnus columbianus bewickii),

laululuik (Cygnus cygnus), kühmnokk-luik (Cygnus olor), valgeselg-kirjurähn (Dendrocopos

leucotos), põldtsiitsitaja (Emberiza hortulana), lauk (Fulica atra), rohunepp (Gallinago media),

värbkakk (Glaucidium passerinum), sookurg (Grus grus), merikotkas (Haliaeetus albicilla),

punaselg-õgija (Lanius collurio), kalakajakas (Larus canus), tõmmukajakas (Larus fuscus),

naerukajakas (Larus ridibundus), plütt (Limicola falcinellus), vöötsaba-vigle (Limosa

lapponica), mustsaba-vigle (Limosa limosa), tõmmuvaeras (Melanitta fusca), mustvaeras

(Melanitta nigra), väikekoskel (Mergus albellus), jääkoskel (Mergus merganser), rohukoskel

(Mergus serrator), suurkoovitaja (Numenius arquata), kormoran e karbas (Phalacrocorax

carbo), tutkas (Philomachus pugnax), hallpea-rähn e hallrähn (Picus canus), plüü (Pluvialis

squatarola), tuttpütt (Podiceps cristatus), väikehuik (Porzana parva), täpikhuik (Porzana

porzana), naaskelnokk (Recurvirostra avosetta), hahk (Somateria mollissima), väiketiir (Sterna

albifrons), räusktiir e räusk (Sterna caspia), jõgitiir (Sterna hirundo), randtiir (Sterna

paradisaea), tutt-tiir (Sterna sandvicensis), vööt-põõsalind (Sylvia nisoria), teder (Tetrao tetrix),

tumetilder (Tringa erythropus), mudatilder (Tringa glareola), heletilder (Tringa nebularia),

punajalg-tilder (Tringa totanus) ja kiivitaja (Vanellus vanellus).

Väikese väina loodusala I lisas nimetatud kaitstavad elupaigatüübid on veealused liivamadalad

(1110), rannikulõukad (*1150), laiad madalad lahed (1160), esmased rannavallid (1210),

merele avatud pankrannad (1230), soolakulised muda- ja liivarannad (1310), väikesaared ning

laiud (1620), rannaniidud (*1630), kadastikud (5130), kuivad niidud lubjarikkal mullal

(*olulised orhideede kasvualad - 6210), liigirikkad niidud lubjavaesel mullal (*6270), lood

(alvarid - *6280), puisniidud (*6530), lubjarikkad madalsood lääne-mõõkrohuga (*7210),

liigirikkad madalsood (7230), vanad loodusmetsad (*9010), vanad laialehised metsad (*9020)

ja puiskarjamaad (9070); II lisas nimetatud liigid, mille isendite elupaiku kaitstakse, on emaputk

(Angelica palustris), kaunis kuldking (Cypripedium calceolus), madal unilook (Sisymbrium

supinum) ja viigerhüljes (Phoca hispida bottnica).

Väikese väina hoiuala kaitse-eesmärk on nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ I lisas nimetatud

elupaigatüüpide - rannikulõugaste (1150*), laiade madalate lahtede (1160), esmaste

rannavallide (1210), merele avatud pankrandade (1230), väikesaarte ning laidude (1620),

rannaniitude (1630*), kadastike (5130), lubjarikkal mullal kuivade niitude (6210*), lubjavaesel

mullal liigirikaste niitude (6270*), loodude (6280*), puisniitude (6530*), lääne-mõõkrohuga

lubjarikaste madalsoode (7210*), liigirikaste madalsoode (7230), vanade loodusmetsade

(9010*), vanade laialehiste metsade (9020*), puiskarjamaade (9070) ja II lisas märgitud liikide

- emaputke (Angelica palustris), kauni kuldkinga (Cypripedium calceolus) ja madala unilooga

(Sisymbrium supinum) elupaikade kaitse, samuti nõukogu direktiivi 79/409/EMÜ I lisas

nimetatud linnuliikide ja I lisas nimetamata rändlinnuliikide elupaikade kaitse. Linnuliigid,

kelle elupaiku kaitstakse, on: hüüp (Botaurus stellaris), kühmnokk-luik (Cygnus olor),

väikeluik (Cygnus columbianus bewickii), laululuik (Cygnus cygnus), hallhani (Anser anser),

valgepõsk-lagle (Branta leucopsis), viupart (Anas penelope), rääkspart(Anas strepera), soopart

(Anas acuta), luitsnokk-part (Anas clypeata), punapea-vart (Aythya ferina), tuttvart (Aythya

fuligula), hahk (Somateria mollissima), sõtkas (Bucephala clangula), rohukoskel (Mergus

serrator), aul (Clangula hyemalis), roo-loorkull (Circus aeruginosus), liivatüll (Charadrius

hiaticula), kiivitaja (Vanellus vanellus), niidurüdi (Calidris alpina schinzii), mustsaba-vigle

(Limosa limosa), suurkoovitaja (Numenius arquata), punajalg-tilder (Tringa totanus), kivirullija

(Arenaria interpres), väikekajakas (Larus minutus), naerukajakas (Larus ridibundus),

kalakajakas (Larus canus), tutt-tiir (Sterna sandvicensis), jõgitiir (Sterna hirundo), randtiir

(Sterna paradisaea), väiketiir (Sterna albifrons), vööt-põõsalind(Sylvia nisoria)japunaselg-õgija

(Lanius collurio).

Väikene väin on oluline hoiuala ja linnuala eesmärgiks seatud linnuliikide pesitsus-, peatus- ja

toitumisalana. LKS § 32 lg 2 kohaselt on hoiualal keelatud nende elupaikade ja kasvukohtade

hävitamine ja kahjustamine, mille kaitseks hoiuala moodustati ning kaitstavate liikide oluline

häirimine, samuti tegevus, mis seab ohtu elupaikade, kasvukohtade ja kaitstavate liikide soodsa

seisundi.

Lähim kaitseala tegevusalale on linnulennult ca 2,8 km kaugusele jääv Tumala mõisa park

(KLO1200085). Park on kaitse alla võetud 03.04.1965. Iseloomulik on domineerivalt meie

kodumaistest liikidest puistu. Liigivaene park ilma haruldaste puittaimedeta. On kasvukohaks

ainult ühele jämedale põlispuule, milleks on harilik saar (Fraxinus excelsior). Pargis esinevad

puiesteede ja puuderidade fragmendid. Ilmselt rajatud algselt regulaarsete stiili elementide

domineerimisega. Ainulaadne on paesse rajatud kaherealine tiikide süsteem, mis koosneb

seitsmest omavahel ühendatud ruudu- ja ristkülikukujulisest tiigist. Tiigid on olnud

aastakümned tühjad. Park on hooldamata.

Pidades silmas planeeritava tegevuse eesmärki ja iseloomu ning kaugust kaitstavatest aladest,

ei ole käesoleva planeeringu elluviimisel oodata mõjusid kaitse-eesmärgiks olevate liikidele ja

nimetatud aladele. Detailplaneeringuga ei ole kavandatud tegevusi, mis toimuksid eelnimetatud

aladel ning ei ole oodata, planeeritava ridaelamu lisandumise tulemusel tõuseks piirkonnas

müra või muude häiringute tase niisuguses ulatuses, mis lähedal pesitsevaid või rändel olevaid

linnuliike häiriks.

7. Kokkuvõte ja järeldus

Detailplaneeringu eesmärgiks on katastriüksuse jagamine kaheks elamumaa krundiks,

ehitusõiguse määramine elamute ja kõrvalhoonete ehitamiseks ja üldplaneeringukohase

maakasutuse juhtotstarbe muutmine osaliselt väikeelamumaaks.

Planeeritava tegevusega ei kavandata keskkonnaohtlikke tegevusi ega vastavate objektide

rajamist, seepärast olulisi negatiivseid mõjusid antud detailplaneeringu kehtestamisega ette

näha pole. Kavandatav tegevus ei ületa eeldatavalt tegevuskoha keskkonnataluvust.

Kavandataval tegevusel puudub oluline kumulatiivne mõju, see ei sea ohtu inimese tervist ja

heaolu, kultuuripärandit ega vara. Detailplaneeringul puudub piiriülene mõju ja lähtuvalt

kavandatava tegevuse iseloomust ning läbi viidud uuringutest ka oluline strateegiline mõju

maakondliku või omavalitsuse territooriumi mastaape silmas pidades.

Käesoleva detailplaneeringuga kavandatu ei hõlma tegevusi Natura 2000 võrgustiku aladel ega

Väikese väina hoiuala territooriumil. Planeeringualal või selle vahetus läheduses ei paikne

kaitstavate liikide leiukohti või elupaiku. Pidades silmas planeeritava tegevuse iseloomu ning

kaugust kaitstavatest aladest ning objektidest, ei ole käesoleva planeeringu elluviimisel oodata

mõjusid nimetatud aladele.

Eeltoodust tulenevalt on Saaremaa Vallavalitsus seisukohal, et käesoleva detailplaneeringuga

kavandatav tegevuse elluviimisega ei kaasne eeldatavalt olulist negatiivset keskkonnamõju

ning keskkonnamõju strateegilist hindamist ei ole põhjust algatada.

Koostaja: Keti Kaljuste

Looduskasutuse ja -kaitse peaspetsialist

EELNÕU

Kuressaare {adoptionDateTime} nr

{regNumber}

Orissaare alevikus Võidu tn 39 detailplaneeringu algatamine ja keskkonnamõju strateegilise

hindamise algatamata jätmine

Saaremaa Vallavalitsus (edaspidi vallavalitsus) soovib algatada detailplaneeringu Orissaare

alevikus Võidu tn 39 (katastritunnus 71401:001:0355, katastriüksuse sihtotstarve üldkasutatav

maa 100%, pindala 4699 m2) katastriüksusel. Detailplaneeringu eesmärgiks on katastriüksuse

jagamine kaheks elamumaa krundiks, ehitusõiguse määramine elamute ja kõrvalhoonete

ehitamiseks ja üldplaneeringukohase maakasutuse juhtotstarbe muutmine osaliselt

väikeelamumaaks. Detailplaneeringuala suurus on ca 0,5 ha ja hõlmab Orissaare alevikus Võidu

tn 39 katastriüksust. Detailplaneeringu nimetus on Võidu tn 39 detailplaneering.

A. Olemasolev olukord

Alal puudub kehtiv detailplaneering, samuti puuduvad detailplaneeringud planeeringuala

lähinaabruses. Ehitisregistri andmete kohaselt katastriüksusel hoonestus puudub, kuid

tegelikkuses asetseb seal üks alla 20 m2 suuruse ehitisealuse pinnaga kasvuhoone. Maa- ja

Ruumiameti kitsenduste kaardirakenduse alusel planeeringualal kitsendused puuduvad.

Planeeringuala kõlvikuline koosseis on 4636 m2 muu maa ja 63 m2 õuemaa. Planeeringuala piirneb

põhjast Võidu tn 37 (katastritunnus 55001:008:0066) elamumaa, Võidu tn 37a (katastritunnus

71401:001:0415), Võidu tn 35 (katastritunnus 55001:008:0011), Võidu tn 29 (katastritunnus

71401:001:4286), idast Aia tn 6a (katastritunnus 55001:008:0037) ja Aia tn 6b (katastritunnus

71401:001:4285) elamumaa katastriüksustega, lõunast Võidu tn 41 (katastritunnus

71401:001:0062) elamumaa katastriüksusega ja läänest Võidu tänav (katastritunnus

55001:008:0372) transpordimaa katastriüksusega. Juurdepääs planeeringualale on avalikult

kasutatavalt Võidu tänavalt (tee nr 5500051).

B. Kehtiv üldplaneering

Planeeringualal kehtib Orissaare aleviku ja Orissaare valla sisemaa üldplaneering (kehtestatud

Orissaare Vallavolikogu 21. detsembri 2009. a otsusega nr 13, edaspidi üldplaneering). Vastavalt

üldplaneeringu maakasutuse kaardile asub planeeringuala rohealal, elamumaal ja väärtuslikul

maastikul, katastriüksuse piiril kulgeb osaliselt üldplaneeringu legendi kohaselt sissesõidutee.

Roheala on sõnastatud üldplaneeringu joonisel, kuid seletuskiri käsitleb eelpool nimetatud ala

peatükis 3.1.8 haljasala maana, mis on reserveeritud Orissaare alevikus Võidu tänava äärsed alad,

Orissaare alevikus reoveepuhastusetiikide ja korruselamute vaheline ala, Orissaare alevikus

telemasti ümbrus, Kuivastu maantee äärsed rohealad, Orissaare aleviku veehaardega piirnevad

alad, Sadama tänava äärne ala, Kase tänava ja planeeritavate tootmismaade vaheline ala ja

Lauluväljaku kõrval olev ala.

2

Maakasutuse juhtotstarvete kirjelduses on toodud, et haljasala ja parkmetsa maa on valdavalt

linnalisele asulale iseloomulikud puhkuseks ja virgestuseks mõeldud looduslikud ja

poollooduslikud metsaalad või inimese poolt rajatud haljasrajatiste alad ning eriomase koosseisu

ja struktuuriga metsaalad või kõrghaljastusega ribad, mille eesmärk on kaitsta külgnevaid alasid

kahjuliku keskkonnamõju eest.

Tulenevalt üldplaneeringu visioonist on ruumilise arengu üheks põhimõtteks alevikus väike- ja

korterelamumaade laiendamine ning nende varustatuse tagamine ühisveevärgi- ja

kanalisatsiooniga. Vastavalt üldplaneeringule on ainuke tiheasustusala maareformi seaduse mõttes

Orissaare alevik oma administratiivpiirides ja see on ka detailplaneeringu koostamise kohustusega

ala.

Vastavalt üldplaneeringu peatükile 2 on detailplaneeringu koostamise kohustus uute hoonete

(välja arvatud üksikelamu kõrvalhooned, suvila kõrvalhooned ja aiamaja kõrvalhooned ning teised

kuni 20 m² ehitusaluse pindalaga väikehooned) ehitusprojekti koostamise ja püstitamise aluseks.

Üldplaneeringu peatükis 3 on toodud maakasutuse juhtotstarvete kirjeldused, mille kohaselt

elamumaa võib olla: 1) väikeelamumaa - ühepere-, kaksik-, ridaelamu ja kuni kahekorruseliste

rohkem kui kolme korteriga korruselamute maa kompaktse hoonestusega aladel ja elamu õuemaa

maatulundusmaal (hajaasustuses). Alale võivad jääda elamuid teenindavad ehitised, sh teed ja

tehnorajatised, samuti elamute lähiümbruse puhke- ja spordiotstarbeline maa ning rajatised; 2)

korterelamumaa – kolme või enama korteriga rohkem kui kahekorruseliste korruselamute maa.

Alale võivad jääda elamuid teenindavad ehitised, sh teed ja tehnorajatised, samuti elamute

lähiümbruse puhke- ja spordiotstarbeline maa ning rajatised. Võidu tn 39 detailplaneeringuga

kavandatav tegevus (kahe krundi planeerimine koos üksikelamu ja kõrvalhoonetega) liigituks

väikeelamumaa alla.

Orissaare alevikus on reserveeritud väikeelamumaa senini põllumaana kasutuses olnud või

kasutuseta maale olemasolevasse väikeelamute piirkonda, aleviku lääneserva ja lõunaosasse ja

korterelamumaad on planeeritud olemasolevasse korterelamute piirkonda Kuivastu maantee ääres.

Maakasutus- ja ehitustingimused vastavalt üldplaneeringule:

- maakasutuse juhtotstarve on elamumaa, millele on lubatud anda kuni 25 protsendi ulatuses

ärimaa kõrvalotstarve, et soodustada turismi ja teenustesektori (majutus, toitlustus) arengut.

Sealjuures ei tohi ärimaa arendamisega kaasneda olulist negatiivset mõju naaberaladele (nt

liiklusvoogude suurenemine, müra ja muu häirimine);

- krundi normaalsuurus maa-ala kruntideks jaotamisel on 1500 m2, minimaalne 1000 m²;

- olemasolevatel elamualadel ehitamisel (sh rekonstrueerimine ja renoveerimine) tuleb järgida

alevikus väljakujunenud traditsioonilisi ehitusmahtusid, ehitusmaterjale, arhitektuurseid lahendusi

(katusekalded, korrused, aknad, välisviimistlusmaterjalid jne) ning hoonestuse tihedust ja

struktuuri;

- uute varem hoonestamata elamumaade kasutusele võtmisel/detailplaneeringute koostamisel tuleb

tagada juurdepääs, tehnovõrkude, tuletõrjevee saamise ja haljastuse rajamise võimalus veel

hoonestamata, kuid elamumaana reserveeritud, naabermaa-aladele. Võimalusel lahendada kogu

maa-ala ühe detailplaneeringuga;

- aleviku haljastuse säilitamiseks toimub üksikpuude v.a. viljapuude raie elamukruntidel vaid

vallavalitsuse loal. Soovitav on säilitada puud, mille tüve läbimõõt on suurem kui 30 cm. Uue

kõrghaljastuse kavandamisel arvestada täiskasvanud puu suurusega, et vältida vaadete

kinnikasvamist, ebasoovitavate varjualade teket, puujuurtest ja -okstest tingitud probleeme.

Krundi ehitusõigus vastavalt üldplaneeringule:

- krundi kasutamise sihtotstarve või sihtotstarbed: pere-, rida- või korruselamumaa. Kuni 25%

ulatuses kaubandus-, toitlustus-teenindus- või majutushoone maa;

- hoonete suurim lubatud arv krundil: 5 hoonet;

- hoonete suurim lubatud ehitusalune pindala 250 m².

3

- juhul, kui taotletakse tavapärasest oluliselt erinevat hoonete kõrgust, ehitusalust pinda või

arhitektuurilahendust, lahendatakse küsimus läbi detailplaneeringu;

- hoonete arvu ja ehitusalust pinda võib suurendada vallavalitsuse motiveeritud kaalutlusotsuse

alusel;

- tee maa-alad ja liikluskorraldus: parkimine oma krundil;

- haljastuse ja heakorrastuse põhimõtted: piirete kõrgus kuni 1,6 m;

- tehnovõrgud ja rajatised: ühisveevarustus, ühiskanalisatsioon, lokaalküte, maa-alused

tehnovõrgud;

- keskkonnatingimused: tagada nõuetekohane sanitaarkaitse.

Väärtuslikuks maastikuks nimetatakse maakonnaplaneeringu teemaplaneeringuga määratletud ala,

millel on ümbritsevast suurem kultuurilis-ajalooline, esteetiline, looduslik, identiteedi- või

puhkeväärtus. Üldplaneeringuga on kogu Orissaare alevik, sh planeeringuala, määratud

väärtuslikuks maastikuks, kuid üldplaneeringuga ei täpsustata väärtuslike maastike piire ega seata

neil täiendavaid maakasutustingimusi.

Üldplaneeringus on toodud, et krundil võib olla hoonete suurim lubatud ehitusalune pindala 250

m² ja juhul, kui taotletakse tavapärasest oluliselt erinevat hoonete kõrgust, ehitusalust pinda või

arhitektuurilahendust, siis lahendatakse küsimus läbi detailplaneeringu. Samas võib

üldplaneeringu kohaselt hoonete arvu ja ehitusalust pinda suurendada vallavalitsuse motiveeritud

kaalutlusotsuse alusel. Käesoleval juhul loetakse ehitisealuse pinna hulka kuuluvateks

ehitusteatise ja -loa kohustuslikud hooned, vaba ehitustegevusega (0-20 m2 ja alla 5 m kõrge)

hooned määratakse detailplaneeringuga.

Üldplaneeringu koostamise ajal kasutati ehitusseaduse mõistet ehitusalune pindala. Käesoleval

juhul kasutatakse kehtiva ehitusseadustiku mõistet ehitisealune pind.

C. Kaalutlused

Planeeringuala asub Orissaare alevikus, mis vastavalt planeerimisseaduse (edaspidi PlanS) § 125

lõike 1 punktile 1 on detailplaneeringu koostamise kohustusega ala, kui soovitakse püstitada

ehitusloakohustuslikku hoonet. Kavandatavad kaks üksikelamut kõrvalhoonetega on

ehitusloakohustuslikud hooned.

Üldplaneeringu järgi on planeeringuala maakasutuse juhtotstarbeks osaliselt roheala, mis on

üldplaneeringu seletuskirja punktis 3 kirjeldatud: haljasala ja parkmetsa maa on valdavalt

linnalisele asulale iseloomulikud puhkuseks ja virgestuseks mõeldud looduslikud ja

poollooduslikud metsaalad või inimese poolt rajatud haljasrajatiste alad ning eriomase koosseisu

ja struktuuriga metsaalad või kõrghaljastusega ribad, mille eesmärk on kaitsta külgnevaid alasid

kahjuliku keskkonnamõju eest. Detailplaneeringuga tehakse ettepanek planeeringualal Võidu tn

poolse krundi osas üldplaneeringuga määratud roheala maakasutuse juhtotstarbe muutmine

väikeelamumaaks. Teise moodustatava krundi osas säilib üldplaneeringukohane elamumaa

juhtotstarve.

PlanS § 6 punkti 9 kohaselt on maakasutuse juhtotstarve üldplaneeringuga määratav maa-ala

kasutamise valdav otstarve, mis annab kogu määratud piirkonnale edaspidise maakasutuse

põhisuunad. Kuna Võidu tn poolne krunt on selle piirkonna ainus roheala juhtotstarbega ala ning

see muudetakse terves ulatuses väikeelamumaaks, siis käsitletakse seda juhtotstarbe ulatusliku

muutmisena. Sellest tulenevalt tehakse detailplaneeringuga PlanS § 142 lõike 1 punkti 1 kohaselt

ettepanek üldplaneeringuga määratud maakasutuse juhtotstarbe ulatuslikuks muutmiseks ja

detailplaneeringut menetletakse kui üldplaneeringut muutvat detailplaneeringut. Muudatus ei

põhjusta olulist ruumilist mõju, sest planeeringuala naabruses on peaaegu kõik katastriüksused

elamumaa sihtotstarbega, hoonestatud elamutega või omaksid oma asukohast tingituna

elamuehituse potentsiaali. Lisaks näeb ka üldplaneering lähialadel ette elamumaa juhtfunktsiooni.

4

Võidu tn 39 katastriüksuse puhkeala juhtotstarbega ala ei kasutata tegelikkuses aktiivselt

puhkamiseks ega virgestumiseks, vaid nendeks kasutatakse aleviku teisi rohealasi.

Võidu tn 39 katastriüksus asub üldplaneeringu kohaselt osaliselt rohealal, mida soovitakse ühe

krundi osas muuta väikeelamumaaks ehk tegu oleks üldplaneeringu kohase ühepere-, kaksik-,

ridaelamu ja kuni kahekorruseliste rohkem kui kolme korteriga korruselamute maaga kompaktse

hoonestusega alal. Tegevusega planeeritakse kahte krunti koos üksikelamute ja kõrvalhoonete

ehitusõigusega, tegu on juba kompaktse hoonestusega alaga. Detailplaneering ei ole juhtotstarbe

osas üldplaneeringuga kooskõlas ja tegu on üldplaneeringut muutva detailplaneeringuga.

Üldplaneeringu visiooni ruumilise arengu üheks põhimõtteks on alevikus väike- ja

korterelamumaade laiendamine ehk siis üldplaneering toetab üksikelamute arendamist. Kuna

Saaremaa valla üks eesmärke on maapiirkondade elavdamine, siis üksikelamute planeerimine

toetab samuti ka seda eesmärki.

Planeeringuala lähipiirkonnas asuvad Võidu tn 27, Võidu tn 35, Võidu tn 37, Võidu tn 46, Võidu

tn 48, Võidu tn 50 ja Võidu tn 52 katastriüksused on hoonestatud elamute ja kõrvalhoonetega.

Lisaks on planeeringuala naabruses elamumaa sihtotstarbega Võidu tn 41, Aia tn 6a ja Aia tn 6b

katastriüksused, mis on üldplaneeringu kohaselt elamumaa juhtotstarbega alal ja seega on need ka

elamu ehitamise potentsiaaliga ning igati aleviku elamupiirkonda sobivad.

Võidu tänava ääres on optimaalse mahuga ühe- või kahekordsed üksikelamud. Kavandatavad kuni

kahekorruselised üksikelamud sobituvad hoonestuse üldisesse mõõtkavasse, võimaldades säilitada

piirkonna ühtset ilmet.

Kehtiv üldplaneering on koostatud ligi 15 aastat tagasi ning selle eesmärgid ja ruumilise arengu

põhimõtted vajavad ülevaatamist ning asjakohasel juhul saab kaaluda üldplaneeringus toodud

parameetrite muutmist. Alates 2009. aastast on muutunud piirkonna sotsiaal-majanduslik olukord

ja uued arenguvajadused eeldavad paindlikumat lähenemist. Arengusuunad vajavad ülevaatamist,

et arvestada tänapäevaste vajaduste ja võimalustega.

Planeeringuala asub Võidu tänava ääres, ala lähipiirkonnas on valdavalt üksikelamud või

üksikelamu ehitamiseks sobilikud katastriüksused, mis toetavad ala osalist kasutuselevõttu roheala

asemel väikeelamumaana. Ülejäänud roheala juhtfunktsiooniga alad Orissaare alevikus säilivad.

Lisaks rohealadele on alevikus mitmeid virgestus-puhkealasid, mis toetavad puhkevõimalusi.

Orissaare alevikus asuvad olulised teenindusasutused, spordihoone, kool ja lasteaed, mis toetavad

piirkonna elujõulisust. Üksikelamute rajamine parandab eluasemevalikut ja võimaldab rohkematel

inimestel kasutada neid mugavalt ligipääsetavaid teenuseid, kuid samaaegselt elada maalises

piirkonnas. Orissaare alevik on Ida-Saaremaa keskus ja hea ühendusega nii Kuressaarest kui ka

Muhu saarelt ja mandri-Eestilt tulijatele.

Kavandatav hoonestus aitab suurendada piirkonna elanikkonda, soodustades mitmekesisemat ja

dünaamilisemat kogukonda. See loob täiendavaid võimalusi noortele peredele, spetsialistidele ja

eakamatele inimestele, kellel on huvi piirkonna kvaliteetse elukeskkonna vastu. Planeeritav

tegevus toetab Orissaare aleviku arengut tugeva keskusena.

Üksikelamute planeerimine tiheasustusalale tagab tõhusa maakasutuse, vähendades vajadust

laiendada ehitustegevust uutele asustusest väljaspoole jäävatele aladele. Orissaare aleviku

tiheasustusala tihendamine on keskkonna- ja ressursisäästlik, kuna Orissaare alevikus on rajatud

ühisveevärk ja -kanalisatsioon, millega on võimalik liituda.

Detailplaneeringuga muudetakse roheala maakasutuse juhtotstarbe väikeelamumaaks, mis ei

põhjusta olulist ruumilist mõju, kuna planeeringuala naabruses ja kontaktvööndis on mitmed

5

katastriüksused hoonestatud elamutega ning üldplaneering näeb ka kõrvalaladel ette elamumaa

juhtfunktsiooni. Tulenevalt eeltoodust on üldplaneeringu muutmine juhtotstarbe osas põhjendatud.

Üksikelamute planeerimisel tuleb arvestada, et säilitada tuleb osaliselt olemasolevat haljastust,

nagu aedlinlikes piirkondades tavaks.

Arvestades lähipiirkonna väljakujunenud struktuuri ning olemasolevat ja planeeritavat

ruumilahendust, jääb planeeringuala peale detailplaneeringu realiseerumist tihedama asustusega

elamupiirkonnaks.

Üksikelamute planeerimine toetaks Orissaare aleviku kui kaasaegse, atraktiivse ja jätkusuutliku

elukeskkonna arengut. Tulenevalt eelnevast on Saaremaa Vallavolikogu seisukohal, et

üksikelamute arendamine sobitub piirkonda arvestades ala ja lähipiirkonna maakasutust ja

hoonestust ning üldplaneeringu muutmine juhtotstarbe osas on põhjendatud.

Planeeringu elluviimine avaldab pigem positiivset mõju piirkonna majanduslikele ja sotsiaalsetele

näitajatele tänu elanike lisandumisele. Asukoht on üksikelamutele sobilik ja Orissaare alevik on

elanike seas populaarsust koguv atraktiivse elupaigana, kus elanikele on olemas kõik sotsiaalseid

vajadusi teenindavad asutused. Planeeritavate väikeelamute lisandumisel ei suurene oluliselt

liikluskoormust ja sellest tulenevat müra.

Käesoleva detailplaneeringuga ei kavandata tegevust, mis kuuluks keskkonnamõju hindamise ja

keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi KeHJS) § 6 lõikes 1 nimetatud olulise

keskkonnamõjuga tegevuste loetellu ega kavandata KeHJS § 6 lõike 2 nimetatud valdkonda

kuuluvat tegevust. KeHJS § 33 lõike 2 kohaselt tuleb kaaluda keskkonnamõju strateegilise

hindamise algatamise vajalikkust ja anda selle kohta eelhinnang, kui koostatakse detailplaneering

PlanS § 142 lõike 1 punktis 1 kuni 3 sätestatud juhul. Eeltoodust tulenevalt koostati

keskkonnamõju strateegiline eelhinnang. Saaremaa Vallavolikogu on koostatud eelhinnangu

(käesoleva otsuse lisa 3) põhjal seisukohal, et planeeritava tegevusega ei kavandata

keskkonnaohtlikke tegevusi ega vastavate objektide rajamist, seepärast olulisi negatiivseid

mõjusid antud detailplaneeringu kehtestamisega ette näha pole. Saare maakonnaplaneering 2030+

ruumiliste väärtuste kaardi järgi asub planeeringuala väärtuslikel maastikel. Vastavalt Saare

maakonnaplaneering 2030+ seletuskirjas välja toodule vastab detailplaneeringuga kavandatav

tegevus Saare maakonnaplaneeringule 2030+ tingimustele.

Keskkonnamõju strateegilise eelhinnangu tulemusel ei ületa kavandatav tegevus eeldatavalt

tegevuskoha keskkonnataluvust, sellel puudub oluline kumulatiivne mõju, see ei sea ohtu inimese

tervist, kultuuripärandit ega vara. Detailplaneeringul puudub piiriülene mõju ja lähtuvalt

kavandatava tegevuse iseloomust oluline strateegiline mõju maakondliku või omavalitsuse

territooriumi mastaape silmas pidades. Samuti puudub eeldatavasti mõju kaitstavatele

loodusobjektidele ning Natura 2000 võrgustiku aladele.

Lähtuvalt eeltoodust on Saaremaa Vallavolikogu seisukohal, et Võidu tn 39 detailplaneeringuga

kavandatava tegevuse elluviimisega ei kaasne eeldatavalt olulist negatiivset keskkonnamõju ning

seega pole vajalik algatada keskkonnamõju strateegilist hindamist.

Vallavalitsus edastas vastavalt KeHJS § 33 lõikele 6 ja planeerimisseaduse § 81 lõikele 1

Keskkonnaametile (KeA), Pääasteametile ning Maa- ja Ruumiametile (MaRu) xx.07.2025 kirjaga

nr xx algatamise materjalid ning otsuse eelnõu koos lisadega seisukoha saamiseks.

KeA oma xx.07.2025 kirjas nr xx toob välja, et …

PäA oma xx.07.2025 kirjas nr xx toob välja, et …

MaRu oma xx.07.2025 kirjas nr xx toob välja, et …

6

D. Kokkuvõte

Detailplaneeringu algatamise hetkeks kogutud informatsiooni põhjal ei ole vaja detailplaneeringu

koostamise käigus teha eraldi täiendavaid uuringuid. Kui detailplaneeringu edasise menetluse

käigus selgub, et planeeringulahenduse väljatöötamiseks on vaja teha täiendavaid uuringuid,

analüüse, ekspertiise vms, siis tuleb need teha ning planeeringusse lisada.

Saaremaa Vallavalitsus on sõlminud xx.07.2025 lepingu nr xx detailplaneeringu koostajaga

detailplaneeringu koostamisega seotud asjaolude kokku leppimiseks.

Detailplaneeringu koostamise korraldaja on Saaremaa Vallavalitsus ([email protected], tel

452 5000), koostaja on xx (xx, tel xx) ning algataja, vastuvõtja ja kehtestaja on Saaremaa

Vallavolikogu ([email protected], tel 452 5002).

Detailplaneeringu algatamise otsuse ja otsuse lisadega on võimalik tutvuda Saaremaa valla

veebilehel aadressil www.saaremaavald.ee ja tööpäevadel Saaremaa Vallavalitsuses aadressil

Tallinna tn 10, Kuressaare linn, Saaremaa vald.

Lähtudes eeltoodust ning aluseks võttes planeerimisseaduse § 77 lõike 1 ja 128 lõike 1,

keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 34 lõike 2, Saaremaa

Vallavolikogu

o t s u s t a b:

1. Algatada Orissaare alevikus Võidu tn 39 detailplaneering, mille eesmärk on katastriüksuse

jagamine kaheks elamumaa krundiks, ehitusõiguse määramine elamute ja kõrvalhoonete

ehitamiseks ja üldplaneeringukohase maakasutuse juhtotstarbe muutmine osaliselt

väikeelamumaaks.

2. Detailplaneeringu nimetus on „Võidu tn 39 detailplaneering“.

3. Määrata planeeringuala suuruseks ca 0,5 ha vastavalt otsuse lisale 1.

4. Kinnitada detailplaneeringu lähteseisukohad vastavalt otsuse lisale 2.

5. Mitte algatada keskkonnamõjude strateegilist hindamist vastavalt otsuse lisale 3.

6. Otsus jõustub teatavakstegemisega.

Detailplaneeringu algatamine on menetlustoiming, millega ei teki huvitatud isikule õigustatud

ootust, et Saaremaa Vallavolikogu detailplaneeringu vastu võtab või kehtestab.

Menetlustoimingud on vaidlustatavad koos haldusaktiga, milleks on detailplaneeringu

kehtestamise või kehtestamata jätmise otsus.

(digitaalselt allkirjastatud)

Jaanus Tamkivi

volikogu esimees

Tallinna 10, Kuressaare, Saaremaa vald, 93819 Saare maakond / registrikood 77000306 /

452 5000 / [email protected] / www.saaremaavald.ee

Keskkonnaamet

Päästeamet

Maa- ja Ruumiamet

02.07.2025 nr 5-2/3875-1

Seisukoha küsimine Orissaare alevikus Võidu tn 39 detailplaneeringu algatamiseks ja

keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmiseks

Saaremaa Vallavalitsusele (edaspidi vallavalitsus) soovib esildise alusel detailplaneeringu

algatamiseks Orissaare alevikus Võidu tn 39 (katastritunnus 71401:001:0355, katastriüksuse

sihtotstarve üldkasutatav maa 100%, pindala 4699 m 2 ) katastriüksusel. Tegu on

munitsipaalomandiga. Detailplaneeringu eesmärgiks on katastriüksuse jagamine kaheks

elamumaa krundiks, ehitusõiguse määramine elamute ja kõrvalhoonete ehitamiseks ja

üldplaneeringukohase maakasutuse juhtotstarbe muutmine osaliselt väikeelamumaaks.

Detailplaneeringuala suurus on ca 0,5 ha ja hõlmab Orissaare alevikus Võidu tn 39

katastriüksust. Detailplaneeringu nimetus on Võidu tn 39 detailplaneering.

Planeeringuala asub Orissaare alevikus, mis vastavalt planeerimisseaduse (edaspidi PlanS) § 125

lõike 1 punktile 1 on detailplaneeringu koostamise kohustusega ala, kui soovitakse püstitada

ehitusloakohustuslikku hoonet. Kavandatavad kaks üksikelamut kõrvalhoonetega on

ehitusloakohustuslikud hooned.

PlanS § 6 punkti 9 kohaselt on maakasutuse juhtotstarve üldplaneeringuga määratav maa-ala

kasutamise valdav otstarve, mis annab kogu määratud piirkonnale edaspidise maakasutuse

põhisuunad. Kuna Võidu tn poolne krunt on selle piirkonna ainus roheala juhtotstarbega ala ning

see muudetakse terves ulatuses väikeelamumaaks, siis käsitletakse seda juhtotstarbe ulatusliku

muutmisena. Sellest tulenevalt tehakse detailplaneeringuga PlanS § 142 lõike 1 punkti 1 kohaselt

ettepanek üldplaneeringuga määratud maakasutuse juhtotstarbe ulatuslikuks muutmiseks ja

detailplaneeringut menetletakse kui üldplaneeringut muutvat detailplaneeringut.

Eeltoodust tulenevalt on keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse

(edaspidi KeHJS) § 33 lõike 2 punkti 3 alusel koostatud keskkonnamõju eelhinnang ja kaalutud

keskkonnamõju strateegilise hindamise vajadust.

Käesolevaga küsime Teilt kui asjaomaselt asutuselt PlanS § 81 lõike 2 alusel ettepanekuid

lähteseisukohtade kohta ja KeHJS § 33 lõike 6 alusel seisukohta keskkonnamõju strateegilise

hindamise vajalikkuse kohta. Kirja manuses on detailplaneeringu otsuse eelnõu koos lisadega

ning algatamise taotluse materjalid.

2

Lugupidamisega

(digitaalselt allkirjastatud)

Rein Kallas

ehitus- ja planeeringuosakonna juhataja

Lisa:

1. Orissaare alevikus Võidu tn 39 DP algatamise eelnõu

2. Lisa 1. Planeeringuala

3. Lisa 2. Lähteseisukohad

4. Lisa 3. KSH eelhinnang

5. Esildis 5-83094-1 22.05.2025

Liina Järveots, 514 1686

[email protected]