Detailplaneeringu kooskõlastamine

TINGMÄRGID PLANEERINGUALA PIIR

OLEMASOLEVA KATASTRIÜKSUSE, KINNISTU PIIR

p1/80 TT PARKIMISKOHTADE ARV KRUNDIL (koht / bm2 kohta,suunatud sihtotstarve)

OLEMASOLEV PUU JUUREKAITSEALAGA

PLANEERITUD KRUNDI PIIR

POS 1 KRUNDI TUNNUS

OLEMASOLEV/PLANEERITUD TINGLIK JUURDEPÄÄS KRUNDILE

PLANEERITAV KRUNDI HOONESTUSALA TUNNUSEGA

HOONE PÕHIMAHU SUUND / KATUSEKALDE NURK 0-250

OLEMASOLEVA HOONE TULEOHUTUSKUJA 8m ULATUS

PARKLA ALA TINGLIK ASUKOHT

LAMMUTATAV EHITIS / LIKVIDEERITAV OBJEKT

ALA 1

SÕIDUSUUNAD

TULEMÜÜRI VÕI TULETÕKKESEINA VÕIMALIK VAJADUS

OLEMASOLEV VEETRASS

OLEMASOLEV KANALISATSIOONITRASS

OLEMASOLEV MADALPINGE-KAABEL

OLEMASOLEV SIDELIIN

OLEMASOLEV KESKPINGE KAABEL

OLEMASOLEV SIDEKAABEL

OLEMASOLEV SADEMEVEEKANALISATSIOON

OLEMASOLEV MADALPINGE-ÕHULIIN

HOONE PAIKNEMISE TINGIMUS (SELETUSKIRI PUNKT 9.10)

PLANEERITUD PUHVERHALJASTUSE TINGLIK ASUKOHT

MÄRKUSED 1. Nõuded hoonete paiknemisele ja ehitiste arhitektuurilised ja kujnduslikud nõuded vt. Seletuskiri punkt 9; 2. Koordinaadid L-Est97 süsteemis. Kõrgused EH2000 süsteemis.

4,00

4,00

4,00

12,00

4,00

12,00

12,00

5,94

6,00

4,00

Olemasolev liitumispunkt ühisveevärgiga

Olemasolev liitumispunkt ühiskanalisatsiooniga

Olemasolev liitumispunkt ühisveevärgiga

Olemasolev liitumispunkt ühiskanalisatsiooniga

Olemasoleva/planeeritava elektrivõrgu liitumiskilbi

asukoht

Olemasolev liitumiskilp elektrivõrguga

Olemasolev liitumispunkt sidevõrguga

Olemasolev liitumispunkt sidevõrguga

Planeeritud liitumispunkt elektrivõrguga

Airok OÜ täitejaama ohuala eriti ohtliku ala ulatus 328 m

Airok OÜ täitejaama ohuala ehitisi ohustava ala ulatus 184 m

TT, TL, ÄK, ÄV, ÄB 9,0 m 2 /-1

2200 5

TT, TL, ÄK, ÄV, ÄB 9,0 m 2 /-1

2000 3

ÜH L

T 50% Ä 50%

E

L

E

E

L E E

E

E

L

E

E

Ä

E

T

Ä

0-2500-25 0

0-250

0-25 0

0-250

0-25 0

POS 1 4102 m2

POS 2 4476 m2

p1/90 TT, TH, ÄV p 1/80 ÄK p 1/40 ÄBp1/90 TT, TH, ÄV

p 1/80 ÄK p 1/40 ÄB

LUBATUD sihtotstarve detailplaneeringu liikides Lubatud kõrgus

abs. korruste arv +/-

hoonete ehitisealune

pind

hoonete lubatud arv

krundil

ÜH KATASTRI SIHTOTSTARVE ÜLDKASUTATAV MAA

L KATASTRI SIHTOTSTARVE TRANSPORDIMAA

T KATASTRI SIHTOTSTARVE TOOTMISMAA

Ä KATASTRI SIHTOTSTARVE ÄRIMAA

ALA KRUNDIL, KUHU EI OLE LUBATUD EHITADA HOONEID

E KATASTRI SIHTOTSTARVE ELAMUMAA

TL SIHTOTSTARVE LAOHOONE MAA

TT SIHTOTSTARVE VÕIMALIKU KAHJULIKU VÄLIS- MÕJUTA (HÄIRINGUTETA) TOOTMISHOONE MAA

ÄK SIHTOTSTARVE KAUBANDUS,TOITLUSTUS, TEENDAVA HOONE MAA

ÄB SIHTOTSTARVE BÜROOHOONE MAA

ÄV SIHTOTSTARVE VÄIKEETTEVÕTLUSE HOONE JA -TOOTMISHOONE MAA

TINGMÄRGID

ALA KRUNDIL, KUHU EI OLE LUBATUD EHITADA HOONEID

OLEMASOLEVA ELEKTRIMAAKAABELLIINI KAITSEVÖÖNDI ULATUS 1m LIINIST MÕLEMALE POOLE

OLEMASOLEVA SIDEKAABLI KAITSEVÖÖNDI ULATUS 1m LIINIST MÕLEMALE POOLE

OLEMASOLEVA ELEKTRIÕHULIINI KAITSEVÖÖNDI ULATUS 2m LIINIST MÕLEMALE POOLE

OLEMASOLEVA SIDEÕHULIINI KAITSEVÖÖNDI ULATUS 1m LIINIST MÕLEMALE POOLE

OLEMASOLEVA ELEKTRIÕHULIINI ULATUS 1m LIINIST MÕLEMALE POOLE

HOONESTUSALA OSA, KUS UUESHOONE(TE) EHITAMINE SAAB TOIMUDA NAABERKINNISTU OMANIKU NÕUSOLEKUL

PLANEERITUD SADEMEVEEKANALISATSIOON

02 KK 08.04.2025 Täpsustatud elektriühendused

04

03 KK 22.05.2025 Lisatud puhverhaljastuse tinglik asukoht, täpsustatud Hoone paiknemise tingimuse selgitus.

04 KK 28.06.2025 Lisatud Airok OÜ täitejaama ohuala eriti ohtliku ja ehitisele ohtliku ala ulatus. Pikendatud tulemüür Kõpu 6 krundil asuva varjualuseni.

Vers. Muutja Kuupäev Kirjeldus

Osa-grupp-jrk.nr.

Mõõt

Registrikood 12267932 MTR EEP002408

Töö nr

Tellija

Tallinna 58, 71018 Viljandi

Joonise nimetusStaadium Osaühing Silindia Ehitus

Asukoht Pärnu mnt 31, Puiestee tn 18, Viljandi linn,

Viljandimaa

2023-02-19

JN100Põhijoonis

1:50010.02.2025

DP

Versioon

Kinnistu aadressiga Pärnu mnt 31 ja Puiestee tn 18 DETAILPLANEERING (kovID 2024-005)

Käesolevat joonist ei ole lubatud kasutada osaliselt või muudetud kujul ilma Projektikoda OÜ nõusolekuta

Planeeringu nimetus

Kalle KadalippPlaneerija

DP koostamise korraldaja Viljandi Linnavalitsus

Viljandi, veebruar 2025

Viljandis kinnistu Pärnu mnt 31 ja Puiestee tn 18

DETAILPLANEERING

Vaade planeeritavale alale linnulennult. Väljavõte Maa-ameti fotoarhiivi ülelennu 2023-09-07 fotost

Detailplaneeringu koostamise korraldaja: Viljandi Linnavalitsus

Huvitatud isik Osaühing Silindia Ehitus

Toomas Perve

[email protected]

Koostaja Projektikoda OÜ

registrikood 12267932

MTR reg nr EEP002408

Tallinna 58, 71018 Viljandi

Töö nr 2023-02-19

Volitatud arhitekt 7 Kalle Kadalipp

[email protected]

+372 511 4378

2/17

Viljandis kinnistu Pärnu mnt 31 ja Puiestee tn 18 DETAILPLANEERING Projektikoda OÜ Töö 2023-02-19

DETAILPLANEERINGU KOOSSEIS

SELETUSKIRI

1. ÜLDOSA, DETAILPLANEERINGU KOOSTAMISE ALUSED .................................... 4 1.1 Üldosa ......................................................................................................................... 4

1.2 Algatamise korraldusega seatud lähteseisukohad ...................................................... 4

1.3 Geodeesia ................................................................................................................... 6

1.4 Üldplaneeringu nõuded .............................................................................................. 6

1.5 Kehtivad detailplaneeringud ...................................................................................... 6

2. RUUMILISE ARENGU EESMÄRGID ............................................................................ 7 3. Planeeringuala ja selle mõjuala kirjeldus ........................................................................... 7 4. PLANEERINGUALA JA SELLE MÕJUALA ANALÜÜSIL PÕHINEVAD

JÄRELDUSED. .......................................................................................................................... 7 5. PLANEERINGUALA KRUNTIDEKS JAOTAMINE ..................................................... 8 6. KRUNDI HOONESTUSALA ........................................................................................... 8 7. KRUNDI EHITUSÕIGUS ................................................................................................. 8

7.1 Krundi kasutamise sihtotstarbed ................................................................................ 8

7.2 Hoonete suurim lubatud arv ....................................................................................... 8

7.3 Hoonete suurim lubatud ehitisealune pind ................................................................. 9

7.4 Hoone lubatud maksimaalne kõrgus .......................................................................... 9

7.5 Hoonete lubatud sügavus ........................................................................................... 9

8. HOONETE EHITUSLIKUD TINGIMUSED .................................................................. 9 9. EHITISTE ARHITEKTUURILISED JA KUJUNDUSLIKUD TINGIMUSED .............. 9 10. LIIKLUSKORRALDUSE PÕHIMÕTTED JA KRUNDILE PÄÄS .......................... 10

10.1 Tänavate liikluskorraldus ja krundile pääs ............................................................... 10

10.2 Parkimine ja krundisisene liikluskorraldus .............................................................. 11

11. HALJASTUSE JA HEAKORRASTUSE PÕHIMÕTTED ......................................... 11 11.1 Haljastus ................................................................................................................... 11

11.2 Heakorrastus, prügi kogumine ................................................................................. 11

12. EHITISTEVAHELISED KUJAD. TULEOHUTUSE TAGAMINE ........................... 12 13. TEHNOVÕRKUDE JA -RAJATISTE PAIKNEMINE .............................................. 12

13.1 Olemasolevad tehnovõrgud ja –rajatised ................................................................. 12

13.2 Veevarustus .............................................................................................................. 12

13.3 Tuletõrje veevarustus ............................................................................................... 13

13.4 Heitvee kanalisatsioon .............................................................................................. 13

13.5 Sademevee ärajuhtimine .......................................................................................... 13

13.6 Elektrivarustus .......................................................................................................... 13

13.7 Sidevarustus ......................................................................................................... 14

13.8 Soojavarustus ........................................................................................................... 14

14. KESKKONNATINGIMUSTE TAGAMISE NÕUDED ............................................. 14 14.1 Detailplaneeringuga kavandatud tegevuste keskkonnamõju hindamine .................. 14

3/17

Viljandis kinnistu Pärnu mnt 31 ja Puiestee tn 18 DETAILPLANEERING Projektikoda OÜ Töö 2023-02-19

14.2 Müra ja vibratsioon .................................................................................................. 14

14.3 Välisõhu kvaliteet ..................................................................................................... 14

14.4 Radoonioht ............................................................................................................... 15

14.5 Insolatsioonitingimused .......................................................................................... 15

14.6 Energiatõhusus ........................................................................................................ 15

15. LOODUSOBJEKTIDE KAITSE JA NENDE KAITSEVÖÖNDID ........................... 15 16. SERVITUUTIDE SEADMINE JA KINNISOMANDI KITSENDUSED .................. 15

16.1 Ohualad ........................................................................................................................ 15

16.1 Ehitise kaitsevööndist tulenevad kinnisomandi kitsendused ................................... 16

16.1.1 Üldised nõuded ...................................................................................................... 16 16.1.2 Tehnovõrkude kitsendused .................................................................................... 16

17. KURITEGEVUSE RISKE VÄHENDAVAD TINGIMUSED .................................... 16 18. PLANEERINGU ELLUVIIMINE ............................................................................... 17

JOONISED:

1. Põhijoonis JN100 M 1:500

LISAD:

1. ML105 Situatsiooniskeem M 1:5000

2. ML106 Tugiplaan M 1:500

3. ML100 Fotod asukohast

4. RI100 Ruumilised illustratsioonid

5. MD201 Viljandi Linnavalitsuse 08.07.2024 korraldus nr 362

„Kinnistute Pärnu mnt 31 ja Puiestee tn 18 detailplaneeringu algatamine“;

6. UU103 W Vara OÜ tööd nr GD23041 „Viljandi linn, Puiestee tn 18

(89719:001:0190), Pärnu mnt 31 (89719:001:0830) geodeetiline alusplaan“, Viljandi

2023;

7. ML100 Elektrilevi OÜ Tehnilised tingimused 493028

4/17

Viljandis kinnistu Pärnu mnt 31 ja Puiestee tn 18 DETAILPLANEERING Projektikoda OÜ Töö 2023-02-19

SELETUSKIRI

1. ÜLDOSA, DETAILPLANEERINGU KOOSTAMISE ALUSED

1.1 Üldosa

Viljandi Linnavalitsus algatas kinnistute Pärnu mnt 31 (katastritunnus 89719:001:0830, pindala

2707 m², sihtotstarve elamumaa 100%, kinnistusregistriosa nr 2229139) ja Puiestee tn 18

(katastritunnus 89719:001:0190, pindala 5871 m², sihtotstarve tootmismaa 50%, ärimaa 50%,

kinnistusregistriosa nr 384739) detailplaneeringu 08.07.2024 korraldusega nr 362.

Planeeringuala kattub olevate kinnistute, Pärnu mnt 31 ja Puiestee tn 18, maa-aladega.

Kinnistute omanikuks on Osaühing Silindia Ehitus.

Detailplaneeringu koostamise tingis huvitatud isiku soov lammutada Pärnu mnt 31 krundil

asuvad hooned ja suurendada krundi piire Puiestee tn 18 krundi arvelt, muudetud kruntidele

ehitusõiguse ja sihtotstarbe määramine kahjuliku välismõjuta tootmis-, lao- ja ärihoonete

püstitamiseks.

Huvitatud isik on sõlminud Viljandi Linnavalitsusega planeerimisseaduse § 130 lg 1 kohase

halduslepingu planeeringu koostamise või planeeringu koostamise tellimise üle võtmiseks.

Planeeringualale kavandatavad tegevused ei kuulu keskkonnamõju hindamise ja

keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 6 lõigetes 1 ja 2 ning Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 nr

224 määruses „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise

vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu“ §13 nimetatud tegevuste hulka.

Vastavalt Planeerimisseaduse § 3 (2) „Planeering koosneb planeerimise tulemusena valminud

seletuskirjast ja joonistest, mis täiendavad üksteist ja moodustavad ühtse terviku.“

Planeeringut illustreeriva lahenduse järgimine projekteerimisel ei ole kohustuslik.

1.2 Algatamise korraldusega seatud lähteseisukohad Detailplaneering on algatatud Viljandi Linnavalitsuse 08.07.2024 korraldusega nr 362 (Lisa 5)

Algatamisel seati järgmised lähteseisukohad:

3.1. Detailplaneeringuga tuleb lahendada planeerimisseaduse §-s 126 sätestatud kohustuslikud

ja muud asjakohased ülesanded.

3.2. Detailplaneeringu koostamisel võtta aluseks kehtivas üldplaneeringus sisalduvad

asjakohased nõuded.

3.3. Peahoonete põhimahud planeerida paralleelselt tänavatega, Pärnu mnt ja Tahe tänava nurk

on soovitav planeerida nurgalahendusena. Peahoonestuse abimahud ja abihoonestus võivad

paikneda ka tänavaga risti.

3.4. Hoonete lubatud maksimaalseks kõrguseks planeerida mitte üle 9 meetri.

3.5. Hoonete fassaadise planeerimisel seada tingimuseks, et need ei tohi olla igavad,

monotoonsed liigenduseta seinapinnad, vaid peavad sulanduma olemasolevasse keskkonda

seda arhitektuurselt rikastavalt. Avalikust ruumist vaadeldavate fassaadide domineeriva

materjalina vältida paljast, lihtsa pinnakattega sandwich-paneele.

3.6. Katusekalded planeerida 0° - 25°. Arhitektuursed aktsendid katusekalletes on lubatud, kui

need on põhjendatud.

3.7. Planeeritava hoonestuse hea arhitektuurikvaliteedi tagamise meetmena tuleb

detailplaneeringu seletuskirjas ehitise arhitektuuriliste ja kujunduslike tingimuste määramisel

kajastada nõue kooskõlastada ehitusprojekti eskiisprojekt Viljandi linna peaarhitektiga.

5/17

Viljandis kinnistu Pärnu mnt 31 ja Puiestee tn 18 DETAILPLANEERING Projektikoda OÜ Töö 2023-02-19

3.8. Maa-aluse korruse planeerimisel avalikkusele suunatud hoonetel arvestada avalike

varjumiskohtade vajadusega linnas.

3.9. Hoonete planeerimisel arvestada naabruses asuvate ohtlike ettevõtete ohualadest tulenevate

piirangutega.

3.10. Parkimine tuleb lahendada omal krundil, võttes aluseks kehtivas standardis EVS 843

„Linnatänavad“ esitatud juhised.

3.11. Pärnu maanteelt sõidukite pääsu krundile mitte planeerida.

3.12. Detailplaneeringuga tuleb krundil tagada haljastusele, sealhulgas kõrghaljastusele

optimaalne, piirkonnas väljakujunenud % krundi pinnast, kuid mitte vähem kui 20%.

Kõrghaljastuse osakaal krundil arvestada täiskasvanud puu eeldatava võra perimeetri pindala

järgi. Haljastuse sealhulgas kõrghaljastuse põhimõtete määramisel kasutada alusena standardi

EVS 939-3 „Puittaimed haljastuses“ juhiseid.

3.13. Arvestada piirete ja puhverhaljastuse vajadusega naaberkruntide piiril piiriüleste mõjude

vältimise meetmena.

3.14. Detailplaneering koostada aktuaalsele geodeetilisele alusplaanile, mis vastab majandus-

ja taristuministri 14.04.2016 määrusele nr 34 „Topo-geodeetilisele uuringule ja

teostusmõõdistamisele esitatavad nõuded“. Topo-geodeetilise mõõdistuse toimik esitada

Viljandi linnale KovGIS EVALD keskkonnas https://evald.ee/viljandilinn/.

3.15. Detailplaneering koostada ja vormistada vastavalt riigihalduse ministri 17.10.2019

määrusele nr 50 „Planeeringu vormistamisele ja ülesehitusele esitatavad nõuded“.

Detailplaneeringu KovID on 2024-005.

3.16. Enne detailplaneeringu kehtestamist tuleb huvitatud isikul Viljandi Linnavolikogu

määruse (28.12.2023 vastu võetud otsus nr 44) „Detailplaneeringukohaste rajatiste

väljaehitamise ja väljaehitamisega seotud kulude kandmises kokkuleppimise kord“ alusel

sõlmida linnavalitsusega haldusleping detailplaneeringus ette nähtud rajatiste ja kõigi teiste

rajatiste, mis ei asu detailplaneeringu alal, kuid on planeeringulahenduse realiseerimiseks

vajalikud ja sellega funktsionaalselt seotud, väljaehitamiseks.

3.17. Detailplaneering koostatakse eeldatavalt 2024 – 2026 aasta jooksul. Kui

detailplaneeringut ei esitata linnavalitsusele vastuvõtmiseks kahe aasta jooksul planeeringu

algatamisest arvates, siis peab planeeringu koostamisest huvitatud isik esitama linnavalitsusele

taotluse lähteseisukohtade muutmise või täiendamise vajaduse väljaselgitamiseks.

3.18. Kui detailplaneeringut ei ole linnavalitsusele esitatud kolme aasta jooksul planeeringu

algatamisest arvates, võib linn lõpetada detailplaneeringu menetluse.

3.19. Detailplaneering koostatakse koostöös valitsusasutustega, kelle valitsemisalas olevaid

küsimusi detailplaneering puudutab.

3.20. Detailplaneeringu koostamisse kaasatakse:

• kõik tehnovõrkude omanikud, kelle taristuga liitumist planeeritakse, olemasolevaid

liitumistingimusi muudetakse, kelle taristu asub planeeringualas või kelle taristut võib

planeering mõjutada;

• kõik naaberkinnistute omanikud ja lähimad üle avaliku tänava asuvate kinnistute

omanikud;

• kõik teised isikud planeerimisseaduse § 127 lõigetes 2 ja 3 sätestatud alustel, kes selleks

soovi avaldavad või kelle huve võib planeering puudutada, kui see selgub planeeringu

koostamise käigus.

6/17

Viljandis kinnistu Pärnu mnt 31 ja Puiestee tn 18 DETAILPLANEERING Projektikoda OÜ Töö 2023-02-19

1.3 Geodeesia Planeeringu koostamisel on geodeetilise alusena kasutatud W Vara OÜ tööd nr GD23041

„Viljandi linn, Puiestee tn 18 (89719:001:0190), Pärnu mnt 31 (89719:001:0830) geodeetiline

alusplaan“, Viljandi 2023.

1.4 Üldplaneeringu nõuded Viljandi linna üldplaneering kehtestati Viljandi Linnavolikogu 30.06.2010 otsusega nr 71.

Üldplaneeringu põhilahenduse joonise 1 „Juhtfunktsioonid“ järgselt on käesoleva

detailplaneeringuga käsitletav maa-ala tsoneeritud kui „Suletud krundiga ala“, mille

juhtfunktsiooniks on määratud „Väikeelamumaa“, kus osaliselt on lubatud polüfunktsionaalsus

(keelatud on juhtfunktsiooni häirimine).

Juhtfunktsioon "Väikeelamumaa" võimaldab püstitada üksikelamuid, paarismaju, ridaelamuid

ning kuni kahe korruse ja ühe trepikojaga kortermaju. Lubatud on rajada viilkatusealuseid

poolkorruseid.

Üldplaneeringu järgselt on ala „Elukeskkonna kaitseala“. Elukeskkond on väljakujunenud

tänavastruktuuri ja hoonestusega linnalise koosluse ulatuses ühtse hoonestusega elamumaa

ala, kus linnalise koosluse piires on hoonestustihedus suhteliselt homogeenne, kus linnaruum

moodustab ühtse väljakujunenud tänavapildiga terviku.

Elukeskkonna kaitseala lisatingimusena tuleb arvestada uute hoonestusalade ja funktsioonide

määramisel antud piirkonna linnalise koosluse tiheduse.

Teisi üldisi maa-ala ehitustingimusi üldplaneering käesoleva detailplaneeringu planeeritaval

maa-alal ei sea.

Väljavõte üldplaneeringu lahendusest on antud järgneval skeemil.

Skeem 1. Väljavõte Viljandi linna üldplaneeringu põhilahenduse kaardist (Joonis 1).

1.5 Kehtivad detailplaneeringud Planeeringualal kehtiv detailplaneering puudub.

Planeeritavast alast lõuna suunas, Puiestee tänava maa-alast teisel pool, kehtib detailplaneering

nr 2017-005, „Puiestee tänav 27 detailplaneering“.

Planeeritavast alast kagu suunas, Puiestee tänava maa-alast teisel pool, kehtib detailplaneering

nr 2002-041, „Viljandi linna kvartali nr 121 krundi nr 68A aadressiga Puiestee tn 23

detailplaneering“.

Planeeritavast alast loode suunas, Pärnu maantee maa-alast teisel pool, kehtib detailplaneering

nr 2000-039, „Viljandi linna kvartali nr 218 krundi nr 40 aadressiga Pärnu mnt 24

detailplaneering“.

7/17

Viljandis kinnistu Pärnu mnt 31 ja Puiestee tn 18 DETAILPLANEERING Projektikoda OÜ Töö 2023-02-19

Planeeritavast alast põhja suunas, Pärnu maantee maa-alast teisel pool, kehtib detailplaneering

nr 2013-003, „Viljandi linnas Planeedi tn 1 ja Piiri tn 1 asuvate kruntide detailplaneering“.

2. RUUMILISE ARENGU EESMÄRGID Detailplaneeringu koostamise eesmärgiks on luua linnaruumiline reeglistik kruntide Pärnu mnt

31 ja Puiestee 18 hoonestamiseks kahjuliku välismõjuta tootmis-, lao- ja ärihoonetega.

3. PLANEERINGUALA JA SELLE MÕJUALA KIRJELDUS Planeeritav ala hõlmab olemasolevate kinnistute Pärnu mnt 31 ja Puiestee tn 18 maa-ala.

Planeeringualal asuva kinnistu Pärnu mnt 31 suurus on 2707 m² ning kinnistu Puiestee tn 18

suurus on 5871 m². Kinnistu Pärnu mnt 31 sihtotstarbega elamumaa 100%. Kinnistu Puiestee

tn 18 sihtotstarbed on tootmismaa 50%, ärimaa 50%. Kinnistu piirneb põhja suunalt Planeedi

tn 1, Pärnu mnt 27, Pärnu mnt 29 ja Kõpu tn 4 kinnistutega, ida suunalt Kõpu tn 6 ja Kõpu tn

6a kinnistutega, lõuna suunalt Puiestee tn 23, Puiestee tn 25, Puiestee tn 27 ja Tähe tn 3

kinnistutega, lääne suunalt Tähe tn 2 ja Pärnu mnt 37 kinnistutega, loode suunalt Pärnu mnt

24c kinnistuga. Juurdepääs kinnistule Pärnu mnt 31 on olevalt Pärnu maanteelt krundi

põhjaküljelt. Juurdepääs kinnistule Puiestee tn 18 on olevalt Puiestee tänavalt krundi

lõunaküljelt.

Kinnistul Pärnu mnt 31 asub olemasolevana Pärnu mnt. poolses krundioas viilkatusega

väikeelamu (ehr 112015078) ja abihoone (ehr 112015079).

Kinnistul Puiestee 18 asub olemasolevana laohoone (ehr 112017514), garaaž-töökoda (ehr

112017515) ja laohoone (ehr 112017516).

Planeeringu ala lähipiirkonna hoonestus on pärit valdavalt taasiseseisvumise eelsest

perioodist. Ala on hoonestatud segahoonestusega: korter- ja pereelamutega, väiketootmis- ja

laohoonetega.

Krundid on väga erineva suurusega jäädes suurusjärgus vahemikku 800 m2 ja 5 ha Valdavalt

on valitsev poolkinnine ja poolavatud hoonestuslaad. Hoonestuse suurus on pinnalt väga

mitmesugune, valdavalt ühe või kahekorruseline. Viimistlusmaterjalidest domineerib

puitlaudis ja krohv. Domineerivaks tänavaks on Pärnu maantee ja Tähe tänav.

Tänava maa-alal asuvad elektri- ja sideliinid, mis paiknevad postide vahelistena Tähe kui

Puiestee tänaval. Pärnu mnt 31 kinnistu maa-ala on suure viljapuuaiaga üksikelamu krunt, mis

pikaaegselt ei ole kasutuses olnud. Puiestee 18 krundil asuvad ehitusfirma Silindia Ehitus OÜ

kontor ja laohooned ning laoplatsid ehitusmaterjalidele.

Mõlemad krundid on piiratud aiaga.

Alal mälestistena kaitse alla võetud ja arhitektuuriajalooliselt kõrgväärtuslikud hooned

puuduvad.

4. PLANEERINGUALA JA SELLE MÕJUALA ANALÜÜSIL PÕHINEVAD JÄRELDUSED. Nõudeid krundi suurusele ei ole vajadust seada. Soovitav on tänavaga külgnev üldine

tinglikku ehitusjoont hoidev hoonestuslaad. Uushoonestuse rajamisel tuleb hoonemaht

paigutada paralleelselt või risti tänavaga.

Uute hoonete rajamine on sobilik kuni kahe-kolmekorruselise hoonestusena. Piirkonnale on

iseloomulik elamuehituse, äri- ja tootmisotstarbelise hoonestuse arendamine.

Muinsuskaitseliste eritingimuste koostamise vajadust ei ole.

Olemasoleva kinnistu Pärnu mnt 31 maa-alal ei peaks lubama tulemüüri rajamist avanevana

Pärnu maanteele ja Tähe tänavale.

Katusealuse pööningukorruse väljaehitamine on lubatud. Lubatud on katusakende ja katusest

väljaehituste rajamist.

8/17

Viljandis kinnistu Pärnu mnt 31 ja Puiestee tn 18 DETAILPLANEERING Projektikoda OÜ Töö 2023-02-19

Hoonestuse viimistlusmaterjalina on soovitatav puitlaudis või krohv. Teiste

viimistlusmaterjalide kasutamise kriteeriumiks on sobivus piirkonda. Puiestee tänavale

avanevale hoonestusele viimistlusele erinõuete seadmise vajadus puudub.

Piirkonna hoonestuse katusetüübi valikul võiks olla kriteeriumiks sobivus keskkonda.

Katusekattematerjalile erinõudeid seadma ei pea.

Piirde rajamine tänavapoolsele krundipiirile on soovitav. Piirkonnas domineeriv piirde

materjal on võrkpiire või puitlaudisest piire.

Heki rajamise kohustust krundi piirile ei pea seadma, kuid see on soovitav.

5. PLANEERINGUALA KRUNTIDEKS JAOTAMINE Planeeringualal oleva krundi Pärnu mnt 31 piire suurendatakse krundi Puiestee tn 18 arvelt

1395 m2 võrra.

Planeeritud kruntide suurused on :

krunt POS 1 4102 m²

krunt POS 2 4476 m2.

6. KRUNDI HOONESTUSALA Hoonestusala on planeeringuga määratud krundi piiritletud osa, kuhu võib püstitada

ehitusõigusega lubatud hooneid.

Hoonestusala piire võivad ületada hoonete ehitisealuse pinna hulka mitte arvestatavad osad

tingimusel, et on tagatud tuleohutuse nõuded. Projekteeritavad maa-alused ja maapealsed

rajatised võivad asuda hoonestusalalt väljas. Moodustatavatele kruntidele POS 1 ja POS 2 ehitatavad hooned peavad asuma käesolevas

planeeringus joonisel „JN100 Põhijoonis“ määratud hoonestusalal. Hoonestusalasse võib

rajada teid/platse ja istutada haljastust, puid ning põõsaid.

Hoonestusalad on näidatud joonisel JN100 „Põhijoonis“. Krundi POS 1 hoonestusalal

Hoonestusala osal krundil POS 2, mis on põhijoonisel viirutatud siniste joontega võib

uushoonestust rajada üksnes piirinaabri kirjalikul nõusolekul ja tagades nõutud

tuleohutusnõuded.

7. KRUNDI EHITUSÕIGUS

7.1 Krundi kasutamise sihtotstarbed Käesoleva detailplaneeringuga määratud „krundi kasutamise sihtotstarve“ määrab, millisel

otstarbel võib krunti pärast planeeringu kehtestamist kasutada.

Planeeringuga määratud kruntide POS 1 ja POS 2 kasutamise lubatud sihtotstarbeks on:

• Võimaliku kahjuliku välismõjuta (häiringuteta) tootmishoone maa

• Laohoone maa

• Väikeettevõtluse hoone ja -tootmishoone maa

• Büroohoone maa

• Kaubandus-,toitlustus-, teenindava hoone maa

7.2 Hoonete suurim lubatud arv Planeeringus määratud „Hoonete suurim lubatud arv“ on eraldiseisvate hoonete maksimaalselt

lubatud arv krundil. Hoonete suurim lubatud arv krundil POS 1 on 3 hoonet ja krundil POS 2

on 5 hoonet.

9/17

Viljandis kinnistu Pärnu mnt 31 ja Puiestee tn 18 DETAILPLANEERING Projektikoda OÜ Töö 2023-02-19

7.3 Hoonete suurim lubatud ehitisealune pind Planeeringus määratud „Hoonete suurim lubatud ehitisealune pind“ on defineeritud Majandus-

ja taristuministri 05.06.2015 määruse nr 57 §-s 19, mille järgselt on see hoone maapealse osa

aluse pinna ja maa-aluse osa aluse pinna projektsioon horisontaaltasapinnal.

Pindala hulka ei arvata hoone küljes olevat:

• vihmaveesüsteemi;

• päikesekaitsevarjestust;

• terrassi;

• kaldteed ning treppi;

• valguskasti;

• vundamendi taldmikku;

• tehnosüsteemi ja -seadme osa;

• liikuvat või alla kahe ruutmeetrise horisontaalprojektsiooniga maapinnale

mittetoetuvat varikatust;

• kuni ühe meetri laiust katuseräästast;

• hoone kujunduslikke või muid mitteolulisi elemente.

Krundi POS 1 on lubatud suurim ehitisealune pind 2000 m2. Krundi POS 2 on lubatud suurim

ehitisealune pind 2200 m2.

7.4 Hoone lubatud maksimaalne kõrgus Planeeringus määratud “Hoone lubatud maksimaalne kõrgus” on riiklikus kõrgussüsteemis

määratud kõrgusarv hoone kõrgeima tarindi kõrgeima punktini, võtmata arvesse kohalikke

väiksemaid süvendeid ja kõrgendusi. Hoonel paiknevat tehnoseadet ja -süsteemi ning selle osa,

sealhulgas korstnat, antenni ning välireklaami ja muud taolist ehitise kõrguse hulka ei arvestata.

Hoonete lubatud maksimaalne kõrgus (EH2000) krundil POS 1 on 84,7 m, krundil POS 2 84,5

m. Hoone lubatud maksimaalset kõrgust ületava kõrgusega rajatise (va. lipumast) rajamiseks peab

olema Viljandi Linnavalitsuse nõusolek.

7.5 Hoonete lubatud sügavus Planeeringualal on hoonete lubatud sügavus kuni 5 m planeeritud maapinnast.

8. HOONETE EHITUSLIKUD TINGIMUSED Planeeritavale alale rajatavad hooned peavad kogu oma kasutusea vältel vastama selle

kasutamise nõuetele ning ehitamise ning olemasolu vältel olema ohutud.

Hoonete tuleohutusklassile planeeringuga kohustuslikku miinimumnõuet ei määrata. Hoonete

tuleohutusklass ja tuletõkkesektsioonideks jagamine määrata ehitusprojektis.

Hoonete ehitamise perioodil ehitamisega seotud mürarikkaid töid ei tohi teostada

puhkepäevadel ja tööpäevadel väljaspool tavapärast tööaega (8:00 kuni 18:00).

Ehitamise ajal tuleb rakendada meetmed olemasolevate säilitatavate puude kaitsmiseks. Samuti

tagada olemasolevate kommunikatsioonide jätkuv toimimine ja vajadusel nende kaitse.

9. EHITISTE ARHITEKTUURILISED JA KUJUNDUSLIKUD TINGIMUSED Detailplaneeringuga määratud arhitektuurilised ja kujunduslikud tingimused on:

9.1.Kavandatava hoonestuse arhitektuurikvaliteedi tagamise meetmena tuleb ehitusprojekti

eskiis kooskõlastada Viljandi linna peaarhitektiga.

9.2.Peahoone domineeriv hoonemaht kavandada paralleelselt tänavatega, Teised hooned ja

abihoonestus võivad paikneda ka tänavaga risti.

10/17

Viljandis kinnistu Pärnu mnt 31 ja Puiestee tn 18 DETAILPLANEERING Projektikoda OÜ Töö 2023-02-19

9.3.Pärnu mnt ja Tähe tänava hoone nurk krundil POS 1 on soovitav rajada

nurgalahendusega.

9.4.Hoonete lubatud maksimaalne kõrgus on 9 meetrit.

9.5.Hoonete tänavate poole avanevad fassaadid projekteerida liigendatuna. Need ei tohi olla

igavad, monotoonsed seinapinnad, vaid peavad sulanduma olemasolevasse keskkonda

seda arhitektuurselt rikastavalt.

9.6.Hoonestuse viimistlusmaterjalina on soovituslikuks materjaliks puit ja krohv, Teiste

viimistlusmaterjalide kasutamise kriteeriumiks on sobivus konkreetsesse asukohta.

9.7.Avalikust ruumist vaadeldavate fassaadide domineeriva viimistlusmaterjalina ei ole

lubatud kasutada paljast, lihtsa pinnakattega sandwichpaneeli. Viimistlusmaterjalide

lahenduse kirjeldus peab olema esitatud kooskõlastamiseks esitatavas eskiisprojektis.

9.8.Katusekalded kavandada vahemikku 0° - 25°. Arhitektuursed aktsendid katusekalletes

on lubatud, kui need on põhjendatud.

9.9.Planeeringualale ehitatav tuleb kavandada hoonestusalale järgides seatud kõrguslikke

piiranguid (vt punkt 7.4).

9.10. Kruntidele hoonestuse kavandamisel tuleb järgida et linnaruumis domineerivad

hooned paikneksid põhimahtudega krundil tänava pool samal ehitusjoonel.

Kohustusliku ehitusjoone täpset asukohta planeeringuga ei määrata. Ehitusjoone

asukoht määratleda kooskõlastatavas eskiisprojektis.

9.11. Hoonete lubatud korruselisus on kuni 2 korrust ja keldrikorrus. Maa-aluse

korruse planeerimisel avalikkusele suunatud sihtotstarvetega hoone või selle osa

kavandamisel tuleb arvestada avalike varjumiskohtade vajadusega linnas.

9.12. Päikesepaneelide paigaldamisel katusele kasutada integreeritud lahendust või

paigaldada päikesepaneelid katuse tasapinda. Keelatud on katusest eenduvatele

raamidele päikesepaneelide paigaldus.

9.13. Piirde ja/või heki rajamine tänavapoolsele krundipiirile ei ole kohustuslik, kuid

on soovitav. Krundi piire (uue rajamisel) näha ette arhitektuurselt sobivana

projekteeritava hoonestusega ning ümbritseva keskkonnaga. Piirde lahendus esitada

ehitusprojektis.

9.14. Naaberkruntidega omavahelise piirde rajamisel tuleb piirde materjalis ja

rajamiskõrguses kokku leppida krundinaabrite vahel juhindudes vajadusel

asjaõigusseaduses sätestatust.

9.15. Piirde kõrgus on lubatud kuni 2 m maapinnast

9.16. Krundi POS 2 põhjaosas soovi korral naabritega kooskõlastatuna rajatava hoone

tuletõkkeseina või tulemüüri kõrgus 4 m ulatuses krundi piirist ei või olla kõrgem kui

5m.

9.17. Krundil POS 1 Tähe tänava sissesõidu kohalt peab olema tagatud pääs

hoovialale,

10. LIIKLUSKORRALDUSE PÕHIMÕTTED JA KRUNDILE PÄÄS

10.1 Tänavate liikluskorraldus ja krundile pääs Üldist liikluskorraldust piirnevatel Pärnu maanteel, Puiestee tänaval ja Tähe tänaval

planeeringuga ei muudeta va. Pärnu maanteelt krundile POS 1 olemasoleva transpordile

11/17

Viljandis kinnistu Pärnu mnt 31 ja Puiestee tn 18 DETAILPLANEERING Projektikoda OÜ Töö 2023-02-19

juurdepääsu likvideerimine. Uute pääsude asukohad krundile POS 1 on näidatud Tähe tänavalt

ja Puiestee tänavalt. Krundile POS 2 pääsud on planeeritud Puiestee tänavalt. Pääsude asukohad

joonisel JN100 Põhijoonis on tinglikud ja need täpsustatakse kooskõlastamisele esitatava

eskiisprojektiga. Reeglina näha ette üks juurdepääs krundile. Lisa juurdepääsude rajamine saab

toimuda kooskõlastatuna linnavalitsuse liikluskorralduse valdkonna vastutava ametiga.

10.2 Parkimine ja krundisisene liikluskorraldus Detailplaneeringuga on määratud:

• Parkimisnormatiivi täitmine tuleb korraldada krundi maa-alal võttes aluseks EVS 843

„Linnatänavad“. Tänava maa-alale krundiga seotud parkimise või peatumiskohtade

kavandamine normatiivi täitmiseks ei ole lubatud;

• Parkimisnormatiivi nõude täitmise lahendus anda ehitusprojektiga. Parkimisnormatiivi

nõude täitjaks loetakse ka kohta garaažis või varjualuses või esimese korruse tasandil

hoonealusena;

11. HALJASTUSE JA HEAKORRASTUSE PÕHIMÕTTED

11.1 Haljastus Olemasoleval krundil Pärnu mnt 31 on rohkete vanade mõneti metsistunud viljapuudega aed.

Krundi Tähe tänava poolsel perimeetril ja Pärnu mnt poolses osas kasvavad erinevas

vanuseastmes kõrghaljastus (hobukastan, kask, vaher, kadakas), millede säilitamine on

soovitav. Joonisel JN100 Põhijoonis on näidatud planeeringualale ja selle vahetusse lähedusse

jääva kõrghaljastuse juurekaitse ala ulatus.

Olemasoleva krundi POS 2 ala on pea kogu ulatuses hoonetest vabal alal kasutuses

ehitusmaterjalide laoplatsina, väikesel määral on murualasid. Kõrghaljastus krundil puudub.

Detailplaneeringu lähteseisukohtadest tulenevalt tuleb tagada haljastusele, sealhulgas

kõrghaljastusele optimaalne, piirkonnas väljakujunenud % krundi pinnast, kuid mitte vähem

kui 20% krundi pinnast. Kõrghaljastuse osakaal krundil arvestada täiskasvanud puu eeldatava

võra perimeetri pindala järgi. Haljastuse sealhulgas kõrghaljastuse põhimõtete määramisel

kasutada alusena standardi EVS 939-3 „Puittaimed haljastuses“ juhiseid.

Puude istutamisel ja haljastuse rajamisel tagada puude juurestikule puujuure levikut

võimaldava mahu ja omadustega kasupinnase olemasolu istutuskohas. Keskkasvulisele puule

tuleb tagada juurestikule vajalik kasvupinnas vähima mahuna 9 m3 ja vähima sügavusega 1 m,

madakasvulisele puule vastavalt 5 m3 ja 0,8 m. Krundi kõrghaljastuse lahendus esitada ehitusprojekti koosseisus.

Ehitusprojektis haljastuse kavandamisel arvestada puhverhaljastuse vajadusega naaberkruntide

piiril piiriüleste mõjude vältimise meetmena. Puhverhaljastuse rajamise kohustust ei seata

hoonestuse paiknemisel kuni 4 m kaugusel naaberkrundi piirist. Puhverhaljastuse ja krundi

haljastamise lahendus kavandada kooskõlastatava ehitusprojekti eskiislahendusega.

Puhverhaljastuse rajamisest krundi piiril võib loobuda naaberkinnistu omaniku nõusolekul.

11.2 Heakorrastus, prügi kogumine Krundile sissesõit ja parkimiseks planeeritud ala teostada tolmuvaba katendiga.

Jäätmete kogumine krundil peab olema vastavuses jäätmeseaduses, pakendiseaduses ja nende

rakendusaktides ning Viljandi linna jäätme-eeskirjas ja Viljandi linna jäätmekavas 2021-2026

toodud nõuetega.

Jäätmete kogumiskonteinerite asukohad paigutada juurdepääsutee lähedusse, nende täpne

asukoht määrata ehitusprojektis koostöös jäätmevedajaga.

12/17

Viljandis kinnistu Pärnu mnt 31 ja Puiestee tn 18 DETAILPLANEERING Projektikoda OÜ Töö 2023-02-19

12. EHITISTEVAHELISED KUJAD. TULEOHUTUSE TAGAMINE Tule levik ühelt ehitiselt teisele ei tohi ohustada inimeste turvalisust ega põhjustada olulist

majanduslikku või ühiskondlikku kahju.

Ehitiste tuleohutuse kavandamisel ja ehitiste vaheliste tuleohutuskujade määramisel juhinduda

Siseministri 30.03.2017 määrusest nr 17, “Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded” ja

standardisarja EVS 812 nõuetest, mille järgi minimaalne lubatud vahekaugus hoonestamisel

tuletõkkemeetmeid kavandamata on naaberkinnistute hoonetest üldjuhul 8 m. Kuja nõuet

rakendatakse ka rajatisele, kui rajatis võimaldab tule levikut.

Planeeringualale ulatub naaberkinnistult Pärnu mnt 29 asuvatest elamust ja abihoonest lähtuvad

tuleohutuskujad, mis on näidatud joonistel JN100 „Põhijoonis“ ja ML106 „Tugiplaan“.

Tuleohutuskujasse ehitiste rajamisel või olemasolevate rekonstrueerimisel, tuleb järgida

tuleohutusele ja tule tõkestamiseks seatud nõudeid.

Planeeringujoonisel JN100 „Põhijoonis“ on näidatud krundi POS 2 põhjaosas tulemüüri või

tuletõkkeseina vajadusega ala, mis on tinglik ja sõltub kokkuleppest naaberkinnistu omanikega

uushoonestuse rajamisel kirjeldatud alasse. Tegelikud rakendatavad tuleohutust tagavad

meetmed kirjeldada ehitusprojektis.

Minimaalsest tuleohutusklassist TP3 suuremat tuleohutusklassi ei ole planeeringuga nõutavana

määratud. Hoone tuleohutusklass määrata ehitusprojektiga.

Krundil põlevmaterjali ladustamisel tuleb juhinduda Tuleohutuse seadusest ja Siseministri

27.05.2024 määrusest nr.14, „Põlevmaterjalide ja ohtlike ainete ladustamise

tuleohutusnõuded”

Krundile tuletõrjevahenditega juurdepääs avalikult maalt on planeeritud Tähe tänavalt või

Puiestee tänavalt.

13. TEHNOVÕRKUDE JA -RAJATISTE PAIKNEMINE

13.1 Olemasolevad tehnovõrgud ja –rajatised Planeeringuala krunt POS 1 on olemasolevana ühendatud Viljandi linna ühisveevärgiga Tähe

tänaval ja krunt POS 2 Puiestee tänavalt.

Planeeringuala krunt POS 1 on olemasolevana ühendatud Viljandi linna ühiskanalisatsiooniga

Tähe tänaval ja krunt POS 2 Puiestee tänavalt.

Sideühendus on krundil POS 1 olemasolevana Tähe tänavalt ning krundil POS 2 Puiestee

tänavalt.

Elektrivarustus on olemasolevana krundil POS 1 tagatud Pärnu mnt ääres asuvast jaotuskilbist

ja krundil POS 2 õhuliiniga Puiestee tänavalt. Jaotuskilp paikneb kinnistul olemasoleva hoone

Puiestee tänava poolsel seinal.

Nimetatud tehnorajatised on näidatud detailplaneeringu joonistel JN100 „Põhijoonis“ ja

ML106 „Tugiplaan“.

Planeeringuala läbivaid teisi isikuid teenindavad tehnovõrgud puuduvad.

13.2 Veevarustus Planeeringuala krunt POS 1 on olemasolevana ühendatud Viljandi linna ühisveevärgiga Tähe

tänaval ja krunt POS 2 Puiestee tänaval paiknevast ühisveevärgi torustikust.

Liitumispunkti ja tarbitavate koguste olulisel muutumisel taotleda ehitusprojekti koostamiseks

tehnilised tingimused uue ühenduse väljaehitamiseks või olemasoleva rekonstrueerimiseks AS-

lt Viljandi Veevärk ja vajadusel sõlmida uus liitumisleping.

13/17

Viljandis kinnistu Pärnu mnt 31 ja Puiestee tn 18 DETAILPLANEERING Projektikoda OÜ Töö 2023-02-19

13.3 Tuletõrje veevarustus Planeeringualale lähimad hüdrantkaevud asuvad Pärnu maanteel: HK 248, kaugus

planeeringualast ca 20 m; Tähe tänaval: HK 93, kaugus planeeringualast ca 20 m; ja Puiestee

tänaval: HK 97, kaugus planeeringualast ca 20 m.

Vajalik tulekustutusvee vajadus ja kogus tuleb määrata ja vee tagamine ette näha

ehitusprojekti koostamisel sõltuvalt hoone tuleohuklassist, enim kustutusvett nõudvast

tuletõkkesektsiooni pindalast, AKS- olemasolust ja tulekahju arvestuslikust kestusest või

taktikalise arvutuse alusel. Vajadusel tuleb rajada krundile kustutusveehoidla. Vajadusel

rajatav kustutusveehoidla peab asuma krundil (kui ei ole kirjalikult kokku lepitud teisiti) ja

olema rajatud Siseministri 18.02.2021 määruse nr 10 „Veevõtukoha rajamise, katsetamise,

kasutamise, korrashoiu, tähistamise ja teabevahetuse nõuded, tingimused ning kord“ nõudeid

arvestades.

Ühisveevärgi hüdraulilist ressurssi ei ole lubatud kasutada hoonesisese tulekustutussüsteemi

toimimiseks, välja arvatud ettevarutud vesi mahutites. Kõik hoonete sisesed

tulekustutussüsteemid peavad toimima ühisveevärgist sõltumatuna autonoomselt.

13.4 Heitvee kanalisatsioon Planeeringuala krunt POS 1 on olemasolevana ühendatud Viljandi linna ühiskanalisatsiooniga

Tähe tänaval ja krunt POS 2 Puiestee tänaval.

Liitumispunkti ja heitvee koguste olulisel muutumisel taotleda ehitusprojekti koostamiseks

tehnilised tingimused uue ühenduse väljaehitamiseks või olemasoleva rekonstrueerimiseks AS-

lt Viljandi Veevärk ja vajadusel sõlmida uus liitumisleping.

13.5 Sademevee ärajuhtimine Olemasolevana on planeeringualaga piirnevatel Pärnu maantee maa-alal ja Tähe tänava maa-

alal AS Viljandi Veevärk kuuluv sademeveekanalisatsiooni torustik.

Planeeringualalt sademevee ärajuhtimine sademeveekanalisatsiooni saab toimuda AS Viljandi

Veevärk nõusolekul ja temalt ehitusprojekti koostamisel taotletavate tehniliste tingimuste alusel

väljaehitatava ühendusega.

Olukorras, kus sademevee ärajuhtimiseks ei jätku torustikus vaba ruumi tuleb kruntide

drenaaži- ja sademevee ärajuhtimine lahendada kinnistu siseselt pinnasesse immutamise teel.

Pinnakatendi ja aluspinnase vee läbilaskevõime peab olema piisav, vajadusel projekteerida

kinnistu sisesed immutuskassetid, -tunnelid, -kaevud vms.

13.6 Elektrivarustus Elektrivarustus on olemasolevana krundil POS 1 tagatud Pärnu mnt ääres olemasolevast

liitumispunktist saades toite jaotuskilbist 5855JK. Elektrivarustus on olemasolevana krundil

POS 2 liitumispunktis kinnistul olemasoleva hoone Puiestee tänava poolsel seinal saab toite

AJ8942:(Viljandi) fiidri F13 õhuliini mastist B3.

Vastavalt Elektrilevi tehnilistele tingimustele 493028 on seatud, et olemasoleva alajaama

Papli:(Viljandi L) fiidri F2 jaotuskilbi 5855JK baasil nähakse ette POS 1 objektile toiteliin 0,4

kV maakaabelliinina. Olemasoleva alajaama AJ8942:(Viljandi) fiidri F13 õhuliini baasil

nähakse ette POS 2 objektile toiteliin 0,4 kV maakaabelliinina.

Objektide elektrivarustuseks planeerida kinnistute piiridele 0,4 kV liitumiskilbid.

Liitumiskilbid planeerida tarbijate kruntide piiridele soovitavalt mitmekohalistena teealasse.

Liitumiskilbid peavad olema alati vabalt teenindatavad.

Elektritoide liitumiskilbist objektini näha ette maakaabliga.

Elektrivõrgu väljaehitamine toimub vastavalt Elektrilevi OÜ liitumistingimustele.

14/17

Viljandis kinnistu Pärnu mnt 31 ja Puiestee tn 18 DETAILPLANEERING Projektikoda OÜ Töö 2023-02-19

Planeeringu käigus olemasoleva elektrivõrgu ümberehitus toimub kliendi kulul, mille kohta

tuleb esitada Elektrilevi OÜ-le kirjalik taotlus.

13.7 Sidevarustus Sideühendus on krundil POS 1 olemasolevana Tähe tänavalt ning krundil POS 2 Puiestee

tänavalt.

Vajadusel liitumispunkti asukohta või liitumislahendust muuta, tuleb pöörduda teenusepakkuja

poole.

13.8 Soojavarustus Vastavuses Viljandi linna üldplaneeringuga ja Viljandi Linnavolikogu 28.01.2005 määrusega

nr 93, „Viljandi kaugküttepiirkonna piirid, võrguga liitumise ja võrgust eraldumise tingimused

ja kord, kaugkütte üldised kvaliteedinõuded, soojusettevõtja arenduskohustus“

(https://www.riigiteataja.ee/akt/412092012012) ei kuulu planeeritav maa-ala

kaugküttepiirkonda.

Soovi korral kaugküttevõrguga liituda tulevikus tuleb selgitada kaugküttevõrguga liitumise

võimalused, taotleda tehnilised tingimused liitumiseks ja liitumisel sõlmida liitumisleping.

Liitumislepingus määratakse krundi liitumispunkti asukoht.

Planeeringuala soojavarustuse võib lahendada keskkonnasäästliku lahendusega (soojuspump,

pelletikatel jms).

14. KESKKONNATINGIMUSTE TAGAMISE NÕUDED

14.1 Detailplaneeringuga kavandatud tegevuste keskkonnamõju hindamine Vastavalt detailplaneeringu algatamise korraldusele ei ole detailplaneeringu koostamisel

keskkonnamõju strateegilise hindamise läbiviimine nõutav, kuna planeeringualale

keskkonnamõju hindamist nõudvaid ehitisi ega keskkonnaohtlikke tegevusi ei kavandata.

14.2 Müra ja vibratsioon Müra tasemed on normeeritud standardis EVS 842, „Ehitiste heliisolatsiooninõuded. Kaitse

müra eest“ ja sotsiaalministri 04.03.2002 määruses nr 42 „Müra normtasemed elu- ja puhkealal,

elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid“. Mürataseme

mõõtmisel rakendada määruses kirjeldatud mõõtmise meetodeid.

Hoone ehitusprojekti koostamisel tuleb arvestada seatud nõuetega.

Piirkonna mürahäiringute vähendamiseks rakendada planeeringu alal järgmisi meetmeid:

• Hoonetest väljapoole jäävad tehnoseadmed (nt ventilatsiooniseadmed, generaator või

küttesüsteemid) paigutada selliselt, et oleks tagatud nende tekitatava müranivoo jäämine

lubatud piiridesse või kasutada täiendavaid meetmeid mürasummutamiseks;

• vältida mürarikkaid tegevusi tavapärase tööaja välisel ajal.

Vibratsiooni hindamisel tuleb lähtuda sotsiaalministri 17.05.2002 määrusest nr 78

„Vibratsiooni piirväärtused elamutes ja ühiskasutusega hoonetes ning vibratsiooni mõõtmise

meetodid“ kehtestatud nõuetest.

14.3 Välisõhu kvaliteet Planeeringuala arendamisel lisanduv liikluskoormus on väike ning sellega ei kaasne

õhukvaliteedi piirväärtuste lähedast saastetaset.

Planeeringualale kavandatud tegevused ei mõjuta välisõhu kvaliteeti märgatavalt.

15/17

Viljandis kinnistu Pärnu mnt 31 ja Puiestee tn 18 DETAILPLANEERING Projektikoda OÜ Töö 2023-02-19

14.4 Radoonioht Eesti Geoloogiakeskuse Eesti esialgse radooniriski levilate kaardi (2004) kohaselt jääb

planeeringuala piirkonda, kus kohati võib esineda kõrge radoonisisaldusega pinnaseid.

Ennetava meetmena tuleb hoonete siseruumides tagada õhu radoonisisalduse normtase.

Vajadusel rakendada meetmeid vastavalt EVS 840:2017, „Juhised radoonikaitse meetmete

kasutamiseks uutes ja olemasolevates hoonetes“.

14.5 Insolatsioonitingimused Insolatsioonitingimusi (piisava loomuliku valguse, sh päikesevalguse olemasolu) normeerib

Euroopa standard EVS-EN 17037:2019 "Päevavalgus hoonetes" ja Eesti standard EVS 894,

„Loomulik valgustus elu- ja bürooruumides“. Standardi kohaselt tuleb detailplaneeringu

staadiumis elamute asukoht ja hoonete asetus valida selliselt, et eluruumides oleks kindlustatud

vähemalt kolmetunnine katkematu insolatsioon (otsese päikesevalguse pääsemine ruumi)

päevas ajavahemikul 22. aprillist kuni 22 augustini.

Planeeritud hoonestusalal insolatsiooni tagamise võimalus on detailplaneeringu koostamise ajal

kontrollitud programmiga Archicad 27.

14.6 Energiatõhusus Planeeringualale rajatava(te)st hoone(te) kasutusotstarbest tuleb nende projekteerimisel

rakendada energiatõhususe nõudeid, mis on seatud Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri

11.12.2018 määrusega nr 63, „Hoone energiatõhususe miinimumnõuded“ .

15. LOODUSOBJEKTIDE KAITSE JA NENDE KAITSEVÖÖNDID Keskkonnaregistri kohaselt puuduvad planeeringualal looduskaitseseaduse § 4 lõikes 1

nimetatud olemasolevad või kavandatavad kaitstavad loodusobjektid või keskkonnaregistri

maardlate nimistus olevad maardlad.

16. SERVITUUTIDE SEADMINE JA KINNISOMANDI KITSENDUSED

16.1 Ohualad Käesoleva detailplaneeringuga hõlmatud maa-ala jääb Tere AS Viljandi tootmisosakonna, mis

on kemikaaliseaduse mõistes ohtlik ettevõte, ohualasse.

Tere AS Viljandi tootmisosakond asub Raua tänav 6 krundil, mis asub planeeringualast ca

700m kaugusel. Viljandi linna riskianalüüsi (2015) järgi on ettevõttest lähtuva ohuala ulatus

1100m, millest eriti ohtliku ala ulatus on kuni 328 m, väga ohtliku ala ulatus 328 kuni 610m

ja ohtliku ala ulatus 610 kuni 1100 m ohukoldest.

Planeeritav ala asub ohtliku ala raadiuses.

Planeeringualale ulatub suurõnnetuse ohuga ettevõttega Airok OÜ täitejaama ohuala

raadiusega 420 m, ohu tüüp: soojuskiirgus, ülerõhk. Airok OÜ asub Planeedi tn 10 krundil.

Planeeringualale ulatub ohualaga määratud ohuala ehitistele (raadius 184 m), eriti ohtlik ala

(raadius 232 m) ja osaliselt väga ohtlik ala (raadius 376 m).

Ohualad on näidatud lisades joonisel ML105 Situatsiooniskeem, ML106 Tugiplaan ja JN100

Põhijoonis.

Planeeringualal tegutsevad isikud peavad olema ohust teadlikud ja valmis ohuolukorras

teadlikuks tegutsemiseks.

Planeeritaval alale on lubatud, lähtudes Päästeameti ohutusjärelevalve osakonna metoodikast

„Kemikaaliseaduse kohase planeeringute ja ehitusprojektide kooskõlastamise otsuse

tegemine“, tundlikkuse astmega 1 (tavaline töökeskkond) ehitiste rajamine. Tundlikkusega 1 ja

2 (tavaline töökeskkond ja üldine avalikkus) ehitiste rajamine on lubatud osaliselt krundil POS

2 eriti ohtlikust alast välja jääval alal.

16/17

Viljandis kinnistu Pärnu mnt 31 ja Puiestee tn 18 DETAILPLANEERING Projektikoda OÜ Töö 2023-02-19

16.1 Ehitise kaitsevööndist tulenevad kinnisomandi kitsendused 16.1.1 Üldised nõuded Üldised nõuded ehitise kaitsevööndile on kirjeldatud Ehitusseadustiku 8. peatükis.

Ehitise kaitsevöönd on ehitisealune ning seda ümbritsev maa-ala, mille ulatuses on kinnisasja

omanikul kohustus taluda võõrast ehitist ning mille piires on kinnisasja kasutamine ja sellel

tegutsemine piiratud ohutuse ning ehitise toimivuse tagamiseks.

Kaitsevööndis on keelatud:

1) ohustada ehitist või selle korrakohast kasutamist;

2) ehitada ehitusloakohustuslikku teist ehitist, sealhulgas eemaldada ning kuhjata pinnast;

3) takistada ehitisele juurdepääsu;

4) takistada ehitise hooldamist, sealhulgas kaitsevööndiga ehitise asukohast või ehitisest

tulenevast ohust teavitavate tähiste paigaldamist;

5) takistada kaitsevööndis asuva taimestiku või pinnase säilitamist seisundis, mis ei ohusta

ehitist;

6) muud seaduses sätestatud tegevused.

Kaitsevööndis kehtivatest piirangutest võib kõrvale kalduda kaitsevööndiga ehitise omaniku

nõusolekul, kui see ei vähenda ehitise ohutust. Nõusoleku andmise eest ei või kaitsevööndiga

ehitise omanik võtta tasu ega nõuda selliste lisapiirangute kehtestamist, mis ei seondu

ohutusega. Ehitise omanik ei või nõusoleku andmisest põhjendamatult keelduda.

Kaitsevööndiga ehitise omanikul on õigus nõuda, et kaitsevööndis tegutsev isik on

kaitsevööndiga ehitise omaniku vahetu järelevalve all.

Kaitsevööndiga ehitise omanikul on kohustus:

1) tegutseda kinnisasja omaniku õigusi vähimal võimalikul viisil riivaval moel;

2) arvestada oma õiguste teostamisel kinnisasja omaniku õigustatud huviga, sealhulgas

teavitada maaomanikku ehitus- ja remonditööde tegemisest mõistliku aja jooksul enne tööde

alustamist;

3) tagada kaitsevööndiga ehitise korrashoiuks tehtud tööde ajal kinnisasja korrashoid ning

tööde lõppedes taastada kinnisasjal endine olukord, välja arvatud kui endise olukorra

taastamine oleks vastuolus kaitsevööndis kehtivate piirangutega.

16.1.2 Tehnovõrkude kitsendused Olemasolevatele planeeringualale jäävatele teisi isikuid teenindavatele tehnovõrkudele

rakendatakse kitsendust kaitsevööndi ulatuses.

Ehitise kaitsevööndi ulatus on määratud Majandus ja taristuministri 25.06.2015 määrusega nr

73 „Ehitise kaitsevööndi ulatus, kaitsevööndis tegutsemise kord ja kaitsevööndi tähistusele

esitatavad nõuded“, mille järgi on kaitsevööndi ulatus 1 meeter sideehitisest paralleelse

mõttelise jooneni.:

Elektri õhuliini kaitsevööndi ulatus kuni 1 kV nimipingega (kaasa arvatud) õhuliinide korral on

2 meetrit mõlemale poole liini telge.

17. KURITEGEVUSE RISKE VÄHENDAVAD TINGIMUSED Kuritegevuse riske vähendavate tingimuste osas lähtuda standardist EVS 809-1:2002

Kuritegevuse ennetamine. Linnaplaneerimine ja arhitektuur. Osa 1: Linnaplaneerimine.

Projekteerimisel rakendada keskkonna turvalisuse tõstmiseks järgmisi meetmeid:

• Üldkasutatavalt maa-alalt kruntide territooriumile ja hoonetesse pääsud ning parklad

projekteerida võimalikult avatuna, hästi jälgitavana;

• Parkimisalad ja sissepääsud projekteerida välisvalgustusega;

• Hoonete varustatus turvaseadmetega näha ette vajalikul tasemel;

17/17

Viljandis kinnistu Pärnu mnt 31 ja Puiestee tn 18 DETAILPLANEERING Projektikoda OÜ Töö 2023-02-19

• Tagada keskkonna korrashoid.

18. PLANEERINGU ELLUVIIMINE Planeeringuala kinnistute omanikel on võimalus planeeritud maakasutuse ja ehitusõiguse

realiseerimiseks detailplaneeringus sätestatud tingimustel ajal, mil neil tekib selleks tahe.

Planeeringu elluviimisega ei tohi põhjustada kahju kolmandatele osapooltele.

Koostas

Kalle Kadalipp

Volitatud arhitekt 7, kutsetunnistus 166917