Õigusakti eelnõu

1

Vabariigi Valitsuse 9. detsembri 2022 määrus nr 121

„Võrgu- ja infosüsteemide küberturvalisuse nõuded“

Lisa

Esmased turvameetmed

 Käesolevas lisas sätestatakse määruse § 51 lõikes 1 loetletud turbevaldkondades

rakendatavad esmased turvameetmed.

 Käesolevas lisas esitatud meetmeid on kohustuslikud kõigile küberturvalisuse

seaduses loetletud teenuse osutajatele, kui määruses ei ole sätestatud teisiti.

1. Infoturbe korralduse valdkonnas peab teenuse osutaja:

1.1. määrama infoturbe eest vastutava isiku;

1.2. välja töötama võrgu- ja infosüsteemide turvareeglid, sealhulgas infoturbepõhimõtted ning

tutvustama neid personalile;

1.3. kontrollima regulaarselt, kas valitud turvameetmed vastavad tegelikule vajadusele ja kas

turvameetmed on rakendatud. Turvameetmeid tuleb kontrolli tulemuste põhjal korrigeerida;

1.4. pidama infotehnoloogiavarade arvestust ning uuendama seda regulaarselt;

1.5. määrama igale infotehnoloogiaseadmele vastutava kasutaja.

2. Kasutajate teadlikkuse ja koolituse valdkonnas peab teenuse osutaja:

2.1. tutvustama personalile küberhügieeni- ja infoturbereegleid ning tagama neile vastava

koolituse vähemalt ühel korral aastas;

2.2. juhendama personali infotehnoloogiavahendite kasutamisel;

2.3. kasutama võrgu- ja infosüsteemides personaalseid pääsuõigusi;

2.4. sulgema pääsuõigused või kontod, mille järele puudub vajadus või mida ei kasutata;

2.5. eelistama mitmeastmelist autentimist;

2.6. hoidma pääsuks vajalikke vahendeid teistele kättesaamatuna, sealhulgas salasõnad ja räsid;

2.7. kasutama võrgu- ja infosüsteemis vaid kontrollitud ning arvele võetud andmekandjaid ning

keelama kontrollimata või tundmatute infotehnoloogiavahendite kasutamise;

2.8. kasutama infotehnoloogiaseadmeid ja andmekandjaid heaperemehelikult ning mitte jätma

neid järelevalveta.

3. Andmeturbe valdkonnas peab teenuse osutaja:

3.1. hindama, millised andmed ning võrgu- ja infosüsteemid on vajalikud igapäevaseks

kasutamiseks, ning kavandama asendusprotseduurid süsteemide tõrgete ja katkestuste korral;

3.2. välja töötama tööks vajalike andmete kasutamise reeglid, sealhulgas teiste isikutega

andmete jagamise kohta;

3.3. tagama kasutatava teabe või teiste isikute edastatud teabe, sealhulgas ärisaladuse ja

isikuandmete kaitse ning vajaduse korral kasutama ajakohast krüpteerimist;

3.4. eelistama digitaalset allkirjastamist olulise teabe kinnitamiseks;

3.5. rakendama andmetele juurdepääsu võimaldamisel teadmisvajaduspõhist

juurdepääsuhaldust;

3.6. varundama regulaarselt tööks vajalikke andmeid, hoidma varundatud andmeid

töösüsteemist eraldi ja testima varundatu põhjal andmete taastamist;

2

3.7. tagama andmete kustutamise enne andmekandja kasutamise lõpetamist või edasiandmist.

4. Tarnijate ja väliste teenuste osutajate halduse valdkonnas peab teenuse osutaja:

4.1. tundma oma tarnijaid ja väliste teenuste osutajaid ning nende tausta kogu tarneahela

ulatuses ning rakendama meetmeid lähtudes riigi koostatud avalikest ohuhinnangutest ja

riskianalüüsidest tarnijate kohta;

4.2. kokku leppima tarnijatega ja väliste teenuste osutajatega kirjalikult taasesitatavas vormis

andmete vahetamiseks vajalikud turvanõuded ning kasutatava teenuse tingimused.

5. Küberintsidentide halduse valdkonnas peab teenuse osutaja:

5.1. koolitama personali, kuidas ära tunda intsidente, kuidas tuvastada nende mõju ja ulatust

ning kuidas neid vältida ja kuidas intsidentide puhul toimida;

5.2. määrama isiku, kes koordineerib intsidentide lahendamist, asjaomaste asutuste ja

koostööpartnerite teavitamist ning on nende kontaktisik;

5.3. kokku leppima alternatiivsed teavituskanalid juhuks, kui tavapärane teabevahetus ei toimi.

6. Pilvteenuste ja veebirakenduste kaitse valdkonnas peab teenuse osutaja:

6.1. kasutama turvalist ja ajakohastatud veebibrauserit;

6.2. järgima, et pilvteenuste vahendusel jagataks teavet vaid teadmisvajaduspõhiselt;

6.3. järgima turvalise e-kirjavahetuse põhimõtteid ja vältima tundmatute manuste või

hüperlinkide avamist;

6.4. tutvustama personalile telefoni- ja videokõnede tegemise turbe põhimõtteid;

6.5. eristama ja vältima ebaturvaliste veebilehtede ja rakendusliideste kasutamist;

6.6. pidama kasutuses olevate pilvteenuste ja nendega seotud riskide arvestust.

7. Infotehnoloogiaseadmete kaitse valdkonnas peab teenuse osutaja:

7.1. kasutama ajakohast viirusetõrjet ja tulemüüri;

7.2. uuendama regulaarselt kasutatavaid operatsioonisüsteeme ja rakendusi;

7.3. pidama arvestust kasutatava tarkvara, tarkvara nõrkuste ja litsentside üle ning uuendama

litsentse õigel ajal;

7.4. kasutama turvalist, usaldusväärset ja kehtiva toega tarkvara, sealhulgas eemaldama

infotehnoloogiaseadmetest ja telefonidest tarkvara, mis on aegunud või mida ei kasutata;

7.5. eristama seadmetes kasutaja- ja süsteemi haldusõigusi ning kasutama tavapärases

tegevuses vähem privilegeeritud kasutajatunnuseid;

7.6. tagama võrgu- ja infosüsteemide ning rakenduste turvasündmuste logimise ja logide

kättesaadavuse;

7.7. krüpteerima olulist teavet töötleva seadme kõvaketta ja teavet sisaldavad välised

kõvakettad ajakohast krüptograafilist meedet kasutades;

7.8. paigutama võimaluse korral seadmed nii, et need ei oleks kõrvalistele isikutele

ligipääsetavad;

7.9. kasutama tööks vajalikes seadmetes, sealhulgas mobiilseadmes pääsukoodi või

ekraanilukku;

7.10. kavandama meetmed juhuks, kui seade läheb kaotsi, varastatakse või läheb katki;

7.11. kustutama seadmest kogu teabe enne selle kasutusest kõrvaldamist ja utiliseerimist;

7.12. rakendama asjakohaseid lisaturvameetmeid oma serveri kaitsmiseks;

7.13. rakendama automaatika- või muu andmesideühendusega seadme kasutamise korral

lisaturvameetmeid või keelama seadmes andmeside kasutamise, sealhulgas kaughalduse;

7.14. hindama uute seadmete ning info- ja võrgusüsteemide soetamisel võimalikke riske ja

rakendama juba plaanimise etapis asjakohaseid turvameetmeid.

3

8. Sideühenduste ja võrgu kaitse valdkonnas peab teenuse osutaja:

8.1. koostama arvutivõrgu skeemi, sealhulgas pidama võrguseadmete ning võrgule tuge

pakkuvate isikute ja nende kontaktandmete arvestust;

8.2. piirama juurdepääsu avalikust võrgust sisevõrgus olevatele seadmetele, sealhulgas

kasutama tulemüüri;

8.3. vältima volitamata isikule kaugjuurdepääsu andmist sisevõrgus või pilvteenustes

töödeldavale teabele;

8.4. kasutama traadita kohtvõrgu ühenduste korral tugevat salasõna ja turvaprotokolli.

9. Füüsilise turbe valdkonnas peab teenuse osutaja:

9.1. tagama ruumides tuleohutuse;

9.2. tagama, et ruumi sissepääsud, sealhulgas aknad hoitakse suletuna, kui ruumis ei viibi

personali;

9.3. vältima ruumides kõrvaliste isikute liikumist saatjata, eelkõige ruumides, kus hoitakse

seadmeid või töödeldakse andmeid;

9.4. pidama arvestust ruumidele, sõidukitele, hoonetele ja muule varale juurdepääsu

võimaldavate vahendite üle, sealhulgas kaardid, koodid ja võtmed;

9.5. rakendama meetmeid hoonesse või ruumidesse loata sisenemise takistamiseks;

9.6. piirama juurdepääsu võrguseadmete, hooneautomaatika ja serveri asukohale, sealhulgas

hoidma vastavaid tehnilisi ruume ja seadmeid lukustatuna.

1

EELNÕU

20.06.2025

VABARIIGI VALITSUS

MÄÄRUS

Vabariigi Valitsuse 9. detsembri 2022. a määruse nr 121

„Võrgu- ja infosüsteemide küberturvalisuse nõuded“

muutmine

Määrus kehtestatakse küberturvalisuse seaduse § 7 lõike 5 alusel.

§ 1. Vabariigi Valitsuse 9. detsembri 2022. a määruses nr 121 „Võrgu- ja infosüsteemide

küberturvalisuse nõuded“ tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 1 tekst loetakse lõikeks 1 ja paragrahvi täiendatakse lõikega 2 järgmises

sõnastuses:

„(2) Määrust ei kohaldata:

1) isikule, kellele kohalduvad Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) 2022/2554, mis

käsitleb finantssektori digitaalset tegevuskerksust ning millega muudetakse määrusi (EÜ) nr

1060/2009, (EL) nr 648/2012, (EL) nr 600/2014, (EL) nr 909/2014 ja (EL) 2016/1011 (ELT L

333, 27.12.2022, lk 1–79), sätestatud riskide juhtimise nõuded;

2) isikule, kellele kohalduvad Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EÜ) nr 300/2008, mis

käsitleb tsiviillennundusjulgestuse ühiseeskirju ja millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ)

nr 2320/2002 (ELT L 97, 09.04.2008, lk 72–84), ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses

(EL) 2018/1139, mis käsitleb tsiviillennunduse valdkonna ühisnorme ja millega luuakse

Euroopa Liidu Lennundusohutusamet ning millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja

nõukogu määrusi (EÜ) nr 2111/2005, (EÜ) nr 1008/2008, (EL) nr 996/2010, (EL) nr 376/2014

ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiive 2014/30/EL ning 2014/53/EL ning tunnistatakse

kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrused (EÜ) nr 552/2004 ja (EÜ) nr 216/2008

ning nõukogu määrus (EMÜ) nr 3922/91 (ELT L 212, 22.08.2018, lk 1–122), sätestatud

süsteemi turvalisuse nõuded.“;

2) paragrahvi 2 täiendatakse punktiga 3 järgmises sõnastuses:

„3) pilvteenus on pilvandmetöötlusteenus või selliste andmetöötlusressursside kogumile

juurdepääsu võimaldav teenus, mida saab paindlikult jagada ning laiendada võrgu- ja

infosüsteemi muutmata ning mida pakub kohaliku omavalitsuse üksus või küberturvalisuse

seaduse § 3 lõike 4 punktides 12 ja 13 nimetatud asutus või isik.“;

3) paragrahvi 3 lõike 2 punkti 1 täiendatakse pärast tekstiosa „ISO/IEC 27001“ tekstiosaga „või

Eesti standardiga EVS-EN ISO/IEC 27001“;

4) paragrahvi 3 täiendatakse lõikega 21 järgmises sõnastuses:

„(21) Käesoleva paragrahvi lõikeid 1 ja 2 ei kohaldata:

1) teenuse osutajale, kellel on majandusaasta jooksul keskmiselt alla 50 töötaja ja kelle aastane

bilansimaht või aastakäive ei ületa 10 miljonit eurot, arvestades väikeettevõtjate määratlusi

2

Euroopa Komisjoni soovituses 2003/361/EÜ mikro-, väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate

määratlemise kohta (ELT L 124, 20.05.2003, lk 36–41);

2) valla või linna ametiasutuse hallatavale asutusele ja osavalla või linnaosa ametiasutuse

hallatavale asutusele, välja arvatud üldhariduskool, kellel on kalendriaasta jooksul keskmiselt

alla 50 töötaja;

3) riigimuuseumile, kellel on kalendriaasta jooksul keskmiselt alla 50 töötaja.“;

5) paragrahvi 4 lõiget 1 täiendatakse pärast sõnu „Teenuse osutaja“ tekstiosaga „, kellele

kohalduvad § 3 lõike 1 alusel antud määrusega sätestatud kohustused,“;

6) paragrahvi 4 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses:

„(11) Elutähtsa teenuse osutaja, kellele kohalduvad § 3 lõike 1 alusel antud määrusega sätestatud

kohustused, peab Eesti infoturbestandardi tingimuste täitmise auditi esmakordselt läbi viima

hädaolukorra seaduse § 38 lõike 13 punktis 3 sätestatud korras määratud tähtaja jooksul.“;

7) paragrahvi 4 lõiget 2 täiendatakse pärast tekstiosa „lõike 1“ tekstiosaga „või 11“;

8) paragrahvi 4 lõike 4 punkt 1 tunnistatakse kehtetuks;

9) paragrahvi 4 lõiget 4 täiendatakse punktiga 4 järgmises sõnastuses:

„4) Haridus- ja Teadusministeeriumi hallatava asutusena tegutsevale koolile.“;

10) määrust täiendatakse §-ga 51 järgmises sõnastuses:

㤠51. Esmased turvameetmed

(1) Teenuse osutaja on esmaste turvameetmete rakendamiseks kohustatud ette nägema

üksikasjalikud meetmed järgmistes turbevaldkondades:

1) infoturbe korraldus;

2) kasutajate teadlikkus ja koolitus;

3) andmeturve;

4) tarnijate ja väliste teenuste osutajate haldus;

5) küberintsidentide haldus;

6) pilvteenuste ja veebirakenduste kaitse;

7) infotehnoloogiaseadmete kaitse;

8) sideühenduste ja võrgu kaitse;

9) füüsiline turve.

(2) Lõikes 1 sätestatud turbevaldkondade esmased turvameetmed on esitatud määruse lisas.“.

§ 2. Määrus jõustub 1. septembril 2025. a.

Kristen Michal

peaminister

Liisa-Ly Pakosta

justiits- ja digiminister

Keit Kasemets

riigisekretär

Lisa Esmased turvameetmed

1

20.06.2025

Vabariigi Valitsuse määruse „Vabariigi Valitsuse 9. detsembri 2022. a

määruse nr 121 „Võrgu- ja infosüsteemide küberturvalisuse nõuded“

muutmine“ eelnõu

SELETUSKIRI

1. Sissejuhatus

1.1. Sisukokkuvõte

Määrusega muudetakse mikro- ja väikeettevõtjate ning kohaliku omavalitsuse hallatavate

asutuste küberturvalisuse tagamise nõudeid. Nimetatud ettevõtjatele ja asutustele nähakse ette

vaid esmaste turvameetmete täitmise kohustus senise Eesti infoturbestandardi või

rahvusvahelise standardi ISO/IEC 27001 järgimise kohustuse asemel. Samuti kaotatakse

riigikoolide Eesti infoturbestandardi täitmisel auditi tellimise kohustus, võrdsustades

riigikoolid kohalike omavalitsuse üksuste hallatavate koolidega, millel sarnane kohustus

puudub. Eelnõukohase määruse jõustumisel väheneb mikro- ja väikeettevõtjate

halduskoormus ning osa kohalike omavalitsuste hallatavate asutuste ja riigimuuseumite

töökoormus.

1.2. Eelnõu ettevalmistaja

Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Justiits- ja Digiministeeriumi riikliku küberturvalisuse

talitus (e-post [email protected]) Riigi Infosüsteemi Ameti ettepaneku alusel. Eelnõu on

keeleliselt toimetanud Justiits- ja Digiministeeriumi õiguspoliitika osakonna õigusloome

korralduse talituse toimetaja Merike Koppel (e-post [email protected]).

1.3. Märkused

Eelnõu on seotud küberturvalisuse seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse

(küberturvalisuse 2. direktiivi ülevõtmine) eelnõuga.1

Eelnõukohase määrusega muudetakse Vabariigi Valitsuse 9. detsembri 2022. a määrust nr 121

„Võrgu- ja infosüsteemide küberturvalisuse nõuded“ (edaspidi määrus nr 121) (RT I,

19.06.2024, 12).

Eelnõuga vähendatakse mikro- ja väikeettevõtjate halduskoormust ning osa kohalike

omavalitsuste hallatavate asutuste ja riigimuuseumite töökoormust. Eelnõu on seotud

küberturvalisuse seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse (küberturvalisuse 2. direktiivi

ülevõtmine) eelnõuga.2

Nimetatud eelnõuga võetakse üle Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. detsembri 2022. a

direktiiv (EL) 2022/2555, mis käsitleb meetmeid, millega tagada küberturvalisuse ühtlaselt

kõrge tase kogu liidus, ja millega muudetakse määrust (EL) nr 910/2014 ja direktiivi (EL)

2018/1972 ning tunnistatakse kehtetuks direktiiv (EL) 2016/1148 (küberturvalisuse 2. direktiiv)

(ELT L 333, 27.12.2022, lk 80–152) (edaspidi ka küberturvalisuse 2. direktiiv). Kuna

küberturvalisuse 2. direktiivi ülevõtmisega suureneb küberturvalisuse seaduse subjektide arv,

siis soovitakse sellest tulenevat halduskoormuse kasvu käesoleva eelnõuga tasakaalustada.

.

1 Eelnõude infosüsteemi toimik 24-1266 2 Eelnõude infosüsteemi toimik 24-1266

2

2. Määruse eesmärk

Määruse eesmärk on vähendada mikro- ja väikeettevõtjatest ning kohaliku omavalitsuse

hallatavatest asutustest küberturvalisuse seaduse subjektide haldus- või töökoormust nende

võrgu- ja infosüsteemide küberturvalisuse tagamisel. Teiseks ühtlustatakse riigi- ja kohaliku

omavalitsuse ülalpeetavatele koolidele esitatavaid nõudeid.

3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs

Eelnõu koosneb kahest paragrahvist.

Paragrahviga 1 muudetakse Vabariigi Valitsuse 9. detsembri 2022. a määrust nr 121 „Võrgu-

ja infosüsteemide küberturvalisuse nõuded“. Paragrahv koosneb kümnest punktist.

Määruse nr 121 § 1 senine tekst loetakse lõikeks 1 ja paragrahvi täiendatakse uue lõikega 2.

Täiendusega lisatakse õigusselguse huvides viited Euroopa Liidu õigusaktidele, millega

kehtestatakse erandid küberturvalisuse 2. direktiivist. Lisatava lõike 2 järgi ei pea need

ettevõtjad kohaldama loetletud õigusaktidega reguleeritud tegevusvaldkondades

küberturvalisuse seaduse ja selle alusel antud õigusaktide nõudeid, sealhulgas järgmisi

määrusest nr 121 tulenevaid nõudeid:

a) finantssektori küberturvalisuse ja riskijuhtimise nõuded, mis tulenevad Euroopa Parlamendi

ja nõukogu määrusest (EL) 2022/2554, mis käsitleb finantssektori digitaalset tegevuskerksust

ning millega muudetakse määrusi (EÜ) nr 1060/2009, (EL) nr 648/2012, (EL) nr 600/2014,

(EL) nr 909/2014 ja (EL) 2016/1011 (ELT L 333, 27.12.2022, lk 1–79) (edaspidi DORA

määrus);

b) tsiviillennunduse sektori küberturvalisuse nõuded, mis tulenevad Euroopa Parlamendi ja

nõukogu määrusest (EÜ) nr 300/2008, mis käsitleb tsiviillennundusjulgestuse ühiseeskirju ja

millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 2320/2002 (ELT L 97, 09.04.2008, lk 72–84)

ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusest (EL) 2018/1139, mis käsitleb tsiviillennunduse

valdkonna ühisnorme ja millega luuakse Euroopa Liidu Lennundusohutusamet ning millega

muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusi (EÜ) nr 2111/2005, (EÜ) nr 1008/2008,

(EL) nr 996/2010, (EL) nr 376/2014 ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiive 2014/30/EL

ning 2014/53/EL ning tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrused (EÜ)

nr 552/2004 ja (EÜ) nr 216/2008 ning nõukogu määrus (EMÜ) nr 3922/91 (ELT L 212,

22.08.2018, lk 1–122).

Tänu muudatusele on asjaosalistele paremini arusaadavam, et näiteks elutähtsa teenuse

osutajast krediidiasutus, kes rakendab DORA määruse nõudeid, ei pea samal ajal järgima

küberturvalisuse seaduse alusel elutähtsa teenuse osutajale kehtestatud nõudeid. Kui

krediidiasutusel on muid tegevusvaldkondi, kus DORA määrus ei kohaldu, kuid ta on teenuse

osutaja küberturvalisuse seaduse tähenduses, siis neis valdkondades kehtib küberturvalisuse

seaduse ja selle alusel antud õigusaktide järgimise kohustus.3

Määruse nr 121 § 2 täiendatakse punktiga 3. Täiendusega lisatakse Vabariigi Valitsuse

määruse tasemel uus termin pilvteenus, pilvandmetöötlusteenus või selliste

andmetöötlusressursside kogumile juurdepääsu võimaldav teenus, mida saab paindlikult jagada

3 Komisjoni suunised direktiivi (EL) 2022/2555 (küberturvalisuse 2. direktiiv) artikli 4 lõigete 1 ja 2 kohaldamise kohta. Punkt 7, (EUR-Lex - 52023XC0918(01) - EN - EUR-Lex)(19.06.2025)

3

ning laiendada võrgu- ja infosüsteemi muutmata ning mida pakub kohaliku omavalitsuse üksus

või küberturvalisuse seaduse § 3 lõike 4 punktides 12 ja 13 nimetatud asutus või isik.

Termini kasutuselevõtmise eesmärk on koondada määrusesse ühe termini alla nii erasektori kui

ka avaliku sektori pakutavad avalikud pilved (inglise keeles public cloud). Erasektori pakutav

pilv on sätestatud küberturvalisuse seaduse § 2 punktis 7 kui pilvandmetöötlusteenus, mis on

infoühiskonna teenus, mis võimaldab juurdepääsu andmetöötlusressursside kogumile, mis on

paindlikult jagatav ning laiendatav süsteemi ennast muutmata. Samas ei saa avaliku sektori

pakutavat pilve käsitada infoühiskonna teenusena, see tähendab avalik sektor ei paku avalikku

pilve majandus- või kutsetegevuse raames4. Seega luuakse kahe erineva pakkuja

andmetöötlusressursside kogumile juurdepääsu võimaldava teenuse tähistamiseks uus

koondtermin.

„Pilvteenust“ ei kasutata Vabariigi Valitsuse määrustes esimest korda. Nimelt kasutatakse

Vabariigi Valitsuse 3. jaanuari 2024. a määruse nr 1 „Võrgu- ja infosüsteemi turvameetmete

nõuded ja nende kohaldamise ulatus pilvteenuse kasutamisel“ § 2 lõikes 1 lühendit

„pilvteenus“, mis hõlmab samuti eelnõuga samas ulatuses riigi- ja erasektori pakutavaid

avalikke pilvi.5

Määruse nr 121 § 3 lõike 2 punkti 1 muudetakse, lisades määrusesse viite Eesti standardile.

Eesti standard on toote nõuetele vastavuse seaduse § 40 lõike 1 kohaselt Eesti

standardiorganisatsiooni vastuvõetud standard. Eesti standardi tähtlühend on „EVS“. Sama

paragrahvi lõike 4 punkti 1 kohaselt võib Eesti standard olla ülevõetud rahvusvahelise või

Euroopa standardiorganisatsiooni standard. ISO/IEC 27001 „Information security,

cybersecurity and privacy protection — Information security management systems —

Requirements“ on Rahvusvahelise Standardiorganisatsiooni koostatud standard, mille

Mittetulundusühing Eesti Standardimis- ja Akrediteerimiskeskus on üle võtnud Eesti

standardina EVS-EN ISO/IEC 27001 – „Infoturve, küberturve ja privaatsuskaitse. Infoturbe

halduse süsteemid. Nõuded“. Eesti standardile viitamisega täpsustatakse, et teenuseosutajal on

võimalik küberturvalisuse tagamisel lähtuda ka Eesti standardist, kui see on üle võetud ning

vastab rahvusvahelisele standardile ISO/IEC 27001.

Määruse nr 121 § 3 täiendatakse uue lõikega 21, millega nähakse ette erandid rahvusvahelise

standardi ISO/IEC 27001 või Eesti standardi EVS-EN ISO/IEC 27001 (edaspidi koos standard

ISO/IEC 27001) või Eesti infoturbestandardi järgimise kohustusest.

Punktiga 1 sätestatakse, et Eesti infoturbestandardis või standardiga ISO/IEC 27001 sätestatud

turvameetmeid ei pea vahetult kohaldama mikro- ja väikeettevõtjad, kellel on majandusaasta

jooksul keskmiselt alla 50 töötaja ja kelle aastane bilansimaht või aastakäive ei ületa 10 miljonit

eurot, arvestades väikeettevõtjate määratlusi Euroopa Komisjoni soovituses 2003/361/EÜ

mikro-, väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate määratlemise kohta (ELT L 124, 20.05.2003,

lk 36–41). Mõlemad tingimused (nii töötajate arv kui ka finantsnäitajad) peavad olema täidetud.

4 Infoühiskonna teenuse seaduse § 2 p 1: „infoühiskonna teenus – teenus, mida osutatakse majandus- või kutsetegevuse raames teenuse kasutaja otsesel taotlusel ja mille puhul andmeid töödeldakse, säilitatakse ja edastatakse digitaalkujul andmete töötlemiseks ja säilitamiseks mõeldud elektrooniliste vahendite abil, kusjuures osapooled ei viibi üheaegselt samas kohas. Infoühiskonna teenus peab olema täielikult üle kantud, edastatud ja vastu võetud elektrooniliste sidevahendite abil. Infoühiskonna teenus ei ole faksi ega telefonikõne abil edastatud teenus ega televisiooni- või raadioteenus;“. 5 „(1) Teabepidaja, kes soovib avaliku teabe töötlemiseks kasutusele võtta avaliku sektori osutatava pilvteenuse või pilvandmetöötlusteenuse (edaspidi koos pilvteenus), peab hindama muu hulgas:“.

4

Muudatuses ei mainita vahetult mikroettevõtjaid6, kuid kuna mikroettevõtjale kehtestatud

nõuded mahuvad Euroopa Komisjoni soovituse piiridesse, siis tuleb lugeda eelnõu kohaselt ka

mikroettevõtja vabastatuks Eesti infoturbestandardi või standardi ISO/IEC 27001

kohaldamisest oma võrgu- ja infosüsteemis küberturvalisuse tagamisel. Küll aga ei ole mikro-

ja väikeettevõtja vabastatud eelnõuga määrusesse lisatavas §-s 51 sätestatavast

turbevaldkondades esmaste turvameetmete järgimise kohustusest. Ettevõtjate suuruse

arvestamisel tuleb järgida väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate määratlust käsitlevat

teatmikku, mis sisaldab üldiseid suuniseid ettevõtjatele ja teistele sidusrühmadele, millest nad

saavad suuruse kindlakstegemisel juhinduda.7

Punktiga 2 nähakse ette, et sarnaselt mikro- ja väikeettevõtjatele ei ole vajadust täies ulatuses

järgida Eesti infoturbestandardis või standardiga ISO/IEC 27001 sätestatud turvameetmeid

valla või linna ametiasutuste hallatavatel asutustel ja osavalla või linnaosa ametiasutuse

hallatavatel asutustel, millel on kalendriaasta jooksul keskmiselt alla 50 töötaja. Erand ei laiene

vallale või linnale kuuluvale üldhariduskoolile. Üldhariduskoolide puhul võeti arvesse nende

suuremat seotust isikuandmete, sealhulgas alaealiste isikuandmete töötlemisega. Eesti

infoturbestandardi või standardi ISO/IEC 27001 järgimise kohustus on ka riigile kuuluvatel

üldhariduskoolidel.

Samuti tuleb märkida, et erand ei kehti kohaliku omavalitsuse ametiasutuste suhtes, kes oma

suuruse poolest võiksid eelnõu kohaselt seatud piiridesse mahtuda.

Punktiga 3 sätestatakse, et Eesti infoturbestandardi või standardi ISO/IEC 27001 täies ulatuses

järgimise kohustust ei ole ka riigimuuseumitel, kellel on kalendriaasta jooksul keskmiselt alla

50 töötaja. Riigimuuseum on ministeeriumi hallatav riigiasutus. Riigimuuseumile erandi

loomisel võeti arvesse, et sarnane erand on loodud ka kohaliku omavalitsuse hallatava

asutusena tegutsevale muuseumile.

Punktides 2 ja 3 ettenähtud keskmise töötajate arvu arvutamisel tuleb kasutada sarnast

põhimõtet mis ettevõtjate puhul. See tähendab, et töötajate arvu väljendatakse aastastes

tööühikutes. Üheks ühikuks loetakse kogu vaatlusaasta jooksul asutuses või selle nimel

töötanud isik. Isikute töö, kes ei töötanud terve aasta, osalise tööajaga isiku ja hooajatöötaja töö

võetakse arvesse tööühiku murdosadena. Töötajate hulka ei arvata isikuid, kes on praktika või

kutseõppelepingu alusel oskusi omandamas. Töötajate hulka ei arvata ka terve aasta rasedus-,

sünnitus või lapsehoolduspuhkusel olnud isikut. Kui isik jäi nimetatud puhkusele aasta sees,

siis arvestatakse teda osa aastast töötanud isikuna. Selleks, et üksikud sündmused ei mõjutaks

oluliselt asutuste kohustusi, on soovitatav aasta keskmist töötajate arvu vaadata kolme aasta

võrdluses. Kui keskmine on 50 või enam tööühikut (töötajat), siis on ettevõtjal või asutusel

Eesti infoturbestandardi või standardi ISO/IEC 27001 rakendamise kohustus, kui on 49,99 või

vähem tööühikut, siis neil Eesti infoturbestandardi või standardi ISO/IEC 27001 täies ulatuses

järgimise kohustust ei ole.

Määruse nr 121 § 4 lõiget 1 muudetakse ja sellesse lisatakse viide määruse § 3 lõikele 1.

Muudatuse eesmärk on täpsustada, et Eesti infoturbestandardi tingimuste täitmise auditi peab

läbi viima vaid teenuse osutaja, kellel on Eesti infoturbestandardi järgimise kohustus. Määruse

6 Mikroettevõte – ettevõte, mis annab tööd kuni 10 inimesele ning mille käibe (määratletud ajavahemikul saadud raha) või bilansi (ettevõtte varade ja kohustuste aruanne) maht ei ületa 2 miljonit eurot. (https://eur-lex.europa.eu/ET/legal-content/summary/micro-small-and-medium-sized- enterprises-definition-and-scope.html) (19.05.2025) 7 VKEde määratlust käsitlev teatmik - Publications Office of the EU (19.06.2025)

5

§ 121 § 3 lõike 2 kohaselt ei pea Eesti infoturbestandardi tingimuste täitmise auditit läbi viima

teenuse osutaja, kes rakendab standardi ISO/IEC 27001 ning on esitanud selle

vastavussertifikaadi Riigi Infosüsteemi Ametile. Eesti infoturbestandardi tingimuste täitmise

auditit ei pea läbi viima ka eelnõuga lisatavas § 3 lõikes 21 nimetatud teenuse osutajad (vt ka §

3 lõike 21 selgitust).

Määruse nr 121 § 4 täiendatakse uue lõikega 11. Täienduse kohaselt peab ettevõtja, kes

määratakse esimest korda elutähtsa teenuse osutajaks pärast 18. oktoobrit 2024, tegema Eesti

infoturbestandardi tingimuste täitmise auditi hädaolukorra seaduse § 38 lõike 1 alusel antud

haldusaktis määratud tähtajaks. Hädaolukorra seaduse § 38 lõike 13 punkti 3 kohaselt ei või

nõuete täitmise tähtaeg olla pikem kui viis aastat. Kuna see tähtaeg on pikem kui määruse nr

121 § 4 lõikes 1 sätestatud kolm aastat, tehakse eelnõukohase määrusega muudatus, mis on

kooskõlas 18. oktoobril 2024 jõustunud hädaolukorra seaduse muudatustega.

Säte ei kohaldu avaliku sektori asutusele, kes on elutähtsa teenuse osutaja või saab selleks, sest

tal on Eesti infoturbestandardi või standardi ISO/IEC 27001 järgimise kohustus elutähtsa

teenuse osutamisest sõltumata.

Määruse nr 121 § 4 lõikes 2 lisatakse lõike 1 viite järele ka viide sama paragrahvi lõikele 11,

millega sätestatakse esimest korda elutähtsa teenuse osutajaks määratud ettevõtjale tähtaeg,

millal tal tuleb viia läbi Eesti infoturbe standardi täitmise audit, kui otsustatakse nimetatud

standardi järgimine.

Määruse nr 121 § 4 lõike 4 punkt 1 tunnistatakse kehtetuks, sest mikroettevõtjate kohustust

järgida küberturvalisuse tagamiseks täies ulatuses Eesti infoturbestandardeid või standardit

ISO/IEC 27001 muudetakse, mistõttu ei ole vaja eraldi märkida ka Eesti infoturbestandardi

tingimuste täitmise auditi läbiviimise kohustuse kohaldamist (vt ka § 3 lõike 21 selgitust).

Määruse nr 121 § 4 lõiget 4 täiendatakse punktiga 4, mille kohaselt ei pea edaspidi Haridus-

ja Teadusministeeriumi hallatava asutusena tegutsev kool ehk riigikool8 Eesti

infoturbestandardi järgimisel tegema Eesti infoturbestandardi täitmise auditit. Muudatusega

võrdsustakse riigikoolid kohalike omavalitsuste ülalpeetavate koolidega, kelle suhtes kehtib

vabastus auditi läbiviimisest lähtuvalt määruse 121 § 4 lõike 4 punktist 2. Riigi Infosüsteemi

Ameti hinnangul algavad auditi hinnad 10 000 eurost kolmeaastase auditiperioodi kohta. Audit

hõlmab eelauditit, põhiauditit, vaheauditit ja järelauditit, seega väheneb koolile kaasnev

töökoormus infoturbevaldkonnas auditikohustuse kaotamisega märkimisväärselt. Küll aga ei

tohi auditikohustuse puudumist käsitada kui infoturbenõuete täitmise kohustuse puudumist ning

järelevalve puudumist. Muudatus puudutab 81 riigikooli.

Määruse nr 121 3. peatüki 1. jagu täiendatakse §-ga 51. Uue paragrahviga sätestatakse üheksa

turbevaldkonda, milles kõik teenuse osutajad peavad rakendama esmaseid turvameetmeid.

Küberturvalisuse 2. direktiivi artikli 21 lõike 1 kohaselt tagavad liikmesriigid, et elutähtsad ja

olulised üksused võtavad asjakohased ja proportsionaalsed tehnilised, tegevuslikud ja

8 Põhikooli ja gümnaasiumiseaduse § 1 lõige 2: „Käesolev seadus reguleerib valla või linna ametiasutuse hallatavate asutustena tegutsevate koolide (edaspidi munitsipaalkool) ning Haridus- ja Teadusministeeriumi hallatavate asutustena tegutsevate koolide (edaspidi riigikool) tegevust. Munitsipaalkooli pidajaks on vald või linn. Riigikooli pidajaks on riik. Eraõigusliku juriidilise isiku asutusena tegutsevale koolile (edaspidi erakool) kohaldatakse käesolevat seadust niivõrd, kuivõrd erakooliseadus ei sätesta teisiti.“

6

korralduslikud meetmed, et juhtida riske, mis ohustavad nende üksuste tegevuses või teenuste

osutamisel kasutatavate võrgu- ja infosüsteemide turvalisust, ning et ennetada või minimeerida

intsidentide mõju nende teenuste saajatele ja muudele teenustele. Sellest tulenevalt on Riigi

Infosüsteemi Amet teinud ettepaneku kehtestada esmased turvameetmed, mis on jaotatud

üheksa valdkonna vahel. Esmased turvameetmed kehtivad kõigile küberturvalisuse seaduse

subjektidele. Subjektid, kes järgivad Eesti infoturbestandardit või standardit ISO/IEC 27001,

peavad ka vaatama, kas nende rakendatavad turvameetmed on kooskõlas määrusesse lisatavate

esmaste turvameetmetega. Näiteks kui standardi ISO/IEC 27001 järgimisel ei ole mõne esmase

turvameetme rakendamist ette nähtud, siis tuleb selle nõude täitmine eraldi ette näha.

Joonisel 1 on kujutatud esmaste turvameetmete koht teiste küberturvalisuse tagamisega seotud

meetmete rakendamise järjekorras. Esmased turvameetmed on nii-öelda baastase, mida peavad

rakendama kõik küberturvalisuse seaduse subjektid (teenuse osutajad). Järgmine tase on Eesti

infoturbestandardi või standardi ISO/IEC 27001 nõuete rakendamine. Nende vahetu järgimise

kohustus puudub mikro- ja väikeettevõtjatel ning eelnõuga määrusesse lisatava § 3 lõike 21

punktides 2 ja 3 sätestatud tingimustele vastavatel kohaliku omavalitsuse hallataval asutusel ja

riigimuuseumil. Kolmas tase küberturvalisuse nõuete rakendamisel on auditi läbiviimise

kohustus. Standardit ISO/EIEC 2700 rakendav teenuse osutaja peab auditi tegema igal juhul, et

saada kätte standardi rakendamise kinnituseks vajalik vastavussertifikaat (vt ka määruse nr 121

§ 3 lõige 2 punkt 2). Eesti infoturbestandardi tingimuste täitmise auditi läbiviimise kohustusest

vabastatud isikud on sätestatud määruse nr 121 § 4 lõikes 4. Nendeks on riigimuuseum, avalik-

õigusliku isiku muuseum, valla või linna ametiasutus, valla või linna ametiasutuse hallatav

asutus, osavalla või linnaosa ametiasutus, osavalla või linnaosa ametiasutuse hallatav asutus

ning kohaliku omavalitsuse üksuste ühisamet ja -asutus, kui tegemist ei ole andmekogu

vastutava töötlejaga või volitatud töötlejaga. Riigimuuseumi ja kohaliku omavalitsuse

hallatavate asutuste kohta sätestatakse seejuures eelnõuga, et nõue kehtib vaid siis, kui tal on

kalendriaasta jooksul keskmiselt 50 või enam töötajat (vt ka eelnõuga lisatava § 3 lõike 21

punktide 2 ja 3 selgitust).

Joonis 1. Küberturvalisuse meetmete rakendamine

Legend: E-ITS – Eesti Infoturbestandard

audit

E-ITS või

standard

ISO/IEC 27001

esmased turvameetmed

(kõik KüTSi subjektid)

7

standard ISO/IEC 27001 -– rahvusvaheline standard ISO/IEC 27001 ja Eesti standard EVS-EN ISO/IEC

27001

KüTS – küberturvalisuse seadus

Riigi Infosüsteemi Amet aitab kaasa seaduses ja selle alusel antud õigusaktides sätestatud

nõuete täitmisele. Kaasaaitamine seisneb subjektide nõustamises, rakendamise toetamiseks

soovituslike suuniste, rakendamise ettepanekute ja selgituste avaldamises jne. Sellise teabe saab

Riigi Infosüsteemi Amet avaldada asjaomasel veebilehel. Nii näiteks on Riigi Infosüsteemi

Amet Eesti infoturbestandardi paremaks ja ühtlasemaks rakendamiseks loonud eraldi

veebilehe.9

Määruse lisa. Määruse lisas kirjeldatakse turbevaldkondade kaupa üksikasjalikud esmased

turvameetmeid, mida kõik teenuse osutajad peavad rakendama, et subjekti võrgu- ja

infosüsteemidele rakendatud meetmed saaks lugeda piisavaks, et olla küberturvalisuse seaduses

sätestatud turvanõuetega kooskõlas. Lisa on seotud eelnõuga määrusesse lisatava § 3 lõikega

21, mille kohaselt ei pea osa teenuse osutajatest edaspidi Eesti infoturbestandardi või standardi

ISO/IEC 27001 nõudeid täies ulatuses järgima (vt ka eelnõuga lisatava § 51 selgitust).

Paragrahviga 2 nähakse ette määruse jõustumise aeg, milleks on 1. september 2025 (vt

seletuskirja punkti 8).

4. Eelnõu terminoloogia

Eelnõuga võetakse Vabariigi Valitsuse määruse tasemel kasutusele termin „pilvteenus“.

Pilvteenus on pilvandmetöötlusteenus või selliste andmetöötlusressursside kogumile

juurdepääsu võimaldav teenus, mida saab paindlikult jagada ning laiendada võrgu- ja

infosüsteemi muutmata ning mida pakub kohaliku omavalitsuse üksus või küberturvalisuse

seaduse § 3 lõike 4 punktides 12 ja 13 nimetatud asutus või isik (vt ka määruse nr 121 § 3 punkti

3 selgitust).

5. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele

Eelnõu ei ole seotud Euroopa Liidu õiguse ülevõtmisega. Määrus vastab Euroopa Parlamendi

ja nõukogu 14. detsembri 2022. a direktiivi (EL) 2022/2555, mis käsitleb meetmeid, millega

tagada küberturvalisuse ühtlaselt kõrge tase kogu liidus, ja millega muudetakse määrust (EL)

nr 910/2014 ja direktiivi (EL) 2018/1972 ning tunnistatakse kehtetuks direktiiv (EL) 2016/1148

(küberturvalisuse 2. direktiiv), artikl 21 lõikele 1 (vt ka lisatava § 51 selgitust).

6. Määruse mõjud

Eelnõukohane määrus mõjutab majanduskeskkonda, infotehnoloogia- ja infoühiskonda ning

riigivalitsemist.

6.1. Mikro- ja väikeettevõtjatelt ei nõuta Eesti infoturbestandardi või standardi ISO/IEC

27001 täismahus järgimist

Eelnõukohase määruse jõustumisel muudetakse mikro- ja väikeettevõtjate kohustuse ulatust

küberturvalisuse turvameetmete rakendamisel ning kaotatakse vahetu kohustus järgida

kasutatavates võrgu- ja infosüsteemides Eesti infoturbestandardi või standardi ISO/IEC 27001

9 https://eits.ria.ee/ 13.05.2025

8

nõudeid. Ühtlasi ei nõuta edaspidi väikeettevõtjatelt ka Eesti infoturbestandardi või standardi

ISO/IEC 27001 täitmise auditi läbi viimist.

Mõju valdkond: halduskoormus (majanduslik mõjude mõjuvaldkond)

Mõju sihtrühm: küberturvalisuse seaduse subjektidest mikro- ja väikeettevõtjad

Muudatus mõjutab küberturvalisuse seaduse § 3 lõikes 1 nimetatud subjektidest mikro- ja

väikeettevõtjate halduskoormust võrgu- ja infosüsteemide turvameetmete rakendamisel.

Muudatus mõjutab umbes 200 ettevõtjat.

Avalduv mõju ja mõju olulisus

Eelnõukohase määruse jõustumise järel ei pea mikro- ja väikeettevõtjad enam oma võrgu- ja

infosüsteemide turvameetmete rakendamisel järgima täismahus Eesti infoturbestandardit või

standardit ISO/IEC 27001 ega viima läbi ka nende täitmise auditit. Selle tulemusel muutub ka

ettevõtja kohustus turvameetmete rakendamist või rakendamata jätmist üksikasjalikult

fikseerida (näiteks koostada ja rakendada detailset infoturbehalduse süsteemi), sealhulgas

tegevustes või vahendite kasutamisel, mida ettevõtja oma väiksusest lähtudes ei pruugi teha või

omada. Mikro- ja väikeettevõtjate puhul on arvesse võetud ka asjaolu, et ettevõtjal ei pruugi

olla eraldi infoturbe eest vastutavat isikut ning Eesti infoturbestandardi järgimise kohustuse

täitmisest tulenevat halduskoormust kannab personal, kellel puuduvad valdkonnateadmised.

Samuti ei ole mikro- ja väikeettevõtjatal üldjuhul suure mõjuga võrgu- ja infosüsteeme.

Küberturvalisuse 2. direktiivi üle võtva seaduse eelnõu kooskõlastamisel juhtisid ettevõtjad ja

ettevõtjate esindusorganisatsioonid tähelepanu auditi nõude proportsionaalsusele ja audiitorite

kättesaadavusele. Võttes arvesse eelnõule saadud tagasisidet, on Riigi Infosüsteemi Amet

teinud ettepaneku vabastada lisaks mikroettevõtjatele Eesti infoturbestandardi või standardi

ISO/IEC 27001 tingimuste täitmise auditi läbiviimise kohustusest ka väikeettevõtjad.

Justiits- ja Digiministeerium ning Riigi Infosüsteemi Amet kaalusid ka varianti piirduda

ülevõtmisel vaid nende küberturvalisuse valdkondade esiletoomisega, milles küberturvalisuse

seaduse subjekt peab toiminguid tegema. Riigi Infosüsteemi Ameti ettepanekul jäeti see

lahendus kasutamata, kuivõrd vastasel juhul puuduks järelevalve tegemisel selge raamistik,

mida kontrollida, ning nõuete detailsus tagab subjektide jaoks konkreetselt sõnastatud nõuded,

mida subjekt peab täitma, et tema üldised turvameetmed oleksid korrektselt rakendatud.

Määrusele on turvameetmete rakendamist abistava teabena koostatud esmaste turvameetmete

lisa. Lisaks on Riigi Infosüsteemi Amet oma veebilehel avaldanud teabe, mis aitab kaasa üldiste

turvameetmete rakendamisele.10 Riigi Infosüsteemi Amet uuendab ja ajakohastab seda teavet

pidevalt.

Järeldus mõju olulisuse kohta:

Muudatuse tulemusel väheneb küberturvalisuse seaduse subjektidest mikro- ja väikeettevõtjate

halduskoormus. Riigi Infosüsteemi Ameti hinnangul kulub üldiste turvameetmete hindamiseks

1–2 tundi ühe hindamisekorra kohta. Samuti väheneb väikeettevõtjate halduskoormus

täismahus Eesti infoturbestandardit täitmise auditi tegemise võrra, sama nõude kaotamisega

väheneb ka ettevõtjate võimalik kulu auditi tellimiseks. Lähtudes eeltoodust on nimetatud

ettevõtjate ajaline kokkuhoid halduskoormuse vähendamise kaudu märkimisväärne ning mõju

ettevõtjate tegevusele märgatav.

10 https://eits.ria.ee/et/abimaterjalid/veits (19.05.2025)

9

6.2. Vähem kui 50 töötajaga kohalike omavalitsuste hallatavate asutuste ja riigimuuseumite

vabastamine Eesti infoturbestandardi või standardi ISO/IEC 27001 täismahus järgimise

kohustusest

Eelnõuga asendatakse vähem kui 50 töötajaga kohaliku omavalitsuse hallatava asutuse (välja

arvatud üldhariduskool) ja riigimuuseumi kohustus järgida oma võrgu- ja infosüsteemide

turvameetmete rakendamisel täismahus Eesti infoturbestandardit või standardit ISO/IEC 27001

kohustusega rakendada esmaseid turvameetmeid.

Mõjuvaldkond: mõju kohaliku omavalitsuse korraldusele ja finantseerimisele ning

keskvalitsuse korraldusele (riigivalitsemise mõjuvaldkond)

Mõju sihtrühm: küberturvalisuse seaduse subjektidest väikesed (alla 50 töötajaga) valla või

linna ametiasutuse hallatavad asutused ning osavalla või linnaosa ametiasutuse hallatavad

asutused ning riigimuuseumid. Muudatus mõjutab umbes 1000 asutust, sealhulgas lasteaiad,

kultuuri- ja huvikeskused, muuseumid, raamatukogud, sotsiaalkeskused, vabaajaasutused,

rahvamajad, spordikeskused.

Avalduv mõju ja mõju olulisus

Eelnõukohase määruse jõustumise järel ei pea enam vähem kui 50 töötajaga kohaliku

omavalitsuse hallatav asutus või riigimuuseum oma võrgu- ja infosüsteemide turvameetmete

rakendamisel järgima täielikult Eesti infoturbestandardit või standardit ISO/IEC 27001. Selle

tulemusel muutub ka nimetatud asutuste kohustus turvameetmete rakendamist või rakendamata

jätmist üksikasjalikult fikseerida (näiteks koostada ja rakendada detailset infoturbehalduse

süsteemi), sealhulgas tegevustes või vahendite kasutamisel, mida ettevõtja oma väiksusest

lähtudes ei pruugi teha või omada. Muudatuse puhul on arvesse võetud ka asjaolu, et asutusel

ei pruugi olla eraldi infoturbe eest vastutavat isikut ning Eesti infoturbestandardi järgimise

kohustuse täitmisest tulenevat töökoormust kannab töötaja, kellel puuduvad

valdkonnateadmised. Samuti ei ole nimetatud asutustel üldjuhul suure mõjuga võrgu- ja

infosüsteeme, sealhulgas andmekogusid, ja nad ei halda neid.

Järeldus mõju olulisuse kohta Muudatuse tulemusel väheneb vähem kui 50 töötajaga kohaliku omavalitsuse hallatava asutuse

või riigimuuseumi töökoormus. Riigi Infosüsteemi Ameti hinnangul kulub üldiste

turvameetmete hindamiseks 1–2 tundi ühe hindamiskorra kohta. Sellest lähtudes on see ajaline

kokkuhoid, mis saavutatakse töökoormuse vähendamise kaudu tegevust toetavate ülesannete

vähendamise teel, märkimisväärne ning mõju asutuse tegevusele märgatav.

6.3. Eesti infoturbestandardi või standardi ISO/IEC 27001 täismahus järgimise kohustusega

ettevõtjate ja asutuste arvu vähenemine

Eelnõukohase määruse jõustumisel väheneb nende teenuse osutajate arv, kellel on vahetu

kohustus järgida kasutatavates võrgu- ja infosüsteemides täies mahus Eesti infoturbestandardi

või standardi ISO/IEC 27001 nõudeid, mis asendatakse esmaste turvameetmete järgimise

kohustusega.

Mõjuvaldkond: mõju küberkeskkonnale ja küberhügieenile (infotehnoloogia ja infoühiskonna

mõjuvaldkond)

10

Mõju sihtrühm: küberturvalisuse seaduse subjektist mikro- ja väikeettevõtja ning alla 50

töötajaga valla või linna ametiasutuse hallatav asutus ning osavalla või linnaosa ametiasutuse

hallatav asutus ja riigimuuseum (edaspidi koos väike organisatsioon).

Avalduv mõju ja mõju olulisus

Eelnõuga vähendatakse väikeste organisatsioonide küberturbenõuete detailsust, säilitades

meetmed üldisel kujul, võimaldades organisatsioonidel arvestada paremini tegevusest

tulenevaid eripärasid. Kui väike organisatsioon järgib riskipõhiselt infoturbe ja küberhügieeni

põhimõtteid oma võrgu- ja infosüsteemide kasutamisel, sealhulgas teeb koostööd asjaomaste

asutustega, ei ole ette näha suurenenud ohtu üldisele küberkeskkonnale, sealhulgas avalikele

teenustele. Muudatusega ei võeta väikestelt organisatsioonidelt vastutust puudulikust

infoturbest tulenevate tagajärgede eest ei küberturbe ega ka andmekaitse valdkonnas.

Järeldus mõju olulisuse kohta: eelnõuga vähendatakse küberturvalisuse seaduse subjektidest

väikestele organisatsioonidele kohalduva korra detailsust. Eelnõuga ei kaotata väikeste

organisatsioonide kohustust tagada kasutatavate võrgu- ja infosüsteemide turvalisus ega

vastutust selle eest, seega on eelnõu mõju üldisele küberkeskkonnale väike.

7. Määruse rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevused, eeldatavad

kulud ja tulud

Eelnõu määrusena jõustumise korral ei kaasne riigieelarvele ega kohaliku omavalitsuse üksuste

eelarvele lisakulu ega -tulu. Alla 50 töötajaga valla või linna ametiasutuse hallatava asutuse

ning osavalla või linnaosa ametiasutuse hallatava asutuse ning riigimuuseumi töökoormuse

vähenemisega ei kaasne kohalikele omavalitsustele ega riigiasutustele kulu. Samas ei ole ette

näha ka otsese kulu vähenemist ega vajadust kedagi koondada. Haridus- ja Teadusministeeriumi

hallatavate asutustena tegutsevatel koolidel ei ole edaspidi Eesti infoturbestandardi täitmise

auditi tegemise kohustust ning rahalised vahendid saab suunata koolis küberturvalisuse taseme

hoidmiseks ja tõstmiseks.

8. Määruse jõustumine

Määrus jõustub 1. septembril 2025. Jõustumisaja kehtestamisel on arvestatud Riigi

Infosüsteemi Ameti vajadusega üle vaadata haldus- ja riikliku järelevalvega seonduv

dokumentatsioon ning viia see kooskõlla muudatustega.

9. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon

9.1. Eelnõu esitatakse eelnõude infosüsteemi kaudu kooskõlastamiseks ministeeriumitele,

Riigikantseleile ning Eesti Linnade ja Valdade Liidule.

9.2. Eelnõu saadetakse arvamuse avaldamiseks Eesti Pangale, Riigi Infosüsteemi Ametile,

Finantsinspektsioonile, Eesti Pangaliidule, Eesti Turvaettevõtete Liidule, Eesti Haiglate

Liidule, Eesti Arstide Liidule, Eesti Perearstide Seltsile, Eesti Vee-ettevõtete Liidule, Eesti

Kiirabi Liidule, Eesti Ravimihulgimüüjate Liidule, Ravimitootjate Liidule, Eesti

Proviisorapteekide Liidule, Eesti Apteekrite Liidule ja Eesti Proviisorite Kojale, Eesti

Elektritööstuse Liidule, Eesti Jõujaamade ja Kaugkütte Ühingule, Eesti Gaasiliidule, Eesti

Transpordikütuste Ühingule, Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liidule, Eesti

Kaubandus-Tööstuskojale, Eesti Põllumajandus-Kaubanduskojale, Eesti Toiduainetööstuse

Liidule, Eesti Kaupmeeste Liidule ja Andmekaitse Inspektsioonile.

Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / +372 620 8100 / [email protected]/ www.justdigi.ee Registrikood 70000898

Ministeeriumid Riigikantselei Eesti Linnade ja Valdade Liit Eelnõu esitamine kooskõlastamiseks Edastame Teile Vabariigi Valitsuse 09. detsembri 2022 määruse nr 121 „Võrgu- ja infosüsteemide küberturvalisuse nõuded“ muutmise eelnõu. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Liisa-Ly Pakosta justiits- ja digiminister Lisad: Eelnõu Eelnõu lisa Seletuskiri Arvamuse andmiseks: Eesti Pank Riigi Infosüsteemi Amet Finantsinspektsioon Eesti Pangaliit Eesti Turvaettevõtete Liit Eesti Haiglate Liit Eesti Arstide Liit Eesti Perearstide Selts Eesti Vee-ettevõtete Liit Eesti Kiirabi Liit Ravimitootjate Liit Eesti Ravimihulgimüüjate Liit Eesti Proviisorapteekide Liit

Meie 27.06.2025 nr 8-1/5574-1

Eesti Apteekrite Liit Eesti Proviisorite Koda Eesti Esmatasandi Tervisekeskuste Liit Eesti Elektritööstuse Liit Eesti Jõujaamade ja Kaugkütte Ühing Eesti Gaasiliit Eesti Transpordikütuste Ühing Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liit Eesti Kaubandus-Tööstuskoda Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda Eesti Toiduainetetööstuse Liit Eesti Kaupmeeste Liit Andmekaitse Inspektsioon Guido Pääsuke [email protected]