Pöördumine

Lisa "Sotsiaalministeeriumi valitsemisala 2025. aasta tööplaani prioriteetsed projektid"

1. Tervishoiu ja sotsiaalvaldkonna integratsiooni ja rehabilitatsioonisüsteemi reform 02.01.2024–30.11.2027

Eestis on sotsiaal- ja tervishoiusüsteemid teineteisest eraldatud, mistõttu abivajaja võib ekselda erinevate teenuseosutajate ja abistajate vahel. Abi ei pruugi olla õigeaegne ja selle osutamine korraldatud kõige optimaalsemal viisil. Samu teenuseid võib pakkuda nii sotsiaal- kui tervishoiusüsteem. Teenuste rahastamine on killustunud – sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse raames rahastatakse ning korraldatakse teenuseid, mis olemuslikult kuuluvad tervishoiuteenuste hulka. Sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse osutamine ei ole seotud tervishoiuga, mistõttu on inimesele toe pakkumine katkendlik ning killustatud. Teenusele õigustatuse alused ei lähtu inimese vajadustest, vaid lähtuvad puude raskusastme olemasolust.

Pikaajaline tulemus: Inimestele on vajalik terviseabi ja tugi toimetulekul tagatud võimalikult lihtsalt, tõhusalt ja lõimitult, ennetades terviseprobleemide ja abivajaduse süvenemist. Tervishoiu- ja sotsiaalteenused on korraldatud ja rahastatud integreeritult, inimeste abi saamise teekond on loogiline ja optimaalne ning kompleksse teenusvajadusega inimesed tulevad oma probleemidega kodus toime. Kaotatud on dubleeriv teenuste pakkumine eraldiseisvate süsteemide kaudu.

Tulemus 2025. aastal:

• Seotud osapooltega on kooskõlastatud ühtsetel põhimõtetel maakondliku sotsiaal- ja tervishoiuteenuste planeerimise, osutamise ja rahastamise TERVIKU-te mudeli, sh tervisejuhi roll ning teenuse osutamise alused.

• Väljatöötamiskavatsus heaolupiirkondade moodustamiseks ja sotsiaal- ja tervishoiuteenuste koostöös korraldamise õiguslike aluste loomiseks on saadetud kooskõlastamisele ning on tehtud ettevalmistused tervishoiuteenuste korraldamise seaduse muutmise eelnõu koostamiseks.

• Vabariigi Valitsus on heaks kiitnud sotsiaalhoolekande seaduse muutmise eelnõu sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse sätete kehtetuks tunnistamiseks.

• Rehabilitatsioonisüsteemi reformi juhtrühmale on esitatud rehabilitatsiooniteenuse sihtrühmadele terviseseisundist tulenevalt vajalike ja tervisevaldkonnas rahastatavate ning osutatavate teenuste analüüs ning integreeritud korralduse ettepanekud õigusruumi muutmiseks.

• SoM-SKA IT-arenduste juhtrühm on heaks kiitnud digitaalse tervise- ja heaoluplaani arenduse lähteülesande.

Vastutaja:

Tervishoiuteenuste

osakonna juhataja

Nikita Panjuškin

Kaasvastutaja:

laste ja perede

osakonna juhataja

Helen Jõks

Projektijuht: integratsiooni ja esmatasandi tervishoiu poliitika juht Anneli Taal alaprojektijuht: laste heaolu teenuste poliitika juht Brit Tammiste

Kaasvastutajad:

Sotsiaalkindlustusamet, Tervisekassa, Terviseamet, TEHIK

Ootused kaasvastutajatele:

Sotsiaalkindlustusamet pakub analüütilist tuge, osaleb rehabilitatsioonisüsteemi muudatusi käsitlevates aruteludes, analüüsib muudatustega seotud riske ja viib ellu vajalikud maandusmeetmed, teeb ettepanekuid lahenduste väljatöötamiseks ja viib ellu muudatust ettevalmistavaid tegevused, osaleb digitaalse tervise- ja heaoluplaani lähteülesande koostamises.

Tervisekassa analüüsib rehabilitatsiooniteenuseid lähtuvalt WHO standardist, osaleb digitaalse heaoluplaani lähteülesande koostamises, rahastusmudelite väljatöötamise ja õigusloome ettevalmistamise protsessis, teeb ettevalmistusi sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse raames osutatavate tervishoiuteenuste integreerimiseks tervishoiuteenuste loetellu. Teeb ettevalmistusi inimesekeskse terviseteekonna koordinatsiooniteenuse väljatöötamisel, esitab kättesaadavuse parandamise ettepanekud ja muudatuse mõju Tervisekassa eelarvele.

Terviseamet osaleb õigusloome protsessis, pakub analüütilist tuge, osaleb muudatusi käsitlevates aruteludes.

TEHIK koostab koostöös SKAga muudatustega seotud IT-riskide analüüsi ja maandusmeetmed, osaleb vajalike IT-lahenduste arendamise lähteülesannete koostamise protsessis.

Seos strateegiaga "Eesti 2035": Prioriteetne projekt panustab strateegias "Eesti 2035" vajalikku muutusesse H. Parandame erivajadusega inimeste heaolu ja ühiskondlikku aktiivsust ning tõhustame pikaajalise hoolduse süsteemi ja E. Lõimime tervishoiu- ja sotsiaalteenused inimesekeskselt.

Seosed ÜRO ülemaailmsete säästva arengu eesmärkidega:

2. Abivahendite ja meditsiiniseadmete reform 06.01.2025–03.12.2029

Abivajadusega inimese jaoks on meditsiiniseadmed ja abivahendid jaotatud eesmärgi ja korraldusasutuse (Tervisekassa, Sotsiaalkindlustusamet) järgi, kuigi sisult ja olemuselt on tegu sarnaste või üksteist täiendavate toodetega. Samuti on arstide, tervishoiuspetsialistide ja ettevõtete jaoks süsteem killustatud. Reformi eesmärk on parandada abivahendite ja meditsiiniseadmete kättesaadavust ning muuta nende hüvitamise korraldus tõhusamaks.

Pikaajaline tulemus: Abivahendid ja meditsiiniseadmed on integreeritud üheks tervikuks, nende hüvitamistingimused on inimese jaoks ühtlustatud ning rahastussüsteem on arstide, tervishoiuspetsialistide, ettevõtete ja riigi jaoks senisest terviklikum. Muudatus parandab ja kiirendab abivahendi või meditsiiniseadme saamist.

Tulemus 2025. aastal:

• Sotsiaalhoolekande seaduse, ravikindlustuse seaduse ja meditsiiniseadme seaduse muutmise seaduse eelnõu väljatöötamise kavatsus on saadetud kooskõlastamisele.

• Edasine reformi aja- ja tegevuskava on

kaasvastutajatega kokku lepitud.

Vastutaja: Hoolekande osakonna

juhataja Kersti Suun-Deket

Kaasvastutaja:

Tervishoiukorralduse osakonna

juhataja Ebe Sarapuu

Projektijuht: puudega inimeste õiguste poliitika juht Kadri Mets

Alaprojektijuht: ravimi- ja meditsiiniseadmete poliitika juht Kärt Veliste

Kaasvastutajad:

Sotsiaalkindlustusamet, Tervisekassa, Ravimiamet, TEHIK

Ootused kaasvastutajatele: Sotsiaalkindlustusamet panustab tänase abivahendite süsteemi analüüsiga. Tervisekassa ja Ravimiamet toetavad omapoolsete hinnangute, analüüsi ja andmevajadusega. TEHIK toetab uue meditsiiniseadmete ja abivahendite andmekogu arendusküsimustes. Koostöös lepitakse kokku reformi rakendamise aja- ja tegevuskava ning viiakse see ellu.

Seos strateegiaga "Eesti 2035": Prioriteetne projekt panustab strateegias "Eesti 2035" vajalikku muutusesse E. Lõimime tervishoiu- ja sotsiaalteenused inimesekeskselt, G. Uuendame sotsiaalkaitse korraldust, arvestades ühiskondlikke muutusi ja H. Parandame erivajadusega inimeste heaolu ja ühiskondlikku aktiivsust ning tõhustame pikaajalise hoolduse süsteemi.

Seosed ÜRO ülemaailmsete säästva arengu eesmärkidega:

3. Teenuste ostmise ja rahastamise mudelid tervishoius 01.01.2025 – 20.12.2030

Praegune tervishoiusüsteemi rahastamine pole jätkusuutlik, teenuste mudel on vananenud ning vajab kaasajastamist, et lahendada teenuste kättesaadavuse ebaühtlus, dubleerivate teenuste osutamine ja ressursside ebaefektiivne kasutamine, mis piirab võimalusi tulevikus kasvava nõudluse rahuldamiseks.

Eesmärk on ajakohastada haiglates osutatavad erialapõhised tervishoiuteenused ning töötada välja rahastamise mudel, mis määratleb haiglate selged vastutusvaldkonnad ja rakendab strateegilist ostmist. Samamoodi tuleb uuendada perearstiabi rahastamise ja kvaliteedi tagamise põhimõtteid. Need muudatused toetavad haiglavõrgu ja esmatasandi tervishoiu arengusuundade elluviimist ja tagavad parema teenuste kättesaadavuse vastavalt piirkondlikele vajadustele.

Pikaajaline tulemus: Vajaduspõhine ja kestlikult toimiv tervishoiuvõrk, kus on tagatud kvaliteetsed teenused, optimaalne ressursikasutus ja paremad tervisetulemused igas piirkonnas, kooskõlas haiglavõrgu arengusuundade 2040 ja esmatasandi tervishoiu arengukava 2035 põhimõtetega.

Tulemus 2025. aastal: • Valminud on tervishoiu rahastamise analüüs, mida on

tutvustatud ministrile.

• Valminud on HVA haiglate konsolideerimise tegevuskava.

• Koostatud on haiglavõrgu haiglate teenuspakettide üldised põhimõtted ja raamistik, mis tuginevad teeninduspiirkondade vajadustele ning mida kasutatakse lähiaastatel strateegilise ostmise põhimõtete täpsustamiseks ja teenuspakettide määratlemiseks.

• Koostatud on integratsiooni toetavate ja tulemuspõhiste rahastamisviiside ettepanekud.

• Vabariigi valitsus on heaks kiitnud tervishoiuteenuste loetelu määruse muutmise eelnõu perearstiabi rahastusmudeli uuendamiseks.

• Sotsiaalminister on allkirjastanud määruste "Perearsti ja temaga koos töötavate tervishoiutöötajate tööjuhend" ja "Nõuded perearsti tegevuskoha ruumidele, sisseseadele ja aparatuurile" muutmise eelnõud.

Vastutaja:

Tervishoiuteenuste osakonna juhataja Nikita Panjuškin Kaasvastutaja: Tervishoiukorralduse osakonna juhataja Ebe Sarapuu

Projektijuht:

spetsialiseeritud abi poliitika juht Mariken Ross alaprojektijuht: integratsiooni ja esmatasandi tervishoiu poliitika juht Anneli Taal alaprojektijuht: tervishoiu rahastamise ekspert Lii Pärg

Kaasvastutajad: Tervisekassa, Sotsiaalkindlustusamet, Terviseamet Ootused kaasvastutajatele:

Kaasvastutajad tagavad vajaliku sisendi tegevuste elluviimiseks. Tervisekassa annab sisendit tervishoiusüsteemi rahastamisega ja teenuspakettidega seotud ettepanekute, põhimõtete ja raamistiku väljatöötamisse ning panustab peamise partnerina projekti tegevustesse ja õnnestumisesse. Sotsiaalkindlustusamet pakub sisendit sotsiaal- ja tervisevaldkonna integratsiooni toetavate rahastamiseviiside põhimõtete väljatöötamiseks. Terviseamet annab vajaliku sisendi perearsti tegevuskoha nõuete ülevaatamiseks ja kaasajastamiseks.

Seos strateegiaga "Eesti 2035": Prioriteetne projekt panustab strateegias "Eesti 2035" vajalikku muutusesse E. Lõimime tervishoiu- ja sotsiaalteenused inimesekeskselt ja G. Uuendame sotsiaalkaitse korraldust, arvestades ühiskondlikke muutusi.

Seosed ÜRO ülemaailmsete säästva arengu eesmärkidega:

4. Tervishoiu tööjõu tegevuskava 03.02.2025-31.03.2026

Parimas tööeas õdede ja arstide puudujääk pidurdab järgmised 20 aastat Eesti tervishoiusüsteemi arengut ja seab ohtu süsteemi jätkusuutlikkuse. Uute õdede ja arstide arvukas ettevalmistamine suudab probleemi leevendada viivitusega ja vaid osaliselt. Projekti eesmärk on koostada tegevuskava võimalikest ja vajalikest tegevussuundadest tervishoiu tööjõu järelkasvu tagamiseks, mis hõlmab värbamist, välja- ja ümberõpet ning tööheaolu.

Pikaajaline tulemus: Tegevuskava elluviimise kaudu tagatakse Eestis optimaalne hulk tervishoiuteenuste osutamiseks vajalikku kvalifitseeritud tööjõudu. Loodud ja rakendatud on planeerimissüsteem, mis võimaldab piisavalt täpselt prognoosida tervishoiu tööjõuvajadust ja kujundada tellimust koolitusasutustele (sh täiendkoolituseks). Sidusrühmadega lepitakse kokku lähituleviku tööjõupoliitika arengusuunad, räägitakse läbi poliitikavalikud kokkulepitu saavutamiseks ja viiakse kokku lepitu ellu.

Tulemus 2025. aastal:

• Esmatasandi tervishoiu tööjõu prognoosimudelit on testitud perearstide kontekstis.

• Korraldatud on WHO Euroopa regiooni tööjõu seminar Tallinnas.

• Välja on töötatud tööheaolu standardiseeritud küsimustik.

• Välja on töötatud pädevushindamise süsteemi projektiplaan ja seda on tutvustatud sidusrühmadele.

• Rakenduskõrghariduse õppekohti puudutav konsensuslepe on sõlmitud.

Vastutaja:

Tervishoiukorralduse

osakonna juhataja

Ebe Sarapuu

Projektijuht:

Tervishoiukorralduse

osakonna

tööjõupoliitika juht

Katrin Kivisild

Kaasvastutaja: Terviseamet, Tervisekassa, Tervise Arengu Instituut

Ootused kaasvastutajatele:

Terviseamet toetab

tegevusplaani koostamist

omapoolsete hinnangute,

analüüsi ja andmevajadusega.

Tervisekassa toetab

tegevusplaani koostamist

omapoolsete hinnangute,

analüüsi ja andmevajadusega.

Tervise Arengu Instituut töötab

välja tööheaolu

standardiseeritud küsimustiku.

Projekti raames tehakse

koostööd HTM-i, Tartu Ülikooli,

tervishoiukõrgkoolide, kutsekoja

ja kutseühendustega.

Seos strateegiaga "Eesti 2035": Prioriteetne projekt panustab strateegias "Eesti 2035" vajalikku muutusesse B. Kujundame elukeskkonna ning inimeste hoiakuid ja käitumist tervist ja keskkonda hoidvaks ning vähendame riskikäitumist ja G. Uuendame sotsiaalkaitse korraldust, arvestades ühiskondlikke muutusi.

Seosed ÜRO ülemaailmsete säästva arengu eesmärkidega:

5. Nakkushaiguste ennetamise võimekuse tõstmine 05.02.2024-26.02.2027

Eesti sai COVID-19 pandeemiaga hakkama, kuid kriis tõi esile mitmeid probleeme nii kehtivas õigusruumis kui ka praktikas, mis vajavad lahendamist. Nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduse terviklik ülevaatamine on võtmetähtsusega, et suurendada valmisolekut ja operatiivset reageerimisvõimet tulevaste nakkushaiguste puhangute, epideemiate ja pandeemiate korral ning paremini ennetada võimalikke terviseohte. Projekti eesmärk on luua ajakohane õiguslik raamistik, mis tõhustab Eesti vastupanuvõimet ja valmisolekut terviseohtudele.

Pikaajaline tulemus:

Loodud on tänapäevane raamistik nakkushaiguste leviku

tõkestamiseks ja terviseohutuse tagamiseks, arvestades

kaasaegseid riske ja tehnoloogilisi lahendusi,

inimkeskset lähenemist ning tervisesüsteemi võimalusi ja

vajadusi.

Tulemus 2025. aastal:

• Laiapõhjalise kaasamisega on loodud nakkushaiguste

ennetamise ja tõrje seaduse väljatöötamiskavatsus

ning see on kooskõlastatud.

• Valminud on nakkushaiguste ennetamise ja tõrje

seaduse eelnõu, mis on esitatud kooskõlastusringile.

Vastutaja:

Rahvatervishoiu osakonna

juhataja Heli Laarmann

Projektijuht:

nakkushaiguste

ennetamise poliitika juht

Kerli Reintamm-Guţan

Kaasvastutajad: Terviseamet, Tervisekassa, Tervise Arengu Instituut

Ootused kaasvastutajatele:

Terviseamet, Tervisekassa ja Tervise Arengu Instituut pakuvad omapoolset ekspertteadmist, osalevad eelnõu sisulistel aruteludel, teevad ettepanekuid lahenduste väljatöötamiseks, aitavad kaasata eriala eksperte.

Lisaks tehakse tihedat koostööd Ravimiametiga, TEHIK-uga, erialaorganisatsioonidega ja teiste ministeeriumitega, kes annavad sisendi oma asutuste vaatest ning tagavad kooskõla oma valdkondades käimasolevate ja tulevaste plaanide, tegevuste ja arendustega.

Seos strateegiaga "Eesti 2035": Prioriteetne projekt panustab strateegias "Eesti 2035" vajalikku

muutusesse B. Kujundame elukeskkonna ning inimeste hoiakuid ja käitumist tervist ja keskkonda

hoidvaks ning vähendame riskikäitumist.

Seosed ÜRO ülemaailmsete säästva arengu eesmärkidega:

6. Säästva innovatsiooni projekt 01.04.2023–15.12.2025

Sotsiaalministeeriumi valitsemisalas osutavate teenuste (sh toetuste) struktuur ja pakkumine on killustunud ning vajab uuendamist, ühtlustamist ja tänapäevastele alustele toomist. Sotsiaalministeerium ja rakendusasutused on võtnud eesmärgiks liikuda üle uuele juhtimissüsteemile, mis põhineb teenuspõhise juhtimise põhimõtetel. Vabariigi Valitsuse prioriteetideks on bürokraatia vähendamine, eelarveliste vahendite tõhusam ja tulemuslikum kasutamine ning riigi kulubaasi vähendamine, mis nõuab riigieelarves kärbete tegemist ning teenuste ümberkorraldamist.

Pikaajaline tulemus: Riigi efektiivseks ja tulemuslikuks toimimiseks rakendatakse Sotsiaalministeeriumis ja valitsemisala asutustes teenuspõhist juhtimist (sh on vajadusel korrastatud ka pakutavate teenuste ja rakendusasutuste struktuurid). Riigireformi eesmärkide saavutamiseks on valitsemisala teenused korrastatud ning loastamise ja järelvalve süsteem tõhustatud. Riigieelarvet kasutatakse kulutõhusamalt.

Tulemus 2025. aastal:

• SoM valitsemisala asutustega seotud määrused terviklikult teenuste ühtse juhtimise alla viimiseks on muudetud.

• Valitsemisala asutuste struktuurid ja teenistuskohtade koosseisud on uuendatud ja eelarve muudatused ressursside ümberjagamiseks on ette valmistatud vastavalt uuendatud teenuste jaotusele.

• Järelevalve projekti hetkeolukorra ja soovitud seisu analüüsid on valmis, võimalikud õigusmuudatused on kaardistatud ning edasine tegevuskava on kokku lepitud.

• Poliitikajuhid ja asutuste tuumiktiimide liikmed on läbinud teenuspõhise juhtimise arenguprogrammi.

Vastutaja:

innovatsiooni

vastutusvaldkonna

asekantsler Nele Labi

Projektijuht:

innovatsiooni vastutusvaldkonna asekantsler Nele Labi

Kaasvastutajad: Terviseamet,

Ravimiamet, Tervisekassa, Tervise Arengu Instituut, TEHIK,

Sotsiaalkindlustusamet

Ootused kaasvastutajatele:

Kõik asutused korraldavad koostöövõrgustikus vajaliku infovahetuse, annavad vajaliku sisendinfo erinevates projekti alategevustes ning rakendavad tehtud otsuseid oma asutuses.

Seos strateegiaga "Eesti 2035": Prioriteetne projekt panustab strateegias "Eesti 2035" vajalikku muutusesse A. Suurendame valitsemise ühtsust ja tagame sujuva riigi toimimise.

Seosed ÜRO ülemaailmsete säästva arengu eesmärkidega:

7. Tervishoiusüsteemi kvaliteedi tõstmine 10.06.2025-18.12.2026

Eestis puudub terviklik ja ühtne kvaliteedijuhtimise raamistik, mistõttu jäävad parendustegevused sageli juhuslikuks, andmepõhine juhtimine on piiratud ning kvaliteedi tagamise võimekus ebaühtlane. Kehtiv õigusruum ei toeta digiteenuste kiiret arengut ega terviseandmete tõhusat kasutamist.

Pikaajaline tulemus: Töötatakse välja riiklik tervishoiuteenuste kvaliteedi ja patsiendiohutuse strateegia ja tegevuskava, tugevdatakse kvaliteedijuhtimise struktuure ning pakutakse tervishoiuteenuse osutajatele juhiseid, toetusmaterjale ja parimaid praktikaid kvaliteedi tagamiseks. Samuti ajakohastatakse tegevuslubade õigusraamistik ning e-tervise õigusraamistik, et edendada innovatsiooni ja andmepõhist juhtimist.

Tulemus 2025. aastal:

• Tervishoiuteenuste kvaliteedisüsteemi analüüs ja ettepanekud on ministrile tutvustatud.

• Ettepanekud vastutuste ja rollijaotuse täpsustamiseks tervishoiuteenuste kvaliteedi juhtimise ja rakendamise valdkonnas on ministrile tutvustatud.

• Tervishoiuteenuse osutajatele on kvaliteedisüsteemi hindamiseks abivahendina kättesaadavaks tehtud enesehindamise küsimustik.

• Väljatöötamiskavatsus tegevuslubade menetlemise kaasajastamiseks on saadetud kooskõlastamiseks.

• Välja on töötatud tööheaolu standardiseeritud küsimustiku ühe osana patsiendiohutuse kultuuri uuringu küsimustik.

• Juurdepääsuõiguste rollide ja vajaduste kaardistus ning dokumenteerimisloogika analüüs on ministrile tutvustatud.

• Ministrile on esitatud detailne projektiplaan erinevate määruste ja dokumentide säilitusnõuete kaasajastamiseks (terviseandmete dokumenteerimise nõuete määrus, tervise infosüsteemi edastatavate dokumentide andmekoosseisude määrus).

Vastutaja:

Tervishoiukorralduse

osakonna juhataja Ebe

Sarapuu

Kaasvastutajad

Arendusosakonna juhataja

Juta Urbalu ja

tervishoiuteenuste

osakonna juhataja Nikita

Panjuškin

Projektijuht: tervishoiu kvaliteedipoliitika juht Helen Varres Alaprojektijuht: digilahenduste poliitikajuht Jaanika Merilo Alaprojektijuht: tervishoiuteenuste osakonna nõunik Pille Saar (tegevuslubade VTK)

Kaasvastutajad: Tervisekassa, TEHIK, Sotsiaalkindlustusamet, Tervise Arengu Instituut, Terviseamet

Ootus kaasvastutajatele:

Kõik asutused osalevad sisulistel aruteludel, annavad vajaliku sisendinfo (sh sisendi õigusruumi muudatusteks).

Tervise Arengu Instituut koostab tööheaolu standardiseeritud küsimustiku ühe osana patsiendiohutuse kultuuri uuringu küsimustiku. Terviseamet koostab tervishoiuteenuse osutajatele enesehindamise küsimustiku.

Projekti raames tehakse koostööd Ravimiameti, haridusasutustega, tervishoiuteenuse osutajate, patsiendiühenduste ja erialaliitudega.

Seos strateegiaga "Eesti 2035": Prioriteetne projekt panustab strateegias "Eesti 2035" vajalikku muutusesse F. Lõimime personaalmeditsiini lahendused tervishoiusüsteemi igapäevategevustesse.

Seosed ÜRO ülemaailmsete säästva arengu eesmärkidega:

MINISTRI KÄSKKIRI

Sotsiaalministeeriumi valitsemisala 2025. aasta tööplaani prioriteetsete projektide uuendamine Käskkiri kehtestatakse Vabariigi Valitsuse seaduse § 49 lõike 1 punkti 1 alusel ja Vabariigi Valitsuse 20. märtsi 2014. a määruse nr 42 „Sotsiaalministeeriumi põhimäärus“ § 7 alusel. 1. Sotsiaalministeeriumi ja selle valitsemisala 2025. aasta uuenenud tööplaanis on seitse prioriteetset projekti (käskkirja lisa), mille planeerimisel on lähtutud riigi pikaajalises arengustrateegias „Eesti 2035“, valdkondlikes arengukavades heaolu arengukava 2023–2030 ja rahvastiku tervise arengukava 2020– 2030 ning Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammis seatud eesmärkidest. 2. Tööplaani täitmist kajastatakse infosüsteemis PlanPro ja edenemist seiratakse infosüsteemi sisestatud projektiplaani alusel. 3. Asekantslerite määratud projektijuhid täidavad iga kuu 4. kuupäevaks infosüsteemis projekti ja selle tegevuse edenemise seisu. 4. Sotsiaalministeeriumi juhtkond vaatab igal kuul üle projektide ja nende tegevuste edenemise seisu ning teeb vajaduse korral ettepaneku plaanide täpsustamiseks või muutmiseks. (allkirjastatud digitaalselt) Karmen Joller sotsiaalminister

01.07.2025 nr 60