KOOSOLEKU PROTOKOLL





Šveitsi-Eesti koostööprogrammi toetusmeetme „Sotsiaalse kaasatuse toetamine“ töörühma koosolek
17.06.2025 nr 13-3/42-1





Koosoleku toimumise koht: Kultuuriministeerium (väike saal) ja Microsoft Teams

Koosoleku kuupäev 22.05.2025
Algus kell 10.30, lõpp kell 12.33

Juhatas: Kärt Kallion

Protokollis: Olga Gnezdovski

Võtsid osa:

Nr
Nimi
Roll toetusmeetmes
Asutus
1
Kärt Kallion
Programmioperaator, töörühma esimees
KuM
2
Helena Musthallik
Riiklik koordineerimisüksus
RTK
3
Keit Spiegel
Programmikomponendi operaator (komponent 1)
KuM
4
Maria Aasma
Elluviija (komponent 1),
KuM
5
Viola Läänerand-Moisto
Elluviija (komponent 1)
INSA
6
Ülar Vaadumäe1
Programmikomponendi operaator (komponent 2)
SoM
7
Maarja Jõgioja
Elluviija (komponent 2)
SoM
8
Taavi Kreitsmann2
Programmikomponendi operaator (komponent 3)
HTM
9
Marili Anso
Elluviija (komponent 3)
HARNO
10
Minna Harjo3
Programmikomponendi operaator (komponent 4)
SiM
11
Evelyn Valtin
Elluviija (komponent 4)
KÜSK
12
Olga Gnezdovski
Programmioperaator, asendusliige, protokollija
KuM

Osalejate allkirjade registreerimisleht ja Microsoft Teamsi osavõtu aruanne on lisatud.

PÄEVAKORD:

1. Koosoleku avamine
2. Tegevuste hetkeseis ja tulevikuplaanid
3. Koostöö Šveitsi partneriga
4. Infopunktid PO poolt

1. Koosoleku avamine

Töörühma esimees Kärt Kallion avas koosoleku, andis ülevaate juhtkomitee ja töörühma koosseisudes toimunud muudatustest ning tutvustas päevakorda. Samuti julgustas ta osalejaid omavahel aktiivselt suhtlema ja küsimusi esitama, et soodustada tihedamat koostööd ja sünergiat erinevate komponentide vahel.

2. Tegevuste hetkeseis ja tulevikuplaanid

Komponentide esindajad andsid ülevaade tegevuste hetkeseisust ja lähituleviku plaanidest.

Komponent 1 (Maria Aasma ja Viola Läänerand-Moisto):

• Tegevuste rakendamise tingimused on alates 15. maist 2025 ametlikult kinnitatud. Partnerlusleping Rahvusraamatukoguga on sõlmimisel, samuti on töös tegevuskavade ja eelarvete aastateks 2024-2025 koostamine ja kooskõlastamine, et esimesel võimalusel jõuaks ka väljamakseteni.

• Tegevus „Meediapädevuste koolituste pakkumine“ (Maria Aasma):

◦ Rahvusraamatukogu on partnerina tegevustega alustanud juba 2024. aastal.

◦ Peamiseks fookuseks on meediapädevuse programmi „Meediaradar“ välja töötamine ja elluviimine, sealhulgas õppe- ja teabematerjalide loomine, teavitustöö läbiviimine. Sihtrühmaks on eri keele- ja kultuuritaustaga inimesed, sealhulgas vanemaealised.

◦ 2024. aastal alustati ettevalmistavate tegevustega (koostati kommunikatsiooni- ja turundusplaan, loodi veebileht ning koostöövõrgustik). Esimesed kohtumised raamatukogude ja kogukonnakeskuste töötajatega on olnud edukad. Projekti järgmises etapis peavad nad ise hakkama oma piirkonnas sihtrühmale suunatud sündmusi ellu viima.

◦ 2025. aasta esimeses pooles viidi läbi esimesed koolitused raamatukogude ja kogukonnakeskuste töötajatele Tallinnas, Narvas ja Jõhvis. Tehti teavitustööd avalikel üritustel (Euroopa päeval Narvas ning Riigikogu lahtiste uste päeval). Valmis meediapädevuse õpik “Kuidas orienteeruda infokülluses” (õpik on paralleelselt eesti ja vene keeles). Lisaks korraldati meediataiplikud jalutuskäigud Tallinna kesklinnas vene ja inglise keeles. Meediataiplik jalutuskäik on hariv linnaekskursioon, mis keskendub sõnumitele linnaruumis. Huvi ürituste vastu on väga suur.

◦ 2025. aasta suvel ja sügisel toimuvad koolitused raamatukogude ja kogukonnakeskuste töötajatele Viljandi maakonnas ja Saaremaal. Augustis osaletakse Arvamusfestivalil, kus korraldatakse meediapädevuse teemaline arutelu. Katsetatakse koostööd MTÜ LasnaIdeega. Lisaks katsetatakse raamatukogudele suunatud e-loengu formaati.

◦ Oktoobris toimub meediahariduse konverents, kuhu on plaanis kutsuda esineja Šveitsist. Konverentsil keskendutakse mh ka täiskasvanuharidusele. Plaanis on kaasata osalejaid ka Ida-Virumaalt.

◦ Viimastel kuudel arutleti palju indikaatorite teemadel - kuidas koguda osalejate andmeid ühekordsetel avalikel suursündmustel ning kas on otstarbeks küsida sellistel üritustel osalejatelt tagasiside poole aasta pärast sündmust. Arutelud sel teemal jätkuvad.

◦ Täiendava info saamiseks vt palun esitlust


• Tegevus „Digimuutuste ettevalmistamine lõimumisvaldkonnas“ (Viola Läänerand-Moisto):

◦ Lõppfaasis on lõimumisega seotud infosüsteemide ja platvormide äri- ja süsteemianalüüsi riigihanke ettevalmistamine. Hanke eesmärk on analüüsida lõimumistegevustega seotud süsteeme ja platvorme, saada ettepanekud keskkondade ühendamiseks ja protsesside optimeerimiseks. Analüüsi tulemusel koostatakse visioon uue võimaliku infosüsteemi loomiseks koos äri- ja funktsionaalsete nõuetega.

• Tegevus „Eesti kultuuriruumi tutvustavad tegevused“ (Viola Läänerand-Moisto):

◦ Lõppfaasis on kultuuriruumi tutvustavate tegevuste riigihanke ettevalmistamine ja välja kuulutamine. Hankedokumendid (tehnilise kirjelduse ja hindamiskriteeriumid) vaatas üle ka Šveitsi toetuste büroo. Tõlkimiseks kasutati masintõlget. Tagasiside saabus kiiresti ja kommentaare ei olnud palju. Enne hanke avaldamist tuleb Šveitsi poolele saata täidetud vorm, mis oma sisult sarnaneb meie hanketeatega. Hanke alusel elluviidavate tegevustega on plaanis alustada sügisel. Selle tegevuse mõõdik on väga suur – 10 000 osalemiskorda.

◦ Ettevalmistamisel Eesti kultuuriruumi tutvustav filmiseansside programm Ida -Virumaal, kus eri keele ja kultuuritaustaga inimeste kontsentratsioon on võrreldes teiste Eesti piirkondadega suurem. Filmiseansid korraldatakse kogukonnale ligipääsetavatena, sh osaliselt välikino seanssidena. Filmiseanssidega kaasnevad ka filmiseansse mõtestavad ja kaasamist soodustavad tegevused (viktoriinid, arutelud jms). Planeeritud osalejate arv on 800 inimest.

• Tegevus „Vabatahtlike kaasamine lõimumistegevustesse“ (Viola Läänerand-Moisto):

◦ Selle tegevuse elluviimisega tekkis viivitus projektijuhi vahetuse tõttu. Uus projektijuht asus tööle maikuus.

◦ 2025. aasta jooksul toimub vabatahtlike kaasamise siseriiklike ja rahvusvaheliste praktikate kaardistamine, lõimumisvaldkonna vabatahtlike kaasamise mudeli kirjeldamine ning baaskoolituse e-õppe mooduli hanke välja kuulutamine (plaanis lepingusse jõuda IV kvartalis). E-õpe moodul on plaanis avaldada Digiriigi Akadeemias. II- III kvartalis valmistatakse ette ja viiakse sihtasutuse poolt läbi riigihange iseteenindus- ja kliendihalduskeskkonna arenduspartneri leidmiseks. Sõlmitava lepingu järgselt alustatakse mh ka vabatahtlike kaasamiseks vajaliku mooduli loomise arendustegevusi.

• Tegevus „Nõustamisteenuste pakkumine“ (Viola Läänerand-Moisto):
◦ Alustatakse nõustamisteenuste arendamisega, sh kaardistatakse info ja analüüsitakse olemasolevate teenuste tõhusust, täpsustatakse sihtrühma vajadused ja ootused. Töötatakse välja iseseisva keeleõppe nõustamise ja lõimumisvaldkonna kogemusnõustamise metoodika ja viiakse läbi esmane testimine.

• Indikaatorite sihttasemete täitmine algab küll 2025. aastal, kuid nende põhiline realiseerumine toimub aastatel 2026 ja 2027.

• Tehakse koostööd KÜSKiga (komponent 4), et leida ühisosa sotsiaalse innovatsiooni ja lõimumisteemade vahel ning olla vastastikku kasulikud toetusmeetme tegevuste elluviimisel.

Komponent 2 (Maarja Jõgioja):

• 23. märtsil kinnitati tegevuste rakendamise tingimused. 9. mail kinnitati tegevuskava ja eelarve aastateks 2024-2025. Lähiajal sisestab RTK projektid SFOSi ning seejärel hakatakse kohe kulusid esitama.

• Eesmärk on luua sotsiaalvaldkonna kompetentsiprofiili, ametiprofiilide ja kvalifikatsiooni põhimõtted, mis on kooskõlas haridusvaldkonna innovatsiooni ning muutunud tööturu ja klientide vajadustega. Fookus on kogu valdkonna terviklikul arendamisel, et vältida killustatust.

• HTMiga on koostöö loodud.

• 2025. aastal toimub rahvusvaheliste praktikate kaardistamine, spetsialistide ja kvalifikatsiooninõuete kaardistamine, ressursside ja kitsaskohtade kaardistamine, kompetentsiprofiili väljatöötamine (pannakse oskused.ee veebilehele üles), süsteemse arendustegevuse aluste loomine spetsialistide väljaõppes ja toetamises, töögruppide loomine ja vedamine sisuliste muudatuste elluviimiseks. Samuti luuakse sekkumiskava eri keele- ja kultuuritaustaga inimestele sotsiaalvaldkonda sisenemiseks, arendatakse töökohapõhised tugimeetmed ja tööriistad sotsiaalvaldkonna töötajate toetamiseks.

• Kõiki koolitusi on plaanis hinnata kolmes etapis: enne koolitust, kohe pärast koolitust ning kuus kuud hiljem. Selline hindamissüsteem annab ülevaate koolituste kvaliteedist ja võimaldab hinnata, kas osaleja omandas vajalikud oskused.

• Sügisesse on planeeritud järgmised koolitused: keeruliste vestluste läbiviimine, koolitajate koolituspädevuste arendamine, kultuuridevaheline kommunikatsioon, digioskused ja tehisintellekti kasutamine, eetika, enesehool, toimetulekuraskustes klientide märkamine ja nõustamine, majandusnõustaja koolitus.

• Täiendava info saamiseks vt palun esitlust

• Töörühma liikmed arutasid väljamaksete hetkeseisu (arutelu kokkuvõtet vt palun punktist 4).

Komponent 3 (Taavi Kreitsmann ja Marili Anso):

• Tegevuste rakendamise tingimused on edukalt läbitud kooskõlastusringi. Kuigi käskkiri ei ole veel ametlikult allkirjastatud, on sisuliste tegevustega juba alustatud.

• Tegevus „Haridussektori töötajate täiendusõpe“:

◦ Selles tegevuses on partneriteks Tallinna Ülikool ja Tartu Ülikool.

◦ Tallinna Ülikooliga koostöö sujub hästi: on kolm mikrokraadi programmi, kolm täienduskoolituse programmi, lisaks arendusprogrammi raames veel kaks täienduskoolitust. Kõigi nimetatud tegevustega soovitakse alustada sügisel. Samuti on Tallinna Ülikool juba esitanud esialgse tegevuskava ja eelarve prognoosi.

◦ Tartu Ülikool on olnud tegevsute rakendamisel ettevaatlikum, kuna tegevuste rakendamise tingimused ei ole veel ametlikult kinnitatud.

◦ Hea koostöö on ka toetusmeetme strateegilise partneriga – Berni Rakendusteaduste Ülikooliga. Käesoleval aastal toimub viis vebinari, millest kolm on juba toimunud. Mai ja juuni seminaride korraldamist on mõjutanud ülikoolide lõpetamiste periood.

◦ Indikaatorite sihttasemete täitmine algab käesoleval aastal, kuid nende põhiline realiseerumine toimub aastatel 2026 ja 2027.

• Tegevus „Lapsevanemate, sh eri kultuurilise ja keelelise taustaga vanemate teavitamine, konsulteerimine ja toetamine“:

◦ Sihtgrupp on kõik lapsevanemad üle Eesti, sh nii eestikeelsed kui eesti keelest erineva emakeelega lapsevanemad. Arvestades, et eesti keelest erineva emakeelega laste osakaal on Eesti haridussüsteemis oluliselt kasvanud, on tegevuste eesmärk tõsta lapsevanemate teadlikkust mitmekeelse ja mitmekultuurilise õpikeskkonna võimalustest ja väljakutsetest, et nad suudaksid oma laste õpiteed paremini toetada.

◦ Koolitused viiakse läbi sihtrühmapõhiselt. Koolituste piirkonnad valitakse tuginedes statistilistele andmetele koostöös KOVidega. Hetkel on käimas hange koolitajate leidmiseks. Koolituste vormideks on kontaktseminarid, töötoad ja videoloengud.

◦ Sügisest alates avaldatakse kaheksa videoloengut lapsevanematele (üks videoloeng kuus), millest neli on eesti keeles koos subtiitritega ning neli ukraina keeles koos subtiitritega. Loengutes esinevad Rajaleidja eksperdid ning käsitletakse teemasid nagu lapse emotsionaalne kohanemine, koostöö kooliga, kodune õppimine.

◦ Plaanis on kaasata professionaalne kommunikatsioonipartner, kes aitab kujundada strateegia, mis toetab sõnumite tõhusat levikut sihtrühmadeni ning tagab nende parema mõistetavuse.

◦ Maria Aasma soovitas teha koostööd Eesti Linnade ja Valdade Liiduga, kus tegutsevad nii haridus- kui lõimumisnõunikud ning kellel on otsekontaktid KOVidega.

◦ Viola Läänerand-Moisto lisas, et INSA saab aidata videoloengute levitamisega sihtrühmade ja kogukondade seas.

Komponent 4 (Evelyn Valtin)

• Komponent koosneb viiest sisulisest alategevusest.

• Alategevus „Sotsiaalse mõjuga toodete ja teenuste arendamise alane nõustamine“:

◦ Tallinna Ülikool kaardistab ja analüüsib sotsiaalse mõjuga toodete ja teenuste pakkujate vajadusi. Kaardistustulemuste põhjal koostatakse hankedokumendid ja augustis on plaanis avaldada hange nõustamisteenuse pakkuja leidmiseks.

◦ Juuni lõpuks on kavas välja kuulutada hange, et leida partner häkatonide ja inkubatsiooniprogrammide elluviimiseks.

• Alategevus „Koolituste ja töötubade korraldamine sotsiaalse innovatsiooni alase teadlikkuse tõstmiseks“:

◦ Plaanis on rahvusvaheliste ekspertidega töötubade korraldamine, mis keskenduvad Põhjamaade headele praktikatele uussisserändajate kaasamisel sotsiaalse innovatsiooni ja sotsiaalse ettevõtluse meetodite abil. Seni toimunud õppereiside ja rahvusvaheliste ürituste raames on loodud esmased kontaktid. Esimene töötuba toimub 8. oktoobril.

◦ Augustis avaldatakse hange, et leida partner konsultantidele ja nõustajatele mõeldud koolitusprogrammi elluviimiseks.

• Alategevus „Ühiskonna teadlikkuse tõstmine sotsiaalsest innovatsioonist“:

◦ Esimene taskuhäälingu osa on salvestatud ja lähiajal see avaldatakse.

◦ Augustis avaldatakse hange, et leida partner väikese telesaatesarja loomiseks.

◦ Teavet levitatakse sotsiaalmeedia, KÜSKi kodulehe ning regulaarsete uudiskirjade kaudu.

◦ Eesti esindajad on tutvustanud programmi tegevusi mitmel rahvusvahelisel üritusel.

• Alategevus ”Sotsiaalset innovatsiooni toetavate võrgustike tekkimise ja arendamise toetamine”:

◦ Esimene sündmus sotsiaalse innovatsiooni alastele koostöövõrgustikele toimub 2025. aasta sügisel. Oluline eesmärk on suurendada sotsiaalse innovatsiooni nähtavust poliitikatasandil ning toetada poliitikakujundajate teadlikkuse kasvu valdkonna võimalustest.

• Alategevus „Sotsiaalse innovatsiooni alaste teadmiste ja parimate praktikate kogumine, süstematiseerimine ja levitamine“:

◦ Kavas on süsteemne parimate näidete kogumine, analüüs ja levitamine. Koostatakse ka käsiraamat, mille kontseptsioon valmib juuni lõpuks.

• Täiendava info saamiseks, sh koostöövõimaluste kohta vt palun esitlust

3. Koostöö Šveitsi partneriga

Olga Gnezdovski tutvustas ajakava 2026. aasta koostöö planeerimiseks. Septembris alustatakse järgmise aasta tegevuste kavandamist koostöös Šveitsi partneriga. Partner esitab tegevuskava 15. oktoobriks. Sellele järgneb tegevuskava heakskiitmine töörühmas. Samuti tuletas Olga meelde võimalikud koostöövormid:
• vebinarid,
• Šveitsi ekspertide visiit Eestisse,
• õppereis Šveitsi,
• kirjalike materjalide (sh hankedokumentide) ülevaatamine ja tagasisidestamine.
Maarja Jõgioja jagas tagasisidet mais toimunud õppereisi kohta. Kuigi vastuvõtva poole rõhuasetus erines Eesti osalejate vajadustest ning mitmed esile tõstetud teemad ei olnud meie jaoks esmatähtsad, pakkus õppereis siiski mitmeid sisukaid, väärtuslikke ja kasuikke kogemusi. Eriliselt jäi silma nende jätkusuutlik mõtlemine nii hariduses kui keeleõppes, väga praktiliselt ülesehitatud õppekavad, kuhu on integreeritud keeleõppe ja lõimumise temaatika, ka õpetamisviis on hästi praktiline. Huvitav oli ka nn grassroots-lähenemine, kus kogukonnad ja kohalik tasand on peamised loojad ning vastutajad. Positiivne oli see, et õppereisi käigus ei viibitud ühe koha peal, vaid külastati erinevaid kohti ning tutvuti mitmete organisatsioonide ja projektidega. Positiivsena võib samuti välja tuua, et õppereis aitas tugevdada meeskonnavaimu ja ka valideerida oma ideid. Korraldusliku poole pealt soovitas Maarja Jõgioja, et osalejad korraldaksid nt lennu- ja rongipiletid ise, et tagada broneeringute sujuv haldamine.

Olga Gnezdovski lisas, et partnerluslepingu raames kaetakse kuue inimese õppereisil osalemist (lennupiletid, majutus, lõuna, kohalik transport). Märgiti, et vajalik võib olla eraldi kohtumine, et SoM saaks oma kogemusi põhjalikumalt jagada.

Üldine tagasiside Berni Rakendusteaduste Ülikoolile on positiivne. Kohtumisteks valmistuvad nad hästi ette, püüavad mõista meie vajadusi ning leida parimaid eksperte.

4. Infopunktid PO poolt

Väljamaksed

Olga Gnezdovski tutvustas väljamaksete ja prognoosi täitmise hetkeseisu:


Prognoos
Tegelikud väljamaksed

PO (KUM ja RTK)
97 000,00
76 714,64

Komp 1
233 466,51


Komp 2
320 731,64


Komp 3
63 672,49


Komp 4
99 633,41
81 491,27

KOKKU
814 504,06
158 206,91
Prognoosi täitmine 19%

Olga Gnezdovski selgitas, et Šveitsi raporteeritakse hüvitistaotluste kaudu ainult need kulud, mis on RTK poolt kontrollitud ja välja makstud. Kulusid saab e-toetuse keskkonda esitada alles pärast projektide avamist SFOSis, mis omakorda toimub pärast tegevuste rakendamise tingimuste kehtestamist ja 2024.-2025. a tegevuskavade ning eelarvete kinnitamist. Šveitsi poolele esitatud prognoosi täitmise parandamiseks on oluline esitada kõik seni tehtud kulud kohe, kui projekt avaneb e-toetuse keskkonnas.

Helena Musthallik lisas, et tuleb läbi mõelda, kes organisatsioonis on määratud kulusid esitama, ning veenduda, et sellel isikul on vastav õigus, näiteks ametijuhendis või volituses.

Kärt Kallion ütles, et järgmistel kohtumistel hakkame jälgima kulude tegemise ja väljamaksete seisu. See aitab õigel ajal reageerida ja teha vajalikke muudatusi tegevustes või eelarves, et vältida olukorda, kus toetusmeetme perioodi lõpus jäävad vahendid kasutamata. Seisu jälgimiseks on plaanis luua Confluence'is juhtimislaud.

Hüvitistaotluse esitamise ajakavast

Olga Gnezdovski tuletas meelde hüvitistaotluse esitamise ajakava:

• juuni algus – vorm ja juhised PO poolt;
• 15. juuli – hüvitistaotluse info sisestatud elluviijate poolt;
• 22. juuli – hüvitistaotluse info üle vaadatud ja täiendatud PKO poolt;
• 31. juuli–05.august – kirjalik menetlus hüvitistaotluse heakskiitmiseks. Palve määrata asendaja juhul, kui PKO puhkab kirjaliku menetluse ajal.

Olga Gnezdovski informeeris osalejaid, et eelmine hüvitistaotus (perioodi 01.06.2024-31.12.2024 kohta) jäi Šveitsi toetuste büroo enda ettepanekul esitamata.. Eelmise perioodi andmed esitatakse koos järgmise hüvitistaotlusega.
Euroopa päev (Olga Gnezdovski ja Helena Musthallik)
Osalemise Euroopa päeva tähistamisel Tallinnas Vabaduse väljakul, et tutvustada Šveitsi-Eesti koostööprogrammi tegevusi. Telki külastas suur hulk inimesi. Šveitsi-Eesti koostööprogrammi temaatilisele viktoriinele vastas umbes 120 inimest. Viktoriini täites esitasid inimesed ka küsimusi programmi kohta. Samuti jagasime logodega värvimislehti, RARA koostatud ristsõnu, Šveitsi šokolaadi ja rinnamärke. Sisuliste infomaterjalide asemel huvitutakse pigem lühikese teksti ja kena pildimaterjali või kujundusega asjadest. Väga populaarsed olid ka kleepsud.
Kommunikatsioonitegevuste planeerimine

Kohtumisel arutati, millist toetusmeetme ja/või koostööprogrammi üleselt teavitusüritust oleks võimalik korraldada nii, et see oleks huvitav ja kõnetaks sihtrühma. Võimalike variantidena arutati ürituse korraldamist Euroopa koostööpäeva raames, mida tähistatakse 21.septembril, demokraatiapäeval või rahvuste päeval. Ürituse eesmärk oleks teavitada sihtrühma Šveitsi toetusest, tutvustada toetusmeetme tegevusi ning pakkuda kohalikele elanikele huvitavaid ja kaasavaid tegevusi. Ühe ideena toodi välja simulatsioonide kasutamist, kus inimesed paneksid ennast teiste inimeste rolli ja mis võimaldaks osalejatel kogeda kogemusi teiste inimeste vaatenurgast.

Lepiti kokku, et käesoleva aasta jooksul kogutakse ideid, aga ürituse elluviimine planeeritakse järgmisesse aastasse. Kõik ettepanekud ja ideed on oodatud Olga Gnezdovski e-posti aadressile. Samuti saab teemat arutada regulaarsel kommunikatsioonikohtumisel.

Hankedokumentide esitamine Šveitsi toetuste büroole (Olga Gnezdovski)

Šveitsile esitatud hankeplaan on koostatud kvartali täpsusega. Šveitsi pool palus, et neid teavitataks 1–2 nädalat enne dokumentide saatmist. See võimaldaks neil paremini planeerida oma ekspertide kaasamist ja kiirendaks dokumentide ülevaatamist.

Vahehindamine (Olga Gnezdovski)

Sidusa Eesti arengukava vahehindamise raames hinnatakse ka Šveitsi toetusmeetme tegevusi, eelkõige komponentide 1 ja 4 osas, kuna need on seotud valdkondlike programmidega „Lõimumis-, sh kohanemisprogramm“ ja „Kogukondlik Eesti“. Juhul kui teised ministeeriumid või asutused viivad samuti läbi sarnaseid hindamisi, võiks kaaluda hindamisküsimuse lisamist, mis võimaldaks hinnata ka Šveitsi tegevuste asjakohasust ja mõju.

Järgmine töörühma kohtumine

Lepiti kokku, et järgmine töörühma kohtumine toimub 30. oktoobril kell 10.30.


Koosoleku juhataja Protokollija

(allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt)
Kärt Kallion Olga Gnezdovski
Välisvahendite juht Eesti-Šveitsi koostööprogrammi koordinaator



Lisad:
1. Osalejate allkirjadega registreerimisleht
2. Microsoft Teamsi osavõtu aruanne