Vastus

Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 625 6342 / [email protected] / www.mkm.ee

Registrikood 70003158

Sotsiaalministeerium

[email protected]

Suur-Ameerika 1

10122, Tallinn

Teie 02.06.2025 nr 1.2-1/1513-1, SOM/25-

0616/-1K

Meie 03.07.2025 nr 2-3/2133

Nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduse

VTK kooskõlastamine

Austatud sotsiaalminister

Täname, et esitasite kooskõlastamiseks „Nakkushaiguste ennetamise ja tõrje

seaduse“ väljatöötamiskavatsuse. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium kooskõlastab

selle alljärgnevate märkustega:

1. Väljatöötamiskavatsuse (edaspidi VTK) kolmanda eesmärgiga tehakse ettepanek muuta

nakkushaiguste suhtes läbiviidavate tervisekontrollide eesmärk selgemaks. VTK kohaselt

nähakse võimalike regulatiivsete lahendustena ühtlustada ja täpsustada tervisekontrolli reegleid

nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduse (edaspidi NETS) ning töötervishoiu ja tööohutuse

seaduse (edaspidi TTOS) vahel, et oleks selge, millal kohaldub kumbki seadus ja millisel juhul on

vajalik eraldi nakkushaiguste suhtes tehtav tervisekontroll.

Pooldame lahendust, kus TTOS-i ja NETS-i alusel läbiviidavad tervisekontrollid on selgelt

eristatud, et tööandjatel ja töötajatel oleks arusaadav, millal mida teha tuleb ja vältida dubleerivate

tervisekontrollide läbiviimist. TTOS sätestab tööandjale kohustuse hinnata kõiki töökeskkonna

riske, sh bioloogilisi ohutegureid ning neid maandada. Seda tehakse muuhulgas töötajate

regulaarse tervisekontrolli kaudu. Kui tervisevaldkonna hinnangul ei piisa TTOS

regulatsioonist nakkushaiguste leviku ennetamiseks ja tõrjeks, peaks NETS-s olema välja

toodud selged erisused üldisest regulatsioonist ehk TTOS-st – mis valdkondades, millal ja

kuidas peab tööandja võtma tarvitusele rangemad meetmed ja teostama tervisekontrolli

nakkushaiguste suhtes.

Näiteks vajaks analüüsimist, kas ja millistes tegevusvaldkondades ja olukordades on põhjendatud

NETS-is nõuda töötajalt enne tööle asumist tervisetõendi esitamist nakkushaiguste suhtes ning kas

sama eesmärki täidab TTOS-i alusel läbiviidav ennetav tervisekontroll. Nimelt TTOS § 131 lõike

7 kohaselt peab tööandja korraldama riskianalüüsi tulemustest lähtuvalt töötajale tervisekontrolli

enne bioloogiliste ohuteguritega kokkupuute algust. Kui tervisevaldkond leiab, et ennetav

2 (3)

tervisekontroll, sh nakkushaiguste kontroll, enne bioloogilise ohuteguriga tööle asumist ei ole

tingimata vajalik, siis tuleks muuta nii TTOSi kui ka NETS-i, arvestades EL regulatsioonidest

tulenevate kohustustega.

Lisaks tuleks analüüsida, kas NETS-i § 13 lõike 7 („Tööandjal on õigus saata töötaja vastavalt

riskihindamise tulemustele täiendavale tervisekontrollile nakkushaiguste suhtes“) alusel tehtav

tervisekontroll saab niisamuti olla osa TTOS-i tervisekontrollist. Ühtlustatud tervisekontrollide

nõuded aitaksid praktikas tekkivaid küsitavusi ennetada.

Palume selgitada, mida on mõeldud peatükis „Võimalikud lahendused“ punktis 3.1. lausetega

„Näiteks võib sätestada, et eraldi nakkushaiguste kontroll NETS-i alusel ei ole vajalik juhul, kui

töötaja tööprotsessis esinevad bioloogilised ohutegurid on juba kaetud TTOS-i alusel tehtava

riskihindamise ja tervisekontrolliga (nt meditsiinitöötajad, laborandid). Seevastu NETS-i alusel

tehtav tervisekontroll on põhjendatud olukordades, kus nakkushaiguste levikurisk tuleneb

töökeskkonna iseloomust, mitte töötaja tööprotsessist (nt toidukäitlejad lasteasutustes).“ Juhime

tähelepanu, et TTOS-i alusel tehtavas riskianalüüsis selgitab tööandja välja kõik töökeskkonna

ohutegurid, sh bioloogilised ohutegurid, olenemata sellest, kas need tulenevad töökeskkonna

iseloomust või tehtavatest tööprotsessidest ning riskianalüüsi alusel hinnatakse ka tervisekontrolli

korraldamise vajadust. MKM-i tõlgenduse kohaselt on bioloogiliste ohutegurite osas eelnev

tervisekontroll vajalik eeskätt juhtudel, kui töötaja reaalselt käitleb bioloogilist ohutegurit (nt

laborandid) ja see ei hõlma nt toidukäitlejaid ega lasteasutuste töötajaid, välja arvatud juhul, kui

tööandja riskianalüüs näeb ette teisti. Sellest lähtuvalt oleme VTK-s toodud mõttega nõus. Oleme

avatud tervisevaldkonna ettepanekutele, kui nähakse, et vajadus on täpsemate selgituste või TTOS-

i muudatuste järgi.

Palume selgitada, mida on mõeldud peatükis „Lahendatavad probleemid“ punktis 3.3. välja toodud

väitega, et nakkushaiguste ennetamise riskihindamise kriteeriumid pole piisavalt määratletud ja

võib tekkida olukord, kus tööandja peab tegema samadel eesmärkidel kahte erinevat

riskihinnangut. Juhime tähelepanu, et TTOS § 134 lõige 1 alusel selgitab tööandja töökeskkonna

riskianalüüsi koostamisel välja töökeskkonna ohutegurid, mõõdab vajaduse korral nende

parameetrid ning hindab riske töötaja tervisele ja ohutusele. Ohutegurite alla kuuluvad ka

bioloogilised ohutegurid, sh nakkushaigused. Seega tuleb tööandjal TTOS-i alusel tehtavas

riskianalüüsis käsitleda nakkushaiguste levikut ja selle maandamise meetmeid, kui töökeskkonnas

antud ohutegur esineb. Kehtiv NETS § 13 lõige 7 („Tööandjal on õigus saata töötaja vastavalt

riskihindamise tulemustele täiendavale tervisekontrollile nakkushaiguste suhtes“) viitab riskide

hindamisele. Siinkohal võiks meie hinnangul lähtuda TTOS-is sätestatud töökeskkonna riskide

hindamisest. Leiame, et NETS-is dubleeriva riskide hindamise kohustuse sätestamine ja

kriteeriumite selgem määratlemine pole vajalik ning nõustume VTK-s toodud mõttega, et tööandja

peaks lähtuma riskide hindamisel TTOS-ist ja selle alusel kehtestatud rakendusaktidest.

2. Väljatöötamiskavatsuse kuuenda eesmärgiga nähakse nakkusohtliku materjali

käitlemisega seotud nõude lihtsustamise võimaliku regulatiivse lahendusena siduda üheks

menetluseks Tööinspektsiooni teavituskohutus ja loa taotlemise kohutus Terviseametilt, st et

loa taotlemine hõlmaks endas juba ka teavitamiskohustust.

3 (3)

Nõustume, et dubleerivad nõuded pole mõistlikud ja tekitavad liigset halduskoormust ning toetame

printsiibis nn „ühe menetluse“ lahendust.

VTK-s toodud lahenduse väljatöötamisel tuleb põhjalikumalt analüüsida kooskõla Euroopa

Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2000/54/EÜ töötajate kaitse kohta bioloogiliste mõjuritega

kokkupuutest tulenevate ohtude eest tööl (artikkel 13), mis sätestab pädeva asutuse teavitamise

kohustuse ja nõuded teatise andmekoosseisule. Lisaks juhime tähelepanu, et VTK-s pakutud

muudatus eeldab asutuste vahelise andmevahetuse loomist ja selleks vajalike ressursside

eraldamist ja planeerimist, kuivõrd teatisel olev info on vajalik Tööinspektsioonile tööohutuse

järelevalve läbiviimisel.

Palume VTK-s käsitletud teemade edasistes aruteludes kaasata Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeeriumi ning Tööinspektsiooni.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Erkki Keldo

majandus- ja tööstusminister

Kristina Toomsalu

+372 5375 5842 [email protected]