Dokumendiregister | Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium |
Viit | 2-2/2557-1 |
Registreeritud | 03.07.2025 |
Sünkroonitud | 04.07.2025 |
Liik | Väljaminev kiri |
Funktsioon | 2 Õigusloome ja -nõustamine |
Sari | 2-2 Ministeeriumis väljatöötatud õigusaktide eelnõud koos seletuskirjadega |
Toimik | 2-2/2025 |
Juurdepääsupiirang | Avalik |
Juurdepääsupiirang | |
Adressaat | Riigikogu õiguskomisjon |
Saabumis/saatmisviis | Riigikogu õiguskomisjon |
Vastutaja | Johann Vootele Mäevere (Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Kantsleri valdkond, Tööala valdkond, Töösuhete ja töökeskkonna osakond) |
Originaal | Ava uues aknas |
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 625 6342 / [email protected] / www.mkm.ee
Registrikood 70003158
Madis Timpson
Riigikogu õiguskomisjon
Meie 03.07.2025 nr 2-2/2557-1
Muudatusettepanek eelnõule 602 SE
Lugupeetud õiguskomisjoni esimees
Riigikogu menetluses on töölepingu seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (602 SE).
Tulenevalt eelnõule laekunud partnerite tagasisidest ja 19.05.2025 toimunud Riigikogu
õiguskomisjoni istungi arutelust esitame nimetatud eelnõule järgmise muudatusettepaneku:
jätta eelnõu § 1 punktis 2 esitatud §-st 433 välja lõige 4, muutes vastavalt järgmiste lõigete
numeratsiooni ning asendades lõikes 9 (uue numeratsiooni järgi lõige 8) arvu „5“ arvuga „4“.
Selgitus: eelnõuga kavandatud § 433 lõige 4 teeb erisuse sama paragrahvi lõike 3 punktist 1, mille
kohaselt on paindliku tööaja kokkuleppe üheks eeltingimuseks töötaja tunnitasu vähemalt 1,2-
kordne tunnitasu alammäär (2025. aastal 6,4 eurot). Erisuse kohaselt ei pea 1,2-kordset tunnitasu
alammäära nõuet järgima alaealise ning selle töötaja puhul, kes on konkreetse tööandja juures
töötanud vähem kui neli kuud või kokku vähem kui 168 tundi. Erisuse eesmärgiks on olnud vältida
olukordi, kus paindliku tööaja kokkulepete kasutamise võimalus oleks välistatud juhul, kui töötaja
saab miinimumpalga-lähedast töötasu. Ettevõtete esindusorganisatsioonidelt eelnõu I
kooskõlastusringi järel laekunud tagasiside kohaselt on sellisteks töötajateks tihti hooajatööd
tegevad alaealised või eelneva töökogemuseta uued töötajad. Nii ei pruugi neil 1,2-kordse töötasu
nõude tõttu olla võimalik paindliku tööaja kokkulepet sõlmida. Erisuse sihiks on olnud seega
tagada, et tööandjatel oleks motivatsiooni võlaõigusliku lepingu asemel sõlmida paindliku tööaja
kokkulepet ka eelnimetatud töötajatega.
Erisuse võimalikku mõju ning eeliseid ja kitsaskohti arutati põhjalikult eelnõu esimest lugemist
ettevalmistaval Riigikogu õiguskomisjoni istungil. Samuti on Eesti Ametiühingute Keskliit, Eesti
Teenindus- ja Kaubandustöötajate Ametiühing ning Soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise
volinik esitanud Riigikogu õiguskomisjonile arvamused ja leiavad, et eelkirjeldatud erisus võib
põhjustada töötajate ebavõrdset kohtlemist mitteobjektiivsete tunnuste alusel, nagu näiteks vanus
või fakt, et töötaja on konkreetses ettevõttes uus. Näiteks soolise võrdõiguslikkuse volinik toob
välja, et töötajad, kes teevad sama tööd ja peavad vastama samadele kriteeriumitele, peavad saama
ka sama töötasu ning töötasu erinevus peab olema objektiivsete kriteeriumitega põhjendatav (nagu
näiteks eelnev töökogemus). Samas ei saa eeldada, et igal alaealisel või uuel töötajal eelnev
töökogemus puudub, mistõttu võib sätte rakendamine viia töötajate ebavõrdse kohtlemiseni.
2 (2)
Kuna soovime täiel määral välistada regulatsiooni võimaliku vastuolu võrdse kohtlemise
põhimõttega, siis palume eelnõust välja jätta § 1 punktis 2 esitatud § 433 lõige 4. Sellest tulenevalt
muutub ka olemasolevas lõikes 9 (uue numeratsiooni järgi lõige 8) viide. Praegu viited lõigetele
1–5, lõike 4 välja jätmisel edaspidi viited lõigetele 1–4.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Erkki Keldo
majandus- ja tööstusminister
Johann Vootele Mäevere