Projekti AMIF.1.01.23-0008 finantskorrektsiooni otsus

Pikk 61 / 15065 Tallinn / [email protected] / www.siseministeerium.ee

Registrikood 70000562

Pr Maret Maripuu

Sotsiaalkindlustusamet

03.07.2025 nr 14-13.3/84-1

Projekti AMIF.1.01.23-0008

finantskorrektsiooni otsus

Siseministeerium teeb Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi (edaspidi AMIF) raames

Sotsiaalkindlustusameti (edaspidi toetuse saaja) projekti „Vastuvõtuks vajaliku infrastruktuuri

parendamine ja täiendavate majutuskohtade valmiduse loomine“ (struktuuritoetuse registri

number AMIF.1.01.23-0008) (edaspidi projekt) osas finantskorrektsiooni otsuse.

Otsuse tegemise aluseks on perioodi 2021-2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja

siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse (edaspidi ÜSS) § 8 lõike 2 punkt 7,

Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a määruse nr 55 „Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu

ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskavade vahendite andmise ja

kasutamise üldised tingimused“ (edaspidi ühendmäärus) § 34 lõike 1 punkt 2, § 35 lõige 3 ja

§ 36, Vabariigi Valitsuse 1. septembri 2014. a määruse nr 143 „Perioodi 2014–2020

struktuuritoetusest hüvitatavate kulude abikõlblikuks lugemise, toetuse maksmise ning

finantskorrektsioonide tegemise tingimused ja kord“ (edaspidi perioodi 2014-2020

ühendmäärus) § 221 lõike 1 punkt 4 ja § 228 ning teostatud dokumentide kontroll ja toetuse

saajaga peetud kirjavahetus.

Siseministeerium tuvastas projekti kulude kontrollimise käigus, et projekti elluviimisesse

kaasatud partner AS Hoolekandeteenused (edaspidi ka projekti partner või hankija) ei ole

täitnud talle ühendmäärusega pandud kohustust järgida riigihangete seadust (edaspidi RHS),

mistõttu kohaldab Siseministeerium rikkumisega seotud kulude osas finantskorrektsiooni ning

loeb mitteabikõlblikuks kuluks 1640 eurot.

1. Projekti partner ei ole riigihanke nr 281283 läbiviimisel osaliselt järginud RHS-is sätestatud

avatud hankemenetlusele ette nähtud korda ja tingimusi, nähes pakkumuste esitamiseks ette

nõuetekohasest lühema tähtaja, sätestades kvalifitseerimise tingimuse, mis ei ole RHS-iga

kooskõlas, ning jättes edukal pakkujal kõrvaldamise aluste puudumise osaliselt

kontrollimata.

1.1. Rikkumise asjaolud

Projekti partner viis riigihangete registris (edaspidi RHR või register) läbi ehitustööde

riigihanke nr 281283 „Vao ja Vägeva keskuse korterite ümberehitus“ (edaspidi riigihange nr

281283).

Riigihankes nr 281283 esitati neli pakkumust, edukaks tunnistati neist majanduslikult

soodsaim. Riigihanke tulemusena sõlmiti hankija ja FALLEMARK EHITUS OÜ vahel

2 (7)

29.07.2024 hankeleping nr L-6/5995 (edaspidi leping) maksumusega 32 800 eurot (ilma

käibemaksuta).

Riigihanke nr 281283 kontrollimise käigus selgus, et hankija ei ole järginud RHS-is sätestatud

avatud hankemenetlusele ette nähtud korda ja tingimusi järgmiselt:

1) Pakkumuste esitamise tähtaeg on lühem kui RHS § 93 lõike 1 punkt 3 ette näeb.

2) Hankija on pakkujate tehnilise ja kutsealase pädevuse kvalifitseerimise tingimustele

vastavuse kontrollimiseks seadnud tingimuse, mis ei ole kooskõlas RHS § 101 lõike 1

punktiga 1.

3) Hankija on jätnud RHS § 95 lõikes 4 sätestatud kõrvaldamise aluste puudumise

kontrollimata.

1.2. Toetuse saaja selgitused

Kontrolli käigus tuvastati, et RHR-is on riigihanke nr 281283 juures märgitud, et tegemist on

väikehankega ning täiendavalt on hanketeate (edaspidi HT) punktis 2.1. toodud info: "Hankija

käsitleb hanget kui riigihanget, sest praegune Vao ja Vägeva keskuse korterite ümberehituse

hange on üks osa kõigist ehituse hangetest, mida AS Hoolekandeteenused 2024 korraldab Vaos

ja Vägeval.".

Siseministeerium küsis toetuse saajalt selgitust riigihanke nr 281283 läbiviimisega seonduvate

asjaolude kohta.

Toetuse saaja edastas 14.02.2025 ja 12.03.2025 projekti partneri selgitused, milles viimane

kinnitas, et kuigi riigihanke nr 281283 puhul oli sisuliselt tegemist väikehankega, käsitles ta

seda ostu avatud hankemenetlusena, kuna 2024. aastal oli Vägeval ja Vaos veel samalaadseid

hankeid (remont). Hankija esitatud selgitusest nähtub, et ta on ekslikult määranud lühema

pakkumuste esitamise tähtaja, kuna arvestas väikehanke menetluse liiki, samuti on hankija

küsinud kvalifitseerimistingimusena ainult 36 kuu referentslepinguid ja määranud neile

maksumuse, mida RHS ehitustööde riigihangetes teha ei võimalda. Hankija selgitas, et kuna ta

oli valinud RHR-is hankemenetluse liigiks väikehanke, puudus RHR-i poolt automaatselt

genereeritud kõrvaldamiste aluste paketist C osa, mistõttu jäid RHS § 95 lõikes 4 sätestatud

kõrvaldamise alused nimetamata ja puudumine kontrollimata, v.a RHS § 95 lõike 4 punktis 11

nimetatud aluse kontroll, mis teostati automaatse kontrolliga karistusregistrisse läbi RHR-i

(päringud teistesse infosüsteemidesse).

1.3. Siseministeeriumi seisukoht ja õiguslik põhjendus

Toetuse saaja edastatud selgitused kinnitavad käesoleva rikkumise asjaolusid ja järeldusi,

mistõttu ei esine Siseministeeriumi hinnangul alust finantskorrektsioonist loobumiseks.

Ühendmääruse § 10 lõike 2 kohaselt peab partner mh täitma sama määruse §-s 11 nimetatud

kohustusi, sh kohustust järgida RHS-i, kui ta on hankija RHS-i tähenduses.

RHS § 28 lõike 1 kohaselt võib hankija riigihanke osadeks jaotada ja osta asju ning tellida

teenuseid või ehitustöid eraldi, kui ta kohaldab iga osa kohta hankelepingu sõlmimisele /…/

kõigi osade summeeritud eeldatava maksumusega hankelepingu sõlmimise /…/ korda.

Kuigi riigihanke nr 281283 juures on märgitud, et tegemist on väikehankega ja see ei ületa

lihthanke piirmäära, on hankija HT-s toonud välja ja kontrolli käigus täiendavalt kinnitanud, et

käsitles seda hanget põhjusel, et Vao ja Vägeva keskuse korterite ümberehituse hange on üks

osa kõigist ehituse hangetest, mida hankija 2024. aastal Vaos ja Vägeval korraldab, avatud

hankemenetlusena. Seega pidi hankija avatud hankemenetluse läbiviimisel järgima ka vastavale

menetlusliigile (s.o avatud hankemenetlusele) RHS-is ette nähtud korda ja tingimusi.

3 (7)

Muuhulgas pidi hankija riigihanke nr 281283 pakkumuste esitamise tähtaja määramisel,

kvalifitseerimistingimuste seadmisel ning pakkuja kõrvaldamise aluste kontrollimisel lähtuma

RHS 2. peatükis sätestatust.

1.3.1. RHS § 93 lõike 1 punkti 3 kohaselt ei või avatud hankemenetluses olla pakkumuste

esitamise tähtaeg ehitustööde hankelepingu puhul lühem kui 25 päeva HT registrile

esitamisest arvates, kui riigihanke eeldatav maksumus on võrdne riigihanke

piirmääraga või ületab seda, kuid on väiksem rahvusvahelisest piirmäärast. RHS §

93 lõikest 2 ei tulene, et hankijal oleks lubatud RHS § 93 lõike 1 punktis 3 nimetatud

tähtaega lühendada.

HT on esitatud registrile 14.06.2024, pakkumuste esitamise tähtajaga 03.07.2024 kell 10:00.

Seega oli pakkumuse esitamiseks aega 18 päeva.

Kuivõrd hankija käsitles riigihanget nr 281283 avatud hankemenetlusena, peab pakkumuste

esitamise tähtaja määramisel lähtuma RHS § 93 lõike 1 punktis 3 seatud tingimustest. Kontrolli

käigus on tuvastatud, et hankija on pakkumuste esitamise tähtaja määramisel rikkunud RHS

§ 93 lõike 1 punkti 3, nähes pakkumuste esitamiseks minimaalse 25 päeva asemel ette 18 päeva.

Seega ei ole hankija riigihanke nr 281283 läbiviimisel järginud RHS-is sätestatud avatud

hankemenetlusele ette nähtud tingimust pakkumuste esitamise tähtaja määramisel. Oma

selgitustes hankija nõustus, et ta on pakkumuste esitamise tähtaja määranud ekslikult.

RHS § 3 punkti 3 kohaselt tagab hankija konkurentsi efektiivse ärakasutamise riigihankel.

Siseministeerium on seisukohal, et määrates RHS-is lubatust lühema pakkumuste esitamise

tähtaja, ei ole nimetatud põhimõtet järgitud. Pakkumuste esitamise minimaalsete tähtaegade

järgimine tagab, et hankest saavad teada ning sellel osaleda võimalikult paljud huvitatud isikud,

sh on neile tagatud mõistlik aeg riigihanke alusdokumentidega tutvumiseks ning hankes

osalemise soovi korral pakkumuse koostamiseks ja hankijale esitamiseks. Ka RHS-i

kommenteeritud väljaandes1 on märgitud, et miinimumtähtaegade sätestamine seaduse tasemel

kannab eesmärki, et tagada hankest huvitatud isikutele minimaalne vajaminev aeg pakkumuste

koostamiseks ning vähendada hankija võimalust eelistada soosikuid riigihankes ebamõistlikult

lühikeste tähtaegade kehtestamise kaudu. Samuti on sealsamas toodud, et ehitustööde

riigihangetes pikemate pakkumuse esitamise miinimumtähtaegade kehtestamisega on

seadusandja soovinud tagada, et kõigil pakkujatel, sh VKE-del2 oleks võimalik mahukas

dokumentatsioon läbi töötada ning konkurentsivõimeline pakkumus esitada. Ei ole teada, kas

juhul, kui pakkumuste esitamise tähtaeg riigihankes nr 281283 oleks vastanud RHS § 93

lõike 1 punktis 3 nimetatule, oleks oma pakkumuse esitanud veel mõni pakkuja.

1.3.2. RHS § 101 lõike 1 punkt 1 sätestab, et hankija võib nõuda nimekirja hankija kindlaks

määratud tunnustele vastavate olulisemate ehitustööde lepingutest, mis on täidetud

riigihanke algamisele eelneva 60 kuu jooksul, ja tõendid selle kohta, et tööd tehti

nõuetekohaselt.

Hankija on kvalifitseerimise tingimusena näinud ette, et pakkuja peab olema riigihanke

algamisele eelneva 36 kuu jooksul teostanud vähemalt ühe sarnase ehitus- või remonditöö

peatöövõtjana, mille maksumus on vähemalt 30 000 eurot käibemaksuta. Pakkuja peab esitama

hankepassis andmed riigihanke algamisele eelneva 36 kuu jooksul täidetud sarnasest ehitustöö

lepingust.

Projekti partner ei ole seega kvalifitseerimistingimuse määramisel lähtunud RHS § 101 lõike 1

punktis 1 sätestatust, kehtestades pakkuja teostatud ehitustöödele lühema referentsperioodi kui

1 M. A. Simovart, M. Parind (2019). Riigihangete seaduse kommenteeritud väljaanne. Lk 548. Kirjastus Juura. 2 VKE - väikese ja keskmise suurusega ettevõtja.

4 (7)

RHS-is imperatiivselt ette nähtud. Samuti on tingimuseks seatud referentslepingu rahaline

maht, kuid RHS § 101 lõike 1 punkt 1 seda seada ei luba. Hankija nõustus, et on ekslikult

küsinud kvalifitseerimistingimusena ainult 36 kuu referentslepinguid ja määranud neile

maksumuse, mida RHS teha ei võimalda.

RHS § 3 punktide 1 ja 3 kohaselt tegutseb hankija riigihanke korraldamisel proportsionaalselt

ning tagab konkurentsi efektiivse ärakasutamise riigihankel. RHS § 98 lõike 2 teise lause

kohaselt peavad kvalifitseerimise tingimused vastama hankelepingu esemeks olevate asjade,

teenuste või ehitustööde olemusele, kogusele ja otstarbele ning olema nendega

proportsionaalsed. Seades kvalifitseerimistingimuse, mis ei ole kooskõlas RHS § 101 lõike 1

punktiga 1, piirab hankija õigusvastaselt ettevõtjate osalemist riigihankel. RHS-iga kooskõlas

oleva, proportsionaalse kvalifitseerimistingimuse seadmine tagab, et hankes saavad osaleda

ettevõtjad, kes on piisava kogemusega hankelepingu eseme kohase ehitustöö tegemiseks. Ei ole

välistatud, et riigihankes oleks soovinud pakkumuse esitada ettevõtja, kelle varasem kogemus

ei vastanud hankija seatud kvalifitseerimistingimusele, kuid oleks olnud vastavuses RHS § 101

lõike 1 punktiga 1 kooskõlas seatud tingimusega.

1.3.3. RHS § 104 lõike 8 teise lause ja sama paragrahvi lõike 11 koostoimes on hankija

kohustatud hiljemalt enne hankelepingu sõlmimist kontrollima edukal pakkujal

hankemenetlusest kõrvaldamise aluste puudumist. Kuivõrd hankija käsitles hanget

avatud hankemenetlusena, peab kõrvaldamise aluste seadmisel ja kontrollimisel

lähtuma sellele menetlusele seatud tingimustest, mistõttu on hankija kohustatud

kontrollima ka RHS § 95 lõikes 4 sätestatud kõrvaldamise aluseid.

Hankija on rikkunud RHS-is sätestatud nõudeid, jättes RHS § 95 lõikes 4 sätestatud

kõrvaldamise aluste puudumise kontrollimata. RHS § 104 lõike 2 punkti 1 kohaselt peab

hankepass sisaldama pakkuja kinnitust, et ta ei vasta ühelegi RHS § 95 lõikes 1 või 4 sätestatud

tingimusele. Kuivõrd riigihankes nr 281283 ei seatud RHS § 95 lõikes 4 sätestatud

kõrvaldamise aluseid, ei saanud ettevõtjad nimetatud kõrvaldamise aluste puudumist ühelt poolt

hankepassis kinnitada ja teiselt poolt ei saanud hankija nende (vähemalt osas, mida RHR-i

kaudu tehtavad päringud ei hõlma3) puudumist ka kontrollida. Oma selgitustes hankija nõustus,

et pakkujate suhtes kõrvaldamise aluste kontrollimisel on ta ekslikult kaldunud kõrvale

kohustusest sätestada hankes vajalikud kõrvaldamise alused, mistõttu on jäänud RHS § 95

lõikes 4 nimetatud aluste puudumine kontrollimata, v.a RHS § 95 lõike 4 punkti 11 osas, mille

kohta on hankija selgitanud, et toimus automaatne kontroll.

Üksnes RHS § 95 lõikes 4 sätestatud kõrvaldamise aluste puudumise kontrolli tulemusel saab

hankija teha sisult õige, sh kaalutletud otsuse edukaks osutunud pakkuja kõrvaldamiseks või

kõrvaldamata jätmiseks. Kuivõrd RHS § 95 lõikes 4 nimetatud kõrvaldamise aluste puudumist

ei kontrollitud, ei ole teada, kas edukal pakkujal oleks esinenud mõni selles sättes nimetatud

kõrvaldamise alus (välja arvatud RHS § 95 lg 4 punktis 11 nimetatud kõrvaldamise alus, mille

osas kontroll teostati) ning kas kõrvaldamise aluse esinemisel oleks hankija otsustanud pakkuja

hankemenetlusest kõrvaldada või mitte.

Eeltoodust tulenevalt on projekti partner rikkunud ühendmääruse § 10 lõikest 2 ja § 11 lõikest 1

tulenevat kohustust järgida RHS-i, kui ta on hankija RHS-i tähenduses.

3 RHS § 95 lõikes 4 sätestatud kõrvaldamise alused, mida on võimalik kontrollida RHRi liidese kaudu on:

juriidilisest isikust pakkuja keskkonna-, sotsiaal- ja tööõiguse rikkumised, mille eest on isikut karistatud ja karistus

kantud karistusregistrisse (p 2); ettevõtja pankrot või likvideerimine (p 3); ettevõtja suhtes algatatud

pankrotimenetlusele eelnev menetlus ja võlgade ümberkujundamise menetlus, (p 3) kui teave selle kohta on

avaldatud väljaandes Ametlikud Teadaanded; konkurentsi kahjustav kokkulepe, mille eest on isikut karistatud ja

karistus on kantud karistusregistrisse (p 5); maksualased süüteod (p 11).

5 (7)

1.4. Rikkumisele kohalduv finantskorrektsiooni määr 5%

Ühendmääruse § 34 lõike 1 punkti 2 kohaselt tehakse finantskorrektsiooni otsus, kui toetuse

saamisega seotud kohustust või nõuet ei täideta osaliselt või täielikult ja see on mõjutanud kulu

abikõlblikkust. Sama määruse § 35 ja § 36 kohaselt juhul, kui finantskorrektsiooni otsuse

tegemisel ei ole võimalik kohustuse või nõude täitmata jätmise laadist tulenevalt selle rahalise

mõju suurust hinnata, kuid esineb põhjendatud oht, et täitmata jätmine on toonud kaasa rahalise

mõju, vähendatakse toetust perioodi 2014-2020 ühendmääruse § 21 lõike 11 ja §-e 22–229

alusel.

Siseministeerium on seisukohal, et projekti partneri poolt talle pandud kohustuste eiramine on

kaasa toonud rahalise mõju, mille suurust ei ole võimalik hinnata. Ei ole teada, milliseks oleks

kujunenud pakkujate ring, esitatud pakkumused ning seega eduka pakkumuse maksumus, kui

riigihanke nr 281283 läbiviimisel oleks hankija sätestanud nii nõuetekohase pakkumuste

esitamise aja kui nõuetekohase kvalifitseerimistingimuse ja kontrollinud RHS § 95 lõikes 4

nimetatud kõrvaldamise aluste puudumist.

Käesoleva otsuse punktis 1.3.1 nimetatud rikkumise osas esinevad perioodi 2014-2020

ühendmääruse § 221 lõike 1 punktis 4 kirjeldatud asjaolud, mille kohaselt kohaldatakse

hankelepingule viieprotsendilist finantskorrektsiooni määra, kui pakkumuste /…/ esitamise

miinimumtähtaeg on nõutust lühem vähem kui 30 protsenti.

Riigihanke nr 281283 puhul pidi minimaalne pakkumuste esitamise tähtaeg olema 25 päeva.

Hankija kohaldas 18-päevast tähtaega ehk tähtaega lühendati 28% [=(25-18)/25], mistõttu on

põhjendatud kohaldada 5%-list tagasinõude määra.

Perioodi 2014-2020 ühendmääruse § 21 lõike 11 punkti 5 kohaselt, kui §-des 22–22⁷ nimetatud

rikkumise puhul esineb rikkumist kergendav asjaolu ning rikkumise finantsmõju Euroopa Liidu

eelarvele saab pidada vähetõenäoliseks, kuid see ei ole välistatud, võib erandina kohaldada

väiksemat finantskorrektsiooni määra järgmiselt: kui ettenähtud finantskorrektsiooni määr on

viis protsenti, võib kohaldada kaheprotsendilist määra.

Siseministeerium hindas käesoleva rikkumise asjaolusid ning on seisukohal, et ei esine selliseid

kergendavaid asjaolusid, mis tingiksid perioodi 2014-2020 ühendmääruse § 221 lõike 1

punktis 4 ettenähtust madalama finantskorrektsiooni määra kohaldamise. Arvestades, et

pakkumuste esitamise miinimumtähtaega lühendati 28% võrra ja rikkumise mõju EL-i

eelarvele ei saa välistada, kuna ei ole teada, milliseks oleks kujunenud hankes osalevate

pakkujate ring ja hanke tulemused, kui hankija oleks seadnud nõuetekohase pakkumuste

esitamise tähtaja; tagantjärele ei ole võimalik tuvastada, kas mõni potentsiaalne pakkuja jättis

oma pakkumuse nõutust lühema tähtaja tõttu esitamata, kas tema pakkumus võinuks osutuda

edukaks ja kas toetuse saajal tekkinuks soodsam võimalus ehitustööde teostamiseks, on

Siseministeeriumi hinnangul proportsionaalne kohaldada selle rikkumise puhul 5%-list

tagasinõude määra.

Käesoleva otsuse punktis 1.3.2 nimetatud rikkumise osas esinevad perioodi 2014-2020

ühendmääruse § 228 toodud asjaolud, mille kohaselt kui /…/ hankemenetluses ilmneb §-des

22–227 nimetamata RHS-i rikkumine, kohaldatakse sõltuvalt rikkumise raskusest ja ulatusest

rikkumisega seotud hankelepingu osale § 21 lõikes 1 nimetatud finantskorrektsiooni määra4,

4 Perioodi 2014-2020 ühendmääruse § 21 lg 1: „Kui struktuuritoetuse seaduse § 46 lõike 1 kohaselt ilmneb, et

toetuse saaja on eiranud oma kohustusi või talle kehtestatud nõudeid ja finantskorrektsiooni otsuse tegemisel ei

ole võimalik kohustuse või nõude täitmata jätmise laadist tulenevalt selle rahalise mõju suurust hinnata, kuid

esineb põhjendatud oht, et täitmata jätmine tõi kaasa rahalise mõju, siis vähendatakse toetust sõltuvalt rikkumise

raskusest 2, 5, 10 või 25 protsenti tegevustele või tegevuste kogumile eraldatud toetusest sõltuvalt asjaolude mõjust

kulu abikõlblikkusele, välja arvatud, kui käesolevas peatükis ei ole sätestatud teisiti.“

6 (7)

välja arvatud juhul, kui rikkumine on üksnes formaalne. Siseministeeriumi hinnangul ei ole

tegemist üksnes formaalse rikkumisega, kuivõrd võrreldes RHS § 101 lõike 1 punktis 1

sätestatuga piiravama kvalifitseerimistingimuse seadmine võis mõjutada potentsiaalsete

pakkujate ringi. Ei saa välistada, et hankes oleks võinud osaleda pakkuja, kelle kvalifikatsioon

oleks olnud vastavuses RHS § 101 lõike 1 punktiga 1 sätestatud kvalifitseerimistingimusega.

Arvestades, et hankes esitas pakkumuse neli pakkujat ning kõik pakkumused tunnistati

vastavaks, võib rikkumise mõju Euroopa Liidu eelarvele pidada pigem vähetõenäoliseks, kuid

mitte olematuks, on Siseministeeriumi hinnangul proportsionaalne kohaldada sellele

rikkumisele 2%-list tagasinõude määra.

Käesoleva otsuse punktis 1.3.3 nimetatud rikkumise osas esinevad perioodi 2014-2020

ühendmääruse § 228 kirjeldatud asjaolud, mille kohaselt kui /…/ hankemenetluses ilmneb §-des

22–227 nimetamata RHS-i rikkumine, kohaldatakse sõltuvalt rikkumise raskusest ja ulatusest

rikkumisega seotud hankelepingu osale § 21 lõikes 1 nimetatud finantskorrektsiooni määra,

välja arvatud juhul, kui rikkumine on üksnes formaalne. Siseministeeriumi hinnangul ei ole

tegemist üksnes formaalse rikkumisega, kuivõrd eduka pakkuja osas RHS § 95 lõikes 4

nimetatud kõrvaldamise aluste kontrollimata jätmine võis omada mõju hanke õigele tulemusele.

Hankija ei viinud eduka pakkuja suhtes läbi RHS-i nõuetele vastavat kõrvaldamise aluste

kontrolli, mistõttu ei saa tõsikindlalt veenduda, et edukal pakkujal kõrvaldamise alused

puudusid. Samas, kuivõrd RHS § 95 lõikes 4 nimetatud kõrvaldamise aluste näol on tegemist

selliste alustega, mille puhul on aluse esinemise tuvastamisel hankijal kohustus alles asuda

kaalutlema, kas ettevõtja hankelt kõrvaldada või mitte5, on Siseministeeriumi hinnangul

proportsionaalne kohaldada sellele rikkumisele 2%-list tagasinõude määra.

Ühendmääruse § 35 lõike 3 kohaselt, kui ühes hankes tuvastatakse enam kui üks rikkumine,

mille mõju ei ole võimalik hinnata või selle hindamine on ebamõistlikult aja- või

ressursimahukas, siis sama hanke erinevate rikkumiste korral rakendatakse suurimat

finantskorrektsiooni määra. Riigihankes nr 281283 tuvastati mitu rikkumist, mille mõju ei ole

võimalik hinnata. Käesoleva otsuse punktis 1.3.1 kirjeldatud rikkumisele kohaldub suurim

finantskorrektsioonimäär 5%.

Eeltoodust tulenevalt kohaldab Siseministeerium perioodi 2014-2020 ühendmääruse § 221

lõike 1 punkti 4 ja § 228 ning ühendmääruse § 35 lõike 3 alusel ning kooskõlas ühendmääruse

§-iga 36 riigihanke nr 281283 tulemusel sõlmitud hankelepingule 5%-list finantskorrektsiooni

määra.

1.5. Finantskorrektsiooni summa

Toetuse saaja on riigihanke nr 281283 alusel tekkinud kulusid kajastanud maksetaotluses

(edaspidi MT) (esitatud 15.01.2025) kuludokumendi tunnusnumbriga 4 summas 32 800 eurot.

Lähtuvalt eeltoodust ja ühendmääruse §-ist 36 ning perioodi 2014-2020 ühendmääruse § 221

lõike 1 punktist 4 ja §-st 228, loeb Siseministeerium riigihankega nr 281283 seotud kuludest

mitteabikõlblikuks järgmiselt:

1.5.1. MT-s kuludokumendi tunnusnumbriga 4 kajastatud kulusid summas 1640 eurot

(32 800*5%), millest riiklik toetus moodustab 410 eurot (25%) ja AMIF-i toetus

1230 eurot (75%).

5 https://www.fin.ee/riigihanked-riigiabi-osalused/riigihanked/korduma-kippuvad-kusimused#hankemenetlusest-

kor

7 (7)

Vastavalt ühendmääruse § 37 lõikele 4 vähendatakse finantskorrektsiooni otsuse tegemisel

projekti abikõlblike kulude eelarvet. Projekti eelarvet vähendatakse toetuse andmise tingimuste

käskkirja muutmisega summas 1640 eurot. Abikõlblike kulude eelarve enne vähendamist on

150 000 eurot. Pärast vähendamist on abikõlblike kulude eelarve 148 360 eurot (sh riiklik toetus

37 090 eurot ja AMIF-i toetus 111 270 eurot).

2. Toetuse saaja seisukoht finantskorrektsiooni otsuse kohta

ÜSS § 13 lõike 2 punkti 3 kohaselt antakse toetuse saajale võimalus esitada oma seisukohad

enne finantskorrektsiooni otsuse tegemist. Siseministeerium edastas 17.06.2025 toetuse saajale

finantskorrektsiooni otsuse eelnõu, paludes esitada omapoolne seisukoht hiljemalt 04.07.2025.

Toetuse saaja edastas 30.06.2025 vastuse, milles nõustub otsusega lugeda mitteabikõlblikuks

kuluks kokku 1640 eurot.

3. Otsuse resolutsioon

Võttes arvesse eelnevalt kirjeldatud asjaolusid ja põhjendusi ning tuginedes ülalnimetatud

õiguslikele alustele, Siseministeerium otsustab:

3.1. lugeda projekti „Vastuvõtuks vajaliku infrastruktuuri parendamine ja täiendavate

majutuskohtade valmiduse loomine“ raames mitteabikõlblikuks kuluks kokku

1640 eurot, millest riiklik toetus moodustab 410 eurot (25%) ja AMIF-i toetus 1230 eurot

(75%);

3.2. lugeda maksmisele mittekuuluvaks 5% MT-s kuludokumendi tunnusnumbriga 4

riigihankega nr 281283 seotud kulud.

4. Käesoleva otsusega mittenõustumisel lahendatakse vaidlus Vabariigi Valitsuse seaduses

sätestatud korras.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Joosep Kaasik

sisejulgeoleku asekantsler

kantsleri ülesannetes

Kairit Mägi 6125145

[email protected]