Perioodi 2023–2027 lühikeste tarneahelate ning kohalike turgude kaudu põllumajandustoodete ja toidu turustamise võimaluste arendamise toetus

Suur-Ameerika tn 1 / 10122 Tallinn / 625 6101/ [email protected] / www.agri.ee

Registrikood 70000734

Rahandusministeerium

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium

Kliimaministeerium

(kuupäev digiallkirjas) nr 1.4-3/499

Ministri määruse eelnõu kooskõlastamiseks esitamine

Austatud minister

Regionaal- ja Põllumajandusministeerium esitab Teile kooskõlastamiseks regionaal- ja põllumajandusministri määruse „Perioodi 2023–2027 lühikeste tarneahelate ja kohalike turgude kaudu põllumajandustoodete ja toidu turustamisvõimaluste arendamise toetus“ eelnõu.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Hendrik Johannes Terras

Regionaal- ja põllumajandusminister

Lisad:

1. Eelnõu, EN_LTA.pdf;

2. Seletuskiri, SK_LTA.pdf.

3. Lisa, Lisa_hindamiskriteeriumid_LTA.pdf.

Sama: Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet

Sven Valliste

5692 4461

[email protected]

1

300Kl

EELNÕU

27.06.2025

MÄÄRUS

xx.xx.2025 nr …..

Perioodi 2023–2027 lühikeste tarneahelate ning kohalike turgude kaudu põllumajandustoodete ja toidu turustamise võimaluste arendamise toetus

Määrus kehtestatakse Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse § 7

lõike 2, § 12 lõike 3, § 24 lõike 1 ja § 30 lõike 9 alusel.

1. peatükk

Üldsätted

§ 1. Määruse reguleerimisala

Määrusega kehtestatakse „Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika Eesti strateegiakava

aastateks 2023–2027“ (edaspidi strateegiakava) sekkumise liigi „Koostöö“ sekkumise 3.4

„Lühikeste tarneahelate ja kohaliku turu arendamine“ raames antava lühikeste tarneahelate või

kohalike turgude kaudu Euroopa Liidu toimimise lepingu I lisaga hõlmatud

põllumajandustoodete või nende töötlemisel saadud I lisaga hõlmatud või I lisaga hõlmamata

toodete (edaspidi koos põllumajanduslikud tooted) turustamise võimaluste arendamise toetuse

(edaspidi toetus) andmise ja kasutamise tingimused ning kord.

§ 2. Toetuse andmise eesmärk

(1) Toetuse eesmärk on arendada koostööd tarneahelas ning soodustada lühikeste tarneahelate

või kohalike turgude kaudu põllumajanduslikele toodetele ja toidule uute turustusvõimaluste

loomist ning seeläbi parandada põllumajandustootjate positsiooni tarneahelas.

(2) Põllumajanduslike toodete lühikeste tarneahelate või kohalike turgude kaudu turustamiseks

loetakse toodete turustamist viisil, kus põllumajandustootja ja lõpptarbija vahel ei ole üle ühe

vahendaja või toote tootmine, töötlemine ja lõpptarbijale müük toimub 300 kilomeetri raadiuses.

§ 3. Vähese tähtsusega abi

(1) Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 42 kohaldamisalasse mittekuuluva tegevuse

(mittepõllumajandustoodetega seotud tegevus) toetamiseks antav toetus on vähese tähtsusega

abi komisjoni määruse (EL) 2023/2831, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu

artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes (ELT L, 2023/2831, 15.12.2023),

2

tähenduses ning sellele kohaldatakse nimetatud määruses ja konkurentsiseaduse §-s 33

sätestatut.

(2) Vähese tähtsusega abi ei anta komisjoni määruse (EL) 2023/2831 artikli 1 lõikes 1

sätestatud juhtudel.

2. peatükk

Toetuse saamiseks esitatavad nõuded ning toetuse määr ja suurus

§ 4. Toetatavad tegevused

(1) Toetust antakse kuni kolme aasta pikkuse projekti elluviimiseks, milles kavandatakse

tegevused lühikese tarneahela või kohaliku turu kaudu põllumajanduslike toodete turustamiseks

vajalike tingimuste loomiseks ning teavitus- ja müügiedendustegevused, millega panustatakse

§-s 2 sätestatud eesmärgi saavutamisse.

(2) Teavitus- ja müügiedendustegevuste puhul toetatakse järgmiseid tegevusi:

1) sellise toidumessi, -festivali või -laada korraldamine või sellel osalemine, mille eesmärk on

otsemüük tarbijale või uue turustuskanali loomine;

2) sellise teabe levitamiseks tellitud kujunduse, reklaami ja muu teabematerjali kohta, mille

eesmärk on suurendada üldsuse teadlikkust projekti raames loodud uuest turustuskanalist;

3) sellise turundus- või kontaktürituse korraldamine, mille eesmärk on luua uus turustuskanal

või suurendada üldsuse teadlikkust lühikese tarneahela ja kohaliku turu kaudu turustatavatest

toodetest

(3) Teavitus- ja müügiedendustegevuste elluviimisel ei ole kaubamärgi rõhutamine lubatud ning

kõikidele projektiga hõlmatud ettevõtjatele tuleb tagada võrdne kaasatus.

(4) Projekt tuleb ellu viia, kasutades uusi koostöövorme, mis võivad seisneda varem koostööd

teinud sõltumatute poolte (edaspidi partner) vahel uut laadi tegevuse elluviimises või tegevuse

elluviimises uute partnerite vahel.

(5) Projekt ei ole toetusõiguslik, kui see on füüsiliselt lõpetatud või täielikult ellu viidud enne,

kui taotlus on Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ametile (edaspidi PRIA) esitatud,

olenemata sellest, kas kõik projektiga seotud maksed on tehtud või mitte.

§ 5. Abikõlblikud kulud

(1) Abikõlblikud kulud peavad olema tehtud sihtotstarbeliselt, mõistlikult ja majanduslikult

soodsaimal viisil ning kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/2115,

millega kehtestatakse liikmesriikide koostatavate Euroopa Põllumajanduse Tagatisfondist

(EAGF) ja Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondist (EAFRD) rahastatavate ühise

põllumajanduspoliitika strateegiakavade (ÜPP strateegiakavad) toetamise reeglid ning

tunnistatakse kehtetuks määrused (EL) nr 1305/2013 ja (EL) nr 1307/2013 (ELT L 435,

06.12.2021, lk 1–186), artikliga 77 ning olema vajalikud toetuse eesmärgi saavutamiseks.

(2) Põllumajanduslike toodete turustamise korral on abikõlblikud järgmised toodete

turustamiseks vajalikud kulud:

1) seadme ning sisseseade ostmise ja paigaldamise kulu;

2) lao- või müügipinna üürimise või rentimise kulu;

3) teisaldatava müügipinna üürimise või rentimise või ostmise kulu;

4) lao- või müügipinna parendamise kulu;

3

5) liiklusseaduse § 2 punktis 9 nimetatud haagise ostmise, üürimise, rentimise või liisimise kulu;

6) tarkvaralahenduse ja selle litsentsi või kasutusõiguse ostmise kulu;

7) auto kasutamise kulu tingimusel, et sõiduki kasutamise üle peetakse arvestust, või

transporditeenuse ostmise kulu.

(3) Kasutatud seadme või haagise ostmine on abikõlblik, kui see seade või haagis ei ole taotluse

esitamise ajal vanem kui viis aastat, selle ostmiseks ei ole kasutatud toetust riigieelarvelistest

või muudest Euroopa Liidu või välisvahenditest ega muud tagastamatut riigiabi ning nimetatud

seadme või haagise hind ei ületa selle turuväärtust ja on uue samaväärse seadme või haagise

hinnast madalam.

(4) Teavitus- ja müügiedendustegevuste elluviimise korral on abikõlblikud järgmised kulud:

1) teisaldatava müügipinna üürimise või rentimise või ostmise kulu;

2) auto kasutamise kulu tingimusel, et sõiduki kasutamise üle peetakse arvestust või

transporditeenuse ostmise kulu;

3) toidumessi, -festivali või -laada korraldamise korral ruumi, inventari ja tehnika rendikulu,

tehnika veokulu ning montaaž ja demontaaž, üritust tutvustava teabematerjali tõlkimise,

tootmise ja levitamise kulu, samuti toetuse taotleja ühe esindaja sõidu- ja majutuskulu;

4) toidumessil, -festivalil või -laadal osalemise korral osalemistasu, stendi või müügiala

rendikulu ning selle montaaž ja demontaaž, samuti stendi või müügiala sisustuse rendikulu,

stendil või müügialal kasutatava teenuse kulu, tootenäidiste veokulu ning toetuse taotleja ühe

esindaja ja iga projektis osaleva ettevõtja ühe esindaja sõidu- ja majutuskulu;

5) teabe levitamise korral reklaami ja teabematerjali koostamise ja tootmise kulu ning

meediakanalis teabe avaldamise kulu;

6) turundus- või kontaktürituse korraldamise korral ruumi, inventari ja tehnika rendikulu ning

tootenäidiste veokulu.

(5) Messi või turundusürituse korraldamiseks või messil osalemise korraldamiseks vajalike

väikevahendite soetamise kulu on abikõlblik viie protsendi ulatuses toetuse kogusummast.

(6) Lisaks on koos toetatava tegevusega abikõlblikud järgmised kulud:

1) Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondi (EAFRD) toetuse abil elluviidava tegevuse

komisjoni rakendusmääruses (EL) 2022/129, millega kehtestatakse Euroopa Parlamendi ja

nõukogu määruse (EL) 2021/2115 kohaseid õliseemnete, puuvilla ja veinivalmistamise

kõrvalsaadustega seotud sekkumisviise ning liidu toetuse ja ÜPP strateegiakavadega seotud

teavitamis-, avalikustamis- ja nähtavusnõudeid käsitlevad normid (ELT L 20, 31.01.2022,

lk 197–205), sätestatud nõuete kohaseks tähistamiseks kasutatava sümboli ja teavitustegevuse

kulu;

2) projekti elluviimisega seotud haldamise ja projektijuhtimise kulud.

(7) Abikõlblikud ei ole järgmised kulud:

1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/2115 artikli 73 lõikes 3 sätestatud kulu;

2) käibemaks, kui see on käibemaksuseaduse alusel tagasi saadav;

3) sularahamakse, lepingu sõlmimise või kindlustamisega seotud kulu, intress, tagatismakse ja

finantsteenustega seotud muu kulu;

4) riigilõiv, trahv, finantskaristus ning vaide- ja kohtumenetluse korral menetluskulud;

5) kulu, mis on seotud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1144/2014 siseturul ja

kolmandates riikides võetavate toodete teavitus- ja müügiedendusmeetmete kohta, millega

tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 3/2008 (ELT L 317, 04.11.2014, lk 56–70),

alusel tegevuse elluviimisega;

6) maa ja olemasoleva ehitise ostmise kulu;

4

7) kulu, mille kohta on toetuse taotleja saanud toetust riigieelarvelistest või muudest Euroopa

Liidu või välisvahenditest või muud tagastamatut riigiabi;

8) enne taotluse esitamist tekkinud kulu;

9) toetatava tegevuse elluviimise seisukohast põhjendamatu kulu.

(8) Kui toetuse taotleja korraldab § 14 kohase ostumenetluse pärast taotluse esitamist, koostab

ta projekti raames tellitava töö või teenuse või soetatava vara maksumuse väljaselgitamiseks

prognoosi. Nimetatud prognoosis esitatakse andmed projekti kogumaksumuse ja abikõlblike

kulude kohta, mis peavad olema põhjendatud ja üksikasjalikult kirjeldatud, tuginema tegelikele

asjaoludele ning olema vajaduse korral tõendatavad.

§ 6. Toetuse määr, suurus ja vorm

(1) Toetust antakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/2115 artikli 83 lõike 1

punkti a kohaselt tegelikult tekkinud abikõlblike kulude hüvitamisena ning sama artikli

punkti d kohaselt projekti elluviimisega seotud haldamise ja projektijuhtimise kulude

hüvitamiseks ühtse määra alusel.

(2) Toetust antakse kuni 50 protsenti § 5 lõike 2 punktides 1–7 ja lõike 6 punktis 1 sätestatud

abikõlblikest kuludest.

(3) Toetust antakse kuni 70 protsenti teavitus- ja müügiedendustegevuste abikõlblikest kuludest

ning § 5 lõike 6 punktis 1 sätestatud abikõlblikest kuludest.

(4) Auto kasutamise korral on toetuse maksimaalne suurus 0,50 eurot ühe sõidetud kilomeetri

kohta, kuid mitte rohkem kui 525 eurot ühes kalendrikuus projekti kohta.

(5) Projekti elluviimisega seotud projektijuhtimise kulud võivad moodustada kokku kuni

20 protsenti § 4 lõikes 1 nimetatud toetatavate tegevuste abikõlblikest kuludest.

(6) Projekti elluviimisega seotud haldamise kulud võivad moodustada kuni 15 protsenti

abikõlblikest projektijuhtimise kuludest.

(7) Ühe projekti kohta on toetuse minimaalne suurus 5000 eurot ja maksimaalne suurus

150 000 eurot.

(8) Vähese tähtsusega abi puhul ei tohi ühele ettevõtjale toetuse andmisele vahetult eelnenud

kolme aasta jooksul antud vähese tähtsusega abi koos taotletava toetusega ületada vähese

tähtsusega abi ülemmäära 300 000 eurot.

(9) Vähese tähtsusega abi andmisel võetakse arvesse komisjoni määruse (EL) 2023/2831

artiklis 5 sätestatud erinevateks eesmärkideks antava vähese tähtsusega abi kumuleerimise

reegleid.

(10) Vähese tähtsusega abi suuruse arvestamisel loetakse üheks ettevõtjaks sellised ettevõtjad,

kes on omavahel seotud komisjoni määruse (EL) 2023/2831 artikli 2 lõike 2 kohaselt.

§ 7. Nõuded toetuse taotlejale

(1) Toetust antakse järgmistele isikutele (edaspidi koos toetuse taotleja):

1) äriseadustiku tähenduses ettevõtja, välja arvatud tulundusühistu, kes on põllumajandusliku

majandustegevusega tegelenud vähemalt kaks taotluse esitamisele vahetult eelnenud

5

majandusaastat ning kelle omatoodetud või nende töötlemisel saadud põllumajanduslike

toodete müügitulu kas koos või eraldi ületas mõlemal majandusaastal 4000 eurot;

2) mittetulundusühing või tulundusühistu, kes on vähemalt kaks taotluse esitamisele vahetult

eelnenud majandusaastat tegutsenud toiduainetööstuse, põllumajanduslike toodete tootmise või

turustamise valdkonnas ja kelle põhikirjaline eesmärk on nimetatud valdkonna edendamine;

3) mittetulundusühing, kes on vähemalt kaks taotluse esitamisele vahetult eelnenud

majandusaastat tegutsenud maaturismi või toidukultuuri edendamise valdkonnas ja kelle

põhikirjaline eesmärk on nimetatud valdkonna edendamine;

4) Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse alusel ja korras

tunnustatud tootjaorganisatsioon, kes on põllumajandusliku majandustegevusega tegelenud

vähemalt kaks taotluse esitamisele vahetult eelnenud majandusaastat.

(2) Kui toetuse taotleja on lõike 1 punktis 1 nimetatud ettevõtja, peab ta projekti kaasama veel

vähemalt ühe endast sõltumatu partneri, kes on arendatava lühikese tarneahela või kohaliku

turu projektis osalev ettevõtja.

(3) Kui toetuse taotleja on mittetulundusühing või tulundusühistu, peab ta projekti partnerina

kaasama vähemalt kaks lõike 1 punktis 1 sätestatud nõuetele vastavat ettevõtjat. Kui

mittetulundusühingul või tulundusühistul on vähemalt kaks lõike 1 punktis 1 sätestatud

nõuetele vastavat liiget, kes projektis partnerina osalevad, on sellega kaasamise kohustus

täidetud.

(4) Toetuse taotleja sõlmib projekti elluviimiseks kõikide projekti kaasatud partneritega § 9

lõikes 3 sätestatud andmeid sisaldava lepingu, välja arvatud juhul, kui toetuse taotleja on

mittetulundusühing või tulundusühistu ja tema kõik liikmed osalevad projektis.

(5) Toetuse taotleja ja projekti kaasatud partneri riikliku maksu võlg, sealhulgas maksuhalduri

haldusaktiga kindlaks määratud intress, on väiksem kui 100 eurot või tema riikliku maksu võla

tasumine on ajatatud. Maksuvõla tasumise ajatamise korral on maksuvõlg, mille tasumise

tähtaeg on möödunud, tasutud ettenähtud summas.

(6) Toetuse taotleja ja projekti kaasatud partner on riigieelarvelistest, Euroopa Liidu või

välisvahenditest saadud ja tagasimaksmisele kuulunud summa tähtajal tagasi maksnud või

toetuse tagasimaksmise ajatamise korral tasunud tagasimaksed ettenähtud summas.

(7) Toetuse taotleja ja projekti kaasatud partneri suhtes ei toimu likvideerimismenetlust ega ole

nimetatud pankrotiseaduse kohaselt ajutist pankrotihaldurit või kohtuotsusega välja kuulutatud

pankrotti või algatatud sundlõpetamist ning tal ei ole kehtivat äriregistrist kustutamise hoiatust.

(8) Toetuse taotleja ja projekti kaasatud partner ei ole saanud ega taotle taotluses sisalduva sama

kulu kohta toetust riigieelarvelistest või muudest Euroopa Liidu või välisvahenditest ega muud

tagastamatut riigiabi.

(9) Toetuse taotlejal ei ole kehtivat karistust karistusseadustiku §-s 491, 209, 2091, 210, 296,

298, 2981, 364, 365, 372, 373 või 384 sätestatud süüteo toimepanemise eest.

3. peatükk

Toetuse taotlemine

§ 8. Taotluse esitamine ja taotluse esitamise tähtaeg

(1) Toetuse saamiseks esitab toetuse taotleja selleks ettenähtud tähtajal PRIA-le elektrooniliselt

6

PRIA e-teenuse keskkonna kaudu taotluse ja § 4 lõikes 1 sätestatud projekti.

(2) PRIA teatab taotluse esitamise tähtaja ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded ja oma

veebilehel.

§ 9. Nõuded taotlusele

(1) Toetuse taotleja esitab taotluses järgmised andmed:

1) toetuse taotleja nimi ja registrikood ning taotleja esindaja nimi ja kontaktandmed;

2) taotluse selgelt sõnastatud sisu;

3) taotletava toetuse suurus ja projekti kogumaksumus;

4) kui toetuse taotleja või projekti kaasatud partner on varem ellu viinud põllumajanduslike

toodete turustamise võimaluste loomisele suunatud projekte, siis nende nimekiri ja kirjeldus;

5) nende ettevõtjate nimekiri, kelle põllumajanduslikele toodetele projekti raames

turustusvõimalusi luuakse, ning nende toodete nimekiri Eesti tollitariifistiku kaubakoodide

alusel;

6) teave selle kohta, kas projekti raames luuakse turustusvõimalusi Euroopa Liidu või riiklikult

tunnustatud kvaliteedikavade raames toodetud toodetele;

7) teave selle kohta, kuidas on projekt toetuse taotleja jaoks uus koostöövorm või uus tegevus;

8) paragrahvi 7 lõike 1 punktis 3 nimetatud toidukultuuri edendamise valdkonnas tegutsemise

tõendamiseks elluviidud toidukultuuri arendamise projektide nimekiri ja kirjeldus, kui toetuse

taotleja on § 7 lõike 1 punktis 3 nimetatud mittetulundusühing;

9) toetuse taotleja liikmete nimekiri, kui toetuse taotleja täidab kaasamise kohustuse § 7 lõike 4

kohaselt kõigi oma liikmetega;

10) kui toetust taotleb füüsilisest isikust ettevõtja (edaspidi FIE), siis teave selle kohta, kas

toetuse taotleja raamatupidamise arvestus toimub tekke- või kassapõhiselt.

(2) Projektis esitatakse järgmised andmed:

1) projekti eesmärk ja kestus;

2) teave selle kohta, kas projekt edendab põllumajanduslikele toodetele ja toidule uute

turustusvõimaluste loomist lühikese tarneahela või kohaliku turu kaudu;

3) projekti raames elluviidavate tegevuste kirjeldus koos tegevuste eelarve või § 5 lõikes 8

sätestatud prognoosiga;

4) projekti lõpuks saavutatavate tulemuste kirjeldus.

(3) Toetuse taotleja esitab koos taotlusega § 7 lõikes 4 sätestatud lepingu ärakirja, mis sisaldab

järgmisi andmeid:

1) nende partnerite andmed, kes hakkavad projekti ellu viima;

2) lepingu eesmärk, milles kirjeldatakse projekti elluviimisel saavutatavaid tulemusi;

3) lepingupoolte roll ja kohustused projektis.

(4) Kui äriühingust toetuse taotleja taotluse esitamisele vahetult eelnenud majandusaasta

aruanne ei ole äriregistrile esitatud ja nimetatud aruande äriregistrile esitamise tähtaeg ei ole

taotluse esitamise hetkeks saabunud, võetakse aluseks need taotluse esitamisele eelnenud

majandusaasta aruanded, mille äriregistrile esitamise tähtajad on möödunud.

(5) Kui FIE-st toetuse taotleja taotluse esitamisele vahetult eelnenud tuludeklaratsiooni vorm E

ei ole Maksu- ja Tolliametile (edaspidi MTA) esitatud ning nimetatud vormi MTA-le esitamise

tähtaeg ei ole taotluse esitamise hetkeks saabunud, võetakse aluseks need taotluse esitamisele

eelnenud vormid, mille MTA-le esitamise tähtajad on möödunud.

7

4. peatükk

Taotluse menetlemine

§ 10. Toetuse taotleja ja taotluse nõuetele vastavuse kontrollimine

(1) Taotluses esitatud andmete õigsust ning toetuse taotleja, taotluse ja toetatava tegevuse

vastavust toetuse saamise nõuetele kontrollib PRIA.

(2) Pärast taotluse esitamise tähtpäeva esitab PRIA MTA-le toetust taotlenud FIE-de nimekirja

nende tuludeklaratsiooni vormi E andmete saamiseks.

§ 11. Taotluste hindamine ja taotluste paremusjärjestuse moodustamine

(1) PRIA hindab taotlusi lisas „Taotluse hindamise kriteeriumid“ sätestatud

hindamiskriteeriumite alusel.

(2) Taotluste hindamiseks ja taotluste paremusjärjestuse moodustamise ettepaneku tegemiseks

moodustab PRIA hindamiskomisjoni.

(3) Hindamistulemuste põhjal koostab PRIA taotluste paremusjärjestuse, milles loetakse

paremaks suurema hindepunktide summa saanud taotlus.

(4) Võrdse hindepunktide summaga taotluste puhul eelistatakse taotlust, milles taotletav toetuse

summa on väiksem.

§ 12. Taotluse rahuldamine ja rahuldamata jätmine

(1) Kui kõigi nõuetekohaste taotluste rahastamise summa ei ületa toetuseks ettenähtud

vahendeid, rahuldab PRIA kõik nõuetekohased taotlused, mis vastavad hindamiskriteeriumite

miinimumnõuetele, Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse § 28

lõike 1 punkti 3 alusel.

(2) Kui kõigi nõuetekohaste taotluste rahastamise summa ületab toetuseks ettenähtud vahendeid,

rahuldab PRIA hindamistulemuste alusel koostatud taotluste paremusjärjestusse seatud parimad

taotlused, mis vastavad hindamiskriteeriumite miinimumnõuetele, Euroopa Liidu ühise

põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse § 28 lõike 1 punkti 2 alusel.

(3) Taotlus vastab hindamiskriteeriumite miinimumnõuetele, kui see on hindamisel saanud

vähemalt 30 protsenti maksimaalsest hindepunktide summast tingimusel, et esimese kolme

hindamiskriteeriumi puhul peab hindamiskomisjoni liikmete antud keskmine hinne olema

vähemalt 1 ja ükski hindamiskomisjoni liige ei ole nende hindamiskriteeriumite eest andnud

hindeks 0.

(4) Kui taotluse täies ulatuses rahuldamine ei ole põhjendatud taotluses sisalduvate

mitteabikõlblike kulude tõttu, võib PRIA teha taotluse osalise rahuldamise otsuse, vähendades

toetuse summat Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse § 28 lõike 5

tingimustel mitteabikõlblike kulude võrra.

(5) Taotluse rahuldamata jätmise otsuse teeb PRIA Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika

rakendamise seaduse § 28 lõikes 3 sätestatud alustel.

(6) PRIA teeb taotluse osalise või täieliku rahuldamise otsuse või taotluse rahuldamata jätmise

8

otsuse 60 tööpäeva jooksul arvates taotluse esitamise tähtpäevast.

5. peatükk

Toetuse saaja kohustused ja toetuse maksmine

§ 13. Projekti elluviimise nõuded ja toetuse saaja kohustused

(1) Toetuse saaja viib projekti ellu, sealhulgas esitab kõik projekti elluviimist tõendavad

dokumendid, ning võtab toetuse abil parendatud või ostetud vara sihipäraselt kasutusse kolme

aasta jooksul arvates PRIA poolt taotluse rahuldamise otsuse tegemisest, kuid hiljemalt

30. juunil 2029.

(2) Toetuse saaja korraldab enne projekti elluviimisega alustamist §-s 14 sätestatud

nõuetekohase ostumenetluse, kui ta ei ole seda korraldanud enne taotluse esitamist.

(3) Toetuse saaja säilitab toetuse abil parendatud või ostetud vara ja kasutab seda

sihtotstarbeliselt vähemalt kolm aastat arvates PRIA poolt viimase toetusosa maksmisest

(edaspidi sihipärase kasutamise periood).

(4) Toetuse saaja täidab PRIA poolt viimase toetusosa maksmiseni või lõikes 3 sätestatud juhul

sihipärase kasutamise perioodi lõpuni järgmisi kohustusi:

1) võimaldab teha auditit, teostada järelevalvet ja teha muud toetuse saamisega seotud kontrolli

ning osutab selleks igakülgset abi, sealhulgas võimaldab viibida toetuse saaja kinnisasjal,

ehitises ja ruumis ning läbi vaadata dokumente ja vara kohapeal;

2) esitab auditi tegemiseks, järelevalve teostamiseks või muu kontrolli tegemiseks vajalikud

andmed ja dokumendid määratud tähtaja jooksul;

3) eristab selgelt oma raamatupidamises toetuse kasutamisega seotud kulud ning neid

kajastavad kulu- ja maksedokumendid muudest kulu- ja maksedokumentidest;

4) tagab PRIA-le riigihangete registris juurdepääsu hankele või ostumenetlusele;

5) teavitab viivitamata PRIA-t taotluses esitatud või toetatava tegevusega seotud andmete

muutumisest või projektis nimetatud tegevuse elluviimist takistavast asjaolust;

6) näitab avalikkusele, et tegemist on Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondi (EAFRD)

toetuse abil elluviidava tegevusega, kasutades selleks ettenähtud sümboleid ja teavitustegevusi

komisjoni rakendusmääruses (EL) 2022/129 sätestatud nõuete kohaselt.

(5) Toetuse saaja peab kuni PRIA poolt viimase toetusosa maksmiseni vastama § 7 lõigetes 5

ja 7–9 sätestatud nõuetele.

§ 14. Ostumenetlus

(1) Toetuse saaja peab projekti raames tellitava töö või teenuse või soetatava vara mõistliku

maksumuse väljaselgitamiseks korraldama ostumenetluse.

(2) Kui projekti raames tellitava töö või teenuse või soetatava vara eeldatav käibemaksuta

maksumus ületab 20 000 eurot, küsib toetuse saaja üksteisest sõltumatute pakkujate käest

vähemalt kolm võrreldavat pakkumust.

(3) Hinnapakkumuse küsimisel hoidub toetuse saaja huvide konfliktist. Huvide konfliktina

käsitatakse olukorda, kus toetuse saajal või tema nimel tegutseval isikul, sealhulgas töötajal,

juhatuse liikmel või muul pädeval esindajal, kes on kaasatud ostumenetluse ettevalmistamisse

või korraldamisse või kes võib muul moel mõjutada selle ostumenetluse tulemust, on

finantsalaseid, majanduslikke või muid isiklikke huvisid, mida võib käsitada tema erapooletust

9

ja sõltumatust kahjustavatena.

(4) Kui projekti raames tellitava töö või teenuse või ostetava vara eeldatav käibemaksuta

maksumus on 100 000 eurot või sellest suurem, peab toetuse saaja korraldama riigihangete

registris ostumenetluse, mis vastab järgmistele nõuetele:

1) ostumenetluse väljakuulutamisel avaldatakse riigihangete registris ostuteade, millest

nähtuvad tellitava töö või teenuse või soetatava vara kirjeldus ja tehnilised andmed ning

majanduslikult soodsaima hinnapakkumuse väljaselgitamiseks hinnapakkumuste hindamise

kriteeriumid ja hinnapakkumuste esitamise tähtpäev;

2) hinnapakkumuste esitamise tähtaeg on vähemalt 15 tööpäeva;

3) teade ostumenetluse kohta on avalik;

4) ostumenetlusega seotud teabevahetus ostumenetluse korraldaja ja hinnapakkuja vahel,

sealhulgas ostuteatele ja sellega seotud dokumentidele juurdepääsu võimaldamine ning

hinnapakkumuste ja selgituste esitamine, toimub riigihangete registris;

5) hinnapakkumused võetakse vastu ja avatakse riigihangete registris;

6) punktis 1 sätestatud tingimusi ei tohi muuta ja parima hinnapakkumuse valimisel ei tohi neist

kõrvale kalduda;

7) PRIA esindajale antakse Vabariigi Valitsuse 31. augusti 2017. a määruse nr 137

„Riigihangete registri põhimäärus“ § 21 lõike 1 punkti 19 kohane vaatleja roll.

(5) Hinnapakkumus peab sisaldama toetuse saaja nime, hinnapakkuja nime ja kontaktandmeid,

hinnapakkumuse väljastamise kuupäeva ning töö, teenuse või vara üksikasjalikku kirjeldust

ning käibemaksuta ja käibemaksuga maksumust. Hinnapakkumusel peab iga teenuse, töö või

vara hind või rendi- ja üüri hind olema eraldi välja toodud.

(6) Kui kasutatud seadme või haagise käibemaksuta maksumus ületab 5000 eurot, peab toetuse

saaja olema saanud ühe hinnapakkumuse kasutatud seadme või haagise kohta ning kaks

hinnapakkumust uue samaväärse seadme või haagise kohta.

(7) Toetuse saaja võib loobuda konkureerivate hinnapakkumuste küsimisest või ostumenetluse

korraldamisest riigihangete registris, kui see on objektiivselt põhjendatud, eelkõige kui turul

puudub asjaomase töö, teenuse või vara pakkujate paljusus.

(8) Toetuse saaja ei või lõikes 2 või 4 sätestatud nõude eiramiseks jaotada osadeks projekti

raames tellitavat tööd või teenust või ostetavat vara, mis on funktsionaalselt koos toimiv või

vajalik sama eesmärgi saavutamiseks. Toetuse saaja võib jaotada projekti raames tellitava töö

või teenuse või ostetava vara osadeks, kui see on objektiivsetel põhjustel õigustatud.

§ 15. Maksetaotluse esitamine ja nõuded maksetaotlusele

(1) Toetuse maksmiseks esitab toetuse saaja pärast projekti täielikku või osadena elluviimist

PRIA e-teenuse keskkonna kaudu PRIA-le elektrooniliselt maksetaotluse, kui olenevalt

toetatavast tegevusest on täidetud järgmised tingimused:

1) töö on tehtud ning teenus on osutatud ja vastu võetud;

2) vara on ostetud ja omandisse saadud ning

3) töö, teenuse või vara eest on tasutud.

(2) Toetuse saaja võib ühe projekti kohta esitada kuni neli maksetaotlust aastas.

(3) Toetuse saaja esitab maksetaotluses järgmised andmed:

1) toetuse saaja nimi ja registrikood;

2) teave elluviidud tegevuse ja sellesse kaasatud partneri kohta;

10

3) vajaduse korral teave ettevõtjate kohta, kelle põllumajanduslikele toodetele projekti raames

turustusvõimalusi loodi, ning nende toodete nimekiri Eesti tollitariifistiku kaubakoodide alusel;

4) teave elluviidud tegevuse maksumuse ja selle osalise või täieliku tasumise kohta;

5) vajaduse korral andmed tegevuse kogumaksumuse muutumise kohta;

6) teave selle kohta, kui tegevuse elluviimist on § 18 alusel rahastatud enne töö või teenuse

tellimise või vara ostmise eest tasumist.

(4) Toetuse saaja esitab koos maksetaotlusega järgmised toetatava tegevuse elluviimist

tõendavad dokumendid ja tõendid:

1) selle isiku väljastatud arve-saateleht või arve, kellelt toetuse saaja tellis teenuse või töö või

ostis vara;

2) punktis 1 nimetatud arve-saatelehel või arvel märgitud rahalise kohustuse tasumist tõendav

maksekorraldus või väljatrükk või arvelduskonto väljavõte;

3) selle isiku väljastatud osutatud teenuse või tehtud töö üleandmist-vastuvõtmist tõendav

dokument, kellelt toetuse saaja tellis teenuse või töö, kui objektiks on lao- või müügipinna

parendamine;

4) auto kasutamise korral auto kasutamise puhul kütuse eest tasumist tõendav dokument ning

auto sõidupäevik või muu tõendav dokument, mis sisaldab autot kasutava isiku ees- ja

perekonnanime, auto riikliku registreerimismärgi andmeid, läbisõidumõõdiku alg- ja lõppnäitu,

sõidu kuupäeva ja eesmärki ning auto keskmist kütusekulu;

5) paragrahv 14 lõikes 2 nimetatud juhul vähemalt kolme pakkuja pakkumuste ärakirjad või

lõikes 7 sätestatud juhul vähemalt ühe hinnapakkuja pakkumuse ärakiri koos selgitusega, miks

ei olnud võimalik saada omavahel võrreldavaid pakkumusi;

6) paragrahvi 4 lõike 2 punktis 1 sätestatud toetatava tegevuse puhul fotod

toidumessilt, -festivalilt või -laadalt ja selle korraldamist või sellel osalemist tõendavad

dokumendid;

7) paragrahvi 4 lõike 2 punktis 2 sätestatud toetatava tegevuse puhul valminud materjalid ja

kujundused;

8) paragrahvi 4 lõike 2 punktis 3 sätestatud toetatava tegevuse puhul fotod turundus- või

kontaktürituselt ja kontaktüritusel osalejate nimekirja ärakiri.

(5) Viimase maksetaotlusega esitatakse projekti tulemuste kokkuvõte.

§ 16. Maksetaotluse kontrollimine

PRIA kontrollib vastuvõetud maksetaotluses ja toetatava tegevuse elluviimist tõendavates

dokumentides esitatud andmete õigsust ning elluviidud toetatava tegevuse vastavust taotluse

rahuldamise otsuses sätestatud tingimustele, Euroopa Liidu asjakohastele õigusaktidele ning

Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seadusele ja selle alusel kehtestatud

õigusaktidele.

§ 17. Toetuse maksmine

(1) Toetust makstakse üksnes abikõlblike kulude hüvitamiseks ja tingimusel, et toetuse saaja on

järginud toetatava tegevuse elluviimisel kõiki nõudeid.

(2) PRIA teeb toetuse maksmisest keeldumise otsuse, kui enne toetuse maksmist tehakse

kindlaks Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse § 28 lõikes 3

sätestatud taotluse rahuldamata jätmise alused.

(3) PRIA teeb toetuse saaja esitatud maksetaotluse alusel toetuse maksmise otsuse sellise aja

jooksul, et toetusraha oleks võimalik kanda toetuse saaja arvelduskontole kolme kuu jooksul

11

arvates §-s 15 nimetatud nõuetekohaste dokumentide saamisest.

(4) Kui enne toetuse maksmist tehakse kindlaks, et toetuse saaja rikub toetatava tegevuse

elluviimise nõudeid või ei täida muid toetuse saaja kohustusi, võib PRIA rikkumise ulatust,

püsivust ja korduvust arvestades vähendada makstavat toetust või keelduda toetuse maksmisest

Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse § 13 lõike 3 alusel.

(5) PRIA teeb toetuse maksmisest keeldumise otsuse 25 tööpäeva jooksul arvates toetuse

maksmisest keeldumise aluseks olevast asjaolust teadasaamisest.

§ 18. Toetuse maksmine enne kulutuste tegemist

(1) Toetatava tegevuse elluviimist võib Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika

rakendamise seaduse § 30 lõike 1 ja lõike 3 punkti 1 kohaselt rahastada toetuse saaja taotluse

alusel riigieelarvelistest vahenditest pärast taotluse rahuldamise otsuse tegemist enne töö või

teenuse tellimise või vara soetamise eest tasumist tagatist nõudmata, kui töö või teenus on

lõpetatud või vara on üle antud ning toetuse saaja on selle vastu võtnud ja selle eest tasunud

vähemalt omafinantseeringuga võrdse rahasumma ning kui toetuse saaja on piisavalt

usaldusväärne.

(2) Lõike 1 kohaselt tegevuse elluviimise rahastamiseks esitab toetuse saaja pärast toetatava

tegevuse täielikku või osadena elluviimist PRIA-le elektrooniliselt PRIA e-teenuse keskkonna

kaudu asjakohase taotluse koos §-s 15 nimetatud dokumentidega.

(3) PRIA teeb toetatava tegevuse elluviimise rahastamise otsuse sellise aja jooksul, et nimetatud

otsuse alusel makstav raha oleks võimalik kanda toetuse saaja arvelduskontole kolme kuu

jooksul arvates lõikes 2 nimetatud nõuetekohaste dokumentide saamisest.

(4) Paragrahvi 15 lõike 4 punktis 1 nimetatud arve-saatelehel või arvel märgitud toetatava

tegevuse abikõlblike kulude eest peab olema tasutud ja § 15 lõike 1 kohane maksetaotlus koos

sama paragrahvi lõike 4 punktides 2 ja 3 nimetatud dokumentidega peab olema esitatud PRIA-

le seitsme tööpäeva jooksul arvates toetatava tegevuse elluviimise rahastamise otsuse alusel

saadud raha laekumisest.

§ 19. Dokumentide säilitamine

Määruse alusel esitatud dokumente säilitab PRIA kuni 31. detsembrini 2032.

§ 20. Toetuse saaja andmete avalikustamine

PRIA teavitab toetuse saajat tema andmete avalikustamisest ning töötlemisest Euroopa

Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/2116, mis käsitleb ühise põllumajanduspoliitika

rahastamist, haldamist ja seiret ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EL) nr 1306/2013

(ELT L 435, 06.12.2021, lk 187–261), artiklites 98 ja 99 sätestatud alustel ja korras.

(allkirjastatud digitaalselt)

Hendrik Johannes Terras

Põllumajandus- ja regionaalminister

12

(allkirjastatud digitaalselt)

Marko Gorban

Kantsler

Lisa: Taotluse hindamise kriteeriumid

1

TAOTLUSE HINDAMISE KRITEERIUMID

1. Projekti kaasatud põllumajandustootjate arv

Hindamiskriteerium Näitaja Hindepunktid

Projektiga hõlmatud

põllumajandusliku

majandustegevusega tegelevate

ettevõtjate1 arv

0 ettevõtjat, minimaalne

nõue ei ole täidetud

0

1–2 ettevõtjat 1

3–5 ettevõtjat 2

6 või rohkem ettevõtjat 3

Maksimaalsed hindepunktid 3

2. Projekti mõju

Hindamiskriteerium Näitaja Hindepunktid

Projekti mõju sekkumise eesmärgi

saavutamisele2

Mõju puudub või on

tagasihoidlik. Toetuse

taotleja ei ole piisavalt

selgitanud, kuidas mõjutab

projekti elluviimine

põllumajandustootjate

positsiooni tarneahelas.

0

Projekti mõju on vähene,

kuid selgelt põhjendatud.

Projekti tulemused on

suunatud kitsale

sihtgrupile. Projektis

kavandatavad tegevused

on ühekordsed ja

lühiajalised ning neil ei ole

pikaajalist mõju

põllumajandustootjate

positsiooni tugevdamisele.

1

Projekti mõju on

keskmine. Projektis

kavandatavate tegevustega

2

1 Projektiga hõlmatud põllumajandusettevõtjad on need, kes vastavad määruse § 7 lõike 1 punktis 1 toodud

tingimustele ja osalevad projektis kas taotlejana või partnerina, kelle osalus on fikseeritud projekti elluviimiseks

sõlmitud lepingus. 2 Hinnatakse, kas projekti tegevustega on võimalik ja realistlik eesmärki saavutada, kas tegevused on pigem

ühekordse mõjuga või kombineeritakse erinevaid tegevusi ja luuakse turustuskanal, mis toimib suure tõenäosusega

edasi ka pärast projekti lõppemist ning on potentsiaal, et sellega liitub ka tulevikus täiendavaid tootjaid

Regionaal- ja põllumajandusministri xx.xx.2025 määrus nr x

„Lühikeste tarneahelate ning kohalike turgude kaudu

põllumajandustoodete ja toidu turustamise võimaluste

arendamise toetus“

Lisa

2

on võimalik

põllumajandustootjate

positsiooni tarneahelas

tugevdada, koostöö

edendamise projekti on

selgitatud ja projektis

osalevate ettevõtjate

positsioon tarneahelas

tõenäoliselt paraneb.

Projekti rakendamisel on

oluline mõju

põllumajandustootjate

positsiooni tugevdamisele

tarneahelas. Projekt

sisaldab tegevusi, mis

edendavad koostööd, ning

projekti raames luuakse

turustuskanal, mis toimib

suure tõenäosusega ka

pärast projekti lõppu ja on

olemas reaalne potentsiaal,

et sellest saavad

põllumajandustootjad ka

tulevikus kasu.

3

Maksimaalsed hindepunktid 3

3. Projekti läbimõeldus ja kvaliteet

Hindamiskriteerium Näitaja Hindepunktid

Hinnatakse projekti läbimõeldust ja

kavandatud tegevuste põhjendatust

Projekt ei ole läbi

mõeldud, projektis

kavandatavad tegevused ei

ole omavahel loogilises

seoses ja tegevuste

elluviimise vajadus ei ole

piisavalt põhjendatud.

0

Projekt on keskpäraselt

läbi mõeldud, projektis

kavandatavad tegevused

on üldiselt omavahel

loogilises seoses ja

toetavad üksteist ning

tegevuste elluviimise

vajadus on osaliselt

põhjendatud. Esineb

puudusi, kuid projekti

eesmärki on võimalik

nende tegevuste

koosmõjus saavutada.

1

3

Projekt on väga hästi läbi

mõeldud, projektis

kavandatavad tegevused

on omavahel loogilises

seoses ja toetavad üksteist,

tegevuste elluviimise

vajadus on hästi

põhjendatud. Projekti

eesmärk on nende

tegevuste koosmõjus

saavutatav.

2

Maksimaalsed hindepunktid 2

4. Toetuse taotleja ja kaasatud partneri pädevus projekt ellu viia

Hindamiskriteerium Näitaja Hindepunktid

Toetuse taotleja ning kaasatud

partneri kogemus põllumajanduslike

toodete ja toidu turustamisel ning

teavitus- ja müügiedendustegevuste

elluviimisel

Kogemus puudub 0

Kogemus on olemas 1

Kogemus on pikaajaline

või suur

2

Maksimaalsed hindepunktid 2

5. Kvaliteedikava raames toodetud toodetele turustusvõimaluste loomine

Hindamiskriteerium Näitaja Hindepunktid

Hinnatakse, kas projekti raames

luuakse turustusvõimalusi

kvaliteedikava raames toodetud

toodetele

Ei 0

Jah 2

Maksimaalsed hindepunktid 2

HINDEPUNKTE KOKKU 12

1

SELETUSKIRI

Regionaal- ja Põllumajandusministri määruse „Perioodi 2023–2027 lühikeste tarneahelate

või kohalike turgude kaudu põllumajandustoodete ja toidu turustamisvõimaluste

arendamise toetus“ eelnõu juurde

1. Sissejuhatus

Regionaal- ja põllumajandusministri määrus „Perioodi 2023–2027 lühikeste tarneahelate või

kohalike turgude kaudu põllumajandustoodete ja toidu turustamisvõimaluste arendamise toetus“

kehtestatakse Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse (edaspidi

ELÜPS) § 7 lõike 2, § 12 lõike 3, § 24 lõike 1 ja § 30 lõike 9 alusel ning kooskõlas Euroopa

Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/21151 artikli 77 lõike 1 punktiga f.

Nimetatud määrusega kehtestatakse „Ühise põllumajanduspoliitika Eesti strateegiakava 2023–

2027” (edaspidi strateegiakava) sekkumise „3.4 Lühikeste tarneahelate ja kohaliku turu

arendamine“ (edaspidi sekkumine) raames antava „Lühikeste tarneahelate või kohalike turgude

kaudu põllumajandustoodete ja toidu turustamisvõimaluste arendamise toetuse (edaspidi toetus)

andmise ja kasutamise tingimused ning kord“. Toetust antakse Euroopa Maaelu Arengu

Põllumajandusfondist (edaspidi EAFRD) ning strateegiakava alusel, mis kinnitati Euroopa

Komisjoni 11. novembri 2022. aasta rakendusotsusega.

Toetatakse üksnes uusi koostöövorme või olemasolevate koostöövormide uusi tegevusi.

Toetustaotluse saab esitada vähemalt kahest isikust koosnev koostöövorm, kes saab esitada kuni

3 aasta kestvusega projekti. Toetatavad tegevused on suunatud Euroopa Liidu toimimise lepingu

I lisaga hõlmatud põllumajandustoodete või nende töötlemisel saadud I lisaga hõlmatud või I

lisaga hõlmamata toodete (edaspidi koos põllumajanduslikud tooted) turustamisvõimaluste

arendamisele. Näiteks saab toetust taotleda projektiks, mille sisuks on väikesemahulised

investeeringud nagu põllumajanduslike toodete turustamiseks vajaliku seadme ning sisseseade

ostmine, lao- või müügipinna üürimine või rentimine või tarkvaralahenduse ostmine. Samuti

toetatakse teavitus- ja müügiedendustegevusi, mis võivad olla suunatud projekti raames loodud

lühikese tarneahela müügikanalist teavitamisele või ürituste korraldamisele, mille raames toimub

põllumajanduslike toodete müük ja tutvustamine tarbijatele või kontaktürituste korraldamine

tarneahela osapoolte vahel, mille eesmärk on uute turustuskanalite loomine.

Sekkumise kaudu edendatakse horisontaalset ja vertikaalset koostööd tarneahelas ehk

koostööprojekte põllumajandustootjate, töötlejate ja teiste tarneahela- ning turuosaliste vahel, et

panustada uute koostöövormide tekkimisse ning ettevõtluse arendamisse, mille kaudu saavad

kasu eelkõige põllumajandustootjad. Toetuse eesmärk on arendada toidusektori ettevõtjate

koostööd tarneahelas ning luua lühikeste tarneahelate või kohalike turgude kaudu

põllumajanduslikele toodetele ja nende töötlemisel saadud toidule uusi turustusvõimalusi ning

parandada seeläbi põllumajandustootjate positsiooni tarneahelas. Põllumajanduslike toodete

lühikeste tarneahelate või kohalike turgude kaudu turustamiseks loetakse põllumajanduslike

toodete turustamist viisil, kus põllumajandustootja ja lõpptarbija vahel ei ole rohkem kui üks

vahendaja või põllumajandusliku toote tootmine, töötlemine ja lõpptarbijale müük toimub 300

kilomeetri raadiuses.

1 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2021/2115, millega kehtestatakse liikmesriikide koostatavate

Euroopa Põllumajanduse Tagatisfondist (EAGF) ja Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondist (EAFRD)

rahastatavate ühise põllumajanduspoliitika strateegiakavade (ÜPP strateegiakavad) toetamise reeglid ning

tunnistatakse kehtetuks määrused (EL) nr 1305/2013 ja (EL) nr 1307/2013 (ELT L 435, 6.12.2021, lk 1–186)

2

Tegevuspõhise riigieelarvega seonduvalt panustab toetus „Põllumajanduse ja kalanduse

valdkonna arengukava aastani 2030“ viienda tegevussuuna „Põllumajandussaaduste tootmine,

väärindamine ja turustamine“ eesmärki, milleks on tootja positsiooni tugevdamine turul. Lisaks

aitab toetus kaasa riigi pikaajalise arengustrateegia „Eesti 2035“ strateegilise sihi „Eesti majandus

on tugev, uuendusmeelne ja vastutustundlik“ suunas liikumisele.

Määruse eelnõu (edaspidi eelnõu) ja seletuskirja koostasid Regionaal- ja

Põllumajandusministeeriumi põllumajanduspoliitika osakonna nõunik Sven Valliste (5692 4461,

[email protected]) ning sama osakonna valdkonnajuht Kerli Nõges (625 6560,

[email protected]). Juriidilise ekspertiisi määruse eelnõule tegi Regionaal- ja

Põllumajandusministeeriumi õigusosakonna nõunik Jaana Lepik (5669 1973,

[email protected]). Keeleliselt toimetas eelnõu Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi

õigusosakonna peaspetsialist Laura Ojava (625 6523, [email protected]).

2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs

Määruse eelnõu koosneb 5 peatükist ja 20 paragrahvist.

Eelnõu §-s 1 kehtestatakse määruse reguleerimisala.

Eelnõu eesmärk on kehtestada strateegiakava sekkumise „3.4 Lühikeste tarneahelate ja kohaliku

turu arendamine“ raames toetuse saamise täpsemad nõuded taotleja, kavandatava tegevuse ja

taotluse kohta, abikõlblikud kulud, toetuse määr ja suurus, sealhulgas toetuse maksimaalne

suurus, toetuse taotlemise ja taotluse menetlemise täpsem kord, taotluse hindamise kriteeriumid

ja taotluse hindamise kord, nõuded toetuse saajale, toetuse väljamaksmise kord ning taotluse

rahuldamise otsuse muutmise ja kehtetuks tunnistamise kord.

Eelnõu §-s 2 on sätestatud toetuse andmise eesmärk.

Eelnõu § 2 lõike 1 kohaselt on toetuse eesmärk arendada koostööd tarneahelas ning läbi lühikeste

tarneahelate või kohalike turgude soodustada põllumajanduslikele toodetele ja toidule uute

turustusvõimaluste loomist ning parandada seeläbi põllumajandustootjate positsiooni tarneahelas.

Tavapärane tarneahel võib hõlmata põllumajandustootjat, kokkuostjat ja hulgimüüjat, töötlejat,

logistikateenuse pakkujat, jaekaubandust ning lõpptarbijat. Iga ahela osa muudab teekonda

pikemaks ning lisab oma panuse põllumajandusliku toote lõpphinna kujunemisse. Lühikese

tarneahela ja kohaliku turu kontseptsiooni eesmärk on viia põllumajanduslik toode lõpptarbijani

piiratud vahendajate arvuga, mis tagab põllumajandustootjale ehk toidu tarneahela esimesele

lülile õiglase sissetuleku ning aitab parandada tootja positsiooni tarneahelas.

Eelnõu § 2 lõige 2 sätestab lühikese tarneahela ja kohaliku turu kontseptsiooni. Lühike tarneahel

on tarneahel, mille puhul esmatootja ja lõpptarbija vahel ei ole rohkem kui üks vahendaja.

Kohaliku turu puhul tuleb tagada, et põllumajandusliku toote tootmine, töötlemine ning

lõpptarbijale müük toimub 300 kilomeetri raadiuses, aga vahendajate arv ei ole piiratud.

See tähendab, et lühikese tarneahela kaudu turustamisel on põllumajandustootjal võimalik müüa

kas otse tarbijale või kasutada ühte vahendajat. Näiteks tootja müüb oma põllumajandusliku toote

talupoele, kes seejärel müüb selle edasi lõpptarbijale. Sellisel juhul on talupood üheks

vahendajaks. Vahendajaks loetakse isikut, kes ostab põllumajandusliku toote eesmärgiga see

hiljem edasi müüa (näiteks hulgimüüjad, talupoed jne.). Juhul kui põllumajandustootja tellib

töötlejalt teenusena oma põllumajandusliku toote töötlemise ning selle käigus jääb

põllumajanduslik toode põllumajandustootja omandisse, siis seda ei loeta vahendamiseks, vaid

teenuse ostmiseks. Vahendamiseks loetakse olukorda, kus põllumajanduslik toode vahetab

omanikku ehk liigub kellegi teise omandisse.

3

Teatud projektide puhul on näiteks võimalik ka olukord, kus tegevuses osaleb ühe vahendajana

ning ühtlasi ka projektist kasusaajana põllumajandussaaduste töötlemisega tegelev ettevõtja.

Selline võimalus saab tekkida juhul, kui projekt tervikuna vastab lühikese tarneahela

kontseptsioonile ehk töötleja on üheks vahendajaks, kes müüb projekti raames kauba otse

lõpptarbijale. Sellisele võimalusele viitab ka 2015. aastal avaldatud EIP-AGRI fookusgrupi

lõppraport2, milles avaldatud definitsiooni kohaselt sobib lühikese tarneahela kontseptsiooni alla

ka esmatoodete töötleja, kes väärindab otse põllumajandustootjalt soetatud tooteid, kuna sellise

tegevuse kaudu on põllumajandustootjate tagatud kindel turustuskanal ning sellise koostööga

edendatakse kohalikku majandust. Viidatud dokumendis on selgitatud lühikese tarneahela

definitsiooni järgmiselt: „Short food chains have as few links as possible between the food

producer and the citizen who eats the food. A food producer could be a grower, or a farmer, or

a primary processor/artisan such as a cheese maker or fish smoker who uses raw products she/he

produced or collected her/himself or bought directly from producers.“

Kohaliku turu määratlemiseks on käesolevas määruses sätestatud, millises raadiuses

põllumajandusliku toote päritoluettevõttest peab põllumajandusliku toote töötlemine ja

lõpptarbijale müümine toimuma. Antud kontekstis käsitletakse kohaliku turu all seda, kui

tootmine või töötlemine ja lõpptarbijale müümine toimub 300 km raadiuses. Nimelt on Eesti

Euroopa Liidus nii pindalalt (45 227,6 ruutkilomeetrit) kui ka rahvastiku asustustiheduselt (30,5

inimest ruutkilomeetri kohta) üks väiksemaid ja hõredamini asustatud liikmesriike.

Eestis on selliseid piirkondi, kus asustus on hõre ja tarbijaskond hajutatud, märkimiseväärselt

palju. Näiteks järgmised piirkonnad: Põlva maakond, kus rahvastikutihedus on vaid 11 inimest

ruutkilomeetri kohta; Valga maakond, kus tihedus on 13,6 inimest ruutkilomeetri kohta; Jõgeva

maakond, mille tihedus on 10,5 inimest ruutkilomeetri kohta; Hiiu maakond, kus

rahvastikutihedus on 8,2 inimest ruutkilomeetri kohta; Saare maakond, mille tihedus on 10,9

inimest ruutkilomeetri kohta; Võru maakond, kus tihedus ulatub 14,7 inimeseni ruutkilomeetri

kohta; Lääne-Viru maakond, kus see on 17,1 inimest ruutkilomeetri kohta; ning Rapla maakond,

mille rahvastikutihedus on 11,4 inimest ruutkilomeetri kohta. Eelpool toodud loetelu põhineb

Eesti Statistikaameti 2024. aasta andmetel, mis käsitleb rahvastiku tihedust ja jaotust maakonniti.

Sellest tulenevalt oleks kohaliku turu määratlemine väiksema kui 300 km raadiusega, arvestades

turustamisvõimaluste ja tarbijate vähesust, liialt piirav. Eestis on enamik rahvastikust koondunud

suurematesse linnadesse ja nende ümbrusesse, moodustades tootjate jaoks peamised turud.

Põllumajandustootjad asuvad aga jällegi linnadest kaugemates maapiirkondades, mis tekitab

olukorra, kus oma põllumajanduslike toodete turustamiseks tuleb läbida pikemaid vahemaid.

Sellest tulenevalt on kohalike turgude arendamiseks vajalik lähenemine, mis võimaldaks tootjatel

antud meetme raames turustada oma põllumajanduslikku toodangut 300 km piires, tagades

seeläbi vaba juurdepääsu piisavale kliendibaasile ning tekitades eeldused edasise tootjate

ühisturunduse alase koostöö jätkamiseks.

Kilomeetrite arvestamisel võetakse alguspunktiks põllumajandusliku toote tootmise asukoht ning

sellest punktist 300 kilomeetri raadiuses peab toimuma põllumajandusliku toote müük

lõpptarbijale. Projektile kehtestatud nõuet, mille kohaselt põllumajandusliku toote tootmine või

töötlemine ning lõpptarbijale müük peab toimuma 300 kilomeetri raadiuses, saab Põllumajanduse

Registrite ja Informatsiooni Amet (edaspidi PRIA) kontrollida näiteks Maa-ameti

kaardirakenduse abil. Kohaliku turu kontseptsiooni rakendamisel võib tootja ning lõpptarbija

vahel olla rohkem kui üks vahendaja, kuid oluline on, et oleks täidetud nõue, mille kohaselt

põllumajandusliku toote tootmine, töötlemine ning lõpptarbijale müük toimub 300 kilomeetri

raadiuses.

Eestis on ka mitmete teiste õigusaktide puhul kohaliku turu defineerimisel kasutatud 300 km

raadiust. Näiteks regionaal- ja põllumajandusministri 30. aprilli 2025. a määruses „Puu- ja

2 EIP-AGRI Focus Group Innovative Short Food Supply Chain Management. Final report 2015

4

köögivilja turustusstandardite kohaldamise täpsemad nõuded ja järelevalve kord“, milles on

vastavalt komisjoni rakendusmäärusele (EL) nr 2023/2429 määratletud kohaliku turuna 300 km.

Definitsiooni „kohalik turg, mis asub 300 kilomeetri kaugusel tootjast“, on kasutatud ka

Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi teistes õigusaktides, nt Toiduseaduses. Ka

maaeluministri 22. novembri 2021 a määruses nr 59 „Farmis tapetud kodulinnu ja jäneselise liha

väikeses koguses käitlemise hügieeninõuded“, milles on sätestatud käitlemise hügieeninõuded

liha väikese koguse kohta, mida tootja müüb või annab muul viisil tasuta või tasu eest üle otse

tarbijale või tarnib jaekaubandusettevõttesse, sealhulgas toitlustusettevõttesse, millest tarnitakse

see liha otse tarbijale, on kasutusel maksimaalse lubatud kaugus nimetatud farmist kuni 300

kilomeetrit.

Lühikeste tarneahelate ja kohaliku turu kaudu turustamise nõue ei rakendu taotlejale samaaegselt,

vaid projekt peab vastama ühele kontseptsioonile – põllumajandusliku tootja ja lõpptarbija vahel

ei tohi olla rohkem kui üks vahendaja või põllumajandusliku toote tootmine, töötlemine ning

lõpptarbijale müük peab toimuma 300 kilomeetri raadiuses.

Eelnõu §-s 3 reguleerib vähese tähtsusega abi andmise eeskirjade kohaldamist.

Vähese tähtsusega abiks loetakse abi, mis oma väikese mahu tõttu ei moonuta Euroopa Liidu

sisest konkurentsi. Lähtudes eelneva perioodi praktikast ja kogemustest, jätkatakse ka

strateegiakava 2023–2027 perioodil antud meetme raames Euroopa Komisjoni vähese

tähtsusega abi määruse (EL) 2023/28313, (edaspidi vähese tähtsusega abi) kohaldamist.

Nõukogu ja parlamendi määruse (EL) 2021/2115 artikli 145 lõige 2 kohaselt ei pea Euroopa Liidu

riigiabi eeskirjasid kohaldama, kui toetus jääb Euroopa Liidu toimimise lepingu (ELTL) artikli

42 kohaldamisalasse. Artikkel 42 reguleerib põllumajandustoodete tootmist, töötlemist ja

turustamist. Põllumajandustoodete määratlemisel lähtutakse ELTL lisas I nimetatud toodetest.

ELTL I lisa ehk põllumajandustoote mõistet tõlgendatakse koostoimes komisjoni

rakendusmääruse (EL) 1308/2013 lisaga I4. Kuna mittepõllumajandustoodete turustamiseks

antav toetus jääb väljapoole ELTL artikli 42 reguleerimisala, tuleb mittepõllumajandustoodete

turustamisvõimaluste edendamisele ja arendamisele suunatud projektide puhul kohaldada riigiabi

eeskirju.

Käesoleva määruse kontekstis määratakse vähese tähtsusega abi neile projekti kaasatud

partneritele, kelle põllumajanduslikele toodetele uusi turustamisvõimalusi luuakse või kes on

konkreetses projektis kasusaajad. See tähendab seda, et ilmtingimata ei määrata abi kõikidele

isikutele, kes projektis osalevad. Näiteks juhul, kui taotlejaks on MTÜ, kes tegutseb toidukultuuri

edendamise valdkonnas ning korraldab kontaktüritusi põllumajandustootjatega, siis määratakse

vähese tähtsusega abi neile tootjatele, kelle poolt toodetud ELTL lisaga hõlmamata toodetele uusi

turustamisvõimalusi luuakse. ELTL I lisast jäävad välja tooted, mis lähevad esmatöötlemisest

kaugemale nagu maitsestatud jogurtid, pagaritooted, valmistoidud ja kastmed jne. Samas ELTL

I lisasse kuuluvad maitsestamata jogurt, või, juust, vein jne.

Eelnõu §-s 4 sätestatakse nõuded toetatavatele tegevustele.

Eelnõu § 4 lõike 1 kohaselt antakse toetust projekti elluviimiseks, mille maksimaalne pikkus on

kolm aastat, ning mille sisuks on lühikese tarneahela või kohaliku turu kaudu põllumajanduslike

3 Komisjoni määrus (EL) 2023/2831, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108

kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes (ELT L, 2023/2831, 15.12.2023) 4 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1308/2013, 17. detsember 2013 , millega kehtestatakse

põllumajandustoodete ühine turukorraldus ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EMÜ)

nr 922/72, (EMÜ) nr 234/79, (EÜ) nr 1037/2001 ja (EÜ) nr 1234/2007

5

toodetele ja toidule uute turustusvõimaluste loomine, millega panustatakse §-s 2 sätestatud

eesmärgi saavutamisse.

Selleks, et projekt vastaks käesoleva määruse nõuetele, peab projekt vastama toetuse andmise

eesmärgile, olema rakendatud koostöövormi poolt ja vastama lühikese tarneahela või kohaliku

turu kontseptsioonile ning olema ellu viidud koostöös partneritega, kellega ei ole taotleja

põllumajanduslikke tooteid varem turustanud või tegevus on taotleja jaoks uus.

Uuteks loetakse tegevused, mida taotleja ei ole varasemalt teinud või mis viib senise tegevuse

uuele tasemele. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 2021/2115 artikli 77 alusel ning

vastavalt nimetatud artikli lõikele 2 toetatakse uusi koostöövorme, sealhulgas olemasolevaid, kui

alustatakse uut tegevust ning kõnealune koostöö peab hõlmama vähemalt kahte osalejat.

Uue tegevuse nõue tuleneb asjaolust, et toetuse eesmärk on kutsuda ellu olemuselt uusi projekte

ja koostöövorme, mis toetuseta ei realiseeruks. Toetus ei ole mõeldud sama tegevuse või projekti

jätkutegevuse toetamiseks, välja arvatud juhul, kui sellega kaasneb põhimõtteline arenguhüpe

põllumajanduslike toodete turustamisel, näiteks täiesti uue turustuskanali loomine. Uueks

loetakse projekt, kui tulundusühistu, kes on ka varasemalt põllumajanduslikke tooteid turustanud,

soovib avada müügipunkti uues asukohas. See tähendab, et projekti sisuks ei saa olla seniste

tegevustega jätkamine ning selleks toetuse taotlemine, vaid senisega võrreldes uute tegevuste abil

põllumajanduslike toodete turustamistegevustes järgmisele tasandile jõudmine ehk täiesti uue

müügikanali avamine. Oluline on silmas pidada, et projekt peab olema tervikuna uus tegevus. See

tähendab, et see ei saa osaliselt sisaldada tegevusi, mis on taotleja või kaasatud partneri

igapäevasest tegevusest. Näiteks juhul, kui juba varasemalt toimiv koostöövorm soovib alustada

uue tegevusega, kuid on projekti sisse kirjutanud ka juba olemasoleva müügipinna rentimise või

üürimisega seotud kulud, siis sellised tegevused ei ole toetatavad. Kui tegemist on küll

tegevusega, mida on varasemalt tehtud, kuid koostöövormina kaastakse uusi ettevõtjaid, siis peab

koostöö tooma kaasa uusi tegevusi ja lahendusi, mis muudavad projekti senisest erinevaks ja

lisavad sellele täiendava väärtuse.

Eelnõu § 4 lõikes 2 sätestatakse projekti teavitus- ja müügiedendustegevused, millele on

võimalik toetust taotleda.

1) Toidumessi, -festivali või -laada korraldamine või sellel osalemine, mille eesmärk on otsemüük

tarbijale või uue turustuskanali loomine. Toetatakse erinevatest toidumessidest, toidufestivalidest

ja -laatadest osavõtmist ning nende korraldamist, mille raames toimub otsemüük tarbijatele või

uute turustuskanalite loomine. Kuna mess on peamiselt ärikontaktidele ja äriklientidele suunatud

üritus, mis toimub regulaarse intervalli järel ajaliselt piiritletuna, ning kus suur arv üht või mitut

majandus- või tegevusharu esindavaid eksponente on vastastikuses suhtluses ja infovahetuses

publiku ja erialaspetsialistidega, siis on sellel osalemine põhjendatud juhul, kui projekti raames

edendatakse vertikaalset koostööd tarneahelas, et leida uusi turustuskanaleid äriklientide

segmendis. Vahel võib mess olla suunatud ka lõpptarbijale ning sel juhul on tegemist üritusega,

mille raames toimub otsemüük lõpptarbijale. Lõpptarbijale suunatud üritused, mille raames

toimub otsemüük, on peamiselt laadad ja festivalid.

2) Teabe levitamine, sealhulgas reklaami tellimine, mille sisu on suurendada üldsuse teadlikkust

projekti raames loodud uuest turustuskanalist. Kui projekti raames on loodud uus turustuskanal,

näiteks avatud uus talupood, võib toetust taotleda sellest teavitamiseks. Siinkohal on oluline

silmas pidada, et reklaami eesmärk ei ole konkreetsete põllumajanduslike toodete ja

kaubamärkide esiletoomine, vaid tarbijate informeerimine uuest kanalist, mille vahendusel on

võimalik osta lühikese tarneahela ja kohaliku turgu kaudu turustatavaid põllumajanduslikke

tooteid. Reklaami ei saa tellida turustatavate põllumajanduslike toodete reklaamimiseks, vaid

turustuskanalist teavitamiseks.

6

3) Turundus- või kontaktürituse korraldamine, mille sisu on uue turustuskanali loomine või

üldsuse teadlikkuse suurendamine lühikese tarneahela ja kohaliku turu kaudu turustatavatest

põllumajanduslikest toodetest – toetust saab taotleda teabe levitamiseks ning turundus- ja

kontaktürituste korraldamiseks, näiteks B2B ärisuunaga koostööprojektid ja tegevused, mille

eesmärgiks on minimaalsete vahendajate arvuga luua põllumajanduslikele toodetele uusi

turustuskanaleid, lisaks suurendada üldsuse teadlikkust lühikestest tarneahelatest ja tõsta kohalike

turgude kaudu turustatavate toodete nähtavust. Nimetatud tegevuse raames on võimalik levitada

üldist laadi informatsiooni põllumajanduslike toodete kohta, mida projekti abil turustatakse.

Seega, mistahes toetatav reklaammaterjal või -tegevus peab olema suunatud sellele, et see annaks

potentsiaalsetele klientidele teada, et kõnealune lühike tarneahel või kohalik turg on olemas, ning

teavitab sel viisil ostmise eelistest. Turundusüritused on peamiselt lõpptarbijatele suunatud või

avatud üritused, mille raames saab korraldada näiteks degusteerimisi ja viia läbi otsemüüki ning

tõsta lühikeste tarneahelate ja kohaliku turu kaudu turustatavate põllumajanduslike toodete

nähtavust. Kontaktüritused on suunatud vertikaalse koostöö edendamiseks tarneahelas, et

soodustada põllumajanduslikele toodetele uute turustuskanalite teket ärisegmendis.

PRIA hindab teavitus- ja müügiedendustegevuste toetuskõlblikkust nende tegevuste sisust ja

eesmärkidest lähtuvalt: kas tegemist on otsemüügiga, kas see on teavitamine uuest

turustuskanalist või on see vertikaalne koostöö tarneahelate erinevate osapoolte vahel, mille

tulemusena leitakse tootjatele uued turustuskanalid ehk meetme eesmärk saab täidetud.

Eelnõu § 4 lõikes 3 sätestatakse, et teavitus- ja müügiedendustegevuste elluviimisel ei ole

kaubamärgi rõhutamine lubatud ning kõikidele projektiga hõlmatud ettevõtjatele tuleb tagada

võrdne kaasatus. See tähendab, et teavitus- ja müügiedendustegevuste raames ei tohi keskenduda

üksnes ettevõtja kaubamärkide või põllumajanduslike toodete reklaamimisele, vaid peamine

eesmärk on tutvustada turustuskanalit, mille vahendusel on võimalik osta lühikese tarneahela ja

kohaliku turgu kaudu turustatavaid põllumajanduslikke tooteid. Kui teavitus- ja

müügiedendustegevustes raames toimub põllumajanduslike toodete tutvustamine või

presenteerimine, tuleb tagada kõikidele projektis osalevatele ettevõtjatele võrdne kaasatus ja

põllumajanduslike toodete nähtavus. Lisaks on oluline silmas pidada, et teavitustegevuste käigus

üksnes kodumaise päritoluga toidu eelistamise argumentidele tuginemine on keelatud, sest see on

vastuolus Euroopa Liidu ühisturu põhimõtetega.

Eelnõu § 4 lõike 4 kohaselt tuleb projekt ellu viia uusi koostöövorme kasutades, mis võib

seisneda seniste partnerite vahel uut laadi tegevuse elluviimises või tegevuse elluviimises uute

partnerite vahel. Partnerid peavad olema üksteisest sõltumatud. Kuna projekti raames

edendatakse koostööd tarneahelas, saavad kaasatavad partnerid olla üksnes projektiga hõlmatud

lühikese tarneahela või kohaliku turu tarneahela osapooled.

Eelnõu § 4 lõikega 5 sätestatakse, et taotleja kavandatav projekt ei või olla füüsiliselt lõpetatud

või täielikult ellu viidud enne, kui taotlus on PRIA-le esitatud, olenemata sellest, kas kõik

projektiga seotud maksed on tehtud või mitte.

Eelnõu §-s 5 on sätestatud abikõlblikud kulud.

Eelnõu § 5 lõikes 1 sätestatakse tegevuste elluviimiseks abikõlblikud kulud, mis tehakse

sihtotstarbeliselt, mõistlikult ja majanduslikult soodsaimal viisil ning kooskõlas Euroopa

Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/2115 artikliga 77 ning mis on vajalikud toetuse

eesmärgi saavutamiseks.

Eelnõu § 5 lõike 2 kohaselt on põllumajanduslike toodete turustamise korral abikõlblik toetust

taotleda seadmete ja sisseseade ostmiseks ning paigaldamiseks. Siinkohal peetakse silmas

seadmeid, millega sisustatakse müügipinnad ja mis on vajalikud põllumajanduslike toodete

7

müümiseks tarbijale. Nendeks võivad olla näiteks külmikud, kaalud, hoiustamisseadmed,

kassaaparaadid, automatiseeritud turustamist võimaldavad seadmed.

Abikõlblikuks kuluks on põllumajanduslike toodete turustamiseks vajaliku lao- või müügipinna

rentimine või üürimine. Eelnõu kohaselt on toetatavad nii võlaõiguslike üüri- kui ka

rendilepingute tasud ja nende eristamine ei ole toetuse eesmärke arvestades oluline. Seletuskirjas

on edaspidi läbivalt rentimise kulude all on silmas peetud ka üürimise kulusid. Müügipinna

rentimine tähendab seda, et ruumid renditakse eesmärgiga hakata nendes projekti raames

põllumajanduslikke tooteid turustama. Laopinna rendi toetamine on vajalik, et luua tingimused

põllumajanduslike toodete säilitamiseks enne nende turustamist.

Abikõlblik kulu on ka põllumajandussaaduste ja toidu turustamiseks ning

müügiedendustegevuste läbiviimiseks vajamineva teisaldatava müügipinna ostmine või

rentimine. Teisaldatavaks müügipinnaks loetakse näiteks välitelki või moodulhoonet, mida on

võimalik teisaldada ja saab kasutada ajutise müügipunktina osaledes toidufestivalil ja -laatadel.

Sellist müügipinda iseloomustab, et seda on võimalik kergesti paigaldada ja teisaldada.

Taotlejale on jäetud võimalus otsustada oma vajadustest ning kasutamise sagedusest lähtudes

ostmise või rendi kasuks.

Abikõlblikud on kulud, mis tehakse lao- või müügipinna parendamiseks. Parendamise all

mõeldakse lihtsamaid remonditöid, näiteks värvimine, plaatimine, põrandate vahetamine, mille

eesmärk on muuta ruumid põllumajanduslike toodete müümiseks sobivasse seisundisse ning mis

ei kvalifitseeru ehitusluba eeldavaks ehitamiseks ehitusseadusliku alusel. Parendamise puhul on

võimalik taotlejal tellida vastavate tööde teostamine teenusena või siis teostada vajalikud tööd

ise. Viimasel juhul saab toetust taotleda ainult parendamiseks vajaminevate ehitusmaterjalide

ostmiseks, kuid mitte tasu maksmiseks taotleja enda või tema töötaja poolt parendamisel tehtud

töö eest.

Abikõlblikud on kulud, mis tehakse põllumajanduslike toodete turustamiseks vajaliku,

liiklusseaduse paragrahvi 2 lõike 1 punktis 9 nimetatud haagise ostmiseks, üürimiseks,

rentimiseks või liisimiseks. Toetuse saajale on jäetud võimalus valida see vastavalt oma

vajadusele.

Abikõlblikud on kulud, mis on vajalikud põllumajanduslike toodete turustamiseks vajaliku

tarkvaralahenduse ja selle litsentsi või kasutusõiguse ostmiseks. Siinkohal peetakse silmas

lahendusi, mille kasutamine aitab luua uusi ning laiendada seniseid müügikanaleid (näiteks

veebipoe rajamine) või võimaldab juba eksisteeriva kodulehe täiendamist (näiteks internetipanga

kaudu maksevõimaluse väljaarendamine).

Abikõlblikud on põllumajanduslike toodete turustamiseks või teavitus- ja

müügiedendustegevuste elluviimiseks vajalikud transpordikulud. Toetatakse projekti raames

vajalikke autoga tehtavaid sõite või projekti eesmärgi saavutamiseks vajaliku transporditeenuse

ostmist. Kui projekti elluviimiseks on vajalik kasutada isiklikku sõidukit, peab toetuse saaja

pidama arvestust kõigi sõitude üle ning esitama need andmed PRIA-le koos teiste toetuse

väljamaksmiseks vajalike dokumentidega. Kui projektis osaleb mitu partnerit, kes kasutavad

erinevaid autosid, siis lähtutakse sellest, et maksimaalne toetuse suurus auto kasutamisel kokku

saab olla 525 eurot kuus projekti kohta ning kõik isikud peavad pidama § 15 lõike 4 punktis 4

nimetatud arvestust ning esitama PRIA-le kõik vajalikud dokumendid ja tõendid

transpordikulude kohta.

Transporditeenuse sisseostmine võib osutuda vajalikuks näiteks olukorras, kus

põllumajanduslike toodete transpordiks on vajalik tellida külmutusseadmega auto, mille

omamine oleks taotleja jaoks liiga väikeste mahtude tõttu majanduslikult ebaotstarbekas.

8

Eelnõu § 5 lõike 3 kohaselt toetatakse antud eelnõu paragrahvi lõike 2 punktides 1 ja 5 nimetatud

seadme või haagise ostmise puhul ka kasutatud seadme või haagise ostmist juhul, kui seade või

haagis ei ole taotluse esitamise hetkeks vanem kui viis aastat ning selle ostmiseks ei ole kasutatud

toetust riigieelarvelistest või Euroopa Liidu vahenditest või muud tagastamatut riigiabi ja selle

hind on väiksem kui uue samaväärse seadme hind. PRIA kontrollib esitatud dokumentide alusel,

et nimetatud seadme või haagise hind ei ületaks selle turuväärtust ja oleks uue samaväärse

seadme või haagise hinnast madalam. Viie aasta piirang on praktikas levinud, kuna see vastab

enamasti seadmete ja haagiste keskmisele amortisatsiooniperioodile ja turuväärtusele, mis aitab

tagada, et toetuse eesmärk on õigesti suunatud.

Eelnõu § 5 lõike 4 sätestatakse, millised kulud on abikõlblikud teavitus-ja

müügiedendustegevuste korral.

Teisaldatava müügipinna üürimise, rentimise või ostmise kulu on abikõlblik juhul, kui see on

vajalik toetatava tegevuse elluviimiseks, eelkõige müügiks avalikel üritustel, nagu toidumessid,

-festivalid või -laadad, mille eesmärk on otsemüük tarbijale või uue turustuskanali loomine.

Auto kasutamise kulu on abikõlblik tingimusel, et sõiduki kasutamise üle peetakse arvestust või

transporditeenuse ostmise kulu juhul, kui see on otseselt seotud toetatava tegevuse elluviimisega,

näiteks põllumajanduslike toodete, müügivahendite või müügipinna transportimisega üritusele

või sealt tagasi.

Abikõlblikud on kulud, mis on seotud toidumessi, -festivali või -laada korraldamisega või nendel

osalemisega, kui tegevuse eesmärk on otsemüük tarbijale või uue turustuskanali loomine.

Toetatakse kohalike tootjate osalemist avalikel müügiüritustel, kus on võimalik

põllumajanduslikke tooteid tutvustada ning luua otseseid kontakte lõpptarbijatega ning tõsta

põllumajanduslike toodete nähtavust.

Ürituse korraldamise puhul loetakse abikõlblikeks kuludeks ruumi, inventari ja tehnika rendi eest

tehtavad kulutused, samuti kulud, mis on seotud vajaliku tehnika transpordi ning paigalduse ja

mahavõtmisega. Lisaks on abikõlblikud kulud, mis on tehtud messi või muu ürituse tutvustava

teabematerjali tõlkimiseks, tootmiseks ja levitamiseks. Samuti toetatakse taotleja ühe esindaja

põhjendatud sõidu- ja majutuskulusid, mis on otseselt seotud ürituse ettevalmistuse ja

läbiviimisega. Osalemise korraldamise puhul on abikõlblik osalemistasu, stendi rendikulu ning

selle paigaldamise ja mahavõtmisega seotud kulud. Lisaks toetatakse stendi sisustuse renti ja

stendil vajalike teenuste (nt elekter, vesi) kulusid. Abikõlblik on ka põllumajanduslike

tootenäidiste transpordiga seotud kulu. Samuti on abikõlblikud taotleja ühe esindaja ning iga

projektis osaleva partneri ühe esindaja sõidu- ja majutuskulud, kui need on põhjendatud ja

projekti elluviimiseks vajalikud.

Abikõlblikud on kulud, mis on seotud teabe levitamisega, sealhulgas reklaami tellimisega, mille

eesmärk on suurendada üldsuse teadlikkust projekti raames loodud uuest turustuskanalist, toetada

sihipärast kommunikatsiooni ja turundustegevusi, mille kaudu jõuab teave uuest turustuskanalist

potentsiaalsete tarbijate ja koostööpartneriteni, samuti kulud, mis on seotud reklaami ja

teabematerjalide koostamise ja tootmisega ning teabe avaldamisega erinevates meediakanalites

(näiteks trükiajakirjandus, televisioon, veebimeedia), juhul kui need tegevused toetavad projekti

eesmärkide saavutamist ja vastavad toetuse tingimustele

Abikõlblikud on kulud, mis on seotud turundus- või kontaktürituse korraldamisega. Selliste

ürituste eesmärk on toetada ettevõtjate nähtavust, luua uusi koostöövõimalusi ning tutvustada

põllumajanduslikke tooteid potentsiaalsetele klientidele või partneritele. Ürituse korraldamisel

loetakse abikõlblikeks ruumi, vajaliku inventari ja tehnika rendiga seotud kulud. Lisaks on

abikõlblik tootenäidiste transport ürituse toimumiskohta, kui see on vajalik põllumajanduslike

toodete tutvustamiseks või degusteerimiseks.

9

Eelnõu § 5 lõikes 5 sätestatakse, et messi või turundusürituse korraldamiseks või messil

osalemise korraldamiseks on abikõlblik vajalike väikevahendite ostmine, mis ei moodusta

toetusest enam kui viis protsenti. Kui toetusraha otstarbeka kasutamise seisukohalt on

põhjendatud, võib selliseid kulusid lugeda abikõlblikuks. Taotleja peab taotluses selliste kulude

vajalikkust ja otstarbekust põhjendama. Näiteks juhul, kui taotleja esitab projekti, mille raames

osaleb kolmel laadal ning soovib sisustuse rentimisel asemel osta messistendi sisustamiseks

korduvkasutatava laua. Taotleja peab sellisel juhul välja tooma mööbli rentimise maksumuse ning

võrdlema seda toote soetamise maksumusega ning saab seeläbi põhjendada ostu toetusraha

säästliku kasutamise kaudu. Selliste ostude maksumus peab piirduma maksimaalselt viie

protsendiga toetuse summast. Kui taotleja taotleb toetust kolm aastat kestvale projektile summas

150 000 eurot, võib selliste ostude summa olla maksimaalselt 7500 eurot.

Eelnõu § 5 lõike 6 punkti 1 kohaselt peab toetuse saaja näitama, et tegemist on Euroopa

Põllumajanduse Tagatisfondi toetuse abil elluviidava tegevusega, kasutades selleks ettenähtud

sümboleid ja teavitustegevusi. Sümbolite kasutamine ja teavitamine on reguleeritud Euroopa

Komisjoni rakendusmääruse (EL) 2022/129 II lisas. See tähendab, et toetuse saaja peab lisama

kõikidele toodetud materjalidele vajalikud sümbolid ning tähistama toetuse raames elluviidavate

sündmuste tegevuskohad nõuetekohase märgistusega. Kõnealuse märgistuse ja

teavitustegevustega seotud kulud on abikõlblikud.

Eelnõu § 5 lõike 6 punkti 2 alusel on koos § 4 lõikes 1 sätestatud tegevustega abikõlblikud ka

projekti elluviimisega seotud haldamis- ja projektijuhtimiskulud. Kuna nimetatud kulud kaetakse

ühtse määraga, ei ole toetuse saajal kohustust neid kulusid eraldi avada ega tõendada üksikute

kuludokumentidega. Ühtse määra rakendamine lihtsustab toetuse kasutamist, vähendab

halduskoormust ning tagab kulude arvestamisel läbipaistvuse ja prognoositavuse. Kulude

abikõlblikkus põhineb sel juhul toetatava põhitegevuse elluviimisel ja vastavate otseste kulude

olemasolul.

Projekti juhtimisega seotud kulud võivad hõlmata näiteks projektijuhi töötasu või lepingulist tasu

koos kõikide sellega seotud tööjõumaksudega, sealhulgas tulumaks, sotsiaalmaks, kohustusliku

kogumispensioni makse, töötuskindlustusmakse ning puhkusetasu. Need kulud tagavad projekti

strateegilise juhtimise ja tegevuste koordineerimise vastavalt toetuse tingimustele.

Projekti haldamisega seotud kulud on vajalikud igapäevase töökorralduse ja tugitegevuste

katmiseks. Nende hulka kuuluvad näiteks kontoritarvete soetamine, sidekulud, kontoritehnika,

samuti kommunaalteenuste kulud, nagu kütte, vee ja elektri eest tasumine. Samuti kuuluvad

selliste kulude hulka kulud, mis on seotud kontoripinna üüri, ruumide koristamise ja valveteenuse

kasutamisega, samuti raamatupidamisteenuse sisseostmine.

Eelnõu § 5 lõikes 7 määratletakse kulud, mida ei loeta abikõlblikeks ning mille eest ei ole

võimalik toetust taotleda. See aitab tagada toetuse sihipärast kasutamist ning välistada kulutused,

mis ei ole otseselt seotud toetatava tegevuse elluviimisega või ei vasta kehtivatele õigusaktidele.

Esiteks ei ole abikõlblikud kulud, mis on välistatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse

(EL) 2021/2115 artikli 73 lõike 3 alusel.

Samuti ei loeta abikõlblikuks käibemaksu, kui see on taotlejale käibemaksuseaduse kohaselt

tagastatav. Toetuse raames ei toetata sularahamaksete tegemist, lepingute sõlmimise või

kindlustamisega seotud kulusid, samuti intresse, tagatisrahaga seotud makseid ja muid

finantsteenustest tulenevaid kulusid. Lisaks on välistatud riigilõivud, trahvid, finantskaristused

ning vaide- ja kohtumenetlusega seotud kulud. Toetust ei saa taotleda ka tegevustele ja kuludele,

mis on seotud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1144/2014, mis käsitleb teavitus-

ja müügiedendusmeetmeid siseturul ja kolmandates riikides, alusel tegevuse elluviimisega.

Abikõlblikuks ei loeta ka maa või olemasoleva ehitise ostmisega seotud kulusid. Samuti ei toetata

10

kulusid, mille kohta on taotleja juba saanud toetust riigieelarvest, Euroopa Liidu vahenditest või

muudest välisallikatest, ega kulusid, mis on kantud enne taotluse esitamist. Abikõlbmatuks

loetakse ka kõik sellised kulud, mis ei ole toetatava tegevuse eesmärgi ja sisu seisukohast

põhjendatud.

Eelnõu § 5 lõikes 8 sätestatakse, et kui toetuse taotleja korraldab ostumenetluse pärast taotluse

esitamist §-s 14 sätestatud viisil, koostab ta projekti raames tellitava töö või teenuse või soetatava

vara maksumuse väljaselgitamiseks prognoosi. Nimetatud prognoosis esitatakse andmed projekti

kogumaksumuse ja abikõlblike kulude kohta, mis peavad olema põhjendatud ja üksikasjalikult

kirjeldatud, tuginema tegelikele asjaoludele ning olema vajaduse korral tõendatavad. Esitatud

andmed peavad olema realistlikud, põhjalikult lahti kirjutatud ja vajadusel ka tõendatavad, et

tagada projekti kulude läbipaistvus ning põhjendatus enne hanke läbiviimist

Eelnõu §-s 6 on sätestatud nõuded toetuse määra, suuruse ja vormi kohta.

Eelnõu § 6 lõige 1 sätestab, et toetuse andmine toimub Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse

(EL) 2021/2115, mis kehtestab reeglid, kuidas liikmesriigid koostavad oma Euroopa

Põllumajanduse Tagatisfondi (EAGF) ja Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondi (EAFRD)

rahastatavad ühise põllumajanduspoliitika strateegiakavade toetused, alusel erinevates lubatud

vormides. (EL) 2021/2115 artikli 83 lõike 1 punkti a kohaselt hüvitatakse tegelikult tekkinud

abikõlblikud kulud, mis on seotud projekti elluviimisega. Samuti hüvitatakse lihtsustatud

kulumeetodit kasutades haldamise ja projektijuhtimise kulud, mille puhul kasutatakse määruse

artikli 83 lõike 2 punkti d alusel ühtset määra. Ühikuhindade ja ühtse määra rakendamine

lihtsustab toetuse saajate kulude arvestamist ning vähendab halduskoormust, pakkudes samas

selget ja läbipaistvat arvestusmehhanismi, mis on kooskõlas Euroopa Liidu finantsjuhtimise

põhimõtete ja praktikatega.

Eelnõu § 6 lõige 2 sätestab, et toetust antakse kuni 50 protsenti:

1) seadme ning sisseseade ostmise ja paigaldamise kulu maksumusest;

2) lao- või müügipinna üürimise või rentimise kulu maksumusest;

3) teavitus- ja müügiedendustegevuste elluviimiseks vajaliku teisaldatava müügipinna üürimise

või rentimise või ostmise kulu maksumusest;

4) lao- või müügipinna parendamise kulu maksumusest;

5) liiklusseaduse § 2 punktis 9 nimetatud haagise ostmise, üürimise, rentimise või liisimise kulu

maksumusest;

6) tarkvaralahenduse ja selle litsentsi või kasutusõiguse ostmise kulu maksumusest.

7) auto kasutamise kulu tingimusel, et sõiduki kasutamise üle peetakse arvestust, või

transporditeenuse ostmise kulu.

Eelnõu § 6 lõikes 3 sätestatakse, et toetust antakse kuni 70 protsenti teavitus- ja

müügiedendustegevuse ja § 5 lõike 1 punktis 7 nimetatud abikõlbliku kulu maksumusest.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/2115 artikkel 77, lõike 8 punkt b alusel.

Eelnõu § 6 lõike 4 kohaselt võib toetuse saajale maksta toetust auto kasutamise eest toetatavate

tegevuste elluviimisel kuni 0,50 eurot ühe sõidetud kilomeetri kohta, kuid mitte rohkem kui 525

eurot kalendrikuus projekti kohta. Samas tuleb arvestada, et vastavalt lõikes 3 sätestatud toetuse

määrale hüvitatakse auto kasutamise kulu 70% ulatuses, mistõttu on toetuse tegelik suurus

maksimaalselt 0,35 eurot kilomeetri kohta. Sellest lähtuvalt võib toetuse maksimaalseks

summaks kujuneda 525 eurot kuus, mis vastab kuni 1500 kilomeetri läbimisele kalendrikuus

toetatavate tegevuste raames.

Toetuse määramisel on võrdlusandmetena kasutatud Vabariigi Valitsuse 14. juuli 2006. a määrust

nr 164 „Teenistus-, töö- või ametiülesannete täitmisel isikliku sõiduauto kasutamise kohta

arvestuse pidamise ja hüvitise maksmise kord” ning tulumaksuseaduse § 13 lõike 3 punkti 2.

11

Autona käsitatakse autot liiklusseaduse § 2 punkti 3 tähenduses, milleks on sõitjate või veose

veoks või sõidukite haakes vedamiseks või eritööde tegemiseks ettenähtud vähemalt

neljarattaline mootorsõiduk, mille valmistajakiirus ületab 25 kilomeetrit tunnis. Autoks loetakse

ka elektrikontaktliiniga ühendatud mitterööbassõidukit. Autoks ei loeta mopeedi, mootorratast,

traktorit ega liikurmasinat. Tegemist võib olla isiku omandis või tema kasutuses oleva autoga.

Eelnõu § 6 lõikes 5 sätestatakse, et projektijuhtimise kulud, mis on oma olemuselt otsesed

personalikulud, võivad moodustada kuni 20% § 4 lõikes 1 nimetatud toetatavatest tegevustest

tekkivate abikõlblike kulude kogumaksumusest. Vastavalt (EL) määruse 2021/2115 artiklile 83

lg 2 p c) ning sellest lähtuvalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1060, artikli

55 punktile 1, võib tegevuse otsesed personalikulud arvutada ühtse määra alusel, mis võib olla

kuni 20 % otsestest kuludest, mis ei sisalda selle tegevuse otseseid personalikulusid, ilma et

liikmesriigilt nõutaks arvutusi kohaldatava määra kindlaksmääramiseks, tingimusel et tegevuse

otsesed kulud ei sisalda ehitustööde riigihankelepinguid ega asjade või teenuste

riigihankelepinguid, mille maksumus ületab Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi

2014/24/EL artiklis 4 või Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2014/25/EL artiklis 15

kindlaks määratud piirmäärasid. See võimaldab lihtsustada projektijuhtimise kulude arvestamist

ning toob kaasa administratiivsete koormuste vähenemise.

Eelnõu § 6 lõikes 6 sätestatakse, et projekti haldamiskulud võivad moodustada kuni 15%

abikõlblikest projektijuhtimiskuludest. Vastavalt (EL) määruse 2021/2115 artiklile 83 lg 2 p c) on

see säte kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1060 artiklis 54 punktis

b sätestatuga, mille kohaselt on rahastamiskõlblikest otsestest personalikuludest lubatud

arvestada ühtse määraga haldamiskulud, mis võivad ulatuda kuni 15%-ni, ilma, et liikmesriik

peaks tegema täiendavaid arvutusi kohaldatava määra määramiseks. Säte võimaldab lihtsustada

haldamiskulude arvestamist, kuna ei ole vajalik iga kulurida täpselt arvestada ega täiendavat

dokumentatsiooni esitada, mis kokkuvõttes vähendab toetuse saaja halduskoormust, kiirendab

haldusprotsesse ning loob selge ja ühtse raamistiku abikõlblike kulude määramiseks.

Eelnõu § 6 lõikes 7 sätestatakse toetuse minimaalne ja maksimaalne suurus. Toetust on võimalik

taotleda projektiks, mille kestvus on maksimaalselt kolm aastat ja toetuse suurus saab olla

maksimaalselt 150 000 eurot.

Eelnõu § 6 lõikes 8 sätestatakse tingimus, millele vähese tähtsusega abi saajad peavad vastama.

Vähese tähtsusega abi puhul ei tohi ühele ettevõtjale toetuse andmisele vahetult eelnenud kolme

aasta jooksul antud vähese tähtsusega abi koos taotletava toetusega ületada vähese tähtsusega abi

ülemmäära 300 000 eurot. Toetuse andmise all peetakse silmas otsuse tegemist, millega

ettevõtjale abi määratakse. Kui ettevõtjale abi andmise otsus tehakse näiteks 20. novembril 2025.

aastal, siis võetakse toetuse andmisele vahetult eelnenud kolme aasta pikkuse ajavahemikuna

arvesse perioodi 20. november 2022-20. november 2025.

Eelnõu § 6 lõikes 9 sätestatakse, et vähese tähtsusega abi andmisel võetakse arvesse komisjoni

määruste (EL) 2023/2831 sätestatud erinevateks eesmärkideks antava vähese tähtsusega abi

kumuleerimisreegleid.

Eelnõu § 6 lõikes 10 sätestatakse, et vähese tähtsusega abi suuruse arvestamisel loetakse üheks

ettevõtjaks sellised ettevõtjad, kes on omavahel seotud Euroopa Komisjoni määruse (EL)

2023/2831 artikli 2 lõike 2 kohaselt.

See tähendab, et vähese tähtsusega abi arvestamisel tuleb silmas pidada, et abi ülemmäära

kohaldatakse mitte ainult üksikule ettevõtjale, vaid vajaduse korral ka temaga seotud ettevõtetele.

Komisjoni määruse (EL) 2023/2831 artikli 2 lõike 2 kohaselt hõlmab „üks ettevõtja“ kõik

ettevõtted, mille vahel on vähemalt üks järgmistest tunnustest:

12

1) ettevõte omab teises ettevõttes aktsionäride või osanike häälteenamust;

2) ettevõttel on õigus ametisse määrata või ametist vabastada enamikku teise ettevõtte haldus-,

juht-, või järelevalveorgani liikmetest;

3) ettevõttel on õigus rakendada teise ettevõtte suhtes valitsevat mõju vastavalt teise ettevõttega

sõlmitud lepingule või selle asutamislepingule või põhikirjale;

4) ettevõte, mis on teise ettevõtte aktsionär või osanik, kontrollib vastavalt kokkuleppele teiste

aktsionäride või osanikega üksi sellise ettevõtte aktsionäride või osanike häälteenamust.

Üheks ettevõtjaks loetakse ka ettevõtteid, mis on eelmainitud punktides 1–4 kirjeldatud suhtes

ühe või enama muu ettevõtte kaudu. Vähese tähtsusega abi maksimaalse määra väljaselgitamisel

vaadeldakse ettevõtete seoseid riigipõhiselt. Kui emaettevõte (A) asub välismaal (nt Norras) ning

tal on kaks tütarettevõtet Eestis (B ja C), siis neid tütarettevõtteid ei pea lugema üheks ettevõtteks

vähese tähtsusega abi toetuse summa määramisel. B-le ja C-le võib kummalegi määrata 300 000

eurot vähese tähtsusega abi. Juhul kui emaettevõttel (A, mis asub Norras) on loodud Eestisse

näiteks valdusettevõte (D), mis kontrollib (enamusosaluse kaudu) ettevõtteid B ja C, siis tuleb D,

B ja C lugeda ikkagi üheks ettevõtteks, sest kõik asuvad Eestis. Euroopa Komisjon on „ühe

ettevõtja“ mõiste sisustamisel lähtunud asjaolust, et konkurentsieeskirjade kohaldamisel on

ettevõtja igasugune majandustegevusega tegelev üksus, olenemata tema õiguslikust seisundist ja

rahastamisviisist ning Euroopa Liidu Kohus on otsustanud, et kõiki sama üksuse (õiguslikult või

faktiliselt) kontrollitavaid üksusi tuleks käsitleda ühe ettevõtjana.

Eelnõu §-s 7 on sätestatud nõuded toetuse taotlejale. Toetuse taotleja on isik, kes saab PRIA-le

toetustaotluse esitada. Toetustaotluse rahuldamise järel on toetuse saaja isik, kes vastutab PRIA

ees projekti elluviimise ja eesmärkide saavutamise eest ning kellele toetus välja makstakse, kuid

toetuse saamiseks tuleb projekti kaasata olenevalt taotleja isikust veel vähemalt üks või kaks

partnerit. Projekt tuleb ellu viia uusi koostöövorme kasutades, mis võib seisneda kas

olemasolevate partnerite vahel uues tegevuses või varasemaga võrreldes uute partnerite

kaasamises.

Eelnõu § 7 lõike 1 kohaselt saavad toetust taotleda nelja tüüpi isikud:

1) ettevõtja äriseadustiku tähenduses, välja arvatud tulundusühistu, kes on põllumajandusliku

majandustegevusega tegelenud vähemalt kaks taotluse esitamisele vahetult eelnenud

majandusaastat ning kelle omatoodetud põllumajanduslike toodete või nende töötlemisel saadud

põllumajanduslike toodete müügitulu kas koos või eraldi ületas majandusaastal 4000 eurot;

2) mittetulundusühing või tulundusühistu, kes on vähemalt kaks taotluse esitamisele vahetult

eelnenud majandusaasta tegutsenud toiduainetööstuse, põllumajanduslike toodete tootmise või

turustamise valdkonnas ja kelle põhikirjaline eesmärk on nimetatud valdkonna edendamine.

3) mittetulundusühing, kes on vähemalt kaks taotluse esitamisele vahetult eelnenud

majandusaastat tegutsenud maaturismi või toidukultuuri edendamise valdkonnas ja kelle

põhikirjaline eesmärk on nimetatud valdkonna edendamine.

4) Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse alusel ja korras tunnustatud

tootjaorganisatsioon, kes on põllumajandusliku majandustegevusega tegelenud vähemalt kaks

taotluse esitamisele vahetult eelnenud majandusaastat.

Toetustaotluse saab esitada näiteks mittetulundusühing või tulundusühistu kes on vähemalt kaks

taotluse esitamisele vahetult eelnenud majandusaastat tegutsenud toiduainetööstuse,

põllumajanduslike toodete tootmise või turustamise valdkonnas ja kelle põhikirjaline eesmärk on

nimetatud valdkonna edendamine. Mittetulundusühingute puhul loetakse valdkonnas

tegutsemiseks ka kõnealuse valdkonna ettevõtjate esindamist, mis tähendab, et taotlejateks

saavad olla ka põllumajandus- ja toiduainetööstuse sektori ettevõtteid esindavad

erialaorganisatsioonid. Põllumajanduse ja toidutootmise valdkonnas tegutsemist tõendatakse

majandusaasta aruande alusel.

13

Toetust võib taotleda ka mittetulundusühing, kes on vähemalt kaks taotluse esitamisele vahetult

eelnenud majandusaasta tegutsenud maaturismi või toidukultuuri edendamise valdkonnas ja kelle

põhikirjaline eesmärk on nimetatud valdkonna edendamine. Toidukultuur hõlmab riigile või

piirkonnale iseloomulikke toite, nende pakkumise ja valmistamise viise ja kohaliku tooraine

väärindamist. Seetõttu on toidukultuuri kujundajad lisaks toidutootjatele ka toidupakkujad ehk

toitlustussektor. Toidutootjate ja -pakkujate seas on hulgaliselt ka maaturismiettevõtjaid, kes

arendavad oma toodete ja teenustega kohalikku turgu. Seega annab olulise panuse toidukultuuri

edendamisse ka maaturismi valdkond, eelkõige see osa nimetatud valdkonnast, mille tegevusega

panustatakse toidupärandi tutvustamise ja tooraine väärindamise kaudu kohalike turgude

arendamisse.

Toidukultuuri edendamiseks ei saa pidada vaid toitlustusteenuse pakkumist või ühekordse

toiduürituse korraldamist. Toidukultuuri edendamine hõlmab endas eelkõige arendusliku sisuga

projekte, mille sisuks on näiteks toidupakkumise kvaliteedi parandamine, uute arengusuundade

väljatöötamine või toidupärandi säilitamine ja populariseerimine. Näiteks saab oma tegutsemist

toidukultuuri edendamise valdkonnas tõendada mittetulundusühing, kes on viimase kahe

majandusaasta jooksul tegelenud kohaliku toidu turustuskanalite arendamisega või korraldanud

kokandusvõistlusi, mille eesmärk on toidupakkumise kvaliteedi edendamine ning piirkondliku

toidupärandi populariseerimine.

Toetust saab taotleda ka Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse alusel

ja korras tunnustatud tootjaorganisatsioon ja tootjarühm, kes on põllumajandusliku

majandustegevusega tegelenud vähemalt kaks taotluse esitamisele vahetult eelnenud

majandusaastat. Tootjaorganisatsioonina tunnustatakse Euroopa Liidu ühise

põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse § 75 alusel tulundusühistut või Euroopa Liidu

Nõukogu määruse (EÜ) nr 1435/2003 „Euroopa ühistu (SCE) põhikirja kohta” rakendamise

seaduses sätestatud Eestis asuvat Euroopa ühistut, kes vastab tootjaorganisatsioonile esitatavatele

nõuetele ja on tegutsenud vähemalt kaks aastat. Tootjaorganisatsioonide liiduna tunnustatakse

vähemalt kahe samas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1308/2013 artikli 1

lõikes 2 nimetatud sektoris tunnustatud tootjaorganisatsiooni asutatud tulundusühistut, kes vastab

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1308/2013 artiklis 156 sätestatud nõuetele.

Eelnõu § 7 lõikes 2–3 sätestatakse lõikes 1 nimetatud taotlejale nõue kaasata projekti teisi

partnereid.

Eelnõu § 7 lõikes 2 sätestatakse, et, kui taotleja on lõike 1 punktis 1 nimetatud ettevõtja, peab ta

projekti kaasama veel vähemalt ühe endast sõltumatu partneri, kes peab olema arendatava

lühikese tarneahela või kohaliku turu osapool.

Kui taotleja ise on põllumajandustootja, on tal võimalik valida endale partneriks näiteks enda

põllumajandussaadusi töötlev ettevõtja, teine põllumajandustootja või ka näiteks

toitlustusettevõtja, kellega koostöös õnnestub tootjal oma põllumajanduslikele toodetele uusi

turustusvõimalusi luua.

Sõltumatu partner antud lõike kontekstis on isik, kes ei ole seotud taotleja ega taotleja poolt

kaasatud teiste ettevõtjatega finantsalaste, majanduslike, isiklike või õiguslikke huvide kaudu.

See tähendab, et sõltumatu partner peab olema majanduslikult ja organisatsiooniliselt iseseisev

taotlejast, ning tal ei tohi olla selliseid suhteid taotleja ega teiste kaasatud ettevõtjatega, mis

võiksid mõjutada objektiivsust või tekitada huvide konflikti. Näiteks ei saa toetust taotleda kaks

äriühingut, mis kuuluvad omavahel seotud isikutele.

Eelnõu § 7 lõike 3 kohaselt peab taotleja, kui selleks on mittetulundusühing või tulundusühistu

(mis on oma olemuselt koostöövormid), kaasama projekti partnerina vähemalt kaks ettevõtjat,

14

kes vastavad lõike 1 punktis 1 sätestatud nõuetele. Nõude eesmärk on tagada, et tugevdatakse

mitme põllumajandustootja positsiooni tarneahelas.

Praktikas tähendab see, et näiteks mittetulundusühing, millel võib olla palju veidi erineva

profiiliga liikmeid, peab tagama, et projektis osalevad vähemalt kaks põllumajandusliku

majandustegevusega tegelevat ettevõtjat, kelle omatoodetud põllumajanduslikele toodetele uusi

turustusvõimalusi luuakse. Kui mittetulundusühingul on vähemalt kaks lõike 1 punktis 1

sätestatud nõuetele vastavat liiget, kes projektis partnerina osalevad, on sellega kaasamise

miinimumnõue täidetud. Projektis osalemist ehk projekti ühist elluviimist kinnitavad kõik

partnerid lõikes 4 nimetatud lepinguga. Kui projektis soovib osaleda üksnes üks

mittetulundusühingust taotleja liige, kes vastab nõuetele ja teist sobivat liiget ei ole võimalik

kaasata, ei ole kaasamise nõue täidetud ning teise partnerina tuleb kaasata sobiv ettevõtja, kes ei

ole taotleja liige.

Kui taotlejaks on tulundusühistu, on kaasamise nõue täidetud, kui tulundusühistul on kaks lõike

1 punktis 1 nimetatud liiget.

Lisaks nendele vähemalt kahele nõuetele vastavale ettevõtjale, võib projekti kaasata ka teisi

põllumajandussektoris või toiduainete tarneahelas tegutsevaid ettevõtjaid, kelle osalemine on

projekti eesmärgi saavutamiseks põhjendatud ja vajalik. Selliste osapooltega tuleb sõlmida lõikes

4 nimetatud leping. Partnerlus peab seisnema sisulises koostöös tarneahela osapoolte vahel, mille

tulemusel luuakse uus turustuskanal. Seejuures on oluline, et partnerlus ei saa seisneda vaid

teenuse osutamises ehk nt logistikateenuse osutaja või müügipinna rendile andja ei saa olla

partner.

Eelnõu § 7 lõike 4 kohaselt peab taotleja sõlmima kõikide projekti kaasatud partneritega lepingu,

mis sisaldab § 9 lõikes 3 sätestatud andmeid ning millega lepitakse kokku projekti ühises

elluviimises. Tegemist on olemuslikult seltsingulepinguga, milles peavad olema selgelt nimetatud

kõik projekti partnerid ning nende rollid ja kohustused. Lepingu alusel peab olema võimalik

tarneahel üheselt tuvastada, näiteks peavad selguma kõik ettevõtjad, kelle põllumajanduslikele

toodetele projekti raames turustusvõimalusi luuakse ning projekti sisu.

PRIA hindab, kas projekt vastab koos kõigi selles osalevate partneritega tervikuna lühikese

tarneahela või kohaliku turu kontseptsioonile. Kui lühikese tarneahela edendamise projekti

kaasatakse ettevõtjad, kes tegelevad põllumajandussaaduste töötlemisega, peab lepingust selgelt

nähtuma, et töötleja kasutab toorainet, mis pärineb otse konkreetsetelt projektis osalevatelt

põllumajandustootjatelt, ilma vahendajate kaasamiseta. Lepingu põhjal peab selguma tarneahela

või selle osa toimimine. Eraldi koostöölepingut tootja ja töötleja vahel sellisel juhul esitama ei

pea. Kui lepingus seda teavet ei ole või see on puudulik, siis ei saa hinnata, kas projekt vastab

määruse nõuetele või mitte. PRIA-l on vajadusel võimalik nõuda taotlejal täiendavat teavet selle

kohta. Projekt tervikuna peab katma tervet tarneahelat tootjast lõpptarbijani ja tarneahela kõik

lülid peavad lepingust selguma. Kui projekt seisneb põllumajandustootjate ühises

põllumajanduslike toodete ladustamises ja tarnimises jaekauplusesse, siis ei pea jaekauplus olema

kaasatud partner, kuid kaasatud tootjate ülesannetest ja rollidest selgub, millised on nende

kohustused projekti elluviimisel, mille tulemusel luuakse uus turustuskanal jaekauplusesse.

Toetuse taotleja ei pea eraldi lepingut sõlmima juhul, kui ta on mittetulundusühing või

tulundusühistu ning kõik tema liikmed osalevad projektis. Sellisel juhul loetakse

projektipartnerite vahelised suhted ja kohustused juba hõlmatuks organisatsiooni põhikirjaliste

eesmärkide ja liikmesuse kaudu, mistõttu eraldi leping oleks sisuliselt dubleeriv ja

põhjendamatult koormav

Eelnõu § 7 lõige 5 sätestab, et on lubatud, et taotleja ja projekti kaasatud partneri maksuvõlg,

sealhulgas maksuhalduri haldusaktiga määratud intress, ei ületa 100 eurot. Samuti loetakse nõue

15

täidetuks juhul, kui maksuvõla tasumine on ajatatud ning ajatatud võla osas on taotleja täitnud

kõik kehtiva maksegraafiku kohustused, st tasunud tähtajaks ettenähtud summad. Sätte eesmärk

on tagada, et toetust saavad vaid isikud, kes on oma kohustused riigi ees täitnud. Toetust antakse

üksnes neile, kes on majanduslikult jätkusuutlikud. Taotlus jäetakse rahuldamata, kui taotleja või

kaasatud partner ei vasta toetuse saamiseks esitatud nõuetele. Seega on PRIA-l õigus kontrollida

kogu taotluse menetlemise ajal ja enne toetuse väljamaksmist taotleja ja toetuse saaja ning

kaasatud partnerite riikliku maksu võla olemasolu ning maksuvõla olemasolu korral selle ajatatust

ja maksete tähtaegset tasumist.

Eelnõu § 7 lõikes 6 kehtestatakse, et taotleja ja projekti kaasatud partner peavad olema varem

riigieelarvelistest või muudest Euroopa Liidu või välisabi vahenditest saadud ja tagasimaksmisele

kuulunud summa tagasi maksnud või toetuse tagasimaksmise ajatamise korral tagasimaksed

tasunud ettenähtud summas. Selle nõude eesmärk on maandada riigile lisanduvate rahaliste

kohustuste (rikkumiste tagasimaksed) tekkimise riski ning tagada vahendite kasutamise

sihtotstarbelisus ja jätkusuutlikkuse suurendamine.

Eelnõu § 7 lõike 7 kohaselt ei saa taotleja toetust, kui taotleja ja projekti kaasatud partneri suhtes

on algatatud likvideerimismenetlus või nimetatud pankrotiseaduse kohaselt ajutine

pankrotihaldur või on välja kuulutatud pankrot või algatatud sundlõpetamine või kehtiv

äriregistrist kustutamise hoiatus.

Pankrotiseaduse § 1 lõigete 2 ja 3 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada

võlausaldaja sissenõutavaks muutunud nõuet ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust

olukorrast tulenevalt ajutine ning juriidilisest isikust võlgnik on maksejõuetu ka siis, kui võlgniku

vara ei kata tema kohustusi ja selline seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt

ajutine. Kohustustena arvestatakse ka nõudeid, mis ei ole muutunud sissenõutavaks. PRIA

kontrollib taotleja ja toetuse saaja suhtes võimaliku algatatud likvideerimismenetluse või ajutise

pankrotihalduri või väljakuulutatud pankrotiotsuse olemasolu ametlikust võrguväljaandest

Ametlikud Teadaanded. Nii samuti kontrollitakse seda, et taotlejale ja projekti kaasatud partnerile

ei ole tehtud äriregistrist kustutamise hoiatamist.

Eelnõu § 7 lõikes 8 kehtestatakse piirang, et toetust ei saa taotleda taotluses sisalduva sama kulu

kohta ehk siis, kui selle kohta on saadud toetust või samal ajal taotletakse toetust riigieelarvelistest

või muudest EL-i või välisvahenditest või muud tagastamatut riigiabi. Eelkõige on siinkohal

mõeldud teisi strateegiakava alusel antavaid toetusi või struktuurifondide vahenditest saadud abi

ja toetust. Piirangu eesmärk on vältida topeltrahastamist, mis tähendab, et ühe ja sama kulu kohta

ei anta toetust rohkem kui üks kord. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 2021/2116 5artikli 36 kohaselt ei tohi EAFRD-st rahastatavaid kulusid katta liidu eelarvest ühegi teise

rahastamisvahendiga.

Eelnõu § 7 lõige 9 sätestab, et taotleja kohta ei tohi olla karistusregistrisse kantud

karistusandmeid karistusseadustiku §-s 491, 209, 2091, 210, 296, 298, 2981, 364, 365, 372, 373

või 384 sätestatud süüteo toimepanemise eest.

Riigikohtu otsusele nr 3-3-1-85-146 tuginedes, on määruses välja toodud konkreetsed väär- ja

kuriteod, mille toimepanemise puhul on põhjust kahelda taotleja tahtes või võimekuses viia

toetatav tegevus ellu õiguspäraselt. Seega, kui taotleja kohta on karistusregistrisse kantud

karistusandmeid määruse § 4 lõikes 6 sätestatud süüteo toimepanemise eest, siis selline taotleja

ei vasta nõuetele ja talle toetust ei anta.

5 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2021/2116, 2. detsember 2021, mis käsitleb ühise

põllumajanduspoliitika rahastamist, haldamist ja seiret ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EL)

nr 1306/2013 6 Riigikohtu halduskolleegiumi 11. märtsi 2015. a otsus nr 3-3-1-85-14

16

Valdavas enamuses on välja valitud süüteod, millel saab olla seos taotleja tegevustega.

Arvestades, et toetusega jagatakse riigieelarvelisi ja EL-i vahendeid, mida on piiratud ulatuses,

on oluline, et nimetatud vahendeid saaksid kasutada üksnes õiguskuulekad ettevõtjad, kes on

täitnud õigusaktides sätestatud nõudeid ja on suutnud oma tegevust õiguspäraselt korraldada.

Lisaks on kõnealune nõue seotud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/2116

artikli 59 lõikes 1 sätestatuga, mille kohaselt võtavad liikmesriigid ühise põllumajanduspoliitika

raames vastu kõik õigus- ja haldusnormid ning kõik muud vajalikud meetmed, et tagada liidu

finantshuvide tõhus kaitse ja eelkõige selleks, et:

a) kontrollida fondide rahastatavate tegevuste seaduslikkust ja korrektsust, sealhulgas

toetusesaajate tasandil ning vastavalt ÜPP strateegiakavades ettenähtule;

b) tagada tõhus kaitse kelmuse ja pettuste vastu, eelkõige kõrgema riskiga aladel, mis toimib

heidutusena, võttes arvesse meetmete kulusid ja nendest saadavat kasu ning nende

proportsionaalsust;

c) ennetada, avastada ja kõrvaldada õigusnormide rikkumist, kelmusi ja pettust, kehtestada

tõhusaid, hoiatavaid ja proportsionaalseid karistusi vastavalt liidu õigusele või selle puudumise

korral vastavalt riigisisesele õigusele ning algatada vajaduse korral vastavaid kohtumenetlusi;

d) kehtestada tõhusaid, proportsionaalseid ja hoiatavaid karistusi vastavalt liidu õigusele või selle

puudumise korral vastavalt liikmesriigi õigusele ning algatada vajaduse korral vastavaid

kohtumenetlusi;

e) nõuda tagasi alusetud maksed koos intressiga ning algatada vajaduse korral vastavaid

kohtumenetlusi, sealhulgas eeskirjade eiramise eest määruse (EÜ, Euratom) nr 2988/95artikli 1

lõike 2 tähenduses.

Eelnõu §-s 8 sätestatakse taotluse esitamine ja taotluse esitamise tähtaeg.

Toetuse saamiseks esitab taotleja selleks ettenähtud tähtajal elektrooniliselt PRIA e-teenuse

keskkonna kaudu PRIA-le avalduse ja § 4 lõikes 1 nimetatud projekti (edaspidi koos taotlus) ning

neis esitatud andmeid tõendavad dokumendid. Taotluse esitamise tähtaja kuulutab välja PRIA,

avaldades selle ametlikus võrguväljaandes Ametlikud Teadaanded ja veebilehel www.pria.ee.

Toetuse taotlusi võetakse vastu üksnes PRIA e-teenuse keskkonna kaudu. Haldusmenetluse

seaduse § 13 kohaselt on menetlusosalisel õigus kasutada haldusmenetluses esindajat.

Esindusõigus peab olema antud kirjaliku volitusega. Volikiri esitatakse elektrooniliselt PRIA e-

teenuse keskkonnas.

Eelnõu §-s 9 on sätestatud nõuded taotlusele.

Eelnõu § 9 lõikes 1 on sätestatud andmed, mida peab taotleja esitama.

Esitada tuleb taotleja nimi, registrikood ja esindaja kontaktandmed, mis võimaldab tuvastada

taotleja ning vajadusel temaga ühendust võtta. Taotleja esitab selgelt sõnastatud taotluse sisu ehk

lühikokkuvõtte tegevustest, mis on vajalikud lühikese tarneahela või kohaliku turu kaudu

põllumajanduslike toodete turustusvõimaluste loomiseks, milleks toetust taotletakse. Taotletava

toetuse suurus ja projekti kogumaksumus annavad ülevaate projekti rahastamisvajadustest ja

toetusvõimalustest. Kui taotleja on sõnastanud projekti eesmärgid ja tegevused, selgitades

projekti ulatust ja kavandatud tulemusi, siis võimaldab see hindamist, kas projekt täidab määruse

eesmärke.

Kui taotleja või projekti kaasatud partneid on varasemalt ellu viinud põllumajanduslike toodete

turustamisvõimaluste loomisele suunatud projekte, siis tuleb esitada nende nimekiri ja sisu

kirjeldus. See aitab tõendada taotleja ja kaasatud isikute suutlikkust ellu viia kvaliteetne projekt.

Projekti raames tuleb esitada nimekiri ettevõtjatest, kelle põllumajanduslikele toodetele luuakse

turustusvõimalusi, samuti nende põllumajanduslike toodete loetelu koos vastavate Eesti

17

tollitariifistiku (KN7) kaubakoodidega. Esitatud andmete alusel on võimalik hinnata, millised

ettevõtjad projektist kasu saavad ning milliste põllumajanduslike toodete turustamist projekt

toetab.

Taotleja peab esitama teabe selle kohta, kas projekti raames luuakse turustusvõimalusi Euroopa

Liidu või riiklikult tunnustatud kvaliteedikavade alusel toodetud põllumajanduslikele toodetele.

Taotleja peab esitama selgituse, kuidas tema poolt kavandatud projekt vastab määruses esitatud

nõudele, et tegemist peab olema uue koostöövormi või uue tegevusega.

Taotleja peab esitama teabe selle kohta, kuidas kavandatav projekt on tema jaoks uus

koostöövorm või uus tegevus. Projekti ei tohi seisneda olemasoleva tegevuselaiendamises, kui

sellega ei kaasne olulist arenguhüpet või varasemalt tehtud projekti kordamises. Uue

koostöövormi alla kuulub näiteks uute partnerite kaasamine, uute turustuskanalite avamine või

täiesti uute lähenemisviiside rakendamine põllumajanduslike toodete pakkumisel ja

tutvustamisel. Näiteks on tegemist esimese korraga, mil ühistu plaanib arendada e-kaubanduse

platvormi, mille kaudu on võimalik turustada projektis osalevate põllumajandustootjatest

partnerite põllumajanduslikku toodangut üle riigi. Varasemalt on müük toimunud ainult kohalikul

tasandil talupoodides ja laatadel, kuid nüüd soovitakse luua püsiv ning digitaalne müügilahendus.

See avab tootjatele täiesti uue kliendibaasi ja võimaldab kohalikul toidul saada laiemat

tähelepanu. Samuti olukord, kui projektis on kavas algatada koostöö piirkonna restoranide ja

toitlustusettevõtete vahel, et viia turule kontseptsioon, mille raames valmistatakse menüüsid

koostöös kohalike tootjatega, siis see on uus viis kohaliku toidu väärindamiseks ning nähtavuse

suurendamiseks. Taotleja ei ole varasemalt toitlustussektoriga koostööd teinud, mistõttu on

tegemist selgelt uue koostöövormiga.

Projekti raames luuakse turustusvõimalusi nii Euroopa Liidu põllumajanduslike toodetele kui ka

põllumajanduslikele toodetele, mis ei kuulu EL toimimise lepingu I lisa alla, avardades seeläbi

ka teiste põllumajanduslikele toodete turustusvõimalusi.

Vajadusel esitab taotleja nimekirja varasemate toidukultuuri arendamise projektide kohta, et

tõendada oma panust toidukultuuri edendamisse. Kui taotleja on tulundusühistu, esitatakse

liikmete nimekiri, et veenduda, kas taotleja vastab nõuetele.

Eelnõu § 9 lõikes 2 on välja toodud punktid, mida peab kajastama kavandatavate tegevuste kohta

käiv projekt.

1) Projekti eesmärk ja kestvus - taotleja toob välja projekti eesmärgi, mida tahetakse projektiga

saavutada. Taotleja toob välja projekti kestvuse, mis saab olla maksimaalselt kolm aastat PRIA

poolt projekti heakskiitmisest alates.

Projekti eesmärgi selgitamisel tuleb lähtuda §-s 2 nimetatud toetuse andmise eesmärgist ning

projekti laiemast mõjust. Vajalik on selgitada, milles seisneb partnerite koostöö ning kuidas see

panustab põllumajandustootjate positsiooni tugevnemisse tarneahelas.

7 Kombineeritud nomenklatuur (KN) on Euroopa Liidus kasutatav kaupade nomenklatuur, mis koos kolmandatele

riikidele kohaldatavate tollimaksumääradega, täiendavate mõõtühikutega ning asjakohaste lisadega on nõukogu

määruse 2658/87 I lisas. HS klassifitseerimise üldreeglid kehtivad ka KN-is. KN-i ajakohastatakse igal aastal, et

võtta arvesse statistikast, kaubanduspoliitikast või muude valdkondade arengust tulenevaid muudatusi. KN

koosneb umbes 9400st 8-kohalisest koodist. Järgmise aasta KN avaldatakse EL Teatajas hiljemalt 31. oktoobril ja

seda kohaldatakse alates järgneva aasta 1. jaanuarist. Harmoneeritud Süsteem (HS) on rahvusvaheline kaupade

kirjeldamise ja kodeerimise süsteem, mida haldab Maailma Tolliorganisatsioon (WCO). HS koosneb umbes 5000st

6-kohalisest koodist. HS kehtestab kuus üldreeglit kaupade klassifitseerimiseks.HS nomenklatuur on kasutusel

enam kui 200 riigis tollitariifide ja kaubandusstatistika alusena. Üle 98% rahvusvahelisest kaubandusest

klassifitseeritakse HSi põhimõtetest lähtudes.

18

Üle ühe aasta kestvate projektide puhul jääb taotlejale võimalus teha järgnevate aastate

planeeritavate tegevuste kohta täpsustusi ja viia sisse väiksemaid muudatusi. Antud võimaluse

pakkumine on vajalik, kuna mitmeaastaste projektide puhul on väga raske korraga paika panna

detailset tegevuskava (muutuvad ürituste toimumise ajad, võivad tekkida uued võimalused

tegevuste läbiviimiseks jne). Kuigi on lubatud tegevuste osas täpsustused ja väiksemad

muudatused, peab projekti üldine sisu oma loomult ja eesmärkidelt jääma samaks võrreldes

algselt PRIA-le esitatud projektiga.

2) Teave selle kohta, kas projekt edendab põllumajanduslikele toodetele ja toidule uute

turustusvõimaluste loomist lühikese tarneahela või kohaliku turu kaudu – taotleja selgitab,

millisele § 2 lõike 2 nimetatud kontseptsioonile projekt vastab. Projekt peab hõlmama tervet

tarneahelat, mis algab põllumajandustootjaga. Üks projekt võib hõlmata ka mitut tarneahelat,

näiteks juhul, kui oma põllumajanduslikke tooteid turustavad ühiselt piimatoodete ja lihatoodete

tootjad.

3) Projekti raames elluviidavate tegevuste kirjeldus koos tegevuste eelarve või selle prognoosiga

– taotleja toob välja kõik projekti raames kavandatud tegevused koos nende eelarvega. Kui

taotluses hõlmab erinevate toetatavate tegevuste kombineerimist, peab selgitama, miks on nende

tegevuste tegemine vajalik projekti eesmärgi saavutamiseks ning kuidas tegevused üksteist

toetavad. Eelarve peab olema realistlik, mis tähendab, et see peab põhinema ostumenetluse

tulemusel saadud hinnapakkumustel või kui taotleja viib ostumenetluse läbi pärast taotluse

rahuldamist, siis realistlikul prognoosil, mis võib põhineda avalikult kättesaadaval teabel või

tehtud päringutel. Taotleja peab olema valmis tõendama prognoosi tuginemist realistlikele

andmetele. Nõue on vajalik, et tagada mõistlik eelarve kasutamise prognoosimine. Kui taotleja

esitab ebarealistliku kalkulatsiooni ning projekti elluviimise käigus selgub, et taotletud toetuse

summa või liiga suur või väike, võib see seetõttu ohtu seada projekti elluviimise või

toetusvahendite efektiise kasutamise.

4) Projekti lõpuks saavutatavate tulemuste kirjeldus – taotleja toob välja, milline on projekti

elluviimise tulemus ja selle potentsiaal tulevikus. Kuna toetatakse üksnes uusi tegevusi, tuleb

mõtestada, millised on partnerite plaanid projekti lõppemisel ning kuidas projekt aitab

põllumajandustootjate positsiooni parandada.

Eelnõu § 9 lõikes 3 on välja toodud punktid, millest peab koosnema taotleja ja projekti kaasatud

partnerite vahel projekti läbiviimiseks sõlmitud leping. Lepinguga kinnitavad lepingu pooled, et

nad hakkavad koos projekti ellu viima ning samuti kirjeldatakse lepingus ära tegevused, mida

plaanitakse projekti raames tegema hakata.

Lepingus tuuakse välja:

1) partnerite andmed, kes hakkavad projekti ellu viima;

2) lepingu eesmärk, milles kirjeldatakse projekti elluviimisel saavutatavaid tulemusi. Lepingust

peab selguma, et partnerid töötavad ühiselt lühikese tarneahela või kohaliku turu kaudu

turustusvõimaluste loomise nimel;

3) lepingupoolte roll ja kohustused projektis - lepingust peab selguma partnerite rollijaotus

tarneahela korraldamisel ja projekti elluviimisel. Iga partneri kohta peab selguma tema roll

loodavas tarneahelas ning konkreetsed ülesanded ja kohustused projekti ettevalmistamisel ja

elluviimisel.

Tegemist on olemuslikult seltsingulepinguga, milles peavad olema selgelt nimetatud kõik projekti

partnerid ning nende rollid ja kohustused. Lepingu alusel peab olema võimalik loodava

turustuskanali tarneahel üheselt tuvastada, näiteks peavad selguma kõik ettevõtjad, kelle

põllumajanduslikele toodetele projekti raames turustusvõimalusi luuakse ning partnerite

kohustused. Kui lühikese tarneahela edendamise projekti kaasatakse töötlejad, peab lepingust

selgelt nähtuma, et töötleja kasutab toorainet, mis pärineb otse konkreetsetelt projektis osalevatelt

19

põllumajandustootjatelt. Kui taotleja on mittetulundusühing, kirjutavad lepingule alla vaid need

ettevõtjatest liikmed, kes projekti tegevustes reaalselt osalevad. Kuna mittetulundusühingul võib

olla palju veidi erineva profiiliga liikmeid, kes mittetulundusühingu igas ettevõtmises aktiivselt

ei osale, siis on nõue vajalik selleks, et selguksid kõik osapooled, kes projektis tegelikult osalevad

ja sellest kasu saavad. See on vajalik seetõttu, et projektis ei saa partnerina osaleda ettevõtjad,

kelle kaasamisel projekt ei vasta lühikese tarneahela või kohaliku turu kontseptsioonile.

Eelnõu § 9 lõige 4 sätestab, millised majandusaasta aruanded võetakse aluseks toetuse

taotlemisel. Taotlusvoorude toimumisaja kavandamisel jälgitakse, et ettevõtjatele jääks mõistlik

aeg oma majandusaasta aruande koostamiseks ja esitamiseks. Sättega tagatakse nendele

ettevõtjatele, kelle majandusaasta ei ühti kalendriaastaga, toetuse taotlemiseks paindlikumad

tingimused.

Eelnõu § 9 lõige 5 sätestab kui toetust taotleb FIE, siis hinnatakse tema varasemat

majandustegevust tuludeklaratsiooni põhjal, täpsemalt vormi E alusel. Kui toetuse taotluse

esitamise hetkeks ei ole veel viimane tuludeklaratsioon MTA-le esitatud – ja selle esitamise

tähtaeg ei ole ka veel saabunud –, siis võetakse hindamise aluseks varasemad, juba esitatud

deklaratsioonid. See tähendab, et kui taotluse esitamise ajaks ei ole uusimad andmed veel

kättesaadavad, kasutatakse hindamisel viimaseid olemasolevaid andmeid, mille esitamise tähtaeg

on möödunud. Selline lähenemine tagab, et taotleja saab siiski oma taotluse esitada ning selle

hindamine ei viibi.

Eelnõu §-s 10 sätestatakse taotleja ja taotluse nõuetele vastavuse kontrollimine.

PRIA kontrollib vastuvõetud taotluse nõuetekohasust ja selles esitatud andmete õigsust ning

taotleja, taotluse ja toetatava tegevuse vastavust Euroopa Liidu õigusaktides, ELÜPS-s,

strateegiakavas ja selles määruses sätestatud nõuetele. Taotluse vastavust toetuse saamise

nõuetele on õigus kontrollida ka taotlejaga seotud kolmanda isiku juures, kes valdab toetuse

saamisega seotud andmeid või dokumente, ja toetatava tegevuse elluviimise kohas.

Taotleja ja taotluse nõuetele vastavuse kontrollimisel võib PRIA kasutada erinevaid riiklikke

registreid (nt koostöö MTA-ga). Pidades silmas, et taotluste hindamisel tuleb tagada ettevõtjate

võrdne kohtlemine olenemata sellest, kas FIE peab kassa- või tekkepõhist raamatupidamist, küsib

näiteks PRIA MTA-lt vormi E andmeid kõigi FIE-dest taotlejate kohta

Eelnõu §-s 11 sätestatakse nõuetele vastavate taotluste hindamine ja taotluste paremusjärjestuse

moodustamine.

Taotluste hindamiseks ja taotluste paremusjärjestuse koostamiseks hindab taotlusi PRIA poolt

moodustatud nõuandva pädevusega hindamiskomisjon.

Hindamiskomisjon hindab taotlusi vastavalt määruses kehtestatud hindamiskriteeriumidele, mille

eesmärk on tagada objektiivne ja läbipaistev hindamisprotsess. Iga projekt saab hindepunkte, mis

kajastavad projekti poolt loodavat väärtust ja selle vastavust sekkumise eesmärkidele.

Esimene hindamiskriteerium on projektiga hõlmatud põllumajandustootjate arv. Hindamisel

vaadatakse, kui palju põllumajandusliku majandustegevusega tegelevaid ettevõtjaid on projektiga

hõlmatud ehk projektis partnerina osaleb. Kui taotleja on § 7 lõike üks punktis 1 nimetatud

ettevõtja, siis loetakse ka tema projektiga hõlmatud ettevõtjate hulka. Mida rohkem

põllumajandusliku majandustegevusega ettevõtjaid osaleb, seda suurem on projekti mõju

põllumajandustootjate positsiooni tugevdamisel tarneahelas. Selle kriteeriumi eest on võimalik

saada kuni 3 hindepunkti, sõltuvalt hõlmatud põllumajandusliku majandustegevustega tegelevate

ettevõtjate arvust. Kui projektis osaleb partnerina tulundusühistu, mis tähendab, et tegemist on

äriühinguga, mis tegutseb oma kõikide liikmete huvides ning kes võib ühe ettevõtjana turustada

20

mitmete põllumajandustootjate poolt toodetud põllumajanduslikke tooteid ühise kaubamärgi alt,

tuleb sellisel juhul arvesse võtta ühistu põllumajandustootjatest liikmete arv, sest see number

näitab tegelikku projektiga hõlmatud põllumajandustootjate arvu, kelle positsiooni projekt

tugevdab.

Teine kriteerium hindab projekti laiemat mõju sekkumise eesmärgi saavutamisele. Selle

kriteeriumi puhul hindab hindamiskomisjon lisaks sihtgrupi suurusele ja tegevuste pikaajalisemat

mõju ja arengupotentsiaali tootjate positsiooni tugevdamisel. Võetakse arvesse, kas projekt on

pigem ühekordse mõjuga või luuakse turustuskanal, mis toimib suure tõenäosusega edasi ka

pärast projekti lõppu ning on olemas potentsiaal, et sellega saavad tulevikus liituda ka uued

tootjad. Mida suurem sihtgrupp ja pikaajalisema mõjuga projekt, seda rohkem hindepunkte saab.

Selle kriteeriumi eest saab maksimaalselt 3 punkti.

Kolmas hindamiskriteerium on taotluse kvaliteet ehk hinnatakse, kas projekti leping on selgelt ja

arusaadavalt koostatud, kas projekti sisu on piisavalt selgitatud ja selle vajadus põhjendatud.

Hindamisel vaadatakse, kui hästi on projekt läbi mõeldud, kas tegevused on omavahel kooskõlas

ja toetavad eesmärgi saavutamist ja on piisavalt põhjendatud. Läbimõeldud ja hästi põhjendatud

projektid saavad maksimaalselt 2 hindepunkti.

Neljas hindamiskriteerium hindab taotleja ja kaasatud partnerite pädevust. Selle kriteeriumi alusel

vaadatakse, kui palju on taotlejal ja kaasatud partneritel kogemusi põllumajanduslike toodete

turustamise, teavitus- ja müügiedendustegevuste elluviimisel. Kogemus on oluline eeldus projekti

edukaks elluviimiseks. Maksimaalselt saab selle eest 2 punkti.

Viimane hindamiskriteerium käsitleb kvaliteedikava raames toodetud põllumajanduslikele

toodetele turustusvõimaluste loomist. Hindamisel vaadatakse, kas projekti raames luuakse

turustusvõimalusi mõnele EL või riiklikult tunnustatud kvaliteedikava raames toodetud

põllumajanduslikule tootele. Näiteks saavad 2 hindepunkti projektid, mille raames tegeletakse

turustusvõimaluste arendamisega põllumajanduslikele toodetele, mis mahepõllumajanduslikult

toodetud või millele on omistatud kaitstud geograafiline tähis. Selle kriteeriumi eest on võimalik

saada 2 punkti.

Taotlusi hinnatakse viie kriteeriumi alusel, mille maksimaalne koondhinne on 12 punkti.

Hindamine toimub objektiivselt, lähtudes projekti sisust, tegevuste loogilisusest ja nende mõjust,

taotleja ja kaasatud partnerite pädevusest ning projekti kvaliteedi tagamisest. Kõik need

kriteeriumid on välja töötatud eesmärgiga edendada lühikeste tarneahelate ja kohaliku turu

arengut, suunates toetusi projektidele, millesse on kaasatud võimalikult suur arv

põllumajandustootjaid ja mis seeläbi annavad maksimaalset kasu põllumajandussektorile.

Hindamiskomisjon vaatab taotlused läbi ja hindab neid määruse lisas sätestatud

hindamiskriteeriumite alusel. Tulemuste põhjal esitab hindamiskomisjon PRIA-le ettepaneku

taotluste paremusjärjestuse koostamiseks. PRIA koostab taotluste paremusjärjestuse, kus taotlus,

mis on saanud rohkem hindepunkte, on paremuselt eespool.

Võrdsete hindepunktidega taotluste puhul eelistatakse taotlust, milles taotletav toetuse summa on

väiksem.

Eelnõu §-s 12 sätestatakse taotluse rahuldamine ja rahuldamata jätmine.

Eelnõu § 12 lõikes 1 sätestatakse, et kui kõigi nõuetele vastavate taotluste rahastamise summa ei

ületa toetatatava tegevuse rahastamise eelarvet ja kõigi taotlejate puhul ületab neile antud

hindepunktide summa minimaalset taotluse rahuldamiseks vajalikku hindepunktide summat,

rahuldatakse kõik nõuetele vastavad taotlused ELÜPS-i § 28 lõike 1 punkti 3 alusel.

21

ELÜPS-i § 28 lõike 1 punkt 2 sätestab, et kui taotlus on nõuetekohane ja vastab

hindamiskriteeriumite miinimumnõuetele (vähemalt 30% maksimaalsest hindepunktide

summast), rahuldatakse toetuse eelarve piires toetuse andmise tingimuste kohaselt

hindamistulemuste alusel koostatud taotluste paremusjärjestusse seatud parimad taotlused.

Eelnõu § 12 lõikes 2 sätestatakse, et kui kõigi nõuetele vastavate taotluste rahastamise summa

ületab toetatava tegevuse rahastamise eelarve, rahuldatakse taotluste hindamise tulemusel

koostatud taotluste paremusjärjestuse alusel parimad taotlused ELÜPS-i § 28 lõike 1 punkti 2

alusel.

Eelnõu § 12 lõikes 3 sätestatakse, et minimaalne hindepunktide summa taotluse rahuldamiseks

moodustab vähemalt 30 protsenti maksimaalsest hindepunktide summast tingimusel, et esimese

kolme hindamiskriteeriumi puhul peab hindamiskomisjoni liikmete poolt antud keskmine hinne

olema vähemalt 1 ning ükski hindamiskomisjoni liige ei ole hinnanud kriteeriumit hindega 0.

Kolm esimest hindamiskriteeriumit on prioriteetse tähtsusega, toetuse eraldamise eelduseks on,

et ükski hindamiskomisjoni liige ei ole hinnanud ühtegi esimest kolme kriteeriumit hindega 0.

Eelnõu § 12 lõikes 4 reguleeritakse olukorrad, kui taotluses sisalduvad mitteabikõlblikud kulud.

ELÜPS-i § 28 lõikes 5 sätestatakse, et toetuse andmise tingimustes võib ette näha, et kui taotluse

rahuldamine täies ulatuses ei ole põhjendatud taotluses sisalduvate mitteabikõlblike kulude tõttu,

võib toetuse summat vähendada tingimusel, et viiakse ellu taotluses kavandatud tegevus ja

saavutatakse toetuse andmise eesmärgid. Kui taotleja ei ole nõus toetuse summa vähendamisega,

tehakse taotluse rahuldamata jätmise otsus. Toetuse summa vähendamine ei mõjuta taotluste

paremusjärjestust, kui sellega ei kahjustata avalikku huvi või teiste taotlejate õigusi.

Eelnõu § 12 lõikes 5 sätestatakse, et taotluse rahuldamata jätmise otsuse teeb PRIA ELÜPS-i

§ 28 lõikes 3 sätestatud alustel. ELÜPS § 28 lõikes 3 sätestatakse, et lisaks Euroopa Liidu

õigusaktides sätestatud alustele tehakse toetuse taotluse rahuldamata jätmise otsus, kui esineb

vähemalt üks järgmistest asjaoludest:

1) taotleja, taotlus või toetatav tegevus ei vasta toetuse andmise ja kasutamise nõuetele, kui

Euroopa Liidu õigusaktidest ei tulene teisiti;

2) taotleja ei esita ega tee teatavaks menetluses tähtsust omavaid asjaolusid ja tõendeid või

takistab kohapealse kontrolli tegemist;

3) taotlust ei rahuldata ELÜPS-i § 28 lõike 1, 2, 6, 7, või 8 kohaselt;

4) taotluses või taotluse menetluse käigus on teadlikult esitatud valeandmeid.

Eelnõu § 12 lõike 6 kohaselt teeb PRIA taotluse rahuldamise otsuse või taotluse rahuldamata

jätmise otsuse 60 tööpäeva jooksul arvates taotluse esitamise tähtpäevast.

Eelnõu §-s 13 on sätestatud kohustused toetuse saajale, mis toetuse maksmise eelduseks.

Tegevuse peab ellu viima kolme aasta jooksul arvates PRIA poolt taotluse rahuldamise otsuse

tegemisest.

Eelnõu § 13 lõike 1 kohaselt tuleb tegevuse kestuse kavandamisel arvestada asjaoluga, et

kavandatav tegevus peab olema ellu viidud hiljemalt 2029. aasta 30. juuniks. Vastavalt Euroopa

Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/2115 artikli 86 lõikele 4 on kulud EAFRD osaluse

jaoks rahastamiskõlblikud, kui need on tekkinud toetusesaajal ja need on makstud 31.

detsembriks 2029. Lisaks on kulud EAFRD osaluse jaoks rahastamiskõlblikud ainult juhul, kui

makseasutus maksab asjaomase toetuse tegelikult välja 31. detsembriks 2029. Tagamaks, et PRIA

jõuaks programmiperioodi lõppu jäävaid väljamakseid teha enne 2029. aasta 31. detsembrit ja

võimaldamaks PRIA-le ka kuludokumentide menetlemiseks mõistlik aeg, siis on toodud nii

abikõlblikkust tõendavate kuludokumentide esitamise kui ka tegevuse elluviimise tähtaeg

varasemaks: toetuse saaja peab kavandatud tegevuse ellu viima ja esitama maksetaotluse koos

22

kavandatud tegevuse elluviimist tõendavate dokumentidega hiljemalt 2029. aasta 30. juuniks.

Kehtiva määruse alusel teeb PRIA toetuse maksmise otsuse sellise aja jooksul, et toetusraha oleks

võimalik kanda toetuse saaja arvelduskontole kolme kuu jooksul arvates nõuetekohaste

kuludokumentide esitamisest. Arvestades menetlemiseks kuluvat aega ja võimalikku

vaidemenetlusteks kuluvat aega, on vajalik, et tegevus on ellu viidud ja tegevuse elluviimist

tõendavad dokumendid on esitatud hiljemalt 2029. aasta 30. juuniks. Toetuse abil soetatud või

parendatud vara peab olema sihipäraselt kasutusele võetud enne viimase maksetaotluse esitamist.

Selline nõue on vajalik, et toetus makstaks välja üksnes juhul, kui on võimalik veenduda, et vara

on reaalselt kasutuses ja toetuse eesmärk on saavutatud. See annab toetuse andjale võimaluse

kontrollida, et vara on tõepoolest kasutuses, ning aitab vältida olukordi, kus vara jääb pärast

toetuse täielikku väljamaksmist kasutamata.

Eelnõu § 13 lõike 2 kohaselt peab toetuse saaja korraldama enne toetatava tegevuse elluviimisega

alustamist § 14 sätestatud nõuetekohase ostumenetluse, kui ta ei ole ostumenetlust korraldanud

enne taotluse esitamist. Ostumenetluse võib läbi viia ka peale PRIA toetuse rahuldamise otsuse

tegemist, sellisel juhul esitab toetuse taotleja taotlemisel toetatava tegevuse maksumuse

prognoosi.

Eelnõu § 13 lõige 3 sätestab, et toetuse saaja tagab projekti tulemuste kestlikkuse, sealhulgas

toetuse abil parendatud või soetatud vara säilimise ning selle sihipärase kasutamise kogu

sihipärase kasutamise perioodi jooksul. Nimetatud periood on vähemalt kolm aastat alates PRIA

poolt viimase toetusosa väljamaksmisest.

Sihipärase kasutamise perioodi jooksul ei tohi toetuse saaja toetuse abil soetatud või parendatud

vara võõrandada, ära anda, välja rentida ega kasutada seda muul viisil, mis takistab selle

kasutamist toetatava tegevuse eesmärgil. Näiteks ei ole lubatud toetusest soetatud seadmeid või

inventari kolme aasta jooksul müüa või anda kolmanda isiku kasutusse viisil, mis ei ole kooskõlas

projektiga.

Parendamise korral on oluline, et parendatav vara kuuluks toetuse saajale. Vara, mis ei ole toetuse

saaja omandis (nt rendipind), ei ole abikõlblik parendamiseks, kuna puudub garantii, et toetuse

eesmärk – parendatud vara pikaajaline sihipärane kasutus – saab olla tagatud. Näiteks katuse või

müügiruumi parendus on abikõlblik vaid siis, kui parendatav hoone või pind kuulub toetuse

saajale ning jääb tema omandisse kogu sihipärase kasutamise perioodi jooksul.

Ajutiste tegevuste, nagu müügipinna ajutine rent messil või laadal, puhul sihipärase kasutamise

perioodi nõue ei kohaldu, kuna nende tegevuste mõju avaldub vahetult projekti jooksul ja nende

eesmärk saavutatakse tegevuse toimumise ajal.

Eelnõu § 13 lõike 4 punktide 1-4 kohaselt on toetuse saaja kohustatud saadud toetusraha

sihipäraselt kasutama ning tagama toetuse väljamaksmise aluseks olevate dokumentide

nõuetekohasuse ja kulude abikõlblikkuse. Toetuse saaja on kohustatud toetuse mittesihipärase

kasutamise korral saadud toetusraha PRIA nõudmisel tagasi maksma ning võimaldama teostada

toetuse sihipärase ja tähtaegse kasutamise üle järelevalvet. Sätestatud on nõuded auditi,

järelevalve ja kontrolli osas ning vajaliku teabe eristamise, esitamise ja säilitamise osas. Toetuse

saaja on kohustatud võimaldama teostada toetuse sihipärase ja tähtaegse kasutamise üle

järelevalvet ja teha muid toetuse saamisega seotud kontrolle ning osutama selleks igakülgset abi,

sealhulgas võimaldama viibida toetuse saaja kinnisasjal, ehitises ja ruumis ning läbi vaadata

dokumente ja toetuse abil soetatud vara kohapeal. Toetuse saaja on kohustatud esitama

järelevalve teostamiseks või muu kontrolli tegemiseks vajalikud andmed ja dokumendid

määratud tähtaja jooksul. Toetusraha mittesihipärase kasutamise korral peab toetuse saaja PRIA

nõudmisel saadud toetusraha tagasi maksma. Toetuse saaja on kohustatud eristama selgelt oma

raamatupidamises toetuse kasutamisega seotud kulud ning neid kajastavad kulu- ja

maksedokumendid muudest kulu- ja maksedokumentidest ning esitama toetuste kasutamisega

23

seotud seireks vajalikku teavet. Lisaks peab toetuse saaja tagama, et PRIA-l oleks riigihangete

registris juurdepääs vastavale hankele või ostumenetlusele.

Eelnõu § 13 lõike 4 punkti 5 kohaselt peab taotleja teavitama viivitamata PRIA-t taotluse

esitatud andmete muutumisest või tegevuskavas toodud tegevuse elluviimist takistavast asjaolust.

See tähendab, et taotleja peab täitma hoolsuskohustust ning teavitama PRIA-t koheselt, kui

projektis kavandatud tegevusi ei saa planeeritud kujul ellu viia.

Eelnõu § 13 lõike 4 punkti 6 kohaselt peab toetuse saaja näitama, et tegemist on Euroopa

Põllumajanduse Tagatisfondi toetuse abil elluviidava tegevusega, kasutades selleks ettenähtud

sümboleid ja teavitustegevusi. Sümbolite kasutamine ja teavitamine on reguleeritud Euroopa

Komisjoni rakendusmääruse (EL) 2022/1298 II lisas.

Eelnõu § 13 lõige 5 sätestab, et toetuse saaja peab PRIA poolt viimase toetusosa väljamaksmiseni

vastama eelnõu § 7 lõikes 5 ja 7-9 sätestatud tingimustele. See tähendab, et toetuse saaja suhtes

ei ole algatatud likvideerimismenetlust ega nimetatud pankrotiseaduse kohaselt ajutist

pankrotihaldurit või välja kuulutatud pankrotti või algatatud sundlõpetamist või ei ole kehtivat

äriregistrist kustutamise hoiatust. Samuti ei tohi olla kehtivat karistust karistusseadustikus

sätestatud süüteo toimepanemise eest.

Eelnõu §-s 14 sätestatakse ostumenetlus.

Eelnõu § 14 lõikes 1 sätestab, et toetuse saaja peab korraldama ostumenetluse, et välja selgitada

toetatava tegevuse raames ostetava vara või teenuse mõistlik maksumus. See tähendab, et enne

projekti raames toetatavate tegevuste tegemist peab toetuse saaja läbi viima menetluse, kus

kaalutakse erinevaid pakkumisi ning tehakse valik parima pakkumise alusel. Ostumenetluse

tulemusel valitakse pakkumine, mis vastab kõige paremini etteantud nõuetele ja tingimustele ning

on kõige mõistlikuma hinna ja kvaliteedi suhtega. Selle nõude täitmise eesmärk on tagada, et

toetuse kasutamine oleks efektiivne ja majanduslikult otstarbekas.

Eelnõu § 14 lõige 2 sätestab, et kui projekti raames tellitava töö või teenuse või soetatava vara

eeldatav käibemaksuta maksumus ületab 20 000 eurot, selgitab toetuse saaja kulude mõistlikkuse

välja enne tegevuse elluviimisega alustamist selles paragrahvis sätestatud viisil ehk küsib toetuse

saaja üksteisest sõltumatute pakkujate käest vähemalt kolm võrreldavat pakkumust.

Eelnõu § 14 lõige 3 alusel peab toetuse taotleja hinnapakkumuste küsimisel hoiduma huvide

konfliktist. Huvide konflikt on olukord, kus toetuse taotleja või tema nimel tegutseva isikul,

sealhulgas töötajal, juhatuse liikmel või muul pädeval esindajal, kes on kaasatud ostumenetluse

ettevalmistamisse või korraldamisse või kes võib muul moel mõjutada selle ostumenetluse

tulemust, on otseselt või kaudselt finantsalaseid, majanduslikke või muid isiklikke huvisid, mida

võib käsitleda tema erapooletust ja sõltumatust kahjustavatena. Nimetatud piirangutega püütakse

vältida toetuse taotleja ja hinnapakkuja omavahelist seotusest tingitud kokkuleppe tehinguid ja

sellest tulenevat ebaausat konkurentsikeskkonda.

Eelnõu § 14 lõige 4 sätestab, et kui toetatava tegevuse raames tellitava töö, teenuse või soetatava

vara eeldatav käibemaksuta maksumus on 100 000 eurot või sellest suurem, peab toetuse saaja

korraldama ostumenetluse riigihangete registris. Toetuse saaja, kes ei ole hankija riigihangete

seaduse (RHS) tähenduses, saab riigihangete registris kasutada vaid menetlusliiki „toetuse saaja

ost“. Kasutusjuhendid, sh riigihangete registri kasutajajuhend toetuse saajatele, kes ei ole

8 Komisjoni rakendusmäärus (EL) 2022/129, 21. detsember 2021, millega kehtestatakse Euroopa Parlamendi ja

nõukogu määruse (EL) 2021/2115 kohaseid õliseemnete, puuvilla ja veinivalmistamise kõrvalsaadustega seotud

sekkumisviise ning liidu toetuse ja ÜPP strateegiakavadega seotud teavitamis-, avalikustamis- ja nähtavusnõudeid

käsitlevad normid

24

hankijad RHS-i tähenduses, ja korduvad küsimused riigihangete registri kohta on kättesaadavad

Rahandusministeeriumi veebilehel9.

Riigihangete registris peab menetlus vastama järgmistele nõuetele:

1) ostumenetluse väljakuulutamisel avaldatakse riigihangete registris ostuteade, millest nähtub

tellitava töö või teenuse või soetatava vara kirjeldus, tehnilised andmed, majanduslikult

soodsaima hinnapakkumuse väljaselgitamiseks hinnapakkumuste hindamise kriteeriumid ja

hinnapakkumuste esitamise tähtpäev;

2) hinnapakkumuste esitamise tähtaeg on vähemalt 15 tööpäeva;

3) teade ostumenetluse kohta on avalik;

4) ostumenetlusega seotud teabevahetus ostumenetluse korraldaja ja hinnapakkuja vahel,

sealhulgas ostuteatele ja sellega seotud dokumentidele juurdepääsu võimaldamine ning

hinnapakkumuste ja selgituste esitamine, toimub riigihangete registris;

5) hinnapakkumused võetakse vastu ja avatakse riigihangete registris;

6) punktis 1 sätestatud tingimusi ei tohi muuta pärast hinnapakkumuste esitamise tähtaega ja

parima hinnapakkumuse valimisel ei tohi neist kõrvale kalduda;

7) PRIA esindajale antakse Vabariigi Valitsuse 31. augusti 2017. a määruse nr 137 „Riigihangete

registri põhimäärus“ § 21 lõike 1 punkti 19 kohane vaatleja roll.

Eelnõu § 14 lõikes 5 on sätestatud nõuded hinnapakkumustele, mis peab sisaldama toetuse saaja

nime, hinnapakkuja nime, hinnapakkuja kontaktandmeid, hinnapakkumuse väljastamise

kuupäeva ning töö, teenuse või vara üksikasjalikku kirjeldust ning käibemaksuta ja käibemaksuga

maksumust. Hinnapakkumusel peab iga teenuse, töö või vara hind ja rendi või üüri suurus olema

eraldi välja toodud.

Eelnõu § 14 lõike 6 kohaselt peab toetuse saaja juhtudel, kus kasutatud seadme või haagise

käibemaksuta maksumus ületab 5000 eurot, võtma lisaks kasutatud seadme hinnapakkumisele

veel kaks hinnapakkumust uue samaväärse seadme või haagise kohta kahelt pakkujalt, et hinnata

kasutatud seadme või haagise hinna mõistlikkust võrreldes uue samaväärse varustuse turuhinnaga

ning tagada toetuse sihipärane ja säästlik kasutamine.

Eelnõu § 14 lõikes 7 sätestatakse, et toetuse saaja võib loobuda konkureerivate pakkumuste

küsimisest või ostumenetluse korraldamisest riigihangete registris, kui see on objektiivselt

põhjendatud, seda näiteks eelkõige juhul, kui turul puudub asjaomase töö, teenuse või vara

pakkujate paljusus. See tähendab, et võib küsida alla kolme pakkumuse, kui kolme pakkumust

küsida ei ole objektiivselt võimalik. Küll aga peab taotleja vajadusel selgitama ja põhjendama,

miks ei olnud võimalik saada konkureerivaid pakkumusi või korraldada ostumenetlust

riigihangete registris.

Eelnõu § 14 lõike 8 sätestab, et hinnapakkumuste küsimist ei või jaotada osadeks eesmärgiga

vältida konkureerivate pakkumuste küsimist. See keeld hõlmab igasugust jaotamist, mis ei ole

objektiivselt põhjendatud ning mille eesmärk on hoida kõrvale antud paragrahvi lõikes 2 ja 4

sätestatud nõuetest. Siiski võib toetuse saaja jagada toetatava tegevuse raames tellitava töö või

teenuse osadeks, kui selleks on objektiivsed põhjused, näiteks kui tellitav töö või teenus on liiga

mahukas ja seda ei ole ühekorraga võimalik läbi viia.

Ostumenetluse alustamisel enne taotluse esitamist peab arvestama, et projekt ei ole

toetusõiguslik, kui toetatavad tegevused on füüsiliselt lõpetatud või täielikult ellu viidud enne,

kui taotlus on Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ametile esitatud, olenemata sellest,

kas kõik projektiga seotud maksed on tehtud või mitte

9 Riigihangete registri kasutusjuhendid https://www.fin.ee/riigihanked-riigiabi-osalused-kinnisvara/riigihangete-

register/kasutusjuhendid.

25

Eelnõu §-s 15 on sätestatud maksetaotluse esitamine ja nõuded maksetaotlusele. Toetuse

maksmise aluseks on toetuse saaja esitatud maksetaotlus.

Eelnõu § 15 lõikes 1 sätestatakse, et toetuse maksmiseks esitab toetuse saaja pärast projekti

täielikku või osadena elluviimist PRIA e-teenuse keskkonna kaudu PRIA-le elektrooniliselt

maksetaotluse, kui on täidetud järgmised tingimused:

1) töö on tehtud ning teenus on osutatud ja vastu võetud;

2) vara on ostetud ja omandisse saadud ning;

3) töö, teenuse või vara eest on tasutud.

Kui projekt hõlmab mitmeid toetatavaid tegevusi, on võimalik esitada maksetaotlus projekti eest

ka osadena. See tähendab, et kui projekt kestab näiteks kolm aastat ning selle jooksul tehakse igal

aastal teatud tegevusi, siis on võimalik pärast nende lõpetamist koheselt ka maksetaotlus esitada.

Maksetaotluse juurde tuleb esitada dokumendid, mis tõendavad, et toetuse saaja on tegevuse ellu

viinud. Toetuse saaja esitab koos maksetaotlusega üldjuhul arve-saatelehe või arve ärakirja, arve-

saatelehe või arve ärakirjal märgitud rahalise kohustuse tasumist tõendava maksekorralduse

ärakirja või arvelduskonto väljavõtte või väljatrüki ning tehtud töö või kauba üleandmist-

vastuvõtmist tõendava dokumendi ärakirja.

Eelnõu § 15 lõikes 2 kohaselt on maksetaotlust võimalik esitada kuni neli korda aastas. Toetuse

saajal on kohustus viia projekt ellu kuni kolme järjestikuse aasta jooksul arvates PRIA poolt

taotluse rahuldamise otsuse tegemisest. Seejuures tuleb arvestada, et projekti viimast

maksetaotlust ei saa esitada hiljem kui 2029. aasta 30. juunil. Arvestades maksetaotluse

menetlemise ja võimalikuks vaidemenetlusteks kuluvat aega, on vajalik, et tegevus on ellu viidud

ja tegevuse elluviimist tõendavad dokumendid koos maksetaotlusega on esitatud hiljemalt 2029.

aasta 30. juuniks.

Eelnõu § 15 lõikes 3 on sätestatud maksetaotluses esitatavad andmed.

Maksetaotluses tuleb esitada toetuse saaja nimi ja registrikood. Esitada tuleb ka teave ellu viidud

tegevuste ja sellesse kaasatud partnerite kohta. Toetuse saaja kirjeldab tegevust, mida tehti ja

millise tulemuseni jõuti ning milline oli kaasatud partneri roll tegevuse elluviimisel. Kuna

kaasatud partner ei ole alati ilmtingimata taotleja kaudu abi saaja ehk ettevõte, kelle

põllumajanduslikele toodetele projekti raames turustusvõimalusi luuakse, on vajalik täiendavalt

tuua välja ka ettevõtjate nimekiri, kelle põllumajanduslike toodetele projekti raames

turustusvõimalusi luuakse ning nende põllumajanduslike toodete nimekiri Eesti tollitariifistiku

kaubakoodide alusel. Seda tuleb teha juhul, kui konkreetne maksetaotlus puudutab tegevusi, mille

jooksul toimus toodete turustamine.

Näiteks saab taotleja selgitada vahemakses, et osteti põllumajanduslike toodete turustamiseks

vajalikud seadmed ja alustati partneriga ühiselt taotluses välja toodud põllumajanduslike toodete

turustamisega. Samuti tuleb esitada teave tegevuste maksumuse ja selle osalise või täieliku

tasumise kohta ning tegevuste nõuetekohast elluviimist tõendavad dokumendid. Investeeringute

puhul loetakse tõendavaks dokumendiks ostudokumente ning sel puhul ei ole vaja midagi

täiendavalt juurde esitada.

Põllumajanduslike toodete nimekiri, millele turustamisvõimalusi loodi, tuleb esitada koos toodete

KN koodidega. Kaubakoodi määramisel on abiks Eesti Tollitariifistik (ETT). ETT on avalik

kasutajaliides kaubakoodiga seotud teabe leidmiseks ja selles sisalduv teave põhineb Euroopa

Liidu integreeritud tollitariifistikul (TARIC).

Nõuetekohased dokumendid esitatakse PRIA-le koos maksetaotlusega. Toetuse saaja esitab

toetuse maksmiseks elektrooniliselt PRIA e-teenuse keskkonna kaudu PRIA-le maksetaotluse

koos asjakohaste andmete ja dokumentidega.

26

Eelnõu § 15 lõikes 4 on sätestatud maksetaotluse juurde esitatavad dokumendid, mis tõendavad,

et toetuse saaja on tegevuse ellu viinud.

Toetuse saaja esitab koos maksetaotlusega arve-saatelehe või arve ärakirja, arve-saatelehe või

arve ärakirjal märgitud rahalise kohustuse tasumist tõendava maksekorralduse ärakirja või

arvelduskonto väljavõtte või väljatrüki. Toetust võib taotleda ka lao- või müügipinna

parendamiseks, mis ei nõua ehitusloa olemasolu. Parendamise all mõeldakse lihtsaid remonditöid

näiteks värvimine, plaatimine, põrandate vahetamine, mille kaudu muudetakse parendatavad

ruumid läbi projekti müüdavate põllumajanduslike toodete turustamise tarbeks sobivaks.

Parendamise puhul on võimalik taotlejal tellida vastavate tööde teostamine teenusena või siis

teostada vajalikud tööd ise. Viimasel juhul saab toetust taotleda ainult parendamiseks

vajaminevate ehitusmaterjalide ostmiseks, kuid mitte tasu maksmiseks taotleja enda või tema

töötaja poolt parendamisel tehtud töö eest.

Auto kasutamisel saab toetust kuni 0,35 eurot sõidetud kilomeetri kohta, olenemata sellest, kas

kasutatakse isiklikku või ettevõtja sõidukit. Koos maksetaotlusega tuleb esitada tuleb auto

kasutamise üle peetav arvestus, mis sisaldab sõidukit kasutava isiku ees- ja perekonnanime,

sõiduki riikliku registreerimismärgi andmeid, sõiduki spidomeetri kaugusmõõdiku alg- ja

lõppnäitu ning iga toetatava tegevuse elluviimiseks tehtud sõidu kuupäeva ja sõidu eesmärki.

Ühistranspordi kasutamise kulu, näiteks sõidupiletihinna ja muu sellega seonduvat kulu

(sõidupileti ettetellimise kulu, lennujaama-, reisija- ja väljalennumaksud), tõendab eelkõige

sõidupilet.

Kui tegemist on § 14 lõigetes 2-4 nimetatud juhtudega, siis tuleb esitada nõutud arv

hinnapakkumuste ärakirju ja kui tegemist on § 14 lõikes 5 toodud olukorraga, siis piisab vähemalt

ühest hinnapakkumusest, millele on lisatud selgitus, miks ei olnud võimalik saada vajalikke

võrreldavaid pakkumisi. Juhul, kui toetust küsitakse § 18 alusel, tuleb esitada teave selle kohta,

et müüjale või teenuse osutajale on makstud vähemalt sama suur summa kui on omafinantseering.

Kui toetust on kasutatud toidumessil, -festivalil või laadal osalemiseks või sellise ürituse

korraldamiseks, tuleb esitada fotod sündmusest ning dokumendid, mis tõendavad osalemist või

korraldamist, näiteks messiboksi rendileping, osalejate allkirjalehtede ärakiri või arved

korraldusteenuste eest. Näiteks, kui toetuse abil osaleti kohaliku toidutootjate messil „Eesti

Maitsed“, tuleb esitada fotod messiboksist ning arve osalemistasu kohta. Kui toetust on kasutatud

turundusmaterjalide või kujunduste loomiseks, tuleb aruandes esitada valminud materjalid – olgu

nendeks siis näiteks kujundused, infovoldikud või sotsiaalmeedia kampaania visuaalid.

Turundus- või kontaktürituste korraldamise või neil osalemise korral tuleb lisada fotod üritusest

ning ärakiri osalejate nimekirjast, mis annab ülevaate sündmuse sihtrühmast ja ulatusest. Näiteks,

kui korraldati talutoodete tutvustamisüritus restoranide esindajatele, tuleks lisada fotod

sündmusest ning osalejate allkirjalehtede ärakiri.

Eelnõu § 15 lõikes 5 sätestatakse projekti viimase maksetaotlusega esitatakse projekti tulemuste

kokkuvõte, milles annab toetuse saaja hinnangu projekti rakendamisele, rakendatud tegevuste

tulemuslikkusele ja projekti eesmärgi saavutamisele.

Eelnõu §-s 16 sätestatakse maksetaotluste kontrollimine. PRIA kontrollib vastuvõetud

maksetaotluses ja kulusid tõendavates dokumentides esitatud andmete õigsust ning elluviidud

toetatava tegevuse vastavust projektile, taotluse rahuldamise otsuses sätestatud tingimustele,

Euroopa Liidu asjakohastele õigusaktidele ning Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika

rakendamise seadusele ja selle alusel kehtestatud õigusaktidele. PRIA hindab, kas projekti raames

ellu viidud tegevused vastavad projektile ning on kooskõlas projekti eesmärgiga.

27

Eelnõu §-s 17 sätestatakse, et toetus makstakse välja üksnes abikõlblike kulude hüvitamiseks

juhul, kui toetuse saaja on toetatavad tegevused nõuetekohaselt ellu viinud.

Toetuse maksmise otsuse teeb PRIA sellise aja jooksul, et toetusraha oleks võimalik kanda

toetuse saaja arvelduskontole kolme kuu jooksul arvates nõuetekohaste dokumentide saamise

päevast.

ELÜPS-i § 28 lõike 3 kohaselt teeb PRIA toetuse maksmisest keeldumise otsuse, kui pärast

taotluse rahuldamist, kuid enne toetuse maksmist tehakse kindlaks taotluse rahuldamata jätmise

alused või kui toetuse saaja ei ole täitnud toetuse saaja kohustusi.

Kui enne toetuse maksmist tehakse kindlaks, et toetuse saaja rikub toetatava tegevuse elluviimise

nõudeid või ei täida muid toetuse saaja kohustusi, võib PRIA rikkumise raskust, ulatust, püsivust

ja korduvust arvestades vähendada makstavat toetust või keelduda toetuse maksmisest ELÜPS-i

§ 13 lõike 3 alusel.

Toetuse saaja võib esitada ka taotluse projekti muutmiseks, aga vastavalt ELÜPS-i § 29 lõikele 1

võib toetuse taotluse rahuldamise otsust toetuse saaja algatusel muuta üksnes põhjendatud juhul

ning tingimusel, et algselt kavandatud tegevus viiakse olulises osas ellu, saavutatakse toetuse

andmise eesmärgid ja toetuse summa ei suurene. Põhjendatud juhuna käsitatakse asjaolu, mida ei

olnud võimalik toetuse taotlemisel ette näha.

Eelnõu §-s 18 sätestatakse toetuse väljamaksmine enne kulutuste tegemist. Eelnõuga sätestatud

võimalus rahastada toetuse saajate tegevust ka enne töö, teenuse või vara soetamise eest tasumist

on vajalik selleks, et luua toetuse saajatele paremad tingimused toetatavate tegevuste

elluviimiseks. Üldreeglina on toetus võimalik välja maksta alles pärast seda, kui kavandatav

tegevus või selle osa on ellu viidud ja asjaomaste kulude eest on juba tasutud, samas võivad

toetuse saajate võimalused oma tegevuste elluviimiseks vahendite leidmiseks, nt krediidiasutuste

laenuvahendid või muud rahastamise allikad, olla väga piiratud. Seepärast on oluline leida

paindlikke finantseerimisvõimalusi perioodiks, mil tegevusi viiakse ellu. Eelnõuga ettenähtav

rahastamismehhanism on lahendus, mis on suunatud EAFRD vahendite paremale

ärakasutamisele ning paindlike finantseerimisvõimaluste loomisele.

ELÜPS-i § 30 lõike 3 punkti 2 kohaselt võib riigieelarvelistest vahenditest maksta välja toetuse

pärast taotluse rahuldamise otsuse tegemist enne töö, teenuse või vara soetamise eest tasumist

tagatist nõudmata, kui töö või teenus on lõpetatud või vara on üle antud ning toetuse saaja on

selle vastu võtnud ja selle eest tasunud vähemalt omafinantseeringuga võrdse summa ning kui

toetuse saaja on piisavalt usaldusväärne. Nimetatud rahastamisviisi ei kohaldata

liisingulepinguga soetatava vara puhul.

ELÜPS § 30 lg 4 kohaselt peab abikõlbulike kulude eest olema tasutud hiljemalt 2029. aasta 1.

juuliks, seega tuleb taotlus rahastuse saamiseks esitada arvestusega, et PRIA jõuaks taotluse ära

menetleda, otsuse teha ja raha välja maksta. Antud eelnõu paragrahv 18 lõike 3 kohaselt tuleb

selleks arvestada vähemalt kolm kuud.

ELÜPS-i § 30 lõike 8 kohaselt loetakse toetuse saaja piisavalt usaldusväärseks, kui:

1) tal ei ole riikliku maksu võlgnevust või tema riikliku maksu võla tasumine on ajatatud ning

maksuvõla tasumise ajatamise korral on maksuvõlg tasutud ajakava kohaselt;

2) tema või tema suhtes valitsevat mõju omava isiku suhtes ei ole algatatud likvideerimis- ega

pankrotimenetlust;

3) ta on varem riigieelarvelistest või muudest Euroopa Liidu või välisvahenditest saadud ja

tagasimaksmisele kuulunud summa tagasi maksnud või toetuse tagasimaksmise ajatamise korral

on tagasimaksed tasunud ettenähtud tähtpäevaks ja summas;

28

4) ta on varem ELÜPS-i § 28 või § 30 lõike 1 kohaselt saadud toetust kasutanud sihipäraselt ja

tähtpäevaks.

Omafinantseeringuga võrdne summa on rahasumma, mille toetuse saaja tasub isikule, kes osutas

esitatud hinnapakkumuse alusel toetatava tegevuse elluviimiseks toetuse saajale teenust, tegi tööd

või müüs kaupa. Omafinantseeringuga võrdse rahasumma hulka loetakse selle isiku, kellelt

toetuse saaja tellis teenust või tööd või ostis kaupa, väljastatud arve-saatelehe või arve ärakirjal

kajastatud kõik abikõlblikud kulud, millest on maha arvestatud toetuse maksmise otsuse alusel

toetuse saajale makstav summa (ehk enne toetuse maksmise otsuse tegemist peab toetuse saajal

olema arve-saatelehe või arve ärakirjal kajastatud abikõlblikest kuludest tasutud ainult see osa,

mis jääb alles, kui arve-saatelehe või arve ärakirjal kajastatud abikõlblike kulude kogusummast

on arvestatud maha toetusmäära alusel kuludokumendis kajastatud abikõlblike kulude põhjal

arvutatud toetuse summa), ning kõik mitteabikõlblikud kulud, mis mingil mõjuval põhjusel on

nimetatud arve-saatelehe või arve ärakirjal kajastatud. Näiteks kuulub arve-saatelehe või arve

ärakirjal kajastatud mitteabikõlblike kulude hulka (mis peavad toetuse saajal olema tasutud enne

toetuse maksmise otsuse tegemist) toetatava tegevuse käibemaks, kui toetuse saajal on võimalik

käibemaks käibemaksuseaduse alusel tagasi saada, ning ka muud mitteabikõlblikud kulud, mis

on mingil põhjusel kuludokumentides kajastatud.

Toetatava tegevuse elluviimise rahastamine enne kulutuste tegemist võib toimuda selliselt, et igal

arve-saatelehel või arvel märgitud rahalisest kohustusest on tasutud vähemalt

omafinantseeringuga võrdne rahasumma, või selliselt, et kõikidel arve-saatelehtedel või arvetel

märgitud rahaliste kohustuste summast on tasutud vähemalt omafinantseeringuga võrdne

rahasumma.

Eespool kirjeldatud viisil toetatava tegevuse elluviimise rahastamist sooviv toetuse saaja esitab

PRIA-le maksetaotluse koos vähemalt omafinantseeringuga võrdse rahasumma tasumist

tõendavate dokumentidega. PRIA teeb toetuse maksmise otsuse pärast kulutuste abikõlblikkuse

kontrollimist, arvestades seejuures toetuse saaja usaldusväärsust, ning kannab toetuse maksmise

otsuse alusel määratud raha toetuse saaja arvelduskontole. Toetuse saaja võib toetuse maksmise

otsuse alusel saadud toetust kasutada üksnes selle isiku väljastatud arve-saatelehe või arve

ärakirjal märgitud asjakohase tegevuse abikõlblike kulude eest tasumiseks, kellelt toetuse saaja

tellis teenust või tööd või ostis kaupa. Toetuse saaja tasub pärast toetuse maksmise otsuse alusel

saadud raha laekumist viivitamata kuludokumentide alusel tasumata jäänud kogusumma sellele

isikule, kellelt ta tellis teenuse või töö või ostis kaupa. Tasumise tõendamiseks esitab toetuse saaja

PRIA-le seitsme tööpäeva jooksul arvates toetuse maksmise otsuse alusel saadud rahalaekumisest

asjakohase teabe koos maksmist tõendavate dokumentidega (arve-saatelehel või arvel märgitud

rahalise kohustuse tasumist tõendava maksekorralduse ärakiri või arvelduskonto väljavõte või

väljatrükk).

EAFRD-st toetuse väljamakse tegemise korral arvestatakse otsuse kohaselt väljamakstavast

toetusrahast tasaarvelduse korras maha riigieelarvelistest vahenditest makstud raha. EAFRD-st

toetuse väljamakse tegemisest keeldumise otsuse korral maksab toetuse saaja riigieelarvelistest

vahenditest saadud raha asjaomases ulatuses tagasi.

ELÜPS-i § 30 lõikes 7 on sätestatud, et kui toetuse saaja tegevuses ilmnevad asjaolud, mis seavad

kahtluse alla tema võime kasutada saadud toetust sihipäraselt ja tähtpäevaks, võib toetuse andja

otsustada rahastamise väiksemas ulatuses, määrata abikõlblike kulude tegemiseks toetuse

andmise tingimustes sätestatud tähtajast lühema tähtaja või nõuda piisava tagatise esitamist.

ELÜPS-i § 123 lõikes 3 on sätestatud, et seaduse § 30 lõike 1 ja § 67 lõike 1 kohaselt saadud raha

nõutakse tagasi §-des 124–126 sätestatud korras, kui toetuse saaja kohta tehakse Euroopa Maaelu

Arengu Põllumajandusfondist toetuse maksmisest keeldumise otsus või kui toetuse saaja on

saadud raha kasutanud mitteabikõlblike kulude hüvitamiseks.

29

Eelnõu §-s 19 sätestatakse, et määruse alusel esitatud dokumente säilitab PRIA kuni 31.

detsembrini 2032.

Eelnõu §-s 20 sätestatakse, et PRIA teavitab toetuse saajat tema andmete avalikustamisest ning

töötlemisest Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/2116 artiklites 98 ja 99

sätestatud alustel ja korras.

3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele

Eelnõu väljatöötamisel võeti aluseks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrused:

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2021/2115, millega kehtestatakse liikmesriikide

koostatavate Euroopa Põllumajanduse Tagatisfondist (EAGF) ja Euroopa Maaelu Arengu

Põllumajandusfondist (EAFRD) rahastatavate ühise põllumajanduspoliitika strateegiakavade

(ÜPP strateegiakavad) toetamise reeglid ning tunnistatakse kehtetuks määrused (EL) nr

1305/2013 ja (EL) nr 1307/2013 (ELT L 435, 6.12.2021, lk 1–186);

Komisjoni määrus (EL) 2023/2831, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite

107 ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes (ELT L, 2023/2831, 15.12.2023);

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1308/2013, 17. detsember 2013, millega

kehtestatakse põllumajandustoodete ühine turukorraldus ning millega tunnistatakse kehtetuks

nõukogu määrused (EMÜ) nr 922/72, (EMÜ) nr 234/79, (EÜ) nr 1037/2001 ja (EÜ)

nr 1234/2007;

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2021/1060, 24. juuni 2021, millega kehtestatakse

ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfond+, Ühtekuuluvusfondi, Õiglase

Ülemineku Fondi ja Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi kohta ning nende ja

Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi, Sisejulgeolekufondi ning piirihalduse ja viisapoliitika

rahastu suhtes kohaldatavad finantsreeglid;

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2021/2116, 2. detsember 2021, mis käsitleb ühise

põllumajanduspoliitika rahastamist, haldamist ja seiret ning millega tunnistatakse kehtetuks

määrus (EL) nr 1306/2013 (ELT L 435, 06.12.2021, lk 187–261);

Komisjoni rakendusmäärus (EL) 2022/129, 21. detsember 2021, millega kehtestatakse Euroopa

Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/2115 kohaseid õliseemnete, puuvilla ja

veinivalmistamise kõrvalsaadustega seotud sekkumisviise ning liidu toetuse ja ÜPP

strateegiakavadega seotud teavitamis-, avalikustamis- ja nähtavusnõudeid käsitlevad normid

(ELT L 20, 31.01.2022, lk 197–205);

Komisjoni rakendusmäärus (EL) 2022/1475, milles sätestatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu

määruse (EL) 2021/2115 üksikasjalikud rakenduseeskirjad ÜPP strateegiakavade hindamise ning

seireks ja hindamiseks teabe esitamise kohta (ELT L 232, 07.09. 2022, lk 8–36);

Komisjoni delegeeritud määrus (EL) 2023/2429, 17. august 2023, millega täiendatakse Euroopa

Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 1308/2013 turustamisstandardite osas puu- ja

köögiviljasektoris, teatavate töödeldud puu- ja köögiviljatoodete puhul ja banaanisektoris ning

tunnistatakse kehtetuks komisjoni määrus (EÜ) nr 1666/1999 ning komisjoni rakendusmäärused

(EL) nr 543/2011 ja (EL) nr 1333/2011.

30

4. Määruse mõjud

Sekkumise 3.4 raames välja töötatud eelnõu aitab kaasa lühikeste tarneahelate või kohalike

turgude kaudu põllumajanduslike toodete ja toidu uute turustamisvõimaluste arendamisele.

Määrus aitab kaasa toidu tarneahela toimimise parandamisele, suurendades põllumajanduslike

toodete tootjate turujõudu ning tarneahela osapoolte omavahelist koostööd.

Sekkumisel on mitmekülgne ja pikaajaline mõju, mis avaldub nii majanduslikus, sotsiaalses kui

ka keskkondlikus mõõtmes. Sekkumise rakendamine aitab tugevdada põllumajandustootjate

turupositsiooni, pakkudes neile paremaid võimalusi oma põllumajanduslike toodete

turustamiseks ning võimaldades osaleda turul tingimustel, mis suurendavad nende sissetulekuid

ja vähendavad sõltuvust vahendajatest. Lühikeste tarneahelate edendamine loob eeldused uute ja

paindlike müügikanalite tekkeks, soodustab piirkondliku majandustegevuse elavnemist ning

aitab kaasa kohaliku ettevõtluse ja tööhõive kasvule. Sotsiaalses vaates soodustab sekkumine

koostööd erinevate toidutarneahela osapoolte vahel, tugevdades kogukondlikku sidusust ja

suurendades tarbijate teadlikkust toidu päritolu ning kohaliku tootmise olulisuse kohta. Läbi

koostööprojektide ja ühiste teavitus- ja müügiedendustegevuste kasvab ka usaldus kohaliku toidu

vastu ning suureneb elanikkonna kaasatus kohalikesse toidusüsteemidesse. Keskkonnaaspektist

aitab sekkumine kaasa ressursitõhususe ja kestlikkuse eesmärkide saavutamisele. Lühendatud

tarneahelad tähendavad väiksemat transpordikoormust, mis omakorda aitab vähendada

keskkonnamõjusid, sealhulgas kasvuhoonegaaside heidet. Kohaliku põllumajandusliku toodangu

tarbimise soodustamine aitab vähendada toiduraiskamist ning toetab maapiirkondade

keskkonnahoidlikku arengut.

Kokkuvõtlikult loob sekkumine soodsa pinnase kestliku ja konkurentsivõimelise toidutootmise

ja -turustamise korralduse kujunemiseks, kus põllumajandustootjate roll väärtusahelas muutub

olulisemaks, koostöö eri osapoolte vahel tihedamaks ning kohaliku toidu nähtavus ja

kättesaadavus suureneb.

5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise

eeldatavad tulud

Lühikeste tarneahelate ja kohaliku turu arendamise toetust rahastatakse 60% ulatuses EAFRD-st

ning 40% ulatuses Eesti riigieelarvest.

Lühikeste tarneahelate ja kohaliku turu arendamise sekkumise eelarve on 6 000 000 eurot

perioodi 2023–2027 peale kokku.

6. Määruse jõustumine

Määrus jõustub üldises korras, see tähendab määrus jõustub kolmandal päeval pärast Riigi

Teatajas avaldamist.

7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon

Eelnõu esitatakse kooskõlastamiseks Rahandusministeeriumile, Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeeriumile ja Kliimaministeeriumile õigusaktide eelnõude

elektroonilises kooskõlastamise süsteemis EIS. Eelnõu saadetakse arvamuse avaldamiseks PRIA-

le, Eesti Põllumajandus-Kaubanduskojale, Eesti Talupidajate Keskliidule ja Eesti

Toiduainetööstuse Liidule.