Arvamuse edastamine

Sotsiaalministeerium Meie: 03.07.2025 nr 40

[email protected]

Eesti Puuetega Inimeste Koja arvamus määrusele „Nõuded toitlustamisele

tervishoiuasutuses ja täiskasvanutele sotsiaalteenuse osutamisel“

Eesti Puuetega Inimeste Koda tänab kaasamise eest. Toetame muudatust, mis muudab

erimenüüde pakkumine ja terviseseisundist tulenevat toitumispiirangute või -vajaduste

rakendamise paindlikumaks. Kindlasti tuleb muudatuste tegemisel jälgida, et

hooldekodukoha hind ei muutuks inimesele kallimaks.

EPIKoja tähelepankud, küsimused ja ettepanekud määruse eelnõule:

§ 1. Määruse reguleerimis- ja kohaldamisala

(2) Määruse nõuded ei kehti haigla ja hooldekodu personali toitlustamisele, seal viibivate

isikute eraviisilise söömisele ega sonditoitmisele enteraalse toitumise korral.

Kuidas reguleeritakse sonditoitmist? Peame oluliseks, et see on süsteemselt lahendatud nii

tervishoiu- kui ka hoolekandeasutustes. Seega juhul kui puuduvad süsteemsed lahendused,

palume selle määrusesse lisada.

Eelnõu §-s 2 sätestatakse toitlustamise ja menüüde koostamise üldnõuded.

Lõige 3: Võrreldes kehtiva määrusega ei ole enam sätestatud, kas toidud peavad olema tingimata

soojad.

Tuleb tagada, et pakutaks vähemalt 1 soe toidukord päevas. Keelata tavapäraselt soojade

toitude (supp, praad) serveerimine jahtununa, v.a. kui isik ise seda soovib.

Lõige 4:. Oluline on, et joogivesi oleks ligipääsetav ja piisavas koguses kättesaadav kogu aeg.

Lisada määrusesse selge nõue, et personali kohustus on tagada vee kättesaadavus viisil, mis

arvestab isiku individuaalseid piiranguid.

Lõige 5: sätestatakse, et võimaluse korral pakutakse ka taimetoidumenüüd ning arvestatakse

isiku religioonist või muudest veendumustest tulenevate toitumistavadega. ….Alternatiivseid

menüüsid võivad pakkuda nii haiglad kui ka hooldekodud.

Toompuiestee 10 / 10137 Tallinn / 6616629

[email protected] / www.epikoda.ee

Kindlaksmääratud vajaduse korral peaks see olema kohustus. Vajaduse saab määratleda

koos erimenüü, allergeenide jms määramisega.

Eelnõu §-s 4

Erimenüü tagatakse haiglas või hooldekodus viibivale isikule tervishoiuteenust pakkuva

tervishoiutöötaja soovitustest tulenevalt. Sellised tervishoiutöötajad võivad olla näiteks arst,

toitumisravi spetsialist, kliiniline toitumisterapeut, toitmisravi õde jne. Inimese haigusloos ja

epikriisis peaks erimenüü vajadus samuti kajastuma. Kui isikule on koostatud erimenüü,

teavitatakse sellest tavaliselt isikut ennast või tema seaduslikku esindajat. Teavitamine aitab

vältida olukordi, kus isik või tema esindaja ei ole erimenüü alusel toidu pakkumisest teadlik.

Erimenüü koostamisel tuleb lähtuda parimatest tõendatud teadmistest ja kogemustest ning see

peab olema kooskõlas tervishoiutöötaja soovituste ja isikule määratud diagnoosiga. Erimenüüde

puhul lähtutakse alati inimese vajadusest, tervishoiutöötaja soovitustest ja diagnoosist.

Erimenüü puhul on oluline, et sõltuvalt diagnoosist ja põhjustest lähtutaks kõige uuematest

tõenduspõhistest teadmistest, mis toetaksid inimese paranemisprotsessi.

EPIKoda lisab, et lisada eelnõusse: erimenüü koostamisel ja muutmisel kaasatakse isik või tema

seaduslik esindaja ning dokumenteeritakse kokkulepe.

Positiivne on, et erimenüü peab olema koostatud parimatest tõendatud teadmistest ja kogemustest

ning see peab olema kooskõlas tervishoiutöötaja soovituste ja isikule määratud diagnoosiga, aga

kuidas praktikas tagatakse, et asutused suudaksid neid ka tagada, näiteks kas gluteenivaba menüü

on tsöliaakia diagnoosiga isikule alati kättesaadav?

Eelnõu §-s 5

Lõikes 3 sätestatakse, et laste toitlustamisel lähtutakse võimaluse korral riiklikest toidu- ja

toitumissoovitustest14 . Riiklikes toidu- ja toitumissoovitustes on välja toodud laste (lapsed

vanuses 0–17) sihtrühma jaoks sobivad soovitused, mida haiglad saavad aluseks võtta. Oluline

on tagada piisav energia ja toitainete saamine.

Muuta sõnastus kindlas kõneviisis: „Laste toitlustamisel lähtutakse riiklikest toidu- ja

toitumissoovitustest.“

Toompuiestee 10 / 10137 Tallinn / 6616629

[email protected] / www.epikoda.ee

§ 6. Menüüde koostamine hooldekodus

Lõige 1 Menüü peab vastama lisas 1 sätestatud nõuetele.

Lisa 2 vitamiinide- ja mineraalivajaduse miinimumnõuded ei laiene hooldekodudele.

Täpsustada, miks hooldekodudes neid näitajaid ei arvestata. Soovitame laiendada lisa 2

nõudeid hooldekodudele või tuua seletuskirjas selge põhjendus, miks neid näitajaid

hooldekodudes ei arvestata.

§ 7. Nõuded tehnoloogilisele kaardile

Lisada kohustus, et allergeene käsitlev info on teenusesaajale kättesaadav sobivas

formaadis lähtuvalt tema erivajadusest.

Eelnõu §-s 8

Lõikes 1 sätestatakse, et menüü peab haiglas või hooldekodus viibivale isikule olema

ligipääsetavas, nähtavas ja teadaolevas kohas, et teenusesaaja teaks, milliseid toite pakutakse.

Vajaduse korral tuleb isikule konkreetse söögikorra menüüd talle arusaadaval viisil tutvustada.

Kui inimesel on terviseseisund, mis ei võimalda menüüd näha, tagatakse talle ligipääs menüüle

vastavalt tema vajadusele ja seisundile, näiteks menüü ette lugemise teel. See, millisel moel

menüüle ligipääs tagatakse, jääb iga asutuse enda otsustada.

Tagada ühtlaselt ja standardi järgi kõigis asutustes ja haiglates. Anda asutustele selged

tegutsemisjuhised, kuidas tutvustada menüüd erinevatele inimestele, nt nägemis- või

intellektipuudega inimestele. Ligipääsetavuse alaseks nõustamiseks on võimalik pöörduda

Eesti Puuetega Inimeste Koja poole.

Kuidas tagatakse järelevalve toitlustuse kvaliteedi osas? Dokumentatsioon (nt tehnoloogiline

kaart) ei pruugi anda ülevaadet reaalsest olukorrast. Kui järelevalve vajadus pole sätestatud

muudes õigusaktides, palume eelnõu täiendada, sh ka teenusekasutajate ja nende lähedastelt

tagasiside kogumist.

Määruses pole käsitletud toidu serveerimise ja söömisel abistamist, st. ei mainita, kuidas

tagatakse abi neile, kes ei saa iseseisvalt süüa. Samuti puudub nõue kasutada sobivaid söömis- ja

Toompuiestee 10 / 10137 Tallinn / 6616629

[email protected] / www.epikoda.ee

joomisabivahendeid (nt mittelibisevad taldrikud, ergonoomilised lusikad või tassid). Teeme

ettepaneku lisada eelnõusse vajadusel abivahendite või söömisel abi tagamise, juhul kui see pole

sätestatud muudes õigusaktides, mis toitlustamist reguleerivad.

EPIKoda peab oluliseks, et määrus tagaks võrdse ja väärika toitlustuse kõigile, sõltumata

terviseseisundist või puudest, ning looks eeldused tervist edendavaks ja ligipääsetavaks

toitumiskeskkonnaks haiglates ja hooldekodudes. Loodame, et meie ettepanekud aitavad eelnõu

täpsustada ning praktikas paremini rakendada.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Kristi Kähär

Toetuste ja teenuste nõunik

+372 5401 0462

[email protected]

Sotsiaalministeerium Meie: 03.07.2025 nr 40

[email protected]

Eesti Puuetega Inimeste Koja arvamus määrusele „Nõuded toitlustamisele

tervishoiuasutuses ja täiskasvanutele sotsiaalteenuse osutamisel“

Eesti Puuetega Inimeste Koda tänab kaasamise eest. Toetame muudatust, mis muudab

erimenüüde pakkumine ja terviseseisundist tulenevat toitumispiirangute või -vajaduste

rakendamise paindlikumaks. Kindlasti tuleb muudatuste tegemisel jälgida, et

hooldekodukoha hind ei muutuks inimesele kallimaks.

EPIKoja tähelepankud, küsimused ja ettepanekud määruse eelnõule:

§ 1. Määruse reguleerimis- ja kohaldamisala

(2) Määruse nõuded ei kehti haigla ja hooldekodu personali toitlustamisele, seal viibivate

isikute eraviisilise söömisele ega sonditoitmisele enteraalse toitumise korral.

Kuidas reguleeritakse sonditoitmist? Peame oluliseks, et see on süsteemselt lahendatud nii

tervishoiu- kui ka hoolekandeasutustes. Seega juhul kui puuduvad süsteemsed lahendused,

palume selle määrusesse lisada.

Eelnõu §-s 2 sätestatakse toitlustamise ja menüüde koostamise üldnõuded.

Lõige 3: Võrreldes kehtiva määrusega ei ole enam sätestatud, kas toidud peavad olema tingimata

soojad.

Tuleb tagada, et pakutaks vähemalt 1 soe toidukord päevas. Keelata tavapäraselt soojade

toitude (supp, praad) serveerimine jahtununa, v.a. kui isik ise seda soovib.

Lõige 4:. Oluline on, et joogivesi oleks ligipääsetav ja piisavas koguses kättesaadav kogu aeg.

Lisada määrusesse selge nõue, et personali kohustus on tagada vee kättesaadavus viisil, mis

arvestab isiku individuaalseid piiranguid.

Lõige 5: sätestatakse, et võimaluse korral pakutakse ka taimetoidumenüüd ning arvestatakse

isiku religioonist või muudest veendumustest tulenevate toitumistavadega. ….Alternatiivseid

menüüsid võivad pakkuda nii haiglad kui ka hooldekodud.

Toompuiestee 10 / 10137 Tallinn / 6616629

[email protected] / www.epikoda.ee

Kindlaksmääratud vajaduse korral peaks see olema kohustus. Vajaduse saab määratleda

koos erimenüü, allergeenide jms määramisega.

Eelnõu §-s 4

Erimenüü tagatakse haiglas või hooldekodus viibivale isikule tervishoiuteenust pakkuva

tervishoiutöötaja soovitustest tulenevalt. Sellised tervishoiutöötajad võivad olla näiteks arst,

toitumisravi spetsialist, kliiniline toitumisterapeut, toitmisravi õde jne. Inimese haigusloos ja

epikriisis peaks erimenüü vajadus samuti kajastuma. Kui isikule on koostatud erimenüü,

teavitatakse sellest tavaliselt isikut ennast või tema seaduslikku esindajat. Teavitamine aitab

vältida olukordi, kus isik või tema esindaja ei ole erimenüü alusel toidu pakkumisest teadlik.

Erimenüü koostamisel tuleb lähtuda parimatest tõendatud teadmistest ja kogemustest ning see

peab olema kooskõlas tervishoiutöötaja soovituste ja isikule määratud diagnoosiga. Erimenüüde

puhul lähtutakse alati inimese vajadusest, tervishoiutöötaja soovitustest ja diagnoosist.

Erimenüü puhul on oluline, et sõltuvalt diagnoosist ja põhjustest lähtutaks kõige uuematest

tõenduspõhistest teadmistest, mis toetaksid inimese paranemisprotsessi.

EPIKoda lisab, et lisada eelnõusse: erimenüü koostamisel ja muutmisel kaasatakse isik või tema

seaduslik esindaja ning dokumenteeritakse kokkulepe.

Positiivne on, et erimenüü peab olema koostatud parimatest tõendatud teadmistest ja kogemustest

ning see peab olema kooskõlas tervishoiutöötaja soovituste ja isikule määratud diagnoosiga, aga

kuidas praktikas tagatakse, et asutused suudaksid neid ka tagada, näiteks kas gluteenivaba menüü

on tsöliaakia diagnoosiga isikule alati kättesaadav?

Eelnõu §-s 5

Lõikes 3 sätestatakse, et laste toitlustamisel lähtutakse võimaluse korral riiklikest toidu- ja

toitumissoovitustest14 . Riiklikes toidu- ja toitumissoovitustes on välja toodud laste (lapsed

vanuses 0–17) sihtrühma jaoks sobivad soovitused, mida haiglad saavad aluseks võtta. Oluline

on tagada piisav energia ja toitainete saamine.

Muuta sõnastus kindlas kõneviisis: „Laste toitlustamisel lähtutakse riiklikest toidu- ja

toitumissoovitustest.“

Toompuiestee 10 / 10137 Tallinn / 6616629

[email protected] / www.epikoda.ee

§ 6. Menüüde koostamine hooldekodus

Lõige 1 Menüü peab vastama lisas 1 sätestatud nõuetele.

Lisa 2 vitamiinide- ja mineraalivajaduse miinimumnõuded ei laiene hooldekodudele.

Täpsustada, miks hooldekodudes neid näitajaid ei arvestata. Soovitame laiendada lisa 2

nõudeid hooldekodudele või tuua seletuskirjas selge põhjendus, miks neid näitajaid

hooldekodudes ei arvestata.

§ 7. Nõuded tehnoloogilisele kaardile

Lisada kohustus, et allergeene käsitlev info on teenusesaajale kättesaadav sobivas

formaadis lähtuvalt tema erivajadusest.

Eelnõu §-s 8

Lõikes 1 sätestatakse, et menüü peab haiglas või hooldekodus viibivale isikule olema

ligipääsetavas, nähtavas ja teadaolevas kohas, et teenusesaaja teaks, milliseid toite pakutakse.

Vajaduse korral tuleb isikule konkreetse söögikorra menüüd talle arusaadaval viisil tutvustada.

Kui inimesel on terviseseisund, mis ei võimalda menüüd näha, tagatakse talle ligipääs menüüle

vastavalt tema vajadusele ja seisundile, näiteks menüü ette lugemise teel. See, millisel moel

menüüle ligipääs tagatakse, jääb iga asutuse enda otsustada.

Tagada ühtlaselt ja standardi järgi kõigis asutustes ja haiglates. Anda asutustele selged

tegutsemisjuhised, kuidas tutvustada menüüd erinevatele inimestele, nt nägemis- või

intellektipuudega inimestele. Ligipääsetavuse alaseks nõustamiseks on võimalik pöörduda

Eesti Puuetega Inimeste Koja poole.

Kuidas tagatakse järelevalve toitlustuse kvaliteedi osas? Dokumentatsioon (nt tehnoloogiline

kaart) ei pruugi anda ülevaadet reaalsest olukorrast. Kui järelevalve vajadus pole sätestatud

muudes õigusaktides, palume eelnõu täiendada, sh ka teenusekasutajate ja nende lähedastelt

tagasiside kogumist.

Määruses pole käsitletud toidu serveerimise ja söömisel abistamist, st. ei mainita, kuidas

tagatakse abi neile, kes ei saa iseseisvalt süüa. Samuti puudub nõue kasutada sobivaid söömis- ja

Toompuiestee 10 / 10137 Tallinn / 6616629

[email protected] / www.epikoda.ee

joomisabivahendeid (nt mittelibisevad taldrikud, ergonoomilised lusikad või tassid). Teeme

ettepaneku lisada eelnõusse vajadusel abivahendite või söömisel abi tagamise, juhul kui see pole

sätestatud muudes õigusaktides, mis toitlustamist reguleerivad.

EPIKoda peab oluliseks, et määrus tagaks võrdse ja väärika toitlustuse kõigile, sõltumata

terviseseisundist või puudest, ning looks eeldused tervist edendavaks ja ligipääsetavaks

toitumiskeskkonnaks haiglates ja hooldekodudes. Loodame, et meie ettepanekud aitavad eelnõu

täpsustada ning praktikas paremini rakendada.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Kristi Kähär

Toetuste ja teenuste nõunik

+372 5401 0462

[email protected]