Avaliku teabe seaduse täiendamise seadus

1

25.06.2025

Avaliku teabe seaduse täiendamise seaduse eelnõu seletuskiri

1. Sissejuhatus

1.1. Sisukokkuvõte

Eelnõukohase seadusega muudetakse avaliku teabe seadust (AvTS), et rakendada Euroopa

Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) 2018/1724, millega luuakse ühtne digivärav teabele ja

menetlustele ning abi- ja probleemilahendamisteenustele juurdepääsu pakkumiseks ning

millega muudetakse määrust (EL) nr 1024/2012 (ELT L 295, 21.11.2018, lk 1–38) (edaspidi

ühtse digivärava määrus või SDG määrus), ning komisjoni rakendusmäärust (EL) 2022/1463,

millega kehtestatakse tõendite automaatse piiriülese vahetamise tehnilise süsteemi tehniline ja

talitluskirjeldus ning ühekordsuse põhimõtte kohaldamine kooskõlas Euroopa Parlamendi ja

nõukogu määrusega (EL) 2018/1724 (ELT L 231, 06.09.2022, lk 1–21) (edaspidi komisjoni

rakendusmäärus). Seega täpsustatakse eelnõukohase seadusega Euroopa Liidu ühtse digivärava

(Single Digital Gateway, SDG) toimimist Eestis.

Euroopa Liidu ühtne digivärav annab portaali „Your Europe“ („Teie Euroopa“) kaudu

kodanikele ja ettevõtjatele juurdepääsu 1) siseturu olulisele teabele, 2) abi- ja

probleemilahendamisteenustele ja 3) veebipõhistele menetlustele.

SDG määruse artikli 14 lõike 1 kohaselt loob komisjon koostöös liikmesriikidega tehnilise

süsteemi selliste tõendite vahetamiseks, mida nõutakse kõnealuse määruse II lisas loetletud

veebipõhiste menetluste ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivides 2005/36/EÜ,

2006/123/EÜ, 2014/24/EL ja 2014/25/EL sätestatud menetluste puhul. Seejuures vastutab iga

liikmesriik talle kuuluvate tehnilise süsteemi osade arendamise, kättesaadavuse, hoolduse,

järelevalve, seire ja turvalisuse haldamise eest. Esmajärjekorras tehakse kasutajatele

veebipõhiselt ja piiriüleselt kättesaadavaks 21 menetlust, mis on seotud seitsme elu- ja

ärisündmusega (sünd, residentsus, õppimine, töötamine, kolimine, pensionile jäämine, ettevõtte

asutamine ning selle juhtimine ja tegevuse lõpetamine). Samas lisandub SDG määruse

kohaldamisalasse aja jooksul täiendavaid menetlusi, kuivõrd määruse eesmärk on kodanike ja

ettevõtjate halduskoormuse vähendamine ning siseturu toimimise tagamine. Seetõttu on oluline

võimaldada kasutajatele võimalikult laialdaselt veebipõhiseid menetlusi ning toetada piiriülest

automaatset tõendivahetust

Eelnõu kohaselt täidab Eesti teabevärav ühtse kontaktpunkti ülesandeid SDG määruse mõistes.

Riigi infosüsteemi kindlustavate süsteemide loetellu lisatakse Euroopa Liidu ühtse digivärava

piiriülene päringusüsteem. See süsteem koosneb peamiselt kahest komponendist: päringute

keskkonnast ja eelvaatealast. Samuti sätestatakse, et Euroopa Liidu ühtse digivärava piiriülest

päringusüsteemi kasutatakse vaid Euroopa Liidu ühtse digivärava kaudu teenuste pakkumisel

ning piiriüleseks andmevahetuseks.

Ühtse digivärava määrus ja komisjoni rakendusmäärus näevad liikmesriigi asutustele ette

mitmesuguste ülesannete täitjate (riiklik koordinaator, riiklik ühtne tehnilise toe kontaktpunkt,

pädev asutus) määramise, kuid liikmesriik peab ise vajaduse korral määrama või täpsustama,

milline asutus neid ülesandeid täidab. Euroopa Liidu ühtse digiväravaga seotud riigisisesed

ülesanded sätestatakse Vabariigi Valitsuse määruses „Euroopa Liidu ühtse digivärava piiriülene

2

päringusüsteem“, mille järgi hakkab riikliku koordinaatori ülesandeid täitma Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeerium ning Riigi Infosüsteemi Amet hakkab täitma riikliku ühtse

tehnilise toe kontaktpunkti ülesandeid. Riigi Infosüsteemi Amet täidab volitatud töötleja

ülesandeid, vahendades vastutavate töötlejate (pädevate asutuste) andmekogudes olevaid

tõendeid. Pädevad asutused osutavad füüsilistele ja juriidilistele isikutele veebipõhiselt

teenuseid ning neil on seejuures võimalik tõendeid küsida ja esitada läbi Euroopa Liidu ühtse

digivärava piiriülese päringusüsteemi. Pädevaid asutusi eelnõus nimeliselt ei nimetata, kuna

pädevad asutused on seotud tõenditega, mida Euroopa Liidu ühtse digivärava kaudu

vahetatakse. Samas ei ole tõendite loetelu ammendav, vaid Euroopa Komisjoni juhitud protsessi

käigus täienev, mistõttu ei ole otstarbekas pädevaid asutusi ega nende arvu eraldi piiritleda.

Siiski on kindlaks määratud need pädevad asutused, kes SDG määruses nimetatud menetluste

raames tõendeid esitavad või küsivad ning kelle registrid esimeses etapis Euroopa Liidu ühtse

digivärava piiriülese päringusüsteemiga liidestatakse. Selleks, et tagada pädevate asutuste

registrite valmisolek piiriüleseks andmevahetuseks, on pädevate asutuste tehtavate arenduste

rahastamiseks ette nähtud toetus Riigiüleste Kesksete Teenuste programmist.

1.2. Eelnõu ettevalmistaja

Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi

digimajanduse osakonna parema õigusloome ja Euroopa Liidu ühtse digivärava nõunik Külliki

Lugenberg ([email protected]). Eelnõu ja seletuskirja on aidanud koostada Riigi

Infosüsteemi Ameti Euroopa Liidu ühtse digivärava talituse juhataja Meelis Sääsk

([email protected]) ning õigusosakonna juhataja Lauri Kriisa ([email protected]).

Eelnõu juriidilise ekspertiisi tegi Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi

õigusosakonna õigusnõunik Ragnar Kass ([email protected]).

Eelnõu ja seletuskirja on keeletoimetanud Justiits- ja Digiministeeriumi õigusloome korralduse

talituse toimetaja Merike Koppel ([email protected]).

1.3. Märkused

Eelnõukohase seadusega muudetakse avaliku teabe seadust (RT I, 09.01.2025, 21).

Eelnõu ei ole seatud muu menetluses oleva eelnõu ega Vabariigi Valitsuse

tegevusprogrammiga. Eelnõu on seotud SDG määruse ja komisjoni rakendusmäärusega. SDG

määrus ja komisjoni rakendusmäärus on Euroopa Liidu liikmesriikides küll otsekohalduvad,

kuid siiski vajavad määrusega liikmesriigile pandud ülesanded riiklikul tasandil täpsustamist.

Seega on eelnõu eesmärk rakendada SDG määrust ja komisjoni rakendusmäärust.

Eelnõu seadusena vastuvõtmiseks on vajalik Riigikogu lihthäälteenamus.

2. Seaduse eesmärk

SDG eesmärk

SDG on Euroopa Liidu algatus, mis pakub kodanikele ja ettevõtjatele ühtset digitaalset

juurdepääsu avalikele teenustele (menetlustele) liikmesriikides. SDG toimimine hõlmab kahte

peamist osapoolt: küsijat (requester) ja pakkujat (provider), kes suhtlevad Euroopa Liidu ühtse

digivärava tehnilise süsteemi (Once-Only Technical System, OOTS) kaudu ametlike andmete

ja dokumentide vahetamiseks. Allpool on kirjeldatud nende voogusid (flows), keskendudes

3

sellele, kuidas küsija algatab taotluse ja pakkuja sellele vastab, kasutades OOTSi tehnilist

raamistikku.

Küsija on isik (kodanik või ettevõtja) või asutus, kes vajab SDG määruse kohases menetluses

teise liikmesriigi registris olevaid ametlikke andmeid või dokumente. See voog hõlmab taotluse

algatamist ja andmete vastuvõtmist.

Joonis – SDG küsija voo lihtsustatud skeem.

Pakkuja on asutus (nt Rahvastikuregister, Haridus- ja Teadusministeerium), mis hoiab küsitud

andmeid ja vastutab nende edastamise eest OOTSi kaudu.

Joonis – SDG pakkuja voo lihtsustatud skeem.

Täpsem info SDG toimimisest on kättesaadav Riigi Infosüsteemi Ameti veebilehel

https://abi.ria.ee/sdg/.

SDG määruse ja seaduseelnõu eesmärk

SDG määruse eesmärk on hõlbustada ELi kodanike ja ettevõtjate piiriülest asjaajamist, luues

reeglid ühtse digivärava loomiseks ning edendades seeläbi siseturu toimimist. Eesmärk ei ole

asendada riiklikke infosüsteeme, vaid pakkuda kasutajale ühte kanalit, mille kaudu leiab teabe

4

varasemast kergemini. SDG määruses on kehtestatud ka nõuded teabe kvaliteedile ja

ajakohasusele.

SDG määrus ja komisjoni rakendusmäärus näevad liikmesriigi asutustele ette mitmesuguste

ülesannete täitjate (riiklik koordinaator, riiklik ühtne tehnilise toe kontaktpunkt, pädev asutus)

määramise, kuid liikmesriik peab ise vajaduse korral määrama või täpsustama, milline asutus

nimetatud ülesandeid täidab.

SDG määruse artikli 14 lõike 1 kohaselt peab komisjon koostöös liikmesriikidega looma

tehnilise süsteemi selliste tõendite vahetamiseks, mida nõutakse kõnealuse määruse II lisas

loetletud veebipõhiste menetluste ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivides

2005/36/EÜ, 2006/123/EÜ, 2014/24/EL ja 2014/25/EL sätestatud menetluste puhul.

SDG määruse artiklis 14 on sätestatud tõendite automaatse piiriülese vahetamise tehnilise

süsteemi ja andmete ühekordse küsimise põhimõtte kohaldamise põhinõuded, sh sätestab artikli

14 lõige 1 tõendite automaatse piiriülese vahetamise tehnilise süsteemi loomise aluse ning lõige

11 näeb ette, et komisjon ja iga liikmesriik vastutab talle kuuluvate tehnilise süsteemi osade

arendamise, kättesaadavuse, hoolduse, järelevalve, seire ja turvalisuse eest.

Kokkuvõtlikult on AvTS-i muudatused seotud Euroopa Liidu ühtse digivärava tehnilise

süsteemi raames teenuste osutamiseks loodava andmevahetuskihiga, st sätestatakse pädeva

asutuse, Riigi Infosüsteemi Ameti ja teise liikmesriigi pädeva asutuse vahelise piiriülese

andmevahetuse õiguslik alus ja andmete töötlemise eesmärk.

Vabariigi Valitsuse 22. detsembri 2011. a määruse nr 180 „Hea õigusloome ja normitehnika

eeskiri“ § 1 lõike 2 punkt 2 ei nõua väljatöötamiskavatsust, kui eelnõu käsitleb Euroopa Liidu

õiguse rakendamist ja kui eelnõu aluseks oleva Euroopa Liidu õigusakti eelnõu menetlemisel

on sisu poolest lähtutud sama paragrahvi lõikes 1 sätestatud nõuetest. Lõikes 1 sätestatud

nõuetest on sisuliselt lähtutud.

3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs

Eelnõuga kavandatakse muuta avaliku teabe seadust.

Eelnõu punktiga 1 täiendatakse AvTS § 321 lõikega 6, mille kohaselt täidab Eesti teabevärav

ühtse kontaktpunkti ülesandeid SDG määruse mõistes. SDG määruse põhjenduses 15 on

sätestatud:

„Direktiivi 2006/123/EÜ kohases elektrooniliste ühtsete kontaktpunktide hartas, mille nõukogu

kiitis heaks 2013. aastal, võtsid liikmesriigid vabatahtlikult kohustuse esitada ühtsete

kontaktpunktide kaudu teavet kasutajakeskselt, et kaetud oleksid ettevõtjatele eriti olulised

valdkonnad, sealhulgas käibemaks, tulumaksud, sotsiaalkindlustus ja tööõiguse nõuded.

Vastavalt hartale ja portaalist [„Your Europe“] saadud kogemustele tuleks selles teabes

kirjeldada ka abi- ja probleemilahendamisteenuseid. Kodanikud ja ettevõtjad peaksid saama

selliseid teenuseid kasutada, kui neil on probleeme teabe mõistmisel, kõnealuse teabe

kohaldamisel oma olukorrale või menetluse läbimisel“.

Euroopa Liidu tasandil täidab ühtse kontaktpunkti ülesandeid portaal „Your Europe“ („Teie

Euroopa“), mida täiendatakse teabega SDG määruses nõutud valdkondade kohta. „Your

Europe“ portaalis saab kasutaja (kodanik või ettevõtja) otsida endale vajalikku teavet kõikide

EL-i liikmesriikide kohta ning konkreetse teabe saamiseks juhatatakse kasutaja vastava

5

liikmesriigi ühtse kontaktpunkti juurde. Eestis on selleks kontaktpunktiks riigiportaal

www.eesti.ee. Seega Eesti teabevärav juba täidab ühtse kontaktpunkti ülesandeid.

Eelnõu punktiga 2 täiendatakse AvTS § 439 lõiget 1 punktiga 7, lisades riigi infosüsteemi

kindlustavate süsteemide loetellu Euroopa Liidu ühtse digivärava piiriülese päringusüsteemi.

Kõnealune säte on seotud SDG määruse artikliga 14.

SDG määruse artiklis 14 on sätestatud tõendite automaatse piiriülese vahetamise tehnilise

süsteemi ja andmete ühekordse küsimise põhimõtte kohaldamise põhinõuded, sh sätestab artikli

14 lõige 1 tõendite automaatse piiriülese vahetamise tehnilise süsteemi loomise aluse ning lõige

11 näeb ette, et komisjon ja iga liikmesriik vastutab talle kuuluvate tehnilise süsteemi osade

arendamise, kättesaadavuse, hoolduse, järelevalve, seire ja turvalisuse eest.

SDG sätestamine Eesti õiguses riigi infosüsteemi kindlustava süsteemina

Eelnõu analüüsi käigus hinnati Euroopa Liidu ühtse digivärava piiriülene päringute süsteemi

sobituvust Eesti õigusesse. (eelkõige AvTS). Analüüsi käigus järeldati, et Euroopa Liidu ühtse

digivärava piiriülene päringute süsteem vastab eelkõige riigi infosüsteemi kindlustava süsteemi

tunnustele ning selle õiguslik alus tuleks sätestada AvTS-is riigi infosüsteemi kindlustavaid

süsteeme reguleerivas §-s 439. Euroopa Liidu ühtsest digiväravavast saab Eestis kohustuslik

komponent andmevahetuseks Eesti andmekogude ja Euroopa Liidu ühtse digiväravaga

liidestunud teiste Euroopa Liidu liikmesriikide andmekogude vahel, millele vastab AvTS 439

lõikes 3 riigi infosüsteemi kindlustavate süsteemide kohta sätestatu. Seega on Euroopa Liidu

ühtse digivärava päringusüsteem analoogne X-teega Eesti riigisiseses andmevahetuses, mis on

samuti sätestatud riigi infosüsteemi kindlustava süsteemina AvTS 439 lõike 1 punkti 5 alusel.

Kuna Euroopa Liidu ühtse digivärava piiriülene päringute süsteem toimib kohustusliku

andmevahetuskihina Eesti ja Euroopa Liidu andmekogude vahel analoogselt X-teega, on

põhjendatud selle sätestamine sarnaselt riigi infosüsteemi kindlustava süsteemina.

Valik infosüsteemi ja andmekogu vahel

Eelnõu analüüsi käigus hinnati vajadust asutada Euroopa Liidu ühtse digivärava piiriülese

päringusüsteemi jaoks andmekogu. Analüüsis järeldati, et andmekogu asutamine pole vajalik,

sest formaaljuriidiliselt pole andmekogu asutamine sellisel juhul kohustuslik ning puuduvad

mõjuvad sisulised põhjused andmekogu asutamiseks, AvTS § 431 lõike 1 kohaselt on

andmekogu riigi, kohaliku omavalitsuse või muu avalik-õigusliku isiku või avalikke ülesandeid

täitva eraõigusliku isiku infosüsteemis töödeldavate korrastatud andmete kogum, mis

asutatakse ja mida kasutatakse seaduses, selle alusel antud õigusaktis või rahvusvahelises

lepingus sätestatud ülesannete täitmiseks. Sama paragrahvi lõige 2 sätestab, et andmekogus

töödeldavate korrastatud andmete kogum võib koosneda ka üksnes teistes andmekogudes

sisalduvatest unikaalsetest andmetest. Viidatud sätted ei määratle sisulisi kvalitatiivseid

tunnuseid, mille esinemise järgi saaks otsustada, kas andmekogu asutamine on kohustuslik või

mitte. AvTS-i järgi on seega andmekogu mõiste puhul võimalik lähtuda formaaljuriidilisest

definitsioonist. See tähendab, et kui avalikku teavet töödeldakse küll korrastatud andmete

kogumina, kuid õigusaktiga pole andmete haldamiseks andmekogu asutatud, võib andmete

säilitamise ja töötlemise keskkonna näol olla tegemist infosüsteemiga, kuid mitte

andmekoguga.

Euroopa Liidu ühtse digivärava piiriülene päringute toetamiseks ja andmete eelvaates

kuvamiseks on võimalik asutada andmekogu, kuid see pole kohustuslik. Võrdluseks ei eelda

6

riikliku andmevahetuskihi X-tee kui riigi infosüsteemi kindlustava süsteemi (AvTS § 439 lg 1

p 5) kaudu andmete vahetamine samuti andmekogu olemasolu – X-tee kaudu võib teistest

andmekogudest andmeid saada ka infosüsteem, millel puudub andmekogu määratlus. Euroopa

Liidu ühtse digivärava piiriülene päringute süsteem ei ole samuti õigusakti alusel asutatud

andmekogu. Seega ei pea ka Euroopa Liidu ühtse digivärava piiriülene päringute süsteemi

kaudu andmete edastamiseks ega selle eelvaates isikustatud teabe kuvamiseks teistest

andmekogudest saadav isikuandmete kogum olema andmekogu AvTS § 431 lõike 1 mõttes. Ka

andmekogu staatuseta infosüsteeme saab liita riikliku andmevahetuskihiga teistest

andmekogudest andmete saamiseks ja sinna andmete edastamiseks. Näiteks Eesti teabevärav

on infosüsteem, aga mitte andmekogu, ning on X-teega liidestatud. Samuti tuleb arvestada, et

eelvaatealas töödeldavad andmed kustutatakse ühe tunni jooksul pärast päringut ning nii

lühikest aega andmete säilitamiseks andmekogu loomine poleks otstarbekas. Arvestades

isikustatud teabe kuvamisega kaasneva andmetöötluse minimaalsust ja asjaolu, et teave

kuvatakse Euroopa Liidu ühtse päringute infosüsteemis, ei ole eraldi andmekogu asutamine

vajalik. See tähendab, et sellele ei kohaldu AvTS-is sätestatud andmekogude regulatsioon, küll

aga kohalduvad muud AvTS-is sätestatud nõuded ja IKÜM.

Eelvaateala

Komisjoni rakendusmääruse artikli 15 lõike 1 punkti b alapunkti ii järgi on liikmesriikidel

kohustus tagada rakendusteenused, mis võimaldavad kasutajatel tõendid eelneva ülevaatuse

ruumis eelnevalt üle vaadata. Eesti õiguses sätestatakse selleks eelvaateala, mida pakub Riigi

Infosüsteemi Amet piiriülese päringusüsteemi ühe komponendina. Eelvaateala eesmärk

praktikas on võimaldada kasutajal tutvuda vahetatava tõendi andmetega ning veenduda nende

õigsuses enne andmevahetuse käivitamist.

Andmetöötlejate rollid

SDG piiriülese päringusüsteemi ja eelvaateala isikuandmete töötlejate rollid lähtuvad SDG

rakendusmääruse artiklitest 33–35. Artikli 33 järgi tegutsevad liikmesriikide asjaomased

pädevad asutused kui tõendite taotlejad või tõendite esitajad vastutavate töötlejatena.

Riigi Infosüsteemi Amet tagab Euroopa Liidu ühtse digivärava päringusüsteemi arendamise,

kättesaadavuse, järelevalve, ajakohastamise, hoolduse ja turvalisuse vastavalt SDG määruse

artiklile 21. Arvestades, et andmetöötlus toimib vastavalt SDG määruses ja pädevate asutuste

poolt seatud eesmärkidele, on Riigi Infosüsteemi Amet päringusüsteemi pakkujana

andmetöötluse osas volitatud töötleja. Riigi Infosüsteemi Amet ei kinnita andmete õigsust ega

sea eesmärke andmete kasutamisele. Arvestades et Riigi Infosüsteemi Amet pakub

vahendusplatvormina kasutajale eelvaateala (eelneva ülevaatuse ruum) vastavalt

rakendusmääruse artikli 15 lõike 1 punkti b alapunktile ii, on Riigi Infosüsteemi Amet eelvaate

ala osas tõendite esitaja nimel tegutsev volitatud töötleja kooskõlas rakendusmääruse artikli 35

lõikega 2. Arvestades et andmetöötlejate rollid on SDG rakendusmääruses ette nähtud, ei

sätestata neid täiendavalt seaduse tasandil ning piirdutakse sätestamisega Vabariigi Valitsuse

määruses, mille kavand on eelnõule lisatud.

Eelnõu punktiga 3 täiendatakse seadust §-ga 4310, kus sätestatakse päringusüsteemi ja

eelvaateala isikuandmete töötlemise olulisemad küsimused.

Lõikes 1 sätestatakse digivärava süsteemi eesmärk, mida on põhjalikumalt eelnevalt

seletuskirjas kirjeldatud.

7

Lõikes 2 sätestatakse päringusüsteemis isikuandmete töötlemisele piirang läbi selle ülesande

osana Euroopa Liidu ühtsest digiväravast – teenuste pakkumine ja piiriülene andmevahetus

digivärava kaudu.

Lõikes 3 sätestatakse päringusüsteemis töödeldavate isikuandmete koosseis andmekategooria

tasandil. Andmekategooriad on sõnastatud lähtudes Eesti teabeväravas töödeldavatest

andmetest, arvestades et ühtse päringusüsteemi laiem eesmärk on võimaldada andmesubjekti

soovil ja huvides sellistes piirides, mida Eesti õigus võimaldab töödelda riigisiseselt Eesti

teabeväravas. Lisaks töödeldakse ka andmetöötluse logisid.

Lõikes sätestatud andmekategooriad on sätestatud vastavalt SDG määruse II lisas loetletud

menetlustele. Seega töödeldakse päringusüsteemis selliseid andmeid, mis on vajalikud Euroopa

Liidu ühtse digivärava kaudu menetluste toetamiseks.

Lõike 4 järgi sätestatakse täpsem andmete koosseis Vabariigi Valitsuse määruses, mille kavand

on eelnõule lisatud. Selles rakendusakti kavandis on sätestatud andmete koosseis koos

täpsustusega, et Euroopa Liidu ühtse digivärava menetlused on sätestatud SDG määruse II lisas.

Seega reguleeritakse isikuandmete töötlust kolmeastmeliselt – andmekategooria tasandil

seaduses, täpsemalt Vabariigi Valitsuse määruses ning menetluse tasandil SDG määruses.

Seetõttu ei korrata Eesti õigusaktis SDG määruse sisu menetluste osas.

Ülevaatlik tabel töödeldavatest isikuandmetest eelnõu ja selle rakendusakti tasandil ning

vastavad menetlused SDG määruse järgi on toodud seletuskirja lisas 1 „Isikuandmete koosseisu

võrdlustabel“.

SDG määruse kohaseid menetlusi osutavad eelnõu koostamise hetke seisuga pädevad asutused

järgmiste ministeeriumite haldusalas: Justiits- ja Digiministeerium, Haridus- ja

Teadusministeerium, Kliimaministeerium, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium,

Rahandusministeerium, Regionaal- ja Põllumajandusministeerium, Siseministeerium,

Sotsiaalministeerium.

Seejuures tuleb arvestada, et Euroopa Liidu ühtse digivärava kasutusvõimalused nii Eestis kui

Euroopa Liidus on veel väljatöötamisel ning nii menetluste kui töödeldavate isikuandmete hulk

ajas kasvab. Ülevaade tänase seisuga kavandatud menetlustest ja nendest vajalikest tõenditest

on kättesaadav Euroopa Komisjoni vastaval veebilehel.1

Lõikes 5 sätestatakse isikuandmete töötlemise tähtajad.

Punkti 1 järgi säilitatakse isikuandmed, st tõendite sisu 30 minutiks peale isikustatud sessiooni

lõppemist. Pärast selle 30 minutise puhveraja lõppu asendatakse isikuandmed räsiga ehk

obfuskeeritakse taastamatult. Puhveraeg lisatakse kasutajasessioonile seepärast, et kasutaja

saaks mugavalt protseduuri jätkata ootamatu katkestuse korral ning ei peaks uuesti oma

andmeid vastutava töötleja andmekogust pärima, millega kaasneks ajakulu ning teenuse

kasutajamugavuse langus.

Punkti 2 järgi säilitatakse päringusüsteemis logiandmeid kaksteist kuud nende tekkimisest

arvates. Logiandmete säilitamise kohustus on sätestatud SDG rakendusmääruse artikli 17 lõikes

2 ning selle järgi logitakse otsus, mille kasutaja teeb pärast tõendite eelnevat ülevaatamist – kas

1 https://data-models-oots-tdd-8b6791fd33fcb1f29c7d6ad9c6173ba55d28c0a5f9.pages.code.europa.eu/

8

ta kiidab tõendi kasutamise menetluses heaks või mitte – või vajaduse korral asjaolu, et kasutaja

lahkus eelneva ülevaatuse ruumist või menetlusportaalist ilma konkreetset otsust tegemata.

Artikli 17 lõike 2 järgi säilitab logid tõendite esitaja või vajaduse korral vahendusplatvorm.

Seega on vajalik hinnata, milline Eesti osapool (süsteemiga liituvad Eesti asutused või Riigi

Infosüsteemi Amet Euroopa Liidu ühtse digivärava piiriülese päringute süsteemi kui

vahendusplatvormi omanikuna) logid SDG määruses sätestatud tähtajaks säilitab. Analüüsi

käigus järeldati, et kõige sobivam on andmete säilitamine Riigi Infosüsteemi Ameti poolt,

arvestades Eesti riigi infosüsteemi üldist rollijaotust. Andmevahetuse logide säilitamise

ülesanne on Riigi Infosüsteemi Ametil ka täna. Näiteks Riigi Infosüstemi Ameti säilitab Eesti

teabevärava haldajana teabevärava andmete muudatused kuni viieks aastaks2 ning X-tee

haldamise ja arendamise eest vastutajana päringud teabevärava X-tee teenusliidese kaudu

kolmeks aastaks.3 Seega on Riigi Infosüsteemi Ametill vastav võimekus ja kogemus analoogses

olukorras andmevahetuse logide säilitamiseks. Samas Eesti liidestuvatele asutustele

samasuguse kohustuse panek oleks rolle dubleeriv ning ebamõistlikult koormav nii

liidestuvatele asutustele (täiendav ülesanne) kui ka riigiüleselt (vajadus koordineerida logide

riigiüleselt ühetaoline säilitamine mitmes asutuses). Seega on logide säilitamine eelnõu järgi

Riigi Infosüsteemi Ameti ülesanne.

4. Eelnõu terminoloogia

Eelnõuga võetakse kasutusele uus termin „Euroopa Liidu ühtse digivärava piiriülene

päringusüsteem koos eelvaatealaga“, mis koosneb kahest alamõistest:

„Eelvaateala“ = eelneva ülevaatuse ruum komisjoni rakendusmääruse artikli 1 punkti 14

tähenduses.

„Euroopa Liidu ühtse digivärava piiriülene päringusüsteem“ – tõendite automaatse piiriülese

vahetamise tehniline süsteem SDG määruse artikli 14 tähenduses.

5. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele

Eelnõu on seotud ning kooskõlas SDG määruse ja komisjoni rakendusmäärusega ning on

vajalik SDG määruse ja komisjoni rakendusmääruse nõuete riigisiseseks rakendamiseks.

6. Seaduse mõjud

Eelnõu on seotud SDG määruse ja vastavate rakendusaktidega ning on vajalik SDG määruse

nõuete riigisiseseks rakendamiseks, sh Euroopa Liidu ühtse digivärava päringusüsteemi

toimimiseks Eestis. Euroopa Liidu ühtse digivärava tehnilise süsteemi toimimisel on oluline

positiivne mõju nii kodanikele kui ka ettevõtjatele aja ja kulude kokkuhoiu kujul.

Euroopa Liidu ühtse digivärava tehniline süsteem toetab andmete ühekordse küsimise

põhimõtte rakendamist, mille tulemusel ei pea kodanikud ega ettevõtjad SDG määruse II lisas

loetletud menetlustes uuesti esitama andmeid, mida nad on varem esitanud ja/või mis on

kättesaadavad vastavate pädevate asutuste registrites. Süsteem toimib ka piiriüleselt. Nii võib

näiteks Eestist teise liikmesriiki kolinud isik tulevikus menetlust alustada teise liikmesriigi

menetlusportaalis ning vajaminevad tõendid (andmed või dokumendid), mis asuvad Eesti

2 Vabariigi Valitsuse 03.10.2013 määrus nr 145 „Eesti teabevärava eesti.ee haldamise, teabe kättesaadavaks

tegemise, arendamise ning kasutamise nõuded ja kord“, § 21. Veebis kättesaadav:

https://www.riigiteataja.ee/akt/125032021005?leiaKehtiv. 3 Vabariigi Valitsuse 23.09.2016 määrus nr 105 „Infosüsteemide andmevahetuskiht“, § 4 lg 1 51 ja 11

9

registrites, saadetakse tema nõusolekul otse Eesti pädevalt asutuselt teise liikmesriigi pädevale

asutusele. Seejuures saab kasutaja tõendi eelvaate alusel otsustada, kas ta soovib tõendit

algatatud menetluse raames kasutada või mitte. Eelnõu koostamise ajal ei ole lahendust leidnud

küsimus, kuidas teha menetlused kättesaadavaks ka nendele piiriülestele kasutajatele, kellel

puudub Eesti isikukood, kuid kelle andmed võivad olla Eesti pädeva asutuse registris. Nn

vastendamise teemat kõnealuse eelnõuga ei lahendata, kuid see puudutab Euroopa Liidu ühtse

digivärava tehnilise süsteemi kasutatavust laiemalt.

Nagu märgitud, on Euroopa Liidu ühtse digivärava tehnilise süsteemi rakendamisel oluline

positiivne mõju nii kodanikele kui ka ettevõtjatele aja ja kulude kokkuhoiu kujul. Seejuures on

Euroopa Komisjon leidnud, et ettevõtjate kulude kokkuhoid võib olla üle 11 miljardi euro

aastas4 ning kodanike ajasääst 883 000 tundi aastas.

Komisjon korraldas 2024. aastal uuringu „Study on cost-savings for SMEs using the OOTS and

Your Europe“5, mille käigus võrreldi kasutajateekonda Euroopa Liidu ühtse digivärava tehnilise

süsteemi vahendusel ja ilma. Väikeste ja keskmiste suurusega ettevõtjate (VKE-d) puhul uuriti

järgmisi kasutusjuhtusid: 1) äritegevuse laiendamine teise liikmesriiki ja 2) äritegevuse osaline

ümberkolimine välisriiki. FIE-de puhul uuriti järgmisi kasutusjuhtusid: 1) oma töö laiendamine

välisriigi uuele turule või sinna ajutiselt kolimine ja 2) püsivalt teise riiki kolimine (füüsiliselt).

Praegu on sellistes olukordades kasutajatel mitmesuguseid takistusi, nt on keeruline tuvastada

kõiki nõudeid, leida sektorispetsiifilist informatsiooni, lugeda tehnilisi dokumente võõrkeeles,

leida koduriigiga täpselt samaväärset infot, eri allikatest tõendite kogumine on ebatõhus,

tõendite tõlkimine on ebamugav lisakohustus, füüsiline kohale minek tõendite saamiseks on

koormav, samuti notari/tõlgi külastamine, probleemne võib olla võõrkeeles ankeetide täitmine

jne. Uuringu käigus leiti, et ühe menetluse kogukulu on VKE jaoks 10 000 eurot ja FIE jaoks

2576 eurot. Kui sama teekond läbitaks Euroopa liidu ühtse digivärava tehnilise süsteemi kaudu,

säästaksid VKE-d 53% kulusid ja FIE-d 59% kulusid. Ajakulu väheneks VKE-de jaoks 44% ja

FIE-de jaoks 53%.

7. Seaduse rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevused, eeldatavad

kulud ja tulud

Seaduse rakendamisega kaasnevad kulud eelkõige Riigi Infosüsteemi Ametile, Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeeriumile ning asjaomastele pädevatele asutustele. Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeerium hakkab eelnõu kohaselt täitma riikliku koordinaatori

ülesandeid ning ministeeriumis on loodud vastav ametikoht. Riigi Infosüsteemi Ametile on

Euroopa Liidu ühtse digivärava Eesti riigi keskse platvormi põhifunktsioonide

väljaarendamiseks Riigiüleste Kesksete teenuste programmist eraldatud 1,4 miljonit eurot

(summa sisaldab käibemaksu).

Eelnõu valmimise seisuga on kindlaks määratud pädevad asutused, kes SDG määruses

nimetatud menetluste raames tõendeid esitavad või küsivad ning kelle registrid esimeses etapis

Euroopa Liidu ühtse digivärava piiriülese päringusüsteemiga liidestatakse. Selleks, et tagada

pädevate asutuste registrite valmisolek piiriüleseks andmevahetuseks, on pädevate asutuste

tehtavate arenduste rahastamiseks ette nähtud toetus Riigiüleste Kesksete Teenuste

4 Euroopa Komisjon, the single digital gateway and Your Europe, https://single-market-

economy.ec.europa.eu/single-market/single-digital-gateway_en. 5 Euroopa Komisjon, Once-Only Hub, New study shows how Once-Only can reduce administrative burden for

EU SMEs and self-employed workers - OOTSHUB -, viimati vaadatud 11.02.2025.

10

programmist (kokku 3 137 800 euro ulatuses, mille lisandub käibemaks). Alljärgnev tabel

annab ülevaate toetuse jagunemisest asutuste vahel, seejuures on märgitud toetuse

maksimumsummad eraldi 2024. ja 2025. aasta kohta.

Pädev asutus Toetuse summa

2024 (eurodes,

ilma km-ta)

Toetuse summa

2025

(eurodes, ilma km-

ta)

Toetuse summa

kokku (ilma km-

ta)

PRIA 86 000 – 86 000

Regionaal- ja

Põllumajandusministeerium

194 600 265 000 459 600

SMIT 150 000 154 200 304 200

TTJA 50 000 86 000 136 000

TEHIK

(Sotsiaalkindlustusameti

teenused)

500 000 536 000 1 036 000

TEHIK (Terviseameti

teenused)

50 000 136 000 186 000

RMIT (Maksu- ja

Tolliameti teenused)

300 000 350 000 650 000

Haridus- ja

Teadusministeerium

165 000 201 000 366 000

Transpordiamet – 168 000 168 000

TEHIK (Ravimiameti

teenused)

– 116 000 116 000

Rahandusministeerium – 168 000 168 000

Tervisekassa – 116 000 116 000

RIK (Äriregister) – 116 000 116 000

Ehkki Euroopa Liidu ühtse digivärava tehnilise süsteemi rakendamine eeldab investeeringuid,

kaasneb selle kasutajatele märkimisväärne ressursside kokkuhoid ning piiriülene asjaajamine

elu- ja ärisündmustega seotud menetlustes muutub lihtsamaks ja mugavamaks. SDG määruses

on rõhutatud ka kasu pädevatele asutustele. Nii on SDG määruse põhjenduses 5 sätestatud, et

digivärav peaks lihtsustama ühelt poolt kodanike ja ettevõtjate ning teiselt poolt pädevate

asutuste vahelist suhtlust. Lisaks, nagu on märgitud ka SDG määruse põhjenduses 48, peaks

SDG määruse alusel tõendite vahetamiseks loodav turvaline tehniline süsteem andma taotluse

esitanud pädevatele asutustele kindlustunde, et tõendi esitas õige väljaandev asutus. Seega

vähendavad veebipõhised menetlused ning teiste liikmesriikide pädevate asutustega tõendite

vahetamine, ka pädevate asutuste töökoormust – nad ei pea enam korduvalt kasutajatelt

dokumente küsima ega veenduma üha uuesti dokumentide usaldusväärsuses.

8. Rakendusaktid

Eelnõuga lisatava AvTS 439 lõike 1 punkti 7 alusel kehtestatakse Vabariigi Valitsuse määrus

„Euroopa Liidu ühtse digivärava piiriülene päringusüsteem“, milles sätestatakse Euroopa Liidu

ühtse digivärava teabe haldamise, teabe kättesaadavaks tegemise ja andmevahetuse

üksikasjalikumad tingimused ning kord. Lisaks sätestatakse määruses pädeva asutuse ja Riigi

Infosüsteemi Ameti andmekaitselised ülesanded.

11

Samuti muudetakse eelnõuga seoses majandus- ja kommunikatsiooniministri 25. aprilli 2011. a

määrust nr 28 „Riigi Infosüsteemi Ameti põhimäärus“, et sätestada määruses Riigi Infosüsteemi

Ameti ülesanded Euroopa Liidu ühtse digivärava Eesti keskse vahendusplatvormi haldajana.

Rakendusaktide kavandid on eelnõule lisatud (lisa 2).

9. Seaduse jõustumine

Seadus jõustub üldkorras, arvestades et eelnõu valmimise seisuga on kindlaks määratud

pädevad asutused, kes SDG määruses nimetatud menetluste raames tõendeid esitavad või

küsivad ning kelle registrid esimeses etapis Euroopa Liidu ühtse digivärava piiriülese

päringusüsteemiga liidestatakse. Samuti on eelnõu valmimise seisuga valmis oma SDG

määruses sätestatud ülesandeid täitma Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium ning Riigi

Infosüsteemi Amet.

10. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon

Eelnõu esitatakse kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks eelnõude infosüsteemi (EIS)

kaudu Justiits- ja Digiministeeriumile, Haridus- ja Teadusministeeriumile,

Kliimaministeeriumile, Maksu- ja Tolliametile, Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni

Ametile, Rahandusministeeriumile, Rahandusministeeriumi infotehnoloogiakeskusele,

Ravimiametile, Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumile, Riigi Infosüsteemi Ametile,

Siseministeeriumile, Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskusele,

Sotsiaalkindlustusametile, Sotsiaalministeeriumile, Terviseametile, Tervise ja Heaolu

Infosüsteemide Keskusele ning Transpordiametile.

___________________________________________________________________________

Algatab Vabariigi Valitsus ………………….. 2025

1

Avaliku teabe seaduse täiendamise seaduse eelnõu seletuskiri

Lisa 2

Rakendusaktide kavandid

VABARIIGI VALITSUS

MÄÄRUS

Euroopa Liidu ühtse digivärava piiriülene päringusüsteem

Määrus kehtestatakse avaliku teabe seaduse 439 lõike 1 punkti 7 alusel.

1. peatükk

Üldsätted

§ 1. Reguleerimisala

Määrusega kehtestatakse nõuded Euroopa Liidu ühtse digivärava piiriülese päringusüsteemi

koos eelvaatealaga (edaspidi digivärava piiriülene päringusüsteem) kaudu teabe haldamise,

kättesaadavaks tegemise ning andmevahetuse osas, mida ei ole sätestatud Euroopa Parlamendi

ja nõukogu määruses (EL) 2018/1724, millega luuakse ühtne digivärav teabele ja menetlustele

ning abi- ja probleemilahendamisteenustele juurdepääsu pakkumiseks ning millega muudetakse

määrust (EL) nr 1024/2012 (ELT L 295, 21.11.2018, lk 1–38).

2. peatükk

Ülesannete jaotus

§ 2. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ülesanded

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium on digivärava piiriülese päringusüsteemi riiklik

koordinaator.

§3. Riigi Infosüsteemi Ameti ülesanded

Riigi Infosüsteemi Amet:

1) korraldab digivärava piiriülese päringusüsteemi ja sellega seotud kesksete komponentide

arendamist, haldamist ja majutamist;

2) pakub digivärava piiriülese päringusüsteemi eelvaateala;

3) on tehnilise toe kontaktpunkt Komisjoni rakendusmääruse (EL) 2022/1463, millega

kehtestatakse tõendite automaatse piiriülese vahetamise tehnilise süsteemi tehniline ja

talitluskirjeldus ning ühekordsuse põhimõtte kohaldamine kooskõlas Euroopa Parlamendi ja

nõukogu määrusega (EL) 2018/1724 (ELT L 231, 6.9.2022, lk 1–21), artikli 21 tähenduses.

§ 4. Pädevate asutuste ülesanded

(1) Pädevad asutused on Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2018/1724 II lisas

loetletud menetlusi pakkuvad asutused.

(2) Pädevad asutused võivad digivärava piiriülese päringusüsteemi kaudu tõendeid taotleda ja

pakkuda

2

3. peatükk

Andmetöötlus

§ 5. Töödeldavad isikuandmed

(1) Digivärava piiriüleses päringusüsteemis töödeldakse andmeid, mis on vajalikud

eelvaatealas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2018/1724 II lisas nimetatud

menetlusteks.

(2) Digivärava piiriüleses päringusüsteemis töödeldakse järgmisi isikuandmeid:

1) isikuandmed – ees- ja perekonnanimi, isikukood või selle puudumisel sünniaeg;

2) rahvastikuregistrijärgne elukoht – aadress rahvastikuregistris;

3) kasutaja alaealiste laste andmed – laste ees- ja perekonnanimed, laste isikukoodid;

4) kasutaja abikaasa või registreeritud elukaaslase andmed – abikaasa või registreeritud

elukaaslase ees- ja perekonnanimi, tema isikukood;

5) isikut tõendavate dokumentide andmed – kehtivate dokumentide number, tüüp ja kehtivuse

lõppaeg järgmiste isikut tõendavate dokumentide puhul: Eesti kodaniku pass, isikutunnistus,

välismaalase pass, elamisloakaart või e-residendi digitaalne isikutunnistus;

6) juhilubade andmed - juhiloa number, tüüp ja kehtivusaeg järgmiste lubade puhul: juhiluba,

esmane juhiluba, piiratud õigusega juhiluba, välismaalase juhiluba või väikelaevajuhi

tunnistus;

7) juhiloa tervisetõendi andmed – tervisetõendi kasutusala, kehtivus, piirangud;

8) sõidukite andmed – automark, mudel, registrimärk, esmane registreerimine

mootorsõidukitel, kus kasutaja on omanik;

9) ravikindlustuse andmed ja perearst – ravikindlustuse kehtivus: jah/ei, kasutaja perearsti

nimi;

10) arvelduskonto andmed – isiku arvelduskonto esitamine Tervisekassale;

11) töövõimetushüvitiste andmed – töövõimetuslehe periood, liik, hüvitatud päevade arv,

väljamakstud hüvitise suurus eurodes;

12) hambaravihüvitise andmed – hambaravihüvitise õigus (jah/ei/tasuta), kehtiv hüvitise määr

ja hüvitise jääk;

13) proteesihüvitise andmed – proteesihüvitise õigus (jah/ei), kehtiv hüvitise määr ja hüvitise

jääk;

14) retseptide andmed – toimeaine nimi, pakendi nimi, retsepti staatus, retsepti kehtivuse

lõpp;

15) kasutajale kuuluvate sõidukite liikluskindlustuse andmed – sõidukite liikluskindlustuse

kehtivus hetkel (jah/ei);

16) kasutajale kuuluva kinnisvara andmed – katastritunnus, aadress, kinnistu number;

17) notariaalsed dokumendid – toimingu kuupäev, notari nimi;

18) Euroopa ravikindlustuskaardi andmed – Euroopa ravikindlustuskaardi number ja

kehtivus;

19) roll juriidilises isikus ning selle rolli alguskuupäev;

20) muud Euroopa Parlamendi ja nõukogu (EL) määruses 2018/1724 nimetatud menetlustes

vahetatavad isikuandmed;

21) andmetöötluse logid.

§ 6. Andmetöötluse rollid

Digivärava piiriülese päringusüsteemi ja eelvaates kuvatavate tõendite osas on:

1) pädevad asutused vastutavad töötlejad;

3

2) Riigi Infosüsteemi Amet volitatud töötleja.

Kristen Michal

Peaminister

Erkki Keldo

Majandus- ja tööstusminister

Keit Kasemets

Riigisekretär

4

JUSTIITS- JA DIGIMINISTER

MÄÄRUS

Majandus- ja kommunikatsiooniministri 25. aprilli 2011. a määruse nr 28 „Riigi

Infosüsteemi Ameti põhimäärus“ muutmine

Määrus kehtestatakse Vabariigi Valitsuse seaduse § 42 lõike 1 alusel.

Majandus- ja kommunikatsiooniministri 25. aprilli 2011. a määruses nr 28 „Riigi Infosüsteemi

Ameti põhimäärus“ tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 8 lõiget 3 täiendatakse punktiga 5 järgmises sõnastuses:

„5) täidab Komisjoni rakendusmääruse (EL) 2022/1463, millega kehtestatakse tõendite

automaatse piiriülese vahetamise tehnilise süsteemi tehniline ja talitluskirjeldus ning

ühekordsuse põhimõtte kohaldamine kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega

(EL) 2018/1724 (ELT L 231, 6.9.2022, lk 1–21), artikli 21 kohast Eesti tehnilise toe

kontaktpunkti ülesandeid ning korraldab Euroopa Liidu ühtse digivärava piiriülese

päringusüsteemi koos eelvaatealaga ja sellega seotud kesksete komponentide arendamist,

haldamist ja majutamist.“;

2) paragrahvi 13 lõiget 2 täiendatakse punktiga 10 järgmises sõnastuses:

„10) täita Euroopa Liidu ühtse digivärava piiriülese päringusüsteemi riigisisese tehnilise

kontaktpunkti rolli Eestis ning pakkuda, arendada, hallata ja majutada Euroopa Liidu ühtse

digivärava piiriülest päringusüsteemi koos eelvaatealaga ja sellega seotud keskseid komponente

Euroopa Liidu ühtse digivärava piiriülese päringusüsteemi jaoks.“.

Liisa-Ly Pakosta

Justiits- ja digiminister

Tiina Uudeberg

Kantsler

Avaliku teabe seaduse täiendamise seaduse eelnõu seletuskiri

Lisa 1

1

Isikuandmete koosseisu võrdlustabel

Euroopa Liidu ühtse

digivärava piiriüleses

päringusüsteemis

töödeldavate isikuandmete

kategooriad (seaduse tasand).

Nummerdus vastavalt AvTS

eelnõu §4310 lg 3.

Euroopa Liidu ühtse digivärava

piiriüleses päringusüsteemis

töödeldavate isikuandmete

kategooriad (Vabariigi

Valitsuse määruse tasand).

Nummerdus vastavalt eelnõu §

5 lg 2.

Menetlused SDG määruse II lisa

järgi

Vajalikud tõendid SDG

määruse II lisa ning Euroopa

Komisjoni kavandatavate

tõendite ülevaate1 järgi

1) füüsilise isiku üldandmed,

pilt, sünnikoht ja rahvus;

1) isikuandmed – ees- ja

perekonnanimi, isikukood või

selle puudumisel sünniaeg;

Sünni registreerimise tõendi

taotlemine

Sünni registreerimise tõend või

sünnitunnistus

2) abikaasaga või registreeritud

elukaaslasega seotud andmed;

4) kasutaja abikaasa või

registreeritud elukaaslase andmed

– abikaasa või registreeritud

elukaaslase ees- ja

perekonnanimi, tema isikukood;

Sünni registreerimise tõendi

taotlemine

Sünni registreerimise tõend või

sünnitunnistus;

3) alaealiste lastega seotud

andmed;

3) kasutaja alaealiste laste

andmed – laste ees- ja

perekonnanimed, laste

isikukoodid;

Sünni registreerimise tõendi

taotlemine

Sünni registreerimise tõend või

sünnitunnistus

4) elukohaga, sealhulgas

varasemate elukohtadega seotud

andmed;

2) rahvastikuregistrijärgne

elukoht – aadress

rahvastikuregistris;

Elukohatõendi taotlemine Praegusel aadressil

registreerimise kinnitus

Aadressimuutuse registreerimine Kinnitus eelmiselt aadressilt

välja registreerimise ja uuele

aadressile registreerimise

kohta

1 Veebis kättesaadav: https://data-models-oots-tdd-8b6791fd33fcb1f29c7d6ad9c6173ba55d28c0a5f9.pages.code.europa.eu/

Avaliku teabe seaduse täiendamise seaduse eelnõu seletuskiri

Lisa 1

2

5) füüsilise isiku seos juriidilise

isikuga ning seotud juriidilise

isiku nimi, registrikood ja

kontaktandmed;

1) isikuandmed – ees- ja

perekonnanimi, isikukood või

selle puudumisel sünniaeg;

19) roll juriidilises isikus ning

selle rolli alguskuupäev;

Majandustegevusest teavitamine,

majandustegevusega seotud load,

muudatused majandustegevuses ning

majandustegevuse lõpetamine

põhjustel, mis ei hõlma maksejõuetust

ega likvideerimismenetlust, välja

arvatud majandustegevuse

esmakordne registreerimine

äriregistris ning välja arvatud

menetlused äriühingute (ELi

toimimise lepingu artikli 54 teise

lõigu tähenduses) asutamiseks või

hiljem asutamisdokumentides

muudatuste tegemiseks

Kinnitus teate, muudatusi

puudutava teate või

majandustegevuse loa taotluse

kättesaamise kohta

10) isikule väljastatud lubade ja

tegevuskeeldudega seotud

andmed;

6) juhilubade andmed – juhiloa

number, tüüp ja kehtivusaeg

järgmiste lubade puhul: juhiluba,

esmane juhiluba, piiratud

õigusega juhiluba, välismaalase

juhiluba või väikelaevajuhi

tunnistus;

7) juhiloa tervisetõendi andmed –

tervisetõendi kasutusala, kehtivus,

piirangud;

Majandustegevusest teavitamine,

majandustegevusega seotud load,

muudatused majandustegevuses ning

majandustegevuse lõpetamine

põhjustel, mis ei hõlma maksejõuetust

ega likvideerimismenetlust, välja

arvatud majandustegevuse

esmakordne registreerimine

äriregistris ning välja arvatud

menetlused äriühingute (ELi

toimimise lepingu artikli 54 teise

lõigu tähenduses) asutamiseks või

hiljem asutamisdokumentides

muudatuste tegemiseks

Kinnitus teate, muudatusi

puudutava teate või

majandustegevuse loa taotluse

kättesaamise kohta

11) isiku karistatuse ja

täitemenetlusega seotud

andmed;

Majandustegevusest teavitamine,

majandustegevusega seotud load,

muudatused majandustegevuses ning

majandustegevuse lõpetamine

1)Karistusregistri tõend (proof

of absence of criminal record);

2)Kinnitus teate, muudatusi

puudutava teate või

Avaliku teabe seaduse täiendamise seaduse eelnõu seletuskiri

Lisa 1

3

põhjustel, mis ei hõlma maksejõuetust

ega likvideerimismenetlust, välja

arvatud majandustegevuse

esmakordne registreerimine

äriregistris ning välja arvatud

menetlused äriühingute (ELi

toimimise lepingu artikli 54 teise

lõigu tähenduses) asutamiseks või

hiljem asutamisdokumentides

muudatuste tegemiseks

majandustegevuse loa taotluse

kättesaamise kohta;

12) kohanemisprogrammis,

sealhulgas eesti keele õppes,

osalemise andmed;

Diplomite, tõendite või muude

õpinguid või kursusi tõendavate

dokumentide akadeemilise

tunnustamise taotlemine

Tunnustamise otsus

13) logiandmed; 21) andmetöötluse logid. Logiandmete säilitamine SDG rakendusmääruse artikli 17 lõike 2

alusel

14) hüvitiste, toetuste, pensioni

ja arvelduskontoga seotud

andmed;

Pensioni- ja eelpensionihüvitiste

taotlemine kohustuslikest

pensioniskeemidest

Taotluse kättesaamise kinnitus

või otsus pensioni- või

eelpensionihüvitiste taotluse

kohta

Teabe taotlemine kohustuslikest

pensioniskeemidest saadavat

pensionit iseloomustavate andmete

kohta

Teatis isiku pensioniandmete

kohta

Tööandja (füüsilise isiku)

registreerimine kohustuslikus

pensioni- ja kindlustusskeemis

Kinnitus registreerimise kohta

või sotsiaalkindlustuse

registreerimisnumber

Töötajate registreerimine

kohustuslikus pensioni- ja

kindlustusskeemis

Kinnitus registreerimise kohta

või sotsiaalkindlustuse

registreerimisnumber

Avaliku teabe seaduse täiendamise seaduse eelnõu seletuskiri

Lisa 1

4

17) terviseandmed;

9) ravikindlustuse andmed ja

perearst – ravikindlustuse

kehtivus: jah/ei, kasutaja perearsti

nimi;

12) hambaravihüvitise andmed –

hambaravihüvitise õigus

(jah/ei/tasuta), kehtiv hüvitise

määr ja hüvitise jääk;

13) proteesihüvitise andmed –

proteesihüvitise õigus (jah/ei),

kehtiv hüvitise määr ja hüvitise

jääk;

14) retseptide andmed –

toimeaine nimi, pakendi nimi,

retsepti staatus, retsepti kehtivuse

lõpp;

18) Euroopa ravikindlustuskaardi

andmed – Euroopa

ravikindlustuskaardi number ja

kehtivus;

Euroopa ravikindlustuskaardi

taotlemine

Euroopa ravikindlustuskaart

18) töö ja haridusega seotud

andmed;

11) töövõimetushüvitiste andmed

– töövõimetuslehe periood, liik,

hüvitatud päevade arv,

väljamakstud hüvitise suurus

eurodes;

Kolmanda taseme hariduse

omandamise jaoks rahastamise, nagu

õppetoetuste või -laenude taotlemine

avaliku sektori organilt või asutuselt

Otsus rahastamistaotluse kohta

või taotluse kättesaamise

kinnitus

Esialgse avalduse esitamine riiklikku

kõrgkooli astumiseks

Avalduse kättesaamise

kinnitus

Diplomite, tõendite või muude

õpinguid või kursusi tõendavate

Tunnustamise otsus

Avaliku teabe seaduse täiendamise seaduse eelnõu seletuskiri

Lisa 1

5

dokumentide akadeemilise

tunnustamise taotlemine

Taotlus kohaldatavate õigusaktide

kindlaksmääramiseks kooskõlas

määruse (EÜ)

nr 883/2004 1 II jaotisega (1)

Otsus kohaldatavate

õigusaktide kohta

Teatamine sotsiaalkindlustushüvitist

mõjutavatest muutustest

sotsiaalkindlustushüvitist saava isiku

isiklikes või tööalastes asjaoludes

Kinnitus muutustest teatamise

kättesaamise kohta

Sotsiaalkindlustussüsteemide

teavitamine töötaja lepingu

lõppemisest, välja arvatud töölepingu

kollektiivse lõpetamise menetlused

Teatise kättesaamise kinnitus

Töötajate sotsiaalmaksete tasumine Kättesaamistõend või muu

kinnitus töötajate

sotsiaalmaksete tasumise kohta

19) varaliste õigustega seotud

andmed.“;

8) sõidukite andmed – automark,

mudel, registrimärk, esmane

registreerimine mootorsõidukitel,

kus kasutaja on omanik;

10) arvelduskonto andmed – isiku

arvelduskonto esitamine

Tervisekassale;

15) kasutajale kuuluvate sõidukite

liikluskindlustuse andmed –

sõidukite liikluskindlustuse

kehtivus hetkel (jah/ei);

Tuludeklaratsiooni esitamine Deklaratsiooni kättesaamise

kinnitus

Liikmesriigist pärit või liikmesriigis

juba registreeritud mootorsõiduki

registreerimine standardmenetluse

korral (2)

Mootorsõiduki registreerimise

tõend

Riigi maanteetaristute kasutamist

lubava kleebise saamine: avaliku

sektori organi või asutuse väljastatud:

ajatasu (teemaksukleebis),

kilomeetritasu (tasulised maanteed)

Teemaksukleebise kviitung või

muu maksetõend

Avaliku teabe seaduse täiendamise seaduse eelnõu seletuskiri

Lisa 1

6

16) kasutajale kuuluva kinnisvara

andmed – katastritunnus, aadress,

kinnistu number;

17) notariaalsed dokumendid –

toimingu kuupäev, notari nimi;

Avaliku sektori organi või asutuse

väljastatud heitmekleebise saamine

Heitmekleebise kviitung või

muu maksetõend

Ettevõtte tuludeklaratsiooni esitamine Deklaratsiooni kättesaamise

kinnitus

Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 625 6342 / [email protected] / www.mkm.ee

Registrikood 70003158

Justiits- ja Digiministeerium

Riigi Infosüsteemi Amet

03.07.2025 nr 2-2/2556-1

Avaliku teabe seaduse muutmine (Euroopa

Liidu ühtne digivärav)

Esitame kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks avaliku teabe seaduse täiendamise seaduse

eelnõu. Palume arvamus esitada 14 päeva jooksul.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Erkki Keldo

majandus- ja tööstusminister

Lisad: 1) eelnõu;

2) eelnõu seletuskiri koos lisadega.

/*Lisaadressaadid: Haridus- ja Teadusministeerium

Kliimaministeerium

Maksu- ja Tolliamet

Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet

Rahandusministeerium

Rahandusministeeriumi Infotehnoloogiakeskus

Ravimiamet

Regionaal- ja Põllumajandusministeerium

Siseministeerium

Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskus

Sotsiaalkindlustusamet

Sotsiaalministeerium

Terviseamet

2 (2)

Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskus

Transpordiamet

Külliki Lugenberg

+372 5192 6177, [email protected]

1

EELNÕU

Avaliku teabe seaduse täiendamise seadus

Avaliku teabe seaduses tehakse järgmised täiendused:

1) paragrahvi 321 täiendatakse lõikega 6 järgmises sõnastuses:

„(6) Eesti teabevärav täidab ühtse kontaktpunkti ülesandeid Euroopa Parlamendi ja nõukogu

määruse (EL) 2018/1724, millega luuakse ühtne digivärav teabele ja menetlustele ning abi- ja

probleemilahendamisteenustele juurdepääsu pakkumiseks ning millega muudetakse määrust

(EL) nr 1024/2012 (ELT L 295, 21.11.2018, lk 1–38), tähenduses.“;

2) paragrahvi 439 lõiget 1 täiendatakse punktiga 7 järgmises sõnastuses:

„7) Euroopa Liidu ühtse digivärava piiriülene päringusüsteem koos eelvaatealaga (edaspidi

digivärava piiriülene päringusüsteem).“;

3) seaduse 5. peatükki täiendatakse §-ga 4310 järgmises sõnastuses:

„§ 4310. Digivärava piiriülene päringusüsteem

(1) Digivärava piiriülene päringusüsteem on Eesti riigi keskne lahendus, mis võimaldab ja

lihtsustab piiriülest, veebipõhist ja ühekordse küsimise põhimõtte alusel tõendivahetust teise

riigi pädeva asutusega.

(2) Digivärava piiriülest päringusüsteemi kasutatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu

määrusega (EL) 2018/1724 loodud digivärava kaudu teenuste pakkumisel ja piiriüleseks

andmevahetuseks.

(3) Digivärava piiriüleses päringusüsteemis töödeldakse järgmisi isikuandmeid:

1) füüsilise isiku üldandmed, pilt, sünnikoht ja rahvus;

2) abikaasaga või registreeritud elukaaslasega seotud andmed;

3) alaealiste lastega seotud andmed;

4) elukohaga, sealhulgas varasemate elukohtadega seotud andmed;

5) füüsilise isiku seos juriidilise isikuga ning seotud juriidilise isiku nimi, registrikood ja

kontaktandmed;

6) isikule väljastatud lubade ja tegevuskeeldudega seotud andmed;

7) isiku karistatuse ja täitemenetlusega seotud andmed;

8) kohanemisprogrammis, sealhulgas eesti keele õppes, osalemise andmed;

9) logiandmed;

10) hüvitiste, toetuste, pensioni ja arvelduskontoga seotud andmed;

11) terviseandmed;

12) töö ja haridusega seotud andmed;

13) varaliste õigustega seotud andmed;

14) muud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) 2018/1724 nimetatud menetlustes

vahetatavad isikuandmed.

(4) Kogutavate andmete täpsem koosseis sätestatakse käesoleva seaduse § 439 lõike 1 punkti 7

alusel kehtestatavas Vabariigi Valitsuse määruses.

(5) Digivärava piiriüleses päringusüsteemis säilitatakse:

1) isikuandmeid 30 minutit pärast isikustatud sessiooni lõppu;

2) logiandmeid 12 kuud nende tekkimisest arvates.“.

2

Lauri Hussar

Riigikogu esimees

Tallinn, … ............................. 2025

Algatab Vabariigi Valitsus

… ………………….. 2025