Kiri

2019 ja 2020 erihoolekandeteenuste profiilid

Ülle Riisalo SOTSIAALKINDLUSTUSAMET

1

Sisukord Taust ..................................................................................................................................... 2

2019 – 2020 üldandmed .................................................................................................... 2

Sooline jaotus .................................................................................................................... 4

Vanuseline jaotus .............................................................................................................. 6

Riskikäitumise esinemine üldvaates ................................................................................... 7

Profiilid .................................................................................................................................10

Profiilid teenuste lõikes .........................................................................................................11

Igapäevaelu toetamise teenus (IET) .................................................................................11

Igapäevaelu toetamise teenus autismispektrihäirega inimestele (IETaut) .........................13

Igapäevaelu toetamise teenus päeva- ja nädalahoiuteenusena (PNH) .............................15

Toetatud elamise teenus (TE) ...........................................................................................18

Töötamise toetamise teenus (TT) .....................................................................................19

Kogukonnas elamise teenus (KE) .....................................................................................21

Ööpäevaringne erihooldusteenus (ÖE) .............................................................................24

Ööpäevaringne erihooldusteenus autismispektrihäirega inimestele (ÖEaut) .....................25

Ööpäevaringne erihooldusteenus sügava liitpuudega inimestele (ÖL) ..............................27

Ööpäevaringne erihooldusteenus ebastabiilse remissiooniga inimestele (ÖR)..................28

Ööpäevaringne erihooldusteenus kohtumääruse alusel (ÖK) ...........................................29

Erihoolekande teenused abi- ja toetusvajaduse astme alusel ...............................................31

2

Taust Erihoolekande teenuste profiilid on loodud Sotsiaalkindlustusametis (edaspidi SKA)

kasutatava abi- ja toetusvajaduse hindamisvahendi kasutamise 2019 ja 2020 aasta tulemuste

ning erihoolekande teenuste kirjelduste võrdlemise baasil. SKA hindab inimeste abi- ja

toetusvajadust alates 01.04.2019 ning tuginedes sotsiaalhoolekande seadusele (SHS § 70 lg

2 p 11) kasutavad Sotsiaalkindlustusameti teenuste konsultandid hindamisvahendit ühe

tööriistana protsessis, mille käigus tuvastatakse inimese õigustatust erihoolekandeteenusele.

Euroopa Sotsiaalfondi tegevuse „Erihoolekandesüsteemi arendamine teenuse disaini kaudu“

raames koostati 2016-2017 projekti „Teenuse disain erihoolekandeteenuste ja

teenussüsteemi ümberkorraldamiseks ja arendamiseks“ lõppraport, milles on kirjeldatud uut

isikukeskset ja paindlikku erihoolekande teenusmudelit. Projekti käigus loodud teenusmudeli

üheks osaks oli sotsiaalhoolekande valdkonnas abi vajava inimese toetus- ja abivajaduse

hindamine teenuste rahastaja ja korraldaja - SKA või kohaliku omavalitsuse – poolt ning sellest

tulenevalt abi- ja toetusvajaduse hindamisvahendi väljatöötamine.

Inimese abi- ja toetusvajaduse tuvastamiseks kasutatava hindamisvahendi välja töötamisel on

tuginetud elukvaliteedi valdkondadele, millised on kirjeldatud Maailma Terviseorganisatsiooni

poolt soovitatud spetsiifilises elukvaliteedi instrumendis WHOQOL (The World Health

Organization Quality of Life Instruments (THE WHOQOL-100 and THE WHOQOL-BREF).

Eesti sotsiaalteenuste kvaliteedijuhiste kohaselt on kõik Eestis pakutavad sotsiaalteenused

lähtuvalt oma eesmärgist ja sisust alati suunatud inimese elukvaliteedi tõstmisele/säilitamisele

mõnes elukvaliteedi valdkonnas, mistõttu on vajalik enne sotsiaalhoolekande abimeetme

rakendamist tuvastada, millistes elukvaliteedi valdkondades ja millisel määral on inimesel

toetust vaja. Hindamisvahendi kasutamisel saadud tulemused võimaldavad teha otsuse

inimese jaoks sobivama sotsiaalhoolekande abimeetmete kohta ning valida, milliste

tegevustega ning milliseid spetsialiste kaasates on võimalik inimese elukvaliteeti säilitada

ja/või parandada ning suunata inimene vastava abimeetme pakkuja poole.

2019 – 2020 üldandmed 2019 aastal hinnati Sotsiaalkindlustusameti teenuste konsultantide poolt 9 kuuga 1437 inimest,

neist osadele leiti sobivaks mitu teenust (559 lisateenust), ja 2020 aastal hinnati 12 kuuga

2211 inimest, neist osadele leiti samuti sobivaks mitu teenust (1466 lisateenust). Kokku

perioodi vältel 3648 inimesele 5673 teenust.

Siin ja edaspidi tekstis kasutatavad erihoolekande teenuste nimetuste lühendid:

1. IET – igapäevaelu toetamise teenus

2. IETaut – igapäevaelu toetamise teenus autismispektri häirega inimesele

3. PNH – igapäevaelu toetamise teenus päeva- ja nädalahoiu teenusena

4. TE – toetatud elamise teenus

5. TT – töötamise toetamise teenus

6. KE – kogukonnas elamise teenus

7. ÖE – ööpäevaringne erihooldusteenus

8. ÖEaut – ööpäevaringne erihooldusteenus autismispektrihäirega inimesele

9. ÖL – ööpäevaringne erihooldusteenus sügava liitpuudega inimesele

10. ÖR – ööpäevaringne erihooldusteenus ebastabiilse remissiooniga inimesele

3

11. ÖK – ööpäevaringne erihooldusteenus kohtumääruse alusel

Hindamise tulemusena ühele inimesele mitu sobivat erihoolekande teenust tähendab

a)inimese vajadustele vastab nii üks kui teine erihoolekande teenus (nt ÖE või PNH, ÖEaut

või IETaut, ÖL või IETaut vm - sobiva teenuse liigi ja –koha valik sõltub inimese, tema

lähedaste ja/või eestkostja eelistustest ning sobiva teenuskoha olemasolust)

b)inimese vajadustele vastavad samaaegselt mitu teenust (nt KE ja TT, TE ja IET, vm)

Toome siinkohal välja ka SHS-i järgi lubatud erihoolekandeteenuste kattuvused:

ÖK ÖL ÖR ÖA ÖE KE TE TT IET IETaut IET PNH

ÖK x - - - - - - - - - -

ÖL - x ei ei ei ei ei ei ei ei ei

ÖR - ei x ei ei ei ei ei ei ei ei

ÖA - ei ei x ei ei ei ei ei ei ei

ÖE - ei ei ei x ei ei ei ei ei ei

KE - ei ei ei ei x ei ja ei ei ei

TE - ei ei ei ei ei x ja ja ja ja

TT - ei ei ei ei ja ja x ja ja ja

IET - ei ei ei ei ei ja ja x ei ei

IETaut - ei ei ei ei ei ja ja ei x ei

IET PNH

- ei ei ei ei ei ja ja ei ei x

Tabel 1 Samaaegselt osutatavad erihoolekande teenused

KE SHS § 98 lg 3 talle ei osutata samal ajal igapäevaelu toetamise teenust, toetatud elamise teenust või ööpäevaringset erihooldusteenust. TT § 92 lg 3 talle ei osutata samal ajal ööpäevaringset erihooldusteenust. IET § 88 lg 2 isikule ei osutata samal ajal kogukonnas elamise teenust ega ööpäevaringset erihooldusteenust. ÖE § 101 lg 6 täisealisele isikule ei osutata samal ajal igapäevaelu toetamise teenust, töötamise toetamise teenust, toetatud elamise teenust või kogukonnas elamise teenust. Sotsiaalkindlustusametil on võrreldavad andmed 21-kuulise hindamisperioodi kohta ning

kokku leiti aastal 2019 hinnatud inimestele sobivaks 1998 ja 2020 aastal 3677 erihoolekande

teenust. Keskmiselt hinnati ühe kuu jooksul teenuste konsultantide poolt inimestele sobivaks

2019 aastal 221 ning 2020 aastal 306 erihoolekande teenust.

4

Diagramm 1 Hindamise tulemusena inimestele sobivate teenuste arv teenuse liikide põhiselt. IETaut,

ÖEaut, ÖK 2019 aastal liiga väike esindatus – ei ole relevantsed

Mõlemal aastal on enim hinnatud inimestele sobivaks IET teenust. Sõltumata riigi suunast

arendada ja soodustada toetavate erihoolekandeteenuste osutamist, on sagedamini sobivaks

osutunud teenuste hulgas teisel kohal ööpäevaringne erihooldusteenus, mis mõlemal aastal

moodustas kõigist hinnatud teenuste hulgast neljandiku. Järgnesid taas toetavad teenused TT,

TE ja KE, kusjuures 2020 aastal on vähenenud KE teenusele hinnatute- ning veidi suurenenud

TE teenusele hinnatute protsent.

Diagramm 2 Hindamise tulemusena sobivate teenuste protsentuaalne jaotus 2019 ja 2020 aasta

võrdluses

Sooline jaotus Kõigi hinnatute hulgas oli mehi ja naisi enam-vähem võrdselt, mehi mõlemal aastal veidi

rohkem.

479 385

283 347

289

60 95 39 6 6 7

1035

725 611 561

363

144 125 43 32 25 13

0

200

400

600

800

1000

1200

IET ÖE TE TT KE PNH ÖL ÖR ÖE aut IET aut ÖK

Sobivate teenuste arv 2019 ja 2020 võrdlusena

2019 (9k) 2020 (12k)

24

19 17

15 14

5 3 2

0 0 0

28

20

15

10

17

3 4 1 1 1 0

0

5

10

15

20

25

30

IET ÖE TT KE TE ÖL PNH ÖR ÖEaut IETaut ÖK

Sobivate teenuste esinemissagedus protsentides 2019 ja 2020

2019 2020

5

Diagramm 3 Hinnatute sooline jaotus 2019 ja 2020 aasta võrdluses (%)

Soolise jaotuse põhjal teenuse liigi järgi erinevatel aastatel ilmneb, et ÖE teenusele 2019

aastal hinnatute seas oli rohkem naisi, 2020 aastal rohkem mehi. Sama tendents ka ÖL ja

PNH teenustel ning KE teenusel, kuigi nt KE teenusel oli mehi ja naisi hinnatavate seas enam-

vähem võrdselt. Naisi on 2020 aastal hinnatud meestest rohkem toetavatele teenustele (TT,

IET).

Diagramm 4 Hinnatute sooline jaotus 2019 aastal teenuste liikide järgi (%). 2019 aastal ÖEaut ja IETaut

teenuste tulemused ei ole relevantsed, kuna valim liiga väike

57

43

54

46

0% 10% 20% 30% 40% 50% 60% 70% 80% 90% 100%

mehed

naised

Hinnatute sooline jaotus 2019 ja 2020 võrdluses

2019 2020

39

0

83

44 54

36 47 51

0

48 39

61

100

17

56 46

64 53 49

100

52 61

0

20

40

60

80

100

120

ÖE ÖEaut ÖK ÖL ÖR KE PNH IET IETaut TE TT

Teenusele hinnatud meeste ja naiste võrdlus teenuse liikide kaupa 2019 (%)

M 2019 N 2019

6

Diagramm 5 Hinnatute sooline jaotus 2020 aastal teenuste liikide kaupa (%).

Seega tendents on meeste osakaalu suurenemisele ööpäevaringsetel teenustel ning naiste

osakaalu suurenemisele toetavatel teenustel.

Vanuseline jaotus Enim on mõlemal aastal hinnatute hulgas 18-29-aastaseid inimesi. Samas vanusegrupis on

siiski 2020 aastal hinnatute arv protsentuaalselt kahanenud, hinnatute arvu suurenemist 2020

aastal on märgata enim vanuserühmas 60-69 eluaastat ning vanemas keskeas inimeste juures

(40-59-aastased).

Diagramm 6 Vanuseline jaotus aastate võrdluses (%)

Raskematele teenustele (ÖL, IETaut, PNH, ÖEaut) hinnatute hulgas domineerib vanusegrupp

18-29-aastased. Ka KE teenusele hinnatute hulgas domineerib noorte täiskasvanute

vanusegrupp (18-29), kes moodustavad mõlemal aastal kolmandiku kõigist KE teenuselele

hinnatutest.

61 53

69 63 60 60 60

46

76

50 56

39 47

31 37 40 40 40

54

24

50 44

0

20

40

60

80

ÖE ÖEaut ÖK ÖL ÖR KE PNH IET IETaut TE TT

Teenusele hinnatud meeste ja naiste võrdlus teenuse liikide kaupa 2020 (%)

M 2020 N 2020

3

30

22

18 17

7

1 3

23 21 20

18

11

3

0

5

10

15

20

25

30

35

0-17 18-29 30-39 40-49 50-59 60-69 70+

Vanuseline jaotus 2019 ja 2020 võrdlusena

2019 2020

7

Diagramm 7 Vanuseline jaotus 2019 aastal teenuste lõikes %

Diagramm 8 Vanuseline jaotus 2020 aastal teenuste lõikes %

Vaadeldes eraldi sagedamini hinnatud teenuste – IET ja ÖE - ja vanuse vahelist seost ilmnes,

et IET teenusele hinnatute hulgas oli nii 2019 kui 2020 aastal enim 18-39-aastasi ning

hindamissageduselt teisel teenusel, ÖE teenusel, on märgata tendentsi nii alla 30-aastaste

arvu vähenemisele kui ka 60 ja vanemate arvu suurenemisele.

Riskikäitumise esinemine üldvaates Riskikäitumist 2019 aastal esines 38-l %-l hinnatutest, kuid 2020 aastal 69-l %-l hinnatutest,

seega ligi kahekordne tõus. Riskikäitumine on abi- ja toetusvajaduse hindamisvahendi

tulemuste baasil grupeeritud kaheksasse alagruppi:

1.enese hooletusse jätmine

2.ennast kahjustav käitumine

3.agressiivsus, vägivaldsus, vaenulikkus

0%

10%

20%

30%

40%

50%

60%

IET IETaut PNH TE TT KE ÖE Öeaut ÖL ÖR ÖK

Vanuseline jaotus teenuste lõikes 2019 (%)

0-17 18-29 30-39 40-49 50-59 60-69 70+

0%

10%

20%

30%

40%

50%

60%

70%

IET IETaut PNH TE TT KE ÖE Öeaut ÖL ÖR ÖK

Vanuseline jaotus teenuste lõikes 2020 (%)

0-17 18-29 30-39 40-49 50-59 60-69 70+

8

4.risk lastele või teistele, kes on inimesest sõltuvad

5.ärakasutamine teiste poolt

6.sõltuvus alkoholist vm ainetest

7.raskesti mõistetava käitumise esinemine

8.lootusetus, jõuetus ja motivatsiooni puudumine

Riskikäitumise esinemissagedus liikide järgi 2019 ja 2020 võrdlus

2019 2020

1. raskesti mõistetav käitumine agressiivsus/vägivaldsus/vaenulikkus

2. enese hooletusse jätmine enese hooletusse jätmine

3. agressiivsus/vägivaldsus/vaenulikkus ärakasutamine teiste poolt

4. ärakasutamine teiste poolt raskesti mõistetav käitumine

5. lootusetus, motivatsiooni puudumine ennast kahjustav käitumine

6. ennast kahjustav käitumine lootusetus, motivatsiooni puudumine

7. sõltuvus sõltuvus

8. risk lastele jt, kes inimesest sõltuvad risk lastele jt, kes inimesest sõltuvad Tabel 3 Riskikäitumise esinemissagedus 2019 ja 2020 liikide järgi

2020 aastal on agressiivsuse esinemine tõusnud kolmandalt kohalt esimesele; ennast

kahjustav käitumine (Deliberate Self-Harm Syndrome) kui üks agressiooni ilminguid, on samuti

koha võrra ettepoole tõusnud. Põhjus nii välise- kui autoagressiivsuse tõusuks võib osaliselt

seisneda pandeemiast tingitud isolatsioonis ja reeglites, mis erivajadusega inimese jaoks

võivad olla raskesti mõistetavad ning –järgitavad. Lisaks ahistatuse tundest tingitud ärevus ja

segadus, vähene lähedaste tugi (lähedased ise segaduses ega jaksanud/ei suutnud pakkuda

sellisel tasemel abi ja toetust nagu varem) – kõik eeltoodu koos individuaalsetest piirangutest

tingitud eripäradega loob soodsa pinnase agressiivse käitumise ilmingute süvenemiseks.

Eelnevat analüüsi kinnitab ka tõsiasi, et raskesti mõistetav käitumine, milline oli 2019 aastal

esikohal esinemissageduselt, on 2020 aastal taandunud neljandale kohale. Ehk siis raskesti

mõistetav käitumine, millist teadliku ja oskusliku lähenemisega on võimalik mõista, suunata ja

juhendada, on asendunud agressiivse käitumisega. Teisel kohal esinemissageduselt on

jätkuvalt enese hooletusse jätmine - iseloomulik psüühikahaigusega inimestele tagasilanguse

perioodil ja sellele eelnevalt (üks sagedastest ohumärkidest).

Veel üks oluline muutus riskikäitumises ilmneb 2020 aastal võrreldes eelneva aastaga

hindamiste tulemusena tuvastatud raskesti mõistetava käitumise esinemise vähenemises

(esinemissageduselt kolmandalt kohalt neljandale) ning teiste inimeste poolt ärakasutamise

sagenemises (neljandalt kohalt kolmandale). Ärakasutamise all on põhiosas tegemist

materiaalsete teemadega (raha, sh toetuste väljapetmine ja kiirlaenude võtmine; elamispind;

toit, alkohol ja sigaretid), ja vähem, kuid siiski arvestataval määral, esineb seksuaalset

ärakasutamist ning tööalast ekspluateerimist (nn mustalt töötamine ja ilma palgata).

Eelkirjeldatud riskikäitumiste tõusutrendid on näitajaks, et ühelt poolt agressiivsuse

ennetamiseks ja sellega tegelemiseks ei ole lähedastel ja mõningatel juhtudel ka

tegevusjuhendajatel piisavalt teadmisi ega pingeolukorras jaksu ja vastupidavust, teisest

küljest lähedaste ja tuttavate poolt ärakasutamise suurenemine annab märku laiemast

9

eetilisest kriisist ühiskonnas ning sunnib suunama senisest suuremat tähelepanu nii

erivajadusega inimeste pereliikmete ja lähedaste nõustamisele ja toetamisele kui ka

haavatava inimese märkamisele ja kaitsmisele ühiskonnas laiemas vaates.

Riskikäitumise esinemine teenuste lõikes 2019 ja 2020 protsentuaalse esinemissageduse

alusel

2019 2020

IET

enese hooletusse jätmine

raskesti mõistetav käitumine lootusetus sõltuvus

enese

hooletusse

jätmine ärakasutamine agressiivsus lootusetus

IETaut

raskesti mõistetav käitumine agressiivsus

ennast kahjustav käitumine

enese hooletusse jätmine

raskesti

mõistetav

käitumine agressiivsus

ennast

kahjustav

käitumine

enese

hooletusse

jätmine

PNH

raskesti mõistetav käitumine agressiivsus

enese hooletusse jätmine

ennast kahjustav käitumine

raskesti

mõistetav

käitumine agressiivsus

enese

hooletusse

jätmine ärakasutamine

TE

enese hooletusse jätmine

raskesti mõistetav käitumine sõltuvus lootusetus

agressiivsus ärakasutamine

enese

hooletusse

jätmine lootusetus

TT

enese hooletusse jätmine ärakasutamine

raskesti mõistetav käitumine lootusetus

ärakasutamine agressiivsus lootusetus

enese

hooletusse

jätmine

KE ärakasutamine

enese hooletusse jätmine agressiivsus

raskesti mõistetav käitumine

ärakasutamine agressiivsus

enese

hooletusse

jätmine sõltuvus

ÖE

raskesti mõistetav käitumine

enese hooletusse jätmine agressiivsus

ennast kahjustav käitumine

agressiivsus

raskesti

mõistetav

käitumine

enese

hooletusse

jätmine

ennast

kahjustav

käitumine

ÖEaut

raskesti mõistetav käitumine agressiivsus

enese hooletusse jätmine

ennast kahjustav käitumine

raskesti

mõistetav

käitumine agressiivsus

ennast

kahjustav

käitumine

enese

hooletusse

jätmine

ÖL

raskesti mõistetav käitumine

enese hooletusse jätmine

ennast kahjustav käitumine agressiivsus

raskesti

mõistetav

käitumine agressiivsus

enese

hooletusse

jätmine

ennast

kahjustav

käitumine

ÖR agressiivsus

Raskesti mõistetav käitumine

enese hooletusse jätmine sõltuvus

agressiivsus

raskesti

mõistetav

käitumine

ennast

kahjustav

käitumine sõltuvus

ÖK agressiivsus

Raskesti mõistetav käitumine

enese

hooletusse jätmine sõltuvus

agressiivsus

ennast

kahjustav

käitumine

raskesti

mõistetav

käitumine sõltuvus

Tabel 4 Riskikäitumise esinemine hindamistulemuste alusel 2019 ja 2020 teenuste lõikes

Teenuste lõikes riskikäitumise esinemise kahe aasta võrdluse kokkuvõte ja trendid

hindamistulemuste baasil:

1. IET teenusel teiste poolt inimese ärakasutamine tõusnud teisele kohale, järgneb uue

liigina agressiivsus, vähenenud on sõltuvus

2. IETaut teenusel muudatusi ei ole

10

3. PNH teenusel ennast kahjustavat käitumist esineb vähem, lisandunud on

ärakasutamist teiste inimeste poolt

4. TE teenusel raskesti mõistetav käitumine on asendunud esikohale tõusnud vägivaldse

käitumisega (milline 2019 esinelikus ei olnudki), sarnaselt IET teenusega esineb

vähem sõltuvusprobleeme

5. TT teenusel samuti raskesti mõistetav käitumine asendunud vägivallaga, esikohal

ärakasutamine

6. ÖE teenusel jällegi rohkem vägivaldset käitumist (varem oli raskesti mõistetav

käitumine esikohal)

7. ÖEaut teenusel ettepoole on tõusnud ennast kahjustav käitumine (oluline vallandav

faktor mõistmatu keskkond ja/või juhendamine)

8. ÖL teenusel esinemissageduselt neljandalt kohalt teisele on tõusnud vägivaldne

käitumine

9. ÖR teenusel esinelikusse lisandunud ennast kahjustav käitumine, vähem esineb enese

hooletusse jätmist

10. ÖK teenusel – andmeid ei ole piisavalt, ei ole relevantne.

Kokkuvõtteks: toetavatel erihoolekande teenustel esineb varasemast rohkem ärakasutamist

ning raskesti mõistetav käitumine on asendunud vägivaldse käitumise ja agressiooniga –

põhjuseks teenuste konsultantide hinnangul lähedaste pinged, teadmatus, oskamatus

selgitada olukorda, enda maandamisvõimaluste vähesus; pandeemiaolukorra ebapiisav

mõistmine, ebaselged keskkonna nõudmised kui ohutegurid vägivaldsuse avaldumiseks.

Ööpäevaringsetel erihoolekandeteenustel on lisandunud vägivaldset ja ennast kahjustavat

käitumist – põhjuseks personali nappus ja –vahetumine pandeemia olukorras, väsimus,

teadmatus, hirmud, ebapiisav juhendamine ja –selgitused.

Profiilid 2019 ja 2020 hindamiste tulemused abi- ja toetusvajaduse astme ning teenuse liigi

korrelatsioonis

Hindamisvahendiga hinnatakse inimese iseseisvat toimetulekut ja toetusvajadust seitsmes

eluvaldkonnas:

1. sotsiaalsed suhted -1 küsimus toetusvajaduse astme määramiseks: suhete säilitamine,

taastamine, loomine

2. vaimne tervis – 3 küsimust toetusvajaduse astme määramiseks: haigusteadlikkus, raviplaani

järgimine; kognitiivne võimekus; psüühikahaiguse mõju käitumisele

3. füüsiline tervis - 3 küsimust toetusvajaduse astme määramiseks: füüsilise tervise eest

hoolitsemine; liikumine eluruumides; liikumine väljas

4. hõive - 1 küsimus toetusvajaduse astme määramiseks: hõivega seotud tegevused

5. vaba aeg ja huvitegevus - 1 küsimus toetusvajaduse astme määramiseks: vaba aja

tegevused, huvialad

11

6. elukeskkond - 1 küsimus toetusvajaduse astme määramiseks: eluaseme säilitamine või

saamine

7. igapäevatoimingud - 5 küsimust toetusvajaduse astme määramiseks: enese eest

hoolitsemine; majapidamine; rahadega toimetulek; söögi valmistamine; söömine.

Toetusvajaduse astmed

aste toimetulek toetusvajadus

0 iseseisev ei vaja toetust

1 madal

toetusvajadus

toimetulek kergelt häiritud, vajab meeldetuletamist ja nõustamist

2 keskmine

toetusvajadus

toimetulek mõõdukalt häiritud, vajab regulaarset juhendamist ja abi (1-4 korda

nädalas)

3 kõrge

toetusvajadus

toimetulek raskelt häiritud, vajab igapäevaselt kõrvalabi ja toetust

4 äärmuslik

toetusvajadus

võimetu toime tulema või tegevusi sooritama, vajab püsivat hooldust ja/või

järelevalvet või tegevuste ülevõtmist teise inimese poolt

Profiilid teenuste lõikes

Igapäevaelu toetamise teenus (IET) SHS § 87. IET teenuse eesmärgiks on parim võimalik iseseisev toimetulek ja areng

psühhosotsiaalse toimetuleku toetamise, igapäevaelu toimetulekuoskuste ja tööoskuste

kujundamise ning inimese lähedaste ja inimesega koos elavate inimeste nõustamise kaudu.

Teenus sisaldab: isiklike ja igapäevaelu oskuste kujundamist, arendavatesse tegevustesse

kaasamist; suhete säilitamist ja loomist; vaba aja planeerimist ja sisustamist; avalike teenuste

kasutamise õpetamist, õppimisvõimaluste leidmist ja toetuse pakkumist; tööoskuste

kujundamist ja töö tegemise harjutamist; lähedaste ja koduste nõustamist (inimese

eripäradega arvestamine, kuidas käituda erinevates olukordades); kogemusgruppides

osalemise toetamist ja nõustamist.

Hinnatud abi- ja toetusvajaduse hindamise käigus IET teenusele

2019 aastal (9 kuuga) 2020 aastal (12 kuuga) kokku

479 hinnangut teenusele 1035 hinnangut teenusele 1514 hinnangut teenusele

12

2019 ja 2020 aasta kokkuvõttes on abi- ja toetusvajaduse hindamisvahendi tulemuste põhjal

hinnatud keskmine abi- ja toetusvajaduse aste. Võrreldes 2019 aastaga on 2020 aastal

suurenenud inimeste vajadus toetuse järgi seoses olemasoleva eluaseme säilitamisega,

rohkemal määral vajatakse abi arvete tasumisega ja elamispinnaga seotud suhtluse

korraldamisega – erinevus tuli esile toetavatel teenustel. Halvenenud on inimeste liikumine

väljaspool kodu vm tuttavat piirkonda, vajadus saatja järele või nõustamine ühistranspordi

kasutamise küsimustes on suurenenud. Eelnev võib osalt olla tingitud pandeemia olukorras

kehtestatud liikumispiirangutest, mistõttu inimestel puudus võimalus vabalt ringi liikuda ning

seetõttu vajas liikumisharjumuste kujundamine piirangute lõppedes uuesti meelde tuletamist.

Suuremat abivajadust hinnati ka füüsilise tervise eest hoolitsemise valdkonnas, st vajatakse

varasemast rohkem abi nt arsti juurde aegade broneerimisel, haigustunnuste äratundmisel

ning motiveerimist haigena kodus püsimisel.

Diagramm 9 IET teenus

IET teenuse kirjelduses ette nähtud tegevustes - nagu majapidamistoimingute tegemine, vaba

aja sisustamine, suhete loomine ja hoidmine, töö- ja õpingusoovi ja -võimaluste leidmisega

seonduv ning psüühikahaigusest tulenevalt käitumise kontrolli all hoidmise õppimine - on

vajadus regulaarse abi, toetuse, juhendamis ja nõustamise järele minimaalselt 1-4 korda

nädalas ehk hinnatud on mõlemal aastal keskmine abivajadus. Mis iseenesest on oluliselt

0 0,5 1 1,5 2 2,5 3 3,5

Eluaseme säilitamine või saamine

Enese eest hoolitsemine

Füüsilise tervise eest hoolitsemine

Haigusteadlikkus, raviplaani järgimine

Hõivega seotud tegevused

Kognitiivne võimekus

Liikumine eluruumides

Liikumine väljas

Majapidamine

Psüühikahaiguse mõju käitumisele

Rahadega toimetulek

Suhete säilitamine taastamine loomine

Söögi valmistamine

Söömine

Vaba aeg ja huvitegevus

IET abi ja toetuse astmed 2019 ja 2020 võrdluses

2020 2019

13

rohkem kui SHS § 90 lg 3 määratletud miinimum teenuseosutamise maht vähemalt 4 tundi

ühes kuus, millest tulenevalt on vajadus analüüsida, kas oleks vajalik IET teenuse minimaalset

mahtu seadusandlikul pinnal suurendada. Teisalt SHS § 90 lg 2 sätestab, et hinnangu

igapäevaelu toetamise teenuse osutamise kestuse ja tegevuste soovitusliku sageduse kohta

kuus annab SKA, kuid tegemist on oma iseloomult soovitusliku, mitte kohustusliku iseloomuga

kohtumiste sageduse määramisega, st teenuseosutaja võib, kuid ei pruugi SKA poolt ette

antud teenuse saajaga kohtumiste sagedust järgida.

Igapäevaelu toetamise teenus autismispektrihäirega inimestele (IETaut) Sotsiaalkaitseministri määrus nr 65 Erihoolekandeteenuste maksimaalne maksumus, kulude

koostisosad ning riigieelarvest makstava tasu maksmise tingimused ja kord § 2 lg 11 sätestab,

et autismispektriga raske või sügava puudega täisealisel isikul on õigus saada igapäevaelu

toetamise teenust, kui inimesel on toetusvajaduse hindamise käigus tuvastatud pideva ja

intensiivse äärmuslikult kahjustava käitumise (edaspidi ÄK käitumine) esinemine; ta vajab oma

terviseseisundist tuleneva käitumise eripära tõttu turvaliseks teenuse saamiseks pidevat

järelevalvet ning talle osutatakse teenust kuni 6-liikmelises kolme tegevusjuhendajaga grupis

vähemalt 120 tundi kuus.

Pidev ja intensiivne ÄK käitumise esinemine tuvastatakse abi- ja toetusvajaduse hindamise

protsessis SKA poolt lisaks paikvaatlusele ja lähedaste/eestkostjate küsitlemisele ka eelmise

teenuseosutaja ja/või päevakeskuse poolt antud iseloomustuse, psühhiaatri hinnangu jm

olemasoleva dokumentatsiooni alusel. ÄK käitumine on nt karjumine, röökimine, teiste

inimeste löömine, tõukamine, hammustamine, juustest kiskumine, enesevigastamine,

põgenemine, esemete lõhkumine, loopimine jmt.

IETaut teenuse eesmärgiks on eelkõige pakkuda inimesele turvalist teenuskeskkonda, tagada

inimese võimalikult parim toimetulek ja areng ning oskuste kinnitamine, rakendades

kaasaegseid käitumisjuhendamise võtteid, ennetades ja vähendades seeläbi ÄK-käitumise

esinemise sagedust. Lisaks vähendada lähedaste hoolduskoormust ja toetada nende

töötamist ning ühiskonnaelus osalemist - viimases on teenuseosutajal suur roll ka teenuse

saaja lähedaste nõustamises ning juhendamises.

Hinnatud abi- ja toetusvajaduse hindamise käigus IETaut teenusele

2019 aastal (9 kuuga) 2020 aastal (12 kuuga) kokku

6 hinnangut teenusele (ei ole

relevantne)

25 hinnangut teenusele 31 hinnangut teenusele

2019 aasta andmed ei ole relevantsed (ebapiisavad), mistõttu IETaut teenuse puhul peaksime

arvestama vaid 2020 aasta tulemust, kuna 4 korda rohkem hindamisi viidi läbi 2020 aastal.

Samas mõlema aasta tulemused on kattuvad – enim hinnanguid oli IETaut teenusel

valdkonnapõhiselt äärmusliku abi- ja toetusvajaduse astmega.

14

Diagramm 10 IETaut teenus

2019 aastal määratleti 15-st valdkonnast 7- ning 2020 aastal 10 valdkonda äärmusliku abi- ja

toetuse vajadusega. Lähtudes IETaut teenuse esmasest eesmärgist – turvaline keskkond –

võib välja tuua olulisimad äärmusliku abi- ja toetusvajaduse valdkonnad: esmalt

psüühikahaigusest tulenev mõju inimese käitumisele, haigusteadlikkus ja füüsilise tervise eest

hoolitsemine, suhetega seonduv ehk teiste inimestega läbisaamine ja kaasnevad raskused,

väljaspool tuttavat keskkonda liikumine ning igapäevaste toimetustega hakkamasaamine – mis

kõik vajavad maksimaalset jälgimist (turvalisuse kaalutlustel nii enese kui teiste inimeste

vaates) ja käitumuslikku juhendamist. Igapäevatoimetuste tegemine ning oma tervise eest

hoolitsemine haakuvad parima maksimaalse toimetuleku tagamise ja oskuste kinnistamisega

ning inimesest lähtuvate arenguvõimaluste loomisega.

Ennetamaks ÄK käitumist on tegevusjuhendajate arvu kuue teenuse saaja kohta kolm

tegevusjuhendajat, mis annab võimaluse individuaalseks lähenemiseks ja inimese

eripäradega arvestamiseks. Teenuse miinimum maht 120 tundi kuus on iseenesest samuti ÄK

käitumist ennetava iseloomuga, kuna autismispektrihäirega raske või sügava puudega

inimesel on suurim väljakutse kohanemine, sh taaskohanemine, tema jaoks uute olukordade

ja keskkondadega.

0 0,5 1 1,5 2 2,5 3 3,5 4 4,5

Eluaseme säilitamine või saamine

Enese eest hoolitsemine

Füüsilise tervise eest hoolitsemine

Haigusteadlikkus, raviplaani järgimine

Hõivega seotud tegevused

Kognitiivne võimekus

Liikumine eluruumides

Liikumine väljas

Majapidamine

Psüühikahaiguse mõju käitumisele

Rahadega toimetulek

Suhete säilitamine taastamine loomine

Söögi valmistamine

Söömine

Vaba aeg ja huvitegevus

IETaut abi ja toetuse astmed 2019 ja 2020

2020 2019

15

Igapäevaelu toetamise teenus päeva- ja nädalahoiuteenusena (PNH) PNH teenus on loodud raske või sügava intellektihäirega inimeste jaoks, kellel on suur

hooldusvajadus, kes vajavad pidevalt kõrvalabi igapäevaeluga seotud tegevustes ning kes

pole ise võimelised sooritama enese hooldusega seotud tegevusi ja kes vajavad püsivat

igapäevaste tegevuste üle võtmist tegevusjuhendaja poolt. PNH teenus on näidustatud ka

mõõduka intellektihäirega inimestele, kes vajavad suures mahus järelevalvet ning kõrvalabi

igapäevaelu toimingute tegemistel, kuid neil ei ole suurt hooldusvajadust. PNH teenust

osutatakse paindlikult inimesele ja tema lähedastele vajalikul ajal, sh öösel ja nädalavahetustel

ning riiklikel pühadel, maksimaalselt 23 ööpäeval ühes kuus.

Teenuse eesmärk on pakkuda inimesele vajalikku kõrvalabi igapäevaelu tegevustes,

võimaldades tal jätkata elamist koduses keskkonnas ja lükata edasi ööpäevaringselt

hoolekandeasutusse elama asumist. Samuti vähendatakse lähedaste hoolduskoormust ja

toetatakse nende töötamist ning osalemist ühiskonnaelus. PNH juhise kohaselt on üheks

teenuse komponendiks lisaks teenuse saajaga tegevuste läbiviimisele ja tema

juhendamisele/aitamisele nii hooldustoimingutest kui tegevustes ka lähedaste ja pereliikmete

nõustamine, kuna eesmärgiks on, et inimene saaks võimalikult kaua elada kodus oma

lähedaste keskel.

Hinnatud abi- ja toetusvajaduse hindamise käigus PNH teenusele

2019 aastal (9 kuuga) 2020 aastal (12 kuuga) kokku

60 hinnangut teenusele 144 hinnangut teenusele 204 hinnangut teenusele

PNH puhul tuli hindamistulemuste baasil välja 2019 kõrge ning 2020 äärmuslik abivajadus.

Arvestame 2020 aasta tulemust kolmel põhjusel:

a) kuna 2,5 korda rohkem hindamisi PNH teenusel oli 2020 aastal

b) viies eluvaldkonnas, millised 2019 aastal said kokkuvõttes kõrge abivajaduse määra, esines

tegelikult pea sama palju ka äärmuslikku abivajadust; nendeks eluvaldkondadeks olid

majapidamistoimingute sooritamine, hõive, kognitiivne võimekus, haigusteadlikkus ja suhete

loomise ja säilitamisega seonduv.

c) 2020 aastal moodustas äärmuslik abivajadus kõigist hinnangu tulemustest 51 % ja kõrge

abivajadus 37%. 2019 aastal moodustas äärmuslik abivajadus 37 % ja kõrge 40 % kõigist PNH

tulemustest – ehk siis suhteliselt väike protsentuaalne erinevus kõrge ja äärmusliku

abivajaduse taseme vahel 2019 aastal.

16

Diagramm 11 PNH teenus

2020 94-l %-l hinnatud eluasemega seotud küsimust äärmusliku abivajadusega, 2019 vaid 63-

l %-l. Võimalik olukorra halvenemise põhjus nii lähedaste kui ka konsultantide teadlikkuse tõus

PNH teenuse sisust ja sihtrühma võimekusest, lisaks lähedaste väsimus ja ootused tuleviku

suhtes (võimalikud tulevased ÖE või ÖL teenuse saajad). Suurenenud nende hulk, kel enese

eest hoolitsemisel abivajadus kõrge, äärmuslik jäänud samaks - siit tuleviku tarbeks

teenuseosutajatele tähelepanek: PNH-l valmidus suurenenud hoolduskoormuseks.

Kolmandiku võrra suurenenud PNH teenusel nende arv, kes oma füüsilise tervise eest

hoolitsemisega üldse hakkama ei saa – tulevikuks mõtlemise koht teenuste disainimisel, kas

võimalusel PNH teenusele meditsiini teenus osaliselt juurde kombineerida (regulaarne

füüsilise tervise kontroll, jälgimine, vaimse tervise õe konsultatsioonid personalile ja

lähedastele inimesest lähtuvalt).

Samuti kolmandiku võrra suurenenud äärmusliku abivajadusega hinnatute hulk, kel

haigusteadlikkust absoluutselt ei ole ning kes ei suuda järgida raviplaani. Suurenenud

võrreldes 2019 aastaga on ka nende hulk, kes ei suuda leida endale mingitki rakendust ega

tegelda ei töötamise ega töösarnaste tegevustega - teenuseosutajatele väljakutse leida PNH

teenuse saajatele neile sobivaid tegevusi (ühised nimetajad praktikast), et päevad teenusel

oleks mõtestatult sisustatud ning pakuksid eduelamust. Veidi on suurenenud PNH teenusele

hinnatute seas äärmusliku abivajadusega inimeste hulk, kes ei saa hakkama igapäevaste

probleemide lahendamisega ning on oht eksida ajas, kohas, inimestes - järeldus:

4

3

4

3

3

3

0

3

3

3

4

3

4

3

3

4

3

4

4

4

3

0

4

4

4

4

3

4

3

3

0 0,5 1 1,5 2 2,5 3 3,5 4 4,5

Eluaseme säilitamine või saamine

Enese eest hoolitsemine

Füüsilise tervise eest hoolitsemine

Haigusteadlikkus, raviplaani järgimine

Hõivega seotud tegevused

Kognitiivne võimekus

Liikumine eluruumides

Liikumine väljas

Majapidamine

Psüühikahaiguse mõju käitumisele

Rahadega toimetulek

Suhete säilitamine taastamine loomine

Söögi valmistamine

Söömine

Vaba aeg ja huvitegevus

PNH abi ja toetuse astmed 2019 ja 2020 võrdlus

2020 2019

17

tegevusjuhendajaid peab olema piisavalt PNH-l, et jõuaks kõigi teenuse saajate eripäradega

arvestada (sh kohanemisraskused "Koju-teenusele-koju-teenusele").

Suurenenud nende hinnatute arv, kes tuttavas ruumis orienteerumisega saavad iseseisvalt

hakkama – ruumid peavad olema ohutud, huvitavad, turvalised. Teisalt on suurenenud ka

nende arv, kes väljaspool tuttavat keskkonda üldse iseseisvalt hakkama ei saa (30-lt %-lt 54-

le %-le), mis teenuseosutaja vaates tähendab veelgi rangemaid ja inimese eripärasid

arvestavaid nõuded õueala ja õueskäimiste kohta (turvalisus, eksimise oht). 10% võrra

lisandunud neid, kes koduses majapidamises üldse kaasa ei löö ega toimeta, siin taas PNH-l

tegevuste ja ka tegevusvahendite teema, et aeg ja elu teenusel ei jookseks tühja ning oleks

mõtestatud. Enam kui poole võrra on hinnatute hulgas rohkem neid, kelle psüühikahäire

mõjutab tugevasti nende käitumist, toimetulekut ja tegevustes osalemist - oluline

tegevusjuhendajate teadlikkus psüühikahäire iseloomust, kaasnevast sümptomaatikast,

inimese võimekusest parematel ja halvematel aegadel (tagasilanguste perioodil) tegevustest

osa võtta ja juhendamist järgida.

PNH teenuse saajad rahadega ei majanda, paremal juhul mõned tunnevad rahatähti. Ligi

pooltel hinnatutest on suhete loomisel, säilitamisel ja hoidmisel kõrge ja äärmuslik abivajadus,

mis toob enesega kaasa kohanemisraskusi teenusele tulles - oluline on tegevusjuhendajate

pädevus/hea ettevalmistatus ning oskus mitme inimesega paralleelselt töötades arvestada

inimese individuaalsusega ning õpetada teda arvestama teiste teenuse saajate ja töötajatega.

PNH teenuse eesmärgist lähtuvalt on oluline, et teenuseosutaja suudaks luua võimalikult

koduse, turvalise ja inimese jaoks huvipakkuva teenuskeskkonna ning tegevusjuhendajatel

jaguks piisavalt teadmisi ja oskusi tulla toime nii teenuse saajate kohanemisraskustega kui ka

leida igaühele sobivaid tegevusi ja neid tegevusi inimesega ka läbi viia (positiivseks näiteks

siinkohal on 2021 eesti koolitusturule ilmunud koolituspakkumised „Täienduskoolitus tööks

psüühikahäirega sh autismispektri häirega ja/või liitpuudega täiskasvanuga, kes on suunatud

päeva- või nädalahoiuteenusele“). PNH tegevusteks on tavapäraselt

majapidamistoimingutesse kaasamine – et samad toimetused, mida tehakse kodus, tehtaks

ka teenusel viibides - mille tulemusena oskused säilivad ja kinnistuvad, ning suhetega

seonduv. Siinkohal oluline arvestada teenuseosutajal kodu pool antavaid soovitusi ning

pakkuda omalt poolt kodustele vajadusel professionaalset nõu inimese juhendamise ja/või

harjumuste kujundamise kohta.

2020 aastal läbi viidud rahuloluküsimustik PNH teenuse saajate lähedaste hulgas andis

teadmise, et viiendik neist ei olnud rahul teenusel tehtavate tegevustega, sh toodi eraldi välja

vähest õuesviibimise aega ning tegevusjuhendajate hõivatust hooldus- ja

majapidamistoimingutega, mistõttu napib aega inimesega individuaalsete tegevuste

läbiviimiseks. SHS § 90 lg 5 sätestab: igapäevaelu toetamise teenuse osutaja tagab ühe

täistööajaga tegevusjuhendaja olemasolu kümne teenust saama suunatud isiku kohta. PNH

teenuse seletuskirjas on öeldud tegevusjuhendajate arvu kohta järgmist: teenuseosutaja

otsustab, millises mahus ning mitme töötajaga tagatakse teenust saavatele inimestele

eesmärgipärane ja turvaline teenuse osutamine - intellektihäirega suures mahus hooldust ja

kõrvalabi vajavate inimeste hulgas on abi- ja toetusvajaduse maht väga erinev. Mistõttu on

alust arvata, et PNH teenuseosutajatel ei ole piisaval arvul sihtrühma vajadustest lähtuvalt

tegevusjuhendajaid. Samas profiilide alusel on teenuse saajatel äärmuslik abi- ja

toetusvajadus enamuses eluvaldkondades, mis kattuvad ka teenuse kirjelduses olevate

eluvaldkondadega.

18

Toetatud elamise teenus (TE) SHS § 94 lg 1 sätestav TE teenuse eesmärgi ja sisu kui isiku sotsiaalse toimetuleku ja

integratsiooni toetamise koos juhendamisega majapidamise ja igapäevaelu korraldamises, et

tagada isiku võimalikult iseseisev toimetulek iseseisvalt elades. Eeldus on, et inimesel puudub

elamispind iseseisvalt elamiseks (omal käel eraldiseisvalt oma perekonnast) ja ta ei ole

suuteline seda ise endale muretsema. Toetatud elamise teenusel võib ühel elamispinnal elada

ka üks inimene, kuid võib olla ka jagatud elamispind, kus igal inimesel on oma tuba ning

olmeruume kasutatakse ühiselt. Ühise elamispinna puhul aitab teenuseosutaja kodu elanikke

elukorralduse reeglites kokku leppimises ja täitmisel. Tegevusi tuleb teenuseosutajal TE

teenust saama suunatud isiku suhtes ellu viia vähemalt kaks tundi nädalas.

Inimese juhendamine TE teenusel igapäevase elu ja majapidamise korraldamisel, sh

igapäevase eluga seotud eelarve koostamisel, hõlmab inimesele toimetuleku õpetamist tema

oma kodus, sh kodu korrashoidu, enesehügieeni, riietumist ja toidu valmistamist. Teenus ei

hõlma juhendamist sotsiaalsete suhete loomisel, säilitamisel ja arendamisel, juhendamist aja

planeerimisel ja vaba aja sisustamisel, tööoskuste kujundamist ja töö harjutamist ega teenusel

viibivate isikute, kelle on sarnane haigus ja sellega seonduvad probleemid, toetavate gruppide

tegutsemise toetamist isikute juhendamise ja nõustamise kaudu.

Hinnatud abi- ja toetusvajaduse hindamise käigus TE teenusele

2019 aastal (9 kuuga) 2020 aastal (12 kuuga) kokku

283 hinnangut teenusele 611 hinnangut teenusele 894 hinnangut teenusele

Kokkuvõttes eluvaldkondade üleselt on TT teenusel keskmine abivajaduse aste. Võrreldes

2019 aastaga on 2020 aastal suurenenud vajadus elamispinna eest hoolitsemise ning

elamispinna säilitamisega seoses oleva juhendamise järgi. Võttes siia kõrvale riskikäitumise

analüüsist ilmnenud toetavatel teenustel suurenenud inimeste ärakasutamise – petetakse

välja elamispind, kogunetakse vastu omaniku tahtmist tema elamispinnal, võetakse teise nimel

kiirlaene, mistõttu arved jäävad maksmata jm – on suurenenud abivajadus elamispinnaga ja

elukohaga seoses loogiline. Veel ilmneb hindamise tulemustest, et igapäevaselt oma füüsilise

tervise eest hoolitsemisel ning väljaspool kodu liikumisel (ametiasutustes, ühistranspordi

kasutamisel jm) esineb 2020 aastal rohkem suurenenud abivajadust kui 2019 aastal – mis on

vastavuses TE teenuse kirjeldusega. Lisaks on suurenenud abi- ja toetusevajadus vaba aja

tegevuste leidmise järgi, kuid antud valdkonnas toetuse pakkumine ei ole otseselt TE teenuse

sisuks. Pigem, seostades tulemusi pandeemia olukorraga, tuli leida alternatiivtegevusi varem

kodust väljaspool toimunud huvi- jm tegevustele.

19

Diagramm 12 TE teenus

Töötamise toetamise teenus (TT) SHS § 91 lg 1 on kirjeldatud TT teenuse eesmärk: töötamise toetamise teenuse eesmärk on

juhendada ja nõustada isikut, et toetada tema iseseisvat toimetulekut ning parandada

elukvaliteeti tema võimetele sobiva töö otsimise ja töötamise ajal. Rõhuasetus töö sobiva

võimetekohase töö sisu ja –rütmiga töö otsimisel ning toetuse pakkumisel töötamise ajal ehk

töökoha säilitamisel. Teenusel toetatakse inimest oluliselt rohkem kui tööturuteenustel,

sisuliselt läbitakse kogu tööle saamise protsess inimesega koos, eesmärgiks on tagada

inimese aktiivsus, iseseisvus, enesekindlus oma elu korraldamise ja juhtimise küsimustes läbi

töötamise. Vastavalt SHS § 92 lg 3 võib TT teenust osutada nii eraldiseisva erihoolekande

teenusena kui ka paralleelselt teiste toetavate teenustega (TE, IET), kuid mitte

ööpäevaringsete teenustega.

Hinnatud abi- ja toetusvajaduse hindamise käigus TT teenusele

2019 aastal (9 kuuga) 2020 aastal (12 kuuga) kokku

347 hinnangut teenusele 561 hinnangut teenusele 908 hinnangut teenusele

0 0,5 1 1,5 2 2,5 3 3,5

Eluaseme säilitamine või saamine

Enese eest hoolitsemine

Füüsilise tervise eest hoolitsemine

Haigusteadlikkus, raviplaani järgimine

Hõivega seotud tegevused

Kognitiivne võimekus

Liikumine eluruumides

Liikumine väljas

Majapidamine

Psüühikahaiguse mõju käitumisele

Rahadega toimetulek

Suhete säilitamine taastamine loomine

Söögi valmistamine

Söömine

Vaba aeg ja huvitegevus

TE abi ja toetuse astmed 2019 ja 2020 võrdlus

2020 2019

20

Diagramm 13 TT teenus

TT teenuse hindamistulemuste analüüsis tundub mitte sobivat abi- ja toetusvajaduse

„keskmine“ määr hõivega, ehk siis töötamise ja õppimisega, seonduvas eluvaldkonnas.

Täpsustuseks juurde, et 2019 aastal moodustas hõivega seonduva abivajaduse keskmine aste

51 % ja kõrge aste 40 % ning 2020 aastal keskmine 53 % ja kõrge 41 % hõivega seotud

astmete hulgast. Seega veidi rohkem on hinnatud keskmist abivajadust ning vähem - kuid mitte

olulisel määral – kõrgemat abivajadust. Äärmuslikku abivajadus hõivega seotud hinnangutes

oli mõlemal aastal märgitud 1 %. Abivajaduse määr on suurenenud ka iseseisvalt väljaspool

kodu liikumises, nt tööle minek ja töölt tulek – samuti võimalik seose olemasolu pandeemia

olukorraga, mil liikumisvõimalused olid piiratud ning nii mõnigi abi vajav inimene oli unustanud

kindla marsruudi, mida mööda ta varasemalt oli harjunud väljaspool kodu liikuma.

Sarnaselt hõivega on pea võrdne esinemissagedus hinnatud rahadega majandamise oskuse

valdkonnas, mis hõlmab nii rahatähtede tundmaõppimist, PIN koodi sisestamist,

arvutusoskust, julgust iseseisvalt raha kasutada; arusaama kujundamist, et raha ei tule seina

seest. Vastavad protsendid 2019 aastal olid 35 % keskmine- ja 30 % kõrge abivajadus ning

2020 aastal 38 % keskmine ja 33 % kõrge abivajadus. Profiilide baasil kõigi valdkondade

üleselt on TT teenusel keskmine abivajadus.

SHS § 93 lg 3 sätestab, et TT teenuse osutaja peab leidma teenust saama suunatud isikule

sobiva töö vähemalt ühe aasta jooksul pärast isikule teenuse osutamise alustamist. 2021

kevadest on SKA-s alustatud TT teenuse saajate staatuse ülevaatamist, st mis põhjusel pole

need TT teenust saavad inimesed, kes pole aasta jooksul tööle läinud - kas siis avatud

tööturule või teenuseosutaja poolt loodud töökohtadele - endale tööd leidnud (madal

0 0,5 1 1,5 2 2,5 3 3,5

Eluaseme säilitamine või saamine

Enese eest hoolitsemine

Füüsilise tervise eest hoolitsemine

Haigusteadlikkus, raviplaani järgimine

Hõivega seotud tegevused

Kognitiivne võimekus

Liikumine eluruumides

Liikumine väljas

Majapidamine

Psüühikahaiguse mõju käitumisele

Rahadega toimetulek

Suhete säilitamine taastamine loomine

Söögi valmistamine

Söömine

Vaba aeg ja huvitegevus

TT abi ja toetuse astmed 2019 ja 2020 võrdlus

2020 2019

21

tööjõudlus, konfliktsus, tööandjate poolt tõrjutus jm põhjused). Samas paljude psüühiliste

erivajadustega inimeste puhul on tegemist nö laega, nad vajavad töötamise toetamise teenust

pikaajaliselt ega liigu edasi iseseisvale tööle. Sellisel juhul on teenuse eesmärk hoida ära

toimetuleku halvenemist ning sattumist kallitele institutsionaalse hoolduse teenustele

(kogukonnas elamise teenus ja ööpäevaringne erihooldusteenus).

Kogukonnas elamise teenus (KE) SHS § 97 sätestab KE teenuse kui inimese põhivajaduste rahuldamiseks ja arenguks soodsa

peresarnase elukorralduse loomise koos majutuse ja toitlustamisega, et suurendada isiku

iseseisvat toimetulekut ja arendada igapäevaelu tegevuste korraldamise oskusi ühistes

tegevustes osalemise kaudu. Teisisõnu on olulisimal kohal nii igapäevaelu korraldamine, sh

majapidamistegevused, kui ka omavaheline läbisaamine.

Hinnatud abi- ja toetusvajaduse hindamise käigus KE teenusele

2019 aastal (9 kuuga) 2020 aastal (12 kuuga) kokku

289 hinnangut teenusele 363 hinnangut teenusele 652 hinnangut teenusele

Mõlemal aastal on koondprotsendid keskmise ja kõrge abi- ja toetusvajaduse astmetel

sarnaselt kõrged: 2019 keskmine abivajadus 34 % ja kõrge 26 % ning 2020 aastal keskmine

ja kõrge abivajadus mõlemad 34 %. St teenusele vastav abivajaduse aste on nii keskmine kui

kõrge. Tulevikus võib vaadelda eraldi ka nt diagnoosipõhiselt, kas on erinevusi

psüühikahaigusega ja intellektihäirega inimeste puhul, mis võiks mõjutada abivajaduse määra

KE teenusel. Kuna KE teenusel tuli teise teenusena (esimene erisus oli PNH teenuse puhul)

kõigi erihoolekandeteenuste hulgast hindamistulemuste põhjal kahel aastal erinev

toetusvajaduse aste (2019 keskmine ja 2020 kõrge), siis antud teenusele valdkondade baasil

analüüs, et leida, kumb abi- ja toetusvajaduse aste KE teenusele paremini kohaldub.

22

Diagramm 14 KE teenus

1.Eluasemega seotud eluvaldkond – kokkuvõttes äärmuslik abi- ja toetusvajadus. Äärmuslik

mõlemal aastal (42% kummalgi aastal osakaal teiste abivajaduse astmete hulgas).

Isiklikest/oma vanemate juurest või suurtest erihoolekande kodudest tulnud inimestel ei saagi

elamispinnaga kõik korras olla, sh valmidusega iseseisvalt elamispinna haldamisega – tulem

vastav.

2.Enese eest hoolitsemine – keskmine abi- ja toetusvajadus. Mõlemal aastal domineerivad

pea võrdselt nii keskmine kui madal abivajadus, st enam-vähem kenasti tullakse toime enda

eest hoolitsemisega, seis sama mõlemal aastal (2019 oli kõrge ja keskmise abivajaduse astme

esinemisprotsentide erinevus vaid 1%). Antud eluvaldkonna alla kuuluvad ka puhaste ja

ilmastikule vastavate riiete valik, hügieeniharjumused; aistingute probleemid (nt ei tunne

kuuma-külma).

3.Füüsilise tervise eest hoolitsemine – keskmine abi- ja toetusvajadus. 2020 aastal on

lisandunud kõrget abivajadust (siinkohal näiteks oskus abi küsida, anda märku, kui tervisega

on midagi halvasti).

4.Haigusteadlikkus – keskmine abi- ja toetusvajadus. 2020 aastal veidi lisandunud neid, kes

ravi vajalikkust üldse ei mõista (äärmuslik). Kõrget ja keskmist abivajadust mõlemal aastal

võrdselt palju, ka 2019 – keskmise astme esinemise protsent oli vaid veidikene kõrgemast

suurem. Haigusteadlikkuse alla kuulub ka ravimite iseseisev võtmine ja raviskeemi järgimine:

suurtes kodudes ravimid antakse töötajate poolt ja selgitamist on vähem (praktikas nt

0 0,5 1 1,5 2 2,5 3 3,5 4 4,5

Eluaseme säilitamine või saamine

Enese eest hoolitsemine

Füüsilise tervise eest hoolitsemine

Haigusteadlikkus, raviplaani järgimine

Hõivega seotud tegevused

Kognitiivne võimekus

Liikumine eluruumides

Liikumine väljas

Majapidamine

Psüühikahaiguse mõju käitumisele

Rahadega toimetulek

Suhete säilitamine taastamine loomine

Söögi valmistamine

Söömine

Vaba aeg ja huvitegevus

KE abi ja toetuse astmed 2019 ja 2020 võrdlus

2020 2019

23

psüühikahaiguse inimeste hulgas on rohkem keeldujaid kui intellektihäirega inimeste hulgas).

Lisaks vajalik KE teenusel individuaalne selgitamine ka liikumise ja tervislike eluviiside teemal.

5.Hõive – kõrge abi- ja toetusvajadus. Ka keskmise abivajaduse astme esinemise protsendid

on kõrged (2019 38% ning 2020 28%), kuid mõlemal aastal domineerib kõrge abivajadus.

Siinkohal oluline leida uude elukohta kolinud KE teenuse inimestele uues keskkonnas just

neile sobivad tegevused, nii tööalaselt kui ka juurde õppimise vajadusest lähtuvalt.

6.Kognitiivne võimekus – keskmine abi- ja toetusvajadus. 2020 aastal on lisandunud neid, kel

kõrge abivajadus maailma mõistmisel, kuid suurima protsendi andis mõlemal aastal keskmine

abivajadus. Antud eluvaldkonna alla kuulub ka otsustamisjulgus igapäevastes küsimustes,

tegevustes abi küsimine; oht eksida ajas, ruumis, inimestes (ärakasutamise oht).

7.Liikumine siseruumides – ei vaja üldse abi, võrdne seis mõlemal aastal. Tähelepanek, et

kohanemine KE kodu ja ümbrusega võtab aega keskmiselt aasta. Kui inimesele on tema uut

kodu/tingimusi aegsasti enne kolimist tutvustatud, kohaneb kergemini.

8.Liikumine väljas – keskmine abi- ja toetusvajadus. 2020 aastal langustrend toimetulekus

madalalt abivajaduselt keskmisele, kuid protsentuaalselt olid juba 2019 aastal antud

valdkonnas keskmise abivajaduse protsendid pea võrdsed. 2020 inimesed pandeemia

tingimustes olid isolatsiooni tõttu vähem liikuvad. Erivajadusega inimesele kohanemine ongi

keeruline, st viibibki meelsamini tuttavas keskkonnas ega liigu, ei julge liikuda või soovi liikuda

palju ringi.

9.Majapidamistoimingute sooritamine – keskmine abivajadus. 2020 veidi lisandunud neid, kes

majapidamistoimingutes palju abi vajavad. Abiks oleks nt enne suurtest kodudest KE

teenusele kolimist luua võimalused ettevalmistavateks tegevusteks, suundumaks ÖE

teenuselt KE teenusele (õppeköögid, liiklemine, käitumine avalikus kohas, suhtlemisjulgus jm)

10.Psüühikahaiguse mõju käitumisele – kõrge abi- ja toetusvajadus. 2020 aastal on rohkem

kõrget abivajadust (49% ning 2019 aastal 38%), kuid võrdselt kõrged näitajad nii keskmise kui

kõrge abivajaduse astme puhul olid mõlemal aastal. Antud eluvaldkonnas on tihe seos

haigusteadlikkuse puudumisega. Arvestades, et 2020 oli antud ligi 100 võrra rohkem

hinnanguid, arvestame 2020 tulemust.

11.Rahadega majandamine – kõrge abi- ja toetusvajadus. 2020 aastal on kõrget abivajadust

raha kasutamise ja eelarve planeerimise valdkonnas lisandunud, äärmuslik abivajadus on

vähenemas. tähendab nii raha väärtuse tundmist, PIN koodi sisest, ATM kasut; eelarve ja

ostude plaan; arvutamine ja poemäng (julgus suhelda). Ettevalmistavad tegevused enne KE

teenusele liikumist peaksid sisaldama nii raha väärtuse tundmaõppimist, PIN-koodi

sisestamist, ATM kasutamist; eelarve ja ostude planeerimist; arvutamis- ja poemänge (julgus

suhelda) jmt.

12.Suhete loomise ja hoidmisega seotud eluvaldkonnas – keskmine abi- ja toetusvajadus.

Suhete loomise ja säilitamisega probleemid KE teenusel jätkuvalt üleval, veidi lisandunud

kõrget abivajadust. KE teenuse vaates on sotsiaalsed suhted ja suhtlemine väljakutse, kuna

kolides KE koju tekivad uued peresuhted, uus kohanemine jne. Suures plaanis on KE teenuse

inimestel olemas valmidus olla vähemalt kaasatud toiduvalmistamisse, olemas.

13.Toiduvalmistamine – keskmine abi – ja toetusvajadus. Toiduvalmistamisel vajatakse 2020

aastal hindamistulemuste põhjal juhendamist sama palju kui eelmisel aastal, vähenenud on

24

päris iseseisvate toiduvalmistajate hulk. Toiduvalmistamisel vajavad juhendamist sama palju

kui eelmisel aastal, vähenenud on päris iseseisvate toiduvalmistajate arv. Suures plaanis on

KE teenuse inimestel olemas vähemalt valmidus olla kaasatud toiduvalmistamisse.

14.Söömine – ei vaja abi, mõlemal aastal sama tulem. Ka erimenüüde jälgimisega ning

vajadusel toidu peenestamise või püreestamisega saavad KE teenuse inimesed enamjaolt

iseseisvalt hakkama.

15.Vaba aeg ja huvitegevused – keskmine abi- ja toetusvajadus. Vajalik, et inimesel uues

elukohas säiliksid tema hobid (sh oleksid olemas vajalikud vahendid) ning ei tekiks

"muiduolek". KE teenusele suundudes sageli vajavad vaba aja sisustamise võimaluste

leidmiseks suunamist ka need ca 10%, kel märge, et abi ei vaja.

Kokkuvõtteks: 1 äärmuslik abivajadus, 3 kõrget, 9 keskmist, 0 madalat, 2 ei vaja üldse abi.

Domineerib KE teenusel keskmine abi- ja toetusvajaduse aste, mis on küll piiripealselt ligidal

kõrgele abi- ja toetusvajaduse astmele.

Ööpäevaringne erihooldusteenus (ÖE) SHS § 100. ÖE teenus on täisealise isiku ööpäevaringne hooldamine ja arendamine koos

majutuse ja toitlustamisega, et tagada teenust saava täisealise isiku iseseisva toimetuleku

säilimine ja suurenemine ning turvaline elukeskkond teenuseosutaja territooriumil. Kuigi

ööpäevaringsel erihooldusteenusel olevad inimesed vajavad ööpäevaringset kõrvalabi ja

järelevalvet, siis ka nende puhul on tegevussuunaks arengu ja igapäevaelu toimetuleku

toetamine, kuid isikutele osutatava toetuse määr ja intensiivsus on suurem võrreldes

igapäevaelu toetamise teenusega. Erinevalt teistest erihoolekandeteenustest on ÖE teenuse

tagamise sisuks ka turvalisuse tagamine teenusel viibivatele inimestele. Ööpäevaringset

erihooldusteenust ei osutata samaaegselt ühegi teise erihoolekandeteenusega, kuna see

sisaldab kõikide teiste erihoolekandeteenuste komponente.

Hinnatud abi- ja toetusvajaduse hindamise käigus ÖE teenusele

2019 aastal (9 kuuga) 2020 aastal (12 kuuga) kokku

385 hinnangut teenusele 725 hinnangut teenusele 1110 hinnangut teenusele

25

Diagramm 15 ÖE teenus

ÖE teenusel on mõlemal aastal võrdselt äärmusliku abi- ja toetusvajaduse astmega

määratletud nii rahadega majandamine kui ka eluaseme säilitamine või saamine. Kõik muud

eluvaldkonnad on mõlema aasta lõikes hinnatud sarnase abi- ja toetusvajaduse astmega.

Kõrge abivajaduse astmega on mõlemal aastal hinnatud veidi üle 40 % ja äärmuslikuga üle 20

% hinnatutest. Abi- ja toetusvajaduse aste ÖE teenusel on kõrge. On huvitav märkida, et

toiduvalmistamises on 2019 aastal abivajadust äärmuslikuks 38 % ja 2020 aastal 35 %. St

veidi üle kolmandiku ÖE teenusele hinnatutest ei saa üldse hakkama toiduvalmistamisega,

mitte mingis ulatuses.

Ööpäevaringne erihooldusteenus autismispektrihäirega inimestele (ÖEaut) Sotsiaalkaitseministri määrus nr 65 Erihoolekandeteenuste maksimaalne maksumus, kulude

koostisosad ning riigieelarvest makstava tasu maksmise tingimused ja kord § 2 lg 51 sätestab,

et autismispektriga raske või sügava puudega täisealisel isikul on õigus saada ÖEaut teenust,

kui inimesel on toetusvajaduse hindamise käigus tuvastatud pideva ja intensiivse äärmuslikult

kahjustava käitumise esinemine, ta vajab oma terviseseisundist tuleneva käitumise eripära

tõttu turvaliseks teenuse saamiseks pidevat järelevalvet koos ööpäevaringse majutuse ja

toitlustusega ning talle osutatakse teenust kuni 6-liikmelises kolme tegevusjuhendajaga grupis.

Nagu ka tavalisel ÖE teenusel, on ÖEaut teenusel teenuse eesmärgiks lisaks ööpäevaringsele

hooldamisele ja järelevalvele ka inimese arendamine.

0 0,5 1 1,5 2 2,5 3 3,5 4 4,5

Eluaseme säilitamine või saamine

Enese eest hoolitsemine

Füüsilise tervise eest hoolitsemine

Haigusteadlikkus, raviplaani järgimine

Hõivega seotud tegevused

Kognitiivne võimekus

Liikumine eluruumides

Liikumine väljas

Majapidamine

Psüühikahaiguse mõju käitumisele

Rahadega toimetulek

Suhete säilitamine taastamine loomine

Söögi valmistamine

Söömine

Vaba aeg ja huvitegevus

ÖE abi ja toetuse astmed 2019 ja 2020 võrdlus

2020 2019

26

Hinnatud abi- ja toetusvajaduse hindamise käigus ÖEaut teenusele

2019 aastal (9 kuuga) 2020 aastal (12 kuuga) kokku

6 hinnangut teenusele (ei ole

relevantne)

32 hinnangut teenusele 38 hinnangut teenusele

2019 aasta andmed ei ole relevantsed (ebapiisavad, kuid diagrammil siiski välja toodud),

mistõttu ÖEaut teenuse puhul arvestame 2020 aasta tulemust, kuna 4 korda rohkem hindamisi

viidi läbi 2020 aastal.

Diagramm 16 ÖEaut teenus

ÖEaut teenusel on hindamise tulemusena 15-st eluvaldkonnast äärmusliku abi- ja

toetusvajadusega valdkondadena määratletud 10. Mistõttu on ka nõutav tegevusjuhendajate

arv oluliselt suurem kui ÖE teenusel (sarnaselt IETaut teenusega). Võrreldes 2019 aastaga on

hindamistulemuste põhjal vähem toimetulematust enda eest hoolitsemisega, sh füüsilise

tervise eest hoolitsemisega. Kuid lisandunud on neid, kelle jaoks liikumine väljaspool tuttavaid

eluruume saab toimuda vaid maksimaalse toetuse olemasolul; 2020 aastal on lisandunud

äärmuslikku abivajadust ka söömise valdkonna alla, st inimene ei suuda iseseisvalt süüa.

0 0,5 1 1,5 2 2,5 3 3,5 4 4,5

Eluaseme säilitamine või saamine

Enese eest hoolitsemine

Füüsilise tervise eest hoolitsemine

Haigusteadlikkus, raviplaani järgimine

Hõivega seotud tegevused

Kognitiivne võimekus

Liikumine eluruumides

Liikumine väljas

Majapidamine

Psüühikahaiguse mõju käitumisele

Rahadega toimetulek

Suhete säilitamine taastamine loomine

Söögi valmistamine

Söömine

Vaba aeg ja huvitegevus

ÖEaut abi ja toetuse astmed 2019 ja 2020 võrdlus

2020 2019

27

ÖEaut teenust osutatakse teenuseosutaja ruumides koduseks kujundatud keskkonnas kuni

kuueliikmelises grupis. Tegevusjuhendajad kasutavad ÄK-käitumise esinemise sagedust ja

intensiivsust vähendavaid kaasaegseid käitumise juhendamise võtteid. Teenusel tagatakse

inimesele pidev järelevalve, et märgata muutusi tema käitumises ja keskkonnast tulenevaid

ärritajaid. Tegevusjuhendaja toetab ja juhendab inimest tegevuste sooritamisel selgelt

visualiseeritud info- ja tegutsemisjuhenditega, kasutatakse erinevaid

alternatiivkommunikatsiooni meetodeid.

Ööpäevaringne erihooldusteenus sügava liitpuudega inimestele (ÖL) ÖL teenuse eesmärk on inimese iseseisva toimetuleku säilitamine ja arendamine ning turvalise

elukeskkonna tagamine teenuseosutaja ruumides. Sügavaks liitpuudeks ööpäevaringse

erihooldusteenuse tähenduses on sügav vaimne alaareng ja muu puude olemasolu puuetega

inimeste sotsiaaltoetuste seaduse alusel, nt liikumispuue, nägemispuue, kuulmispuue vm. ÖL

teenusel on raskes seisundis isikud, kellel lisaks toimetulekuprobleemidele on ka

terviseprobleemid.

Hinnatud abi- ja toetusvajaduse hindamise käigus ÖL teenusele

2019 aastal (9 kuuga) 2020 aastal (12 kuuga) Kokku

95 hinnangut teenusele 125 hinnangut teenusele 220 hinnangut teenusele

Diagramm 17 ÖL teenus

Nagu nähtub ülaltoodud diagrammilt, on ÖL teenuse hindamistes kõik eluvaldkonnad hinnatud

äärmuslikku abi- ja toetust vajavateks, ning seda mõlema aasta lõikes 70 või enam % ulatuses

kõigi toetusvajaduse astmete hulgast. Äärmuslikule järgneb kõrge abivajadus – veidi üle 20 %

mõlemal aastal, seejärel 3% keskmist ning 1% madalat abivajadust ja 1% kõigi

eluvaldkondade kokkuvõttes ei vaja ÖL teenusel üldse abi (nt inimene liigub iseseisvalt või

0 0,5 1 1,5 2 2,5 3 3,5 4 4,5

Eluaseme säilitamine või saamine

Füüsilise tervise eest hoolitsemine

Hõivega seotud tegevused

Liikumine eluruumides

Majapidamine

Rahadega toimetulek

Söögi valmistamine

Vaba aeg ja huvitegevus

ÖL abi ja toetuse astmed 2019 ja 2020 võrdlus

2020 2019

28

sööb iseseisvalt). Tegemist on äärmusliku abi- ja toetusvajadusega erihoolekande

teenusega ehk teisiti öeldes on ÖL teenusel viibiv inimene võimetu toime tulema või tegevusi

sooritama, ta vajab püsivat hooldust ja/või järelevalvet või tegevuste ülevõtmist teise inimese

poolt.

Ööpäevaringne erihooldusteenus ebastabiilse remissiooniga inimestele (ÖR) ÖR teenus on loodud ebastabiilse remissiooniga raske, sügava või püsiva kuluga

psüühikahäirega inimeste jaoks. Ebastabiilne remissioon ehk haigusnähtude ajutine

kadumine, sh laborinäitude ajutine paranemine, tähendab ebastabiilse haiguse sümptomite

ajutist taandumist, iseloomulik on paranemise ja haiguse ägenemise hood sage vaheldumine,

st inimese seisund on tihti muutuv. ÖR teenusel on teenuse saajate juhendamine orienteeritud

eelkõige ravist.

Hinnatud abi- ja toetusvajaduse hindamise käigus ÖL teenusele

2019 aastal (9 kuuga) 2020 aastal (12 kuuga) kokku

39 hinnangut teenusele 43 hinnangut teenusele 82 hinnangut teenusele

2020 aastal võrreldes 2019 aastaga on ÖR teenusel halvenenud hinnatute toimetuolek oma

vaba aja tegevuste ja huvialadega tegelemisega – mis on haiguse ebastabiilset iseloomu

arvesse võttes mõistetav olukord, kuid paranenud on enese eest hoolitsemine.

Haigusteadlikkus, milline antud teenuse puhul on olulise tähtsusega, on mõlemal aastal

hinnatud äärmuslikku abi vajavaks üle 50 %l- ning kõrget abivajadust vajavaks üle 40%-l

hinnatutest. Sarnane on olukord ka valdkonnas „Psüühikahäirest tulenev mõju käitumisele“,

kus protsentuaalselt suurema tulemi annab keskmine abivajadus (2019 51% ja 2020 54%),

kuid ohtlikult suur on ka äärmusliku abivajaduse esinemise sagedus antud eluvaldkonnas:

2019 46% ning 2020 44%. Kahe aasta hindamistulemuste kokkuvõttes on ÖR teenuse abi- ja

toetusvajaduse aste kõrge.

29

Diagramm 18 ÖR teenus

Ööpäevaringne erihooldusteenus kohtumääruse alusel (ÖK) ÖK teenuse eesmärgiks on vähendada isiku ohtlikkust endale ja/või teistele ning saavutada

isiku nõusolek kasutada muud abi (väljapool kinnist asutust). Peavad esinema kõik järgnevad

asjaolud: psüühikahäirega täisealine, kes ei suuda püsivalt oma käitumisest aru saada ning

seda juhtida; kes on ohtlik endale või teistele; muud teenused ei ole piisavad või on neid

võimatu kasutada.

Hinnatud abi- ja toetusvajaduse hindamise käigus ÖK teenusele

2019 aastal (9 kuuga) 2020 aastal (12 kuuga) kokku

7 hinnangut teenusele (ei ole

relevantne)

13 hinnangut teenusele 20 hinnangut teenusele

ÖK teenusele paigutatakse inimene mitte abi- ja toetusvajaduse hindamise tulemustele

tuginedes, vaid kohtumääruse alusel, mistõttu pole hindamisvahendi kasutamise tulemuste

baasil võimalik ÖK teenusele suunamise vaates andmeid ja profiile teiste

erihoolekandeteenustega sarnastel alustel arvesse võtta. ÖK teenusel viibivate inimeste

hindamiseks kasutatakse abi- ja toetusvajaduse hindamisvahendit sellisel juhul, kui

0 0,5 1 1,5 2 2,5 3 3,5 4 4,5

Eluaseme säilitamine või saamine

Enese eest hoolitsemine

Füüsilise tervise eest hoolitsemine

Haigusteadlikkus, raviplaani järgimine

Hõivega seotud tegevused

Kognitiivne võimekus

Liikumine eluruumides

Liikumine väljas

Majapidamine

Psüühikahaiguse mõju käitumisele

Rahadega toimetulek

Suhete säilitamine taastamine loomine

Söögi valmistamine

Söömine

Vaba aeg ja huvitegevus

ÖR abi ja toetuse astmed 2019 ja 2020 võrdlus

2020 2019

30

teenuseosutaja saadab SKA-le lõpphinnangu koos märkega, et inimene võiks liikuda

kergemale teenusele ning inimese edasise heaolu tagamiseks on vaja välja selgitada, milliste

teenustega on võimalik teda toetada pärast kohtumäärusega teenuselt väljumist (nt ÖE; KE;

TE ja TT vm), kuna siis on teada inimese tegevusvõime ja suutlikkus kergemal teenusel toime

tulla. Kui teenuseosutaja, eestkostja/lähedane ning SKA on arvamusel, et tuleks ÖK teenust

pikendada, siis abi- ja toetusvajaduse hindamist läbi ei viida. Seega ülevaate selle kohta,

millise abi- ja toetusvajadusega inimesed ÖK teenusel viibivad, saame hindamisvahendit

kasutades juba teenusel viibivate inimeste kohta – erinevalt teistest erihoolekande teenustest,

mil hindamisvahendi tulemused on oluliseks aluseks inimese jaoks sobiva teenuse

väljavalimisel ning teenuse osutamise otsuse väljastamisel.

Diagramm 19 ÖK teenus

ÖK teenusel viibivate inimeste abi- ja toetusvajaduse valdkondade hulgast on hinnatud

äärmuslikku abi ja toetust vajavateks psüühikahaigusest tulenev mõju käitumisele ja

tegevustele, rahadega majandamine, eluaseme säilitamisega seonduv; 2020 aastal on kõrgest

äärmuslikuks tõusnud ka haigusteadlikkus, sh raviplaani järgimine – mis seab senisest

suuremad ootused ÖK teenuse personalile teenuse saajate juhendamise vaates. Võrreldes

2019 aastaga on 2020 aastal veidi paranenud ÖK teenusel viibivate inimeste

toiduvalmistamise- ning enese eest hoolitsemise oskused. ÖK teenusel on kõrge abivajaduse

aste.

0 0,5 1 1,5 2 2,5 3 3,5 4 4,5

Eluaseme säilitamine või saamine

Enese eest hoolitsemine

Füüsilise tervise eest hoolitsemine

Haigusteadlikkus, raviplaani järgimine

Hõivega seotud tegevused

Kognitiivne võimekus

Liikumine eluruumides

Liikumine väljas

Majapidamine

Psüühikahaiguse mõju käitumisele

Rahadega toimetulek

Suhete säilitamine taastamine loomine

Söögi valmistamine

Söömine

Vaba aeg ja huvitegevus

ÖK abi ja toetuse astmed 2019 ja 2020 võrdlus

2020 2019

31

Erihoolekande teenused abi- ja toetusvajaduse astme alusel ehk millisele abi- ja toetusvajaduse astmele milline erihoolekande teenuse liik vastab

erihoolekandeteenuse liik vastav abi- ja toetusvajaduse aste

Toetavad erihoolekandeteenused

IET keskmine

IETaut äärmuslik

IET PNH äärmuslik

TE keskmine

TT keskmine

Majutusega erihoolekandeteenused

KE Keskmine/kõrge

ÖE kõrge

ÖEaut äärmuslik

ÖL äärmuslik

ÖR kõrge

ÖK kõrge

2019 ja 2020 erihoolekandeteenuste profiilid

Ülle Riisalo SOTSIAALKINDLUSTUSAMET

1

Sisukord Taust ..................................................................................................................................... 2

2019 – 2020 üldandmed .................................................................................................... 2

Sooline jaotus .................................................................................................................... 4

Vanuseline jaotus .............................................................................................................. 6

Riskikäitumise esinemine üldvaates ................................................................................... 7

Profiilid .................................................................................................................................10

Profiilid teenuste lõikes .........................................................................................................11

Igapäevaelu toetamise teenus (IET) .................................................................................11

Igapäevaelu toetamise teenus autismispektrihäirega inimestele (IETaut) .........................13

Igapäevaelu toetamise teenus päeva- ja nädalahoiuteenusena (PNH) .............................15

Toetatud elamise teenus (TE) ...........................................................................................18

Töötamise toetamise teenus (TT) .....................................................................................19

Kogukonnas elamise teenus (KE) .....................................................................................21

Ööpäevaringne erihooldusteenus (ÖE) .............................................................................24

Ööpäevaringne erihooldusteenus autismispektrihäirega inimestele (ÖEaut) .....................25

Ööpäevaringne erihooldusteenus sügava liitpuudega inimestele (ÖL) ..............................27

Ööpäevaringne erihooldusteenus ebastabiilse remissiooniga inimestele (ÖR)..................28

Ööpäevaringne erihooldusteenus kohtumääruse alusel (ÖK) ...........................................29

Erihoolekande teenused abi- ja toetusvajaduse astme alusel ...............................................31

2

Taust Erihoolekande teenuste profiilid on loodud Sotsiaalkindlustusametis (edaspidi SKA)

kasutatava abi- ja toetusvajaduse hindamisvahendi kasutamise 2019 ja 2020 aasta tulemuste

ning erihoolekande teenuste kirjelduste võrdlemise baasil. SKA hindab inimeste abi- ja

toetusvajadust alates 01.04.2019 ning tuginedes sotsiaalhoolekande seadusele (SHS § 70 lg

2 p 11) kasutavad Sotsiaalkindlustusameti teenuste konsultandid hindamisvahendit ühe

tööriistana protsessis, mille käigus tuvastatakse inimese õigustatust erihoolekandeteenusele.

Euroopa Sotsiaalfondi tegevuse „Erihoolekandesüsteemi arendamine teenuse disaini kaudu“

raames koostati 2016-2017 projekti „Teenuse disain erihoolekandeteenuste ja

teenussüsteemi ümberkorraldamiseks ja arendamiseks“ lõppraport, milles on kirjeldatud uut

isikukeskset ja paindlikku erihoolekande teenusmudelit. Projekti käigus loodud teenusmudeli

üheks osaks oli sotsiaalhoolekande valdkonnas abi vajava inimese toetus- ja abivajaduse

hindamine teenuste rahastaja ja korraldaja - SKA või kohaliku omavalitsuse – poolt ning sellest

tulenevalt abi- ja toetusvajaduse hindamisvahendi väljatöötamine.

Inimese abi- ja toetusvajaduse tuvastamiseks kasutatava hindamisvahendi välja töötamisel on

tuginetud elukvaliteedi valdkondadele, millised on kirjeldatud Maailma Terviseorganisatsiooni

poolt soovitatud spetsiifilises elukvaliteedi instrumendis WHOQOL (The World Health

Organization Quality of Life Instruments (THE WHOQOL-100 and THE WHOQOL-BREF).

Eesti sotsiaalteenuste kvaliteedijuhiste kohaselt on kõik Eestis pakutavad sotsiaalteenused

lähtuvalt oma eesmärgist ja sisust alati suunatud inimese elukvaliteedi tõstmisele/säilitamisele

mõnes elukvaliteedi valdkonnas, mistõttu on vajalik enne sotsiaalhoolekande abimeetme

rakendamist tuvastada, millistes elukvaliteedi valdkondades ja millisel määral on inimesel

toetust vaja. Hindamisvahendi kasutamisel saadud tulemused võimaldavad teha otsuse

inimese jaoks sobivama sotsiaalhoolekande abimeetmete kohta ning valida, milliste

tegevustega ning milliseid spetsialiste kaasates on võimalik inimese elukvaliteeti säilitada

ja/või parandada ning suunata inimene vastava abimeetme pakkuja poole.

2019 – 2020 üldandmed 2019 aastal hinnati Sotsiaalkindlustusameti teenuste konsultantide poolt 9 kuuga 1437 inimest,

neist osadele leiti sobivaks mitu teenust (559 lisateenust), ja 2020 aastal hinnati 12 kuuga

2211 inimest, neist osadele leiti samuti sobivaks mitu teenust (1466 lisateenust). Kokku

perioodi vältel 3648 inimesele 5673 teenust.

Siin ja edaspidi tekstis kasutatavad erihoolekande teenuste nimetuste lühendid:

1. IET – igapäevaelu toetamise teenus

2. IETaut – igapäevaelu toetamise teenus autismispektri häirega inimesele

3. PNH – igapäevaelu toetamise teenus päeva- ja nädalahoiu teenusena

4. TE – toetatud elamise teenus

5. TT – töötamise toetamise teenus

6. KE – kogukonnas elamise teenus

7. ÖE – ööpäevaringne erihooldusteenus

8. ÖEaut – ööpäevaringne erihooldusteenus autismispektrihäirega inimesele

9. ÖL – ööpäevaringne erihooldusteenus sügava liitpuudega inimesele

10. ÖR – ööpäevaringne erihooldusteenus ebastabiilse remissiooniga inimesele

3

11. ÖK – ööpäevaringne erihooldusteenus kohtumääruse alusel

Hindamise tulemusena ühele inimesele mitu sobivat erihoolekande teenust tähendab

a)inimese vajadustele vastab nii üks kui teine erihoolekande teenus (nt ÖE või PNH, ÖEaut

või IETaut, ÖL või IETaut vm - sobiva teenuse liigi ja –koha valik sõltub inimese, tema

lähedaste ja/või eestkostja eelistustest ning sobiva teenuskoha olemasolust)

b)inimese vajadustele vastavad samaaegselt mitu teenust (nt KE ja TT, TE ja IET, vm)

Toome siinkohal välja ka SHS-i järgi lubatud erihoolekandeteenuste kattuvused:

ÖK ÖL ÖR ÖA ÖE KE TE TT IET IETaut IET PNH

ÖK x - - - - - - - - - -

ÖL - x ei ei ei ei ei ei ei ei ei

ÖR - ei x ei ei ei ei ei ei ei ei

ÖA - ei ei x ei ei ei ei ei ei ei

ÖE - ei ei ei x ei ei ei ei ei ei

KE - ei ei ei ei x ei ja ei ei ei

TE - ei ei ei ei ei x ja ja ja ja

TT - ei ei ei ei ja ja x ja ja ja

IET - ei ei ei ei ei ja ja x ei ei

IETaut - ei ei ei ei ei ja ja ei x ei

IET PNH

- ei ei ei ei ei ja ja ei ei x

Tabel 1 Samaaegselt osutatavad erihoolekande teenused

KE SHS § 98 lg 3 talle ei osutata samal ajal igapäevaelu toetamise teenust, toetatud elamise teenust või ööpäevaringset erihooldusteenust. TT § 92 lg 3 talle ei osutata samal ajal ööpäevaringset erihooldusteenust. IET § 88 lg 2 isikule ei osutata samal ajal kogukonnas elamise teenust ega ööpäevaringset erihooldusteenust. ÖE § 101 lg 6 täisealisele isikule ei osutata samal ajal igapäevaelu toetamise teenust, töötamise toetamise teenust, toetatud elamise teenust või kogukonnas elamise teenust. Sotsiaalkindlustusametil on võrreldavad andmed 21-kuulise hindamisperioodi kohta ning

kokku leiti aastal 2019 hinnatud inimestele sobivaks 1998 ja 2020 aastal 3677 erihoolekande

teenust. Keskmiselt hinnati ühe kuu jooksul teenuste konsultantide poolt inimestele sobivaks

2019 aastal 221 ning 2020 aastal 306 erihoolekande teenust.

4

Diagramm 1 Hindamise tulemusena inimestele sobivate teenuste arv teenuse liikide põhiselt. IETaut,

ÖEaut, ÖK 2019 aastal liiga väike esindatus – ei ole relevantsed

Mõlemal aastal on enim hinnatud inimestele sobivaks IET teenust. Sõltumata riigi suunast

arendada ja soodustada toetavate erihoolekandeteenuste osutamist, on sagedamini sobivaks

osutunud teenuste hulgas teisel kohal ööpäevaringne erihooldusteenus, mis mõlemal aastal

moodustas kõigist hinnatud teenuste hulgast neljandiku. Järgnesid taas toetavad teenused TT,

TE ja KE, kusjuures 2020 aastal on vähenenud KE teenusele hinnatute- ning veidi suurenenud

TE teenusele hinnatute protsent.

Diagramm 2 Hindamise tulemusena sobivate teenuste protsentuaalne jaotus 2019 ja 2020 aasta

võrdluses

Sooline jaotus Kõigi hinnatute hulgas oli mehi ja naisi enam-vähem võrdselt, mehi mõlemal aastal veidi

rohkem.

479 385

283 347

289

60 95 39 6 6 7

1035

725 611 561

363

144 125 43 32 25 13

0

200

400

600

800

1000

1200

IET ÖE TE TT KE PNH ÖL ÖR ÖE aut IET aut ÖK

Sobivate teenuste arv 2019 ja 2020 võrdlusena

2019 (9k) 2020 (12k)

24

19 17

15 14

5 3 2

0 0 0

28

20

15

10

17

3 4 1 1 1 0

0

5

10

15

20

25

30

IET ÖE TT KE TE ÖL PNH ÖR ÖEaut IETaut ÖK

Sobivate teenuste esinemissagedus protsentides 2019 ja 2020

2019 2020

5

Diagramm 3 Hinnatute sooline jaotus 2019 ja 2020 aasta võrdluses (%)

Soolise jaotuse põhjal teenuse liigi järgi erinevatel aastatel ilmneb, et ÖE teenusele 2019

aastal hinnatute seas oli rohkem naisi, 2020 aastal rohkem mehi. Sama tendents ka ÖL ja

PNH teenustel ning KE teenusel, kuigi nt KE teenusel oli mehi ja naisi hinnatavate seas enam-

vähem võrdselt. Naisi on 2020 aastal hinnatud meestest rohkem toetavatele teenustele (TT,

IET).

Diagramm 4 Hinnatute sooline jaotus 2019 aastal teenuste liikide järgi (%). 2019 aastal ÖEaut ja IETaut

teenuste tulemused ei ole relevantsed, kuna valim liiga väike

57

43

54

46

0% 10% 20% 30% 40% 50% 60% 70% 80% 90% 100%

mehed

naised

Hinnatute sooline jaotus 2019 ja 2020 võrdluses

2019 2020

39

0

83

44 54

36 47 51

0

48 39

61

100

17

56 46

64 53 49

100

52 61

0

20

40

60

80

100

120

ÖE ÖEaut ÖK ÖL ÖR KE PNH IET IETaut TE TT

Teenusele hinnatud meeste ja naiste võrdlus teenuse liikide kaupa 2019 (%)

M 2019 N 2019

6

Diagramm 5 Hinnatute sooline jaotus 2020 aastal teenuste liikide kaupa (%).

Seega tendents on meeste osakaalu suurenemisele ööpäevaringsetel teenustel ning naiste

osakaalu suurenemisele toetavatel teenustel.

Vanuseline jaotus Enim on mõlemal aastal hinnatute hulgas 18-29-aastaseid inimesi. Samas vanusegrupis on

siiski 2020 aastal hinnatute arv protsentuaalselt kahanenud, hinnatute arvu suurenemist 2020

aastal on märgata enim vanuserühmas 60-69 eluaastat ning vanemas keskeas inimeste juures

(40-59-aastased).

Diagramm 6 Vanuseline jaotus aastate võrdluses (%)

Raskematele teenustele (ÖL, IETaut, PNH, ÖEaut) hinnatute hulgas domineerib vanusegrupp

18-29-aastased. Ka KE teenusele hinnatute hulgas domineerib noorte täiskasvanute

vanusegrupp (18-29), kes moodustavad mõlemal aastal kolmandiku kõigist KE teenuselele

hinnatutest.

61 53

69 63 60 60 60

46

76

50 56

39 47

31 37 40 40 40

54

24

50 44

0

20

40

60

80

ÖE ÖEaut ÖK ÖL ÖR KE PNH IET IETaut TE TT

Teenusele hinnatud meeste ja naiste võrdlus teenuse liikide kaupa 2020 (%)

M 2020 N 2020

3

30

22

18 17

7

1 3

23 21 20

18

11

3

0

5

10

15

20

25

30

35

0-17 18-29 30-39 40-49 50-59 60-69 70+

Vanuseline jaotus 2019 ja 2020 võrdlusena

2019 2020

7

Diagramm 7 Vanuseline jaotus 2019 aastal teenuste lõikes %

Diagramm 8 Vanuseline jaotus 2020 aastal teenuste lõikes %

Vaadeldes eraldi sagedamini hinnatud teenuste – IET ja ÖE - ja vanuse vahelist seost ilmnes,

et IET teenusele hinnatute hulgas oli nii 2019 kui 2020 aastal enim 18-39-aastasi ning

hindamissageduselt teisel teenusel, ÖE teenusel, on märgata tendentsi nii alla 30-aastaste

arvu vähenemisele kui ka 60 ja vanemate arvu suurenemisele.

Riskikäitumise esinemine üldvaates Riskikäitumist 2019 aastal esines 38-l %-l hinnatutest, kuid 2020 aastal 69-l %-l hinnatutest,

seega ligi kahekordne tõus. Riskikäitumine on abi- ja toetusvajaduse hindamisvahendi

tulemuste baasil grupeeritud kaheksasse alagruppi:

1.enese hooletusse jätmine

2.ennast kahjustav käitumine

3.agressiivsus, vägivaldsus, vaenulikkus

0%

10%

20%

30%

40%

50%

60%

IET IETaut PNH TE TT KE ÖE Öeaut ÖL ÖR ÖK

Vanuseline jaotus teenuste lõikes 2019 (%)

0-17 18-29 30-39 40-49 50-59 60-69 70+

0%

10%

20%

30%

40%

50%

60%

70%

IET IETaut PNH TE TT KE ÖE Öeaut ÖL ÖR ÖK

Vanuseline jaotus teenuste lõikes 2020 (%)

0-17 18-29 30-39 40-49 50-59 60-69 70+

8

4.risk lastele või teistele, kes on inimesest sõltuvad

5.ärakasutamine teiste poolt

6.sõltuvus alkoholist vm ainetest

7.raskesti mõistetava käitumise esinemine

8.lootusetus, jõuetus ja motivatsiooni puudumine

Riskikäitumise esinemissagedus liikide järgi 2019 ja 2020 võrdlus

2019 2020

1. raskesti mõistetav käitumine agressiivsus/vägivaldsus/vaenulikkus

2. enese hooletusse jätmine enese hooletusse jätmine

3. agressiivsus/vägivaldsus/vaenulikkus ärakasutamine teiste poolt

4. ärakasutamine teiste poolt raskesti mõistetav käitumine

5. lootusetus, motivatsiooni puudumine ennast kahjustav käitumine

6. ennast kahjustav käitumine lootusetus, motivatsiooni puudumine

7. sõltuvus sõltuvus

8. risk lastele jt, kes inimesest sõltuvad risk lastele jt, kes inimesest sõltuvad Tabel 3 Riskikäitumise esinemissagedus 2019 ja 2020 liikide järgi

2020 aastal on agressiivsuse esinemine tõusnud kolmandalt kohalt esimesele; ennast

kahjustav käitumine (Deliberate Self-Harm Syndrome) kui üks agressiooni ilminguid, on samuti

koha võrra ettepoole tõusnud. Põhjus nii välise- kui autoagressiivsuse tõusuks võib osaliselt

seisneda pandeemiast tingitud isolatsioonis ja reeglites, mis erivajadusega inimese jaoks

võivad olla raskesti mõistetavad ning –järgitavad. Lisaks ahistatuse tundest tingitud ärevus ja

segadus, vähene lähedaste tugi (lähedased ise segaduses ega jaksanud/ei suutnud pakkuda

sellisel tasemel abi ja toetust nagu varem) – kõik eeltoodu koos individuaalsetest piirangutest

tingitud eripäradega loob soodsa pinnase agressiivse käitumise ilmingute süvenemiseks.

Eelnevat analüüsi kinnitab ka tõsiasi, et raskesti mõistetav käitumine, milline oli 2019 aastal

esikohal esinemissageduselt, on 2020 aastal taandunud neljandale kohale. Ehk siis raskesti

mõistetav käitumine, millist teadliku ja oskusliku lähenemisega on võimalik mõista, suunata ja

juhendada, on asendunud agressiivse käitumisega. Teisel kohal esinemissageduselt on

jätkuvalt enese hooletusse jätmine - iseloomulik psüühikahaigusega inimestele tagasilanguse

perioodil ja sellele eelnevalt (üks sagedastest ohumärkidest).

Veel üks oluline muutus riskikäitumises ilmneb 2020 aastal võrreldes eelneva aastaga

hindamiste tulemusena tuvastatud raskesti mõistetava käitumise esinemise vähenemises

(esinemissageduselt kolmandalt kohalt neljandale) ning teiste inimeste poolt ärakasutamise

sagenemises (neljandalt kohalt kolmandale). Ärakasutamise all on põhiosas tegemist

materiaalsete teemadega (raha, sh toetuste väljapetmine ja kiirlaenude võtmine; elamispind;

toit, alkohol ja sigaretid), ja vähem, kuid siiski arvestataval määral, esineb seksuaalset

ärakasutamist ning tööalast ekspluateerimist (nn mustalt töötamine ja ilma palgata).

Eelkirjeldatud riskikäitumiste tõusutrendid on näitajaks, et ühelt poolt agressiivsuse

ennetamiseks ja sellega tegelemiseks ei ole lähedastel ja mõningatel juhtudel ka

tegevusjuhendajatel piisavalt teadmisi ega pingeolukorras jaksu ja vastupidavust, teisest

küljest lähedaste ja tuttavate poolt ärakasutamise suurenemine annab märku laiemast

9

eetilisest kriisist ühiskonnas ning sunnib suunama senisest suuremat tähelepanu nii

erivajadusega inimeste pereliikmete ja lähedaste nõustamisele ja toetamisele kui ka

haavatava inimese märkamisele ja kaitsmisele ühiskonnas laiemas vaates.

Riskikäitumise esinemine teenuste lõikes 2019 ja 2020 protsentuaalse esinemissageduse

alusel

2019 2020

IET

enese hooletusse jätmine

raskesti mõistetav käitumine lootusetus sõltuvus

enese

hooletusse

jätmine ärakasutamine agressiivsus lootusetus

IETaut

raskesti mõistetav käitumine agressiivsus

ennast kahjustav käitumine

enese hooletusse jätmine

raskesti

mõistetav

käitumine agressiivsus

ennast

kahjustav

käitumine

enese

hooletusse

jätmine

PNH

raskesti mõistetav käitumine agressiivsus

enese hooletusse jätmine

ennast kahjustav käitumine

raskesti

mõistetav

käitumine agressiivsus

enese

hooletusse

jätmine ärakasutamine

TE

enese hooletusse jätmine

raskesti mõistetav käitumine sõltuvus lootusetus

agressiivsus ärakasutamine

enese

hooletusse

jätmine lootusetus

TT

enese hooletusse jätmine ärakasutamine

raskesti mõistetav käitumine lootusetus

ärakasutamine agressiivsus lootusetus

enese

hooletusse

jätmine

KE ärakasutamine

enese hooletusse jätmine agressiivsus

raskesti mõistetav käitumine

ärakasutamine agressiivsus

enese

hooletusse

jätmine sõltuvus

ÖE

raskesti mõistetav käitumine

enese hooletusse jätmine agressiivsus

ennast kahjustav käitumine

agressiivsus

raskesti

mõistetav

käitumine

enese

hooletusse

jätmine

ennast

kahjustav

käitumine

ÖEaut

raskesti mõistetav käitumine agressiivsus

enese hooletusse jätmine

ennast kahjustav käitumine

raskesti

mõistetav

käitumine agressiivsus

ennast

kahjustav

käitumine

enese

hooletusse

jätmine

ÖL

raskesti mõistetav käitumine

enese hooletusse jätmine

ennast kahjustav käitumine agressiivsus

raskesti

mõistetav

käitumine agressiivsus

enese

hooletusse

jätmine

ennast

kahjustav

käitumine

ÖR agressiivsus

Raskesti mõistetav käitumine

enese hooletusse jätmine sõltuvus

agressiivsus

raskesti

mõistetav

käitumine

ennast

kahjustav

käitumine sõltuvus

ÖK agressiivsus

Raskesti mõistetav käitumine

enese

hooletusse jätmine sõltuvus

agressiivsus

ennast

kahjustav

käitumine

raskesti

mõistetav

käitumine sõltuvus

Tabel 4 Riskikäitumise esinemine hindamistulemuste alusel 2019 ja 2020 teenuste lõikes

Teenuste lõikes riskikäitumise esinemise kahe aasta võrdluse kokkuvõte ja trendid

hindamistulemuste baasil:

1. IET teenusel teiste poolt inimese ärakasutamine tõusnud teisele kohale, järgneb uue

liigina agressiivsus, vähenenud on sõltuvus

2. IETaut teenusel muudatusi ei ole

10

3. PNH teenusel ennast kahjustavat käitumist esineb vähem, lisandunud on

ärakasutamist teiste inimeste poolt

4. TE teenusel raskesti mõistetav käitumine on asendunud esikohale tõusnud vägivaldse

käitumisega (milline 2019 esinelikus ei olnudki), sarnaselt IET teenusega esineb

vähem sõltuvusprobleeme

5. TT teenusel samuti raskesti mõistetav käitumine asendunud vägivallaga, esikohal

ärakasutamine

6. ÖE teenusel jällegi rohkem vägivaldset käitumist (varem oli raskesti mõistetav

käitumine esikohal)

7. ÖEaut teenusel ettepoole on tõusnud ennast kahjustav käitumine (oluline vallandav

faktor mõistmatu keskkond ja/või juhendamine)

8. ÖL teenusel esinemissageduselt neljandalt kohalt teisele on tõusnud vägivaldne

käitumine

9. ÖR teenusel esinelikusse lisandunud ennast kahjustav käitumine, vähem esineb enese

hooletusse jätmist

10. ÖK teenusel – andmeid ei ole piisavalt, ei ole relevantne.

Kokkuvõtteks: toetavatel erihoolekande teenustel esineb varasemast rohkem ärakasutamist

ning raskesti mõistetav käitumine on asendunud vägivaldse käitumise ja agressiooniga –

põhjuseks teenuste konsultantide hinnangul lähedaste pinged, teadmatus, oskamatus

selgitada olukorda, enda maandamisvõimaluste vähesus; pandeemiaolukorra ebapiisav

mõistmine, ebaselged keskkonna nõudmised kui ohutegurid vägivaldsuse avaldumiseks.

Ööpäevaringsetel erihoolekandeteenustel on lisandunud vägivaldset ja ennast kahjustavat

käitumist – põhjuseks personali nappus ja –vahetumine pandeemia olukorras, väsimus,

teadmatus, hirmud, ebapiisav juhendamine ja –selgitused.

Profiilid 2019 ja 2020 hindamiste tulemused abi- ja toetusvajaduse astme ning teenuse liigi

korrelatsioonis

Hindamisvahendiga hinnatakse inimese iseseisvat toimetulekut ja toetusvajadust seitsmes

eluvaldkonnas:

1. sotsiaalsed suhted -1 küsimus toetusvajaduse astme määramiseks: suhete säilitamine,

taastamine, loomine

2. vaimne tervis – 3 küsimust toetusvajaduse astme määramiseks: haigusteadlikkus, raviplaani

järgimine; kognitiivne võimekus; psüühikahaiguse mõju käitumisele

3. füüsiline tervis - 3 küsimust toetusvajaduse astme määramiseks: füüsilise tervise eest

hoolitsemine; liikumine eluruumides; liikumine väljas

4. hõive - 1 küsimus toetusvajaduse astme määramiseks: hõivega seotud tegevused

5. vaba aeg ja huvitegevus - 1 küsimus toetusvajaduse astme määramiseks: vaba aja

tegevused, huvialad

11

6. elukeskkond - 1 küsimus toetusvajaduse astme määramiseks: eluaseme säilitamine või

saamine

7. igapäevatoimingud - 5 küsimust toetusvajaduse astme määramiseks: enese eest

hoolitsemine; majapidamine; rahadega toimetulek; söögi valmistamine; söömine.

Toetusvajaduse astmed

aste toimetulek toetusvajadus

0 iseseisev ei vaja toetust

1 madal

toetusvajadus

toimetulek kergelt häiritud, vajab meeldetuletamist ja nõustamist

2 keskmine

toetusvajadus

toimetulek mõõdukalt häiritud, vajab regulaarset juhendamist ja abi (1-4 korda

nädalas)

3 kõrge

toetusvajadus

toimetulek raskelt häiritud, vajab igapäevaselt kõrvalabi ja toetust

4 äärmuslik

toetusvajadus

võimetu toime tulema või tegevusi sooritama, vajab püsivat hooldust ja/või

järelevalvet või tegevuste ülevõtmist teise inimese poolt

Profiilid teenuste lõikes

Igapäevaelu toetamise teenus (IET) SHS § 87. IET teenuse eesmärgiks on parim võimalik iseseisev toimetulek ja areng

psühhosotsiaalse toimetuleku toetamise, igapäevaelu toimetulekuoskuste ja tööoskuste

kujundamise ning inimese lähedaste ja inimesega koos elavate inimeste nõustamise kaudu.

Teenus sisaldab: isiklike ja igapäevaelu oskuste kujundamist, arendavatesse tegevustesse

kaasamist; suhete säilitamist ja loomist; vaba aja planeerimist ja sisustamist; avalike teenuste

kasutamise õpetamist, õppimisvõimaluste leidmist ja toetuse pakkumist; tööoskuste

kujundamist ja töö tegemise harjutamist; lähedaste ja koduste nõustamist (inimese

eripäradega arvestamine, kuidas käituda erinevates olukordades); kogemusgruppides

osalemise toetamist ja nõustamist.

Hinnatud abi- ja toetusvajaduse hindamise käigus IET teenusele

2019 aastal (9 kuuga) 2020 aastal (12 kuuga) kokku

479 hinnangut teenusele 1035 hinnangut teenusele 1514 hinnangut teenusele

12

2019 ja 2020 aasta kokkuvõttes on abi- ja toetusvajaduse hindamisvahendi tulemuste põhjal

hinnatud keskmine abi- ja toetusvajaduse aste. Võrreldes 2019 aastaga on 2020 aastal

suurenenud inimeste vajadus toetuse järgi seoses olemasoleva eluaseme säilitamisega,

rohkemal määral vajatakse abi arvete tasumisega ja elamispinnaga seotud suhtluse

korraldamisega – erinevus tuli esile toetavatel teenustel. Halvenenud on inimeste liikumine

väljaspool kodu vm tuttavat piirkonda, vajadus saatja järele või nõustamine ühistranspordi

kasutamise küsimustes on suurenenud. Eelnev võib osalt olla tingitud pandeemia olukorras

kehtestatud liikumispiirangutest, mistõttu inimestel puudus võimalus vabalt ringi liikuda ning

seetõttu vajas liikumisharjumuste kujundamine piirangute lõppedes uuesti meelde tuletamist.

Suuremat abivajadust hinnati ka füüsilise tervise eest hoolitsemise valdkonnas, st vajatakse

varasemast rohkem abi nt arsti juurde aegade broneerimisel, haigustunnuste äratundmisel

ning motiveerimist haigena kodus püsimisel.

Diagramm 9 IET teenus

IET teenuse kirjelduses ette nähtud tegevustes - nagu majapidamistoimingute tegemine, vaba

aja sisustamine, suhete loomine ja hoidmine, töö- ja õpingusoovi ja -võimaluste leidmisega

seonduv ning psüühikahaigusest tulenevalt käitumise kontrolli all hoidmise õppimine - on

vajadus regulaarse abi, toetuse, juhendamis ja nõustamise järele minimaalselt 1-4 korda

nädalas ehk hinnatud on mõlemal aastal keskmine abivajadus. Mis iseenesest on oluliselt

0 0,5 1 1,5 2 2,5 3 3,5

Eluaseme säilitamine või saamine

Enese eest hoolitsemine

Füüsilise tervise eest hoolitsemine

Haigusteadlikkus, raviplaani järgimine

Hõivega seotud tegevused

Kognitiivne võimekus

Liikumine eluruumides

Liikumine väljas

Majapidamine

Psüühikahaiguse mõju käitumisele

Rahadega toimetulek

Suhete säilitamine taastamine loomine

Söögi valmistamine

Söömine

Vaba aeg ja huvitegevus

IET abi ja toetuse astmed 2019 ja 2020 võrdluses

2020 2019

13

rohkem kui SHS § 90 lg 3 määratletud miinimum teenuseosutamise maht vähemalt 4 tundi

ühes kuus, millest tulenevalt on vajadus analüüsida, kas oleks vajalik IET teenuse minimaalset

mahtu seadusandlikul pinnal suurendada. Teisalt SHS § 90 lg 2 sätestab, et hinnangu

igapäevaelu toetamise teenuse osutamise kestuse ja tegevuste soovitusliku sageduse kohta

kuus annab SKA, kuid tegemist on oma iseloomult soovitusliku, mitte kohustusliku iseloomuga

kohtumiste sageduse määramisega, st teenuseosutaja võib, kuid ei pruugi SKA poolt ette

antud teenuse saajaga kohtumiste sagedust järgida.

Igapäevaelu toetamise teenus autismispektrihäirega inimestele (IETaut) Sotsiaalkaitseministri määrus nr 65 Erihoolekandeteenuste maksimaalne maksumus, kulude

koostisosad ning riigieelarvest makstava tasu maksmise tingimused ja kord § 2 lg 11 sätestab,

et autismispektriga raske või sügava puudega täisealisel isikul on õigus saada igapäevaelu

toetamise teenust, kui inimesel on toetusvajaduse hindamise käigus tuvastatud pideva ja

intensiivse äärmuslikult kahjustava käitumise (edaspidi ÄK käitumine) esinemine; ta vajab oma

terviseseisundist tuleneva käitumise eripära tõttu turvaliseks teenuse saamiseks pidevat

järelevalvet ning talle osutatakse teenust kuni 6-liikmelises kolme tegevusjuhendajaga grupis

vähemalt 120 tundi kuus.

Pidev ja intensiivne ÄK käitumise esinemine tuvastatakse abi- ja toetusvajaduse hindamise

protsessis SKA poolt lisaks paikvaatlusele ja lähedaste/eestkostjate küsitlemisele ka eelmise

teenuseosutaja ja/või päevakeskuse poolt antud iseloomustuse, psühhiaatri hinnangu jm

olemasoleva dokumentatsiooni alusel. ÄK käitumine on nt karjumine, röökimine, teiste

inimeste löömine, tõukamine, hammustamine, juustest kiskumine, enesevigastamine,

põgenemine, esemete lõhkumine, loopimine jmt.

IETaut teenuse eesmärgiks on eelkõige pakkuda inimesele turvalist teenuskeskkonda, tagada

inimese võimalikult parim toimetulek ja areng ning oskuste kinnitamine, rakendades

kaasaegseid käitumisjuhendamise võtteid, ennetades ja vähendades seeläbi ÄK-käitumise

esinemise sagedust. Lisaks vähendada lähedaste hoolduskoormust ja toetada nende

töötamist ning ühiskonnaelus osalemist - viimases on teenuseosutajal suur roll ka teenuse

saaja lähedaste nõustamises ning juhendamises.

Hinnatud abi- ja toetusvajaduse hindamise käigus IETaut teenusele

2019 aastal (9 kuuga) 2020 aastal (12 kuuga) kokku

6 hinnangut teenusele (ei ole

relevantne)

25 hinnangut teenusele 31 hinnangut teenusele

2019 aasta andmed ei ole relevantsed (ebapiisavad), mistõttu IETaut teenuse puhul peaksime

arvestama vaid 2020 aasta tulemust, kuna 4 korda rohkem hindamisi viidi läbi 2020 aastal.

Samas mõlema aasta tulemused on kattuvad – enim hinnanguid oli IETaut teenusel

valdkonnapõhiselt äärmusliku abi- ja toetusvajaduse astmega.

14

Diagramm 10 IETaut teenus

2019 aastal määratleti 15-st valdkonnast 7- ning 2020 aastal 10 valdkonda äärmusliku abi- ja

toetuse vajadusega. Lähtudes IETaut teenuse esmasest eesmärgist – turvaline keskkond –

võib välja tuua olulisimad äärmusliku abi- ja toetusvajaduse valdkonnad: esmalt

psüühikahaigusest tulenev mõju inimese käitumisele, haigusteadlikkus ja füüsilise tervise eest

hoolitsemine, suhetega seonduv ehk teiste inimestega läbisaamine ja kaasnevad raskused,

väljaspool tuttavat keskkonda liikumine ning igapäevaste toimetustega hakkamasaamine – mis

kõik vajavad maksimaalset jälgimist (turvalisuse kaalutlustel nii enese kui teiste inimeste

vaates) ja käitumuslikku juhendamist. Igapäevatoimetuste tegemine ning oma tervise eest

hoolitsemine haakuvad parima maksimaalse toimetuleku tagamise ja oskuste kinnistamisega

ning inimesest lähtuvate arenguvõimaluste loomisega.

Ennetamaks ÄK käitumist on tegevusjuhendajate arvu kuue teenuse saaja kohta kolm

tegevusjuhendajat, mis annab võimaluse individuaalseks lähenemiseks ja inimese

eripäradega arvestamiseks. Teenuse miinimum maht 120 tundi kuus on iseenesest samuti ÄK

käitumist ennetava iseloomuga, kuna autismispektrihäirega raske või sügava puudega

inimesel on suurim väljakutse kohanemine, sh taaskohanemine, tema jaoks uute olukordade

ja keskkondadega.

0 0,5 1 1,5 2 2,5 3 3,5 4 4,5

Eluaseme säilitamine või saamine

Enese eest hoolitsemine

Füüsilise tervise eest hoolitsemine

Haigusteadlikkus, raviplaani järgimine

Hõivega seotud tegevused

Kognitiivne võimekus

Liikumine eluruumides

Liikumine väljas

Majapidamine

Psüühikahaiguse mõju käitumisele

Rahadega toimetulek

Suhete säilitamine taastamine loomine

Söögi valmistamine

Söömine

Vaba aeg ja huvitegevus

IETaut abi ja toetuse astmed 2019 ja 2020

2020 2019

15

Igapäevaelu toetamise teenus päeva- ja nädalahoiuteenusena (PNH) PNH teenus on loodud raske või sügava intellektihäirega inimeste jaoks, kellel on suur

hooldusvajadus, kes vajavad pidevalt kõrvalabi igapäevaeluga seotud tegevustes ning kes

pole ise võimelised sooritama enese hooldusega seotud tegevusi ja kes vajavad püsivat

igapäevaste tegevuste üle võtmist tegevusjuhendaja poolt. PNH teenus on näidustatud ka

mõõduka intellektihäirega inimestele, kes vajavad suures mahus järelevalvet ning kõrvalabi

igapäevaelu toimingute tegemistel, kuid neil ei ole suurt hooldusvajadust. PNH teenust

osutatakse paindlikult inimesele ja tema lähedastele vajalikul ajal, sh öösel ja nädalavahetustel

ning riiklikel pühadel, maksimaalselt 23 ööpäeval ühes kuus.

Teenuse eesmärk on pakkuda inimesele vajalikku kõrvalabi igapäevaelu tegevustes,

võimaldades tal jätkata elamist koduses keskkonnas ja lükata edasi ööpäevaringselt

hoolekandeasutusse elama asumist. Samuti vähendatakse lähedaste hoolduskoormust ja

toetatakse nende töötamist ning osalemist ühiskonnaelus. PNH juhise kohaselt on üheks

teenuse komponendiks lisaks teenuse saajaga tegevuste läbiviimisele ja tema

juhendamisele/aitamisele nii hooldustoimingutest kui tegevustes ka lähedaste ja pereliikmete

nõustamine, kuna eesmärgiks on, et inimene saaks võimalikult kaua elada kodus oma

lähedaste keskel.

Hinnatud abi- ja toetusvajaduse hindamise käigus PNH teenusele

2019 aastal (9 kuuga) 2020 aastal (12 kuuga) kokku

60 hinnangut teenusele 144 hinnangut teenusele 204 hinnangut teenusele

PNH puhul tuli hindamistulemuste baasil välja 2019 kõrge ning 2020 äärmuslik abivajadus.

Arvestame 2020 aasta tulemust kolmel põhjusel:

a) kuna 2,5 korda rohkem hindamisi PNH teenusel oli 2020 aastal

b) viies eluvaldkonnas, millised 2019 aastal said kokkuvõttes kõrge abivajaduse määra, esines

tegelikult pea sama palju ka äärmuslikku abivajadust; nendeks eluvaldkondadeks olid

majapidamistoimingute sooritamine, hõive, kognitiivne võimekus, haigusteadlikkus ja suhete

loomise ja säilitamisega seonduv.

c) 2020 aastal moodustas äärmuslik abivajadus kõigist hinnangu tulemustest 51 % ja kõrge

abivajadus 37%. 2019 aastal moodustas äärmuslik abivajadus 37 % ja kõrge 40 % kõigist PNH

tulemustest – ehk siis suhteliselt väike protsentuaalne erinevus kõrge ja äärmusliku

abivajaduse taseme vahel 2019 aastal.

16

Diagramm 11 PNH teenus

2020 94-l %-l hinnatud eluasemega seotud küsimust äärmusliku abivajadusega, 2019 vaid 63-

l %-l. Võimalik olukorra halvenemise põhjus nii lähedaste kui ka konsultantide teadlikkuse tõus

PNH teenuse sisust ja sihtrühma võimekusest, lisaks lähedaste väsimus ja ootused tuleviku

suhtes (võimalikud tulevased ÖE või ÖL teenuse saajad). Suurenenud nende hulk, kel enese

eest hoolitsemisel abivajadus kõrge, äärmuslik jäänud samaks - siit tuleviku tarbeks

teenuseosutajatele tähelepanek: PNH-l valmidus suurenenud hoolduskoormuseks.

Kolmandiku võrra suurenenud PNH teenusel nende arv, kes oma füüsilise tervise eest

hoolitsemisega üldse hakkama ei saa – tulevikuks mõtlemise koht teenuste disainimisel, kas

võimalusel PNH teenusele meditsiini teenus osaliselt juurde kombineerida (regulaarne

füüsilise tervise kontroll, jälgimine, vaimse tervise õe konsultatsioonid personalile ja

lähedastele inimesest lähtuvalt).

Samuti kolmandiku võrra suurenenud äärmusliku abivajadusega hinnatute hulk, kel

haigusteadlikkust absoluutselt ei ole ning kes ei suuda järgida raviplaani. Suurenenud

võrreldes 2019 aastaga on ka nende hulk, kes ei suuda leida endale mingitki rakendust ega

tegelda ei töötamise ega töösarnaste tegevustega - teenuseosutajatele väljakutse leida PNH

teenuse saajatele neile sobivaid tegevusi (ühised nimetajad praktikast), et päevad teenusel

oleks mõtestatult sisustatud ning pakuksid eduelamust. Veidi on suurenenud PNH teenusele

hinnatute seas äärmusliku abivajadusega inimeste hulk, kes ei saa hakkama igapäevaste

probleemide lahendamisega ning on oht eksida ajas, kohas, inimestes - järeldus:

4

3

4

3

3

3

0

3

3

3

4

3

4

3

3

4

3

4

4

4

3

0

4

4

4

4

3

4

3

3

0 0,5 1 1,5 2 2,5 3 3,5 4 4,5

Eluaseme säilitamine või saamine

Enese eest hoolitsemine

Füüsilise tervise eest hoolitsemine

Haigusteadlikkus, raviplaani järgimine

Hõivega seotud tegevused

Kognitiivne võimekus

Liikumine eluruumides

Liikumine väljas

Majapidamine

Psüühikahaiguse mõju käitumisele

Rahadega toimetulek

Suhete säilitamine taastamine loomine

Söögi valmistamine

Söömine

Vaba aeg ja huvitegevus

PNH abi ja toetuse astmed 2019 ja 2020 võrdlus

2020 2019

17

tegevusjuhendajaid peab olema piisavalt PNH-l, et jõuaks kõigi teenuse saajate eripäradega

arvestada (sh kohanemisraskused "Koju-teenusele-koju-teenusele").

Suurenenud nende hinnatute arv, kes tuttavas ruumis orienteerumisega saavad iseseisvalt

hakkama – ruumid peavad olema ohutud, huvitavad, turvalised. Teisalt on suurenenud ka

nende arv, kes väljaspool tuttavat keskkonda üldse iseseisvalt hakkama ei saa (30-lt %-lt 54-

le %-le), mis teenuseosutaja vaates tähendab veelgi rangemaid ja inimese eripärasid

arvestavaid nõuded õueala ja õueskäimiste kohta (turvalisus, eksimise oht). 10% võrra

lisandunud neid, kes koduses majapidamises üldse kaasa ei löö ega toimeta, siin taas PNH-l

tegevuste ja ka tegevusvahendite teema, et aeg ja elu teenusel ei jookseks tühja ning oleks

mõtestatud. Enam kui poole võrra on hinnatute hulgas rohkem neid, kelle psüühikahäire

mõjutab tugevasti nende käitumist, toimetulekut ja tegevustes osalemist - oluline

tegevusjuhendajate teadlikkus psüühikahäire iseloomust, kaasnevast sümptomaatikast,

inimese võimekusest parematel ja halvematel aegadel (tagasilanguste perioodil) tegevustest

osa võtta ja juhendamist järgida.

PNH teenuse saajad rahadega ei majanda, paremal juhul mõned tunnevad rahatähti. Ligi

pooltel hinnatutest on suhete loomisel, säilitamisel ja hoidmisel kõrge ja äärmuslik abivajadus,

mis toob enesega kaasa kohanemisraskusi teenusele tulles - oluline on tegevusjuhendajate

pädevus/hea ettevalmistatus ning oskus mitme inimesega paralleelselt töötades arvestada

inimese individuaalsusega ning õpetada teda arvestama teiste teenuse saajate ja töötajatega.

PNH teenuse eesmärgist lähtuvalt on oluline, et teenuseosutaja suudaks luua võimalikult

koduse, turvalise ja inimese jaoks huvipakkuva teenuskeskkonna ning tegevusjuhendajatel

jaguks piisavalt teadmisi ja oskusi tulla toime nii teenuse saajate kohanemisraskustega kui ka

leida igaühele sobivaid tegevusi ja neid tegevusi inimesega ka läbi viia (positiivseks näiteks

siinkohal on 2021 eesti koolitusturule ilmunud koolituspakkumised „Täienduskoolitus tööks

psüühikahäirega sh autismispektri häirega ja/või liitpuudega täiskasvanuga, kes on suunatud

päeva- või nädalahoiuteenusele“). PNH tegevusteks on tavapäraselt

majapidamistoimingutesse kaasamine – et samad toimetused, mida tehakse kodus, tehtaks

ka teenusel viibides - mille tulemusena oskused säilivad ja kinnistuvad, ning suhetega

seonduv. Siinkohal oluline arvestada teenuseosutajal kodu pool antavaid soovitusi ning

pakkuda omalt poolt kodustele vajadusel professionaalset nõu inimese juhendamise ja/või

harjumuste kujundamise kohta.

2020 aastal läbi viidud rahuloluküsimustik PNH teenuse saajate lähedaste hulgas andis

teadmise, et viiendik neist ei olnud rahul teenusel tehtavate tegevustega, sh toodi eraldi välja

vähest õuesviibimise aega ning tegevusjuhendajate hõivatust hooldus- ja

majapidamistoimingutega, mistõttu napib aega inimesega individuaalsete tegevuste

läbiviimiseks. SHS § 90 lg 5 sätestab: igapäevaelu toetamise teenuse osutaja tagab ühe

täistööajaga tegevusjuhendaja olemasolu kümne teenust saama suunatud isiku kohta. PNH

teenuse seletuskirjas on öeldud tegevusjuhendajate arvu kohta järgmist: teenuseosutaja

otsustab, millises mahus ning mitme töötajaga tagatakse teenust saavatele inimestele

eesmärgipärane ja turvaline teenuse osutamine - intellektihäirega suures mahus hooldust ja

kõrvalabi vajavate inimeste hulgas on abi- ja toetusvajaduse maht väga erinev. Mistõttu on

alust arvata, et PNH teenuseosutajatel ei ole piisaval arvul sihtrühma vajadustest lähtuvalt

tegevusjuhendajaid. Samas profiilide alusel on teenuse saajatel äärmuslik abi- ja

toetusvajadus enamuses eluvaldkondades, mis kattuvad ka teenuse kirjelduses olevate

eluvaldkondadega.

18

Toetatud elamise teenus (TE) SHS § 94 lg 1 sätestav TE teenuse eesmärgi ja sisu kui isiku sotsiaalse toimetuleku ja

integratsiooni toetamise koos juhendamisega majapidamise ja igapäevaelu korraldamises, et

tagada isiku võimalikult iseseisev toimetulek iseseisvalt elades. Eeldus on, et inimesel puudub

elamispind iseseisvalt elamiseks (omal käel eraldiseisvalt oma perekonnast) ja ta ei ole

suuteline seda ise endale muretsema. Toetatud elamise teenusel võib ühel elamispinnal elada

ka üks inimene, kuid võib olla ka jagatud elamispind, kus igal inimesel on oma tuba ning

olmeruume kasutatakse ühiselt. Ühise elamispinna puhul aitab teenuseosutaja kodu elanikke

elukorralduse reeglites kokku leppimises ja täitmisel. Tegevusi tuleb teenuseosutajal TE

teenust saama suunatud isiku suhtes ellu viia vähemalt kaks tundi nädalas.

Inimese juhendamine TE teenusel igapäevase elu ja majapidamise korraldamisel, sh

igapäevase eluga seotud eelarve koostamisel, hõlmab inimesele toimetuleku õpetamist tema

oma kodus, sh kodu korrashoidu, enesehügieeni, riietumist ja toidu valmistamist. Teenus ei

hõlma juhendamist sotsiaalsete suhete loomisel, säilitamisel ja arendamisel, juhendamist aja

planeerimisel ja vaba aja sisustamisel, tööoskuste kujundamist ja töö harjutamist ega teenusel

viibivate isikute, kelle on sarnane haigus ja sellega seonduvad probleemid, toetavate gruppide

tegutsemise toetamist isikute juhendamise ja nõustamise kaudu.

Hinnatud abi- ja toetusvajaduse hindamise käigus TE teenusele

2019 aastal (9 kuuga) 2020 aastal (12 kuuga) kokku

283 hinnangut teenusele 611 hinnangut teenusele 894 hinnangut teenusele

Kokkuvõttes eluvaldkondade üleselt on TT teenusel keskmine abivajaduse aste. Võrreldes

2019 aastaga on 2020 aastal suurenenud vajadus elamispinna eest hoolitsemise ning

elamispinna säilitamisega seoses oleva juhendamise järgi. Võttes siia kõrvale riskikäitumise

analüüsist ilmnenud toetavatel teenustel suurenenud inimeste ärakasutamise – petetakse

välja elamispind, kogunetakse vastu omaniku tahtmist tema elamispinnal, võetakse teise nimel

kiirlaene, mistõttu arved jäävad maksmata jm – on suurenenud abivajadus elamispinnaga ja

elukohaga seoses loogiline. Veel ilmneb hindamise tulemustest, et igapäevaselt oma füüsilise

tervise eest hoolitsemisel ning väljaspool kodu liikumisel (ametiasutustes, ühistranspordi

kasutamisel jm) esineb 2020 aastal rohkem suurenenud abivajadust kui 2019 aastal – mis on

vastavuses TE teenuse kirjeldusega. Lisaks on suurenenud abi- ja toetusevajadus vaba aja

tegevuste leidmise järgi, kuid antud valdkonnas toetuse pakkumine ei ole otseselt TE teenuse

sisuks. Pigem, seostades tulemusi pandeemia olukorraga, tuli leida alternatiivtegevusi varem

kodust väljaspool toimunud huvi- jm tegevustele.

19

Diagramm 12 TE teenus

Töötamise toetamise teenus (TT) SHS § 91 lg 1 on kirjeldatud TT teenuse eesmärk: töötamise toetamise teenuse eesmärk on

juhendada ja nõustada isikut, et toetada tema iseseisvat toimetulekut ning parandada

elukvaliteeti tema võimetele sobiva töö otsimise ja töötamise ajal. Rõhuasetus töö sobiva

võimetekohase töö sisu ja –rütmiga töö otsimisel ning toetuse pakkumisel töötamise ajal ehk

töökoha säilitamisel. Teenusel toetatakse inimest oluliselt rohkem kui tööturuteenustel,

sisuliselt läbitakse kogu tööle saamise protsess inimesega koos, eesmärgiks on tagada

inimese aktiivsus, iseseisvus, enesekindlus oma elu korraldamise ja juhtimise küsimustes läbi

töötamise. Vastavalt SHS § 92 lg 3 võib TT teenust osutada nii eraldiseisva erihoolekande

teenusena kui ka paralleelselt teiste toetavate teenustega (TE, IET), kuid mitte

ööpäevaringsete teenustega.

Hinnatud abi- ja toetusvajaduse hindamise käigus TT teenusele

2019 aastal (9 kuuga) 2020 aastal (12 kuuga) kokku

347 hinnangut teenusele 561 hinnangut teenusele 908 hinnangut teenusele

0 0,5 1 1,5 2 2,5 3 3,5

Eluaseme säilitamine või saamine

Enese eest hoolitsemine

Füüsilise tervise eest hoolitsemine

Haigusteadlikkus, raviplaani järgimine

Hõivega seotud tegevused

Kognitiivne võimekus

Liikumine eluruumides

Liikumine väljas

Majapidamine

Psüühikahaiguse mõju käitumisele

Rahadega toimetulek

Suhete säilitamine taastamine loomine

Söögi valmistamine

Söömine

Vaba aeg ja huvitegevus

TE abi ja toetuse astmed 2019 ja 2020 võrdlus

2020 2019

20

Diagramm 13 TT teenus

TT teenuse hindamistulemuste analüüsis tundub mitte sobivat abi- ja toetusvajaduse

„keskmine“ määr hõivega, ehk siis töötamise ja õppimisega, seonduvas eluvaldkonnas.

Täpsustuseks juurde, et 2019 aastal moodustas hõivega seonduva abivajaduse keskmine aste

51 % ja kõrge aste 40 % ning 2020 aastal keskmine 53 % ja kõrge 41 % hõivega seotud

astmete hulgast. Seega veidi rohkem on hinnatud keskmist abivajadust ning vähem - kuid mitte

olulisel määral – kõrgemat abivajadust. Äärmuslikku abivajadus hõivega seotud hinnangutes

oli mõlemal aastal märgitud 1 %. Abivajaduse määr on suurenenud ka iseseisvalt väljaspool

kodu liikumises, nt tööle minek ja töölt tulek – samuti võimalik seose olemasolu pandeemia

olukorraga, mil liikumisvõimalused olid piiratud ning nii mõnigi abi vajav inimene oli unustanud

kindla marsruudi, mida mööda ta varasemalt oli harjunud väljaspool kodu liikuma.

Sarnaselt hõivega on pea võrdne esinemissagedus hinnatud rahadega majandamise oskuse

valdkonnas, mis hõlmab nii rahatähtede tundmaõppimist, PIN koodi sisestamist,

arvutusoskust, julgust iseseisvalt raha kasutada; arusaama kujundamist, et raha ei tule seina

seest. Vastavad protsendid 2019 aastal olid 35 % keskmine- ja 30 % kõrge abivajadus ning

2020 aastal 38 % keskmine ja 33 % kõrge abivajadus. Profiilide baasil kõigi valdkondade

üleselt on TT teenusel keskmine abivajadus.

SHS § 93 lg 3 sätestab, et TT teenuse osutaja peab leidma teenust saama suunatud isikule

sobiva töö vähemalt ühe aasta jooksul pärast isikule teenuse osutamise alustamist. 2021

kevadest on SKA-s alustatud TT teenuse saajate staatuse ülevaatamist, st mis põhjusel pole

need TT teenust saavad inimesed, kes pole aasta jooksul tööle läinud - kas siis avatud

tööturule või teenuseosutaja poolt loodud töökohtadele - endale tööd leidnud (madal

0 0,5 1 1,5 2 2,5 3 3,5

Eluaseme säilitamine või saamine

Enese eest hoolitsemine

Füüsilise tervise eest hoolitsemine

Haigusteadlikkus, raviplaani järgimine

Hõivega seotud tegevused

Kognitiivne võimekus

Liikumine eluruumides

Liikumine väljas

Majapidamine

Psüühikahaiguse mõju käitumisele

Rahadega toimetulek

Suhete säilitamine taastamine loomine

Söögi valmistamine

Söömine

Vaba aeg ja huvitegevus

TT abi ja toetuse astmed 2019 ja 2020 võrdlus

2020 2019

21

tööjõudlus, konfliktsus, tööandjate poolt tõrjutus jm põhjused). Samas paljude psüühiliste

erivajadustega inimeste puhul on tegemist nö laega, nad vajavad töötamise toetamise teenust

pikaajaliselt ega liigu edasi iseseisvale tööle. Sellisel juhul on teenuse eesmärk hoida ära

toimetuleku halvenemist ning sattumist kallitele institutsionaalse hoolduse teenustele

(kogukonnas elamise teenus ja ööpäevaringne erihooldusteenus).

Kogukonnas elamise teenus (KE) SHS § 97 sätestab KE teenuse kui inimese põhivajaduste rahuldamiseks ja arenguks soodsa

peresarnase elukorralduse loomise koos majutuse ja toitlustamisega, et suurendada isiku

iseseisvat toimetulekut ja arendada igapäevaelu tegevuste korraldamise oskusi ühistes

tegevustes osalemise kaudu. Teisisõnu on olulisimal kohal nii igapäevaelu korraldamine, sh

majapidamistegevused, kui ka omavaheline läbisaamine.

Hinnatud abi- ja toetusvajaduse hindamise käigus KE teenusele

2019 aastal (9 kuuga) 2020 aastal (12 kuuga) kokku

289 hinnangut teenusele 363 hinnangut teenusele 652 hinnangut teenusele

Mõlemal aastal on koondprotsendid keskmise ja kõrge abi- ja toetusvajaduse astmetel

sarnaselt kõrged: 2019 keskmine abivajadus 34 % ja kõrge 26 % ning 2020 aastal keskmine

ja kõrge abivajadus mõlemad 34 %. St teenusele vastav abivajaduse aste on nii keskmine kui

kõrge. Tulevikus võib vaadelda eraldi ka nt diagnoosipõhiselt, kas on erinevusi

psüühikahaigusega ja intellektihäirega inimeste puhul, mis võiks mõjutada abivajaduse määra

KE teenusel. Kuna KE teenusel tuli teise teenusena (esimene erisus oli PNH teenuse puhul)

kõigi erihoolekandeteenuste hulgast hindamistulemuste põhjal kahel aastal erinev

toetusvajaduse aste (2019 keskmine ja 2020 kõrge), siis antud teenusele valdkondade baasil

analüüs, et leida, kumb abi- ja toetusvajaduse aste KE teenusele paremini kohaldub.

22

Diagramm 14 KE teenus

1.Eluasemega seotud eluvaldkond – kokkuvõttes äärmuslik abi- ja toetusvajadus. Äärmuslik

mõlemal aastal (42% kummalgi aastal osakaal teiste abivajaduse astmete hulgas).

Isiklikest/oma vanemate juurest või suurtest erihoolekande kodudest tulnud inimestel ei saagi

elamispinnaga kõik korras olla, sh valmidusega iseseisvalt elamispinna haldamisega – tulem

vastav.

2.Enese eest hoolitsemine – keskmine abi- ja toetusvajadus. Mõlemal aastal domineerivad

pea võrdselt nii keskmine kui madal abivajadus, st enam-vähem kenasti tullakse toime enda

eest hoolitsemisega, seis sama mõlemal aastal (2019 oli kõrge ja keskmise abivajaduse astme

esinemisprotsentide erinevus vaid 1%). Antud eluvaldkonna alla kuuluvad ka puhaste ja

ilmastikule vastavate riiete valik, hügieeniharjumused; aistingute probleemid (nt ei tunne

kuuma-külma).

3.Füüsilise tervise eest hoolitsemine – keskmine abi- ja toetusvajadus. 2020 aastal on

lisandunud kõrget abivajadust (siinkohal näiteks oskus abi küsida, anda märku, kui tervisega

on midagi halvasti).

4.Haigusteadlikkus – keskmine abi- ja toetusvajadus. 2020 aastal veidi lisandunud neid, kes

ravi vajalikkust üldse ei mõista (äärmuslik). Kõrget ja keskmist abivajadust mõlemal aastal

võrdselt palju, ka 2019 – keskmise astme esinemise protsent oli vaid veidikene kõrgemast

suurem. Haigusteadlikkuse alla kuulub ka ravimite iseseisev võtmine ja raviskeemi järgimine:

suurtes kodudes ravimid antakse töötajate poolt ja selgitamist on vähem (praktikas nt

0 0,5 1 1,5 2 2,5 3 3,5 4 4,5

Eluaseme säilitamine või saamine

Enese eest hoolitsemine

Füüsilise tervise eest hoolitsemine

Haigusteadlikkus, raviplaani järgimine

Hõivega seotud tegevused

Kognitiivne võimekus

Liikumine eluruumides

Liikumine väljas

Majapidamine

Psüühikahaiguse mõju käitumisele

Rahadega toimetulek

Suhete säilitamine taastamine loomine

Söögi valmistamine

Söömine

Vaba aeg ja huvitegevus

KE abi ja toetuse astmed 2019 ja 2020 võrdlus

2020 2019

23

psüühikahaiguse inimeste hulgas on rohkem keeldujaid kui intellektihäirega inimeste hulgas).

Lisaks vajalik KE teenusel individuaalne selgitamine ka liikumise ja tervislike eluviiside teemal.

5.Hõive – kõrge abi- ja toetusvajadus. Ka keskmise abivajaduse astme esinemise protsendid

on kõrged (2019 38% ning 2020 28%), kuid mõlemal aastal domineerib kõrge abivajadus.

Siinkohal oluline leida uude elukohta kolinud KE teenuse inimestele uues keskkonnas just

neile sobivad tegevused, nii tööalaselt kui ka juurde õppimise vajadusest lähtuvalt.

6.Kognitiivne võimekus – keskmine abi- ja toetusvajadus. 2020 aastal on lisandunud neid, kel

kõrge abivajadus maailma mõistmisel, kuid suurima protsendi andis mõlemal aastal keskmine

abivajadus. Antud eluvaldkonna alla kuulub ka otsustamisjulgus igapäevastes küsimustes,

tegevustes abi küsimine; oht eksida ajas, ruumis, inimestes (ärakasutamise oht).

7.Liikumine siseruumides – ei vaja üldse abi, võrdne seis mõlemal aastal. Tähelepanek, et

kohanemine KE kodu ja ümbrusega võtab aega keskmiselt aasta. Kui inimesele on tema uut

kodu/tingimusi aegsasti enne kolimist tutvustatud, kohaneb kergemini.

8.Liikumine väljas – keskmine abi- ja toetusvajadus. 2020 aastal langustrend toimetulekus

madalalt abivajaduselt keskmisele, kuid protsentuaalselt olid juba 2019 aastal antud

valdkonnas keskmise abivajaduse protsendid pea võrdsed. 2020 inimesed pandeemia

tingimustes olid isolatsiooni tõttu vähem liikuvad. Erivajadusega inimesele kohanemine ongi

keeruline, st viibibki meelsamini tuttavas keskkonnas ega liigu, ei julge liikuda või soovi liikuda

palju ringi.

9.Majapidamistoimingute sooritamine – keskmine abivajadus. 2020 veidi lisandunud neid, kes

majapidamistoimingutes palju abi vajavad. Abiks oleks nt enne suurtest kodudest KE

teenusele kolimist luua võimalused ettevalmistavateks tegevusteks, suundumaks ÖE

teenuselt KE teenusele (õppeköögid, liiklemine, käitumine avalikus kohas, suhtlemisjulgus jm)

10.Psüühikahaiguse mõju käitumisele – kõrge abi- ja toetusvajadus. 2020 aastal on rohkem

kõrget abivajadust (49% ning 2019 aastal 38%), kuid võrdselt kõrged näitajad nii keskmise kui

kõrge abivajaduse astme puhul olid mõlemal aastal. Antud eluvaldkonnas on tihe seos

haigusteadlikkuse puudumisega. Arvestades, et 2020 oli antud ligi 100 võrra rohkem

hinnanguid, arvestame 2020 tulemust.

11.Rahadega majandamine – kõrge abi- ja toetusvajadus. 2020 aastal on kõrget abivajadust

raha kasutamise ja eelarve planeerimise valdkonnas lisandunud, äärmuslik abivajadus on

vähenemas. tähendab nii raha väärtuse tundmist, PIN koodi sisest, ATM kasut; eelarve ja

ostude plaan; arvutamine ja poemäng (julgus suhelda). Ettevalmistavad tegevused enne KE

teenusele liikumist peaksid sisaldama nii raha väärtuse tundmaõppimist, PIN-koodi

sisestamist, ATM kasutamist; eelarve ja ostude planeerimist; arvutamis- ja poemänge (julgus

suhelda) jmt.

12.Suhete loomise ja hoidmisega seotud eluvaldkonnas – keskmine abi- ja toetusvajadus.

Suhete loomise ja säilitamisega probleemid KE teenusel jätkuvalt üleval, veidi lisandunud

kõrget abivajadust. KE teenuse vaates on sotsiaalsed suhted ja suhtlemine väljakutse, kuna

kolides KE koju tekivad uued peresuhted, uus kohanemine jne. Suures plaanis on KE teenuse

inimestel olemas valmidus olla vähemalt kaasatud toiduvalmistamisse, olemas.

13.Toiduvalmistamine – keskmine abi – ja toetusvajadus. Toiduvalmistamisel vajatakse 2020

aastal hindamistulemuste põhjal juhendamist sama palju kui eelmisel aastal, vähenenud on

24

päris iseseisvate toiduvalmistajate hulk. Toiduvalmistamisel vajavad juhendamist sama palju

kui eelmisel aastal, vähenenud on päris iseseisvate toiduvalmistajate arv. Suures plaanis on

KE teenuse inimestel olemas vähemalt valmidus olla kaasatud toiduvalmistamisse.

14.Söömine – ei vaja abi, mõlemal aastal sama tulem. Ka erimenüüde jälgimisega ning

vajadusel toidu peenestamise või püreestamisega saavad KE teenuse inimesed enamjaolt

iseseisvalt hakkama.

15.Vaba aeg ja huvitegevused – keskmine abi- ja toetusvajadus. Vajalik, et inimesel uues

elukohas säiliksid tema hobid (sh oleksid olemas vajalikud vahendid) ning ei tekiks

"muiduolek". KE teenusele suundudes sageli vajavad vaba aja sisustamise võimaluste

leidmiseks suunamist ka need ca 10%, kel märge, et abi ei vaja.

Kokkuvõtteks: 1 äärmuslik abivajadus, 3 kõrget, 9 keskmist, 0 madalat, 2 ei vaja üldse abi.

Domineerib KE teenusel keskmine abi- ja toetusvajaduse aste, mis on küll piiripealselt ligidal

kõrgele abi- ja toetusvajaduse astmele.

Ööpäevaringne erihooldusteenus (ÖE) SHS § 100. ÖE teenus on täisealise isiku ööpäevaringne hooldamine ja arendamine koos

majutuse ja toitlustamisega, et tagada teenust saava täisealise isiku iseseisva toimetuleku

säilimine ja suurenemine ning turvaline elukeskkond teenuseosutaja territooriumil. Kuigi

ööpäevaringsel erihooldusteenusel olevad inimesed vajavad ööpäevaringset kõrvalabi ja

järelevalvet, siis ka nende puhul on tegevussuunaks arengu ja igapäevaelu toimetuleku

toetamine, kuid isikutele osutatava toetuse määr ja intensiivsus on suurem võrreldes

igapäevaelu toetamise teenusega. Erinevalt teistest erihoolekandeteenustest on ÖE teenuse

tagamise sisuks ka turvalisuse tagamine teenusel viibivatele inimestele. Ööpäevaringset

erihooldusteenust ei osutata samaaegselt ühegi teise erihoolekandeteenusega, kuna see

sisaldab kõikide teiste erihoolekandeteenuste komponente.

Hinnatud abi- ja toetusvajaduse hindamise käigus ÖE teenusele

2019 aastal (9 kuuga) 2020 aastal (12 kuuga) kokku

385 hinnangut teenusele 725 hinnangut teenusele 1110 hinnangut teenusele

25

Diagramm 15 ÖE teenus

ÖE teenusel on mõlemal aastal võrdselt äärmusliku abi- ja toetusvajaduse astmega

määratletud nii rahadega majandamine kui ka eluaseme säilitamine või saamine. Kõik muud

eluvaldkonnad on mõlema aasta lõikes hinnatud sarnase abi- ja toetusvajaduse astmega.

Kõrge abivajaduse astmega on mõlemal aastal hinnatud veidi üle 40 % ja äärmuslikuga üle 20

% hinnatutest. Abi- ja toetusvajaduse aste ÖE teenusel on kõrge. On huvitav märkida, et

toiduvalmistamises on 2019 aastal abivajadust äärmuslikuks 38 % ja 2020 aastal 35 %. St

veidi üle kolmandiku ÖE teenusele hinnatutest ei saa üldse hakkama toiduvalmistamisega,

mitte mingis ulatuses.

Ööpäevaringne erihooldusteenus autismispektrihäirega inimestele (ÖEaut) Sotsiaalkaitseministri määrus nr 65 Erihoolekandeteenuste maksimaalne maksumus, kulude

koostisosad ning riigieelarvest makstava tasu maksmise tingimused ja kord § 2 lg 51 sätestab,

et autismispektriga raske või sügava puudega täisealisel isikul on õigus saada ÖEaut teenust,

kui inimesel on toetusvajaduse hindamise käigus tuvastatud pideva ja intensiivse äärmuslikult

kahjustava käitumise esinemine, ta vajab oma terviseseisundist tuleneva käitumise eripära

tõttu turvaliseks teenuse saamiseks pidevat järelevalvet koos ööpäevaringse majutuse ja

toitlustusega ning talle osutatakse teenust kuni 6-liikmelises kolme tegevusjuhendajaga grupis.

Nagu ka tavalisel ÖE teenusel, on ÖEaut teenusel teenuse eesmärgiks lisaks ööpäevaringsele

hooldamisele ja järelevalvele ka inimese arendamine.

0 0,5 1 1,5 2 2,5 3 3,5 4 4,5

Eluaseme säilitamine või saamine

Enese eest hoolitsemine

Füüsilise tervise eest hoolitsemine

Haigusteadlikkus, raviplaani järgimine

Hõivega seotud tegevused

Kognitiivne võimekus

Liikumine eluruumides

Liikumine väljas

Majapidamine

Psüühikahaiguse mõju käitumisele

Rahadega toimetulek

Suhete säilitamine taastamine loomine

Söögi valmistamine

Söömine

Vaba aeg ja huvitegevus

ÖE abi ja toetuse astmed 2019 ja 2020 võrdlus

2020 2019

26

Hinnatud abi- ja toetusvajaduse hindamise käigus ÖEaut teenusele

2019 aastal (9 kuuga) 2020 aastal (12 kuuga) kokku

6 hinnangut teenusele (ei ole

relevantne)

32 hinnangut teenusele 38 hinnangut teenusele

2019 aasta andmed ei ole relevantsed (ebapiisavad, kuid diagrammil siiski välja toodud),

mistõttu ÖEaut teenuse puhul arvestame 2020 aasta tulemust, kuna 4 korda rohkem hindamisi

viidi läbi 2020 aastal.

Diagramm 16 ÖEaut teenus

ÖEaut teenusel on hindamise tulemusena 15-st eluvaldkonnast äärmusliku abi- ja

toetusvajadusega valdkondadena määratletud 10. Mistõttu on ka nõutav tegevusjuhendajate

arv oluliselt suurem kui ÖE teenusel (sarnaselt IETaut teenusega). Võrreldes 2019 aastaga on

hindamistulemuste põhjal vähem toimetulematust enda eest hoolitsemisega, sh füüsilise

tervise eest hoolitsemisega. Kuid lisandunud on neid, kelle jaoks liikumine väljaspool tuttavaid

eluruume saab toimuda vaid maksimaalse toetuse olemasolul; 2020 aastal on lisandunud

äärmuslikku abivajadust ka söömise valdkonna alla, st inimene ei suuda iseseisvalt süüa.

0 0,5 1 1,5 2 2,5 3 3,5 4 4,5

Eluaseme säilitamine või saamine

Enese eest hoolitsemine

Füüsilise tervise eest hoolitsemine

Haigusteadlikkus, raviplaani järgimine

Hõivega seotud tegevused

Kognitiivne võimekus

Liikumine eluruumides

Liikumine väljas

Majapidamine

Psüühikahaiguse mõju käitumisele

Rahadega toimetulek

Suhete säilitamine taastamine loomine

Söögi valmistamine

Söömine

Vaba aeg ja huvitegevus

ÖEaut abi ja toetuse astmed 2019 ja 2020 võrdlus

2020 2019

27

ÖEaut teenust osutatakse teenuseosutaja ruumides koduseks kujundatud keskkonnas kuni

kuueliikmelises grupis. Tegevusjuhendajad kasutavad ÄK-käitumise esinemise sagedust ja

intensiivsust vähendavaid kaasaegseid käitumise juhendamise võtteid. Teenusel tagatakse

inimesele pidev järelevalve, et märgata muutusi tema käitumises ja keskkonnast tulenevaid

ärritajaid. Tegevusjuhendaja toetab ja juhendab inimest tegevuste sooritamisel selgelt

visualiseeritud info- ja tegutsemisjuhenditega, kasutatakse erinevaid

alternatiivkommunikatsiooni meetodeid.

Ööpäevaringne erihooldusteenus sügava liitpuudega inimestele (ÖL) ÖL teenuse eesmärk on inimese iseseisva toimetuleku säilitamine ja arendamine ning turvalise

elukeskkonna tagamine teenuseosutaja ruumides. Sügavaks liitpuudeks ööpäevaringse

erihooldusteenuse tähenduses on sügav vaimne alaareng ja muu puude olemasolu puuetega

inimeste sotsiaaltoetuste seaduse alusel, nt liikumispuue, nägemispuue, kuulmispuue vm. ÖL

teenusel on raskes seisundis isikud, kellel lisaks toimetulekuprobleemidele on ka

terviseprobleemid.

Hinnatud abi- ja toetusvajaduse hindamise käigus ÖL teenusele

2019 aastal (9 kuuga) 2020 aastal (12 kuuga) Kokku

95 hinnangut teenusele 125 hinnangut teenusele 220 hinnangut teenusele

Diagramm 17 ÖL teenus

Nagu nähtub ülaltoodud diagrammilt, on ÖL teenuse hindamistes kõik eluvaldkonnad hinnatud

äärmuslikku abi- ja toetust vajavateks, ning seda mõlema aasta lõikes 70 või enam % ulatuses

kõigi toetusvajaduse astmete hulgast. Äärmuslikule järgneb kõrge abivajadus – veidi üle 20 %

mõlemal aastal, seejärel 3% keskmist ning 1% madalat abivajadust ja 1% kõigi

eluvaldkondade kokkuvõttes ei vaja ÖL teenusel üldse abi (nt inimene liigub iseseisvalt või

0 0,5 1 1,5 2 2,5 3 3,5 4 4,5

Eluaseme säilitamine või saamine

Füüsilise tervise eest hoolitsemine

Hõivega seotud tegevused

Liikumine eluruumides

Majapidamine

Rahadega toimetulek

Söögi valmistamine

Vaba aeg ja huvitegevus

ÖL abi ja toetuse astmed 2019 ja 2020 võrdlus

2020 2019

28

sööb iseseisvalt). Tegemist on äärmusliku abi- ja toetusvajadusega erihoolekande

teenusega ehk teisiti öeldes on ÖL teenusel viibiv inimene võimetu toime tulema või tegevusi

sooritama, ta vajab püsivat hooldust ja/või järelevalvet või tegevuste ülevõtmist teise inimese

poolt.

Ööpäevaringne erihooldusteenus ebastabiilse remissiooniga inimestele (ÖR) ÖR teenus on loodud ebastabiilse remissiooniga raske, sügava või püsiva kuluga

psüühikahäirega inimeste jaoks. Ebastabiilne remissioon ehk haigusnähtude ajutine

kadumine, sh laborinäitude ajutine paranemine, tähendab ebastabiilse haiguse sümptomite

ajutist taandumist, iseloomulik on paranemise ja haiguse ägenemise hood sage vaheldumine,

st inimese seisund on tihti muutuv. ÖR teenusel on teenuse saajate juhendamine orienteeritud

eelkõige ravist.

Hinnatud abi- ja toetusvajaduse hindamise käigus ÖL teenusele

2019 aastal (9 kuuga) 2020 aastal (12 kuuga) kokku

39 hinnangut teenusele 43 hinnangut teenusele 82 hinnangut teenusele

2020 aastal võrreldes 2019 aastaga on ÖR teenusel halvenenud hinnatute toimetuolek oma

vaba aja tegevuste ja huvialadega tegelemisega – mis on haiguse ebastabiilset iseloomu

arvesse võttes mõistetav olukord, kuid paranenud on enese eest hoolitsemine.

Haigusteadlikkus, milline antud teenuse puhul on olulise tähtsusega, on mõlemal aastal

hinnatud äärmuslikku abi vajavaks üle 50 %l- ning kõrget abivajadust vajavaks üle 40%-l

hinnatutest. Sarnane on olukord ka valdkonnas „Psüühikahäirest tulenev mõju käitumisele“,

kus protsentuaalselt suurema tulemi annab keskmine abivajadus (2019 51% ja 2020 54%),

kuid ohtlikult suur on ka äärmusliku abivajaduse esinemise sagedus antud eluvaldkonnas:

2019 46% ning 2020 44%. Kahe aasta hindamistulemuste kokkuvõttes on ÖR teenuse abi- ja

toetusvajaduse aste kõrge.

29

Diagramm 18 ÖR teenus

Ööpäevaringne erihooldusteenus kohtumääruse alusel (ÖK) ÖK teenuse eesmärgiks on vähendada isiku ohtlikkust endale ja/või teistele ning saavutada

isiku nõusolek kasutada muud abi (väljapool kinnist asutust). Peavad esinema kõik järgnevad

asjaolud: psüühikahäirega täisealine, kes ei suuda püsivalt oma käitumisest aru saada ning

seda juhtida; kes on ohtlik endale või teistele; muud teenused ei ole piisavad või on neid

võimatu kasutada.

Hinnatud abi- ja toetusvajaduse hindamise käigus ÖK teenusele

2019 aastal (9 kuuga) 2020 aastal (12 kuuga) kokku

7 hinnangut teenusele (ei ole

relevantne)

13 hinnangut teenusele 20 hinnangut teenusele

ÖK teenusele paigutatakse inimene mitte abi- ja toetusvajaduse hindamise tulemustele

tuginedes, vaid kohtumääruse alusel, mistõttu pole hindamisvahendi kasutamise tulemuste

baasil võimalik ÖK teenusele suunamise vaates andmeid ja profiile teiste

erihoolekandeteenustega sarnastel alustel arvesse võtta. ÖK teenusel viibivate inimeste

hindamiseks kasutatakse abi- ja toetusvajaduse hindamisvahendit sellisel juhul, kui

0 0,5 1 1,5 2 2,5 3 3,5 4 4,5

Eluaseme säilitamine või saamine

Enese eest hoolitsemine

Füüsilise tervise eest hoolitsemine

Haigusteadlikkus, raviplaani järgimine

Hõivega seotud tegevused

Kognitiivne võimekus

Liikumine eluruumides

Liikumine väljas

Majapidamine

Psüühikahaiguse mõju käitumisele

Rahadega toimetulek

Suhete säilitamine taastamine loomine

Söögi valmistamine

Söömine

Vaba aeg ja huvitegevus

ÖR abi ja toetuse astmed 2019 ja 2020 võrdlus

2020 2019

30

teenuseosutaja saadab SKA-le lõpphinnangu koos märkega, et inimene võiks liikuda

kergemale teenusele ning inimese edasise heaolu tagamiseks on vaja välja selgitada, milliste

teenustega on võimalik teda toetada pärast kohtumäärusega teenuselt väljumist (nt ÖE; KE;

TE ja TT vm), kuna siis on teada inimese tegevusvõime ja suutlikkus kergemal teenusel toime

tulla. Kui teenuseosutaja, eestkostja/lähedane ning SKA on arvamusel, et tuleks ÖK teenust

pikendada, siis abi- ja toetusvajaduse hindamist läbi ei viida. Seega ülevaate selle kohta,

millise abi- ja toetusvajadusega inimesed ÖK teenusel viibivad, saame hindamisvahendit

kasutades juba teenusel viibivate inimeste kohta – erinevalt teistest erihoolekande teenustest,

mil hindamisvahendi tulemused on oluliseks aluseks inimese jaoks sobiva teenuse

väljavalimisel ning teenuse osutamise otsuse väljastamisel.

Diagramm 19 ÖK teenus

ÖK teenusel viibivate inimeste abi- ja toetusvajaduse valdkondade hulgast on hinnatud

äärmuslikku abi ja toetust vajavateks psüühikahaigusest tulenev mõju käitumisele ja

tegevustele, rahadega majandamine, eluaseme säilitamisega seonduv; 2020 aastal on kõrgest

äärmuslikuks tõusnud ka haigusteadlikkus, sh raviplaani järgimine – mis seab senisest

suuremad ootused ÖK teenuse personalile teenuse saajate juhendamise vaates. Võrreldes

2019 aastaga on 2020 aastal veidi paranenud ÖK teenusel viibivate inimeste

toiduvalmistamise- ning enese eest hoolitsemise oskused. ÖK teenusel on kõrge abivajaduse

aste.

0 0,5 1 1,5 2 2,5 3 3,5 4 4,5

Eluaseme säilitamine või saamine

Enese eest hoolitsemine

Füüsilise tervise eest hoolitsemine

Haigusteadlikkus, raviplaani järgimine

Hõivega seotud tegevused

Kognitiivne võimekus

Liikumine eluruumides

Liikumine väljas

Majapidamine

Psüühikahaiguse mõju käitumisele

Rahadega toimetulek

Suhete säilitamine taastamine loomine

Söögi valmistamine

Söömine

Vaba aeg ja huvitegevus

ÖK abi ja toetuse astmed 2019 ja 2020 võrdlus

2020 2019

31

Erihoolekande teenused abi- ja toetusvajaduse astme alusel ehk millisele abi- ja toetusvajaduse astmele milline erihoolekande teenuse liik vastab

erihoolekandeteenuse liik vastav abi- ja toetusvajaduse aste

Toetavad erihoolekandeteenused

IET keskmine

IETaut äärmuslik

IET PNH äärmuslik

TE keskmine

TT keskmine

Majutusega erihoolekandeteenused

KE Keskmine/kõrge

ÖE kõrge

ÖEaut äärmuslik

ÖL äärmuslik

ÖR kõrge

ÖK kõrge

1

ÖÖPÄEVARINGNE ERIHOOLEKANDETEENUS AUTISMISPEKTRIHÄIREGA INIMESELE

(ÖEaut)

1.TEENUSE EESMÄRK JA SIHTRÜHM

Alates 01.01.2019 rahastatakse Sotsiaalkindlustusameti (SKA) poolt uue teenusena ööpäevaringset

erihoolekandeteenust autismispektrihäirega täisealistele inimestele. Autismispektrihäire puhul on inimesel raskusi

ümbritseva mõistmisel, tema mõtlemine koosneb detailidest, kuid ta ei suuda neist kokku panna terviklikku pilti

toimuva kohta. See tekitab segadust, hirmu ja ebakindlust, mistõttu võib autismispektri häirega inimene kaotada

kontrolli oma reaktsioonide ja käitumise üle, mis omakorda võib kulmineeruda äärmusliku kahjustava käitumisega.

Äärmuslik kahjustav käitumine on sage ja intensiivne enese ja/või teiste inimeste elule ja tervisele ohtlik

käitumine (nt karjumine, löömine, hammustamine, juustest kiskumine, enesevigastamine, põgenemine, esemete

lõhkumine, ja viskamine jmt), st kaasnev kahju või käitumine iseenesest on äärmuslik.

ÖEaut teenus on suunatud autismispektrihäirega täisealisele, kellel esineb pidev intensiivne äärmuslik

kahjustav käitumine (ÄK-käitumine) ja kes vajab seetõttu pidevat järelevalvet koos ööpäevaringse

majutuse ja toitlustusega ning kes vajab professionaalset ja intensiivset juhendamist enese eest

hoolitsemisel, töö ja vaba aja tegevustest ning kellele ei saa abi osutada teiste sotsiaalteenustega ja kes ei kasuta

teisi erihoolekandeteenuseid.

Teenuse eesmärk

1.Inimese iseseisva toimetulekuvõime säilitamine ja toimetulekuoskuste arendamine ööpäevaringselt turvalises

elukeskkonnas teenuseosutaja ruumides nii enese eest hoolitsemisel, töötegevustes kui ka vaba aja sisustamisel

- teenuseosutaja poolt tagatud pideva järelevalvel ja juhendamisel - rakendades kaasaegseid käitumise

juhendamise võtteid, teenuse saaja eripäradest tulenevalt kokku lepitud tegevuste järgimist, ruumide erisusi ja

personali arvu ning vähendades seeläbi äärmusliku kahjustava käitumise (ÄK-käitumise) esinemise sagedust ja

intensiivsust.

2.Vähendada lähedaste hoolduskoormust, toetada nende töötamist ja ühiskonnaelus osalemist, tagades

autismispektrihäirega ÄK-käitumisega inimesele täisealiseks saamisel tema vajadustele vastava turvalises

keskkonnas osutatava ööpäevaringse teenuse.

Teenuse sihtrühm

Teenusele on õigustatud täisealine

1.kellel on diagnoositud autismispektrihäire (RHK-10 diagnooside loendis F 84 „pervasiivsed arenguhäired“);

2.kellel on abi- ja toetusvajaduse hindamise käigus tuvastatud ööpäevaringse erihooldusteenuse vajadus ning

pideva ja intensiivse ÄK-käitumise esinemine;

3.kellel on tuvastatud töövõimetoetuse seaduse alusel puuduv töövõime, välja arvatud riikliku pensionikindlustuse

seaduse §-s 7 sätestatud vanaduspensioniikka jõudnud täisealine isik;

4.kes vajab oma terviseseisundist tuleneva käitumise eripära tõttu turvaliseks teenuse saamiseks pidevat

järelevalvet koos ööpäevaringse majutuse ja toitlustusega;

5.kes ei tule toime igapäevaelu toimingutega või vajab selleks olulisel määral pidevat kõrvalabi ja juhendamist;

6.kelle toimetulekut ei ole võimalik tagada muude sotsiaalteenusega ja kes ei kasuta teisi

erihoolekandeteenuseid.

2.TEGEVUSED TEENUSE SAAMISEKS JA TEENUSE KASUTAMISEKS

1.Inimesel on autismispektrihäire diagnoos, mis kuulub diagnoosi gruppi F84 (RHK-10).

2.Inimesel on tuvastatud töövõimetoetuse seaduse alusel puuduv töövõime (välja arvatud riikliku

pensionikindlustuse seaduse §-s 7 sätestatud vanaduspensioniikka jõudnud täisealine isikul).

2

3.Inimene või tema eestkostja esitab SKA-le erihoolekandeteenuse taotluse. Taotlusele märgitakse soovi korral

ka eelistatud teenuseosutaja nimi, teenuse osutamise koht ja teenusele asumise soovitav kuupäev. Taotlust võib

esitada ka siis, kui inimese elukohas või selle lähedal ei ole veel olemas teenuseosutajat, kuid teenusele

õigustatuse kriteeriumid on täidetud. Kui inimene on ÖEaut teenusele õigustatud, teenuseosutaja juures on vaba

teenuskoht ning on olemas rahastus teenuse osutamiseks, väljastab SKA inimesele suunamisotsuse.

4.Teenusele suunamine vormistatakse kuni 5 aastaks.

5.Kui inimene on juba tavalise ööpäevaringse erihoolekandeteenuse järjekorras, kuid tema tegelikuks teenuse

vajaduseks on ÖEaut teenus, ei ole vaja uut taotlust esitada: tuleb võtta ühendust SKA teenuste konsultandiga

ja anda teada, et soovitakse kasutada ÖEaut teenust. Sellisel juhul SKA kontrollib ÖEaut teenusele õigustatust

ning inimene pannakse ÖEaut teenuse järjekorda selle kuupäevaga, millal tuvastati tal ÄK-käitumise esinemine

ja ÖEaut teenusele õigustatus.

6.Teenusele asudes sõlmib teenuseosutaja inimese või tema seadusliku esindajaga kirjaliku kokkuleppe teenuse

osutamiseks.

7.Teenuseosutaja hindab 3 kuud enne teenuse saaja suunamisotsuse lõpu kuupäeva saabumist teenuse

eesmärkide täitmist või täitmata jätmist ja teenuse osutamise jätkamise vajadust ning esitab SKA-le kirjaliku

hinnangu teenuse eesmärkide täitmise või täitmata jätmise ja isikule teenuse osutamise jätkamise vajaduse

kohta.

8.Inimene tasub omaosalusena teenuseosutajale toitlustuse ja majutusega seotud kulud (omaosalus). Juhul kui

teenuseosutaja poolt on omaosaluse hind kõrgem kui riigi poolt kehtestatud omaosaluse maksimaalne

maksumus, peab teenuseosutaja inimesele ja/või tema seaduslikule esindajale ning SKA-le põhjendama oma

kõrgemat omaosaluse hinda: millised teenuse majutuse ja toitlustusega seotud tingimused on paremad kui

tervisekaitsenõuetes kehtestatud tingimused. Oluline on teada, et inimesel on õigus nõuda teenuseosutajalt

majutamist ja toitlustamist tervisekaitsenõuetes sätestatud erihoolekandeteenusele kehtestatud miinimumnõuete

kohaselt. Omaosaluse eest inimesele arvet esitades peab teenuseosutaja eraldi välja tooma, milline summa

omaosalusest on seotud majutuse- ja milline toitlustamise kuludega.

10.Inimesele peab peale omaosaluse tasumist kätte jääma 15% tema sissetulekutest. Juhul, kui inimesel jääb

kätte vähem kui 15% tema sissetulekutest, abistab omaosaluse eest tasumise hüvitamisel riik. Selles osas

nõustab inimest või tema eestkostjat SKA teenuste konsultant.

3.SKA TEGEVUSED TEENUSE KORRALDAMISEL

Teenuste konsultant

1.Teenusele saamise taotluse saabudes kontrollib teenuste konsultant ÖEaut teenusele õigustatuse ja vajalike

dokumentide olemasolu.

2.Diagnoosi puudumisel teavitab teenuste konsultant inimest või tema seaduslikku esindajat, et tuleb pöörduda

psühhiaatri vastuvõtule tervislikust seisundist tuleneva diagnoosi määramiseks.

3.Teenuste konsultant hindab inimese abi- ja toetusvajaduse, sh tuvastab ÄK-käitumise esinemise. Abi- ja

toetusvajaduse hindamine hõlmab endas nii päringuid riiklikesse andmebaasidesse kui ka vestlusi lähedastega

ja eelmiste teenuseosutajatega kui ka vajadusel ka konsulteerimist käitumisekspertidega.

4.Teenuse osutamise otsuse teeb teenuste konsultant 40 tööpäeva jooksul peale taotluse esitamist.

4.Teenuste konsultant tunneb ja teab ÖEaut teenuse osutajaid, sh omab infot vabade teenuskohtade kohta, ning

on kursis teenuseosutaja poolt pakutava teenuse keskkonna, teiste samas asutuses teenust saavate inimeste

3

eripäradega ja teenuse tegevustega. Vajadusel ja võimalusel lähtutakse teenuskoha valikul ÖEaut teenusele

suunatud inimeste eripäradest.

5.Teenuste konsultant aitab valida sobivat teenuseosutajat.

6.Kui inimene on juba tavalise ööpäevaringse erihoolekandeteenuse järjekorras, kuid tema tegelikuks teenuse

vajaduseks on ÖEaut teenus, ja tal on täidetud ka ÖEaut teenusele õigustatuse kriteeriumid, siis ei küsita

inimeselt uut taotlust, vaid konsultant märgib infosüsteemis järjekorra märkuste lahtrisse, et inimene vajab ÖEaut

teenust.

7.Teenuste konsultant sisestab varasemalt esitatud taotluse uuesti infosüsteemi selle kuupäevaga, millal inimesel

tuvastati ÄK-käitumise esinemine ja ÖEaut teenusele õigustatus.

8.Teenuste konsultant teeb suunamisotsuse üldjuhul maksimaalselt viieks (5) aastaks.

9.SKA teenuste konsultant tegeleb teenusele sooviva ja/või teenust saava inimesega, SKA koordinaator tegeleb

teenuseosutajaga: nõustab, aitab, jälgib ja kontrollib teenuseosutamise protsessi.

Leping teenuseosutajaga

1.Teenuse osutamise aluseks on kehtiv SKA poolt erihoolekande asutusele väljastatud ööpäevaringse

erihoolekandeteenuse osutamise tegevusluba, millel on eraldi märge ÖEaut teenuse kohta, teenuse osutamise

asukoha ja teenuskohtade arvu kohta. ÖEaut teenuse osutamine eeldab suurema arvu tegevusjuhendajate

olemasolu võrreldes teiste ööpäevaringsete erihoolekandeteenuste nõuetega.

2.Juba olemasoleva kehtiva lepingu korral sõlmib SKA erihoolekande asutusega lepingu lisa, milles täpsustatakse

autismispektrihäirega inimestele ööpäevaringse erihoolekandeteenuse osutamisega seotud tegevused ja

rahastamise tingimused.

3.Lepingu lisa taotlused esitab teenuseosutaja vabas vormis allkirjastatult SKA-le. Lepingu lisa kehtib sama kaua

kui erihoolekande teenuse osutamise leping, v.a juhul kui teenuseosutaja soovib seda lühemaks ajaks.

Teenuse rahastamine

Teenuskoha eest tasutakse teenuseosutajale üks kord kalendrikuus. Teenust osutatakse kuni 6-liikmelises grupis

kolme (3) tegevusjuhendajaga. Alates Sotsiaalkaitseministri määruse nr 65 muudatuse kehtima hakkamisest

2022 aasta lõpus/2023 aasta alguses osutatakse ÖEaut teenust kuni 6-liikmelises grupis kolme (3)

tegevusjuhendajaga päevasel ajal ning vastavalt isikute vajadustele vähemalt kahe (2) tegevusjuhendajaga

grupis ööajal.

Juhul, kui inimesele hakatakse teenust osutama või lõpetatakse teenuse osutamine kuu keskel, tasutakse

teenuse eest proportsionaalselt teenusel viibitud päevade arvuga.

Teenuseosutajale tasutakse SKA poolt 95% teenuskoha ühe kuu maksumusest inimese kohta järgmistel juhtudel:

1.inimene ei kasuta erihoolekandeteenust kuni kaks kuud järjest – tasutakse aja eest, millal isik teenust ei

kasutanud, kuid kõige rohkem nelja kuu ulatuses ühe kalendriaasta jooksul;

2.inimene ei kasuta erihoolekandeteenust rohkem kui kuus kuud järjest statsionaarse tervishoiuteenuse saamise

tõttu – statsionaarse tervishoiuteenuse saamise aja jooksul, kuid kõige rohkem kuue kuu ulatuses ühe

kalendriaasta jooksul;

3.inimene ei kasuta erihoolekandeteenust statsionaarse tuberkuloosiravi saamise tõttu – statsionaarse

tuberkuloosiravi saamise lõpuni.

4

SKA poolt hüvitatakse otse teenuseosutajale inimese omaosalusest puudujääv summa, mis on suurem kui 2

eurot. Teenuse eest tasumise korraldus toimub vastavalt SKA ja teenuseosutaja vahel sõlmitud

teenuseosutamise lepingule.

Inimesele teenuse omaosaluse eest arve esitamisel tuleb eraldi näidata, milline summa omaosalusest on seotud

majutuse ja milline toitlustamise kuludega.

4.TEENUSEOSUTAJA TEGEVUSED TEENUSE KORRALDAMISEL

1.Enne teenuse osutamisega alustamist peab teenuseosutajal olema kehtiv ööpäevaringse

erihoolekandeteenuse osutamise tegevusluba. Tegevusloas on märgitud, mitu teenuskohta on teenuseosutajal

ÖEaut teenusel ja millisel aadressil teenust osutatakse. Selleks tuleb läbi majandustegevuse registri (edaspidi

MTR) esitada tegevusloa taotlus ööpäevaringse erihoolekandeteenuse osutamiseks või muuta kehtivat

ööpäevaringse erihoolekandeteenuse tegevusluba, märkides juurde, mitu ÖEaut teenuskohta on teenuseosutajal

ja millisel aadressil toimub ÖEaut teenuse osutamine. Samuti tuleb täiendada tegevusjuhendajate andmeid, et

oleks tagatud nõutud arv tegevusjuhendajaid ÖEaut teenuse osutamiseks. MTR-is tehtud muudatuse kohta tuleb

info SKA-le läbi MTR-i. Kui teenuseosutajal ei ole kehtivat ööpäevaringse erihoolekandeteenuse tegevusluba,

tuleb see MTR-is taotleda.

2.Kehtiva tegevusloaga teenuseosutaja esitab SKA-le vabas vormis taotluse ÖEaut teenuse osutamiseks lepingu

lisa sõlmimiseks.

3.Peale tegevusloa muutmist ja/või lepingu lisa sõlmimist osutab teenuseosutaja inimesele teenust õigusaktides

sätestatud regulatsioonide, SKA-ga sõlmitud lepingu tingimuste ja käesolevas juhises nimetatud nõuete kohaselt.

Tegevused teenuse osutamisel

1.Teenuse osutamise protsessi ettevalmistavad, toetavad ning tööprotsessi ja tegevuste tulemuste dokumenteerimisega seotud tegevused (tulenevad Sotsiaalhoolekande seaduse regulatsioonidest ja Eesti Erihoolekandeteenuste kvaliteedijuhisest; viiakse läbi kõikide teenusele suunatud inimestega):

1.1.Sõlmitakse kliendilepingud inimese või tema eestkostjaga teenuse osutamise ajaks ja teenuseosutaja selgitab

teenusel viibimisega seotud õigusi ning kohustusi, sh kodukorda (nt külastuste sagedus jm).

1.2.Enne inimese füüsiliselt teenusele asumist

• hinnatakse inimese toimetulekut ja individuaalseid vajadusi vähemalt seitsmes valdkonnas: praktilised

oskused, akadeemilised oskused, info mõistmine, eneseväljendus, sotsiaalsed oskused, emotsionaalne

areng, mina areng;

• uuritakse inimese tausta (lähedaste kaudu, eelmiselt teenuseosutajalt, SKA teenuste konsultandilt vm);

• kirjeldatakse somaatilised haigused ja füüsiline võimekus (nt kui pikka maad suudab grupis kõndida jm);

• kirjeldatakse inimese eripärad (käitumuslikud, aistingulised vm), alternatiivkommunikatsiooni- ja/või

erimenüü vajadus jm; kas ja millist keskkonna kohandamist vajab;

• selgitatakse välja järelevalve vajaduse intensiivsus;

• selgitatakse välja inimese igapäevased harjumused, sh päevarutiin;

• selgitatakse välja unerežiim ja abivajadus öisel ajal;

• selgitatakse välja inimese hügieenitoimingute sooritamise võime;

• selgitatakse välja igapäevaelu toimingute tegemise võime (nt kaasatav toiduvalmistamisse vm) ja

juhendamise vajadus ning -intensiivsus (lihtsamad või raskemad tegevused, keskendumisvõime);

• selgitatakse välja, mis inimesele meeldib ja mida ta hästi oskab ning toimivad motiveerimisvõimalused;

• selgitatakse välja tegurid, millised võivad viia raskesti mõistetava käitumise, mh ka ÄK-käitumise,

vallandumiseni (kas agressioon on suunatud enese, teiste inimeste või esemete vastu);

• selgitatakse välja ohumärgid ja koostatakse ennetav ohumärkide plaan;

• selgitatakse välja, millised juhendamisvõtted on varem toiminud, et ennetada ja/või minimiseerida raskesti

mõistetava käitumise esinemist.

5

1.3.Hindamise tulemused vormistatakse kirjalikult arenguprofiilina. Arenguprofiili koostamisel kohtutakse

andmete kogumiseks nii teenust taotleva inimese kui tema pereliikmetega, külastatakse võimalusel inimese kodu,

kooli, varasemaid teenuseosutajaid - uuritakse neilt inimese vajaduste, sobivate juhendamisvõtete jm kohta.

Töötatakse läbi kogu inimesega seonduv dokumentatsioon: raviarstide hinnangud, varasemad soovitused,

olemasolevad hinnangud käitumisele ja arengulistele vajadustele (nt haridusasutuse poolt koostatud) jm.

Oluliseks sisendiks on ka SKA poolt abi- ja toetusvajaduse hindamise tulemusena koostatud hindamisvahendi

kokkuvõte. Arenguprofiili täiendatakse igal aastal jooksvalt ja seal kirjeldatut võrreldakse varasemate aastatega.

Arenguprofiilis on näha võimalikud muutused inimeste oskustes, käitumises ja/või toimetulekus ning seeläbi on

võimalik hinnata ka rakendatud sekkumiste mõju ja tõhusust. Arenguvaldkondade hindamine on spetsiifilisem kui

lihtsalt vajaduste hindamine ja selleks kaasatakse võimalusel teenuseosutaja personali hulka mitte kuuluvaid

käitumiseksperte.

1.4.Inimese tausta, arenguprofiili ja aistinguliste eripärade kirjelduse koostamisel osalevad kõik teenuseosutaja

juures töötavad ja inimesega teenuseosutamisel kokku puutuvad tegevusjuhendajad ja teised personali liikmed.

Eesmärgiks on tagada kogu personalile ühesugune teadmine konkreetse autismispektri häirega inimese

eripärade kohta, temale sobivad juhendamisvõtted ja sõnakasutus; tagada kõigi personali liikmete

teadlikkus ohumärkidest, mis võivad viidata ÄK-käitumise vallandumisele ning juhised ÄK-käitumise

juhtimiseks ja maandamiseks ning ohuolukordade ennetamiseks.

1.5.Enne inimese füüsiliselt teenusele asumist viiakse koostöös lähedaste, varasemalt inimesega töötanud

spetsialistide ja sihtgrupi eripärasid tundvate käitumisekspertidega läbi inimese riskide hindamine ja koostatakse

ohumärkide plaan koos soovituslike juhendamisvõtete ning sekkumisviisidega; pannakse kirja kokkulepped

teenuseosutaja personali jaoks antud inimese juhendamise ja temaga suhtlemise vaates.

1.6.Hiljemalt 30 päeva jooksul teenusele saabumisest koostatakse koostöös kõigi inimesega tegelevate personali

liikmete ja inimese lähedastega, võimalusel kaasates ka teenust saavat inimest ennast, esmane tegevusplaan

teenuseosutamise ajaks.

1.7.Inimese teenusel viibimise ajal täiendatakse jooksvalt varasemalt koostatud arenguprofiili, tegevusplaani ja

ohumärkide plaani; analüüsitakse ÄK-käitumise esinemissagedust, intensiivsust ja kahju ulatust, ÄK-käitumist

vallandavaid faktoreid, varem kasutatud ennetusmeetmeid, selgitatakse välja käitumise eesmärgid ja põhjused;

vajadusel sõlmitakse uued kokkulepped personali jaoks. Esimese teenuseosutamise aasta jooksul ÖEaut

teenusel täiendatakse tegevusplaani ja ohumärkide plaani vähemalt kord kuus. Ohumärkide plaani täiendatakse

vajadusel ka iga kord peale ÄK- käitumise analüüsi. Selleks on vajalik inimese ja tema tegevuste igapäevane

pidev ööpäevaringne jälgimine ning igapäevane olukordade dokumenteerimine: inimese toimetuleku ja ÄK-

käitumise analüüsimine (eduelamused, tagasilangused jm)- ning võimalike (ohu)olukordade fikseerimine ehk

päeviku täitmine. Dokumenteerimine annab infot teenusel kasutatavate juhendamisvõtete mõjust ja sekkumiste

tõhususest ning aitab leida sobivamaid individuaalseid juhendamisvõtteid.

1.8.Vähemalt kord kvartalis koostatakse hinnangud tegevusplaanis seatud eesmärkideni jõudmise kohta ja

ohumärkide plaani toimivuse osas.

1.9.Tegevusjuhendajate ja kogu personali vahel toimub regulaarne infovahetus. Teenuseosutaja tagab erinevate

regulaarsete koosolekute vm kokkulepitud infokanalite kaudu personali pideva informeerimise teenuse saajatega

seotud juhtumitest vm olukordadest ning uuendatud kokkulepetest. Jagatakse tähelepanekuid ja otsustatakse,

milliseid märke iga teenust saava inimese juures silmas pidada, millised juhendamise võtted kõige paremini

toimivad, kuidas parendada omavahelist koostööd. Igapäevaselt täidetakse teenuse kasutaja kohta päevikut,

kuhu pannakse iga inimese kohta kirja päeva/ööpäeva jooksul täheldatud oluline info.

1.10.Registreeritakse ja analüüsitakse eraldi kõik ÄK-käitumise juhtumid. Dokumenteerimine võimaldab juhtunu

järgselt viia läbi ÄK-käitumise olukorras inimese ja personali käitumise analüüsi ning annab võimaluse edaspidi

ennetada ja vältida sarnaste juhtumite tekkimist. Analüüside (mis põhjusel ja mis toimus, millal toimus, mis

juhtunule eelnes, kui sageli jne) tulemuste põhjal täiendatakse inimese ohumärkide plaani, vajadusel

6

kohandatakse teenuseosutamise keskkonda, -tegevuste ettevalmistamist ja -inimese juhendamist ning -

meeskonnatööd. Vajadusel kaasatakse juhtumi lahendamiseks ja kokkulepete sõlmimiseks käitumiseksperdid.

Personali jaoks vormistatakse uued kokkulepped kirjalikult.

1.11.Peetakse arvestust inimesele osutatud teenuse mahu ja läbi viidud tegevuste kohta ning hinnatakse ja

analüüsitakse läbi viidud tegevuste tulemuslikkust ja mõju, vajadusel leitakse inimesele tema jaoks sobivam(ad)

tegevus(ed).

1.12.Koostatakse igakuiselt teenuseosutamise aruanne ning sellele tuginev teenuseosutamise arve, mis

esitatakse SKA-le.

1.13.Teenuse osutamise ajal koostatud dokumendid kogutakse ja säilitatakse toimikus (AK märkega).

1.14.Koostatakse teenuse osutamise tulemuste kokkuvõtte ja teenuse osutamise lõpetamise või jätkamise

vajaduse hinnang.

1.15.Viiakse läbi teenuse osutamise rahulolu uuringuid/küsitlusi teenuse saajate lähedaste ja eestkostjate jm

seotud huvigruppide seas.

1.16.Antakse lähedastele ja/või eestkostjale infot teistest kogukonnas olemas olevatest teenustest ja toetustest.

2.Teenuse sisulised tegevused

Kõiki teenuse sisulisi tegevusi viiakse läbi kindla struktureeritud päevaplaani alusel. Kindlate rutiinsete

reeglite/tegevuste/töövõtete abil õpetatakse ja harjutatakse igapäevaseid toimetuleku-, enese eest hoolitsemise-

ja tööoskusi ning harjumusi, et tagada nende kinnistumine.

Teenuse tegevused (viiakse läbi vastavalt inimese hinnatud vajadustele ja võimekusele):

2.1.Kõikides tegevustes tagatakse inimesele pidev juhendamine ja järelevalve, et märgata väiksemaidki muutusi

tema käitumises (silmavaade, asend, liigutused, häälitsused jne) ja keskkonnas (helid, valgus, lõhnad, pakutav

tegevus jne) ning ennetada seeläbi ÄK-käitumist.

2.2.Inimese juhendamise valdkonnad: suhete loomine, säilitamine ja arendamine; enese eest hoolitsemine; töö

või töösarnaste tegevuste tegemine; majapidamistööde tegemine ja elukeskkonna eest hoolitsemine; vaba aja

sisustamine vastavalt inimese eelistustele ja võimekusele; võimalusel erinevates olukordades käitumise

harjutamine (arsti juures, pargis, poes, kohvikus, tänaval jne) ning tervise eest hoolitsemine.

2.3.Kommunikatsioon inimese juhendamisel. Vajalikud on info ja tegevusjuhendite edastamine selgelt ja

inimesele üheselt mõistetavalt. Seetõttu kasutatakse alternatiivkommunikatsiooni meetodeid juhendamiseks ja

inimese eneseväljenduse toetamiseks – nt esemed, piktogrammid, PCS pildid (Picture Communikation Symbols),

fotod, lihtsustatud viiped, suhtlustahvlid, kommunikaatorid jm.

2.4.Inimese oskuste kujundamine.

2.4.1.Läbi igapäevaelu tegevustesse kaasamise kujundatakse ja arendatakse inimese isiklike ja igapäevaelu

oskusi. Enese eest hoolitsemise tegevuste toetamiseks tegeletakse riietumise, wc toimingute sooritamise,

söömise, lihtsama toidu valmistamise, laua katmise, isikliku hügieeni eest hoolitsemise, pesemise tegevuste ning

elukeskkonnas/kogukonnas liikumise juhendamise ja harjutamisega.

2.4.2.Võimaldatakse töö tegemise harjutamist, kujundades võimete kohaselt inimese tööoskusi. Töötegevuste

harjutamine peab toimuma soovitavalt eraldi majas või vähemalt maja teises tiivas, et oleks võimalik minna

eluosast välja nö "tööle" - riietuda ja minna kodust välja ja liikuda teise keskkonda. Töötegevused peavad toimuma

igal tööpäeval ja on muutumatu osa päevastruktuurist.

2.5.Inimesele võimaluste pakkumine.

7

2.5.1.Vaba aja ja puhkehetkede sisustamiseks, arvestades inimese jõudluse ja soovidega. Oluline on, et

tööpäevadel tagatakse inimesele töö- ja vabaaja tegevuste vahelduvus. Puhkepäevade tegevused ja

päevastruktuur peavad erinema tööpäevade päevastruktuurist.

2.5.2.Tervise edendamiseks tagatakse inimesele mitmekülgne toitumine, viibimine igapäevaselt värskes õhus jm

tervise edendamisega seotud tegevused.

2.6.Inimese ja tema lähedaste nõustamine inimese käitumise ja temaga suhtlemise eripäradest.

2.7.Teenust saavate, sarnase diagnoosiga ja sellega seonduvate probleemidega isikute lähedaste toetavate

gruppide tegutsemise juhendamine ja nõustamine.

2.8.ÄK-käitumise olukordade lahendamine. ÄK-käitumise juhtum võib sisaldada: töötaja haaramist ja/või löömise

takistamist; teise inimese löömise takistamist; esemete viskamist teise inimese suunas (vigastamise oht);

inventari lõhkumist; tõukamise/lükkamise takistamist; enesevigastamise takistamist (pea löömine vastu uksepiita,

põrandat; õues vastu asfalti); hammustamise takistamist; põgenemise takistamist.

Personal peab tagama teenuse saaja, enda ja teiste teenuse saajate turvalisuse. Selleks peab oskama hinnata

olukorda ja sellest lähtuvalt valima õige juhendamisvõtte. ÄK-käitumise juhtumite lahendamisel võib vajadusel

kasutada turvalise valutu füüsilise ohjeldamise võtteid.

Juhtumite lahendamine võib sisaldada järgmisi füüsilisi valutuid ohjeldusmeetmeid: peatatakse tegevus käest

hoides; VERGE võte püsti; viiakse diivanile vm istuma käest hoides, vajadusel kahe töötaja vahel; istub diivanil,

ühe töötaja, vajadusel kahe töötaja vahel käest hoides; istub diivanil, kahe töötaja vahel kätest hoitud ja jalad

fikseeritud; VERGE võte põrandal istudes (1 teenuse saaja-1 töötaja); lamab kõhuli põrandal, surve kogu kehal

(1 teenuse saaja- 1 töötaja; 1 teenuse saaja-2 töötajat; 1:3); muu klienditöös aktsepteeritud inimesele ohutu võtte

kasutamine.

2.9.Transpordi tagamine tervishoiu-, sotsiaal-, posti-, finants- ja muude teenustele jõudmiseks.

2.10.Toitlustuse tagamine. Teenuse osutaja poolt kehtestatud omaosaluse hind sisaldab inimese toitlustamisega

seotud kulusid ning võib sõltuda toitlustamise korraldamise viisist. Erimenüü tagamine vastavalt inimese

vajadusele koostöös lähedaste ja/või eestkostjaga, vajadusel püreestatud või tükeldatud toit.

2.11.Majutuse tagamine. Igal inimesel peab olema eraldi oma magamistuba. Teenuseosutaja poolt kehtestatud

majutuse hind sisaldab inimese majutamisega seotud kulusid ning võib sisaldada majutusega seotud

komponente, mille eest inimeselt tasu võtmine on lubatud sotsiaalkaitseministri määrusega.

2.12.Juhul kui teenuseosutaja poolt kehtestatud omaosaluse hind (kokku toitlustuse ja majutuse hind) on kõrgem

kui riigieelarves lubatud omaosaluse piirmäär, tõendab teenuseosutaja SKA-le kirjalikult, millised tema majutuse

ja toitlustuse tingimused on paremad kui tervisekaitsenõuetes kehtestatud toitlustuse ja majutuse tingimused.

Kõrgemat omaosalust saab küsida vaid kokkuleppel eestkostjaga ja eestkostja nõusolekul. Inimesel või tema

eestkostjal on õigus nõuda teenuseosutajalt majutamist ja toitlustamist tervisekaitsenõuetes sätestatud

erihoolekandeteenusele kehtestatud miinimumnõuete kohaselt. Omaosaluse eest arvet koostades, tuuakse eraldi

välja, milline summa omaosalusest on seotud majutuse ja milline toitlustamise kuludega.

2.13.Hooldustoimingute tagamine. Kõik vajalikud inimese enese eest hoolitsemise ja tervisega seotud toimingud

on tagatud.

2.14.Turvalisuse ja ohutuse tagamine inimesele endale, teistele teenusel viibijatele ja personalile. Saavutatakse

piisava pädeva personali ja teenuse saajate suhtarvuga, mis võimaldab piisavat juhendamist ja pidevat

järelevalvet. Sellega tagatakse ööpäevaringne kontroll ja ülevaade inimese tegevuste ja viibimiskoha üle ning

teenuse osutamise ruumidesse sisenemise ja väljumise üle.

8

2.15.Õendusabi ja teiste tervishoiuteenuste kättesaadavuse tagamine. Tagatud on inimese tervisliku seisundi ja

selle muutuste jälgimine ning arsti poolt ettenähtud raviskeemi täpne ja õigeaegne järgimine ning inimesele

vajalikele tervishoiuteenustele jõudmine.

2.16.Muud tegevused teenuse eesmärgi saavutamiseks. Inimese vajadusi ja tegevusvõimet arvestades

tagatakse talle või soetatakse temaga koostöös:

-vajalikud hügieenitarbed, riided, voodipesu ja tagatakse nende hooldus;

-vajalikud käsimüügiravimid ja meditsiinitarvikud;

-vajalikud inkontinentsitooted ning naha kaitse ja puhastamise vahendid.

Vastavalt inimese võimekusele ja arengule valmistatakse inimest ette teenuselt väljumiseks või teisele teenusele

asumiseks.

3.Teenuse personal

3.1.Tagatud on vähemalt kolm (3) tegevusjuhendajat 6 teenuse kasutaja kohta. Alates Sotsiaalkaitseministri

määruse nr 65 muudatuse kehtima hakkamisest 2022 aasta lõpus/2023 aasta alguses osutatakse ÖEaut teenust

kuni 6-liikmelises grupis kolme (3) tegevusjuhendajaga päevasel ajal ning vastavalt teenuse saajate vajadustele

vähemalt kahe (2) tegevusjuhendajaga öisel ajal.

3.2.Teenust vahetult osutavate tegevusjuhendajate kvalifikatsiooninõuded on samad SHS-is ööpäevaringset

erihooldusteenust osutavatele tegevusjuhendajatele ning lisaks peab olema läbitud täiendkoolitus tööks

äärmusliku abi- ja toetusvajadusega psüühikahäirega isikuga (Sotsiaalkaitseministri määrus nr 38).

3.3.Personali toetamiseks ja nõustamiseks tehakse koostööd käitumisekspertidega. Lisaks võib olla vajalik

inimese tervisest tulenevate eripärade osas koostöö lisaks tema lähedaste ja/või eestkostjaga ka inimese

raviarstiga, psühhiaatriga, toitumisterapeudiga, sensoorse integratsiooni terapeudiga. Teenuseosutaja vastutab,

et teenust osutab piisaval arvul vastava pädevusega tegevusjuhendajaid, millega saab tagada teenusele

suunatud inimestele eesmärgipärase, kvaliteetse ja vajalikus mahus teenuse osutamise.

4. Tegevused personali, töö korralduse ja töökeskkonnaga

4.1.Tehakse koostööd huvigruppidega ja koostööpartneritega;

4.2.regulaarselt hinnatakse oma töötajate kompetentse ja on koostatud koolitusplaan;

4.3.korraldatakse vajalikke täiendkoolitusi vastavalt vajadusele ja koolitusplaanile;

4.4.võimaldatakse või vajadusel korraldatakse töötajatele supervisioonil osalemine,

4.5.töötatakse välja ÄK-käitumise juhtumite dokumenteerimise, -juhendamise ja -lahendamise kord;

4.6.töötatakse välja kriisiolukorras käitumise kord;

4.7.tagatakse vajadusel töötajatele vaktsineerimine nakkushaiguste vastu;

4.8.tagatakse töötajatele esmaabi- ja raskesti mõistetava käitumise ennetamise ja juhtimise (sh vajadusel ja

võimalusel füüsilise valutu ohjeldusmeetmete rakendamise) koolitus;

4.9.regulaarselt viiakse läbi töökeskkonna hindamist;

4.10.koostatakse kirjalik töökeskkonna riskianalüüs ja selle alusel kirjalik tegevuskava.

5. Tegevused seoses info kättesaadavuse ja jagamisega

5.1.teenuseosutaja veebilehel avaldatakse aja- ja asjakohast infot teenuse kohta;

5.2.koostatakse teenuse osutamise kohta kodukord;

5.3.koostatakse ettepanekute ja kaebuste esitamise ja lahendamise kord;

5.4.luuakse toimiv koostöö kogukonnaga ning jagatakse infot kogukonnaga;

5.5.tagatakse inimesele kogukonnateenuste kasutamise võimalus;

5.6.inimesele ja tema lähedastele või eestkostjale tehakse kättesaadavaks info kogukonnas toimuvate ürituste ja

olemasolevate teenuste kohta;

9

5.7.avalikustatakse teenuse osutamise rahulolu uuringute/küsitluste tulemused üldistatud kujul (nt asutuse

kodulehel);

5.8.koostatakse statistilised aruandeid erihoolekandeteenuste kohta SHS § 11 lõike 4 alusel kehtestatud korras

ja esitatakse SKA-le.

6. Teenuse osutamise ruumidega seotud tegevused ja kohustused

6.1.Teenuse osutamise ruumid vastavad rahvatervise seaduse alusel kehtestatud erihoolekandeteenuste

tervisekaitsenõuetele ja neile on väljastatud Päästeameti ning Terviseameti tõendid ruumide vastavuse kohta.

Olenevalt teenuse saajate eripäradest ja vajadustest peab teenuse osutamise territoorium vajadusel olema aiaga

piiratud. Õuealal peab saama teha aiatöid, kiikuda, hüpata, liugu lasta, liivakastis tegutseda, jalgrattaga sõita ja

teha muid aktiviseerivaid ja vaheldust pakkuvaid tegevusi.

6.2.Hoonesse sissepääs ja ruumid on kohandatud liikumiseks ja kasutamiseks vastavalt inimese erivajadusele

(vajadusel vaegnägijatele trepiastmete märgistamine, kaldtee, lift, reguleeritava kõrgusega kraanikausid,

invatualettruum jne).

6.3. Teenuse osutamise ruumid on tähistatud teenuse saajatele sobival ja arusaadaval viisil, kasutades

orienteerumise lihtsustamiseks vastavaid alternatiivkommunikatsiooni vahendeid (piktogrammid, PCS, esemeline

jne). Ruumides on info selgelt visualiseeritud (sh päevaplaanid, orientatsioonitahvlid, visuaalne ajataimer jne).

6.4.Teenuse kasutajate käsutuses on vähemalt järgnevad eraldi ruumid teenuse tegevuste jaoks:

6.4.1.Elutuba - elutoa suurus peab võimaldama teenuse saajatel olla nii koos, kui soovib teistest eralduda, kui

eraldi (näiteks ruumi mahub ühine diivan ja personaalsed tugitoolid või istumismatid).

6.4.2.Eraldi tegevuste- või tööruum individuaalsete kohtadega arvestusega, et ühe teenust saava isiku kohta on

ruumis vähemalt 2 ruutmeetrit põrandapindala; iga tegevuskoha juures on individuaalne orientatsioonitahvel. Tegevuste- või tööruumis on igal teenuse saajal oma kindel koht töötegevusteks; vaheriiulid, panipaigad.

6.4.3.Inimese isiklik magamistuba, millest ei ole võimalik minna otse välja õue. Magamistoa põrandapindala on

vähemalt 8 ruutmeetrit. Magamistoa sisustus lähtub teenuse saaja individuaalsetest vajadustest, nt pimendavad

rulood. Toa temperatuuri peaks saama iga toa puhul eraldi reguleerida lähtuvalt kliendi eripärast.

6.4.4.Ruum söömiseks. Kõigile ühes teenuseüksuses teenust kasutavatele inimestele on ühine eraldi/eraldatud

ruum söömiseks.

6.4.5.Esik/garderoob riietumiseks.

6.4.6.WC grupi peale, nt 2 WC-d 4- või 6-sele grupile. Ei ole igas toas eraldi WC vajadust.

6.4.7.Duširuum grupi peale, nt 2 dušši 4-le või 6-le inimesele. Tagada tuleb võimalikult loomulik kodune

sanitaarruumide kasutamine.

6.4.8.Tagatud on võimalus teenusel olevate inimestele pesu pesemiseks, kuivatamiseks ja triikimiseks. Pesuruum

(pesumasin, kuivati, õueriiete kuivati, pesurest) peaks olema nii avar, et saaks seal koos kliendiga

majapidamistegevusi teha sh triikimine.

6.4.9.Koristusvahendite ruum kraanikausiga (harjad, lapid, tolmuimeja jm). Puhastusvahendid (kodukeemia)

peavad olema lukustatavas kapis.

6.4.10.Laoruum või suurem kapp riiete, mähkmete ja voodipesu (sh tekid, padjad) jaoks.

6.4.11.Õuetarvikute (käru, labidad, rehad, muruniiduk, õuemängud jm) tarbeks mitteköetav ruum.

10

6.4.12.Koduõele ei ole vaja eraldi ruumi, kuid on vaja turvalist lukustatavat kappi ravimite ja dokumentide

hoidmiseks ning turvalist võimalust ravimite dosaatoritesse jagamiseks. Teenuse saajate tervisega tegeletakse

personaalselt tema enda toas.

6.4.13.Kõik ÖEaut majade uksed peavad olema vajadusel väljastpoolt lukustatavad ja seestpoolt iseseisvalt

avatavad. Vajalik on ka lukustatav personali töövahendite ruum/kapp (arvuti, printer, dokumendid jne), kuid ei ole

soovitatav eraldi personali ruum, kuna ÖEaut teenusel on vajalik personali pidev kohalolu ja 24/7 teenuse saajate

jälgimine.

6.4.14.ÖEaut teenuse osutamisel tuleb arvestada sagedasema asjade purunemise võimalusega. Ruumid

peavad olema mugavad ja kodused, kuid kõik, mis läheb katki, tuleb esimesel võimalusel välja vahetada või

parandada. Pole vajalik osta teenuse ruumide sisustamiseks järjepidevalt uut mööblit, optimaalsem on kasutada

tugevaid ja taastatavaid materjale. Klaaspinnad võiksid olla paksemad, et nii kergesti ei puruneks.

1

ÖÖPÄEVARINGNE ERIHOOLEKANDETEENUS AUTISMISPEKTRIHÄIREGA INIMESELE

(ÖEaut)

1.TEENUSE EESMÄRK JA SIHTRÜHM

Alates 01.01.2019 rahastatakse Sotsiaalkindlustusameti (SKA) poolt uue teenusena ööpäevaringset

erihoolekandeteenust autismispektrihäirega täisealistele inimestele. Autismispektrihäire puhul on inimesel raskusi

ümbritseva mõistmisel, tema mõtlemine koosneb detailidest, kuid ta ei suuda neist kokku panna terviklikku pilti

toimuva kohta. See tekitab segadust, hirmu ja ebakindlust, mistõttu võib autismispektri häirega inimene kaotada

kontrolli oma reaktsioonide ja käitumise üle, mis omakorda võib kulmineeruda äärmusliku kahjustava käitumisega.

Äärmuslik kahjustav käitumine on sage ja intensiivne enese ja/või teiste inimeste elule ja tervisele ohtlik

käitumine (nt karjumine, löömine, hammustamine, juustest kiskumine, enesevigastamine, põgenemine, esemete

lõhkumine, ja viskamine jmt), st kaasnev kahju või käitumine iseenesest on äärmuslik.

ÖEaut teenus on suunatud autismispektrihäirega täisealisele, kellel esineb pidev intensiivne äärmuslik

kahjustav käitumine (ÄK-käitumine) ja kes vajab seetõttu pidevat järelevalvet koos ööpäevaringse

majutuse ja toitlustusega ning kes vajab professionaalset ja intensiivset juhendamist enese eest

hoolitsemisel, töö ja vaba aja tegevustest ning kellele ei saa abi osutada teiste sotsiaalteenustega ja kes ei kasuta

teisi erihoolekandeteenuseid.

Teenuse eesmärk

1.Inimese iseseisva toimetulekuvõime säilitamine ja toimetulekuoskuste arendamine ööpäevaringselt turvalises

elukeskkonnas teenuseosutaja ruumides nii enese eest hoolitsemisel, töötegevustes kui ka vaba aja sisustamisel

- teenuseosutaja poolt tagatud pideva järelevalvel ja juhendamisel - rakendades kaasaegseid käitumise

juhendamise võtteid, teenuse saaja eripäradest tulenevalt kokku lepitud tegevuste järgimist, ruumide erisusi ja

personali arvu ning vähendades seeläbi äärmusliku kahjustava käitumise (ÄK-käitumise) esinemise sagedust ja

intensiivsust.

2.Vähendada lähedaste hoolduskoormust, toetada nende töötamist ja ühiskonnaelus osalemist, tagades

autismispektrihäirega ÄK-käitumisega inimesele täisealiseks saamisel tema vajadustele vastava turvalises

keskkonnas osutatava ööpäevaringse teenuse.

Teenuse sihtrühm

Teenusele on õigustatud täisealine

1.kellel on diagnoositud autismispektrihäire (RHK-10 diagnooside loendis F 84 „pervasiivsed arenguhäired“);

2.kellel on abi- ja toetusvajaduse hindamise käigus tuvastatud ööpäevaringse erihooldusteenuse vajadus ning

pideva ja intensiivse ÄK-käitumise esinemine;

3.kellel on tuvastatud töövõimetoetuse seaduse alusel puuduv töövõime, välja arvatud riikliku pensionikindlustuse

seaduse §-s 7 sätestatud vanaduspensioniikka jõudnud täisealine isik;

4.kes vajab oma terviseseisundist tuleneva käitumise eripära tõttu turvaliseks teenuse saamiseks pidevat

järelevalvet koos ööpäevaringse majutuse ja toitlustusega;

5.kes ei tule toime igapäevaelu toimingutega või vajab selleks olulisel määral pidevat kõrvalabi ja juhendamist;

6.kelle toimetulekut ei ole võimalik tagada muude sotsiaalteenusega ja kes ei kasuta teisi

erihoolekandeteenuseid.

2.TEGEVUSED TEENUSE SAAMISEKS JA TEENUSE KASUTAMISEKS

1.Inimesel on autismispektrihäire diagnoos, mis kuulub diagnoosi gruppi F84 (RHK-10).

2.Inimesel on tuvastatud töövõimetoetuse seaduse alusel puuduv töövõime (välja arvatud riikliku

pensionikindlustuse seaduse §-s 7 sätestatud vanaduspensioniikka jõudnud täisealine isikul).

2

3.Inimene või tema eestkostja esitab SKA-le erihoolekandeteenuse taotluse. Taotlusele märgitakse soovi korral

ka eelistatud teenuseosutaja nimi, teenuse osutamise koht ja teenusele asumise soovitav kuupäev. Taotlust võib

esitada ka siis, kui inimese elukohas või selle lähedal ei ole veel olemas teenuseosutajat, kuid teenusele

õigustatuse kriteeriumid on täidetud. Kui inimene on ÖEaut teenusele õigustatud, teenuseosutaja juures on vaba

teenuskoht ning on olemas rahastus teenuse osutamiseks, väljastab SKA inimesele suunamisotsuse.

4.Teenusele suunamine vormistatakse kuni 5 aastaks.

5.Kui inimene on juba tavalise ööpäevaringse erihoolekandeteenuse järjekorras, kuid tema tegelikuks teenuse

vajaduseks on ÖEaut teenus, ei ole vaja uut taotlust esitada: tuleb võtta ühendust SKA teenuste konsultandiga

ja anda teada, et soovitakse kasutada ÖEaut teenust. Sellisel juhul SKA kontrollib ÖEaut teenusele õigustatust

ning inimene pannakse ÖEaut teenuse järjekorda selle kuupäevaga, millal tuvastati tal ÄK-käitumise esinemine

ja ÖEaut teenusele õigustatus.

6.Teenusele asudes sõlmib teenuseosutaja inimese või tema seadusliku esindajaga kirjaliku kokkuleppe teenuse

osutamiseks.

7.Teenuseosutaja hindab 3 kuud enne teenuse saaja suunamisotsuse lõpu kuupäeva saabumist teenuse

eesmärkide täitmist või täitmata jätmist ja teenuse osutamise jätkamise vajadust ning esitab SKA-le kirjaliku

hinnangu teenuse eesmärkide täitmise või täitmata jätmise ja isikule teenuse osutamise jätkamise vajaduse

kohta.

8.Inimene tasub omaosalusena teenuseosutajale toitlustuse ja majutusega seotud kulud (omaosalus). Juhul kui

teenuseosutaja poolt on omaosaluse hind kõrgem kui riigi poolt kehtestatud omaosaluse maksimaalne

maksumus, peab teenuseosutaja inimesele ja/või tema seaduslikule esindajale ning SKA-le põhjendama oma

kõrgemat omaosaluse hinda: millised teenuse majutuse ja toitlustusega seotud tingimused on paremad kui

tervisekaitsenõuetes kehtestatud tingimused. Oluline on teada, et inimesel on õigus nõuda teenuseosutajalt

majutamist ja toitlustamist tervisekaitsenõuetes sätestatud erihoolekandeteenusele kehtestatud miinimumnõuete

kohaselt. Omaosaluse eest inimesele arvet esitades peab teenuseosutaja eraldi välja tooma, milline summa

omaosalusest on seotud majutuse- ja milline toitlustamise kuludega.

10.Inimesele peab peale omaosaluse tasumist kätte jääma 15% tema sissetulekutest. Juhul, kui inimesel jääb

kätte vähem kui 15% tema sissetulekutest, abistab omaosaluse eest tasumise hüvitamisel riik. Selles osas

nõustab inimest või tema eestkostjat SKA teenuste konsultant.

3.SKA TEGEVUSED TEENUSE KORRALDAMISEL

Teenuste konsultant

1.Teenusele saamise taotluse saabudes kontrollib teenuste konsultant ÖEaut teenusele õigustatuse ja vajalike

dokumentide olemasolu.

2.Diagnoosi puudumisel teavitab teenuste konsultant inimest või tema seaduslikku esindajat, et tuleb pöörduda

psühhiaatri vastuvõtule tervislikust seisundist tuleneva diagnoosi määramiseks.

3.Teenuste konsultant hindab inimese abi- ja toetusvajaduse, sh tuvastab ÄK-käitumise esinemise. Abi- ja

toetusvajaduse hindamine hõlmab endas nii päringuid riiklikesse andmebaasidesse kui ka vestlusi lähedastega

ja eelmiste teenuseosutajatega kui ka vajadusel ka konsulteerimist käitumisekspertidega.

4.Teenuse osutamise otsuse teeb teenuste konsultant 40 tööpäeva jooksul peale taotluse esitamist.

4.Teenuste konsultant tunneb ja teab ÖEaut teenuse osutajaid, sh omab infot vabade teenuskohtade kohta, ning

on kursis teenuseosutaja poolt pakutava teenuse keskkonna, teiste samas asutuses teenust saavate inimeste

3

eripäradega ja teenuse tegevustega. Vajadusel ja võimalusel lähtutakse teenuskoha valikul ÖEaut teenusele

suunatud inimeste eripäradest.

5.Teenuste konsultant aitab valida sobivat teenuseosutajat.

6.Kui inimene on juba tavalise ööpäevaringse erihoolekandeteenuse järjekorras, kuid tema tegelikuks teenuse

vajaduseks on ÖEaut teenus, ja tal on täidetud ka ÖEaut teenusele õigustatuse kriteeriumid, siis ei küsita

inimeselt uut taotlust, vaid konsultant märgib infosüsteemis järjekorra märkuste lahtrisse, et inimene vajab ÖEaut

teenust.

7.Teenuste konsultant sisestab varasemalt esitatud taotluse uuesti infosüsteemi selle kuupäevaga, millal inimesel

tuvastati ÄK-käitumise esinemine ja ÖEaut teenusele õigustatus.

8.Teenuste konsultant teeb suunamisotsuse üldjuhul maksimaalselt viieks (5) aastaks.

9.SKA teenuste konsultant tegeleb teenusele sooviva ja/või teenust saava inimesega, SKA koordinaator tegeleb

teenuseosutajaga: nõustab, aitab, jälgib ja kontrollib teenuseosutamise protsessi.

Leping teenuseosutajaga

1.Teenuse osutamise aluseks on kehtiv SKA poolt erihoolekande asutusele väljastatud ööpäevaringse

erihoolekandeteenuse osutamise tegevusluba, millel on eraldi märge ÖEaut teenuse kohta, teenuse osutamise

asukoha ja teenuskohtade arvu kohta. ÖEaut teenuse osutamine eeldab suurema arvu tegevusjuhendajate

olemasolu võrreldes teiste ööpäevaringsete erihoolekandeteenuste nõuetega.

2.Juba olemasoleva kehtiva lepingu korral sõlmib SKA erihoolekande asutusega lepingu lisa, milles täpsustatakse

autismispektrihäirega inimestele ööpäevaringse erihoolekandeteenuse osutamisega seotud tegevused ja

rahastamise tingimused.

3.Lepingu lisa taotlused esitab teenuseosutaja vabas vormis allkirjastatult SKA-le. Lepingu lisa kehtib sama kaua

kui erihoolekande teenuse osutamise leping, v.a juhul kui teenuseosutaja soovib seda lühemaks ajaks.

Teenuse rahastamine

Teenuskoha eest tasutakse teenuseosutajale üks kord kalendrikuus. Teenust osutatakse kuni 6-liikmelises grupis

kolme (3) tegevusjuhendajaga. Alates Sotsiaalkaitseministri määruse nr 65 muudatuse kehtima hakkamisest

2022 aasta lõpus/2023 aasta alguses osutatakse ÖEaut teenust kuni 6-liikmelises grupis kolme (3)

tegevusjuhendajaga päevasel ajal ning vastavalt isikute vajadustele vähemalt kahe (2) tegevusjuhendajaga

grupis ööajal.

Juhul, kui inimesele hakatakse teenust osutama või lõpetatakse teenuse osutamine kuu keskel, tasutakse

teenuse eest proportsionaalselt teenusel viibitud päevade arvuga.

Teenuseosutajale tasutakse SKA poolt 95% teenuskoha ühe kuu maksumusest inimese kohta järgmistel juhtudel:

1.inimene ei kasuta erihoolekandeteenust kuni kaks kuud järjest – tasutakse aja eest, millal isik teenust ei

kasutanud, kuid kõige rohkem nelja kuu ulatuses ühe kalendriaasta jooksul;

2.inimene ei kasuta erihoolekandeteenust rohkem kui kuus kuud järjest statsionaarse tervishoiuteenuse saamise

tõttu – statsionaarse tervishoiuteenuse saamise aja jooksul, kuid kõige rohkem kuue kuu ulatuses ühe

kalendriaasta jooksul;

3.inimene ei kasuta erihoolekandeteenust statsionaarse tuberkuloosiravi saamise tõttu – statsionaarse

tuberkuloosiravi saamise lõpuni.

4

SKA poolt hüvitatakse otse teenuseosutajale inimese omaosalusest puudujääv summa, mis on suurem kui 2

eurot. Teenuse eest tasumise korraldus toimub vastavalt SKA ja teenuseosutaja vahel sõlmitud

teenuseosutamise lepingule.

Inimesele teenuse omaosaluse eest arve esitamisel tuleb eraldi näidata, milline summa omaosalusest on seotud

majutuse ja milline toitlustamise kuludega.

4.TEENUSEOSUTAJA TEGEVUSED TEENUSE KORRALDAMISEL

1.Enne teenuse osutamisega alustamist peab teenuseosutajal olema kehtiv ööpäevaringse

erihoolekandeteenuse osutamise tegevusluba. Tegevusloas on märgitud, mitu teenuskohta on teenuseosutajal

ÖEaut teenusel ja millisel aadressil teenust osutatakse. Selleks tuleb läbi majandustegevuse registri (edaspidi

MTR) esitada tegevusloa taotlus ööpäevaringse erihoolekandeteenuse osutamiseks või muuta kehtivat

ööpäevaringse erihoolekandeteenuse tegevusluba, märkides juurde, mitu ÖEaut teenuskohta on teenuseosutajal

ja millisel aadressil toimub ÖEaut teenuse osutamine. Samuti tuleb täiendada tegevusjuhendajate andmeid, et

oleks tagatud nõutud arv tegevusjuhendajaid ÖEaut teenuse osutamiseks. MTR-is tehtud muudatuse kohta tuleb

info SKA-le läbi MTR-i. Kui teenuseosutajal ei ole kehtivat ööpäevaringse erihoolekandeteenuse tegevusluba,

tuleb see MTR-is taotleda.

2.Kehtiva tegevusloaga teenuseosutaja esitab SKA-le vabas vormis taotluse ÖEaut teenuse osutamiseks lepingu

lisa sõlmimiseks.

3.Peale tegevusloa muutmist ja/või lepingu lisa sõlmimist osutab teenuseosutaja inimesele teenust õigusaktides

sätestatud regulatsioonide, SKA-ga sõlmitud lepingu tingimuste ja käesolevas juhises nimetatud nõuete kohaselt.

Tegevused teenuse osutamisel

1.Teenuse osutamise protsessi ettevalmistavad, toetavad ning tööprotsessi ja tegevuste tulemuste dokumenteerimisega seotud tegevused (tulenevad Sotsiaalhoolekande seaduse regulatsioonidest ja Eesti Erihoolekandeteenuste kvaliteedijuhisest; viiakse läbi kõikide teenusele suunatud inimestega):

1.1.Sõlmitakse kliendilepingud inimese või tema eestkostjaga teenuse osutamise ajaks ja teenuseosutaja selgitab

teenusel viibimisega seotud õigusi ning kohustusi, sh kodukorda (nt külastuste sagedus jm).

1.2.Enne inimese füüsiliselt teenusele asumist

• hinnatakse inimese toimetulekut ja individuaalseid vajadusi vähemalt seitsmes valdkonnas: praktilised

oskused, akadeemilised oskused, info mõistmine, eneseväljendus, sotsiaalsed oskused, emotsionaalne

areng, mina areng;

• uuritakse inimese tausta (lähedaste kaudu, eelmiselt teenuseosutajalt, SKA teenuste konsultandilt vm);

• kirjeldatakse somaatilised haigused ja füüsiline võimekus (nt kui pikka maad suudab grupis kõndida jm);

• kirjeldatakse inimese eripärad (käitumuslikud, aistingulised vm), alternatiivkommunikatsiooni- ja/või

erimenüü vajadus jm; kas ja millist keskkonna kohandamist vajab;

• selgitatakse välja järelevalve vajaduse intensiivsus;

• selgitatakse välja inimese igapäevased harjumused, sh päevarutiin;

• selgitatakse välja unerežiim ja abivajadus öisel ajal;

• selgitatakse välja inimese hügieenitoimingute sooritamise võime;

• selgitatakse välja igapäevaelu toimingute tegemise võime (nt kaasatav toiduvalmistamisse vm) ja

juhendamise vajadus ning -intensiivsus (lihtsamad või raskemad tegevused, keskendumisvõime);

• selgitatakse välja, mis inimesele meeldib ja mida ta hästi oskab ning toimivad motiveerimisvõimalused;

• selgitatakse välja tegurid, millised võivad viia raskesti mõistetava käitumise, mh ka ÄK-käitumise,

vallandumiseni (kas agressioon on suunatud enese, teiste inimeste või esemete vastu);

• selgitatakse välja ohumärgid ja koostatakse ennetav ohumärkide plaan;

• selgitatakse välja, millised juhendamisvõtted on varem toiminud, et ennetada ja/või minimiseerida raskesti

mõistetava käitumise esinemist.

5

1.3.Hindamise tulemused vormistatakse kirjalikult arenguprofiilina. Arenguprofiili koostamisel kohtutakse

andmete kogumiseks nii teenust taotleva inimese kui tema pereliikmetega, külastatakse võimalusel inimese kodu,

kooli, varasemaid teenuseosutajaid - uuritakse neilt inimese vajaduste, sobivate juhendamisvõtete jm kohta.

Töötatakse läbi kogu inimesega seonduv dokumentatsioon: raviarstide hinnangud, varasemad soovitused,

olemasolevad hinnangud käitumisele ja arengulistele vajadustele (nt haridusasutuse poolt koostatud) jm.

Oluliseks sisendiks on ka SKA poolt abi- ja toetusvajaduse hindamise tulemusena koostatud hindamisvahendi

kokkuvõte. Arenguprofiili täiendatakse igal aastal jooksvalt ja seal kirjeldatut võrreldakse varasemate aastatega.

Arenguprofiilis on näha võimalikud muutused inimeste oskustes, käitumises ja/või toimetulekus ning seeläbi on

võimalik hinnata ka rakendatud sekkumiste mõju ja tõhusust. Arenguvaldkondade hindamine on spetsiifilisem kui

lihtsalt vajaduste hindamine ja selleks kaasatakse võimalusel teenuseosutaja personali hulka mitte kuuluvaid

käitumiseksperte.

1.4.Inimese tausta, arenguprofiili ja aistinguliste eripärade kirjelduse koostamisel osalevad kõik teenuseosutaja

juures töötavad ja inimesega teenuseosutamisel kokku puutuvad tegevusjuhendajad ja teised personali liikmed.

Eesmärgiks on tagada kogu personalile ühesugune teadmine konkreetse autismispektri häirega inimese

eripärade kohta, temale sobivad juhendamisvõtted ja sõnakasutus; tagada kõigi personali liikmete

teadlikkus ohumärkidest, mis võivad viidata ÄK-käitumise vallandumisele ning juhised ÄK-käitumise

juhtimiseks ja maandamiseks ning ohuolukordade ennetamiseks.

1.5.Enne inimese füüsiliselt teenusele asumist viiakse koostöös lähedaste, varasemalt inimesega töötanud

spetsialistide ja sihtgrupi eripärasid tundvate käitumisekspertidega läbi inimese riskide hindamine ja koostatakse

ohumärkide plaan koos soovituslike juhendamisvõtete ning sekkumisviisidega; pannakse kirja kokkulepped

teenuseosutaja personali jaoks antud inimese juhendamise ja temaga suhtlemise vaates.

1.6.Hiljemalt 30 päeva jooksul teenusele saabumisest koostatakse koostöös kõigi inimesega tegelevate personali

liikmete ja inimese lähedastega, võimalusel kaasates ka teenust saavat inimest ennast, esmane tegevusplaan

teenuseosutamise ajaks.

1.7.Inimese teenusel viibimise ajal täiendatakse jooksvalt varasemalt koostatud arenguprofiili, tegevusplaani ja

ohumärkide plaani; analüüsitakse ÄK-käitumise esinemissagedust, intensiivsust ja kahju ulatust, ÄK-käitumist

vallandavaid faktoreid, varem kasutatud ennetusmeetmeid, selgitatakse välja käitumise eesmärgid ja põhjused;

vajadusel sõlmitakse uued kokkulepped personali jaoks. Esimese teenuseosutamise aasta jooksul ÖEaut

teenusel täiendatakse tegevusplaani ja ohumärkide plaani vähemalt kord kuus. Ohumärkide plaani täiendatakse

vajadusel ka iga kord peale ÄK- käitumise analüüsi. Selleks on vajalik inimese ja tema tegevuste igapäevane

pidev ööpäevaringne jälgimine ning igapäevane olukordade dokumenteerimine: inimese toimetuleku ja ÄK-

käitumise analüüsimine (eduelamused, tagasilangused jm)- ning võimalike (ohu)olukordade fikseerimine ehk

päeviku täitmine. Dokumenteerimine annab infot teenusel kasutatavate juhendamisvõtete mõjust ja sekkumiste

tõhususest ning aitab leida sobivamaid individuaalseid juhendamisvõtteid.

1.8.Vähemalt kord kvartalis koostatakse hinnangud tegevusplaanis seatud eesmärkideni jõudmise kohta ja

ohumärkide plaani toimivuse osas.

1.9.Tegevusjuhendajate ja kogu personali vahel toimub regulaarne infovahetus. Teenuseosutaja tagab erinevate

regulaarsete koosolekute vm kokkulepitud infokanalite kaudu personali pideva informeerimise teenuse saajatega

seotud juhtumitest vm olukordadest ning uuendatud kokkulepetest. Jagatakse tähelepanekuid ja otsustatakse,

milliseid märke iga teenust saava inimese juures silmas pidada, millised juhendamise võtted kõige paremini

toimivad, kuidas parendada omavahelist koostööd. Igapäevaselt täidetakse teenuse kasutaja kohta päevikut,

kuhu pannakse iga inimese kohta kirja päeva/ööpäeva jooksul täheldatud oluline info.

1.10.Registreeritakse ja analüüsitakse eraldi kõik ÄK-käitumise juhtumid. Dokumenteerimine võimaldab juhtunu

järgselt viia läbi ÄK-käitumise olukorras inimese ja personali käitumise analüüsi ning annab võimaluse edaspidi

ennetada ja vältida sarnaste juhtumite tekkimist. Analüüside (mis põhjusel ja mis toimus, millal toimus, mis

juhtunule eelnes, kui sageli jne) tulemuste põhjal täiendatakse inimese ohumärkide plaani, vajadusel

6

kohandatakse teenuseosutamise keskkonda, -tegevuste ettevalmistamist ja -inimese juhendamist ning -

meeskonnatööd. Vajadusel kaasatakse juhtumi lahendamiseks ja kokkulepete sõlmimiseks käitumiseksperdid.

Personali jaoks vormistatakse uued kokkulepped kirjalikult.

1.11.Peetakse arvestust inimesele osutatud teenuse mahu ja läbi viidud tegevuste kohta ning hinnatakse ja

analüüsitakse läbi viidud tegevuste tulemuslikkust ja mõju, vajadusel leitakse inimesele tema jaoks sobivam(ad)

tegevus(ed).

1.12.Koostatakse igakuiselt teenuseosutamise aruanne ning sellele tuginev teenuseosutamise arve, mis

esitatakse SKA-le.

1.13.Teenuse osutamise ajal koostatud dokumendid kogutakse ja säilitatakse toimikus (AK märkega).

1.14.Koostatakse teenuse osutamise tulemuste kokkuvõtte ja teenuse osutamise lõpetamise või jätkamise

vajaduse hinnang.

1.15.Viiakse läbi teenuse osutamise rahulolu uuringuid/küsitlusi teenuse saajate lähedaste ja eestkostjate jm

seotud huvigruppide seas.

1.16.Antakse lähedastele ja/või eestkostjale infot teistest kogukonnas olemas olevatest teenustest ja toetustest.

2.Teenuse sisulised tegevused

Kõiki teenuse sisulisi tegevusi viiakse läbi kindla struktureeritud päevaplaani alusel. Kindlate rutiinsete

reeglite/tegevuste/töövõtete abil õpetatakse ja harjutatakse igapäevaseid toimetuleku-, enese eest hoolitsemise-

ja tööoskusi ning harjumusi, et tagada nende kinnistumine.

Teenuse tegevused (viiakse läbi vastavalt inimese hinnatud vajadustele ja võimekusele):

2.1.Kõikides tegevustes tagatakse inimesele pidev juhendamine ja järelevalve, et märgata väiksemaidki muutusi

tema käitumises (silmavaade, asend, liigutused, häälitsused jne) ja keskkonnas (helid, valgus, lõhnad, pakutav

tegevus jne) ning ennetada seeläbi ÄK-käitumist.

2.2.Inimese juhendamise valdkonnad: suhete loomine, säilitamine ja arendamine; enese eest hoolitsemine; töö

või töösarnaste tegevuste tegemine; majapidamistööde tegemine ja elukeskkonna eest hoolitsemine; vaba aja

sisustamine vastavalt inimese eelistustele ja võimekusele; võimalusel erinevates olukordades käitumise

harjutamine (arsti juures, pargis, poes, kohvikus, tänaval jne) ning tervise eest hoolitsemine.

2.3.Kommunikatsioon inimese juhendamisel. Vajalikud on info ja tegevusjuhendite edastamine selgelt ja

inimesele üheselt mõistetavalt. Seetõttu kasutatakse alternatiivkommunikatsiooni meetodeid juhendamiseks ja

inimese eneseväljenduse toetamiseks – nt esemed, piktogrammid, PCS pildid (Picture Communikation Symbols),

fotod, lihtsustatud viiped, suhtlustahvlid, kommunikaatorid jm.

2.4.Inimese oskuste kujundamine.

2.4.1.Läbi igapäevaelu tegevustesse kaasamise kujundatakse ja arendatakse inimese isiklike ja igapäevaelu

oskusi. Enese eest hoolitsemise tegevuste toetamiseks tegeletakse riietumise, wc toimingute sooritamise,

söömise, lihtsama toidu valmistamise, laua katmise, isikliku hügieeni eest hoolitsemise, pesemise tegevuste ning

elukeskkonnas/kogukonnas liikumise juhendamise ja harjutamisega.

2.4.2.Võimaldatakse töö tegemise harjutamist, kujundades võimete kohaselt inimese tööoskusi. Töötegevuste

harjutamine peab toimuma soovitavalt eraldi majas või vähemalt maja teises tiivas, et oleks võimalik minna

eluosast välja nö "tööle" - riietuda ja minna kodust välja ja liikuda teise keskkonda. Töötegevused peavad toimuma

igal tööpäeval ja on muutumatu osa päevastruktuurist.

2.5.Inimesele võimaluste pakkumine.

7

2.5.1.Vaba aja ja puhkehetkede sisustamiseks, arvestades inimese jõudluse ja soovidega. Oluline on, et

tööpäevadel tagatakse inimesele töö- ja vabaaja tegevuste vahelduvus. Puhkepäevade tegevused ja

päevastruktuur peavad erinema tööpäevade päevastruktuurist.

2.5.2.Tervise edendamiseks tagatakse inimesele mitmekülgne toitumine, viibimine igapäevaselt värskes õhus jm

tervise edendamisega seotud tegevused.

2.6.Inimese ja tema lähedaste nõustamine inimese käitumise ja temaga suhtlemise eripäradest.

2.7.Teenust saavate, sarnase diagnoosiga ja sellega seonduvate probleemidega isikute lähedaste toetavate

gruppide tegutsemise juhendamine ja nõustamine.

2.8.ÄK-käitumise olukordade lahendamine. ÄK-käitumise juhtum võib sisaldada: töötaja haaramist ja/või löömise

takistamist; teise inimese löömise takistamist; esemete viskamist teise inimese suunas (vigastamise oht);

inventari lõhkumist; tõukamise/lükkamise takistamist; enesevigastamise takistamist (pea löömine vastu uksepiita,

põrandat; õues vastu asfalti); hammustamise takistamist; põgenemise takistamist.

Personal peab tagama teenuse saaja, enda ja teiste teenuse saajate turvalisuse. Selleks peab oskama hinnata

olukorda ja sellest lähtuvalt valima õige juhendamisvõtte. ÄK-käitumise juhtumite lahendamisel võib vajadusel

kasutada turvalise valutu füüsilise ohjeldamise võtteid.

Juhtumite lahendamine võib sisaldada järgmisi füüsilisi valutuid ohjeldusmeetmeid: peatatakse tegevus käest

hoides; VERGE võte püsti; viiakse diivanile vm istuma käest hoides, vajadusel kahe töötaja vahel; istub diivanil,

ühe töötaja, vajadusel kahe töötaja vahel käest hoides; istub diivanil, kahe töötaja vahel kätest hoitud ja jalad

fikseeritud; VERGE võte põrandal istudes (1 teenuse saaja-1 töötaja); lamab kõhuli põrandal, surve kogu kehal

(1 teenuse saaja- 1 töötaja; 1 teenuse saaja-2 töötajat; 1:3); muu klienditöös aktsepteeritud inimesele ohutu võtte

kasutamine.

2.9.Transpordi tagamine tervishoiu-, sotsiaal-, posti-, finants- ja muude teenustele jõudmiseks.

2.10.Toitlustuse tagamine. Teenuse osutaja poolt kehtestatud omaosaluse hind sisaldab inimese toitlustamisega

seotud kulusid ning võib sõltuda toitlustamise korraldamise viisist. Erimenüü tagamine vastavalt inimese

vajadusele koostöös lähedaste ja/või eestkostjaga, vajadusel püreestatud või tükeldatud toit.

2.11.Majutuse tagamine. Igal inimesel peab olema eraldi oma magamistuba. Teenuseosutaja poolt kehtestatud

majutuse hind sisaldab inimese majutamisega seotud kulusid ning võib sisaldada majutusega seotud

komponente, mille eest inimeselt tasu võtmine on lubatud sotsiaalkaitseministri määrusega.

2.12.Juhul kui teenuseosutaja poolt kehtestatud omaosaluse hind (kokku toitlustuse ja majutuse hind) on kõrgem

kui riigieelarves lubatud omaosaluse piirmäär, tõendab teenuseosutaja SKA-le kirjalikult, millised tema majutuse

ja toitlustuse tingimused on paremad kui tervisekaitsenõuetes kehtestatud toitlustuse ja majutuse tingimused.

Kõrgemat omaosalust saab küsida vaid kokkuleppel eestkostjaga ja eestkostja nõusolekul. Inimesel või tema

eestkostjal on õigus nõuda teenuseosutajalt majutamist ja toitlustamist tervisekaitsenõuetes sätestatud

erihoolekandeteenusele kehtestatud miinimumnõuete kohaselt. Omaosaluse eest arvet koostades, tuuakse eraldi

välja, milline summa omaosalusest on seotud majutuse ja milline toitlustamise kuludega.

2.13.Hooldustoimingute tagamine. Kõik vajalikud inimese enese eest hoolitsemise ja tervisega seotud toimingud

on tagatud.

2.14.Turvalisuse ja ohutuse tagamine inimesele endale, teistele teenusel viibijatele ja personalile. Saavutatakse

piisava pädeva personali ja teenuse saajate suhtarvuga, mis võimaldab piisavat juhendamist ja pidevat

järelevalvet. Sellega tagatakse ööpäevaringne kontroll ja ülevaade inimese tegevuste ja viibimiskoha üle ning

teenuse osutamise ruumidesse sisenemise ja väljumise üle.

8

2.15.Õendusabi ja teiste tervishoiuteenuste kättesaadavuse tagamine. Tagatud on inimese tervisliku seisundi ja

selle muutuste jälgimine ning arsti poolt ettenähtud raviskeemi täpne ja õigeaegne järgimine ning inimesele

vajalikele tervishoiuteenustele jõudmine.

2.16.Muud tegevused teenuse eesmärgi saavutamiseks. Inimese vajadusi ja tegevusvõimet arvestades

tagatakse talle või soetatakse temaga koostöös:

-vajalikud hügieenitarbed, riided, voodipesu ja tagatakse nende hooldus;

-vajalikud käsimüügiravimid ja meditsiinitarvikud;

-vajalikud inkontinentsitooted ning naha kaitse ja puhastamise vahendid.

Vastavalt inimese võimekusele ja arengule valmistatakse inimest ette teenuselt väljumiseks või teisele teenusele

asumiseks.

3.Teenuse personal

3.1.Tagatud on vähemalt kolm (3) tegevusjuhendajat 6 teenuse kasutaja kohta. Alates Sotsiaalkaitseministri

määruse nr 65 muudatuse kehtima hakkamisest 2022 aasta lõpus/2023 aasta alguses osutatakse ÖEaut teenust

kuni 6-liikmelises grupis kolme (3) tegevusjuhendajaga päevasel ajal ning vastavalt teenuse saajate vajadustele

vähemalt kahe (2) tegevusjuhendajaga öisel ajal.

3.2.Teenust vahetult osutavate tegevusjuhendajate kvalifikatsiooninõuded on samad SHS-is ööpäevaringset

erihooldusteenust osutavatele tegevusjuhendajatele ning lisaks peab olema läbitud täiendkoolitus tööks

äärmusliku abi- ja toetusvajadusega psüühikahäirega isikuga (Sotsiaalkaitseministri määrus nr 38).

3.3.Personali toetamiseks ja nõustamiseks tehakse koostööd käitumisekspertidega. Lisaks võib olla vajalik

inimese tervisest tulenevate eripärade osas koostöö lisaks tema lähedaste ja/või eestkostjaga ka inimese

raviarstiga, psühhiaatriga, toitumisterapeudiga, sensoorse integratsiooni terapeudiga. Teenuseosutaja vastutab,

et teenust osutab piisaval arvul vastava pädevusega tegevusjuhendajaid, millega saab tagada teenusele

suunatud inimestele eesmärgipärase, kvaliteetse ja vajalikus mahus teenuse osutamise.

4. Tegevused personali, töö korralduse ja töökeskkonnaga

4.1.Tehakse koostööd huvigruppidega ja koostööpartneritega;

4.2.regulaarselt hinnatakse oma töötajate kompetentse ja on koostatud koolitusplaan;

4.3.korraldatakse vajalikke täiendkoolitusi vastavalt vajadusele ja koolitusplaanile;

4.4.võimaldatakse või vajadusel korraldatakse töötajatele supervisioonil osalemine,

4.5.töötatakse välja ÄK-käitumise juhtumite dokumenteerimise, -juhendamise ja -lahendamise kord;

4.6.töötatakse välja kriisiolukorras käitumise kord;

4.7.tagatakse vajadusel töötajatele vaktsineerimine nakkushaiguste vastu;

4.8.tagatakse töötajatele esmaabi- ja raskesti mõistetava käitumise ennetamise ja juhtimise (sh vajadusel ja

võimalusel füüsilise valutu ohjeldusmeetmete rakendamise) koolitus;

4.9.regulaarselt viiakse läbi töökeskkonna hindamist;

4.10.koostatakse kirjalik töökeskkonna riskianalüüs ja selle alusel kirjalik tegevuskava.

5. Tegevused seoses info kättesaadavuse ja jagamisega

5.1.teenuseosutaja veebilehel avaldatakse aja- ja asjakohast infot teenuse kohta;

5.2.koostatakse teenuse osutamise kohta kodukord;

5.3.koostatakse ettepanekute ja kaebuste esitamise ja lahendamise kord;

5.4.luuakse toimiv koostöö kogukonnaga ning jagatakse infot kogukonnaga;

5.5.tagatakse inimesele kogukonnateenuste kasutamise võimalus;

5.6.inimesele ja tema lähedastele või eestkostjale tehakse kättesaadavaks info kogukonnas toimuvate ürituste ja

olemasolevate teenuste kohta;

9

5.7.avalikustatakse teenuse osutamise rahulolu uuringute/küsitluste tulemused üldistatud kujul (nt asutuse

kodulehel);

5.8.koostatakse statistilised aruandeid erihoolekandeteenuste kohta SHS § 11 lõike 4 alusel kehtestatud korras

ja esitatakse SKA-le.

6. Teenuse osutamise ruumidega seotud tegevused ja kohustused

6.1.Teenuse osutamise ruumid vastavad rahvatervise seaduse alusel kehtestatud erihoolekandeteenuste

tervisekaitsenõuetele ja neile on väljastatud Päästeameti ning Terviseameti tõendid ruumide vastavuse kohta.

Olenevalt teenuse saajate eripäradest ja vajadustest peab teenuse osutamise territoorium vajadusel olema aiaga

piiratud. Õuealal peab saama teha aiatöid, kiikuda, hüpata, liugu lasta, liivakastis tegutseda, jalgrattaga sõita ja

teha muid aktiviseerivaid ja vaheldust pakkuvaid tegevusi.

6.2.Hoonesse sissepääs ja ruumid on kohandatud liikumiseks ja kasutamiseks vastavalt inimese erivajadusele

(vajadusel vaegnägijatele trepiastmete märgistamine, kaldtee, lift, reguleeritava kõrgusega kraanikausid,

invatualettruum jne).

6.3. Teenuse osutamise ruumid on tähistatud teenuse saajatele sobival ja arusaadaval viisil, kasutades

orienteerumise lihtsustamiseks vastavaid alternatiivkommunikatsiooni vahendeid (piktogrammid, PCS, esemeline

jne). Ruumides on info selgelt visualiseeritud (sh päevaplaanid, orientatsioonitahvlid, visuaalne ajataimer jne).

6.4.Teenuse kasutajate käsutuses on vähemalt järgnevad eraldi ruumid teenuse tegevuste jaoks:

6.4.1.Elutuba - elutoa suurus peab võimaldama teenuse saajatel olla nii koos, kui soovib teistest eralduda, kui

eraldi (näiteks ruumi mahub ühine diivan ja personaalsed tugitoolid või istumismatid).

6.4.2.Eraldi tegevuste- või tööruum individuaalsete kohtadega arvestusega, et ühe teenust saava isiku kohta on

ruumis vähemalt 2 ruutmeetrit põrandapindala; iga tegevuskoha juures on individuaalne orientatsioonitahvel. Tegevuste- või tööruumis on igal teenuse saajal oma kindel koht töötegevusteks; vaheriiulid, panipaigad.

6.4.3.Inimese isiklik magamistuba, millest ei ole võimalik minna otse välja õue. Magamistoa põrandapindala on

vähemalt 8 ruutmeetrit. Magamistoa sisustus lähtub teenuse saaja individuaalsetest vajadustest, nt pimendavad

rulood. Toa temperatuuri peaks saama iga toa puhul eraldi reguleerida lähtuvalt kliendi eripärast.

6.4.4.Ruum söömiseks. Kõigile ühes teenuseüksuses teenust kasutavatele inimestele on ühine eraldi/eraldatud

ruum söömiseks.

6.4.5.Esik/garderoob riietumiseks.

6.4.6.WC grupi peale, nt 2 WC-d 4- või 6-sele grupile. Ei ole igas toas eraldi WC vajadust.

6.4.7.Duširuum grupi peale, nt 2 dušši 4-le või 6-le inimesele. Tagada tuleb võimalikult loomulik kodune

sanitaarruumide kasutamine.

6.4.8.Tagatud on võimalus teenusel olevate inimestele pesu pesemiseks, kuivatamiseks ja triikimiseks. Pesuruum

(pesumasin, kuivati, õueriiete kuivati, pesurest) peaks olema nii avar, et saaks seal koos kliendiga

majapidamistegevusi teha sh triikimine.

6.4.9.Koristusvahendite ruum kraanikausiga (harjad, lapid, tolmuimeja jm). Puhastusvahendid (kodukeemia)

peavad olema lukustatavas kapis.

6.4.10.Laoruum või suurem kapp riiete, mähkmete ja voodipesu (sh tekid, padjad) jaoks.

6.4.11.Õuetarvikute (käru, labidad, rehad, muruniiduk, õuemängud jm) tarbeks mitteköetav ruum.

10

6.4.12.Koduõele ei ole vaja eraldi ruumi, kuid on vaja turvalist lukustatavat kappi ravimite ja dokumentide

hoidmiseks ning turvalist võimalust ravimite dosaatoritesse jagamiseks. Teenuse saajate tervisega tegeletakse

personaalselt tema enda toas.

6.4.13.Kõik ÖEaut majade uksed peavad olema vajadusel väljastpoolt lukustatavad ja seestpoolt iseseisvalt

avatavad. Vajalik on ka lukustatav personali töövahendite ruum/kapp (arvuti, printer, dokumendid jne), kuid ei ole

soovitatav eraldi personali ruum, kuna ÖEaut teenusel on vajalik personali pidev kohalolu ja 24/7 teenuse saajate

jälgimine.

6.4.14.ÖEaut teenuse osutamisel tuleb arvestada sagedasema asjade purunemise võimalusega. Ruumid

peavad olema mugavad ja kodused, kuid kõik, mis läheb katki, tuleb esimesel võimalusel välja vahetada või

parandada. Pole vajalik osta teenuse ruumide sisustamiseks järjepidevalt uut mööblit, optimaalsem on kasutada

tugevaid ja taastatavaid materjale. Klaaspinnad võiksid olla paksemad, et nii kergesti ei puruneks.