Täiendatud taotlus

Andmekaitse Inspektsioon

Tatari 39

Tallinn 10134

Sotsiaalministeerium (taotluse esitaja)

TAOTLUS ISIKUANDMETE TÖÖTLEMISEKS TEADUSUURINGUS

Juhindudes isikuandmete kaitse seaduse (IKS) paragrahvis 6 sätestatust palun

kooskõlastada

Uuringu pealkiri Eesti Terviseuuring 2025: täiendavate andmete lisamine

lähtuvalt Eesti riigi vajadustest

Kas poliitika kujundamise uuring (IKS § 6 lg 5) Jah

uuring hõlmab eriliigilisi isikuandmeid ja puudub

valdkondlik eetikakomitee (IKS § 6 lg 4) –

Palume eelmise kahe lahtri puhul valida üks vastavalt õiguslikule alusele, v.a

olukorras, kui poliitika kujundamise uuringu puhul puudub valdkondlik

eetikakomitee. Kui poliitika kujundamise uuringus töödeldakse eriliiki

isikuandmeid, siis täita ka eetikakomitee otsuse lahter.

Kas isikuandmete töötleja on määranud

andmekaitsespetsialisti (sh tema nimi ja kontaktandmed)?

Jah, Sotsiaalministeeriumi

andmekaitsespetsialisti

kontakt:

[email protected]

Kas on olemas eetikakomitee otsus? Kooskõlastuse olemasolul lisada see taotlusele.

Taotlus on menetlemisel.

Esitatud – 30.10.2024

Täiendatud – 17.01.2025

Uuendatud taotlus esitati –

02.04.2025

28.04.2025 edastati vastus,

mille kohaselt paluti esitada

AKI kooskõlastus ja

korrigeerida teavitusleht

(korrigeeritud vastavalt antud

tagasisidele).

Kas osa uuringust toimub andmesubjekti nõusoleku alusel? Kui jah, siis palume taotlusele lisada nõusoleku vorm või selle kavand ning

küsimustik või selle kavand.

Jah, kuid eraldi nõusoleku

vormi ei kasutata.

Küsimustiku alguses on

asjakohane teavitus ja iga

küsimuse juures märge, et

soovi korral on inimesel

õigus mitte vastata.

1. Vastutava töötleja

üldandmed2

1.1. Vastutava töötleja nimi,

registrikood,

aadress ja kontaktandmed

(sh kontaktisik) analoogne registrikandega,

kontaktisiku e-post, telefon

Sotsiaalministeerium 70001952

Suur-Ameerika 1, 10122 Tallinn

Eleri Lapp, telefon: +372 5913 0684, e-post: [email protected]

Tervishoiukorralduse osakonna nõunik Tervise Arengu Instituut 70006292

Paldiski mnt 80, 10617 Tallinn

Mare Ruuge, e-post: [email protected]

Tervisestatistika osakonna vanemanalüütik

1.2. Isikuandmete

töötlemiskoha aadress (kui

erineb registriandmetest) maja, tänav, asula/linn, maakond,

postiindeks

2. Volitatud töötleja

üldandmed3

2.1. Volitatud töötleja nimi,

registrikood,

aadress ja kontaktandmed

(sh kontaktisik) Aadress analoogne registrikandega, kontaktisiku e-post ja

telefoninumber

Eesti Statistikaamet 70000332

Tatari 51, 10134 Tallinn

Karina Valma, e-post: [email protected]

Rahvastiku- ja sotsiaalstatistika osakonna juhtivanalüütik

Ilona Reiljan, telefon +372 5331 1740, [email protected]

Eesti Statistikaamet, andmekaitsespetsialist

2.2. Isikuandmete

töötlemiskoha aadress (kui

erineb registriandmetest) maja, tänav, asula/linn, maakond,

postiindeks

3. Mis on teadusuuringu

läbiviimise õiguslik alus? Nimetage õigusakt, mis annab Teile

õiguse teadusuuringut läbi

viia. Ei piisa viitest IKS § 6-le.

Poliitikakujundamise eesmärgil

läbiviidava uuringu puhul tuua välja

volitusnorm, millest

nähtub, et asutus on selle valdkonna

eest vastutav.

Akadeemilise uuringu korral võib see

olla näiteks Teadus- ja

arendustegevuse korralduse seadus

või teadus- või

arendusprojekti avamise otsus, leping

vms.

1. Teadus- ja arendustegevuse korralduse seaduse § 13 lõike 1

punktiga 1 kohaselt on kõigi ministeeriumide ülesandeks oma

valitsemisalale tarviliku teadus- ja arendustegevuse ning selle

finantseerimise korraldamine.

2. Sotsiaalministeeriumi tegevusvaldkonna piiritleb Vabariigi

Valitsuse seadus, mille § 67 lõike 1 kohaselt kuulub ministeeriumi

valitsemisalasse mh rahva tervise kaitse, tervishoid ja

tervisesüsteemi arendamine, ravikindlustus, ravimid ja

meditsiiniseadmed ning vastavate õigusaktide eelnõude koostamine.

3. Lisaks eeltoodule piiritleb Sotsiaalministeeriumi

tegevusvaldkonda Vabariigi Valitsuse 20. märtsi 2014. a määrus

nr 42 „Sotsiaalministeeriumi põhimäärus“ (edaspidi põhimäärus).

Vastavalt põhimääruse §-le 4 on ministeeriumi põhiülesanne

seadustes ja teistes õigusaktides sätestatud pädevuse piires

korraldus-, arendus-, planeerimis- ja järelevalvetoimingute tegemine

oma valitsemisalas, lähtudes valitsemisala arengukavas esitatud

ministeeriumi ja valitsemisala strateegilistest eesmärkidest ning

põhimääruse 4. peatükis sätestatud osakondade põhiülesannetest.

4. Sotsiaalministeeriumi põhimääruse 4. peatükis on osakondade

põhiülesannete all § 17 lõike 2 punktis 6 sätestatud, et analüüsi ja

statistika osakonna põhiülesanne on luua eeldused ministeeriumi

poliitikakujundamise protsessi teadmistepõhisusele, et tagada

objektiivne ülevaade tervise- ja sotsiaalvaldkonna arengust ja

rakendatud või kavandatava poliitika mõjususest ning võrdlus teiste

riikide olukorra ja rahvusvahelise praktikaga. Punktis 11 on

sätestatud, et tervishoiukorralduse osakonna põhiülesanne on

lähtudes strateegilistest eesmärkidest juhtida ravimi- ja

meditsiiniseadmete poliitika, tervishoiuteenuste kvaliteedi poliitika

ja tervishoiu tööjõu poliitika kujundamist. Osakond korraldab

tervishoiu rahastamise ja muude tervishoiukorraldusega seotud

küsimuste lahendamist. Punktides 7, 10 ja 24 on sätestatud vastavalt

rahvatervishoiu, tervishoiuteenuste ja vaimse tervise osakonna

põhiülesanded.

5. Isikuandmete kaitse seaduse § 6 lõike 5 kohaselt loetakse

teadusuuringuks ka täidesaatva riigivõimu analüüsid ja uuringud,

mis tehakse poliitika kujundamise eesmärgil. Nende koostamiseks

on täidesaatval riigivõimul õigus teha päringuid teise vastutava või

volitatud töötleja andmekogusse ning töödelda saadud isikuandmeid.

Andmekaitse Inspektsioon kontrollib enne nimetatud isikuandmete

töötlemise algust käesolevas paragrahvis sätestatud tingimuste

täitmist.

4. Mis on isikuandmete töötlemise eesmärk? Kirjeldage uuringu eesmärke ja püstitatud hüpoteese, mille saavutamiseks on vajalik isikuandmete

töötlemine. Palume siin punktis selgitada kogu uuringut, mitte ainult taotluse esemeks olevat osa (näitaks ka nõusoleku

alusel toimuvat uuringu osa). Kui osa uuringust toimub nõusoleku alusel, siis palume taotlusele lisada nõusoleku vorm või

selle kavand ning küsimustik või selle kavand.

Uuringu tulemusel saadavate väljundtabelite abil planeerib ja hindab vastutav töötleja kavandatavate

ja elluviidud poliitikameetmete mõju, seega on eesmärgid järgmised:

1) vaimse tervise teenuste vajadus ja kättesaadavus – analüüsida kogutavate andmete põhjal

ellu viidud vaimse tervisega seotud tegevuse mõju, võrreldes varasemalt tehtud Eesti

Terviseuuringu 2006, 2014, 2019 uuringute lainete käigus saadud ning Tervisestatistika ja

terviseuuringute andmebaasis avalikustatud agregeeritud andmete ja tulemustega. Saadavat

teavet kasutatakse hindamaks Vaimse tervise tegevuskava 2023–2026 elluviimise mõju ja

sisendina uue tegevuskava loomisel ja tegevuste paremal sihitamisel.

2) tervishoiuteenuste kättesaadavuse, kasutamise ja mittesaamise põhjused – analüüsida

Rahvastiku tervise arengukava 2020–2030 inimkeskse tervishoiu programmis seatud

eesmärkide ja tulemuste saavutamist ning kavandada uusi eesmärke ja tegevusi.

3) leibkonna sissetulekute ja omaosaluse seosed tervisehoiuteenuste kasutamise ja

kättesaadavusega – analüüsida ebavõrdsust ja selle ulatust tervishoiuteenuste kättesaadavuses

ja kasutamises. Hinnata ja võrrelda tulemusi varasemates raportites esitatud tulemuste ja

järelduste põhjal toimunud muutusi, vastates küsimustele:

 Kui suur osakaal inimesi väidab, et neil on eri põhjustel jäänud arstiabi saamata või ravimid

ostmata ja kuidas see varieerub erinevate sotsiaaldemograafiliste tunnuste kaupa?

 Kui suur on inimeste omaosalus ja sissetulekuga seotud ebavõrdsus tervishoiuteenuste

kasutamisel?

 Kui suur on vaesusrisk tervishoiuteenuse eest maksmisel?

Eelmiste analüüside tulemused ja järeldused on avaldatud raportites:

Sissetulekute ja omaosaluse seos tervishoiuteenuste kättesaadavuse ning kasutamisega Eesti

Terviseuuringu 2014 andmetel ja

Sissetulekuga seotud ebavõrdsus tervishoiuteenuste kasutamisel ja omaosaluse mõju

vaesusriskile.

4) toitumisharjumuste analüüs ja seosed liikumisharjumustega – analüüsida Rahvastiku

tervise arengukava 2020–2030 tervist toetavate valikute programmis seatud eesmärkide ja

tulemuste saavutamist ning kavandada uusi eesmärke ja tegevusi.

Uuringu läbiviimiseks on kavandatud Statistikaameti poolt läbiviidava uuringu Eesti Terviseuuring

2025 (ETeU2025) ankeeti lisada uuringu eesmärkide saavutamiseks vajalike andmete kogumiseks

asjakohased küsimused.

Uurimisülesannetele vastamiseks on volitatud töötlejal vajalik isikuandmete, sh eriliiki isikuandmete

töötlemine, mis hõlmab mõningate ETeU2025 põhiuuringu küsimuste ja ankeedi lisaküsimuste

andmeid ning ETeU2025 põhiuuringust tulenevaid sotsiaal-demograafilisi taustatunnuseid (sh

registritest lingitavaid andmeid).

Koos põhiuuringu tervisealaste ja sotsiaal-demograafiliste taustatunnustega ning registritest lingitavate

tunnustega moodustavad täiendavad andmed mitmekülgse rahvastiku terviseseisundi ja tervishoiualase

andmestiku, mis annab vastuseid tervisealase ebavõrduse esinemisele ja nende põhjustele ning

abivajadusele erinevates rahvastikurühmades. Käesoleva uuringu läbiviimine eeldab:

1) ETeU2025 valimi ja osaliselt selle uuringu käigus kogutava andmestiku kasutamist ning

2) uuringu eesmärgis toodud vajadusi katvate lisaküsimuste lisamist uuringu ankeeti (vt lisa).

Täpsem uuringu andmekoosseis on toodud punktis 9.2.

Taotleme Andmekaitse Inspektsiooni luba lisada ETeU2025 põhiuuringusse (kasutades sama valimit)

täiendavad küsimused lähtuvalt käesoleva uuringu eesmärkidest ning õigust kasutada eesmärkide

täitmiseks viidatud küsimustega kogutavaid andmeid koos punktis 9.2 toodud andmekoosseisu

kuuluvate ETeU2025 andmetega (sh valitud vastuseid põhiküsimustele, koos asjakohaste sotsiaal-

demograafiliste taustatunnused, registriandmed ja kombineeritud tunnused (registriandmete ja antud

vastuste põhjal arvutatud)).

5. Selgitage, miks on isikut tuvastamist võimaldavate andmete töötlemine vältimatult vajalik

uuringu eesmärgi saavutamiseks.

ETeU2025 läbiviimisel ja täiendavate küsimuste küsimisel on isiku tuvastamine vajalik järgmistel

põhjustel:

 ETeU2025 valimisse kuuluvatele isikutele uuringukutse saatmiseks ning nendega ühenduse

võtmiseks (e-posti aadress, rahvastikuregistris märgitud elukoht, kontakttelefon). Enne uuringu

algust saadab Statistikaamet kõigile valimisse sattunud isikutele teavituskirja, milles tutvustatakse

uuringu eesmärki ja antakse teada, kuidas nendega ühendust võetakse. Teavituskiri saadetakse

valimiisikule rahvastikuregistris märgitud e-posti aadressile. Kui e-posti aadress puudub,

saadetakse teavituskiri rahvastikuregistris märgitud aadressile posti teel. Ilma valimisse kuuluvate

isikute kontaktandmeteta ei ole võimalik valimisse kuuluvatele isikutele uuringukutset saata ega

uuringut läbi viia.

 Küsitlusperioodil andmekogumiseks ja isikusamasuse tuvastamiseks, mis on vajalik

kvaliteediraporti jaoks ning vastamismäära jt kvaliteedinäitajate esitamiseks. Sõltuvalt

vastaja eelistusest kogutakse uuringu käigus andmeid kas veebis isetäitmise või küsitlejaga telefoni-

intervjuudega. Küsitlejad puutuvad kokku vastajatega, kelle andmed neile töölauale saadetakse.

Andmekogumine toimub Statistikaameti küsitluskeskkonnas, pärast andmekogumise lõppu toimub

edasine töötlemine mitte enam otseselt isikustatud kujul, vaid pseudonüümitud andmestikega.

Seega on isikuandmetega kokku puutuvate isikute arv minimaalne (vt ka p. 10.1).

6. Selgitage ülekaaluka huvi olemasolu.

Uuringuga kogutavad andmed pakuvad teavet punktis 4 toodu jaoks, mis ühtlasi on tihedalt seotud

mitmete Sotsiaalministeeriumi prioriteetsete teemade ja Rahvastiku tervise arengukavas 2020–2030

(RTA) toodud peamiste strateegiliste suundadega. Tervisevaldkonna peamised eesmärgid (RTA-s)

aastateks 2020–2030 on oodatava eluea pikenemine ja tervena elada jäänud aastate arvu lisandumine

ning fookuses on võrduse suurendamine, eelkõige sugude, piirkondade ja haridustasemete vahel. Eesti

elanike oodatavat eluiga mõjutab varajane suremus ja nende riskitegurid. Peamised surmapõhjused on

vereringeelundite haigused ja pahaloomulised kasvajad. Olulisteks riskifaktoriteks on pikka aega olnud

tasakaalustamata toitumine ja istuv eluviis ning alkoholi liigtarvitamine, tubaka ja nikotiini tarbimine.

Olulise panuse lisavad veel vaimse tervise häired, vigastused (sh suitsiidid) ja nakkushaigused.

Ülekaalukas huvi käesoleva uuringu eesmärkide kaupa:

1) vaimse tervise teenuste vajadus ja kättesaadavus Noorte ja täiskasvanute depressiivsus ja stress on süvenenud, mille puhul mängivad olulist osa

sotsiaalsed ja keskkondlikud tegurid ning riskikäitumine. Eesti täiskasvanud rahvastikus on aastate

jooksul, sealhulgas võrreldes pandeemiaeelse ajaga, suurenenud enesehinnangulise stressi,

depressioonitunnuste, üleväsimuse ja suitsiidimõtete esinemine – igal viiendal Eesti inimesel on

ärevushäire risk ja enam kui veerandil depressiooni risk, kõige enam esineb neid noortel täiskasvanutel

(18–24-aastased). Vaimset heaolu mõjutavad ka kehaline aktiivsus ja toitumine. Teaduskirjanduse

põhjal on suurem šanss kogeda depressiivsust on nendel, kes ei söö tasakaalustatud ja mitmekesist toitu

ning kes on kehaliselt vähem aktiivsed ning ebapiisav puhkeaeg. Elanikkonna vaimse tervise

toetamiseks on oluline kujundada keskkonnad, kus inimesed valdavalt viibivad, nende vaimset tervist

toetavaks, edendada inimeste oskusi toetamaks nii ennast kui teisi, märgata probleemide tekkimist

võimalikult vara ning pakkuda inimesele sobiva intensiivsusega teenuseid.

Lähiaastatel on peamisteks töösuundadeks stigma vähendamise tegevused, laste ja noorte vaimse

tervise probleemide ennetamine ja varajane märkamine, suitsiidiennetus ja surve vähendamine

eriarstiabile, muutes õigust, et tervishoius oleks võimalik kaasata psühhosotsiaalseid ja

väheintensiivseid psühholoogilisi sekkumisi (sh digitaalseid) ja nende rakendajaid (Tervist toetavate

valikute programm 2025–2028).

Oluline on saada teavet varasemate tegevuste tulemuslikkuse kohta, selmet jätkata tegevuste

elluviimist, mis oodatud tulemust ei ole toonud kui ka jätkata olemasolevate väheste ressursside

ebatõhusat kasutamist. Samuti on oluline siduda erinevaid riskitegureid (vaimne tervis, toitumine ja

liikumine) ning analüüsida nendevahelist koostoimet. Käesoleva uuringu käigus seotakse küsimused

mis puudutavad erinevaid riskitegureid ja analüüsitakse vaimse tervisega seotud teenuse kasutust ning

kui suurel määral vaimse tervise probleemid mõjutavad igapäevatoiminguid. Selleks on vaja andmeid

omavahel siduda, mida käesolev uuring võimaldab, ilma seoseid loomata jätkub ressursside ebatõhus

kasutus ja teenuste kättesaadavus halveneb.

2) tervishoiuteenuste kättesaadavuse, kasutamise ja mittesaamise põhjused ning leibkonna

sissetulekute ja omaosaluse seosed tervisehoiuteenuste kasutamise ja kättesaadavusega

Kõigile Eesti elanikele ennetus- ja terviseteenuste kättesaadavuse tagamiseks on vaja laiendada

ravikindlustuskaitset ning rahastada süsteemi jätkusuutlikult ja tõhusalt. Tervisesüsteemi rahastamise

ja ravikindlustuse jätkusuutlikkus on süvenev probleem, mis vajab süsteemseid lahendusi, kuna

2040. aastaks ulatub Tervisekassa eelarve puudujääk 1,2 miljardi euroni. Tervisesüsteemi rahastuse

jätkusuutlikkuse probleemi ei saa aga lahendada inimeste omaosaluse suurendamisega. Eesti

leibkonnad teevad lisaks ravikindlustusele kulutusi ka omaosalusena, mis on Euroopa Liidu riikide

keskmisest suurem – Eurostati andmetel oli Eesti leibkondade omaosaluse osakaal tervishoiukuludes

2023. aastal 22,1%. Leibkondade omaosalusena tehtud kulutusi on mõnevõrra aidanud vähendada

rakendatud meetmed (nt täiendav ravimihüvitis).

Käeoleva uuringu vajadus on tingitud prioriteetsest teemast „Tervishoiusüsteemi jätkusuutlikkuse

tagamine ja ravikindlustussüsteemi põhimõtete ülevaatamine, sealhulgas nt tervishoiu järjekorrad“. See

puudutab eelkõige tervisesüsteemi rahastamist, elanike omaosaluskoormust ja ravikindlustust kui ka

kulutõhusust. Uuringus küsitakse isikupõhiselt tervishoiuteenuste kulusid, mida inimene on ise

maksnud ja mida ei rahastata riiklikust ravikindlustussüsteemist ning vastavat teavet ei ole võimalik

muul viisil saada. Samuti seotakse tehtud kulutuste teave teenuste kasutamisega ja eluga rahuloluga

seotud küsimustega, sest need on omavahel tihedas seoses. Eluga rahuloluga seotud küsimused

agregeeritud kujul pakuvad ka veelgi üldisema näitaja ehk elanike tervena elada jäänud aastate näitaja

muutuste selgitamiseks täpsemat teavet, kui mõni teine uuring.

Kõrge omaosalus tervishoiuteenuste kasutamisel ei tohiks olla takistuseks vajaliku abi ja

tervishoiuteenuste saamisel ning seada inimesi vaesusesse sattumise ohtu. Tulenevalt terviseseisundist

on inimeste vajadused tervishoiuteenuste järele väga erinevad. Nõudlus tervishoiuteenuste järele on

seotud inimeste terviseseisundi ja sisstulekutega.

Tervisesüsteemi rahastamise jätkusuutlikkuse tagamisel on fookuses ka liikumine personaalsema riigi

suunas – toetused peaksid enam jõudma nendeni, kes neid kõige rohkem vajavad, näiteks inimesteni,

kes on kõrge omaosaluse tõttu vaesumisohus. See eeldab vastavate meetmete täpsemat sihtimist.

Käesoleva uuringu käigus kogutavaid andmeid kasutatakse sihtrühmade välja selgitamiseks ja neile

konkreetsete meetmete välja töötamiseks, mis on lahutamatu osa tervishoiusüsteemi jätkusuutlikkuse

tagamisega seotud prioriteetsest teemast. (Inimkeskse tervishoiu programm 2025–2028). Lisaks

analüüsitakse varasemates omaosaluse ja sissetulekute seoseid kirjeldavates raportites välja toodud

kokkuvõtlike tulemuste ja tehtud järelduste põhjal toimunud muutusi ning hinnatakse viimatiste

meetmete mõju (näiteks visiiditasude tõus, hambaravihüvitise suurendamine).

3) toitumisharjumuste analüüs ja seosed liikumisharjumustega

Ülemäärane kehakaal on seotud mitme terviseprobleemiga – vaimse tervise, luu- ja lihaskonna

probleemid, südame-veresoonkonnahaigused, II tüüpi diabeet, samuti mitmed vähitüübid. Ülemäärase

kehakaaluga elanike osakaal Eestis kasvab. Enam kui pool kõigist 16–64-aastastest Eesti elanikest

ülekaalulised või rasvunud (naistest 47% ja meestest 61%). Peamine toitumisega seotud ülemäärase

kehakaalu tekke põhjus on toiduga saadav liigne energia ehk toiduga saadakse rohkem energiat, kui

keha suudab kulutada. Selle üks põhjuseid on kestev ning liigne madala toiteväärtuse ja suure

energiasisaldusega toidu tarbimine. Lisaks on oluline tervise riskitegur istuv eluviis – see lühendab

eluiga ning suurendab riski haigestuda teatud mittenakkushaigustesse. Nii füüsilise kui vaimse tervise

riske suurendavad tasakaalustamata toitumine, vähene liikumine ja ebapiisav puhkeaeg.

Tasakaalustatud ja mitmekesise toitumise ning liikumise edendamiseks ja istuva eluviisi

vähendamiseks on uuendamisel toitumise ja liikumise arengusuunad 2025–2035 ja lasteasutuste

toitlustamise nõuded.

Ülekaalukas huvi on sarnane vaimse tervisega seotud punktiga, sh saada teavet varasemate tegevuste

tulemuslikkuse kohta, lõpetamaks tegevuste elluviimist, mis oodatud tulemust ei ole toonud ja toob

kaasa ressursside ebatõhusa kasutamise. Kui ka analüüsida erinevate riskitegurite vahelisi seoseid,

mida muud uuringuid ei võimalda. Saadud teabe põhjal kavandada ja ellu viia toitumise ja liikumise

poliitika kujundamiseks.

7. Selgitage, kuidas tagate, et isikuandmete töötlemine ei kahjusta ülemääraselt

andmesubjekti õigusi ega muuda tema kohustuste mahtu. Vajadusel loetleda täiendavaid kaitsemeetmeid privaatsuse riive vähendamiseks.

Isiku tuvastamist võimaldavate andmete vajadust selgitatakse punktis 5. Isikuandmete töötlemine ilma

isiku nõusolekuta, kuid Andmekaitse Inspektsiooni kooskõlastuse alusel, toimub järgmistes etappides:

1. Uuringu valimisse kuuluvatele inimestele uuringukutse saatmiseks ja ankeedile vastamiseks;

2. ETeU2025 ankeedile vastanud inimeste kohta registriandmete linkimiseks, mida tehakse

Statistikaameti pool, osana põhiuuringust. Käesoleva uuringu raames täiendavaid või

eraldiseisvaid linkimisi ei tehta. Andmete linkimise järgselt Statistikaamet pseudonüümib

andmestikud teadlastele ja analüütikutele kasutamiseks ja edasine töötlemine toimub vaid

otseselt tuvastamata kujul (vt ka punkt 5).

Uuringus osalemine on vabatahtlik ja uuringukutse saanud inimesel on võimalik valida, kas ta soovib

uuringus osaleda. ETeU2025 uuringusse lisatud täiendavad käesoleva uuringu eesmärkidest lähtuvad

küsimused on tähistatud vastava märkega ja eelnevalt on vastajaid teavitatud, et nad võivad vastamisest

keelduda, kuna nende küsimuste puhul on olemas vastusevariant keeldumiseks.

Inimesel on igal hetkel õigus paluda tema kohta kogutud andmed kustutada, teavitades sellest kirjalikult

Statistikaametit. Kirjalikus vormis teavitamine on vajalik, et andmesubjekti oleks võimalik selgelt

tuvastada ja minimeerida andmestikust vale isiku andmete eemaldamise ohtu.

Andmete töötlejad lähtuvad isikuandmete kaitse üldmääruse põhimõtetest ning isikuandmete töötlejale

andmekaitsetingimusi puudutavas juhendis toodud täpsustustest, sh enne andmete pseudonüümimist

pääsevad isikuandmetele ligi üksnes konkreetselt vastavalt ülesannetele määratud Statistikaameti

töötajad. Andmete pseudonüümimise tingimused on toodud punktis 10. Analüüsi tulemused esitatakse

isikustamata ja üldistatud kujul, mis ei kujuta ohtu isiku õigustele ega vabadustele.

8. Kuidas toimub andmete edastamine isikuandmete allikalt teadusuuringu läbiviijani? Sealhulgas palume välja tuua milliseid töötlussüsteeme ja/või keskkondi (sh pilveteenus) isikuandmete (sh pseudonüümitud)

töötlemiseks kasutatakse ning millises riigis8 asuvad töötlussüsteemide/pilveteenuse pakkuja serverid.

Statistikaamet lisab andmestiku Statistikaameti (ESA) kaugtöölaua teenuse (RDP) kaudu töötavasse

turvalisse teadlaste keskkonda, millel on juurdepääs vastava taotluse alusel nii Sotsiaalministeeriumi

(SoM) kui Tervise Arengu Instituudi (TAI) konkreetselt käesoleva analüüsiga tegelevatel analüütikutel.

Ligipääs teadlaste keskkonda on isikupõhine ja lepitakse eraldiseisvalt ESA, SoMi ja ning TAI vahel

kokku. Vastavalt SoM, TAI ja ESA vahel sõlmitud koostöölepingule teeb ESA TAI-le uuringu käigus

kogutud andmed kättesaadavaks vastavalt riikliku statistika seaduse § 38 lõike 6 alusel kehtestatud

konfidentsiaalsete andmete teaduslikel eesmärkidel edastamise korrale ja eetikakomitee otsusele.

ESA teadlaste keskkonnas ei töödelda kogutud algandmeid, vaid lepingupartneri jaoks sinna tõstetud

pseudonüümitud kujul kindlaks määratud andmestikke, mis tagab selle, et algandmeid ei saa muuta.

Kõik tehtud tulemid läbivad ESA poolse kontrolli, mille käigus jälgitakse, et teadlaste keskkonnas

analüütikute või teadlaste poolt ettevalmistatud agregeeritud andmed oleksid statistiliselt

usaldusväärsed ning ei võimaldaks ühegi andmesubjekti tuvastamist. ESA kasutab andmete

analüüsimisel statistilise aimatavuse kontrolli. Analüüsides kasutatakse üldistatud ja anonüümset

tulemust.

TAI ja SoM analüütikutele kättesaadavaks tehtavas ja punktis 9.2 toodu andmekoosseisuga kooskõlas

olevas andmestikus välja toodud tunnustest on osa isiku enda poolt ankeedis antud vastused, osa

registritest saadud andmed ning kombineeritud tunnused (registriandmete ja antud vastuste põhjal

arvutatud) tunnused. Arvutatud tunnuste näiteks on sissetulekute ja töötamise tunnused, mille

moodustamiseks kasutatakse ESA poolt välja töötatud metoodikat, mida kasutatakse ka teistes isiku-

uuringutes.

9. Loetlege isikute kategooriad, kelle andmeid töödeldakse ning valimi suurus.

Inimeste rühmad, keda uurida kavatsetakse ning kui palju neid on.

ETeU2025 üldkogumisse kuuluvad Eestis tavaleibkondades elavad vähemalt 15-aastased inimesed,

kellest valimisse võetakse ligikaudu 8500 inimest. Selleks, et ETeU2025 kvaliteedikriteeriumit tagada

on Statistikaameti eesmärk töödelda vähemalt 4900 isiku andmeid, arvestades seejuures 57,6%

vastamismäära.

Täpset ja lõplikku töödeldavate andmete hulka käesolevas uuringus on keeruline hinnata kuivõrd:

1) käesoleva uuringu eesmärkidest lähtuvad küsimused lisatakse ETeU2025 mais 2025. a alustatud

uuringusse peale AKI loa saamist;

2) vastajatel on käesoleva uuringu eesmärkidest lähtuvatele küsimustele vastamisest õigus keelduda

(ehk vastamine on vabatahtlik).

Tulemused laiendatakse kogu elanikkonnale kaalumisega. Küsitlusse sattunud inimese nime ja aadressi

teavad vaid küsitleja ja küsitlusjuht küsitlusperioodi ajal. Kogutud andmeid kasutatakse üldistatult,

kellegi andmeid eraldi ei vaadelda. Statistikaamet tagab kõigi vastajate andmete kaitse riikliku statistika

seaduse jt õigusaktide alusel. Statistikaameti põhiuuringus osalemine on samuti vabatahtlik.

9.1. Tooge välja periood, mille kohta isikuandmete päring tehakse. Ankeedis küsitakse inimeselt teavet viimase 12 kuu, nelja nädala või kahe nädala kohta. Uuringu

läbiviimise etapid ja aeg on toodud punktis 10.3.

Registriandmete päringud teeb Statistikaamet küsitluse hetke või vastava perioodi kohta (nt 12 kuud)

enne küsitluse hetke, sõltuvalt tunnusest, mida küsitakse. Juhtudel kui andmeandja poolt ei saa sellisele

andmeid väljastada, siis tehakse päring 2025. aasta kohta, sõltumata küsitluse ajast.

9.2. Loetlege töödeldavate isikuandmete kooseis. Tuua detailselt välja, milliseid isikuandmeid töödeldakse (nt ees- ja perenimi, isikukood, e-posti aadress jne) ning

põhjendus, miks just neid andmeid on uuringu eesmärgi täitmiseks vaja. Vajadusel esitada taotluse lisana (nt tabelina).

Uuringu raames töödeldakse nii ETeU2025 Statistikaameti põhiuuringu, ankeeti lisatavaid

Sotsiaalministeeriumi, käesoleva uuringu eesmärkidest lähtuvaid lisaküsimuste kui sotsiaal-

demograafilisi taustatunnuseid (sh registritest lingitavaid andmeid), mis uuringu eesmärkidest lähtuvalt

on järgmised:

1) Vaimse tervise teenuste vajaduse ja kättesaadavuse hindamine (alapunktides e–k on

põhiuuringu küsimustest saadavad andmed):

a) viimase 12 kuu jooksul ärevushäire esinemine;

b) vaimse tervise probleemide mõju töö tegemisele, koduste asjade eest hoolitsemisele, teiste

inimestega läbisaamisele;

c) keskmine ööpäevane uneaeg;

d) rahulolu eluga üldse;

e) viimase 12 kuu jooksul depressiooni esinemine;

f) depressiooni sümptomite esinemise sagedus viimase 2 nädala jooksul (huvi puudus,

masendus, väsimus, uneprobleemid jt);

g) enesetapu mõtete esinemine viimasel 12 kuul (jah, ei, keeldumine)

h) eelmisele jah vastanutelt enesetapukatsete kohta;

i) kas on vajanud viimase 12 kuu jooksul vaimse tervise mure asjus konsultatsiooni;

j) kas sai iga kord, kui vajas viimase 12 kuu jooksul vaimse tervise mure asjus

konsultatsiooni;

k) nõustamise või ravi mittesaamise põhjus;

l) enesetunne ja meeleolu viimase 2 nädala jooksul;

m) viimase 12 kuu jooksul on käidud psühholoogi, psühhiaatri või psühhoterapeudi vastuvõtul

enda tervise pärast.

2) Tervishoiuteenuste kättesaadavuse, kasutamise ja mittesaamise põhjuste hindamine

(alapunktides h ja i on põhiuuringu küsimustest saadavad andmed):

a) viimas hambaarsti külastuse peamine põhjus;

b) viimase 12 kuu jooksul arstiabi mittesaamine pika vahemaa või transpordiprobleemide

tõttu;

c) viimase 12 kuu jooksul arstiabi mittesaamine raha puudusel;

d) viimase 12 kuu jooksul hambaravi mittesaamine raha puudusel;

e) viimase 12 kuu jooksul retseptiravimite mittesaamine raha puudusel;

f) viimase 4 nädala jooksul pereõega konsulteerimine oma tervise asjus;

g) viimase 4 nädala jooksul probleemid perearsti või pereõe juurde pääsemisel;

h) viimase 12 kuu jooksul arstiabi mittesaamine pika ootejärjekorra tõttu;

i) lisaks arstiabi kasutamise andmed, mis on loetletud käesoleva punkti alapunkti 3

alapunktides c–m .

3) Sissetulekust sõltuva toimetuleku uurimine tervishoiuteenuste kasutamisel ja

omaosaluse maksmisel ning omaosaluse mõju hindamine inimeste vaesusriskile (alapunktides f–p on põhiuuringu küsimustest saadavad andmed):

a) viimase 12 kuu jooksul majanduslikel põhjustel töövõimetuslehte mittevõtmine ja haigena tööl käimine;

b) viimase 12 kuu jooksul järgmiste tervishoiuteenuste ja -kaupade eest makstud summa:

1. statsionaarne haiglaravi, päevaravi ja päevakirurgia;

2. hambaravi, proteesimine, ortodontia teenuse kasutamine;

3. perearstiabi kasutamine;

4. ambulatoorse eriarstiabi (v.a taastusravi, psühhiaater) kasutamine;

5. taastusravi, sh füsioterapeudi, liikumisravi spetsialisti, kiropraktiku või

osteopaadi teenuste kasutamine;

6. psühholoogi, psühhiaatri, psühhoterapeuti teenuse kasutamine;

7. statsionaarne õendusabi kasutamine;

8. koduse hooldusteenuse, koduõde teenuse kasutamine;

9. erakorralise abi (EMO, tasuline vastuvõtt) kasutamine;

10. alternatiivmeditsiini teenused;

11. käsimüügiravimite ostmine;

12. muud meditsiinikauba peale ravimite (kestvuskaubad: seadmed ja abivahendid

(nt vererõhuaparaat, pulssoksümeeter, inhalaator jne) aga ka mittekestvuskaupade

(nt haavahooldusvahendid) ostmine;

c) kehtiva täiendava tööandja ravikulu kindlustuse olemasolu;

d) teenused, mida täiendav kindlustus katab;

e) rahulolu majandusliku olukorraga;

f) viimase hambaarsti või ortodondi külastuse aeg;

g) hammaste ja igemete seisukorra enesehinnang;

h) viimane enda tervise pärast perearstiga konsulteerimise aeg;

i) mitu korda viimase nelja nädala jooksul perearstiga konsulteerimist;

j) viimase konsulteerimise aeg eriarstiga enda tervise pärast;

k) mitu korda viimase nelja nädala jooksul eriarstiga konsulteerimist;

l) viimase 12 kuu jooksul vähemalt korra nädalas iseenda tarbeks kasutanud kutselise

tervishoiu- või sotsiaaltöötaja pakutud koduteenused ja mitu tundi nädalas;

m) viimase 12 kuu jooksul haiglaravil viibimine ja päevade arv;

n) viimase 12 kuu jooksul päevaravil viibimine ja päevade arv;

o) viimase kahe nädala jooksul tarvitatud ravimid, mille arst on määranud;

p) viimase kahe nädala jooksul tarvitatud käsimüügiravimid, taimseid ravimid või

vitamiinid.

4) Toitumisharjumuste analüüs koos liikumisharjumustega (alapunktides d–i põhiuuringu

küsimustest saadavad andmed):

a) tavaline magusaportsjonite arv päevas;

b) valge liha ja kala söömise sagedus;

c) magustamata piimatoodete tarbimisesagedus;

d) puuviljade-marjade sõõmise sagedus nädalas ja portsjonite arv päevas;

e) köögiviljade-toorsalati söömise sagedus nädalas ja portsjonite arv päevas;

f) suhkruga magustatud jookide joomise sagedus nädalas;

g) punase liha söömise sagedus nädalas;

h) töödeldud lihatoodete söömise sagedus nädalas;

i) pikkus-kehakaal (kehamassiindeks);

j) tööalane kehaline aktiivsus;

k) päevade arv tavalisel nädalal ühest kohast teise jõudmiseks kõndimine järjest vähemalt 10

minutit ja selleks kuluv aeg;

l) päevade arv tavalisel nädalal ühest kohast teise jõudmiseks jalgrattaga järjest vähemalt 10

minutit ja selleks kuluv aeg;

m) päevade arv tavalisel nädalal tervisespordi, treeningu või aktiivse vaba aja veetmisega

tegelemine vähemalt 10 minutit järjest ja selleks kuluv aeg;

n) päevade arv tavalisel nädalal sooritades kehalisi harjutusi, mis on spetsiaalselt mõeldud

lihaste jõu treeninguks, nagu jõuharjutused või raskuste tõstmine;

o) ühel tavalisel päeval istudes või lamades veedetud aeg.

Loetletud tunnuseid analüüsitakse Eesti Terviseuuring 2025 koosseisu kuuluvate sotsiaal-

demograafiliste taustatunnuste (sh registritest lingitavate andmete) kaupa, s.o vastaja:

 sugu ja vanus (tuletatakse isikukoodist ja küsitakse põhiuuringus tasutatunnusena);

 elukoha maakond (lingitakse rahvastikuregistri andmetega);

 asula tüüp (asustustihedus) (lingitakse rahvastikuregistri andmetega);

 sotsiaalmajanduslik seisund (majanduslik aktiivsus) (lingitakse töötamise registriga);

 kõrgeim lõpetatud haridustase (lingitakse EHISega);

 leibkonnatüüp (küsitakse põhiuuring tasutatunnusena);

 leibkonna sissetulekute kvintiil (arvutatakse EMTA andmetel);

 tervise enesehinnang (küsitakse põhiuuringu tasutatunnusena);

 tervisest tulenevate pikaajaliste tegevuspiirangute esinemine (küsitakse põhiuuringu

tasutatunnusena);

 pikaajaliste terviseprobleemide esinemine (küsitakse põhiuuringu tasutatunnusena).

Täpsemalt ankeeti lisatavad siseriiklikud küsimused koos vastustega on Lisas.

Lisateave ETeU2025 kohta:

 ETeU2025 ankeet eesti, vene ja inglise keeles koos teavituskirjadega on avaldatud

Statistikaameti veebilehel https://stat.ee/et/kusimustikud/eesti-terviseuuring-2025.

Terviseuuringu üldine teave koos ajakavaga on leitav SA veebilehel isiku-uuringute alt:

 https://www.stat.ee/et/esita-andmeid/andmete-esitamisest/isiku-uuringud ja

 https://stat.ee/et/eesti-terviseuuring

Terviseuuringu teave TAI veebilehel

 https://www.tai.ee/et/teadustoo/teadustoo-ulevaade/seireuuringud/eesti-terviseuuring. Selle

alamleht andmekaitsest pealkirjaga „Eesti Terviseuuring 2025: täiendavate andmete lisamine

lähtuvalt Eesti riigi vajadustest“ https://www.tai.ee/et/teadustoo/teadustoo-

ulevaade/seireuuringud/eesti-terviseuuring/eesti-terviseuuring-2025-taiendavate ootab

täiendamist kooskõlastuste saamise järel.

9.3. Loetlege isikuandmete allikad. Nimetage konkreetsed isikuandmete allikad (nt registrid, küsitluslehed jne), kust isikuandmeid saadakse.

Kogutavad isikuandmed põhinevad:

 inimeste endi antud vastustel ETeU2025 põhiküsimustel punktis 9.2 toodu andmekoosseisu

piires;

 isiku enda antud vastustel ETeU2025 lisaküsimustel lähtuvalt käesoleva uuringu

eesmärkidest;

 põhiuuringu käigus lingitavatele tunnustele (teeb Statistikaamet) järgmistes andmekogudest:

- rahvastikuregister;

- töötamise register;

- Eesti Hariduse Infosüsteem (EHIS);

- EMTA andmed – erinevad tulud ja maksed nende liikide järgi (bruto ja neto); palgatöö

sissetulek (bruto, neto, tulumaks); sotsiaalmaks, tagasi-/juurdemakstud tulumaks,

tööandja sotsiaalmaks, tööandja töötuskindlustusmaksed, maksed

erapensioniskeemidesse, maamaks, vorm (FIDEK – 1 või TSD – 0).

9.4. Kas andmeandjatega (andmekogu vastutava töötlejaga) on konsulteeritud ning nad

on valmis väljastama uuringu eesmärgi saavutamiseks vajalikud andmed? Käesoleva uuringu vajadustes lähtuvate küsimuste puhul täiendavaid või eraldiseisvaid linkimisi ei

tehta. ETeU2025 linkimised teeb Statistikaamet, kellel on andmeandjatega vastavad kokkulepped

tehtud.

10. Kas kogutud andmed pseudonüümitakse või anonüümitakse? Mis etapis seda

tehakse? Kes viib läbi pseudonüümimise või anonüümimise (vastutav töötleja, volitatud

töötleja, andmeandja vms)? Kui andmeid ei pseudonüümita, siis selgitada, miks seda ei

tehta. Kõik kogutud andmed pseudonüümitakse pärast andmekogumise perioodi lõppu, enne andmestike

kättesaadavaks tegemist kasutajatele. Seda teeb Statistikamet. Pseudonüümimise võtit uuringu

vastutavatele töötlejatele ei anta (vt ka andmete edastamise protsess, taotluse p. 8). Registritest

linkimiseks päritud algandmed pseudonüümitakse samadel alustel ja algandmeid (pseudonüümimata

kujul) ei säilitata.

10.1. Loetlege pseudonüümitud andmete koosseis. Pseudonüümitakse kogu kasutatav andmekoosseis. Valimit ja uuringu andmestikke (kogutavad

registriandmeid ja küsitlusandmeid) algandmetena käesoleva uuringu vastutavate töötlejatega ei

jagata. ETeU2025 läbiviimiseks on ESA-l eraldi õiguslik alus ning SoM ja TAI kasutavad

andmestikke vaid pseudonüümitud kujul. Ühtegi pseudonüümimata andmestikku ei kasutata.

10.2. Kirjeldage pseudonüümimise protsessi ja vahendeid. Kui kasutatakse koodivõtit,

siis tuua välja, kes koodivõtit säilitab ja kui kaua säilitab. Pseudonüümid genereeritakse ESA-s isikukoodide põhjal. Pseudonüümimiseks kasutatakse

koodivõtit, mis tugineb ESA metoodikal ja mida teistele osapooltele kättesaadavaks ei tehta ja

hoitakse eraldi andmetest. Tegemist on ESA isiku-uuringutes kasutusel oleva pseudonüümimise

metoodikaga ja säilitamise reeglitega.

10.3. Tooge välja pseudonüümitud andmete säilitamise aeg ja põhjendus.

Kui andmeid ei pseudonüümita, siis tuua välja andmete kustutamise tähtaeg. Vähemalt kvartali ja aasta täpsusega.

ETeU2025 läbiviimine on ajaliselt jaotatud kolme etappi:

I etapp – ankeedi ettevalmistamine – tegevuste algus mai 2024 ja tegevuste lõpp märts 2025.

II etapp – välitööd ja ettevalmistus – tegevuste algus jaanuar 2025 ja tegevuste lõpp detsember 2025.

III etapp – tulemuste töötlemine ja andmefailide koostamine.

1) Amet edastab Eurostatile mikroandmed 9 kuud pärast välitööde lõppu – tegevuste lõpp

1. oktoober 2026.

2) Amet edastab Eurostatile kvaliteediraporti 3 kuud pärast mikroandmete edastamist –

tegevuste lõpp 31. detsember 2026.

Amet valmistab ette ja avaldab uuringu andmestikud teadlaste keskkonnas – tegevuste ajavahemik

jaanuar 2027–31. märts 2027.

ETeU2025 kuulub riikliku statistikatööde programmi. ESA säilitab riikliku statistikatööde tulemeid

tähtajatult ja andmed on tähtajatult kaitstud statistilise konfidentsiaalsusega.

Riikliku statistika seaduse § 34 lõike 1 kohaselt on andmed, mis võimaldavad statistilise üksuse otsest

või kaudset tuvastamist ja seeläbi üksikandmete avalikustamist, konfidentsiaalsed andmed. Sama

paragrahvi lõike 11 kohaselt ei ole konfidentsiaalseid andmeid lubatud kasutada ühelgi muul kui

statistilisel ja teaduslikul eesmärgil. Vastavalt § 35 lõigetele 1 ja 2 levitab riikliku statistika tegija

riikliku statistika tegemiseks kogutud andmeid ainult sellisel kujul, mis välistab statistilise üksuse

otsese või kaudse tuvastamise võimaluse, kui riikliku statistika seaduses ei ole sätestatud teisiti.

Riikliku statistika tegija levitab isiku otsest või kaudset tuvastamist võimaldavaid andmeid ainult

tema nõusolekul, välja arvatud riikliku statistika seadusest tuleneval juhul või kui andmed on avalikud

tulenevalt seadusest. Isikuandmete kaitse üldmääruse preambuli p 162 kohaselt eeldab statistiline

eesmärk, et statistilisel eesmärgil toimuva töötlemise tulemus ei ole isikuandmed, vaid koondandmed,

ning et seda tulemust või isikuandmeid ei kasutata ühtegi konkreetset füüsilist isikut puudutavate

meetmete või otsuste toetamiseks.

Uuringu pseudonüümitud andmed jõuavad teadlaste keskkonda hiljemalt 2027.a esimeses kvartalis.

ETeU2025 põhiuuringu andmeid säilitatakse pseudonüümitud kujul ESA teadlaste keskkonnas kuni

2037. aasta esimese kvartal lõpuni. Pseudonüümitud andmestikke, sealhulgas registritest lingitud

andmeid säilitatakse vastutava töötleja jaoks ESA teadlaste keskkonnas 10 aastat (2037. a esimene

kvartal), et tagada vajaduse korral kogutud andmete võrdlemine järgmise uuringulainetega, mis

võimaldab analüüsida muutusi ajas, sh uuringulainete vahel toimuvaid muutusi.

ESA sõlmib teadlaste keskkonnas andmestike kasutamiseks lepingu vastava taotlusele ja esitatud

kasutajate nimekirja alusel. Iga määratud isikuga sõlmitakse eraldi konfidentsiaalsuskokkulepe

teadlaste keskkonnas andmete kasutamiseks. Teadlaste keskkonnast väljavõetavaid agregeeritud

tulemeid kontrollitakse enne väljastamist ning agregeeritud tulemeid säilitatakse üks aasta peale

lepingu kehtivuse lõppu. Kontrolli tegemisel ja andmete kasutamisel lähtutakse korrast

Konfidentsiaalsete andmete kasutamine teaduslikul eesmärgil.

Käesoleva uuringu eesmärkidest lähtuvate täiendavate küsimustega kogutavaid andmeid

pseudonüümitakse samamoodi nagu põhiuuringu andmeid ja eespool kirjeldatult. Kuid nende

säilitamise aeg on lühem – viis aastat (2027. aasta I kvartal – 2032 II kvartal). Antud aeg võimaldab

uuringu eesmärgid täita ja plaanitavaid analüüse teha.

11. Kas andmesubjekti

teavitatakse

isikuandmete töötlemisest? Jah/ei

Jah

11.1. Kui vastasite ei, siis

palun põhjendage9

9 Isikuandmete töötlemisest teavitamise kohustus tuleneb IKÜM-st, teavitamata jätmine on põhjendatud väga erandlikel juhtudel.

11.2. Kui vastasite jah, siis

kirjeldage, kuidas

teavitatakse.

Esmalt uuringukutse saatmisega teavituskirjaga. Seejärel uuringus

osalemisel sisestuskeskkonnas avalehtedel teavitamisega (veebis

isetäitmisel) või küsitleja poolt telefoniintervjuu käigus. Lisaks

avaldavad ESA ja TAI oma veebilehtedel uuringukeskse teabe

ETeU2025 kohta, millele ka uuringukutses viidatakse.

11.3. Kust on leitavad

andmekaitsetingimused10?

Andmekaitsetingimused on viidatud TAI veebilehel uuringu info

juures. Inimesele esitatakse viide veebilehele. Üldine andmekaitse

teave on avaldatud ESA veebilehel.

12. Kas isikuandmeid

edastatakse

kolmandatesse riikidesse11

Jah/ei. Kui vastate küsimusele jah, siis

täita ka järgnevad lahtrid.

Ei

12.1. Loetlege riigid, kuhu

isikuandmeid

edastatakse.

–

12.2. Milliseid

lisakaitsemeetmeid

kasutatakse?

Töövahendite ja infovara turve Analüüsi tegijale võimaldatakse ligipääs andmetele ESA turvalise

töökoha VPN-ühenduse kaudu. Teadlaste keskkond on eraldiseisev

keskkond ehk see ei ole ühendatud teiste ESA infosüsteemidega,

mis tagab, et isikud pääsevad ligi vaid sellele infole, milleks neil

õigus on. Lepingupartneri poolt määratud isikud kasutavad

süsteemi sisenemiseks tööandja arvuteid. Teadlaste keskkond

vastab eITS nõuetele.

Andmete, dokumentide ja andmekandjate turve

Teadlaste keskkonna kasutamise eelduseks on konfidentsiaalsete

andmete kasutamise lepingu sõlmimine ESA ja süsteemi

kasutavate asutuste vahel. Iga süsteemi pääseva isikuga sõlmitakse

täiendav konfidentsiaalsuskohustus. Isik pääseb ligi vaid neile

andmetele, milleks tal õigus on – see määratakse kindlaks asutuste

vahelises lepingus, mille põhjal tellitakse RMITilt vastavad

juurdepääsuõigused. Juurdepääsuõigused suletakse üldjuhul

lepingu lõppemisel (kui lepingus ei ole sätestatud varasemat

tähtaega).

Töötlussüsteemi turve Teadlaste keskkond vastab eITS nõuetele. Teadlaste keskkonda

haldab RMIT vastavalt ESA ja RMITi vahel sõlmitud

teenusleppele, milles mh on lepitud kokku ka süsteemi taasteaeg.

Kasutajaõigused antakse vastavalt asutuste vahelises lepingus

sätestatud andmestikele. Süsteemi sisenemiseks tuleb end

autentida.

Teadlaste keskkonnas tehtavatest toimingutest jäävad alles logid,

mida säilitatakse vastavalt ESA dokumentide liigitusskeemis

ettenähtud aja. Logisid kastutatakse intsidentide menetlemisel.

ESA-s on kehtiv infovarade kasutamise kord (vaid asutuse siseseks

kasutamiseks, AK märkega), mis sätestab infosüsteemide,

andmebaaside, andmete, rakenduste, arvutitöökoha, sisevõrgu,

andmekandjate ja tööalaselt kasutatavate nutiseadmete kasutamise

reeglid, mille osasid sätteid rakendatakse teadlaste keskkonna

kasutajatele konfidentsiaalsuskohustuse kaudu.

Kinnitan, et taotluses esitatud andmed vastavad tegelikkusele.

Mart Uusjärv Allkirjastatud digitaalselt

_____________________________ ____________________

(allkirjastaja ees- ja perenimi) (allkiri ja kuupäev)

Taotluse lisad: Lisa Eesti Terviseuuring 2025 ankeeti lisatud täiendavad küsimused lähtuvalt Eesti siseriiklikust

vajadusest

Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 626 9301 / [email protected] / www.sm.ee / registrikood 70001952

Andmekaitse Inspektsioon [email protected]

Meie 03.07.2025 nr 5.2-2/1058-4

Eesti Terviseuuringu 2025 käigus kogutavate isikuandmete töötlemise taotlus – täiendavate täpsustuste esitamine

Lugupeetud Pille Lehis Oleme täiendavalt üle vaadanud 17.04.2025 ja 22.05.2025 esitatud taotluse „Eesti Terviseuuringu 2025 käigus kogutavate isikuandmete töötlemiseks ja kasutamiseks“ ning täpsustanud tervikuna enamikke taotluses olevaid punkte, mistõttu ei ole muudatused eristatult märgistatud. Täiendatud taotlus koos lisaga on lisatud käesolevale kirjale. Rõhutame, et taotlusega soovime saada luba andmete töötlemiseks, mille kogumiseks lisame Eesti Terviseuuring 2025 küsimustikule täiendavad küsimused lähtuvalt uuringu eesmärkidest. Eesti Terviseuuringuga 2025 kogutavate andmete laialdasemaks kasutamiseks taotleme tulevikus eraldi loa. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt)

Mart Uusjärv analüüsi ja statistika osakonna juhataja Lisad:

1. Täiendatud taotlus 2. Lisa Täiendavad küsimused Eesti Terviseuuringus 2025

Lisaadressaadid:

Tervise Arengu Instituut Eleri Lapp [email protected]

Lisa

Täiendavad küsimused ETeu2025 ankeedis lähtuvalt Eesti riigi vajadustest

B041

valik,

CD1

1

Palun märkige, millised haigused on Teil esinenud viimase

12 kuu jooksul:

16 Ärevushäire (paanikahäire, üldistunud ärevus,

sotsiofoobia)

1 Jah

2 Ei

O02

2

Mõeldes viimasele hambaarsti külastusele, mis oli selle

peamine põhjus?

1 Valu või katkine

hammas

2 Regulaarne kontroll

3 Proteeside tegemine

või parandamine

4 Ravi pärast

regulaarset kontrolli

5 Muu põhjus

D10

3

Kui raskeks on eelnimetatud (vaimse tervise) probleemid

muutnud Teie jaoks töö tegemise, koduste asjade eest

hoolitsemise ja teiste inimestega läbisaamise?

1 Ei ole muutnud

raskemaks

2 Mõningal määral

raskemaks

3 Väga raskeks

4 Äärmiselt raskeks

Tekst

UN

Järgmised küsimused puudutavad arstiabi kättesaadavust

viimase 12 kuu jooksul.

Arvestage nii tervishoiuteenuseid kui ka meditsiinitooteid.

I11

(UN1B)

4

Kas Teil on viimase 12 kuu jooksul olnud olukorda, kui

Te ei saanud arstiabi pika vahemaa või

transpordiprobleemide tõttu?

1 Jah

2 Ei

3 Ei olnud vajadust

I12

(UN2A)

5

Kas Teil on viimase 12 kuu jooksul olnud olukorda, kui

Te ei saanud enesele lubada arstiabi raha puudusel?

1 Jah

2 Ei

3 Ei olnud vajadust

I13

(UN2B)

6

Kas Teil on viimase 12 kuu jooksul olnud olukorda, kui

Te ei saanud enesele lubada hambaravi raha puudusel?

1 Jah

2 Ei

3 Ei olnud vajadust

I14

(UN2C)

7

Kas Teil on viimase 12 kuu jooksul olnud olukorda, kui

Te ei saanud enesele osta retseptiravimeid raha puudusel?

1 Jah

2 Ei

3 Ei olnud vajadust

K32

8

Kas Teil on viimasel 12 kuul ette tulnud olukordi, mil

Te ei ole majanduslikel põhjustel võtnud

töövõimetuslehte ja olete käinud haigena tööl?

1 Jah

2 Ei

Uus

O06_t

9

Mitu korda Te viimase 4 nädala jooksul olete

konsulteerinud pereõega oma tervise asjus?

O07

10

Kas Teil on olnud viimase 4 nädala jooksul probleeme

perearsti või pereõe juurde pääsemisel? Kui on, siis

märkige peamine põhjus.

1 Ei olnud probleeme

2 Perearst/õde puudus

või oli ära

3 Liiga pikk

ootejärjekord

vastuvõtuaja

saamiseks

4 Ei saanud telefoni teel

kontakti

5 Liiga pikk vahemaa,

transpordiprobleemid

6 Ma ei saanud seda

lubada rahalistel

põhjustel

tekst Tervisekassa tasub ravikindlustustatud inimeste eest

tervisehoiuteenuste ja -kaupade kulud, kas täielikult või

osaliselt. Siiski tuleb ette olukordi, kus teenuste eest tuleb

maksta kas täielikult ise või omaosalust.

Uus

Q11

Kui palju Te maksite viimase 12 kuu jooksul järgmiste

tervishoiuteenuste eest:

Arvestage kõiki kulutusi, mille eest maksite ise, sõltumata sellest,

kellele need teenused mõeldud olid – kas Teie või mõne teise

inimese jaoks. Kui kulusid ei olnud, siis märkige "0".

Eurot aastas

Q11_1 Haiglaravi, päevaravi ja päevakirurgia

Q11_2 Hambaravi, proteesimine, ortodontia

Q11_3 Perearstiabi

Q11_4 Ambulatoorne eriarstiabi (va taastusravi, psühhiaater)

Q11_5 Taastusravi, sh füsioterapeudi, kiropraktiku või osteopaadi

teenused

Q11_6 Psühholoog, psühhiaater, psühhoterapeut

Q11_7 Statsionaarne õendusabi haiglas või õendushaiglas

Q11_8 Koduteenus, koduõendusteenus

Q11_9 Erakorraline abi (EMO, tasuline vastuvõtt)

Q11_10 Alternatiivmeditsiini teenus

Q11_11 Käsimüügiravimid

Q11_12 Muud meditsiiniseadmed, abivahendid ja tarbed peale ravimite (nt

vererõhuaparaat, pulssoksümeeter, inhalaator, insuliinipumbad ja -

tarvikud, ka haavahooldusvahendid, kiirtestid jm)

Uus

O16

12

Kas Teil on kehtiv täiendav tööandja ravikulu kindlustus? 1 Jah

2 Ei

Uus

O16A

13

Milliseid teenuseid see täiendav kindlustus katab? 1 Ambulatoorset

eriarstiabi

2 Hambaravi

3 Muud teenused,

nimetage

T15

14

Kui pikk on keskmiselt Teie ööpäevane uneaeg?

tundi

T15A minutit

TE12

15

Mitu magusaportsjonit (nt šokolaad, küpsis, jäätis, kook

või magus suupiste) Te päevas tavaliselt sööte?

Üks portsjon on üks u 50 g šokolaaditahvel või 3 küpsist

või 1 jäätisepall või 1 väike koogitükk või 1 sarvesai.

60 5 portsjonit või

rohkem

61 3 kuni 4 portsjonit

62 1 kuni 2 portsjonit

63 Vähem kui 1 portsjoni

97 Ei söö iga päev / söön

ainult aeg-ajalt

901 Ei söö üldse

TE13

16

Kui tihti Te sööte järgmisi toiduaineid?

B Valge liha (linnuliha, küülikuliha)

D Kala või mereannid (v.a konservid)

126 Vähemalt kord päevas

212 4 kuni 6 korda

nädalas

230 2 kuni 3 korda

nädalas

219 Kord nädalas

206 Vähem kui kord

nädalas

907 Ei söö üldse

TE14

17

Kui tihti Te joote magustamata piima ja sööte piimatooteid

(nt piimajoogid, koor, keefir, jogurt, hapukoor, või, juust

jne)?

126 Vähemalt kord päevas

212 4 kuni 6 korda

nädalas

230 2 kuni 3 korda

nädalas

219 Kord nädalas

206 Vähem kui kord

nädalas

907 Ei söö üldse

tekst Järgmised küsimused puudutavad Teie rahulolu elu

erinevate külgedega.

U04_d

18

Kui rahul Te olete oma majandusliku olukorraga? 1 Rahul

2 Pigem rahul

5 Pigem ei ole rahul

4 Üldse ei ole rahul

U04_f

19

Kui rahul Te olete oma eluga üldse? 1 Rahul

2 Pigem rahul

3 Pigem ei ole rahul

4 Üldse ei ole rahul