From: Grete-Liis Kalev - AKI
Sent: Thursday, July 3, 2025 11:10 AM
To: Chris Naerismaa <[email protected]>
Subject: RE: Andmekaitseseadus
Tere!
Tänan kirja eest.
Teadmata asjaolusid, kas ja kuidas on vabaõhumuuseumis reguleeritud kaamerate kasutamise
kord ning kes on nende vastutav töötleja, saan üksnes selgitada üldisi kaamerate kasutamise
reegleid.
Videovalve kasutamine on isikuandmete töötlemine, mis vajab õiguslikku alust ning kindlat ja
selget eesmärki. See tähendab seda, et enne kaamerate paigaldamist peab kaamera omanik
hindama, mis eesmärgil kaamerad paigaldatakse ja mis on paigaldamise õiguslik alus.
Tavapäraselt on kaamerate kasutamise õiguslikuks aluseks õigustatud huvi ning eesmärgiks
õigusrikkumiste tuvastamine ja/või vara kaitse. Kaamerate kasutamise eesmärk ja õiguslik alus
on otseselt seotud sellega, kuidas ja miks salvestisi vaadata võib. Soovitan tutvuda materjaliga,
kuhu oleme koondanud erinevad juhised ja korduma kippuvad küsimused seoses kaamerate
kasutamisega.
Oluline on meelde jätta, et kui kaamerad on paigaldatud õigusrikkumiste tuvastamise või vara
kaitse eesmärgil, võib salvestisi vaadata üksnes selle konkreetse eesmärgiga seotult. Sellises
olukorras ei ole lubatud kaamerate salvestisi hiljem vaadata teistel eesmärkidel, näiteks töötajate
kontrollimiseks või lihtsalt niisama. Algsest erineval eesmärgil isikuandmete töötlemine ei ole
lubatud.
Samuti peab kaamerate vastutav töötleja hindama, kas ja kellel on salvestisele ligipääs nende
vaatamiseks ning millistel juhtudel salvestist võidakse edastada kolmandatele isikutele. Igal
inimesel, kes kaamera vaatevälja jääb on õigus küsida välja salvestis. Tegemist on isikuandmete
kaitse üldmääruse artiklist 15 tuleneva õigusega, mis annab inimesele küsida välja koopiat enda
isikuandmete töötlemise kohta. Sellisel juhul peab salvestisel kõrvalised isikud muutma
tuvastamatuks, näiteks hägustama või panema peale mustad kastid. Selle kohta saab täpsemalt
lugeda siit: Andmetega tutvumine | Andmekaitse Inspektsioon.
Mis puudutab turvafirma õigust vaadata salvetist, siis see sõltub sellest, kas turvafirma on
volitatud töötleja või mitte. Turvafirma ja kaamerate omaniku (vastutava töötleja) vahel peab
olema selgelt aru saada, mida ja mis ulatuses tohib turvafirma jälgida. Politsei-ja
Piirivalveametile võib salvestise edastada, kui on toimunud õigusrikkumine ning salvestis on
politseile vajalik menetluse läbiviimiseks.
Valvekaamerate salvestiste vaatamise kord, õiguslik alus, eesmärk jms peab olema reguleeritud
kaamera omaniku poolt kaamerate kasutamise korras. Eelnevast tulenevalt, kui Teil on küsimusi,
kas ja kuidas on reguleeritud Riigi Kinnisvara hoonetel kaamerate kasutamise kord, sh millal ja
kes tohib kaamerate salvestisi vaadata, siis soovitan esmalt pöörduda Riigi Kinnisvara AS
andmekaitsespetsialisti poole. Andmekaitsespetsialisti üheks ülesandeks on nõustada ja koolitada
enda asutuse töötajaid andmekaitselistes küsimustes. Riigi Kinnisvara AS andmekaitsespetsialist
E-Äriregistri andmete kohaselt on Agur Maandi.
Loodan, et vastusest on abi.
Lugupidamisega
Grete-Liis Kalev
Jurist
[email protected]
627 4138
ERAELU KAITSE JA RIIGI LÄBIPAISTVUSE EEST
Tatari 39 | 10134 Tallinn | Eesti
LinkedIn | YouTube