Dokumendiregister | Riigiprokuratuur |
Viit | RP-6-15/25/7480 |
Registreeritud | 03.07.2025 |
Sünkroonitud | 04.07.2025 |
Liik | Oportuniteedimäärus |
Funktsioon | RP-6 Prokuratuuri põhitegevus |
Sari | RP-6-15 Oportuniteedimäärused |
Toimik | RP-6-15/2025 |
Juurdepääsupiirang | Avalik |
Juurdepääsupiirang | |
Adressaat | |
Saabumis/saatmisviis | |
Vastutaja | Meelis Sentifoli (Majandus- ja korruptsioonikuritegude Ringkonnaprokuratuur, Majandus- ja korruptsioonikuritegude Ringkonnaprokuratuur Esimene osakond) |
Originaal | Ava uues aknas |
Kriminaalmenetluse lõpetamise määrus
Koostamise kuupäev ja koht: 03.07.2025, Tallinn
Koostaja ametinimetus ja nimi: ringkonnaprokurör Meelis Sentifoli
Ametiasutuse nimi: Majandus- ja Korruptsioonikuritegude
Ringkonnaprokuratuur
Kriminaalasja number: 24913000042
Kuriteo kvalifikatsioon: KarS § 931 lg 1 – 25 lg 2
Kahtlustatav (isikukood): XXX (ik XXX)
Majandus- ja Korruptsioonikuritegude Ringkonnaprokuratuur menetleb kriminaalasja nr
24913000042, milles on XXX esitatud kahtlustus KarS § 931 lg 1 – 25 lg 2 järgi kvalifitseeritava
kuriteokatse toimepanemises, mis seisnes alljärgnevas käitumises:
XX on määratlemata kodakodandsusega, kes elab Eesti Vabariigis püsivalt, tähtajalise elamisloa
alusel, kehtivusega 12.04.2027a. Välismaalaste seaduse (VMS) § 11 kohaselt on Eestis elav
välismaalane kohustatud järgima Eesti põhiseaduslikku korda ja Eesti õigusakte, austama
põhiseaduslikke väärtusi ja printsiipe, vabadusel, õiglusel ja õigusel tuginevat riiki ning Eesti
ühiskonna korraldust. EN m 269/2014 Art 17 järgi kohaldatakse määrust liidu territooriumil ehk
Eesti Vabariigi kui Euroopa Liidu liikmesriigi territooriumil.
Rahvusvahelise sanktsiooni seaduse (edaspidi RSanS) § 3 lg 1 kohaselt on rahvusvaheline
sanktsioon välispoliitika meede, mille eesmärk on toetada rahu säilitamist või taastamist,
rahvusvahelist julgeolekut, demokraatiat ja õigusriigi põhimõtet, inimõiguste ja rahvusvahelise
õiguse järgimist või muude Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni põhikirja või Euroopa Liidu ühise
välis-ja julgeolekupoliitika eesmärkide saavutamist. Rahvusvahelise sanktsiooni seaduse § 6 ja § 9
kohaselt on rahvusvahelise sanktsiooni rikkumine muu hulgas Euroopa Liidu Nõukogu määruses
sätestatud kohustuse täitmatajätmine või keelu rikkumine. Euroopa Liidu Nõukogu (EN) määrus nr
2022/2474, 16. detsember 2022, (jõustunud 17.12.2022), millega muudeti määrust nr 833/2014,
artikkel 3k lõige 1 sätestab keelu otse või kaudselt müüa, tarnida, üle anda või eksportida Venemaa
(edaspidi VF) füüsilistele või juriidilistele isikutele, üksustele või asutustele või Venemaal
kasutamiseks XXIII lisas loetletud kaupu, sh CN koodiga 8207 40 10 metalli sisekeerme instrumente
ja CN kaubakoodiga 8207 5060 kiirterasest puure, mis võivad aidata suurendada eelkõige Venemaa
tööstuslikku suutlikkust. Samuti sülearvutid kaubakoodiga 8471 30 00 00 kuuluvad artikkel 3k lg 1
lisa XXXVII loetletud kaupade nimekirja, mida on keelatud ekspertida otse või kaudselt Venemaale.
XXX, hoolimata sellest, et olles juba 27.02.2024a saanud tolliametnike poolt kätte keelatud kaupade
infolehe ja hoiatatud allkirja vastu, et sülearvuti eksport on EL-st kehtestatud sanktsioonide järgi
keelatud ning füüsilisele isikule tuleneb vastutus, kui ta tahtlikult eirab Nõukogu määruses
nr.833/2014 sätestatud meetmeid, üritas teadlikult 21.04.2024.a kell 09:44 Narva maantee
piiripunktis aadressil Peterburi mnt. 1 Narva jalakäijate terminali Eesti Vabariigist Venemaa
2
Föderatsiooni väljuvat suunda läbides toimetada Venemaa Föderatsiooni järjekordselt sülearvutit
Apple Macbook Air väärtusega ca 899 eurot, kaubakoodiga 8471 30 00 00, milline tegevus jäi aga
tema tahtest olenemata põhjustel lõpule viimata, kuna sanktsioonidega keelatud eelpoolmainitud
kaup avastati tollitöötaja poolt Korrakaitseseaduse § 48 § 49 ja Tolliseaduse §-de 64 ja 65 alusel
teostatud pagasi läbivaatuse käigus.
Peale selle XXX, olles eelnevalt juba 19.04.2024. a hoiatatud allkirja vastu, et konkreetselt
sisekeerme tööriistade {kaubakoodiga 8207) eksport on EL-st kehtestatud sanktsioonide järgi
keelatud ning füüsilisele isikule tuleneb vastutus, kui ta tahtlikult eirab Nõukogu määruses nr
833/2014 sätestatud meetmeid, üritas jälle 07.05.2024 kella 08.06 kuni kella 08.30-neni Narva
maantee piiripunktis, aadressil Peterburi mnt.l Narva, jalakäijate terminali Eesti Vabariigist
Venemaa Föderatsiooni väljuvat suunda läbides, toimetada Venemaa Föderatsiooni 2 keermepuuri
YAMAWA SP+VA IS02 M10*15 2,5 P kaubakoodiga 8207 40 10 ja 3 metalli puurimiseks mõeldud
puuri VFANAR W2-101811-0850 DIN-338 8,5 HSSCoS INOX kaubakoodiga 8207 50 60, milline
tegevus jäi aga tema tahtest olenemata põhjustel lõpule viimata, kuna sanktsioonidega keelatud
eelpoolmainitud kaup avastati tollitöötaja poolt Korrakaitseseaduse § 48 § 49 ja Tolliseaduse §-de
64 ja 65 alusel teostatud pagasi läbivaatuse käigus. Kontrolli käigus leitud kaup peeti kinni ning
sellega tõkestati Nõukogu määruse nr. 833/2014 artikli 3k XXIII lisas loetletud kaupade
toimetamine Venemaale.
Lähtuvalt eeltoodust on XXX alust kahtlustada rahvusvahelise sanktsiooni täitmata jätmises s.o
KarS § 931 lg 1 – 25 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteokatse toimepanemises.
KarS § 931 lg 1 kohaselt karistatakse rahvusvahelist sanktsiooni rakendavas või Vabariigi Valitsuse
sanktsiooni kehtestavas õigusaktis sätestatud kohustuse täitmata jätmise või keelu rikkumise eest
rahalise karistusega või kuni 5 aastase vangistusega.
Käesolevas kriminaalasjas kogutud tõendite seas on Maksu- ja Tolliameti poolt esitatud kuriteoteade
koos lisadega (läbivaatusaktid, fototabelid, XXX EV välismaalase passi ja EV elamisloa koopiad,
kauba-üleandmise-vastuvõtmise aktid, kirjavahetuse väljatrükid, väljavõte XXX piiriületuste
kohta), tunnistajate XXX, XX ja XXX ütlused, asitõendite vaatlusprotokollid, XXX kahtlustatavana
ülekuulamisel antud ütlused, õiend karistusregistri väljavõtte kohta.
Kahtlustatavana ülekuulamisel antud ütlustest nähtuvalt kirjeldab XXX enda käitumist, tunnistades
temal kaasas olnud arvuti ja metallitöötlusvahendite valdamist ning kavatsust need üle riigipiiri
Venemaale toimetada. XXX kahetseb juhtunut.
Lähtudes kriminaalasjas kogutud materjalidest, jõudis prokurör järeldusele, et XXX süü on
tõendamist leidnud, ent tema süü ei ole käesoleval juhul suur.
Kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 202 lg 1 ja lg 7 kohaselt kui kriminaalmenetluse ese on
teise astme kuritegu ja selles kahtlustatava või süüdistatava isiku süü ei ole suur ning ta on heastanud
või asunud heastama kuriteoga tekitatud kahju ja kriminaalmenetluse jätkamiseks puudub avalik
menetlushuvi, võib kriminaalmenetluse lõpetada. KrMS § 202 lg 2 kohaselt on kahtlustatavale
võimalik panna kohustuse maksta kindel summa riigituludesse või sihtotstarbeliseks kasutamiseks
üldsuse huvides või teha üldkasulikku tööd. Kohustuse täitmata jätmisel kriminaalmenetlus
uuendatakse.
3
Eelnevast järelduvalt ei ole kahtlustatava süü niivõrd suur, et kriminaalasja tuleks lahendada
ilmtingimata kohtumenetluses. Samuti, kuna seadusandja on nimetatud kuriteo eest ette näinud ka
rahalise karistuse, on tegemist kuriteoga, mille toimepanemisel võib isiku süüd pidada väikseks,
kuna karistuse väiksemad sanktsioonimäärad viitavad ka väiksemale süüle. Süü suuruse hindamisel
arvestatakse eelkõige isiku panust kuriteo toimepanemisel, tahtluse või ettevaatamatuse astet,
tekitatud kahju liiki ja suurust, karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid.
XXX on varem kriminaalkorras karistatud. Tal on üks kehtiv kriminaalkaristus. XXX karistati Viru
Maakohtu Narva kohtumaja XXX otsusega XXX KarS § 424 lg 1 järgi tingimisi vangistusega 8
kuud KarS § 73 sätteid kohaldades katseajaga 1 aasta 6 kuud. Tal on üks kehtiv väärteokaristus
liiklusrikkumise eest, mille eest määratud rahatrahv on tasutud.
Kriminaalmenetluse lõpetamise võimalikkuse üle otsustamisel tuleb arvestada asjaoluga, et
menetluse lõpetamine pole võimalik, kui menetluse jätkamine on vajalik kas lähtuvalt avalikust
menetlushuvist või eripreventiivsest vajadustest. Avalik menetlushuvi puudub üldjuhul kuritegude
puhul, kus isiku süü ei ole suur.
Karistuse eripreventiivne eesmärk tähendab võimalust mõjutada süüdimõistetut moel, mis tagaks
edaspidi tema hoidumise süütegude toimepanemisest. Kui inimene eksib kehtiva õiguskorra vastu
nii rängalt, et tema suhtes tuleb alustada kriminaalmenetlust, järgneb üldjuhul kuriteosündmuse
koosseisulise ja tõendatud teo toimepanemisele riigipoolne reageering ehk kriminaalkaristus. Samas
on seadusandja jätnud võimaluse kohaldada õigusrikkuja osas teatud juhtudel ka
oportuniteediprintsiibi põhimõtet ja tema suhtes kriminaalmenetlus lõpetada. Seda eeldusel, et isiku
huvid ja avalik huvi on omavahel tasakaalus ning kriminaalrepressiooni kohaldamine pole ilmselgelt
vajalik. Oportuniteediprintsiip on viidud seadusesse sisse paljuski eesmärgiga hoida kokku alati
piiratud menetluslikku ressurssi, mille tingimustes ei suuda riik võrdset tähelepanu pöörata kõigile
toimepandavatele õiguserikkumistele. Seetõttu tuleks menetlusökonoomika põhimõttest tulenevalt
menetluslikke ressursse kasutada võimalikult ratsionaalselt ja tagada seeläbi õigushüvede
võimalikult ulatuslik kaitse.
Avalikust menetlushuvist on võimalik rääkida, kui eripreventiivsetest vajadustest lähtuvalt on
menetluse jätkamine vajalik. Selline vajadus on üldjuhul olemas, kui isiku suhtes on enne uue
kuriteo toimepanemist ühe aasta jooksul kriminaalmenetlus otstarbekuse tõttu lõpetatud või kui
isikut on ühe aasta jooksul enne uue kuriteo toimepanemist samaliigilise süüteo eest karistatud või
isik on oma muu käitumisega tõestanud, et tema edaspidise õiguskuulekuse tagamiseks, mida muul
moel ei ole võimalik korraldada, on vajalik rakendada mõjutusvahendeid või karistusi. Avalik
menetlushuvi on olemas ka siis, kui üldpreventiivsetest vajadustest lähtuvalt on isiku karistamine
vajalik. Selline vajadus on üldjuhul olemas siis, kui kuritegu on toime pandud elusfääris, mille vastu
peab avalikkusel olema eriline usaldus või isiku karistamine on vajalik õiguskorra kaitsmise huvides
või kuriteo tõttu kannatanul puuduvad peale kriminaalmenetluse efektiivsed õiguskaitsevahendid.
Kuigi XXX on varem kriminaalkorras karistatud, oli tegemist teiseliigilise kuriteoga. Samuti tuleb
arvesse võtta asjaolu, et temale käesolevas kriminaalasjas etteheidetavad kuriteoepisoodid leidsid
aset enne XXX kohtuotsust. Tema suhtes ei ole menetluses teisi pooleliolevad kriminaalmenetlusi.
Kõnesoleaval juhul jäi tegu katsestaadiumisse. Raskendavad asjaolud puuduvad. Kahtlustatav lubab
edaspidi käituda õiguskuulekalt. Menetluskulud kriminaalasjas puuduvad.
Avalik menetlushuvi kõnesoleval juhul puudub, kuna isikule etteheidetava
kriminaalõigusnormidega kaitstava õiguskorra, kui üldise väärtusmastaabi, riive heastamine ning
tema õiguskuulekale käitumisele suunamine on võimalik saavutada ka muude vahenditega kui
4
avaliku karistamisega. XXX on juba karistatud kuriteo toimepanemise eest ning tema
taaskaristamine juba varem, enne süüdimõistvat kohtuotsust toimunud kuriteo eest ei oleks eelpool
kirjeldatud preventiivseid eesmärke silmas pidades mõistlik. Käesoleval juhul on XXX nõus tegema
120 tundi üldkasulikku tööd 5 kuu jooksul alates kriminaalmenetluse lõpetamisest.
Kohtueelse menetluse käigus kogutud tõendeid ning isiku varasemat käitumist hinnates on alust
asuda seisukohale, et KarS § 56 lg-s 1 sätestatud üld- ja eripreventiivseid eesmärke on võimalik
saavutada käesoleval juhul isikut kriminaalvastutusele võtmata. Tulenevalt eeltoodust leiab
prokurör, et kahtlustatava suhtes on võimalik lõpetada kriminaalmenetlus KrMS § 202 lg 2 p 2 järgi,
määrates talle kohustuseks teha 120 tundi üldkasulikku tööd.
XXX on selgitatud, et kriminaalasja toimik jääb Majandus- ja Korruptsioonikuritegude
Ringkonnaprokuratuurkuni kohustuse täitmiseni. Kui XXX ei täida talle pandud kohustust, uuendab
prokurör KrMS § 202 lg 7 alusel kriminaalmenetluse.
Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS §-dest 202 ja 206, ringkonnaprokurör
m ä ä r a s :
1. Lõpetada kriminaalasjas nr 24913000042 menetlus.
2. Määratud kohustuse liik ja tähtaeg: XXX kohustub tegema üldkasulikku tööd 120 (ükssada
kakskümmend) tundi. Tähtajaks määrata 5 kuud, s.o. kohustuse täitmise tähtpäev 03.12.2025.a
(kaasaarvatud).
3. KrMS 4 peatükis loetletud tõkendite ja muude kriminaalmenetluse tagamise vahendite
tühistamine: ei kohaldatud.
4. Asitõendid või äravõetud või konfiskeerimisele kuuluvad objektid:
XXX juurest tollikontrollis leitud ja äravõetud järgmised esemed tagastada KrMS § 126 lg 3 p 2
alusel XXX poolt p.-s 2 märgitud kohustuse täitmisel XXX:
4.1. Sülearvuti Apple MacBook Air 13´´ seerianumbriga FVFJND2A1WFV (pakendatud kilekotti
ja suletud turvakleebisega 5L053488);
4.2. Metallipuurid 5 tk (pakendatud paberkotti ja suletud turvakleebisega D14-0010653).
5. Vahistuse andmed: Vahistamist ei kohaldatud. KrMS § 217 korras kahtlustatavana kinni ei peetud.
6. Kriminaalmenetluse kulud: puuduvad.
7. Riiklikusse sõrmejälgede registrisse ja riiklikusse DNA-registrisse kantud andmete loetelu:
andmeid ei kogutud.
8. Vastavalt KrMS § 206 lõikele 2 tuleb kriminaalmenetluse lõpetamise määruse koopia anda üle
XXX.
5
9. Kriminaaltoimik jätta hoiule Majandus- ja Korruptsioonikuritegude Ringkonnaprokuratuuri kuni
kohustuse täitmiseni.
(allkirjastatud digitaalselt)
Meelis Sentifoli
ringkonnaprokurör
Olen kriminaalmenetluse lõpetamise ja määratud kohustustega nõus, olen määruse kätte saanud ning
määrus on mulle tõlgitud vene keelde:
____________________________________
(nimi, allkiri, kuupäev)
Kriminaalmenetluse lõpetamise kohaldamisest võttis osa tõlk, keda hoiatati oma kohustuste
täitmisest keeldumise ja teadvalt valesti tõlkimise eest KarS § 318 ja § 321 järgi.