Detailplaneeringu kooskõlastamine

Väliprojekt OÜ

Reg nr 14339541 Sepavälja 33, Tartu

50115 Tartu maakond

VOIKA KÜLAS ASUVA

METSAÄÄRSE KATASTRIÜKSUSE DETAILPLANEERING

PLANEERINGUALA ASUKOHT Tartu maakond, Nõo vald, Voika küla

Töö nr: DP-202459

Kuupäev: 11.06.2025

PLANEERINGU KORRALDAJA

PLANEERINGU ST HUVITATUD ISIK

PLANEERINGU KOOSTAJAD

Nõo Vallavalitsus Kullamäe Kinnisvara OÜ

Projektijuht:

Liis Alver (Ruumilise keskkonna planeerija, tase 7)

Planeerija:

Kätlina Veltmann (Diplomeeritud maastikuarhitekt, MSc)

TARTU 2025

VOIKA KÜLAS ASUVA METSAÄÄRSE KATASTRIÜKSUSE DETAILPLANEERING Tartu maakond, Nõo vald, Voika küla

DP-202459

2

SISUKORD SELETUSKIRI ........................................................................................................................................................... 3

1. Planeeringu koostamise alused ja eesmärk ............................................................................................... 3 2. Vastavus strateegilistele planeerimisdokumentidele ........................................................................... 3 3. Arvestamisele kuuluvad dokumendid ja alusplaanid ........................................................................... 4 4. Planeeringuala kontaktvööndi funktsionaalsed seosed ....................................................................... 5 5. Olemasolev olukord .............................................................................................................................................. 6 6. Planeerimisettepanek .......................................................................................................................................... 7

6.1. Ruumilise lahenduse eesmärgid .............................................................................................................. 7 6.2. Krundi ehitusõigus ......................................................................................................................................... 8 6.3. Krundi hoonestusala piiritlemine ........................................................................................................... 8 6.4. Ehitiste olulisemad arhitektuurinõuded ja ehituslikud tingimused ........................................ 8 6.5. Juurdepääsuteed, liiklus- ja parkimiskorraldus ................................................................................ 9 6.6. Haljastuse ja heakorra põhimõtted ........................................................................................................ 9

6.6.1. Kruntide haljastus ja piirded ....................................................................................................... 9 6.6.2. Heakord ja jäätmete kogumine ................................................................................................... 9

6.7. Vertikaalplaneerimise põhimõtted ......................................................................................................... 9 6.8. Ehitistevahelised kujad ja tuleohutusnõuded .................................................................................. 10 6.9. Tehnovõrkude ja –rajatiste asukohad ................................................................................................. 10

6.6.1. Üldised põhimõtted ....................................................................................................................... 10 6.9.1. Veevarustus ....................................................................................................................................... 10 6.9.2. Tuletõrje veevarustus ................................................................................................................... 11 6.9.3. Reoveekanalisatsioon ................................................................................................................... 11 6.9.4. Sademevesi ........................................................................................................................................ 12 6.9.5. Elektrivarustus................................................................................................................................. 12 6.9.6. Telekommunikatsioonivarustus .............................................................................................. 12 6.9.7. Soojavarustus ................................................................................................................................... 12

6.10. Kuritegevuse riske vähendavad nõuded ja tingimused ........................................................ 12 6.11. Keskkonnatingimusi tagavad nõuded .......................................................................................... 12

6.11.1. Mõju kaitstavatele aladele, kaitsealustele liikidele jt loodusobjektidele ning bioloogilisele mitmekesisusele ................................................................................................. 12

6.11.2. Loodusvarade kasutamine, jäätmekäitlus ja saasteriski tagavad nõuded ............ 13 6.11.3. Mõju maakasutusele ja pinnasele ............................................................................................ 13 6.11.4. Mõju pinna- ja põhjaveele ........................................................................................................... 13 6.11.5. Müra-, vibratsiooni- ja insolatsioonitingimusi tagavad nõuded ................................ 14 6.11.6. Pinnase radoonisisaldus .............................................................................................................. 14

6.12. Kultuurilised ja sotsiaalmajanduslikud mõjud ......................................................................... 15 6.13. Muud seadustest ja teistest õigusaktidest tulenevad kinnisomandi kitsendused ning

nende ulatus ............................................................................................................................................. 15 6.14. Planeeringu elluviimise võimalused ............................................................................................. 16

KOOSKÕLASTUSTE JA KOOSTÖÖ KOKKUVÕTE..................................................................................... 17 JOONISED (eraldi failidena) ........................................................................................................................... 18

Joonis 1. Asukohaskeem .......................................................................................................................................... 19 Joonis 2. Kontaktvööndi analüüsiskeem .......................................................................................................... 20 Joonis 3. Tugiplaan ..................................................................................................................................................... 21 Joonis 4. Põhijoonis tehnovõrkudega ................................................................................................................ 22 Joonis 5. Illustratsioon (koostamisel) ................................................................................................................ 23

VOIKA KÜLAS ASUVA METSAÄÄRSE KATASTRIÜKSUSE DETAILPLANEERING Tartu maakond, Nõo vald, Voika küla DP-202459

3

SELETUSKIRI

1. Planeeringu koostamise alused ja eesmärk

Detailplaneeringu koostamise aluseks on 06.12.2024 esitatud taotlus detailplaneeringu algatamiseks ning Nõo Vallavalitsuse 11.03.2025 korraldus nr 152, millega otsustati algatada Nõo vallas Voika külas asuva Metsaäärse katastriüksuse detailplaneeringu koostamine, jätta algatamata keskkonnamõju strateegiline hindamine ning kinnitada detailplaneeringu lähteseisukohad.

10. märtsil 2025 on sõlmitud „Detailplaneeringu koostamise tellimise õiguse üleandmise ja detailplaneeringu koostamise rahastamise leping nr 7-2/5 (2025) ja eelkokkulepe detailplaneeringukohase tehnilise taristu ja avaliku ruumi väljaehitamiseks ja väljaehitamise rahastamiseks“.

Detailplaneeringu koostamise korraldaja on Nõo Vallavalitsus.

Planeeringu koostamise eesmärk on määrata Metsaäärse maaüksusele (kü 52801:001:1528)) ehitusõigus uue üksikelamu ja abihoonete püstitamiseks, leida sh sobivaim asukoht hoonete püstitamiseks, et säiliks hajaasustuse põhimõte ja kahjustatud ei saaks väärtuslik maastik. Ühtlasi määratakse üldised maakasutustingimused ning antakse heakorrastuse, haljastuse, juurdepääsude, parkimise ja tehnovõrkudega varustamise põhimõtteline lahendus.

Planeeringualasse hõlmatud ala suurus on 4942 m².

Kehtivad detailplaneeringud planeeringualal puuduvad.

Planeeringuga ettenähtud tegevused ei kuulu olulise keskkonnamõjuga tegevuste hulka. Planeeringualal ega lähipiirkonnas ei paikne Natura 2000 võrgustiku alasid. Planeeringuga ei kavandata tootmistegevust ega olulise keskkonnamõjuga ehitustegevust, millega kaasneks keskkonnaseisundi kahjustamist, sh vee, pinnase, õhu saastamist ning mille puhul keskkonnamõju strateegilise hindamise läbiviimine oleks kohustuslik. Planeeringuga ei kaasne vahetut või kaudset mõju inimeste tervisele ja heaolule, kavandatav tegevus ei avalda ka negatiivset keskkonnamõju planeeringuala kontaktvööndisse jäävatele olemasolevatele kinnistutele ning sellest tulenevalt ei ole vajalik detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamine.

2. Vastavus strateegilistele planeerimisdokumentidele

Metsaäärse katastriüksus asub Nõo valla üldplaneeringu kohaselt valgel maa-alal, millel säilib olemasolev kasutusotstarve ja millele üldplaneeringuga uut võimalikku kasutusotstarvet ei kavandata. Maa kasutusotstarbe muutmine võib toimuda maakorraldusliku töö või detailplaneeringu koostamise käigus vastavalt vajadusele ja seda ei loeta üldplaneeringuga määratud maakasutuse juhtotstarbe ulatuslikuks muutmiseks.

Lisaks jääb Metsaäärse katastriüksus maa-alale, mis Nõo valla üldplaneeringus on määratletud väärtusliku põllumaana. Vastavalt Nõo valla üldplaneeringule tuleb juhul, kui

VOIKA KÜLAS ASUVA METSAÄÄRSE KATASTRIÜKSUSE DETAILPLANEERING Tartu maakond, Nõo vald, Voika küla

DP-202459

4

maatulundusmaal uushoonestusele ehitamisõigust taotlev kinnistu kattub osaliselt või täielikult säilitamisele kuuluvate väärtuslike maastike ja koosluste võrgustikuga, asub väärtuslikul põllumaal või metsamaal, koostada detailplaneering hoonestusele parima asukoha ning ehitustingimuste leidmiseks. Projekteerimistingimuste alusel võib lubada uushoonestust endistel talukohtadel ja juhul kui lähima olemasoleva hoonetekompleksini on vähemalt 250 m, mis tagaks väljakujunenud hajaasustusliku struktuuri säilimise. Vältida tuleb uute mittepõllumajanduslikke funktsioone omavate hoone(te) ehitamist väärtuslikule põllumaale. Elamut ja sellega ühtsesse kompleksi kuuluvaid ehitisi ning põllumajandusliku tootmisega seotud ehitisi loeti üldplaneeringu koostamise ajal maatulundusmaa sihtotstarbeliseks kasutamiseks vajalikeks ehitisteks. Detailplaneeringuga tuleb kavandatavatele hoonetele ja neid teenindavatele tehnovõrkudele ning avalikult kasutatavalt teelt juurdepääsu rajamiseks leida parim võimalik asukoht nii, et säiliks hajaasustuse põhimõte, väljakujunenud asustusstruktuur ja kahjustatud ei saaks väärtuslik maastik.

Detailplaneeringu eesmärgid on kooskõlas Nõo valla üldplaneeringuga ja Nõo valla ruumilise arengu põhimõtetega säilitada väljakujunenud hajaasustuslik struktuur, kus elamualad vahelduvad põldude ja metsadega.

Skeem 1. Väljavõte üldplaneeringust (planeeringuala tähistatud punase pidevjoonega)

3. Arvestamisele kuuluvad dokumendid ja alusplaanid

 Nõo valla üldplaneering (kehtestatud 29.06.2006 määrusega nr 15);

VOIKA KÜLAS ASUVA METSAÄÄRSE KATASTRIÜKSUSE DETAILPLANEERING Tartu maakond, Nõo vald, Voika küla DP-202459

5

 Detailplaneeringukohaste rajatiste väljaehitamises ja väljaehitamisega seotud kulude kandmises kokkuleppimise kord (Nõo Vallavolikogu 15. detsember 2022 määrus nr 23);

 Nõo valla jäätmehoolduseeskiri;  Nõo valla heakorraeeskiri;  Planeerimisseadus;  Ehitusseadustik;  Muud kehtivad õigusaktid ja standardid.

Detailplaneeringu koostamise alusplaaniks on topo-geodeetiline alusplaan täpsusastmega 1:500. Koostaja Maainsener OÜ (reg nr 11673280, litsents MTR reg. nr EEG000165), töö nr GEO 7113 (detsember 2024). Koordinaadid L-EST 97 süsteemis, kõrgused EH2000 süsteemis.

Detailplaneeringu koostamisel ja vormistamisel on lähtutud planeerimisseadusest ning 17.10.2019 määrusest nr 50 „Planeeringu vormistamisele ja ülesehitusele esitatavad nõuded“. Arvestatud on Siseministeeriumi poolt 2013. aastal koostatud juhendiga „Ruumilise planeerimise leppemärgid“.

Planeeringu koostamise käigus toimunud koostööd kajastav kirjavahetus, kooskõlastused ning teised dokumendid asuvad lisades.

4. Planeeringuala kontaktvööndi funktsionaalsed seosed

Planeeringuala asub Tartu maakonnas Nõo vallas Voika külas, valla piiride suhtes lääneosas. Valla keskus, Nõo alevik, jääb ca 3,6 km kaugusele.

Ala paikneb maalises piirkonnas hajaasustusega alal, Voika küla kompaktse hoonestusega alade vahelisel alal. Kontaktala iseloomustab mitmekesine krundi- ja hoonestusstruktuur. Põhjasuunda jäävad suuremad haritavad maatulundusmaad, mille vahel paiknevad hajusalt üksikelamud. Lääne- ja idasuunas asuvad kuni 400 m kaugusel endised suvilapiirkonnad (Lepaoja, Tõru, Elvi, Lombi ja Jaagupi väikekohad), mis on tänaseks kujunenud valdavas osas alaliseks elamupiirkonnaks. Planeeringualale lähim hoonestus paikneb naaberkinnistutel – Liivamäe ja Voika vesiveski katastriüksustel – ca 60 m kaugusel Metsaäärse kinnistu piirist.

Kompaktse hoonestusega elamualade (väikekohad) krundistruktuur ja teedevõrgustik on korrapärane ning hoonestuslaad regulaarne. Valdavas osas on kujunenud välja kindlad ehitusjooned. Kruntide keskmine suurus jääb vahemikku 1000 – 1400 m2. Planeeringuala vahetus lähedused paiknevad elamugrupid asuvad suurematel kruntidel ning õuealade hoonestus on vabakujuline, hõlmates elamut ning selle juurde kuuluvaid arvukaid abihooneid.

Esindatud on erinevatel ajajärkudel rajatud hoonestus, sh ajaloolised talukohad, 1990datel rajatud eklektiline suvilaarhitektuur. Välisviimistluslahendused on mitmekesised – kasutatud on läbisegi puitu, tellist, krohvi. Talukohtadel (sh naaberkruntidel) esineb maakivist abihooneid. Katusekalletest domineerivad kald- ja viilkatused.

Planeeringualast lõunasuunda jääb Voika oja ning sellele paisutatud Voika järv.

VOIKA KÜLAS ASUVA METSAÄÄRSE KATASTRIÜKSUSE DETAILPLANEERING Tartu maakond, Nõo vald, Voika küla

DP-202459

6

Kaugemat kontaktvööndit iseloomustab tüüpiline hajaasutus – ulatuslikud põldude ja metsadega kaetud maatulundusmaad ning nende keskel üksikud hajusalt paiknevad elamukompleksid.

Metsaäärse katastriüksus üksus piirneb põhjast avalikult kasutatava Lombi teega, mille kaudu on tagatud ligipääs krundile.

Planeeringuala piirinaabrid on toodud tabelis 1.

Tabel 1. Planeeringuala piirinaabrid

Aadress Katastriüksuse tunnus Pindala Katastriüksuse sihtotstarve

Liivamäe 52801:009:0011 128 886 m2 maatulundusmaa 100%

Voika vesiveski 52801:001:1527 56 985 m2 maatulundusmaa 100%

Mõlemas suuremas lähiasulas, nii Elvas kui Nõos, on kättesaadavad erinevad teenused, kaubandus, haridus ja huvitegevus. Haridusasutustest on lähimad Nõo Lasteaiad Krõll ja Tõruke, ning Nõo Põhikool ja Nõo Reaalgümnaasium.

Piirkonnas on toimiv ühistranspordiühendus nii bussi- kui rongiliikluse kaudu. Lähim bussipeatus (Voika) ja rongipeatus (Tõravere) jäävad ca 600 m kaugusele põhjasuunda.

Arvestades, et planeeringualale on tagatud ligipääs nii autoliikluse kui ka ühistranspordiga ning kättesaadavad on igapäevaselt vajalikud teenused, on elukoha rajamine piirkonda sobilik. Metsaäärse maaüksus on kompaktse hoonestusega elamualade ja hajaasustusega alade piiril asuva kinnistuga, mis on sobiva suurusega ja asukohaga uue elamukoha rajamiseks, võimaldades hoonestamisel lähtuda piirkonnas väljakujunenud maakasutuse põhimõtetest.

Planeeringuala kontaktvööndi funktsionaalsed seosed on toodud joonisel 2.

5. Olemasolev olukord

Detailplaneeringu ala moodustab 4942 m2 suurune 100% maatulundusmaa sihtotstarbega Metsaäärse maaüksus (52801:001:1528).

Planeeringuala piirneb põhjaküljest Lombi teega (teeregistri nr 5280027) mis on kruusakattega avaliku kasutusega kohalik tee. Juurdepääs krundile on tagatud Lombi teelt. Kohalike teede kaitsevööndiks on üldplaneeringuga määratud 20 m.

Planeeritav ala on ühtlase reljeefiga, languga lõunasuunas. Kõrguste erinevus planeeringuala ulatuses on ca 4 m (abs 48.25…52.35 m). Kõrgema reljeefiga ala asub planeeringuala idaosas.

Planeeringuala on kaetud haritava rohumaaga, mida ilmestavad üksikud puud.

Maa-ameti mullastiku kaardi andmetel on valdavaks parasniisked deluviaalmullad (D) ning kahkjad leetunud mullad (LP).

Ehitisregistisse kantud olemasolevad hooned ning muud ehitised ja rajatised puuduvad.

Planeeringualale ulatuvad järgmised kitsendused:

VOIKA KÜLAS ASUVA METSAÄÄRSE KATASTRIÜKSUSE DETAILPLANEERING Tartu maakond, Nõo vald, Voika küla DP-202459

7

 Avalikult kasutatava tee 20 m laiune kaitsevöönd (laius vastavalt üldplaneeringule), kus on keelatud tegevused vastavalt ehitusseadustikule;

Planeeringualal ei esine kultuurimälestisi, loodusvarasid ega kaitstavaid loodusobjekte ja loodusalasid.

Metsaäärse katastriüksus jääb maa-alale, mis Nõo valla üldplaneeringus on määratletud väärtusliku põllumaana. Lisaks jääb maaüksuse idapoolne osa maakondliku (võimaliku riikliku) tähtsusega väärtusliku maastiku „Elva ümbrus” alale.

Maaüksus asub suhteliselt kaitstud põhjaveega alal, kus esineb madal reostusohtlikkuse tase.

Eesti pinnase radooniriski kaardi kohaselt jääb planeeringuala keskmise või madala radoonisisaldusega piirkonda, kus radoonisisaldus pinnases jääb eeldatavalt normi piiresse.

Olemasolev olukord on kajastatud joonisel 3.

6. Planeerimisettepanek

6.1. Ruumilise lahenduse eesmärgid

Metsaäärse katastriüksus jääb maa-alale, mis Nõo valla üldplaneeringus on määratletud väärtusliku põllumaana ning maakondliku (võimaliku riikliku) tähtsusega väärtusliku maastikuna „Elva ümbrus”.

Üldjuhul kuulub väärtuslik põllumaa säilitamisele ning tuleb vältida uute mittepõllumajanduslikke funktsioone omavate hoone(te) ehitamist väärtuslikule põllumaale. Elamut ja sellega ühtsesse kompleksi kuuluvaid ehitisi ning põllumajandusliku tootmisega seotud ehitisi loetaks maatulundusmaa sihtotstarbeliseks kasutamiseks vajalikeks ehitisteks.

Väärtuslike maastike säilimist tagavad kasutus- ja ehitustingimused:

 vältida tuleb luhtade ja põllumaade võsastumist;

 tuleb säilitada traditsiooniline maakasutus ja maastikustruktuur (ka asustusstruktuur ja teedevõrk);

 vältida tuleb kõiki omadustelt või väljanägemiselt piirkonnale võõraid elemente;

 tuleb kavandada väärtuslike vaadete avamist ja nende hoidmist avatuna;

 mitte lubada ehitustegevuse ulatuslikku laienemist maastikuliselt esteetilistes ja ökoloogiliselt tundlikes paikades;

Planeeritav krunt on antud elupiirkonda sobiliku suurusega uue elamu ja seda teenindavate abihoonete püstitamiseks, võimaldades järgida lähialadel väljakujunenud ning hajaasustusele omaseid hoonestuspõhimõtteid, sobitudes seeläbi olemasolevasse keskkonda. Piirnedes vahetult olemasoleva elamugrupiga, on Metsaäärse maaüksuse näol tegemist olemasoleva elamupiirkonna vahetu laiendamisega, põhjustamata ehitustegevuse ulatuslikku laienemist. Ehitusõigus määratakse ühele uuele elamule ning selle abihoonetele. Planeeritava tegevuse tulemusel säilivad väärtuslikud vaated ümbritsevale keskkonnale, säilib traditsiooniline maakasutus ning põllumaade vähenemise osakaal on marginaalne.

Planeeringulahendus on näidatud põhijoonisel (joonis 4).

VOIKA KÜLAS ASUVA METSAÄÄRSE KATASTRIÜKSUSE DETAILPLANEERING Tartu maakond, Nõo vald, Voika küla

DP-202459

8

6.2. Krundi ehitusõigus

Krundi planeeritud ehitusõigus on näidatud põhijoonisel toodud tabelis. Ehitusõigusega on määratud krundi kasutamise sihtotstarve, hoonete suurim lubatud ehitisealune pind, hoonete suurim lubatud arv ning hoonete lubatud maksimaalne kõrgus ja sügavus.

Lubatud on maa-aluse keldrikorruse rajamine. Abihooned ei tohi olla põhihoonest suuremad (sh ehitisealune pind).

Lisaks ehitusõigusega määratud ehitusloa- ja ehitusteatisekohustusega hoonetele on lubatud elamukrundil kuni 20 m2 suuruste väikeehitiste rajamine vastavalt kehtivatele tuleohutusnõuetele.

Planeeritud ehitise kasutamise otstarve:

 11101 – üksikelamu

 12744 – elamu abihoone

6.3. Krundi hoonestusala piiritlemine

Detailplaneeringuga on määratud hoonestusala, mille piires võib rajada ehitusõigusega määratud hooneid. Väljapoole hoonestusala on hoonete püstitamine keelatud (sh kuni 20 m2 väikeehitised).

Planeeringualaga piirneva Lombi tee puhul on tegemist piirkonna elanikke teenindavate juurdepääsuteega, mille kaudu läbiv liiklus puudub. Tee kaitsevööndisse on lubatud hoonete püstitamine krundipiirist 10 m kaugusele. Põhihoone on soovitatav püstitada väljapoole teekaitsevööndit, st vähemalt 20 m kaugusele kohaliku tee teekatte servast.

Kavandatud hoonestusala piiritlemine ja selle sidumine krundipiiridega on näidatud põhijoonisel.

6.4. Ehitiste olulisemad arhitektuurinõuded ja ehituslikud tingimused

Tabelis 2 on toodud üldised arhitektuurinõuded ehitistele, millega tuleb arvestada hoonete edasise projekteerimise käigus.

Tabel 2. Arhitektuurinõuded ehitisele

Max korruselisus (põhihoone/abihoone)

2 (-1) / 1 (lubatud maa-alune keldrikorrus)

Katusekalle elamul 15-45O, abihoonel 10-25O

Katusetüüp viil, kelp, kald

Katusekatte materjalid kivi, plekk, bituumen, teras vm kvaliteetne materjal

Harjajoone suund vaba

Välisviimistlusmaterjalid krohv, kivi, puit, klaas (soovitavalt kombineerituna) vm

kvaliteetne materjal

+/- 0.00 kuni 0,8 m maapinnast

VOIKA KÜLAS ASUVA METSAÄÄRSE KATASTRIÜKSUSE DETAILPLANEERING Tartu maakond, Nõo vald, Voika küla DP-202459

9

Ehitised tuleb projekteerida ja ehitada hea ehitustava ja üldtunnustatud ehituslike põhimõtete järgi. Tuleb lähtuda tingimusest, et arhitektuur oleks kõrgetasemeline, kaasaegne, keskkonda arhitektuurselt rikastav ning ohutu inimestele, varale ja keskkonnale. Ehitamisel kasutatavad materjalid peavad sobima antud piirkonda ning looma kinnistusiseselt harmoonilise terviku. Mitte kasutada naturaalseid materjale imiteerivaid välisviimistlusmaterjale. Hoonete välisviimistluse värvilahendus projekteerida ümbruskonda sobivalt – toonid soovitatavalt looduslähedased. Hoonete paigutus kinnistul on hoonestusala piires vaba, kuid hoonestus peab looma ühtse ja loogilise terviku, moodustades kompaktse õueala.

6.5. Juurdepääsuteed, liiklus- ja parkimiskorraldus

Juurdepääs planeeringualale on kavandatud Lombi tee kaudu. Põhijoonisel on tähistatud juurdepääsu orienteeruv asukoht, mis täpsustatakse projekteerimisel.

Parkimine lahendatakse maapealselt ja krundisiseselt. Planeeritav krunt on piisava suurusega, võimaldades mahutada kõik parkimis- ja manööverdamisalad.

Parkimisalad ja krundisisesed liiklusalused pinnad on soovitav kombineerida erinevat tüüpi katenditega (sh sadevett läbilaskvad).

Selleks, et vähendada planeeritud elamukrundi osas liiklusest tingitud võimalikke õhusaaste häiringuid, on planeeringuala ulatuses (ca 100 m) ette nähtud Lombi teele tolmuvaba katte paigaldamine eelpuistega kahekordse (2*E;2,5*) pindamisena.

6.6. Haljastuse ja heakorra põhimõtted

6.6.1. Kruntide haljastus ja piirded Krundi haljastamisel lähtuda igakordse krundiomaniku eelistustest. Soovitatav on vähemalt 10% krundist kõrghaljastada. Kõrghaljastuse illustratiivsed asukohad on tähistatud joonisel 4.

Elamukrundi piiramiseks on lubatud rajada kuni 1,5 m kõrguseid piirdeid, mis peavad sobima arhitektuurse lahendusega. Eelistatud on maalähedasse keskkonda sobivad puitpiirded ning kruntidevahelistel piiridel võrk- või keevispaneelpiirded. Keelatud on avausteta müüride ja plankaedade rajamine.

6.6.2. Heakord ja jäätmete kogumine Heakorra tagamisel tuleb järgida Nõo valla heakorraeeskirjas sätestatud nõudeid. Jäätmekäitlus tuleb kinnistul korraldada vastavalt Nõo valla jäätmehoolduseeskirjale. Seejuures tuleb liigiti koguda enda valduses olevaid jäätmeid eeskirja ja teiste õigusaktidega kehtestatud nõuete kohaselt. Kokku kogutud jäätmed tuleb anda üle piirkonna jäätmekäitlust korraldavale ettevõttele.

6.7. Vertikaalplaneerimise põhimõtted

Planeeringuala on vahelduva reljeefiga, languga loode- ja põhjasuunas. Ulatuslik reljeefi korrigeerimine (sh maapinna tõstmine) ei ole lubatud. Vajadusel on lubatud krundi kõrguslik ühtlustamine hoonestuse ümbruses, liiklusalustel pindadel ja parkimisaladel ning

VOIKA KÜLAS ASUVA METSAÄÄRSE KATASTRIÜKSUSE DETAILPLANEERING Tartu maakond, Nõo vald, Voika küla

DP-202459

10

sademevee äravalgumise ja krundisisese immutamise võimaldamiseks. Vertikaal- planeerimise põhimõtted täpsustatakse edasisel projekteerimisel.

6.8. Ehitistevahelised kujad ja tuleohutusnõuded

Planeeritud hooned on I kasutusviisiga (elamu) ning nende vähim lubatud tulepüsivusklass on TP3.

Planeeritud hoonestusalale ehitamisel tuleb arvestada tuleohutusklasside ja hoonetevaheliste kujadega. Minimaalne erinevate kruntide hoonete vaheline kuja peab olema 8 m. Juhul, kui kuja laius on alla 8 m, tuleb tule leviku piiramine tagada ehituslike või muude abinõudega. Kuja nõuet rakendatakse ka rajatisele, kui rajatis võimaldab tulelevikut.

Kuja arvestamisel võib ühe kinnistu piires lugeda üheks hooneks hoonetekompleksi, kui sellised hooned on samast tuleohutusklassiks. Kui TP3-klassi hoonete puhul on kogupindala suurem kui 400 ruutmeetrit, peab tule levikut takistama ehituslike abinõudega.

Selleks, et oleks tagatud hajaasustusele seatud tuleohutusnõuded (võimalik käsitleda tuletõrje veevõtukohana lähimat olemasolevat veevõtukohta), tuleb hoonete paigutamisel arvestada, et eluhoone (põhihoone) peab paiknema naaberhoonestusest vähemalt 40 m kaugusel. Lähemale on lubatud rajada kuni 60 m2 suuruseid abihooneid. Naaberkruntidel asuvad olemasolevad hooned paiknevad planeeringualast vähemalt 58 m kaugusel.

6.9. Tehnovõrkude ja –rajatiste asukohad

6.6.1. Üldised põhimõtted Planeeringuga on antud planeeritud kruntide olmeveega varustamise ja reovee käitlemise lahendus, sademevee ärajuhtimise põhimõtted, elektri- ja sidekommunikatsioonilahendus ning soojavarustuse põhimõtted. Planeeritud tehnovõrkude lahendus on põhimõtteline ning seda on lubatud projekteerimise käigus täpsustada (sh asukohad).

Tehnovõrkude ja -rajatiste planeerimisel ja edasisel projekteerimisel tuleb arvestada, et rajatised ei jääks puude, põõsaste ja muude elementide alla, mis võiks kahjustada nende seisukorda või takistada nende hooldust. Planeeritavatele tehnovõrkudele ja -rajatistele tuleb tagada nõuetekohased kaugused puudest ja teistest konstruktsioonidest.

Puurkaevu ja omapuhasti asukohad on planeeringus tähistatud kui eeldatavalt kõige sobilikumad, arvestades naaberkinnistute veevarustuse ja reovee käitlemise lahendustega.

Projekteerimise käigus rajatiste asukoha täpsustamisel on kohustus arvestada veeseadusest tuleneva heitvee immutamise keelualaga (50 m olemasoleva ja planeeritud puurkaevu hooldusalast). Keeluala ulatumisel naaberkinnistule tuleb võtta selle omanikult kirjalik nõusolek. Mõlemad rajatised on lubatud ehitada planeeritud hoonestusalasse, kuid seejuures tuleb lisaks arvestada tingimusega, et kaevu hooldusalasse ja imbväljaku kujasse jäävale hoonestusalale ei ole lubatud hoonete püstitamine.

Põhimõttelised lahendused on näidatud põhijoonisel (joonis 4).

6.9.1. Veevarustus Krundile on veega varustamiseks planeeritud puurkaev ning veetorustik eluhooneni. Kuna planeeritud ööpäevane veetarve on kuni 0,5 m3/d, mis jääb alla 10 m3, ei ole vajalik

VOIKA KÜLAS ASUVA METSAÄÄRSE KATASTRIÜKSUSE DETAILPLANEERING Tartu maakond, Nõo vald, Voika küla DP-202459

11

puurkaevule sanitaarkaitseala moodustamine ning ette on nähtud 10 m laiune hooldusala. Puurkaevu ja veetorustiku asukoht tuleb täpsustada projekteerimisel. Puurkaevu asukoha valikul tuleb lähtuda olemasolevatest ja planeeritud omapuhastite ja heitvee immutusalade asukohtadest ning tagada nõuetekohased kujad. Perspektiivse võimalusena on lubatud naaberkinnistute ühinemine planeeritud puurkaevuga.

6.9.2. Tuletõrje veevarustus

Vastavalt 18.02.2021 määrusele nr 10 „Veevõtukoha rajamise, katsetamise, kasutamise, korrashoiu, tähistamise ja teabevahetuse nõuded, tingimused ning kord“ on sätestatud, et ehitise veevõtukohana võib käsitleda lähimat nõuetele vastavat veevõtukohta juhul, kui täidetud on vähemalt üks järgmistest tingimustest:

 ehitise ehitisalune pind on kuni 60 ruutmeetrit;

 erinevatel kinnistutel olevad esimese kasutusviisiga või nendega võrdsustatud hooned asuvad üksteisest kaugemal kui 40 meetrit;

 erinevatel kinnistutel olevad esimese kasutusviisiga või nendega võrdsustatud hooned asuvad üksteisele lähemal kui 40 meetrit, kuid tuleohutus on analüütiliselt tõendatud;

 eripõlemiskoormus on arvutatud projekteerimisel ja see jääb alla 200 megadžauli ruutmeetri kohta.

Lähimad olemasolevad tuletõrje veevõtukohad (ühisveevõrgule paigaldatud hüdrandid) asuvad ca 3,2 km kaugusel Nõo alevikus (Voika, Lao ja Sügaoru tänavatel).

Kuna tegemist on hajaasustusega ning olemasolevate hoonete ja planeeritud hoonestusalade vaheline kaugus on vähemalt 40 m, ei ole vajalik kavandada täiendavat tuletõrje veevõtukohta.

6.9.3. Reoveekanalisatsioon

Reovee puhastamiseks ja ärajuhtimiseks on krundile planeeritud lokaalne omapuhasti koos imbväljakuga. Kuna tegemist on suhteliselt kaitstud põhjaveega alaga on lubatud nii reovee mehaaniline (septik) kui ka bioloogiline puhastamine. Planeeritud eeldatav ärajuhitava reovee kogus on kuni 0,5 m3/d. Omapuhasti orienteeruv asukoht koos kujaga on näidatud põhijoonisel (joonis 4). Täpne tehniline lahendus ja asukoht täpsustatakse projekteerimise käigus. Puhasti paigutamisel tuleb arvestada kujaga (kuni 10 m), mille ulatuses ei tohi paikneda eluhooneid. Kanalisatsiooniehitise ehitamisel ja kasutamisel tuleb järgida kehtivaid nõudeid. Lubatud on alternatiivina kinnise mahuti paigaldamine.

Vastavalt veeseadusele ei ole heitvee pinnasesse juhtimine lubatud veehaarde sanitaarkaitsealal ja hooldusalal ning lähemal kui 50 m vastava ala piirist ning heitvee veekogusse juhtimine ei ole lubatud veehaarde sanitaarkaitsealal ja hooldusalal. Lähim olemasolev salvkaev asub Voika Vesiveski kinnistul, Metsaäärse maaüksusest ca 64 m kaugusel.

VOIKA KÜLAS ASUVA METSAÄÄRSE KATASTRIÜKSUSE DETAILPLANEERING Tartu maakond, Nõo vald, Voika küla

DP-202459

12

6.9.4. Sademevesi

Planeeringualal kogunev sademevesi on ette nähtud suunata krundisisestele haljasaladele ning juhtida pinnasesse. Parkimisalad ja krundisisesed liiklusalused pinnad on soovitav kombineerida erinevat tüüpi katenditega (sh sadevett läbilaskvad).

Välistada tuleb vee valgumine naaberkinnistutele ja kohalikule teele.

6.9.5. Elektrivarustus

Metsaäärse maaüksusel on olemasolev liitumine elektrivõrguga. Liitumiskilp asub maaüksuse põhjaservas, olemasoleva elektri õhuliini läheduses. Olemasolev liitumiskilp on tähistatud joonisel 4.

Päikesepaneelide eelistatud asukoht on katus. Maapinnale paigaldamisel tuleb jälgida, et nende paiknemine ei oleks keskkonnas visuaalselt häiriv ja domineeriv ning ei pimestaks naaberkrundi elanikke ja avalikel teedel liiklejaid.

6.9.6. Telekommunikatsioonivarustus

Telekommunikatsioonivarustus lahendatakse õhu kaudu levivate lahenduste abil.

6.9.7. Soojavarustus Soojavarustus lahendatakse lokaalküttena. Lubatud on kõik kütteviisid (sh taastuvenergial põhinevad keskkonnasäästlikud lahendused, maaküte) v.a kivisöe ja raskete kütteõlidega kütmine. Täpne küttesüsteemi lahendus tuleb anda hoonete projekteerimisel. Hoone välismõjuga tehnilised seadmed (soojuspumba ja konditsioneeri välisagregaadid jms) peavad olema paigaldatud selliselt, et need ei oleks avalikult teelt vaadeldavad ja ei eraldaks naabritele ja möödujaile mõjutusi (müra, õhu puhumine, heitgaaside või vedelike väljutamine, jää teke jms). Seadmete eelistatud asupaik on maapind või katus.

6.10. Kuritegevuse riske vähendavad nõuded ja tingimused

Kuritegevuse riske vähendavate nõuete ja tingimuste seadmisel on lähtutud Eesti Standardist EVS 809-1:2002.

 Tuleb tagada hoonete vahel ja ümbruses hea nähtavus ja valgustatus;

 Tuleb rajada krundile konkreetsed juurdepääsud ning vältida tagumiste juurdepääsude rajamist;

 Eristada selgelt avalikud ja privaatsed alad;

 Ehitusmaterjalidest kasutada vastupidavaid ja kvaliteetseid ehitusmaterjale;

 Kasutada atraktiivset maastikukujundust, arhitektuuri ning väikevorme;

 Tagada maa-ala korrashoid ning kasutada süttimatust materjalist suletavaid prügianumaid.

6.11. Keskkonnatingimusi tagavad nõuded

6.11.1. Mõju kaitstavatele aladele, kaitsealustele liikidele jt loodusobjektidele ning bioloogilisele mitmekesisusele

VOIKA KÜLAS ASUVA METSAÄÄRSE KATASTRIÜKSUSE DETAILPLANEERING Tartu maakond, Nõo vald, Voika küla DP-202459

13

Planeeringualal ega selle lähialadel ei asu teadaolevalt looduskaitsealuseid objekte ja loodusvarasid, Natura 2000 võrgustiku linnu- ja loodusala, ohtlike ainete ladestuskohti ega teisi jääkreostust tekitavaid objekte.

Planeeringuga ei kavandata keskkonnaohtlikke ehitisi ja tegevusi ning planeeringu realiseerimisel ei kaasne ohtu olulise keskkonnamõju tekkeks. Planeeringuala näol on tegemist haritava rohumaaga, kus ei esine väärtuslikke taimekooslusi ning kõrge väärtusega elupaiku loomastikule. Planeeringu realiseerimise tulemusel ei avaldata olulist ebasoodsat keskkonnamõju bioloogilisele mitmekesisusele.

6.11.2. Loodusvarade kasutamine, jäätmekäitlus ja saasteriski tagavad nõuded Hoonete ja rajatiste rajamisel ja kasutamisel tarbitakse paratamatult loodusvarasid (nt maa, veeressurss, energia, ehitusmaterjalid), kuid arvestades planeeringuga kavandatavaid ehitusmahte, ei põhjusta see nende varude kättesaadavuse vähenemist mujal.

Pinnasereostuse vältimiseks tuleb ehitustegevuse käigus tekkivad jäätmed ladestada või suunata taaskasutusse, lähtudes kehtivast seadusandlusest ja kohaliku omavalitsuse jäätmehoolduseeskirjast. Potentsiaalsed reostusallikad tuleb pinnasest isoleerida. Nõuetekohasel käitlemisel ei ületa jäätmetest tekkinud mõju eeldatavalt piirkonna keskkonnataluvust. Ehitustegevusel tuleb kasutada tehniliselt korras ehitusmasinaid.

Planeeringualal ei asu ohtlike ainete ladestuskohti ega jääkreostusobjekte. Planeeringuga ei kavandata ohtlikke objekte ega tegevusi.

Olmejäätmed tuleb koguda kinnistesse konteineritesse ning need tuleb anda üle jäätmeluba omavatele ettevõtetele. Konteineritele tuleb tagada vaba juurdepääs. Jäätmete käitlemine korraldatakse vastavalt kohaliku omavalitsuse jäätmehoolduseeskirjale.

6.11.3. Mõju maakasutusele ja pinnasele Planeeritud tegevusega kaasneb maakasutuse muutus, mille tulemusel asendatakse seni haritava rohumaana kasutuses olnud maa elamualaga, kuhu rajatakse hooned ja kõvakattega platsid. Selleks on vajalik teatud ulatuses pinnase ümberkujundamine. Mõju pinnasele on lokaalne, kuid pöördumatu. Pinnast kahjustavaid tegevusi ei ole ette nähtud. Negatiivse mõju vähendamiseks kasvupinnasele on soovitatav kasvupinnas eemaldada, ladustada ning kasutada seda hilisemalt haljastustöödel. Kaevanditest eemaldatud pinnast on võimalik kasutada osaliselt kohapeal täite- ja tasandustöödel.

6.11.4. Mõju pinna- ja põhjaveele Planeeringualast ca 100 m kaugusel asub Voika oja ning ca 85 m kaugusele jääb Voika järv. Veekogude kalda vööndid planeeringualale ei ulatu.

Planeeringuala ulatuses on Maa- ja Ruumiameti põhjavee kaitstuse kaardi andmetel tegemist keskmiselt kaitstud põhjaveega, kus on madal reostusohtlikkuse tase. Kuna planeeringuala ei asu reoveekogumisalal ning lähipiirkonnas puuduvad ühisvee- ja ühiskanalisatsioonivõrgud, on olmeveega varustamine ja reovee käitlemine planeeritud lokaalsete lahendustena.

Olmeveega varustamiseks on planeeritud puurkaev, mille kaudu pumbatav ööpäevane veekogus jääb alla 10 m3. Puurkaevule on ette nähtud hooldusala. Puurkaevu hooldusalas on

VOIKA KÜLAS ASUVA METSAÄÄRSE KATASTRIÜKSUSE DETAILPLANEERING Tartu maakond, Nõo vald, Voika küla

DP-202459

14

keelatud igasugune ehitamine ja tegevus, mis võib ohustada põhjaveekihi omadusi, sh reovee kogumissüsteemi rajamine ja heitvee või saasteainete pinnasesse juhtimine ning jäätmete käitlemine.

Reovee käitlemiseks rajatakse omapuhasti. Lubatud on reovee mehaaniline ja bioloogiline puhastamine. Heitvesi on lubatud immutada ning see peab vastama nõuetele, mis on kehtestatud määrusega „Nõuded reovee puhastamise ning heit-, sademe-, kaevandus-, karjääri- ja jahutusvee suublasse juhtimise kohta, nõuetele vastavuse hindamise meetmed ning saasteainesisalduse piirväärtused“.

Sademevee käitlemisel tuleb eelistada lahendusi, mis võimaldavad sademeveest võimalikult suures koguses vabaneda selle tekkekohas, vältides sademevee reostumist. Sademevett on võimalik juhtida haljasaladele ning koguda ja taaskasutada (nt kastmine).

Arvestades eeltoodut, ei ole oodata kavandatava tegevusega kaasnevat pinna- või põhjavee reostuse teket.

6.11.5. Müra-, vibratsiooni- ja insolatsioonitingimusi tagavad nõuded Planeeringuala on põhjaküljest piiratud avalikult kasutatava Lombi teega, mis on kruusakattega. Tegemist on madala liiklussagedusega kohaliku juurdepääsuteedega, mida kasutavad kohalikud elanikud ning mille kaudu puudub läbiv transiitliiklus. Võib eeldada, et liiklusest põhjustatud mürahäiringute ulatus ei ületa normtasemeid. Võimaliku õhusaaste leevendamiseks on ette nähtud planeeringuala ulatuses kruusakattega teelõigu kahekordne pindamine, et vähendada tolmu kandumist elamukrundile.

Projekteerimisel tagatakse hoonete siseruumide nõuded ning määratakse vajadusel vajalikud heliisolatsiooni meetmed standardi EVS 842:2003 „Ehitiste heliisolatsiooninõuded. Kaitse müra eest“ kohaselt.

Ehitusaegsed tööd ja transport põhjustavad teatavas ulatuses ehitusaegseid häiringuid (müra, vibratsioon, õhusaaste), mis on lühiajalised ning millega ei kahjustata püsivalt läheduses asuvat keskkonda. Ehitustööde tegemisel tuleb võtta arvesse, et müra ja vibratsiooni tasemed ei tohi ületada kehtivates õigusaktides väljatoodud piirväärtusi. Tuleb vältida öised mürarikkaid ehitustöid.

Insolatsiooninõuded (otsese päikesekiirguse pääsemine ruumi) on Eestis sätestatud standardis EVS 894:2008 „Loomulik valgustus elu- ja bürooruumides“. Projekteerimisel tuleb tagada planeeritud eluruumides insolatsiooni kestus vähemalt 2,5 tundi. Arvestades, et planeeritud hoonestus asub hajaastustuses on insolatsiooniprobleemide tekkimine vähetõenäoline.

6.11.6. Pinnase radoonisisaldus Eesti pinnase radooniriski kaardi kohaselt jääb planeeringuala keskmise või madala radoonisisaldusega piirkonda, kus radoonisisaldus pinnases jääb eeldatavalt normi piiresse.

Kõrge radoonisisaldus pinnaseõhus on riskiteguriks kõrge radoonisisalduse tekkele hoonete siseõhus. Radoon imbub ruumidesse maja alusest pinnasest ja põhjaveest ning tulenevalt sellest esineb radooni peamiselt keldrites ja esimestel korrustel. Radoonisisaldus siseõhus kõigub väga suurtes piirides. Mida tihedam on hoone vundament, seda vähem pääseb radooni hoonesse. Lisaks mõjutab radooni taset siseõhus ilmastik, õhurõhud, tuulesuunad,

VOIKA KÜLAS ASUVA METSAÄÄRSE KATASTRIÜKSUSE DETAILPLANEERING Tartu maakond, Nõo vald, Voika küla DP-202459

15

maapinna niiskusprotsent, maapinna külmumine, hoone ventilatsioon ning selle kasutamine, akende ja uste avamine, küttekolded jne.

Radooniuuringu koostamine on soovituslik, et vajadusel selgitada välja võimalik radoonioht.

Siseruumides tuleb tagada radooniohutu keskkond vastavalt EVS 840:2023 „Juhised radoonikaitse meetmete kasutamiseks uutes ja olemasolevates hoonetes“ toodule. Normidele vastava radoonitaseme tagamiseks tuleb vajadusel projekteerimisel arvestada meetmetega radooni kaitseks.

6.12. Kultuurilised ja sotsiaalmajanduslikud mõjud

Planeeringualal ning selle vahetus läheduses puuduvad muinsuskaitsealused mälestised, millele võiks kavandatav tegevus mõju avaldada. Ojaääre ja Võika vesiveski maaüksustel asub pärandkultuuri objektina registreeritud Voika karjamõis, mille juurde kuulus ka veski. Karjamõis ei ole algupärasel kujul säilinud. Endised maakivihooned on kasutusel uute elamute abihoonetena.

Metsaäärse katastriüksus jääb maa-alale, mis Nõo valla üldplaneeringus on määratletud maakondliku (võimaliku riikliku) tähtsusega väärtusliku maastikuna „Elva ümbrus”. Üheks väärtuslike maastike säilimist tagavaid ehitustingimusi on hajaasustusliku struktuuri säilitamine ning piirkonnale mitteomaste elementide kasutamise vältimine. Lisaks on oluline vaadete säilitamine ning ala võsastumise eest hoidmine.

Planeeritud tegevus põhjustab väikseid muutuseid senises maakasutuses ja visuaalses ilmes – ala võetakse kasutusele uuel eesmärgil ning hoonestatakse. Uus planeeritud hoonestus jätkab kontaktvööndis olemasoleva ja varem planeeritud hajaasustuse põhimõtteid ja ning on loogiliseks jätkuks väljakujunenud elukeskkonna laiendamiseks. Tulenevalt hoonestatava ala suurusest säilib üldpildis piirkonna avatus ning olulisemad vaated väärtuslikule maastikule. Eeldatavalt ei põhjusta maatulundusmaa asendumine elamumaaga olulist kultuurilist mõju.

Uushoonestus ning uute elanike lisandumine avaldab positiivset mõju piirkonna jätkusuutlikule arengule ning kogukonnaelu elavdamisele, kasvatades laiemat huvi piirkonna kui väärtusliku elukeskkonna vastu. Samuti tõstab see olemasoleva kinnisvara väärtust.

Negatiivset mõju võib avaldada ehitustegevuse aegne ehitusmasinatest tingitud liikluskoormuse kasv ning suurenev müra- ja vibratsioonitase, mida saab käsitleda kui lühiaegset mõju. Negatiivne pikaajaline sotsiaalne mõju eeldatavalt puudub.

6.13. Muud seadustest ja teistest õigusaktidest tulenevad kinnisomandi kitsendused ning nende ulatus

Planeeringualal piiravad tegevust muud seadustest tulenevad kitsendused, mis on loetletud alljärgnevalt:

 tegevuspiirangud avalikult kasutatava tee kaitsevööndis, mis on reguleeritud ehitusseadustikus sätestatuga;

 tegevuspiirangud elektripaigaldise kaitsevööndites, mis on reguleeritud määruses „Ehitise kaitsevööndi ulatus, kaitsevööndis tegutsemise kord ja kaitsevööndi

VOIKA KÜLAS ASUVA METSAÄÄRSE KATASTRIÜKSUSE DETAILPLANEERING Tartu maakond, Nõo vald, Voika küla

DP-202459

16

tähistusele esitatavad nõuded“ sätestatuga;

 tegevuspiirangud puurkaev hooldusalas ning kanalisatsioonirajatiste kujas, mis on reguleeritud veeseaduses ning määruses „Kanalisatsiooniehitise planeerimise, ehitamise ja kasutamise nõuded ning kanalisatsiooniehitise kuja täpsustatud ulatus“ sätestatuga.

6.14. Planeeringu elluviimise võimalused

Detailplaneering on kehtestamise järgselt aluseks planeeringualal teostatavatele ehituslikele ja tehnilistele projektidele. Projektid peavad olema koostatud vastavalt kehtivatele projekteerimisnormidele ja heale projekteerimistavale ning ehitusprojekt (sh selle osad) peab olema koostatud või kontrollitud ehitusseadustikus toodud nõuetele vastava isiku poolt.

Planeeringu realiseerimisega ei tohi kolmandatele osapooltele põhjustada kahjusid. Selleks tuleb tagada, et kavandatav ehitustegevus ei kahjustaks naaberkruntide omanike õigusi või kitsendaks naabermaaüksuste maa kasutamise võimalusi (kaasa arvatud haljastus). Igakordne krundi omanik peab tagama vastavate meetmetega ehitusseadustiku täitmise, mis nõuab, et ehitis ei või ohustada selle kasutajate ega teiste inimeste elu, tervist või vara ega keskkonda. Samuti tuleb vältida müra tekitamist ning vee või pinnase saastumist ning ehitisega seonduva heitvee, suitsu ja tahkete või vedelate jäätmete puudulikku ärajuhtimist. Ehitamise või kasutamise käigus tekitatud kahjud tuleb tekitaja poolt hüvitada koheselt.

Detailplaneeringuga kavandatud ehitusõiguse realiseerimise eelduseks on planeeritud juurdepääsu ning tehnovõrkude ja -rajatiste (Rajatised) rajamine detailplaneeringus sätestatud viisil, mahus ja ulatuses ning Liivamäe kinnistul asuva avalikku kasutusse määratud Lombi teele (tee nr 5280027) planeeringuala ulatuses (ca 100 m) tolmuvaba katte paigaldamine (eelpuistega kahekordse (2*E;2,5*) pindamisena), mis on planeeringust huvitatud isiku kohustus.

Planeeringu realiseerimise tegevuskava:

 Hoonete ja Rajatiste projekteerimine.

 Hoonetele ning Rajatistele ehituslubade ja -teatiste väljastamine. Kokkuleppel kohaliku omavalitsusega on hoonetele võimalik taotleda ehituslubasid enne Rajatiste väljaehitamist tingimusel, et Rajatiste projektid on kooskõlastatud.

 Krundi ehitusõiguse realiseerimine igakordse krundi omaniku või valdaja poolt. Krundi igakordne omanik kohustub ehitise(d) välja ehitama ehitusloaga ehitusprojekti algusel koos krundi haljastuse, juurdepääsutee, krundisisese parkimisala ja piirdeaedadega. Vastavad tegevused toimuvad krundi igakordse omaniku kulul.

 Hoonetele ja Rajatistele kasutuslubade ja -teatiste väljastamine, mille eelduseks on vajalikus mahus väljaehitatud Rajatised ning huvitatud isiku kulul Lombi teele (tee nr 5280027) planeeringuala ulatuses (ca 100 m) tolmuvaba katte ehitamine, eelpuistega kahekordse (2*E;2,5*) pindamisena.

Kui planeeringulahenduse elluviimist ei ole alustatud viie aasta jooksul pärast detailplaneeringu kehtestamist on kohalikul omavalitsusel (Nõo Vallavolikogul) õigus tunnistada koostatud detailplaneering kehtetuks.

VOIKA KÜLAS ASUVA METSAÄÄRSE KATASTRIÜKSUSE DETAILPLANEERING Tartu maakond, Nõo vald, Voika küla DP-202459

17

KOOSKÕLASTUSTE JA KOOSTÖÖ KOKKUVÕTE

Detailplaneeringu koostamisel on tehtud koostööd riigiametite, tehnovõrgu valdajate ja naaberkinnistu omanikega. Kooskõlastuste ja koostöö kokkuvõte on toodud tabelis 4 ning dokumendid lisade kaustas.

Tabel 4. Koostöö ja kooskõlastuste kokkuvõte

Jrk Ametiasutus/ Katastriüksus

Kuupäev Kooskõlastuse/ nõusoleku asukoht

Kooskõlastaja

1. Päästeamet

-

VOIKA KÜLAS ASUVA METSAÄÄRSE KATASTRIÜKSUSE DETAILPLANEERING Tartu maakond, Nõo vald, Voika küla

DP-202459

18

JOONISED (eraldi failidena)

Planeeringuala asukoht

Projektijuht/ planeerija:

LIIS ALVER

Planeerija: KÄTLINA VELTMANN

KULLAMÄE KINNISVARA OÜ

Joonise nimetus: ASUKOHASKEEM

Asukoht: VOIKA KÜLA, NÕO VALD, TARTU MAAKOND

Planeeringust huvitatud isik:

Töö nimi: VOIKA KÜLAS ASUVA METSAÄÄRSE KATASTRIÜKSUSE DETAILPLANEERING

Vä lip

ro je

kt O

Ü , r

eg n

r 1 43

39 54

1 Se

pa vä

lja 3

3, T

ar tu

, i nf

o@ va

lip ro

je kt

.e e

Töö nr:

Kuupäev: 03.05.2025

Joonise nr: 1

Mõõtkava: -

Formaat: A4

DP-202459

Planeeringu korraldaja: NÕO VALLAVALITSUS

Alusjoonis: Maa- ja ruumiameti halltoonides kaart (04.04.2025)

Vo ika

oj a

Kalda ehituskeeluvöönd

Kalda piiranguvöönd

Voika järv

Nõo vallas Voika külas asuva Aasa maaüksuse detailplaneering (kehtestatud 19.03.2024)

Nõo vallas Tõravere alevikus asuva Ojamaa katastriüksuse ja selle lähiala detailplaneering (kehtestatud 07.10.2019)

Nõo vallas Voika külas asuva Järve maaüksuse detailplaneering (kehtestatud 03.09.2024)

Lombi tee

3 Jõ hvi-

Tartu -Valga te

e

R au

dt ee

Voika-Viilupi tee

LEPPEMÄRGID Planeeringuala piir

Olemasolev kinnistupiir

Varem kehtestatud planeeringuala piir

Olemasolev veekogu

Olemasolev elamumaa

Olemasolev maatulundusmaa

Planeeritud elamumaa

Olemasolev ühistranspordipeatus

Väärtuslik maastik Projektijuht/ planeerija:

LIIS ALVER

Planeerija: KÄTLINA VELTMANN

KULLAMÄE KINNISVARA OÜ

Joonise nimetus: KONTAKTVÖÖNDI ANALÜÜSISKEEM

Asukoht: VOIKA KÜLA, NÕO VALD, TARTU MAAKOND

Planeeringust huvitatud isik:

Töö nimi: VOIKA KÜLAS ASUVA METSAÄÄRSE KATASTRIÜKSUSE DETAILPLANEERING

Vä lip

ro je

kt O

Ü , r

eg n

r 1 43

39 54

1 Se

pa vä

lja 3

3, T

ar tu

, i nf

o@ va

lip ro

je kt

.e e

Töö nr:

Kuupäev: 03.05.2025

Joonise nr: 2

Mõõtkava: 1:5000

Formaat: A3

DP-202459

Planeeringu korraldaja: NÕO VALLAVALITSUS

Alusjoonis: Maa- ja ruumiameti kaart (hele) (04.04.2025)

Kalda piiranguvöönd (100 m)

Kohaliku tee kaitsevöönd (20 m )

Lombi tee

LEPPEMÄRGID

Planeeringuala piir

Olemasolev katastriüksuse piir

Olemasolev kalda piiranguvöönd

Olemasolev kruusakattega tee

Olemasolev kõrghaljastatud ala

Olemasolev keskpinge maakaabel

Olemasoleva tehnovõrgu kaitsevöönd

Olemasolev kohaliku tee kaitsevöönd

1. Planeeringuala suurus on 4942 m².

2. Detailplaneeringu koostamise alusplaaniks on topo-geodeetiline alusplaan täpsusastmega 1:500. Koostaja Maainsener OÜ (reg nr 11673280, litsents MTR reg. nr EEG000165), töö nr GEO-7113 (detsember 2024). Koordinaadid L-EST 97 süsteemis, kõrgused EH2000 süsteemis.

MÄRKUSED

Olemasolev puu

Olemasolev madalpinge maakaabel/liitumiskilp

Olemasolev avalik kasutusõigus (sundvaldus)

Projektijuht/ planeerija:

LIIS ALVER

Planeerija: KÄTLINA VELTMANN

KULLAMÄE KINNISVARA OÜ

Joonise nimetus: TUGIPLAAN

Asukoht: VOIKA KÜLA, NÕO VALD, TARTU MAAKOND

Planeeringust huvitatud isik:

Töö nimi: VOIKA KÜLAS ASUVA METSAÄÄRSE KATASTRIÜKSUSE DETAILPLANEERING

Vä lip

ro je

kt O

Ü , r

eg n

r 1 43

39 54

1 Se

pa vä

lja 3

3, T

ar tu

, i nf

o@ va

lip ro

je kt

.e e

Töö nr:

Kuupäev: 03.05.2025

Joonise nr: 3

Mõõtkava: 1:500

Formaat: A3

DP-202459

Planeeringu korraldaja: NÕO VALLAVALITSUS

R60

Heitvee immutamise keeluala

Kalda piiranguvöönd (100 m)

Kohaliku tee kaitsevöönd (20 m )

4

10

4

10

Plan. omapuhasti

R10

Plan. puurkaev

2(-1)/1 4(1/3)

9/6 600

EP100

49421

Olemasolev liitumine elektrivõrguga

Lombi tee

RP

PK

2(-1)/1 4(1/3)

9/6 600

EP100

49421

LEPPEMÄRGID

Planeeringuala piir

Olemasolev katastriüksuse piir

Olemasolev ranna või kalda piiranguvöönd

Olemasolev kruusakattega tee

Olemasolev kõrghaljastatud ala (mets)

Olemasolev kohaliku tee kaitsevöönd

1. Planeeringuala suurus on 4942 m².

2. Detailplaneeringu koostamise alusplaaniks on topo-geodeetiline alusplaan täpsusastmega 1:500. Koostaja Maainsener OÜ (reg nr 11673280, litsents MTR reg. nr EEG000165), töö nr GEO-7113 (detsember 2024). Koordinaadid L-EST 97 süsteemis, kõrgused EH2000 süsteemis.

MÄRKUSED

Olemasolev puu

krundi suuruskrundi nr

max ehitisealune pind

max hoonete kõrgus (põhihoone/abihoone)

hoonete arv (põhihoone/abihoone)

max hoonete korruselisus (põhihoone(maa-alune korrus)/abihoone)

krundi kasutamise otstarve

KRUNDI EHITUSÕIGUSE SELGITUS JOONISEL

Illustratiivne põhihoone/abihoone asukoht

PK

TEHNOVÕRGUD

Orienteeruv juurdepääs krundile

Planeeritud hoonestusala

Planeeritud puurkaev hooldusalaga

Planeeritud omapuhasti kujaga

Heitvee immutamise keeluala

Olemasolev keskpinge maakaabel

Olemasoleva tehnovõrgu kaitsevöönd

Olemasolev madalpinge maakaabel/liitumiskilp

Planeeritud haljastatav ala

RP

Olemasolev avalik kasutusõigus (sundvaldus)

EHITUSÕIGUS JA MAAKASUTUS

Projektijuht/ planeerija:

LIIS ALVER

Planeerija: KÄTLINA VELTMANN

KULLAMÄE KINNISVARA OÜ

Joonise nimetus: PÕHIJOONIS TEHNOVÕRKUDEGA

Asukoht: VOIKA KÜLA, NÕO VALD, TARTU MAAKOND

Planeeringust huvitatud isik:

Töö nimi: VOIKA KÜLAS ASUVA METSAÄÄRSE KATASTRIÜKSUSE DETAILPLANEERING

Vä lip

ro je

kt O

Ü , r

eg n

r 1 43

39 54

1 Se

pa vä

lja 3

3, T

ar tu

, i nf

o@ va

lip ro

je kt

.e e

Töö nr:

Kuupäev: 03.05.2025

Joonise nr: 4

Mõõtkava: 1:500

Formaat: A3

DP-202459

Planeeringu korraldaja: NÕO VALLAVALITSUS

Planeeritud kõrghaljastuse illustratiivne asukoht