Ettepanekute küsimine Rannalaeva detailplaneeringu lähteseisukohtade ja keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnangu kohta
| Dokumendiregister | Päästeamet |
| Viit | 7.2-3.3/4260 |
| Registreeritud | 03.07.2025 |
| Sünkroonitud | 04.07.2025 |
| Liik | Sissetulev kiri |
| Funktsioon | 7.2 Ohutusjärelevalve korraldamine |
| Sari | 7.2-3 Päästekeskuste ehitusvaldkonna alane kirjavahetus |
| Toimik | 7.2-3.3 |
| Juurdepääsupiirang | Avalik |
| Juurdepääsupiirang | |
| Adressaat | Viru-Nigula Vallavalitsus |
| Saabumis/saatmisviis | Viru-Nigula Vallavalitsus |
| Vastutaja | Kristina Kazmin (Ida päästekeskus, Ohutusjärelevalve büroo) |
| Originaal | Ava uues aknas |
Failid
Edastan dokumendi.
Lugupidamisega
Tiina Tamberg
kantselei- ja teabehaldusspetsialist
Viru-Nigula vallavalitsus
5308 3820
Digiallkirjad
OTSUS
Viru-Nigula …………… 2025 nr
Rannalaeva detailplaneeringu algatamine ja
keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmine
Viru-Nigula vallas Letipea külas asuva Rannalaeva kinnistu (katastritunnus 90202:006:0671, sihtotstarve maatulundusmaa, pindala 20797 m²) omanik esitas Viru-Nigula vallavalitsusele 06.12.2024 Rannalaeva kinnistu detailplaneeringu algatamise taotluse (registreeritud dokumendiregistris 06.12.2024 nr 7-7/1403). Viru-Nigula vallavalitsus palus 20.12.2024 saadetud kirjaga nr 7-7/1403-1 parandada ja täiendada detailplaneeringu algatamise taotlust.
Viru-Nigula vallavalitsus pikendas 10.02.2025 kirjaga nr 7-7/1403-2 Rannalaeva kinnistu detailplaneeringu algatamise kohta otsuse tegemist.
Rannalaeva kinnistu detailplaneeringu koostamise eesmärk krundi hoonestusala ja ehitusõiguse määramine, tehnovõrkude- ja tehnorajatiste võimalike asukohtade määramine, servituutide seadmise vajaduse ja kitsenduste määramine. Omanik soovib Rannalaeva kinnistule rajada elamu ja abihoone.
Juurdepääs krundile hakkab olema mööda kohalikku rannikuäärset teed. Naabruses asuvate Rannaliiva, Liivaranna, Kiviranna ja Ranniku kinnistute omanikud on sõlminud notariaalse teeservituudi Rannalaeva kinnistu igakordse omaniku kasuks. Planeeringuala suurus on ca 20797 m².
Detailplaneeringu koostamisel lahendatavad ülesanded on toodud planeerimisseaduse (PlanS) § 126 lõike 1 punktides 1-10, 11-12, 16-17 ja 21-22. Ülesannete loetelu võib detailplaneeringu koostamise menetluse jooksul muutuda või täieneda.
Rannalaeva maaüksus asub Letipea küla põhjaosas, põhja- ja idakaarest piirneb merega, lääne- ja lõunakaarest piirneb Laheranna maaüksusega. Maaüksusest lääne poole jääb ajalooliselt väljakujunenud hoonestusega piirkond, ida pool hoonestus puudub. Maaüksusel asub Nõukogude armee poolt kasutuses olnud, kuid tänaseks lagunemistunnustega betoonist militaarrajatis (ehitisregistri kood 220788315).
Maa- ja Ruumiameti geoportaali kitsenduste kaardirakenduse järgi asub Rannalaeva maaüksusel korduv üleujutusala, ranna- või kalda ehituskeeluvöönd, ranna- või kalda piiranguvöönd, elektripaigaldise kaitsevöönd.
PlanS § 126 lõike 1 punkti 16 kohaselt on detailplaneeringu üheks ülesandeks ka ranna ja kalda ehituskeeluvööndi vähendamine, § 142 lõike 1 kohaselt võib detailplaneering põhjendatud vajaduse korral sisaldada kehtestatud üldplaneeringu põhilahenduste muutmise ettepanekut.
PlanS § 142 lõike 6 kohaselt tuleb üldplaneeringu põhilahenduse muutmise ettepanekut sisaldava detailplaneeringu koostamisel anda eelhinnang ja kaaluda keskkonnamõju strateegilist hindamist, lähtudes keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 33 lõigetes 4 ja 5 sätestatud kriteeriumidest ning § 33 lõike 6 kohaste asjaomaste asutuste seisukohtadest.
Looduskaitseseaduse (LKS) § 40 lõige 2 lubab ehituskeeluvööndit suurendada vaid üldplaneeringuga, kuid vähendamine on võimalik teatud juhtudel ka detailplaneeringuga. LKS § 40 lg 4 punktis 2 on märgitud, et ehituskeeluvööndi vähendamine detailplaneeringuga on võimalik siis, kui detailplaneering on üldplaneeringut muutev.
Planeeritaval alal kehtib Viru-Nigula Vallavolikogu poolt 22.11.2007 määrusega nr 13 kehtestatud Viru-Nigula valla üldplaneering, mille kohaselt ei ole Rannalaeva maaüksusele konkreetset juhtotstarvet määratud.
Üldplaneeringu järgi asub Rannalaeva maaüksus väärtuslikul maastikul, elamuala E2 vahetus läheduses. Rannalaeva maaüksuse territooriumile ei jää kaitstavaid loodusobjekte, püsielupaiku, Natura 2000 ala ega pärandkultuuri objekte.
Lääne-Viru maakonnaplaneeringu 2030+ kohaselt jääb planeeringuala samuti väärtuslikule maastikule.
Tulenevalt PlanS § 4 lõike 2 punktist 5 on vajalik detailplaneeringu koostamisel hinnata selle elluviimisega kaasnevaid asjakohaseid majanduslikke, kultuurilisi, sotsiaalseid ja looduskeskkonnale avalduvaid mõjusid. Planeeringulahenduse väljatöötamiseks ja mõjude hindamiseks teha vajadusel täiendavaid uuringuid ja analüüse.
Võttes aluseks eeltoodu, kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 6 lõike 1, planeerimisseaduse § 9 lõike 1, § 77 lõiked 1, 4, 5, 6, 7, § 142 lõiked 2 ja 6, keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 6 lõike 2 punkti 10, § 35 lõiked 1, 3 ja 5, Viru-Nigula Vallavalitsuse 20.01.2022 määruse nr 1 „Planeerimis- ja ehitusalase tegevuse korraldamine“,
Viru-Nigula Vallavolikogu otsustab:
1. Algatada üldplaneeringut muutev detailplaneering Viru-Nigula vallas, Letipea külas, Rannalaeva kinnistul (katastritunnus 90202:006:0671, pindala 20797 m², sihtotstarve maatulundusmaa).
1.1. Detailplaneeringu eesmärk on Rannalaeva kinnistule hoonestusala ja ehitusõiguse määramine, tehnovõrkude- ja tehnorajatiste võimalike asukohtade määramine, servituutide seadmise vajaduse ja kitsenduste määramine elamu ja abihoone rajamise eesmärgil.
2. Kinnitada planeeringuala piir vastavalt detailplaneeringu algatamisotsuse lisale 1.
3. Kinnitada detailplaneeringu „Rannalaeva detailplaneeringu algatamine ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmine“ lähteseisukohad (lisa 2).
4. Jätta algatamata Rannalaeva detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine, tuginedes Alkranel OÜ poolt koostatud „Viru-Nigula vallas Letipea külas asuva Rannalaeva kinnistu (90202:006:0671) detailplaneeringu (DP) kava keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) eelhinnangu (EH) otsuse (KSH algatamine/ mitte algatamine) eelnõu vormistamise alusandmestikule“ (lisa 3).
5. Detailplaneeringu koostamise algataja ja kehtestaja on Viru-Nigula Vallavolikogu, korraldaja on Viru-Nigula vallavalitsus kui ametiasutus.
6. Detailplaneeringu algatamisest teatada Viru-Nigula valla veebilehel ja väljaandes „Ametlikud Teadaanded“.
7. Detailplaneeringu algatamise materjalidega saab tutvuda Viru-Nigula vallavalitsuses aadressil Viru-Nigula vald, Kunda linn, Kasemäe tn 19 vallavalitsuse lahtiolekuaegadel ja valla
kodulehel https://viru-nigula.ee/.
8. Detailplaneeringu algatamine on menetlustoiming, millega ei teki huvitatud isikule õigustatud ootust detailplaneeringu vastuvõtmise või kehtestamise osas. Menetlustoimingud on vaidlustatavad koos haldusaktiga, milleks on planeeringu kehtestamine või kehtestamata jätmine.
9. Otsus jõustub teatavakstegemisest.
Vallavolikogu esimees
VIRU-NIGULA VALLAVALITSUS
_________________________________________________________________________________
Kasemäe tn 19 Telefon 325 5960 Konto EE252200221011939622
44107 Kunda linn e-post: [email protected] registrikood 75020500
Viru-Nigula vald www.viru-nigula.ee
Vastavalt nimekirjale
Meie 03.07.2025 nr 7-7/656
Ettepanekute küsimine Rannalaeva detailplaneeringu
lähteseisukohtade ja keskkonnamõju strateegilise
hindamise eelhinnangu kohta
Võttes aluseks planeerimisseaduse § 81 lõike 1, Vabariigi Valitsuse määruse nr 133
„Planeeringute koostamisel koostöö tegemise kord ja planeeringute kooskõlastamise alused“,
esitab Viru-Nigula vallavalitsus detailplaneeringu „Rannalaeva detailplaneeringu algatamine ja
keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmine“ lähteseisukohad ja keskkonnamõju
strateegilise hindamise eelhinnangu ettepanekute tegemiseks.
Palume ettepanekud esitada 30 päeva jooksul kirja saamisest.
Kirjale on lisatud Rannalaeva detailplaneeringu lähteseisukohad, keskkonnamõju strateegilise
hindamise eelhinnang (Alkranel OÜ poolt koostatud „Viru-Nigula vallas Mahu külas asuva
Lauri kinnistu (90202:006:0069) detailplaneeringu (DP) kava keskkonnamõju strateegilise
hindamise (KSH) eelhinnangu (EH) otsuse (KSH algatamine/ mitte algatamine) eelnõu
vormistamise alusandmestikule“), planeeringuala välispiir ja Viru-Nigula Vallavolikogu otsuse
eelnõu detailplaneeringu algatamise kohta.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Ivar Lilleberg
vallavanem
Kaasatud asutused:
Maa- ja Ruumiamet [email protected]
Keskkonnaamet [email protected]
Päästeamet [email protected]
Terviseamet [email protected]
Marit Laast
+ 372 5757 0531
otsusega nr ….
LISA nr 2
LÄHTESEISUKOHAD DETAILPLANEERINGU KOOSTAMISEKS
1. ÜLDANDMED
1.1. Tellija: Viru-Nigula vallavalitsus.
1.2. Planeeringu nimetus: Rannalaeva detailplaneeringu algatamine ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmine.
1.3. Asukoht: Viru-Nigula vald, Letipea küla, Rannalaeva kinnistu (katastritunnus 90202:006:0671, pindalaga 20797 m²).
1.4. Lähteülesande kehtivus: 2 aastat alates lähteülesande kinnitamisest.
2. DETAILPLANEERINGU KOOSTAMISE ALUSED:
2.1. Planeerimisseadus (PlanS).
2.2. Viru-Nigula valla üldplaneering (kehtestatud 22.11.2007 Viru-Nigula Vallavolikogu määrusega nr 13).
2.3. Koostatav Viru-Nigula valla üldplaneering (algatatud 27.06.2018 Viru-Nigula Vallavolikogu otsusega nr 83, vastu võetud 29.12.2022 Viru-Nigula Vallavolikogu otsusega nr 72).
2.4. Rannaliiva ja Liivaranna maaüksuste detailplaneeringud
2.4. Muud asjakohased õigusaktid.
3. DETAILPLANEERINGU KOOSTAMISE EESMÄRK, VAJADUS JA PÕHJENDUS
3.1. Detailplaneeringu koostamise eesmärk on Letipea külla Rannalaeva katastriüksusele elamu ja abihoone rajamine.
4. DETAILPLANEERINGU KOOSTAMISE ÜLESANNE
Detailplaneeringu koostamise ülesanne on krundi hoonestusala ja ehitusõiguse määramine, tehnovõrkude- ja tehnorajatiste võimalike asukohtade määramine, juurdepääsu(de) määramine, servituutide seadmise vajaduse ja kitsenduste määramine. Planeeritava ala suurus on ca 20797 m².
5. VASTAVUS ÜLDPLANEERINGULE
Detailplaneering teeb ettepaneku vähendada Rannalaeva kinnistul ehituskeeluvööndit. PlanS § 142 lõike 1 järgi on detailplaneering üldplaneeringut muutev.
6. KEHTIVAD PLANEERINGUD
6.1. Viru-Nigula valla üldplaneering (kehtestatud 22.11.2007 Viru-Nigula Vallavolikogu määrusega nr 13);
6.2. Liivaranna kinnistu detailplaneering (kehtestatud 24.09.2009 Viru-Nigula Vallavolikogu määrusega nr 22);
6.3. Rannaliiva kinnistu detailplaneering (kehtestatud Viru-Nigula Vallavolikogu 28.04.2011 määrusega nr 4).
7. NÕUDED KOOSTATAVALE DETAILPLANEERINGULE
7.1. Krundi ehitusõiguse määramine (krundi kasutamise sihtotstarve, hoonete suurim lubatud arv krundil, hoonete suurim lubatud ehitusalane pindala, hoonete suurim lubatud kõrgus, hoonete vahelised kujad).
7.2. Krundi hoonestusala piiritlemine.
7.3. Ehitiste olulisemate arhitektuurinõuete seadmine.
7.4. Ehitistevahelised kujad.
7.5. Haljastuse ja heakorra põhimõtete määramine.
7.6. Kuritegevuse riske vähendavate nõuete ja tingimuste seadmine.
7.7. Tehnovõrkude ja tehnorajatiste asukoha määramine.
7.8. Servituutide vajaduse määramine (tee-, liini-, veejuhtimisservituudid)
7.9. Detailplaneeringu plaanil kajastada kõiki teadaolevaid maa-aluseid trasse. Detailplaneeringus määrata maa-aluste kommunikatsioonide asukohad ja väljaehitamise põhimõtted.
7.10. Lahendada veevarustuse ja kanalisatsiooni tingimused.
7.11. Sademevee ärajuhtimine.
7.12. Elektrienergia tehniliste tingimuste saamine.
7.13. Sidevarustuste tehniliste tingimuste saamine.
7.14. Planeeringuga lahendada juurdepääsud planeeringualale.
8. DETAILPLANEERINGU KEHTESTAMISEKS VAJALIKE KOOSKÕLASTUSTE JA KOOSTÖÖ VAJADUSE LOETELU
8.1. Viru-Nigula vallavalitsus.
8.2. Planeeringualasse jäävate ja seda teenindavate tehnovõrkude valdajad.
8.3. Planeeringualaga piirnevad maaomanikud.
8.4. Maa- ja Ruumiamet
8.5. Keskkonnaamet
8.6. Päästeamet
8.7. Terviseamet
9. DETAILPLANEERINGU (DP) KOOSTAMISE EELDATAV AJAKAVA
Koostamise etapid
Eeldatav etapi lõppaeg¹
DP lähteseisukohtade (LS) ja keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) eelhindamise kohta ettepanekute küsimine koostöö tegijatelt
august 2025
Ettepanekute alusel DP materjalide täiendamine
oktoober 2025
DP algatamine
november 2025
Hinnapakkumiste võtmine DP koostamiseks
veebruar 2016
DP eelnõu (eskiisi) avalikustamine
jaanuar 2027
DP eskiisi avalik arutelu
aprill 2027
DP avaliku arutelu ja väljapaneku kestel tehtud ettepanekute sisseviimine
september 2027
DP eelnõu esitatakse kooskõlastamiseks asutustele ja isikutele
detsember 2027
DP vastuvõtmine
märts 2028
DP avalik väljapanek
mai 2028
DP avalik arutelu
juuli 2028
DP-sse avalikustamise ajal ja avalikul arutelul tehtud ettepanekute sisseviimine
september 2028
DP heakskiitmiseks esitamine ministrile
detsember 2028
Võimalike ettepanekute sisseviimine DP-sse
märts 2029
DP kehtestamine
juuni 2029
(¹) võib muutuda, kui on vaja korrata detailplaneeringu kooskõlastamist, korraldada
täiendavalt avalikku väljapanekut ja arutelu, kui tekib planeeringuvaidlus jms
10. PLANEERINGU KOOSTAMISEKS VAJALIKUD UURINGUD
10.1. Keskkonnamõju eelhinnangu koostamine
10.2. Kontaktvööndi analüüs
10.3. Planeeringu elluviimisega kaasnevate asjakohaste majanduslike, kultuuriliste, sotsiaalsete ja looduskeskkonnale avalduvate mõjude hindamine
10.4. Planeerimismenetluse käigus selguvad võimalikud uuringud
11. PLANEERIMISMENETLUSSE KAASATAVAD ISIKUD
11.1 Naaberkinnistud:
Laheranna (90202:006:0672), Rannaliiva (90202:002:0153), Liivaranna (90202:006:0149), Kiviranna (90202:006:0148), Ranniku (90202:006:0146).
11.2. Elektrilevi OÜ
11.3. Isikud, kes on avaldanud soovi olla planeerimismenetlusse kaasatud
Rannalaeva detailplaneering peab vastama riigihalduse ministri 17.10.2019 määrusele nr 50 „Planeeringu vormistamisele ja ülesehitusele esitatavad nõuded“.
Lähteseisukohad koostas Viru-Nigula valla planeerimis- ja maakorraldusspetsialist Marit Laast
Digiallkirjad
Viru-Nigula vallas Letipea külas asuva Rannalaeva kinnistu (90202:006:0671) detailplaneeringu (DP) kava keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) eelhinnangu (EH) otsuse (KSH algatamine/mitte algatamine) eelnõu vormistamise alusandmestik
Tellija: Viru-Nigula Vallavalitsus
Töö koostaja: Alkranel OÜ
Projektijuht: Elar Põldvere
Tartu 2025
Publitseerimise üldandmed:
• Töö koostatud – 26.06.2025.
• Koostajad (Alkranel OÜ) – Elar Põldvere ja Paula Nikolajeva.
• Alkranel OÜ (www.alkranel.ee) – keskkonnaalased konsultatsioonid, aastast 1999.
Sisukord
Sisukord 3
Sissejuhatus 4
1. Strateegilise planeerimisdokumendi kava ehk kavandatava tegevuse ja selle paikkonna lühikirjeldus 5
2. Tegevuspaiga ümbruskonna keskkonna ja olemasoleva olukorra lühikirjeldus 8
2.1 Tegevuspaiga lühikirjeldus strateegiliste ja muude arengudokumentide järgselt 8
2.2 Tegevuspaiga lühikirjeldus paikkonna muude ja käesolevas kontekstis asjakohaste aspektide järgselt 9
3. Tegevusega eeldatavalt kaasneva mõju prognoos ja ettepanekud edaspidiseks ning KSH vajalikkuse määramine 11
3.1 Missugusel määral loob strateegiline planeerimisdokument aluse kavandatavale tegevusele, lähtudes nende asukohast, iseloomust ja elluviimise tingimustest või eraldatavatest vahenditest 11
3.2 Missugusel määral mõjutab strateegiline planeerimisdokument teisi strateegilisi planeerimisdokumente, arvestades nende kehtestamise tasandit 12
3.3 Strateegilise planeerimisdokumendi asjakohasus ja olulisus keskkonnakaalutluste integreerimisel teistesse valdkondadesse 12
3.4 Strateegilise planeerimisdokumendi, sh jäätmekäitluse või veekaitsega seotud planeerimisdokumendi tähtsus Euroopa Liidu keskkonnaalaste õigusaktide nõuete ülevõtmisel 13
3.5 Strateegilise planeerimisdokumendi elluviimisega seotud keskkonnaprobleemid (arvestades mõju suurust ja ruumilist ulatust ning võimalikkust, kestvust, sagedust ja pöörduvust, sh kumulatiivsust ning õnnetuste esinemise võimalikkust) 13
3.5.1 Maa ja maakasutus 13
3.5.2 Maastik (sh pinnavormid) 14
3.5.3 Maavarade kasutus 14
3.5.4 Muld ja pinnas, ressursikasutus (sh energiakasutus), jäägid ja heited ning jäätmeteke 14
3.5.5 Märgalad, jõeäärsed alad, jõesuudmed, rannad ja/või kaldad ning veestik (sh põhjavesi (veeressurss) ja merekeskkond), sh oht keskkonnale 15
3.5.6 Õhk ja kliima (sh oht keskkonnale) 17
3.5.7 Looduslik mitmekesisus (loomastik, taimestik, metsad) ja kaitstavad loodusobjektid 17
3.5.8 Elanikkond (sh tiheasustusalad), inimese tervis, heaolu ja vara (sh geograafiline ala ja eeldatavalt mõjutatav elanikkond) ning kultuuripärand ja arheoloogilised väärtused, mh müra, vibratsioon, valgus, soojus, kiirgus ja lõhn 18
3.5.9 Suurõnnetuse, katastroofi ning piiriülesuse aspektid 18
3.6 KSH algatamise vajalikkus ning seisukohtade küsimise suunised 18
Kokkuvõte 20
Kasutatud allikad 21
.
Sissejuhatus
Käesoleva töö objektiks on Lääne-Viru maakonnas Viru-Nigula vallas Letipea külas asuva Rannalaeva kinnistu (katastritunnus 90202:006:0671) detailplaneeringu (DP) kava. Rannalaeva kinnistule kavandatakse elamu ja abihoone rajamist. DP kavaga planeeritav paikneb maatulundusmaal, kuhu pole varasemalt hoonestust kavandatud. Planeerimisseaduse (PlanS) § 142 lg 1 järgi on kavandatav üldplaneeringut muutev, kuna soovitakse vähendada veekogu ehk ranna ehituskeeluvööndit.
Käesoleva töö tellijaks on Viru-Nigula vallavalitsus ning DP kavast huvitatud isikuks eraisik. Käesolevat dokumentatsiooni saab eelkõige kohalik omavalitsus kasutada täiendava töövahendina detailplaneeringu algatamise üle otsustamisel ning algatamisel detailplaneeringuga seonduvates ja sellele eeldatavalt järgnevates menetlusprotsessides.
KSH algatamise vajalikkuse osas otsustamine ning sellest teavitamine toimub keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) § 35 alusel. Eelnevalt tuleb otsuse eelnõu osas seisukohta küsida asjaomastelt asutustelt (KeHJS § 33 lg 6), kui vastavad asutused (kavandatav tõenäoliselt puudutab vastava asutuse huve või kellel võib olla põhjendatud huvi eeldatavalt kaasneva keskkonnamõju vastu) tuvastatakse.
Eelhinnangu koostamisel lähtutakse Eesti Vabariigis kehtivast seadusandlusest ja väljakujunenud praktikast ning aktuaalsetest suunistest. KeHJS § 22 kohaselt on tegevus olulise keskkonnamõjuga, kui see võib eeldatavalt:
• ületada mõjuala keskkonnataluvust;
• põhjustada keskkonnas pöördumatuid muutusi;
• seada ohtu inimese tervise ja heaolu, kultuuripärandi või vara.
Töö koostamisel lähtutakse samuti juhenditest „KMH eelhindamise juhend otsustaja tasandil, sh Natura-eelhindamine“ (Kutsar ja Keskkonnaministeerium, 2018), „Keskkonnamõju hindamise eelhinnangu andmise juhend” (Keskkonnaministeerium, 2017) ning „KSH eelhindamise juhend otsustaja tasandil, sh Natura eelhindamine“ (Kutsar ja Keskkonnaministeerium, 2018).
1. Strateegilise planeerimisdokumendi kava ehk kavandatava tegevuse ja selle paikkonna lühikirjeldus
Käesoleva töö objektiks on Lääne-Viru maakonnas Viru-Nigula vallas Letipea külas asuva Rannalaeva kinnistu (katastritunnus 90202:006:0671; 100% maatulundusmaa; 2,08 ha (20 797 m²)) detailplaneeringu (DP) kava. Rannalaeva kinnistule kavandatakse üksikelamu ja abihoone ning vajalike tehnovõrkude ja -rajatiste (va elektrivarustus, maakaabel olemas) rajamist. DP kava ala hõlmab kogu Rannalaeva kinnistut, kuid elamu ala kavandatakse vaid kinnistu äärde (vt ka joonist 1).
Joonis 1. DP kava ala, kus kollase joonega on märgitud kinnistute piirid ning punasega kavandatavad hooned (alus: Maa- ja Ruumiamet, 2025)
Rannalaeva kinnistule on planeeritud rajada 7,5 m kõrgune (1,5-korruseline) eluhoone ehitisealuse pinnaga 101,7 m2 ning mahuga 569 m3, projekteeritava kasutusajaga 50 aastat. Planeeritud kõrvalhoone rajatakse 4,9 m kõrgusena (1-korruseline), mille ehitisealune pind oleks 19,8 m2 ning maht 78 m3, projekteeritav kasutusaeg 50 aastat. Kinnistule on plaanis rajada ka biopuhastiga imbväljak ning rajada sillutatud tee ja parkimisala (vt ka joonist 2).
Tegevuspaiga ala ümbritseb põhja- ja idasuunalt Narva-Kunda laht ning lõuna- ja läänesuunalt hoonestamata Laheranna kinnistu (90202:006:0672; 100% maatulundusmaa). Läänesuunal asuvad ka mitmed hoonestatud elamu- ja maatulundusmaa kinnistud (vt ka joonist 3). Seejuures lähim eluhoone asub Rannalaeva kinnistu piirist linnulennult 87 meetri kaugusel edelasuunas (katastriüksus Rannaliiva, 90202:006:0153).
Joonis 2. Kavandatava tegevuse asendiplaan (At Home OÜ, 2017)
Joonis 3. DP kava alaga piirnevad kinnistud ja nende sihtotstarbed, kus kollased on elamumaad ja oranžid maatulundusmaad (Maa- ja Ruumiamet, 2025)
Siinkohal on oluline märkida, et Rannalaeva kinnistul, rannajoonest kuni 11 meetri kaugusel, asub korduva üleujutusala piir, millele kehtiva seadusandluse järgi lisatakse ranna piiranguvööndi laius 200 meetrit ning ehituskeeluvööndi laius 100 m (LKS § 35 lg 4, § 37 lg 1 p 1, § 38 lg 1 p 2). Vabariigi Valitsuse poolt on algatatud 07.04.2025 looduskaitseseaduse, jahiseaduse ja riigivaraseaduse muutmise seaduste eelnõu, millega täpsustatakse veekogude äärsete kaitsevööndite arvestamist ja ulatust ning piiranguid. Muudatuste kohaselt hakkab piiranguvöönd koosnema üleujutatavast alast, millele liidetakse rannal 100 m ning ehituskeeluvöönd koosneks edaspidi korduva üleujutusega alast ja sellele liidetavast 50 m-st. Kui kehtiva seadusandluse puhul on kavandatava tegevuse elluviimisel vajalik ehituskeeluvööndi vähendamine, siis eelmainitud muudatuste jõustumisel aga mitte. Kehtiva seadusandluse kohaselt asub Rannalaeva kinnistu peaaegu täies ulatuses ranna ehituskeeluvööndis ning täies ulatuses ranna piiranguvööndis (vt ka joonist 4), kuhu omakorda metsamaal laieneb ka ehituskeeluvöönd.
Joonis 4. Veekoguga (mere rannaga) seotud kitsendused Rannalaeva kinnistul (Maa- ja Ruumiamet, 2025)
2. Tegevuspaiga ümbruskonna keskkonna ja olemasoleva olukorra lühikirjeldus
Peatüki koostamisel on arvestatud esimeses peatükis, juhendmaterjalides ning avalikult ja erialaselt kasutatavates andmebaasides sisalduvat teavet. Andmeallikatena kasutatakse peamiselt EELISe (Eesti Looduse Infosüsteem, Keskkonnaagentuur (14.05.2025)) infosüsteemi ja Maa- ja Ruumiameti kaardirakendusi (2025).
DP kava ala asub Lääne-Viru maakonnas Viru-Nigula vallas Letipea külas (hajaasustusala), kus valla kodulehe andmetel elas 01.06.2025 seisuga 22 inimest.
2.1 Tegevuspaiga lühikirjeldus strateegiliste ja muude arengudokumentide järgselt
Lääne-Viru maakonnaplaneering 2030+ (2019) – maakonnaplaneeringus käsitletakse eraldi piirkonnana maakonna rannikuala, kuna tegemist on atraktiivse puhkepiirkonnaga, kuhu on ajalooliselt rajatud ja kavandatakse ka edaspidi hooajaliselt kasutatavaid suvekodusid rajada. Juhindudud on ka Lääne-Virumaa maakonnaplaneeringus „Lääne-Viru maakonna rannikuala“ (2011) sätestatust.
Letipea küla on väikese suurusega puhkekeskus P3, millele ruumilise arengu põhimõtteid ei ole määratud. Kavandatav tegevus asub I klassi (kõige väärtuslikum, maakondliku või riikliku tähtsusega ala) Letipea-Mahu väärtuslikul maastikul. Maakonnaplaneeringus on toodud üldised kasutustingimused väärtuslike maastike säilimiseks, mh:
• väärtuslikel maastikel tuleb säilitada maastikumuster, sh traditsioonilisi maastikuelemente, struktuure ja maakasutust;
• uued ehitusalad paigutada maastikku nii, et maastiku väärtus ei kahaneks. Üldjuhul vältida elamuehitust väärtuslike maastike nendel aladel, kuhu eelnevalt ei ole elamuid rajatud;
• ranna ehituskeeluvööndi ulatuses ja selle vähendamisel väärtuslikul maastikul peab arvestama väärtuslike maastike säilimise eesmärke. Lähtuda kohapealsetest looduslikest iseärasustest, üleujutusohust, maastikulistest ja looduslikest väärtustest ning ajalooliselt väljakujunenud ehitusjoonest.
Ligikaudu 100 m kaugusel asub Letipea neeme merele orienteeritud harjutusala, mis kuulus Õhutõrje ja suurtükiväe merele orienteeritud harjutusalade ja mereväe harjutusalade asukohtade valimise arendusprogrammi (ÕSMAAP) alusel eelvaliku hulka. Kaitsevõime tugevdamise eelduste tagamiseks käsitleti maakonnaplaneeringus Letipea neeme harjutusala kui võimalikku merele orienteeritud harjutusala.
Praegune Viru-Nigula vald moodustati 2017. a haldusreformi käigus Viru-Nigula valla, Kunda linna ja Aseri valla ühinemisel. Eelhinnangu koostamise hetkel on uus üldplaneering koostamisel ning seniks kehtib kavandatava tegevuse piirkonnas 2007. a kehtestatud Viru-Nigula valla üldplaneering (ÜP). Selle alusel asub Rannalaeva kinnistu Letipea-Mahu väärtuslikul maastikul, elamuala E2 ääretsoonis, millele on seatud järgnevad käesoleva juhul kohalduvad maakasutus- ja ehitustingimused:
• maaüksuse lubatud maksimaalne täisehitusprotsent on 4%;
• hoonete maksimaalne lubatud kõrgus on 8,5 m ning vältida omaduselt või väljanägemiselt piirkonnale võõraid elemente;
• omavalitsusel kohustus iga kord otsustada detailplaneeringu ja keskkonna mõjude strateegilise hindamise koostamise vajaduse üle.
Viru-Nigula valla üldplaneering (vastu võetud 29.12.2022 Viru-Nigula Vallavolikogu otsusega nr 72; ÜP kehtestamata) – seatakse valla ruumilised arengueesmärgid. Vallas on mitmed asustatud piirkonnad koondunud vooluveekogude ja mereranniku äärde, mistõttu paiknevad paljud ehitised ranna või kalda ehituskeeluvööndis. Üldplaneering toetab kõrge rekreatiivse väärtuse ja suure elamuehituse huviga Letipea küla mererannikul elamupiirkonna arendamist. Ehituskeeluvööndi laiuse arvestamise aluseks ehk üleujutusala piiriks mererannal loetakse Viru-Nigula vallas 1 m kaldajoone kõrgusväärtusest. Tingimuseks ehituskeeluvööndis on seatud, et piirkondades, kus esineb täiendavaid üleujutusi, tuleb vältida ehituskeeluvööndi ulatuse vähendamist.
Jätkuvalt asuks alal I klassi väärtuslik maastik Letipea-Mahu, mille väärtuseks on mereäärne loodusmaastik ja rannakülale omane miljöö. Väärtuslikele maastikele kohanduvad tingimused on üle võetud eelhinnangus varem kirjeldatud Lääne-Virumaa maakonnaplaneeringust. Lisaks nähtub ÜP-st, et Rannalaeva kinnistul asub militaarpärand (kultuuriväärtuste register nr 249; pärandkultuuri objekt 903:OKU:007) Letipea tehnilise vaatluse post. Tingimused militaarpärandi objektide säilitamiseks ja kasutamiseks:
• tagada militaarpärandi hulka arvatud objektide parim võimalik seisukord, inimeste ohutus objektidel ning väärtustada neid kohaliku ehituspärandina;
• üldjuhul peab olema tagatud avalik juurdepääs, et kõigil huvilistel oleks võimalik militaarpärandi objekte külastada;
• naaberalade uushoonestuse kavandamisel arvestada vaadete säilimisega objektidele.
Viru-Nigula valla arengukava 2024-2030 (2024) – valla visiooniks on arengukavaga määratud, et Viru-Nigula vald on turvaline, hooliv ja uuendusmeelne ning elanikke, elu- ja majanduskeskkonda ning ajalugu väärtustav ettevõtjasõbralik ning tugeva ühtse kogukonnaga tegus kohalik omavalitsus, kodune ja külalislahke paik Lääne-Virumaal – meretäis võimalusi. Ühe kriitilise edutegurina visiooni saavutamiseks on toodud tugev ja elujõuline kogukond, valla elanike arvu stabiliseerimine ja pikemas vaates elanike arvu kasvu saavutamine.
Strateegiliste arengudokumentide alla saab lugeda ka detailplaneeringuid. Piirkonnas on kehtestatud (Kogo kinnistu DP, 2010) ja realiseeritud Rannaliiva kinnistu (kehtestatud Viru-Nigula Vallavolikogu 28.04.2011 määrusega nr 4) ning Liivaranna kinnistu (kehtestatud Viru-Nigula Vallavolikogu 24.09.2009 määrusega nr 22) detailplaneeringud, millede eesmärgiks oli eelkõige ja tänaseks realiseeritud hoonestusalade ja nende ehitusõiguse määramine koos tehnovõrkude paigutuse jms.
2.2 Tegevuspaiga lühikirjeldus paikkonna muude ja käesolevas kontekstis asjakohaste aspektide järgselt
Käesolevas ptk-s antakse paikkonna kohta muud (sh teavet, mida juba ptk 2.1-s ei käsitletud) ja käesoleva tegevuse kontekstis asjakohast teavet.
Maa- ja Ruumiamet mullastiku kaardirakenduse (2025) kohaselt esinevad vaadeldaval alal valdavalt nõrgalt leetunud leedemullad (LI) ja gleistunud nõrgalt leetunud huumuslikud leedemullad (L(k)lg). Põhjavesi on piirkonnas keskmiselt kaitstud (1:400 000 geoloogilise baaskaardi alusel) või kaitstud (1:50 000 geoloogilise baaskaardi alusel). Lähim puurkaev (PRK0052272) asub hoonestatud kinnistul käesolevast arendusalast ca 120 m kaugusel. Eesti pinnase radooniriski kaardi (2023) kohaselt on Viru-Nigula vald omavalitsuse tasemel kõrge või väga kõrge radooniriskiga piirkond. Lähimate mõõtmispunktide andmetel (2002;2012) esineb kavandatava tegevuse piirkonnas radoonirisk 10-150 kBq/m³. Seejuures loetakse radoonisisaldust 10-50 kBq/m³ normaalseks, kuid vahemikku 50-250 kBq/m³ kõrgeks.
Planeeringuala piirneb Narva-Kunda lahe rannikumerekogumiga (EE_1), mis kuulub Ida-Eesti vesikonda. Keskkonnaagentuuri pinna- ja põhjavee seisundi interaktiivse kaardi andmetel oli 2023. aasta seisuga Narva-Kunda lahe keemiline seisund halb, ökoloogiline seisund kesine ning koondseisund seega halb. Veekogumi keemilise seisundi halbadeks näitajateks olid varasemast1 elavhõbeda sisaldus kalas ja benso(g,h,i)perüleen vees (MAC). Kesise ökoloogilise seisundi mitteheadeks elementideks olid fütoplankton ja põhjataimestik (põisadru ja kõrgemate taimete sügavuslevik, mitmeaastaste liikide osakaal, EPI_HPO indeks2), mitteheadeks näitajateks klorofüll a, fütoplanktoni biomass, põisadru sügavuslevik, mitmeaastaste liikide osakaal ja vee läbipaistvus (Secchi ketta järgi) ning mitteheaks põhjuseks eutrofeerumine ning looduslik põhjus.
Ida-Eesti vesikonna veemajanduskava (2022) meetmeprogrammi kohaselt on veekogumile olulisteks koormusteks inimareng, transport ja tööstused. Täpsemalt asulate heitvesi, üle 2000 ie reoveepuhasti, alla 2000 ie reoveepuhasti, keskkonnakompleksloaga ettevõtte, muu tööstusheitvee, kaevanduse või karjääriga seotud või muud heitveelasud. Samuti sademevee ülevoolud, sademevee lask, põllumajandus hajukoormus, metsandus, ühiskanalisatsiooniga ühendamata majapidamised, supluskohad, sadamad ning kaevandused. Spetsiifiliselt on välja toodud Aa reoveepuhasti (PUH0440600) ning Aseri II savikarjääri settebassein (PUH0441790). Veekogumile on seatud eesmärk saavutada veekogumi hea seisund (erandi leebem eesmärk) aastaks 2027. Kavandatava tegevuse iseloomust lähtuvalt võiks asjakohaseks koormuseks olla eelkõige ühiskanalisatsiooniga ühendamata majapidamised, samas ei tulene VeeS, et vastav üksikelamu oleks eeldatavaks ohuteguriks VeeS § 188 lg 1 p 6 alusel ning järgides määrustest „Nõuded reovee puhastamise ning heit-, sademe-, kaevandus-, karjääri- ja jahutusvee suublasse juhtimise kohta, nõuetele vastavuse hindamise meetmed ning saasteainesisalduse piirväärtused“ ja „Kanalisatsiooniehitise planeerimise, ehitamise ja kasutamise nõuded ning kanalisatsiooniehitise kuja täpsustatud ulatus“ tulenvaid nõudeid.
Kavandatava tegevuse piirkonnas pole registreeritud I ega III kaitsekategooria taime- või loomaliiki. Linnulennult ligikaudu 608 m kaugusel on registreeritud II kaitsekategooria väikeluige rändpeatuspaik (Cygnus columbianus bewickii). Väikeluik on väga tundlik maakasutuse muutuste, keemilise saaste ja sellest tulenevate haiguste suhtes. Mõjuteguriteks loetakse ka elektri- ja telefoniliine, eutrofeerumist, inimeste põhjustatud häirimist, jahi pidamist, kaevandamist ja energeetikat, lõksudega püüdmist, mürgitamist ja salaküttimist, reostust ning rööv-eluviisi. DP kava ümbruskonnas puuduvad rahvusvahelised ja siseriiklikud kaitsealad, samuti pole siseriiklikke kaitse- või hoiualasid ega püsielupaikasid piirkonda projekteeritud.
3. Tegevusega eeldatavalt kaasneva mõju prognoos ja ettepanekud edaspidiseks ning KSH vajalikkuse määramine
Ptk on jaotatud erinevateks alamosadeks lihtsustamaks info menetlemist. Alljärgnevad ptk-d näitavad, kas ja millised faktorid võivad oluliseks kujuneda KSH algatamisel või mitte algatamisel. Eelhinnangu koostamisel ehk planeerimisdokumendi kava mõjude kaalutlemisel arvestatakse (alus: KeHJS § 33 lg 3-5 ning Kutsar, 2015/2018) järgnevaid aspekte:
1. missugusel määral loob strateegiline planeerimisdokument aluse kavandatavatele tegevustele, lähtudes nende asukohast, iseloomust ja elluviimise tingimustest või eraldatavatest vahenditest;
2. missugusel määral mõjutab strateegiline planeerimisdokument teisi strateegilisi planeerimisdokumente, arvestades nende kehtestamise tasandit;
3. strateegilise planeerimisdokumendi asjakohasus ja olulisus keskkonnakaalutluste integreerimisel teistesse valdkondadesse;
4. strateegilise planeerimisdokumendi, sh jäätmekäitluse või veekaitsega seotud planeerimisdokumendi tähtsus Euroopa Liidu keskkonnaalaste õigusaktide nõuete ülevõtmisel;
5. strateegilise planeerimisdokumendi elluviimisega seonduda võivad keskkonnaprobleemid (arvestades mõju suurust ja ruumilist ulatust ning võimalikkust, kestvust, sagedust ja pöörduvust, sh kumulatiivsust ning õnnetuste esinemise võimalikkust).
Alljärgnevates peatükkides (3.1 - 3.5) on eelnevalt esitatud loetelu täpsemalt lahti kirjutatud. Hinnangud on antud, arvestades nii otsese kui ka kaudse mõju suurust ja ruumilist ulatust (nt geograafiline või mõjutatavate (inimesed vm) hulk) ning võimalikkust, tugevust, kestvust, sagedust ja pöörduvust, sh kumulatiivsust ja koosmõju, samuti ka õnnetuste esinemise võimalikkust (ka alad, kus õigusaktidega kehtestatud nõudeid on ületatud või võidakse ületada). Tegevuse kava elluviimisega seotud olulised keskkonnaprobleemid ehk ebasoodsad mõjud (koos muude mõjualas toimuvate ja/või planeeritavate tegevustega) ja mõjude (ebasoodne olustik) tõhusa ennetamise, vältimise, vähendamise ja leevendamise täiendavad võimalused ongi nende fikseerimisel esitatud ptk 3.1 - 3.5 (katab ka KeHJS § 33 lg 2 nimetatut, sh p 4). Ptk 3.6 võtab kokku KSH vajalikkuse lõpphinnangu (käesoleva töö põhjal) ja annab suuniseid lõpliku KSH otsuse (algatada või mitte) eelnõu osas seisukohtade küsimiseks.
3.1 Missugusel määral loob strateegiline planeerimisdokument aluse kavandatavale tegevusele, lähtudes nende asukohast, iseloomust ja elluviimise tingimustest või eraldatavatest vahenditest
DP kava ala asub asuva Rannalaeva kinnistul (katastritunnus 90202:006:0671) Letipea külas Viru-Nigula vallas Lääne-Viru maakonnas. Rannalaeva kinnistule (senine maatulundusmaa) kavandatakse elamu ja abihoone rajamist. Kehtiva valla üldplaneeringu kohaselt asub Rannalaeva kinnistu reserveeritud elamuala E2 ääretsoonis. Planeeringuala ümbritseb põhja- ja idasuunalt Narva-Kunda laht ning lõuna- ja läänesuunalt hoonestamata Laheranna kinnistu (90202:006:0672; 100% maatulundusmaa). Läänesuunal asuvad ka mitmed hoonestatud (mh kehtivate planeeringute alusel) elamu- ja maatulundusmaa kinnistud. Seejuures lähim eluhoone asub Rannalaeva kinnistu piirist linnulennult 87 meetri kaugusel edelasuunas (katastriüksus Rannaliiva, 90202:006:0153).
Riigi kaitsevõime tugevdamise eelduste tagamiseks on maakonnaplaneeringus kajastatud Letipea neeme harjutusala kui võimalikku merele orienteeritud harjutusala (ca 100 m kaugusel käsitletavast arendusalast). Kavandatav ei ole ka ümbruskonna tegevusi piirav, kuna DP kava ala ümbritsevad juba elamualad ning ühe elamu võimalik lisandumine ei tekita täiendavaid negatiivseid eelduseid ka harjutusala kasutamise potentsiaalile (mh DP võimalik menetlus võimaldab vajadusel kaasata ka Kaitseministeeriumit, vt ka ptk 3.5.1). Seega kavandatava tegevuste asetus ning suhestumine muu olemasoleva ja teadaoleva maakasutusega ei loo vastuolusid kõrgemates strateegilistes dokumentides (vt ka eelhinnangu ptk 2.1) viidatud väärtusega (siinkohal eelkõige väärtuslik maastik) ehk selle funktsioonide edasise jätkusuutlikkuse tagamisega. Ranna ehituskeeluvööndi käsitlus on toodud ptk-s Error! Reference source not found..
Tuginedes ümbritsevale maakasutuslikule situatsioonile, ptk-s 2.1 toodud strateegilistele planeerimis- ja arengudokumentidele ning DP kavaga kavandatava ja paikkonna kirjeldustele (ptk 1 ja 2.2), ei saa järeldada, et tegemist oleks arendusega, mis ei sobiks oma iseloomult vastavasse piirkonda ega vajaks ebaproportsionaalseid vahendeid planeeritava elluviimiseks või haldamiseks.
3.2 Missugusel määral mõjutab strateegiline planeerimisdokument teisi strateegilisi planeerimisdokumente, arvestades nende kehtestamise tasandit
DP kava eesmärgid järgivad ptk-s 2.1 esile toodud planeerimis- ja arengudokumentide põhimõttelisi arengusuundi. Kavandatav tegevus ei takista teiste ümbruskonna kinnistute senist maakasutust ega loo eeldusi negatiivse olustiku tekkeks, lähtudes ka ptk 3.1 esitatust. Teadaolevalt puuduvad sellised strateegilised kavad, mille elluviimist kavandatav tegevus võiks eelkõige negatiivselt mõjutada.
DP kava loob selle edasisel võimalikul menetlusel (DP menetlusena) juriidiliselt korrektsed seosed ka kõrgemate strateegiliste dokumentidega/arengudokumentidega (mh nende korraliseks üle vaatamiseks või tulevaseks ajakohastamiseks (asjakohane sisend)) ning võimaldab menetleda tegevuste elluviimiseks vajalikke tegevuslubasid piisava täpsusastmega.
3.3 Strateegilise planeerimisdokumendi asjakohasus ja olulisus keskkonnakaalutluste integreerimisel teistesse valdkondadesse
Detailplaneeringu kava edasine menetlus (DP algatamise järgselt) on eelnevate alampeatükkide alusel asjakohane vastavas kohas. DP menetlustasandi puhul puuduvad olulised seosed keskkonnakaalutluste integreerimisel teistesse valdkondadesse.
DP protsessi tasandit arvestades ei ole DP kava või sellele järgneda võiv DP menetlus otseseks vahendiks nt riiklike keskkonnakaalutluste muutmisel. Samas arvestaks planeerimise protsess (DP menetluse algatamisel) riiklike normatiividega, mis tulenevad keskkonnakaalutlustest. DP edasise menetluse käik võimaldab mh tulevikus vastavaid teisi kavasid või dokumente ajakohastada teemakohase (tegevuse toimimine vastavas asupaigas) teabega (nt vastavate kavade korraliste ülevaatuste perioodidel). See tähendab, et näiteks kõrgemates strateegilistes dokumentides on võimalik lähtuda tulevaste otsuste tegemisel (sh keskkonnakaalutluste edasisel integreerimisel) aktuaalsest teabest ja/või situatsioonist.
3.4 Strateegilise planeerimisdokumendi, sh jäätmekäitluse või veekaitsega seotud planeerimisdokumendi tähtsus Euroopa Liidu keskkonnaalaste õigusaktide nõuete ülevõtmisel
Alampeatüki pealkirjast lähtuvalt – vastava võimaliku DP menetlus ei ole otseselt seotud jäätmekäitluse või veekaitsega ega Euroopa Liidu keskkonnaalaste õigusaktide nõuete ülevõtmisega. Küll aga peab arvestama ja ka arvestab (läbi õiguslikult paika pandud DP koostamisprotsessi) käesolev DP protsess (DP menetluse algatamisel) riiklike normatiividega (kujundatud tulenevalt EL nõuetest), toetudes sh ptk 1, 2 ja 3 (ptk-d suunistega DP menetluse protsessi) ning Eesti riigi õigusaktide regulatsioonile ja raamistikule.
3.5 Strateegilise planeerimisdokumendi elluviimisega seotud keskkonnaprobleemid (arvestades mõju suurust ja ruumilist ulatust ning võimalikkust, kestvust, sagedust ja pöörduvust, sh kumulatiivsust ning õnnetuste esinemise võimalikkust)
Käesolev peatükk jaotub omakorda üheksaks alampeatükiks. Vastavad ptk-d hõlmavad mh järgnevaid teemasid (eraldiseisvalt või läbivalt):
• mõju maastikule, mullale ja pinnasele, veestikule (sh põhjavesi), õhule ning kliimale (sh oht keskkonnale);
• mõju (oht) inimese tervisele ning heaolule (sh geograafiline ala ja eeldatavalt mõjutatav elanikkond);
• mõjutatava ala väärtus ja tundlikkus, sh looduslikud iseärasused, kultuuripärand ja intensiivne maakasutus;
• mõju kaitstavatele loodusobjektidele ja Natura 2000 võrgustiku alale;
• piiriülene mõju ja katastroofid.
3.5.1 Maa ja maakasutus
Vastavalt eelhinnangu ptk 2.1 käsitletakse piirkonda maakonna atraktiivse puhkepiirkonna ja rannikualana, kuhu on ajalooliselt rajatud ja kavandatakse ka edaspidi elamuid rajada. Puhkepiirkonna arengueeldused on ranna- ja jätkusuutlik loodusturism (st oluline on mitte piirata rannale ja seal asuvatele objektidele ligipääsu). Kehtiv ja koostamisel olev üldplaneering soosib samuti kavandatavat tegevust, mille teadaolevad parameetrid (hoonestusmahud, vt ptk 1) vastavad kehtiva üldplaneeringu (vt ptk 2.1) tingimustele ehk põhimõtetele. Toetudes ka ptk 3.1 – 3.2 ning 3.5.5, siis ei tuvastatud vastuolusid ümbruskonna maakasutuse või selle perspektiividega, seega maa ja maakasutusele olulisi negatiivseid mõjueeldusi ei ole ette näha. Potentsiaalse Letipea neeme harjutusala (juhindudes maakonnaplaneeringust) tõttu saab kohalik omavalitsuse planeeringu algatamisel kaaluda ka Kaitseministeeriumi kaasamist planeerimisprotsessi.
Kokkuvõttes ei tuvastatud olulise negatiivse mõju eelduseid ja KSH protsessi algatamise vajadust, kuid eelneva alusel seab KSH EH koostaja järgnevad täiendavad tingimused/suunised (suunamaks võimalike menetluste efektiivsemat kulgemist), mida järgida edasistes tegevustest (planeerimisprotsessi algatamisele järgnevalt):
• Tagamaks rannikule ligipääsu, siis DP menetluses (selle algatamise järgselt) mitte määrata hoonestusala ja aiaga piiratava ala sisse rannale viivat teerada, mis asub ka praegu Rannalaeva maaüksusel. Tingimuse järgimine oluline ka ehituskeeluvööndi vähendamise taotlemise kontekstis.
• Potentsiaalse Letipea neeme harjutusala (juhindudes maakonnaplaneeringust) tõttu saab kohalik omavalitsus planeeringu algatamisel kaaluda ka Kaitseministeeriumi kaasamist planeerimisprotsessi.
3.5.2 Maastik (sh pinnavormid)
DP kavaga ettenähtavad tegevused ei muudaks maastikku ja sellega seotud pinnavorme. Kavandatav tegevus asub I klassi (kõige väärtuslikum, riikliku tähtsusega ala) Letipea-Mahu väärtuslikul maastikul. DP kavaga ettenähtud tegevused ei muuda vastava maastiku omapära, looduslikke motiivide ja motiivide suhet. Lähtutakse kohapealsetest looduslikest iseärasustest, puudub üleujutusoht ning ei muudetaks ka väljakujunenud ehitusjoont, võttes arvesse Kiviranna maaüksuse hoonestust ning Liivaranna ja Rannaliiva kinnistute planeeringuid (viimaste puhul Letipea ranna teest põhja suunda hoonestust ei kavandata). Seega puuduvad negatiivsed mõju eeldused maastikule, sh pinnavormidele. Kokkuvõttes ei tuvastatud olulise negatiivse mõju eelduseid ja KSH protsessi algatamise vajadust.
3.5.3 Maavarade kasutus
DP kava ala arendamisel kasutatakse maavarasid eelkõige ehitustegevuse käigus. Teadaolevalt ei kasutata maavarasid mahus, mis võiks lähipiirkonna või regiooni maavarade kasutamise võimalusi (nt muude objektide arendamisel) laiemalt negatiivselt mõjutada. Kokkuvõtvalt ei tuvastatud olulise negatiivse mõju eelduseid ja KSH protsessi algatamise vajadust.
3.5.4 Muld ja pinnas, ressursikasutus (sh energiakasutus), jäägid ja heited ning jäätmeteke
DP kava alal asuv mullastik ei ole kavandatavale tegevusele piiranguid seadev ning tegevusest ei nähtu olulisi ohte vastavatele ressurssidele või neist sõltuvatele looduslikele aspektidele. Ptk 2.2 põhjal on vastavas piirkonnas looduslik radooniriski oht 10-150 kBq/m³. Seejuures loetakse radoonisisaldust 10-50 kBq/m³ normaalseks, kuid vahemikku 50-250 kBq/m³ kõrgeks. Arvestades asjaolu, et piirkonna radoonirisk võib olla kõrge, on oluline edasiste etappide käigus radooniriskiga arvestada (vt suunist käesoleva ptk lõpust).
Edasiste etappide elluviimisel (hiljemalt projekteerimise faasis) järgitaks ka kehtivaid õigusakte – mh VeeS § 188 lg 1 p 6 ning määruseid „Nõuded reovee puhastamise ning heit-, sademe-, kaevandus-, karjääri- ja jahutusvee suublasse juhtimise kohta, nõuetele vastavuse hindamise meetmed ning saasteainesisalduse piirväärtused“ ja „Kanalisatsiooniehitise planeerimise, ehitamise ja kasutamise nõuded ning kanalisatsiooniehitise kuja täpsustatud ulatus“ (tingimusi asjakohase ptk lõpus eraldi üle ei korrata). Seega ei ohustata ka paikkonna veekogumeid (vt ptk 2.2).
Kavandatav tegevus ei mõjuta ressursikasutuse (sh energiakasutuse), jääkide, heite ning jäätmetekke teemavaldkondadega seotud aspekte negatiivselt. Tegevuse käigus ei teki jäätmeid, mille reeglitepäraseks käitlemiseks ei oleks ressursse või toimivaid lahendusi.
Kokkuvõttes ei tuvastatud olulise negatiivse mõju eelduseid ja KSH protsessi algatamise vajadust, kuid eelneva alusel seab KSH EH koostaja järgnevad täiendavad tingimused/suunised (suunamaks võimalike menetluste efektiivsemat kulgemist), mida järgida edasistes tegevustest (planeerimisprotsessi algatamisele järgnevalt):
• DP menetluse algatamise järgselt tagada, et arvesse võetaks (hiljemalt projekteerimise faasis) piirkonna pinnase kõrget radooniriski. Lähtuda asjakohastest ja ajakohastest standarditest, mis reguleerivad radoonikaitse meetmete suuniseid uutes ja tulevikus renoveeritavates hoonetes.
3.5.5 Märgalad, jõeäärsed alad, jõesuudmed, rannad ja/või kaldad ning veestik (sh põhjavesi (veeressurss) ja merekeskkond), sh oht keskkonnale
Märgalasid, jõe ja vooluveekogudega seostatavaid alasid DP kava alal ei asu (vt ka ptk 1 - 2). Veestiku ohustatust heidete temaatikast on kajastatud ptk 2.1 ja 3.5.4. Põhjavee ressurssi või üldist kvaliteeti vastavavasse piirkonda (sh ptk 2.2 teabe alusel) ühepere elamu kavandamine ohtu ei sea (koostatav ÜP soovitab siiski kaaluda puurkaevude ühiskasutatavust, mida on DP kavaga ka tehtud). Rannalaeva kinnistul, rannajoonest kuni 11 meetri kaugusel, asub korduva üleujutusala piir, millele kehtiva seadusandluse järgi lisatakse ranna piiranguvööndi laius 200 meetrit ning ehituskeeluvööndi laius 100 m (LKS § 35 lg 4, § 37 lg 1 p 1, § 38 lg 1 p 2). Seega asub kehtiva seadusandluse kohaselt Rannalaeva kinnistu täies ulatuses ranna ehituskeeluvööndis (vt ka ptk 1), kuna metsamaal (vt ka joonis 5) laieneb ehituskeeluvöönd piiranguvööndisse.
Joonis 5. Kavandatavate hoonete (oranžiga) paiknemine metsamaal (alus: Maa- ja Ruumiamet, 2025).
Looduskaitseseaduse § 40 lg 1 kohaselt võib ranna ehituskeeluvööndit vähendada arvestades ranna kaitse eesmärke ning lähtudes taimestikust, reljeefist, kõlvikute ja kinnisasjade piiridest, olemasolevast teede- ja tehnovõrgust ning väljakujunenud asustusest. Sama seaduse § 34 kohaselt on ranna kaitse eesmärgiks rannal asuvate looduskoosluste säilitamine, inimtegevusest lähtuva kahjuliku mõju piiramine, ranna eripära arvestava asustuse suunamine ning seal vaba liikumise ja juurdepääsu tagamine. Kavandatavad elu- ja abihoone asub täies ulatuses veekogu ehituskeeluvööndis ning kavandatava tegevuse elluviimisel on vaja analüüsida ehituskeeluvööndi (ehituskeeluvööndi põhijoonest mõõdetuna) vähendamist ca 8,5 m ulatuses põhja-lõunasuunaliselt (ida-läänesuunaliselt vähendamise vajadus kuni 19 m, hoonestuse alas) ning piiranguvööndis metsamaal ca 7 m põhja-lõunasuunaliselt ning 6 m ida-läänesuunaliselt (hoonete aluse ala põhjal). Järgnevalt on esitatud looduskaitseseaduse § 40 lg 1 ja § 34 teemade (ranna kaitse eesmärkide suhestumine rannal asuvate looduskoosluste säilitamise, inimtegevusest lähtuva kahjuliku mõju piiramise, ranna eripära arvestava asustuse suunamise ning seal vaba liikumise ja juurdepääsu tagamise) eelanalüüs. Eelanalüüsitud teemavaldkondade järgselt on toodud ka koondjäreldus (tegevuse kaalutavuse osas LKS § 40 lg 1 mõistes).
Rannal asuvate looduskoosluste säilitamine – Rannalaeva kinnistule kavandatakse elu- ja abihoone ehitamist, vt ka joonis 5, eelistades kinnistu ääreala lagedamat metsamaa tsooni. Metsamaale ei ole EELIS andmetel registreeritud looduskaitsealuseid kooslusi. Elamumaa kavandamisel ei avaneks ranniku suunalt tuultele varem kõrghaljastatud alade varjus olnud kõrghaljastust. Ranna piiranguvööndis (katab ka ehituskeeluvööndit) asuvate metsade kaitse eesmärk on vee ja pinnase kaitsmine ja puhketingimuste säilitamine. Kavandatav tegevus ei lähe vastuollu ka nimetatud aspektidega (vt ka ptk 3.5.4). Ptk 3.5.2 käsitles juba väärtuslikke maastikke. Siinkohal saab välja tuua, et Letipea-Mahu väärtusliku maastiku kaitse-eesmärgid on seotud vastava ala koosseisu jäävate Letipea maastikukaitseala ning Mahu-Rannametsa looduskaitseala kaitse-eesmärkidega. Kavandatav tegevus ei asu Letipea maastikukaitsealal ega Mahu-Rannametsa looduskaitsealal. Planeerimisprotsessi läbiviimisel (protsessi algatamisel) täpsustuvad ehitusalade mahud ja tingimused, mille alusel on asjakohase taotluse esitamisel (kohaliku omavalitsuse poolt) Keskkonnaametil võimalik hinnata lõplikult looduskoosluste säilimise eelduste asjakohasust.
Reljeef – Maa- ja Ruumiameti (2025) kohaselt asub Rannalaeva kinnistu 2,5 m kõrgusel merepinnast, ala on tasane. Reljeefi ei ole kavas muuta määral, mis seaks ohtu ranna kaitse eesmärkide järgmise (mh suurendaks ohtu erosiooni tegurite esinemisele). Planeerimisprotsessi läbiviimisel (protsessi algatamisel) täpsustuvad ehitusalade mahud ja tingimused, mille alusel on asjakohase taotluse esitamisel (kohaliku omavalitsuse poolt) Keskkonnaametil võimalik hinnata lõplikult reljeefi mõjutamise eelduste asjakohasust.
Kõlvikute ja kinnisasjade piirid – kinnistul asuvad metsa, loodusliku lage (muu lage) ja rohumaa kõlvikud, seejuures kavandatavad hooned (ca 120 m2) on plaanis rajada olemasolevale metsamaale. Peamine kõlvikute võimalik muutus on kõrghaljastuse asendumine hoonestuse ja infrastruktuuriga. Kinnisasjade piirid ei ole kavandatava tegevuse elluviimise eelduseid takistavateks asjaoludeks ja ei muutuks. Planeerimisprotsessi läbiviimisel (protsessi algatamisel) täpsustuvad ehitusalade mahud ja tingimused, mille alusel on asjakohase taotluse esitamisel (kohaliku omavalitsuse poolt) Keskkonnaametil võimalik hinnata lõplikult kõlvikute ja kinnisasjade piiridega seotud aspektide mõjutamise eelduste asjakohasust.
Olemasolevad teed ja tehnovõrgud – Rannalaeva kinnistule saab mööda mitteavalikku kohalikku Letipea ranna teed (nr 9020885) ning muud teed (ETAK ID 6205588) pidi, st teede võrgustikku ei pea juurde kavandama. Maaüksusele on mööda teede koridore juba toodud elektrimaakaabelliin ning veevarustus kavandatakse ka mööda teemaad, kasutades naabruses olemasolevat puurkaevu vett. Planeerimisprotsessi läbiviimisel (protsessi algatamisel) täpsustuvad arendustingimused, mille alusel on asjakohase taotluse esitamisel (kohaliku omavalitsuse poolt) Keskkonnaametil võimalik hinnata lõplikult olemasolevate teede ja tehnovõrkudega seotud aspektide mõjutamise eelduste asjakohasust.
Väljakujunenud asustus – kavandatavat tegevust planeeritakse kehtiva üldplaneeringu kohaselt reserveeritud elamuala E2 ääretsoonis, millest järeldub, et kavandatav tegevus sobitub piirkonda ka strateegilise arendusdokumendi alusel. Planeerimisprotsessi läbiviimisel (protsessi algatamisel) täpsustuvad arendustingimused, mille alusel on asjakohase taotluse esitamisel (kohaliku omavalitsuse poolt) Keskkonnaametil võimalik hinnata lõplikult väljakujunenud asustusega seotud aspektide mõjutamise eelduste asjakohasust.
Vaba liikumise ja juurdepääsu tagamine – juurdepääsu tagamise osas kohanduvad eelnevalt EKV eelanalüüsi alamjaotises „Olemasolevad teed ja tehnovõrgud“ esitatud järeldused, koos ptk 3.5.1 esitatud suunisega (olemasolevate ligipääsude mitte takistamisele aedade jms vältimiseks). Vastava suunise järgmisel ei piirata vaba liikumist rannas ega takistata rannale juurdepääsu (mh üleujutusriske arvestavalt). Planeerimisprotsessi läbiviimisel (protsessi algatamisel) täpsustuvad arendustingimused, mille alusel on asjakohase taotluse esitamisel (kohaliku omavalitsuse poolt) Keskkonnaametil võimalik hinnata lõplikult vaba liikumise ja juurdepääsu tagamisega seotud aspektide mõjutamise eelduste asjakohasust.
Koondkokkuvõte – looduskaitseseaduse § 40 lg 1 järgselt eelanalüüsitud teemavaldkonnad ei andnud ühelgi juhul tegevusi välistavat vastet. Samas juba ehituskeeluvööndi vähendamise taotlemine peab olema planeerimisprotsessis (selle algatamisel) kohaliku omavalitsuse poolt (LKS § 40 lg 4) põhjendatud (nt ülejäänud tegevuse terviklikkuse tagamiseks hädavajalikkuse korral). Elamuhoonete (ÜP järgselt elamumaa perspektiiv) asukohta ei ole hetkel võimalik muuta viisil, arvestades kinnistut, et need jääksid ranna ehituskeeluvööndist (metsamaal) väljapoole. 2025. a juuni kuus kehtiva õiguskorra alusel kujundab EKV vähendamise osas lõpliku seisukoha planeerimisprotsessi algatamise järgselt planeerimisprotsessis juba kohalik omavalitsus (EKV vähendamise taotluse esitamise osas) ning Keskkonnaamet (asjakohase taotluse läbivaatamisel; lähtuvalt LKS seatud parameetritest), kelle pädevuses on lõplikult hinnata EKV vähendamise potentsiaalsust.
Kokkuvõtvalt ei tuvastatud olulise negatiivse mõju eelduseid ja KSH protsessi algatamise vajadust.
3.5.6 Õhk ja kliima (sh oht keskkonnale)
Analüüsitud kavandataval tegevusel, lähtuvalt selle iseloomust ja mahust, puuduvad olulise negatiivse mõju eeldused õhule ja kliimale.
3.5.7 Looduslik mitmekesisus (loomastik, taimestik, metsad) ja kaitstavad loodusobjektid
Kavandatavast tegevusest linnulennult ligikaudu 608 m kaugusel on registreeritud II kaitsekategooria väikeluige rändpeatuspaik (Cygnus columbianus bewickii). EELISE andmetel (01.05.2025) on väikeluik Eestis harilik läbirändaja, kes viibib rändepeatustel mh rannikualadel. Liik on väga tundlik maakasutuse muutuste, keemilise saaste ja sellest tulenevate haiguste suhtes. Väikeluige kaitse tegevuskava (2018) kohaselt on suure mõjuga ohuteguriteks kokkupõrked tehiskonstruktsioonidega, häirimine, jahipidamine ja pliihaavlite kasutamine ning toitumisalade seisundi halvenemine, keskmise mõjuga ohuteguriteks ööbimiskohtade halvenemine rändeteel ning reostus ja väikese mõjuga ohuteguriks röövlus. Arvestades aga kavandatava tegevuse iseloomu ning selle paiknemist rändepeatuspaiga suhtes, pole kaitsealusele liigile ebasoodsa ehk negatiivse mõju esinemist ette näha. Kavandatava tegevusega seotud metsamaa muutusi on käsitletud ptk-s 3.5.2 ja ranna kaitse eeldusi ptk 3.5.5. Kokkuvõtvalt ei tuvastatud olulise negatiivse mõju eelduseid ja KSH protsessi algatamise vajadust.
3.5.8 Elanikkond (sh tiheasustusalad), inimese tervis, heaolu ja vara (sh geograafiline ala ja eeldatavalt mõjutatav elanikkond) ning kultuuripärand ja arheoloogilised väärtused, mh müra, vibratsioon, valgus, soojus, kiirgus ja lõhn
DP kava ala asub Lääne-Viru maakonnas Viru-Nigula vallas Letipea külas (hajaasustusala), kus valla kodulehe andmetel elas 01.06.2025 seisuga 22 inimest. Ala ümbritseb põhja- ja idasuunalt Narva-Kunda laht ning lõuna- ja läänesuunalt hoonestamata Laheranna kinnistuga (90202:006:0672; 100% maatulundusmaa). Läänesuunal asuvad ka mitmed hoonestatud elamu- ja maatulundusmaa kinnistud. Seejuures lähim eluhoone asub Rannalaeva kinnistu piirist linnulennult 87 meetri kaugusel edelasuunas (katastriüksus Rannaliiva, 90202:006:0153). Kavandatava tegevuste asetus ning suhestumine muu olemasoleva ja teadaoleva maakasutusega ei tekita teadaolevalt vastuolusid ümbruskonna maakasutusega (vt ka ptk 3.1 ja 3.5.1). Paikonna pinnase radooniohtlikkuse teemalisi suuniseid on kajastatud ptk 3.5.4.
Kultuurimälestiste ja pärandkultuuriobjektidele mõjusid ei ole, lähtuvalt hoonestuse paiknemisest. Ligipääsude tagamine rannikule ja selle ääres olevatele väärtustele – käsitletud suunist ptk 3.5.1 all. Muid mõjutegureid, mis mh tuleneksid ptk pealkirjas nimetatud teguritest, siinkohal asjakohaseks pidada ei saa ning seega neid siinkohal täpsemalt ka ei kajastata.
Kokkuvõtvalt ei tuvastatud olulise negatiivse mõju eelduseid ja KSH protsessi algatamise vajadust.
3.5.9 Suurõnnetuse, katastroofi ning piiriülesuse aspektid
Analüüsitud kavandatava tegevusega ei kaasne ohtlikke olukordi (suurõnnetusi/katastroofe). Seega ei lisa kavandatav tegevus täiendavaid ohtusid tavapärasesse keskkonda. Planeeringu kava võimaliku elluviimisega ei kaasne ka eeldusi negatiivse riigipiiriülese mõju osas. Kokkuvõtvalt ei tuvastatud olulise negatiivse mõju eelduseid ja KSH protsessi algatamise vajadust.
3.6 KSH algatamise vajalikkus ning seisukohtade küsimise suunised
Lähtudes ptk-des 3.1 – 3.5 esitatud informatsioonist, ei ole olulise negatiivse keskkonnamõju avaldumist strateegilise dokumendi koostamisel ja rakendamisel ette näha. Eeltoodu alusel asub Alkranel OÜ tööga seotud kollektiiv seisukohale, et kohalikul omavalitsusel ei ole vajadust KSH protsessi algatada. Kavandatava tegevuse elluviimisel on võimalik rakendada ptk-des 3.5.1 ja 3.5.4 välja toodud tingimusi/suuniseid (eeskätt riskide ilmnemise tõenäosuste maandamiseks sh rannale ligipääsetavuse tagamise osas) ning tagamaks jätkuvate/tulevaste protsesside efektiivsemat korraldust. Eraldi ja täiendavate seiremeetmete määramist ei peeta siinkohal asjakohaseks.
KSH algatamise vajalikkuse osas otsustamine ning sellest teavitamine toimub KeHJS § 35 alusel. Eelnevalt tuleb otsuse eelnõu osas seisukohta küsida asjakohastelt asutustelt (KeHJS § 33 lg 6), kui vastavad asutused tuvastatakse. Ptk 3.1 – 3.5 esitatu osas on kõige suurem kokkupuutekoht planeeritaval veekogu rannaga seonduvalt Keskkonnaametiga. Samas juba ehituskeeluvööndi vähendamise taotlemine peab olema planeerimisprotsessis (selle algatamisel) kohaliku omavalitsuse poolt (LKS § 40 lg 4) põhjendatud (nt ülejäänud tegevuse terviklikkuse tagamiseks hädavajalikkuse korral). Lõpliku seisukoha kujundab planeerimisprotsessi algatamisel planeerimisprotsessis juba kohalik omavalitsus (EKV vähendamise taotluse esitamise osas) ning Keskkonnaamet (asjakohase taotluse läbivaatamisel; lähtuvalt LKS seatud parameetritest). Seega LKS reguleerib juba vägagi selgelt, et vastavas teemavaldkonnas lõpliku seisukoha kujundab planeerimisprotsessi algatamisel planeerimisprotsessis juba kohalik omavalitsus ja Keskkonnaamet (lähtuvalt LKS seatud parameetritest). Seega Alkranel OÜ ei tuvastanud üheselt kaasatavaid asjaomaseid ametkondi või osapooli, kellelt täiendavalt seisukohti tuleks (KSH vajalikkuse üle otsustamise kontekstis) tingimata küsida. Seisukohtade küsimise korraldamise (sh asutuste määratlemine) lõplik korraldamine on siinkohal kohaliku omavalitsuse vastava menetluse juhtorgani (kohaliku omavalitsuse) pädevuses. Laekuva tagasiside tulemusi saab otsustaja kajastada vähemalt lõpliku otsuse teksti formuleerimisel, enne otsuse vastuvõtmist.
KSH algatamise või mittealgatamise otsustab kohalik omavalitsus kaalutluse alusel. Käesolev dokument on otsustajatele vaid töövahendiks lõplike seisukohtade andmiseks ehk kujundamiseks. Lõpetuseks – otsustusprotsessi (mh seisukohtade küsimine KSH-ga seonduva otsuse eelnõule) täpsem suunamine ja korraldamine on kohaliku omavalitsuse pädevuses. Otsustaja saab otsustada ka käesolevas töös esitatud tingimuste/suuniste parameetrite ehk suuniste rakendamise sõnastuste üle, va juhtudel, kus õigusruum ei sätesta teisiti (nt looduskaitselised aspektid (kui need on seatud), seonduvalt liikide ja nende elupaikade soodsuse tagamisega).
Kokkuvõte
Käesoleva töö objektiks oli Lääne-Viru maakonnas Viru-Nigula vallas Letipea külas asuva Rannalaeva kinnistu (katastritunnus 90202:006:0671) DP kava. Rannalaeva kinnistule kavandatakse elamu ja abihoone rajamist. DP kavaga planeeritav paikneb maatulundusmaal, kuhu pole varasemalt hoonestust kavandatud. Planeerimisseaduse (PlanS) § 142 lg 1 järgi on kavandatav üldplaneeringut muutev, kuna soovitakse vähendada veekogu ehk ranna ehituskeeluvööndit.
Juhindudes DP kavast (ptk 1) ning selle ümbruskonna kohta koondatud andmetest (ptk 2) saab kokku võtta mõjude eelduste ehk KSH vajaduse analüüsi (ptk 3) tulemused järgnevalt. Lähtuvalt ptk-s 3.6 esitatud informatsioonist ei ole olulise negatiivse keskkonnamõju avaldumist strateegilise dokumendi koostamisel ja rakendamisel ette näha. Eeltoodu alusel asub Alkranel OÜ tööga seotud kollektiiv seisukohale, et kohalikul omavalitsusel ei ole vajadust KSH protsessi algatada. Kavandatava tegevuse elluviimisel on võimalik rakendada ptk-des 3.5.1 ja 3.5.4 välja toodud tingimusi/suuniseid (eeskätt riskide ilmnemise tõenäosuste maandamiseks sh rannale ligipääsetavuse tagamise osas) ning tagamaks jätkuvate/tulevaste protsesside efektiivsemat korraldust. Eraldi ja täiendavate seiremeetmete määramist ei peeta siinkohal asjakohaseks.
KSH algatamise vajalikkuse osas otsustamine ning sellest teavitamine toimub KeHJS § 35 alusel. Eelnevalt tuleb otsuse eelnõu osas seisukohta küsida asjakohastelt asutustelt (KeHJS § 33 lg 6), kui vastavad asutused tuvastatakse. Ptk 3.1 – 3.5 esitatu osas on kõige suurem kokkupuutekoht planeeritaval veekogu rannaga seonduvalt Keskkonnaametiga. Samas juba ehituskeeluvööndi vähendamise taotlemine peab olema planeerimisprotsessis (selle algatamisel) kohaliku omavalitsuse poolt (LKS § 40 lg 4) põhjendatud (nt ülejäänud tegevuse terviklikkuse tagamiseks hädavajalikkuse korral). Lõpliku seisukoha kujundab planeerimisprotsessi algatamisel planeerimisprotsessis juba kohalik omavalitsus (EKV vähendamise taotluse esitamise osas) ning Keskkonnaamet (asjakohase taotluse läbivaatamisel; lähtuvalt LKS seatud parameetritest). Seega LKS reguleerib juba vägagi selgelt, et vastavas teemavaldkonnas lõpliku seisukoha kujundab planeerimisprotsessi algatamisel planeerimisprotsessis juba kohalik omavalitsus ja Keskkonnaamet (lähtuvalt LKS seatud parameetritest). Seega Alkranel OÜ ei tuvastanud üheselt kaasatavaid asjaomaseid ametkondi või osapooli, kellelt täiendavalt seisukohti tuleks (KSH vajalikkuse üle otsustamise kontekstis) tingimata küsida. Seisukohtade küsimise korraldamise (sh asutuste määratlemine) lõplik korraldamine on siinkohal kohaliku omavalitsuse vastava menetluse juhtorgani (kohaliku omavalitsuse) pädevuses. Laekuva tagasiside tulemusi saab otsustaja kajastada vähemalt lõpliku otsuse teksti formuleerimisel, enne otsuse vastuvõtmist.
KSH algatamise või mittealgatamise otsustab kohalik omavalitsus kaalutluse alusel. Käesolev dokument on otsustajatele vaid töövahendiks lõplike seisukohtade andmiseks ehk kujundamiseks. Lõpetuseks – otsustusprotsessi (mh seisukohtade küsimine KSH-ga seonduva otsuse eelnõule) täpsem suunamine ja korraldamine on kohaliku omavalitsuse pädevuses. Otsustaja saab otsustada ka käesolevas töös esitatud tingimuste/suuniste parameetrite ehk suuniste rakendamise sõnastuste üle, va juhtudel, kus õigusruum ei sätesta teisiti (nt looduskaitselised aspektid (kui need on seatud), seonduvalt liikide ja nende elupaikade soodsuse tagamisega).
Kasutatud allikad
Esitatud olulisim materjalide loetelu (arvestades ka varasemas dokumendis esitatud ehk juba teostatud viitamisi nt õigusaktidele jms, mida siinkohal tingimata ei dubleerita):
• EELIS (Eesti Looduse Infosüsteem), Keskkonnaagentuur (14.05.2025).
• Ida-Eesti vesikonna veemajanduskava (2022).
• Lääne-Viru maakonnaplaneering 2030+ (2019);
• Lääne-Virumaa maakonnaplaneering „Lääne-Viru maakonna rannikuala“ (2011);
• Maa- ja Ruumiameti kaardirakendused (2025).
• Pinnavee ja põhjavee seisund – interaktiivne kaart. https://kaur.maps.arcgis.com/apps/MapSeries/index.html?appid=fd27acd277084f2b97eee82891873c41. Keskkonnaagentuur (2023).
• Viru-Nigula valla arengukava 2024-2030 (2024);
• Viru-Nigula valla üldplaneering (2007);
• Viru-Nigula valla üldplaneering (kehtestamata seisuga 2025).
• Väikeluige (Cygnus columbianus bewickii Yarr.) kaitse tegevuskava. Kinnitatud Keskkonnaameti peadirektori 18.04.2018 käskkirjaga nr 1-1/18/161.
Viru-Nigula vallas Letipea külas asuva
Rannalaeva kinnistu (90202:006:0671)
detailplaneeringu (DP) kava keskkonnamõju
strateegilise hindamise (KSH) eelhinnangu (EH)
otsuse (KSH algatamine/mitte algatamine)
eelnõu vormistamise alusandmestik
Tellija: Viru-Nigula Vallavalitsus
Töö koostaja: Alkranel OÜ
Projektijuht: Elar Põldvere
Tartu 2025
2 Viru-Nigula vallas Letipea külas asuva Rannalaeva kinnistu (90202:006:0671) DP kava KSH EH otsuse (KSH
algatamine/mitte algatamine) eelnõu vormistamise alusandmestik. Alkranel OÜ, 2025.
Publitseerimise üldandmed: Töö koostatud – 26.06.2025.
Koostajad (Alkranel OÜ) – Elar Põldvere ja Paula Nikolajeva.
Alkranel OÜ (www.alkranel.ee) – keskkonnaalased konsultatsioonid, aastast 1999.
3 Viru-Nigula vallas Letipea külas asuva Rannalaeva kinnistu (90202:006:0671) DP kava KSH EH otsuse (KSH
algatamine/mitte algatamine) eelnõu vormistamise alusandmestik. Alkranel OÜ, 2025.
Sisukord
Sisukord ..................................................................................................................................... 3
Sissejuhatus ................................................................................................................................ 4
1. Strateegilise planeerimisdokumendi kava ehk kavandatava tegevuse ja selle paikkonna
lühikirjeldus ............................................................................................................................... 5
2. Tegevuspaiga ümbruskonna keskkonna ja olemasoleva olukorra lühikirjeldus ................. 8
2.1 Tegevuspaiga lühikirjeldus strateegiliste ja muude arengudokumentide järgselt ....... 8
2.2 Tegevuspaiga lühikirjeldus paikkonna muude ja käesolevas kontekstis asjakohaste
aspektide järgselt .................................................................................................................... 9
3. Tegevusega eeldatavalt kaasneva mõju prognoos ja ettepanekud edaspidiseks ning KSH
vajalikkuse määramine............................................................................................................. 11
3.1 Missugusel määral loob strateegiline planeerimisdokument aluse kavandatavale
tegevusele, lähtudes nende asukohast, iseloomust ja elluviimise tingimustest või
eraldatavatest vahenditest ..................................................................................................... 11
3.2 Missugusel määral mõjutab strateegiline planeerimisdokument teisi strateegilisi
planeerimisdokumente, arvestades nende kehtestamise tasandit ......................................... 12
3.3 Strateegilise planeerimisdokumendi asjakohasus ja olulisus keskkonnakaalutluste
integreerimisel teistesse valdkondadesse ............................................................................. 12
3.4 Strateegilise planeerimisdokumendi, sh jäätmekäitluse või veekaitsega seotud
planeerimisdokumendi tähtsus Euroopa Liidu keskkonnaalaste õigusaktide nõuete
ülevõtmisel ........................................................................................................................... 13
3.5 Strateegilise planeerimisdokumendi elluviimisega seotud keskkonnaprobleemid
(arvestades mõju suurust ja ruumilist ulatust ning võimalikkust, kestvust, sagedust ja
pöörduvust, sh kumulatiivsust ning õnnetuste esinemise võimalikkust) ............................. 13
3.5.1 Maa ja maakasutus ............................................................................................. 13
3.5.2 Maastik (sh pinnavormid) .................................................................................. 14
3.5.3 Maavarade kasutus ............................................................................................. 14
3.5.4 Muld ja pinnas, ressursikasutus (sh energiakasutus), jäägid ja heited ning
jäätmeteke ......................................................................................................................... 14
3.5.5 Märgalad, jõeäärsed alad, jõesuudmed, rannad ja/või kaldad ning veestik (sh
põhjavesi (veeressurss) ja merekeskkond), sh oht keskkonnale ....................................... 15
3.5.6 Õhk ja kliima (sh oht keskkonnale) ................................................................... 17
3.5.7 Looduslik mitmekesisus (loomastik, taimestik, metsad) ja kaitstavad
loodusobjektid .................................................................................................................. 17
3.5.8 Elanikkond (sh tiheasustusalad), inimese tervis, heaolu ja vara (sh geograafiline
ala ja eeldatavalt mõjutatav elanikkond) ning kultuuripärand ja arheoloogilised väärtused,
mh müra, vibratsioon, valgus, soojus, kiirgus ja lõhn ...................................................... 18
3.5.9 Suurõnnetuse, katastroofi ning piiriülesuse aspektid ......................................... 18
3.6 KSH algatamise vajalikkus ning seisukohtade küsimise suunised ........................... 18
Kokkuvõte ................................................................................................................................ 20
Kasutatud allikad ..................................................................................................................... 21
.
4 Viru-Nigula vallas Letipea külas asuva Rannalaeva kinnistu (90202:006:0671) DP kava KSH EH otsuse (KSH
algatamine/mitte algatamine) eelnõu vormistamise alusandmestik. Alkranel OÜ, 2025.
Sissejuhatus
Käesoleva töö objektiks on Lääne-Viru maakonnas Viru-Nigula vallas Letipea külas asuva
Rannalaeva kinnistu (katastritunnus 90202:006:0671) detailplaneeringu (DP) kava.
Rannalaeva kinnistule kavandatakse elamu ja abihoone rajamist. DP kavaga planeeritav
paikneb maatulundusmaal, kuhu pole varasemalt hoonestust kavandatud. Planeerimisseaduse
(PlanS) § 142 lg 1 järgi on kavandatav üldplaneeringut muutev, kuna soovitakse vähendada
veekogu ehk ranna ehituskeeluvööndit.
Käesoleva töö tellijaks on Viru-Nigula vallavalitsus ning DP kavast huvitatud isikuks eraisik.
Käesolevat dokumentatsiooni saab eelkõige kohalik omavalitsus kasutada täiendava
töövahendina detailplaneeringu algatamise üle otsustamisel ning algatamisel
detailplaneeringuga seonduvates ja sellele eeldatavalt järgnevates menetlusprotsessides.
KSH algatamise vajalikkuse osas otsustamine ning sellest teavitamine toimub keskkonnamõju
hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) § 35 alusel. Eelnevalt tuleb otsuse
eelnõu osas seisukohta küsida asjaomastelt asutustelt (KeHJS § 33 lg 6), kui vastavad asutused
(kavandatav tõenäoliselt puudutab vastava asutuse huve või kellel võib olla põhjendatud huvi
eeldatavalt kaasneva keskkonnamõju vastu) tuvastatakse.
Eelhinnangu koostamisel lähtutakse Eesti Vabariigis kehtivast seadusandlusest ja
väljakujunenud praktikast ning aktuaalsetest suunistest. KeHJS § 22 kohaselt on tegevus olulise
keskkonnamõjuga, kui see võib eeldatavalt:
ületada mõjuala keskkonnataluvust;
põhjustada keskkonnas pöördumatuid muutusi;
seada ohtu inimese tervise ja heaolu, kultuuripärandi või vara.
Töö koostamisel lähtutakse samuti juhenditest „KMH eelhindamise juhend otsustaja tasandil,
sh Natura-eelhindamine“ (Kutsar ja Keskkonnaministeerium, 2018), „Keskkonnamõju
hindamise eelhinnangu andmise juhend” (Keskkonnaministeerium, 2017) ning „KSH
eelhindamise juhend otsustaja tasandil, sh Natura eelhindamine“ (Kutsar ja
Keskkonnaministeerium, 2018).
5 Viru-Nigula vallas Letipea külas asuva Rannalaeva kinnistu (90202:006:0671) DP kava KSH EH otsuse (KSH
algatamine/mitte algatamine) eelnõu vormistamise alusandmestik. Alkranel OÜ, 2025.
1. Strateegilise planeerimisdokumendi kava ehk kavandatava
tegevuse ja selle paikkonna lühikirjeldus
Käesoleva töö objektiks on Lääne-Viru maakonnas Viru-Nigula vallas Letipea külas asuva
Rannalaeva kinnistu (katastritunnus 90202:006:0671; 100% maatulundusmaa; 2,08 ha (20 797
m²)) detailplaneeringu (DP) kava. Rannalaeva kinnistule kavandatakse üksikelamu ja abihoone
ning vajalike tehnovõrkude ja -rajatiste (va elektrivarustus, maakaabel olemas) rajamist. DP
kava ala hõlmab kogu Rannalaeva kinnistut, kuid elamu ala kavandatakse vaid kinnistu äärde
(vt ka joonist 1).
Joonis 1. DP kava ala, kus kollase joonega on märgitud kinnistute piirid ning punasega kavandatavad
hooned (alus: Maa- ja Ruumiamet, 2025)
Rannalaeva kinnistule on planeeritud rajada 7,5 m kõrgune (1,5-korruseline) eluhoone
ehitisealuse pinnaga 101,7 m2 ning mahuga 569 m3, projekteeritava kasutusajaga 50 aastat.
Planeeritud kõrvalhoone rajatakse 4,9 m kõrgusena (1-korruseline), mille ehitisealune pind
oleks 19,8 m2 ning maht 78 m3, projekteeritav kasutusaeg 50 aastat. Kinnistule on plaanis rajada
ka biopuhastiga imbväljak ning rajada sillutatud tee ja parkimisala (vt ka joonist 2).
Tegevuspaiga ala ümbritseb põhja- ja idasuunalt Narva-Kunda laht ning lõuna- ja läänesuunalt
hoonestamata Laheranna kinnistu (90202:006:0672; 100% maatulundusmaa). Läänesuunal
asuvad ka mitmed hoonestatud elamu- ja maatulundusmaa kinnistud (vt ka joonist 3). Seejuures
lähim eluhoone asub Rannalaeva kinnistu piirist linnulennult 87 meetri kaugusel edelasuunas
(katastriüksus Rannaliiva, 90202:006:0153).
6 Viru-Nigula vallas Letipea külas asuva Rannalaeva kinnistu (90202:006:0671) DP kava KSH EH otsuse (KSH
algatamine/mitte algatamine) eelnõu vormistamise alusandmestik. Alkranel OÜ, 2025.
Joonis 2. Kavandatava tegevuse asendiplaan (At Home OÜ, 2017)
Joonis 3. DP kava alaga piirnevad kinnistud ja nende sihtotstarbed, kus kollased on elamumaad ja
oranžid maatulundusmaad (Maa- ja Ruumiamet, 2025)
7 Viru-Nigula vallas Letipea külas asuva Rannalaeva kinnistu (90202:006:0671) DP kava KSH EH otsuse (KSH
algatamine/mitte algatamine) eelnõu vormistamise alusandmestik. Alkranel OÜ, 2025.
Siinkohal on oluline märkida, et Rannalaeva kinnistul, rannajoonest kuni 11 meetri kaugusel,
asub korduva üleujutusala piir, millele kehtiva seadusandluse järgi lisatakse ranna
piiranguvööndi laius 200 meetrit ning ehituskeeluvööndi laius 100 m (LKS § 35 lg 4, § 37 lg
1 p 1, § 38 lg 1 p 2). Vabariigi Valitsuse poolt on algatatud 07.04.2025 looduskaitseseaduse,
jahiseaduse ja riigivaraseaduse muutmise seaduste eelnõu, millega täpsustatakse veekogude
äärsete kaitsevööndite arvestamist ja ulatust ning piiranguid. Muudatuste kohaselt hakkab
piiranguvöönd koosnema üleujutatavast alast, millele liidetakse rannal 100 m ning
ehituskeeluvöönd koosneks edaspidi korduva üleujutusega alast ja sellele liidetavast 50 m-st.
Kui kehtiva seadusandluse puhul on kavandatava tegevuse elluviimisel vajalik
ehituskeeluvööndi vähendamine, siis eelmainitud muudatuste jõustumisel aga mitte. Kehtiva
seadusandluse kohaselt asub Rannalaeva kinnistu peaaegu täies ulatuses ranna
ehituskeeluvööndis ning täies ulatuses ranna piiranguvööndis (vt ka joonist 4), kuhu omakorda
metsamaal laieneb ka ehituskeeluvöönd.
Joonis 4. Veekoguga (mere rannaga) seotud kitsendused Rannalaeva kinnistul (Maa- ja Ruumiamet,
2025)
8 Viru-Nigula vallas Letipea külas asuva Rannalaeva kinnistu (90202:006:0671) DP kava KSH EH otsuse (KSH
algatamine/mitte algatamine) eelnõu vormistamise alusandmestik. Alkranel OÜ, 2025.
2. Tegevuspaiga ümbruskonna keskkonna ja olemasoleva
olukorra lühikirjeldus
Peatüki koostamisel on arvestatud esimeses peatükis, juhendmaterjalides ning avalikult ja
erialaselt kasutatavates andmebaasides sisalduvat teavet. Andmeallikatena kasutatakse
peamiselt EELISe (Eesti Looduse Infosüsteem, Keskkonnaagentuur (14.05.2025))
infosüsteemi ja Maa- ja Ruumiameti kaardirakendusi (2025).
DP kava ala asub Lääne-Viru maakonnas Viru-Nigula vallas Letipea külas (hajaasustusala),
kus valla kodulehe andmetel elas 01.06.2025 seisuga 22 inimest.
2.1 Tegevuspaiga lühikirjeldus strateegiliste ja muude arengudokumentide
järgselt
Lääne-Viru maakonnaplaneering 2030+ (2019) – maakonnaplaneeringus käsitletakse eraldi
piirkonnana maakonna rannikuala, kuna tegemist on atraktiivse puhkepiirkonnaga, kuhu on
ajalooliselt rajatud ja kavandatakse ka edaspidi hooajaliselt kasutatavaid suvekodusid rajada.
Juhindudud on ka Lääne-Virumaa maakonnaplaneeringus „Lääne-Viru maakonna rannikuala“
(2011) sätestatust.
Letipea küla on väikese suurusega puhkekeskus P3, millele ruumilise arengu põhimõtteid ei
ole määratud. Kavandatav tegevus asub I klassi (kõige väärtuslikum, maakondliku või riikliku
tähtsusega ala) Letipea-Mahu väärtuslikul maastikul. Maakonnaplaneeringus on toodud
üldised kasutustingimused väärtuslike maastike säilimiseks, mh:
väärtuslikel maastikel tuleb säilitada maastikumuster, sh traditsioonilisi
maastikuelemente, struktuure ja maakasutust;
uued ehitusalad paigutada maastikku nii, et maastiku väärtus ei kahaneks. Üldjuhul
vältida elamuehitust väärtuslike maastike nendel aladel, kuhu eelnevalt ei ole elamuid
rajatud;
ranna ehituskeeluvööndi ulatuses ja selle vähendamisel väärtuslikul maastikul peab
arvestama väärtuslike maastike säilimise eesmärke. Lähtuda kohapealsetest
looduslikest iseärasustest, üleujutusohust, maastikulistest ja looduslikest väärtustest
ning ajalooliselt väljakujunenud ehitusjoonest.
Ligikaudu 100 m kaugusel asub Letipea neeme merele orienteeritud harjutusala, mis kuulus
Õhutõrje ja suurtükiväe merele orienteeritud harjutusalade ja mereväe harjutusalade
asukohtade valimise arendusprogrammi (ÕSMAAP) alusel eelvaliku hulka. Kaitsevõime
tugevdamise eelduste tagamiseks käsitleti maakonnaplaneeringus Letipea neeme harjutusala
kui võimalikku merele orienteeritud harjutusala.
Praegune Viru-Nigula vald moodustati 2017. a haldusreformi käigus Viru-Nigula valla, Kunda
linna ja Aseri valla ühinemisel. Eelhinnangu koostamise hetkel on uus üldplaneering
koostamisel ning seniks kehtib kavandatava tegevuse piirkonnas 2007. a kehtestatud Viru-
Nigula valla üldplaneering (ÜP). Selle alusel asub Rannalaeva kinnistu Letipea-Mahu
väärtuslikul maastikul, elamuala E2 ääretsoonis, millele on seatud järgnevad käesoleva juhul
kohalduvad maakasutus- ja ehitustingimused:
maaüksuse lubatud maksimaalne täisehitusprotsent on 4%;
hoonete maksimaalne lubatud kõrgus on 8,5 m ning vältida omaduselt või
väljanägemiselt piirkonnale võõraid elemente;
9 Viru-Nigula vallas Letipea külas asuva Rannalaeva kinnistu (90202:006:0671) DP kava KSH EH otsuse (KSH
algatamine/mitte algatamine) eelnõu vormistamise alusandmestik. Alkranel OÜ, 2025.
omavalitsusel kohustus iga kord otsustada detailplaneeringu ja keskkonna mõjude
strateegilise hindamise koostamise vajaduse üle.
Viru-Nigula valla üldplaneering (vastu võetud 29.12.2022 Viru-Nigula Vallavolikogu
otsusega nr 72; ÜP kehtestamata) – seatakse valla ruumilised arengueesmärgid. Vallas on
mitmed asustatud piirkonnad koondunud vooluveekogude ja mereranniku äärde, mistõttu
paiknevad paljud ehitised ranna või kalda ehituskeeluvööndis. Üldplaneering toetab kõrge
rekreatiivse väärtuse ja suure elamuehituse huviga Letipea küla mererannikul elamupiirkonna
arendamist. Ehituskeeluvööndi laiuse arvestamise aluseks ehk üleujutusala piiriks mererannal
loetakse Viru-Nigula vallas 1 m kaldajoone kõrgusväärtusest. Tingimuseks ehituskeeluvööndis
on seatud, et piirkondades, kus esineb täiendavaid üleujutusi, tuleb vältida ehituskeeluvööndi
ulatuse vähendamist.
Jätkuvalt asuks alal I klassi väärtuslik maastik Letipea-Mahu, mille väärtuseks on mereäärne
loodusmaastik ja rannakülale omane miljöö. Väärtuslikele maastikele kohanduvad tingimused
on üle võetud eelhinnangus varem kirjeldatud Lääne-Virumaa maakonnaplaneeringust. Lisaks
nähtub ÜP-st, et Rannalaeva kinnistul asub militaarpärand (kultuuriväärtuste register nr 249;
pärandkultuuri objekt 903:OKU:007) Letipea tehnilise vaatluse post. Tingimused
militaarpärandi objektide säilitamiseks ja kasutamiseks:
tagada militaarpärandi hulka arvatud objektide parim võimalik seisukord, inimeste
ohutus objektidel ning väärtustada neid kohaliku ehituspärandina;
üldjuhul peab olema tagatud avalik juurdepääs, et kõigil huvilistel oleks võimalik
militaarpärandi objekte külastada;
naaberalade uushoonestuse kavandamisel arvestada vaadete säilimisega objektidele.
Viru-Nigula valla arengukava 2024-2030 (2024) – valla visiooniks on arengukavaga
määratud, et Viru-Nigula vald on turvaline, hooliv ja uuendusmeelne ning elanikke, elu- ja
majanduskeskkonda ning ajalugu väärtustav ettevõtjasõbralik ning tugeva ühtse kogukonnaga
tegus kohalik omavalitsus, kodune ja külalislahke paik Lääne-Virumaal – meretäis võimalusi.
Ühe kriitilise edutegurina visiooni saavutamiseks on toodud tugev ja elujõuline kogukond,
valla elanike arvu stabiliseerimine ja pikemas vaates elanike arvu kasvu saavutamine.
Strateegiliste arengudokumentide alla saab lugeda ka detailplaneeringuid. Piirkonnas on
kehtestatud (Kogo kinnistu DP, 2010) ja realiseeritud Rannaliiva kinnistu (kehtestatud Viru-
Nigula Vallavolikogu 28.04.2011 määrusega nr 4) ning Liivaranna kinnistu (kehtestatud Viru-
Nigula Vallavolikogu 24.09.2009 määrusega nr 22) detailplaneeringud, millede eesmärgiks oli
eelkõige ja tänaseks realiseeritud hoonestusalade ja nende ehitusõiguse määramine koos
tehnovõrkude paigutuse jms.
2.2 Tegevuspaiga lühikirjeldus paikkonna muude ja käesolevas kontekstis
asjakohaste aspektide järgselt
Käesolevas ptk-s antakse paikkonna kohta muud (sh teavet, mida juba ptk 2.1-s ei käsitletud)
ja käesoleva tegevuse kontekstis asjakohast teavet.
Maa- ja Ruumiamet mullastiku kaardirakenduse (2025) kohaselt esinevad vaadeldaval alal
valdavalt nõrgalt leetunud leedemullad (LI) ja gleistunud nõrgalt leetunud huumuslikud
leedemullad (L(k)lg). Põhjavesi on piirkonnas keskmiselt kaitstud (1:400 000 geoloogilise
baaskaardi alusel) või kaitstud (1:50 000 geoloogilise baaskaardi alusel). Lähim puurkaev
(PRK0052272) asub hoonestatud kinnistul käesolevast arendusalast ca 120 m kaugusel. Eesti
10 Viru-Nigula vallas Letipea külas asuva Rannalaeva kinnistu (90202:006:0671) DP kava KSH EH otsuse (KSH
algatamine/mitte algatamine) eelnõu vormistamise alusandmestik. Alkranel OÜ, 2025.
pinnase radooniriski kaardi (2023) kohaselt on Viru-Nigula vald omavalitsuse tasemel kõrge
või väga kõrge radooniriskiga piirkond. Lähimate mõõtmispunktide andmetel (2002;2012)
esineb kavandatava tegevuse piirkonnas radoonirisk 10-150 kBq/m³. Seejuures loetakse
radoonisisaldust 10-50 kBq/m³ normaalseks, kuid vahemikku 50-250 kBq/m³ kõrgeks.
Planeeringuala piirneb Narva-Kunda lahe rannikumerekogumiga (EE_1), mis kuulub Ida-Eesti
vesikonda. Keskkonnaagentuuri pinna- ja põhjavee seisundi interaktiivse kaardi andmetel oli
2023. aasta seisuga Narva-Kunda lahe keemiline seisund halb, ökoloogiline seisund kesine
ning koondseisund seega halb. Veekogumi keemilise seisundi halbadeks näitajateks olid
varasemast1 elavhõbeda sisaldus kalas ja benso(g,h,i)perüleen vees (MAC). Kesise
ökoloogilise seisundi mitteheadeks elementideks olid fütoplankton ja põhjataimestik (põisadru
ja kõrgemate taimete sügavuslevik, mitmeaastaste liikide osakaal, EPI_HPO indeks2),
mitteheadeks näitajateks klorofüll a, fütoplanktoni biomass, põisadru sügavuslevik,
mitmeaastaste liikide osakaal ja vee läbipaistvus (Secchi ketta järgi) ning mitteheaks põhjuseks
eutrofeerumine ning looduslik põhjus.
Ida-Eesti vesikonna veemajanduskava (2022) meetmeprogrammi kohaselt on veekogumile
olulisteks koormusteks inimareng, transport ja tööstused. Täpsemalt asulate heitvesi, üle 2000
ie reoveepuhasti, alla 2000 ie reoveepuhasti, keskkonnakompleksloaga ettevõtte, muu
tööstusheitvee, kaevanduse või karjääriga seotud või muud heitveelasud. Samuti sademevee
ülevoolud, sademevee lask, põllumajandus hajukoormus, metsandus, ühiskanalisatsiooniga
ühendamata majapidamised, supluskohad, sadamad ning kaevandused. Spetsiifiliselt on välja
toodud Aa reoveepuhasti (PUH0440600) ning Aseri II savikarjääri settebassein
(PUH0441790). Veekogumile on seatud eesmärk saavutada veekogumi hea seisund (erandi
leebem eesmärk) aastaks 2027. Kavandatava tegevuse iseloomust lähtuvalt võiks asjakohaseks
koormuseks olla eelkõige ühiskanalisatsiooniga ühendamata majapidamised, samas ei tulene
VeeS, et vastav üksikelamu oleks eeldatavaks ohuteguriks VeeS § 188 lg 1 p 6 alusel ning
järgides määrustest „Nõuded reovee puhastamise ning heit-, sademe-, kaevandus-, karjääri- ja
jahutusvee suublasse juhtimise kohta, nõuetele vastavuse hindamise meetmed ning
saasteainesisalduse piirväärtused“ ja „Kanalisatsiooniehitise planeerimise, ehitamise ja
kasutamise nõuded ning kanalisatsiooniehitise kuja täpsustatud ulatus“ tulenvaid nõudeid.
Kavandatava tegevuse piirkonnas pole registreeritud I ega III kaitsekategooria taime- või
loomaliiki. Linnulennult ligikaudu 608 m kaugusel on registreeritud II kaitsekategooria
väikeluige rändpeatuspaik (Cygnus columbianus bewickii). Väikeluik on väga tundlik
maakasutuse muutuste, keemilise saaste ja sellest tulenevate haiguste suhtes. Mõjuteguriteks
loetakse ka elektri- ja telefoniliine, eutrofeerumist, inimeste põhjustatud häirimist, jahi
pidamist, kaevandamist ja energeetikat, lõksudega püüdmist, mürgitamist ja salaküttimist,
reostust ning rööv-eluviisi. DP kava ümbruskonnas puuduvad rahvusvahelised ja siseriiklikud
kaitsealad, samuti pole siseriiklikke kaitse- või hoiualasid ega püsielupaikasid piirkonda
projekteeritud.
1 Mittehea element kandunud üle varasematest aastatest, mitte viimasest seireaastast. 2 Indeks, mis põhineb kõrgemate taimede sügavuslevikul ja oportunistlike liikide osakaalul.
11 Viru-Nigula vallas Letipea külas asuva Rannalaeva kinnistu (90202:006:0671) DP kava KSH EH otsuse (KSH
algatamine/mitte algatamine) eelnõu vormistamise alusandmestik. Alkranel OÜ, 2025.
3. Tegevusega eeldatavalt kaasneva mõju prognoos ja ettepanekud
edaspidiseks ning KSH vajalikkuse määramine
Ptk on jaotatud erinevateks alamosadeks lihtsustamaks info menetlemist. Alljärgnevad ptk-d
näitavad, kas ja millised faktorid võivad oluliseks kujuneda KSH algatamisel või mitte
algatamisel. Eelhinnangu koostamisel ehk planeerimisdokumendi kava mõjude kaalutlemisel
arvestatakse (alus: KeHJS § 33 lg 3-5 ning Kutsar, 2015/2018) järgnevaid aspekte:
1. missugusel määral loob strateegiline planeerimisdokument aluse kavandatavatele
tegevustele, lähtudes nende asukohast, iseloomust ja elluviimise tingimustest või
eraldatavatest vahenditest;
2. missugusel määral mõjutab strateegiline planeerimisdokument teisi strateegilisi
planeerimisdokumente, arvestades nende kehtestamise tasandit;
3. strateegilise planeerimisdokumendi asjakohasus ja olulisus keskkonnakaalutluste
integreerimisel teistesse valdkondadesse;
4. strateegilise planeerimisdokumendi, sh jäätmekäitluse või veekaitsega seotud
planeerimisdokumendi tähtsus Euroopa Liidu keskkonnaalaste õigusaktide nõuete
ülevõtmisel;
5. strateegilise planeerimisdokumendi elluviimisega seonduda võivad
keskkonnaprobleemid (arvestades mõju suurust ja ruumilist ulatust ning võimalikkust,
kestvust, sagedust ja pöörduvust, sh kumulatiivsust ning õnnetuste esinemise
võimalikkust).
Alljärgnevates peatükkides (3.1 - 3.5) on eelnevalt esitatud loetelu täpsemalt lahti kirjutatud.
Hinnangud on antud, arvestades nii otsese kui ka kaudse mõju suurust ja ruumilist ulatust (nt
geograafiline või mõjutatavate (inimesed vm) hulk) ning võimalikkust, tugevust, kestvust,
sagedust ja pöörduvust, sh kumulatiivsust ja koosmõju, samuti ka õnnetuste esinemise
võimalikkust (ka alad, kus õigusaktidega kehtestatud nõudeid on ületatud või võidakse
ületada). Tegevuse kava elluviimisega seotud olulised keskkonnaprobleemid ehk
ebasoodsad mõjud (koos muude mõjualas toimuvate ja/või planeeritavate tegevustega) ja
mõjude (ebasoodne olustik) tõhusa ennetamise, vältimise, vähendamise ja leevendamise
täiendavad võimalused ongi nende fikseerimisel esitatud ptk 3.1 - 3.5 (katab ka KeHJS § 33
lg 2 nimetatut, sh p 4). Ptk 3.6 võtab kokku KSH vajalikkuse lõpphinnangu (käesoleva töö
põhjal) ja annab suuniseid lõpliku KSH otsuse (algatada või mitte) eelnõu osas seisukohtade
küsimiseks.
3.1 Missugusel määral loob strateegiline planeerimisdokument aluse
kavandatavale tegevusele, lähtudes nende asukohast, iseloomust ja
elluviimise tingimustest või eraldatavatest vahenditest
DP kava ala asub asuva Rannalaeva kinnistul (katastritunnus 90202:006:0671) Letipea külas
Viru-Nigula vallas Lääne-Viru maakonnas. Rannalaeva kinnistule (senine maatulundusmaa)
kavandatakse elamu ja abihoone rajamist. Kehtiva valla üldplaneeringu kohaselt asub
Rannalaeva kinnistu reserveeritud elamuala E2 ääretsoonis. Planeeringuala ümbritseb põhja-
ja idasuunalt Narva-Kunda laht ning lõuna- ja läänesuunalt hoonestamata Laheranna kinnistu
(90202:006:0672; 100% maatulundusmaa). Läänesuunal asuvad ka mitmed hoonestatud (mh
kehtivate planeeringute alusel) elamu- ja maatulundusmaa kinnistud. Seejuures lähim eluhoone
asub Rannalaeva kinnistu piirist linnulennult 87 meetri kaugusel edelasuunas (katastriüksus
Rannaliiva, 90202:006:0153).
12 Viru-Nigula vallas Letipea külas asuva Rannalaeva kinnistu (90202:006:0671) DP kava KSH EH otsuse (KSH
algatamine/mitte algatamine) eelnõu vormistamise alusandmestik. Alkranel OÜ, 2025.
Riigi kaitsevõime tugevdamise eelduste tagamiseks on maakonnaplaneeringus kajastatud
Letipea neeme harjutusala kui võimalikku merele orienteeritud harjutusala (ca 100 m kaugusel
käsitletavast arendusalast). Kavandatav ei ole ka ümbruskonna tegevusi piirav, kuna DP kava
ala ümbritsevad juba elamualad ning ühe elamu võimalik lisandumine ei tekita täiendavaid
negatiivseid eelduseid ka harjutusala kasutamise potentsiaalile (mh DP võimalik menetlus
võimaldab vajadusel kaasata ka Kaitseministeeriumit, vt ka ptk 3.5.1). Seega kavandatava
tegevuste asetus ning suhestumine muu olemasoleva ja teadaoleva maakasutusega ei loo
vastuolusid kõrgemates strateegilistes dokumentides (vt ka eelhinnangu ptk 2.1) viidatud
väärtusega (siinkohal eelkõige väärtuslik maastik) ehk selle funktsioonide edasise
jätkusuutlikkuse tagamisega. Ranna ehituskeeluvööndi käsitlus on toodud ptk-s Error!
Reference source not found..
Tuginedes ümbritsevale maakasutuslikule situatsioonile, ptk-s 2.1 toodud strateegilistele
planeerimis- ja arengudokumentidele ning DP kavaga kavandatava ja paikkonna kirjeldustele
(ptk 1 ja 2.2), ei saa järeldada, et tegemist oleks arendusega, mis ei sobiks oma iseloomult
vastavasse piirkonda ega vajaks ebaproportsionaalseid vahendeid planeeritava elluviimiseks
või haldamiseks.
3.2 Missugusel määral mõjutab strateegiline planeerimisdokument teisi
strateegilisi planeerimisdokumente, arvestades nende kehtestamise
tasandit
DP kava eesmärgid järgivad ptk-s 2.1 esile toodud planeerimis- ja arengudokumentide
põhimõttelisi arengusuundi. Kavandatav tegevus ei takista teiste ümbruskonna kinnistute senist
maakasutust ega loo eeldusi negatiivse olustiku tekkeks, lähtudes ka ptk 3.1 esitatust.
Teadaolevalt puuduvad sellised strateegilised kavad, mille elluviimist kavandatav tegevus
võiks eelkõige negatiivselt mõjutada.
DP kava loob selle edasisel võimalikul menetlusel (DP menetlusena) juriidiliselt korrektsed
seosed ka kõrgemate strateegiliste dokumentidega/arengudokumentidega (mh nende
korraliseks üle vaatamiseks või tulevaseks ajakohastamiseks (asjakohane sisend)) ning
võimaldab menetleda tegevuste elluviimiseks vajalikke tegevuslubasid piisava täpsusastmega.
3.3 Strateegilise planeerimisdokumendi asjakohasus ja olulisus
keskkonnakaalutluste integreerimisel teistesse valdkondadesse
Detailplaneeringu kava edasine menetlus (DP algatamise järgselt) on eelnevate alampeatükkide
alusel asjakohane vastavas kohas. DP menetlustasandi puhul puuduvad olulised seosed
keskkonnakaalutluste integreerimisel teistesse valdkondadesse.
DP protsessi tasandit arvestades ei ole DP kava või sellele järgneda võiv DP menetlus otseseks
vahendiks nt riiklike keskkonnakaalutluste muutmisel. Samas arvestaks planeerimise protsess
(DP menetluse algatamisel) riiklike normatiividega, mis tulenevad keskkonnakaalutlustest. DP
edasise menetluse käik võimaldab mh tulevikus vastavaid teisi kavasid või dokumente
ajakohastada teemakohase (tegevuse toimimine vastavas asupaigas) teabega (nt vastavate
kavade korraliste ülevaatuste perioodidel). See tähendab, et näiteks kõrgemates strateegilistes
dokumentides on võimalik lähtuda tulevaste otsuste tegemisel (sh keskkonnakaalutluste
edasisel integreerimisel) aktuaalsest teabest ja/või situatsioonist.
13 Viru-Nigula vallas Letipea külas asuva Rannalaeva kinnistu (90202:006:0671) DP kava KSH EH otsuse (KSH
algatamine/mitte algatamine) eelnõu vormistamise alusandmestik. Alkranel OÜ, 2025.
3.4 Strateegilise planeerimisdokumendi, sh jäätmekäitluse või veekaitsega
seotud planeerimisdokumendi tähtsus Euroopa Liidu keskkonnaalaste
õigusaktide nõuete ülevõtmisel
Alampeatüki pealkirjast lähtuvalt – vastava võimaliku DP menetlus ei ole otseselt seotud
jäätmekäitluse või veekaitsega ega Euroopa Liidu keskkonnaalaste õigusaktide nõuete
ülevõtmisega. Küll aga peab arvestama ja ka arvestab (läbi õiguslikult paika pandud DP
koostamisprotsessi) käesolev DP protsess (DP menetluse algatamisel) riiklike normatiividega
(kujundatud tulenevalt EL nõuetest), toetudes sh ptk 1, 2 ja 3 (ptk-d suunistega DP menetluse
protsessi) ning Eesti riigi õigusaktide regulatsioonile ja raamistikule.
3.5 Strateegilise planeerimisdokumendi elluviimisega seotud
keskkonnaprobleemid (arvestades mõju suurust ja ruumilist ulatust ning
võimalikkust, kestvust, sagedust ja pöörduvust, sh kumulatiivsust ning
õnnetuste esinemise võimalikkust)
Käesolev peatükk jaotub omakorda üheksaks alampeatükiks. Vastavad ptk-d hõlmavad mh
järgnevaid teemasid (eraldiseisvalt või läbivalt):
mõju maastikule, mullale ja pinnasele, veestikule (sh põhjavesi), õhule ning kliimale
(sh oht keskkonnale);
mõju (oht) inimese tervisele ning heaolule (sh geograafiline ala ja eeldatavalt mõjutatav
elanikkond);
mõjutatava ala väärtus ja tundlikkus, sh looduslikud iseärasused, kultuuripärand ja
intensiivne maakasutus;
mõju kaitstavatele loodusobjektidele ja Natura 2000 võrgustiku alale;
piiriülene mõju ja katastroofid.
3.5.1 Maa ja maakasutus
Vastavalt eelhinnangu ptk 2.1 käsitletakse piirkonda maakonna atraktiivse puhkepiirkonna ja
rannikualana, kuhu on ajalooliselt rajatud ja kavandatakse ka edaspidi elamuid rajada.
Puhkepiirkonna arengueeldused on ranna- ja jätkusuutlik loodusturism (st oluline on mitte
piirata rannale ja seal asuvatele objektidele ligipääsu). Kehtiv ja koostamisel olev
üldplaneering soosib samuti kavandatavat tegevust, mille teadaolevad parameetrid
(hoonestusmahud, vt ptk 1) vastavad kehtiva üldplaneeringu (vt ptk 2.1) tingimustele ehk
põhimõtetele. Toetudes ka ptk 3.1 – 3.2 ning 3.5.5, siis ei tuvastatud vastuolusid ümbruskonna
maakasutuse või selle perspektiividega, seega maa ja maakasutusele olulisi negatiivseid
mõjueeldusi ei ole ette näha. Potentsiaalse Letipea neeme harjutusala (juhindudes
maakonnaplaneeringust) tõttu saab kohalik omavalitsuse planeeringu algatamisel kaaluda ka
Kaitseministeeriumi kaasamist planeerimisprotsessi.
Kokkuvõttes ei tuvastatud olulise negatiivse mõju eelduseid ja KSH protsessi algatamise
vajadust, kuid eelneva alusel seab KSH EH koostaja järgnevad täiendavad
tingimused/suunised (suunamaks võimalike menetluste efektiivsemat kulgemist), mida
järgida edasistes tegevustest (planeerimisprotsessi algatamisele järgnevalt):
Tagamaks rannikule ligipääsu, siis DP menetluses (selle algatamise järgselt) mitte
määrata hoonestusala ja aiaga piiratava ala sisse rannale viivat teerada, mis asub ka
14 Viru-Nigula vallas Letipea külas asuva Rannalaeva kinnistu (90202:006:0671) DP kava KSH EH otsuse (KSH
algatamine/mitte algatamine) eelnõu vormistamise alusandmestik. Alkranel OÜ, 2025.
praegu Rannalaeva maaüksusel. Tingimuse järgimine oluline ka ehituskeeluvööndi
vähendamise taotlemise kontekstis.
Potentsiaalse Letipea neeme harjutusala (juhindudes maakonnaplaneeringust) tõttu
saab kohalik omavalitsus planeeringu algatamisel kaaluda ka Kaitseministeeriumi
kaasamist planeerimisprotsessi.
3.5.2 Maastik (sh pinnavormid)
DP kavaga ettenähtavad tegevused ei muudaks maastikku ja sellega seotud pinnavorme.
Kavandatav tegevus asub I klassi (kõige väärtuslikum, riikliku tähtsusega ala) Letipea-Mahu
väärtuslikul maastikul. DP kavaga ettenähtud tegevused ei muuda vastava maastiku omapära,
looduslikke motiivide ja motiivide suhet. Lähtutakse kohapealsetest looduslikest iseärasustest,
puudub üleujutusoht ning ei muudetaks ka väljakujunenud ehitusjoont, võttes arvesse
Kiviranna maaüksuse hoonestust ning Liivaranna ja Rannaliiva kinnistute planeeringuid
(viimaste puhul Letipea ranna teest põhja suunda hoonestust ei kavandata). Seega puuduvad
negatiivsed mõju eeldused maastikule, sh pinnavormidele. Kokkuvõttes ei tuvastatud olulise
negatiivse mõju eelduseid ja KSH protsessi algatamise vajadust.
3.5.3 Maavarade kasutus
DP kava ala arendamisel kasutatakse maavarasid eelkõige ehitustegevuse käigus. Teadaolevalt
ei kasutata maavarasid mahus, mis võiks lähipiirkonna või regiooni maavarade kasutamise
võimalusi (nt muude objektide arendamisel) laiemalt negatiivselt mõjutada. Kokkuvõtvalt ei
tuvastatud olulise negatiivse mõju eelduseid ja KSH protsessi algatamise vajadust.
3.5.4 Muld ja pinnas, ressursikasutus (sh energiakasutus), jäägid ja heited ning
jäätmeteke
DP kava alal asuv mullastik ei ole kavandatavale tegevusele piiranguid seadev ning tegevusest
ei nähtu olulisi ohte vastavatele ressurssidele või neist sõltuvatele looduslikele aspektidele. Ptk
2.2 põhjal on vastavas piirkonnas looduslik radooniriski oht 10-150 kBq/m³. Seejuures loetakse
radoonisisaldust 10-50 kBq/m³ normaalseks, kuid vahemikku 50-250 kBq/m³ kõrgeks.
Arvestades asjaolu, et piirkonna radoonirisk võib olla kõrge, on oluline edasiste etappide
käigus radooniriskiga arvestada (vt suunist käesoleva ptk lõpust).
Edasiste etappide elluviimisel (hiljemalt projekteerimise faasis) järgitaks ka kehtivaid
õigusakte – mh VeeS § 188 lg 1 p 6 ning määruseid „Nõuded reovee puhastamise ning heit-,
sademe-, kaevandus-, karjääri- ja jahutusvee suublasse juhtimise kohta, nõuetele vastavuse
hindamise meetmed ning saasteainesisalduse piirväärtused“ ja „Kanalisatsiooniehitise
planeerimise, ehitamise ja kasutamise nõuded ning kanalisatsiooniehitise kuja täpsustatud
ulatus“ (tingimusi asjakohase ptk lõpus eraldi üle ei korrata). Seega ei ohustata ka paikkonna
veekogumeid (vt ptk 2.2).
Kavandatav tegevus ei mõjuta ressursikasutuse (sh energiakasutuse), jääkide, heite ning
jäätmetekke teemavaldkondadega seotud aspekte negatiivselt. Tegevuse käigus ei teki
jäätmeid, mille reeglitepäraseks käitlemiseks ei oleks ressursse või toimivaid lahendusi.
Kokkuvõttes ei tuvastatud olulise negatiivse mõju eelduseid ja KSH protsessi algatamise
vajadust, kuid eelneva alusel seab KSH EH koostaja järgnevad täiendavad
tingimused/suunised (suunamaks võimalike menetluste efektiivsemat kulgemist), mida
järgida edasistes tegevustest (planeerimisprotsessi algatamisele järgnevalt):
DP menetluse algatamise järgselt tagada, et arvesse võetaks (hiljemalt projekteerimise
faasis) piirkonna pinnase kõrget radooniriski. Lähtuda asjakohastest ja ajakohastest
15 Viru-Nigula vallas Letipea külas asuva Rannalaeva kinnistu (90202:006:0671) DP kava KSH EH otsuse (KSH
algatamine/mitte algatamine) eelnõu vormistamise alusandmestik. Alkranel OÜ, 2025.
standarditest, mis reguleerivad radoonikaitse meetmete suuniseid uutes ja tulevikus
renoveeritavates hoonetes.
3.5.5 Märgalad, jõeäärsed alad, jõesuudmed, rannad ja/või kaldad ning veestik
(sh põhjavesi (veeressurss) ja merekeskkond), sh oht keskkonnale
Märgalasid, jõe ja vooluveekogudega seostatavaid alasid DP kava alal ei asu (vt ka ptk 1 - 2).
Veestiku ohustatust heidete temaatikast on kajastatud ptk 2.1 ja 3.5.4. Põhjavee ressurssi või
üldist kvaliteeti vastavavasse piirkonda (sh ptk 2.2 teabe alusel) ühepere elamu kavandamine
ohtu ei sea (koostatav ÜP soovitab siiski kaaluda puurkaevude ühiskasutatavust, mida on DP
kavaga ka tehtud). Rannalaeva kinnistul, rannajoonest kuni 11 meetri kaugusel, asub korduva
üleujutusala piir, millele kehtiva seadusandluse järgi lisatakse ranna piiranguvööndi laius 200
meetrit ning ehituskeeluvööndi laius 100 m (LKS § 35 lg 4, § 37 lg 1 p 1, § 38 lg 1 p 2). Seega
asub kehtiva seadusandluse kohaselt Rannalaeva kinnistu täies ulatuses ranna
ehituskeeluvööndis (vt ka ptk 1), kuna metsamaal (vt ka joonis 5) laieneb ehituskeeluvöönd
piiranguvööndisse.
Joonis 5. Kavandatavate hoonete (oranžiga) paiknemine metsamaal (alus: Maa- ja Ruumiamet, 2025).
Looduskaitseseaduse § 40 lg 1 kohaselt võib ranna ehituskeeluvööndit vähendada arvestades
ranna kaitse eesmärke ning lähtudes taimestikust, reljeefist, kõlvikute ja kinnisasjade piiridest,
olemasolevast teede- ja tehnovõrgust ning väljakujunenud asustusest. Sama seaduse § 34
kohaselt on ranna kaitse eesmärgiks rannal asuvate looduskoosluste säilitamine,
inimtegevusest lähtuva kahjuliku mõju piiramine, ranna eripära arvestava asustuse suunamine
16 Viru-Nigula vallas Letipea külas asuva Rannalaeva kinnistu (90202:006:0671) DP kava KSH EH otsuse (KSH
algatamine/mitte algatamine) eelnõu vormistamise alusandmestik. Alkranel OÜ, 2025.
ning seal vaba liikumise ja juurdepääsu tagamine. Kavandatavad elu- ja abihoone asub täies
ulatuses veekogu ehituskeeluvööndis ning kavandatava tegevuse elluviimisel on vaja
analüüsida ehituskeeluvööndi (ehituskeeluvööndi põhijoonest mõõdetuna) vähendamist ca 8,5
m ulatuses põhja-lõunasuunaliselt (ida-läänesuunaliselt vähendamise vajadus kuni 19 m,
hoonestuse alas) ning piiranguvööndis metsamaal ca 7 m põhja-lõunasuunaliselt ning 6 m ida-
läänesuunaliselt (hoonete aluse ala põhjal). Järgnevalt on esitatud looduskaitseseaduse § 40 lg
1 ja § 34 teemade (ranna kaitse eesmärkide suhestumine rannal asuvate looduskoosluste
säilitamise, inimtegevusest lähtuva kahjuliku mõju piiramise, ranna eripära arvestava asustuse
suunamise ning seal vaba liikumise ja juurdepääsu tagamise) eelanalüüs. Eelanalüüsitud
teemavaldkondade järgselt on toodud ka koondjäreldus (tegevuse kaalutavuse osas LKS § 40
lg 1 mõistes).
Rannal asuvate looduskoosluste säilitamine – Rannalaeva kinnistule kavandatakse elu- ja
abihoone ehitamist, vt ka joonis 5, eelistades kinnistu ääreala lagedamat metsamaa tsooni.
Metsamaale ei ole EELIS andmetel registreeritud looduskaitsealuseid kooslusi. Elamumaa
kavandamisel ei avaneks ranniku suunalt tuultele varem kõrghaljastatud alade varjus olnud
kõrghaljastust. Ranna piiranguvööndis (katab ka ehituskeeluvööndit) asuvate metsade kaitse
eesmärk on vee ja pinnase kaitsmine ja puhketingimuste säilitamine. Kavandatav tegevus ei
lähe vastuollu ka nimetatud aspektidega (vt ka ptk 3.5.4). Ptk 3.5.2 käsitles juba väärtuslikke
maastikke. Siinkohal saab välja tuua, et Letipea-Mahu väärtusliku maastiku kaitse-eesmärgid
on seotud vastava ala koosseisu jäävate Letipea maastikukaitseala ning Mahu-Rannametsa
looduskaitseala kaitse-eesmärkidega. Kavandatav tegevus ei asu Letipea maastikukaitsealal
ega Mahu-Rannametsa looduskaitsealal. Planeerimisprotsessi läbiviimisel (protsessi
algatamisel) täpsustuvad ehitusalade mahud ja tingimused, mille alusel on asjakohase taotluse
esitamisel (kohaliku omavalitsuse poolt) Keskkonnaametil võimalik hinnata lõplikult
looduskoosluste säilimise eelduste asjakohasust.
Reljeef – Maa- ja Ruumiameti (2025) kohaselt asub Rannalaeva kinnistu 2,5 m kõrgusel
merepinnast, ala on tasane. Reljeefi ei ole kavas muuta määral, mis seaks ohtu ranna kaitse
eesmärkide järgmise (mh suurendaks ohtu erosiooni tegurite esinemisele).
Planeerimisprotsessi läbiviimisel (protsessi algatamisel) täpsustuvad ehitusalade mahud ja
tingimused, mille alusel on asjakohase taotluse esitamisel (kohaliku omavalitsuse poolt)
Keskkonnaametil võimalik hinnata lõplikult reljeefi mõjutamise eelduste asjakohasust.
Kõlvikute ja kinnisasjade piirid – kinnistul asuvad metsa, loodusliku lage (muu lage) ja
rohumaa kõlvikud, seejuures kavandatavad hooned (ca 120 m2) on plaanis rajada
olemasolevale metsamaale. Peamine kõlvikute võimalik muutus on kõrghaljastuse asendumine
hoonestuse ja infrastruktuuriga. Kinnisasjade piirid ei ole kavandatava tegevuse elluviimise
eelduseid takistavateks asjaoludeks ja ei muutuks. Planeerimisprotsessi läbiviimisel (protsessi
algatamisel) täpsustuvad ehitusalade mahud ja tingimused, mille alusel on asjakohase taotluse
esitamisel (kohaliku omavalitsuse poolt) Keskkonnaametil võimalik hinnata lõplikult kõlvikute
ja kinnisasjade piiridega seotud aspektide mõjutamise eelduste asjakohasust.
Olemasolevad teed ja tehnovõrgud – Rannalaeva kinnistule saab mööda mitteavalikku
kohalikku Letipea ranna teed (nr 9020885) ning muud teed (ETAK ID 6205588) pidi, st teede
võrgustikku ei pea juurde kavandama. Maaüksusele on mööda teede koridore juba toodud
elektrimaakaabelliin ning veevarustus kavandatakse ka mööda teemaad, kasutades naabruses
olemasolevat puurkaevu vett. Planeerimisprotsessi läbiviimisel (protsessi algatamisel)
täpsustuvad arendustingimused, mille alusel on asjakohase taotluse esitamisel (kohaliku
17 Viru-Nigula vallas Letipea külas asuva Rannalaeva kinnistu (90202:006:0671) DP kava KSH EH otsuse (KSH
algatamine/mitte algatamine) eelnõu vormistamise alusandmestik. Alkranel OÜ, 2025.
omavalitsuse poolt) Keskkonnaametil võimalik hinnata lõplikult olemasolevate teede ja
tehnovõrkudega seotud aspektide mõjutamise eelduste asjakohasust.
Väljakujunenud asustus – kavandatavat tegevust planeeritakse kehtiva üldplaneeringu
kohaselt reserveeritud elamuala E2 ääretsoonis, millest järeldub, et kavandatav tegevus sobitub
piirkonda ka strateegilise arendusdokumendi alusel. Planeerimisprotsessi läbiviimisel
(protsessi algatamisel) täpsustuvad arendustingimused, mille alusel on asjakohase taotluse
esitamisel (kohaliku omavalitsuse poolt) Keskkonnaametil võimalik hinnata lõplikult
väljakujunenud asustusega seotud aspektide mõjutamise eelduste asjakohasust.
Vaba liikumise ja juurdepääsu tagamine – juurdepääsu tagamise osas kohanduvad eelnevalt
EKV eelanalüüsi alamjaotises „Olemasolevad teed ja tehnovõrgud“ esitatud järeldused, koos
ptk 3.5.1 esitatud suunisega (olemasolevate ligipääsude mitte takistamisele aedade jms
vältimiseks). Vastava suunise järgmisel ei piirata vaba liikumist rannas ega takistata rannale
juurdepääsu (mh üleujutusriske arvestavalt). Planeerimisprotsessi läbiviimisel (protsessi
algatamisel) täpsustuvad arendustingimused, mille alusel on asjakohase taotluse esitamisel
(kohaliku omavalitsuse poolt) Keskkonnaametil võimalik hinnata lõplikult vaba liikumise ja
juurdepääsu tagamisega seotud aspektide mõjutamise eelduste asjakohasust.
Koondkokkuvõte – looduskaitseseaduse § 40 lg 1 järgselt eelanalüüsitud teemavaldkonnad ei
andnud ühelgi juhul tegevusi välistavat vastet. Samas juba ehituskeeluvööndi vähendamise
taotlemine peab olema planeerimisprotsessis (selle algatamisel) kohaliku omavalitsuse poolt
(LKS § 40 lg 4) põhjendatud (nt ülejäänud tegevuse terviklikkuse tagamiseks hädavajalikkuse
korral). Elamuhoonete (ÜP järgselt elamumaa perspektiiv) asukohta ei ole hetkel võimalik
muuta viisil, arvestades kinnistut, et need jääksid ranna ehituskeeluvööndist (metsamaal)
väljapoole. 2025. a juuni kuus kehtiva õiguskorra alusel kujundab EKV vähendamise osas
lõpliku seisukoha planeerimisprotsessi algatamise järgselt planeerimisprotsessis juba
kohalik omavalitsus (EKV vähendamise taotluse esitamise osas) ning Keskkonnaamet
(asjakohase taotluse läbivaatamisel; lähtuvalt LKS seatud parameetritest), kelle
pädevuses on lõplikult hinnata EKV vähendamise potentsiaalsust.
Kokkuvõtvalt ei tuvastatud olulise negatiivse mõju eelduseid ja KSH protsessi algatamise
vajadust.
3.5.6 Õhk ja kliima (sh oht keskkonnale)
Analüüsitud kavandataval tegevusel, lähtuvalt selle iseloomust ja mahust, puuduvad olulise
negatiivse mõju eeldused õhule ja kliimale.
3.5.7 Looduslik mitmekesisus (loomastik, taimestik, metsad) ja kaitstavad
loodusobjektid
Kavandatavast tegevusest linnulennult ligikaudu 608 m kaugusel on registreeritud II
kaitsekategooria väikeluige rändpeatuspaik (Cygnus columbianus bewickii). EELISE andmetel
(01.05.2025) on väikeluik Eestis harilik läbirändaja, kes viibib rändepeatustel mh
rannikualadel. Liik on väga tundlik maakasutuse muutuste, keemilise saaste ja sellest
tulenevate haiguste suhtes. Väikeluige kaitse tegevuskava (2018) kohaselt on suure mõjuga
ohuteguriteks kokkupõrked tehiskonstruktsioonidega, häirimine, jahipidamine ja pliihaavlite
kasutamine ning toitumisalade seisundi halvenemine, keskmise mõjuga ohuteguriteks
ööbimiskohtade halvenemine rändeteel ning reostus ja väikese mõjuga ohuteguriks röövlus.
18 Viru-Nigula vallas Letipea külas asuva Rannalaeva kinnistu (90202:006:0671) DP kava KSH EH otsuse (KSH
algatamine/mitte algatamine) eelnõu vormistamise alusandmestik. Alkranel OÜ, 2025.
Arvestades aga kavandatava tegevuse iseloomu ning selle paiknemist rändepeatuspaiga suhtes,
pole kaitsealusele liigile ebasoodsa ehk negatiivse mõju esinemist ette näha. Kavandatava
tegevusega seotud metsamaa muutusi on käsitletud ptk-s 3.5.2 ja ranna kaitse eeldusi ptk 3.5.5.
Kokkuvõtvalt ei tuvastatud olulise negatiivse mõju eelduseid ja KSH protsessi algatamise
vajadust.
3.5.8 Elanikkond (sh tiheasustusalad), inimese tervis, heaolu ja vara (sh
geograafiline ala ja eeldatavalt mõjutatav elanikkond) ning kultuuripärand
ja arheoloogilised väärtused, mh müra, vibratsioon, valgus, soojus, kiirgus
ja lõhn
DP kava ala asub Lääne-Viru maakonnas Viru-Nigula vallas Letipea külas (hajaasustusala),
kus valla kodulehe andmetel elas 01.06.2025 seisuga 22 inimest. Ala ümbritseb põhja- ja
idasuunalt Narva-Kunda laht ning lõuna- ja läänesuunalt hoonestamata Laheranna kinnistuga
(90202:006:0672; 100% maatulundusmaa). Läänesuunal asuvad ka mitmed hoonestatud
elamu- ja maatulundusmaa kinnistud. Seejuures lähim eluhoone asub Rannalaeva kinnistu
piirist linnulennult 87 meetri kaugusel edelasuunas (katastriüksus Rannaliiva,
90202:006:0153). Kavandatava tegevuste asetus ning suhestumine muu olemasoleva ja
teadaoleva maakasutusega ei tekita teadaolevalt vastuolusid ümbruskonna maakasutusega (vt
ka ptk 3.1 ja 3.5.1). Paikonna pinnase radooniohtlikkuse teemalisi suuniseid on kajastatud ptk
3.5.4.
Kultuurimälestiste ja pärandkultuuriobjektidele mõjusid ei ole, lähtuvalt hoonestuse
paiknemisest. Ligipääsude tagamine rannikule ja selle ääres olevatele väärtustele – käsitletud
suunist ptk 3.5.1 all. Muid mõjutegureid, mis mh tuleneksid ptk pealkirjas nimetatud teguritest,
siinkohal asjakohaseks pidada ei saa ning seega neid siinkohal täpsemalt ka ei kajastata.
Kokkuvõtvalt ei tuvastatud olulise negatiivse mõju eelduseid ja KSH protsessi algatamise
vajadust.
3.5.9 Suurõnnetuse, katastroofi ning piiriülesuse aspektid
Analüüsitud kavandatava tegevusega ei kaasne ohtlikke olukordi (suurõnnetusi/katastroofe).
Seega ei lisa kavandatav tegevus täiendavaid ohtusid tavapärasesse keskkonda. Planeeringu
kava võimaliku elluviimisega ei kaasne ka eeldusi negatiivse riigipiiriülese mõju osas.
Kokkuvõtvalt ei tuvastatud olulise negatiivse mõju eelduseid ja KSH protsessi algatamise
vajadust.
3.6 KSH algatamise vajalikkus ning seisukohtade küsimise suunised
Lähtudes ptk-des 3.1 – 3.5 esitatud informatsioonist, ei ole olulise negatiivse keskkonnamõju
avaldumist strateegilise dokumendi koostamisel ja rakendamisel ette näha. Eeltoodu alusel
asub Alkranel OÜ tööga seotud kollektiiv seisukohale, et kohalikul omavalitsusel ei ole
vajadust KSH protsessi algatada. Kavandatava tegevuse elluviimisel on võimalik rakendada
ptk-des 3.5.1 ja 3.5.4 välja toodud tingimusi/suuniseid (eeskätt riskide ilmnemise tõenäosuste
maandamiseks sh rannale ligipääsetavuse tagamise osas) ning tagamaks jätkuvate/tulevaste
protsesside efektiivsemat korraldust. Eraldi ja täiendavate seiremeetmete määramist ei peeta
siinkohal asjakohaseks.
19 Viru-Nigula vallas Letipea külas asuva Rannalaeva kinnistu (90202:006:0671) DP kava KSH EH otsuse (KSH
algatamine/mitte algatamine) eelnõu vormistamise alusandmestik. Alkranel OÜ, 2025.
KSH algatamise vajalikkuse osas otsustamine ning sellest teavitamine toimub KeHJS § 35
alusel. Eelnevalt tuleb otsuse eelnõu osas seisukohta küsida asjakohastelt asutustelt
(KeHJS § 33 lg 6), kui vastavad asutused tuvastatakse. Ptk 3.1 – 3.5 esitatu osas on kõige
suurem kokkupuutekoht planeeritaval veekogu rannaga seonduvalt Keskkonnaametiga. Samas
juba ehituskeeluvööndi vähendamise taotlemine peab olema planeerimisprotsessis (selle
algatamisel) kohaliku omavalitsuse poolt (LKS § 40 lg 4) põhjendatud (nt ülejäänud tegevuse
terviklikkuse tagamiseks hädavajalikkuse korral). Lõpliku seisukoha kujundab
planeerimisprotsessi algatamisel planeerimisprotsessis juba kohalik omavalitsus (EKV
vähendamise taotluse esitamise osas) ning Keskkonnaamet (asjakohase taotluse
läbivaatamisel; lähtuvalt LKS seatud parameetritest). Seega LKS reguleerib juba vägagi
selgelt, et vastavas teemavaldkonnas lõpliku seisukoha kujundab planeerimisprotsessi
algatamisel planeerimisprotsessis juba kohalik omavalitsus ja Keskkonnaamet (lähtuvalt LKS
seatud parameetritest). Seega Alkranel OÜ ei tuvastanud üheselt kaasatavaid asjaomaseid
ametkondi või osapooli, kellelt täiendavalt seisukohti tuleks (KSH vajalikkuse üle otsustamise
kontekstis) tingimata küsida. Seisukohtade küsimise korraldamise (sh asutuste määratlemine)
lõplik korraldamine on siinkohal kohaliku omavalitsuse vastava menetluse juhtorgani
(kohaliku omavalitsuse) pädevuses. Laekuva tagasiside tulemusi saab otsustaja kajastada
vähemalt lõpliku otsuse teksti formuleerimisel, enne otsuse vastuvõtmist.
KSH algatamise või mittealgatamise otsustab kohalik omavalitsus kaalutluse alusel.
Käesolev dokument on otsustajatele vaid töövahendiks lõplike seisukohtade andmiseks
ehk kujundamiseks. Lõpetuseks – otsustusprotsessi (mh seisukohtade küsimine KSH-ga
seonduva otsuse eelnõule) täpsem suunamine ja korraldamine on kohaliku omavalitsuse
pädevuses. Otsustaja saab otsustada ka käesolevas töös esitatud tingimuste/suuniste
parameetrite ehk suuniste rakendamise sõnastuste üle, va juhtudel, kus õigusruum ei sätesta
teisiti (nt looduskaitselised aspektid (kui need on seatud), seonduvalt liikide ja nende
elupaikade soodsuse tagamisega).
20 Viru-Nigula vallas Letipea külas asuva Rannalaeva kinnistu (90202:006:0671) DP kava KSH EH otsuse (KSH
algatamine/mitte algatamine) eelnõu vormistamise alusandmestik. Alkranel OÜ, 2025.
Kokkuvõte
Käesoleva töö objektiks oli Lääne-Viru maakonnas Viru-Nigula vallas Letipea külas asuva
Rannalaeva kinnistu (katastritunnus 90202:006:0671) DP kava. Rannalaeva kinnistule
kavandatakse elamu ja abihoone rajamist. DP kavaga planeeritav paikneb maatulundusmaal,
kuhu pole varasemalt hoonestust kavandatud. Planeerimisseaduse (PlanS) § 142 lg 1 järgi on
kavandatav üldplaneeringut muutev, kuna soovitakse vähendada veekogu ehk ranna
ehituskeeluvööndit.
Juhindudes DP kavast (ptk 1) ning selle ümbruskonna kohta koondatud andmetest (ptk 2) saab
kokku võtta mõjude eelduste ehk KSH vajaduse analüüsi (ptk 3) tulemused järgnevalt.
Lähtuvalt ptk-s 3.6 esitatud informatsioonist ei ole olulise negatiivse keskkonnamõju
avaldumist strateegilise dokumendi koostamisel ja rakendamisel ette näha. Eeltoodu alusel
asub Alkranel OÜ tööga seotud kollektiiv seisukohale, et kohalikul omavalitsusel ei ole
vajadust KSH protsessi algatada. Kavandatava tegevuse elluviimisel on võimalik rakendada
ptk-des 3.5.1 ja 3.5.4 välja toodud tingimusi/suuniseid (eeskätt riskide ilmnemise tõenäosuste
maandamiseks sh rannale ligipääsetavuse tagamise osas) ning tagamaks jätkuvate/tulevaste
protsesside efektiivsemat korraldust. Eraldi ja täiendavate seiremeetmete määramist ei peeta
siinkohal asjakohaseks.
KSH algatamise vajalikkuse osas otsustamine ning sellest teavitamine toimub KeHJS § 35
alusel. Eelnevalt tuleb otsuse eelnõu osas seisukohta küsida asjakohastelt asutustelt
(KeHJS § 33 lg 6), kui vastavad asutused tuvastatakse. Ptk 3.1 – 3.5 esitatu osas on kõige
suurem kokkupuutekoht planeeritaval veekogu rannaga seonduvalt Keskkonnaametiga. Samas
juba ehituskeeluvööndi vähendamise taotlemine peab olema planeerimisprotsessis (selle
algatamisel) kohaliku omavalitsuse poolt (LKS § 40 lg 4) põhjendatud (nt ülejäänud tegevuse
terviklikkuse tagamiseks hädavajalikkuse korral). Lõpliku seisukoha kujundab
planeerimisprotsessi algatamisel planeerimisprotsessis juba kohalik omavalitsus (EKV
vähendamise taotluse esitamise osas) ning Keskkonnaamet (asjakohase taotluse
läbivaatamisel; lähtuvalt LKS seatud parameetritest). Seega LKS reguleerib juba vägagi
selgelt, et vastavas teemavaldkonnas lõpliku seisukoha kujundab planeerimisprotsessi
algatamisel planeerimisprotsessis juba kohalik omavalitsus ja Keskkonnaamet (lähtuvalt LKS
seatud parameetritest). Seega Alkranel OÜ ei tuvastanud üheselt kaasatavaid asjaomaseid
ametkondi või osapooli, kellelt täiendavalt seisukohti tuleks (KSH vajalikkuse üle otsustamise
kontekstis) tingimata küsida. Seisukohtade küsimise korraldamise (sh asutuste määratlemine)
lõplik korraldamine on siinkohal kohaliku omavalitsuse vastava menetluse juhtorgani
(kohaliku omavalitsuse) pädevuses. Laekuva tagasiside tulemusi saab otsustaja kajastada
vähemalt lõpliku otsuse teksti formuleerimisel, enne otsuse vastuvõtmist.
KSH algatamise või mittealgatamise otsustab kohalik omavalitsus kaalutluse alusel.
Käesolev dokument on otsustajatele vaid töövahendiks lõplike seisukohtade andmiseks
ehk kujundamiseks. Lõpetuseks – otsustusprotsessi (mh seisukohtade küsimine KSH-ga
seonduva otsuse eelnõule) täpsem suunamine ja korraldamine on kohaliku omavalitsuse
pädevuses. Otsustaja saab otsustada ka käesolevas töös esitatud tingimuste/suuniste
parameetrite ehk suuniste rakendamise sõnastuste üle, va juhtudel, kus õigusruum ei sätesta
teisiti (nt looduskaitselised aspektid (kui need on seatud), seonduvalt liikide ja nende
elupaikade soodsuse tagamisega).
21 Viru-Nigula vallas Letipea külas asuva Rannalaeva kinnistu (90202:006:0671) DP kava KSH EH otsuse (KSH
algatamine/mitte algatamine) eelnõu vormistamise alusandmestik. Alkranel OÜ, 2025.
Kasutatud allikad
Esitatud olulisim materjalide loetelu (arvestades ka varasemas dokumendis esitatud ehk juba
teostatud viitamisi nt õigusaktidele jms, mida siinkohal tingimata ei dubleerita):
EELIS (Eesti Looduse Infosüsteem), Keskkonnaagentuur (14.05.2025).
Ida-Eesti vesikonna veemajanduskava (2022).
Lääne-Viru maakonnaplaneering 2030+ (2019);
Lääne-Virumaa maakonnaplaneering „Lääne-Viru maakonna rannikuala“ (2011);
Maa- ja Ruumiameti kaardirakendused (2025).
Pinnavee ja põhjavee seisund – interaktiivne kaart.
https://kaur.maps.arcgis.com/apps/MapSeries/index.html?appid=fd27acd277084f2b97
eee82891873c41. Keskkonnaagentuur (2023).
Viru-Nigula valla arengukava 2024-2030 (2024);
Viru-Nigula valla üldplaneering (2007);
Viru-Nigula valla üldplaneering (kehtestamata seisuga 2025).
Väikeluige (Cygnus columbianus bewickii Yarr.) kaitse tegevuskava. Kinnitatud
Keskkonnaameti peadirektori 18.04.2018 käskkirjaga nr 1-1/18/161.
Saatja: <[email protected]>
Saadetud: 03.07.2025 13:50
Adressaat: PÄA Ida <[email protected]>
Teema: 7-7/656 Ettepanekute küsimine Rannalaeva detailplaneeringu lähteseisukohtade ja
keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnangu kohta
Manused: Ettepanekute küsimine Rannalaeva detailplaneeringu lähteseisukoh.asice
TÄHELEPANU! Tegemist on väljastpoolt asutust saabunud kirjaga. Tundmatu saatja korral palume linke ja faile mitte avada!
Tere
Edastan dokumendi.
Lugupidamisega
Tiina Tamberg
kantselei- ja teabehaldusspetsialist
Viru-Nigula vallavalitsus
5308 3820
Digiallkirjad
OTSUS
Viru-Nigula …………… 2025 nr
Rannalaeva detailplaneeringu algatamine ja
keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmine
Viru-Nigula vallas Letipea külas asuva Rannalaeva kinnistu (katastritunnus 90202:006:0671, sihtotstarve maatulundusmaa, pindala 20797 m²) omanik esitas Viru-Nigula vallavalitsusele 06.12.2024 Rannalaeva kinnistu detailplaneeringu algatamise taotluse (registreeritud dokumendiregistris 06.12.2024 nr 7-7/1403). Viru-Nigula vallavalitsus palus 20.12.2024 saadetud kirjaga nr 7-7/1403-1 parandada ja täiendada detailplaneeringu algatamise taotlust.
Viru-Nigula vallavalitsus pikendas 10.02.2025 kirjaga nr 7-7/1403-2 Rannalaeva kinnistu detailplaneeringu algatamise kohta otsuse tegemist.
Rannalaeva kinnistu detailplaneeringu koostamise eesmärk krundi hoonestusala ja ehitusõiguse määramine, tehnovõrkude- ja tehnorajatiste võimalike asukohtade määramine, servituutide seadmise vajaduse ja kitsenduste määramine. Omanik soovib Rannalaeva kinnistule rajada elamu ja abihoone.
Juurdepääs krundile hakkab olema mööda kohalikku rannikuäärset teed. Naabruses asuvate Rannaliiva, Liivaranna, Kiviranna ja Ranniku kinnistute omanikud on sõlminud notariaalse teeservituudi Rannalaeva kinnistu igakordse omaniku kasuks. Planeeringuala suurus on ca 20797 m².
Detailplaneeringu koostamisel lahendatavad ülesanded on toodud planeerimisseaduse (PlanS) § 126 lõike 1 punktides 1-10, 11-12, 16-17 ja 21-22. Ülesannete loetelu võib detailplaneeringu koostamise menetluse jooksul muutuda või täieneda.
Rannalaeva maaüksus asub Letipea küla põhjaosas, põhja- ja idakaarest piirneb merega, lääne- ja lõunakaarest piirneb Laheranna maaüksusega. Maaüksusest lääne poole jääb ajalooliselt väljakujunenud hoonestusega piirkond, ida pool hoonestus puudub. Maaüksusel asub Nõukogude armee poolt kasutuses olnud, kuid tänaseks lagunemistunnustega betoonist militaarrajatis (ehitisregistri kood 220788315).
Maa- ja Ruumiameti geoportaali kitsenduste kaardirakenduse järgi asub Rannalaeva maaüksusel korduv üleujutusala, ranna- või kalda ehituskeeluvöönd, ranna- või kalda piiranguvöönd, elektripaigaldise kaitsevöönd.
PlanS § 126 lõike 1 punkti 16 kohaselt on detailplaneeringu üheks ülesandeks ka ranna ja kalda ehituskeeluvööndi vähendamine, § 142 lõike 1 kohaselt võib detailplaneering põhjendatud vajaduse korral sisaldada kehtestatud üldplaneeringu põhilahenduste muutmise ettepanekut.
PlanS § 142 lõike 6 kohaselt tuleb üldplaneeringu põhilahenduse muutmise ettepanekut sisaldava detailplaneeringu koostamisel anda eelhinnang ja kaaluda keskkonnamõju strateegilist hindamist, lähtudes keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 33 lõigetes 4 ja 5 sätestatud kriteeriumidest ning § 33 lõike 6 kohaste asjaomaste asutuste seisukohtadest.
Looduskaitseseaduse (LKS) § 40 lõige 2 lubab ehituskeeluvööndit suurendada vaid üldplaneeringuga, kuid vähendamine on võimalik teatud juhtudel ka detailplaneeringuga. LKS § 40 lg 4 punktis 2 on märgitud, et ehituskeeluvööndi vähendamine detailplaneeringuga on võimalik siis, kui detailplaneering on üldplaneeringut muutev.
Planeeritaval alal kehtib Viru-Nigula Vallavolikogu poolt 22.11.2007 määrusega nr 13 kehtestatud Viru-Nigula valla üldplaneering, mille kohaselt ei ole Rannalaeva maaüksusele konkreetset juhtotstarvet määratud.
Üldplaneeringu järgi asub Rannalaeva maaüksus väärtuslikul maastikul, elamuala E2 vahetus läheduses. Rannalaeva maaüksuse territooriumile ei jää kaitstavaid loodusobjekte, püsielupaiku, Natura 2000 ala ega pärandkultuuri objekte.
Lääne-Viru maakonnaplaneeringu 2030+ kohaselt jääb planeeringuala samuti väärtuslikule maastikule.
Tulenevalt PlanS § 4 lõike 2 punktist 5 on vajalik detailplaneeringu koostamisel hinnata selle elluviimisega kaasnevaid asjakohaseid majanduslikke, kultuurilisi, sotsiaalseid ja looduskeskkonnale avalduvaid mõjusid. Planeeringulahenduse väljatöötamiseks ja mõjude hindamiseks teha vajadusel täiendavaid uuringuid ja analüüse.
Võttes aluseks eeltoodu, kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 6 lõike 1, planeerimisseaduse § 9 lõike 1, § 77 lõiked 1, 4, 5, 6, 7, § 142 lõiked 2 ja 6, keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 6 lõike 2 punkti 10, § 35 lõiked 1, 3 ja 5, Viru-Nigula Vallavalitsuse 20.01.2022 määruse nr 1 „Planeerimis- ja ehitusalase tegevuse korraldamine“,
Viru-Nigula Vallavolikogu otsustab:
1. Algatada üldplaneeringut muutev detailplaneering Viru-Nigula vallas, Letipea külas, Rannalaeva kinnistul (katastritunnus 90202:006:0671, pindala 20797 m², sihtotstarve maatulundusmaa).
1.1. Detailplaneeringu eesmärk on Rannalaeva kinnistule hoonestusala ja ehitusõiguse määramine, tehnovõrkude- ja tehnorajatiste võimalike asukohtade määramine, servituutide seadmise vajaduse ja kitsenduste määramine elamu ja abihoone rajamise eesmärgil.
2. Kinnitada planeeringuala piir vastavalt detailplaneeringu algatamisotsuse lisale 1.
3. Kinnitada detailplaneeringu „Rannalaeva detailplaneeringu algatamine ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmine“ lähteseisukohad (lisa 2).
4. Jätta algatamata Rannalaeva detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine, tuginedes Alkranel OÜ poolt koostatud „Viru-Nigula vallas Letipea külas asuva Rannalaeva kinnistu (90202:006:0671) detailplaneeringu (DP) kava keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) eelhinnangu (EH) otsuse (KSH algatamine/ mitte algatamine) eelnõu vormistamise alusandmestikule“ (lisa 3).
5. Detailplaneeringu koostamise algataja ja kehtestaja on Viru-Nigula Vallavolikogu, korraldaja on Viru-Nigula vallavalitsus kui ametiasutus.
6. Detailplaneeringu algatamisest teatada Viru-Nigula valla veebilehel ja väljaandes „Ametlikud Teadaanded“.
7. Detailplaneeringu algatamise materjalidega saab tutvuda Viru-Nigula vallavalitsuses aadressil Viru-Nigula vald, Kunda linn, Kasemäe tn 19 vallavalitsuse lahtiolekuaegadel ja valla
kodulehel https://viru-nigula.ee/.
8. Detailplaneeringu algatamine on menetlustoiming, millega ei teki huvitatud isikule õigustatud ootust detailplaneeringu vastuvõtmise või kehtestamise osas. Menetlustoimingud on vaidlustatavad koos haldusaktiga, milleks on planeeringu kehtestamine või kehtestamata jätmine.
9. Otsus jõustub teatavakstegemisest.
Vallavolikogu esimees
VIRU-NIGULA VALLAVALITSUS
_________________________________________________________________________________
Kasemäe tn 19 Telefon 325 5960 Konto EE252200221011939622
44107 Kunda linn e-post: [email protected] registrikood 75020500
Viru-Nigula vald www.viru-nigula.ee
Vastavalt nimekirjale
Meie 03.07.2025 nr 7-7/656
Ettepanekute küsimine Rannalaeva detailplaneeringu
lähteseisukohtade ja keskkonnamõju strateegilise
hindamise eelhinnangu kohta
Võttes aluseks planeerimisseaduse § 81 lõike 1, Vabariigi Valitsuse määruse nr 133
„Planeeringute koostamisel koostöö tegemise kord ja planeeringute kooskõlastamise alused“,
esitab Viru-Nigula vallavalitsus detailplaneeringu „Rannalaeva detailplaneeringu algatamine ja
keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmine“ lähteseisukohad ja keskkonnamõju
strateegilise hindamise eelhinnangu ettepanekute tegemiseks.
Palume ettepanekud esitada 30 päeva jooksul kirja saamisest.
Kirjale on lisatud Rannalaeva detailplaneeringu lähteseisukohad, keskkonnamõju strateegilise
hindamise eelhinnang (Alkranel OÜ poolt koostatud „Viru-Nigula vallas Mahu külas asuva
Lauri kinnistu (90202:006:0069) detailplaneeringu (DP) kava keskkonnamõju strateegilise
hindamise (KSH) eelhinnangu (EH) otsuse (KSH algatamine/ mitte algatamine) eelnõu
vormistamise alusandmestikule“), planeeringuala välispiir ja Viru-Nigula Vallavolikogu otsuse
eelnõu detailplaneeringu algatamise kohta.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Ivar Lilleberg
vallavanem
Kaasatud asutused:
Maa- ja Ruumiamet [email protected]
Keskkonnaamet [email protected]
Päästeamet [email protected]
Terviseamet [email protected]
Marit Laast
+ 372 5757 0531
otsusega nr ….
LISA nr 2
LÄHTESEISUKOHAD DETAILPLANEERINGU KOOSTAMISEKS
1. ÜLDANDMED
1.1. Tellija: Viru-Nigula vallavalitsus.
1.2. Planeeringu nimetus: Rannalaeva detailplaneeringu algatamine ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmine.
1.3. Asukoht: Viru-Nigula vald, Letipea küla, Rannalaeva kinnistu (katastritunnus 90202:006:0671, pindalaga 20797 m²).
1.4. Lähteülesande kehtivus: 2 aastat alates lähteülesande kinnitamisest.
2. DETAILPLANEERINGU KOOSTAMISE ALUSED:
2.1. Planeerimisseadus (PlanS).
2.2. Viru-Nigula valla üldplaneering (kehtestatud 22.11.2007 Viru-Nigula Vallavolikogu määrusega nr 13).
2.3. Koostatav Viru-Nigula valla üldplaneering (algatatud 27.06.2018 Viru-Nigula Vallavolikogu otsusega nr 83, vastu võetud 29.12.2022 Viru-Nigula Vallavolikogu otsusega nr 72).
2.4. Rannaliiva ja Liivaranna maaüksuste detailplaneeringud
2.4. Muud asjakohased õigusaktid.
3. DETAILPLANEERINGU KOOSTAMISE EESMÄRK, VAJADUS JA PÕHJENDUS
3.1. Detailplaneeringu koostamise eesmärk on Letipea külla Rannalaeva katastriüksusele elamu ja abihoone rajamine.
4. DETAILPLANEERINGU KOOSTAMISE ÜLESANNE
Detailplaneeringu koostamise ülesanne on krundi hoonestusala ja ehitusõiguse määramine, tehnovõrkude- ja tehnorajatiste võimalike asukohtade määramine, juurdepääsu(de) määramine, servituutide seadmise vajaduse ja kitsenduste määramine. Planeeritava ala suurus on ca 20797 m².
5. VASTAVUS ÜLDPLANEERINGULE
Detailplaneering teeb ettepaneku vähendada Rannalaeva kinnistul ehituskeeluvööndit. PlanS § 142 lõike 1 järgi on detailplaneering üldplaneeringut muutev.
6. KEHTIVAD PLANEERINGUD
6.1. Viru-Nigula valla üldplaneering (kehtestatud 22.11.2007 Viru-Nigula Vallavolikogu määrusega nr 13);
6.2. Liivaranna kinnistu detailplaneering (kehtestatud 24.09.2009 Viru-Nigula Vallavolikogu määrusega nr 22);
6.3. Rannaliiva kinnistu detailplaneering (kehtestatud Viru-Nigula Vallavolikogu 28.04.2011 määrusega nr 4).
7. NÕUDED KOOSTATAVALE DETAILPLANEERINGULE
7.1. Krundi ehitusõiguse määramine (krundi kasutamise sihtotstarve, hoonete suurim lubatud arv krundil, hoonete suurim lubatud ehitusalane pindala, hoonete suurim lubatud kõrgus, hoonete vahelised kujad).
7.2. Krundi hoonestusala piiritlemine.
7.3. Ehitiste olulisemate arhitektuurinõuete seadmine.
7.4. Ehitistevahelised kujad.
7.5. Haljastuse ja heakorra põhimõtete määramine.
7.6. Kuritegevuse riske vähendavate nõuete ja tingimuste seadmine.
7.7. Tehnovõrkude ja tehnorajatiste asukoha määramine.
7.8. Servituutide vajaduse määramine (tee-, liini-, veejuhtimisservituudid)
7.9. Detailplaneeringu plaanil kajastada kõiki teadaolevaid maa-aluseid trasse. Detailplaneeringus määrata maa-aluste kommunikatsioonide asukohad ja väljaehitamise põhimõtted.
7.10. Lahendada veevarustuse ja kanalisatsiooni tingimused.
7.11. Sademevee ärajuhtimine.
7.12. Elektrienergia tehniliste tingimuste saamine.
7.13. Sidevarustuste tehniliste tingimuste saamine.
7.14. Planeeringuga lahendada juurdepääsud planeeringualale.
8. DETAILPLANEERINGU KEHTESTAMISEKS VAJALIKE KOOSKÕLASTUSTE JA KOOSTÖÖ VAJADUSE LOETELU
8.1. Viru-Nigula vallavalitsus.
8.2. Planeeringualasse jäävate ja seda teenindavate tehnovõrkude valdajad.
8.3. Planeeringualaga piirnevad maaomanikud.
8.4. Maa- ja Ruumiamet
8.5. Keskkonnaamet
8.6. Päästeamet
8.7. Terviseamet
9. DETAILPLANEERINGU (DP) KOOSTAMISE EELDATAV AJAKAVA
Koostamise etapid
Eeldatav etapi lõppaeg¹
DP lähteseisukohtade (LS) ja keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) eelhindamise kohta ettepanekute küsimine koostöö tegijatelt
august 2025
Ettepanekute alusel DP materjalide täiendamine
oktoober 2025
DP algatamine
november 2025
Hinnapakkumiste võtmine DP koostamiseks
veebruar 2016
DP eelnõu (eskiisi) avalikustamine
jaanuar 2027
DP eskiisi avalik arutelu
aprill 2027
DP avaliku arutelu ja väljapaneku kestel tehtud ettepanekute sisseviimine
september 2027
DP eelnõu esitatakse kooskõlastamiseks asutustele ja isikutele
detsember 2027
DP vastuvõtmine
märts 2028
DP avalik väljapanek
mai 2028
DP avalik arutelu
juuli 2028
DP-sse avalikustamise ajal ja avalikul arutelul tehtud ettepanekute sisseviimine
september 2028
DP heakskiitmiseks esitamine ministrile
detsember 2028
Võimalike ettepanekute sisseviimine DP-sse
märts 2029
DP kehtestamine
juuni 2029
(¹) võib muutuda, kui on vaja korrata detailplaneeringu kooskõlastamist, korraldada
täiendavalt avalikku väljapanekut ja arutelu, kui tekib planeeringuvaidlus jms
10. PLANEERINGU KOOSTAMISEKS VAJALIKUD UURINGUD
10.1. Keskkonnamõju eelhinnangu koostamine
10.2. Kontaktvööndi analüüs
10.3. Planeeringu elluviimisega kaasnevate asjakohaste majanduslike, kultuuriliste, sotsiaalsete ja looduskeskkonnale avalduvate mõjude hindamine
10.4. Planeerimismenetluse käigus selguvad võimalikud uuringud
11. PLANEERIMISMENETLUSSE KAASATAVAD ISIKUD
11.1 Naaberkinnistud:
Laheranna (90202:006:0672), Rannaliiva (90202:002:0153), Liivaranna (90202:006:0149), Kiviranna (90202:006:0148), Ranniku (90202:006:0146).
11.2. Elektrilevi OÜ
11.3. Isikud, kes on avaldanud soovi olla planeerimismenetlusse kaasatud
Rannalaeva detailplaneering peab vastama riigihalduse ministri 17.10.2019 määrusele nr 50 „Planeeringu vormistamisele ja ülesehitusele esitatavad nõuded“.
Lähteseisukohad koostas Viru-Nigula valla planeerimis- ja maakorraldusspetsialist Marit Laast
Digiallkirjad
Viru-Nigula vallas Letipea külas asuva Rannalaeva kinnistu (90202:006:0671) detailplaneeringu (DP) kava keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) eelhinnangu (EH) otsuse (KSH algatamine/mitte algatamine) eelnõu vormistamise alusandmestik
Tellija: Viru-Nigula Vallavalitsus
Töö koostaja: Alkranel OÜ
Projektijuht: Elar Põldvere
Tartu 2025
Publitseerimise üldandmed:
• Töö koostatud – 26.06.2025.
• Koostajad (Alkranel OÜ) – Elar Põldvere ja Paula Nikolajeva.
• Alkranel OÜ (www.alkranel.ee) – keskkonnaalased konsultatsioonid, aastast 1999.
Sisukord
Sisukord 3
Sissejuhatus 4
1. Strateegilise planeerimisdokumendi kava ehk kavandatava tegevuse ja selle paikkonna lühikirjeldus 5
2. Tegevuspaiga ümbruskonna keskkonna ja olemasoleva olukorra lühikirjeldus 8
2.1 Tegevuspaiga lühikirjeldus strateegiliste ja muude arengudokumentide järgselt 8
2.2 Tegevuspaiga lühikirjeldus paikkonna muude ja käesolevas kontekstis asjakohaste aspektide järgselt 9
3. Tegevusega eeldatavalt kaasneva mõju prognoos ja ettepanekud edaspidiseks ning KSH vajalikkuse määramine 11
3.1 Missugusel määral loob strateegiline planeerimisdokument aluse kavandatavale tegevusele, lähtudes nende asukohast, iseloomust ja elluviimise tingimustest või eraldatavatest vahenditest 11
3.2 Missugusel määral mõjutab strateegiline planeerimisdokument teisi strateegilisi planeerimisdokumente, arvestades nende kehtestamise tasandit 12
3.3 Strateegilise planeerimisdokumendi asjakohasus ja olulisus keskkonnakaalutluste integreerimisel teistesse valdkondadesse 12
3.4 Strateegilise planeerimisdokumendi, sh jäätmekäitluse või veekaitsega seotud planeerimisdokumendi tähtsus Euroopa Liidu keskkonnaalaste õigusaktide nõuete ülevõtmisel 13
3.5 Strateegilise planeerimisdokumendi elluviimisega seotud keskkonnaprobleemid (arvestades mõju suurust ja ruumilist ulatust ning võimalikkust, kestvust, sagedust ja pöörduvust, sh kumulatiivsust ning õnnetuste esinemise võimalikkust) 13
3.5.1 Maa ja maakasutus 13
3.5.2 Maastik (sh pinnavormid) 14
3.5.3 Maavarade kasutus 14
3.5.4 Muld ja pinnas, ressursikasutus (sh energiakasutus), jäägid ja heited ning jäätmeteke 14
3.5.5 Märgalad, jõeäärsed alad, jõesuudmed, rannad ja/või kaldad ning veestik (sh põhjavesi (veeressurss) ja merekeskkond), sh oht keskkonnale 15
3.5.6 Õhk ja kliima (sh oht keskkonnale) 17
3.5.7 Looduslik mitmekesisus (loomastik, taimestik, metsad) ja kaitstavad loodusobjektid 17
3.5.8 Elanikkond (sh tiheasustusalad), inimese tervis, heaolu ja vara (sh geograafiline ala ja eeldatavalt mõjutatav elanikkond) ning kultuuripärand ja arheoloogilised väärtused, mh müra, vibratsioon, valgus, soojus, kiirgus ja lõhn 18
3.5.9 Suurõnnetuse, katastroofi ning piiriülesuse aspektid 18
3.6 KSH algatamise vajalikkus ning seisukohtade küsimise suunised 18
Kokkuvõte 20
Kasutatud allikad 21
.
Sissejuhatus
Käesoleva töö objektiks on Lääne-Viru maakonnas Viru-Nigula vallas Letipea külas asuva Rannalaeva kinnistu (katastritunnus 90202:006:0671) detailplaneeringu (DP) kava. Rannalaeva kinnistule kavandatakse elamu ja abihoone rajamist. DP kavaga planeeritav paikneb maatulundusmaal, kuhu pole varasemalt hoonestust kavandatud. Planeerimisseaduse (PlanS) § 142 lg 1 järgi on kavandatav üldplaneeringut muutev, kuna soovitakse vähendada veekogu ehk ranna ehituskeeluvööndit.
Käesoleva töö tellijaks on Viru-Nigula vallavalitsus ning DP kavast huvitatud isikuks eraisik. Käesolevat dokumentatsiooni saab eelkõige kohalik omavalitsus kasutada täiendava töövahendina detailplaneeringu algatamise üle otsustamisel ning algatamisel detailplaneeringuga seonduvates ja sellele eeldatavalt järgnevates menetlusprotsessides.
KSH algatamise vajalikkuse osas otsustamine ning sellest teavitamine toimub keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) § 35 alusel. Eelnevalt tuleb otsuse eelnõu osas seisukohta küsida asjaomastelt asutustelt (KeHJS § 33 lg 6), kui vastavad asutused (kavandatav tõenäoliselt puudutab vastava asutuse huve või kellel võib olla põhjendatud huvi eeldatavalt kaasneva keskkonnamõju vastu) tuvastatakse.
Eelhinnangu koostamisel lähtutakse Eesti Vabariigis kehtivast seadusandlusest ja väljakujunenud praktikast ning aktuaalsetest suunistest. KeHJS § 22 kohaselt on tegevus olulise keskkonnamõjuga, kui see võib eeldatavalt:
• ületada mõjuala keskkonnataluvust;
• põhjustada keskkonnas pöördumatuid muutusi;
• seada ohtu inimese tervise ja heaolu, kultuuripärandi või vara.
Töö koostamisel lähtutakse samuti juhenditest „KMH eelhindamise juhend otsustaja tasandil, sh Natura-eelhindamine“ (Kutsar ja Keskkonnaministeerium, 2018), „Keskkonnamõju hindamise eelhinnangu andmise juhend” (Keskkonnaministeerium, 2017) ning „KSH eelhindamise juhend otsustaja tasandil, sh Natura eelhindamine“ (Kutsar ja Keskkonnaministeerium, 2018).
1. Strateegilise planeerimisdokumendi kava ehk kavandatava tegevuse ja selle paikkonna lühikirjeldus
Käesoleva töö objektiks on Lääne-Viru maakonnas Viru-Nigula vallas Letipea külas asuva Rannalaeva kinnistu (katastritunnus 90202:006:0671; 100% maatulundusmaa; 2,08 ha (20 797 m²)) detailplaneeringu (DP) kava. Rannalaeva kinnistule kavandatakse üksikelamu ja abihoone ning vajalike tehnovõrkude ja -rajatiste (va elektrivarustus, maakaabel olemas) rajamist. DP kava ala hõlmab kogu Rannalaeva kinnistut, kuid elamu ala kavandatakse vaid kinnistu äärde (vt ka joonist 1).
Joonis 1. DP kava ala, kus kollase joonega on märgitud kinnistute piirid ning punasega kavandatavad hooned (alus: Maa- ja Ruumiamet, 2025)
Rannalaeva kinnistule on planeeritud rajada 7,5 m kõrgune (1,5-korruseline) eluhoone ehitisealuse pinnaga 101,7 m2 ning mahuga 569 m3, projekteeritava kasutusajaga 50 aastat. Planeeritud kõrvalhoone rajatakse 4,9 m kõrgusena (1-korruseline), mille ehitisealune pind oleks 19,8 m2 ning maht 78 m3, projekteeritav kasutusaeg 50 aastat. Kinnistule on plaanis rajada ka biopuhastiga imbväljak ning rajada sillutatud tee ja parkimisala (vt ka joonist 2).
Tegevuspaiga ala ümbritseb põhja- ja idasuunalt Narva-Kunda laht ning lõuna- ja läänesuunalt hoonestamata Laheranna kinnistu (90202:006:0672; 100% maatulundusmaa). Läänesuunal asuvad ka mitmed hoonestatud elamu- ja maatulundusmaa kinnistud (vt ka joonist 3). Seejuures lähim eluhoone asub Rannalaeva kinnistu piirist linnulennult 87 meetri kaugusel edelasuunas (katastriüksus Rannaliiva, 90202:006:0153).
Joonis 2. Kavandatava tegevuse asendiplaan (At Home OÜ, 2017)
Joonis 3. DP kava alaga piirnevad kinnistud ja nende sihtotstarbed, kus kollased on elamumaad ja oranžid maatulundusmaad (Maa- ja Ruumiamet, 2025)
Siinkohal on oluline märkida, et Rannalaeva kinnistul, rannajoonest kuni 11 meetri kaugusel, asub korduva üleujutusala piir, millele kehtiva seadusandluse järgi lisatakse ranna piiranguvööndi laius 200 meetrit ning ehituskeeluvööndi laius 100 m (LKS § 35 lg 4, § 37 lg 1 p 1, § 38 lg 1 p 2). Vabariigi Valitsuse poolt on algatatud 07.04.2025 looduskaitseseaduse, jahiseaduse ja riigivaraseaduse muutmise seaduste eelnõu, millega täpsustatakse veekogude äärsete kaitsevööndite arvestamist ja ulatust ning piiranguid. Muudatuste kohaselt hakkab piiranguvöönd koosnema üleujutatavast alast, millele liidetakse rannal 100 m ning ehituskeeluvöönd koosneks edaspidi korduva üleujutusega alast ja sellele liidetavast 50 m-st. Kui kehtiva seadusandluse puhul on kavandatava tegevuse elluviimisel vajalik ehituskeeluvööndi vähendamine, siis eelmainitud muudatuste jõustumisel aga mitte. Kehtiva seadusandluse kohaselt asub Rannalaeva kinnistu peaaegu täies ulatuses ranna ehituskeeluvööndis ning täies ulatuses ranna piiranguvööndis (vt ka joonist 4), kuhu omakorda metsamaal laieneb ka ehituskeeluvöönd.
Joonis 4. Veekoguga (mere rannaga) seotud kitsendused Rannalaeva kinnistul (Maa- ja Ruumiamet, 2025)
2. Tegevuspaiga ümbruskonna keskkonna ja olemasoleva olukorra lühikirjeldus
Peatüki koostamisel on arvestatud esimeses peatükis, juhendmaterjalides ning avalikult ja erialaselt kasutatavates andmebaasides sisalduvat teavet. Andmeallikatena kasutatakse peamiselt EELISe (Eesti Looduse Infosüsteem, Keskkonnaagentuur (14.05.2025)) infosüsteemi ja Maa- ja Ruumiameti kaardirakendusi (2025).
DP kava ala asub Lääne-Viru maakonnas Viru-Nigula vallas Letipea külas (hajaasustusala), kus valla kodulehe andmetel elas 01.06.2025 seisuga 22 inimest.
2.1 Tegevuspaiga lühikirjeldus strateegiliste ja muude arengudokumentide järgselt
Lääne-Viru maakonnaplaneering 2030+ (2019) – maakonnaplaneeringus käsitletakse eraldi piirkonnana maakonna rannikuala, kuna tegemist on atraktiivse puhkepiirkonnaga, kuhu on ajalooliselt rajatud ja kavandatakse ka edaspidi hooajaliselt kasutatavaid suvekodusid rajada. Juhindudud on ka Lääne-Virumaa maakonnaplaneeringus „Lääne-Viru maakonna rannikuala“ (2011) sätestatust.
Letipea küla on väikese suurusega puhkekeskus P3, millele ruumilise arengu põhimõtteid ei ole määratud. Kavandatav tegevus asub I klassi (kõige väärtuslikum, maakondliku või riikliku tähtsusega ala) Letipea-Mahu väärtuslikul maastikul. Maakonnaplaneeringus on toodud üldised kasutustingimused väärtuslike maastike säilimiseks, mh:
• väärtuslikel maastikel tuleb säilitada maastikumuster, sh traditsioonilisi maastikuelemente, struktuure ja maakasutust;
• uued ehitusalad paigutada maastikku nii, et maastiku väärtus ei kahaneks. Üldjuhul vältida elamuehitust väärtuslike maastike nendel aladel, kuhu eelnevalt ei ole elamuid rajatud;
• ranna ehituskeeluvööndi ulatuses ja selle vähendamisel väärtuslikul maastikul peab arvestama väärtuslike maastike säilimise eesmärke. Lähtuda kohapealsetest looduslikest iseärasustest, üleujutusohust, maastikulistest ja looduslikest väärtustest ning ajalooliselt väljakujunenud ehitusjoonest.
Ligikaudu 100 m kaugusel asub Letipea neeme merele orienteeritud harjutusala, mis kuulus Õhutõrje ja suurtükiväe merele orienteeritud harjutusalade ja mereväe harjutusalade asukohtade valimise arendusprogrammi (ÕSMAAP) alusel eelvaliku hulka. Kaitsevõime tugevdamise eelduste tagamiseks käsitleti maakonnaplaneeringus Letipea neeme harjutusala kui võimalikku merele orienteeritud harjutusala.
Praegune Viru-Nigula vald moodustati 2017. a haldusreformi käigus Viru-Nigula valla, Kunda linna ja Aseri valla ühinemisel. Eelhinnangu koostamise hetkel on uus üldplaneering koostamisel ning seniks kehtib kavandatava tegevuse piirkonnas 2007. a kehtestatud Viru-Nigula valla üldplaneering (ÜP). Selle alusel asub Rannalaeva kinnistu Letipea-Mahu väärtuslikul maastikul, elamuala E2 ääretsoonis, millele on seatud järgnevad käesoleva juhul kohalduvad maakasutus- ja ehitustingimused:
• maaüksuse lubatud maksimaalne täisehitusprotsent on 4%;
• hoonete maksimaalne lubatud kõrgus on 8,5 m ning vältida omaduselt või väljanägemiselt piirkonnale võõraid elemente;
• omavalitsusel kohustus iga kord otsustada detailplaneeringu ja keskkonna mõjude strateegilise hindamise koostamise vajaduse üle.
Viru-Nigula valla üldplaneering (vastu võetud 29.12.2022 Viru-Nigula Vallavolikogu otsusega nr 72; ÜP kehtestamata) – seatakse valla ruumilised arengueesmärgid. Vallas on mitmed asustatud piirkonnad koondunud vooluveekogude ja mereranniku äärde, mistõttu paiknevad paljud ehitised ranna või kalda ehituskeeluvööndis. Üldplaneering toetab kõrge rekreatiivse väärtuse ja suure elamuehituse huviga Letipea küla mererannikul elamupiirkonna arendamist. Ehituskeeluvööndi laiuse arvestamise aluseks ehk üleujutusala piiriks mererannal loetakse Viru-Nigula vallas 1 m kaldajoone kõrgusväärtusest. Tingimuseks ehituskeeluvööndis on seatud, et piirkondades, kus esineb täiendavaid üleujutusi, tuleb vältida ehituskeeluvööndi ulatuse vähendamist.
Jätkuvalt asuks alal I klassi väärtuslik maastik Letipea-Mahu, mille väärtuseks on mereäärne loodusmaastik ja rannakülale omane miljöö. Väärtuslikele maastikele kohanduvad tingimused on üle võetud eelhinnangus varem kirjeldatud Lääne-Virumaa maakonnaplaneeringust. Lisaks nähtub ÜP-st, et Rannalaeva kinnistul asub militaarpärand (kultuuriväärtuste register nr 249; pärandkultuuri objekt 903:OKU:007) Letipea tehnilise vaatluse post. Tingimused militaarpärandi objektide säilitamiseks ja kasutamiseks:
• tagada militaarpärandi hulka arvatud objektide parim võimalik seisukord, inimeste ohutus objektidel ning väärtustada neid kohaliku ehituspärandina;
• üldjuhul peab olema tagatud avalik juurdepääs, et kõigil huvilistel oleks võimalik militaarpärandi objekte külastada;
• naaberalade uushoonestuse kavandamisel arvestada vaadete säilimisega objektidele.
Viru-Nigula valla arengukava 2024-2030 (2024) – valla visiooniks on arengukavaga määratud, et Viru-Nigula vald on turvaline, hooliv ja uuendusmeelne ning elanikke, elu- ja majanduskeskkonda ning ajalugu väärtustav ettevõtjasõbralik ning tugeva ühtse kogukonnaga tegus kohalik omavalitsus, kodune ja külalislahke paik Lääne-Virumaal – meretäis võimalusi. Ühe kriitilise edutegurina visiooni saavutamiseks on toodud tugev ja elujõuline kogukond, valla elanike arvu stabiliseerimine ja pikemas vaates elanike arvu kasvu saavutamine.
Strateegiliste arengudokumentide alla saab lugeda ka detailplaneeringuid. Piirkonnas on kehtestatud (Kogo kinnistu DP, 2010) ja realiseeritud Rannaliiva kinnistu (kehtestatud Viru-Nigula Vallavolikogu 28.04.2011 määrusega nr 4) ning Liivaranna kinnistu (kehtestatud Viru-Nigula Vallavolikogu 24.09.2009 määrusega nr 22) detailplaneeringud, millede eesmärgiks oli eelkõige ja tänaseks realiseeritud hoonestusalade ja nende ehitusõiguse määramine koos tehnovõrkude paigutuse jms.
2.2 Tegevuspaiga lühikirjeldus paikkonna muude ja käesolevas kontekstis asjakohaste aspektide järgselt
Käesolevas ptk-s antakse paikkonna kohta muud (sh teavet, mida juba ptk 2.1-s ei käsitletud) ja käesoleva tegevuse kontekstis asjakohast teavet.
Maa- ja Ruumiamet mullastiku kaardirakenduse (2025) kohaselt esinevad vaadeldaval alal valdavalt nõrgalt leetunud leedemullad (LI) ja gleistunud nõrgalt leetunud huumuslikud leedemullad (L(k)lg). Põhjavesi on piirkonnas keskmiselt kaitstud (1:400 000 geoloogilise baaskaardi alusel) või kaitstud (1:50 000 geoloogilise baaskaardi alusel). Lähim puurkaev (PRK0052272) asub hoonestatud kinnistul käesolevast arendusalast ca 120 m kaugusel. Eesti pinnase radooniriski kaardi (2023) kohaselt on Viru-Nigula vald omavalitsuse tasemel kõrge või väga kõrge radooniriskiga piirkond. Lähimate mõõtmispunktide andmetel (2002;2012) esineb kavandatava tegevuse piirkonnas radoonirisk 10-150 kBq/m³. Seejuures loetakse radoonisisaldust 10-50 kBq/m³ normaalseks, kuid vahemikku 50-250 kBq/m³ kõrgeks.
Planeeringuala piirneb Narva-Kunda lahe rannikumerekogumiga (EE_1), mis kuulub Ida-Eesti vesikonda. Keskkonnaagentuuri pinna- ja põhjavee seisundi interaktiivse kaardi andmetel oli 2023. aasta seisuga Narva-Kunda lahe keemiline seisund halb, ökoloogiline seisund kesine ning koondseisund seega halb. Veekogumi keemilise seisundi halbadeks näitajateks olid varasemast1 elavhõbeda sisaldus kalas ja benso(g,h,i)perüleen vees (MAC). Kesise ökoloogilise seisundi mitteheadeks elementideks olid fütoplankton ja põhjataimestik (põisadru ja kõrgemate taimete sügavuslevik, mitmeaastaste liikide osakaal, EPI_HPO indeks2), mitteheadeks näitajateks klorofüll a, fütoplanktoni biomass, põisadru sügavuslevik, mitmeaastaste liikide osakaal ja vee läbipaistvus (Secchi ketta järgi) ning mitteheaks põhjuseks eutrofeerumine ning looduslik põhjus.
Ida-Eesti vesikonna veemajanduskava (2022) meetmeprogrammi kohaselt on veekogumile olulisteks koormusteks inimareng, transport ja tööstused. Täpsemalt asulate heitvesi, üle 2000 ie reoveepuhasti, alla 2000 ie reoveepuhasti, keskkonnakompleksloaga ettevõtte, muu tööstusheitvee, kaevanduse või karjääriga seotud või muud heitveelasud. Samuti sademevee ülevoolud, sademevee lask, põllumajandus hajukoormus, metsandus, ühiskanalisatsiooniga ühendamata majapidamised, supluskohad, sadamad ning kaevandused. Spetsiifiliselt on välja toodud Aa reoveepuhasti (PUH0440600) ning Aseri II savikarjääri settebassein (PUH0441790). Veekogumile on seatud eesmärk saavutada veekogumi hea seisund (erandi leebem eesmärk) aastaks 2027. Kavandatava tegevuse iseloomust lähtuvalt võiks asjakohaseks koormuseks olla eelkõige ühiskanalisatsiooniga ühendamata majapidamised, samas ei tulene VeeS, et vastav üksikelamu oleks eeldatavaks ohuteguriks VeeS § 188 lg 1 p 6 alusel ning järgides määrustest „Nõuded reovee puhastamise ning heit-, sademe-, kaevandus-, karjääri- ja jahutusvee suublasse juhtimise kohta, nõuetele vastavuse hindamise meetmed ning saasteainesisalduse piirväärtused“ ja „Kanalisatsiooniehitise planeerimise, ehitamise ja kasutamise nõuded ning kanalisatsiooniehitise kuja täpsustatud ulatus“ tulenvaid nõudeid.
Kavandatava tegevuse piirkonnas pole registreeritud I ega III kaitsekategooria taime- või loomaliiki. Linnulennult ligikaudu 608 m kaugusel on registreeritud II kaitsekategooria väikeluige rändpeatuspaik (Cygnus columbianus bewickii). Väikeluik on väga tundlik maakasutuse muutuste, keemilise saaste ja sellest tulenevate haiguste suhtes. Mõjuteguriteks loetakse ka elektri- ja telefoniliine, eutrofeerumist, inimeste põhjustatud häirimist, jahi pidamist, kaevandamist ja energeetikat, lõksudega püüdmist, mürgitamist ja salaküttimist, reostust ning rööv-eluviisi. DP kava ümbruskonnas puuduvad rahvusvahelised ja siseriiklikud kaitsealad, samuti pole siseriiklikke kaitse- või hoiualasid ega püsielupaikasid piirkonda projekteeritud.
3. Tegevusega eeldatavalt kaasneva mõju prognoos ja ettepanekud edaspidiseks ning KSH vajalikkuse määramine
Ptk on jaotatud erinevateks alamosadeks lihtsustamaks info menetlemist. Alljärgnevad ptk-d näitavad, kas ja millised faktorid võivad oluliseks kujuneda KSH algatamisel või mitte algatamisel. Eelhinnangu koostamisel ehk planeerimisdokumendi kava mõjude kaalutlemisel arvestatakse (alus: KeHJS § 33 lg 3-5 ning Kutsar, 2015/2018) järgnevaid aspekte:
1. missugusel määral loob strateegiline planeerimisdokument aluse kavandatavatele tegevustele, lähtudes nende asukohast, iseloomust ja elluviimise tingimustest või eraldatavatest vahenditest;
2. missugusel määral mõjutab strateegiline planeerimisdokument teisi strateegilisi planeerimisdokumente, arvestades nende kehtestamise tasandit;
3. strateegilise planeerimisdokumendi asjakohasus ja olulisus keskkonnakaalutluste integreerimisel teistesse valdkondadesse;
4. strateegilise planeerimisdokumendi, sh jäätmekäitluse või veekaitsega seotud planeerimisdokumendi tähtsus Euroopa Liidu keskkonnaalaste õigusaktide nõuete ülevõtmisel;
5. strateegilise planeerimisdokumendi elluviimisega seonduda võivad keskkonnaprobleemid (arvestades mõju suurust ja ruumilist ulatust ning võimalikkust, kestvust, sagedust ja pöörduvust, sh kumulatiivsust ning õnnetuste esinemise võimalikkust).
Alljärgnevates peatükkides (3.1 - 3.5) on eelnevalt esitatud loetelu täpsemalt lahti kirjutatud. Hinnangud on antud, arvestades nii otsese kui ka kaudse mõju suurust ja ruumilist ulatust (nt geograafiline või mõjutatavate (inimesed vm) hulk) ning võimalikkust, tugevust, kestvust, sagedust ja pöörduvust, sh kumulatiivsust ja koosmõju, samuti ka õnnetuste esinemise võimalikkust (ka alad, kus õigusaktidega kehtestatud nõudeid on ületatud või võidakse ületada). Tegevuse kava elluviimisega seotud olulised keskkonnaprobleemid ehk ebasoodsad mõjud (koos muude mõjualas toimuvate ja/või planeeritavate tegevustega) ja mõjude (ebasoodne olustik) tõhusa ennetamise, vältimise, vähendamise ja leevendamise täiendavad võimalused ongi nende fikseerimisel esitatud ptk 3.1 - 3.5 (katab ka KeHJS § 33 lg 2 nimetatut, sh p 4). Ptk 3.6 võtab kokku KSH vajalikkuse lõpphinnangu (käesoleva töö põhjal) ja annab suuniseid lõpliku KSH otsuse (algatada või mitte) eelnõu osas seisukohtade küsimiseks.
3.1 Missugusel määral loob strateegiline planeerimisdokument aluse kavandatavale tegevusele, lähtudes nende asukohast, iseloomust ja elluviimise tingimustest või eraldatavatest vahenditest
DP kava ala asub asuva Rannalaeva kinnistul (katastritunnus 90202:006:0671) Letipea külas Viru-Nigula vallas Lääne-Viru maakonnas. Rannalaeva kinnistule (senine maatulundusmaa) kavandatakse elamu ja abihoone rajamist. Kehtiva valla üldplaneeringu kohaselt asub Rannalaeva kinnistu reserveeritud elamuala E2 ääretsoonis. Planeeringuala ümbritseb põhja- ja idasuunalt Narva-Kunda laht ning lõuna- ja läänesuunalt hoonestamata Laheranna kinnistu (90202:006:0672; 100% maatulundusmaa). Läänesuunal asuvad ka mitmed hoonestatud (mh kehtivate planeeringute alusel) elamu- ja maatulundusmaa kinnistud. Seejuures lähim eluhoone asub Rannalaeva kinnistu piirist linnulennult 87 meetri kaugusel edelasuunas (katastriüksus Rannaliiva, 90202:006:0153).
Riigi kaitsevõime tugevdamise eelduste tagamiseks on maakonnaplaneeringus kajastatud Letipea neeme harjutusala kui võimalikku merele orienteeritud harjutusala (ca 100 m kaugusel käsitletavast arendusalast). Kavandatav ei ole ka ümbruskonna tegevusi piirav, kuna DP kava ala ümbritsevad juba elamualad ning ühe elamu võimalik lisandumine ei tekita täiendavaid negatiivseid eelduseid ka harjutusala kasutamise potentsiaalile (mh DP võimalik menetlus võimaldab vajadusel kaasata ka Kaitseministeeriumit, vt ka ptk 3.5.1). Seega kavandatava tegevuste asetus ning suhestumine muu olemasoleva ja teadaoleva maakasutusega ei loo vastuolusid kõrgemates strateegilistes dokumentides (vt ka eelhinnangu ptk 2.1) viidatud väärtusega (siinkohal eelkõige väärtuslik maastik) ehk selle funktsioonide edasise jätkusuutlikkuse tagamisega. Ranna ehituskeeluvööndi käsitlus on toodud ptk-s Error! Reference source not found..
Tuginedes ümbritsevale maakasutuslikule situatsioonile, ptk-s 2.1 toodud strateegilistele planeerimis- ja arengudokumentidele ning DP kavaga kavandatava ja paikkonna kirjeldustele (ptk 1 ja 2.2), ei saa järeldada, et tegemist oleks arendusega, mis ei sobiks oma iseloomult vastavasse piirkonda ega vajaks ebaproportsionaalseid vahendeid planeeritava elluviimiseks või haldamiseks.
3.2 Missugusel määral mõjutab strateegiline planeerimisdokument teisi strateegilisi planeerimisdokumente, arvestades nende kehtestamise tasandit
DP kava eesmärgid järgivad ptk-s 2.1 esile toodud planeerimis- ja arengudokumentide põhimõttelisi arengusuundi. Kavandatav tegevus ei takista teiste ümbruskonna kinnistute senist maakasutust ega loo eeldusi negatiivse olustiku tekkeks, lähtudes ka ptk 3.1 esitatust. Teadaolevalt puuduvad sellised strateegilised kavad, mille elluviimist kavandatav tegevus võiks eelkõige negatiivselt mõjutada.
DP kava loob selle edasisel võimalikul menetlusel (DP menetlusena) juriidiliselt korrektsed seosed ka kõrgemate strateegiliste dokumentidega/arengudokumentidega (mh nende korraliseks üle vaatamiseks või tulevaseks ajakohastamiseks (asjakohane sisend)) ning võimaldab menetleda tegevuste elluviimiseks vajalikke tegevuslubasid piisava täpsusastmega.
3.3 Strateegilise planeerimisdokumendi asjakohasus ja olulisus keskkonnakaalutluste integreerimisel teistesse valdkondadesse
Detailplaneeringu kava edasine menetlus (DP algatamise järgselt) on eelnevate alampeatükkide alusel asjakohane vastavas kohas. DP menetlustasandi puhul puuduvad olulised seosed keskkonnakaalutluste integreerimisel teistesse valdkondadesse.
DP protsessi tasandit arvestades ei ole DP kava või sellele järgneda võiv DP menetlus otseseks vahendiks nt riiklike keskkonnakaalutluste muutmisel. Samas arvestaks planeerimise protsess (DP menetluse algatamisel) riiklike normatiividega, mis tulenevad keskkonnakaalutlustest. DP edasise menetluse käik võimaldab mh tulevikus vastavaid teisi kavasid või dokumente ajakohastada teemakohase (tegevuse toimimine vastavas asupaigas) teabega (nt vastavate kavade korraliste ülevaatuste perioodidel). See tähendab, et näiteks kõrgemates strateegilistes dokumentides on võimalik lähtuda tulevaste otsuste tegemisel (sh keskkonnakaalutluste edasisel integreerimisel) aktuaalsest teabest ja/või situatsioonist.
3.4 Strateegilise planeerimisdokumendi, sh jäätmekäitluse või veekaitsega seotud planeerimisdokumendi tähtsus Euroopa Liidu keskkonnaalaste õigusaktide nõuete ülevõtmisel
Alampeatüki pealkirjast lähtuvalt – vastava võimaliku DP menetlus ei ole otseselt seotud jäätmekäitluse või veekaitsega ega Euroopa Liidu keskkonnaalaste õigusaktide nõuete ülevõtmisega. Küll aga peab arvestama ja ka arvestab (läbi õiguslikult paika pandud DP koostamisprotsessi) käesolev DP protsess (DP menetluse algatamisel) riiklike normatiividega (kujundatud tulenevalt EL nõuetest), toetudes sh ptk 1, 2 ja 3 (ptk-d suunistega DP menetluse protsessi) ning Eesti riigi õigusaktide regulatsioonile ja raamistikule.
3.5 Strateegilise planeerimisdokumendi elluviimisega seotud keskkonnaprobleemid (arvestades mõju suurust ja ruumilist ulatust ning võimalikkust, kestvust, sagedust ja pöörduvust, sh kumulatiivsust ning õnnetuste esinemise võimalikkust)
Käesolev peatükk jaotub omakorda üheksaks alampeatükiks. Vastavad ptk-d hõlmavad mh järgnevaid teemasid (eraldiseisvalt või läbivalt):
• mõju maastikule, mullale ja pinnasele, veestikule (sh põhjavesi), õhule ning kliimale (sh oht keskkonnale);
• mõju (oht) inimese tervisele ning heaolule (sh geograafiline ala ja eeldatavalt mõjutatav elanikkond);
• mõjutatava ala väärtus ja tundlikkus, sh looduslikud iseärasused, kultuuripärand ja intensiivne maakasutus;
• mõju kaitstavatele loodusobjektidele ja Natura 2000 võrgustiku alale;
• piiriülene mõju ja katastroofid.
3.5.1 Maa ja maakasutus
Vastavalt eelhinnangu ptk 2.1 käsitletakse piirkonda maakonna atraktiivse puhkepiirkonna ja rannikualana, kuhu on ajalooliselt rajatud ja kavandatakse ka edaspidi elamuid rajada. Puhkepiirkonna arengueeldused on ranna- ja jätkusuutlik loodusturism (st oluline on mitte piirata rannale ja seal asuvatele objektidele ligipääsu). Kehtiv ja koostamisel olev üldplaneering soosib samuti kavandatavat tegevust, mille teadaolevad parameetrid (hoonestusmahud, vt ptk 1) vastavad kehtiva üldplaneeringu (vt ptk 2.1) tingimustele ehk põhimõtetele. Toetudes ka ptk 3.1 – 3.2 ning 3.5.5, siis ei tuvastatud vastuolusid ümbruskonna maakasutuse või selle perspektiividega, seega maa ja maakasutusele olulisi negatiivseid mõjueeldusi ei ole ette näha. Potentsiaalse Letipea neeme harjutusala (juhindudes maakonnaplaneeringust) tõttu saab kohalik omavalitsuse planeeringu algatamisel kaaluda ka Kaitseministeeriumi kaasamist planeerimisprotsessi.
Kokkuvõttes ei tuvastatud olulise negatiivse mõju eelduseid ja KSH protsessi algatamise vajadust, kuid eelneva alusel seab KSH EH koostaja järgnevad täiendavad tingimused/suunised (suunamaks võimalike menetluste efektiivsemat kulgemist), mida järgida edasistes tegevustest (planeerimisprotsessi algatamisele järgnevalt):
• Tagamaks rannikule ligipääsu, siis DP menetluses (selle algatamise järgselt) mitte määrata hoonestusala ja aiaga piiratava ala sisse rannale viivat teerada, mis asub ka praegu Rannalaeva maaüksusel. Tingimuse järgimine oluline ka ehituskeeluvööndi vähendamise taotlemise kontekstis.
• Potentsiaalse Letipea neeme harjutusala (juhindudes maakonnaplaneeringust) tõttu saab kohalik omavalitsus planeeringu algatamisel kaaluda ka Kaitseministeeriumi kaasamist planeerimisprotsessi.
3.5.2 Maastik (sh pinnavormid)
DP kavaga ettenähtavad tegevused ei muudaks maastikku ja sellega seotud pinnavorme. Kavandatav tegevus asub I klassi (kõige väärtuslikum, riikliku tähtsusega ala) Letipea-Mahu väärtuslikul maastikul. DP kavaga ettenähtud tegevused ei muuda vastava maastiku omapära, looduslikke motiivide ja motiivide suhet. Lähtutakse kohapealsetest looduslikest iseärasustest, puudub üleujutusoht ning ei muudetaks ka väljakujunenud ehitusjoont, võttes arvesse Kiviranna maaüksuse hoonestust ning Liivaranna ja Rannaliiva kinnistute planeeringuid (viimaste puhul Letipea ranna teest põhja suunda hoonestust ei kavandata). Seega puuduvad negatiivsed mõju eeldused maastikule, sh pinnavormidele. Kokkuvõttes ei tuvastatud olulise negatiivse mõju eelduseid ja KSH protsessi algatamise vajadust.
3.5.3 Maavarade kasutus
DP kava ala arendamisel kasutatakse maavarasid eelkõige ehitustegevuse käigus. Teadaolevalt ei kasutata maavarasid mahus, mis võiks lähipiirkonna või regiooni maavarade kasutamise võimalusi (nt muude objektide arendamisel) laiemalt negatiivselt mõjutada. Kokkuvõtvalt ei tuvastatud olulise negatiivse mõju eelduseid ja KSH protsessi algatamise vajadust.
3.5.4 Muld ja pinnas, ressursikasutus (sh energiakasutus), jäägid ja heited ning jäätmeteke
DP kava alal asuv mullastik ei ole kavandatavale tegevusele piiranguid seadev ning tegevusest ei nähtu olulisi ohte vastavatele ressurssidele või neist sõltuvatele looduslikele aspektidele. Ptk 2.2 põhjal on vastavas piirkonnas looduslik radooniriski oht 10-150 kBq/m³. Seejuures loetakse radoonisisaldust 10-50 kBq/m³ normaalseks, kuid vahemikku 50-250 kBq/m³ kõrgeks. Arvestades asjaolu, et piirkonna radoonirisk võib olla kõrge, on oluline edasiste etappide käigus radooniriskiga arvestada (vt suunist käesoleva ptk lõpust).
Edasiste etappide elluviimisel (hiljemalt projekteerimise faasis) järgitaks ka kehtivaid õigusakte – mh VeeS § 188 lg 1 p 6 ning määruseid „Nõuded reovee puhastamise ning heit-, sademe-, kaevandus-, karjääri- ja jahutusvee suublasse juhtimise kohta, nõuetele vastavuse hindamise meetmed ning saasteainesisalduse piirväärtused“ ja „Kanalisatsiooniehitise planeerimise, ehitamise ja kasutamise nõuded ning kanalisatsiooniehitise kuja täpsustatud ulatus“ (tingimusi asjakohase ptk lõpus eraldi üle ei korrata). Seega ei ohustata ka paikkonna veekogumeid (vt ptk 2.2).
Kavandatav tegevus ei mõjuta ressursikasutuse (sh energiakasutuse), jääkide, heite ning jäätmetekke teemavaldkondadega seotud aspekte negatiivselt. Tegevuse käigus ei teki jäätmeid, mille reeglitepäraseks käitlemiseks ei oleks ressursse või toimivaid lahendusi.
Kokkuvõttes ei tuvastatud olulise negatiivse mõju eelduseid ja KSH protsessi algatamise vajadust, kuid eelneva alusel seab KSH EH koostaja järgnevad täiendavad tingimused/suunised (suunamaks võimalike menetluste efektiivsemat kulgemist), mida järgida edasistes tegevustest (planeerimisprotsessi algatamisele järgnevalt):
• DP menetluse algatamise järgselt tagada, et arvesse võetaks (hiljemalt projekteerimise faasis) piirkonna pinnase kõrget radooniriski. Lähtuda asjakohastest ja ajakohastest standarditest, mis reguleerivad radoonikaitse meetmete suuniseid uutes ja tulevikus renoveeritavates hoonetes.
3.5.5 Märgalad, jõeäärsed alad, jõesuudmed, rannad ja/või kaldad ning veestik (sh põhjavesi (veeressurss) ja merekeskkond), sh oht keskkonnale
Märgalasid, jõe ja vooluveekogudega seostatavaid alasid DP kava alal ei asu (vt ka ptk 1 - 2). Veestiku ohustatust heidete temaatikast on kajastatud ptk 2.1 ja 3.5.4. Põhjavee ressurssi või üldist kvaliteeti vastavavasse piirkonda (sh ptk 2.2 teabe alusel) ühepere elamu kavandamine ohtu ei sea (koostatav ÜP soovitab siiski kaaluda puurkaevude ühiskasutatavust, mida on DP kavaga ka tehtud). Rannalaeva kinnistul, rannajoonest kuni 11 meetri kaugusel, asub korduva üleujutusala piir, millele kehtiva seadusandluse järgi lisatakse ranna piiranguvööndi laius 200 meetrit ning ehituskeeluvööndi laius 100 m (LKS § 35 lg 4, § 37 lg 1 p 1, § 38 lg 1 p 2). Seega asub kehtiva seadusandluse kohaselt Rannalaeva kinnistu täies ulatuses ranna ehituskeeluvööndis (vt ka ptk 1), kuna metsamaal (vt ka joonis 5) laieneb ehituskeeluvöönd piiranguvööndisse.
Joonis 5. Kavandatavate hoonete (oranžiga) paiknemine metsamaal (alus: Maa- ja Ruumiamet, 2025).
Looduskaitseseaduse § 40 lg 1 kohaselt võib ranna ehituskeeluvööndit vähendada arvestades ranna kaitse eesmärke ning lähtudes taimestikust, reljeefist, kõlvikute ja kinnisasjade piiridest, olemasolevast teede- ja tehnovõrgust ning väljakujunenud asustusest. Sama seaduse § 34 kohaselt on ranna kaitse eesmärgiks rannal asuvate looduskoosluste säilitamine, inimtegevusest lähtuva kahjuliku mõju piiramine, ranna eripära arvestava asustuse suunamine ning seal vaba liikumise ja juurdepääsu tagamine. Kavandatavad elu- ja abihoone asub täies ulatuses veekogu ehituskeeluvööndis ning kavandatava tegevuse elluviimisel on vaja analüüsida ehituskeeluvööndi (ehituskeeluvööndi põhijoonest mõõdetuna) vähendamist ca 8,5 m ulatuses põhja-lõunasuunaliselt (ida-läänesuunaliselt vähendamise vajadus kuni 19 m, hoonestuse alas) ning piiranguvööndis metsamaal ca 7 m põhja-lõunasuunaliselt ning 6 m ida-läänesuunaliselt (hoonete aluse ala põhjal). Järgnevalt on esitatud looduskaitseseaduse § 40 lg 1 ja § 34 teemade (ranna kaitse eesmärkide suhestumine rannal asuvate looduskoosluste säilitamise, inimtegevusest lähtuva kahjuliku mõju piiramise, ranna eripära arvestava asustuse suunamise ning seal vaba liikumise ja juurdepääsu tagamise) eelanalüüs. Eelanalüüsitud teemavaldkondade järgselt on toodud ka koondjäreldus (tegevuse kaalutavuse osas LKS § 40 lg 1 mõistes).
Rannal asuvate looduskoosluste säilitamine – Rannalaeva kinnistule kavandatakse elu- ja abihoone ehitamist, vt ka joonis 5, eelistades kinnistu ääreala lagedamat metsamaa tsooni. Metsamaale ei ole EELIS andmetel registreeritud looduskaitsealuseid kooslusi. Elamumaa kavandamisel ei avaneks ranniku suunalt tuultele varem kõrghaljastatud alade varjus olnud kõrghaljastust. Ranna piiranguvööndis (katab ka ehituskeeluvööndit) asuvate metsade kaitse eesmärk on vee ja pinnase kaitsmine ja puhketingimuste säilitamine. Kavandatav tegevus ei lähe vastuollu ka nimetatud aspektidega (vt ka ptk 3.5.4). Ptk 3.5.2 käsitles juba väärtuslikke maastikke. Siinkohal saab välja tuua, et Letipea-Mahu väärtusliku maastiku kaitse-eesmärgid on seotud vastava ala koosseisu jäävate Letipea maastikukaitseala ning Mahu-Rannametsa looduskaitseala kaitse-eesmärkidega. Kavandatav tegevus ei asu Letipea maastikukaitsealal ega Mahu-Rannametsa looduskaitsealal. Planeerimisprotsessi läbiviimisel (protsessi algatamisel) täpsustuvad ehitusalade mahud ja tingimused, mille alusel on asjakohase taotluse esitamisel (kohaliku omavalitsuse poolt) Keskkonnaametil võimalik hinnata lõplikult looduskoosluste säilimise eelduste asjakohasust.
Reljeef – Maa- ja Ruumiameti (2025) kohaselt asub Rannalaeva kinnistu 2,5 m kõrgusel merepinnast, ala on tasane. Reljeefi ei ole kavas muuta määral, mis seaks ohtu ranna kaitse eesmärkide järgmise (mh suurendaks ohtu erosiooni tegurite esinemisele). Planeerimisprotsessi läbiviimisel (protsessi algatamisel) täpsustuvad ehitusalade mahud ja tingimused, mille alusel on asjakohase taotluse esitamisel (kohaliku omavalitsuse poolt) Keskkonnaametil võimalik hinnata lõplikult reljeefi mõjutamise eelduste asjakohasust.
Kõlvikute ja kinnisasjade piirid – kinnistul asuvad metsa, loodusliku lage (muu lage) ja rohumaa kõlvikud, seejuures kavandatavad hooned (ca 120 m2) on plaanis rajada olemasolevale metsamaale. Peamine kõlvikute võimalik muutus on kõrghaljastuse asendumine hoonestuse ja infrastruktuuriga. Kinnisasjade piirid ei ole kavandatava tegevuse elluviimise eelduseid takistavateks asjaoludeks ja ei muutuks. Planeerimisprotsessi läbiviimisel (protsessi algatamisel) täpsustuvad ehitusalade mahud ja tingimused, mille alusel on asjakohase taotluse esitamisel (kohaliku omavalitsuse poolt) Keskkonnaametil võimalik hinnata lõplikult kõlvikute ja kinnisasjade piiridega seotud aspektide mõjutamise eelduste asjakohasust.
Olemasolevad teed ja tehnovõrgud – Rannalaeva kinnistule saab mööda mitteavalikku kohalikku Letipea ranna teed (nr 9020885) ning muud teed (ETAK ID 6205588) pidi, st teede võrgustikku ei pea juurde kavandama. Maaüksusele on mööda teede koridore juba toodud elektrimaakaabelliin ning veevarustus kavandatakse ka mööda teemaad, kasutades naabruses olemasolevat puurkaevu vett. Planeerimisprotsessi läbiviimisel (protsessi algatamisel) täpsustuvad arendustingimused, mille alusel on asjakohase taotluse esitamisel (kohaliku omavalitsuse poolt) Keskkonnaametil võimalik hinnata lõplikult olemasolevate teede ja tehnovõrkudega seotud aspektide mõjutamise eelduste asjakohasust.
Väljakujunenud asustus – kavandatavat tegevust planeeritakse kehtiva üldplaneeringu kohaselt reserveeritud elamuala E2 ääretsoonis, millest järeldub, et kavandatav tegevus sobitub piirkonda ka strateegilise arendusdokumendi alusel. Planeerimisprotsessi läbiviimisel (protsessi algatamisel) täpsustuvad arendustingimused, mille alusel on asjakohase taotluse esitamisel (kohaliku omavalitsuse poolt) Keskkonnaametil võimalik hinnata lõplikult väljakujunenud asustusega seotud aspektide mõjutamise eelduste asjakohasust.
Vaba liikumise ja juurdepääsu tagamine – juurdepääsu tagamise osas kohanduvad eelnevalt EKV eelanalüüsi alamjaotises „Olemasolevad teed ja tehnovõrgud“ esitatud järeldused, koos ptk 3.5.1 esitatud suunisega (olemasolevate ligipääsude mitte takistamisele aedade jms vältimiseks). Vastava suunise järgmisel ei piirata vaba liikumist rannas ega takistata rannale juurdepääsu (mh üleujutusriske arvestavalt). Planeerimisprotsessi läbiviimisel (protsessi algatamisel) täpsustuvad arendustingimused, mille alusel on asjakohase taotluse esitamisel (kohaliku omavalitsuse poolt) Keskkonnaametil võimalik hinnata lõplikult vaba liikumise ja juurdepääsu tagamisega seotud aspektide mõjutamise eelduste asjakohasust.
Koondkokkuvõte – looduskaitseseaduse § 40 lg 1 järgselt eelanalüüsitud teemavaldkonnad ei andnud ühelgi juhul tegevusi välistavat vastet. Samas juba ehituskeeluvööndi vähendamise taotlemine peab olema planeerimisprotsessis (selle algatamisel) kohaliku omavalitsuse poolt (LKS § 40 lg 4) põhjendatud (nt ülejäänud tegevuse terviklikkuse tagamiseks hädavajalikkuse korral). Elamuhoonete (ÜP järgselt elamumaa perspektiiv) asukohta ei ole hetkel võimalik muuta viisil, arvestades kinnistut, et need jääksid ranna ehituskeeluvööndist (metsamaal) väljapoole. 2025. a juuni kuus kehtiva õiguskorra alusel kujundab EKV vähendamise osas lõpliku seisukoha planeerimisprotsessi algatamise järgselt planeerimisprotsessis juba kohalik omavalitsus (EKV vähendamise taotluse esitamise osas) ning Keskkonnaamet (asjakohase taotluse läbivaatamisel; lähtuvalt LKS seatud parameetritest), kelle pädevuses on lõplikult hinnata EKV vähendamise potentsiaalsust.
Kokkuvõtvalt ei tuvastatud olulise negatiivse mõju eelduseid ja KSH protsessi algatamise vajadust.
3.5.6 Õhk ja kliima (sh oht keskkonnale)
Analüüsitud kavandataval tegevusel, lähtuvalt selle iseloomust ja mahust, puuduvad olulise negatiivse mõju eeldused õhule ja kliimale.
3.5.7 Looduslik mitmekesisus (loomastik, taimestik, metsad) ja kaitstavad loodusobjektid
Kavandatavast tegevusest linnulennult ligikaudu 608 m kaugusel on registreeritud II kaitsekategooria väikeluige rändpeatuspaik (Cygnus columbianus bewickii). EELISE andmetel (01.05.2025) on väikeluik Eestis harilik läbirändaja, kes viibib rändepeatustel mh rannikualadel. Liik on väga tundlik maakasutuse muutuste, keemilise saaste ja sellest tulenevate haiguste suhtes. Väikeluige kaitse tegevuskava (2018) kohaselt on suure mõjuga ohuteguriteks kokkupõrked tehiskonstruktsioonidega, häirimine, jahipidamine ja pliihaavlite kasutamine ning toitumisalade seisundi halvenemine, keskmise mõjuga ohuteguriteks ööbimiskohtade halvenemine rändeteel ning reostus ja väikese mõjuga ohuteguriks röövlus. Arvestades aga kavandatava tegevuse iseloomu ning selle paiknemist rändepeatuspaiga suhtes, pole kaitsealusele liigile ebasoodsa ehk negatiivse mõju esinemist ette näha. Kavandatava tegevusega seotud metsamaa muutusi on käsitletud ptk-s 3.5.2 ja ranna kaitse eeldusi ptk 3.5.5. Kokkuvõtvalt ei tuvastatud olulise negatiivse mõju eelduseid ja KSH protsessi algatamise vajadust.
3.5.8 Elanikkond (sh tiheasustusalad), inimese tervis, heaolu ja vara (sh geograafiline ala ja eeldatavalt mõjutatav elanikkond) ning kultuuripärand ja arheoloogilised väärtused, mh müra, vibratsioon, valgus, soojus, kiirgus ja lõhn
DP kava ala asub Lääne-Viru maakonnas Viru-Nigula vallas Letipea külas (hajaasustusala), kus valla kodulehe andmetel elas 01.06.2025 seisuga 22 inimest. Ala ümbritseb põhja- ja idasuunalt Narva-Kunda laht ning lõuna- ja läänesuunalt hoonestamata Laheranna kinnistuga (90202:006:0672; 100% maatulundusmaa). Läänesuunal asuvad ka mitmed hoonestatud elamu- ja maatulundusmaa kinnistud. Seejuures lähim eluhoone asub Rannalaeva kinnistu piirist linnulennult 87 meetri kaugusel edelasuunas (katastriüksus Rannaliiva, 90202:006:0153). Kavandatava tegevuste asetus ning suhestumine muu olemasoleva ja teadaoleva maakasutusega ei tekita teadaolevalt vastuolusid ümbruskonna maakasutusega (vt ka ptk 3.1 ja 3.5.1). Paikonna pinnase radooniohtlikkuse teemalisi suuniseid on kajastatud ptk 3.5.4.
Kultuurimälestiste ja pärandkultuuriobjektidele mõjusid ei ole, lähtuvalt hoonestuse paiknemisest. Ligipääsude tagamine rannikule ja selle ääres olevatele väärtustele – käsitletud suunist ptk 3.5.1 all. Muid mõjutegureid, mis mh tuleneksid ptk pealkirjas nimetatud teguritest, siinkohal asjakohaseks pidada ei saa ning seega neid siinkohal täpsemalt ka ei kajastata.
Kokkuvõtvalt ei tuvastatud olulise negatiivse mõju eelduseid ja KSH protsessi algatamise vajadust.
3.5.9 Suurõnnetuse, katastroofi ning piiriülesuse aspektid
Analüüsitud kavandatava tegevusega ei kaasne ohtlikke olukordi (suurõnnetusi/katastroofe). Seega ei lisa kavandatav tegevus täiendavaid ohtusid tavapärasesse keskkonda. Planeeringu kava võimaliku elluviimisega ei kaasne ka eeldusi negatiivse riigipiiriülese mõju osas. Kokkuvõtvalt ei tuvastatud olulise negatiivse mõju eelduseid ja KSH protsessi algatamise vajadust.
3.6 KSH algatamise vajalikkus ning seisukohtade küsimise suunised
Lähtudes ptk-des 3.1 – 3.5 esitatud informatsioonist, ei ole olulise negatiivse keskkonnamõju avaldumist strateegilise dokumendi koostamisel ja rakendamisel ette näha. Eeltoodu alusel asub Alkranel OÜ tööga seotud kollektiiv seisukohale, et kohalikul omavalitsusel ei ole vajadust KSH protsessi algatada. Kavandatava tegevuse elluviimisel on võimalik rakendada ptk-des 3.5.1 ja 3.5.4 välja toodud tingimusi/suuniseid (eeskätt riskide ilmnemise tõenäosuste maandamiseks sh rannale ligipääsetavuse tagamise osas) ning tagamaks jätkuvate/tulevaste protsesside efektiivsemat korraldust. Eraldi ja täiendavate seiremeetmete määramist ei peeta siinkohal asjakohaseks.
KSH algatamise vajalikkuse osas otsustamine ning sellest teavitamine toimub KeHJS § 35 alusel. Eelnevalt tuleb otsuse eelnõu osas seisukohta küsida asjakohastelt asutustelt (KeHJS § 33 lg 6), kui vastavad asutused tuvastatakse. Ptk 3.1 – 3.5 esitatu osas on kõige suurem kokkupuutekoht planeeritaval veekogu rannaga seonduvalt Keskkonnaametiga. Samas juba ehituskeeluvööndi vähendamise taotlemine peab olema planeerimisprotsessis (selle algatamisel) kohaliku omavalitsuse poolt (LKS § 40 lg 4) põhjendatud (nt ülejäänud tegevuse terviklikkuse tagamiseks hädavajalikkuse korral). Lõpliku seisukoha kujundab planeerimisprotsessi algatamisel planeerimisprotsessis juba kohalik omavalitsus (EKV vähendamise taotluse esitamise osas) ning Keskkonnaamet (asjakohase taotluse läbivaatamisel; lähtuvalt LKS seatud parameetritest). Seega LKS reguleerib juba vägagi selgelt, et vastavas teemavaldkonnas lõpliku seisukoha kujundab planeerimisprotsessi algatamisel planeerimisprotsessis juba kohalik omavalitsus ja Keskkonnaamet (lähtuvalt LKS seatud parameetritest). Seega Alkranel OÜ ei tuvastanud üheselt kaasatavaid asjaomaseid ametkondi või osapooli, kellelt täiendavalt seisukohti tuleks (KSH vajalikkuse üle otsustamise kontekstis) tingimata küsida. Seisukohtade küsimise korraldamise (sh asutuste määratlemine) lõplik korraldamine on siinkohal kohaliku omavalitsuse vastava menetluse juhtorgani (kohaliku omavalitsuse) pädevuses. Laekuva tagasiside tulemusi saab otsustaja kajastada vähemalt lõpliku otsuse teksti formuleerimisel, enne otsuse vastuvõtmist.
KSH algatamise või mittealgatamise otsustab kohalik omavalitsus kaalutluse alusel. Käesolev dokument on otsustajatele vaid töövahendiks lõplike seisukohtade andmiseks ehk kujundamiseks. Lõpetuseks – otsustusprotsessi (mh seisukohtade küsimine KSH-ga seonduva otsuse eelnõule) täpsem suunamine ja korraldamine on kohaliku omavalitsuse pädevuses. Otsustaja saab otsustada ka käesolevas töös esitatud tingimuste/suuniste parameetrite ehk suuniste rakendamise sõnastuste üle, va juhtudel, kus õigusruum ei sätesta teisiti (nt looduskaitselised aspektid (kui need on seatud), seonduvalt liikide ja nende elupaikade soodsuse tagamisega).
Kokkuvõte
Käesoleva töö objektiks oli Lääne-Viru maakonnas Viru-Nigula vallas Letipea külas asuva Rannalaeva kinnistu (katastritunnus 90202:006:0671) DP kava. Rannalaeva kinnistule kavandatakse elamu ja abihoone rajamist. DP kavaga planeeritav paikneb maatulundusmaal, kuhu pole varasemalt hoonestust kavandatud. Planeerimisseaduse (PlanS) § 142 lg 1 järgi on kavandatav üldplaneeringut muutev, kuna soovitakse vähendada veekogu ehk ranna ehituskeeluvööndit.
Juhindudes DP kavast (ptk 1) ning selle ümbruskonna kohta koondatud andmetest (ptk 2) saab kokku võtta mõjude eelduste ehk KSH vajaduse analüüsi (ptk 3) tulemused järgnevalt. Lähtuvalt ptk-s 3.6 esitatud informatsioonist ei ole olulise negatiivse keskkonnamõju avaldumist strateegilise dokumendi koostamisel ja rakendamisel ette näha. Eeltoodu alusel asub Alkranel OÜ tööga seotud kollektiiv seisukohale, et kohalikul omavalitsusel ei ole vajadust KSH protsessi algatada. Kavandatava tegevuse elluviimisel on võimalik rakendada ptk-des 3.5.1 ja 3.5.4 välja toodud tingimusi/suuniseid (eeskätt riskide ilmnemise tõenäosuste maandamiseks sh rannale ligipääsetavuse tagamise osas) ning tagamaks jätkuvate/tulevaste protsesside efektiivsemat korraldust. Eraldi ja täiendavate seiremeetmete määramist ei peeta siinkohal asjakohaseks.
KSH algatamise vajalikkuse osas otsustamine ning sellest teavitamine toimub KeHJS § 35 alusel. Eelnevalt tuleb otsuse eelnõu osas seisukohta küsida asjakohastelt asutustelt (KeHJS § 33 lg 6), kui vastavad asutused tuvastatakse. Ptk 3.1 – 3.5 esitatu osas on kõige suurem kokkupuutekoht planeeritaval veekogu rannaga seonduvalt Keskkonnaametiga. Samas juba ehituskeeluvööndi vähendamise taotlemine peab olema planeerimisprotsessis (selle algatamisel) kohaliku omavalitsuse poolt (LKS § 40 lg 4) põhjendatud (nt ülejäänud tegevuse terviklikkuse tagamiseks hädavajalikkuse korral). Lõpliku seisukoha kujundab planeerimisprotsessi algatamisel planeerimisprotsessis juba kohalik omavalitsus (EKV vähendamise taotluse esitamise osas) ning Keskkonnaamet (asjakohase taotluse läbivaatamisel; lähtuvalt LKS seatud parameetritest). Seega LKS reguleerib juba vägagi selgelt, et vastavas teemavaldkonnas lõpliku seisukoha kujundab planeerimisprotsessi algatamisel planeerimisprotsessis juba kohalik omavalitsus ja Keskkonnaamet (lähtuvalt LKS seatud parameetritest). Seega Alkranel OÜ ei tuvastanud üheselt kaasatavaid asjaomaseid ametkondi või osapooli, kellelt täiendavalt seisukohti tuleks (KSH vajalikkuse üle otsustamise kontekstis) tingimata küsida. Seisukohtade küsimise korraldamise (sh asutuste määratlemine) lõplik korraldamine on siinkohal kohaliku omavalitsuse vastava menetluse juhtorgani (kohaliku omavalitsuse) pädevuses. Laekuva tagasiside tulemusi saab otsustaja kajastada vähemalt lõpliku otsuse teksti formuleerimisel, enne otsuse vastuvõtmist.
KSH algatamise või mittealgatamise otsustab kohalik omavalitsus kaalutluse alusel. Käesolev dokument on otsustajatele vaid töövahendiks lõplike seisukohtade andmiseks ehk kujundamiseks. Lõpetuseks – otsustusprotsessi (mh seisukohtade küsimine KSH-ga seonduva otsuse eelnõule) täpsem suunamine ja korraldamine on kohaliku omavalitsuse pädevuses. Otsustaja saab otsustada ka käesolevas töös esitatud tingimuste/suuniste parameetrite ehk suuniste rakendamise sõnastuste üle, va juhtudel, kus õigusruum ei sätesta teisiti (nt looduskaitselised aspektid (kui need on seatud), seonduvalt liikide ja nende elupaikade soodsuse tagamisega).
Kasutatud allikad
Esitatud olulisim materjalide loetelu (arvestades ka varasemas dokumendis esitatud ehk juba teostatud viitamisi nt õigusaktidele jms, mida siinkohal tingimata ei dubleerita):
• EELIS (Eesti Looduse Infosüsteem), Keskkonnaagentuur (14.05.2025).
• Ida-Eesti vesikonna veemajanduskava (2022).
• Lääne-Viru maakonnaplaneering 2030+ (2019);
• Lääne-Virumaa maakonnaplaneering „Lääne-Viru maakonna rannikuala“ (2011);
• Maa- ja Ruumiameti kaardirakendused (2025).
• Pinnavee ja põhjavee seisund – interaktiivne kaart. https://kaur.maps.arcgis.com/apps/MapSeries/index.html?appid=fd27acd277084f2b97eee82891873c41. Keskkonnaagentuur (2023).
• Viru-Nigula valla arengukava 2024-2030 (2024);
• Viru-Nigula valla üldplaneering (2007);
• Viru-Nigula valla üldplaneering (kehtestamata seisuga 2025).
• Väikeluige (Cygnus columbianus bewickii Yarr.) kaitse tegevuskava. Kinnitatud Keskkonnaameti peadirektori 18.04.2018 käskkirjaga nr 1-1/18/161.
Viru-Nigula vallas Letipea külas asuva
Rannalaeva kinnistu (90202:006:0671)
detailplaneeringu (DP) kava keskkonnamõju
strateegilise hindamise (KSH) eelhinnangu (EH)
otsuse (KSH algatamine/mitte algatamine)
eelnõu vormistamise alusandmestik
Tellija: Viru-Nigula Vallavalitsus
Töö koostaja: Alkranel OÜ
Projektijuht: Elar Põldvere
Tartu 2025
2 Viru-Nigula vallas Letipea külas asuva Rannalaeva kinnistu (90202:006:0671) DP kava KSH EH otsuse (KSH
algatamine/mitte algatamine) eelnõu vormistamise alusandmestik. Alkranel OÜ, 2025.
Publitseerimise üldandmed: Töö koostatud – 26.06.2025.
Koostajad (Alkranel OÜ) – Elar Põldvere ja Paula Nikolajeva.
Alkranel OÜ (www.alkranel.ee) – keskkonnaalased konsultatsioonid, aastast 1999.
3 Viru-Nigula vallas Letipea külas asuva Rannalaeva kinnistu (90202:006:0671) DP kava KSH EH otsuse (KSH
algatamine/mitte algatamine) eelnõu vormistamise alusandmestik. Alkranel OÜ, 2025.
Sisukord
Sisukord ..................................................................................................................................... 3
Sissejuhatus ................................................................................................................................ 4
1. Strateegilise planeerimisdokumendi kava ehk kavandatava tegevuse ja selle paikkonna
lühikirjeldus ............................................................................................................................... 5
2. Tegevuspaiga ümbruskonna keskkonna ja olemasoleva olukorra lühikirjeldus ................. 8
2.1 Tegevuspaiga lühikirjeldus strateegiliste ja muude arengudokumentide järgselt ....... 8
2.2 Tegevuspaiga lühikirjeldus paikkonna muude ja käesolevas kontekstis asjakohaste
aspektide järgselt .................................................................................................................... 9
3. Tegevusega eeldatavalt kaasneva mõju prognoos ja ettepanekud edaspidiseks ning KSH
vajalikkuse määramine............................................................................................................. 11
3.1 Missugusel määral loob strateegiline planeerimisdokument aluse kavandatavale
tegevusele, lähtudes nende asukohast, iseloomust ja elluviimise tingimustest või
eraldatavatest vahenditest ..................................................................................................... 11
3.2 Missugusel määral mõjutab strateegiline planeerimisdokument teisi strateegilisi
planeerimisdokumente, arvestades nende kehtestamise tasandit ......................................... 12
3.3 Strateegilise planeerimisdokumendi asjakohasus ja olulisus keskkonnakaalutluste
integreerimisel teistesse valdkondadesse ............................................................................. 12
3.4 Strateegilise planeerimisdokumendi, sh jäätmekäitluse või veekaitsega seotud
planeerimisdokumendi tähtsus Euroopa Liidu keskkonnaalaste õigusaktide nõuete
ülevõtmisel ........................................................................................................................... 13
3.5 Strateegilise planeerimisdokumendi elluviimisega seotud keskkonnaprobleemid
(arvestades mõju suurust ja ruumilist ulatust ning võimalikkust, kestvust, sagedust ja
pöörduvust, sh kumulatiivsust ning õnnetuste esinemise võimalikkust) ............................. 13
3.5.1 Maa ja maakasutus ............................................................................................. 13
3.5.2 Maastik (sh pinnavormid) .................................................................................. 14
3.5.3 Maavarade kasutus ............................................................................................. 14
3.5.4 Muld ja pinnas, ressursikasutus (sh energiakasutus), jäägid ja heited ning
jäätmeteke ......................................................................................................................... 14
3.5.5 Märgalad, jõeäärsed alad, jõesuudmed, rannad ja/või kaldad ning veestik (sh
põhjavesi (veeressurss) ja merekeskkond), sh oht keskkonnale ....................................... 15
3.5.6 Õhk ja kliima (sh oht keskkonnale) ................................................................... 17
3.5.7 Looduslik mitmekesisus (loomastik, taimestik, metsad) ja kaitstavad
loodusobjektid .................................................................................................................. 17
3.5.8 Elanikkond (sh tiheasustusalad), inimese tervis, heaolu ja vara (sh geograafiline
ala ja eeldatavalt mõjutatav elanikkond) ning kultuuripärand ja arheoloogilised väärtused,
mh müra, vibratsioon, valgus, soojus, kiirgus ja lõhn ...................................................... 18
3.5.9 Suurõnnetuse, katastroofi ning piiriülesuse aspektid ......................................... 18
3.6 KSH algatamise vajalikkus ning seisukohtade küsimise suunised ........................... 18
Kokkuvõte ................................................................................................................................ 20
Kasutatud allikad ..................................................................................................................... 21
.
4 Viru-Nigula vallas Letipea külas asuva Rannalaeva kinnistu (90202:006:0671) DP kava KSH EH otsuse (KSH
algatamine/mitte algatamine) eelnõu vormistamise alusandmestik. Alkranel OÜ, 2025.
Sissejuhatus
Käesoleva töö objektiks on Lääne-Viru maakonnas Viru-Nigula vallas Letipea külas asuva
Rannalaeva kinnistu (katastritunnus 90202:006:0671) detailplaneeringu (DP) kava.
Rannalaeva kinnistule kavandatakse elamu ja abihoone rajamist. DP kavaga planeeritav
paikneb maatulundusmaal, kuhu pole varasemalt hoonestust kavandatud. Planeerimisseaduse
(PlanS) § 142 lg 1 järgi on kavandatav üldplaneeringut muutev, kuna soovitakse vähendada
veekogu ehk ranna ehituskeeluvööndit.
Käesoleva töö tellijaks on Viru-Nigula vallavalitsus ning DP kavast huvitatud isikuks eraisik.
Käesolevat dokumentatsiooni saab eelkõige kohalik omavalitsus kasutada täiendava
töövahendina detailplaneeringu algatamise üle otsustamisel ning algatamisel
detailplaneeringuga seonduvates ja sellele eeldatavalt järgnevates menetlusprotsessides.
KSH algatamise vajalikkuse osas otsustamine ning sellest teavitamine toimub keskkonnamõju
hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) § 35 alusel. Eelnevalt tuleb otsuse
eelnõu osas seisukohta küsida asjaomastelt asutustelt (KeHJS § 33 lg 6), kui vastavad asutused
(kavandatav tõenäoliselt puudutab vastava asutuse huve või kellel võib olla põhjendatud huvi
eeldatavalt kaasneva keskkonnamõju vastu) tuvastatakse.
Eelhinnangu koostamisel lähtutakse Eesti Vabariigis kehtivast seadusandlusest ja
väljakujunenud praktikast ning aktuaalsetest suunistest. KeHJS § 22 kohaselt on tegevus olulise
keskkonnamõjuga, kui see võib eeldatavalt:
ületada mõjuala keskkonnataluvust;
põhjustada keskkonnas pöördumatuid muutusi;
seada ohtu inimese tervise ja heaolu, kultuuripärandi või vara.
Töö koostamisel lähtutakse samuti juhenditest „KMH eelhindamise juhend otsustaja tasandil,
sh Natura-eelhindamine“ (Kutsar ja Keskkonnaministeerium, 2018), „Keskkonnamõju
hindamise eelhinnangu andmise juhend” (Keskkonnaministeerium, 2017) ning „KSH
eelhindamise juhend otsustaja tasandil, sh Natura eelhindamine“ (Kutsar ja
Keskkonnaministeerium, 2018).
5 Viru-Nigula vallas Letipea külas asuva Rannalaeva kinnistu (90202:006:0671) DP kava KSH EH otsuse (KSH
algatamine/mitte algatamine) eelnõu vormistamise alusandmestik. Alkranel OÜ, 2025.
1. Strateegilise planeerimisdokumendi kava ehk kavandatava
tegevuse ja selle paikkonna lühikirjeldus
Käesoleva töö objektiks on Lääne-Viru maakonnas Viru-Nigula vallas Letipea külas asuva
Rannalaeva kinnistu (katastritunnus 90202:006:0671; 100% maatulundusmaa; 2,08 ha (20 797
m²)) detailplaneeringu (DP) kava. Rannalaeva kinnistule kavandatakse üksikelamu ja abihoone
ning vajalike tehnovõrkude ja -rajatiste (va elektrivarustus, maakaabel olemas) rajamist. DP
kava ala hõlmab kogu Rannalaeva kinnistut, kuid elamu ala kavandatakse vaid kinnistu äärde
(vt ka joonist 1).
Joonis 1. DP kava ala, kus kollase joonega on märgitud kinnistute piirid ning punasega kavandatavad
hooned (alus: Maa- ja Ruumiamet, 2025)
Rannalaeva kinnistule on planeeritud rajada 7,5 m kõrgune (1,5-korruseline) eluhoone
ehitisealuse pinnaga 101,7 m2 ning mahuga 569 m3, projekteeritava kasutusajaga 50 aastat.
Planeeritud kõrvalhoone rajatakse 4,9 m kõrgusena (1-korruseline), mille ehitisealune pind
oleks 19,8 m2 ning maht 78 m3, projekteeritav kasutusaeg 50 aastat. Kinnistule on plaanis rajada
ka biopuhastiga imbväljak ning rajada sillutatud tee ja parkimisala (vt ka joonist 2).
Tegevuspaiga ala ümbritseb põhja- ja idasuunalt Narva-Kunda laht ning lõuna- ja läänesuunalt
hoonestamata Laheranna kinnistu (90202:006:0672; 100% maatulundusmaa). Läänesuunal
asuvad ka mitmed hoonestatud elamu- ja maatulundusmaa kinnistud (vt ka joonist 3). Seejuures
lähim eluhoone asub Rannalaeva kinnistu piirist linnulennult 87 meetri kaugusel edelasuunas
(katastriüksus Rannaliiva, 90202:006:0153).
6 Viru-Nigula vallas Letipea külas asuva Rannalaeva kinnistu (90202:006:0671) DP kava KSH EH otsuse (KSH
algatamine/mitte algatamine) eelnõu vormistamise alusandmestik. Alkranel OÜ, 2025.
Joonis 2. Kavandatava tegevuse asendiplaan (At Home OÜ, 2017)
Joonis 3. DP kava alaga piirnevad kinnistud ja nende sihtotstarbed, kus kollased on elamumaad ja
oranžid maatulundusmaad (Maa- ja Ruumiamet, 2025)
7 Viru-Nigula vallas Letipea külas asuva Rannalaeva kinnistu (90202:006:0671) DP kava KSH EH otsuse (KSH
algatamine/mitte algatamine) eelnõu vormistamise alusandmestik. Alkranel OÜ, 2025.
Siinkohal on oluline märkida, et Rannalaeva kinnistul, rannajoonest kuni 11 meetri kaugusel,
asub korduva üleujutusala piir, millele kehtiva seadusandluse järgi lisatakse ranna
piiranguvööndi laius 200 meetrit ning ehituskeeluvööndi laius 100 m (LKS § 35 lg 4, § 37 lg
1 p 1, § 38 lg 1 p 2). Vabariigi Valitsuse poolt on algatatud 07.04.2025 looduskaitseseaduse,
jahiseaduse ja riigivaraseaduse muutmise seaduste eelnõu, millega täpsustatakse veekogude
äärsete kaitsevööndite arvestamist ja ulatust ning piiranguid. Muudatuste kohaselt hakkab
piiranguvöönd koosnema üleujutatavast alast, millele liidetakse rannal 100 m ning
ehituskeeluvöönd koosneks edaspidi korduva üleujutusega alast ja sellele liidetavast 50 m-st.
Kui kehtiva seadusandluse puhul on kavandatava tegevuse elluviimisel vajalik
ehituskeeluvööndi vähendamine, siis eelmainitud muudatuste jõustumisel aga mitte. Kehtiva
seadusandluse kohaselt asub Rannalaeva kinnistu peaaegu täies ulatuses ranna
ehituskeeluvööndis ning täies ulatuses ranna piiranguvööndis (vt ka joonist 4), kuhu omakorda
metsamaal laieneb ka ehituskeeluvöönd.
Joonis 4. Veekoguga (mere rannaga) seotud kitsendused Rannalaeva kinnistul (Maa- ja Ruumiamet,
2025)
8 Viru-Nigula vallas Letipea külas asuva Rannalaeva kinnistu (90202:006:0671) DP kava KSH EH otsuse (KSH
algatamine/mitte algatamine) eelnõu vormistamise alusandmestik. Alkranel OÜ, 2025.
2. Tegevuspaiga ümbruskonna keskkonna ja olemasoleva
olukorra lühikirjeldus
Peatüki koostamisel on arvestatud esimeses peatükis, juhendmaterjalides ning avalikult ja
erialaselt kasutatavates andmebaasides sisalduvat teavet. Andmeallikatena kasutatakse
peamiselt EELISe (Eesti Looduse Infosüsteem, Keskkonnaagentuur (14.05.2025))
infosüsteemi ja Maa- ja Ruumiameti kaardirakendusi (2025).
DP kava ala asub Lääne-Viru maakonnas Viru-Nigula vallas Letipea külas (hajaasustusala),
kus valla kodulehe andmetel elas 01.06.2025 seisuga 22 inimest.
2.1 Tegevuspaiga lühikirjeldus strateegiliste ja muude arengudokumentide
järgselt
Lääne-Viru maakonnaplaneering 2030+ (2019) – maakonnaplaneeringus käsitletakse eraldi
piirkonnana maakonna rannikuala, kuna tegemist on atraktiivse puhkepiirkonnaga, kuhu on
ajalooliselt rajatud ja kavandatakse ka edaspidi hooajaliselt kasutatavaid suvekodusid rajada.
Juhindudud on ka Lääne-Virumaa maakonnaplaneeringus „Lääne-Viru maakonna rannikuala“
(2011) sätestatust.
Letipea küla on väikese suurusega puhkekeskus P3, millele ruumilise arengu põhimõtteid ei
ole määratud. Kavandatav tegevus asub I klassi (kõige väärtuslikum, maakondliku või riikliku
tähtsusega ala) Letipea-Mahu väärtuslikul maastikul. Maakonnaplaneeringus on toodud
üldised kasutustingimused väärtuslike maastike säilimiseks, mh:
väärtuslikel maastikel tuleb säilitada maastikumuster, sh traditsioonilisi
maastikuelemente, struktuure ja maakasutust;
uued ehitusalad paigutada maastikku nii, et maastiku väärtus ei kahaneks. Üldjuhul
vältida elamuehitust väärtuslike maastike nendel aladel, kuhu eelnevalt ei ole elamuid
rajatud;
ranna ehituskeeluvööndi ulatuses ja selle vähendamisel väärtuslikul maastikul peab
arvestama väärtuslike maastike säilimise eesmärke. Lähtuda kohapealsetest
looduslikest iseärasustest, üleujutusohust, maastikulistest ja looduslikest väärtustest
ning ajalooliselt väljakujunenud ehitusjoonest.
Ligikaudu 100 m kaugusel asub Letipea neeme merele orienteeritud harjutusala, mis kuulus
Õhutõrje ja suurtükiväe merele orienteeritud harjutusalade ja mereväe harjutusalade
asukohtade valimise arendusprogrammi (ÕSMAAP) alusel eelvaliku hulka. Kaitsevõime
tugevdamise eelduste tagamiseks käsitleti maakonnaplaneeringus Letipea neeme harjutusala
kui võimalikku merele orienteeritud harjutusala.
Praegune Viru-Nigula vald moodustati 2017. a haldusreformi käigus Viru-Nigula valla, Kunda
linna ja Aseri valla ühinemisel. Eelhinnangu koostamise hetkel on uus üldplaneering
koostamisel ning seniks kehtib kavandatava tegevuse piirkonnas 2007. a kehtestatud Viru-
Nigula valla üldplaneering (ÜP). Selle alusel asub Rannalaeva kinnistu Letipea-Mahu
väärtuslikul maastikul, elamuala E2 ääretsoonis, millele on seatud järgnevad käesoleva juhul
kohalduvad maakasutus- ja ehitustingimused:
maaüksuse lubatud maksimaalne täisehitusprotsent on 4%;
hoonete maksimaalne lubatud kõrgus on 8,5 m ning vältida omaduselt või
väljanägemiselt piirkonnale võõraid elemente;
9 Viru-Nigula vallas Letipea külas asuva Rannalaeva kinnistu (90202:006:0671) DP kava KSH EH otsuse (KSH
algatamine/mitte algatamine) eelnõu vormistamise alusandmestik. Alkranel OÜ, 2025.
omavalitsusel kohustus iga kord otsustada detailplaneeringu ja keskkonna mõjude
strateegilise hindamise koostamise vajaduse üle.
Viru-Nigula valla üldplaneering (vastu võetud 29.12.2022 Viru-Nigula Vallavolikogu
otsusega nr 72; ÜP kehtestamata) – seatakse valla ruumilised arengueesmärgid. Vallas on
mitmed asustatud piirkonnad koondunud vooluveekogude ja mereranniku äärde, mistõttu
paiknevad paljud ehitised ranna või kalda ehituskeeluvööndis. Üldplaneering toetab kõrge
rekreatiivse väärtuse ja suure elamuehituse huviga Letipea küla mererannikul elamupiirkonna
arendamist. Ehituskeeluvööndi laiuse arvestamise aluseks ehk üleujutusala piiriks mererannal
loetakse Viru-Nigula vallas 1 m kaldajoone kõrgusväärtusest. Tingimuseks ehituskeeluvööndis
on seatud, et piirkondades, kus esineb täiendavaid üleujutusi, tuleb vältida ehituskeeluvööndi
ulatuse vähendamist.
Jätkuvalt asuks alal I klassi väärtuslik maastik Letipea-Mahu, mille väärtuseks on mereäärne
loodusmaastik ja rannakülale omane miljöö. Väärtuslikele maastikele kohanduvad tingimused
on üle võetud eelhinnangus varem kirjeldatud Lääne-Virumaa maakonnaplaneeringust. Lisaks
nähtub ÜP-st, et Rannalaeva kinnistul asub militaarpärand (kultuuriväärtuste register nr 249;
pärandkultuuri objekt 903:OKU:007) Letipea tehnilise vaatluse post. Tingimused
militaarpärandi objektide säilitamiseks ja kasutamiseks:
tagada militaarpärandi hulka arvatud objektide parim võimalik seisukord, inimeste
ohutus objektidel ning väärtustada neid kohaliku ehituspärandina;
üldjuhul peab olema tagatud avalik juurdepääs, et kõigil huvilistel oleks võimalik
militaarpärandi objekte külastada;
naaberalade uushoonestuse kavandamisel arvestada vaadete säilimisega objektidele.
Viru-Nigula valla arengukava 2024-2030 (2024) – valla visiooniks on arengukavaga
määratud, et Viru-Nigula vald on turvaline, hooliv ja uuendusmeelne ning elanikke, elu- ja
majanduskeskkonda ning ajalugu väärtustav ettevõtjasõbralik ning tugeva ühtse kogukonnaga
tegus kohalik omavalitsus, kodune ja külalislahke paik Lääne-Virumaal – meretäis võimalusi.
Ühe kriitilise edutegurina visiooni saavutamiseks on toodud tugev ja elujõuline kogukond,
valla elanike arvu stabiliseerimine ja pikemas vaates elanike arvu kasvu saavutamine.
Strateegiliste arengudokumentide alla saab lugeda ka detailplaneeringuid. Piirkonnas on
kehtestatud (Kogo kinnistu DP, 2010) ja realiseeritud Rannaliiva kinnistu (kehtestatud Viru-
Nigula Vallavolikogu 28.04.2011 määrusega nr 4) ning Liivaranna kinnistu (kehtestatud Viru-
Nigula Vallavolikogu 24.09.2009 määrusega nr 22) detailplaneeringud, millede eesmärgiks oli
eelkõige ja tänaseks realiseeritud hoonestusalade ja nende ehitusõiguse määramine koos
tehnovõrkude paigutuse jms.
2.2 Tegevuspaiga lühikirjeldus paikkonna muude ja käesolevas kontekstis
asjakohaste aspektide järgselt
Käesolevas ptk-s antakse paikkonna kohta muud (sh teavet, mida juba ptk 2.1-s ei käsitletud)
ja käesoleva tegevuse kontekstis asjakohast teavet.
Maa- ja Ruumiamet mullastiku kaardirakenduse (2025) kohaselt esinevad vaadeldaval alal
valdavalt nõrgalt leetunud leedemullad (LI) ja gleistunud nõrgalt leetunud huumuslikud
leedemullad (L(k)lg). Põhjavesi on piirkonnas keskmiselt kaitstud (1:400 000 geoloogilise
baaskaardi alusel) või kaitstud (1:50 000 geoloogilise baaskaardi alusel). Lähim puurkaev
(PRK0052272) asub hoonestatud kinnistul käesolevast arendusalast ca 120 m kaugusel. Eesti
10 Viru-Nigula vallas Letipea külas asuva Rannalaeva kinnistu (90202:006:0671) DP kava KSH EH otsuse (KSH
algatamine/mitte algatamine) eelnõu vormistamise alusandmestik. Alkranel OÜ, 2025.
pinnase radooniriski kaardi (2023) kohaselt on Viru-Nigula vald omavalitsuse tasemel kõrge
või väga kõrge radooniriskiga piirkond. Lähimate mõõtmispunktide andmetel (2002;2012)
esineb kavandatava tegevuse piirkonnas radoonirisk 10-150 kBq/m³. Seejuures loetakse
radoonisisaldust 10-50 kBq/m³ normaalseks, kuid vahemikku 50-250 kBq/m³ kõrgeks.
Planeeringuala piirneb Narva-Kunda lahe rannikumerekogumiga (EE_1), mis kuulub Ida-Eesti
vesikonda. Keskkonnaagentuuri pinna- ja põhjavee seisundi interaktiivse kaardi andmetel oli
2023. aasta seisuga Narva-Kunda lahe keemiline seisund halb, ökoloogiline seisund kesine
ning koondseisund seega halb. Veekogumi keemilise seisundi halbadeks näitajateks olid
varasemast1 elavhõbeda sisaldus kalas ja benso(g,h,i)perüleen vees (MAC). Kesise
ökoloogilise seisundi mitteheadeks elementideks olid fütoplankton ja põhjataimestik (põisadru
ja kõrgemate taimete sügavuslevik, mitmeaastaste liikide osakaal, EPI_HPO indeks2),
mitteheadeks näitajateks klorofüll a, fütoplanktoni biomass, põisadru sügavuslevik,
mitmeaastaste liikide osakaal ja vee läbipaistvus (Secchi ketta järgi) ning mitteheaks põhjuseks
eutrofeerumine ning looduslik põhjus.
Ida-Eesti vesikonna veemajanduskava (2022) meetmeprogrammi kohaselt on veekogumile
olulisteks koormusteks inimareng, transport ja tööstused. Täpsemalt asulate heitvesi, üle 2000
ie reoveepuhasti, alla 2000 ie reoveepuhasti, keskkonnakompleksloaga ettevõtte, muu
tööstusheitvee, kaevanduse või karjääriga seotud või muud heitveelasud. Samuti sademevee
ülevoolud, sademevee lask, põllumajandus hajukoormus, metsandus, ühiskanalisatsiooniga
ühendamata majapidamised, supluskohad, sadamad ning kaevandused. Spetsiifiliselt on välja
toodud Aa reoveepuhasti (PUH0440600) ning Aseri II savikarjääri settebassein
(PUH0441790). Veekogumile on seatud eesmärk saavutada veekogumi hea seisund (erandi
leebem eesmärk) aastaks 2027. Kavandatava tegevuse iseloomust lähtuvalt võiks asjakohaseks
koormuseks olla eelkõige ühiskanalisatsiooniga ühendamata majapidamised, samas ei tulene
VeeS, et vastav üksikelamu oleks eeldatavaks ohuteguriks VeeS § 188 lg 1 p 6 alusel ning
järgides määrustest „Nõuded reovee puhastamise ning heit-, sademe-, kaevandus-, karjääri- ja
jahutusvee suublasse juhtimise kohta, nõuetele vastavuse hindamise meetmed ning
saasteainesisalduse piirväärtused“ ja „Kanalisatsiooniehitise planeerimise, ehitamise ja
kasutamise nõuded ning kanalisatsiooniehitise kuja täpsustatud ulatus“ tulenvaid nõudeid.
Kavandatava tegevuse piirkonnas pole registreeritud I ega III kaitsekategooria taime- või
loomaliiki. Linnulennult ligikaudu 608 m kaugusel on registreeritud II kaitsekategooria
väikeluige rändpeatuspaik (Cygnus columbianus bewickii). Väikeluik on väga tundlik
maakasutuse muutuste, keemilise saaste ja sellest tulenevate haiguste suhtes. Mõjuteguriteks
loetakse ka elektri- ja telefoniliine, eutrofeerumist, inimeste põhjustatud häirimist, jahi
pidamist, kaevandamist ja energeetikat, lõksudega püüdmist, mürgitamist ja salaküttimist,
reostust ning rööv-eluviisi. DP kava ümbruskonnas puuduvad rahvusvahelised ja siseriiklikud
kaitsealad, samuti pole siseriiklikke kaitse- või hoiualasid ega püsielupaikasid piirkonda
projekteeritud.
1 Mittehea element kandunud üle varasematest aastatest, mitte viimasest seireaastast. 2 Indeks, mis põhineb kõrgemate taimede sügavuslevikul ja oportunistlike liikide osakaalul.
11 Viru-Nigula vallas Letipea külas asuva Rannalaeva kinnistu (90202:006:0671) DP kava KSH EH otsuse (KSH
algatamine/mitte algatamine) eelnõu vormistamise alusandmestik. Alkranel OÜ, 2025.
3. Tegevusega eeldatavalt kaasneva mõju prognoos ja ettepanekud
edaspidiseks ning KSH vajalikkuse määramine
Ptk on jaotatud erinevateks alamosadeks lihtsustamaks info menetlemist. Alljärgnevad ptk-d
näitavad, kas ja millised faktorid võivad oluliseks kujuneda KSH algatamisel või mitte
algatamisel. Eelhinnangu koostamisel ehk planeerimisdokumendi kava mõjude kaalutlemisel
arvestatakse (alus: KeHJS § 33 lg 3-5 ning Kutsar, 2015/2018) järgnevaid aspekte:
1. missugusel määral loob strateegiline planeerimisdokument aluse kavandatavatele
tegevustele, lähtudes nende asukohast, iseloomust ja elluviimise tingimustest või
eraldatavatest vahenditest;
2. missugusel määral mõjutab strateegiline planeerimisdokument teisi strateegilisi
planeerimisdokumente, arvestades nende kehtestamise tasandit;
3. strateegilise planeerimisdokumendi asjakohasus ja olulisus keskkonnakaalutluste
integreerimisel teistesse valdkondadesse;
4. strateegilise planeerimisdokumendi, sh jäätmekäitluse või veekaitsega seotud
planeerimisdokumendi tähtsus Euroopa Liidu keskkonnaalaste õigusaktide nõuete
ülevõtmisel;
5. strateegilise planeerimisdokumendi elluviimisega seonduda võivad
keskkonnaprobleemid (arvestades mõju suurust ja ruumilist ulatust ning võimalikkust,
kestvust, sagedust ja pöörduvust, sh kumulatiivsust ning õnnetuste esinemise
võimalikkust).
Alljärgnevates peatükkides (3.1 - 3.5) on eelnevalt esitatud loetelu täpsemalt lahti kirjutatud.
Hinnangud on antud, arvestades nii otsese kui ka kaudse mõju suurust ja ruumilist ulatust (nt
geograafiline või mõjutatavate (inimesed vm) hulk) ning võimalikkust, tugevust, kestvust,
sagedust ja pöörduvust, sh kumulatiivsust ja koosmõju, samuti ka õnnetuste esinemise
võimalikkust (ka alad, kus õigusaktidega kehtestatud nõudeid on ületatud või võidakse
ületada). Tegevuse kava elluviimisega seotud olulised keskkonnaprobleemid ehk
ebasoodsad mõjud (koos muude mõjualas toimuvate ja/või planeeritavate tegevustega) ja
mõjude (ebasoodne olustik) tõhusa ennetamise, vältimise, vähendamise ja leevendamise
täiendavad võimalused ongi nende fikseerimisel esitatud ptk 3.1 - 3.5 (katab ka KeHJS § 33
lg 2 nimetatut, sh p 4). Ptk 3.6 võtab kokku KSH vajalikkuse lõpphinnangu (käesoleva töö
põhjal) ja annab suuniseid lõpliku KSH otsuse (algatada või mitte) eelnõu osas seisukohtade
küsimiseks.
3.1 Missugusel määral loob strateegiline planeerimisdokument aluse
kavandatavale tegevusele, lähtudes nende asukohast, iseloomust ja
elluviimise tingimustest või eraldatavatest vahenditest
DP kava ala asub asuva Rannalaeva kinnistul (katastritunnus 90202:006:0671) Letipea külas
Viru-Nigula vallas Lääne-Viru maakonnas. Rannalaeva kinnistule (senine maatulundusmaa)
kavandatakse elamu ja abihoone rajamist. Kehtiva valla üldplaneeringu kohaselt asub
Rannalaeva kinnistu reserveeritud elamuala E2 ääretsoonis. Planeeringuala ümbritseb põhja-
ja idasuunalt Narva-Kunda laht ning lõuna- ja läänesuunalt hoonestamata Laheranna kinnistu
(90202:006:0672; 100% maatulundusmaa). Läänesuunal asuvad ka mitmed hoonestatud (mh
kehtivate planeeringute alusel) elamu- ja maatulundusmaa kinnistud. Seejuures lähim eluhoone
asub Rannalaeva kinnistu piirist linnulennult 87 meetri kaugusel edelasuunas (katastriüksus
Rannaliiva, 90202:006:0153).
12 Viru-Nigula vallas Letipea külas asuva Rannalaeva kinnistu (90202:006:0671) DP kava KSH EH otsuse (KSH
algatamine/mitte algatamine) eelnõu vormistamise alusandmestik. Alkranel OÜ, 2025.
Riigi kaitsevõime tugevdamise eelduste tagamiseks on maakonnaplaneeringus kajastatud
Letipea neeme harjutusala kui võimalikku merele orienteeritud harjutusala (ca 100 m kaugusel
käsitletavast arendusalast). Kavandatav ei ole ka ümbruskonna tegevusi piirav, kuna DP kava
ala ümbritsevad juba elamualad ning ühe elamu võimalik lisandumine ei tekita täiendavaid
negatiivseid eelduseid ka harjutusala kasutamise potentsiaalile (mh DP võimalik menetlus
võimaldab vajadusel kaasata ka Kaitseministeeriumit, vt ka ptk 3.5.1). Seega kavandatava
tegevuste asetus ning suhestumine muu olemasoleva ja teadaoleva maakasutusega ei loo
vastuolusid kõrgemates strateegilistes dokumentides (vt ka eelhinnangu ptk 2.1) viidatud
väärtusega (siinkohal eelkõige väärtuslik maastik) ehk selle funktsioonide edasise
jätkusuutlikkuse tagamisega. Ranna ehituskeeluvööndi käsitlus on toodud ptk-s Error!
Reference source not found..
Tuginedes ümbritsevale maakasutuslikule situatsioonile, ptk-s 2.1 toodud strateegilistele
planeerimis- ja arengudokumentidele ning DP kavaga kavandatava ja paikkonna kirjeldustele
(ptk 1 ja 2.2), ei saa järeldada, et tegemist oleks arendusega, mis ei sobiks oma iseloomult
vastavasse piirkonda ega vajaks ebaproportsionaalseid vahendeid planeeritava elluviimiseks
või haldamiseks.
3.2 Missugusel määral mõjutab strateegiline planeerimisdokument teisi
strateegilisi planeerimisdokumente, arvestades nende kehtestamise
tasandit
DP kava eesmärgid järgivad ptk-s 2.1 esile toodud planeerimis- ja arengudokumentide
põhimõttelisi arengusuundi. Kavandatav tegevus ei takista teiste ümbruskonna kinnistute senist
maakasutust ega loo eeldusi negatiivse olustiku tekkeks, lähtudes ka ptk 3.1 esitatust.
Teadaolevalt puuduvad sellised strateegilised kavad, mille elluviimist kavandatav tegevus
võiks eelkõige negatiivselt mõjutada.
DP kava loob selle edasisel võimalikul menetlusel (DP menetlusena) juriidiliselt korrektsed
seosed ka kõrgemate strateegiliste dokumentidega/arengudokumentidega (mh nende
korraliseks üle vaatamiseks või tulevaseks ajakohastamiseks (asjakohane sisend)) ning
võimaldab menetleda tegevuste elluviimiseks vajalikke tegevuslubasid piisava täpsusastmega.
3.3 Strateegilise planeerimisdokumendi asjakohasus ja olulisus
keskkonnakaalutluste integreerimisel teistesse valdkondadesse
Detailplaneeringu kava edasine menetlus (DP algatamise järgselt) on eelnevate alampeatükkide
alusel asjakohane vastavas kohas. DP menetlustasandi puhul puuduvad olulised seosed
keskkonnakaalutluste integreerimisel teistesse valdkondadesse.
DP protsessi tasandit arvestades ei ole DP kava või sellele järgneda võiv DP menetlus otseseks
vahendiks nt riiklike keskkonnakaalutluste muutmisel. Samas arvestaks planeerimise protsess
(DP menetluse algatamisel) riiklike normatiividega, mis tulenevad keskkonnakaalutlustest. DP
edasise menetluse käik võimaldab mh tulevikus vastavaid teisi kavasid või dokumente
ajakohastada teemakohase (tegevuse toimimine vastavas asupaigas) teabega (nt vastavate
kavade korraliste ülevaatuste perioodidel). See tähendab, et näiteks kõrgemates strateegilistes
dokumentides on võimalik lähtuda tulevaste otsuste tegemisel (sh keskkonnakaalutluste
edasisel integreerimisel) aktuaalsest teabest ja/või situatsioonist.
13 Viru-Nigula vallas Letipea külas asuva Rannalaeva kinnistu (90202:006:0671) DP kava KSH EH otsuse (KSH
algatamine/mitte algatamine) eelnõu vormistamise alusandmestik. Alkranel OÜ, 2025.
3.4 Strateegilise planeerimisdokumendi, sh jäätmekäitluse või veekaitsega
seotud planeerimisdokumendi tähtsus Euroopa Liidu keskkonnaalaste
õigusaktide nõuete ülevõtmisel
Alampeatüki pealkirjast lähtuvalt – vastava võimaliku DP menetlus ei ole otseselt seotud
jäätmekäitluse või veekaitsega ega Euroopa Liidu keskkonnaalaste õigusaktide nõuete
ülevõtmisega. Küll aga peab arvestama ja ka arvestab (läbi õiguslikult paika pandud DP
koostamisprotsessi) käesolev DP protsess (DP menetluse algatamisel) riiklike normatiividega
(kujundatud tulenevalt EL nõuetest), toetudes sh ptk 1, 2 ja 3 (ptk-d suunistega DP menetluse
protsessi) ning Eesti riigi õigusaktide regulatsioonile ja raamistikule.
3.5 Strateegilise planeerimisdokumendi elluviimisega seotud
keskkonnaprobleemid (arvestades mõju suurust ja ruumilist ulatust ning
võimalikkust, kestvust, sagedust ja pöörduvust, sh kumulatiivsust ning
õnnetuste esinemise võimalikkust)
Käesolev peatükk jaotub omakorda üheksaks alampeatükiks. Vastavad ptk-d hõlmavad mh
järgnevaid teemasid (eraldiseisvalt või läbivalt):
mõju maastikule, mullale ja pinnasele, veestikule (sh põhjavesi), õhule ning kliimale
(sh oht keskkonnale);
mõju (oht) inimese tervisele ning heaolule (sh geograafiline ala ja eeldatavalt mõjutatav
elanikkond);
mõjutatava ala väärtus ja tundlikkus, sh looduslikud iseärasused, kultuuripärand ja
intensiivne maakasutus;
mõju kaitstavatele loodusobjektidele ja Natura 2000 võrgustiku alale;
piiriülene mõju ja katastroofid.
3.5.1 Maa ja maakasutus
Vastavalt eelhinnangu ptk 2.1 käsitletakse piirkonda maakonna atraktiivse puhkepiirkonna ja
rannikualana, kuhu on ajalooliselt rajatud ja kavandatakse ka edaspidi elamuid rajada.
Puhkepiirkonna arengueeldused on ranna- ja jätkusuutlik loodusturism (st oluline on mitte
piirata rannale ja seal asuvatele objektidele ligipääsu). Kehtiv ja koostamisel olev
üldplaneering soosib samuti kavandatavat tegevust, mille teadaolevad parameetrid
(hoonestusmahud, vt ptk 1) vastavad kehtiva üldplaneeringu (vt ptk 2.1) tingimustele ehk
põhimõtetele. Toetudes ka ptk 3.1 – 3.2 ning 3.5.5, siis ei tuvastatud vastuolusid ümbruskonna
maakasutuse või selle perspektiividega, seega maa ja maakasutusele olulisi negatiivseid
mõjueeldusi ei ole ette näha. Potentsiaalse Letipea neeme harjutusala (juhindudes
maakonnaplaneeringust) tõttu saab kohalik omavalitsuse planeeringu algatamisel kaaluda ka
Kaitseministeeriumi kaasamist planeerimisprotsessi.
Kokkuvõttes ei tuvastatud olulise negatiivse mõju eelduseid ja KSH protsessi algatamise
vajadust, kuid eelneva alusel seab KSH EH koostaja järgnevad täiendavad
tingimused/suunised (suunamaks võimalike menetluste efektiivsemat kulgemist), mida
järgida edasistes tegevustest (planeerimisprotsessi algatamisele järgnevalt):
Tagamaks rannikule ligipääsu, siis DP menetluses (selle algatamise järgselt) mitte
määrata hoonestusala ja aiaga piiratava ala sisse rannale viivat teerada, mis asub ka
14 Viru-Nigula vallas Letipea külas asuva Rannalaeva kinnistu (90202:006:0671) DP kava KSH EH otsuse (KSH
algatamine/mitte algatamine) eelnõu vormistamise alusandmestik. Alkranel OÜ, 2025.
praegu Rannalaeva maaüksusel. Tingimuse järgimine oluline ka ehituskeeluvööndi
vähendamise taotlemise kontekstis.
Potentsiaalse Letipea neeme harjutusala (juhindudes maakonnaplaneeringust) tõttu
saab kohalik omavalitsus planeeringu algatamisel kaaluda ka Kaitseministeeriumi
kaasamist planeerimisprotsessi.
3.5.2 Maastik (sh pinnavormid)
DP kavaga ettenähtavad tegevused ei muudaks maastikku ja sellega seotud pinnavorme.
Kavandatav tegevus asub I klassi (kõige väärtuslikum, riikliku tähtsusega ala) Letipea-Mahu
väärtuslikul maastikul. DP kavaga ettenähtud tegevused ei muuda vastava maastiku omapära,
looduslikke motiivide ja motiivide suhet. Lähtutakse kohapealsetest looduslikest iseärasustest,
puudub üleujutusoht ning ei muudetaks ka väljakujunenud ehitusjoont, võttes arvesse
Kiviranna maaüksuse hoonestust ning Liivaranna ja Rannaliiva kinnistute planeeringuid
(viimaste puhul Letipea ranna teest põhja suunda hoonestust ei kavandata). Seega puuduvad
negatiivsed mõju eeldused maastikule, sh pinnavormidele. Kokkuvõttes ei tuvastatud olulise
negatiivse mõju eelduseid ja KSH protsessi algatamise vajadust.
3.5.3 Maavarade kasutus
DP kava ala arendamisel kasutatakse maavarasid eelkõige ehitustegevuse käigus. Teadaolevalt
ei kasutata maavarasid mahus, mis võiks lähipiirkonna või regiooni maavarade kasutamise
võimalusi (nt muude objektide arendamisel) laiemalt negatiivselt mõjutada. Kokkuvõtvalt ei
tuvastatud olulise negatiivse mõju eelduseid ja KSH protsessi algatamise vajadust.
3.5.4 Muld ja pinnas, ressursikasutus (sh energiakasutus), jäägid ja heited ning
jäätmeteke
DP kava alal asuv mullastik ei ole kavandatavale tegevusele piiranguid seadev ning tegevusest
ei nähtu olulisi ohte vastavatele ressurssidele või neist sõltuvatele looduslikele aspektidele. Ptk
2.2 põhjal on vastavas piirkonnas looduslik radooniriski oht 10-150 kBq/m³. Seejuures loetakse
radoonisisaldust 10-50 kBq/m³ normaalseks, kuid vahemikku 50-250 kBq/m³ kõrgeks.
Arvestades asjaolu, et piirkonna radoonirisk võib olla kõrge, on oluline edasiste etappide
käigus radooniriskiga arvestada (vt suunist käesoleva ptk lõpust).
Edasiste etappide elluviimisel (hiljemalt projekteerimise faasis) järgitaks ka kehtivaid
õigusakte – mh VeeS § 188 lg 1 p 6 ning määruseid „Nõuded reovee puhastamise ning heit-,
sademe-, kaevandus-, karjääri- ja jahutusvee suublasse juhtimise kohta, nõuetele vastavuse
hindamise meetmed ning saasteainesisalduse piirväärtused“ ja „Kanalisatsiooniehitise
planeerimise, ehitamise ja kasutamise nõuded ning kanalisatsiooniehitise kuja täpsustatud
ulatus“ (tingimusi asjakohase ptk lõpus eraldi üle ei korrata). Seega ei ohustata ka paikkonna
veekogumeid (vt ptk 2.2).
Kavandatav tegevus ei mõjuta ressursikasutuse (sh energiakasutuse), jääkide, heite ning
jäätmetekke teemavaldkondadega seotud aspekte negatiivselt. Tegevuse käigus ei teki
jäätmeid, mille reeglitepäraseks käitlemiseks ei oleks ressursse või toimivaid lahendusi.
Kokkuvõttes ei tuvastatud olulise negatiivse mõju eelduseid ja KSH protsessi algatamise
vajadust, kuid eelneva alusel seab KSH EH koostaja järgnevad täiendavad
tingimused/suunised (suunamaks võimalike menetluste efektiivsemat kulgemist), mida
järgida edasistes tegevustest (planeerimisprotsessi algatamisele järgnevalt):
DP menetluse algatamise järgselt tagada, et arvesse võetaks (hiljemalt projekteerimise
faasis) piirkonna pinnase kõrget radooniriski. Lähtuda asjakohastest ja ajakohastest
15 Viru-Nigula vallas Letipea külas asuva Rannalaeva kinnistu (90202:006:0671) DP kava KSH EH otsuse (KSH
algatamine/mitte algatamine) eelnõu vormistamise alusandmestik. Alkranel OÜ, 2025.
standarditest, mis reguleerivad radoonikaitse meetmete suuniseid uutes ja tulevikus
renoveeritavates hoonetes.
3.5.5 Märgalad, jõeäärsed alad, jõesuudmed, rannad ja/või kaldad ning veestik
(sh põhjavesi (veeressurss) ja merekeskkond), sh oht keskkonnale
Märgalasid, jõe ja vooluveekogudega seostatavaid alasid DP kava alal ei asu (vt ka ptk 1 - 2).
Veestiku ohustatust heidete temaatikast on kajastatud ptk 2.1 ja 3.5.4. Põhjavee ressurssi või
üldist kvaliteeti vastavavasse piirkonda (sh ptk 2.2 teabe alusel) ühepere elamu kavandamine
ohtu ei sea (koostatav ÜP soovitab siiski kaaluda puurkaevude ühiskasutatavust, mida on DP
kavaga ka tehtud). Rannalaeva kinnistul, rannajoonest kuni 11 meetri kaugusel, asub korduva
üleujutusala piir, millele kehtiva seadusandluse järgi lisatakse ranna piiranguvööndi laius 200
meetrit ning ehituskeeluvööndi laius 100 m (LKS § 35 lg 4, § 37 lg 1 p 1, § 38 lg 1 p 2). Seega
asub kehtiva seadusandluse kohaselt Rannalaeva kinnistu täies ulatuses ranna
ehituskeeluvööndis (vt ka ptk 1), kuna metsamaal (vt ka joonis 5) laieneb ehituskeeluvöönd
piiranguvööndisse.
Joonis 5. Kavandatavate hoonete (oranžiga) paiknemine metsamaal (alus: Maa- ja Ruumiamet, 2025).
Looduskaitseseaduse § 40 lg 1 kohaselt võib ranna ehituskeeluvööndit vähendada arvestades
ranna kaitse eesmärke ning lähtudes taimestikust, reljeefist, kõlvikute ja kinnisasjade piiridest,
olemasolevast teede- ja tehnovõrgust ning väljakujunenud asustusest. Sama seaduse § 34
kohaselt on ranna kaitse eesmärgiks rannal asuvate looduskoosluste säilitamine,
inimtegevusest lähtuva kahjuliku mõju piiramine, ranna eripära arvestava asustuse suunamine
16 Viru-Nigula vallas Letipea külas asuva Rannalaeva kinnistu (90202:006:0671) DP kava KSH EH otsuse (KSH
algatamine/mitte algatamine) eelnõu vormistamise alusandmestik. Alkranel OÜ, 2025.
ning seal vaba liikumise ja juurdepääsu tagamine. Kavandatavad elu- ja abihoone asub täies
ulatuses veekogu ehituskeeluvööndis ning kavandatava tegevuse elluviimisel on vaja
analüüsida ehituskeeluvööndi (ehituskeeluvööndi põhijoonest mõõdetuna) vähendamist ca 8,5
m ulatuses põhja-lõunasuunaliselt (ida-läänesuunaliselt vähendamise vajadus kuni 19 m,
hoonestuse alas) ning piiranguvööndis metsamaal ca 7 m põhja-lõunasuunaliselt ning 6 m ida-
läänesuunaliselt (hoonete aluse ala põhjal). Järgnevalt on esitatud looduskaitseseaduse § 40 lg
1 ja § 34 teemade (ranna kaitse eesmärkide suhestumine rannal asuvate looduskoosluste
säilitamise, inimtegevusest lähtuva kahjuliku mõju piiramise, ranna eripära arvestava asustuse
suunamise ning seal vaba liikumise ja juurdepääsu tagamise) eelanalüüs. Eelanalüüsitud
teemavaldkondade järgselt on toodud ka koondjäreldus (tegevuse kaalutavuse osas LKS § 40
lg 1 mõistes).
Rannal asuvate looduskoosluste säilitamine – Rannalaeva kinnistule kavandatakse elu- ja
abihoone ehitamist, vt ka joonis 5, eelistades kinnistu ääreala lagedamat metsamaa tsooni.
Metsamaale ei ole EELIS andmetel registreeritud looduskaitsealuseid kooslusi. Elamumaa
kavandamisel ei avaneks ranniku suunalt tuultele varem kõrghaljastatud alade varjus olnud
kõrghaljastust. Ranna piiranguvööndis (katab ka ehituskeeluvööndit) asuvate metsade kaitse
eesmärk on vee ja pinnase kaitsmine ja puhketingimuste säilitamine. Kavandatav tegevus ei
lähe vastuollu ka nimetatud aspektidega (vt ka ptk 3.5.4). Ptk 3.5.2 käsitles juba väärtuslikke
maastikke. Siinkohal saab välja tuua, et Letipea-Mahu väärtusliku maastiku kaitse-eesmärgid
on seotud vastava ala koosseisu jäävate Letipea maastikukaitseala ning Mahu-Rannametsa
looduskaitseala kaitse-eesmärkidega. Kavandatav tegevus ei asu Letipea maastikukaitsealal
ega Mahu-Rannametsa looduskaitsealal. Planeerimisprotsessi läbiviimisel (protsessi
algatamisel) täpsustuvad ehitusalade mahud ja tingimused, mille alusel on asjakohase taotluse
esitamisel (kohaliku omavalitsuse poolt) Keskkonnaametil võimalik hinnata lõplikult
looduskoosluste säilimise eelduste asjakohasust.
Reljeef – Maa- ja Ruumiameti (2025) kohaselt asub Rannalaeva kinnistu 2,5 m kõrgusel
merepinnast, ala on tasane. Reljeefi ei ole kavas muuta määral, mis seaks ohtu ranna kaitse
eesmärkide järgmise (mh suurendaks ohtu erosiooni tegurite esinemisele).
Planeerimisprotsessi läbiviimisel (protsessi algatamisel) täpsustuvad ehitusalade mahud ja
tingimused, mille alusel on asjakohase taotluse esitamisel (kohaliku omavalitsuse poolt)
Keskkonnaametil võimalik hinnata lõplikult reljeefi mõjutamise eelduste asjakohasust.
Kõlvikute ja kinnisasjade piirid – kinnistul asuvad metsa, loodusliku lage (muu lage) ja
rohumaa kõlvikud, seejuures kavandatavad hooned (ca 120 m2) on plaanis rajada
olemasolevale metsamaale. Peamine kõlvikute võimalik muutus on kõrghaljastuse asendumine
hoonestuse ja infrastruktuuriga. Kinnisasjade piirid ei ole kavandatava tegevuse elluviimise
eelduseid takistavateks asjaoludeks ja ei muutuks. Planeerimisprotsessi läbiviimisel (protsessi
algatamisel) täpsustuvad ehitusalade mahud ja tingimused, mille alusel on asjakohase taotluse
esitamisel (kohaliku omavalitsuse poolt) Keskkonnaametil võimalik hinnata lõplikult kõlvikute
ja kinnisasjade piiridega seotud aspektide mõjutamise eelduste asjakohasust.
Olemasolevad teed ja tehnovõrgud – Rannalaeva kinnistule saab mööda mitteavalikku
kohalikku Letipea ranna teed (nr 9020885) ning muud teed (ETAK ID 6205588) pidi, st teede
võrgustikku ei pea juurde kavandama. Maaüksusele on mööda teede koridore juba toodud
elektrimaakaabelliin ning veevarustus kavandatakse ka mööda teemaad, kasutades naabruses
olemasolevat puurkaevu vett. Planeerimisprotsessi läbiviimisel (protsessi algatamisel)
täpsustuvad arendustingimused, mille alusel on asjakohase taotluse esitamisel (kohaliku
17 Viru-Nigula vallas Letipea külas asuva Rannalaeva kinnistu (90202:006:0671) DP kava KSH EH otsuse (KSH
algatamine/mitte algatamine) eelnõu vormistamise alusandmestik. Alkranel OÜ, 2025.
omavalitsuse poolt) Keskkonnaametil võimalik hinnata lõplikult olemasolevate teede ja
tehnovõrkudega seotud aspektide mõjutamise eelduste asjakohasust.
Väljakujunenud asustus – kavandatavat tegevust planeeritakse kehtiva üldplaneeringu
kohaselt reserveeritud elamuala E2 ääretsoonis, millest järeldub, et kavandatav tegevus sobitub
piirkonda ka strateegilise arendusdokumendi alusel. Planeerimisprotsessi läbiviimisel
(protsessi algatamisel) täpsustuvad arendustingimused, mille alusel on asjakohase taotluse
esitamisel (kohaliku omavalitsuse poolt) Keskkonnaametil võimalik hinnata lõplikult
väljakujunenud asustusega seotud aspektide mõjutamise eelduste asjakohasust.
Vaba liikumise ja juurdepääsu tagamine – juurdepääsu tagamise osas kohanduvad eelnevalt
EKV eelanalüüsi alamjaotises „Olemasolevad teed ja tehnovõrgud“ esitatud järeldused, koos
ptk 3.5.1 esitatud suunisega (olemasolevate ligipääsude mitte takistamisele aedade jms
vältimiseks). Vastava suunise järgmisel ei piirata vaba liikumist rannas ega takistata rannale
juurdepääsu (mh üleujutusriske arvestavalt). Planeerimisprotsessi läbiviimisel (protsessi
algatamisel) täpsustuvad arendustingimused, mille alusel on asjakohase taotluse esitamisel
(kohaliku omavalitsuse poolt) Keskkonnaametil võimalik hinnata lõplikult vaba liikumise ja
juurdepääsu tagamisega seotud aspektide mõjutamise eelduste asjakohasust.
Koondkokkuvõte – looduskaitseseaduse § 40 lg 1 järgselt eelanalüüsitud teemavaldkonnad ei
andnud ühelgi juhul tegevusi välistavat vastet. Samas juba ehituskeeluvööndi vähendamise
taotlemine peab olema planeerimisprotsessis (selle algatamisel) kohaliku omavalitsuse poolt
(LKS § 40 lg 4) põhjendatud (nt ülejäänud tegevuse terviklikkuse tagamiseks hädavajalikkuse
korral). Elamuhoonete (ÜP järgselt elamumaa perspektiiv) asukohta ei ole hetkel võimalik
muuta viisil, arvestades kinnistut, et need jääksid ranna ehituskeeluvööndist (metsamaal)
väljapoole. 2025. a juuni kuus kehtiva õiguskorra alusel kujundab EKV vähendamise osas
lõpliku seisukoha planeerimisprotsessi algatamise järgselt planeerimisprotsessis juba
kohalik omavalitsus (EKV vähendamise taotluse esitamise osas) ning Keskkonnaamet
(asjakohase taotluse läbivaatamisel; lähtuvalt LKS seatud parameetritest), kelle
pädevuses on lõplikult hinnata EKV vähendamise potentsiaalsust.
Kokkuvõtvalt ei tuvastatud olulise negatiivse mõju eelduseid ja KSH protsessi algatamise
vajadust.
3.5.6 Õhk ja kliima (sh oht keskkonnale)
Analüüsitud kavandataval tegevusel, lähtuvalt selle iseloomust ja mahust, puuduvad olulise
negatiivse mõju eeldused õhule ja kliimale.
3.5.7 Looduslik mitmekesisus (loomastik, taimestik, metsad) ja kaitstavad
loodusobjektid
Kavandatavast tegevusest linnulennult ligikaudu 608 m kaugusel on registreeritud II
kaitsekategooria väikeluige rändpeatuspaik (Cygnus columbianus bewickii). EELISE andmetel
(01.05.2025) on väikeluik Eestis harilik läbirändaja, kes viibib rändepeatustel mh
rannikualadel. Liik on väga tundlik maakasutuse muutuste, keemilise saaste ja sellest
tulenevate haiguste suhtes. Väikeluige kaitse tegevuskava (2018) kohaselt on suure mõjuga
ohuteguriteks kokkupõrked tehiskonstruktsioonidega, häirimine, jahipidamine ja pliihaavlite
kasutamine ning toitumisalade seisundi halvenemine, keskmise mõjuga ohuteguriteks
ööbimiskohtade halvenemine rändeteel ning reostus ja väikese mõjuga ohuteguriks röövlus.
18 Viru-Nigula vallas Letipea külas asuva Rannalaeva kinnistu (90202:006:0671) DP kava KSH EH otsuse (KSH
algatamine/mitte algatamine) eelnõu vormistamise alusandmestik. Alkranel OÜ, 2025.
Arvestades aga kavandatava tegevuse iseloomu ning selle paiknemist rändepeatuspaiga suhtes,
pole kaitsealusele liigile ebasoodsa ehk negatiivse mõju esinemist ette näha. Kavandatava
tegevusega seotud metsamaa muutusi on käsitletud ptk-s 3.5.2 ja ranna kaitse eeldusi ptk 3.5.5.
Kokkuvõtvalt ei tuvastatud olulise negatiivse mõju eelduseid ja KSH protsessi algatamise
vajadust.
3.5.8 Elanikkond (sh tiheasustusalad), inimese tervis, heaolu ja vara (sh
geograafiline ala ja eeldatavalt mõjutatav elanikkond) ning kultuuripärand
ja arheoloogilised väärtused, mh müra, vibratsioon, valgus, soojus, kiirgus
ja lõhn
DP kava ala asub Lääne-Viru maakonnas Viru-Nigula vallas Letipea külas (hajaasustusala),
kus valla kodulehe andmetel elas 01.06.2025 seisuga 22 inimest. Ala ümbritseb põhja- ja
idasuunalt Narva-Kunda laht ning lõuna- ja läänesuunalt hoonestamata Laheranna kinnistuga
(90202:006:0672; 100% maatulundusmaa). Läänesuunal asuvad ka mitmed hoonestatud
elamu- ja maatulundusmaa kinnistud. Seejuures lähim eluhoone asub Rannalaeva kinnistu
piirist linnulennult 87 meetri kaugusel edelasuunas (katastriüksus Rannaliiva,
90202:006:0153). Kavandatava tegevuste asetus ning suhestumine muu olemasoleva ja
teadaoleva maakasutusega ei tekita teadaolevalt vastuolusid ümbruskonna maakasutusega (vt
ka ptk 3.1 ja 3.5.1). Paikonna pinnase radooniohtlikkuse teemalisi suuniseid on kajastatud ptk
3.5.4.
Kultuurimälestiste ja pärandkultuuriobjektidele mõjusid ei ole, lähtuvalt hoonestuse
paiknemisest. Ligipääsude tagamine rannikule ja selle ääres olevatele väärtustele – käsitletud
suunist ptk 3.5.1 all. Muid mõjutegureid, mis mh tuleneksid ptk pealkirjas nimetatud teguritest,
siinkohal asjakohaseks pidada ei saa ning seega neid siinkohal täpsemalt ka ei kajastata.
Kokkuvõtvalt ei tuvastatud olulise negatiivse mõju eelduseid ja KSH protsessi algatamise
vajadust.
3.5.9 Suurõnnetuse, katastroofi ning piiriülesuse aspektid
Analüüsitud kavandatava tegevusega ei kaasne ohtlikke olukordi (suurõnnetusi/katastroofe).
Seega ei lisa kavandatav tegevus täiendavaid ohtusid tavapärasesse keskkonda. Planeeringu
kava võimaliku elluviimisega ei kaasne ka eeldusi negatiivse riigipiiriülese mõju osas.
Kokkuvõtvalt ei tuvastatud olulise negatiivse mõju eelduseid ja KSH protsessi algatamise
vajadust.
3.6 KSH algatamise vajalikkus ning seisukohtade küsimise suunised
Lähtudes ptk-des 3.1 – 3.5 esitatud informatsioonist, ei ole olulise negatiivse keskkonnamõju
avaldumist strateegilise dokumendi koostamisel ja rakendamisel ette näha. Eeltoodu alusel
asub Alkranel OÜ tööga seotud kollektiiv seisukohale, et kohalikul omavalitsusel ei ole
vajadust KSH protsessi algatada. Kavandatava tegevuse elluviimisel on võimalik rakendada
ptk-des 3.5.1 ja 3.5.4 välja toodud tingimusi/suuniseid (eeskätt riskide ilmnemise tõenäosuste
maandamiseks sh rannale ligipääsetavuse tagamise osas) ning tagamaks jätkuvate/tulevaste
protsesside efektiivsemat korraldust. Eraldi ja täiendavate seiremeetmete määramist ei peeta
siinkohal asjakohaseks.
19 Viru-Nigula vallas Letipea külas asuva Rannalaeva kinnistu (90202:006:0671) DP kava KSH EH otsuse (KSH
algatamine/mitte algatamine) eelnõu vormistamise alusandmestik. Alkranel OÜ, 2025.
KSH algatamise vajalikkuse osas otsustamine ning sellest teavitamine toimub KeHJS § 35
alusel. Eelnevalt tuleb otsuse eelnõu osas seisukohta küsida asjakohastelt asutustelt
(KeHJS § 33 lg 6), kui vastavad asutused tuvastatakse. Ptk 3.1 – 3.5 esitatu osas on kõige
suurem kokkupuutekoht planeeritaval veekogu rannaga seonduvalt Keskkonnaametiga. Samas
juba ehituskeeluvööndi vähendamise taotlemine peab olema planeerimisprotsessis (selle
algatamisel) kohaliku omavalitsuse poolt (LKS § 40 lg 4) põhjendatud (nt ülejäänud tegevuse
terviklikkuse tagamiseks hädavajalikkuse korral). Lõpliku seisukoha kujundab
planeerimisprotsessi algatamisel planeerimisprotsessis juba kohalik omavalitsus (EKV
vähendamise taotluse esitamise osas) ning Keskkonnaamet (asjakohase taotluse
läbivaatamisel; lähtuvalt LKS seatud parameetritest). Seega LKS reguleerib juba vägagi
selgelt, et vastavas teemavaldkonnas lõpliku seisukoha kujundab planeerimisprotsessi
algatamisel planeerimisprotsessis juba kohalik omavalitsus ja Keskkonnaamet (lähtuvalt LKS
seatud parameetritest). Seega Alkranel OÜ ei tuvastanud üheselt kaasatavaid asjaomaseid
ametkondi või osapooli, kellelt täiendavalt seisukohti tuleks (KSH vajalikkuse üle otsustamise
kontekstis) tingimata küsida. Seisukohtade küsimise korraldamise (sh asutuste määratlemine)
lõplik korraldamine on siinkohal kohaliku omavalitsuse vastava menetluse juhtorgani
(kohaliku omavalitsuse) pädevuses. Laekuva tagasiside tulemusi saab otsustaja kajastada
vähemalt lõpliku otsuse teksti formuleerimisel, enne otsuse vastuvõtmist.
KSH algatamise või mittealgatamise otsustab kohalik omavalitsus kaalutluse alusel.
Käesolev dokument on otsustajatele vaid töövahendiks lõplike seisukohtade andmiseks
ehk kujundamiseks. Lõpetuseks – otsustusprotsessi (mh seisukohtade küsimine KSH-ga
seonduva otsuse eelnõule) täpsem suunamine ja korraldamine on kohaliku omavalitsuse
pädevuses. Otsustaja saab otsustada ka käesolevas töös esitatud tingimuste/suuniste
parameetrite ehk suuniste rakendamise sõnastuste üle, va juhtudel, kus õigusruum ei sätesta
teisiti (nt looduskaitselised aspektid (kui need on seatud), seonduvalt liikide ja nende
elupaikade soodsuse tagamisega).
20 Viru-Nigula vallas Letipea külas asuva Rannalaeva kinnistu (90202:006:0671) DP kava KSH EH otsuse (KSH
algatamine/mitte algatamine) eelnõu vormistamise alusandmestik. Alkranel OÜ, 2025.
Kokkuvõte
Käesoleva töö objektiks oli Lääne-Viru maakonnas Viru-Nigula vallas Letipea külas asuva
Rannalaeva kinnistu (katastritunnus 90202:006:0671) DP kava. Rannalaeva kinnistule
kavandatakse elamu ja abihoone rajamist. DP kavaga planeeritav paikneb maatulundusmaal,
kuhu pole varasemalt hoonestust kavandatud. Planeerimisseaduse (PlanS) § 142 lg 1 järgi on
kavandatav üldplaneeringut muutev, kuna soovitakse vähendada veekogu ehk ranna
ehituskeeluvööndit.
Juhindudes DP kavast (ptk 1) ning selle ümbruskonna kohta koondatud andmetest (ptk 2) saab
kokku võtta mõjude eelduste ehk KSH vajaduse analüüsi (ptk 3) tulemused järgnevalt.
Lähtuvalt ptk-s 3.6 esitatud informatsioonist ei ole olulise negatiivse keskkonnamõju
avaldumist strateegilise dokumendi koostamisel ja rakendamisel ette näha. Eeltoodu alusel
asub Alkranel OÜ tööga seotud kollektiiv seisukohale, et kohalikul omavalitsusel ei ole
vajadust KSH protsessi algatada. Kavandatava tegevuse elluviimisel on võimalik rakendada
ptk-des 3.5.1 ja 3.5.4 välja toodud tingimusi/suuniseid (eeskätt riskide ilmnemise tõenäosuste
maandamiseks sh rannale ligipääsetavuse tagamise osas) ning tagamaks jätkuvate/tulevaste
protsesside efektiivsemat korraldust. Eraldi ja täiendavate seiremeetmete määramist ei peeta
siinkohal asjakohaseks.
KSH algatamise vajalikkuse osas otsustamine ning sellest teavitamine toimub KeHJS § 35
alusel. Eelnevalt tuleb otsuse eelnõu osas seisukohta küsida asjakohastelt asutustelt
(KeHJS § 33 lg 6), kui vastavad asutused tuvastatakse. Ptk 3.1 – 3.5 esitatu osas on kõige
suurem kokkupuutekoht planeeritaval veekogu rannaga seonduvalt Keskkonnaametiga. Samas
juba ehituskeeluvööndi vähendamise taotlemine peab olema planeerimisprotsessis (selle
algatamisel) kohaliku omavalitsuse poolt (LKS § 40 lg 4) põhjendatud (nt ülejäänud tegevuse
terviklikkuse tagamiseks hädavajalikkuse korral). Lõpliku seisukoha kujundab
planeerimisprotsessi algatamisel planeerimisprotsessis juba kohalik omavalitsus (EKV
vähendamise taotluse esitamise osas) ning Keskkonnaamet (asjakohase taotluse
läbivaatamisel; lähtuvalt LKS seatud parameetritest). Seega LKS reguleerib juba vägagi
selgelt, et vastavas teemavaldkonnas lõpliku seisukoha kujundab planeerimisprotsessi
algatamisel planeerimisprotsessis juba kohalik omavalitsus ja Keskkonnaamet (lähtuvalt LKS
seatud parameetritest). Seega Alkranel OÜ ei tuvastanud üheselt kaasatavaid asjaomaseid
ametkondi või osapooli, kellelt täiendavalt seisukohti tuleks (KSH vajalikkuse üle otsustamise
kontekstis) tingimata küsida. Seisukohtade küsimise korraldamise (sh asutuste määratlemine)
lõplik korraldamine on siinkohal kohaliku omavalitsuse vastava menetluse juhtorgani
(kohaliku omavalitsuse) pädevuses. Laekuva tagasiside tulemusi saab otsustaja kajastada
vähemalt lõpliku otsuse teksti formuleerimisel, enne otsuse vastuvõtmist.
KSH algatamise või mittealgatamise otsustab kohalik omavalitsus kaalutluse alusel.
Käesolev dokument on otsustajatele vaid töövahendiks lõplike seisukohtade andmiseks
ehk kujundamiseks. Lõpetuseks – otsustusprotsessi (mh seisukohtade küsimine KSH-ga
seonduva otsuse eelnõule) täpsem suunamine ja korraldamine on kohaliku omavalitsuse
pädevuses. Otsustaja saab otsustada ka käesolevas töös esitatud tingimuste/suuniste
parameetrite ehk suuniste rakendamise sõnastuste üle, va juhtudel, kus õigusruum ei sätesta
teisiti (nt looduskaitselised aspektid (kui need on seatud), seonduvalt liikide ja nende
elupaikade soodsuse tagamisega).
21 Viru-Nigula vallas Letipea külas asuva Rannalaeva kinnistu (90202:006:0671) DP kava KSH EH otsuse (KSH
algatamine/mitte algatamine) eelnõu vormistamise alusandmestik. Alkranel OÜ, 2025.
Kasutatud allikad
Esitatud olulisim materjalide loetelu (arvestades ka varasemas dokumendis esitatud ehk juba
teostatud viitamisi nt õigusaktidele jms, mida siinkohal tingimata ei dubleerita):
EELIS (Eesti Looduse Infosüsteem), Keskkonnaagentuur (14.05.2025).
Ida-Eesti vesikonna veemajanduskava (2022).
Lääne-Viru maakonnaplaneering 2030+ (2019);
Lääne-Virumaa maakonnaplaneering „Lääne-Viru maakonna rannikuala“ (2011);
Maa- ja Ruumiameti kaardirakendused (2025).
Pinnavee ja põhjavee seisund – interaktiivne kaart.
https://kaur.maps.arcgis.com/apps/MapSeries/index.html?appid=fd27acd277084f2b97
eee82891873c41. Keskkonnaagentuur (2023).
Viru-Nigula valla arengukava 2024-2030 (2024);
Viru-Nigula valla üldplaneering (2007);
Viru-Nigula valla üldplaneering (kehtestamata seisuga 2025).
Väikeluige (Cygnus columbianus bewickii Yarr.) kaitse tegevuskava. Kinnitatud
Keskkonnaameti peadirektori 18.04.2018 käskkirjaga nr 1-1/18/161.
