Leping

Kehtestatud

Peadirektori 12.02.2021 käskkirjaga nr 3-1/16

Kehtiv alates 12.02.2021

Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskuse

KÄSUNDUSLEPINGUTE ÜLDTINGIMUSED

1. Üldsätted

1.1. Leping koosneb käesolevatest üldtingimustest (edaspidi üldtingimused) ja eritingimustest

(edaspidi eritingimused) ning nende lisadest.

1.2. Lepingu eesmärgiks on reguleerida käsundiandja (tellija) ja käsundisaaja (täitja) vahel

lepingu alusel tekkivaid õigussuhteid.

1.3. Lepingu täitmise keel on eesti keel, kui lepingus pole sätestatud teisiti.

1.4. Pooled on oma tegevuses iseseisvad ja kumbki pool ei vastuta teise poole poolt endale

kolmandate isikute ees võetud kohustuste täitmise eest.

1.5. Poolte õiguste ja kohustuste aluseks on Eesti Vabariigis kehtivad õigusaktid ja leping koos

selle juurde kuuluvate dokumentidega.

1.6. Pooled tagavad ja avaldavad, et lepingu sõlmimisega ei ole nad rikkunud ühegi enda suhtes

kehtiva seaduse, põhikirja või muu õigusakti sätet ega ühtki endale varem sõlmitud

lepingute ja kokkulepetega võetud kohustust.

1.7. Pooled kinnitavad ja tõendavad, et:

1.7.1. neil on seaduses ettenähtud piisav õigus- ja teovõime (füüsilisest isikust poole puhul)

lepingu sõlmimiseks ning lepingust tulenevate kohustuste täitmiseks ja õiguste

realiseerimiseks;

1.7.2. nende poolt lepingule ja selle lisadele allakirjutanud isikutele on antud piisavad

volitused selle lepingu sõlmimiseks kooskõlas põhikirjade, õigusaktide ja muude

asjakohaste dokumentidega.

1.8. Lepingu sõlmimisega kaotavad kehtivuse kõik pooltevahelised varasemad lepingud ja muud

kokkulepped niivõrd, kuivõrd need on vastuolus lepinguga.

2. Lepingu ese

Käsundisaaja poolt osutatavad teenused on määratletud lepinguga ja selle juurde kuuluvate

dokumentidega. Käsundisaajale laieneb ka nende teenuste osutamise ja toimingute

teostamise, sh kõrvalkohustuste täitmise kohustus, mis ei ole lepingus sätestatud, kuid mis

oma olemusest lähtuvalt kuuluvad lepinguga seotud teenuste hulka. Nimetatu ei kuulu

teistsuguse kokkuleppe puudumisel eraldi tasustamisele ning käsundisaaja osutab need

teenused, teostab tööd ja toimingud lepingus fikseeritud tähtaja raames ja tasu eest.

3. Käsundisaaja kohustused Käsundisaaja on kohustatud:

3.1. osutama teenuseid omal kulul ja vastutusel hoolikalt ning professionaalsel tasemel

kooskõlas lepingu, õigusaktide, oma tegevus- või kutsealal kehtivate standardite ja heade

kommetega ning osutama neid käsundiandjale või tema poolt osutatud isikutele

kokkulepitud ajal ja korras. Kui pooled ei ole kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis

teisiti kokku leppinud, eeldatakse, et füüsilisest isikust käsundisaaja osutab lepingus

sätestatud teenused isiklikult. Käsundisaaja võib kohustuste täitmisel kasutada kolmandate

isikute kaasabi, kuid mitte anda täitmist üle kolmandale isikule, kui pooled ei ole kokku

leppinud teisiti, kusjuures käsundisaaja vastutab sellise kolmanda isiku tegevuse ja

tegevusetuse eest. Kolmandate isikute kaasamine teenuste osutamisele toimub käsundiandja

eelneval kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis antud nõusolekul ning tingimusel, et

kaasatud isikutega sõlmitud kokkulepped ei lähe vastuollu lepingutingimustega;

3.2. täitma lepingut käsundiandja jaoks parima kasuga ning hoidma ära kahju tekkimise

käsundiandjale;

3.3. tegutsema lepingust tulenevate kohustuste täitmisel käsundiandjale lojaalselt arvestades

käsundiandja huvidega ning neid huve kaitsma;

Kehtestatud

Peadirektori 12.02.2021 käskkirjaga nr 3-1/16

Kehtiv alates 12.02.2021

3.4. andma käsundiandjale viimase poolt nõutavas vormis teenuse osutamise kohta

informatsiooni, sh lepingu täitmisega seotud tuludest ja kuludest;

3.5. arvestama Käsundiandja poolt antavate juhiste ja ettepanekutega ning tegema koostööd

käsundiandja poolt osutatavate isikutega. Kui käsundisaaja soovib käsundiandja juhistest

kõrvale kalduda, kohustub ta sellest käsundiandjale kirjalikku taasesitamist võimaldavas

vormis teatama ja käsundiandja otsuse ära ootama. Juhul kui käsundiandja juhistest

kinnipidamisega kaasneks käsundiandjale ilmselt ebasoodus tagajärg, võib käsundisaaja

järgida käsundiandja juhiseid alles pärast seda, kui ta on juhtinud käsundiandja tähelepanu

ebasoodsale tagajärjele ja käsundiandja ei muuda sellele vaatamata juhiseid. Käsundisaaja

kohustub teavitama käsundiandjat kõigist lepingus sätestatud kohustuste täitmisega seotud

asjaoludest, mis võivad ajendada Käsundiandjat oma juhist muutma;

3.6. viivitamatult, kuid mitte hiljem kui 2 (kahe) tööpäeva jooksul alates vastavate asjaolude

ilmnemisest, kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis teatama käsundiandjale selliste

asjaolude ilmnemisest, millised takistavad käsundisaaja kohustuste kohast täitmist,

mõjutavad kvaliteedi saavutamist, maksumust või omavad lepingu täitmisele muud

ebasoodsat mõju vms. Seejuures ei anna eelnimetatud juhtumeil informeerimiskohustuse

täitmine käsundisaajale ilma käsundiandja vastavasisulise lepinguga samas vormis antud

nõusolekuta automaatselt õigust teenuste osutamise tähtaegu ületada, mitte kinni pidada

lepinguga teenuste suhtes kehtestatud kvaliteedinõuetest vms;

3.7. tasuma omal kulul kõik Lepingu täitmisega seotud autori- ja mistahes iseloomuga muud

tasud kolmandatele isikutele;

3.8. võimaldama käsundiandjal või käsundiandja kontaktisikul teostada igal ajal kontrolli

lepingu täitmise mahu ja kvaliteedi jms üle;

3.9. andma käsundiandjale välja selle, mille ta on lepingu täitmisega seoses saanud ja loonud

(sh seotud õigused), samuti selle, mille ta lepingu täitmiseks sai, kuid mida ta lepingu

täitmisel ei kasutanud, dokumentatsiooni jms. Samuti kohustub käsundisaaja andma

käsundiandjale üle andmed kolmandate isikute intellektuaalse omandi õiguste kohta seoses

lepingu alusel üleantud materjalide (nimi, funktsioon teenuste osutamisel, õiguste maht jms)

või osutatud teenustega;

3.10. täitma muid teenuste osutamisega kaasnevaid ning lepingus ja õigusaktides sätestatud

kohustusi;

3.11. järgima käsundiandja asukoha ruumide kasutamise korda ja teisi turvalisusega seotud

nõudeid ja piiranguid, mida käsundiandja on käsundisaajale tutvustanud enne lepingu

täitmisele asumist või lepingu täitmise ajal;

3.12. tagama, et tema poolt kaasatud meeskonnaliige kasutab talle eraldatud elektroonilist

läbipääsukaarti isiklikult ning registreerib sellega oma liikumise käsundiandja ruumides,

kui käsundiandja on võimaldanud meeskonnaliikmele juurdepääsu käsundiandja

ruumidesse;

3.13. tagama, et käsundisaaja poolt kaasatud meeskonnaliige kasutab käsundiandja poolt talle

kasutamiseks antud ligipääse infosüsteemidele üksnes isiklikult ning üksnes lepinguliste

kohustuste kohaseks täitmiseks. Käsundiandja poolt kasutada antud vahendite kasutamisel

ei ole käsundisaaja poolt kaasatud meeskonnaliikmel õiguspärast ootust privaatsusele ning

käsundiandja logib nende tegevusi seadmetes ja süsteemides;

3.14. kasutama käsundiandja poolt käsundisaajale või tema meeskonnaliikmele lepingu

täitmise käigus kasutamiseks antud käsundiandja vara otstarbekohaselt ja

heaperemehelikult ning tagama vara kaitstuse ja säilimise. Käsundisaaja kannab varalist

vastutust tema meeskonnaliikme tahtliku või hooletu käitumise tõttu käsundiandjale

tekitatud kahju eest;

3.15. täitma muid teenuse osutamisega kaasnevaid ning lepingus ja õigusaktides sätestatud

kohustusi.

4. Käsundisaaja õigused Käsundisaajal on õigus:

4.1. nõuda käsundiandjalt lepingutingimustest kinnipidamist;

Kehtestatud

Peadirektori 12.02.2021 käskkirjaga nr 3-1/16

Kehtiv alates 12.02.2021

4.2. määrata teenuse osutamise aeg, koht ja viis, arvestades lepingut, käsundiandja juhiseid,

käsundiandja tegevuse spetsiifikat, vajadusi jms;

4.3. saada käsundiandjalt teenuste osutamise eest tasu lepingus sätestatud tingimustel ja korras;

4.4. teha käsundiandjale ettepanekuid teenuste osutamise osas, esitades selle kohta omapoolsed

põhjendused kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis, mille käsundiandja vaatab läbi ja

teatab käsundisaajale otsustusest ettepaneku arvestamise või arvestamata jätmise kohta; 4.5. nõuda käsundiandjast sõltuvate õigusvastaste takistuste kõrvaldamist teenuste osutamisel;

4.6. nõuda teenuste osutamisega seotud koosolekute korraldamist, kui see on vältimatu teenuste

normaalseks osutamiseks, tähtaegadest kinnipidamiseks ja kvaliteedi tagamiseks.

Käsundiandja korraldab käsundisaaja eelkirjeldatud nõudmisel koosoleku 2 (kahe)

tööpäeva jooksul alates käsundisaaja vastavast kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis

edastatud nõudmisest.

4.7. teostada muid lepingus ja õigusaktides sätestatud õigusi.

5. Käsundiandja kohustused

Käsundiandja on kohustatud:

5.1. maksma käsundisaajale teenuste osutamise eest tasu lepingus sätestatud tingimustel ja

korras;

5.2. looma käsundisaajale teenuste osutamiseks vajalikud tingimused vastavalt eritingimustes

sätestatule;

5.3. andma käsundisaajale teenuse osutamise kohta juhiseid, kui käsundisaaja neid vajab ja

vastavat soovi avaldab;

5.4. mitte tegema käsundisaajale põhjendamatult takistusi teenuste osutamisel; 5.5. vastu võtma käsundisaaja poolt nõuetekohaselt osutatud lepingujärgsed teenused; 5.6. osalema teenuste osutamisega seotud korralistel koosolekutel; 5.7. täitma muid lepingus ja õigusaktides sätestatud kohustusi.

6. Käsundiandja õigused

Käsundiandjal on õigus:

6.1. nõuda käsundisaajalt lepingutingimustest kinnipidamist;

6.2. õigus anda käsundisaajale teenuste osutamiseks juhiseid;

6.3. teostada igal ajal järelevalvet teenuse osutamise mahu, kvaliteedi ja muude tingimuste üle;

6.4. põhjendatult keelduda kooskõlastamast käsundisaaja poolt kooskõlastamiseks

esitatud ettepanekuid;

6.5. kutsuda kokku poolte koosolek, sellest käsundisaajale võimalusel 2 (kaks) tööpäeva

kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis ette teatades;

6.6. lisaks seaduses sätestatud juhtudele pikendada lepingu täitmise tähtaega kuni kuue kuu

võrra;

6.7. lisaks seaduses sätestatud juhtudele tellida käsundisaajalt täiendavaid teenuseid kuni 30%

ulatuses lepingu algsest kogumaksumusest ühikhindade alusel ning pikendada selle võrra

lepingu täitmise tähtaega;

6.8. kaasata lepingu täitmisse käsundiandja poolele (eelkõige maksja rollis) teisi riigiasutusi.

7. Lepingu maksumus

7.1. Lepingu maksumus sisaldab endas muuhulgas käsundisaaja poolt lepingu raames tehtavaid

kõiki kulutusi ja tasu lepingus sätestatud autoriõiguste eest (autori varaliste õiguste

loovutamine ja isiklike õiguste osas kasutusõiguse ehk litsentsi andmine), samuti kõiki muid

teenuste osutamiseks tehtud kulutusi.

7.2. Käsundiandja tasub käsundisaajale nõuetekohaselt osutatud teenuste eest vastavalt

eritingimustes sätestatule, kas peale poolte poolt üleandmise-vastuvõtmise akti

allkirjastamist ning selle alusel esitatud arve saamist ja selle heakskiitmist või peale teenuste

osutamist esitatud arve saamist või füüsilisest isikust käsundisaaja korral peale poolte poolt

üleandmise- vastuvõtmise akti allkirjastamist.

7.3. Arve maksetähtaeg peab olema vähemalt 21 (kakskümmend üks) kalendripäeva arvates

Kehtestatud

Peadirektori 12.02.2021 käskkirjaga nr 3-1/16

Kehtiv alates 12.02.2021

selle kättesaamisest. Juhul kui lepingu maksumus tasutakse füüsilisest isikust

käsundisaajale, makstakse lepingu täitmise eest hiljemalt 14. (neljateistkümnendal)

kalendripäeval pärast tööde üleandmise-vastuvõtmise akti allkirjastamist.

7.4. Kui käsundisaaja on Eestis registreeritud ettevõte saadab käsundisaaja käsundiandjale Eesti

e-arve standardile vastava e-arve e-arvete operaatori Fitek AS kaudu (täpsem info

http://www.fitek.ee/). Kui käsundisaaja ei ole Eestis registreeritud ettevõte saadab

käsundisaaja käsundiandjale pdf formaadis e-posti aadressil [email protected]. E-arve

loetakse laekunuks selle Fitek AS-le laekumise kuupäevast.

7.5. Arvel peab lisaks standardis nimetatud andmetele olema toodud käsundiandja kontaktisiku

perekonnanimi, riigihanke viitenumber (kui on asjakohane), hanke- ja raamlepingu number

(kui on asjakohane) ja tellimuse viitenumber (kui on asjakohane) ning välisvahendite

projekti tunnus (kui on tegemist välisvahenditest rahastatava lepinguga).

7.6. Käsundisaaja poolt esitatav arve peab selgelt ja üheselt viitama lepingule. Käesolevas

punktis ning punktis 7.5 esitatud tingimustele mittevastav arve ei kuulu tasumisele. Arve

maksetähtaeg on kakskümmend üks kalendripäeva, v.a juhul, kui kohalduvate

välisvahendite tingimustest tuleneb ja on konkreetses lepingus sätestatud teisiti.

7.7. Juhul kui pooled on lepingus sätestanud lepingu maksimaalse maksumuse, käsitlevad

pooled nimetatud summat indikatiivsena, s.t. kui leping öeldakse kooskõlas lepingu

tingimustega üles või on käsundiandja esitanud lepingu alusel tellimusi lepingu lõppemise

hetkeks väiksemas mahus kui on lepingu maksimaalne maksumus, ei kuulu maksimaalse

maksumuse ja tegeliku maksumuse vahe käsundisaajale välja maksmisele ega muul moel

hüvitamisele.

7.8. Juhul kui käsundiandjal on alus nõuda käsundisaajalt leppetrahvi ja/või kahju hüvitamist,

on käsundiandjal õigus leppetrahv ja/või kahjutasu maha arvata lepingu alusel

käsundisaajale tasumisele kuuluvast summast.

7.9. Juhul kui lepingu täitmisel selgub käsundiandja soovidest tulenev vajadus täiendavate

teenuste osutamiseks või teenuste osutamiseks viisil, mis erineb algselt kokkulepitust ning

millega kaasneb teenuste mahu muutumine, lepitakse lepingu maksumuse muutumine

poolte vahel kokku lepinguga samas vormis.

7.10. Juhul kui teenuste osutamine ei vasta lepingus toodud nõuetele, võib käsundiandja

lepingu maksumust ühepoolselt alandada, teavitades sellest käsundisaajat kirjalikku

taasesitamist võimaldavas vormis.

8. Teenuste kvaliteet. Üleandmine ja vastuvõtt

8.1. Osutatud teenuste kvaliteet peab vastama vähemalt lepingus toodud nõuetele ja antud

teenustele tavapäraselt esitatavatele nõuetele. Nimetatud nõuetele peavad vastama ka

teenuste osutamisega seotud dokumendid jms.

8.2. Osutatud teenuse üleandmine ja vastuvõtt toimub vastavalt eritingimustes sätestatule, kas

üleandmise-vastuvõtmise akti(de) allkirjastamisega poolte poolt või arve heakskiitmisega

käsundiandja poolt. Käsundiandjal on õigus keelduda nõuetele mittevastavate teenuste

vastuvõtmisest, näidates ära keeldumise konkreetsed põhjused.

8.3. Käsundiandjal on kümme tööpäeva aega kontrollida vastuvõtmiseks esitatud teenuste

lepingutingimustele vastavust ning üleandmise-vastuvõtmise akti allkirjastamiseks.

Käsundiandja võib nimetatud tähtaega pikendada, kui pikendamine on põhjendatud.

8.4. Kui lepingu eseme vastuvõtmine toimub arve heakskiitmise teel, tuleb see sätestada lepingu

eritingimustes, tellimuses või pakkumise esitamise ettepanekus.

8.5. Juhul kui käsundiandjal ei ole punktis 8.3 nimetatud tähtaja jooksul üleandmise-

vastuvõtmise akti allkirjastanud ega teatanud tähtaja pikendamisest, loetakse lepingu ese

vastuvõetuks ning vastuvõtmise hetkeks punktis 8.3 sätestatud tähtaja möödumisele

järgnevat kalendripäeva. Käesolevas punktis sätestatu ei kuulu kohaldamisele juhul, kui

leping ei ole täielikult rahastatud riigieelarvest (välisvahendite kasutamisel).

8.6. Juhul kui käsundiandja avastab vastuvõtmiseks esitatud lepingu esemes vigu, puudusi või

muu lepingutingimustele mittevastavuse, on käsundisaaja lepingu rikkumises ning

Kehtestatud

Peadirektori 12.02.2021 käskkirjaga nr 3-1/16

Kehtiv alates 12.02.2021

rikkumise kõrvaldamine toimub käsundiandja sellekohaste juhiste alusel.

8.7. Käsundiandjal on õigus puudustega lepingu eseme vastuvõtmisest keelduda näidates ära

keeldumise põhjused või võtta puudustega lepingu ese vastu, lisades puuduste või

vaegtööde nimekirja koos puuduste kõrvaldamise tähtajaga üleandmise-vastuvõtmise akti.

Akti allkirjastamisega kinnitab käsundisaaja, et on teadlik aktis märgitud puuduste

kõrvaldamise ja vaegtööde teostamise tähtaegadest ning võtab kohustuse nendest

tähtaegadest kinni pidada. Kõrvaldatud puuduste kohta vormistatakse eraldi üleandmis-

vastuvõtmise akt.

8.8. Kui käsundiandjal puuduvad lepingu eseme osas pretensioonid, allkirjastavad pooled

lepingu eseme üleandmise-vastuvõtmise akti.

8.9. Käsundisaaja annab käsundiandjale koos üleandmise-vastuvõtmise aktiga üle lepingu

eseme juurde kuuluva tehnilise ja muu lepingu eseme kasutamiseks ja haldamiseks vajaliku

dokumentatsiooni käsundiandja soovi kohaselt kas paberil ja/või elektroonilisel

andmekandjal (CD/DVD vms) ja/või e-posti teel või paigaldab selle käsundiandja näidatud

keskkonda.

8.10. Juhul kui lepingu esemeks on arendustööd ning arendustööde üleandmiseks ei ole

üleandmise-vastuvõtmise akti allkirjastatud ja ei kohaldu punkt 8.5, loetakse arendustööde

vastuvõtmise ajaks päeva, mil käsundiandja on töö tervikuna toodangukeskkonnas (live)

kasutusele võtnud. Käesolevas punktis sätestatu ei kuulu kohaldamisele juhul, kui leping ei

ole täielikult rahastatud riigieelarvest (välisvahendite kasutamisel).

8.11. Töötundide kajastamisele ja arveldamisele kohalduvad alljärgnevad põhimõtted:

8.12.1 käsundisaaja poolt kaasatud meeskonnaliige kohustub käsundiandja tööülesannete

haldussüsteemis või kokkuleppel käsundiandjaga muus keskkonnas, käsundiandja poolt

defineeritud tööülesannete juurde märkima selle teostamisele kulunud töötundide arvu;

8.12.2 töötundide eest arveldamine toimub vastavalt haldussüsteemis fikseeritud ja

käsundiandja poolt aktsepteeritud töötundide arvule.

8.12. Käsundiandja poolt lepingu eseme vastuvõtmine ei vabasta käsundisaajat vastutusest

lepingu eseme üleandmisel-vastuvõtmisel avastamata jäänud osutatud teenuse puuduste

või teenuse mittenõuetekohasuse eest ning käsundisaaja kohustub lepingu eseme

üleandmise hetkel esinenud vastavad vead või puudused kõrvaldama omal kulul

mõistliku aja jooksul.

8.13. Kui käsundisaaja ei nõustu käsundiandja poolt lepingu eseme vastuvõtmisest

keeldumisel või puudustega või vigadega vastuvõtmisel tuvastatud vigade või puuduste

olemasoluga, on käsundiandjal õigus nõuda ekspertiisi teostamist. Sel juhul tellib

käsundisaaja käsundiandja poolt osundatud lepingu eseme puuduste või vigade

tuvastamiseks käsundiandjaga kokku lepitud isikult ekspertiisi. Kui ekspertiisi

tulemusel ilmneb, et teenuse vastuvõtmisest keeldumine on olnud põhjendamatu,

hüvitab käsundiandja käsundisaajale ekspertiisikulud, vastasel korral kannab

ekspertiisikulud käsundisaaja. Kui ekspertiisi tulemusel ilmneb, et käsundiandja

osundatud lepingu eseme puudused või vead olid osaliselt põhjendatud, hüvitab

käsundiandja käsundisaajale ekspertiisikulud proportsionaalselt üksnes nende puuduste

või vigade osas ekspertiisi kogukuludest, mille puudumist ekspertiis on tuvastanud.

9. Poolte vastutus. Vääramatu jõud 9.1. Käsundisaaja vastutus: 9.1.1. Käsundisaaja vastutab igasuguse lepingurikkumise eest, eelkõige kui teenuste

osutamine ei vasta lepingus ja selle lisades kokkulepitud nõuetele. Teenuste osutamine

loetakse muuhulgas mittevastavaks juhul, kui käsundisaaja ei esita teenuste üleandmisel

- vastuvõtmisel nõuetekohast dokumentatsiooni, ei osuta teenuseid tähtaegselt, jätab

käsundiandjale lepingu täitmise kohta informatsiooni esitamata vms.

9.1.2. Juhul kui käsundisaaja rikub lepingust tulenevat kohustust, mille heastamine ei ole

võimalik või kui käsundiandjal ei ole heastamise vastu huvi, on käsundiandjal õigus

nõuda käsundisaajalt leppetrahvi 5% (viis protsenti) lepingu maksumusest iga

rikkumise eest. Juhul kui tegemist on olulise lepingurikkumisega, on käsundiandjal

Kehtestatud

Peadirektori 12.02.2021 käskkirjaga nr 3-1/16

Kehtiv alates 12.02.2021

lisaks leppetrahvinõudele õigus ka leping erakorraliselt ühepoolselt lõpetada.

9.1.3. Juhul kui käsundisaaja rikub lepingust tulenevat kohustust, mille heastamine on

võimalik, on käsundiandjal õigus esitada käsundisaajale nõue rikkumiste

kõrvaldamiseks (edaspidi

ettekirjutus), andes käsundisaajale rikkumise kõrvaldamiseks mõistliku tähtaja

(sõltuvalt teenuste iseloomust, rikkumise asjaoludest jms, kuid üldjuhul mitte rohkem

kui 5 (viis) tööpäeva). Kirjeldatud ettekirjutuse tegemist kohaldatakse vaid selliste

kohustuste puhul, mille puhul käsundiandja seda kohustuse olemusest tulenevalt

mõistlikuks peab ning kui tal on heastamise vastu huvi. Kui käsundisaaja ei täida

ettekirjutust selleks antud tähtaja jooksul, peab käsundisaaja maksma käsundiandjale

0,5 % lepingu maksumusest päevas iga rikkumise kõrvaldamisega viivitatud päeva eest,

välja arvatud punktis 9.1.4 sätestatud juhtudel, mil kohaldatakse nimetatud punktis

sätestatud leppetrahvimäära. Samuti on käsundusandjal õigus leping erakorraliselt

ühepoolselt lõpetada, kui käsundisaaja viivitab rikkumise kõrvaldamisega vaatamata

käsundiandja poolsele ettekirjutusele. Juhul kui tegemist on olulise rikkumisega, ei pea

käsundiandja käsundisaajale rikkumise kõrvaldamiseks täiendavat tähtaega andma ning

võib lepingu olulise rikkumise esinemisel erakorraliselt ühepoolselt lõpetada.

9.1.4. Juhul kui käsundisaaja viivitab teenuste osutamise või üleandmisega üle lepingus kokku

lepitud tähtpäevade, on käsundiandjal õigus nõuda käsundisaajalt leppetrahvi, mille

suuruseks on 1% (üks protsent) osutamata teenuste maksumusest iga viivitatud päeva

eest ja leping erakorraliselt ühepoolselt lõpetada.

9.1.5. Käsundisaaja kohustub hüvitama kõik kulud ja kahjud, mis tekivad käsundiandjale

seoses käsundisaaja poolt osutatud teenuste mittenõuetekohase osutamisega.

9.1.6. Punktist 12 tulenevate kohustuste mittejärgimise korral on tegemist olulise

lepingurikkumisega ning käsundiandjal on õigus leping erakorraliselt ühepoolselt

lõpetada ja nõuda leppetrahvi 5% (viis protsenti) lepingu maksumusest iga rikkumise

eest. Antud punkti alusel lepingu lõpetamisel tasub käsundiandja käsundisaajale üksnes

faktiliselt osutatud teenuste osa eest, kui käsundiandjal on selle osa vastu huvi.

9.1.7. Lepingu erakorraline ühepoolne lõpetamine ei võta käsundiandjalt õigust nõuda

käsundisaajalt leppetrahvi ja kahju hüvitamist. Juhul kui ühe ja sama rikkumise eest

võimaldab leping nõuda leppetrahvi mitme sätte alusel, on käsundiandjal õigus

otsustada, millise sätte alusel ta leppetrahvi nõuab.

9.1.8. Käsundiandjal on õigus teenuste eest tasumisel vähendada lepingu maksumust

leppetrahvi summa võrra. Lepingus sätestatud leppetrahvid on kokku lepitud kohustuste

täitmisele sundimiseks ning leppetrahvi nõudmine ei mõjuta käsundiandja õigust nõuda

käsundisaajalt täiendavalt ka kohustuse täitmist ja kahju hüvitamist. 9.1.9. Kui käsundiandja viivitab lepingus sätestatud rahaliste kohustuste täitmisega, on

käsundisaajal õigus nõuda käsundiandjalt viivist 0,05% (null koma null viis protsenti) päevas tähtaegselt tasumata summalt, kuid mitte rohkem kui 5% (viis protsenti) lepingu maksumusest.

9.2. Lepingust tulenevate kohustuste mittetäitmist või mittenõuetekohast täitmist ei loeta

lepingu rikkumiseks, kui selle põhjuseks oli vääramatu jõud. Kui vääramatu jõu

asjaolude tõttu on poole lepingust tulenevate kohustuste täitmine takistatud enam kui 60

(kuuskümmend) kalendripäeva järjest, võib kumbki pool lepingu lõpetada.

9.3. Poolte koguvastutus lepingu täitmisel on piiratud lepingu kogumaksumusega, v.a

konfidentsiaalsuskohustuse rikkumisel tahtlikult või raskest hooletusest.

10. Teadete edastamine ja kontaktisikud

10.1. Teadete edastamine toimub üldjuhul telefoni, e-posti või posti teel. Juhul kui teate

edastamisel on olulised õiguslikud tagajärjed, peavad teisele poolele edastatavad teated

olema edastatud kirjalikus vormis, muuhulgas näiteks poolte lepingu lõpetamise avaldused,

samuti poole nõue teisele poolele, mis esitatakse tulenevalt lepingu rikkumisest jms.

10.2. Lepinguga seotud teated edastatakse teisele poolele lepingus märgitud kontaktandmetel.

Kehtestatud

Peadirektori 12.02.2021 käskkirjaga nr 3-1/16

Kehtiv alates 12.02.2021

Kontaktandmete muutusest on pool kohustatud koheselt informeerima teist poolt. Juhul kui

pool on lepingu kehtivuse aja jooksul muutnud oma kontaktandmeid ning ei ole sellest teist

poolt kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis informeerinud, loetakse teade poole poolt

kättesaaduks, kui see on saadetud kõige viimastel poole poolt teatatud kontaktandmetel.

10.3. Kirjalik teade loetakse poole poolt kättesaaduks, kui see on üle antud allkirja vastu või

kui teade on saadetud postiasutuse poolt tähitud kirjaga poole poolt teatatud aadressil ja

postitamisest on möödunud 5 (viis) kalendripäeva. E-posti teel, sh digitaalselt allkirjastatud

dokumentide, saatmise korral loetakse teade kättesaaduks kohale jõudmise teates märgitud

kellaajal või e-kirjas näidatud saatmise kellaajal.

10.4. Poolte kontaktisikud on määratud lepingu eritingimustes. Käsundiandja kontaktisikul

on õigus esindada käsundiandjat kõikides lepingu täitmisega seotud küsimustes, v.a lepingu

muutmine (sh lepingu mahu suurendamine, lepingu eseme või tähtaja oluline muutmine

jms), lepingu ühepoolne erakorraline lõpetamine ning leppetrahvi, viivise või kahjude

hüvitamise nõude esitamine.

11. Omandiõigus. Autoriõigused. Dokumentide ja informatsiooni säilitamine

11.1 Lepingu alusel käsundisaaja poolt loodud või tema poolt kolmandatelt isikutelt

omandatud ja lepingu alusel käsundiandja poolt vastuvõetud ning tasutud mistahes teenuste

osutamise resultaadid ja nendega seotud võõrandatavad intellektuaalse omandi õigused, sh

autori kõik varalised õigused (edaspidi „õigused“) lähevad lepingu eseme vastuvõtmisega

lepingus sätestatud tasu eest täies mahus üle käsundiandjale. Lepingu eseme suhtes

kehtivate intellektuaalse omandi õiguste osas, mis oma olemuselt üleantavad ei ole, sh

autori isiklikud õigused, annab käsundisaaja käsundiandjale arvates lepingu eseme

üleandmisest tagasivõtmatu kogu autoriõiguste kehtivuse aja kehtiva ainulitsentsi.

Käsundiandjal on pärast lepingu eseme vastuvõtmist muuhulgas õigus omal äranägemisel

otsustada lepingu eseme kasutamisega seonduvad asjaolud, sh otsustada lepingu eseme

avaldamise viis, lepingu eseme kasutamise algusaeg ja tingimused, teha muudatusi,

täiendusi ja parandusi lepingu esemes või selleks olevas teoses, nende pealkirjades või

autorinime tähistuses, lisada lepingu esemele või lepingu esemeks olevale teosele teiste

isikute teoseid ja õigus vaidlustada lepingu eseme, selle pealkirjade ja autorinime tähistuses

tehtavaid moonutusi ning nende kohta antud kahjustavaid hinnanguid, ning nõuda lepingu

eseme kasutamise lõpetamist (ainulitsents koos all- litsentseerimisõigusega). Käsundisaaja

kohustub tagama, et tal on kõik õigused eelpool nimetatud viisil varalised õigused loovutada

ja isiklike õiguste osas ainulitsents anda.

11.2 Lepingu eseme kasutamise viis ega territoorium ei ole piiratud, st neid võib kasutada

mistahes viisil (sh internetikeskkonnas) ja kogu maailmas.

11.3 Käsundisaajal ei ole ilma käsundiandja eelneva kirjaliku nõusolekuta õigust kasutada

lepingu eset või lepingu esemeks olevat teost või selle iseseisva tähendusega osasid või

õigusi.

11.4 Käsundisaaja poolt lepingu alusel kogutud informatsioon või selle töötlused loetakse

käsundiandja omandiks ja lepingu lõppemise korral või käsundiandja nõudmisel on

käsundisaaja kohustatud viivitamatult omal kulul üle andma käsundiandjale kogu tema

valduses oleva sellise informatsiooni. Samuti kuulub käsundiandjale andmekandja, mille

vahendusel lepingu ese või selle juurde kuuluvad dokumendid reprodutseeritakse,

omandiõigus.

11.5 Kõik lepingu alusel loodud mistahes vormis ja sisuga projektid, plaanid, joonised,

spetsifikatsioonid ja muud dokumendid, mis on loodud käsundisaaja poolt või sattunud

käsundisaaja valdusesse või kontrolli alla lepingu alusel teenuste osutamisel, loetakse

käsundiandja omandiks. Kui pooled ei lepi kokku teisiti, on käsundisaaja lepingu lõppemise

korral või käsundiandja nõudmisel kohustatud oma kulul viivitamatult tagastama

käsundiandjale kõik tema valduses olevad ja eespool viidatud dokumendid, muud

infokandjad ja tehnilised vahendid.

11.6 Kui kolmas isik takistab käsundiandjat tema lepingust tulenevate intellektuaalse omandi

Kehtestatud

Peadirektori 12.02.2021 käskkirjaga nr 3-1/16

Kehtiv alates 12.02.2021

õiguste kasutamisel või rikub neid õigusi, teatab käsundiandja sellest käsundisaajale, kes

peab viivitamata võtma tarvitusele kõik vajalikud abinõud, et võimaldada lepingust

tulenevate õiguste kasutamist ja lõpetada käsundiandja õiguste rikkumine. Kui käsundisaaja

võtab sellised abinõud tarvitusele, teeb käsundiandja temaga vajalikul määral koostööd.

11.7 Juhul kui käsundiandja vastu esitatakse nõue teenuste osutamisel toimunud

autoriõiguste rikkumise tõttu, vastutab käsundiandjale tekkinud kahju eest käsundisaaja.

12 Konfidentsiaalsus

12.1 Käsundisaaja kohustub lepingu kehtivuse ajal ning pärast lepingu lõppemist määramata

tähtaja jooksul hoidma konfidentsiaalsena kõiki talle seoses lepingu täitmisega teatavaks

saanud andmeid. Eelkõige, kuid mitte ainult, kohustub käsundisaaja hoidma

konfidentsiaalsena andmeid, mis sisalduvad lepingus, lepingu täitmiseks üleantud

dokumentides ja muudes dokumentides, mille sisuga on käsundisaajal olnud võimalus

seoses lepingu täitmisega tutvuda, lisaks eeltoodule mistahes muid andmeid, mille

konfidentsiaalsena hoidmise vastu on käsundiandjal eeldatavalt õigustatud huvi.

12.2 Konfidentsiaalse informatsiooni avaldamine kolmandatele isikutele on lubatud vaid

käsundiandja eelneval kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis antud nõusolekul.

Lepingus sätestatud konfidentsiaalsuse nõue ei laiene informatsiooni avaldamisele poolte

audiitoritele, advokaatidele, pankadele ning juhtudel, kui pool on õigusaktidest tulenevalt

kohustatud informatsiooni avaldama. Käsundisaaja on teadlik, et leping on avaliku teabe

seaduses sätestatud ulatuses avalik.

12.3 Käsundisaaja kohustub täitma organisatsioonilisi, füüsilisi ja infotehnoloogilisi

turvameetmeid konfidentsiaalsete andmete kaitseks juhusliku või tahtliku volitamata

muutmise, juhusliku hävimise, tahtliku hävitamise, avalikustamise jms eest.

12.4 Käsundisaaja kohustub mitte kasutama konfidentsiaalset teavet mitte ühelgi viisil

isikliku kasu saamise eesmärgil ega kolmandate isikute huvides.

12.5 Muuhulgas kohustub käsundisaaja tagama, et tema esindaja(d), töötajad,

lepingupartnerid ning muud isikud, keda ta oma kohustuste täitmisel kasutab, oleksid

käesolevas lepingus sätestatud konfidentsiaalsuse kohustusest teadlikud ning nõudma

nimetatud isikutelt selle kohustuse tingimusteta ja tähtajatut täitmist.

13 Nõuete ja kohustuste üleandmine ja lepingu ülesütlemine

13.1 Käsundiandjal on õigus sõltumata põhjusest leping igal ajal üles öelda, teatades

käsundisaajale vähemalt kuuskümmend kalendripäeva ette. Nimetatud õigus on

käsundiandjal ka juhul, kui pooled on kokku leppinud tähtajalises lepingus. Käesoleva

punkti alusel lepingu ülesütlemisel kohustub käsundiandja tasuma käsundisaajale

ülesütlemise hetkeks faktiliselt üle osutatud teenuste eest, muud summad hüvitamisele ei

kuulu.

13.2 Poolel on õigus leping ennetähtaegselt ühepoolselt üles öelda, teatades sellest ette, kui:

13.2.1 teine pool on rikkunud lepingut ning pole rikkumist kõrvaldanud poole poolt määratud

mõistliku tähtaja jooksul; või

13.2.2 tegemist on olulise lepingu rikkumisega; või

13.2.3 rikkumine on korduv.

13.3 Lepingu ülesütlemisel käsundiandja süü tõttu, on käsundisaajal õigus nõuda tasu vaid

lepingu lõppemisehetkeks faktiliselt osutatud teenuste või üle antud resultaatide eest, mida

käsundiandjal on tegelikkuses võimalik kasutada.

13.4 Lisaks mujal sätestatule, on poolel õigus igal ajal leping üles öelda juhul, kui:

13.4.1 lepingu täitmine on takistatud vääramatu jõu tõttu ning nimetatud mõju on peatanud

lepingu täitmist kauem kui 60 kalendripäeva; või

13.4.2 teise poole suhtes on alustatud pankrotimenetlust, pankrot on välja kuulutatud või tema

varad on arestitud või tema finantsseisund on teise poole põhjendatud hinnangul

oluliselt halvenenud ja see halvenemine muudab vähetõenäoliseks lepingu

Kehtestatud

Peadirektori 12.02.2021 käskkirjaga nr 3-1/16

Kehtiv alates 12.02.2021

nõuetekohase täitmise.

13.5 Lepingu lõppemise kohase arvelduse kohustub käsundiandja teostama kahe kuu jooksul

lepingu lõppemise hetkest.

13.6 Õigused ja kohustused, mis oma olemusest tulenevalt ei sõltu lepingu kehtivusest, jäävad

kehtima peale lepingu lõppemist.

14 Lõppsätted

14.1 Leping jõustub allakirjutamisest poolte poolt ja kehtib kuni lepingust tulenevate õiguste

realiseerimise ja kohustuste täitmiseni. Lepingu tingimusi võib muuta ainult pooltevahelise

kirjaliku või digitaalselt allkirjastatud kokkuleppega.

14.2 Pooled võivad lepingu erakorraliselt ühepoolselt lõpetada ja kasutada muid

õiguskaitsevahendeid jms lisaks lepingus sätestatule seaduses sätestatud juhtudel ja korras.

14.3 Lepingu lõppemine ei mõjuta selliste kohustuste täitmist, mis oma olemuse tõttu

kehtivad ka pärast lepingu lõppemist (nt konfidentsiaalsuskohustus, kokkulepped lepingu

eseme suhtes kehtivate intellektuaalse omandi õiguste osas jms).

14.4 Pooled on kokku leppinud, et pooltel on õigus loovutada lepingust tulenevaid ja sellega

seotud õigusi ja kohustusi kolmandatele isikutele ainult teise poole eelneval kirjalikku

taasesitamist võimaldavas vormis antud nõusolekul. Kolmandale isikule õiguste ja

kohustuste loovutamiseks käesoleva sätte tähenduses ei ole käsundiandja poolt lepingust

tulenevate ja sellega seotud õiguste ja kohustuste loovutamine teisele riigiasutusele või riigi

äriühingule.

14.5 Lepingule kohaldatakse Eesti Vabariigis kehtivat õigust. Juhul kui lepingu mõni säte

osutub vastuolus olevaks Eesti Vabariigis kehtivate õigusaktidega, ei mõjuta see ülejäänud

sätete kehtivust. Kui kirjeldatud juhul on tegemist imperatiivsete sätetega, millest erinevalt

ei saa kokku leppida, viiakse seadusega vastuolus olevad sätted esimesel võimalusel kehtiva

regulatsiooniga kooskõlla.

14.6 Juhul, kui lepingu dokumendid on omavahel vastuolus, lähtutakse järgmisest

prioriteetsuse järjekorrast: 1) leping; 2) üldtingimused; 3) muud lepingu dokumendid. Juhul

kui vastuolus on hankeleping ja raamleping, lähtutakse hankelepingus sätestatust.

14.7 Lepinguga seotud vaidlused, mida pooled ei ole suutnud läbirääkimiste teel lahendada,

antakse lahendamiseks Harju maakohtule.

14.8 Üldtingimused on koostatud 9 (üheksal) lehel.

Kehtestatud

Peadirektori 12.02.2021 käskkirjaga nr 3-1/16

Kehtiv alates 12.02.2021

Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskuse

TÖÖVÕTULEPINGUTE ÜLDTINGIMUSED

1. Üldsätted

1.1. Leping koosneb käesolevatest üldtingimustest (edaspidi üldtingimused) ja

eritingimustest (edaspidi eritingimused) ning nende lisadest.

1.2. Lepingu eesmärgiks on reguleerida tellija ja töövõtja (täitja) vahel lepingu alusel

tekkivaid õigussuhteid.

1.3. Lepingu täitmise keel on eesti keel, kui lepingus pole sätestatud teisiti.

1.4. Pooled on oma tegevuses iseseisvad ja kumbki pool ei vastuta teise poole poolt endale

kolmandate isikute ees võetud kohustuste täitmise eest.

1.5. Poolte õiguste ja kohustuste aluseks on Eesti Vabariigis kehtivad õigusaktid ja leping

koos selle juurde kuuluvate dokumentidega.

1.6. Pooled tagavad ja avaldavad, et lepingu sõlmimisega ei ole nad rikkunud ühegi enda

suhtes kehtiva seaduse, põhikirja või muu õigusakti sätet ega ühtki endale varem

sõlmitud lepingute ja kokkulepetega võetud kohustust.

1.7. Pooled kinnitavad ja tõendavad, et:

1.7.1. neil on seaduses ettenähtud piisav õigus- ja teovõime (füüsilisest isikust poole puhul)

lepingu sõlmimiseks ning lepingust tulenevate kohustuste täitmiseks ja õiguste

realiseerimiseks;

1.7.2. nende poolt lepingule ja selle lisadele allakirjutanud isikutele on antud piisavad

volitused selle lepingu sõlmimiseks kooskõlas põhikirjade, õigusaktide ja muude

asjakohaste dokumentidega.

1.8. Lepingu sõlmimisega kaotavad kehtivuse kõik pooltevahelised varasemad lepingud ja

muud kokkulepped niivõrd, kuivõrd need on vastuolus lepinguga.

2. Lepingu ese

Töövõtja poolt tehtavad tööd on määratletud lepinguga ja selle juurde kuuluvate

dokumentidega. Töövõtjale laieneb ka nende tööde ja toimingute, sh kõrvalkohustuste,

teostamise ning teenuste osutamise kohustus, mis ei ole lepingus sätestatud, kuid mis

oma olemusest lähtuvalt kuuluvad lepinguga seotud tööde hulka. Nimetatu ei kuulu

teistsuguse kokkuleppe puudumisel eraldi tasustamisele ning töövõtja teostab need

tööd, toimingud ja teenused lepingus fikseeritud tähtaja raames ja tasu eest.

3. Töövõtja kohustused

Töövõtja on kohustatud:

3.1. teostama töid omal kulul ja vastutusel hoolikalt, kvaliteetselt, tähtaegselt ning

professionaalsel tasemel kooskõlas lepingu, õigusaktide, oma tegevus- või kutsealal

kehtivate standardite ja heade kommetega ning andma need tellijale või tema poolt

osutatud isikutele üle kokkulepitud ajal ja korras. Juhul kui füüsilisest isikust

töövõtjaga sõlmitud lepingu esemeks olevaks tööks on teose loomine, eeldatakse, et

töövõtja loob selle isiklikult, välja arvatud juhul, kui pooled lepivad kokku teisiti.

Eelkirjeldatud juhul toimub kolmandate isikute kaasamine tööde teostamisele (teose

loomine) tellija eelneval kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis antud nõusolekul

ning tingimusel, et kaasatud isikutega sõlmitud kokkulepped ei lähe vastuollu

lepingutingimustega;

3.2. andma tellijale viimase poolt nõutavas vormis tööde teostamise kohta informatsiooni

ja arvestama tellija poolt tehtud ettepanekuid ning tegema koostööd tellija poolt

Kehtestatud

Peadirektori 12.02.2021 käskkirjaga nr 3-1/16

Kehtiv alates 12.02.2021

osutatavate isikutega;

3.3. viivitamatult, kuid mitte hiljem kui 2 (kahe) tööpäeva jooksul alates vastavate asjaolude

ilmnemisest, teatama tellijale kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis selliste

asjaolude ilmnemisest, millised takistavad töövõtja kohustuste kohast täitmist,

muuhulgas mõjutavad kvaliteedi saavutamist, maksumust või omavad lepingu

täitmisele muud ebasoodsat mõju. Seejuures ei anna eelnimetatud juhtumeil

informeerimiskohustuse täitmine töövõtjale ilma tellija vastavasisulise lepinguga

samas vormis antud nõusolekuta automaatselt õigust ületada tööde kogumaksumust,

teostamise tähtaegu, mitte kinni pidada lepinguga tööde suhtes kehtestatud

kvaliteedinõuetest vms;

3.4. tasuma omal kulul kõik lepingu täitmisega seotud autori- ja mistahes iseloomuga muud

tasud kolmandatele isikutele;

3.5. andma valminud tööd ja nendega seotud õigused ning koostatud dokumentatsiooni

tellijale üle. Samuti kohustub töövõtja andma tellijale üle andmed kolmandate isikute

intellektuaalse omandi õiguste kohta seoses töödega (nimi, funktsioon tööde

teostamisel, õiguste maht jms) ning koostama lepingu täitmisega seotud

dokumentatsiooni eesti keeles, kui tellija ei ole nõustunud muus keeles

dokumentatsiooni esitamisega. Tellija nõudmisel tagab töövõtja tõlke omal kulul;

3.6. järgima tellija juhiseid ning tellija asukoha ruumide kasutamise korda ja teisi

turvalisusega või ohutusega seotud nõudeid ja piiranguid, mida tellija on töövõtjale

tutvustanud enne lepingu täitmisele asumist või lepingu täitmise ajal;

3.7. tagama, et tema poolt kaasatud meeskonnaliige kasutab talle eraldatud elektroonilist

läbipääsukaarti isiklikult ning registreerib sellega oma liikumist tellija ruumides, kui

tellija on võimaldanud meeskonnaliikmele juurdepääsu tellija ruumidesse;

3.8. tagama, et töövõtja poolt kaasatud meeskonnaliige kasutab tellija poolt talle

kasutamiseks antud vara, seadmeid ja ligipääse infosüsteemidele üksnes isiklikult,

otstarbekohaselt ja heaperemehelikult, üksnes lepinguliste kohustuste kohaseks

täitmiseks ning tagama talle usaldatud vara kaitstuse ja säilimise. Töövõtja kannab

varalist vastutust tema meeskonnaliikme tahtliku või hooletu käitumise tõttu tellijale

tekitatud kahju eest;

3.9. Tellija poolt meeskonnaliikmele antud seamete ja ligipääsude kasutamisel ei ole

töövõtja poolt kaasatud meeskonnaliikmel õiguspärast ootust privaatsusele ning tellija

logib nende tegevusi seadmetes ja süsteemides;

3.10. täitma muid tööde teostamisega kaasnevaid ning lepingus ja õigusaktides sätestatud

kohustusi;

3.11. lepingu alusel ja selles sätestatud maksumuse eest teostama ka nn sidustöid, mis ei ole

lepingus sõnaselgelt sätestatud, kuid mille teostamine on headest tavadest ja töövõtja

ametialasest professionaalsusest lähtudes nõutavad ja/või vajalikud lepingust tuleneva

eesmärgi saavutamiseks. Käesolevas punktis kirjeldatud sidustööde all ei peeta silmas

tellijast tulenevat lähteülesande või töömahu muudatust.

4. Töövõtja õigused

Töövõtjal on õigus:

4.1. nõuda tellijalt lepingutingimustest kinnipidamist;

4.2. saada tellijalt tööde teostamise eest tasu lepingus sätestatud tingimustel ja korras;

4.3. teha tellijale ettepanekuid tööde teostamise osas, esitades selle kohta omapoolsed

põhjendused kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis, mille tellija vaatab läbi ja

teatab töövõtjale otsustusest ettepaneku arvestamise või arvestamata jätmise kohta;

4.4. nõuda tellijast sõltuvate õigusvastaste takistuste kõrvaldamist tööde teostamisel;

4.5. nõuda tööde teostamisega seotud koosolekute korraldamist, kui see on vältimatu tööde

Kehtestatud

Peadirektori 12.02.2021 käskkirjaga nr 3-1/16

Kehtiv alates 12.02.2021

normaalseks teostamiseks, tähtaegadest kinnipidamiseks ja kvaliteedi tagamiseks.

Tellija korraldab töövõtja eelkirjeldatud nõudmisel koosoleku 2 (kahe) tööpäeva

jooksul alates töövõtja vastavast kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis edastatud

nõudmisest.

4.6. teostada muid lepingus ja õigusaktides sätestatud õigusi.

5. Tellija kohustused

Tellija on kohustatud:

5.1. maksma töövõtjale tööde eest tasu lepingus sätestatud tingimustel ja korras;

5.2. looma töövõtjale tööde teostamiseks vajalikud tingimused vastavalt eritingimustes

sätestatule;

5.3. mitte tegema töövõtjale põhjendamatult takistusi tööde teostamisel;

5.4. vastu võtma töövõtja poolt nõuetekohaselt teostatud lepingujärgsed tööd;

5.5. osalema töödega seotud korralistel koosolekutel;

5.6. täitma muid lepingus ja õigusaktides sätestatud kohustusi.

6. Tellija õigused

Tellijal on õigus:

6.1. nõuda töövõtjalt lepingutingimustest kinnipidamist;

6.2. põhjendatult keelduda kooskõlastamast töövõtja poolt kooskõlastamiseks

esitatud ettepanekuid;

6.3. kutsuda kokku poolte koosolek, sellest töövõtjale võimalusel 2 (kaks) tööpäeva

kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis ette teatades;

6.4. lisaks seaduses sätestatud juhtudele pikendada poolte kokkuleppel lepingu täitmise või

kehtivuse tähtaega kuni kuue kuu võrra;

6.5. kaasata lepingu täitmisse tellija poolele (eelkõige maksja rollis) teisi riigiasutusi;

6.6. igal ajal kontrollida lepingu eseme vastavust lepingule ja nõuda töövõtjalt

informatsiooni lepingu täitmise kohta.

7. Lepingu maksumus

7.1. Lepingu maksumus sisaldab endas muuhulgas töövõtja poolt lepingu raames tehtavaid

kõiki kulutusi ja tasu lepingus sätestatud autoriõiguste eest (autori varaliste õiguste

loovutamine ja isiklike õiguste osas kasutusõiguse ehk litsentsi andmine), samuti kõiki

muid tööde teostamiseks tehtud kulutusi.

7.2. Tellija tasub töövõtjale nõuetekohaselt teostatud tööde eest vastavalt eritingimustes

sätestatule, kas peale poolte poolt tööde üleandmise-vastuvõtmise akti allkirjastamist

ning selle alusel esitatud arve saamist ja selle heakskiitmist või peale tööde teostamist

esitatud arve saamist või füüsilisest isikust töövõtja korral peale poolte poolt tööde

üleandmise- vastuvõtmise akti allkirjastamist.

7.3. Arve maksetähtaeg peab olema vähemalt 21 (kakskümmend üks) kalendripäeva arvates

selle kättesaamisest. Juhul kui lepingu maksumus tasutakse füüsilisest isikust

töövõtjale, makstakse lepingu täitmise eest hiljemalt 14. (neljateistkümnendal)

kalendripäeval pärast tööde üleandmise-vastuvõtmise akti allkirjastamist.

7.4. Kui töövõtja on Eestis registreeritud ettevõte, saadab töövõtja tellijale Eesti e-arve

standardile vastava e-arve e-arvete operaatori Fitek AS kaudu (täpsem info

http://www.fitek.ee/). Kui töövõtja ei ole Eestis registreeritud ettevõte saadab töövõtja

tellijale pdf formaadis e-posti aadressil [email protected]. E-arve loetakse laekunuks selle

Fitek AS-le laekumise kuupäevast.

7.5. Arvel peab lisaks standardis nimetatud andmetele olema toodud tellija kontaktisiku

perekonnanimi, riigihanke viitenumber (kui on asjakohane), hanke- ja raamlepingu

Kehtestatud

Peadirektori 12.02.2021 käskkirjaga nr 3-1/16

Kehtiv alates 12.02.2021

number (kui on asjakohane) ja tellimuse viitenumber (kui on asjakohane) ning

välisvahendite projekti tunnus (kui on tegemist välisvahenditest rahastatava

lepinguga).

7.6. Töövõtja poolt esitatav arve peab selgelt ja üheselt viitama lepingule. Käesolevas

punktis ja punktis 7.5 esitatud tingimustele mittevastav arve ei kuulu tasumisele. Arve

maksetähtaeg on kakskümmend üks kalendripäeva, v.a juhul, kui kohalduvate

välisvahendite tingimustest tuleneb ja on konkreetses lepingus sätestatud teisiti.

7.7. Juhul kui pooled on lepingus sätestanud lepingu maksimaalse maksumuse, käsitlevad

pooled nimetatud summat indikatiivsena, s.t. kui leping öeldakse kooskõlas lepingu

tingimustega üles või on tellija esitanud lepingu alusel tellimusi lepingu lõppemise

hetkeks väiksemas mahus kui on lepingu maksimaalne maksumus, ei kuulu

maksimaalse maksumuse ja tegeliku maksumuse vahe töövõtjale välja maksmisele ega

muul moel hüvitamisele.

7.8. Juhul kui tellijal on alus nõuda töövõtjalt leppetrahvi ja/või kahju hüvitamist, on tellijal

õigus leppetrahv ja/või kahjutasu maha arvata lepingu alusel töövõtjale tasumisele

kuuluvast summast.

7.9. Juhul kui tööd ei vasta lepingus toodud nõuetele, võib tellija lepingu maksumust

ühepoolselt alandada, teavitades sellest töövõtjat kirjalikku taasesitamist võimaldavas

vormis.

8. Tööde kvaliteet. Üleandmine ja vastuvõtt

8.1. Tehtud tööde kvaliteet peab vastama vähemalt lepingus toodud nõuetele ja antud

töödele tavapäraselt esitatavatele nõuetele. Nimetatud nõuetele peavad vastama ka

tööde juurde kuuluvad dokumendid jms.

8.2. Lepingu ese antakse töövõtja poolt tellijale üle tellija asukohas kooskõlas lepingu

tingimustega.

8.3. Tellijal on kümme tööpäeva aega kontrollida vastuvõtmiseks esitatud tööde

lepingutingimustele vastavust ning üleandmise-vastuvõtmise akti allkirjastamiseks.

Tellija võib nimetatud tähtaega pikendada, kui pikendamine on põhjendatud.

8.4. Kui lepingu eseme vastuvõtmine toimub arve heakskiitmise teel, tuleb see sätestada

lepingu eritingimustes, tellimuses või pakkumise esitamise ettepanekus.

8.5. Juhul kui tellija ei ole punktis 8.3 nimetatud tähtaja jooksul üleandmise-vastuvõtmise

akti allkirjastanud ega teatanud tähtaja pikendamisest, loetakse lepingu ese

vastuvõetuks ning vastuvõtmise hetkeks punktis 8.3 sätestatud tähtaja möödumisele

järgnevat kalendripäeva. Käesolevas punktis sätestatu ei kuulu kohaldamisele juhul,

kui leping ei ole täielikult rahastatud riigieelarvest (välisvahendite kasutamisel).

8.6. Juhul kui tellija avastab vastuvõtmiseks esitatud lepingu esemes vigu, puudusi või muu

lepingutingimustele mittevastavuse, on töövõtja lepingu rikkumises ning rikkumise

kõrvaldamine toimub tellija sellekohaste juhiste alusel.

8.7. Tellijal on õigus puudustega lepingu eseme vastuvõtmisest keelduda näidates ära

keeldumise põhjused või võtta puudustega lepingu ese vastu, lisades puuduste või

vaegtööde nimekirja koos puuduste kõrvaldamise tähtajaga üleandmise-vastuvõtmise

akti. Akti allkirjastamisega kinnitab töövõtja, et on teadlik aktis märgitud puuduste

kõrvaldamise ja vaegtööde teostamise tähtaegadest ning võtab kohustuse nendest

tähtaegadest kinni pidada. Kõrvaldatud puuduste kohta vormistatakse eraldi

üleandmis-vastuvõtmise akt.

8.8. Kui tellijal puuduvad lepingu eseme osas pretensioonid, allkirjastavad pooled lepingu

eseme üleandmise-vastuvõtmise akti.

8.9. Töövõtja annab tellijale koos üleandmise-vastuvõtmise aktiga üle lepingu eseme juurde

kuuluva tehnilise ja muu lepingu eseme kasutamiseks ja haldamiseks vajaliku

Kehtestatud

Peadirektori 12.02.2021 käskkirjaga nr 3-1/16

Kehtiv alates 12.02.2021

dokumentatsiooni tellija soovi kohaselt kas paberil ja/või elektroonilisel andmekandjal

(CD/DVD vms) ja/või e-posti teel või paigaldab selle tellija näidatud keskkonda.

8.10. Juhul kui lepingu esemeks on arendustööde tulem ning arendustööde üleandmiseks ei

ole üleandmise-vastuvõtmise akti allkirjastatud ja ei kohaldu punkt 8.5, loetakse

arendustööde vastuvõtmise ajaks päeva, mil tellija on töö tulemi tervikuna

toodangukeskkonnas (live) kasutusele võtnud. Käesolevas punktis sätestatu ei kuulu

kohaldamisele juhul, kui leping ei ole täielikult rahastatud riigieelarvest (välisvahendite

kasutamisel).

8.11. Tellija poolt lepingu eseme vastuvõtmine ei vabasta töövõtjat vastutusest lepingu

eseme üleandmisel-vastuvõtmisel avastamata jäänud vigade või nende

mittenõuetekohasuse eest ning töövõtja kohustub lepingu eseme üleandmise hetkel

esinenud vastavad vead või puudused kõrvaldama omal kulul mõistliku aja jooksul.

8.12. Kui töövõtja ei nõustu tellija poolt lepingu eseme vastuvõtmisest keeldumisel või

puudustega või vigadega vastuvõtmisel tuvastatud vigade või puuduste olemasoluga,

on töövõtjal õigus nõuda ekspertiisi teostamist. Sel juhul tellib töövõtja tellija poolt

osundatud lepingu eseme puuduste või vigade tuvastamiseks tellijaga kokku lepitud

isikult ekspertiisi. Kui ekspertiisi tulemusel ilmneb, et tööde vastuvõtmisest

keeldumine on olnud põhjendamatu, hüvitab tellija töövõtjale ekspertiisikulud, vastasel

korral kannab ekspertiisikulud töövõtja. Kui ekspertiisi tulemusel ilmneb, et tellija

osundatud lepingu eseme puudused või vead olid osaliselt põhjendatud, hüvitab tellija

töövõtjale ekspertiisikulud proportsionaalselt üksnes nende puuduste või vigade osas

ekspertiisi kogukuludest, mille puudumist ekspertiis on tuvastanud.

9. Poolte vastutus. Vääramatu jõud

9.1. Töövõtja vastutus:

9.1.1. Töövõtja vastutab igasuguse lepingurikkumise eest, eelkõige kui tööd ei vasta

lepingus ja selle lisades kokkulepitud nõuetele. Tööd loetakse muuhulgas

mittevastavaks juhul, kui töövõtja ei esita tööde üleandmisel-vastuvõtmisel tööde

kohta nõuetekohast dokumentatsiooni, ei anna töid tähtaegselt üle, ei teosta töid

nõuetekohaselt, jätab tellijale lepingu täitmise kohta informatsiooni esitamata vms.

9.1.2. Juhul kui töövõtja rikub lepingust tulenevat kohustust, mille heastamine ei ole

võimalik, on tellijal õigus nõuda töövõtjalt leppetrahvi 5% (viis protsenti) lepingu

maksumusest iga rikkumise eest. Juhul kui tegemist on olulise lepingurikkumisega,

on tellijal lisaks leppetrahvinõudele õigus ka leping erakorraliselt ühepoolselt

lõpetada.

9.1.3. Juhul kui töövõtja rikub lepingust tulenevat kohustust, mille heastamine on võimalik,

on tellijal õigus esitada töövõtjale nõue rikkumiste kõrvaldamiseks (edaspidi ka

„ettekirjutus“), andes töövõtjale rikkumise kõrvaldamiseks mõistliku tähtaja

(sõltuvalt tööde iseloomust, rikkumise asjaoludest jms, kuid üldjuhul mitte rohkem

kui 5 (viis) tööpäeva). Kui töövõtja ei täida ettekirjutust selleks antud tähtaja jooksul,

peab töövõtja maksma tellijale leppetrahvi 0,5% (null koma viis protsenti) lepingu

maksumusest iga rikkumise kõrvaldamisega viivitatud päeva eest, välja arvatud

punktis 9.1.4 sätestatud juhtudel, mil kohaldatakse nimetatud punktis sätestatud

leppetrahvimäära. Samuti annab töövõtja poolt rikkumise kõrvaldamisega

viivitamine vaatamata tellija poolt ettekirjutuse tegemisele tellijale õiguse leping

erakorraliselt ühepoolselt lõpetada. Juhul kui tegemist on olulise rikkumisega, ei pea

tellija töövõtjale rikkumise kõrvaldamiseks täiendavat tähtaega andma ning võib

lepingu olulise rikkumise esinemisel erakorraliselt ühepoolselt lõpetada.

9.1.4. Juhul kui töövõtja viivitab tööde teostamise või üleandmisega üle lepingus kokku

lepitud tähtpäevade, on tellijal õigus nõuda töövõtjalt leppetrahvi, mille suuruseks on

Kehtestatud

Peadirektori 12.02.2021 käskkirjaga nr 3-1/16

Kehtiv alates 12.02.2021

1% (üks protsent) teostamata või üle andmata töö maksumusest iga viivitatud päeva

eest.

9.1.5. Töövõtja kohustub hüvitama kõik kulud ja kahjud, mis tekivad tellijale seoses

töövõtja poolt teostatud töödes esinevate puudustega.

9.1.6. Punktist 12 tulenevate kohustuste mittejärgimise korral on tegemist olulise

lepingurikkumisega ning tellijal on õigus leping erakorraliselt ühepoolselt lõpetada

ja/või nõuda leppetrahvi 5% (viis protsenti) lepingu maksumusest iga rikkumise eest.

Antud punkti alusel lepingu lõpetamisel tasub tellija töövõtjale tehtud tööde eest

üksnes juhul, kui tellijal on huvi lepingu osalise täitmise vastu.

9.1.7. Lepingu erakorraline ühepoolne lõpetamine ei võta tellijalt õigust nõuda töövõtjalt

leppetrahvi ja kahju hüvitamist. Juhul kui ühe ja sama rikkumise eest võimaldab

leping nõuda leppetrahvi mitme sätte alusel, on tellijal õigus otsustada, millise sätte

alusel ta leppetrahvi nõuab.

9.1.8. Tellijal on õigus tööde eest tasumisel vähendada lepingu maksumust leppetrahvi

summa võrra. Lepingus sätestatud leppetrahvid on kokku lepitud kohustuste

täitmisele sundimiseks ning leppetrahvi nõudmine ei mõjuta tellija õigust nõuda

töövõtjalt täiendavalt ka kohustuse täitmist ja kahju hüvitamist.

9.2. Tellija vastutus:

9.2.1. juhul kui tellija viivitab lepingus sätestatud rahaliste kohustuste täitmisega, on

töövõtjal õigus nõuda tellijalt viivist 0,05% (null koma null viis protsenti) päevas

tähtaegselt tasumata summalt, kuid mitte rohkem kui 5% (viis protsenti) lepingu

maksumusest.

9.3. Lepingust tulenevate kohustuste mittetäitmist või mittenõuetekohast täitmist ei loeta

lepingu rikkumiseks, kui selle põhjuseks oli vääramatu jõud.

9.4. Poolte koguvastutus lepingu täitmisel on piiratud lepingu kogumaksumusega, v.a

konfidentsiaalsuskohustuse rikkumisel tahtlikult või raskest hooletusest.

10. Teadete edastamine ja kontaktisikud

10.1. Teadete edastamine toimub üldjuhul telefoni, e-posti või posti teel. Juhul kui teate

edastamisel on olulised õiguslikud tagajärjed, peavad teisele poolele edastatavad teated

olema edastatud kirjalikus vormis, muuhulgas näiteks poolte lepingu lõpetamise

avaldused, samuti poole nõue teisele poolele, mis esitatakse tulenevalt lepingu

rikkumisest jms.

10.2. Lepinguga seotud teated edastatakse teisele poolele lepingus märgitud

kontaktandmetel. Kontaktandmete muutusest on pool kohustatud koheselt

informeerima teist poolt. Juhul kui pool on lepingu kehtivuse aja jooksul muutnud oma

kontaktandmeid ning ei ole sellest teist poolt kirjalikku taasesitamist võimaldavas

vormis informeerinud, loetakse teade poole poolt kättesaaduks, kui see on saadetud

kõige viimastel poole poolt teatatud kontaktandmetel.

10.3. Kirjalik teade loetakse poole poolt kättesaaduks, kui see on üle antud allkirja vastu või

kui teade on saadetud postiasutuse poolt tähitud kirjaga poole poolt teatatud aadressil

ja postitamisest on möödunud 5 (viis) kalendripäeva. E-posti teel, sh digitaalselt

allkirjastatud dokumentide, saatmise korral loetakse teade kättesaaduks kohale

jõudmise teates märgitud kellaajal või e-kirjas näidatud saatmise kellaajal.

10.4. Poolte kontaktisikud on määratud lepingu eritingimustes. Tellija kontaktisikul on õigus

esindada tellijat kõikides lepingu täitmisega seotud küsimustes, v.a lepingu muutmine

(sh lepingu mahu suurendamine, lepingu eseme või tähtaja oluline muutmine jms),

lepingu ühepoolne erakorraline lõpetamine ning leppetrahvi, viivise või kahjude

hüvitamise nõude esitamine.

Kehtestatud

Peadirektori 12.02.2021 käskkirjaga nr 3-1/16

Kehtiv alates 12.02.2021

11. Omandiõigus. Autoriõigused. Dokumentide ja informatsiooni säilitamine

11.1. Lepingu alusel töövõtja poolt loodud või tema poolt kolmandatelt isikutelt omandatud

ja lepingu alusel tellija poolt vastuvõetud ning tasutud lepingu ese ja sellega seotud

võõrandatavad intellektuaalse omandi õigused, sh autori kõik varalised õigused

(edaspidi „õigused“) lähevad lepingu eseme vastuvõtmisega lepingus sätestatud tasu

eest täies mahus üle tellijale. Lepingu eseme suhtes kehtivate intellektuaalse omandi

õiguste osas, mis oma olemuselt üleantavad ei ole, sh autori isiklikud õigused, annab

töövõtja tellijale arvates materjalide üleandmisest tagasivõtmatu kogu autoriõiguste

kehtivuse aja kehtiva ainulitsentsi. Tellijal on pärast lepingu eseme vastuvõtmist

muuhulgas õigus omal äranägemisel otsustada lepingu eseme kasutamisega seonduvad

asjaolud, sh otsustada lepingu eseme avaldamise viis, lepingu eseme kasutamise

algusaeg ja tingimused, teha muudatusi, täiendusi ja parandusi lepingu esemes või

lepingu esemeks olevas teoses, selle pealkirjades või autorinime tähistuses, lisada

lepingu esemele teiste isikute teoseid ja õigus vaidlustada lepingu eseme või lepingu

esemeks oleva teose, nende pealkirjades ja autorinime tähistuses tehtavaid moonutusi

ning nende kohta antud kahjustavaid hinnanguid, ning nõuda lepingu eseme kasutamise

lõpetamist (ainulitsents koos all-litsentseerimisõigusega). Töövõtja kohustub tagama,

et tal on kõik õigused eelpool nimetatud viisil varalised õigused loovutada ja isiklike

õiguste osas ainulitsents anda.

11.2. Lepingu eseme või lepingu esemeks oleva teose kasutamise viis ega territoorium ei ole

piiratud, st neid võib kasutada mistahes viisil (sh internetikeskkonnas) ja kogu

maailmas.

11.3. Töövõtjal ei ole ilma tellija eelneva kirjaliku nõusolekuta õigust kasutada lepingu eset

või nende iseseisva tähendusega osasid või õigusi.

11.4. Töövõtja poolt lepingu alusel kogutud informatsioon või selle töötlused loetakse tellija

omandiks ja lepingu lõppemise korral või tellija nõudmisel on töövõtja kohustatud

viivitamatult omal kulul üle andma tellijale kogu tema valduses oleva sellise

informatsiooni. Samuti kuulub tellijale andmekandja, mille vahendusel lepingu ese,

lepingu esemeks olev teos või lepingu esemega seotud dokumendid reprodutseeritakse,

omandiõigus.

11.5. Kõik lepingu alusel loodud mistahes vormis ja sisuga projektid, plaanid, joonised,

spetsifikatsioonid ja muud dokumendid, mis on loodud töövõtja poolt või sattunud

töövõtja valdusesse või kontrolli alla lepingu alusel tööde teostamisel, loetakse tellija

omandiks. Kui pooled ei lepi kokku teisiti, on töövõtja lepingu lõppemise korral või

tellija nõudmisel kohustatud oma kulul viivitamatult tagastama tellijale kõik tema

valduses olevad ja eespool viidatud dokumendid, muud infokandjad ja tehnilised

vahendid.

11.6. Kui kolmas isik takistab tellijat tema lepingust tulenevate intellektuaalse omandi

õiguste kasutamisel või rikub neid õigusi, teatab tellija sellest töövõtjale, kes peab

viivitamata võtma tarvitusele kõik vajalikud abinõud, et võimaldada lepingust

tulenevate õiguste kasutamist ja lõpetada tellija õiguste rikkumine. Kui töövõtja võtab

sellised abinõud tarvitusele, teeb tellija temaga vajalikul määral koostööd.

11.7. Juhul kui tellija vastu esitatakse nõue tööde tegemisel toimunud autoriõiguste

rikkumise tõttu, vastutab tellijale tekkinud kahju eest töövõtja.

12. Konfidentsiaalsus

12.1. Töövõtja kohustub lepingu kehtivuse ajal ning pärast lepingu lõppemist määramata

tähtaja jooksul hoidma konfidentsiaalsena kõiki talle seoses lepingu täitmisega

teatavaks saanud asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud teavet kuni teabepiirangu

tähtaja lõpuni. Eelkõige, kuid mitte ainult, kohustub töövõtja hoidma

Kehtestatud

Peadirektori 12.02.2021 käskkirjaga nr 3-1/16

Kehtiv alates 12.02.2021

konfidentsiaalsena andmeid, mis sisalduvad lepingus, lepingu täitmiseks üleantud

dokumentides ja muudes dokumentides, mille sisuga on töövõtjal olnud võimalus

seoses lepingu täitmisega tutvuda, lisaks eeltoodule mistahes muid andmeid.

12.2. Konfidentsiaalse informatsiooni avaldamine kolmandatele isikutele on lubatud vaid

tellija eelneval kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis antud nõusolekul.

Lepingus sätestatud konfidentsiaalsuse nõue ei laiene informatsiooni avaldamisele

poolte audiitoritele, advokaatidele, pankadele ning juhtudel, kui pool on õigusaktidest

tulenevalt kohustatud informatsiooni avaldama. Töövõtja on teadlik, et leping on

avaliku teabe seaduses sätestatud ulatuses avalik.

12.3. Töövõtja kohustub täitma organisatsioonilisi, füüsilisi ja infotehnoloogilisi

turvameetmeid konfidentsiaalsete andmete kaitseks juhusliku või tahtliku volitamata

muutmise, juhusliku hävimise, tahtliku hävitamise, avalikustamise jms eest.

12.4. Töövõtja kohustub mitte kasutama konfidentsiaalset teavet mitte ühelgi viisil isikliku

kasu saamise eesmärgil ega kolmandate isikute huvides.

12.5. Muuhulgas kohustub töövõtja tagama, et tema esindaja(d), töötajad, lepingupartnerid

ning muud isikud, keda ta oma kohustuste täitmisel kasutab, oleksid käesolevas

lepingus sätestatud konfidentsiaalsuse kohustusest teadlikud ning nõudma nimetatud

isikutelt selle kohustuse täitmist samadel tingimustel.

13. Garantii

13.1. Garantiiaja alguseks loetakse lepingu eseme vastuvõtmise hetke. Kui lepingu ese

antakse üle osade kaupa, loetakse garantiiaja alguseks viimase osa üleandmise aega,

kui lepingu eritingimustes ei ole sätestatud teisiti.

13.2. Garantiiperioodi kestus 12 (kaksteist) kuud kui eritingimustes ei ole teisiti kokku

lepitud ja puudused tuleb kõrvaldada mõistliku aja jooksul.

13.3. Garantiiga ei ole hõlmatud puudused, mis on tekkinud tellija hooletuse või tahtliku

tegevuse või tegevusetuse tagajärjel.

13.4. Töövõtja kohustub asuma omal kulul kõrvaldama garantiiaja kestel lepingu esemel

ilmnevad puudused alates tellija poolt töövõtjale esitatava vastavasisulise nõude

hetkest ja kooskõlas lepinguga ning mitte lõpetama vajalikke tegevusi enne, kui

puudused on kõrvaldatud.

13.5. Kõik kulud, mis kaasnevad garantiiperioodil ilmnenud garantii alla kuuluva puuduse

kõrvaldamisega, sh veo-, posti- jm kaasnevad kulud, kannab töövõtja.

13.6. Juhul kui töövõtja ei käsitle puudust garantii alla kuuluva puudusena, teavitab ta sellest

tellijat viivitamatult koos asjakohaste põhjendustega enne vea parandamist. Kui tellija

töövõtjaga ei nõustu, on tellijal õigus tellida kolmandalt osapoolelt enne asja

parandamist asja defekteerimine. Kui defekteerimise tulemusel ilmneb, et puudus või

viga kuulub garantii alla, kohustub töövõtja kandma defekteerimise ja vea parandamise

kulud, muul juhul kannab defekteerimise kulud tellija. Kui asja puudus või viga ei

kuulu garantii alla on töövõtjal õigus vastavalt lepingule dokumenteerida vea

kõrvaldamisele kulunud aeg ning nõuda selle hüvitamist kooskõlas lepinguga või kui

lepinguga ei ole kokku lepitud töö teostamise tunni- vm kohalduvat tasu, lepivad

pooled kulude hüvitamises eraldi kokku, kokkuleppe aluseks on töövõtja poolt

tavapäraselt taoliste tööde eest esitatav hinnakiri või vastava töö tavapärane maksumus.

13.7. Arendustööde puhul loetakse veateade esitatuks, kui see on registreeritud tellija

veahalduskeskkonnas (ServiceDesk) ning veahalduskeskkond on selle edastanud

töövõtja poolt määratud kontaktisikule.

13.8. Tellija nõudmisel kohustub töövõtja kõrvaldama garantiiperioodil ilmnenud vead ja

puudused lepingu esemel tellija asukohas, kui kohapealne vea ja/või puuduse

kõrvaldamine on tulenevalt lepingu eseme olemusest võimalik.

Kehtestatud

Peadirektori 12.02.2021 käskkirjaga nr 3-1/16

Kehtiv alates 12.02.2021

13.9. Kui töövõtja ei asu puudust kõrvaldama kooskõlas lepinguga, on tellijal õigus

kõrvaldada see ise või kasutada kolmanda isiku abi ning nõuda töövõtjalt lisaks

leppetrahvile kõrvaldamisega seotud kulude hüvitamist.

13.10. Kui lepingu esemeks on asi ning selle või mõne selle komponendi tootjapoolne

garantiiaeg on pikem lepinguga kokku lepitud garantiiajast, ei katkesta lepingukohase

garantiiaja lõppemine tootjapoolse garantii kehtivust. Käesolevas punktis toodud

tootjapoolse garantiiga seonduva dokumentatsiooni on töövõtja kohustatud andma

tellijale eraldi üle, kuid garantiidokumentide üleandmise kohustuse täitmata jätmine ei

mõjuta garantii kehtivust.

13.11. Juhul kui lepingu esemeks on asi ja töövõtja kõrvaldab lepingu esemel ilmnenud

lepingutingimustele mittevastavuse parandamise teel, pikeneb garantiiperiood eseme

parandamise aja kestuse võrra. Kui töövõtja kõrvaldab lepingu esemel või selle

komponendil ilmnenud lepingutingimustele mittevastavuse eseme või komponendi

asendamise teel, algab vastava eseme või komponendi garantiiaja kulgemine algusest

alates ümbervahetamise kuupäevast.

14. Nõuete ja kohustuste üleandmine ja lepingu ülesütlemine

14.1. Tellijal on õigus sõltumata põhjusest leping igal ajal üles öelda, teatades töövõtjale

vähemalt kuuskümmend kalendripäeva ette. Nimetatud õigus on tellijal ka juhul, kui

pooled on kokku leppinud tähtajalises lepingus. Käesoleva punkti alusel lepingu

ülesütlemisel kohustub tellija tasuma töövõtjale ülesütlemise hetkeks faktiliselt üle

antud esemete või osutatud teenuste eest, muud summad hüvitamisele ei kuulu.

14.2. Poolel on õigus leping ennetähtaegselt ühepoolselt üles öelda, teatades sellest ette, kui:

14.2.1. teine pool on rikkunud lepingut ning pole rikkumist kõrvaldanud poole poolt

määratud mõistliku tähtaja jooksul; või

14.2.2. tegemist on olulise lepingu rikkumisega; või

14.2.3. rikkumine on korduv.

14.3. Lepingu ülesütlemisel töövõtja süü tõttu, on töövõtja õigus nõuda tasu vaid lepingu

lõppemisehetkeks faktiliselt üle antud esemete või osutatud teenuste eest, mida tellijal

on tegelikkuses võimalik kasutada.

14.4. Lisaks mujal sätestatule, on poolel õigus igal ajal leping üles öelda juhul, kui:

14.4.1. lepingu täitmine on takistatud vääramatu jõu tõttu ning nimetatud mõju on peatanud

lepingu täitmist kauem kui kolm kuud; või

14.4.2. teise poole suhtes on alustatud pankrotimenetlust, pankrot on välja kuulutatud või

tema varad on arestitud või tema finantsseisund on teise poole põhjendatud hinnangul

oluliselt halvenenud ja see halvenemine muudab vähetõenäoliseks lepingu

nõuetekohase täitmise.

14.5. Lepingu lõppemise kohase arvelduse kohustub tellija teostama kahe kuu jooksul

lepingu lõppemise hetkest.

14.6. Õigused ja kohustused, mis oma olemusest tulenevalt ei sõltu lepingu kehtivusest,

jäävad kehtima peale lepingu lõppemist.

15. Lõppsätted

15.1. Leping jõustub allakirjutamisest poolte poolt ja kehtib kuni lepingust tulenevate õiguste

realiseerimise ja kohustuste täitmiseni. Lepingu tingimusi võib muuta ainult

pooltevahelise kirjaliku või digitaalselt allkirjastatud kokkuleppega.

15.2. Pooled võivad lepingu erakorraliselt ühepoolselt lõpetada ja kasutada muid

õiguskaitsevahendeid jms lisaks lepingus sätestatule seaduses sätestatud juhtudel ja

korras.

15.3. Lepingu lõppemine ei mõjuta selliste kohustuste täitmist, mis oma olemuse tõttu

Kehtestatud

Peadirektori 12.02.2021 käskkirjaga nr 3-1/16

Kehtiv alates 12.02.2021

kehtivad ka pärast lepingu lõppemist (nt konfidentsiaalsuskohustus, kokkulepped

materjalide suhtes kehtivate intellektuaalse omandi õiguste osas jms).

15.4. Pooled on kokku leppinud, et pooltel on õigus loovutada lepingust tulenevaid ja sellega

seotud õigusi ja kohustusi kolmandatele isikutele ainult teise poole eelneval kirjalikku

taasesitamist võimaldavas vormis antud nõusolekul. Kolmandale isikule õiguste ja

kohustuste loovutamiseks käesoleva sätte tähenduses ei ole tellija poolt lepingust

tulenevate ja sellega seotud õiguste ja kohustuste loovutamine teisele riigiasutusele või

riigi äriühingule.

15.5. Lepingule kohaldatakse Eesti Vabariigis kehtivat õigust. Juhul kui lepingu mõni säte

osutub vastuolus olevaks Eesti Vabariigis kehtivate õigusaktidega, ei mõjuta see

ülejäänud sätete kehtivust. Kui kirjeldatud juhul on tegemist imperatiivsete sätetega,

millest erinevalt ei saa kokku leppida, viiakse seadusega vastuolus olevad sätted

esimesel võimalusel kehtiva regulatsiooniga kooskõlla.

15.6. Juhul, kui lepingu dokumendid on omavahel vastuolus, lähtutakse järgmisest

prioriteetsuse järjekorrast: 1) leping; 2) üldtingimused; 3) muud lepingu dokumendid.

Juhul kui vastuolus on hankeleping ja raamleping, lähtutakse hankelepingus sätestatust.

15.7. Lepinguga seotud vaidlused, mida pooled ei ole suutnud läbirääkimiste teel lahendada,

antakse lahendamiseks Harju maakohtule.

15.8. Üldtingimused on koostatud 10 (kümnel) lehel.

RAAMLEPING nr 3-3/3872

Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskus (SMIT või Tellija), registrikood

70008440, aadress Mäealuse 2/2, 12618, Tallinn, keda esindab põhimääruse alusel

peadirektor Mart Nielsen;

SRINI OÜ (Täitja 1), registrikood 14449790, aadress A. H. Tammsaare tee 56, 11316 Tallinn,

keda esindab juhatuse liige Mattias Mölder;

Bitweb OÜ (Täitja 2), registrikood 11737838, aadress Vallikraavi 2, 51003 Tartu, keda esindab

juhatuse liige Tõnis Tobre;

Cybernetica AS (Täitja 3), registrikood 10140133, aadress Mäealuse 2/1, Tallinn 12618, keda

esindab juhatuse liige Oliver Väärtnõu;

Aktsiaselts Fujitsu Estonia (Täitja 4), registrikood 10239452, aadress Sepise 7, Tallinn 12618,

keda esindab juhatuse liige Seth Lackman;

ADM Interactive OÜ (Täitja 5), registrikood 10474271, aadress Kursi 3, Tallinn 10415, keda

esindab volikirja alusel Hendrek Kraavi;

AKTSIASELTS HELMES (Täitja 6), registrikood 10364097, aadress Lõõtsa 6B, 11415 Tallinn,

keda esindab juhatuse liige Deniss Ojastu;

Dolm IT OÜ (Täitja 7), registrikood 12809505, aadress Lõõtsa 12, 11415 Tallinn, keda esindab

juhatuse liige Daniel Leifer;

Osaühing Aktors (Täitja 8), registrikood 11333578, aadress Hallivanamehe tn 4, 11317 Tallinn,

keda esindab juhatuse liige Kedi Välba;

Nortal AS (Täitja 9), registrikood 10391131, aadress Lõõtsa tn 6, 11415 Tallinn, keda esindab

volikirja alusel Mattias Saks;

Trinidad Wiseman OÜ (Täitja 10), registrikood 11244225, aadress Meistri 14, 13517 Tallinn,

keda esindab juhatuse liige Marko Leppik;

FINEST AS (Täitja 11), registrikood 10714404, aadress Tartu mnt 80D, 10112 Tallinn, keda

esindab juhatuse liige Jan Urva;

Aktsiaselts Datel (Täitja 12), registrikood 10324057, aadress Endla 4, 10142 Tallinn, keda

esindavad juhatuse liikmed Urmas Kõlli ja Volle Vint;

Devtailor OÜ (Täitja 13), registrikood 12890714, aadress Valukoja 8/2, 11415 Tallinn, keda

esindab juhatuse liige Rutmar Silde;

OÜ Quretec (Täitja 14), registrikood 11043739, aadress Ülikooli tn 6a, 51003 Tartu, keda

esindab juhatuse liige Margus Jäger;

2(17)

Askend Estonia OÜ (Täitja 15), registrikood 14133207, aadress Tartu mnt 80f, 10112 Tallinn,

keda esindab juhatuse liige Vassili Ljahhovets;

CGI Eesti OÜ (Täitja 16), registrikood 10006966, aadress A. H. Tammsaare tee 56, 11316

Tallinn, keda esindab juhatuse liige Andres Birnbaum;

Industry62 OÜ (Täitja 17), registrikood 11124544, aadress Toompuiestee 35, Tallinn, keda

esindab juhatuse liige Andrus Altrov;

Concise Systems OÜ (Täitja 18), registrikood 11477998, aadress A. H. Tammsaare tee 47, 11316

Tallinn, keda esindab volikirja alusel Hannu Kikkas;

Thorgate Digital OÜ (Täitja 19), registrikood 14376128, aadress Mäealuse tn 2/1, 12618 Tallinn,

keda esindab juhatuse liige Karl Õkva;

Ptah OÜ (Täitja 20), registrikood 16834109, aadress Kirsi tn 8-10, 10616 Tallinn, keda esindab

juhatuse liige Jevgenia Daretskina;

1. Üldandmed

1.1. Raamleping on sõlmitud riigihanke “Identiteediteenuste osakonna raamhange 2025-2029“

(viitenumber riigihangete registris: 291945) tulemusel.

1.2. Raamlepingus kehtestatakse lepingu kehtivusaja vältel selle alusel sõlmitavaid

hankelepinguid reguleerivad üldised tingimused, täpsemad tingimused lepitakse kokku

hankelepingus.

1.3. Raamlepingul põhinev hankeleping sõlmitakse raamlepingu poolteks olevate täitjate vahel

raamlepingus sätestatud korras korraldatud minikonkursi tulemusena.

1.4. Raamleping ei kohusta tellijat täitja(te)lt teenust tellima. Tellijal on õigus raamlepingu

kehtivuse jooksul otsustada, millises mahus ta teenust tellib. Tellijal on õigus tellida teenust

ka teistelt võimalikelt teenusepakkujatelt.

1.5. Raamlepingu juurde kuuluvateks lahutamatuteks osadeks loetakse kõik lisad ja riigihanke

alusdokumendid, tellija antud selgitused ning täitja(te) riigihankes esitatud pakkumus ja

pooltevahelised kirjalikud teated, mida raamlepingu lisadena eraldi ei allkirjastata.

1.6. Kui hankelepingu tingimus erineb raamlepingu tingimusest, loetakse ülimuslikuks

hankelepingu tingimus.

1.7. Raamlepingu täitmise käigus võib kokku leppida täiendavaid hankelepingute tingimusi, kui

need on vajalikud välisvahendite rakendamisest tulenevate nõuete täitmiseks.

1.8. Kui hankelepingu alusel teostatavaid töid rahastatakse välisvahenditest, on täitjal kohustus

järgida hankelepingus teatavaks tehtud välisvahendite kasutamisest tulenevaid nõudeid.

1.9. Lepingu täitmise keel on eesti keel, muuhulgas on see ka hankelepingute sõlmimise,

töökoosolekute jm suhtluse ning tööde dokumenteerimise keel, kui konkreetses

minikonkursis või hankelepingus ei ole sätestatud inglise keele nõuet.

1.10. Poolte kontaktisikud lepingu täitmisel on:

1.1.1. Tellija kontaktisikud Kaie Kasemets, e-post: [email protected], tel +372

5908 7152; Liisi Tali, e-post: [email protected], tel +372 5877 9867; Kata-Liina

Normak, e-post: [email protected], tel +372 552 5441; Kaija Kirch, e-

post: [email protected], tel. +372 523 5457; Karin Lausmaa, e-post:

[email protected], tel +372 5302 6233; Kristjan Tammepõld, e-post:

[email protected], tel +372 5306 5178.

1.1.2. Täitja 1 kontaktisik Mattias Mölder, e-post: [email protected], tel: 5332 3932;

1.1.3. Täitja 2 kontaktisik Krista Adari, e-post: [email protected], tel: 53414344;

3(17)

1.1.4. Täitja 3 kontaktisik Ülari Laurson, e-post: [email protected], tel: 5805 7773;

1.1.5. Täitja 4 kontaktisik Seth Lackman, e-post: [email protected], tel: +372

5122943;

1.1.6. Täitja 5 kontaktisik Martin Orn, e-post: [email protected], tel: +3725078089;

1.1.7. Täitja 6 kontaktisik Ian Nelis, e-post: [email protected], tel: 56645072;

1.1.8. Täitja 7 kontaktisik Birgith Abel, e-post: [email protected], tel: 53232687;

1.1.9. Täitja 8 kontaktisik Jüri Örd, e-post: [email protected], tel: +372 56505858;

1.1.10. Täitja 9 kontaktisik Kalevi Tammistu, e-post: [email protected], tel:

+372 564923845;

1.1.11. Täitja 10 kontaktisik Peeter Ossip, e-post: [email protected], tel: +3725169171;

1.1.12. Täitja 11 kontaktisik Ulvi Olivares Kaiva, e-post: [email protected],

tel: +372 655 8043;

1.1.13. Täitja 12 kontaktisik Anu Riisikamp, e-post: [email protected], tel: +372

516 8880;

1.1.14. Täitja 13 kontaktisik Kertu Ojamäe, e-post: [email protected], tel: +372

56493440;

1.1.15. Täitja 14 kontaktisik Margus Jäger, e-post: [email protected], tel: +372

501 1358;

1.1.16. Täitja 15 kontaktisik Peeter Laanoja, e-post: [email protected], tel:

+372 5093271;

1.1.17. Täitja 16 kontaktisik Liisa Abel, e-post: [email protected], tel: +372 664 9100;

1.1.18. Täitja 17 kontaktisik Margit Konno, e-post: [email protected], tel:

+372 511 0730;

1.1.19. Täitja 18 kontaktisik Hannu Kikkas, e-post: [email protected], tel: +372

5392 9026;

1.1.20. Täitja 19 kontaktisik Karl Õkva, e-post: [email protected], tel: +372 55698016;

1.1.21. Täitja 20 kontaktisik Jevgenia Daretskina, e-post: [email protected], tel: +372

5120145;

1.2. Lepingu lahutamatuks osadeks on järgnevad lisad:

1.2.1. Lisa 1 - SMIT käsunduslepingu üldtingimused;

1.2.2. Lisa 1.1 – SMIT töövõtulepingu üldtingimused;

1.2.3. Lisa 2 – Hankelepingu projekt;

1.2.4. Lisa 3 - Üleandmise-vastuvõtmise akti vorm.

2. Raamlepingu ese

2.1. Raamlepingu esemeks on identiteediteenuste osakonna infosüsteemide analüüsi- ja

arendusteenus ja/või -tööd (edaspidi ka „teenus“ või „tööd“) mida täitja kohustub läbi viima

vastavalt riigihanke alusdokumentidele, sõlmitud raamlepingule, minikonkursi tingimustele

ning nende järgselt tellijaga sõlmitud hankelepingutele ja nende lisadele.

2.2. Identiteediteenuste osakonna põhiülesandeks on korraldada identiteediteenustega, seal

hulgas isikut tõendavate dokumentide, e-residentide, viisa, biomeetria ja õigusliku staatusega

seotud infosüsteemide arendamist ja haldamist. Käesolev leping aitab korraldada ja teostada

osakonna osutatavate teenuste jätkusuutlikku haldamist ja arendamist ning muudatuste

läbiviimist.

2.3. Infosüsteemides kasutatakse järgmisi keeli ja tehnoloogiaid: Python/vue, Oracle,

Java/AngularJS, PostgreSQL, Redis, RabbitMQ, Kubernetes.

4(17)

2.4. Käesoleva lepingu ning tellija vastavasisuliste minikonkursside ja sõlmitavate

hankelepingute alusel osutab täitja tellijale analüüsi- ja arendusteenust, annab üle selle

tulemid ning tellija kohustub nende eest vastavalt raamlepingule, minikonkurssidele ja

hankelepingutele tasuma.

2.5. Pakkumuse esitamise tähtaeg ja muud nõuded sätestatakse igakordselt minikonkursi

dokumentides.

2.6. Täitja on kohustatud lepingu alusel ja selles sätestatud maksumuse eest teostama ka nn

sidustöid, mis ei ole lepingus sõnaselgelt sätestatud, kuid mille teostamine on headest

tavadest ja täitja ametialasest professionaalsusest lähtudes nõutavad ja/või vajalikud

lepingust tuleneva eesmärgi saavutamiseks. Tööde teostamisel tuleb lähtuda tõhususe,

kvaliteedi, säästlikkuse ja otstarbekuse põhimõtetest ning arvestades vastavas

tegevusvaldkonnas kehtivaid õigusakte, standardeid ja head tava.

3. Raamlepingu hind ja arveldamise kord

3.1. Raamlepingu maksimaalne maksumus on 20 000 000 eurot, millele lisandub käibemaks.

Tellija ei ole kohustatud lepingu eset maksimaalse maksumuse ulatuses tellima.

Minikonkursse korraldatakse ja hankelepinguid sõlmitakse vastavalt tellija vajadustele.

3.2. Raamlepingu täitmist rahastatakse riigieelarvest või välisvahenditest (täpne

finantseerimisallikas täpsustatakse minikonkursil).

3.3. Kui konkreetses minikonkursis või hankelepingus ei ole sätestatud teisiti, tuleb arved

edastada tellijale vastavalt Eesti e-arve standardile. E-arves peab lisaks standardis nimetatud

andmetele olema toodud tellija kontaktisiku perekonnanimi, raamhanke riigihangete registri

viitenumber, raamlepingu number, minikonkursi riigihangete registri viitenumber,

hankelepingu number, hankelepingu riigihangete registri 15-kohaline viitenumber ja

välisvahendite projekti toetuse kood, kui on tegemist välisvahenditega. E-arve tuleb saata e-

arvete operaatori kaudu. E-arve loetakse laekunuks selle e-arvete operaatorile laekumise

kuupäevast.

3.4. Kui konkreetses minikonkursis või hankelepingus ei ole sätestatud teisiti, siis on tööde

arveldusperioodiks kalendrikuu. Sellisel juhul esitab täitja tellijale iga kuu 5. kuupäevaks

üleandmis-vastuvõtmisakti, milles on sätestatud eelnenud arveldusperioodil töötatud

töötundide arv rollide lõikes koos tunnihinnaga (ressursi puhul), teostatud tööd ja nende

kogumaksumus. Tellijal on õigus esitada täitjale täiendavaid arupärimisi ning selgitusi

kajastatud tööde/töötundide kohta. Peale üleandmis-vastuvõtmisakti allkirjastamist, esitab

täitja tellijale lepingukohase arve. Üleandmis-vastuvõtmis akti allkirjastamise õigus on

hankelepingu kontaktisikul või tema poolt määratud isikul.

3.5. Kui konkreetses minikonkursis või hankelepingus ei ole sätestatud teisiti, on välisvahenditest

rahastatava hankelepingu korral arveldusperioodiks kolm kuud.

3.6. Arve maksetähtaeg 21 kalendripäeva (kui konkreetses minikonkursis või hankelepingus ei

ole sätestatud teisiti).

3.7. Juhul, kui konkreetses minikonkursis või hankelepingus on sätestatud käesoleva peatükiga

võrreldes erinevad põhimõtted, kohaldatakse vastavat kokkulepet.

4. Hankelepingu sõlmimine raamlepingu alusel

4.1. Raamlepingu alusel hankelepingu sõlmimiseks korraldab tellija raamlepingu osapoolteks

olevate täitjate vahel minikonkursse. Tellija võib korraldada minikonkursse paralleelselt ja

sõlmida hankelepinguid eraldi või korraga:

4.1.1. kuni kümne (10) nõuetele vastavat Java arendaja (full stack) ressursile;

4.1.2. kuni kümne (10) nõuetele vastava Python arendaja (full stack) ressursile;

5(17)

4.1.3. kuni kümne (10) nõuetele vastava Java-Python arendaja (full stack) ressursile;

4.1.4. kuni viie (5) nõuetele vastava analüütiku ressursile;

4.1.5. kuni viie (5) nõuetele vastava UI/UX disaineri ressursile;

4.1.6. kuni viie (5) nõuetele vastava testija ressursile;

4.1.7. tulemi tellimiseks.

4.2. Tellija esitab üheaegselt kõikidele raamlepingu täitjatele ettepaneku pakkumuse esitamiseks.

Üldjuhul esitab tellija täitjale ettepaneku pakkumuse esitamiseks riigihangete registris.

Riigihangete seadusega kooskõlas on hankijal on õigus esitada ettepanek pakkumuse

esitamiseks ka e-kirja teel. Täitja vastutab riigihangete registris täitja kohta esitatud andmete

(sh kontaktandmete) õigsuse eest.

4.3. Lepingu täitmine toimub esitatud minikonkursside tulemusel sõlmitud hankelepingute alusel.

Hankelepingu all peetakse silmas raamlepingu alusel sõlmitavat vastastikuste varaliste

õiguste ja kohustustega kokkulepet, kus spetsifitseeritakse lepingu ese, maksumus, tähtajad

ja muud olulised tingimused. Hankelepingud sõlmitakse poolte kokkuleppel raamlepingu

kehtivusaja jooksul riigihangete seaduses ja käesolevas lepingus sätestatud korras.

Raamlepingu kehtivusajal selle alusel sõlmitud hankelepingute tähtaeg võib olla raamlepingu

tähtajast lühem või pikem.

4.4. Hankelepingud, mille maksumus on käibemaksuta 20 000 eurot või enam, sõlmitakse

kirjalikult. Eelnimetatust väiksemas rahalises mahus sõlmitava hankelepingu moodustab

minikonkursi pakkumuse esitamise ettepanek, edukas pakkumus ja tellija aktsept, eraldi

kirjalikku hankelepingut ei pea sõlmima.

4.5. Juhul, kui tellitavate teenuste/töö rahastamisel kasutatakse välisvahendeid, sõlmivad pooled

hankelepingu kirjalikult, sõltumata hankelepingu maksumusest, fikseerides vastavas

kokkuleppes välisvahendite rakendamisest tulenevad nõuded.

4.6. Tellijal on õigus minikonkursside käigus tellida meeskonnaliikme ressursi teenust ja/või

arendustöö (sh arhitektuuri koostamine, programmeerimine, analüüsimine, testimine,

prototüübi koostamine/täiendamine) ja/või analüüsitöö tulemit.

4.7. Meeskonnaliikme ressursi teenuse tellimisele kohalduvad käsunduslepingute üldtingimused

(lisa 1.1) ning arendus- ja/või analüüsitöö tulemi tellimisele kohalduvad töövõtulepingute

üldtingimused (lisa 1.2)

4.8. Minikonkursil esitab tellija hankelepingu täitmiseks nõutavate meeskonnaliikmete nimekirja

koos vastavustingimustega, mis on toodud CV vormidel.

4.9. Täitja peab tagama, et minikonkursil esitatud meeskonnaliige vastab minikonkursi

tingimustele selle teostamise aja seisuga.

4.10. Sõlmitavas hankelepingus või selle tehnilises kirjelduses määrab tellija hankelepingu

eesmärgi, nõutud rollide arvestuslikud töömahud ning muud ajalised ja eelarvelised

piirangud, võimalusel ka üle antavad tulemid, tööde loetelu, sisu jm olulised tingimused

nende olemasolul. Kui see on konkreetse minikonkursi või hankelepingu eseme olemusest

tulenevalt vajalik, esitab tellija minikonkursi pakkumuse esitamise ettepaneku kujul, kus on

tellitavate arendus- ja/või analüüsitööde andmed esitatud lähteülesande kujul, nt:

taustinformatsioon, lahendatav probleem, eesmärk ja oodatavad ja mõõdetavad tulemused,

soovitav teostamise tähtaeg jmt.

4.11. Meeskonnaliikme ressursi teenuse tellimisel võib tellija vastavalt vajadusele igakordses

minikonkursis tellida ühe või mitu meeskonnaliiget korraga. Meeskonnaliikme koormust

võib täita rohkem, kui ühe tingimustele vastava isikuga, kui tellija on selle minikonkursi

tingimustes lubanud.

4.12. Meeskonnaliikme ressursi teenuse tellimisel sätestatakse konkreetne töötundide maht

meeskonnaliime(te) lõikes igakordselt minikonkursi dokumentides.

6(17)

4.13. Arendus- ja/või analüüsitöö tulemi tellimisel on tellijal õigus küsida võtmerollide

meeskonnaliikmete CV-sid ja esitada tellija enda hinnang ressursivajadusele, mis ei ole

siduv. Täitja jaoks on siduv tulemi saavutamine. Kõik hankelepingu täitmisse kaasatud

meeskonnaliikmed (sh ressursi teenuse tellimisel) peavad läbima taustakontrolli ja

võtmerollide esindajad peavad vastama esitatud nõuetele.

4.14. Täitja esitab pakkumuse, mis on kooskõlas vastava minikonkursi nõuetega. Tellija nõudmisel

peab pakkumus muuhulgas sisaldama:

4.14.1. tellimuse täitmiseks teostatavate tööde loetelu, mis on kooskõlas lepingu esemega;

4.14.2. tööde tulemusena valmivate mõõdetavate tulemuste kirjeldust;

4.14.3. iga töö orienteeruvat kestvust tundides ja eeldatavat ajalist kestvust, tööde

valmimise tähtaega tööpäevades alates hankelepingu sõlmimisest ning tööde

kogumaksumust.

4.15. Pakkumuse esitamisel tuleb järgida kõiki minikonkursi nõudeid ja tingimusi. Tellija ootab

täitjalt võimekust leida lahendusi etteantud piirangute kontekstis, pöörates sealjuures

tähelepanu nii arendusprotsessi tõhustamisele, arendusmeeskonna tulemuslikkuse pidevale

suurendamisele, kui ka mõistliku keerukusega tehniliste lahenduste loomisele ja

kasutamisele ning olelusringi kuludele.

4.16. Minikonkursi läbiviimisel valib tellija majanduslikult soodsaima pakkumuse järgmiste

hindamiskriteeriumide alusel, määrates täpse kriteeriumi osakaalu minikonkursil:

4.16.1. Minikonkursil, millega tellitakse meeskonnaliikme ressursi teenust, on pakkumuse

hindamiskriteeriumiks järgnev (töötunni tellimus): Hinnatakse erinevate rollide

töötunni hinda km-ta. Vastavalt tellimuses tellitavatele rollidele ja nende panusele

määratakse rolli hinna väärtus. Hindamisel erinevate rollide eest saadud punktid

summeeritakse. Hankija tunnistab edukaks enim väärtuspunkte saanud pakkumuse ja

sõlmib edukaks tunnistatud pakkumuse esitanud pakkujaga hankelepingu. Iga rolli

hinna protsent leitakse valemiga: (konkreetse rolli töötundide maht / kogu töötundide

maht) * 100%;

või

4.16.2. Minikonkursil, millega tellitakse arendustöö ja/või analüüsitöö tulemit, on

pakkumuste hindamiskriteeriumiks tulemi kogumaksumus km-ta. Hankija tunnistab

edukaks madalaima kogumaksumusega pakkumuse ja sõlmib edukaks tunnistatud

pakkumuse esitanud pakkujaga hankelepingu. Tulemi kogumaksumus peab

sisaldama kõiki tulemi saavutamiseks vajalikke kulusid (sh erinevate rollide

töötunde).

4.17. Kui minikonkursi käigus meeskonnaliikme ressursi tellimisel (p 4.16.1) esitab kaks või enam

pakkujat võrdse madalaima töötunni hinnaga (ühe rolli teenuse ostmisel) või võrdselt

väärtuspunkte saanud (mitme rolli teenuse ostmisel) pakkumused, selgitatakse edukas

pakkuja välja liisku heites. Liisuheitmise korra määrab hankija.

4.18. Kui minikonkursi käigus arendus- ja/või analüüsitöö tulemi tellimisel (p 4.16.2) esitab kaks

või enam pakkujat võrdse madalaima kogumaksumusega pakkumuse, selgitatakse edukas

pakkuja välja liisku heites. Liisuheitmise korra määrab hankija.

4.19. Tellija võib minikonkursi käigus esitatud pakkumusi hinnata enne pakkumuste vastavuse või

pakkujate suhtes kõrvaldamise aluste puudumise kontrollimist. Sellisel juhul kontrollib tellija

pakkumuse vastavust ja kõrvaldamise aluste puudumist vaid pakkujal, kellega hankija

kavatseb sõlmida hankelepingu. Kui selle pakkuja pakkumus osutub kontrollimise

tulemusena mittevastavaks või pakkuja kõrvaldatakse minikonkursilt, on tellijal õigus

teostada kirjeldatud kontrollid hindamise tulemusena paremusjärjestuses järgmine pakkuja

osas.

7(17)

4.20. Täitjad esitavad kas elektrooniliselt või kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis

pakkumused minkonkursil määratud tähtajaks. Pakkumuse tähtaegse esitamise eest vastutab

täitja. Pakkumuse esitamise tähtajast hiljem esitatud pakkumusi arvesse ei võeta.

4.21. Tellija ei vastuta võimalike viivituste, tõrgete või katkestuste eest, mida põhjustavad e-

keskkonna (riigihangete registri või e-posti) tellija kontrolli alt väljas olevad asjaolud nagu

vääramatu jõud, elektrikatkestused, häired tellija või täitja telefoni või interneti ühenduses

või muude elektrooniliste seadmete ja vahendite, sh tarkvara, töös. Tellija ei vastuta e-

keskkonna kasutamisest või mittekasutamisest täitjale tekkinud kahjude või saamata jäänud

tulu eest.

4.22. Minikonkursil esitatud täitja pakkumus on täitja tahteavaldus hankelepingu sõlmimiseks, mis

on täitjale siduv alates minikonkursi pakkumuste esitamise tähtpäevast vähemalt

üheksakümmend kalendripäeva. Tingimusliku pakkumuse esitamine ei ole lubatud.

4.23. Tellija lükkab täitja pakkumuse tagasi, kui see ei vasta minikonkursi tingimustele, kui täitja

on esitanud lisatingimusi, mis ei ole kooskõlas minikonkursi tingimustega, kui täitja ei esita

tähtajaks tellija nõutud selgitusi või täitja selgituste põhjal ei ole võimalik üheselt hinnata

pakkumuse vastavust.

4.24. Pakkumus tunnistatakse vastavaks, kui see vastab minikonkursi tingimustele. Tellija võib

tunnistada pakkumuse vastavaks, kui selles ei esine sisulisi kõrvalekaldeid minikonkursi

tingimustest.

4.25. Tellija kontrollib enne hankelepingu sõlmimist edukal pakkujal kõrvaldamise aluste

puudumist vastavalt riigihangete seadusele.

4.26. Tellijal on õigus määrata hankelepingu sõlmimiseks tähtaeg. Kui minikonkursil eduka

pakkumuse esitanud pakkuja (täitja) võtab tellijast mitteolenevatel põhjustel oma pakkumuse

tagasi või ei allkirjasta tellija antud tähtaja jooksul hankelepingut, mida käsitletakse kui

pakkumuse tagasi võtmist RHS § 119 tähenduses, hindab tellija kõiki ülejäänud minikonkursi

pakkumusi uuesti ja tunnistab soodsaimaks pakkumuse, mis on pakkumustest majanduslikult

soodsaim. Tellija ei ole kohustatud pakkumusi uuesti hindama ja võib tunnistada

soodsaimaks esialgsel hindamisel edukuselt järgmiseks osutunud pakkumuse juhul, kui

soodsaimaks tunnistatud pakkumuse äralangemine ei saa mõjutada ülejäänud pakkumuste

omavahelist järjestust.

4.27. Tellijal on õigus pakkumus tagasi lükata ja otsustada hankelepingut mitte sõlmida või

vastavalt raamlepingule minikonkurss kehtetuks tunnistada, kui:

4.27.1. pakkumus(ed) ei vasta tingimustele;

4.27.2. pakkumus(ed) ületavad eeldatavat maksumust;

4.27.3. tellija ei saa projektile rahastust;

4.27.4. omal algatusel põhjendatud vajadusel.

4.28. Tellijal on õigus kaasata hankelepingute täitmisel tellija poolele maksja rollis kolmandaid

osapooli, kelleks võivad olla Siseministeerium ja selle valitsemisala asutused (Häirekeskus,

Politsei- ja piirivalveamet, Päästeamet, Sisekaitseakadeemia jt) või Eesti Kohtuekspertiisi

Instituut või Kultuuriministeerium. Sellisel juhul sõlmitakse hankeleping mitmepoolsena.

5. Hankelepingu täitmine, tööde teostamine

5.1. Töid teostatakse tellija asukohas või täitja asukohas vastavalt hankelepingule. Tellija

nõudmisel kohustub täitja teostama töid tellija asukohas, sellisel juhul teostatakse töid

tavapäraselt ajavahemikul esmaspäevast neljapäevani kell 8:30-17:00 ja reedel kell 8:30-

16:00. Kui tööprotsessid sujuvad ja projektis ei esine raskusi, võib eraldi kokku leppida, et

töid teostatakse kaugtööna. Sellisel juhul peab täitja osalema kas isiklikult või SMIT

meeskonna poolt määratud suhtlustarkvara kaudu (Rocket chat, Teams vms) kõikidel tellija

8(17)

poolt teavitatud meeskonna koosolekutel (nt. pikemad koosolekud reeglina 1-2 korda nädalas

ja igahommikustel lühiaruteludel (Standup)). Tulemi tellimisel tehakse üldjuhul lühiarutelud

(Standup) 2 korda nädalas. Täpne koosolekute arv ja aeg lepitakse kokku hankelepingu

täitmise käigus.

5.2. Hankelepingu alusel töid vahetult teostava meeskonnaliikme vahetamine võib toimuda tellija

kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis antud nõusolekul. Täitja esitab

meeskonnaliikme vahetamise teate tellijale kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis

vähemalt 20 päeva enne meeskonnaliikme vahetamist, kusjuures täitja peab tagama, et uue

meeskonnaliikme hariduslik ja erialane tase ning kompetentsus on võrdne või ületab

meeskonnaliikme vastavusnõudeid taotluse esitamise seisuga. Tellijal on õigus keelduda

täitja poolt pakutavast vahetusest, kui pakutav isik ei vasta eelnimetatud nõuetele.

5.3. Lisaks punktis 5.2. kirjeldatule kohustub täitja tellijat vähemalt 14 päeva kirjalikult ette

teavitama ka meeskonnaliikmete planeeritud puhkustest ja lähetustest, tagamaks sujuv

töökorraldus hankelepingu täitmisel.

5.4. Täitja tagab lepingu täitmise eesti keeles, kui konkreetses minikonkursis või hankelepingus

ei ole sätestatud inglise keele nõuet. Lepingu täitmisesse kaasatud meeskonnaliikme(te) eesti

keele oskus kõnes ja kirjas peab olema vähemalt tasemel, mis võimaldab

meeskonnaliikme(te)le vahetult osaleda nii meeskonnatöös (koosolekud jmt) kui teostada

lepingu esemeks olevaid arendustöid ja saada iseseisvalt aru täiendava tellija poolse

juhendamiseta tööülesannete ja tehniliste juhiste sisust ja tellijal kasutusel olevate

töökeskkondade juhistest. Juhul, kui meeskonnaliikme(te) eesti keele oskus ei ole piisaval

tasemel eelpool nimetatud osas, siis tagab täitja meeskonnaliikme(te)le omal kulul tõlgi, sh

juba sõlmitud lepingu täitmise olukorras, kui ilmnevad probleemid eespoolviidatud

kompetentsidega.

5.5. Meeskonnaliikme ressursi teenuse ostmisel on tellija arvestanud, et hankelepingu perioodi

kestel on meeskonnaliikmel õigus vähemalt töölepingu seaduses ette nähtud põhipuhkusele.

Sellest tingitud lepingu täitmist väiksemas mahus kui hankelepingus toodud, ei käsitleta

hankelepingu mittekohase täitmisena vmt rikkumisena. Samuti ei käsitleta hankelepingu

rikkumisena tellijast tingitud viivitust tööde tähtaegsel teostamisel seoses ebapiisavas mahus

tööülesannete andmisega.

5.6. Juhul, kui hankelepingus sätestatud töötundide mahu täitumine hankelepingus sätestatud

perioodi jooksul on takistatud täitjast sõltuvatel põhjusel (nt meeskonnaliikme haigestumine,

vahetamine), tuleb kokkulepitud mahus teenust osutada tähtaega ületades, millisel juhul on

täitja tähtaja osas lepingu rikkumises. Juhul, kui tellijal puudub vajadus teenuse järgi peale

kokkulepitud teenuse osutamise tähtaega, võib tellija keelduda edasisest teenuse osutamisest,

millisel juhul arveldatakse täitmise tähtajaks tegelikult osutatud teenuse tundide eest.

5.7. Kui konkreetses minikonkursis või hankelepingus ei ole sätestatud teisiti, alustab täitja

hankelepingu täitmist esimesel võimalusel pärast selle sõlmimist, kuid mitte hiljem, kui ühe

kuu jooksul alates hankelepingu allkirjastamist poolte poolt. Pooled täpsustavad

hankelepingu täitmise algustähtaja e-kirja teel. Tellijal on õigus ühepoolselt nimetatud

tähtaega edasi lükata vajaliku perioodi võrra põhjendatud vajaduse esinemisel (nt

taustakontrolli teostamine raamlepingu peatüki 6 alusel viibib), teavitades sellest täitjat e-

kirja teel.

5.8. Kui konkreetses minikonkursis või hankelepingus ei ole sätestatud teisiti, siis annab

tööülesandeid tellija täitjale läbi SMIT-i tööülesannete haldussüsteemi JIRA või mõnes muus

analoogses keskkonnas või kohtumistel, leppides igakordselt kokku tulemi ehk uue versiooni

nõuded. Ressursi hankimisel on kohustus tööülesannete täitmisel märkida süsteemis tehtava

töö ajakulu iga konkreetse tööülesande kohta ja töö märgitakse tehtuks, kui tellija otsusel on

9(17)

tööülesande eesmärk saavutatud. Töö tulemid kantakse SMIT-i lähtekoodi repositooriumisse

vastavalt tellija juhistele.

5.9. Kui konkreetses minikonkursis või hankelepingus ei ole sätestatud teisiti, siis antakse lepingu

ese üle igakuiste vahetarnete kaupa, vastavalt hankelepingule. Üleandmise-vastuvõtmise

aktis fikseeritakse täitja poolt teostatud tööde nimekiri, tundide arv koos tunnihinnaga (kui

tegemist on meeskonnaliikme ressursi teenusega) ja teostatud tööde kogumaksumus. Tulemi

tellimisel lepitakse hankelepingus kokku vahetarnete tähtajad ja vahetulemid. Tulemi

tellimisel on etapi kestuseks üldjuhul 2-3 kuud.

5.10. Kui konkreetses minikonkursis või hankelepingus ei ole sätestatud teisiti, kohaldatakse tööde

üleandmisele-vastuvõtmisele SMIT käsundus- või töövõtulepingu üldtingimustes sätestatut.

5.11. Pretensioonid töö tulemi plaanipärase edenemise, meeskonnaliikme töö teostamise

efektiivsuse ja kvaliteedi kohta annab tellija teada lisaks meeskonnaliikmele ka täitja

lepingulisele kontaktisikule. Olulises ulatuses või korduvaid kõrvalekaldeid tellija juhiste

järgimata jätmisel, ülesannete teostamisel, meeskonnatööga arvestamise vmt osas loetakse

lepingu rikkumiseks. Lisaks mujal lepingus sätestatud õigustele, on tellijal õigus nõuda selle

meeskonnaliikme vahetamist, kelle töö ei vasta tellija õigustatud ootustele. Nimetatud

vahetuse nõue on tellijapoolne otsustus ning täitja kohustub tagama meeskonnaliikme

vahetuse 10 tööpäeva jooksul alates tellijapoolsest otsustuse teavitusest.

5.12. Tellijal on õigus igal ajal hankelepingu täitmise käigus kolme-kalendripäevase

etteteatamisega kokku kutsuda koosolekuid, kus täpsustatakse töökorraldust, tellija ja täitja

ootuseid vmt.

5.13. Tellija on kohustatud kõikidele täitja lepingu täitmisega seotud põhjendatud küsimustele

vastama hiljemalt kolme tööpäeva jooksul. Juhul, kui küsimusele vastamine nõuab tellijalt

pikemat analüüsimist, on tellija kohustatud andma eeltoodud kolme tööpäeva jooksul täitjale

täpse kuupäeva, millal tagasisidet antakse, sellisel juhul on täitjal õigus nõuda tarne tähtaja

proportsionaalset pikendamist.

5.14. Täitja peab lepingu täitmisel juhinduma tellija poolt edastatud juhistest ja ülesannetest.

Tellijal on õigus igal ajal kontrollida tööde vastavust hankelepingule ning nõuda täitjalt

informatsiooni lepingu täitmise kohta. Tellija nõudmisel kohustub täitja meeskonnaliige

jooksvalt andma ülevaate ja esitlema juba teostatud või teostamisel olevaid töid.

5.15. Täitja tagab ja vastutab tööks vajalike töövahendite, litsentside ja autoriõiguste eest

iseseisvalt.

5.16. Tellija jätab endale hankelepingu tingimuste piires õiguse ühepoolselt täiendada ja muuta

üldist töökorraldust, sh töökorralduse nõudeid, arendusnõudeid jmt, teavitades täitjat

kirjalikult ette 1 (üks) kuu.

5.17. Juhul, kui täitja poolt kaasatud meeskonnaliikmele on tagatud ligipääs tellija asukohale või

infosüsteemidele või on tellija poolt talle kasutusse antud info- ja

kommunikatsioonitehnoloogia (edaspidi IKT) seadmed, kohustub täitja tagama ja vastutama

tema poolt kaasatud meeskonnaliikme poolt alljärgnevate juhiste kohase täitmise:

5.17.1. täitja poolt kaasatud meeskonnaliige kohustub talle eraldatud elektroonilist

läbipääsukaarti kasutama isiklikult ning registreerima sellega oma sisenemise ja

väljumise tellija ruumides;

5.17.2. täitja poolt kaasatud meeskonnaliige kohustub kasutama tellija poolt talle

kasutamiseks antud IKT seadmeid ja ligipääse infosüsteemidele üksnes isiklikult ning

üksnes lepingukohaste ülesannete kohaseks täitmiseks. IKT vahendite kasutamisel ei

ole täitja poolt kaasatud meeskonnaliikmel õiguspärast ootust privaatsusele ning

tellija logib nende tegevusi IKT seadmetes ja süsteemides.

10(17)

5.18. Minikonkursis või hankelepingus võib olla sätestatud täiendavaid nõudeid vastavalt

välisvahendite rakendamisele kehtestatud reeglitele. Välisvahendite kasutamisel on täitja

kohustatud tagama lepingu eseme märgistamise vastavalt välisvahendite rakendamisele

kehtestatud reeglitele, täpsed nõuded sätestatakse vastavalt finantseerimisallikale

konkreetses minikonkursis ja/või hankelepingus.

5.19. Tarnitav lepingu ese peab ühilduma tellija poolt nõutud tehnilise lahendusega (erisused on

lubatud tellija kontaktisiku kirjalikul nõusolekul), sealhulgas:

5.19.1. järgima tellija poolt nõutud tehnilise lahenduse ideoloogiat süsteemsete protseduuride

osas ja infosüsteemi arhitektuurset lahendust ja kasutusloogikat;

5.19.2. taaste- ja varundusprotseduurid peavad olema ühilduvad tellija poolt soovitud

tehnilise lahendusega;

5.19.3. lepingu ese ei tohi põhjustada süsteemi töö terviklikkuse või muid toimimise häireid

ega jõudluse langust;

5.19.4. lepingu ese peab olema tellija poolt nõutud infosüsteemiga ühetaoline ning sobituma

olemasolevatesse ekraanivormidesse ja töövoogu;

5.20. Tööde teostamise käigus tuleb täitjal vajadusel uuendada ka lepingu eseme dokumentatsiooni

(kirjeldused, juhised, protsessianalüüs jmt) ja dokumentatsioon tellijale kokkulepitud viisil

üle anda. Dokumentatsiooni üleandmisel eelistatakse elektroonilist vormi.

5.21. Kui konkreetses minikonkursis või hankelepingus on vajadus töödelda isikuandmeid, siis

sõlmitakse andmekogu vastutava töötlejaga, tellijaga ja pakkujaga „isikuandmete töötlemise

leping“, milles määratakse konkreetses lepingus töödeldavad isikuandmed.

6. Taustakontrolli teostamine

6.1. Kõigi täitja meeskonnaliikmete osas viiakse enne nende poolt tööde teostamisega alustamist

läbi politsei ja piirivalve seaduse § 7(59) sätestatud taustakontroll (alus § 7 (59) lg 1 p 2).

6.2. Täitja on kohustatud teavitama tööle asuvaid meeskonnaliikmeid taustakontrolli teostamise

vajadusest.

6.3. Taustakontrolli läbiviimiseks edastab täitja tellijale vastava meeskonnaliikme kirjaliku

nõusoleku hiljemalt 5 (viie) tööpäeva jooksul. Tellija annab täitjale vajaliku nõusoleku

vormi.

6.4. Juhul, kui täitja ei edasta viidatud aja jooksul nõusolekut, loetakse see täitja poolseks

viivituseks.

6.5. Kui meeskonnaliige keeldub taustakontrolliks nõusoleku andmisest, on tellijal õigus

keelduda vastava meeskonnaliikme tööle lubamisest ning nõuda meeskonnaliikme

vahetamist.

6.6. Tellijal on õigus keelduda meeskonnaliiget töid teostama lubamast, kui taustakontrolli

tulemusena teatavaks saanud informatsiooni kohaselt ei ole meeskonnaliige sobilik tellija

töid teostama. Lähtuvalt informatsiooni tundlikkusest, ei avaldata täitjale taustakontrolli

käigus saadud andmeid.

6.7. Juhul kui meeskonnaliige ei nõustu taustakontrolliga või ei osutu selle tulemusena tellijale

sobivaks, kohustub täitja tagama uue meeskonnaliikme esitamise maksimaalselt kümne (10)

tööpäeva jooksul. Kui konkreetses tellimuses või hankelepingus ei ole sätestatud teisiti, siis

nimetatud põhjusel meeskonnaliikme vahetamine ei ole aluseks tarnetähtaja muutmiseks.

7. Garantiitingimused

7.1. Üle antud tulemi või teostatud töö osas rakendatakse garantiid üksnes juhul, kui selles on

eraldi hankelepinguga kokku lepitud.

11(17)

7.2. Juhul kui hankelepingus on sätestatud garantii kohaldumine, kohaldub garantii alljärgnevatel

põhimõtetel:

7.2.1. garantiiaeg on üks aasta alates hetkest, mil tulem või töö on tellija poolt lepingu

kohaselt vastu võetud;

7.2.2. täitja on kohustatud tagama garantiiajal tulemil või tööl ilmnenud puuduste tasuta

kõrvaldamise vastavalt vea prioriteetsusele järgnevalt:

7.2.2.1. Kui süsteem on töökeskkonnas kasutusel siis peab kriitilise vea parandama

1 tööpäeva jooksul peale sellekohase teate edastamist tellija poolt täitjale.

Kriitiliseks veaks loetakse tarkvara arendusega seotud viga, mille tõttu:

tarkvara tervikuna ei ole võimalik kasutada; tarkvara põhifunktsionaalsus ei

tööta või on oluliselt häiritud; tarkvara lubab/teostab mitteautoriseeritud

operatsioone; kahjustatud on süsteemis olevad andmed; kasutajale või

seotud infosüsteemidele/andmebaasidele väljastatakse ebaõigeid

andmeid/tulemusi. Kriitiliseks veaks loetakse sealhulgas ebamõistliku

sagedusega esinevad sarnased mittekriitilised vead;

7.2.2.2. mittekriitilised vead 5 tööpäeva jooksul peale sellekohase teate edastamist

tellija poolt täitjale. Mittekriitiliseks veaks loetakse infosüsteemi

toimehäiret, mis ei ole põhjustatud riistvarast või muust tarkvarast või muust

arendustööst ja mida ei saa käsitleda kriitilise veana;

7.2.2.3. Veateade loetakse esitatuks, kui see on registreeritud tellija

veahalduskeskkonnas ning veahalduskeskkond on selle edastanud täitjale.

7.2.3. Täitja teostab garantiiaja vältel vajalikud tööd kasutades lepingukohast meeskonda.

7.2.4. Muud garantiikohased tingimused on sätestatud SMIT-i käsundus- ja töövõtulepingu

üldtingimustes.

8. Vastutus

8.1. Pooled vastutavad lepinguliste kohustuste rikkumise eest. Kohustuse rikkumisel on teisel

poolel õigus kasutada kõiki seadusest või lepingust tulenevaid õiguskaitsevahendeid

vastavalt võlaõigusseadusele.

8.2. Lisaks mujal lepingudokumentides sätestatule, on tellijal õigus nõuda ja täitjal on kohustus

maksta leppetrahvi:

8.2.1. tarne üleandmisega viivitamisel 0,5 % vastava hankelepingu kogumaksumusest iga

viivitatud tööpäeva eest;

8.2.2. garantiitingimuste rikkumisel 0,5 % vastava hankelepingu kogumaksumusest iga

viivitatud tööpäeva eest.

8.3. Poolte konkreetsest hankelepingust tulenev koguvastutus on piiratud konkreetse

hankelepingu kogumaksumusega.

8.4. Lepingu olulise rikkumise korral on tellijal õigus esitada täitjale leppetrahvi nõue 10 000

eurot iga rikkumise eest. Täitja poolse olulise hankelepingu rikkumise korral ei pea tellija

määrama täitjale lepingu täitmiseks võlaõigusseaduse §-s 114 nimetatud täiendavat tähtaega

ning tellijal on muu hulgas õigus hankeleping üles öelda või hankelepingust taganeda.

8.5. Oluline rikkumine on lisaks võlaõigusseaduses sätestatule mh järgnev:

8.5.1. mõjuva põhjuseta hankelepingu sõlmimata jätmine või täitmisele mitte asumine;

8.5.2. valeinfo esitamine;

8.5.3. korduv (vähemalt kahel korral) meeskonnaliikme asendamine isikuga, kes ei vasta

kokku lepitud nõuetele või meeskonnaliikme asendamine ilma tellija eelneva

vähemalt kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis antud nõusolekuta. Käesolevat

punkti ei kohaldata p 5.6 nimetatud olukorras;

12(17)

8.5.4. konfidentsiaalsuskohustuse rikkumine;

8.5.5. lepingujärgsete kohustuste korduv (vähemalt kahel korral) täitmata jätmine;

8.5.6. tähtaegselt lepingu täitmata jätmine selliselt, et lepingu eesmärgi täitmine ei ole enam

tähtaegselt realistik ja/või täitja poolse tegevuse või tegevusetuse tõttu ei ole võimalik

enam kasutada hankelepingu rahastamiseks ettenähtud vahendeid;

8.5.7. lepingujärgsete kohustuste üleandmine kolmandale isikule vastavat

lepingumuudatust sõlmimata.

9. Lepingu tõlgendamine ja erisätted

9.1. Lepingu tõlgendamisel lähtutakse võlaõigusseaduses sätestatud lepingu tõlgendamise

reeglitest ning järgnevast dokumentide prioriteetsusest:

9.1.1. hankeleping;

9.1.2. raamleping;

9.1.3. SMIT käsundus- ja töövõtulepingu üldtingimused.

10. Intellektuaalne omand

10.1. Täitja loovutab tellijale või juhul kui maksjaks on teine asutus, siis maksjale, kõik varalised

õigused autoriõiguse seaduse tähenduses käesoleva lepingu alusel üle antud tulemitele, kaasa

arvatud õiguse neid reprodutseerida, levitada ja üldsusele kättesaadavaks teha mistahes

vormis ja kandjal, ilma geograafiliste piiranguteta. Autori varalised õigused loetakse tellijale

üle läinuks pärast tulemi lepingukohast vastuvõtmist tellija poolt.

10.2. Täitja annab tellijale või juhul kui maksjaks on teine asutus, siis maksjale, ainulitsentsi

isiklike õiguste kasutamiseks autoriõiguse seaduse tähenduses ja ulatuses, mis on vajalik, et

tellija saaks täiel määral teostada talle lepinguga üle antud varalisi õigusi. Isiklike õiguste

osas antav litsents on koos all-litsentseerimise õigusega ning kehtib ilma geograafiliste

piiranguteta kogu autoriõiguste kehtivuse tähtajal alates tulemi lepingukohasest

vastuvõtmisest tellija poolt. Täitja kohustub tagama, et isiklikud õigused on teostatavad

muuhulgas alljärgnevas ulatuses:

10.2.1. tellijal või tellija tellimusel või juhul kui maksjaks on teine asutus, siis maksjal ja

maksja tellimusel, on kolmandatel isikutel õigus teha üle antud tulemis muudatusi

ning seda täiendada ilma täitja nõusolekuta;

10.2.2. tellijal või tellija tellimusel või juhul kui maksjaks on teine asutus, siis maksjal ja

maksja tellimusel, on kolmandatel isikutel on õigus lisada tulemile teiste autorite

teoseid ilma täitja nõusolekuta;

10.2.3. tulemi üleandmisega tellijale kinnitab täitja, et tulem on üldsusele esitamiseks valmis

ning täitja on loobunud õigusest seda ise avalikustada, välja arvatud tellija või juhul

kui maksjaks on teine asutus, siis maksja, eelneval kirjalikul nõusolekul.

10.3. Täitja kinnitab ja tagab, et:

10.3.1. täitja on vastavad õigused täielikult omandanud oma töötajate, töövõtjate,

alltöövõtjate või koostööpartneritega sõlmitud lepingute alusel ning täitjal on lepingu

alusel õigus nimetatud varaliste õiguste võõrandamiseks ning isiklike õiguste

litsentseerimiseks tellijale või maksjale;

10.3.2. alates lepingu sõlmimisest puuduvad temal, tema töötajatel, töövõtjatel,

alltöövõtjatel, koostööpartneritel tellija või maksja vastu mistahes nõuded tulenevalt

varaliste autoriõiguste ja litsentseeritud isiklike õiguste võimalikust rikkumisest;

10.3.3. juhul kui tulemi kasutamine on takistatud kolmandate isikute intellektuaalomandi

õigustest või nende rikkumisest tulenevate nõuete tõttu, on täitja kohustatud

nimetatud takistused omal kulul kõrvaldama;

13(17)

10.3.4. täitja ei paku tulemit ja/või sellega äravahetamiseni sarnaseid teoseid ja/või tuletatud

tulemit kolmandatele isikutele. Äravahetamiseni sarnasuse määramisel arvestatakse

tulemi ning selle kujunduse jäetavat üldmuljet, kusjuures suuremat osatähtsust

omistatakse tulemis sisalduvatele autoriõigusega kaitstud elementidele.

10.4. Lepingu alusel üle antud õigused ja litsents hõlmab kõiki edasisi tulemi arendusi. Lepingu

alusel annab täitja tellijale õiguse luua oma äranägemisel tuletatud teoseid tulemi

edasiarendamise teel.

10.5. Täitjal on õigus tulemit või selle osa kasutada näidisena oma loomingut sisaldavas

portfoolios, sealhulgas avaldada portfoolio digitaalsel kujul või paberkandjal, üksnes tellija

eelneval kirjalikul nõusolekul.

10.6. Tulemi üleandmisega tellijale läheb täitjalt tellijale või juhul kui maksjaks on teine asutus,

siis maksjale, üle õigus tulemit ja selle dokumentatsiooni muuta, täiendada, kasutada

mistahes viisil ilma täiendava tasuta. Nimetatud õiguse üleminek jääb kehtima ka lepingu

lõppemisel mistahes põhjusel.

10.7. Täitja tagab tellijale kõik vajalikud õigused lepingu täitmise käigus loodava tulemi

kontrollimiseks, testimiseks ning süsteemi paigutamiseks ka ajaks, mil tarne on üle antud,

kuid pole veel lepingukohaselt tellija poolt vastu võetud.

11. Kehtivus

11.1. Leping jõustub alates hetkest, mil pooled on selle allkirjastanud.

11.2. Leping kehtib 48 kuud või kuni maksimaalse maksumuse täitumiseni, kohalduv on esimene

täituv.

11.3. Õigused ja kohustused, mis oma olemusest tulenevalt ei sõltu lepingu kehtivusest, jäävad

kehtima peale lepingu lõppu.

11.4. Tellijal on õigus raamleping ühe täitja suhtes erakorraliselt üles öelda, kui täitja rikub

raamlepingu või selle alusel sõlmitava hankelepingu tingimusi või muul SMIT-i lepingu

üldtingimustes kehtestatud alusel. Ühe täitja suhtes raamlepingu erakorralise ülesütlemise

korral jääb raamleping teiste täitjate osas täies ulatuses kehtima.

12. Täitja kinnitused

12.1. Täitja avaldab ja kinnitab, et:

12.1.1. ta on lepinguga ja riigihanke alusdokumentidega tutvunud ning mõistab täielikult

enesele võetavate kohustuste sisu ja tagajärgi ning on nõus nendes toodud

tingimustega;

12.1.2. lepingu täitmisega ei kahjustata kolmandate isikute õigusi ja huve ning puuduvad

mistahes asjaolud, mis välistaksid tema õigusi sõlmida leping ja seda nõuetekohaselt

täita;

12.1.3. ta on tutvunud lepingu lahutamatuks osaks olevate SMIT-i käsundus- ja/või

töövõtulepingu üldtingimustega.

12.2. Pärast hankelepingu sõlmimist esitab täitja iga oma alltöövõtja nime ja registrikoodi ning

alltöövõtulepingu nimetuse, kuupäeva, numbri ja summa.

Leping on allkirjastatud digitaalselt

14(17)

Lisa 2 - HANKELEPINGU projekt * Hankelepingu täpsem sisu ja punktid võivad muutuda sõltuvalt konkreetsest hankelepingu

esemest ehk vastavalt, kas ostetakse meeskonna ressursi teenust või arendustöö ja/või analüüsitöö

tulemit.

Poolte andmed

Tellija Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskus

Registrikood 70008440

Aadress Mäealuse 2/2, 12618 Tallinn, Eesti Vabariik

Tellija esindaja

Esinduse alus Põhimäärus/volikiri

Kontaktisikud 1. Nimi, ametinimetus, e-post, telefon.

2. …

Maksja (kui maksjana on kaasatud teine asutus)

Registrikood

Aadress

Täitja esindaja

Esinduse alus Põhimäärus/volikiri

Kontaktisikud 1. Nimi, ametinimetus, e-post, telefon.

2.

Täitja OÜ/AS

Registrikood

Aadress

Täitja esindaja

Esinduse alus Põhikiri/volikiri

Kontaktisikud 1. Nimi, ametinimetus, e-post, telefon.

2. …

1. Lepingu sõlmimise alus …. a sõlmitud raamleping nr ... (riigihanke viitenumber ….)

alusdokumendid, tellija … minikonkurss ja täitja … pakkumus

2. Lepingu ese ….

3. Rahastamisallikas Riigieelarve ja/või välisvahendid. Juhul, kui välisvahendite

allikas muutub, teavitab maksja sellest lepingu kontaktisikuid

e-kirja teel.

15(17)

4 Lepingu eseme täitmine 4.1 Hankelepinguga ostab tellija või maksja (kui maksjana on kaasatud teine asutus):

4.1.1 …. (märkida rolli(de) nimetus(ed), kelle teenust ostetakse) teenust mahus …. tundi;

4.1.2 Arendustöö ja/või analüüsitöö tulemit, mis on kirjeldatud käesoleva lepingu lisas …

4.2 Hankelepingu täitmise periood on ….. kuu(d) alates töödega alustamisest./tähtaeg on….

4.3 Tellija on planeerinud täitjale töövoo igakuiselt orienteeruvalt … töötunni mahus (ressursi

puhul). Täitja tagab hankelepingu täitmise … tundi kuus, välja arvatud meeskonnaliikme

puhkuse ajal (kohaldub meekonnaliikme ressursi ostmisel).

4.4 Töid teostab/teostavad hankelepingu lisas/lisades toodud CV-s/CV-des nimetatud

isik/isikud.

4.5 Tellijal on õigus igal ajal hankeleping üles öelda, esitades täitjale sellekohase kirjalikku

taasesitamist võimaldavas vormis teatise vähemalt 30 päeva ette.

4.6 Pooltel on õigus pikendada konkreetse hankelepingu täitmise tähtaega hankelepingu

alusel töid teostava meeskonnaliikme osas tema puhkuse või muu sündmuse tõttu, mille

tõttu ei saa põhjendatult oodata, et meeskonnaliige sel ajal hankelepingu täitmisel osaleks.

Juhul, kui meeskonnaliige ei saa hankelepingu täitmisel osaleda muul põhjusel kui

põhipuhkus ning tellija seda nõuab, peab täitja teostama vastava meeskonnaliikme osas

vahetamise vastavalt raamlepingus sätestatule (rakendatakse ainult ressursi ostmise

lepingu puhul kestusega üle 6 kuu).

4.7 Hankelepingus kokku leppimata küsimustes lähtutakse raamlepingus ja SMIT

käsunduslepingu/töövõtulepingu üldtingimustes sätestatust, vastuolude korral lähtutakse

esmalt hankelepingus sätestatust, siis raamlepingus sätestatust ning viimaks SMIT

käsunduslepingu/töövõtulepingu üldtingimustes sätestatust.

4.8 Töid teostatakse tellija/täitja asukohas. Juhul, kui töid teostatakse täitja juures, kuid

hankelepingu täitmisel esinevad raskused, on tellijal õigus nõuda, et töid tehakse tellija

asukohas.

4.9 Kui meeskonnaliikme asendamine toimub pärast lepingu sõlmimist ja raamlepingu punkti

6 alusel läbiviidud taustakontrolli teostamise järgselt esimese 3 kuu jooksul, siis makstakse

asendamisele järgneva 3 kuu vältel meeskonnaliikmele ettenähtud tunnitasust 10 %

väiksemat tunnitasu.

5. Garantiitingimused (Lisatakse vajadusel garantii kohaldamine jt tingimused).

5.1.Üle antud tulemi puhul rakendatakse garantiitingimusi.

a. Töötundide tellimisel garantiitingimusi ei rakendata.

6. Välisvahendite kasutamisest tulenevad nõuded (punkti sisu võib muutuda sõltuvalt

rahastusallikast ja konkreetsest projektist, sh. sisaldada teistsuguseid nõudeid)

6.1. Välisvahendite kasutamise lõpptähtpäev on ...

6.2. Lähtuvalt rahastusallikast (välisvahendid) ning sellele kohalduvatest kohustuslikest

nõuetest, kohustuvad pooled tagama alljärgnevat:

6.2.1. Pooled on kohustatud järgima Vabariigi Valitsuse 12.05.2022 määruses nr 54 „Perioodi

2021–2027 ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide vahendite andmisest avalikkuse

teavitamine“ (https://www.riigiteataja.ee/akt/117052022012 ) sätestatud teavitusreegleid ning

esemete märgistamise ja dokumentide tähistamise nõudeid ning kasutama selleks ettenähtud

sümboolikat (vt riigi teatajast määruse lisa 2).

6.2.2. Üleantav lepingu ese peab olema märgistatud ja tähistatud vastavalt Vabariigi Valitsuse

12.05.2022 määruses nr 54 „Perioodi 2021–2027 ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika

fondide vahendite andmisest avalikkuse teavitamine”

(https://www.riigiteataja.ee/akt/117052022012 ) toodud nõuetele kasutades selleks ettenähtud

sümboolikat (vt riigiteatajast määruse lisa 2).

7. Hankelepingu maksumus ja arveldamise kord

Kui tegemist on töötunnipõhise hankelepinguga

7.1.Hankelepingu kogumaksumus on … eurot, millele lisandub käibemaks.

16(17)

7.2.Lepingu täitmine toimub töötunnipõhisel arvestusel, tellija tasub üksnes lepingu alusel

tellitud ja teostatud töötundide eest.

7.3.Töid teostavate meeskonnaliikmete ühe (1) töötunni maksumused on (rolli nimi valitakse

vastavalt sellele, millist rolli ostetakse):

7.3.1. Java full-stack arendajal …………. eurot, millele lisandub käibemaks;

7.3.2. Python full-stack arendajal………..eurot, millele lisandub käibemaks;

7.3.3. Java-Python arendajal………..eurot, millele lisandub käibemaks;

7.3.4. Analüütikul … eurot, millele lisandub käibemaks;

7.3.5. UI/UX disaineril………..eurot, millele lisandub käibemaks;

7.3.6. Testijal………..eurot, millele lisandub käibemaks

7.4. ….

7.5.Peale üleandmis-vastuvõtmisakti allkirjastamist, esitab täitja tellijale lepingukohase arve.

7.6.Üleandmis-vastuvõtmisaktide ja arvete esitamisel lähtutakse raamlepingu punktides 3 ja 5

toodust.

Kui tegemist on arendustöö ja/või analüüsitöö tulemi hankelepinguga

7.7.Hankelepingu kogumaksumus on … eurot, millele lisandub käibemaks.

7.8.Tööd antakse üle järgmistes etappides (kui on etapid):

7.8.1. ……;

7.8.2. ……

7.9.…..

7.10. Peale üleandmis-vastuvõtmisakti allkirjastamist, esitab täitja tellijale lepingukohase

arve.

7.11. Üleandmis-vastuvõtmisaktide ja arvete esitamisel lähtutakse raamlepingu punktides 3

ja 5 toodust.

*lisatakse arveldamise kord, kui see erineb raamlepingus sätestatust.

8. Hankelepingu kehtivus

8.1. Hankeleping jõustub alates hetkest, kui pooled on hankelepingu allkirjastanud.

8.2. Hankeleping kehtib Poolte lepinguliste kohustuste täitmiseni.

9. Lepingu lisad (lisad lisatakse vastavalt vajadusele)

9.1.Lisa 1 – täitja pakkumus;

9.2.Lisa 2 – tellija tellimus;

9.3.Lisa 3 – ….

Lepingu juurde kuuluvateks lahutamatuteks osadeks loetakse kõik lisad ja minikonkursi

alusdokumendid ning täitja riigihankes esitatud pakkumus ja pooltevahelised kirjalikud teated,

mida lisadena eraldi ei allkirjastata.

Leping on koostatud ja allkirjastatud digitaalselt.

17(17)

Lisa 3 - Üleandmise-vastuvõtmise akti vorm

Alus (täida need read, mis kohalduvad):

Riigihanke viitenumber: …..

Raamleping nr…., sõlmitud …. a.,

Minikonkursi/tellimuse viitenumber:….,

Hankeleping nr …., sõlmitud …. a.,

Hankelepingu osa viitenumber (riigihangete registri 15-kohaline number) …..

Välisvahenditest rahastatud projekti nr ja nimetus: ….ja „….“

Käesolevaga annab ………….. (täitja ettevõtte nimi) üle ning ……… (tellija asutuse nimi) võtab

vastu (edaspidi lepingu ese):

1. …….. (täida lepingu esemest tulenev võimalikult detailne sisu: tulemi maksumus; arendus-

või hooldusteenuste teostamise periood; arendus- või hooldustööde töötundide maht ja

maksumus; tootekood, selle kirjeldus, kogus, seerianumber, ühik- ja kogumaksumus);

(ressursi tellimisel):

Meeskonnaliige

(roll)

Teostatud

töötunnid

periood Vastuvõetud töö Töötunni hind

km-ta

Meeskonnaliikme

teostatud töö hind

kokku km-ta

KOKKU km-ta: KOKKU km-ga:

2. ………(dokumentide loetelu).

Üleantava lepingu eseme maksumus on ………………. eurot (lisandub käibemaks).

Lepingu jääk … (tuua välja siis, kui töid antakse üle etapiti/kuude kaupa).

………………. (täitja lepingujärgse kontaktisiku nimi) kinnitab, et lepingu ese on üle antud

tähtaegselt, vastavalt lepingus sätestatud tingimustele.

…………….. (tellija lepingujärgse kontaktisiku nimi) kinnitab, et vastuvõetud lepingu ese vastab

lepingus sätestatud tingimustele ning lepingu ese on üle antud ja vastuvõetud vastavalt lepingus

sätestatud tähtajale ja tingimustele.

Käesolev üleandmise-vastuvõtmise akt on allkirjastatud digitaalselt.

Täitja: Tellija:

………………… …………………..

/asutuse nimi/ /asutuse nimi/

………………….. …………………..

/allkirjastaja nimi/ /allkirjastaja nimi/