Vastused küsimustele

Tere!

Ravimiameti poolt vastab ravimiohutuse osakonna juhataja Maia Uusküla.

Panen vastused küsimus-vastus vormis.

Milliseid ravimeid täpsemalt nüüd käsimüügist osta saab ja kuidas need toimivad?

„Eestis hakati tänavu turustama Orlistat Sandoz 60 mg kapsleid. Orlistaati on Euroopa Liidus retseptiravimina turustatud alates 1998. aastast 120 mg kapslitena XENICALi nimelise ravimina ja käsimüügiravimina alates 2009. aastast 60 mg kapsleid ALLI nimelise ravimina. Eestis alustati XENICALi turustamist 1999. aastal. Käsimüügiravim ALLIt turustati aastatel 2009-2012, misjärel vähese huvi tõttu selle turustamisest loobuti. Seega ei ole orlistaat uus ravim ja käsimüügiravimina on seda Euroopa Liidu teistes riikides turustatud aastaid. Hinnanguliselt on käsimüügi või retseptiravimina orlistaati kasutanud kümned miljonid inimesed. Ravimi toime ja kõrvaltoimete profiil on hästi teada.

Orlistaat pärsib seedetraktis rasva lõhustavat ensüümi nimega lipaas. Kui rasv ei lõhustu sooltes, siis see väljub organismist väljaheitega või õlise määriva eritisena. Arvestades ravimi toimemehhanismi ja sellest tingitud kõrvaltoimeid võiks öelda, et orlistaat on abistav enesekontrollivahend vähese rasvasisaldusega dieedi järgimisel. Ravimit tuleb võtta kolm korda päevas iga põhitoidukorra eel või ajal. Kui toit sisaldab rasva, siis see ei imendu ja väljub väljaheitega või eritub õlina. Kui aga inimene sööb vahepalaks tüki kreemitorti, siis see rasv imendub ja ravimist pole kasu.

Orlistaat ei ole imeravim. Kaalulangetamiseks peab inimene järgima kalorivaest ja vähese rasvasisaldusega dieeti ning vahepaladena rasvase toidu söömine on enesepettus.“

Kas nendel ravimitel on teadaolevaid kõrvaltoimeid? Kui jah, siis milliseid?

Igal ravimil, millel on toime, on ka vähem või rohkem kergeid või raskeid kõrvaltoimeid. Orlistaadi kõige sagedasemad kõrvaltoimed on seotud seedetrakti häiretega. Väga sageli esineb õlist määrivat eritist pärasoolest, rasvast/õlist väljaheidet, õlist roojamist. Mida rasvarikkamat toitu inimene sööb, seda rohkem rasva eritub. See kõrvaltoime ei ole tõsine, aga inimesele häiriv. Samuti võivad esineda kõhugaasid koos roojamisega, roojapakitsus, kõhupuhitus ja pehme konsistentsiga väljaheide. Sageli esineb kõhuvalu, roojapidamatust, vedelat väljaheidet ja sagenenud roojamist.

Vähese rasvasisaldusega dieet vähendab seedetrakti kõrvaltoimete tekkevõimalust. Ravimi kasutamise puhul on alati küsimus kasu-riski suhtes ning kas inimene on raviefekti nimel valmis eeltoodud kõrvaltoimeid taluma.

Kõrvaltoimeks võib pidada ka seda, et ravimid ja vitamiinid, mis vajavad imendumiseks rasva, ei imendu orlistaadi toime tõttu piisavalt. Seetõttu ei tohi orlistaati kasutada inimesed, kes peavad võtma tsüklosporiini. See on immuunsüsteemi pärssiv ravim, mida kasutatakse nt organsiirdamise järgselt äratõukereaktsiooni vältimiseks ja raviks ning teatud immuunhaiguste raviks. Orlistaadiga koos kasutamisel võib tekkida organi äratõukereaktsioon või ravitav haigus ägeneda.

Väheneda võib ka mitme teise ravimi toime, nt suukaudsete rasestumisvastaste ravimite, kilpnäärme alatalitluse ravimi levotüroksiini, krambivastaste ravimite, retroviirusevastaste HIV ravimite, rütmihäirete ravimi amiodarooni  ja antidepressantide, antipsühhootikumide ja bensodiasepiinide toime. Tekkida võib  A, D, E ja K vitamiinide vaegus.

Orlistaati ei tohi kasutada ka inimesed, kes kasutavad verevedeldavat ravimit varfariini. Varfariini imendumine võib suureneda, mistõttu suureneb verejooksu risk. Mõttekas on arsti või apteekriga nõu pidada enne orlistaadi ostmist, et selgitada, kas see sobib teiste ravimitega. Turustamise ajal on teatatud ka neerukivide tekkest, maksahäiretest ja allergilistest reaktsioonidest.“

Millised riskid kaasnevad sellega, kui kaalulangetusravimid muutuvad laialdaselt kättesaadavaks?

„Tänaseks ei ole selgunud riske, mis oleks tingitud kättesaadavuse ulatusest.“

Kas on oht, et inimesed hakkavad neid ravimeid kasutama valesti või kuritarvitama?

„Siiani kogutud ohutusandmed Euroopa Liidust ja mujalt maailmast ei näita, et ravimit kuri- või väärtarvitataks. Tõenäoliselt seab piirid kõrvaltoimete profiil.“

Millistele inimestele on need ravimid mõeldud ja kellele neid kindlasti ei soovitata?

„Orlistaat on näidustatud täiskasvanutele, kellel on kehamassiindeks on suurem kui 28 kg ehk näiteks 170 cm pikkune inimene, kes kaalub 81 kg või enam (ja kaal ei ole tingitud lihasmassist).

Ravimi kasutamise vastunäidustusteks on rasedus ja imetamine, teatud ravimite kasutamine (tsüklosporiin, varfariin) ja teatud haigused - toidu imendumise häire (krooniline malabsorptsiooni sündroom) ja sapipais (kolestaas). Ettevaatlik peab olema ka teiste ravimite koostarvitamisel ja tervislike seisundite puhul, millest eespool juttu.“

Kas Ravimiamet plaanib jälgida, kuidas ravimite käsimüüki rakendatakse ja milline on selle mõju rahvatervisele?

„Ravimiamet kogub kvartaalselt ülevaadet ravimite hulgimüügi statistika kohta ning seal kajastub ka kõigi käsimüügi ravimite statistika.

Senised andmed orlistaadi kasutamise kohta on toodud allpool.“

DPD/1000/ööpäevas tähendab seda, mitu inimest 1000st kasutab orlistaati igapäevaselt aasta jooksul. 2009-2012. aastal mõjutas kasutajate arvu käsimüügiravim ALLI. Retseptiravimi vastu on huvi aasta-aastalt langenud. Kõrgajal (2010. a) kasutas 300 eesti elanikku orlistaati igapäevaselt annuses 360 mg ööpäevas.

Kas on võimalik, et tulevikus lisandub käsimüüki veel teisi sarnase toimega ravimeid?

„Hetkel pole teada, et teised kaalulangetusravimid lähiajal käsimüügis kättesaadavaks muutuks.“

Milline on Ravimiameti soovitus inimestele, kes kaaluvad nende ravimite kasutamist?

„Enne iga (uue) ravimi tarvitamist tuleks alati arsti või apteekriga konsulteerida ja ka infolehest ravimite koostoimete ning kõrvaltoimete kohta uurida.“

Ikka head

Kristi Sarap

Ravimiameti kommunikatsiooninõunik

[email protected]

[email protected]

53730732