Vastus pöördumisele
| Dokumendiregister | Andmekaitse Inspektsioon |
| Viit | 1.2.-3/24/550-2 |
| Registreeritud | 04.03.2024 |
| Sünkroonitud | 25.03.2024 |
| Liik | Väljaminev kiri |
| Funktsioon | 1.2 Asjaajamine |
| Sari | 1.2.-3 Kirjavahetus meediaga (uus nimi al 01.01.2023) |
| Toimik | 1.2.-3/2024 |
| Juurdepääsupiirang | Avalik |
| Juurdepääsupiirang | |
| Adressaat | Eesti Rahvusringhääling |
| Saabumis/saatmisviis | Eesti Rahvusringhääling |
| Vastutaja | Katrin Haug (Andmekaitse Inspektsioon, Koostöö valdkond) |
| Originaal | Ava uues aknas |
Failid
From: Katrin Haug
Sent: Mon, 04 Mar 2024 09:37:29 +0000
To: '[email protected]' <[email protected]>
Subject: RE: küsimus
Tervist, Joakim
Täname, et pöördusite Andmekaitse Inspektsiooni.
Siin tuleb alati vaadata, kas tegemist on lõpliku dokumendiga või dokumendiga, mis võib veel muutuda. Kui sellised analüüsid on Vabariigi Valitsuse kabinetinõupidamistele esitatud memorandumi osa, mis osas Vabariigi Valitsus peab võtma ka seisukoha, andma hinnangu, siis enne otsuse tegemist võivad need teatud juhtudel olla ka töödokumendid. Ehk siis alati tuleb neid hinnata koos muude dokumentidega ning kas tegemist on lõplike seisukohtadega või ettepanekutega vms. Seega ei saa ka välistada, et enne valitsus kabineti nõupidamist võivad sellised ametnike poolt tehtud analüüsid olla ka piiranguga, kui need kabinetnõupidamisele esitatud memorandumi osaks. Aga nagu öeldud tuleb igat olukorda hinnata eraldi.
Selleks, et hinnata dokumentidele piirangu kehtestamise õiguspärasust on kõigepealt vajalik tutvuda nende sisuga. Tõsi, AvTS § 36 lg lg 1 p 8 ei luba teabevaldajaid tunnistada asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud teabeks asutuse poolt või nende tellimusel tehtud uuringute ja analüüside tulemusi.
Samas lubab AvTS § 35 lg 2 p 2 tunnistada asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud teabeks dokumendi kavandi ja sinna juurde kuuluva dokumendi enne nende allkirjastamist või vastu võtmist. Selle sätte eesmärgiks on võimaldada nn töödokumentide asutusesiseseks kasutamiseks tunnistamine, et neid ei peetaks enne otsuse tegemist n.ö lõplikeks dokumentideks ja nendele ei tuginetaks kui lõplikele seisukohtadele. Siiski ei ole AvTS § 35 lg 2 p 2 alusel piirangu kehtestamine kohustuslik, vaid annab vajadusel piirangu kehtestamise võimaluse.
Teadmata, millega täpsemalt on kõnealuse analüüsi puhul tegemist, sh kas tegemist on lõplikult valminud dokumendiga ning miks on antud juhul ministeeriumi hinnangul piirangu kehtestamine vajalik, pole meil nii vähese informatsiooni põhjal võimalik ka seisukohta anda.
Teabe küsimisel tekkinud vaidlusi saab siiski lahendada vaidemenetluse käigus. Seega kui leiate, et Justiitsministeeriumi poolt piirangu kehtestamine ja teabe väljastamata jätmine ei olnud õiguspärane, siis on võimalik esitada vaie, mille käigus on võimalik välja selgitada piirangu kehtestamise õiguspärasus.
Loodetavasti oli meie selgitusest kasu.
Parimate soovidega
Katrin Haug
Avalike suhete nõunik
627 4106
ERAELU KAITSE JA RIIGI LÄBIPAISTVUSE EEST
Tatari 39 | 10134 Tallinn | Eesti
From: [email protected] <[email protected]>
Sent: Wednesday, February 28, 2024 2:54 PM
To: AKI info <[email protected]>
Subject: küsimus
Tähelepanu! Tegemist on välisvõrgust saabunud kirjaga. |
Tere!
Kas avaliku teabe seaduse § 36 lg 1 punkt 8 keelab analüüsidelel AK märgise seadmise või kui põhjenduseks on toodud avaliku teabe seadus § 35 lg 2 p 2 (dokumendi kavandi kaitse) kaalub viimane esimese üle?
Näide:
https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/53755635-6160-474d-84d8-192c945f5671
Kas ministeerium on siin AK märke dokumendile pannud seaduspäraselt või mitte?
Parimat
Joakim Klementi
Seosed
| Nimi | K.p. | Δ | Viit | Tüüp | Org | Osapooled |
|---|---|---|---|---|---|---|
| Meediapäring | 28.02.2024 | 27 | 1.2.-3/24/550-1 | Sissetulev kiri | aki | Eesti Rahvusringhääling |