Vaideotsus UpJump OÜ

UpJump OÜ

Joala tn 24, Narva linn

Ida-Viru maakond

03.07.2025 nr 11.3-1/25/3165

VAIDEOTSUS

Tuginedes perioodi 2021−2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide

rakendamise seaduse (edaspidi ÜSS2021_2027) § 32 lõigetele 3 ja 4, regionaalministri 24.10.2023

määruse nr 73 „Toetuse andmise tingimused ning kord toetusskeemis „Piirkondlike algatuste

toetus õiglaseks üleminekuks““ (edaspidi meetme määrus) §-le 36 ning haldusmenetluse seaduse

(edaspidi HMS) §-le 73 ja 85 punktile 1 ja 2, Riigi Tugiteenuste Keskus (edaspidi ka RTK või

vaide lahendaja)

otsustab:

1) rahuldada UpJump OÜ vaie ja tunnistada RTK 24.04.2025 otsus nr 11.3-1/25/1910

taotluse rahuldamata jätmise kohta kehtetuks

2) viia UpJump OÜ esitatud projektiettepaneku nr 2021-2027.6.01.25-0935 „IV

Rahvusvahelise laste ooperi- ja balletifestivali korraldamine ja läbiviimine „Narvas“

osas läbi uus hindamine

Vaideotsuse peale võib esitada kaebuse halduskohtule halduskohtumenetluse seadustiku § 47 lõike

2 kohaselt 30 päeva jooksul vaideotsuse teatavaks tegemisest.

1. Vaide läbivaatamise alus ning vaide esitaja taotlus

ÜSS2021_2027 § 32 lg 3 ja 4, HMS § 73 ning meetme määruse § 36 alusel vaatas RTK läbi

UpJump OÜ (edaspidi ka taotleja või vaide esitaja) esitatud vaide RTK 24.04.2025 otsusele nr

11.3-1/25/1910 taotluse rahuldamata jätmise kohta (edaspidi vaidlustatud otsus või otsus) projekti

nr 2021-2027.6.01.25-0935 „IV Rahvusvahelise laste ooperi- ja balletifestivali korraldamine ja

läbiviimine „Narvas“ (edaspidi projekt) rahastamiseks.

Vaide esitaja esitas 26.05.2025 RTK-le vaide, milles palub otsust muuta ning väljastada projektis

taotletud summas.

RTK luges, et esitatud vaie oli puudustega ning palus vaide esitajal kõrvaldada puudused vaides.

Vaide esitaja esitas täiendatud vaide 13.06.2025.

2. Asjaolud

2.1. Taotleja esitas rakendusüksusele taotluse projektile toetuse saamiseks. Projekti abikõlblik

maksumus on 26 054 eurot, sh toetus summas 11 100 eurot. Toetuse summat arvestades on

tegemist väikeprojektiga, millele on võimalik toetust taotleda jooksvalt.

2.2. Meetme määruse § 22 lõike 6 järgi kuuluvad jooksva taotlemise korral rahastamisele need

taotlused, mis on hinnatud positiivseks lõike 4 alusel. Meetme määruse § 22 lõike 4 kohaselt

loetakse hinnang positiivseks, kui kriteeriumide koondhinne on vähemalt 2,75 ning kriteeriume on

eraldi hinnatud vähemalt hindega 2. Vaidlustatud otsuse ja sellele lisatud hindamiskomisjoni

hinnangu väljavõtte kohaselt hindas komisjon projekti valikukriteeriumis 1 koondhindega 2,00,

valikukriteeriumis 2 koondhindega 2,50, valikukriteeriumis 3 koondhindega 3,00 ja

valikukriteeriumis 4 koondhindega 2,50. Arvestades valikukriteeriumide osakaale, sai projekt

koondhindeks 2,45, mis ei vastanud meetme määruses seatud hindamislävendile.

2.3. Eeltoodust tulenevalt ning meetme määruse 24 lg 1 alusel tegi rakendusüksus otsuse taotluse

rahuldamata jätmise kohta.

3. Vaide põhjendused

Vaide esitaja hinnangul on projekti hindamisel rikutud HMS-st tulenevat objektiivsuse ja hea

halduse tava põhimõtet, eiratud esitatud selgitusi ja toetutud subjektiivsetele eeldustele. Vaide

esitaja põhjendab vaiet järgmiselt:

3.1. Hindamiskomisjon seadis kahtluse alla projekti seose kliimaneutraalsele majandusele

ülemineku osas, kuna jääb ebaselgeks, millist kliimaneutraalsele majandusele üleminekuga seotud

probleemi projekt lahendab ja kuidas. Sellest tulenevalt on hindamiskomisjon järeldanud, et seega

on seos kliimaneutraalsele majandusmudelile üleminekuga tagasihoidlik. Vaide esitaja leiab, et

hindajate seisukoht ei ole õige, sest kultuuritegevus on panus kliimaneutraalsesse majandusse.

Kultuuriloome on üks kliimaneutraalseid tegevusi, mille kliimajalajälg on minimaalne ning

projekti raames toimunud festival populariseerib seda. Seega haakub see õiglase ülemineku

eesmärgiga muuta Ida-Virumaal tööhõivet kliimaneutraalsemaks.

3.2. Samuti ei nõustu vaide esitaja hindamiskomisjoni seisukohaga, et kasu kohalikule

kogukonnale on lakooniliselt kirjeldatud, kuid mitte spetsiifiliselt. Kaasatakse vabatahtlikke, kuid

ei täpsustada kui palju ja mida nad teevad. Projekt ei soodusta otseselt kogukonna liikmete

algatusi. Vaide esitaja seisukohalt ei nõua meetme määrus, et projektis peab detailselt lahti

kirjutama vabatahtlike ülesanded, sest kogu projekt viiakse läbi vabatahtlike kaasabil.

3.3. Vaide esitaja seisukohalt on valikukriteeriumi nr 2 hinnet alandatud põhjendamatult. Vaide

esitaja seisukohalt on ette heidetud, et puudub selgitus, miks on taotlejaks osaühing, kes tegeleb

projektis mittekasumliku tegevusega. Vaide esitaja seisukohalt ei ole meetme määruse alusel

keelatud osaühingul toetust taotleda mittekasumlikule projektile.

3.4. Vaide esitaja seisukohalt on valikukriteeriumi nr 3 – projekti põhjendatus ja kuluefektiivsus

keskmist hinnet 2,50 liialt alandatud. Hinnapakkumised on pakkujatelt olemas. Vaide esitajale on

arusaamatu, et kui hindajad mõistavad, et kultuurivaldkonnas ei saa rakendada vähempakkumisi,

siis miks nad soovivad põhjendusi etenduste valiku kohta. Etenduste valik tehakse vastavalt

kunstilisele ideele ja projekti eesmärgile. Samuti on arusaamatu, kuidas etenduste valiku selgitus

teeks eelarve hindamise kergemaks. Projektiga ehitatakse ühiskonda (tegevuste kaudu, mis on

lastele suunatud), mis hindab ja mõistab kultuuri ning loob sellega tugeva identiteedi. Projektiga

toetatakse kultuuriettevõtlust (vabatahtlikud näevad ja saavad ka proovida, kuidas olla

kultuurikorraldaja) ja lapsed saavad tulevikus valida endale eriala, mis on seotud klassikalise

kultuuriga (balletitantsija, laulja, näitleja).

3.5. Vaide esitaja seisukohalt ei ole valikukriteeriumi nr 4 hinne põhjendatud, sest projekt panustab

otseselt keskkonnateadlikkuse tõusu.

4. RTK seisukohad

4.1. Vastavalt STS § 51 lõikele 1 ning kooskõlas HMS §-ga 83 kontrollitakse vaiet läbi vaadates

haldusakti andmise õiguspärasust ja otstarbekust. HMS § 54 kohaselt on haldusakt õiguspärane,

kui ta on antud pädeva haldusorgani poolt andmise hetkel kehtiva õiguse alusel ja sellega

kooskõlas, proportsionaalne, kaalutlusvigadeta ning vastab vorminõuetele. RTK (edaspidi ka

vaide lahendaja) selgitab, et projektitaotluse hindamistulemuse õiguspärasuse kontroll

vaidemenetluses on piiratud hõlmates üksnes kontrolli, kas haldusakti andmine on kooskõlas

õigusnormide ja õiguse üldpõhimõtetega, vastab õiguslikule alusele ning kas hindamises esineb

ilmselge diskretsiooniviga. Otsuse õiguspärasuse kontrollis ei vii vaide lahendaja läbi projekti uut

hindamist.

4.2. Vaidest nähtuvalt vaidlustab vaide esitaja valikukriteeriumide 1 - 4 hinnanguid, mistõttu

käsitleb vaide lahendaja järgnevalt üksnes kõnealustes kriteeriumides antud hindeid ja põhjendusi.

4.3. Meetme määruse § 22 lg 1 p 1 kohaselt hinnatakse valikukriteeriumi nr 1 all projekti kooskõla

valdkondlike arengukavadega, projekti mõju rakenduskava erieesmärgi ja meetme eesmärkide

saavutamisele. Meetme määruse § 22 lg 2 alusel kehtestatud valikumetoodika kohaselt hinnatakse

kriteeriumis 1 seda, kuivõrd toetust taotletav projekt on kooskõlas meetme eesmärkidega

„parandada Ida-Virumaa elanikkonna sidusust ja toimetulekut kliimaneutraalsele majandusele

ülemineku kontekstis, pakkudes sihtpiirkonna elanikele võimalust kodanikualgatuste toetamise

kaudu üleminekuprotsessi mõtestada, luua sellele positiivset tähendust ning selles osaleda“.

Samuti hinnatakse seda, kuivõrd projekt panustab sihtpiirkonna võimesse tegeleda

kliimaneutraalsele majandusele ülemineku sotsiaalsete, tööhõivealaste, majanduslike ja

keskkonna mõjudega ning kuivõrd ta panustab meetme määruses sätestatud näitajate.

4.4. Vaide lahendaja hinnangul vaidlustatud otsusele lisatud hindamiskriteeriumi 1 hinnangus

hinde 2 põhjendus ei võimalda kontrollida hindepunkti kujunemise õiguspärasust ega hindamise

vastavust meetme määruse ja projektide valikumetoodikale. Vaide lahendaja nõustub vaide

esitajaga, et projekt on seotud kliimaneutraalsele majandusele üleminekuga ja eesmärk on otseselt

seotud õiglase ülemineku kavaga (sh valikukriteerium nr 4). Hindamismetoodika kohaselt hindab

komisjon, kui hästi on arendusprojekti puhul läbi mõeldud kohalike elanike kaasamine

tegevustesse. Projekti eesmärkide saavutamiseks on kaasatud vabatahtlikud projekti kõikidesse

ülesanneteks ja seega eraldi ei ole täpsustatud vabatahtlike tegevusi. Lähtuvalt eelnevast on vaide

lahendaja seisukohal, et põhjendustest esitatud järeldused ja valikumetoodika põhjal antud

hindepunktid ei ole seostatavad hinnatava ettepanekuga.

4.5. Projektitaotluse hindamine peab olema kontrollitav meetme määruses sätestatud

hindamiskriteeriumide ja projektide valikumetoodika alusel. Taotlusele omistatud hindepunkti 2

ei ole võimalik aga kontrollida, kuivõrd hindamiskriteeriumis 1 välja toodud hindamiskomisjoni

liikmete põhjendused on ekslikud. Vaide lahendaja arvates on valikukriteeriumis maksimum

hindepunktidest madalamate hindepunktide andmise põhjendamisel eksitud. Seega on hindepunkti

kujunemine läbipaistmatu ja kontrollimatu. Hinnata tuleb nii meetme määruses kui ka projektide

valikumetoodikas välja toodud vastavaid asjaolusid (lähtuma välja toodud hinnangute

kirjeldustest).

4.6. Meetme määruse § 22 lg 1 p 2 kohaselt hinnatakse valikukriteeriumi 2 all taotleja võimekust

projekti elluviimiseks. Valikumetoodika kohaselt hinnatakse selle kriteeriumi lõikes, kas taotlejal

on projekti elluviimiseks oskused ja kogemus. Samuti, kas projekti elluviimisega seotud riskide

on hinnatud ning kas taotlejal on suutlikkus tagada projekti elluviimiseks vajalikud vahendid.

4.7. Vaidlustatud otsusele lisatud hindamiskomisjoni hinnangu kohaselt sai taotlus kriteeriumis 2

hindeks 3,00 ning komisjoni ainuke põhjendus hindepunkti alandamiseks „ Puudub selgitus, miks

on taotlejaks just OÜ, äriühingu eesmärgiks on kasumi teenimine ja kui ta tegeleb mittekasumliku

tegevusega võiks olla lisatud põhjendus.“

4.8. Vaide lahendajale jääb arusaamatuks hindamiskomisjoni liikmete eelnimetatud seisukoht ning

põhjenduse seos valikukriteeriumiga. Osaühingul ei ole keelatud meetme määruse alusel toetust

taotleda ning projekt ei pea teenima kasumit. Vaide lahendaja seisukohalt ei ole nimetatud asjaolu

aluseks valikukriteeriumis maksimum hindepunktidest madalama hindepunkti andmine

põhjendatud või ei ole antud põhjendus proportsionaalne .

4.9. Meetme määruse § 22 lg 1 p 3 kohaselt hinnatakse valikukriteeriumi 3 all projekti põhjendatust

ja kuluefektiivsust. Valikumetoodika kohaselt hinnatakse selle kriteeriumi lõikes projekti

põhjendatust ja kuluefektiivsust.

4.10. Vaidlustatud otsusele lisatud hindamiskomisjoni hinnangu kohaselt sai taotlus kriteeriumis

3 hindeks 2,50 ning komisjon põhjendas antud hinnangut sellega, et: „Projekti probleemipüstitus

on kirjeldatud üsna segaselt ja pealiskaudselt, ei saa aru, millise probleemiga projekt tegelikult

tegeleb. Eesmärk on samuti formuleeritud algselt lihtsalt tegevusena (festivali läbiviimine), hiljem

kirjeldab erinevaid eesmärgi aspekte, kuid ei sea selget fookust. Eesmärgina on märgitud lastele

ja noortele suunatud iga-aastase muusikalise teatrifestivali korraldamine, kuid segaseks jääb

põhjendus, millist probleemi püüab projekt lahendada. Seetõttu on raske hinnata ka tegevuste

vajalikkust. Projekti tegevuste elluviimise ajakava on üldjoontes loogiline, samas pole selgeid

põhjendusi, miks on valitud just need pakkujad. Puuduvad võrreldavad hinnapakkumised ja

põhjendused, miks just konkreetne pakkuja on valitud. Võib mõista, et kultuurivaldkonnas ei saa

alati rakendada vähempakkumisi, kuid selgitus projekti tegevuste (etenduste) valiku osas oleks

teinud eelarve hindamise kergemaks. Hinnapakkumised on pakkujatelt olemas.“

4.11. Vaide lahendaja hinnangul vaidlustatud otsusele lisatud hindamiskriteeriumi 3 hinnangus

hinde 2,50 põhjendus ei võimalda aru saada, kas toetuse taotlejale heidetakse ette võrreldavaid

hinnapakkumisi ja põhjenduse puudumist, miks just konkreetne pakkuja on valitud või puuduseks

peetakse projekti tegevuste ehk etenduste valiku osas.

4.12. Vaide lahendaja hinnangul on toetuse taotleja lisanud taotlusele enda koostatud Exceli,

milles on 14 kulurida ning milles on kogu ürituse maksumus kokku. Eelarve täpsustuse real on

projektist abikõlblikud kulud. Need on suures osas kaetud hinnapakkumustega, kuid mitte kõikide

tegevuste osas. Toetuse taotleja koostatud eelarvetabel tekitas arusaamatust, kuna sellest ei olnud

võimalik välja lugeda, millised kulud on abikõlblikud ja millised mitte. Toetuse taotlejal peab

olema võimalus anda probleemsete seisukohtade osas selgitusi.

4.13. Vaide lahendaja seisukohalt on taotluse hindamisel ja vaideotsuses toodud osas

hindamiskomisjoni põhjendused ning antud hindepunktid ebaproportsionaalsed ja

kaalutlusvigadega. Samuti ei ole hindamiskomisjon selgelt maksimum hindepunktist madalama

hindepunkti andmisel oma hinnangut selgelt põhjendanud. Kui hindamiskomisjoni liikmetel

tekkisid projekti tegevuste osas küsimused, oleks pidanud küsima taotlejalt täpsustusi (HMS § 13

lg 2), mida ei tehtud.

4.14. Vaide lahendaja on seisukohal, et vaidlustatud otsuse andmisel on rikutud HMS § 56

haldusakti põhjendamise kohustust määral, mis ei võimalda haldusakti õiguspärasust kontrollida.

Selline haldusakt ei vasta HMS §-s 54 nimetatud tunnustele ega ole seetõttu õiguspärane.

4.15. Eeltoodud põhjusel leiab vaide lahendaja, et taotlusele omistatud hindepunktide andmine

hindamiskriteeriumite 1-4 osas ei ole läbipaistev ega kontrollitav, mistõttu vaidlustatud otsus tuleb

kehtetuks tunnistada ja taotluse osas viia läbi uus hindamine.

4.17. Vaide lahendaja selgitab, et uus hindamine tuleb läbi viia HMS põhimõtteid ja nõudeid

järgides – hinnangut tuleb igakülgselt põhjendada ja selgitada, kuidas hinnangus kajastatud

järeldusteni jõuti. Hinnangu andmine peab olema läbipaistev ja mõistetav eelkõige taotlejale, aga

ka hinnangu hilisemale kontrollijale näiteks vaide- või kohtumenetluses. Hinnangu andmisel tuleb

kinni pidada meetme määruse ja hindamise tööprotsessi nõuetest ning hinnata üksnes neid aspekte,

mida hindamiskriteeriumid ja hindamise tööprotsessi kriteeriumide kirjeldused ette näevad. Kui

taotlust hinnatakse mõnes hindamiskriteeriumis hindamise tööprotsessis nimetatud vahepealsete

hinnetega, siis tuleb arvestada, et tööprotsess ei selgita vahepealse hinde andmise loogikat ega

kirjelda vahepealsete hinnete sisu, mistõttu tuleb sellise hinde andmisel hinnangus täpsemalt

selgitada, millised on taotluse puudujäägid ja miks tõid see kaasa vahepealse hinde andmise.

4.18. RTK selgitab vaide esitajale, et taotluse uuesti hindamine ei tähenda automaatselt seda, et

RTK teeb taotluse rahuldamise otsuse, vaid seda, et taotlus läbib kogu hindamisprotsessi uuesti.

Uue hindamise tulemusel võib hindamistulemus võrreldes varasemaga muutuda või jääda samaks.

Taotluse rahuldamine sõltub meetme määruse § 22 lõikes 4 sätestatud lävendi täitmisest.

(allkirjastatud digitaalselt)

Urmo Merila

peadirektori asetäitja

Koostaja: Marliis Elling

515 8828

[email protected]