Põlevkivisektori töötajate tööle asumise ja oskuste arendamise toetamine“ kinnitatud muudatuse

KÄSKKIRI

03.07.2025 nr 80

Majandus- ja infotehnoloogiaministri

7. septembri 2023. a käskkirja nr 138

„Põlevkivisektori töötajate tööle asumise ja oskuste

arendamise toetamine“ muutmine

Käskkiri kehtestatakse perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika

fondide rakendamise seaduse § 10 lõike 2 alusel.

Teen majandus- ja infotehnoloogiaministri 7. septembri 2023. a käskkirja nr 138 (viimati

muudetud majandus- ja infotehnoloogiaministri 22. juuli 2024. a käskkirjaga nr 61) lisas

„Põlevkivisektori töötajate tööle asumise ja oskuste arendamise toetamine“ järgmised

muudatused:

1) sõnastan punkti 2.2.1.2.11 järgmiselt:

„2.2.1.2.11. Punktis 2.2.1.2.10. sätestatud piirangut õppekava valikul ei kohaldata isikule, kui:

1) tal on tervisest tulenev takistus või tema viimasel töövõime hindamisel töövõimetoetuse seaduse

alusel on toetuse taotluse esitamisele eelnenud 12 kuu jooksul tuvastatud vähemalt ühes

võtmetegevuses vähemalt kerge piirang, kuigi töövõime vähenemist ei ole tal tuvastatud;

2) ta on 16-aastane kuni vanaduspensioniealine ega sobi töötervishoiuarsti otsuse kohaselt senisel

töökohal töötama või töötervishoiuarst on tal diagnoosinud tööst põhjustatud haiguse või

kutsehaiguse või talle on esitatud töölepingu ülesütlemise avaldus, mille kohaselt öeldakse töösuhe

üles töölepingu seaduse § 88 lõike 1 punkti 1 alusel.“;

2) täiendan käskkirja lisa punktiga 2.2.1.2.111 järgmises sõnastuses:

„2.2.1.2.111. Tervisest tulenev takistus on seisund, millest tulenevalt on isikule määratud puue

puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse tähenduses, ta on tunnistatud püsivalt töövõimetuks

riikliku pensionikindlustuse seaduse alusel, talle riiklike elatusrahade seaduse alusel määratud

invaliidsusgrupp on loetud vastavaks püsivale töövõimetusele või tal on tuvastatud osaline või

puuduv töövõime töövõimetoetuse seaduse alusel.“;

3) täiendan käskkirja lisa punktiga 12 järgmises sõnastuses:

„12. Rakendussätted

2

12.1. Käskkirja lisas 2025. a juunis jõustunud muudatusi rakendatakse tagasiulatuvalt

1. juunist 2025. a.

12.2. Kui käskkirja lisa punktides 2.2.1.2.11 ja 2.2.1.2.111 sätestatud terviseseisundit omav isik

esitas tasemeõppes osalemise toetuse taotluse hiljemalt 31. mail 2025. a, lähtutakse toetuse

maksmisel taotluse esitamise ajal kehtinud redaktsioonist.“.

(allkirjastatud digitaalselt)

Erkki Keldo

majandus- ja tööstusminister

Majandus- ja infotehnoloogiaministri 7. septembri 2023. a käskkirja nr 138

„Põlevkivisektori töötajate tööle asumise ja oskuste arendamise toetamine“ toetuse

andmise tingimuste muutmise eelnõu tähelepanekud

eelnõu seletuskirja lisa

KOOSKÕLASTUSTABEL

Ettepanek/märkus Majandus- ja

kommunikatsiooniministeeriumi

kommentaar

Kliimaministeerium kooskõlastas eelnõu vaikimisi.

Haridus- ja Teadusministeerium kooskõlastas eelnõu.

Käskkirja kehtiv sõnastus näeb ette mitmed

nõuded põlevkivisektori töötajatele

mikrokvalifikatsiooni omandamise toetuse

maksmiseks. Muuhulgas on nõueteks, et

õppekava on rahastatud õiglase ülemineku

fondist ja õppekava peab olema vähemalt 18

ainepunkti.

Teeme ettepaneku neid piiranguid

leevendada. Toetust võiks maksta ka teiste

hariduse infosüsteemis registreeritud

mikrokvalifikatsiooniõppe õppekavade

läbimise järel, mitte üksnes õiglase

ülemineku fondist rahastavate puhul, et mitte

piirata uute oskuste omandamise võimalusi

põlevkivisektori töötajatel. Samuti teeme

ettepaneku mitte rakendada eelnimetatud

mahu nõuet.

Kuna käesolev muudatus on kiireloomuline,

siis kaalume ettepanekut järgmise

muudatusega. Järgmine TAT muudatus on

planeeritud sügisel 2025. a.

Regionaal- ja Põllumajandusministeerium kooskõlastas eelnõu.

Täname, et olete punkti 3.7 viinud sisse viite

tasakaalustatud regionaalarengule. Palume

siiski sõnastada punkt 3.7 nii, et

tasakaalustatud regionaalne areng oleks

märgitud eesmärgina, mitte mõõdikuna

(mõõdikuks on tervena elada jäänud aastate

arv - selle regionaalsed erinevused).

Mittearvestatud. Ei puuduta käesoleval

kooskõlastusringil käinud muudatusi.

Vaatame üle järgmiste muudatuste käigus.

Rahandusministeerium kooskõlastas eelnõu vaikimisi.

Riigi Tugiteenuste Keskus (korraldusasutus) kooskõlastas eelnõu märkustega

arvestamisel.

Käskkirja punkti 2.2.1.2.11. alapunktis 2

palun jätta ühe alusena alles ka see asjaolu,

kui isik on teenistusest vabastatud avaliku

teenistuse seaduse § 93 lõike 1 alusel.

„2) ta on 16-aastane kuni

vanaduspensioniealine ega sobi

töötervishoiuarsti otsuse kohaselt senisel

töökohal töötama või töötervishoiuarst on tal

diagnoosinud tööst põhjustatud haiguse või

kutsehaiguse või talle on esitatud töölepingu

Mittearvestatud, seletuskirja selgitusega

täiendatud järgmiselt:

„Tasemeõppes osalemise toetust on võimalik

saada ka juhul, kui töötervishoiuarst on

diagnoosinud isikul tööst põhjustatud

haiguse või kutsehaiguse või talle on esitatud

töölepingu ülesütlemise avaldus. Erinevalt

THP vastavast sättest ei viidata töösuhe üles

ütlemise alusena sellele, kui isik on

teenistusest vabastatud avaliku teenistuse

seaduse § 93 lõike 1 alusel. See ei ole

[Tippige siia]

2

ülesütlemise avaldus, mille kohaselt öeldakse

töösuhe üles töölepingu seaduse § 88 lõike 1

punkti 1 alusel, või teade teenistusest

vabastamise kohta avaliku teenistuse seaduse

§ 93 lõike 1 alusel.“

asjakohane, kuna põlevkivisektoris

reguleerib töösuhteid töölepingu seadus ja

avaliku teenistuse seadust ei kohaldata.

Seega piisab viitest töölepingu seaduse

vastavale sättele (§ 88 lõike 1 punkti 1

alusel).„

Lisan juurde ka ebaolulise tähelepaneku,

nimelt seletuskirjas viidatakse, et eelnõu

punktiga 2 lisatakse käskkirja rakendussäte.

TAT käskkirja muudatuse eelnõu järgi on

tegemist aga punktiga 3. Käskkirja

muudatuse eelnõu punktiga 2 lisatakse

käskkirja täiendava punkti 2.2.1.2.11^1^,

seega peaks seletuskirja viide punktile 2

rääkima sellest täiendusest ning punktiga 3

on tegemist rakendussättega.

Arvestatud, parandatud.

Euroopa Komisjon kooskõlastas vaikimisi.

Rakenduskava seirekomisjon ei avaldanud arvamust.

Eesti Töötukassa ei avaldanud arvamust.

Majandus- ja infotehnoloogiaministri 7. septembri 2023. a käskkirja nr 138

„Põlevkivisektori töötajate tööle asumise ja oskuste arendamise toetamine“ muutmise

käskkirja eelnõu seletuskiri

1. Sissejuhatus

1.1. Sisukokkuvõte

Eelnõuga muudetakse majandus- ja infotehnoloogiaministri 7. septembri 2023. a käskkirja

nr 138 „Põlevkivisektori töötajate tööle asumise ja oskuste arendamise toetamine“.

Muudatuse eesmärk on viia tasemeõppe osalejate sihtrühmale seatud terviseseisundist tulenev

erisus kooskõlla 1. juunil 2025. a jõustuvate Vabariigi Valitsuse 29. septembri 2023. a määruse

nr 90 „Tööhõiveprogramm 2024–2029“ § 24 lõike 3 muudatustega.

1.2. Eelnõu ettevalmistaja

Eelnõu ja seletuskirja koostasid Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi tööhõive

osakonna nõunik Annika Sepp (tel 5911 9425, [email protected]), sama osakonna

tööturuteenuste juht Kristi Suur (tel 5913 9212, [email protected]) ja õigusnõunik Ilona Säde

(tel 5667 4014, [email protected]) ning strateegiaosakonna struktuurivahendite nõunik Pille

Penk (tel 5918 2214, [email protected]).

Eelnõu ja seletuskirja õigusliku ekspertiisi tegi Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi

õigusosakonna õigusnõunik Gerly Lootus (tel 639 7652, [email protected]).

2. Eelnõu sisu

Eelnõu koosneb kahest punktist.

Eelnõu punktiga 1 sõnastatakse ümber muudetava käskkirja lisa „Põlevkivisektori töötajate

tööle asumise ja oskuste arendamise toetamine“ punkt 2.2.1.2.11, millega viiakse tasemeõppes

osalemise toetuse sihtrühmale seatud terviseseisundi tingimused kooskõlla 1. juunil 2025

jõustuvate Vabariigi Valitsuse 29. septembri 2023. a määruse nr 90 „Tööhõiveprogramm 2024–

2029” (edaspidi THP) § 24 lõike 3 muudatustega.

Käskkirja punkti 2.2.1.2.11 kohaselt on nimetatud punktis sätestatud isikutel õigus taotleda

tasemeõppes osalemise toetust ka juhul, kui nad asuvad õppima käskkirja punktis 2.2.1.2.10

nimetamata õppekavadel.

Punkti 2.2.1.2.11 uue versiooni alusel võimaldatakse toetust taotleda nii neil, kel on tervisest

tulenev takistus kui ka neil, kellel seda ei ole, kuid kes on toetuse taotluse esitamisele eelnenud

12 kuu jooksul läbinud töövõime hindamise töövõimetoetuse seaduse alusel ning selle käigus

on tuvastatud, et tema töövõime ei ole vähenenud, küll aga esineb tal vähemalt kerge piirang

ühes või mitmes võtmetegevuses. Kerge piirangu esinemine viitab võimaliku tõsisema

tervisepiirangu kujunemisele. Et piirangu süvenemist ennetada, võib osutuda vajalikuks uue

töökoha leidmine, mis võib eeldada tasemeõppes osalemise kaudu vajalike teadmiste ja oskuste

omandamist.

Samuti sätestatakse punktis täiendavalt, et piiranguid õppekava valikule ei kohaldata isikutele,

kelle puhul töötervishoiuarst on oma otsuses andnud hinnangu, et isik ei sobi senisel töökohal

töötama ehk toetust ei võimaldata töötervishoiuarsti muude hinnangute alusel. See lisanõue

töötervishoiu arsti otsusele kehtestatakse, kuna töötukassa karjäärinõustaja, kes hindab inimese

tervisest tuleneva takistuse ja töötamise seost, ei ole pädev andma hinnangut töötervishoiu arsti

otsusele, juhul kui selles on öeldud, et inimene sobib töötama teatud piirangute või

lisatingimustega. Praktikas on ilmnenud, et töötukassa ei saa teha olemasolevate andmete

põhjal põhjendatud otsust, milles hinnatakse seost töötamisele seatud piirangute ja

lisatingimuste ning täiendus- või ümberõppe vajaduse vahel.

Tasemeõppes osalemise toetust on võimalik saada ka juhul, kui töötervishoiuarst on

diagnoosinud isikul tööst põhjustatud haiguse või kutsehaiguse või talle on esitatud töölepingu

ülesütlemise avaldus. Erinevalt THP vastavast sättest ei viidata ühe töösuhe üles ütlemise

alusena sellele, kui isik on teenistusest vabastatud avaliku teenistuse seaduse § 93 lõike 1 alusel.

See ei ole asjakohane, kuna põlevkivisektoris reguleerib töösuhteid töölepingu seadus ja

avaliku teenistuse seadust ei kohaldata. Seega piisab viitest töölepingu seaduse vastavale sättele

(§ 88 lõige 1 punkt 1). Loobutud on nõudest hinnata, kas inimene saab terviseseisundi tõttu

senise töö tegemist jätkata või ei saa.

Eelnõu punktis 2 tuuakse selguse huvides ära ka tervisest tuleneva takistuse mõiste (THP

§ 6. punkt 7).

Muudatuse mõju sihtrühmale on väike, kuna käskkirja alusel saab tasemeõppes osalemise

toetust oluliselt väiksem sihtrühm, kui sama teenust THP alusel. Samas on rakenduslikult ja

sihtrühma võrdse kohtlemise seisukohast oluline kohaldada mõlemas õigusaktis sama

terviseprobleemidega inimese määratlust.

Eelnõu punktiga 3 lisatakse käskkirja rakendussäte, mille kohaselt rakendatakse punkti

2.2.1.2.11 muudatusi tagasiulatuvalt alates 1. juunist 2025. a, st samal kuupäeval, mil THP-s

§ 24 lõikes 3 jõustuvad samasisulised muudatused.

Samuti lisatakse käskkirja rakendussäte, reguleerimaks olukorda, kus isik, kes ei saa

tervisesisundi tõttu senise töö tegemist jätkata, taotles tasemeõppes osalemise toetust hiljemalt

31. mail 2025. a, st enne käskkirja punkti 2.2.1.2.11 muudatusi. Sellisel juhul lähtutakse toetuse

maksmisel kuni 31. maini 2025. a kehtinud redaktsioonist, st 1. juunist 2025. a kohaldatakse

käskkirja punkti 2.2.1.2.11 muudatusi alates 1. juunist 2025. a esitatud taotlustele.

3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele

Eelnõu on kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2021/1060, millega

kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfond+,

Ühtekuuluvusfondi, Õiglase Ülemineku Fondi ja Euroopa Merendus-, Kalandus- ja

Vesiviljelusfondi kohta ning nende ja Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi,

Sisejulgeolekufondi ning piirihalduse ja viisapoliitika rahastu suhtes kohaldatavad

finantsreeglid (ELT L 231, 30.06.2021, lk 159–706).

4. Märkused

Käskkiri ei ole seotud isikuandmete töötlemisega isikuandmete kaitse üldmääruse tähenduses.

Seletuskiri kirjeldab ainult käskkirjas nimetatud TAT muudatusi.

5. Käskkirja jõustumine

Käskkirja punktis 2.2.1.2.11 tehtud muudatusi rakendatakse tagasiulatuvalt alates 1. juunist

2025. a.

6. TAT muudatuste kooskõlastamine

Eelnõu esitati eelnõude infosüsteemi (EIS) kaudu kooskõlastamiseks

Rahandusministeeriumile, Haridus- ja Teadusministeeriumile, Regionaal- ja

Põllumajandusministeeriumile ning Kliimaministeeriumile ja e-posti kaudu Riigi Tugiteenuste

Keskusele, Ühtekuuluvuspoliitika fondide võrdõiguslikkuse kompetentsikeskusele ning

arvamuse avaldamiseks Eesti Töötukassale, rakenduskava seirekomisjonile ja Euroopa

Komisjonile. Rahandusministeerium, Euroopa Komisjon, Haridus- ja Teadusministeerium ja

Kliimaministeerium kooskõlastasid eelnõu vaikimisi. Regionaal- ja

Põllumajandusministeerium kooskõlastas eelnõu (vt täpsemalt seletuskirja lisast).