Dokumendiregister | Riigi Tugiteenuste Keskus |
Viit | 11.1-1/25/1398-1 |
Registreeritud | 03.07.2025 |
Sünkroonitud | 04.07.2025 |
Liik | Sissetulev kiri |
Funktsioon | 11.1 Toetuste arendamine, sertifitseerimine ja järelevalve 2025- |
Sari | 11.1-1 Toetuste arendamise, sertifitseerimise ja järelevalvega seotud üldine kirjavahetus |
Toimik | 11.1-1/2025 |
Juurdepääsupiirang | Avalik |
Juurdepääsupiirang | |
Adressaat | Kliimaministeerium |
Saabumis/saatmisviis | Kliimaministeerium |
Vastutaja | Kaidi Kenkmann (Riigi Tugiteenuste Keskus, Peadirektori asetäitjale alluvad osakonnad, Toetuste arendamise osakond, Teenusedisaini talitus) |
Originaal | Ava uues aknas |
Majandus- ja taristuministri
03.03.2023. a määrus nr 13
„Korterelamute energiatõhususe toetuse tingimused“
Lisa
(taristuministri xx.xx.xxxx. a määruse nr xx sõnastuses)
TOETUSE SAAJA OSTUMENETLUSE TINGIMUSED
1. Üldnõuded toetuse saaja ostumenetluse läbiviimiseks elektroonilises riigihangete
registris
1.1. Toetuse saaja ostu korraldamisel kasutatakse üksnes käesolevaid tingimusi. Kogu
teabevahetus pakkujatega ja otsustest teavitamine toimub ainult läbi elektroonilise riigihangete
registri (edaspidi register). Pakkujaid teavitatakse ostumenetluses tehtud toetuse saaja otsusest
hiljemalt 10 kalendripäeva jooksul vastava otsuse tegemisest arvates.
1.2. Kui laekunud pakkumused ei ületa ostumenetluses avaldatud lepingu eeldatavat
maksumust, avaldatakse pakkujate nimed ja pakkumuste maksumused kõigile pakkujatele
hiljemalt 7 kalendripäeva jooksul arvates pakkumuste esitamise tähtajast registri kaudu. Punktis
1.12 nimetatud läbirääkimiste kasutamise korral avaldatakse pakkujate nimed ja kohandatud
pakkumuste maksumused kõigile pakkujatele hiljemalt 7 kalendripäeva jooksul arvates
läbirääkimiste lõppemisest.
1.3. Lepingu eseme tehniline kirjeldus (mis võib olla ehitusprojekt) peab olema toodud toetuse
saaja ostu dokumentide hulgas. Iga viidet, mille toetuse saaja teeb tehnilises kirjelduses mõnele
ostuallikale, protsessile, kaubamärgile, patendile, tüübile, päritolule või tootmisviisile, mis
võiks anda mõnele ettevõtjale või tootele eeliseid teiste ees või nende osaluse välistada, loetakse
koos märkega „või sellega samaväärne”. Toetuse saaja ostumenetluses tuleb käesoleva punkti
teine lause avaldada ostumenetluses registris, lisades selle kas ostu üldandmetesse või
asjakohasesse lisadokumenti, mis peab olema kõigile huvitatud isikutele kogu ostumenetluse
avaldamise aja kättesaadav.
1.4. Rekonstrueerimistööde tellimist korterelamu kohta ei ole lubatav jagada osadeks. Toetuse
saaja tellib rekonstrueerimistööd tervikuna ühe ostu raames läbi registri kui ostu eeldatav
maksumus on vähemalt 100 000 eurot (käibemaksuta). Rekonstrueerimistööde teostamiseks
sõlmitakse leping peatöövõtjaga (edukas pakkuja või edukad ühispakkujad), kes vastutab
lepingu alusel kõigi toetatavate rekonstrueerimistegevuste elluviimise eest. Ühispakkumuse
korral sõlmivad ühispakkujad koos lepingu ja vastutavad selle täitmise eest solidaarselt kuni
lepingus toodud kõigi kohustuste täitmiseni. Pakkujana käsitletakse iga ühispakkujat.
1.5. Pakkumuse esitamise tähtaeg on vähemalt 14 kalendripäeva ostu registris avalikustamisest
arvates. Toetuse saaja võib muuta hanketeadet ja/või alusdokumente enne pakkumuste
esitamise tähtpäeva, jättes olulise muudatuse järel vähemalt 10 kalendripäeva pakkumuste
esitamiseni. Pakkumuste esitamise tähtaega ei pea pikendama, kui dokumentides on tehtud
üksnes vormiline või selgitav muudatus, mis ei saa mõjutada juba esitatud pakkumuste sisu.
1.6. Ostu käigus esitatud selgitustaotlusele peab toetuse saaja vastama 3 tööpäeva jooksul
selgitustaotluse saamisest arvates. Vastus peab olema kättesaadav kõigile huvitatud
ettevõtjatele. Toetuse saajal on võimalik vastata ainult selgitustaotluse esitajale, kui on selge,
et vastuses sisalduv informatsioon ei tekita ühtegi eelist vastuse saajale.
1.7. Kui ettevõtjal ei ole võimalik täita kõiki kvalifitseerimistingimusi üksinda, kaasab ettevõtja
pakkumuse esitamiseks teise ettevõtja, kes täidab vastava tingimuse, ühispakkujana.
Ühispakkumuse esitavad pakkujad koos, üks ühispakkujatest volitatakse end ostumenetluses
esindama. Ühispakkumuse esitanud ettevõtjad ei pea olema moodustanud juriidilist isikut ega
olema ühinenud muus õiguslikus vormis. Toetuse saaja ostumenetluses sätestatud
kvalifitseerimistingimus loetakse täidetuks, kui vähemalt ühel ühispakkumuses osalevatest
ettevõtjatest on vastav kvalifitseerimistingimus üksinda täidetud, tingimuse täitmiseks andmete
summeerimine ei ole lubatav.
1.8. Kui pakkuja soovib pakkumuse esitamisel oma meeskonna pädevuse tõendamiseks
kasutada meeskonna liikmetena füüsilisi isikuid, kes ei ole pakkuja töötajad või nad ei ole
pakkuja pädevate isikutena märgitud avalikus registris, esitatakse iga sellise füüsilise isiku
kirjalik kinnitus, millest nähtub nõusolek enda kaasamiseks ning lepingu täitmisel pakkuja
meeskonna liikmena osalemiseks hiljemalt 10 kalendripäeva jooksul arvates vastavasisulise
päringu saamisest toetuse saajalt või teda ostumenetluses esindavalt isikult. Pakkuja meeskonna
liikmena kajastatud füüsilist isikut ei käsitleta ühispakkujana.
1.9. Kui pärast pakkumuste esitamise tähtaega esineb vajadus täpsustada pakkuja esitatud
informatsiooni, mis ei seisne punktides 1.8, 2.4, 3.9, 5.2, 5.5 ja 5.6 esitatud täiendavate
dokumentide esitamises, vastab pakkuja toetuse saaja või tema esindaja päringule registri kaudu
hiljemalt 3 tööpäeva jooksul arvates vastava päringu saamisest.
1.10. Toetuse saajal on õigus kõrvaldada pakkuja ning tunnistada edukaks esialgsel hindamisel
leitud järjestuselt teine pakkumus uut ostumenetlust korraldamata, kui toetuse saaja soovib
võtta omafinantseeringuks renoveerimislaenu ning laenuandja ei nõustu projekti elluviimiseks
renoveerimislaenu väljastama pakkujaga seotud põhjustel. Kui toetuse saaja on enne
laenuandjalt laenu andmisest keelduva otsuse saamist teinud juba pakkuja edukaks tunnistamise
otsuse, teeb toetuse saaja asjakohase otsuse muutmise otsuse. Otsuses, millega pakkuja
kõrvaldatakse käesolevas punktis nimetatud põhjusel, märgitakse, mis kuupäeval on
kõrvaldamise aluseks olev asjaolu teatavaks saanud. Toetuse saaja peab tagama, et laenu
andmisest keeldumine on vähemalt kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis.
1.11. Punktis 1.10. nimetatud otsusest teavitatakse pakkujaid hiljemalt 10 kalendripäeva
jooksul vastava otsuse tegemisest arvates.
1.12. Pärast pakkumuste esitamise tähtaega võib pidada läbirääkimisi üksnes ostu hinna osas,
kui algselt ettenähtud tööde maht, reservi suurus või tööde sisu muutub. Läbirääkimisi peetakse
pakkumuste kohandamise funktsiooni teel ning tagatakse, et pakkumust saavad samaaegselt
kohandada kõik pakkujad, kelle pakkumust ei ole tagasi lükatud. Pakkumuse kohandamiseks
peab kõigil pakkujatel olema vähemalt 5 tööpäeva. Kui pakkumuse maksumuses esineb ilmne
arvutusviga, on toetuse saajal õigus lubada pakkujal viga parandada koheselt või parandada see
ise, teavitades parandusest viivitamatult ka pakkujat läbi registri. Kui pakkuja arvutusvea
parandamisega ei nõustu, lükkab toetuse saaja pakkuja pakkumuse tagasi.
1.13. Toetuse saaja kontrollib kõrvaldamise aluste puudumist ja kvalifitseerimistingimustele
ning vastavustingimustele vastavust vaid sellise pakkuja puhul, kelle pakkumus on
hindamiskriteeriumi alusel hinnates edukas pakkumus. Vajadusel võib toetuse saaja kontrollida
eelnimetatud tingimustele vastavust kõigi pakkujate puhul.
1.14. Toetuse saaja ostumenetluses tuleb lepingu eeldatav maksumus märkida registrisse ilma
käibemaksuta summana. Ühe korterelamu ostu korral märgitakse lepingu eeldatavaks
maksumuseks toetuse taotluses kajastatud korterelamu rekonstrueerimistööde või
projekteerimis- ja rekonstrueerimistööde eeldatav maksumus. Kui ühe ostu raames soovitakse
leida tööde teostajat mitmele korterelamule, märgitakse lepingu eeldatavaks maksumuseks
toetuse taotluses kajastatud kõrgeima maksumusega korterelamu rekonstrueerimistööde või
projekteerimis- ja rekonstrueerimistööde eeldatav maksumus.
1.15. Toetuse saaja märgib registris lepingu täitmise tähtaja kalendrikuudes lähtudes konkreetse
korterelamu eripärast. Ehitustööde oodatav kestus summeeritakse ettevalmistusajaga selliselt,
et ehitustööde oodatavale kestusele kalendrikuudes liidetakse vastav ettevalmistusaeg, milleks
on igakordselt kuus kalendrikuud. Edukas pakkuja ei ole kohustatud kasutama
ettevalmistusaega, kui tema hinnangul on võimalik rekonstrueerimistöödega alustada varem.
Projekteerimis- ja rekonstrueerimistööde ostumenetluses peab ehitusprojekti valmimine
toimuma kuuekuulise ettevalmistusaja sees.
1.16. Toetuse saajal on õigus lõpetada ostumenetlus lepingu sõlmimiseta, kui edukaks osutuva
pakkuja pakkumuse maksumus ületab ostumenetluses märgitud eeldatavat maksumust.
1.17. Eduka pakkujaga sõlmitakse leping samadel tingimustel, mis on avaldatud toetuse saaja
ostumenetluses. Toetuse saaja peab kontrollima ja tagama kogu lepingu täitmise perioodi, et
ostumenetluses edukale pakkujale ettenähtud kohustuste täitmine oleks tähtaegne ja vastaks
ostumenetluses ja lepingus avaldatud ning sätestatud tingimustele. Lepingu muutmine on
lubatav üksnes juhul, kui selleks esineb õigusaktides toodud alus.
1.18. Ostumenetlus tuleb lõpetada mõistliku aja jooksul, milleks loetakse 3 kalendrikuud
arvates pakkumuste esitamise tähtajast. Toetuse saaja sõlmib käesoleva punkti esimeses lauses
nimetatud tähtaja jooksul lepingu eduka pakkujaga või lõpetab registris ostumenetluse ilma
lepingu sõlmimiseta kui edukat pakkujat ei õnnestu välja selgitada. Kui toetuse saajast
sõltumatult põhjusel on vaja ostumenetluse lõpetamiseks pikemat ajaperioodi kui 3
kalendrikuud, peab toetuse saaja vajadusel tõendama, millisel põhjusel on pikem ajaperiood
vajalik.
2. Kohustuslikud kõrvaldamise alused
2.1. Ostumenetlusest kõrvaldatakse pakkuja (ühispakkumuse korral kõik vastava
ühispakkumuse esitanud pakkujad kui vähemalt ühel ühispakkujatest esineb kõrvaldamise
alus):
2.1.1. kes on pankrotis või likvideerimisel, kelle suhtes on algatatud pankroti- või
likvideerimismenetlus või kelle äritegevus on peatatud või kes on muus sellesarnases olukorras
pakkuja asukohamaa õigusaktide kohaselt;
2.1.2. kellel on riikliku maksu, makse või keskkonnatasu maksuvõlg või maksu- või
sotsiaalkindlustusmaksete võlg tema asukohariigi õigusaktide kohaselt, välja arvatud juhul, kui
pakkuja on võla ajatanud või tasunud või kui ta tasub või ajatab võla kümne kalendripäeva
jooksul arvates toetuse saajalt vastava teate saamisest kõrvaldamise aluse esinemise kohta.
2.2. Punktis 2.1.2 nimetatud maksude või maksete võla puudumist kontrollitakse toetuse saaja
poolt läbi Maksu- ja Tolliameti veebilehe või registri päringu kaudu. Kui toetuse saajal ei ole
pakkuja kõrvaldamise aluse kontrolli faasis võimalik kontrolli teostada eelmises lauses
nimetatud kanalite kaudu, on toetuse saajal õigus küsida pakkujalt vastavaid tõendeid, mis
tõendaks vastavate võlgnevuste puudumist ja mis on väljastatud kuni kaks nädalat enne
pakkumuste esitamise tähtpäeva.
2.3. Ostumenetlusest kõrvaldatakse pakkuja (ühispakkumuse korral kõik vastava
ühispakkumuse esitanud pakkujad kui vähemalt ühel ühispakkujatest esineb kõrvaldamise
alus), kelle puhul ei ole täidetud vähemalt üks alljärgnevatest nõuetest, arvestades punktis 2.4
toodut:
2.3.1. pakkuja suhtes puuduvad riigihangete seaduse (edaspidi RHS) § 95 lõike 1 punktides 1–
3 ja 5 sätestatud alused, arvestades RHS § 95 lõikes 2 sätestatut. Nimetatud kinnitus loetakse
antuks, kui pakkumuse koosseisus esitatakse registris koostatud dokument, millest nähtuvad
pakkuja üldised kinnitused;
2.3.2. Maksu- ja Tolliameti tõenditelt pakkuja kohta peab olema võimalik tuvastada, et ühegi
nimetatud isiku töötajate keskmine töötasu ei ole võrdlusperioodi jooksul olnud väiksem kui 70
protsenti sama ajavahemiku keskmisest töötasust lepingu esemele vastavas valdkonnas.
Nimetatud nõuet ei kohaldata, kui isikul puuduvad töötajad. Võrdlusperioodiks loetakse kuus
kalendrikuud, mille viimaseks kuuks on ostumenetluse alustamise kalendrikuust üle- eelmine
kalendrikuu. Kui pakkuja või üks ühispakkujatest on asutatud või alustanud äritegevust
võrdlusperioodi algusest hiljem, on tema võrdlusperioodi alguseks asutamise või äritegevuse
alustamise kalendrikuu ja lõpuks ostumenetluse alustamise kalendrikuust üle-eelmine
kalendrikuu;
2.3.3. välismaine pakkuja esitab oma asukohariigi punktis 2.3.2. nimetatud pädeva asutusega
samaväärse asutuse tõendid;
2.3.4. pakkuja ja toetuse saaja korterelamu rekonstrueerimist nõustav tehniline konsultant ei ole
seotud isikud. Nimetatud kinnitus vastava seose puudumise kohta loetakse antuks, kui
pakkumuse koosseisus on esitatud registris koostatud dokument, millest nähtuvad pakkuja
üldised kinnitused.
2.4. Kui pakkuja ei ole esitanud pakkumusega koos tõendeid kõrvaldamise aluste puudumise
kohta ning vastavate kõrvaldamise aluste puudumist ei ole toetuse saajal võimalik kontrollida
avalikest registritest, peab toetuse saaja andma pakkujale 10-kalendripäevase tähtaja vastavate
dokumentide ja andmete, mis tõendavad kõrvaldamise aluste puudumist, esitamiseks. Kui
vastavaid andmeid ja dokumente ei esitata eelmises lauses määratud tähtaja jooksul, kuulub
selline pakkuja kõrvaldamisele.
3. Kohustuslikud kvalifitseerimise tingimused
3.1. Pakkuja ostumenetluse algamisele eelneva majandusaasta netokäive peab olema
minimaalselt võrdne sõlmitava lepingu kahekordse eeldatava maksumusega (arvestatuna, et
lepingu eeldatav maksumus esitatakse alati käibemaksuta summana).
3.2. Pakkuja peab olema ostumenetluse algamisele eelneva 60 kuu jooksul teostanud vähemalt
ühe samaväärse ehitustöö maksumusega määras, mis on võrdne vähemalt poolega sõlmitava
lepingu eeldatavast maksumusest. Samaväärseks ehitustööks loetakse hoonete püstitamise,
laiendamise ja/või kogu hoone mahus rekonstrueerimistööd ehitustööde peatöövõtjana, mille
puhul on teostatud mh vähemalt järgnevad ehitustööd: hoone kande- ja välispiirete ehitamine
või rekonstrueerimine, soojustagastusega sundventilatsiooni ehitamine või rekonstrueerimine,
uue küttesüsteemi ehitamine või rekonstrueerimine.
3.3. Pakkuja meeskonnas peavad korterelamu terviklikul rekonstrueerimisel igakordselt olema
järgmised pädevad või välismaise pakkuja puhul samaväärse pädevusega isikud, kelle tehnilise
ja kutsealase pädevuse nõuetele vastavust tõendatakse järgnevate pädevustega:
3.3.1. projektijuht, kellel on vähemalt ehitusinseneri kutse, tase 6 spetsialiseerumisega hoonete
ehitusele, valitava kompetentsiga ehitustegevuse juhtimine või ehitusjuhi kutse, tase 6,
spetsialiseerumisega üldehituslikule ehitamisele;
3.3.2. objektijuht, kellel on vähemalt ehituse tööjuhi kutse, tase 5, tervikspetsialiseerumisega
üldehitustööde tegemine;
3.3.3. ventilatsiooni- ja küttesüsteemide spetsialist, kellel on vähemalt kütte-, ventilatsiooni- ja
jahutuseinseneri kutse, tase 6 kompetentsidega ehitustegevuse juhtimine küttesesüsteemide
ehitamisel ja ehitustegevuse juhtimine ventilatsioonisüsteemide ehitamisel või ehitusjuhi kutse,
tase 6, spetsialiseerumisega sisekliima tagamise süsteemide ehitamisele;
3.3.4. veevarustuse- ja kanalisatsioonisüsteemide spetsialist, kellel on vähemalt veevarustuse-
ja kanalisatsiooniinseneri kutse, tase 6 kompetentsiga ehitustegevuse juhtimine või ehitusjuhi
kutse, tase 6, spetsialiseerumisega hoonesisese või selle juurde kuuluva veevarustuse ja
kanalisatsioonisüsteemi ehitamisele;
3.3.5. elektritööde teostamisel isik, kellel on vähemalt B-klassi pädevustunnistus või
elektriinseneri kutse tarbija elektripaigaldiste alal, tase 6.
3.4. Pakkuja peab olema esitanud majandustegevuse registris tegevusalal „Ehitamine“
majandustegevusteate tegevusala liikidega: üldehituslik ehitamine, sisekliima tagamise
süsteem, hoonesisene või selle juurde kuuluv veevarustuse või kanalisatsioonisüsteem.
3.5. Elektritööde teostamisel peab pakkuja olema esitanud majandustegevuse registris
majandustegevusteate tegevusalal „Elektritööd“ tegevusala liigiga elektripaigaldise ehitamine,
sealhulgas paigaldamine.
3.6. Punktides 3.4 ja 3.5 sätestatud majandustegevuse registri registreeringu nõuet ei kohaldata
välismaisele pakkujale. Asjakohasel juhul tõendab pakkuja oma pädevust samaväärse tõendiga.
3.7. Pakkujal peab olema ehitustööde tegevusvaldkonnas rakendatud
kvaliteedijuhtimissüsteem, mis vastab vähemalt EVS-EN ISO 9001 standardis, ja
keskkonnajuhtimissüsteem, mis vastab vähemalt EVS-EN ISO 14001 standardis, või
samaväärsetes dokumentides sätestatud tingimustele.
3.8. Pakkuja kinnitab pakkumuse esitamisega, et hiljemalt lepingu sõlmimise kuupäevaks on
tal võimalus anda toetuse saajale krediidi- või finantseerimisasutuse kinnitatud täitmisaja
tagatis viie protsendi ulatuses lepingu maksumusest. Lepingu maksumuseks loetakse edukas
pakkumuses sisalduv rekonstrueerimistööde või projekteerimis- ja rekonstrueerimistööde
maksumus ilma käibemaksuta, millele liidetakse, juhul kui see on ette nähtud, reserv ilma
käibemaksuta summana. Kui pooled sõlmivad lepingu enne toetuse saajale tagatise esitamist,
peab pakkuja esitama toetuse saajale tagatise hiljemalt 10 kalendripäeva jooksul lepingu
sõlmimisest. Kui enne lepingu sõlmimist selgub, et edukas pakkuja ei saa tagatist anda enne
lepingu sõlmimist ega hiljemalt 10 kalendripäeva jooksul lepingu sõlmimisest, jätab toetuse
saaja eduka pakkujaga lepingu sõlmimata ning tunnistab edukaks paremusjärjestuses järgmise
pakkuja. Kui leping on juba sõlmitud, kuid pakkuja ei anna vastavat tagatist hiljemalt 10
kalendripäeva jooksul lepingu sõlmimisest, alustab toetuse saaja õiguskaitsevahendite
kohaldamist. Täitmisaja tagatis peab kehtima kogu ehitusperioodi vältel. Täitmisaja tagatisena
loetakse aktsepteeritavaks ka vastava rahasumma deponeerimine toetuse saaja arvelduskontole
või deponeerimine notari kontole, tingimusel et õigustatud isikuks on kogu ehitusperioodi vältel
toetuse saaja. Ühispakkujad võivad tagatise nõude täita ühiselt.
3.9. Kui pakkuja ei ole esitanud pakkumusega koos tõendeid kvalifitseerimistingimuse täitmise
kohta ning vastava tingimuse täitmist ei ole toetuse saajal võimalik kontrollida avalikest
registritest, peab toetuse saaja andma pakkujale 10-kalendripäevase tähtaja vastavate
dokumentide ja andmete, mis tõendavad kvalifitseerimistingimuse täitmist, esitamiseks. Kui
vastavaid andmeid ja dokumente ei esitata eelmises lauses määratud tähtaja jooksul, kuulub
selline pakkuja kvalifitseerimata jätmisele.
4. Täiendavad kvalifitseerimise tingimused
4.1. Tingimus, mida on kohustuslik kasutada korterelamu elemendipõhise
rekonstrueerimise korral
4.1.1. Elementide tootja on ettevõte, mille põhitegevusala on kokkupandavate puitehitiste ja
nende elementide tootmine. Elementide tootja peab olema ostumenetluse algamisele eelneva
60 kuu jooksul tootnud vähemalt kolmele samaväärsele olemasolevale või uuele hoonele
fassaadi või katuse elemendid ning peab omama viimasel kolmel järjestikusel majandusaastal
enne ostumenetluse teate avaldamist netokäivet summas, mis on kokku võrdne vähemalt
poolega lepingu eeldatavast maksumusest. Samaväärsena käsitleks vähemalt kolmekorruselist
sisekliima tagamisega hoonet, mille puhul on ehitamisel või rekonstrueerimisel kasutatud
eeltoodetud elemente. Kui ostu objekt on alla kolme korrusega korterelamu, loetakse
samaväärseks ostu objektiga võrdse korruste arvuga hoone. Kui ühe ostu raames soovitakse
leida tööde teostajat mitmele elemendipõhiselt rekonstrueeritavale korterelamule, võetakse
käesoleva tingimuse täitmisel arvesse elemendipõhiselt rekonstrueeritava korterelamu lepingu
eeldatava maksumusena toetuse taotluses kajastatud kõrgeima maksumusega korterelamu
rekonstrueerimistööde eeldatav maksumus. Ostu objektiks oleva korterelamuga samaväärseks
korterelamuks, millele elementide tootja peab fassaadi või katuse elemendid olema viimase 60
kuu jooksul tootnud, loetakse mitme korterelamu ühise ostumenetluse korral ükskõik milline
selles kajastatud korterelamu.
4.1.2. Elementide tootja peab omama kehtivat ETAt (European Technical Assessment) või
samaväärset dokumenti.
4.2. Tingimus, mida on kohustuslik kasutada juhul, kui ostumenetluses tellitakse koos nii
ehitusprojekt kui rekonstrueerimistööd
Pakkuja meeskonnas peab olema arhitekt, kellel on vähemalt volitatud arhitekti kutse, tase 7 ja
kes vastutab ehitusprojekti vastavuse eest Euroopa uue Bauhausi nõuetele.
5. Vastavustingimused
Pakkumus tunnistatakse vastavaks järgmiste vastavustingimuste täitmisel:
5.1. esitatud on pakkumuse kogumaksumus vastavalt ostu alusdokumentides sätestatule;
5.2 esitatud on pakkumusvorm, milles on toodud kogumaksumuses sisalduvad kulud.
Pakkumusvormi ei tule esitada üksnes juhul, kui toetuse saaja ei ole seda ostus nõudnud. Kui
pakkumusvorm on ostus nõutud, kuid seda ei ole esitatud koos pakkumusega või see on täidetud
puudulikult, annab toetuse saaja pakkujale 10- kalendripäevase tähtaja täidetud
pakkumusvormi, milles peavad kajastuma kõik toetuse saaja poolt ettenähtud kuluread,
esitamiseks. Pakkumusvormiga ei muudeta pakkumusega koos esitatud pakkumuse
kogumaksumust;
5.3. kui pakkumuses sisaldub ärisaladus, märgib pakkuja, milline teave on pakkuja ärisaladus
ning põhjendab teabe ärisaladuseks määramist. Kui pakkuja ei ole ärisaladust märkinud, eeldab
toetuse saaja, et pakkuja pakkumuses puudub ärisaladus;
5.4. pakkumuse esitamisega kinnitab pakkuja kõigi ostu alusdokumentides sätestatud
tingimuste täitmist;
5.5. kui toetuse saaja korterelamu rekonstrueerimisel on ehitusprojektis või projekteerimise
lähteülesandes nähtud ette eeltoodetud elementide kasutamine, esitatakse elementide tootja
kirjalik kinnitus, millest peab nähtuma elementide tootja valmidus osaleda lepingu täitmisel
juhul, kui pakkuja pakkumus osutub edukaks pakkumuseks. Elementide tootja kirjaliku
kinnituse esitamiseks peab toetuse saaja andma pakkujale 10-kalendripäevase tähtaja juhul, kui
vastav kinnitus ei ole esitatud koos pakkumusega;
5.6. ühise pakkumuse esitamise korral esitatakse ühispakkujate volikiri. Kui volikirja ei ole
esitatud koos pakkumusega, peab toetuse saaja andma pakkujale 10-kalendripäevase tähtaja
volikirja esitamiseks.
6. Hindamiskriteeriumid
Pakkumuse maksumus – 100 protsenti. Maksumuse eest antavad hindepunktid arvutatakse
registris automaatselt pakutava valemiga.
MÄÄRUS
Tallinn Kuupäev digiallkirjas nr 1-1/25/39
Majandus- ja taristuministri 3. märtsi 2023. a määruse
nr 13 „Korterelamute energiatõhususe toetuse
tingimused“ muutmine
Määrus kehtestatakse atmosfääriõhu kaitse seaduse § 161 lõike 3 ja § 1821 lõike 5 ning perioodi
2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse §
10 lõike 2 alusel.
Majandus- ja taristuministri 3. märtsi 2023. a määruses nr 13 „Korterelamute energiatõhususe
toetuse tingimused“ tehakse järgmised muudatused:
1) määruse preambulit täiendatakse pärast sõna „kehtestatakse“ lauseosaga „atmosfääriõhu kaitse
seaduse § 161 lõike 3 ja § 1821 lõike 5 ning“;
2) paragrahvi 1 lõiget 1 täiendatakse pärast lauseosa „„Korterelamute rekonstrueerimise
toetamine”“ lauseosaga „ja riigi eelarvestrateegias 2025–2028 määratud perioodi 2021–2030
Euroopa Liidu kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguse ühikutega kauplemise enampakkumisel
saadud tulust (edaspidi CO2 vahendid) rahastatava meetme „Korterelamute energiatõhusaks
rekonstrueerimine”“;
3) paragrahvi 2 lõigete 2 ja 3 sissejuhatavast lausest jäetakse välja sõnad “meetmete nimekirjas
sätestatud“;
4) paragrahvi 4 täiendatakse punktiga 11 järgmises sõnastuses:
„11) energiaerikasutus – mõõdetud energiakasutuse andmetel põhineva energiamärgise kohane
aastane tarnitud energiate summaarne kasutus kilovatt-tundides hoone köetava pinna ruutmeetri
kohta [kWh/(m²·a)];
5) paragrahvi 4 punktist 81 jäetakse välja lauseosa „projekteerimistööd on tellitud enne toetuse
taotluse esitamist korterelamutele ühiselt ja“;
6) paragrahvi 4 punkt 15 sõnastatakse järgmiselt:
„15) suur korterelamu – vähemalt 60 eluruumiga korterelamu;“;
7) paragrahvi 4 täiendatakse punktiga 17 järgmises sõnastuses:
„17) toetuse lõppmakse – abikõlblike kulude viimane väljamakse.“;
8) paragrahvi 5 täiendatakse lõikega 4 järgmises sõnastuses:
„(4) CO2 vahenditest toetuse andmisel kohaldatakse vaidemenetlusele haldusmenetluse seadust.“;
9) paragrahvi 6 lõike 1 punkti 13 täiendatakse pärast lauseosa „loomine,“ lauseosaga
„liitumispunkti asukoha muutmine“;
10) paragrahvi 7 lõiget 2 täiendatakse pärast sõna „ehitustööde“ lauseosaga „,sealhulgas
eskiisprojekti koostamise“;
11) paragrahvi 7 lõiget 4 täiendatakse teise lausega järgmises sõnastuses:
„Juriidilise isikuga sõlmitud tehnilise konsultandi teenuse lepingus peab olema nimetatud füüsiline
isik, kes vastab tehnilisele konsultandile esitatavatele nõuetele ning kes vastutab teenuse osutamise
eest taotlejale.“;
12) paragrahvi 7 lõikes 7 asendatakse lauseosa „17 ja 18–183“ lauseosaga „17–183“;
13) paragrahvi 8 lõige 4 sõnastatakse järgmiselt:
„(4) Tehniline konsultant peab olema toetuse saajale teenuse osutamisel sõltumatu ja osutama
teenust isiklikult. Juhul, kui leping on sõlmitud juriidilise isikuga, käsitletakse isikuna, kes
tehnilise konsultandi teenust osutab, lepingus nimetatud füüsilist isikut ning temale omistatakse
käesolevas määruses toodud tehnilisele konsultandile esitatavad nõuded. Tehnilisel konsultandil
ei tohi olla majanduslikke huvisid ettevõtjate suhtes, kellelt võetakse või kes esitavad
projekteerimiseks ja omanikujärelevalve teenuse osutamiseks pakkumusi ja kes teostavad
nimetatud töid. Lisaks eeltoodule peab tehniline konsultant olema sõltumatu
rekonstrueerimistööde teostajast ning tal ei tohi olla rekonstrueerimistööde teostaja esindajaga
seonduvaid muid lepingulisi suhteid.“;
14) paragrahvi 12 lõike 1 punktid 1 ja 2 sõnastatakse järgmiselt:
„1) Tallinnas ja Tartu linnas asustusüksusena asuva korterelamu ning nende asustusüksustega
külgnevate valdade asustusüksustes, kus taotluse esitamisele eelneva aasta kinnisvara turuväärtus
on Maa- ja Ruumiameti tehingute andmebaasi andmetel kõrgem kui 1500 eurot ruutmeeter, asuva
korterelamu rekonstrueerimisel 30 protsenti;
2) punktis 1 nimetatud asustusüksusega külgnevate valdade asustusüksustes, kus taotluse
esitamisele eelneva aasta kinnisvara turuväärtus on Maa- ja Ruumiameti tehingute andmebaasi
andmetel vahemikus 500,01–1500 eurot ruutmeeter, ja Ilmatsalu alevikus, Märja alevikus,
Haapsalu linnas, Keila linnas, Kohila alevis, Kuressaare linnas, Maardu linnas, Otepää linnas,
Paikuse alevis, Pärnu linnas, Rakvere linnas, Rapla linnas, Sauga alevikus, Uuemõisa alevikus
ning Viljandi linnas asustusüksusena asuva korterelamu rekonstrueerimisel 40 protsenti;“;
15) paragrahvi 12 lõiget 1 täiendatakse punktiga 51 järgmises sõnastuses:
„51) punktis 1 nimetatud asustusüksuses asuva korterelamu rekonstrueerimisel eeltoodetud
elementide kasutamisega 40 protsenti;
16) paragrahvi 12 lõike 1 punktis 6 asendatakse lauseosa „punktides 1 ja 2“ lauseosaga „punktis
2“;
17) paragrahvi 12 lõike 2 punkt 3 sõnastatakse järgmiselt:
„3) Tallinna ja Tartu ehitismälestiseks tunnistatud või Tallinna ja Tartu muinsuskaitsealal asuva
kultuuriväärtusega korterelamu rekonstrueerimisel lõike 1 punktis 1 sätestatud korterelamu
asukoha asustusüksuse toetuse osakaalust kümme protsenti kõrgem;“;
18) paragrahvi 12 lõike 2 punkti 4 täiendatakse pärast sõna „Rebala“ sõnadega „ja Valga“;
19) paragrahvi 13 lõige 1 sõnastatakse järgmiselt:
„(1) Toetuse maksimaalne osakaal rekonstrueerimistööde abikõlblikest kuludest projekti kohta §
15 lõikes 1 nimetatud juhul on § 12 lõike 1 punktides 2 ja 3 ning lõike 2 punktis 4 nimetatud
korterelamu rekonstrueerimise osakaalust kümme protsenti madalam. Paragrahvi 15 lõikes 1
nimetatud juhul ei saa toetust taotleda § 12 lõike 1 punktis 1 nimetatud korterelamu, välja arvatud
muinsus- ja miljööväärtusliku korterelamu rekonstrueerimiseks.“;
20) paragrahvi 18 lõikes 1 asendatakse sõna „jooksvalt“ sõnaga „voorupõhiselt“;
21) paragrahvi 18 lõikes 2 asendatakse arv „30“ arvuga „60“;
22) paragrahvi 18 täiendatakse lõigetega 21–22 järgmises sõnastuses:
„(21) Taotlusvoor on avatud vähemalt 30 kalendripäeva. Rakendusüksusel on õigus taotlemise
tähtaega pikendada kuni 30 kalendripäeva võrra. Pikendamisest teavitab rakendusüksus oma
kodulehel.
(22) Taotluse esitab taotleja või volitatud isik rakendusüksusele e-toetuse keskkonna kaudu
digitaalselt allkirjastatuna. Taotluse esitamise kuupäev ei tohi olla varasem taotluste vastuvõtmise
alguskuupäevast ega hilisem taotluste vastuvõtmise lõppkuupäevast.“;
23) paragrahvi 18 lõige 3 tunnistatakse kehtetuks;
24) paragrahvi 18 lõige 5 sõnastatakse järgmiselt:
„(5) Lõikes 4 nimetatud käskkirjas määratakse projektide rahastamise eelarve jaotus korterelamute
suuruse, muinsusväärtuslike korterelamute või naabruskonnapõhiselt rekonstrueeritavate
korterelamute lõikes.“;
25) paragrahvi 18 lõiked 6–8 tunnistatakse kehtetuks;
26) paragrahvi 18 lõige 9 sõnastatakse järgmiselt:
„(9) Naabruskonnapõhise rekonstrueerimise korral esitatakse taotlus kõigi ühiselt
rekonstrueeritavate korterelamute kohta eraldi, sealjuures märgitakse taotluses kõigi
naabruskonnapõhises rekonstrueerimises osalevate korterelamute rekvisiidid.“;
27) paragrahvi 19 lõige 2 sõnastatakse järgmiselt:
„(2) Taotluse esitamise õigus on korteriühistul, mille liikmed on võtnud enne taotluse esitamist
vastu asjakohase otsuse rekonstrueerimistööde teostamiseks, toetuse taotlemiseks ja vajadusel
renoveerimislaenu võtmiseks. Tehases eelnevalt valmistatud elementidega rekonstrueerimisel ja
naabruskonnapõhisel rekonstrueerimisel peab vastav otsus olema kajastatud üldkoosoleku või
sellega samaväärses korteriomanike otsuses või korteriühistu juhatuse otsuses.“;
28) paragrahvi 19 lõige 3 tunnistatakse kehtetuks;
29) paragrahvi 21 punkti 13 täiendatakse pärast sõna „üldkoosoleku“ lauseosaga „või sellega
samaväärse korteriomanike“;
30) paragrahvi 21 punkt 15 tunnistatakse kehtetuks;
31) paragrahvi 21 punktis 23 asendatakse lauseosa „korteriühistu üldkoosoleku“ lauseosaga
„üldkoosoleku või sellega samaväärses korteriomanike“;
32) paragrahvi 22 lõiked 1 ja 3 tunnistatakse kehtetuks;
33) paragrahvi 22 lõige 4 sõnastatakse järgmiselt:
„(4) Taotluse menetlemise tähtaeg on 120 tööpäeva taotlusvooru sulgemisest arvates.“;
34) paragrahvi 22 täiendatakse lõigetega 6–8 järgmises sõnastuses:
„(6) Kui taotleja kvalifitseerub erinevatesse § 18 lõikes 5 nimetatud projektide rahastamise eelarve
jaotustesse ja taotlus esitatakse mitmesse eelarve jaotusse, kuulub menetlemisele viimasena
esitatud taotlus.
(7) Rakendusüksus kinnitab esitatud taotluste kogumi nimekirjana lähtudes taotlusvooru eelarvest
ja menetleb nimekirjas olevaid taotlusi sisuliselt, järjestades need suuremast energiakasutusest
väiksemani. Rakendusüksus ei kontrolli taotleja ja taotluse nõuetele vastavust taotluste osas, mille
rahastamiseks ei jätku eelarvelisi vahendeid.
(8) Rakendusüksusel on õigus rahastamisele kuuluvate taotluste nimekirja laiendada valides
laekunud taotluste hulgast järgmise rahastamiseks sobiva projekti juhul, kui esialgses nimekirjas
olevate taotluste rahuldamise või taotlusega seotud asjaolude muutmisel vabaneb eelarvelisi
vahendeid.“;
35) paragrahvi 24 tekst sõnastatakse järgmiselt:
„(1) Projekti rahastamise otsustamisel lähtub rakendusüksus järgmistest valikukriteeriumitest:
1) projekti kooskõla valdkondlike arengukavadega, mõju rakenduskava erieesmärgi ja
toetusmeetme eesmärkide saavutamisele ning Euroopa uue Bauhausi põhimõtetega arvestamine;
2) projekti põhjendatus;
3) projekti kuluefektiivsus;
4) taotleja suutlikkus projekti ellu viia;
5) projekti kooskõla EE2035 aluspõhimõtete ja sihtidega.
(2) Rakendusüksus reastab taotleja ja taotluse nõuetele ning valikukriteeriumitele vastavaks
tunnistatud taotlused hoone rekonstrueerimiseelse olukorra energiaerikasutuse andmete alusel
pingeritta suuremast väiksemani. Rakendusüksus rahuldab taotlused eeltoodud pingerea alusel
kuni taotlusvooru eelarve ammendumiseni. Sama energiakasutuse korral eelistatakse suurema
suletud netopinnaga korterelamut.
(3) Naabruskonnapõhises rekonstrueerimises osalevate korterelamute taotlused reastatakse lõikes
2 sätestatud pingereas suurima energiakasutusega hoone järgi.
(4) Kui taotleja ja taotluse nõuetele ning valikukriteeriumidele vastavaks tunnistatud taotluste
kogueelarve ei ületa taotlusvooru eelarvet, siis lõikes 2 nimetatud pingerida ei koostata ja kõik
vastavaks tunnistatud taotlused rahuldatakse.“;
36) paragrahvi 25 lõiget 1 täiendatakse pärast sõna „võimalik“ lauseosaga “või kui muudatuste
vajalikkust näeb ette põhiprojektile tehtud ekspertiis“;
37) paragrahvi 25 lõike 2 sissejuhatav lause sõnastatakse järgmiselt:
„Taotluse rahuldamise otsus tehakse § 24 lõikes 2 sätestatud pingerea alusel kõrvaltingimusega,
sätestades taotluse rahuldamise otsuse jõustumise järgmiste tingimuste saabumisel:“;
38) paragrahvi 27 täiendatakse lõikega 6 järgmises sõnastuses:
„(6) Taotluse rahuldamise otsuse võib tunnistada täielikult või osaliselt kehtetuks, kui projekti
elluviimisel ei järgita § 28 lõikes 1 sätestatut.“;
39) paragrahvi 28 täiendatakse lõikega 21 järgmises sõnastuses:
„(21) Lõikes 2 sätestatud ostumenetluse tehases eelnevalt valmistatud elementidega
rekonstrueerimisel ja naabruskonnapõhisel rekonstrueerimisel viib registris läbi toetuse saaja poolt
volitatud Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus.“;
40) paragrahvi 34 punktid 6 ja 7 sõnastatakse järgmiselt:
„6) struktuurivahenditest toetuse saamisel täitma teavitamisnõudeid vastavalt ühendmäärusele ja
Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a määruses nr 54 „Perioodi 2021–2027 ühtekuuluvus- ja
siseturvalisuspoliitika fondide vahendite andmisest avalikkuse teavitamine” sätestatud nõuetele;
7) struktuurivahenditest toetuse saamisel järgima ühissätete määruse artikli 65 lõikes 1 sätestatud
kestuse nõuet.“;
41) paragrahvi 35 tekst sõnastatakse järgmiselt:
„(1) Struktuurivahenditest toetuse andmisel tehakse finantskorrektsiooni otsus ja makstakse toetus
tagasi vastavalt ÜSS2021_2027 §-des 28–30 ja ühendmääruse §-des 34–37 sätestatule.
(2) CO2 vahenditest antud toetuse tagasinõudmise otsus tehakse ja toetus nõutakse tagasi vastavalt
atmosfääriõhu kaitse seaduse §-le 1821.“;
42) paragrahvi 36 täiendatakse lõikega 8 järgmises sõnastuses:
„(8) Käesoleva määruse 2025. aasta juulis vastu võetud muudatusi kohaldatakse 2025. aasta
septembris avatud taotlusvoorus esitatud taotlustele.“;
43) määruse lisa kehtestatakse uues sõnastuses (lisatud).
(allkirjastatud digitaalselt)
Kuldar Leis (allkirjastatud digitaalselt)
taristuminister Kristi Klaas
rohereformi asekantsler
kantsleri ülesannetes
Lisa Toetuse saaja ostumenetluse tingimused
1
13.06.2025
Taristuministri määruse „Majandus- ja taristuministri 3. märtsi 2023. a määruse nr 13
„Korterelamute energiatõhususe toetuse tingimused“ muutmine“ eelnõu seletuskiri
1. Sissejuhatus
1.1. Sisukokkuvõte
Määrus kehtestatakse atmosfääriõhu kaitse seaduse § 161 lõike 3 ja § 1821 lõike 5 ning
perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide
rakendamise seaduse § 10 lõike 2 alusel.
Määruse alusel antav toetus on suunatud korterelamute energiatõhususe suurendamisele.
Toetuse andmisega panustatakse ühtlasi korterelamute ohutuse tagamisse, parema sisekliima
saavutamisse, energiakulude vähendamisse ja soodustatakse taastuvenergia kasutuselevõttu.
Muudatused toetuse andmise tingimustes tulenevad toetuse täiendavast rahastamisest Euroopa
Liidu kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguse ühikutega kauplemise enampakkumisel saadud
tulust (edaspidi CO2 vahendid) . Määrust täiendatakse atmosfääriõhu kaitse seaduse (edaspidi
AÕKS) asjakohaste sätetega. Muudetakse toetuse taotlemist, projektide valikukriteeriumeid ja
-metoodikat, taotluse rahuldamist ning eristatakse täiendavalt toetuse osakaale.
Määrus on koostatud taristuministri määrusena, kuna peaministri 12.08.2024. a korralduse nr
88 „Ministrite pädevus ministeeriumi juhtimisel ja ministrite vastutusvaldkonnad“ punkti 11
kohaselt kuulub elamumajandus taristuministri vastutusvaldkonda.
1.2. Eelnõu ettevalmistaja
Eelnõu ja seletuskirja koostasid Kliimaministeeriumi ehituse ja elukeskkonna osakonna
peaspetsialist Kaie Kunst (tel: 625 6366, e-post: [email protected]),
elamumajanduse valdkonnajuht Kaspar Alev (tel: 622 9498, e-post:
[email protected]), Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse eluaseme- ja
energiatõhususe osakonna juht Triin Reinsalu (tel: 667 4100, e-post [email protected]),
õigusosakonna peajurist Ingrid Ajangu, välisvahendite spetsialist Kadri Haamer-Tibar ja
hoonete energiatõhususe projektijuht Kalle Kuusk. Eelnõu õigusekspertiisi tegi
Kliimaministeeriumi õigusosakonna jurist Rene Lauk ([email protected]).
2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs
Eelnõu koosneb 43 punktist.
Punktiga 1 täiendatakse määruse preambulit AÕKS asjakohaste sätetega. Muudatus seob
toetuse andmise tingimused osaliselt AÕKS regulatsiooni ja põhimõtetega. Toetuse andmisel
CO2 vahenditest tagab Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus kui rakendusüksus vastavuse
nimetatud regulatsiooni ja põhimõtetega.
Punktidega 2 ja 3 tehtav muudatus tuleneb toetuse rahastamisest CO2 vahenditest. Toetuse
andmisega viiakse edaspidi ellu ka riigi eelarvestrateegias 2025–2028 määratud meedet
„Korterelamute energiatõhusaks rekonstrueerimine”. Meetmete nimekiri on kinnitatud
2
struktuurivahendite kohta, seega meetmete nimekirja sihttasemetesse panustavad ainult
struktuuritoetusest rahastatud projektid, näitajad kohalduvad aga toetuse taotlemisele allikast
sõltumatult.
Punktiga 4 lisatakse määrusesse termin “energiaerikasutus”, millena käsitatakse mõõdetud
energiakasutuse andmetel põhineva energiamärgise kohast aastast tarnitud energiate
summaarset kasutust kilovatt-tundides hoone köetava pinna ruutmeetri kohta. Hoone
rekonstrueerimiseelse olukorra energiaerikasutuse andmete alusel reastatakse rahuldamisele
kuuluvad taotlused rahastamise pingeritta.
Punktiga 5 täpsustatakse “naabruskonnapõhise rekonstrueerimise” termini sisu.
Naabruskonnapõhine rekonstrueerimine on kehtiva regulatsiooni kohaselt kahe või enama
korterelamu rekonstrueerimine, mille ehitusprojekti koostaja ja tööde tegija on leitud ühiste
ostumenetluste tulemusel.
Praktikas on tõusetunud probleem, kuidas tõendatakse, et projekteerimistööd on tellitud enne
taotluse esitamist koos ehk millal algab ja kuidas tõendatakse koos tellimise tahet? Kuna
eesmärk on jätkuvalt võimaldada samas piirkonnas paiknevate korterelamute samaaegset
kordategemist ja kuna ehitaja leitakse samas ostumenetluses, on põhjendatud ja otstarbekas
võtta nõue ühisele projekteerimisele välja. Oluline on, et ostumenetlus korraldatakse koos,
olgu see siis projekteerimis- ja rekonstrueerimistöödele või rekonstrueermistöödele kui
ehitusprojektid on varasemalt eraldi tellitud.
Punktiga 6 täpsustatakse “suure korterelamu” termini sisu. Kavandatava muudatuse kohaselt
loetakse suureks vähemalt 60 eluruumiga korterelamu. Kuna 2025. a läheme üle
voorupõhisele taotluste hindamisele ja osaliselt korterelamute suuruse põhisele
eelaarvejaotusele, siis jagatakse energiatarbimiselt sarnased hooned ühte eelarvejaotisse ja
selles energiatarbe alusel pingeritta. Selle tõttu ühtlustatakse ka majade jaotus sõltumata
nende asukohast.
Punktiga 7 täpsustatakse toetuse lõppmakse sisu. Praktikas on esinenud, et tehniline
konsultant esitab küll rekonstrueerimistööde kulu viimase maksetaotluse ära, kuid ei esita
teenus(t)e kulu hüvitamise taotlust. Sel juhul projekt on justkui endiselt töös, aga tegelikkuses
lõpetatud. Lõppmakse taotlus peab seega lisaks rekonstrueerimistööde kulu hüvitamise
taotlusele sisaldama ka tehnilise konsultandi ja omanikujärelevalve teenuse abikõlblike
kulude hüvitamist.
Punktiga 8 kavandatav muudatus tuleneb AÕKS regulatsioonist.
Punktiga 9 täpsustatakse hoone elektrisüsteemi asendamis- või rekonstrueerimistööde ulatust
sätestades üheselt, et võrguühenduse liitumispunkti asukoha muutmine hoone
rekonstrueerimise raames on toetatav tegevus.
Punkti 10 muudatusega lisatakse määrusesse abikõlblikuna kuluna eskiisprojekti koostamise
kulu. Eskiisprojekt loob selgema lähteülesande ja realistlikuma eelarve, aitab korteriühistul
teadlikumalt otsustada ning tagab parema pakkumuste võrreldavuse ja tehniliste lahenduste
sobivuse. Eskiisprojekti tellimine on taotleja võimalus, mitte kohustus. Silmas tuleb pidada, et
eskiisi kasutamiseks toetuse saaja ostumenetluses tuleb eelnevalt lahendada autori varaliste
õiguse küsimus.
3
Punktiga 11 täpsustatakse tehnilise konsultandi teenuse kulu abikõlblikkuse põhimõtet.
Sätestatakse sõnaselgelt, et tehnilise konsultandi teenuse osutamiseks on õigustatud isikud,
kes omavad konkreetset kutset ja pädevust. Muudatuse eesmärk on parandada nii projektide
ettevalmistamise taset kui ka lõppresultaati.
Punktiga 12 tehakse normitehniline täpsustus.
Punktiga 13 täpsustatakse nõudeid tehnilisele konsultandile. Kui leping on sõlmitud juriidilise
isikuga, käsitletakse isikuna, kes tehnilise konsultandi teenust osutab, lepingus nimetatud
füüsilist isikut ning temale omistatakse käesolevas määruses toodud tehnilisele konsultandile
esitatavad nõuded.
Muudatus seisneb sättele uue teise lause lisamises, selguse huvides on taasesitatud säte
tervikuna.
Punktidega 14–16 eristatakse täiendavalt toetuse osakaale.
Punktiga 14 kavandatava muudatuse kohaselt on Tallinna ja Tartu linnaga asustusüksusena
külgnevate valdade asustusüksustes, kus taotluse esitamisele eelneva aasta kinnisvara
turuväärtus on Maa- ja Ruumiameti tehingute andmebaasi andmetel kõrgem kui 1500 eurot
ruutmeeter, asuva korterelamu rekonstrueerimisel toetuse maksimaalne osakaal
rekonstrueerimistööde abikõlblikest kuludest projekti kohta 30%. Tallinna ja Tartu linnaga
asustusüksusena külgnevate valdade asustusüksustes, kus taotluse esitamisele eelneva aasta
kinnisvara turuväärtus on Maa- ja Ruumiameti tehingute andmebaasi andmetel vahemikus
500,01–1500 eurot ruutmeeter, asuva korterelamu rekonstrueerimisel on toetuse maksimaalne
osakaal rekonstrueerimistööde abikõlblikest kuludest projekti kohta 40%.
Maa- ja Ruumiameti hinnastatistika näitab trendi, et korteriomandite tehingute suhtelised
väärtused Tallinnas ja Tallinnat ümbritsevates valdades on ühtlustumas. Sama trend on
leidmas aset ka Tartus ja Tartu linna ümbritsevates valdades. Sellest lähtuvalt ei ole linna ja
seda ümbritseva valla võrdluses kinnisvara väärtusest tulenevaid takistusi renoveerimise
finantseerimisel, mida kõrgemad toetusmäärad varasemalt adresseerisid. Seega on
võrdsustuvad eesti kahte suurimat linna ümbritsevate valdade asustusüksuste, kus kinnisvara
väärtus on üle 1500 EUR/m2, toetusmäärad linna kortermajade toetusmääradega.
Asustusüksustes, kus korteriomandi väärtus on alla 500 EUR/m2 või või vahemikus 500,01
kuni 1500 EUR/m2 jääb toetuse määr endisele 40% tasemele.
Punktiga 15 kavandatava muudatuse kohaselt on Tallinnas ja Tartu linnas asustusüksusena
asuva korterelamu ning nende asustusüksustega külgnevate valdade asustusüksustes, kus
taotluse esitamisele eelneva aasta kinnisvara turuväärtus on Maa- ja Ruumiameti tehingute
andmebaasi andmetel kõrgem kui 1500 eurot ruutmeeter, asuva korterelamu
rekonstrueerimisel eeltoodetud elementide kasutamisega toetuse maksimaalne osakaal
rekonstrueerimistööde abikõlblikest kuludest projekti kohta 40%. Arvestades senist
taotlemisaktiivsust ja projektide rahastamise eelarvet on kavandatav muudatus põhjendatud ja
otstarbekas kuna erinevad tehnoloogilised lahendused on tänaseks aktiivses kasutuses.
Tehases valmistatud elemendipõhine rekonstrueerimine on ennast turul tõestanud ja
piirkonniti saavutamas taset, kus maksumused on võrreldavad nö platsil rekonstrueerimisega.
Tehnoloogia toetamiseks jätkub selliselt rekonstrueeritavate hoonete täiendav kõrgem
toetamine, kuid varasemast madalamal määral. Eeltoodetud elementidega rekonstrueerimise
4
tehnoloogiat kasutav korteriühistu saab piirkondlikule toetuse määrale täiendava toetuse 10%,
aga mitte rohkem, kui 55% kokku.
Peame vajalikuks esile tuua, et kõrgem toetuse osakaal eeltoodetud elementide kasutamisel oli
kavandatud olema ajutise iseloomuga innovatiivsete tehnoloogiliste lahenduste kasutuselevõtu
soodustamiseks.
Punktiga 16 kavandatav muudatus on normitehniline ja tuleneb otseselt punkti 15
muudatusest.
Punktiga 17 tunnistatakse kehtetuks miljööväärtuslikule hoonestusalale jääva, väärtusliku
üksikobjektina määratletud või kultuuriväärtuslikuna mitte määratletud (C-kaitsekategooria)
Haapsalu, Kuressaare, Lihula, Paide, Pärnu, Rakvere, Valga, Viljandi või Võru
muinsuskaitsealal asuva korterelamu rekonstrueerimise toetuse osakaalu
erisused. Miljööväärtusega alal asuva ning väärtusliku üksikobjektina määratletud hoonele on
küll planeeringuga seatud täiendavad tingimused ajaloolisse keskkonda sobivate ehitus-ja
viimistlusmaterjalide ning piirkonda sobiva lahenduse osas, kuid täiendavaid nõudeid töödele
või tööde läbiviijatele ei ole seatud.
Täiendav toetusmäär määratakse Tallinna ja Tartu ehitismälestiseks tunnistatud või Tallinna
ja Tartu muinsuskaitsealal asuv kultuuriväärtusega korterelamule, mis on A- või B-
kaitsekategooria. C-kaitsekategooria hooned on muinsuskaitsealadel asuvad hooned, need ei
ole muinsuskaitsealale iseloomulikud ning nende puhul ei nõuta hoone autentsuse säilitamist.
Küll aga tuleb ümberehitamisel kasutada ajaloolisse keskkonda sobivaid ehitus- ja
viimistlusmaterjale. St C-kaitsekategooria hoonele muinsuskaitsealal on ümberehitamisel
sarnased tingimused kui on miljööaladel asuvatel hoonetel.
Rekonstrueerimise tehniliste lahenduste erisused toetuse andmise tingimustes säilivad, samuti
toetusega saavutatava tulemuse erisus (määruse § 15 lõiked 3 ja 4).
Punktiga 18 arvatakse 20% piirkondlikust osakaalust kõrgema toetuse osakaalu kohaldumise
alast välja Valga vanalinna muinsuskaitseala kuna Kultuuriministeerium on alustatud Valga
muinsuskaitseala lõpetamise menetlust.
Punktiga 19 täpsustatakse muinsus- ja miljööväärtusliku korterelamu rekonstrueerimise
nõudeid. Määruse § 15 lõike 1 kohaselt võib hoone tervikliku rekonstrueerimise käigus jätta
paigaldamata soojustagastusega sissepuhke ja väljatõmbe ventilatsioonisüsteemi. Nimetatud
erisus aga ei laiene Tallinnas ja Tartu linnas asustusüksusena asuva korterelamu
rekonstrueerimisele, sh muinsus- ja miljööväärtusliku korterelamu rekonstrueerimisele.
Viimaste puhul võib soojustagastusega sissepuhke ja väljatõmbe ventilatsioonisüsteemi
paigaldamine osutuda kultuuriväärtuse või miljööväärtuse kaitse kaalutlustel keeruliseks kui
mitte võimatuks. Muudatuse kohaselt arvatakse muinsus- ja miljööväärtuslik korterelamu
piirangu alt välja.
Punktidega 20–23 ja 28 muudetakse toetuse taotlemise korda. Määruse kohane jooksev
taotlemine asendatakse voorupõhise taotlemisega. Varasemas samalaadses toetusmeetmes
kasutatud voorupõhine taotlemine end küll ei õigustanud, kuid lähtudes turuosaliste
väljendatud tagasisidest seome seekordse toetuse eelarve jaotamise taotlusvooru tähtajaga.
Samas peame oluliseks märkida, et voorupõhine taotlemine ning erinevate valikukriteeriumite
seadmine olukorras, kus nõudlus ületab mitmekordselt pakkumist, ei pruugi samuti kõigi
5
võimalike taotlejate ootustele vastata. Kavandatavad muudatused aitavad siiski lahendada nn
kiiruse peale taotluste esitamisega tekkida võivaid probleeme.
Punkti 20 kohaselt asendatakse senine avatud taotlemine voorupõhise taotlemisega.
Punkti 21 kohaselt pikendatakse taotluste vastuvõtmisest teavitamise tähtaega. Muudatuse
eesmärk on anda taotlejatele piisav aeg toetuse andmise tingimuste muudatustega tutvumiseks
ja taotlejale kohalduvate nõuete täitmiseks.
Punkti 22 kohaselt on taotlusvoor avatud minimaalselt 30 kalendripäeva
pikendamisvõimalusega kuni 60 kalendripäevani. Toetuse taotlus esitatakse taotlusvooru
tähtajal e-toetuse keskkonna kaudu.
Punktidega 23 ja 28 tehtav muudatus tuleneb otseselt punkti 20 muudatusest.
Punkti 24 kohaselt kinnitab rakendusasutuse juht käskkirjaga projektide rahastamise eelarve
korterelamute suuruse, muinsusväärtuslike korterelamute või naabruskondliku tegutsemise
põhise jagunemise.
Toetuse kogueelarve on võimalik jagada viieks osaks. Toetuse taotleja kvalifitseerub ühte
jaotustest vastavalt taotluse esitanud kortermaja eluruumide arvule, muinsusväärtusele või
lähtuvalt soovist korraldada naabruskonnapõhist rekonstrueerimist.
Eelarvejaotustesse jagunenud kortermajad seatakse järjekorda vastavalt maja energiamärgises
toodud energiatarbimisele ruutmeetri kohta aastas. Toetuse rahuldamise otsuse saavad
esmajärjekorras majad, kelle suhteline energiatarbimine on suurem.
Naabruskonnapõhises rekonstrueerimise eelarvesse kvalifitseerunud majad seatakse
järjestusse sarnaselt teistele jaotustele. Naabruskonnapõhise rekonstrueerimise eelarvesse
kvalifitseerunud majad seatakse sama näitaja alusel pingeritta. Halvima energiatõhususega
hoone taotlus rahuldatakse koos sama naabruskonna majade taotlustega.
Määruse ühe olulisema muudatusena tuuakse sisse voorupõhine taotlus. Voorupõhise taotluse
eesmärk on vältida palju kritiseeritud nö nobedate näppude vooru, kus toetuse kiirem
esitamine annab taotlejale eelise. Alternatiivse hindamiskriteeriumi kasutamine toob endaga
kaasa teatud kallutatuse mingit tüüpi majade või mõne regiooni suunas. Käesoleva vooru
raames on hindamiskriteeriumiks võetud hoone suhteline energiatarbimine eeldusega, et
suurema energiatarbimisega hooned on halvemas seisukorras ning suhteliselt suuremate
energiaarvete tõttu vajavad majade elanikud eelisjärjekorras toetust. Samas on teada, et
väiksemad kortermajad on suhteliselt kõrgema energiatarbimisega, kui samas tehnilises
seisukorras suuremad kortermajad.
Seega on eelarve jaotatud 3 gruppi suuruse alusel, et toetust taotlevad majad oleksid paremini
omavahel võrreldavad:
• väikesed majad ehk alla 18 korteriga majad;
• suured majad: Eelarve jaotuse eesmärk on tagada toetuse proportsionaalne jaotumine
vastavalt kortermajade suurusele. Vähemalt 60 korteriga hoonete rekonstrueerimine
riiklikul tasandil on olnud ebaproportsionaalselt aeglane. Suuremate kortermajade
jaoks eraldatud eelarve toetab rohkemate leibkondade kaasamist ja riiklike
energiasäästu eesmärkide saavutamist. Projekti BuildEST uuringute tulemusena on
6
hoone suurus tuvastatud, kui üks väga oluline renoveerimise takistus. Seda tõestavad
ka varasemad toetusvoorud. Mida väiksem on maja, seda suhteliselt kallim on
rekonstrueerimine ruutmeetri või leibkonna kohta. Mida suurem on maja, seda
keerulisem on ühistul saada kokku kvoorum ja jõuda ühisele rekonstrueerimise
otsusele. Samas aitab suurte majade rekonstrueerimine kõige efektiivsemalt saavutada
riiklikke energiasäästu- ja kliimaeesmärke.
• keskmise suurusega ehk 18 kuni 59 korteriga majad.
Lisaks 4. ja 5. grupp ehk
• naabruskonna-põhine rekonstrueerimine: Eelarve jaotuse eesmärk on toetada
naabruskonna-põhist rekonstrueerimist ja edendada koostööd korteriühistute vahel.
See aitab lahendada piirkonna avaliku ruumi probleeme ning saavutada mastaabiefekti
rekonstrueerimisprojektides. Naabruskonnapõhises rekonstrueerimises osalevad majad
võivad olla erineva korterite arvuga, seepärast on sellele grupile vajalik eraldada oma
eelarve.
• muinsuskaitse eelarve: Eelarve jaotuse eesmärk on tagada rahastus
kultuuriväärtuslikele korterelamutele, mille rekonstrueerimine on kehtivate nõuete
tõttu keerulisem ja kulukam.
Punkti 25 normitehniline muudatus tuleneb otseselt punkti 24 muudatusest. Eelarvejaotuse
prioriteetsus sätestamise vajadus langeb ära kuna toetuse taotleja ei saa kvalifitseeruda toetuse
saamiseks mitmele eelarvejaotisele.
Punkti 26 muudatus tuleneb toetuse voorupõhisest taotlemisest.
Punktidega 27, 29 ja 31 kavandatav muudatus puudutab korteriühistu üldkoosoleku otsust.
Määrus seob toetuse taotlemise õiguse korteriühistu üldkoosoleku otsuse vastuvõtmisega.
Taotlusele peab olema lisatud üldkoosoleku otsuse protokoll (määruse § 21 p 13). Seega on
korteriühistu üldkoosoleku otsuse olemasolu toetuse taotlemisel üks põhinõuetest, mida
rakendusüksus peab kontrollima esimeses järjekorras ja mille täitmine on eeldus taotluse
sisuliseks läbivaatamiseks.
Korteriomandi- ja korteriühistuseadus (edaspidi KrtS) § 21 näeb ette võimaluse võtta otsuseid
vastu koosolekut kokku kutsumata, sealjuures on korteriomanikel õigus vastu võtta otsuseid
korteriomanike üldkoosolekut kokku kutsumata. Kuigi KrtS § 21 alusel vastu võetud otsus ei
ole seaduses nimetatud korteriühistu üldkoosoleku otsusena, on see õiguslikult üldkoosoleku
otsusega samaväärne.
Kokkuvõtvalt on määruse § 19 lõikes 2 toodud toetuse taotlemise eeldused tõenäoliselt
täidetud ka KrtS § 21 alusel vastu võetud otsuste puhul, kuna viimaste erisuseks on vaid teine
otsuse tegemise vorm ja õigusliku sisu poolest on need korteriühistu üldkoosoleku otsustega
samaväärsed. Siiski on see küsimus vaieldav ja vaidluse korral võib kohus jõuda teisele
seisukohale.
Võimalike vaidluste vältimise eesmärgil on KrtS § 21 alusel vastu võetud otsus võrdsustatud
üldkoosoleku otsusega.
Punkti 30 kohane määruse § 21 punkti 15 kehtetuks tunnistamine on seotud tehnilise
konsultandi kulu hüvitamisega standardiseeritud ühikuhinna alusel. Varasema sellekohase
muudatusega (septembris 2024) määruses on antud säte jäänud tähelepanuta.
7
Punktidega 32, 33 ja 36 muudetakse taotluste menetlemise korda. Kuna taotlemine hakkab
toimuma voorupõhiselt, muudetakse vastavalt ka taotluste menetlemise põhimõtteid.
Menetlemisel ei ole oluline taotluste esitamise järjekord, sest kõik tähtaegselt esitatud
taotlused tuleb läbi vaadata. Seda tehakse pärast taotluste esitamise tähtpäeva.
Taotluse osalise rahuldamise tingimusi reguleerivad osaliselt dubleerivad sätted sätted on
koondatud määruse §-i 25.
Punktiga 34 täpsustatakse määrust osas, mis puudutab taotleja võimalikku kvalifitseerumist
erinvatesse projektide rahastamise eelarve jaotustesse (nt 17 korteriga muinsuskaitsealune
maja). Juhul, kui taotlus esitatakse mitmesse eelarve jaotusse, kuulub menetlemisele
viimasena esitatud taotlus.
Sisuliselt menetletakse taotlusi taotlusvooru eelarve mahus, st taotlusi, mille rahastamiseks
jätkub eelarvelisi vahendeid. Sätte eesmärk on võimalikult vähe korteriühistuid koormata.
Olukorras, kus eeldatavalt laekub taotlusi eelarvet oluliselt ületavas mahus, on põhjendamatu
ja probleemne suunata korteriühistuid esitama taotluse lisadokumente ja kõrvaldama
puuduseid eesmärgiga taotlus nõuetele vastavaks tunnistada, kui on selge et tegelikult nad
toetust ei saa.
Punktidega 35 ja 37 sätestatakse määruses taotluste pingeritta järjestamise alused ja selle
alusel taotluste rahuldamise kord.
Paragrahvi 24 lõike 1 muudatus on normitehniline – paragrahvi tekst loetakse lõikeks 1.
Paragrahvi täiendatakse lõigetega 2–4.
Lõike 2 kohaselt reastatakse taotleja ja taotluse nõuetele ning valikukriteeriumitele vastavaks
tunnistatud taotlused hoone rekonstrueerimiseelse olukorra energiaerikasutuse andmete alusel
pingeritta suuremast väiksemani. Rakendusüksus rahuldab taotlused eeltoodud pingerea alusel
kuni taotlusvooru eelarve ammendumiseni. Sama energiakasutuse korral eelistatakse suurema
suletud netopinnaga korterelamut.
Toetuse taotlus kuulub rahuldamisele eeldusel, et on täidetud on kõik toetuse taotlusele ja
taotlejale esitatud nõuded ja rakendusüksus on veendunud, et toetuse taotluses kajastatud
projekt vastab valikukriteeriumitele ehk toetuse taotleja on projekti rahastamiseks vajaliku
lävendi täitnud.
Taotluste reastamise kriteeriumite seadmisel on lähtutud asjaolust, et suurema
energiaerikasutusega hooned on madalamas energiaklassis ja nende rekonstrueerimisvajadus
on kõrgem ning toetuse andmise väljund- ja tulemusnäitajate saavutamise tagamise
eesmärgist.
Lõikega 3 sätestatakse erisus naabruskonnapõhises rekonstrueerimises osalevatele
korteriühistutele. Naabruskonnapõhises rekonstrueerimises osalevate korterelamute taotlused
reastatakse pingereas suurima energiakasutusega hoone järgi.
Naabruskonnapõhise rekonstrueerimise korral on taotlejatel õigus esitada taotlus ühiselt, ning
see tähendab, et naabruskonnapõhiste taotlejate taotlused loetakse esitatuks esimese taotleja
vastava taotluse esitamisega (määruse § 18 lg 9). Kõik taotlejad peavad siiski eraldi oma
8
taotluse ja lisadokumendid esitama. Esimesena esitatavas taotluses tuleb märkida, et tegemist
on naabruskonnapõhise rekonstrueerimisega hõlmatud taotlejatega. Olukorras, kus esimese
korterelamu taotlusega ei oleks teised kaasatud korterelamute taotlused kaasatud, esineb risk,
et naabruskonnapõhist rekonstrueerimist ei oleks seda planeerinud taotlejal või taotlejatel
võimalik ühiselt teostada.
Lõikega 4 sätestatakse juhis olukorraks, kus taotluste kogueelarve ei ületa taotlusvooru
eelarvet. Sellisel juhul pingerida ei koostata ja kõik vastavaks tunnistatud taotlused kuuluvad
rahuldamisele.
Paragrahvi 25 lõiget 2 täiendatakse viitega ülalnimetatud pingereale – taotlused rahuldatakse
pingerea alusel.
Punktiga 38 lisatakse määrusesse taotluse kehtetuks tunnistamise alusena sõnaselgelt määruse
lisas sätestatud tingimuste mittetäitmine. Määruse § 28 lõike 1 kohaselt tuleb
rekonstrueerimistööde ostumenetluses kasutada määruse lisas sätestatud tingimusi ja
kriteeriume.
Punkti 39 kohaselt viib rekonstrueerimistööde või rekonstrueerimis- ja projekteerimistööde
ostumenetluse tehases eelnevalt valmistatud elementidega rekonstrueerimisel ja
naabruskonnapõhisel rekonstrueerimisel registris läbi toetuse saaja poolt volitatud Ettevõtluse
ja Innovatsiooni Sihtasutus. Nõude eesmärk on tagada ostumenetluse kvaliteetne läbiviimine.
Paljud korteriühistud ei oma piisavat pädevust ega kogemust keerukate projektihangete
korraldamiseks, eriti tehaselise renoveerimise puhul, kus on oluline arvestada nii tehniliste kui
ajagraafikuliste erisustega. Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse kohustuslik kaasamine
tagaks kvaliteetse ja läbipaistva ostu ettevalmistuse, tehniliselt korrektsed ja võrreldavad
lähteülesanded. See vähendab ostumenetluste ebaõnnestumise riski ning suurendab projektide
edukust ja maksumuse prognoositavust, mis on kriitiline kogu meetme tulemuslikkuse
seisukohalt. Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus ei tegutse ostumenetluse läbiviimisel
haldusorganina, tema ülesandeks on üksnes tehnilise töö tegemine.
Punktiga 40 kavandatavad muudatused tulenevad toetuse täiendavast rahastamisest CO2
vahenditest. Toetuse saaja kohustused, mis tulenevad struktuurivahenditest toetuse saamisel,
ei laiene kliimamuutuste leevendamiseks loodud kauplemisskeemi alusel antud toetuse
saajatele.
Punktiga 41 sätestatakse CO2 vahenditest antud toetuse finantskorrektsiooni alused. Toetuse
tagasinõudmise otsus tehakse ja toetus nõutakse tagasi vastavalt AÕKS asjakohastele sätetele.
Punkti 42 kohaselt määruse 2025. aasta juulis vastu võetud muudatusi kohaldatakse
edasiulatuvalt 2025. aasta septembris avatavas taotlusvoorus esitatavatele taotlustele.
Punktiga 43 kavandatakse muudatused määruse lisas.
Lisa punktiga 1.2 täpsustatakse, tuginedes turuosaliste tagasisidele, millise tähtaja jooksul
avaldatakse pakkumuse esitanud pakkujate nimed ja pakkumuste maksumused. Juhul, kui
toetuse saaja peab pakkumused saatma kohandamisele, avaldatakse lõplikud pakkumuste
maksumused ja pakkujate nimed pärast seda, kui toetuse saaja on võtnud vastu asjakohase
otsuse eduka pakkuja kohta või ostu lõpetamiseks ilma lepingu sõlmimiseta, mõlemal juhul
9
käsitletakse seda läbirääkimiste lõppemisena. Punkti eesmärk on tagada pakkujatele võimalus
saada mõistliku aja jooksul info oma pakkumuse edukaks või mitteedukaks osutumise kohta.
Punkti 1.5 muudatusega täpsustatakse olukorda, kus toetuse saaja vastab registris esitatud
päringutele. Olukorras, kus toetuse saaja vastus sisaldab infot, mida ostu alusdokumentidest ei
ole varem olnud võimalik tuvastada ja selline info võiks mõjutada juba esitatud pakkumusi,
tuleb pikendada pakkumuste esitamise tähtaega vähemalt 10 kalendripäeva.
Punkti 1.9 kohaselt nähakse lisaks kõrvaldamise aluste puudumist, kvalifitseerimis- või
vastavustingimuste täitmist tõendavatele dokumentide esitamiseks ettenähtud 10-
kalendripäevasele tähtajale ette võimalus küsida täpsustusi ja selgitusi, mis seisnevad
praktikas eelkõige esitatud dokumentidega seotud teemades. Sellisteks täpsustuseks nähakse
ette lühem tähtaeg, s.o 3 tööpäeva, mis vastab registris tavapärasele vastamise tähtajale.
Punkti 1.10 sõnastust täpsustatakse - toetuse saaja võib välja selgitada, kas pank on
potentsiaalse eduka pakkujaga, kelle maksumus on madalaim, nõus laenu andma ka enne
edukaks tunnistamise otsuse tegemist. Juhul, kui otsus on aga enne tehtud, peab toetuse saaja
tegema otsuse muutmise otsuse.
Punkti 1.12 täpsustatakse, tagamaks selgem võimalus pakkumusi kohandada. Pakkujad kelle
pakkumusi ei ole tagasi lükatud, saavad pakkumusi kohandada võrdväärsetel tingimustel.
Ühtlasi täpsustatakse läbirääkimiste korda, sh saab läbirääkimisi hinna üle pidada
pakkujatega, kelle pakkumusi ei ole tagasi lükatud ka juhul, kui muutub reservi suurus. Lisaks
täpsustatakse, et kui pakkuja ei ole nõus ilmse arvutusvea parandamisega, lükatakse
pakkumus tagasi.
Punktis 1.13 täpsustatakse praktikas mitmetimõistetavusi põhjustanud sõnastust. Toetuse
saaja võib, aga ei pea kontrollima kõigi pakkujate tingimuste ja nõuete täitmist.
Punktis 1.14 täpsustatakse lepingu eeldatava maksumuse määramise metoodikat.
Punktis 1.18 täpsustatakse tähtaega, mille jooksul toetuse saaja peab tegema toimingud, mis
eelnevad lepingu sõlmimisele eduka pakkujaga ja lepingu sõlmima või lõpetama
ostumenetluse ilma lepingu sõlmimiseta. 3 kuud on üldjuhul aeg, mille jooksul on võimalik
toimingud ellu viia ning turuosalised ei pea jääma pakkujatena teadmata ajaks ootele oma
pakkumuse edasise staatuse osas. Juhul, kui toetuse saaja vajab pikemat aega, nt üldkoosoleku
läbiviimiseks ja seejärel pangalaenu taotlusemiseks, peab toetuse saaja olema vajadusel
valmis pakkujatele ja ka rakendusüksusele vastavat täiendava ajaperioodi vajadust
põhjendama.
Punktis 4.1.1 täpsustatakse nõuet elementide tootjale, sh asjaolule, kuidas kontrollitakse, et
pakkumuses kajastatud isik ka tegelikkuses elementide tootmisega tegeleb. Isikul, kes
esitatakse korterelamu elemendipõhise rekonstrueerimise puhul elementide tootjaks, peab
olema äriregistris põhitegevusala olemas koos EMTAK koodiga. Sobivad on 16231 (EMTAK
2025 klassifikaator) ja 16232 (EMTAK 2008 klassifikaatori alusel). Lisaks täpsustatakse
“samaväärse” mõistet.
Punkti 4.1.2 kohaselt lisatakse tunnustatud tehniline sertifikaat ETA tõendina selle kohta, et
tootjal on olemas standarditele vastavad tootmisprotsessid, dokumenteeritud
kvaliteedikontroll ning võimekus toota tehniliselt keerukaid ja ohutuid ehituskomponente. See
10
ei ole pelgalt kvaliteedi sümbol, vaid regulatiivne tööriist, mis annab tellijale usalduse toote
vastavuses EL ehitusmäärustele ja ühtlustatud standarditele. ETA või analoogse sertifikaadi
nõue aitab tagada, et ehituses kasutatavad elemendid on projekteeritud ja toodetud vastavalt
usaldusväärselt hinnatud tehnilisele dokumentatsioonile, mis hõlmab ka tuleohutust,
niiskuskaitset, mehhaanilist tugevust, soojusisolatsiooni ja pikaealisust. Kliendi (st
korteriühistu ja toetuse rakendaja) huvist lähtuvalt on tegemist olulise kvaliteedi- ja
usaldusgarantiiga. Eesti turul tegutsevatel kogenud majatehastel on ETA (nt „timber building
kit“ vms), mistõttu ei too nõue kaasa konkurentsi olulist vähenemist, vaid hoopis aitab
eristada tõsiseltvõetavad tootjad vähese kogemuse või kontrollimatu kvaliteediga tegijatest.
Sertifikaadi olemaolu kontrollitakse asjakohasest andmebaasist.
Punkti 5.2 täienduse ajendiks on asjaolu, et praktikas puuduvad sageli ka pakkumusvormid
ning toetuse saaja ostus ei ole võimalik seega üldse kontrollida, millistel tingimustel
pakkumus on esitatud, st millistest kuluridadest pakkumuse kogumaksumus koosneb.
Täiendustega viiakse sisse kohustus lisada pakkumusele pakkumusvorm, milles kajastuvad
kuluread, mis moodustavad pakkumuse kogumaksumuse. Pakkumusvormi täiendamisel või
esitamisel lisatähtaja jooksul ei saa muuta pakkumuse kogumaksumust, mis on alati esitatud
koos pakkumusega. Eelnimetatu ei kohaldu juhul, kui toetuse saaja ostus ei ole
pakkumusvormi esitamist ette nähtud.
Lisaks on arusaadavuse huvides muudetud numeratsiooni.
3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele
Eelnõu on kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 2021/1060, millega
kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfond+,
Ühtekuuluvusfondi, Õiglase Ülemineku Fondi ja Euroopa Merendus-, Kalandus- ja
Vesiviljelusfondi kohta ning nende ja Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi,
Sisejulgeolekufondi ning piirihalduse ja viisapoliitika rahastu suhtes kohaldatavad
finantsreeglid (ELT L 231, 30.06.2021, lk 159–706) (edaspidi ÜSM), Euroopa Parlamendi ja
nõukogu määrusega (EL) 2020/852, millega kehtestatakse kestlike investeeringute
hõlbustamise raamistik ja muudetakse määrust (EL) 2019/2088 (ELT L 198, 22.06.2020, lk
13–43) ja määrusega (EL) 2021/1058, mis käsitleb Euroopa Regionaalarengu Fondi ja
Ühtekuuluvusfondi (ELT L 231, 30.06.2021, lk 60–93).
4. Määruse mõjud
Otsene mõju elu- ja looduskeskkonnale, regionaalarengule ning laiemalt majandusele
tuleneb toetuse kaudu, mitte eelnõust, mille mõju on pigem kaudne aidates kaasa toetuse
andmise eesmärkide saavutamisele.
Määruse rakendamisega ei kaasne olulist mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele,
sotsiaalvaldkonnale, riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse korraldusele või muud otsest või
kaudset olulist mõju.
5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise
eeldatavad tulud
Määruse rakendamisega ei kaasne lisakulusid ega -tulusid ega täiendavaid tegevusi kohaliku
omavalitsuse üksustele ega riigile.
11
Meedet rakendatakse ÜSM artikli 95 kuludest sõltumatu rahastamise põhimõttel ja
ühendmääruse § 47 lõike 1 alusel. Nimetatud rahastamisskeem puudutab toetuse maksmist
liikmesriigile, toetuse saaja vaates rahastamisskeem ja toetuse maksmise viis ei muutu.
Meetme rahastamiseks on ette nähtud ühtekuuluvuspoliitika fondide vahenditest perioodiks
2021–2027 EL toetust 330,9 mln eurot. Euroopa Liidu toetuse osakaal on 40% ja toetusele
lisandub toetuse saaja omafinantseering.
2025. aasta taotlusvooru kavandatav Euroopa Liidu toetuse eelarve on kuni 30 mln eurot,
millele lisandub riiklik kaasfinantseering 0 eurot ning toetuse saaja omafinantseering.
Riigi eelarvestrateegias 2025–2028 määratud meetme „Korterelamute energiatõhusaks
rekonstrueerimine” rahastamiseks on kavandatud 50 mln eurot CO2 vahenditest.
Sekkumisele „Korterelamute etapipõhise rekonstrueerimise toetamine madala kinnisvara
väärtusega piirkondades“ kavandame EL toetust mahus ca 10 mln eurot. Kohane toetuse
andmise tingimuste määrus on ette valmistamisel.
6. Määruse jõustumine
Määrus jõustub üldises korras.
7. Eelnõu kooskõlastamine ja huvigruppide kaasamine ning avalik konsultatsioon
Eelnõu esitatati eelnõude infosüsteemi vahendusel kooskõlastamiseks
Rahandusministeeriumile, Riigi Tugiteenuste Keskusele, Regionaal- ja
Põllumajandusministeeriumile, Kultuuriministeeriumile ja Eesti Linnade ja Valdade Liidule
ning arvamuse avaldamiseks Eesti Korteriühistute Liidule, Eesti Omanike Keskliidule, Eesti
Korterelamute Rekonstrueerimise Tehniliste Konsultantide Liidule, Eesti Kinnisvara
Korrashoiu Liidule, Eesti Kinnisvarafirmade Liidule, Eesti Ehitusettevõtjate Liidule, Eesti
Ehituskonsultatsiooniettevõtete Liidule, Eesti Arhitektide Liidule, Eesti Kütte- ja
Ventilatsiooniinseneride Ühendusele, Eesti Jõujaamade ja Kaugkütte Ühingule, Eesti
Ehitusmaterjalide Tootjate Liidule ja Eesti Puitmajaliidule.
Rahandusministeerium, Riigi Tugiteenuste Keskus, Kultuuriministeerium ja Eesti Linnade ja
Valdade Liit kooskõlastasid eelnõu märkustega. Regionaal- ja Põllumajandusministeerium
kooskõlastas eelnõu vaikimisi. Arvamust avaldasid Muinsuskaiseamet, Eesti Korteriühistute
Liit, Eesti Omanike Keskliit, Eesti Korterelamute Rekonstrueerimise Tehniliste Konsultantide
Liit, Eesti Puitmajaliit, Meelis Saar, Kairi Raudberg, Sander Esberg ja Ardo Siemer.
Esitatud märkused ja ettepanekud ning nendega arvestamine või arvestamata jätmise
põhjendus on seletuskirja lisas.
Lisa Arvestatud ja arvestamata jäetud märkuste ja ettepanekute tabel
12
Taristuministri määruse „Majandus- ja taristuministri 3. märtsi 2023. a määruse nr 13
„Korterelamute energiatõhususe toetuse tingimused“ muutmine“ eelnõu seletuskiri
lisa
Arvestatud ja arvestamata jäetud märkuste ja ettepanekute tabel
Märkuste ja
ettepanekute esitaja Märkuste ja ettepanekute sisu Arvestatud või arvestamata
jätmise põhjendus
Rahandusministeerium 1. Eelnõu punkti 3 kohaselt
täiendatakse §-i 2 lõigete 2 ja 3
sissejuhatavad lauseosad pärast sõna
„andmine“ sõnaga
„struktuurivahenditest“, uuteks
sõnastusteks vastavalt: „Toetuse
andmine struktuurivahenditest
panustab järgmiste meetmete
nimekirjas sätestatud
väljundnäitajate/tulemusnäitajate
saavutamisse“. Leiame, et sellised
sõnastused seavad kohustuse eelnõus
loetletud väljund- ja tulemusnäitajate
kasutamiseks vaid
struktuurivahenditest toetuse
andmisel, aga mitte Euroopa Liidus
kasvuhoonegaaside lubatud
heitkoguse ühikute kauplemise
vahenditest toetuse andmisel. Teeme
ettepaneku sõnastust laiendada ning
kustutada näitajate punktides viited
struktuurivahenditele ja meetmete
nimekirjale, et näitajad kohalduksid
toetuse taotlemisele allikast
sõltumatult. Teeme ettepaneku
sõnastada §-i 2 lõike 2 sissejuhatav
osa „Toetuse andmine panustab
järgmiste väljundnäitajate
saavutamisse“ ning lõige 3
sissejuhatav osa „Toetuse andmine
panustab järgmiste tulemusnäitajate
saavutamisse“. Palume seletuskirja
lisada selgitus, et meetmete nimekirja
sihttasemetesse panustavad vaid
struktuuritoetustest rahastatud
projektid.
Arvestatud
2. Euroopa Komisjonile 28. märtsil
2025. a esitatud
„Ühtekuuluvuspoliitika fondide
rakenduskavas 2021–2027“ (edaspidi
rakenduskava) muudatuse ja selle
käigus uuendatud eelarveperioodi
Selgitus: KEK on vajalik
meetme KHG mõju
hindamiseks, meetme
tehniliste tingimuste
hindamiseks ning KHG
eduraporti koostamiseks.
13
2021–2027 näitajate metoodika
kohaselt on kavas määruse §-i 3
lõikes 3 sätestatud tulemusnäitajate
arvutamisel üle minna
energiaarvutusel põhineva
energiamärgise (edaspidi ETA)
andmetele. Praktikas tähendab see, et
näitajate siht- ja saavutustase
projektis ühtivad ning mõõdetud
energiatarbel põhinev energiamärgis
(KEK) ei ole §-i 3 lõike 3
tulemusnäitajate arvutamisel enam
vajalik. Samuti on kokku lepitud, et
kuludest sõltumatu rahastamise
mudelile üleminekul raporteeritakse
Euroopa Komisjonile tulemusena just
arvutuslikku CO2 vähenemist.
Eelnõule lisatud detailne
korterelamute
rekonstrueerimismeetmete CO2
heitkoguste ja primaarenergia
kasutuse arvutusmetoodika näeb aga
jätkuvalt ette saavutatud väärtuste
raporteerimise rekonstrueerimisele
järgneva kalendriaasta andmete alusel
esitatava mõõdetud energiatarbel
põhinevale energiamärgisele
(edaspidi KEK) tuginedes. Eelnõu
mitteametlikul kooskõlastamisel
selgitas kliimaministeerium, et
mõõdetud andmed ning nende alusel
hoonele väljastatud energiamärgis on
vajalik Riikliku energia- ja
kliimakava aruandluse jaoks, mitte
eelnõus sätestatud tulemusnäitajate
raporteerimiseks. Palume täiendada
detailset arvutusmetoodikat, et oleks
üheselt selge, milliste
tulemusnäitajate saavutustase
arvutatakse ETA alusel ning millises
aruandluses raporteeritakse tulemusi
KEK andmetele tuginedes.
KEK kasutatakse REKK
eduaruande koostamiseks.
3. Eelnõu seletuskirjas lk 9 on kirjas:
„Kliimaministeerium teeb RES lisas
5 toodud meetmete jaotuse muutmise
ettepaneku – 2027. aastaks
kavandatud vahendite kasutuselevõtt
2026. aastal Kliimaministeeriumi
väljamaksmata vahendite arvelt,
Rahandusministeeriumile RES 2026-
Arvestatud
14
2029 protsessi käigus“. Palume lause
seletuskirjast välja võtta, õigusakti
eelnõu seletuskiri ei ole vastava
ettepaneku esitamiseks kohane koht.
4. Palume seletuskirjas lk 9 olevad
eelarve summad üle kontrollida, sh
2025. aastasse planeeritud summad
ning selguse eesmärgil lisada, mille
eelarveid on mõeldud ning millistest
rahastusallikatest.
Arvestatud
5. Palume korrigeerida seletuskirjas
lk 9 olev lause: „Meedet
rakendatakse ÜSM artikli 95 kuludest
sõltumatu rahastamise põhimõttel ja
ühendmääruse § 47 lõike 1 alusel“.
Eesti on Euroopa Komisjonile 28.
märtsil 2025. a esitanud vastava
rakenduskava muudatuse, kuid
Euroopa Komisjon ei ole muudatust
kinnitanud.
Arvestamata jäetud.
Rakenduskava muudatused
on kinnitatud 3.6.25.
6. Palume eelnõus ning seletuskirjas
läbivalt korrigeerida ning kasutada
korrektset viidet Euroopa Liidu
kasvuhoonegaaside lubatud
heitkoguse ühikute kauplemise
süsteemile.
Arvestatud
Riigi Tugiteenuste
Keskus
1. Eelnõu punktis 6 palun keeleliselt
korrigeerida (ainsus vs mitmus),
muudatuse järgselt on punkt
järgmine: "15) suured korterelamud –
vähemalt 100 eluruumiga
korterelamu;"
Arvestatud
2. Eelnõu punkt 19 - palun täpsemalt
reguleerida, kuidas toimub taotlemise
tähtaja pikendamine rakendusüksuse
poolt. Eelnõust ega selle
seletuskirjast ei selgu, millisel juhul
see võimalik on.
Arvestatud
Kultuuriministeerium 1. Kultuuriministeerium teeb
ettepaneku sarnaselt 2024. aasta
voorule luua ka 2025. aastal eraldi
jaotis muinsuskaitsealustele
hoonetele (kultuurimälestiseks
tunnistatud või muinsuskaitsealal
asuv A- või B-kaitsekategooria
korterelamu), et anda võimalus ka
nendel hoonetel taotluste
konkurentsis püsida. 2024. aastal oli
selleks eraldatud 10 mln, mis täitus
taotlustega loetud tundide jooksul.
Arvestatud
15
Eraldi jaotis motiveerib ühistuid
taotlust esitama, kuna
konkureeritakse sarnast tüüpi
hoonetega ja tõuseb tõenäosus
toetusele kvalifitseeruda. Teeme
ettepaneku sel aastal eraldada
kultuuriväärtuslikele korterelamutele
5 mln eurot.
2. Juhime tähelepanu, et eelnõu
punktis 13 tuleks parandada
sõnastust: „paragrahvi 12 lõike 1
punktis 6 asendatakse lauseosa
„punktides 1 ja 2“ lauseosaga
„punktis 2“
Arvestatud
Eesti Linnade ja
Valdade Liit
1. Eelnõu punktis 14
tunnistatakse kehtetuks
planeerimisseaduse § 12 lõike 2
punkt 3, mis seni võimaldas 10%
kõrgemat toetust väärtuslikele
hoonetele. Meie hinnangul ei ole
piisavalt põhjendatud, miks see säte
tunnistatakse kehtetuks kõikide
väärtuslike hoonete puhul.
Ettepanek: Kaaluda ja võimalusel
säilitada senise määruse põhine
kõrgem toetusmäär (10%) hoonetele,
mille välisilmele on kehtestatud
ehituslikud piirangud (nt
muinsuskaitse, miljööväärtuslik
piirkond), kuna nende
rekonstrueerimise kulud on oluliselt
kõrgemad ning toetuse vähendamine
seaks need hooned ebavõrdsesse
olukorda.
Arvestamata jäetud.
Selgitus seletuskirjas.
2. Tagada regionaalne tasakaal
toetuste jagamisel. Eelnõust ei selgu,
kas taotlejate pingerida koostatakse
riiklikul või maakonnapõhisel alusel.
Ettepanek: Täpsustada toetuse
jagamise mehhanism ning kaaluda
maakondlike alammäärade või
proportsionaalse jaotuse kehtestamist,
et vältida olukorda, kus mõnes
maakonnas või piirkonnas ei saa
ükski korteriühistu toetust, kuigi on
esitatud arvukalt kvaliteetseid
taotlusi.
Selgitus: pingerea
koostamise aluste selgitus
seletuskirjas.
3. Välistada valeandmete
esitamine toetuse saamise eesmärgil.
Kui toetuse määramisel arvestatakse
Selgitus: valeandmete
esitamise korral kuulub
taotlus rahuldamata
16
energiasäästu suurust, võib tekkida
kiusatus esitada tegelikkusest
kehvemaid lähteandmeid.
Ettepanek: Töötada välja
mehhanismid projektide
lähteandmete usaldusväärsuse
kontrollimiseks, näiteks:
• sõltumatu tehniline audit enne
ja pärast projekti,
• võrdlus olemasolevate
energiatarbimise andmetega (nt EHR,
kaugkütteandmed),
• sanktsioonid tahtliku
valeandmete esitamise eest.
järmisele ühendmääruse §
8 lg 2 p 2 kohaselt.
Esitatud andmete õigsust
kontrollib rakendusüksus
taotluse menetlemise
käigus.
Muinsuskaiseamet Soovime teha mõned sisulised
ettepanekud majandus- ja
taristuministri 3. märtsi 2023. a
määruse nr 12 „Korterelamute
energiatõhususe toetuse tingimused“
muutmise eelnõule.
Palume veelkord kaaluda
kultuuriväärtuslikele korterelamutele
eraldi eelarve eraldamist. Viimase
toetusvooru kogemus näitas, et selle
järele on terav vajadus ning 10 milj
euro suurune eelarve täitus
taotlustega loetud tundide jooksul.
Garanteeritud eelarvejaotus on
kultuuriväärtuslike hoonete
omanikele oluliseks motivaatoriks
konkurentsis teiste hoonete
renoveerimiseks esitatavate
taotlustega. Seeläbi suureneb
tõenäosus kultuuriväärtusliku hoone
energiatõhususe tõstmise
renoveerimistööde toetamise taotluse
esitamiseks.
Samuti teeme ettepaneku jätkuvalt
toetada ka Tallinna ja Tartu
muinsuskaitsealadel asuvate
korterelamute energiatõhususe
tõstmiseks vajalikke renoveerimistöid
baasmäärast kõrgema toetusmääraga.
Kultuuriväärtuslikel hoonetel,
olenemata asukohast, on pahatihti
suur hooldusvõlg ning neis sageli
puuduvad elementaarsed
tänapäevased elamismugavused, mis
kõik tõstab nende renoveerimistööde
hinda, mis on vajalikud teostada
Arvestatud osaliselt, eraldi
eelarve võimalus eelnõus
sätestatud.
Tõmbekeskustes on nii
kinnisvara hind kui
korteriomanike leibkonna
sissetulekud suuremad.
Toimib nii kinnisvara- kui
tööjõu- ja ehitusturg ning
seega on nendes
piirkondades asuvatel
korteriühistutel ka suurem
laenuvõimekus. Pangad
pakuvad neile ühistutele
nii pikemat
renoveerimislaenu kui
suuremat summat. Samuti
on tõmbekeskustes
ehitustööde pakkujaid
rohkem, mis toob üldjuhul
allapoole ka ehituse
maksumuse.
17
energiatõhususe tõstmise eesmärgi
saavutamiseks. Kultuuriväärtuslikuks
hinnatud hoone renoveerimisel tuleb
enamasti arvestada teatud üldiste
ja/või hoonepõhiste nõuetega, mis
võivad tõsta tööde kogumaksumust
veelgi. Lisaks võib nii ehituslike kui
muinsuskaitseliste nõuete tõttu olla
takistatud või piiratud ligipääs
enamlevinud rahastusvõimalustele.
Seepärast oleks kavandatav
toetusmeede suureks abiks ka
Tallinna ja Tartu muinsuskaitsealadel
asuvatel korterelamutele.
Eesti Korteriühistute
Liit
1. Lisada määrusesse grupp -
Miljööväärtuslikus piirkonna
muinsuskaitsealal asuvatel ja/või
kultuurimälestiseks tunnistatud
korterelamud ning kaaluda nimetatud
grupile toetuse osakaalu
suurendamist.
Põhjendus : Miljööväärtuslikus
piirkonnas, muinsuskaitsealal
asuvatel ja/või kultuurimälestiseks
tunnistatud korterelamutel on
suhteliselt suuremad takistused ka
rekonstrueerimistööde rahastamisel
ehituslike ja muinsuskaitseliste
piirangute tõttu. „Ehitismälestised“ ja
„hooned muinsuskaitsealadel“ on
muinsuskaitseseaduse (edaspidi
MuKS) alusel riigi kaitse alla võetud
hooned. Riiklik kaitse toob kaasa
rangemad nõuded nii
ehitusmaterjalidele, töödele kui töö
tegijale (projekteerimine, ehitamine,
järelevalve).
Suurem
asjaajamiskoormus (jõudmaks
piirkonda sobiva lahenduseni)
kui piirangud materjalide
valikule tõstavad, võrreldes tavaliste
korterelamutega, rekonstrueerimise
hinda.
Riigi kaitse all olevatel
hoonetele tuleb kaasajastamisel
säilitada nii säilinud autentsed
materjalid kui ehitusdetailid.
Nende restaureerimine on aja- ja
ressurssi mahukam kui tavalise elamu
Arvestamata jäetud.
Selgitus seletuskirjas.
18
terviklik rekonstrueerimine.
Samuti võib restaureerimis- ja
ümberehitustöid, sh vajalike
uuringuid ning muinsuskaitse
järelevalvet, ehitismälestiste puhul ka
projekteerimist, läbi viia
muinsuskaitse pädevustunnistusega
isik.
Pädevate isikute ring on piiratud ja
teenus seepärast tavatöödest kallim.
Sellest johtuvalt on õiglane, et riigi
kaitse all olevate korterelamute
kõrgematest nõudmistest tulenev
kallim tööde maksumus saab riigi
poolt ka suurema toetusmääraga
hüvitatud.
2. Õiglase
kompensatsioonimehhanism
väljatöötamine/eraldi toetusmeetme
loomine - oktoobris 2024 avanenud
voorust - riigi IT süsteemide
ebapiisava võimekuse tõttu
ebaõiglaselt toetusmeetmest välja
jäänud korteriühistutele.
Arvestatud sisuliselt.
Eelnõu väljatöötamisel on
muuhulgas lähtutud e-
toetuse keskkonna
võimalustest.
3. Korteriühistu juhi rolli
väärtustamine renoveerimisprotsessis
- Näiteks sarnaselt tehnilise
konsultandile - renoveerimisprotsessi
jooksul renoveerimises osaleva ja
vastutava korteriühistu juhatuse
liikme tasustamise põhimõtete
väljatöötamine ja lisamine toetus
määrusesse.
Arvestamata jäetud.
Ettepanek eeldab
täiendavat analüüsi, mida
eelnõu praeguses
menetlusetapis ei ole
võimalik teha. Kaalume
edaspidi.
4. Renoveerimise menetlus etappide
tähtaegade täpsem ja selgem
määratlemine määruses -
võimaldamaks esitatud taotluste -
hanke ja otsustus ning menetlus
protsesside ning hindamisprotsesside
kiiremat ja selgemat läbiviimist .
Arvestatud
5. Hankemenetluse eest vastutavate
isikute ringile vastutuse kehtestamine
puudulikult/korduvalt puudulikult
läbi viidud hangete korraldamise eest.
Puudulik ehitus hangete läbiviimine
viitab piisava kompetentsi
puudumisele ja antud isikuteringi
sobimatusele vastavate teenuste
osutamiseks.
Selgitus: määruse § 8 lg 3
kohaselt peab tehniline
konsultant enda vastavust
sätestatud nõuetele
tõendama tehnilise
konsultandi teenuse
hinnapakkumuse
esitamisel.
6. Osalise rekonstrueerimise toetuse Arvestatud
19
jätkamine, selleks vajadusel eraldi
meetme loomine - arvestades
haavatavate inimrühmade võimekust
renoveerimisprotsessis osaleda.
Kaaluda osalise renoveerimistoetuse
jätkamist ka keskustes sh Pärnus ,
Tartus ja Tallinnas.
7. Tuginedes tsiviilseadustiku üldosa
seaduse pargrafile § 331.
Elektrooniliste vahendite abil organi
koosolekul osalemine.
Teeme ettepaneku - mainitud säte
lisada määrusesse üha alternatiivse
üldkoosoleku läbiviimise
võimalusena.
Selgitus: eelnõu
sõnastusega hõlmatud
(„samaväärne“).
8. Korteriühistu juhatuse liige, kellel
on tehnilise konsultandi pädevus,
võiks kvalifitseeruda ka enda maja
rekonstrueerimisel tehnilise
konsultandina.
Kommentaar. Kuna uus meede on
üles ehitatud energatarbimisele ja
toetuse andmine määratakse
järjekorras suhtelise energiatarbimise
alusel kwh/m2 aastas ning
energiatarbimine võetakse hoonete
kehtivatelt energiamärgistelt.
Juhime tähelepanu, et uue meetme
antud põhimõttel ülesehitamine võib
mõjutada toetuse saamisel
negatiivselt keskmiselt hoolsaid,
toimivaid korteriühistuid, kes on
viimastel aastate omavahenditest
teinud majades vähesed vajalikud
osalised tööd maja energiatarbimise
vähendamiseks ja majas on olemas
sotsiaalne valmisolek
tervikrenoveerimiseks toetuse
taotlemiseks, kuid nad ei pruugi
saada uues meetmes toetuse saajate
järjekorras toetuse saajaks võrreldes
nende korteriühistutega, kes ei ole
oma maja korrashoiul aastaid
hoolsuskohustust täitnud ja ei ole
oma maja energiatõhususe osas
aastate jooksul mitte midagi teinud
ega omavahenditest panustanud. See
omakorda võib mõjuda
korteriühistute üldise
renoveerimishuvi vähenemisele, sest
Arvestamata jäetud.
Iseendaga tehingut teha ei
saa. Selline õigussuhe on
välistatud. Tehniline
konsultant peab olema
sõltumatu. Kommentaar
teadmiseks võetud,
selgitus seletuskirjas.
20
praktika näitab, et
tervikrenoveerimine on olnud
viimastel aastatel just eelkõige
hoolsate ja toimivate korteriühistute
eest vedada.
Eesti Omanike Keskliit Eesti Omanike Keskliit (EOKL) ei
kooskõlasta määrust, millega
soovitakse muuta "Majandus- ja
taristuministri 3. märtsi 2023. a
määrust nr 13 „Korterelamute
energiatõhususe toetuse tingimused“
muutmine, kuna probleemi
põhiolemus toetuse jaotamisel ei ole
lahendust leidnud. Nimelt on määruse
tingimused koostatud selliselt, et
renoveerimistoetust saavad endiselt
pälvida keskmisest tugevamad
ühistud, mis suudavad täita kõik
määruses sätestatud toetuse saamise
nõuded.
Olukorras, kus riigi toetuseks peab
ühistu omama üheaegselt
renoveerimiseks vabu rahalisi
vahendeid, omanike julgust võtta
suuremahulisi kohustusi ja
renoveerimist korraldavate ettevõtjate
toetust, ei ole mõistlikult eeldades
võimalik saada toetust nendel
korteriomanikud, kelle
renoveerimisvõimekus on kõige
madalam. Nende vaatest on määrus
ka peale nobedate näppude vooru ära
kaotamist endiselt ebaõiglane ning
vastuolus hoonete energiatõhususe
direktiivi põhimõttega, mille kohaselt
tuleb toetada energiavaesuses elavaid
leibkondi.
EOKL on eeltoodud probleemile
juhtinud tähelepanu juba aastaid.
Sealjuures oleme märkinud, et
Kliimaministeeriumil ei jätku
ligilähedaseltki vajalikus mahus
toetusvahendeid kõigile ca 15 000
korterelamule, mida määrus toetuse
sihtgrupina piiritleb. Ükskõik, kuidas
Kliimaministeerium ka ei püüaks
majanduslikult nõrgemal järjel
ühistuid konkurentsis tugevamatega
kaitsta, on need katsed juba eos
läbikukkumisele määratud. Seda
Selgitus: enamik
korterelamuid asub
kaugküttevõrgu
piirkondades ja madal
energiatõhusustase
peegeldab elanike
rekonstrueerimisvõimetust,
mis omakorda viitab
sellele, et võimalus
energiat kokku hoida on
piiratud. On paratamatu, et
ehituslik-tehniliselt kehvas
seisukorras hoones
soojuskadusid
kompenseerida ja mugavat
ja tervislikku
ruumitemperatuuri
hoida/tagada, tuleb rohkem
kütta võrreldes hoonega,
millel on kõrgem
energiatõhusus ja sellest
tulenevalt ka väiksemad
soojuskaod.
Kehvema tõhususega
hoone on majandusliku
väärtuse aspektist
vaadatuna madala
sissetulekuga elanikele
kättesaadavamad võrreldes
tõhusama hoonega, mille
m2 eest tuleb rohkem
maksta. Esimese hoone
puhul on ostu/üürihind
madalam, kuid
energiavajadus optimaalse
sisekliima tagamiseks
kõrgem.
21
väidet kinnitavad ka kõik eemised
toetusvoorud - on tõstetud
nõrgematele toetusprotsenti, suunatud
raha vastavalt ühistu suurusele,
jagades maakondade vahel ja
muinsuskaitsealadele – kus
lõpptulemuseks on ikkagi olukord, et
toetuse võtavad vastava sihtgrupi
tugevamad ja toimekamad ühistud.
Lähtudes eeltoodust ei vaja muutmist
mitte tostuse jaotamise kord, vaid
toetuse saajate ring. Teiseks on
oluline tagada, et toetuse taotleja
abivajadus selgitatakse välja
objektiivste kriteeriumitega, ning, kui
toetuse taotlused ületavad
abivahendeid, siis rahuldatakse
taotlused majandusliku abivajaduse
järjekorras.
EOKL juhib Kliimaministeeriumi
tähelepanu ka sellele, et suurem
energikulu ei ole vaesuse märk nagu
ministeerium määruse seletuskirjas
väidab. Senine kogemus nii Eestis,
kui rahvusvaheliselt on näidanud, et
keskmiselt suurem energiakulu on
keskmiselt jõukamatel leibkondadel
ja samuti piirkondades, kus on
madalam energiakulu. Vaesemad
hoiavad vastupidi energiat kokku
ning sellega lükkab
Kliimaministeerium „uus“ plaan nad
veel lootusetumasse olukorda, kui
nobedate näppude toetusvoor.
Eesti Korterelamute
Rekonstrueerimise
Tehniliste
Konsultantide Liit
1. § 12. Toetuse osakaal lg 2 punkt 3
tunnistatakse kehtetuks; Punktiga
tunnistatakse kehtetuks
miljööväärtuslikule hoonestusalale
jääva, väärtusliku üksikobjektina
määratletud, Tallinna ja Tartu
ehitismälestiseks tunnistatud,
Tallinna ja Tartu muinsuskaitsealal
asuva või kultuuriväärtuslikuna mitte
määratletud Haapsalu, Kuressaare,
Lihula, Paide, Pärnu, Rakvere, Valga,
Viljandi või Võru muinsuskaitsealal
asuva korterelamu rekonstrueerimise
toetuse osakaalu erisused.
Ettepanek: jätta antud norm
kehtivaks.
Arvestamata jäetud.
Selgitus seletuskirjas.
22
Põhjendus: muinsuskaitsealal või
miljööväärtuslikul hoonestusalal
asuvate hoonete rekonstrueerimine on
oluliselt kõrgema maksumusega mitte
ainult seetõttu, et hoone
rekonstrueerimisel ei ole võimalik
seoses eripäraga arvestada vabalt
ehitusmaterjalidega (reeglina on
riigiametite poolt kehtestatud nõuded
seotud materjalid kallima) vaid ette
nähakse ka kõrgemad nõuded nii
projekteerijate kui ka ehitajate
pädevusele – see aga tõstab reeglina
oluliselt tööjõukulude maksumust
ning seeläbi asetab antud piirkonnas
asuvate hoonete ebavõrdsemasse
seisundisse võrreldes nende
korterelamutega, mis eelpool
märgitud piirkonnas ei asu.
2. Toetuse maksimaalne osakaal
rekonstrueerimistööde abikõlblikest
kuludest projekti kohta on: 1) alla 18
korteriga korterelamu
rekonstrueerimisel lõike 1 punktides
1–3 sätestatud korterelamu asukoha
asustusüksuse toetuse osakaalust
kümme protsenti kõrgem;
Ettepanek: KUNI 18 korteriga
korterelamu rekonstrueerimisel lõike
1 punktides 1–3 sätestatud
korterelamu asukoha asustusüksuse
toetuse osakaalust kümme protsenti
kõrgem;
Põhjendus: Antud suurusega
korterelamutel on väga keeruline
teostada hoone terviklikku
rekonstrueerimist, kuna m2
maksumus on liigkõrge, sest
kortereid on hoones vähe. Eriti
keeruline on olukord
maapiirkondades või väikestes
tõmbekeskustes, kus elanike
sissetulekud ning kinnisvara väärtus
on reeglina oluliselt madalam.
Alternatiivselt kehtestada eelmärgitud
erisus maapiirkondades ja
väikelinnades asuvatele
korterelamutele.
Selgitus: alla 18 korteriga
elamute rekonstrueerimine
on väga erandlik.
Väikeasulate hoonete või
nende kompleksi
arhitektuurse ja
ruumiloova tähtsuse
arvestamine on üks
kriteerium
rekonstrueerimistoetuste
määramisel asulate
elujõulisuse tagamiseks.
3. Tehnilise konsultandi teenuse
toetuse summa arvutatakse
Arvestamata jäetud.
Ühikuhind on määratud
23
standardiseeritud ühikuhinna
kogumaksumuse alusel, lähtudes § 13
lõikes 2 sätestatud toetuse osakaalust.
Ühikuhinna kogumaksumus on 7200
eurot. Toetuse summa on 3600 eurot
korterelamu kohta.
Ettepanek: Ühikuhinna
kogumaksumus on 14 400 eurot.
Põhjendus: Seoses määruse eelmise
muudatuse kehtima hakkamisega
suurenes tehnilise konsultandi
teenuse osutamise kohustuslik maht
hüppeliselt (eelnevalt oli KÜ
kohustuseks TK teenust
obligatoorselt kasutada vähemalt
projekteerimise ostumenetluse
ettevalmistusest kuni vastava
menetluse lõpuni ning ehitusprojekti
koostamise koordineerimisse). Antud
asjaolu tuleks seda asjaolu arvestada
ka TK teenuse ühikuhindade
kujundamisel. Seoses asjaoluga, et
TK kohustusliku teenuse osutamise
maht tõusis poole võrra, on loogiline
ka teenuse ühikuhinna tõstmine 14
400 euroni (arvestuse aluseks on
võetud hetkel kehtiva määruse lisas
toodud metoodika tulemusel
väljakujunenud summa). Praegune
ühikuhind ei võimalda katta
kvaliteetse teenuse osutamisega
seotud tegelikke kulusid arvestades
käesoleval ajal kehtivate riiklike
maksude suurust. Teenuse tellijatel
(loe: korteriühistutel) on tekkinud
antud normi valguses õigustatud
ootus, et antud kulu jääb kehtestatud
ühikuhinna suurusjärku ning sellest
kompenseeritakse 50%. Tegelikkuses
aga ei ole võimalik mitte kuidagi ca 2
aastat vältavat teenust antud
suurusjärku jätta, kui tasuda
korrektselt kõik maksud. Seetõttu
tekib/on tekkinud potentsiaalselt
olukord, kus teenuse kvaliteet seoses
mahu vähendamisega kannatab
oluliselt või nö odavat hinda
pakkuvad teenuse osutajad ei
deklareeri ausalt makse. Juhul, kui
määruse koostajad siiski leiavad, et
Standardiseeritud
ühikuhinna analüüsi ning
rakendamise metoodika
alusel. Teenuse hinna
saavad tehnilised
konsultandid jätkuvalt ise
määrata, toetust saab,
olenemata teenuse hinnast
3600 eurot.
24
kehtiva ühikuhinda ei ole vajalik
muuta, siis palume seletuskirja lahti
kirjutada, milline on normi looja
hinnangul arvestuse aluseks oleva
teenuse kogumaht tundides ning
milline peaks olema spetsialisti
keskmine töötasu määr tunnis.
4. § 24 lg (2) Rakendusüksus reastab
taotleja ja taotluse nõuetele ning
valikukriteeriumitele vastavaks
tunnistatud taotlused hoone
rekonstrueerimiseelse olukorra
energiaerikasutuse andmete alusel
pingeritta suuremast väiksemani.
Rakendusüksus rahuldab taotlused
eeltoodud pingerea alusel kuni
taotlusvooru eelarve
ammendumiseni. Sama
energiakasutuse korral eelistatakse
suurema suletud netopinnaga
korterelamut.
Ettepanek: Normi looja peaks andma
täpsemad kriteeriumid
energiaerikasutuse väljastamise aja
kohta ning arvutusmetoodika kohta –
näiteks taotluse esitamisele eelneva 3
aasta tarbimisandmete põhjal
koostatud energiamärgis ning täpne
juhis õigete ja tegelikkusele vastavate
algandmete saamiseks. Põhjendus:
Järjest rohkem on hakatud uurima,
kuidas saaks korterelamu kulusid
kõrgemana näidata – stiilis, et kas
akende avamine ja ülekütmine aitab.
KEK märgis kehtib 10 aastat - ehk
näiteks 2017. aastal väljastatud
energiamärgis on täiesti kehtiv. Kuid
kuna siis olid ilmad oluliselt
külmemad, siis nende hoonete
energiatarve (mis ka märgisele
märgitud) oli oluliselt suurem, kui
sama korterelamu energiamärgis
oleks viimaste aastate
tarbimisandmete põhjal koostatud.
Näiteks Tartu kraadipäevad: 2024.
aastal oli - 3466, kuid 2017. aastal
3947. Ehk juba ainuüksi üle 10% on
tarbimiste vahe vaadeldavate aastate
vahel. Veel: korteriühistud ei tea tihti
hoonete köetavaid pindalasid, sest
Selgitus: valeandmete
esitamise korral kuulub
taotlus rahuldamata
järmisele ühendmääruse §
8 lg 2 p 2 kohaselt.
Esitatud andmete õigsust
kontrollib rakendusüksus
taotluse menetlemise
käigus.
25
projektdokumentatsioon puudub ning
ka EHR-i andmed on täiesti valed.
Paljud EHR-is välja antud märgised
väiksema pindalaga – arvestatud
ainult korteriomandite pinnaga, kuigi
ka trepikojad ja muud pinnad on
köetavad. Omaette probleemistiku
moodustavad ahiküttega
korterelamud, kus küttematerjali kulu
ühtsed arvestuse alused puuduvad.
Eesti Puitmajaliit 1. Ettepanek: Lisada määrusesse,
et eskiisprojekt või eelprojekt oleks
toetatav tegevus korterelamu
tervikrekonstrueerimise
ettevalmistusetapis – võimaluse
korral võiks olla tegu tungivalt
soovitusliku nõudega. Eskiisprojekti
miinimumnõuded võiksid olla
määruses järgmised:
- Kõigi fassaadide vaated
(olemasolev ja kavandatav), koos
mõõtkavaga
- Kavandatav värvilahendus ja
fassaadimaterjalid (sh
soojustusmaterjalid ja viimistlus)
- Akende ja uste (avatäidete)
asukoht, mõõtmed ja jaotus
- Rõdude, lodžade ja
varikatuste lahendus (sh võimaliku
klaasimise kavand)
- Ventilatsiooniagregaatide,
päikesepaneelide, õhksoojuspumpade
jms kavandatav asukoht.
Täiendav ettepanek: Lisada
määrusesse, et toetatav tegevus on ka
energiaarvutuse koostamine
projekteerimise varajases etapis
(eskiis või eelprojekt).
Põhjendus: Käesoleva meetme
kogemusel on selgunud, et eskiis- või
eelprojekti olemasolul on
hinnapakkumiste erinevused
märgatavamalt väiksemad, samas kui
nende puudumisel ulatuvad
erinevused kuni 30%-ni.
Eskiisprojekt loob selgema
lähteülesande ja realistliku eelarve,
aitab korteriühistul teadlikumalt
otsustada ning tagab parema
pakkumiste võrreldavuse ja tehniliste
Arvestatud
26
lahenduste sobivuse.
Energiaarvutuste toetamine eskiis-
või eelprojekti faasis võimaldab:
- vähendada tõlgendamisruumi
energiaeesmärkide täitmisel,
- ühtlustada ja võrreldavaks
muuta erinevate hoonete
energiaparameetrid,
- anda korteriühistule varajases
etapis teadmine hoone potentsiaalsest
energiatõhususest ning eeldatavast
energiasäästust.
Eskiisprojekti kaudu jõutakse varem
selgusele ühistu vajadustes ja
ootustes, mis vähendab hilisemaid
muudatusi ja kulude kasvu. Samuti
võimaldab see kaasata varakult ka
potentsiaalseid tehaselisi lahenduse
pakkujaid, kellele on oluline
konstruktiivne ja tehniline eeltöö.
Kuid mis olulisem - see aitab vältida
tüüpsituatsiooni, kus projekt ja hange
ei ühildu, põhjustades viivitusi või
suisa hanke tühistamisi.
2. Ettepanek: Määruses tuleks
täpsustada, et tootja peab olema
viimase 60 kuu jooksul tootnud
vähemalt kolmele samaväärsele
hoonele fassaadi- või
katuseelemendid ning eelnenud
kolme majandusaasta keskmine
aastane netokäive peab olema
vähemalt 50% lepingu eeldatavast
maksumusest.
Kobarhanke puhul peab tootja
omama viimasel kolmel järjestikusel
kalendriaastal enne ostumenetluse
teate avaldamist netokäivet
keskmiselt summas, mis on võrdne
vähemalt poolega ostu objektiks
oleva iga üksiku korterelamu
eeldatavast rekonstrueerimise
maksumusest.
Põhjendus: Praegune sõnastus on
mitmeti tõlgendatav ja põhjustanud
ebaühtlasi hindamisi. Näiteks ei ole
korrektne sõnastus „samaväärsele
olemasolevale või uuele hoonele
fassaadi või katuse rekonstrueerimise
elemendid“, sest uue hoone
Arvestamata jäetud.
Ettepanek turgu
põhjendamatult kitsendav
ja piirav.
27
elemendid ja rekonstrueerimise
elemendid on erinevad, aga mõlemad
sobivad kvalifitseerimise aluseks.
Samuti tuleks defineerida
„samaväärne hoone“, kas siis
mõeldakse mahtu või hoone tüüpi.
Soovitame selle all mõista vähemalt
kolmekorruselisi, mahult ja
konstruktiivsetelt omadustelt
sarnaseid hooneid (nt korterelamud),
mille puhul on kasutatud eeltoodetud
elemente (fassaad või katus). Sh kui
ostuobjektiks on näiteks
kahekorruseline elamu, siis
samaväärseks saab lugeda
kahekorruselist hoonet.
Enim on küsimusi tõstatanud nõue
„Elementide tootja peab olema
ostumenetluse algamisele eelneva 60
kuu jooksul tootnud vähemalt
kolmele samaväärsele olemasolevale
või uuele hoonele fassaadi või katuse
rekonstrueerimise elemendid ning
peab omama viimasel kolmel
järjestikusel majandusaastal enne
ostumenetluse teate avaldamist
netokäivet summas, mis on kokku
võrdne vähemalt poolega lepingu
eeldatavast maksumusest“, mis
tänases sõnastuses võimaldab väga
madala käibelävendiga ettevõtetel
kvalifitseeruda. Kuigi nõue peaks
kindlustama just ettevõtete
tootmisvõimekust – ja suutlikkust
objekti kvaliteetselt ja tähtaegselt
lõpetada. Kolme aasta keskmine
netokäive tagab objektiivsema ja
õiglasema lävendihindamise,
arvestades, et ehitus- ja
tootmisettevõtete käive võib
projektipõhiselt kõikuda. Sektor on
järjekindlalt toetanud just keskmise
netokäibe arvestust ja teinud
sellekohaseid ettepanekuid, ent
tänane võib soosida formaalselt
vastavaid, kuid sisuliselt ebapiisava
võimekusega pakkujaid.
3. Ettepanek: Lisada majatehaste
kvalifitseerumistingimustesse nõue
tunnustatud ettevõtte staatuse kohta –
Arvestatud
28
elementide tootmist teostav Pakkuja
(või Kaaspakkuja/Ühispakkuja) peab
omama kehtivat ETA (European
Technical Assessment) sertifikaati.
Põhjendus: Tunnustatud tehniline
sertifikaat, nagu ETA, on tõendiks
selle kohta, et tootjal on olemas
standarditele vastavad
tootmisprotsessid, dokumenteeritud
kvaliteedikontroll ning võimekus
toota tehniliselt keerukaid ja ohutuid
ehituskomponente. See ei ole pelgalt
kvaliteedi sümbol, vaid regulatiivne
tööriist, mis annab tellijale usalduse
toote vastavuses EL ehitusmäärustele
ja ühtlustatud standarditele.
ETA või analoogse sertifikaadi nõue
aitab tagada, et ehituses kasutatavad
elemendid on projekteeritud ja
toodetud vastavalt usaldusväärselt
hinnatud tehnilisele
dokumentatsioonile, mis hõlmab ka
tuleohutust, niiskuskaitset,
mehhaanilist tugevust,
soojusisolatsiooni ja pikaealisust.
Kliendi (st korteriühistu ja toetuse
rakendaja) huvist lähtuvalt on
tegemist olulise kvaliteedi- ja
usaldusgarantiiga.
Eesti turul tegutsevatel kogenud
majatehastel on ETA (nt „timber
building kit“ vms), mistõttu ei too
nõue kaasa konkurentsi olulist
vähenemist, vaid hoopis aitab
eristada tõsiseltvõetavad tootjad
vähese kogemuse või kontrollimatu
kvaliteediga tegijatest. Lisaks toetab
nõue tellijate võimekust hinnata
pakkumisi objektiivsete ja tehniliste
kriteeriumite alusel, mitte pelgalt
hinna põhjal.
4. Ettepanek: Määruses tuleb muuta
ehitustööde garantiiperioodi nõue –
praeguse viie aasta asemel tuleb
kehtestada kaheaastane garantii, mis
oleks kooskõlas riigihangete seaduse
alusel teostatavate teiste ehitustööde
praktikaga Eestis.
Põhjendus: Eestis kehtib standardne
kaheaastane garantiiperiood kõikidele
Arvestamata jäetud. Nõue
tuleneb
struktuurivahendite
kasutamise reeglistikust.
29
riigihangete korras tellitud
ehitustöödele, sealhulgas
uusehitustele. Ainus erand on
rekonstrueerimise toetusmeede, mis
nõuab ebaproportsionaalselt pikka –
viieaastast – garantiid. Selline
ebavõrdne käsitlus ei taga
turuosalistele võrdset kohtlemist.
Tegemist on rekonstrueerimisega, s.t
olemasoleva hoone parendamisega –
mitte uue ehitise püstitamisega.
Seega ei ole põhjendatud, et „vana
asja parendamine“ peab alluma kaks
ja pool korda pikemale garantiiajale
kui „uus asi“.
5. Ettepanek:
Rekonstrueerimishankeid peaks läbi
viima professionaalne tellija (EIS või
RKAS) või tehniline konsultant,
kellel on tõendatult viimase 60 kuu
jooksul edukalt läbiviidud vähemalt
kolm samas mahus hanget. Vastav
kogemus peab olema
dokumenteeritud ja esitatav
kvalifitseerumisel.
Põhjendus: Käesoleva meetme
rakendamisel on ilmnenud
märkimisväärseid probleeme hangete
koostamise, eelarvestamise ja
dokumentatsiooni kvaliteediga.
Hankekorraldus on praegu sisuliselt
ummikseisus – siiani lõppenud 12
hankest ei ole lepingusse jõudnud
mitte ükski (!).
Paljud korteriühistud ei oma piisavat
pädevust ega kogemust keerukate
projektihangete korraldamiseks, eriti
tehaselise renoveerimise puhul, kus
on oluline arvestada nii tehniliste kui
ajagraafikuliste erisustega.
Professionaalse tellija või
kogemusega tehnilise konsultandi
kaasamine tagaks kvaliteetse ja
läbipaistva hanke ettevalmistuse,
tehniliselt korrektsed ja võrreldavad
lähteülesanded. See vähendab
hankemenetluste ebaõnnestumise
riski ning suurendab projektide
edukust ja maksumuse
prognoositavust, mis on kriitiline
Arvestatud osaliselt.
Naabruskonnapõhise ja
tehaselise
rekonstrueerimise korral
viib ostmenetluse läbi
Ettevõtluse ja
Innovatsiooni SA.
30
kogu meetme tulemuslikkuse
seisukohalt.
6. Ettepanek: Määruses ja
hankejuhistes tuleb üheselt
defineerida mida tähendab
„tehaseline renoveerimine“.
„Tehaseline renoveerimine“ tähendab
terviklikku renoveerimismeetodit,
mille eesmärk on viia maksimaalselt
renoveerimisega seotud fassaaditöid
tehasekeskkonda (nt 80% kortermaja
välipinnast, va rõdud ja lodžad, mis
tehakse tellija soovil platsil),
kasutades seejuures kõrge
tehasevalmidusega eeltoodetud
fassaadielemente, mis peavad
vastama järgmistele
miinimumnõuetele:
- Element on vähemalt ühe
korruse kõrgune ning selle
geomeetriline täpsus ja projekteeritud
tolerantsid võimaldavad kiiret ja
täpset paigaldust ehitusplatsil ilma
täiendava töötlusvajaduseta.
Liitekohtade arv fassaadil on viidud
miinimumini, et tagada terviklik
visuaalne ja ehituslik tulemus.
- Element on tehases
ettevalmistatud lõplikuks
paigalduseks, sealhulgas on teostatud
vähemalt 80% ulatuses lõplik väline
viimistlus (sh tuuletõkke- ja
niiskustõkkekihid, välisviimistlus,
kinnitused ja vuukide lahendused).
- Fassaadielement sisaldab
tehasesse integreeritud
konstruktsioonikihte, sealhulgas:
- Puitkarkassist
kandekonstruktsioon, mis vastab
staatika, tulepüsivuse ja
projekteeritud koormustaluvuse
nõuetele;
- Soojustus koos auru- ja
tuuletõkkega, mis on tehases
paigaldatud ja nõuetekohaselt
tihendatud, tagades kõrge
õhupidavuse ja soojapidavuse kogu
elemendi ulatuses;
- Välisviimistlus, mis on
tehases elementi paigaldatud.
Selgitus: tehaseline
rekonstrueerimine on
defineeritud määruse § 4
punktis 16.
31
- Avatäited on tehasesselementi
tehases paigaldatud ja tihendatud
ning peavad vastama
ehitusfüüsikalistele
kvaliteedinõuetele ning olema
testitavad vastavalt kehtivatele
standarditele.
- Ventilatsioonisüsteemi
torustikud paigaldatakse
fassaadielementi tehases vastavalt
projektile, võimaldades lihtsat
ühendamist objektil.
Põhjendus: Praegu on turul olukordi,
kus "tehaseliseks" nimetatakse
lahendusi, mis ei vasta standardsetele
elementidele, vaid on osaliselt
kohapeal kokkupandavad või madala
valmidusastmega lahendused. Selline
praktika ei taga tööstusliku
renoveerimise eeliseid ega täida selle
metoodika eesmärke. Selgete nõuete
ja kontrollimehhanismide puudumisel
võivad töövõtjad ja tootjad
deklareerida oma lahendused
tehaselisena, kuigi tegelikkuses
toimub suurem osa töödest
ehitusplatsil. Sellest tulenevalt jäävad
lubatud tulemused saavutamata, kuid
toetust makstakse siiski kõrgendatud
määras – kahju kannavad nii riik kui
ka korteriühistud ja elanikud.
Tänaste kogemuste ja parimate
praktikate põhjal on tehaselise
renoveerimise sisuks viia võimalikult
suur tööde maht tehasesse, et tagada:
- lühem fassaaditööde aeg
objektil (sh võimalus tellinguteta
paigalduseks);
- ilmastikukaitse ja aastaringne
ehitusvõimekus;
- tööohutus ja
kvaliteedikontroll tehasekeskkonnas;
- minimaalne häiring elanikele;
- vähendada CO₂ jalajälge ja
jäätmete tekkeid.
Eraldi tuleb rõhutada, et madala
valmidusastmega lahendused ei peaks
kvalifitseeruma „tehaselise
renoveerimise“ toetusmääraks – see
moonutab turgu ning pärsib
32
tööstusliku tootmise ja innovatsiooni
arengut. Siinjuures võiks kaaluda
võimalust hinnata pakkumisi hankes
ka valmidusastme alusel, andes
kõrgema tehasevalmidusega
lahendustele suurema kaaluga
hindepunkte.
7. Ettepanek: Tagada, et ka
maapiirkondades kehtiks tehaselise
renoveerimisele 10% eelis,
samamoodi nagu ka teistes
piirkondades. Kui 55% toetusmäära
ei saa ületada, kaaluda
tavarenoveerimise toetusmäära
vähendamist vastavas mahus (nt 50%
→ 45%).
Põhjendus: Ida-Virumaa
toetusmeetme puhul kehtestatud 10%
lisasoodustus tehaselisele
renoveerimisele on toonud
esmakordselt reaalseid hankeid just
tehases toodetud lahendustele. See
näitab selgelt, et täiendav eelis
muudab meetme atraktiivseks ja
teostatavaks.
Käesolevas meetmes kehtiv erisus
tõendab, et lahenduse vastu on huvi
ning täiendav toetusmäära
diferentseerimine õigustab end turu
käitumises. Eelissoodustuse
puudumine maapiirkondades
süvendab regionaalset ebavõrdsust
ning pärsib kaasaegsete ja
keskkonnasäästlike lahenduste
levikut väljaspool suuremaid keskusi.
See seab ebasoodsasse olukorda
maapiirkondade korteriühistud, kes
soovivad kasutada kaasaegset ja
ehituskvaliteeti parandavat tehases
toodetud lahendust, kuid peavad
konkureerima tavarenoveerimisega
ilma samaväärse soodustuseta.
Arvestamata jäetud.
Kõrgem toetuse osakaal
eeltoodetud elementide
kasutamisel oli kavandatud
olema ajutise iseloomuga
innovatiivsete
tehnoloogiliste lahenduste
kasutuselevõtu
soodustamiseks.
Meelis Saar 1. Parandada tuleks prg. 14 lg 1 p 9
Punkt määratleb, et vent süsteem
peab teenindama kõiki korterite
ruume, mis välistab mitme
mittetsentraliseeritud korteripõhise
süsteemi kasutamise.
Arvestamata jäetud. Nn
regeneratiivse
soojustagastusega
ruumipõhiste seadmete
soojustagastuse määr on
väga madal ja piisava
õhuvahetustaseme
tagamisega kaasneb müra
33
tasemel, mille tulemusena
antud seadmed välja
lülitatakse.
2. Miljööväärtusega elamu toetus
langeb 50% pealt 20% peale
Tallinna Kesklinna miljööväärtusega
piirkonna elamu toetus langeb
määruse parandusega (punkt 11 ja
14) 50% pealt 30% peale ning kui ei
ole võimalik täita kõiki prg 14
nõudeid, siis lisaks väheneb 10%
(p16). Seega ühegi nõutud töö
tegemata jätmisel, mis on aga selliste
elamutele esitatud nõuete puhul
tavaline, jääb mijööväärtusliku elamu
toetuse piiriks 20%.
Selgitus: Miljööväärtusega
alal asuva ning väärtusliku
üksikobjektina määratletud
hoonele täiendavaid
nõudeid töödele või tööde
läbiviijatele ei ole seatud.
C-kaitsekategooria
hoonete puhul ei nõuta
hoone autentsuse
säilitamist. Toetuse
osakaaluks antud juhul
jääb hoone asukoha
asustusüksuse osakaal,
Tallinna puhul 30%.
Kairi Raudberg Haldan Kundas ja Rakveres väga
paljusid korteriühistuid ning lisaks
osales neli minu hallatavat
korteriühistut ka Oktoobris 2024
toetuse taotlemisel, samuti on minu
hallatavat kolm korteriühistut saanud
antud toetust kõige esimestest
voorudest, kui tingimused olid teised,
seega olen üsna hästi kursis toetuse
tingimuste muutumistega läbi aegade.
Soovite muuta määrust selliselt, et
kaotada nn. nobedate näppude voor
ning hakata toetust määrama nö.
pingerea tekitamise alusel, kuid
arvan, et selline voor tekitab väga
paljudes korteriühistutest veel
suuremat protesti ja võimalikke kahju
hüvitamise nõudeid seoses sellega, et
korteriühistud on juba kandnud väga
suuri projekteerimise ja
ehituskonsultandi kulusi, kuid uute
tingimustega võetakse igasugune
võimalus toetust tegelikult saada
paljudelt ära, sest suure tõenäosusega
on võimalus toetust saada alates
energiamärgisest F, kuid väga paljud
korterelamud, kes on kandnud
projekteerimise ja ehituskonsultandi
kulusid on aga energiamärgis D.
Olete küll hiljuti muutnud tingimusi
selliselt, et tingimata ei pea
projekteerimis- ja ehituskonsultandi
kulusid kandma enne toetuse
Arvestamata jäetud.
Projektide
valikukriteeriumid ja -
metoodika on kooskõlas
Euroopa Parlamendi ja
nõukogu määruse (EL)
2021/1060 artikliga 73 ja
heaks kiidetud perioodi
2021–2027
ühtekuuluvuspoliitika
fondide seirekomisjoni
poolt.
34
taotlemist, kuid minu korteriühistutel
on need kulud kantud juba enne kui
selline muutus vastu võeti. Samuti
võiks väite, et antud kulutused ei
muutu korteriühistu jaoks mõtetuks,
sest sama projekti järgi saaks
korteriühistu edasi omal käel
rekonstrueerida, kuid korteriühistute
vastuväiteks oleks asjaolu, et omal
käel edasi rekonstrueerimiseks ei ole
vajalik projekt põhiprojekti raames,
vaid piisab eelprojektis, mis on
kümme korda odavam ning
ehituskonsultandi teenuse kulutused
on siiski muutunud mõtetuks ise
edasi ilma toetuseta
rekonstrueerimisel, sest
projekteerijaga suhtlemiseks
tegelikult piisab projekteerija
pädevusest.
Ei nõustu, et ainult kaalumata
energiatarbimine aitab hooneid
paremini omavahel võrrelda, sest
maja kogu energia tarbimine jagatuna
üldpinnale ei anna tegelikku energia
kulu aastas ruutmeetri kohta.
Tegelikul on suurte energia
tarbimimisega korterelamutes
eelkõige elektriküttel olevates
korteriühistutes väga palju tühjasid
kortereid just selle pärast, et
energiakulud on suured ja
elamistingimused halvad. Inimesed
on asunud elama mujale, seega
nendes korterites on energiatarve 0
ning sellise kortermaja kaalumata
energiatarbimine tuleb mitu korda
parem, kui see on tegelikult ning tänu
kaalumata energiatarbimisele ei ole
tegelikult taolisel majal uute
tingimuste kohaselt toetust saada
võimalik, sest energiaklass on liiga
hea ning ka taolised korteriühistud on
juba kandnud oma projekteerimis ja
ehituskonsultandi kulud.
Tegelikult parim lahendus kõigile
poole oleks olnud toetuse jagamine
endisel viisil ehk esitamise
järjekorras, kuid voorud oleks võinud
avaneda erinevatel aegadel, siis ei
35
oleks ohtu, et toetuskeskkonnas
häired tuleksid ning kõigil seni
valmistunud korteriühistul oleks ka
lootus toetusest osa saada.
Hetkel aga olete juba kooskõlastamas
uusi tingimusi, mis välistaks toetuse
jagamise taotluste esitamise
järjestuses, seega minu ettepanek
oleks, et lisaks energiamärgisele ja
kaalumata energiatarbimisele tuleks
luua veel kriteeriumeid, mis
võimaldaks toetust saada ka näiteks
D klassi korterelamutel ehk lisa
kriteeriumiks võiks olla elamu
tehniline ekspertiis, mis kajastaks ka
korteriühistu hädavajadust
rekonstrueerimiseks, sest antud
toetuse andmiseks olete seadnud ka
eesmärgi parandada korterelamus
elanikkonna elutingimusi, seega
korterelamu tehniline olukord oleks
asjakohane arvesse võtta toetuse
jagamisel. Esimestes toetuste
voorudes oli kohustuslik
energiaaudit, mis tõi välja
korterelamu energiakaod, mis
kajastas ka paremini korterelamu
seisukorda, kui nüüd plaanitav
energiamärgisel arvutatav kaalumata
energiatarbimine, mis tegelikult ei
kajasta ei tegelikku energiatarbimist
ega korterelamu tegelikku seisukorda.
Sander Esberg Eelnõu ja seletuskiri tekitas paljudes
ühistutes murepilvesid.
Vastavalt arutlustele on mitmeid
küsimusi Kliimaministeeriumile
suunatud tuueks näiteks meie Viru-
Nigula Vallas Kunda Linnas asuvaid
majasid.
Esiteks arvame,et ainult energia
kokkuhoiu poliitika järgi majasid
renoveerida on täielikult vale.
Kohustuseks peaks tooma tagasi
näiteks auditi korra, kus oleks kogu
ehitustehniline olukord.
Tuues maja millel on küll madalad
keskkütte ja elektri arved on näiteks
kriitilises seisukorras katkiste rõdude
ning torustikuga. Võttes näiteks
rõdude uuesti ehitamine postidega
Selgitus: pingrida ei
koostata
energiatõhususarvu klassi
vaid energiamärgisel
kajastatud kaalumata
energiakasutuse alusel.
Valeandmete esitamise
korral kuulub taotlus
rahuldamata järmisele
ühendmääruse § 8 lg 2 p 2
kohaselt. Esitatud andmete
õigsust kontrollib
rakendusüksus taotluse
menetlemise käigus.
Eelarve jaotamise
põhimõtet on täpsustatud,
vastav selgitus
seletuskirjas.
36
,mis on ca 200 000 eurot. Aga
Kredexi nimekirjas kukutakse tabelis
lõppu kuna maja ise saab näiteks D,E
märgise.
Toome näiteks ka enda maja kus all
asuvad äripinnad. Seal hoitakse
kergelt sooja elektriga ja tänu sellele
on maja E klassis.
Toome näiteks väikses ühistu kus on
24 korterit. Keskkütte arved on
kõrgemad kui 60 korteriga aga majas
on palju tühje kortereid ning sealt ka
madal elektrikogus. Klass samuti E ja
arvatavalt 80 miljoni jagamisse ei
sekku.
Kes tõendab ja kontrollib
Energiamärgise tõesust? Haldusfirma
või mõni juhatus võib tabeleid
näiteks oma suva järgi täita ning
energiamärgist hullemaks muuta
märgise arvutaja teadmata.
Majade klassifitseerimine
gruppidesse on imelik.
Kuni 18 korteriga majad on 1 grupis
Sealt edasi kuni 99 korteriga
Esimene grupp peaks olema suurem
ehk kuni 30 korterit
Edasi 30-75 korterit
Toome ka näite kus 15 korteriga maja
on suurem kui 24 korteriga maja. 24
korteriga majal on näiteks suuremad
võimalused saada toetust teiste
väiksemate majadega kui kuni 99
korteriga..
SE&TE Haldus Oü on arvamusel,et
sellisel kujul ei tohiks määrust vastu
võtta.
Hävitatud on päris palju
korteriühistute juhtide tööd. Meie 2
maja mis on juba projektidega
proovivad olenemata määrusest.
Kahjuks peab tõdema et 1 majadest
on otsustanud juba Kredexi ideed
maha jätta. Samuti käib vaidlus 2
majaga kes on E ja D klassis ning
seal liigub samuti asi Kredexi vastu.
Kahju on seda vaadata, et usk sellesse
hakkab kaduma. Majanduslikult niigi
raskes maailmas ei julgeta enam
investeerida ebakindla süsteemi
37
peale.
Ardo Siemer Toetuse all võiks olla ka eeluuringud,
ehk audit, ehituseelne ekspertiis ning
projekteerimise-ehitushanke korral
võik olla toetuse all eelprojekt enne
hanget. Sellega saaks hanke
täpsemaks.
Ja see võik vabalt olla ka ühikhinna
alusel 2500.- raamides.
Kas võib siin meili teel vastata või
peab digiallkirjaga saatma koos
manusega?
Minu arust tegelt on määruse
muudatus sobiv.
Ainuke asi, mida lisaks on riigihanke
järgselt kohustus teavitada ehitajat
tulemustest. Ei pea tegema otsust.
Pakun välja näiteks tähtaeg 15 päeva,
mis on piisav varu, et analüüsida
pakkumisi ja vajadusel küsida
lisaküsimusi.
Praegu tihti ehitajad ei tea midagi,
kas ta võitis või kus kohas ta oma
hinnaga oli. Tekib olukord, kus
ehitaja näiteks võidab teised hanked
parema hinnaga ja kui lõpuks KÜ
otsustab, et tahab edasi minna, siis
ehitaja loobub.
Selgitus: määruse § 6 lg 1
p 20 kohaselt on abikõlblik
ehitusprojekti koostamine,
sh ehitusprojekti aluseks
oleva ehitusuuringu ja
ehitise auditi tegemine.