Korterelamute energiatõhususe toetuse tingimused“ muutmine

Majandus- ja taristuministri

03.03.2023. a määrus nr 13

„Korterelamute energiatõhususe toetuse tingimused“

Lisa

(taristuministri xx.xx.xxxx. a määruse nr xx sõnastuses)

TOETUSE SAAJA OSTUMENETLUSE TINGIMUSED

1. Üldnõuded toetuse saaja ostumenetluse läbiviimiseks elektroonilises riigihangete

registris

1.1. Toetuse saaja ostu korraldamisel kasutatakse üksnes käesolevaid tingimusi. Kogu

teabevahetus pakkujatega ja otsustest teavitamine toimub ainult läbi elektroonilise riigihangete

registri (edaspidi register). Pakkujaid teavitatakse ostumenetluses tehtud toetuse saaja otsusest

hiljemalt 10 kalendripäeva jooksul vastava otsuse tegemisest arvates.

1.2. Kui laekunud pakkumused ei ületa ostumenetluses avaldatud lepingu eeldatavat

maksumust, avaldatakse pakkujate nimed ja pakkumuste maksumused kõigile pakkujatele

hiljemalt 7 kalendripäeva jooksul arvates pakkumuste esitamise tähtajast registri kaudu. Punktis

1.12 nimetatud läbirääkimiste kasutamise korral avaldatakse pakkujate nimed ja kohandatud

pakkumuste maksumused kõigile pakkujatele hiljemalt 7 kalendripäeva jooksul arvates

läbirääkimiste lõppemisest.

1.3. Lepingu eseme tehniline kirjeldus (mis võib olla ehitusprojekt) peab olema toodud toetuse

saaja ostu dokumentide hulgas. Iga viidet, mille toetuse saaja teeb tehnilises kirjelduses mõnele

ostuallikale, protsessile, kaubamärgile, patendile, tüübile, päritolule või tootmisviisile, mis

võiks anda mõnele ettevõtjale või tootele eeliseid teiste ees või nende osaluse välistada, loetakse

koos märkega „või sellega samaväärne”. Toetuse saaja ostumenetluses tuleb käesoleva punkti

teine lause avaldada ostumenetluses registris, lisades selle kas ostu üldandmetesse või

asjakohasesse lisadokumenti, mis peab olema kõigile huvitatud isikutele kogu ostumenetluse

avaldamise aja kättesaadav.

1.4. Rekonstrueerimistööde tellimist korterelamu kohta ei ole lubatav jagada osadeks. Toetuse

saaja tellib rekonstrueerimistööd tervikuna ühe ostu raames läbi registri kui ostu eeldatav

maksumus on vähemalt 100 000 eurot (käibemaksuta). Rekonstrueerimistööde teostamiseks

sõlmitakse leping peatöövõtjaga (edukas pakkuja või edukad ühispakkujad), kes vastutab

lepingu alusel kõigi toetatavate rekonstrueerimistegevuste elluviimise eest. Ühispakkumuse

korral sõlmivad ühispakkujad koos lepingu ja vastutavad selle täitmise eest solidaarselt kuni

lepingus toodud kõigi kohustuste täitmiseni. Pakkujana käsitletakse iga ühispakkujat.

1.5. Pakkumuse esitamise tähtaeg on vähemalt 14 kalendripäeva ostu registris avalikustamisest

arvates. Toetuse saaja võib muuta hanketeadet ja/või alusdokumente enne pakkumuste

esitamise tähtpäeva, jättes olulise muudatuse järel vähemalt 10 kalendripäeva pakkumuste

esitamiseni. Pakkumuste esitamise tähtaega ei pea pikendama, kui dokumentides on tehtud

üksnes vormiline või selgitav muudatus, mis ei saa mõjutada juba esitatud pakkumuste sisu.

1.6. Ostu käigus esitatud selgitustaotlusele peab toetuse saaja vastama 3 tööpäeva jooksul

selgitustaotluse saamisest arvates. Vastus peab olema kättesaadav kõigile huvitatud

ettevõtjatele. Toetuse saajal on võimalik vastata ainult selgitustaotluse esitajale, kui on selge,

et vastuses sisalduv informatsioon ei tekita ühtegi eelist vastuse saajale.

1.7. Kui ettevõtjal ei ole võimalik täita kõiki kvalifitseerimistingimusi üksinda, kaasab ettevõtja

pakkumuse esitamiseks teise ettevõtja, kes täidab vastava tingimuse, ühispakkujana.

Ühispakkumuse esitavad pakkujad koos, üks ühispakkujatest volitatakse end ostumenetluses

esindama. Ühispakkumuse esitanud ettevõtjad ei pea olema moodustanud juriidilist isikut ega

olema ühinenud muus õiguslikus vormis. Toetuse saaja ostumenetluses sätestatud

kvalifitseerimistingimus loetakse täidetuks, kui vähemalt ühel ühispakkumuses osalevatest

ettevõtjatest on vastav kvalifitseerimistingimus üksinda täidetud, tingimuse täitmiseks andmete

summeerimine ei ole lubatav.

1.8. Kui pakkuja soovib pakkumuse esitamisel oma meeskonna pädevuse tõendamiseks

kasutada meeskonna liikmetena füüsilisi isikuid, kes ei ole pakkuja töötajad või nad ei ole

pakkuja pädevate isikutena märgitud avalikus registris, esitatakse iga sellise füüsilise isiku

kirjalik kinnitus, millest nähtub nõusolek enda kaasamiseks ning lepingu täitmisel pakkuja

meeskonna liikmena osalemiseks hiljemalt 10 kalendripäeva jooksul arvates vastavasisulise

päringu saamisest toetuse saajalt või teda ostumenetluses esindavalt isikult. Pakkuja meeskonna

liikmena kajastatud füüsilist isikut ei käsitleta ühispakkujana.

1.9. Kui pärast pakkumuste esitamise tähtaega esineb vajadus täpsustada pakkuja esitatud

informatsiooni, mis ei seisne punktides 1.8, 2.4, 3.9, 5.2, 5.5 ja 5.6 esitatud täiendavate

dokumentide esitamises, vastab pakkuja toetuse saaja või tema esindaja päringule registri kaudu

hiljemalt 3 tööpäeva jooksul arvates vastava päringu saamisest.

1.10. Toetuse saajal on õigus kõrvaldada pakkuja ning tunnistada edukaks esialgsel hindamisel

leitud järjestuselt teine pakkumus uut ostumenetlust korraldamata, kui toetuse saaja soovib

võtta omafinantseeringuks renoveerimislaenu ning laenuandja ei nõustu projekti elluviimiseks

renoveerimislaenu väljastama pakkujaga seotud põhjustel. Kui toetuse saaja on enne

laenuandjalt laenu andmisest keelduva otsuse saamist teinud juba pakkuja edukaks tunnistamise

otsuse, teeb toetuse saaja asjakohase otsuse muutmise otsuse. Otsuses, millega pakkuja

kõrvaldatakse käesolevas punktis nimetatud põhjusel, märgitakse, mis kuupäeval on

kõrvaldamise aluseks olev asjaolu teatavaks saanud. Toetuse saaja peab tagama, et laenu

andmisest keeldumine on vähemalt kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis.

1.11. Punktis 1.10. nimetatud otsusest teavitatakse pakkujaid hiljemalt 10 kalendripäeva

jooksul vastava otsuse tegemisest arvates.

1.12. Pärast pakkumuste esitamise tähtaega võib pidada läbirääkimisi üksnes ostu hinna osas,

kui algselt ettenähtud tööde maht, reservi suurus või tööde sisu muutub. Läbirääkimisi peetakse

pakkumuste kohandamise funktsiooni teel ning tagatakse, et pakkumust saavad samaaegselt

kohandada kõik pakkujad, kelle pakkumust ei ole tagasi lükatud. Pakkumuse kohandamiseks

peab kõigil pakkujatel olema vähemalt 5 tööpäeva. Kui pakkumuse maksumuses esineb ilmne

arvutusviga, on toetuse saajal õigus lubada pakkujal viga parandada koheselt või parandada see

ise, teavitades parandusest viivitamatult ka pakkujat läbi registri. Kui pakkuja arvutusvea

parandamisega ei nõustu, lükkab toetuse saaja pakkuja pakkumuse tagasi.

1.13. Toetuse saaja kontrollib kõrvaldamise aluste puudumist ja kvalifitseerimistingimustele

ning vastavustingimustele vastavust vaid sellise pakkuja puhul, kelle pakkumus on

hindamiskriteeriumi alusel hinnates edukas pakkumus. Vajadusel võib toetuse saaja kontrollida

eelnimetatud tingimustele vastavust kõigi pakkujate puhul.

1.14. Toetuse saaja ostumenetluses tuleb lepingu eeldatav maksumus märkida registrisse ilma

käibemaksuta summana. Ühe korterelamu ostu korral märgitakse lepingu eeldatavaks

maksumuseks toetuse taotluses kajastatud korterelamu rekonstrueerimistööde või

projekteerimis- ja rekonstrueerimistööde eeldatav maksumus. Kui ühe ostu raames soovitakse

leida tööde teostajat mitmele korterelamule, märgitakse lepingu eeldatavaks maksumuseks

toetuse taotluses kajastatud kõrgeima maksumusega korterelamu rekonstrueerimistööde või

projekteerimis- ja rekonstrueerimistööde eeldatav maksumus.

1.15. Toetuse saaja märgib registris lepingu täitmise tähtaja kalendrikuudes lähtudes konkreetse

korterelamu eripärast. Ehitustööde oodatav kestus summeeritakse ettevalmistusajaga selliselt,

et ehitustööde oodatavale kestusele kalendrikuudes liidetakse vastav ettevalmistusaeg, milleks

on igakordselt kuus kalendrikuud. Edukas pakkuja ei ole kohustatud kasutama

ettevalmistusaega, kui tema hinnangul on võimalik rekonstrueerimistöödega alustada varem.

Projekteerimis- ja rekonstrueerimistööde ostumenetluses peab ehitusprojekti valmimine

toimuma kuuekuulise ettevalmistusaja sees.

1.16. Toetuse saajal on õigus lõpetada ostumenetlus lepingu sõlmimiseta, kui edukaks osutuva

pakkuja pakkumuse maksumus ületab ostumenetluses märgitud eeldatavat maksumust.

1.17. Eduka pakkujaga sõlmitakse leping samadel tingimustel, mis on avaldatud toetuse saaja

ostumenetluses. Toetuse saaja peab kontrollima ja tagama kogu lepingu täitmise perioodi, et

ostumenetluses edukale pakkujale ettenähtud kohustuste täitmine oleks tähtaegne ja vastaks

ostumenetluses ja lepingus avaldatud ning sätestatud tingimustele. Lepingu muutmine on

lubatav üksnes juhul, kui selleks esineb õigusaktides toodud alus.

1.18. Ostumenetlus tuleb lõpetada mõistliku aja jooksul, milleks loetakse 3 kalendrikuud

arvates pakkumuste esitamise tähtajast. Toetuse saaja sõlmib käesoleva punkti esimeses lauses

nimetatud tähtaja jooksul lepingu eduka pakkujaga või lõpetab registris ostumenetluse ilma

lepingu sõlmimiseta kui edukat pakkujat ei õnnestu välja selgitada. Kui toetuse saajast

sõltumatult põhjusel on vaja ostumenetluse lõpetamiseks pikemat ajaperioodi kui 3

kalendrikuud, peab toetuse saaja vajadusel tõendama, millisel põhjusel on pikem ajaperiood

vajalik.

2. Kohustuslikud kõrvaldamise alused

2.1. Ostumenetlusest kõrvaldatakse pakkuja (ühispakkumuse korral kõik vastava

ühispakkumuse esitanud pakkujad kui vähemalt ühel ühispakkujatest esineb kõrvaldamise

alus):

2.1.1. kes on pankrotis või likvideerimisel, kelle suhtes on algatatud pankroti- või

likvideerimismenetlus või kelle äritegevus on peatatud või kes on muus sellesarnases olukorras

pakkuja asukohamaa õigusaktide kohaselt;

2.1.2. kellel on riikliku maksu, makse või keskkonnatasu maksuvõlg või maksu- või

sotsiaalkindlustusmaksete võlg tema asukohariigi õigusaktide kohaselt, välja arvatud juhul, kui

pakkuja on võla ajatanud või tasunud või kui ta tasub või ajatab võla kümne kalendripäeva

jooksul arvates toetuse saajalt vastava teate saamisest kõrvaldamise aluse esinemise kohta.

2.2. Punktis 2.1.2 nimetatud maksude või maksete võla puudumist kontrollitakse toetuse saaja

poolt läbi Maksu- ja Tolliameti veebilehe või registri päringu kaudu. Kui toetuse saajal ei ole

pakkuja kõrvaldamise aluse kontrolli faasis võimalik kontrolli teostada eelmises lauses

nimetatud kanalite kaudu, on toetuse saajal õigus küsida pakkujalt vastavaid tõendeid, mis

tõendaks vastavate võlgnevuste puudumist ja mis on väljastatud kuni kaks nädalat enne

pakkumuste esitamise tähtpäeva.

2.3. Ostumenetlusest kõrvaldatakse pakkuja (ühispakkumuse korral kõik vastava

ühispakkumuse esitanud pakkujad kui vähemalt ühel ühispakkujatest esineb kõrvaldamise

alus), kelle puhul ei ole täidetud vähemalt üks alljärgnevatest nõuetest, arvestades punktis 2.4

toodut:

2.3.1. pakkuja suhtes puuduvad riigihangete seaduse (edaspidi RHS) § 95 lõike 1 punktides 1–

3 ja 5 sätestatud alused, arvestades RHS § 95 lõikes 2 sätestatut. Nimetatud kinnitus loetakse

antuks, kui pakkumuse koosseisus esitatakse registris koostatud dokument, millest nähtuvad

pakkuja üldised kinnitused;

2.3.2. Maksu- ja Tolliameti tõenditelt pakkuja kohta peab olema võimalik tuvastada, et ühegi

nimetatud isiku töötajate keskmine töötasu ei ole võrdlusperioodi jooksul olnud väiksem kui 70

protsenti sama ajavahemiku keskmisest töötasust lepingu esemele vastavas valdkonnas.

Nimetatud nõuet ei kohaldata, kui isikul puuduvad töötajad. Võrdlusperioodiks loetakse kuus

kalendrikuud, mille viimaseks kuuks on ostumenetluse alustamise kalendrikuust üle- eelmine

kalendrikuu. Kui pakkuja või üks ühispakkujatest on asutatud või alustanud äritegevust

võrdlusperioodi algusest hiljem, on tema võrdlusperioodi alguseks asutamise või äritegevuse

alustamise kalendrikuu ja lõpuks ostumenetluse alustamise kalendrikuust üle-eelmine

kalendrikuu;

2.3.3. välismaine pakkuja esitab oma asukohariigi punktis 2.3.2. nimetatud pädeva asutusega

samaväärse asutuse tõendid;

2.3.4. pakkuja ja toetuse saaja korterelamu rekonstrueerimist nõustav tehniline konsultant ei ole

seotud isikud. Nimetatud kinnitus vastava seose puudumise kohta loetakse antuks, kui

pakkumuse koosseisus on esitatud registris koostatud dokument, millest nähtuvad pakkuja

üldised kinnitused.

2.4. Kui pakkuja ei ole esitanud pakkumusega koos tõendeid kõrvaldamise aluste puudumise

kohta ning vastavate kõrvaldamise aluste puudumist ei ole toetuse saajal võimalik kontrollida

avalikest registritest, peab toetuse saaja andma pakkujale 10-kalendripäevase tähtaja vastavate

dokumentide ja andmete, mis tõendavad kõrvaldamise aluste puudumist, esitamiseks. Kui

vastavaid andmeid ja dokumente ei esitata eelmises lauses määratud tähtaja jooksul, kuulub

selline pakkuja kõrvaldamisele.

3. Kohustuslikud kvalifitseerimise tingimused

3.1. Pakkuja ostumenetluse algamisele eelneva majandusaasta netokäive peab olema

minimaalselt võrdne sõlmitava lepingu kahekordse eeldatava maksumusega (arvestatuna, et

lepingu eeldatav maksumus esitatakse alati käibemaksuta summana).

3.2. Pakkuja peab olema ostumenetluse algamisele eelneva 60 kuu jooksul teostanud vähemalt

ühe samaväärse ehitustöö maksumusega määras, mis on võrdne vähemalt poolega sõlmitava

lepingu eeldatavast maksumusest. Samaväärseks ehitustööks loetakse hoonete püstitamise,

laiendamise ja/või kogu hoone mahus rekonstrueerimistööd ehitustööde peatöövõtjana, mille

puhul on teostatud mh vähemalt järgnevad ehitustööd: hoone kande- ja välispiirete ehitamine

või rekonstrueerimine, soojustagastusega sundventilatsiooni ehitamine või rekonstrueerimine,

uue küttesüsteemi ehitamine või rekonstrueerimine.

3.3. Pakkuja meeskonnas peavad korterelamu terviklikul rekonstrueerimisel igakordselt olema

järgmised pädevad või välismaise pakkuja puhul samaväärse pädevusega isikud, kelle tehnilise

ja kutsealase pädevuse nõuetele vastavust tõendatakse järgnevate pädevustega:

3.3.1. projektijuht, kellel on vähemalt ehitusinseneri kutse, tase 6 spetsialiseerumisega hoonete

ehitusele, valitava kompetentsiga ehitustegevuse juhtimine või ehitusjuhi kutse, tase 6,

spetsialiseerumisega üldehituslikule ehitamisele;

3.3.2. objektijuht, kellel on vähemalt ehituse tööjuhi kutse, tase 5, tervikspetsialiseerumisega

üldehitustööde tegemine;

3.3.3. ventilatsiooni- ja küttesüsteemide spetsialist, kellel on vähemalt kütte-, ventilatsiooni- ja

jahutuseinseneri kutse, tase 6 kompetentsidega ehitustegevuse juhtimine küttesesüsteemide

ehitamisel ja ehitustegevuse juhtimine ventilatsioonisüsteemide ehitamisel või ehitusjuhi kutse,

tase 6, spetsialiseerumisega sisekliima tagamise süsteemide ehitamisele;

3.3.4. veevarustuse- ja kanalisatsioonisüsteemide spetsialist, kellel on vähemalt veevarustuse-

ja kanalisatsiooniinseneri kutse, tase 6 kompetentsiga ehitustegevuse juhtimine või ehitusjuhi

kutse, tase 6, spetsialiseerumisega hoonesisese või selle juurde kuuluva veevarustuse ja

kanalisatsioonisüsteemi ehitamisele;

3.3.5. elektritööde teostamisel isik, kellel on vähemalt B-klassi pädevustunnistus või

elektriinseneri kutse tarbija elektripaigaldiste alal, tase 6.

3.4. Pakkuja peab olema esitanud majandustegevuse registris tegevusalal „Ehitamine“

majandustegevusteate tegevusala liikidega: üldehituslik ehitamine, sisekliima tagamise

süsteem, hoonesisene või selle juurde kuuluv veevarustuse või kanalisatsioonisüsteem.

3.5. Elektritööde teostamisel peab pakkuja olema esitanud majandustegevuse registris

majandustegevusteate tegevusalal „Elektritööd“ tegevusala liigiga elektripaigaldise ehitamine,

sealhulgas paigaldamine.

3.6. Punktides 3.4 ja 3.5 sätestatud majandustegevuse registri registreeringu nõuet ei kohaldata

välismaisele pakkujale. Asjakohasel juhul tõendab pakkuja oma pädevust samaväärse tõendiga.

3.7. Pakkujal peab olema ehitustööde tegevusvaldkonnas rakendatud

kvaliteedijuhtimissüsteem, mis vastab vähemalt EVS-EN ISO 9001 standardis, ja

keskkonnajuhtimissüsteem, mis vastab vähemalt EVS-EN ISO 14001 standardis, või

samaväärsetes dokumentides sätestatud tingimustele.

3.8. Pakkuja kinnitab pakkumuse esitamisega, et hiljemalt lepingu sõlmimise kuupäevaks on

tal võimalus anda toetuse saajale krediidi- või finantseerimisasutuse kinnitatud täitmisaja

tagatis viie protsendi ulatuses lepingu maksumusest. Lepingu maksumuseks loetakse edukas

pakkumuses sisalduv rekonstrueerimistööde või projekteerimis- ja rekonstrueerimistööde

maksumus ilma käibemaksuta, millele liidetakse, juhul kui see on ette nähtud, reserv ilma

käibemaksuta summana. Kui pooled sõlmivad lepingu enne toetuse saajale tagatise esitamist,

peab pakkuja esitama toetuse saajale tagatise hiljemalt 10 kalendripäeva jooksul lepingu

sõlmimisest. Kui enne lepingu sõlmimist selgub, et edukas pakkuja ei saa tagatist anda enne

lepingu sõlmimist ega hiljemalt 10 kalendripäeva jooksul lepingu sõlmimisest, jätab toetuse

saaja eduka pakkujaga lepingu sõlmimata ning tunnistab edukaks paremusjärjestuses järgmise

pakkuja. Kui leping on juba sõlmitud, kuid pakkuja ei anna vastavat tagatist hiljemalt 10

kalendripäeva jooksul lepingu sõlmimisest, alustab toetuse saaja õiguskaitsevahendite

kohaldamist. Täitmisaja tagatis peab kehtima kogu ehitusperioodi vältel. Täitmisaja tagatisena

loetakse aktsepteeritavaks ka vastava rahasumma deponeerimine toetuse saaja arvelduskontole

või deponeerimine notari kontole, tingimusel et õigustatud isikuks on kogu ehitusperioodi vältel

toetuse saaja. Ühispakkujad võivad tagatise nõude täita ühiselt.

3.9. Kui pakkuja ei ole esitanud pakkumusega koos tõendeid kvalifitseerimistingimuse täitmise

kohta ning vastava tingimuse täitmist ei ole toetuse saajal võimalik kontrollida avalikest

registritest, peab toetuse saaja andma pakkujale 10-kalendripäevase tähtaja vastavate

dokumentide ja andmete, mis tõendavad kvalifitseerimistingimuse täitmist, esitamiseks. Kui

vastavaid andmeid ja dokumente ei esitata eelmises lauses määratud tähtaja jooksul, kuulub

selline pakkuja kvalifitseerimata jätmisele.

4. Täiendavad kvalifitseerimise tingimused

4.1. Tingimus, mida on kohustuslik kasutada korterelamu elemendipõhise

rekonstrueerimise korral

4.1.1. Elementide tootja on ettevõte, mille põhitegevusala on kokkupandavate puitehitiste ja

nende elementide tootmine. Elementide tootja peab olema ostumenetluse algamisele eelneva

60 kuu jooksul tootnud vähemalt kolmele samaväärsele olemasolevale või uuele hoonele

fassaadi või katuse elemendid ning peab omama viimasel kolmel järjestikusel majandusaastal

enne ostumenetluse teate avaldamist netokäivet summas, mis on kokku võrdne vähemalt

poolega lepingu eeldatavast maksumusest. Samaväärsena käsitleks vähemalt kolmekorruselist

sisekliima tagamisega hoonet, mille puhul on ehitamisel või rekonstrueerimisel kasutatud

eeltoodetud elemente. Kui ostu objekt on alla kolme korrusega korterelamu, loetakse

samaväärseks ostu objektiga võrdse korruste arvuga hoone. Kui ühe ostu raames soovitakse

leida tööde teostajat mitmele elemendipõhiselt rekonstrueeritavale korterelamule, võetakse

käesoleva tingimuse täitmisel arvesse elemendipõhiselt rekonstrueeritava korterelamu lepingu

eeldatava maksumusena toetuse taotluses kajastatud kõrgeima maksumusega korterelamu

rekonstrueerimistööde eeldatav maksumus. Ostu objektiks oleva korterelamuga samaväärseks

korterelamuks, millele elementide tootja peab fassaadi või katuse elemendid olema viimase 60

kuu jooksul tootnud, loetakse mitme korterelamu ühise ostumenetluse korral ükskõik milline

selles kajastatud korterelamu.

4.1.2. Elementide tootja peab omama kehtivat ETAt (European Technical Assessment) või

samaväärset dokumenti.

4.2. Tingimus, mida on kohustuslik kasutada juhul, kui ostumenetluses tellitakse koos nii

ehitusprojekt kui rekonstrueerimistööd

Pakkuja meeskonnas peab olema arhitekt, kellel on vähemalt volitatud arhitekti kutse, tase 7 ja

kes vastutab ehitusprojekti vastavuse eest Euroopa uue Bauhausi nõuetele.

5. Vastavustingimused

Pakkumus tunnistatakse vastavaks järgmiste vastavustingimuste täitmisel:

5.1. esitatud on pakkumuse kogumaksumus vastavalt ostu alusdokumentides sätestatule;

5.2 esitatud on pakkumusvorm, milles on toodud kogumaksumuses sisalduvad kulud.

Pakkumusvormi ei tule esitada üksnes juhul, kui toetuse saaja ei ole seda ostus nõudnud. Kui

pakkumusvorm on ostus nõutud, kuid seda ei ole esitatud koos pakkumusega või see on täidetud

puudulikult, annab toetuse saaja pakkujale 10- kalendripäevase tähtaja täidetud

pakkumusvormi, milles peavad kajastuma kõik toetuse saaja poolt ettenähtud kuluread,

esitamiseks. Pakkumusvormiga ei muudeta pakkumusega koos esitatud pakkumuse

kogumaksumust;

5.3. kui pakkumuses sisaldub ärisaladus, märgib pakkuja, milline teave on pakkuja ärisaladus

ning põhjendab teabe ärisaladuseks määramist. Kui pakkuja ei ole ärisaladust märkinud, eeldab

toetuse saaja, et pakkuja pakkumuses puudub ärisaladus;

5.4. pakkumuse esitamisega kinnitab pakkuja kõigi ostu alusdokumentides sätestatud

tingimuste täitmist;

5.5. kui toetuse saaja korterelamu rekonstrueerimisel on ehitusprojektis või projekteerimise

lähteülesandes nähtud ette eeltoodetud elementide kasutamine, esitatakse elementide tootja

kirjalik kinnitus, millest peab nähtuma elementide tootja valmidus osaleda lepingu täitmisel

juhul, kui pakkuja pakkumus osutub edukaks pakkumuseks. Elementide tootja kirjaliku

kinnituse esitamiseks peab toetuse saaja andma pakkujale 10-kalendripäevase tähtaja juhul, kui

vastav kinnitus ei ole esitatud koos pakkumusega;

5.6. ühise pakkumuse esitamise korral esitatakse ühispakkujate volikiri. Kui volikirja ei ole

esitatud koos pakkumusega, peab toetuse saaja andma pakkujale 10-kalendripäevase tähtaja

volikirja esitamiseks.

6. Hindamiskriteeriumid

Pakkumuse maksumus – 100 protsenti. Maksumuse eest antavad hindepunktid arvutatakse

registris automaatselt pakutava valemiga.

MÄÄRUS

Tallinn Kuupäev digiallkirjas nr 1-1/25/39

Majandus- ja taristuministri 3. märtsi 2023. a määruse

nr 13 „Korterelamute energiatõhususe toetuse

tingimused“ muutmine

Määrus kehtestatakse atmosfääriõhu kaitse seaduse § 161 lõike 3 ja § 1821 lõike 5 ning perioodi

2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse §

10 lõike 2 alusel.

Majandus- ja taristuministri 3. märtsi 2023. a määruses nr 13 „Korterelamute energiatõhususe

toetuse tingimused“ tehakse järgmised muudatused:

1) määruse preambulit täiendatakse pärast sõna „kehtestatakse“ lauseosaga „atmosfääriõhu kaitse

seaduse § 161 lõike 3 ja § 1821 lõike 5 ning“;

2) paragrahvi 1 lõiget 1 täiendatakse pärast lauseosa „„Korterelamute rekonstrueerimise

toetamine”“ lauseosaga „ja riigi eelarvestrateegias 2025–2028 määratud perioodi 2021–2030

Euroopa Liidu kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguse ühikutega kauplemise enampakkumisel

saadud tulust (edaspidi CO2 vahendid) rahastatava meetme „Korterelamute energiatõhusaks

rekonstrueerimine”“;

3) paragrahvi 2 lõigete 2 ja 3 sissejuhatavast lausest jäetakse välja sõnad “meetmete nimekirjas

sätestatud“;

4) paragrahvi 4 täiendatakse punktiga 11 järgmises sõnastuses:

„11) energiaerikasutus – mõõdetud energiakasutuse andmetel põhineva energiamärgise kohane

aastane tarnitud energiate summaarne kasutus kilovatt-tundides hoone köetava pinna ruutmeetri

kohta [kWh/(m²·a)];

5) paragrahvi 4 punktist 81 jäetakse välja lauseosa „projekteerimistööd on tellitud enne toetuse

taotluse esitamist korterelamutele ühiselt ja“;

6) paragrahvi 4 punkt 15 sõnastatakse järgmiselt:

„15) suur korterelamu – vähemalt 60 eluruumiga korterelamu;“;

7) paragrahvi 4 täiendatakse punktiga 17 järgmises sõnastuses:

„17) toetuse lõppmakse – abikõlblike kulude viimane väljamakse.“;

8) paragrahvi 5 täiendatakse lõikega 4 järgmises sõnastuses:

„(4) CO2 vahenditest toetuse andmisel kohaldatakse vaidemenetlusele haldusmenetluse seadust.“;

9) paragrahvi 6 lõike 1 punkti 13 täiendatakse pärast lauseosa „loomine,“ lauseosaga

„liitumispunkti asukoha muutmine“;

10) paragrahvi 7 lõiget 2 täiendatakse pärast sõna „ehitustööde“ lauseosaga „,sealhulgas

eskiisprojekti koostamise“;

11) paragrahvi 7 lõiget 4 täiendatakse teise lausega järgmises sõnastuses:

„Juriidilise isikuga sõlmitud tehnilise konsultandi teenuse lepingus peab olema nimetatud füüsiline

isik, kes vastab tehnilisele konsultandile esitatavatele nõuetele ning kes vastutab teenuse osutamise

eest taotlejale.“;

12) paragrahvi 7 lõikes 7 asendatakse lauseosa „17 ja 18–183“ lauseosaga „17–183“;

13) paragrahvi 8 lõige 4 sõnastatakse järgmiselt:

„(4) Tehniline konsultant peab olema toetuse saajale teenuse osutamisel sõltumatu ja osutama

teenust isiklikult. Juhul, kui leping on sõlmitud juriidilise isikuga, käsitletakse isikuna, kes

tehnilise konsultandi teenust osutab, lepingus nimetatud füüsilist isikut ning temale omistatakse

käesolevas määruses toodud tehnilisele konsultandile esitatavad nõuded. Tehnilisel konsultandil

ei tohi olla majanduslikke huvisid ettevõtjate suhtes, kellelt võetakse või kes esitavad

projekteerimiseks ja omanikujärelevalve teenuse osutamiseks pakkumusi ja kes teostavad

nimetatud töid. Lisaks eeltoodule peab tehniline konsultant olema sõltumatu

rekonstrueerimistööde teostajast ning tal ei tohi olla rekonstrueerimistööde teostaja esindajaga

seonduvaid muid lepingulisi suhteid.“;

14) paragrahvi 12 lõike 1 punktid 1 ja 2 sõnastatakse järgmiselt:

„1) Tallinnas ja Tartu linnas asustusüksusena asuva korterelamu ning nende asustusüksustega

külgnevate valdade asustusüksustes, kus taotluse esitamisele eelneva aasta kinnisvara turuväärtus

on Maa- ja Ruumiameti tehingute andmebaasi andmetel kõrgem kui 1500 eurot ruutmeeter, asuva

korterelamu rekonstrueerimisel 30 protsenti;

2) punktis 1 nimetatud asustusüksusega külgnevate valdade asustusüksustes, kus taotluse

esitamisele eelneva aasta kinnisvara turuväärtus on Maa- ja Ruumiameti tehingute andmebaasi

andmetel vahemikus 500,01–1500 eurot ruutmeeter, ja Ilmatsalu alevikus, Märja alevikus,

Haapsalu linnas, Keila linnas, Kohila alevis, Kuressaare linnas, Maardu linnas, Otepää linnas,

Paikuse alevis, Pärnu linnas, Rakvere linnas, Rapla linnas, Sauga alevikus, Uuemõisa alevikus

ning Viljandi linnas asustusüksusena asuva korterelamu rekonstrueerimisel 40 protsenti;“;

15) paragrahvi 12 lõiget 1 täiendatakse punktiga 51 järgmises sõnastuses:

„51) punktis 1 nimetatud asustusüksuses asuva korterelamu rekonstrueerimisel eeltoodetud

elementide kasutamisega 40 protsenti;

16) paragrahvi 12 lõike 1 punktis 6 asendatakse lauseosa „punktides 1 ja 2“ lauseosaga „punktis

2“;

17) paragrahvi 12 lõike 2 punkt 3 sõnastatakse järgmiselt:

„3) Tallinna ja Tartu ehitismälestiseks tunnistatud või Tallinna ja Tartu muinsuskaitsealal asuva

kultuuriväärtusega korterelamu rekonstrueerimisel lõike 1 punktis 1 sätestatud korterelamu

asukoha asustusüksuse toetuse osakaalust kümme protsenti kõrgem;“;

18) paragrahvi 12 lõike 2 punkti 4 täiendatakse pärast sõna „Rebala“ sõnadega „ja Valga“;

19) paragrahvi 13 lõige 1 sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Toetuse maksimaalne osakaal rekonstrueerimistööde abikõlblikest kuludest projekti kohta §

15 lõikes 1 nimetatud juhul on § 12 lõike 1 punktides 2 ja 3 ning lõike 2 punktis 4 nimetatud

korterelamu rekonstrueerimise osakaalust kümme protsenti madalam. Paragrahvi 15 lõikes 1

nimetatud juhul ei saa toetust taotleda § 12 lõike 1 punktis 1 nimetatud korterelamu, välja arvatud

muinsus- ja miljööväärtusliku korterelamu rekonstrueerimiseks.“;

20) paragrahvi 18 lõikes 1 asendatakse sõna „jooksvalt“ sõnaga „voorupõhiselt“;

21) paragrahvi 18 lõikes 2 asendatakse arv „30“ arvuga „60“;

22) paragrahvi 18 täiendatakse lõigetega 21–22 järgmises sõnastuses:

„(21) Taotlusvoor on avatud vähemalt 30 kalendripäeva. Rakendusüksusel on õigus taotlemise

tähtaega pikendada kuni 30 kalendripäeva võrra. Pikendamisest teavitab rakendusüksus oma

kodulehel.

(22) Taotluse esitab taotleja või volitatud isik rakendusüksusele e-toetuse keskkonna kaudu

digitaalselt allkirjastatuna. Taotluse esitamise kuupäev ei tohi olla varasem taotluste vastuvõtmise

alguskuupäevast ega hilisem taotluste vastuvõtmise lõppkuupäevast.“;

23) paragrahvi 18 lõige 3 tunnistatakse kehtetuks;

24) paragrahvi 18 lõige 5 sõnastatakse järgmiselt:

„(5) Lõikes 4 nimetatud käskkirjas määratakse projektide rahastamise eelarve jaotus korterelamute

suuruse, muinsusväärtuslike korterelamute või naabruskonnapõhiselt rekonstrueeritavate

korterelamute lõikes.“;

25) paragrahvi 18 lõiked 6–8 tunnistatakse kehtetuks;

26) paragrahvi 18 lõige 9 sõnastatakse järgmiselt:

„(9) Naabruskonnapõhise rekonstrueerimise korral esitatakse taotlus kõigi ühiselt

rekonstrueeritavate korterelamute kohta eraldi, sealjuures märgitakse taotluses kõigi

naabruskonnapõhises rekonstrueerimises osalevate korterelamute rekvisiidid.“;

27) paragrahvi 19 lõige 2 sõnastatakse järgmiselt:

„(2) Taotluse esitamise õigus on korteriühistul, mille liikmed on võtnud enne taotluse esitamist

vastu asjakohase otsuse rekonstrueerimistööde teostamiseks, toetuse taotlemiseks ja vajadusel

renoveerimislaenu võtmiseks. Tehases eelnevalt valmistatud elementidega rekonstrueerimisel ja

naabruskonnapõhisel rekonstrueerimisel peab vastav otsus olema kajastatud üldkoosoleku või

sellega samaväärses korteriomanike otsuses või korteriühistu juhatuse otsuses.“;

28) paragrahvi 19 lõige 3 tunnistatakse kehtetuks;

29) paragrahvi 21 punkti 13 täiendatakse pärast sõna „üldkoosoleku“ lauseosaga „või sellega

samaväärse korteriomanike“;

30) paragrahvi 21 punkt 15 tunnistatakse kehtetuks;

31) paragrahvi 21 punktis 23 asendatakse lauseosa „korteriühistu üldkoosoleku“ lauseosaga

„üldkoosoleku või sellega samaväärses korteriomanike“;

32) paragrahvi 22 lõiked 1 ja 3 tunnistatakse kehtetuks;

33) paragrahvi 22 lõige 4 sõnastatakse järgmiselt:

„(4) Taotluse menetlemise tähtaeg on 120 tööpäeva taotlusvooru sulgemisest arvates.“;

34) paragrahvi 22 täiendatakse lõigetega 6–8 järgmises sõnastuses:

„(6) Kui taotleja kvalifitseerub erinevatesse § 18 lõikes 5 nimetatud projektide rahastamise eelarve

jaotustesse ja taotlus esitatakse mitmesse eelarve jaotusse, kuulub menetlemisele viimasena

esitatud taotlus.

(7) Rakendusüksus kinnitab esitatud taotluste kogumi nimekirjana lähtudes taotlusvooru eelarvest

ja menetleb nimekirjas olevaid taotlusi sisuliselt, järjestades need suuremast energiakasutusest

väiksemani. Rakendusüksus ei kontrolli taotleja ja taotluse nõuetele vastavust taotluste osas, mille

rahastamiseks ei jätku eelarvelisi vahendeid.

(8) Rakendusüksusel on õigus rahastamisele kuuluvate taotluste nimekirja laiendada valides

laekunud taotluste hulgast järgmise rahastamiseks sobiva projekti juhul, kui esialgses nimekirjas

olevate taotluste rahuldamise või taotlusega seotud asjaolude muutmisel vabaneb eelarvelisi

vahendeid.“;

35) paragrahvi 24 tekst sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Projekti rahastamise otsustamisel lähtub rakendusüksus järgmistest valikukriteeriumitest:

1) projekti kooskõla valdkondlike arengukavadega, mõju rakenduskava erieesmärgi ja

toetusmeetme eesmärkide saavutamisele ning Euroopa uue Bauhausi põhimõtetega arvestamine;

2) projekti põhjendatus;

3) projekti kuluefektiivsus;

4) taotleja suutlikkus projekti ellu viia;

5) projekti kooskõla EE2035 aluspõhimõtete ja sihtidega.

(2) Rakendusüksus reastab taotleja ja taotluse nõuetele ning valikukriteeriumitele vastavaks

tunnistatud taotlused hoone rekonstrueerimiseelse olukorra energiaerikasutuse andmete alusel

pingeritta suuremast väiksemani. Rakendusüksus rahuldab taotlused eeltoodud pingerea alusel

kuni taotlusvooru eelarve ammendumiseni. Sama energiakasutuse korral eelistatakse suurema

suletud netopinnaga korterelamut.

(3) Naabruskonnapõhises rekonstrueerimises osalevate korterelamute taotlused reastatakse lõikes

2 sätestatud pingereas suurima energiakasutusega hoone järgi.

(4) Kui taotleja ja taotluse nõuetele ning valikukriteeriumidele vastavaks tunnistatud taotluste

kogueelarve ei ületa taotlusvooru eelarvet, siis lõikes 2 nimetatud pingerida ei koostata ja kõik

vastavaks tunnistatud taotlused rahuldatakse.“;

36) paragrahvi 25 lõiget 1 täiendatakse pärast sõna „võimalik“ lauseosaga “või kui muudatuste

vajalikkust näeb ette põhiprojektile tehtud ekspertiis“;

37) paragrahvi 25 lõike 2 sissejuhatav lause sõnastatakse järgmiselt:

„Taotluse rahuldamise otsus tehakse § 24 lõikes 2 sätestatud pingerea alusel kõrvaltingimusega,

sätestades taotluse rahuldamise otsuse jõustumise järgmiste tingimuste saabumisel:“;

38) paragrahvi 27 täiendatakse lõikega 6 järgmises sõnastuses:

„(6) Taotluse rahuldamise otsuse võib tunnistada täielikult või osaliselt kehtetuks, kui projekti

elluviimisel ei järgita § 28 lõikes 1 sätestatut.“;

39) paragrahvi 28 täiendatakse lõikega 21 järgmises sõnastuses:

„(21) Lõikes 2 sätestatud ostumenetluse tehases eelnevalt valmistatud elementidega

rekonstrueerimisel ja naabruskonnapõhisel rekonstrueerimisel viib registris läbi toetuse saaja poolt

volitatud Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus.“;

40) paragrahvi 34 punktid 6 ja 7 sõnastatakse järgmiselt:

„6) struktuurivahenditest toetuse saamisel täitma teavitamisnõudeid vastavalt ühendmäärusele ja

Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a määruses nr 54 „Perioodi 2021–2027 ühtekuuluvus- ja

siseturvalisuspoliitika fondide vahendite andmisest avalikkuse teavitamine” sätestatud nõuetele;

7) struktuurivahenditest toetuse saamisel järgima ühissätete määruse artikli 65 lõikes 1 sätestatud

kestuse nõuet.“;

41) paragrahvi 35 tekst sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Struktuurivahenditest toetuse andmisel tehakse finantskorrektsiooni otsus ja makstakse toetus

tagasi vastavalt ÜSS2021_2027 §-des 28–30 ja ühendmääruse §-des 34–37 sätestatule.

(2) CO2 vahenditest antud toetuse tagasinõudmise otsus tehakse ja toetus nõutakse tagasi vastavalt

atmosfääriõhu kaitse seaduse §-le 1821.“;

42) paragrahvi 36 täiendatakse lõikega 8 järgmises sõnastuses:

„(8) Käesoleva määruse 2025. aasta juulis vastu võetud muudatusi kohaldatakse 2025. aasta

septembris avatud taotlusvoorus esitatud taotlustele.“;

43) määruse lisa kehtestatakse uues sõnastuses (lisatud).

(allkirjastatud digitaalselt)

Kuldar Leis (allkirjastatud digitaalselt)

taristuminister Kristi Klaas

rohereformi asekantsler

kantsleri ülesannetes

Lisa Toetuse saaja ostumenetluse tingimused

1

13.06.2025

Taristuministri määruse „Majandus- ja taristuministri 3. märtsi 2023. a määruse nr 13

„Korterelamute energiatõhususe toetuse tingimused“ muutmine“ eelnõu seletuskiri

1. Sissejuhatus

1.1. Sisukokkuvõte

Määrus kehtestatakse atmosfääriõhu kaitse seaduse § 161 lõike 3 ja § 1821 lõike 5 ning

perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide

rakendamise seaduse § 10 lõike 2 alusel.

Määruse alusel antav toetus on suunatud korterelamute energiatõhususe suurendamisele.

Toetuse andmisega panustatakse ühtlasi korterelamute ohutuse tagamisse, parema sisekliima

saavutamisse, energiakulude vähendamisse ja soodustatakse taastuvenergia kasutuselevõttu.

Muudatused toetuse andmise tingimustes tulenevad toetuse täiendavast rahastamisest Euroopa

Liidu kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguse ühikutega kauplemise enampakkumisel saadud

tulust (edaspidi CO2 vahendid) . Määrust täiendatakse atmosfääriõhu kaitse seaduse (edaspidi

AÕKS) asjakohaste sätetega. Muudetakse toetuse taotlemist, projektide valikukriteeriumeid ja

-metoodikat, taotluse rahuldamist ning eristatakse täiendavalt toetuse osakaale.

Määrus on koostatud taristuministri määrusena, kuna peaministri 12.08.2024. a korralduse nr

88 „Ministrite pädevus ministeeriumi juhtimisel ja ministrite vastutusvaldkonnad“ punkti 11

kohaselt kuulub elamumajandus taristuministri vastutusvaldkonda.

1.2. Eelnõu ettevalmistaja

Eelnõu ja seletuskirja koostasid Kliimaministeeriumi ehituse ja elukeskkonna osakonna

peaspetsialist Kaie Kunst (tel: 625 6366, e-post: [email protected]),

elamumajanduse valdkonnajuht Kaspar Alev (tel: 622 9498, e-post:

[email protected]), Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse eluaseme- ja

energiatõhususe osakonna juht Triin Reinsalu (tel: 667 4100, e-post [email protected]),

õigusosakonna peajurist Ingrid Ajangu, välisvahendite spetsialist Kadri Haamer-Tibar ja

hoonete energiatõhususe projektijuht Kalle Kuusk. Eelnõu õigusekspertiisi tegi

Kliimaministeeriumi õigusosakonna jurist Rene Lauk ([email protected]).

2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs

Eelnõu koosneb 43 punktist.

Punktiga 1 täiendatakse määruse preambulit AÕKS asjakohaste sätetega. Muudatus seob

toetuse andmise tingimused osaliselt AÕKS regulatsiooni ja põhimõtetega. Toetuse andmisel

CO2 vahenditest tagab Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus kui rakendusüksus vastavuse

nimetatud regulatsiooni ja põhimõtetega.

Punktidega 2 ja 3 tehtav muudatus tuleneb toetuse rahastamisest CO2 vahenditest. Toetuse

andmisega viiakse edaspidi ellu ka riigi eelarvestrateegias 2025–2028 määratud meedet

„Korterelamute energiatõhusaks rekonstrueerimine”. Meetmete nimekiri on kinnitatud

2

struktuurivahendite kohta, seega meetmete nimekirja sihttasemetesse panustavad ainult

struktuuritoetusest rahastatud projektid, näitajad kohalduvad aga toetuse taotlemisele allikast

sõltumatult.

Punktiga 4 lisatakse määrusesse termin “energiaerikasutus”, millena käsitatakse mõõdetud

energiakasutuse andmetel põhineva energiamärgise kohast aastast tarnitud energiate

summaarset kasutust kilovatt-tundides hoone köetava pinna ruutmeetri kohta. Hoone

rekonstrueerimiseelse olukorra energiaerikasutuse andmete alusel reastatakse rahuldamisele

kuuluvad taotlused rahastamise pingeritta.

Punktiga 5 täpsustatakse “naabruskonnapõhise rekonstrueerimise” termini sisu.

Naabruskonnapõhine rekonstrueerimine on kehtiva regulatsiooni kohaselt kahe või enama

korterelamu rekonstrueerimine, mille ehitusprojekti koostaja ja tööde tegija on leitud ühiste

ostumenetluste tulemusel.

Praktikas on tõusetunud probleem, kuidas tõendatakse, et projekteerimistööd on tellitud enne

taotluse esitamist koos ehk millal algab ja kuidas tõendatakse koos tellimise tahet? Kuna

eesmärk on jätkuvalt võimaldada samas piirkonnas paiknevate korterelamute samaaegset

kordategemist ja kuna ehitaja leitakse samas ostumenetluses, on põhjendatud ja otstarbekas

võtta nõue ühisele projekteerimisele välja. Oluline on, et ostumenetlus korraldatakse koos,

olgu see siis projekteerimis- ja rekonstrueerimistöödele või rekonstrueermistöödele kui

ehitusprojektid on varasemalt eraldi tellitud.

Punktiga 6 täpsustatakse “suure korterelamu” termini sisu. Kavandatava muudatuse kohaselt

loetakse suureks vähemalt 60 eluruumiga korterelamu. Kuna 2025. a läheme üle

voorupõhisele taotluste hindamisele ja osaliselt korterelamute suuruse põhisele

eelaarvejaotusele, siis jagatakse energiatarbimiselt sarnased hooned ühte eelarvejaotisse ja

selles energiatarbe alusel pingeritta. Selle tõttu ühtlustatakse ka majade jaotus sõltumata

nende asukohast.

Punktiga 7 täpsustatakse toetuse lõppmakse sisu. Praktikas on esinenud, et tehniline

konsultant esitab küll rekonstrueerimistööde kulu viimase maksetaotluse ära, kuid ei esita

teenus(t)e kulu hüvitamise taotlust. Sel juhul projekt on justkui endiselt töös, aga tegelikkuses

lõpetatud. Lõppmakse taotlus peab seega lisaks rekonstrueerimistööde kulu hüvitamise

taotlusele sisaldama ka tehnilise konsultandi ja omanikujärelevalve teenuse abikõlblike

kulude hüvitamist.

Punktiga 8 kavandatav muudatus tuleneb AÕKS regulatsioonist.

Punktiga 9 täpsustatakse hoone elektrisüsteemi asendamis- või rekonstrueerimistööde ulatust

sätestades üheselt, et võrguühenduse liitumispunkti asukoha muutmine hoone

rekonstrueerimise raames on toetatav tegevus.

Punkti 10 muudatusega lisatakse määrusesse abikõlblikuna kuluna eskiisprojekti koostamise

kulu. Eskiisprojekt loob selgema lähteülesande ja realistlikuma eelarve, aitab korteriühistul

teadlikumalt otsustada ning tagab parema pakkumuste võrreldavuse ja tehniliste lahenduste

sobivuse. Eskiisprojekti tellimine on taotleja võimalus, mitte kohustus. Silmas tuleb pidada, et

eskiisi kasutamiseks toetuse saaja ostumenetluses tuleb eelnevalt lahendada autori varaliste

õiguse küsimus.

3

Punktiga 11 täpsustatakse tehnilise konsultandi teenuse kulu abikõlblikkuse põhimõtet.

Sätestatakse sõnaselgelt, et tehnilise konsultandi teenuse osutamiseks on õigustatud isikud,

kes omavad konkreetset kutset ja pädevust. Muudatuse eesmärk on parandada nii projektide

ettevalmistamise taset kui ka lõppresultaati.

Punktiga 12 tehakse normitehniline täpsustus.

Punktiga 13 täpsustatakse nõudeid tehnilisele konsultandile. Kui leping on sõlmitud juriidilise

isikuga, käsitletakse isikuna, kes tehnilise konsultandi teenust osutab, lepingus nimetatud

füüsilist isikut ning temale omistatakse käesolevas määruses toodud tehnilisele konsultandile

esitatavad nõuded.

Muudatus seisneb sättele uue teise lause lisamises, selguse huvides on taasesitatud säte

tervikuna.

Punktidega 14–16 eristatakse täiendavalt toetuse osakaale.

Punktiga 14 kavandatava muudatuse kohaselt on Tallinna ja Tartu linnaga asustusüksusena

külgnevate valdade asustusüksustes, kus taotluse esitamisele eelneva aasta kinnisvara

turuväärtus on Maa- ja Ruumiameti tehingute andmebaasi andmetel kõrgem kui 1500 eurot

ruutmeeter, asuva korterelamu rekonstrueerimisel toetuse maksimaalne osakaal

rekonstrueerimistööde abikõlblikest kuludest projekti kohta 30%. Tallinna ja Tartu linnaga

asustusüksusena külgnevate valdade asustusüksustes, kus taotluse esitamisele eelneva aasta

kinnisvara turuväärtus on Maa- ja Ruumiameti tehingute andmebaasi andmetel vahemikus

500,01–1500 eurot ruutmeeter, asuva korterelamu rekonstrueerimisel on toetuse maksimaalne

osakaal rekonstrueerimistööde abikõlblikest kuludest projekti kohta 40%.

Maa- ja Ruumiameti hinnastatistika näitab trendi, et korteriomandite tehingute suhtelised

väärtused Tallinnas ja Tallinnat ümbritsevates valdades on ühtlustumas. Sama trend on

leidmas aset ka Tartus ja Tartu linna ümbritsevates valdades. Sellest lähtuvalt ei ole linna ja

seda ümbritseva valla võrdluses kinnisvara väärtusest tulenevaid takistusi renoveerimise

finantseerimisel, mida kõrgemad toetusmäärad varasemalt adresseerisid. Seega on

võrdsustuvad eesti kahte suurimat linna ümbritsevate valdade asustusüksuste, kus kinnisvara

väärtus on üle 1500 EUR/m2, toetusmäärad linna kortermajade toetusmääradega.

Asustusüksustes, kus korteriomandi väärtus on alla 500 EUR/m2 või või vahemikus 500,01

kuni 1500 EUR/m2 jääb toetuse määr endisele 40% tasemele.

Punktiga 15 kavandatava muudatuse kohaselt on Tallinnas ja Tartu linnas asustusüksusena

asuva korterelamu ning nende asustusüksustega külgnevate valdade asustusüksustes, kus

taotluse esitamisele eelneva aasta kinnisvara turuväärtus on Maa- ja Ruumiameti tehingute

andmebaasi andmetel kõrgem kui 1500 eurot ruutmeeter, asuva korterelamu

rekonstrueerimisel eeltoodetud elementide kasutamisega toetuse maksimaalne osakaal

rekonstrueerimistööde abikõlblikest kuludest projekti kohta 40%. Arvestades senist

taotlemisaktiivsust ja projektide rahastamise eelarvet on kavandatav muudatus põhjendatud ja

otstarbekas kuna erinevad tehnoloogilised lahendused on tänaseks aktiivses kasutuses.

Tehases valmistatud elemendipõhine rekonstrueerimine on ennast turul tõestanud ja

piirkonniti saavutamas taset, kus maksumused on võrreldavad nö platsil rekonstrueerimisega.

Tehnoloogia toetamiseks jätkub selliselt rekonstrueeritavate hoonete täiendav kõrgem

toetamine, kuid varasemast madalamal määral. Eeltoodetud elementidega rekonstrueerimise

4

tehnoloogiat kasutav korteriühistu saab piirkondlikule toetuse määrale täiendava toetuse 10%,

aga mitte rohkem, kui 55% kokku.

Peame vajalikuks esile tuua, et kõrgem toetuse osakaal eeltoodetud elementide kasutamisel oli

kavandatud olema ajutise iseloomuga innovatiivsete tehnoloogiliste lahenduste kasutuselevõtu

soodustamiseks.

Punktiga 16 kavandatav muudatus on normitehniline ja tuleneb otseselt punkti 15

muudatusest.

Punktiga 17 tunnistatakse kehtetuks miljööväärtuslikule hoonestusalale jääva, väärtusliku

üksikobjektina määratletud või kultuuriväärtuslikuna mitte määratletud (C-kaitsekategooria)

Haapsalu, Kuressaare, Lihula, Paide, Pärnu, Rakvere, Valga, Viljandi või Võru

muinsuskaitsealal asuva korterelamu rekonstrueerimise toetuse osakaalu

erisused. Miljööväärtusega alal asuva ning väärtusliku üksikobjektina määratletud hoonele on

küll planeeringuga seatud täiendavad tingimused ajaloolisse keskkonda sobivate ehitus-ja

viimistlusmaterjalide ning piirkonda sobiva lahenduse osas, kuid täiendavaid nõudeid töödele

või tööde läbiviijatele ei ole seatud.

Täiendav toetusmäär määratakse Tallinna ja Tartu ehitismälestiseks tunnistatud või Tallinna

ja Tartu muinsuskaitsealal asuv kultuuriväärtusega korterelamule, mis on A- või B-

kaitsekategooria. C-kaitsekategooria hooned on muinsuskaitsealadel asuvad hooned, need ei

ole muinsuskaitsealale iseloomulikud ning nende puhul ei nõuta hoone autentsuse säilitamist.

Küll aga tuleb ümberehitamisel kasutada ajaloolisse keskkonda sobivaid ehitus- ja

viimistlusmaterjale. St C-kaitsekategooria hoonele muinsuskaitsealal on ümberehitamisel

sarnased tingimused kui on miljööaladel asuvatel hoonetel.

Rekonstrueerimise tehniliste lahenduste erisused toetuse andmise tingimustes säilivad, samuti

toetusega saavutatava tulemuse erisus (määruse § 15 lõiked 3 ja 4).

Punktiga 18 arvatakse 20% piirkondlikust osakaalust kõrgema toetuse osakaalu kohaldumise

alast välja Valga vanalinna muinsuskaitseala kuna Kultuuriministeerium on alustatud Valga

muinsuskaitseala lõpetamise menetlust.

Punktiga 19 täpsustatakse muinsus- ja miljööväärtusliku korterelamu rekonstrueerimise

nõudeid. Määruse § 15 lõike 1 kohaselt võib hoone tervikliku rekonstrueerimise käigus jätta

paigaldamata soojustagastusega sissepuhke ja väljatõmbe ventilatsioonisüsteemi. Nimetatud

erisus aga ei laiene Tallinnas ja Tartu linnas asustusüksusena asuva korterelamu

rekonstrueerimisele, sh muinsus- ja miljööväärtusliku korterelamu rekonstrueerimisele.

Viimaste puhul võib soojustagastusega sissepuhke ja väljatõmbe ventilatsioonisüsteemi

paigaldamine osutuda kultuuriväärtuse või miljööväärtuse kaitse kaalutlustel keeruliseks kui

mitte võimatuks. Muudatuse kohaselt arvatakse muinsus- ja miljööväärtuslik korterelamu

piirangu alt välja.

Punktidega 20–23 ja 28 muudetakse toetuse taotlemise korda. Määruse kohane jooksev

taotlemine asendatakse voorupõhise taotlemisega. Varasemas samalaadses toetusmeetmes

kasutatud voorupõhine taotlemine end küll ei õigustanud, kuid lähtudes turuosaliste

väljendatud tagasisidest seome seekordse toetuse eelarve jaotamise taotlusvooru tähtajaga.

Samas peame oluliseks märkida, et voorupõhine taotlemine ning erinevate valikukriteeriumite

seadmine olukorras, kus nõudlus ületab mitmekordselt pakkumist, ei pruugi samuti kõigi

5

võimalike taotlejate ootustele vastata. Kavandatavad muudatused aitavad siiski lahendada nn

kiiruse peale taotluste esitamisega tekkida võivaid probleeme.

Punkti 20 kohaselt asendatakse senine avatud taotlemine voorupõhise taotlemisega.

Punkti 21 kohaselt pikendatakse taotluste vastuvõtmisest teavitamise tähtaega. Muudatuse

eesmärk on anda taotlejatele piisav aeg toetuse andmise tingimuste muudatustega tutvumiseks

ja taotlejale kohalduvate nõuete täitmiseks.

Punkti 22 kohaselt on taotlusvoor avatud minimaalselt 30 kalendripäeva

pikendamisvõimalusega kuni 60 kalendripäevani. Toetuse taotlus esitatakse taotlusvooru

tähtajal e-toetuse keskkonna kaudu.

Punktidega 23 ja 28 tehtav muudatus tuleneb otseselt punkti 20 muudatusest.

Punkti 24 kohaselt kinnitab rakendusasutuse juht käskkirjaga projektide rahastamise eelarve

korterelamute suuruse, muinsusväärtuslike korterelamute või naabruskondliku tegutsemise

põhise jagunemise.

Toetuse kogueelarve on võimalik jagada viieks osaks. Toetuse taotleja kvalifitseerub ühte

jaotustest vastavalt taotluse esitanud kortermaja eluruumide arvule, muinsusväärtusele või

lähtuvalt soovist korraldada naabruskonnapõhist rekonstrueerimist.

Eelarvejaotustesse jagunenud kortermajad seatakse järjekorda vastavalt maja energiamärgises

toodud energiatarbimisele ruutmeetri kohta aastas. Toetuse rahuldamise otsuse saavad

esmajärjekorras majad, kelle suhteline energiatarbimine on suurem.

Naabruskonnapõhises rekonstrueerimise eelarvesse kvalifitseerunud majad seatakse

järjestusse sarnaselt teistele jaotustele. Naabruskonnapõhise rekonstrueerimise eelarvesse

kvalifitseerunud majad seatakse sama näitaja alusel pingeritta. Halvima energiatõhususega

hoone taotlus rahuldatakse koos sama naabruskonna majade taotlustega.

Määruse ühe olulisema muudatusena tuuakse sisse voorupõhine taotlus. Voorupõhise taotluse

eesmärk on vältida palju kritiseeritud nö nobedate näppude vooru, kus toetuse kiirem

esitamine annab taotlejale eelise. Alternatiivse hindamiskriteeriumi kasutamine toob endaga

kaasa teatud kallutatuse mingit tüüpi majade või mõne regiooni suunas. Käesoleva vooru

raames on hindamiskriteeriumiks võetud hoone suhteline energiatarbimine eeldusega, et

suurema energiatarbimisega hooned on halvemas seisukorras ning suhteliselt suuremate

energiaarvete tõttu vajavad majade elanikud eelisjärjekorras toetust. Samas on teada, et

väiksemad kortermajad on suhteliselt kõrgema energiatarbimisega, kui samas tehnilises

seisukorras suuremad kortermajad.

Seega on eelarve jaotatud 3 gruppi suuruse alusel, et toetust taotlevad majad oleksid paremini

omavahel võrreldavad:

• väikesed majad ehk alla 18 korteriga majad;

• suured majad: Eelarve jaotuse eesmärk on tagada toetuse proportsionaalne jaotumine

vastavalt kortermajade suurusele. Vähemalt 60 korteriga hoonete rekonstrueerimine

riiklikul tasandil on olnud ebaproportsionaalselt aeglane. Suuremate kortermajade

jaoks eraldatud eelarve toetab rohkemate leibkondade kaasamist ja riiklike

energiasäästu eesmärkide saavutamist. Projekti BuildEST uuringute tulemusena on

6

hoone suurus tuvastatud, kui üks väga oluline renoveerimise takistus. Seda tõestavad

ka varasemad toetusvoorud. Mida väiksem on maja, seda suhteliselt kallim on

rekonstrueerimine ruutmeetri või leibkonna kohta. Mida suurem on maja, seda

keerulisem on ühistul saada kokku kvoorum ja jõuda ühisele rekonstrueerimise

otsusele. Samas aitab suurte majade rekonstrueerimine kõige efektiivsemalt saavutada

riiklikke energiasäästu- ja kliimaeesmärke.

• keskmise suurusega ehk 18 kuni 59 korteriga majad.

Lisaks 4. ja 5. grupp ehk

• naabruskonna-põhine rekonstrueerimine: Eelarve jaotuse eesmärk on toetada

naabruskonna-põhist rekonstrueerimist ja edendada koostööd korteriühistute vahel.

See aitab lahendada piirkonna avaliku ruumi probleeme ning saavutada mastaabiefekti

rekonstrueerimisprojektides. Naabruskonnapõhises rekonstrueerimises osalevad majad

võivad olla erineva korterite arvuga, seepärast on sellele grupile vajalik eraldada oma

eelarve.

• muinsuskaitse eelarve: Eelarve jaotuse eesmärk on tagada rahastus

kultuuriväärtuslikele korterelamutele, mille rekonstrueerimine on kehtivate nõuete

tõttu keerulisem ja kulukam.

Punkti 25 normitehniline muudatus tuleneb otseselt punkti 24 muudatusest. Eelarvejaotuse

prioriteetsus sätestamise vajadus langeb ära kuna toetuse taotleja ei saa kvalifitseeruda toetuse

saamiseks mitmele eelarvejaotisele.

Punkti 26 muudatus tuleneb toetuse voorupõhisest taotlemisest.

Punktidega 27, 29 ja 31 kavandatav muudatus puudutab korteriühistu üldkoosoleku otsust.

Määrus seob toetuse taotlemise õiguse korteriühistu üldkoosoleku otsuse vastuvõtmisega.

Taotlusele peab olema lisatud üldkoosoleku otsuse protokoll (määruse § 21 p 13). Seega on

korteriühistu üldkoosoleku otsuse olemasolu toetuse taotlemisel üks põhinõuetest, mida

rakendusüksus peab kontrollima esimeses järjekorras ja mille täitmine on eeldus taotluse

sisuliseks läbivaatamiseks.

Korteriomandi- ja korteriühistuseadus (edaspidi KrtS) § 21 näeb ette võimaluse võtta otsuseid

vastu koosolekut kokku kutsumata, sealjuures on korteriomanikel õigus vastu võtta otsuseid

korteriomanike üldkoosolekut kokku kutsumata. Kuigi KrtS § 21 alusel vastu võetud otsus ei

ole seaduses nimetatud korteriühistu üldkoosoleku otsusena, on see õiguslikult üldkoosoleku

otsusega samaväärne.

Kokkuvõtvalt on määruse § 19 lõikes 2 toodud toetuse taotlemise eeldused tõenäoliselt

täidetud ka KrtS § 21 alusel vastu võetud otsuste puhul, kuna viimaste erisuseks on vaid teine

otsuse tegemise vorm ja õigusliku sisu poolest on need korteriühistu üldkoosoleku otsustega

samaväärsed. Siiski on see küsimus vaieldav ja vaidluse korral võib kohus jõuda teisele

seisukohale.

Võimalike vaidluste vältimise eesmärgil on KrtS § 21 alusel vastu võetud otsus võrdsustatud

üldkoosoleku otsusega.

Punkti 30 kohane määruse § 21 punkti 15 kehtetuks tunnistamine on seotud tehnilise

konsultandi kulu hüvitamisega standardiseeritud ühikuhinna alusel. Varasema sellekohase

muudatusega (septembris 2024) määruses on antud säte jäänud tähelepanuta.

7

Punktidega 32, 33 ja 36 muudetakse taotluste menetlemise korda. Kuna taotlemine hakkab

toimuma voorupõhiselt, muudetakse vastavalt ka taotluste menetlemise põhimõtteid.

Menetlemisel ei ole oluline taotluste esitamise järjekord, sest kõik tähtaegselt esitatud

taotlused tuleb läbi vaadata. Seda tehakse pärast taotluste esitamise tähtpäeva.

Taotluse osalise rahuldamise tingimusi reguleerivad osaliselt dubleerivad sätted sätted on

koondatud määruse §-i 25.

Punktiga 34 täpsustatakse määrust osas, mis puudutab taotleja võimalikku kvalifitseerumist

erinvatesse projektide rahastamise eelarve jaotustesse (nt 17 korteriga muinsuskaitsealune

maja). Juhul, kui taotlus esitatakse mitmesse eelarve jaotusse, kuulub menetlemisele

viimasena esitatud taotlus.

Sisuliselt menetletakse taotlusi taotlusvooru eelarve mahus, st taotlusi, mille rahastamiseks

jätkub eelarvelisi vahendeid. Sätte eesmärk on võimalikult vähe korteriühistuid koormata.

Olukorras, kus eeldatavalt laekub taotlusi eelarvet oluliselt ületavas mahus, on põhjendamatu

ja probleemne suunata korteriühistuid esitama taotluse lisadokumente ja kõrvaldama

puuduseid eesmärgiga taotlus nõuetele vastavaks tunnistada, kui on selge et tegelikult nad

toetust ei saa.

Punktidega 35 ja 37 sätestatakse määruses taotluste pingeritta järjestamise alused ja selle

alusel taotluste rahuldamise kord.

Paragrahvi 24 lõike 1 muudatus on normitehniline – paragrahvi tekst loetakse lõikeks 1.

Paragrahvi täiendatakse lõigetega 2–4.

Lõike 2 kohaselt reastatakse taotleja ja taotluse nõuetele ning valikukriteeriumitele vastavaks

tunnistatud taotlused hoone rekonstrueerimiseelse olukorra energiaerikasutuse andmete alusel

pingeritta suuremast väiksemani. Rakendusüksus rahuldab taotlused eeltoodud pingerea alusel

kuni taotlusvooru eelarve ammendumiseni. Sama energiakasutuse korral eelistatakse suurema

suletud netopinnaga korterelamut.

Toetuse taotlus kuulub rahuldamisele eeldusel, et on täidetud on kõik toetuse taotlusele ja

taotlejale esitatud nõuded ja rakendusüksus on veendunud, et toetuse taotluses kajastatud

projekt vastab valikukriteeriumitele ehk toetuse taotleja on projekti rahastamiseks vajaliku

lävendi täitnud.

Taotluste reastamise kriteeriumite seadmisel on lähtutud asjaolust, et suurema

energiaerikasutusega hooned on madalamas energiaklassis ja nende rekonstrueerimisvajadus

on kõrgem ning toetuse andmise väljund- ja tulemusnäitajate saavutamise tagamise

eesmärgist.

Lõikega 3 sätestatakse erisus naabruskonnapõhises rekonstrueerimises osalevatele

korteriühistutele. Naabruskonnapõhises rekonstrueerimises osalevate korterelamute taotlused

reastatakse pingereas suurima energiakasutusega hoone järgi.

Naabruskonnapõhise rekonstrueerimise korral on taotlejatel õigus esitada taotlus ühiselt, ning

see tähendab, et naabruskonnapõhiste taotlejate taotlused loetakse esitatuks esimese taotleja

vastava taotluse esitamisega (määruse § 18 lg 9). Kõik taotlejad peavad siiski eraldi oma

8

taotluse ja lisadokumendid esitama. Esimesena esitatavas taotluses tuleb märkida, et tegemist

on naabruskonnapõhise rekonstrueerimisega hõlmatud taotlejatega. Olukorras, kus esimese

korterelamu taotlusega ei oleks teised kaasatud korterelamute taotlused kaasatud, esineb risk,

et naabruskonnapõhist rekonstrueerimist ei oleks seda planeerinud taotlejal või taotlejatel

võimalik ühiselt teostada.

Lõikega 4 sätestatakse juhis olukorraks, kus taotluste kogueelarve ei ületa taotlusvooru

eelarvet. Sellisel juhul pingerida ei koostata ja kõik vastavaks tunnistatud taotlused kuuluvad

rahuldamisele.

Paragrahvi 25 lõiget 2 täiendatakse viitega ülalnimetatud pingereale – taotlused rahuldatakse

pingerea alusel.

Punktiga 38 lisatakse määrusesse taotluse kehtetuks tunnistamise alusena sõnaselgelt määruse

lisas sätestatud tingimuste mittetäitmine. Määruse § 28 lõike 1 kohaselt tuleb

rekonstrueerimistööde ostumenetluses kasutada määruse lisas sätestatud tingimusi ja

kriteeriume.

Punkti 39 kohaselt viib rekonstrueerimistööde või rekonstrueerimis- ja projekteerimistööde

ostumenetluse tehases eelnevalt valmistatud elementidega rekonstrueerimisel ja

naabruskonnapõhisel rekonstrueerimisel registris läbi toetuse saaja poolt volitatud Ettevõtluse

ja Innovatsiooni Sihtasutus. Nõude eesmärk on tagada ostumenetluse kvaliteetne läbiviimine.

Paljud korteriühistud ei oma piisavat pädevust ega kogemust keerukate projektihangete

korraldamiseks, eriti tehaselise renoveerimise puhul, kus on oluline arvestada nii tehniliste kui

ajagraafikuliste erisustega. Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse kohustuslik kaasamine

tagaks kvaliteetse ja läbipaistva ostu ettevalmistuse, tehniliselt korrektsed ja võrreldavad

lähteülesanded. See vähendab ostumenetluste ebaõnnestumise riski ning suurendab projektide

edukust ja maksumuse prognoositavust, mis on kriitiline kogu meetme tulemuslikkuse

seisukohalt. Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus ei tegutse ostumenetluse läbiviimisel

haldusorganina, tema ülesandeks on üksnes tehnilise töö tegemine.

Punktiga 40 kavandatavad muudatused tulenevad toetuse täiendavast rahastamisest CO2

vahenditest. Toetuse saaja kohustused, mis tulenevad struktuurivahenditest toetuse saamisel,

ei laiene kliimamuutuste leevendamiseks loodud kauplemisskeemi alusel antud toetuse

saajatele.

Punktiga 41 sätestatakse CO2 vahenditest antud toetuse finantskorrektsiooni alused. Toetuse

tagasinõudmise otsus tehakse ja toetus nõutakse tagasi vastavalt AÕKS asjakohastele sätetele.

Punkti 42 kohaselt määruse 2025. aasta juulis vastu võetud muudatusi kohaldatakse

edasiulatuvalt 2025. aasta septembris avatavas taotlusvoorus esitatavatele taotlustele.

Punktiga 43 kavandatakse muudatused määruse lisas.

Lisa punktiga 1.2 täpsustatakse, tuginedes turuosaliste tagasisidele, millise tähtaja jooksul

avaldatakse pakkumuse esitanud pakkujate nimed ja pakkumuste maksumused. Juhul, kui

toetuse saaja peab pakkumused saatma kohandamisele, avaldatakse lõplikud pakkumuste

maksumused ja pakkujate nimed pärast seda, kui toetuse saaja on võtnud vastu asjakohase

otsuse eduka pakkuja kohta või ostu lõpetamiseks ilma lepingu sõlmimiseta, mõlemal juhul

9

käsitletakse seda läbirääkimiste lõppemisena. Punkti eesmärk on tagada pakkujatele võimalus

saada mõistliku aja jooksul info oma pakkumuse edukaks või mitteedukaks osutumise kohta.

Punkti 1.5 muudatusega täpsustatakse olukorda, kus toetuse saaja vastab registris esitatud

päringutele. Olukorras, kus toetuse saaja vastus sisaldab infot, mida ostu alusdokumentidest ei

ole varem olnud võimalik tuvastada ja selline info võiks mõjutada juba esitatud pakkumusi,

tuleb pikendada pakkumuste esitamise tähtaega vähemalt 10 kalendripäeva.

Punkti 1.9 kohaselt nähakse lisaks kõrvaldamise aluste puudumist, kvalifitseerimis- või

vastavustingimuste täitmist tõendavatele dokumentide esitamiseks ettenähtud 10-

kalendripäevasele tähtajale ette võimalus küsida täpsustusi ja selgitusi, mis seisnevad

praktikas eelkõige esitatud dokumentidega seotud teemades. Sellisteks täpsustuseks nähakse

ette lühem tähtaeg, s.o 3 tööpäeva, mis vastab registris tavapärasele vastamise tähtajale.

Punkti 1.10 sõnastust täpsustatakse - toetuse saaja võib välja selgitada, kas pank on

potentsiaalse eduka pakkujaga, kelle maksumus on madalaim, nõus laenu andma ka enne

edukaks tunnistamise otsuse tegemist. Juhul, kui otsus on aga enne tehtud, peab toetuse saaja

tegema otsuse muutmise otsuse.

Punkti 1.12 täpsustatakse, tagamaks selgem võimalus pakkumusi kohandada. Pakkujad kelle

pakkumusi ei ole tagasi lükatud, saavad pakkumusi kohandada võrdväärsetel tingimustel.

Ühtlasi täpsustatakse läbirääkimiste korda, sh saab läbirääkimisi hinna üle pidada

pakkujatega, kelle pakkumusi ei ole tagasi lükatud ka juhul, kui muutub reservi suurus. Lisaks

täpsustatakse, et kui pakkuja ei ole nõus ilmse arvutusvea parandamisega, lükatakse

pakkumus tagasi.

Punktis 1.13 täpsustatakse praktikas mitmetimõistetavusi põhjustanud sõnastust. Toetuse

saaja võib, aga ei pea kontrollima kõigi pakkujate tingimuste ja nõuete täitmist.

Punktis 1.14 täpsustatakse lepingu eeldatava maksumuse määramise metoodikat.

Punktis 1.18 täpsustatakse tähtaega, mille jooksul toetuse saaja peab tegema toimingud, mis

eelnevad lepingu sõlmimisele eduka pakkujaga ja lepingu sõlmima või lõpetama

ostumenetluse ilma lepingu sõlmimiseta. 3 kuud on üldjuhul aeg, mille jooksul on võimalik

toimingud ellu viia ning turuosalised ei pea jääma pakkujatena teadmata ajaks ootele oma

pakkumuse edasise staatuse osas. Juhul, kui toetuse saaja vajab pikemat aega, nt üldkoosoleku

läbiviimiseks ja seejärel pangalaenu taotlusemiseks, peab toetuse saaja olema vajadusel

valmis pakkujatele ja ka rakendusüksusele vastavat täiendava ajaperioodi vajadust

põhjendama.

Punktis 4.1.1 täpsustatakse nõuet elementide tootjale, sh asjaolule, kuidas kontrollitakse, et

pakkumuses kajastatud isik ka tegelikkuses elementide tootmisega tegeleb. Isikul, kes

esitatakse korterelamu elemendipõhise rekonstrueerimise puhul elementide tootjaks, peab

olema äriregistris põhitegevusala olemas koos EMTAK koodiga. Sobivad on 16231 (EMTAK

2025 klassifikaator) ja 16232 (EMTAK 2008 klassifikaatori alusel). Lisaks täpsustatakse

“samaväärse” mõistet.

Punkti 4.1.2 kohaselt lisatakse tunnustatud tehniline sertifikaat ETA tõendina selle kohta, et

tootjal on olemas standarditele vastavad tootmisprotsessid, dokumenteeritud

kvaliteedikontroll ning võimekus toota tehniliselt keerukaid ja ohutuid ehituskomponente. See

10

ei ole pelgalt kvaliteedi sümbol, vaid regulatiivne tööriist, mis annab tellijale usalduse toote

vastavuses EL ehitusmäärustele ja ühtlustatud standarditele. ETA või analoogse sertifikaadi

nõue aitab tagada, et ehituses kasutatavad elemendid on projekteeritud ja toodetud vastavalt

usaldusväärselt hinnatud tehnilisele dokumentatsioonile, mis hõlmab ka tuleohutust,

niiskuskaitset, mehhaanilist tugevust, soojusisolatsiooni ja pikaealisust. Kliendi (st

korteriühistu ja toetuse rakendaja) huvist lähtuvalt on tegemist olulise kvaliteedi- ja

usaldusgarantiiga. Eesti turul tegutsevatel kogenud majatehastel on ETA (nt „timber building

kit“ vms), mistõttu ei too nõue kaasa konkurentsi olulist vähenemist, vaid hoopis aitab

eristada tõsiseltvõetavad tootjad vähese kogemuse või kontrollimatu kvaliteediga tegijatest.

Sertifikaadi olemaolu kontrollitakse asjakohasest andmebaasist.

Punkti 5.2 täienduse ajendiks on asjaolu, et praktikas puuduvad sageli ka pakkumusvormid

ning toetuse saaja ostus ei ole võimalik seega üldse kontrollida, millistel tingimustel

pakkumus on esitatud, st millistest kuluridadest pakkumuse kogumaksumus koosneb.

Täiendustega viiakse sisse kohustus lisada pakkumusele pakkumusvorm, milles kajastuvad

kuluread, mis moodustavad pakkumuse kogumaksumuse. Pakkumusvormi täiendamisel või

esitamisel lisatähtaja jooksul ei saa muuta pakkumuse kogumaksumust, mis on alati esitatud

koos pakkumusega. Eelnimetatu ei kohaldu juhul, kui toetuse saaja ostus ei ole

pakkumusvormi esitamist ette nähtud.

Lisaks on arusaadavuse huvides muudetud numeratsiooni.

3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele

Eelnõu on kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 2021/1060, millega

kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfond+,

Ühtekuuluvusfondi, Õiglase Ülemineku Fondi ja Euroopa Merendus-, Kalandus- ja

Vesiviljelusfondi kohta ning nende ja Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi,

Sisejulgeolekufondi ning piirihalduse ja viisapoliitika rahastu suhtes kohaldatavad

finantsreeglid (ELT L 231, 30.06.2021, lk 159–706) (edaspidi ÜSM), Euroopa Parlamendi ja

nõukogu määrusega (EL) 2020/852, millega kehtestatakse kestlike investeeringute

hõlbustamise raamistik ja muudetakse määrust (EL) 2019/2088 (ELT L 198, 22.06.2020, lk

13–43) ja määrusega (EL) 2021/1058, mis käsitleb Euroopa Regionaalarengu Fondi ja

Ühtekuuluvusfondi (ELT L 231, 30.06.2021, lk 60–93).

4. Määruse mõjud

Otsene mõju elu- ja looduskeskkonnale, regionaalarengule ning laiemalt majandusele

tuleneb toetuse kaudu, mitte eelnõust, mille mõju on pigem kaudne aidates kaasa toetuse

andmise eesmärkide saavutamisele.

Määruse rakendamisega ei kaasne olulist mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele,

sotsiaalvaldkonnale, riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse korraldusele või muud otsest või

kaudset olulist mõju.

5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise

eeldatavad tulud

Määruse rakendamisega ei kaasne lisakulusid ega -tulusid ega täiendavaid tegevusi kohaliku

omavalitsuse üksustele ega riigile.

11

Meedet rakendatakse ÜSM artikli 95 kuludest sõltumatu rahastamise põhimõttel ja

ühendmääruse § 47 lõike 1 alusel. Nimetatud rahastamisskeem puudutab toetuse maksmist

liikmesriigile, toetuse saaja vaates rahastamisskeem ja toetuse maksmise viis ei muutu.

Meetme rahastamiseks on ette nähtud ühtekuuluvuspoliitika fondide vahenditest perioodiks

2021–2027 EL toetust 330,9 mln eurot. Euroopa Liidu toetuse osakaal on 40% ja toetusele

lisandub toetuse saaja omafinantseering.

2025. aasta taotlusvooru kavandatav Euroopa Liidu toetuse eelarve on kuni 30 mln eurot,

millele lisandub riiklik kaasfinantseering 0 eurot ning toetuse saaja omafinantseering.

Riigi eelarvestrateegias 2025–2028 määratud meetme „Korterelamute energiatõhusaks

rekonstrueerimine” rahastamiseks on kavandatud 50 mln eurot CO2 vahenditest.

Sekkumisele „Korterelamute etapipõhise rekonstrueerimise toetamine madala kinnisvara

väärtusega piirkondades“ kavandame EL toetust mahus ca 10 mln eurot. Kohane toetuse

andmise tingimuste määrus on ette valmistamisel.

6. Määruse jõustumine

Määrus jõustub üldises korras.

7. Eelnõu kooskõlastamine ja huvigruppide kaasamine ning avalik konsultatsioon

Eelnõu esitatati eelnõude infosüsteemi vahendusel kooskõlastamiseks

Rahandusministeeriumile, Riigi Tugiteenuste Keskusele, Regionaal- ja

Põllumajandusministeeriumile, Kultuuriministeeriumile ja Eesti Linnade ja Valdade Liidule

ning arvamuse avaldamiseks Eesti Korteriühistute Liidule, Eesti Omanike Keskliidule, Eesti

Korterelamute Rekonstrueerimise Tehniliste Konsultantide Liidule, Eesti Kinnisvara

Korrashoiu Liidule, Eesti Kinnisvarafirmade Liidule, Eesti Ehitusettevõtjate Liidule, Eesti

Ehituskonsultatsiooniettevõtete Liidule, Eesti Arhitektide Liidule, Eesti Kütte- ja

Ventilatsiooniinseneride Ühendusele, Eesti Jõujaamade ja Kaugkütte Ühingule, Eesti

Ehitusmaterjalide Tootjate Liidule ja Eesti Puitmajaliidule.

Rahandusministeerium, Riigi Tugiteenuste Keskus, Kultuuriministeerium ja Eesti Linnade ja

Valdade Liit kooskõlastasid eelnõu märkustega. Regionaal- ja Põllumajandusministeerium

kooskõlastas eelnõu vaikimisi. Arvamust avaldasid Muinsuskaiseamet, Eesti Korteriühistute

Liit, Eesti Omanike Keskliit, Eesti Korterelamute Rekonstrueerimise Tehniliste Konsultantide

Liit, Eesti Puitmajaliit, Meelis Saar, Kairi Raudberg, Sander Esberg ja Ardo Siemer.

Esitatud märkused ja ettepanekud ning nendega arvestamine või arvestamata jätmise

põhjendus on seletuskirja lisas.

Lisa Arvestatud ja arvestamata jäetud märkuste ja ettepanekute tabel

12

Taristuministri määruse „Majandus- ja taristuministri 3. märtsi 2023. a määruse nr 13

„Korterelamute energiatõhususe toetuse tingimused“ muutmine“ eelnõu seletuskiri

lisa

Arvestatud ja arvestamata jäetud märkuste ja ettepanekute tabel

Märkuste ja

ettepanekute esitaja Märkuste ja ettepanekute sisu Arvestatud või arvestamata

jätmise põhjendus

Rahandusministeerium 1. Eelnõu punkti 3 kohaselt

täiendatakse §-i 2 lõigete 2 ja 3

sissejuhatavad lauseosad pärast sõna

„andmine“ sõnaga

„struktuurivahenditest“, uuteks

sõnastusteks vastavalt: „Toetuse

andmine struktuurivahenditest

panustab järgmiste meetmete

nimekirjas sätestatud

väljundnäitajate/tulemusnäitajate

saavutamisse“. Leiame, et sellised

sõnastused seavad kohustuse eelnõus

loetletud väljund- ja tulemusnäitajate

kasutamiseks vaid

struktuurivahenditest toetuse

andmisel, aga mitte Euroopa Liidus

kasvuhoonegaaside lubatud

heitkoguse ühikute kauplemise

vahenditest toetuse andmisel. Teeme

ettepaneku sõnastust laiendada ning

kustutada näitajate punktides viited

struktuurivahenditele ja meetmete

nimekirjale, et näitajad kohalduksid

toetuse taotlemisele allikast

sõltumatult. Teeme ettepaneku

sõnastada §-i 2 lõike 2 sissejuhatav

osa „Toetuse andmine panustab

järgmiste väljundnäitajate

saavutamisse“ ning lõige 3

sissejuhatav osa „Toetuse andmine

panustab järgmiste tulemusnäitajate

saavutamisse“. Palume seletuskirja

lisada selgitus, et meetmete nimekirja

sihttasemetesse panustavad vaid

struktuuritoetustest rahastatud

projektid.

Arvestatud

2. Euroopa Komisjonile 28. märtsil

2025. a esitatud

„Ühtekuuluvuspoliitika fondide

rakenduskavas 2021–2027“ (edaspidi

rakenduskava) muudatuse ja selle

käigus uuendatud eelarveperioodi

Selgitus: KEK on vajalik

meetme KHG mõju

hindamiseks, meetme

tehniliste tingimuste

hindamiseks ning KHG

eduraporti koostamiseks.

13

2021–2027 näitajate metoodika

kohaselt on kavas määruse §-i 3

lõikes 3 sätestatud tulemusnäitajate

arvutamisel üle minna

energiaarvutusel põhineva

energiamärgise (edaspidi ETA)

andmetele. Praktikas tähendab see, et

näitajate siht- ja saavutustase

projektis ühtivad ning mõõdetud

energiatarbel põhinev energiamärgis

(KEK) ei ole §-i 3 lõike 3

tulemusnäitajate arvutamisel enam

vajalik. Samuti on kokku lepitud, et

kuludest sõltumatu rahastamise

mudelile üleminekul raporteeritakse

Euroopa Komisjonile tulemusena just

arvutuslikku CO2 vähenemist.

Eelnõule lisatud detailne

korterelamute

rekonstrueerimismeetmete CO2

heitkoguste ja primaarenergia

kasutuse arvutusmetoodika näeb aga

jätkuvalt ette saavutatud väärtuste

raporteerimise rekonstrueerimisele

järgneva kalendriaasta andmete alusel

esitatava mõõdetud energiatarbel

põhinevale energiamärgisele

(edaspidi KEK) tuginedes. Eelnõu

mitteametlikul kooskõlastamisel

selgitas kliimaministeerium, et

mõõdetud andmed ning nende alusel

hoonele väljastatud energiamärgis on

vajalik Riikliku energia- ja

kliimakava aruandluse jaoks, mitte

eelnõus sätestatud tulemusnäitajate

raporteerimiseks. Palume täiendada

detailset arvutusmetoodikat, et oleks

üheselt selge, milliste

tulemusnäitajate saavutustase

arvutatakse ETA alusel ning millises

aruandluses raporteeritakse tulemusi

KEK andmetele tuginedes.

KEK kasutatakse REKK

eduaruande koostamiseks.

3. Eelnõu seletuskirjas lk 9 on kirjas:

„Kliimaministeerium teeb RES lisas

5 toodud meetmete jaotuse muutmise

ettepaneku – 2027. aastaks

kavandatud vahendite kasutuselevõtt

2026. aastal Kliimaministeeriumi

väljamaksmata vahendite arvelt,

Rahandusministeeriumile RES 2026-

Arvestatud

14

2029 protsessi käigus“. Palume lause

seletuskirjast välja võtta, õigusakti

eelnõu seletuskiri ei ole vastava

ettepaneku esitamiseks kohane koht.

4. Palume seletuskirjas lk 9 olevad

eelarve summad üle kontrollida, sh

2025. aastasse planeeritud summad

ning selguse eesmärgil lisada, mille

eelarveid on mõeldud ning millistest

rahastusallikatest.

Arvestatud

5. Palume korrigeerida seletuskirjas

lk 9 olev lause: „Meedet

rakendatakse ÜSM artikli 95 kuludest

sõltumatu rahastamise põhimõttel ja

ühendmääruse § 47 lõike 1 alusel“.

Eesti on Euroopa Komisjonile 28.

märtsil 2025. a esitanud vastava

rakenduskava muudatuse, kuid

Euroopa Komisjon ei ole muudatust

kinnitanud.

Arvestamata jäetud.

Rakenduskava muudatused

on kinnitatud 3.6.25.

6. Palume eelnõus ning seletuskirjas

läbivalt korrigeerida ning kasutada

korrektset viidet Euroopa Liidu

kasvuhoonegaaside lubatud

heitkoguse ühikute kauplemise

süsteemile.

Arvestatud

Riigi Tugiteenuste

Keskus

1. Eelnõu punktis 6 palun keeleliselt

korrigeerida (ainsus vs mitmus),

muudatuse järgselt on punkt

järgmine: "15) suured korterelamud –

vähemalt 100 eluruumiga

korterelamu;"

Arvestatud

2. Eelnõu punkt 19 - palun täpsemalt

reguleerida, kuidas toimub taotlemise

tähtaja pikendamine rakendusüksuse

poolt. Eelnõust ega selle

seletuskirjast ei selgu, millisel juhul

see võimalik on.

Arvestatud

Kultuuriministeerium 1. Kultuuriministeerium teeb

ettepaneku sarnaselt 2024. aasta

voorule luua ka 2025. aastal eraldi

jaotis muinsuskaitsealustele

hoonetele (kultuurimälestiseks

tunnistatud või muinsuskaitsealal

asuv A- või B-kaitsekategooria

korterelamu), et anda võimalus ka

nendel hoonetel taotluste

konkurentsis püsida. 2024. aastal oli

selleks eraldatud 10 mln, mis täitus

taotlustega loetud tundide jooksul.

Arvestatud

15

Eraldi jaotis motiveerib ühistuid

taotlust esitama, kuna

konkureeritakse sarnast tüüpi

hoonetega ja tõuseb tõenäosus

toetusele kvalifitseeruda. Teeme

ettepaneku sel aastal eraldada

kultuuriväärtuslikele korterelamutele

5 mln eurot.

2. Juhime tähelepanu, et eelnõu

punktis 13 tuleks parandada

sõnastust: „paragrahvi 12 lõike 1

punktis 6 asendatakse lauseosa

„punktides 1 ja 2“ lauseosaga

„punktis 2“

Arvestatud

Eesti Linnade ja

Valdade Liit

1. Eelnõu punktis 14

tunnistatakse kehtetuks

planeerimisseaduse § 12 lõike 2

punkt 3, mis seni võimaldas 10%

kõrgemat toetust väärtuslikele

hoonetele. Meie hinnangul ei ole

piisavalt põhjendatud, miks see säte

tunnistatakse kehtetuks kõikide

väärtuslike hoonete puhul.

Ettepanek: Kaaluda ja võimalusel

säilitada senise määruse põhine

kõrgem toetusmäär (10%) hoonetele,

mille välisilmele on kehtestatud

ehituslikud piirangud (nt

muinsuskaitse, miljööväärtuslik

piirkond), kuna nende

rekonstrueerimise kulud on oluliselt

kõrgemad ning toetuse vähendamine

seaks need hooned ebavõrdsesse

olukorda.

Arvestamata jäetud.

Selgitus seletuskirjas.

2. Tagada regionaalne tasakaal

toetuste jagamisel. Eelnõust ei selgu,

kas taotlejate pingerida koostatakse

riiklikul või maakonnapõhisel alusel.

Ettepanek: Täpsustada toetuse

jagamise mehhanism ning kaaluda

maakondlike alammäärade või

proportsionaalse jaotuse kehtestamist,

et vältida olukorda, kus mõnes

maakonnas või piirkonnas ei saa

ükski korteriühistu toetust, kuigi on

esitatud arvukalt kvaliteetseid

taotlusi.

Selgitus: pingerea

koostamise aluste selgitus

seletuskirjas.

3. Välistada valeandmete

esitamine toetuse saamise eesmärgil.

Kui toetuse määramisel arvestatakse

Selgitus: valeandmete

esitamise korral kuulub

taotlus rahuldamata

16

energiasäästu suurust, võib tekkida

kiusatus esitada tegelikkusest

kehvemaid lähteandmeid.

Ettepanek: Töötada välja

mehhanismid projektide

lähteandmete usaldusväärsuse

kontrollimiseks, näiteks:

• sõltumatu tehniline audit enne

ja pärast projekti,

• võrdlus olemasolevate

energiatarbimise andmetega (nt EHR,

kaugkütteandmed),

• sanktsioonid tahtliku

valeandmete esitamise eest.

järmisele ühendmääruse §

8 lg 2 p 2 kohaselt.

Esitatud andmete õigsust

kontrollib rakendusüksus

taotluse menetlemise

käigus.

Muinsuskaiseamet Soovime teha mõned sisulised

ettepanekud majandus- ja

taristuministri 3. märtsi 2023. a

määruse nr 12 „Korterelamute

energiatõhususe toetuse tingimused“

muutmise eelnõule.

Palume veelkord kaaluda

kultuuriväärtuslikele korterelamutele

eraldi eelarve eraldamist. Viimase

toetusvooru kogemus näitas, et selle

järele on terav vajadus ning 10 milj

euro suurune eelarve täitus

taotlustega loetud tundide jooksul.

Garanteeritud eelarvejaotus on

kultuuriväärtuslike hoonete

omanikele oluliseks motivaatoriks

konkurentsis teiste hoonete

renoveerimiseks esitatavate

taotlustega. Seeläbi suureneb

tõenäosus kultuuriväärtusliku hoone

energiatõhususe tõstmise

renoveerimistööde toetamise taotluse

esitamiseks.

Samuti teeme ettepaneku jätkuvalt

toetada ka Tallinna ja Tartu

muinsuskaitsealadel asuvate

korterelamute energiatõhususe

tõstmiseks vajalikke renoveerimistöid

baasmäärast kõrgema toetusmääraga.

Kultuuriväärtuslikel hoonetel,

olenemata asukohast, on pahatihti

suur hooldusvõlg ning neis sageli

puuduvad elementaarsed

tänapäevased elamismugavused, mis

kõik tõstab nende renoveerimistööde

hinda, mis on vajalikud teostada

Arvestatud osaliselt, eraldi

eelarve võimalus eelnõus

sätestatud.

Tõmbekeskustes on nii

kinnisvara hind kui

korteriomanike leibkonna

sissetulekud suuremad.

Toimib nii kinnisvara- kui

tööjõu- ja ehitusturg ning

seega on nendes

piirkondades asuvatel

korteriühistutel ka suurem

laenuvõimekus. Pangad

pakuvad neile ühistutele

nii pikemat

renoveerimislaenu kui

suuremat summat. Samuti

on tõmbekeskustes

ehitustööde pakkujaid

rohkem, mis toob üldjuhul

allapoole ka ehituse

maksumuse.

17

energiatõhususe tõstmise eesmärgi

saavutamiseks. Kultuuriväärtuslikuks

hinnatud hoone renoveerimisel tuleb

enamasti arvestada teatud üldiste

ja/või hoonepõhiste nõuetega, mis

võivad tõsta tööde kogumaksumust

veelgi. Lisaks võib nii ehituslike kui

muinsuskaitseliste nõuete tõttu olla

takistatud või piiratud ligipääs

enamlevinud rahastusvõimalustele.

Seepärast oleks kavandatav

toetusmeede suureks abiks ka

Tallinna ja Tartu muinsuskaitsealadel

asuvatel korterelamutele.

Eesti Korteriühistute

Liit

1. Lisada määrusesse grupp -

Miljööväärtuslikus piirkonna

muinsuskaitsealal asuvatel ja/või

kultuurimälestiseks tunnistatud

korterelamud ning kaaluda nimetatud

grupile toetuse osakaalu

suurendamist.

Põhjendus : Miljööväärtuslikus

piirkonnas, muinsuskaitsealal

asuvatel ja/või kultuurimälestiseks

tunnistatud korterelamutel on

suhteliselt suuremad takistused ka

rekonstrueerimistööde rahastamisel

ehituslike ja muinsuskaitseliste

piirangute tõttu. „Ehitismälestised“ ja

„hooned muinsuskaitsealadel“ on

muinsuskaitseseaduse (edaspidi

MuKS) alusel riigi kaitse alla võetud

hooned. Riiklik kaitse toob kaasa

rangemad nõuded nii

ehitusmaterjalidele, töödele kui töö

tegijale (projekteerimine, ehitamine,

järelevalve).

Suurem

asjaajamiskoormus (jõudmaks

piirkonda sobiva lahenduseni)

kui piirangud materjalide

valikule tõstavad, võrreldes tavaliste

korterelamutega, rekonstrueerimise

hinda.

Riigi kaitse all olevatel

hoonetele tuleb kaasajastamisel

säilitada nii säilinud autentsed

materjalid kui ehitusdetailid.

Nende restaureerimine on aja- ja

ressurssi mahukam kui tavalise elamu

Arvestamata jäetud.

Selgitus seletuskirjas.

18

terviklik rekonstrueerimine.

Samuti võib restaureerimis- ja

ümberehitustöid, sh vajalike

uuringuid ning muinsuskaitse

järelevalvet, ehitismälestiste puhul ka

projekteerimist, läbi viia

muinsuskaitse pädevustunnistusega

isik.

Pädevate isikute ring on piiratud ja

teenus seepärast tavatöödest kallim.

Sellest johtuvalt on õiglane, et riigi

kaitse all olevate korterelamute

kõrgematest nõudmistest tulenev

kallim tööde maksumus saab riigi

poolt ka suurema toetusmääraga

hüvitatud.

2. Õiglase

kompensatsioonimehhanism

väljatöötamine/eraldi toetusmeetme

loomine - oktoobris 2024 avanenud

voorust - riigi IT süsteemide

ebapiisava võimekuse tõttu

ebaõiglaselt toetusmeetmest välja

jäänud korteriühistutele.

Arvestatud sisuliselt.

Eelnõu väljatöötamisel on

muuhulgas lähtutud e-

toetuse keskkonna

võimalustest.

3. Korteriühistu juhi rolli

väärtustamine renoveerimisprotsessis

- Näiteks sarnaselt tehnilise

konsultandile - renoveerimisprotsessi

jooksul renoveerimises osaleva ja

vastutava korteriühistu juhatuse

liikme tasustamise põhimõtete

väljatöötamine ja lisamine toetus

määrusesse.

Arvestamata jäetud.

Ettepanek eeldab

täiendavat analüüsi, mida

eelnõu praeguses

menetlusetapis ei ole

võimalik teha. Kaalume

edaspidi.

4. Renoveerimise menetlus etappide

tähtaegade täpsem ja selgem

määratlemine määruses -

võimaldamaks esitatud taotluste -

hanke ja otsustus ning menetlus

protsesside ning hindamisprotsesside

kiiremat ja selgemat läbiviimist .

Arvestatud

5. Hankemenetluse eest vastutavate

isikute ringile vastutuse kehtestamine

puudulikult/korduvalt puudulikult

läbi viidud hangete korraldamise eest.

Puudulik ehitus hangete läbiviimine

viitab piisava kompetentsi

puudumisele ja antud isikuteringi

sobimatusele vastavate teenuste

osutamiseks.

Selgitus: määruse § 8 lg 3

kohaselt peab tehniline

konsultant enda vastavust

sätestatud nõuetele

tõendama tehnilise

konsultandi teenuse

hinnapakkumuse

esitamisel.

6. Osalise rekonstrueerimise toetuse Arvestatud

19

jätkamine, selleks vajadusel eraldi

meetme loomine - arvestades

haavatavate inimrühmade võimekust

renoveerimisprotsessis osaleda.

Kaaluda osalise renoveerimistoetuse

jätkamist ka keskustes sh Pärnus ,

Tartus ja Tallinnas.

7. Tuginedes tsiviilseadustiku üldosa

seaduse pargrafile § 331.

Elektrooniliste vahendite abil organi

koosolekul osalemine.

Teeme ettepaneku - mainitud säte

lisada määrusesse üha alternatiivse

üldkoosoleku läbiviimise

võimalusena.

Selgitus: eelnõu

sõnastusega hõlmatud

(„samaväärne“).

8. Korteriühistu juhatuse liige, kellel

on tehnilise konsultandi pädevus,

võiks kvalifitseeruda ka enda maja

rekonstrueerimisel tehnilise

konsultandina.

Kommentaar. Kuna uus meede on

üles ehitatud energatarbimisele ja

toetuse andmine määratakse

järjekorras suhtelise energiatarbimise

alusel kwh/m2 aastas ning

energiatarbimine võetakse hoonete

kehtivatelt energiamärgistelt.

Juhime tähelepanu, et uue meetme

antud põhimõttel ülesehitamine võib

mõjutada toetuse saamisel

negatiivselt keskmiselt hoolsaid,

toimivaid korteriühistuid, kes on

viimastel aastate omavahenditest

teinud majades vähesed vajalikud

osalised tööd maja energiatarbimise

vähendamiseks ja majas on olemas

sotsiaalne valmisolek

tervikrenoveerimiseks toetuse

taotlemiseks, kuid nad ei pruugi

saada uues meetmes toetuse saajate

järjekorras toetuse saajaks võrreldes

nende korteriühistutega, kes ei ole

oma maja korrashoiul aastaid

hoolsuskohustust täitnud ja ei ole

oma maja energiatõhususe osas

aastate jooksul mitte midagi teinud

ega omavahenditest panustanud. See

omakorda võib mõjuda

korteriühistute üldise

renoveerimishuvi vähenemisele, sest

Arvestamata jäetud.

Iseendaga tehingut teha ei

saa. Selline õigussuhe on

välistatud. Tehniline

konsultant peab olema

sõltumatu. Kommentaar

teadmiseks võetud,

selgitus seletuskirjas.

20

praktika näitab, et

tervikrenoveerimine on olnud

viimastel aastatel just eelkõige

hoolsate ja toimivate korteriühistute

eest vedada.

Eesti Omanike Keskliit Eesti Omanike Keskliit (EOKL) ei

kooskõlasta määrust, millega

soovitakse muuta "Majandus- ja

taristuministri 3. märtsi 2023. a

määrust nr 13 „Korterelamute

energiatõhususe toetuse tingimused“

muutmine, kuna probleemi

põhiolemus toetuse jaotamisel ei ole

lahendust leidnud. Nimelt on määruse

tingimused koostatud selliselt, et

renoveerimistoetust saavad endiselt

pälvida keskmisest tugevamad

ühistud, mis suudavad täita kõik

määruses sätestatud toetuse saamise

nõuded.

Olukorras, kus riigi toetuseks peab

ühistu omama üheaegselt

renoveerimiseks vabu rahalisi

vahendeid, omanike julgust võtta

suuremahulisi kohustusi ja

renoveerimist korraldavate ettevõtjate

toetust, ei ole mõistlikult eeldades

võimalik saada toetust nendel

korteriomanikud, kelle

renoveerimisvõimekus on kõige

madalam. Nende vaatest on määrus

ka peale nobedate näppude vooru ära

kaotamist endiselt ebaõiglane ning

vastuolus hoonete energiatõhususe

direktiivi põhimõttega, mille kohaselt

tuleb toetada energiavaesuses elavaid

leibkondi.

EOKL on eeltoodud probleemile

juhtinud tähelepanu juba aastaid.

Sealjuures oleme märkinud, et

Kliimaministeeriumil ei jätku

ligilähedaseltki vajalikus mahus

toetusvahendeid kõigile ca 15 000

korterelamule, mida määrus toetuse

sihtgrupina piiritleb. Ükskõik, kuidas

Kliimaministeerium ka ei püüaks

majanduslikult nõrgemal järjel

ühistuid konkurentsis tugevamatega

kaitsta, on need katsed juba eos

läbikukkumisele määratud. Seda

Selgitus: enamik

korterelamuid asub

kaugküttevõrgu

piirkondades ja madal

energiatõhusustase

peegeldab elanike

rekonstrueerimisvõimetust,

mis omakorda viitab

sellele, et võimalus

energiat kokku hoida on

piiratud. On paratamatu, et

ehituslik-tehniliselt kehvas

seisukorras hoones

soojuskadusid

kompenseerida ja mugavat

ja tervislikku

ruumitemperatuuri

hoida/tagada, tuleb rohkem

kütta võrreldes hoonega,

millel on kõrgem

energiatõhusus ja sellest

tulenevalt ka väiksemad

soojuskaod.

Kehvema tõhususega

hoone on majandusliku

väärtuse aspektist

vaadatuna madala

sissetulekuga elanikele

kättesaadavamad võrreldes

tõhusama hoonega, mille

m2 eest tuleb rohkem

maksta. Esimese hoone

puhul on ostu/üürihind

madalam, kuid

energiavajadus optimaalse

sisekliima tagamiseks

kõrgem.

21

väidet kinnitavad ka kõik eemised

toetusvoorud - on tõstetud

nõrgematele toetusprotsenti, suunatud

raha vastavalt ühistu suurusele,

jagades maakondade vahel ja

muinsuskaitsealadele – kus

lõpptulemuseks on ikkagi olukord, et

toetuse võtavad vastava sihtgrupi

tugevamad ja toimekamad ühistud.

Lähtudes eeltoodust ei vaja muutmist

mitte tostuse jaotamise kord, vaid

toetuse saajate ring. Teiseks on

oluline tagada, et toetuse taotleja

abivajadus selgitatakse välja

objektiivste kriteeriumitega, ning, kui

toetuse taotlused ületavad

abivahendeid, siis rahuldatakse

taotlused majandusliku abivajaduse

järjekorras.

EOKL juhib Kliimaministeeriumi

tähelepanu ka sellele, et suurem

energikulu ei ole vaesuse märk nagu

ministeerium määruse seletuskirjas

väidab. Senine kogemus nii Eestis,

kui rahvusvaheliselt on näidanud, et

keskmiselt suurem energiakulu on

keskmiselt jõukamatel leibkondadel

ja samuti piirkondades, kus on

madalam energiakulu. Vaesemad

hoiavad vastupidi energiat kokku

ning sellega lükkab

Kliimaministeerium „uus“ plaan nad

veel lootusetumasse olukorda, kui

nobedate näppude toetusvoor.

Eesti Korterelamute

Rekonstrueerimise

Tehniliste

Konsultantide Liit

1. § 12. Toetuse osakaal lg 2 punkt 3

tunnistatakse kehtetuks; Punktiga

tunnistatakse kehtetuks

miljööväärtuslikule hoonestusalale

jääva, väärtusliku üksikobjektina

määratletud, Tallinna ja Tartu

ehitismälestiseks tunnistatud,

Tallinna ja Tartu muinsuskaitsealal

asuva või kultuuriväärtuslikuna mitte

määratletud Haapsalu, Kuressaare,

Lihula, Paide, Pärnu, Rakvere, Valga,

Viljandi või Võru muinsuskaitsealal

asuva korterelamu rekonstrueerimise

toetuse osakaalu erisused.

Ettepanek: jätta antud norm

kehtivaks.

Arvestamata jäetud.

Selgitus seletuskirjas.

22

Põhjendus: muinsuskaitsealal või

miljööväärtuslikul hoonestusalal

asuvate hoonete rekonstrueerimine on

oluliselt kõrgema maksumusega mitte

ainult seetõttu, et hoone

rekonstrueerimisel ei ole võimalik

seoses eripäraga arvestada vabalt

ehitusmaterjalidega (reeglina on

riigiametite poolt kehtestatud nõuded

seotud materjalid kallima) vaid ette

nähakse ka kõrgemad nõuded nii

projekteerijate kui ka ehitajate

pädevusele – see aga tõstab reeglina

oluliselt tööjõukulude maksumust

ning seeläbi asetab antud piirkonnas

asuvate hoonete ebavõrdsemasse

seisundisse võrreldes nende

korterelamutega, mis eelpool

märgitud piirkonnas ei asu.

2. Toetuse maksimaalne osakaal

rekonstrueerimistööde abikõlblikest

kuludest projekti kohta on: 1) alla 18

korteriga korterelamu

rekonstrueerimisel lõike 1 punktides

1–3 sätestatud korterelamu asukoha

asustusüksuse toetuse osakaalust

kümme protsenti kõrgem;

Ettepanek: KUNI 18 korteriga

korterelamu rekonstrueerimisel lõike

1 punktides 1–3 sätestatud

korterelamu asukoha asustusüksuse

toetuse osakaalust kümme protsenti

kõrgem;

Põhjendus: Antud suurusega

korterelamutel on väga keeruline

teostada hoone terviklikku

rekonstrueerimist, kuna m2

maksumus on liigkõrge, sest

kortereid on hoones vähe. Eriti

keeruline on olukord

maapiirkondades või väikestes

tõmbekeskustes, kus elanike

sissetulekud ning kinnisvara väärtus

on reeglina oluliselt madalam.

Alternatiivselt kehtestada eelmärgitud

erisus maapiirkondades ja

väikelinnades asuvatele

korterelamutele.

Selgitus: alla 18 korteriga

elamute rekonstrueerimine

on väga erandlik.

Väikeasulate hoonete või

nende kompleksi

arhitektuurse ja

ruumiloova tähtsuse

arvestamine on üks

kriteerium

rekonstrueerimistoetuste

määramisel asulate

elujõulisuse tagamiseks.

3. Tehnilise konsultandi teenuse

toetuse summa arvutatakse

Arvestamata jäetud.

Ühikuhind on määratud

23

standardiseeritud ühikuhinna

kogumaksumuse alusel, lähtudes § 13

lõikes 2 sätestatud toetuse osakaalust.

Ühikuhinna kogumaksumus on 7200

eurot. Toetuse summa on 3600 eurot

korterelamu kohta.

Ettepanek: Ühikuhinna

kogumaksumus on 14 400 eurot.

Põhjendus: Seoses määruse eelmise

muudatuse kehtima hakkamisega

suurenes tehnilise konsultandi

teenuse osutamise kohustuslik maht

hüppeliselt (eelnevalt oli KÜ

kohustuseks TK teenust

obligatoorselt kasutada vähemalt

projekteerimise ostumenetluse

ettevalmistusest kuni vastava

menetluse lõpuni ning ehitusprojekti

koostamise koordineerimisse). Antud

asjaolu tuleks seda asjaolu arvestada

ka TK teenuse ühikuhindade

kujundamisel. Seoses asjaoluga, et

TK kohustusliku teenuse osutamise

maht tõusis poole võrra, on loogiline

ka teenuse ühikuhinna tõstmine 14

400 euroni (arvestuse aluseks on

võetud hetkel kehtiva määruse lisas

toodud metoodika tulemusel

väljakujunenud summa). Praegune

ühikuhind ei võimalda katta

kvaliteetse teenuse osutamisega

seotud tegelikke kulusid arvestades

käesoleval ajal kehtivate riiklike

maksude suurust. Teenuse tellijatel

(loe: korteriühistutel) on tekkinud

antud normi valguses õigustatud

ootus, et antud kulu jääb kehtestatud

ühikuhinna suurusjärku ning sellest

kompenseeritakse 50%. Tegelikkuses

aga ei ole võimalik mitte kuidagi ca 2

aastat vältavat teenust antud

suurusjärku jätta, kui tasuda

korrektselt kõik maksud. Seetõttu

tekib/on tekkinud potentsiaalselt

olukord, kus teenuse kvaliteet seoses

mahu vähendamisega kannatab

oluliselt või nö odavat hinda

pakkuvad teenuse osutajad ei

deklareeri ausalt makse. Juhul, kui

määruse koostajad siiski leiavad, et

Standardiseeritud

ühikuhinna analüüsi ning

rakendamise metoodika

alusel. Teenuse hinna

saavad tehnilised

konsultandid jätkuvalt ise

määrata, toetust saab,

olenemata teenuse hinnast

3600 eurot.

24

kehtiva ühikuhinda ei ole vajalik

muuta, siis palume seletuskirja lahti

kirjutada, milline on normi looja

hinnangul arvestuse aluseks oleva

teenuse kogumaht tundides ning

milline peaks olema spetsialisti

keskmine töötasu määr tunnis.

4. § 24 lg (2) Rakendusüksus reastab

taotleja ja taotluse nõuetele ning

valikukriteeriumitele vastavaks

tunnistatud taotlused hoone

rekonstrueerimiseelse olukorra

energiaerikasutuse andmete alusel

pingeritta suuremast väiksemani.

Rakendusüksus rahuldab taotlused

eeltoodud pingerea alusel kuni

taotlusvooru eelarve

ammendumiseni. Sama

energiakasutuse korral eelistatakse

suurema suletud netopinnaga

korterelamut.

Ettepanek: Normi looja peaks andma

täpsemad kriteeriumid

energiaerikasutuse väljastamise aja

kohta ning arvutusmetoodika kohta –

näiteks taotluse esitamisele eelneva 3

aasta tarbimisandmete põhjal

koostatud energiamärgis ning täpne

juhis õigete ja tegelikkusele vastavate

algandmete saamiseks. Põhjendus:

Järjest rohkem on hakatud uurima,

kuidas saaks korterelamu kulusid

kõrgemana näidata – stiilis, et kas

akende avamine ja ülekütmine aitab.

KEK märgis kehtib 10 aastat - ehk

näiteks 2017. aastal väljastatud

energiamärgis on täiesti kehtiv. Kuid

kuna siis olid ilmad oluliselt

külmemad, siis nende hoonete

energiatarve (mis ka märgisele

märgitud) oli oluliselt suurem, kui

sama korterelamu energiamärgis

oleks viimaste aastate

tarbimisandmete põhjal koostatud.

Näiteks Tartu kraadipäevad: 2024.

aastal oli - 3466, kuid 2017. aastal

3947. Ehk juba ainuüksi üle 10% on

tarbimiste vahe vaadeldavate aastate

vahel. Veel: korteriühistud ei tea tihti

hoonete köetavaid pindalasid, sest

Selgitus: valeandmete

esitamise korral kuulub

taotlus rahuldamata

järmisele ühendmääruse §

8 lg 2 p 2 kohaselt.

Esitatud andmete õigsust

kontrollib rakendusüksus

taotluse menetlemise

käigus.

25

projektdokumentatsioon puudub ning

ka EHR-i andmed on täiesti valed.

Paljud EHR-is välja antud märgised

väiksema pindalaga – arvestatud

ainult korteriomandite pinnaga, kuigi

ka trepikojad ja muud pinnad on

köetavad. Omaette probleemistiku

moodustavad ahiküttega

korterelamud, kus küttematerjali kulu

ühtsed arvestuse alused puuduvad.

Eesti Puitmajaliit 1. Ettepanek: Lisada määrusesse,

et eskiisprojekt või eelprojekt oleks

toetatav tegevus korterelamu

tervikrekonstrueerimise

ettevalmistusetapis – võimaluse

korral võiks olla tegu tungivalt

soovitusliku nõudega. Eskiisprojekti

miinimumnõuded võiksid olla

määruses järgmised:

- Kõigi fassaadide vaated

(olemasolev ja kavandatav), koos

mõõtkavaga

- Kavandatav värvilahendus ja

fassaadimaterjalid (sh

soojustusmaterjalid ja viimistlus)

- Akende ja uste (avatäidete)

asukoht, mõõtmed ja jaotus

- Rõdude, lodžade ja

varikatuste lahendus (sh võimaliku

klaasimise kavand)

- Ventilatsiooniagregaatide,

päikesepaneelide, õhksoojuspumpade

jms kavandatav asukoht.

Täiendav ettepanek: Lisada

määrusesse, et toetatav tegevus on ka

energiaarvutuse koostamine

projekteerimise varajases etapis

(eskiis või eelprojekt).

Põhjendus: Käesoleva meetme

kogemusel on selgunud, et eskiis- või

eelprojekti olemasolul on

hinnapakkumiste erinevused

märgatavamalt väiksemad, samas kui

nende puudumisel ulatuvad

erinevused kuni 30%-ni.

Eskiisprojekt loob selgema

lähteülesande ja realistliku eelarve,

aitab korteriühistul teadlikumalt

otsustada ning tagab parema

pakkumiste võrreldavuse ja tehniliste

Arvestatud

26

lahenduste sobivuse.

Energiaarvutuste toetamine eskiis-

või eelprojekti faasis võimaldab:

- vähendada tõlgendamisruumi

energiaeesmärkide täitmisel,

- ühtlustada ja võrreldavaks

muuta erinevate hoonete

energiaparameetrid,

- anda korteriühistule varajases

etapis teadmine hoone potentsiaalsest

energiatõhususest ning eeldatavast

energiasäästust.

Eskiisprojekti kaudu jõutakse varem

selgusele ühistu vajadustes ja

ootustes, mis vähendab hilisemaid

muudatusi ja kulude kasvu. Samuti

võimaldab see kaasata varakult ka

potentsiaalseid tehaselisi lahenduse

pakkujaid, kellele on oluline

konstruktiivne ja tehniline eeltöö.

Kuid mis olulisem - see aitab vältida

tüüpsituatsiooni, kus projekt ja hange

ei ühildu, põhjustades viivitusi või

suisa hanke tühistamisi.

2. Ettepanek: Määruses tuleks

täpsustada, et tootja peab olema

viimase 60 kuu jooksul tootnud

vähemalt kolmele samaväärsele

hoonele fassaadi- või

katuseelemendid ning eelnenud

kolme majandusaasta keskmine

aastane netokäive peab olema

vähemalt 50% lepingu eeldatavast

maksumusest.

Kobarhanke puhul peab tootja

omama viimasel kolmel järjestikusel

kalendriaastal enne ostumenetluse

teate avaldamist netokäivet

keskmiselt summas, mis on võrdne

vähemalt poolega ostu objektiks

oleva iga üksiku korterelamu

eeldatavast rekonstrueerimise

maksumusest.

Põhjendus: Praegune sõnastus on

mitmeti tõlgendatav ja põhjustanud

ebaühtlasi hindamisi. Näiteks ei ole

korrektne sõnastus „samaväärsele

olemasolevale või uuele hoonele

fassaadi või katuse rekonstrueerimise

elemendid“, sest uue hoone

Arvestamata jäetud.

Ettepanek turgu

põhjendamatult kitsendav

ja piirav.

27

elemendid ja rekonstrueerimise

elemendid on erinevad, aga mõlemad

sobivad kvalifitseerimise aluseks.

Samuti tuleks defineerida

„samaväärne hoone“, kas siis

mõeldakse mahtu või hoone tüüpi.

Soovitame selle all mõista vähemalt

kolmekorruselisi, mahult ja

konstruktiivsetelt omadustelt

sarnaseid hooneid (nt korterelamud),

mille puhul on kasutatud eeltoodetud

elemente (fassaad või katus). Sh kui

ostuobjektiks on näiteks

kahekorruseline elamu, siis

samaväärseks saab lugeda

kahekorruselist hoonet.

Enim on küsimusi tõstatanud nõue

„Elementide tootja peab olema

ostumenetluse algamisele eelneva 60

kuu jooksul tootnud vähemalt

kolmele samaväärsele olemasolevale

või uuele hoonele fassaadi või katuse

rekonstrueerimise elemendid ning

peab omama viimasel kolmel

järjestikusel majandusaastal enne

ostumenetluse teate avaldamist

netokäivet summas, mis on kokku

võrdne vähemalt poolega lepingu

eeldatavast maksumusest“, mis

tänases sõnastuses võimaldab väga

madala käibelävendiga ettevõtetel

kvalifitseeruda. Kuigi nõue peaks

kindlustama just ettevõtete

tootmisvõimekust – ja suutlikkust

objekti kvaliteetselt ja tähtaegselt

lõpetada. Kolme aasta keskmine

netokäive tagab objektiivsema ja

õiglasema lävendihindamise,

arvestades, et ehitus- ja

tootmisettevõtete käive võib

projektipõhiselt kõikuda. Sektor on

järjekindlalt toetanud just keskmise

netokäibe arvestust ja teinud

sellekohaseid ettepanekuid, ent

tänane võib soosida formaalselt

vastavaid, kuid sisuliselt ebapiisava

võimekusega pakkujaid.

3. Ettepanek: Lisada majatehaste

kvalifitseerumistingimustesse nõue

tunnustatud ettevõtte staatuse kohta –

Arvestatud

28

elementide tootmist teostav Pakkuja

(või Kaaspakkuja/Ühispakkuja) peab

omama kehtivat ETA (European

Technical Assessment) sertifikaati.

Põhjendus: Tunnustatud tehniline

sertifikaat, nagu ETA, on tõendiks

selle kohta, et tootjal on olemas

standarditele vastavad

tootmisprotsessid, dokumenteeritud

kvaliteedikontroll ning võimekus

toota tehniliselt keerukaid ja ohutuid

ehituskomponente. See ei ole pelgalt

kvaliteedi sümbol, vaid regulatiivne

tööriist, mis annab tellijale usalduse

toote vastavuses EL ehitusmäärustele

ja ühtlustatud standarditele.

ETA või analoogse sertifikaadi nõue

aitab tagada, et ehituses kasutatavad

elemendid on projekteeritud ja

toodetud vastavalt usaldusväärselt

hinnatud tehnilisele

dokumentatsioonile, mis hõlmab ka

tuleohutust, niiskuskaitset,

mehhaanilist tugevust,

soojusisolatsiooni ja pikaealisust.

Kliendi (st korteriühistu ja toetuse

rakendaja) huvist lähtuvalt on

tegemist olulise kvaliteedi- ja

usaldusgarantiiga.

Eesti turul tegutsevatel kogenud

majatehastel on ETA (nt „timber

building kit“ vms), mistõttu ei too

nõue kaasa konkurentsi olulist

vähenemist, vaid hoopis aitab

eristada tõsiseltvõetavad tootjad

vähese kogemuse või kontrollimatu

kvaliteediga tegijatest. Lisaks toetab

nõue tellijate võimekust hinnata

pakkumisi objektiivsete ja tehniliste

kriteeriumite alusel, mitte pelgalt

hinna põhjal.

4. Ettepanek: Määruses tuleb muuta

ehitustööde garantiiperioodi nõue –

praeguse viie aasta asemel tuleb

kehtestada kaheaastane garantii, mis

oleks kooskõlas riigihangete seaduse

alusel teostatavate teiste ehitustööde

praktikaga Eestis.

Põhjendus: Eestis kehtib standardne

kaheaastane garantiiperiood kõikidele

Arvestamata jäetud. Nõue

tuleneb

struktuurivahendite

kasutamise reeglistikust.

29

riigihangete korras tellitud

ehitustöödele, sealhulgas

uusehitustele. Ainus erand on

rekonstrueerimise toetusmeede, mis

nõuab ebaproportsionaalselt pikka –

viieaastast – garantiid. Selline

ebavõrdne käsitlus ei taga

turuosalistele võrdset kohtlemist.

Tegemist on rekonstrueerimisega, s.t

olemasoleva hoone parendamisega –

mitte uue ehitise püstitamisega.

Seega ei ole põhjendatud, et „vana

asja parendamine“ peab alluma kaks

ja pool korda pikemale garantiiajale

kui „uus asi“.

5. Ettepanek:

Rekonstrueerimishankeid peaks läbi

viima professionaalne tellija (EIS või

RKAS) või tehniline konsultant,

kellel on tõendatult viimase 60 kuu

jooksul edukalt läbiviidud vähemalt

kolm samas mahus hanget. Vastav

kogemus peab olema

dokumenteeritud ja esitatav

kvalifitseerumisel.

Põhjendus: Käesoleva meetme

rakendamisel on ilmnenud

märkimisväärseid probleeme hangete

koostamise, eelarvestamise ja

dokumentatsiooni kvaliteediga.

Hankekorraldus on praegu sisuliselt

ummikseisus – siiani lõppenud 12

hankest ei ole lepingusse jõudnud

mitte ükski (!).

Paljud korteriühistud ei oma piisavat

pädevust ega kogemust keerukate

projektihangete korraldamiseks, eriti

tehaselise renoveerimise puhul, kus

on oluline arvestada nii tehniliste kui

ajagraafikuliste erisustega.

Professionaalse tellija või

kogemusega tehnilise konsultandi

kaasamine tagaks kvaliteetse ja

läbipaistva hanke ettevalmistuse,

tehniliselt korrektsed ja võrreldavad

lähteülesanded. See vähendab

hankemenetluste ebaõnnestumise

riski ning suurendab projektide

edukust ja maksumuse

prognoositavust, mis on kriitiline

Arvestatud osaliselt.

Naabruskonnapõhise ja

tehaselise

rekonstrueerimise korral

viib ostmenetluse läbi

Ettevõtluse ja

Innovatsiooni SA.

30

kogu meetme tulemuslikkuse

seisukohalt.

6. Ettepanek: Määruses ja

hankejuhistes tuleb üheselt

defineerida mida tähendab

„tehaseline renoveerimine“.

„Tehaseline renoveerimine“ tähendab

terviklikku renoveerimismeetodit,

mille eesmärk on viia maksimaalselt

renoveerimisega seotud fassaaditöid

tehasekeskkonda (nt 80% kortermaja

välipinnast, va rõdud ja lodžad, mis

tehakse tellija soovil platsil),

kasutades seejuures kõrge

tehasevalmidusega eeltoodetud

fassaadielemente, mis peavad

vastama järgmistele

miinimumnõuetele:

- Element on vähemalt ühe

korruse kõrgune ning selle

geomeetriline täpsus ja projekteeritud

tolerantsid võimaldavad kiiret ja

täpset paigaldust ehitusplatsil ilma

täiendava töötlusvajaduseta.

Liitekohtade arv fassaadil on viidud

miinimumini, et tagada terviklik

visuaalne ja ehituslik tulemus.

- Element on tehases

ettevalmistatud lõplikuks

paigalduseks, sealhulgas on teostatud

vähemalt 80% ulatuses lõplik väline

viimistlus (sh tuuletõkke- ja

niiskustõkkekihid, välisviimistlus,

kinnitused ja vuukide lahendused).

- Fassaadielement sisaldab

tehasesse integreeritud

konstruktsioonikihte, sealhulgas:

- Puitkarkassist

kandekonstruktsioon, mis vastab

staatika, tulepüsivuse ja

projekteeritud koormustaluvuse

nõuetele;

- Soojustus koos auru- ja

tuuletõkkega, mis on tehases

paigaldatud ja nõuetekohaselt

tihendatud, tagades kõrge

õhupidavuse ja soojapidavuse kogu

elemendi ulatuses;

- Välisviimistlus, mis on

tehases elementi paigaldatud.

Selgitus: tehaseline

rekonstrueerimine on

defineeritud määruse § 4

punktis 16.

31

- Avatäited on tehasesselementi

tehases paigaldatud ja tihendatud

ning peavad vastama

ehitusfüüsikalistele

kvaliteedinõuetele ning olema

testitavad vastavalt kehtivatele

standarditele.

- Ventilatsioonisüsteemi

torustikud paigaldatakse

fassaadielementi tehases vastavalt

projektile, võimaldades lihtsat

ühendamist objektil.

Põhjendus: Praegu on turul olukordi,

kus "tehaseliseks" nimetatakse

lahendusi, mis ei vasta standardsetele

elementidele, vaid on osaliselt

kohapeal kokkupandavad või madala

valmidusastmega lahendused. Selline

praktika ei taga tööstusliku

renoveerimise eeliseid ega täida selle

metoodika eesmärke. Selgete nõuete

ja kontrollimehhanismide puudumisel

võivad töövõtjad ja tootjad

deklareerida oma lahendused

tehaselisena, kuigi tegelikkuses

toimub suurem osa töödest

ehitusplatsil. Sellest tulenevalt jäävad

lubatud tulemused saavutamata, kuid

toetust makstakse siiski kõrgendatud

määras – kahju kannavad nii riik kui

ka korteriühistud ja elanikud.

Tänaste kogemuste ja parimate

praktikate põhjal on tehaselise

renoveerimise sisuks viia võimalikult

suur tööde maht tehasesse, et tagada:

- lühem fassaaditööde aeg

objektil (sh võimalus tellinguteta

paigalduseks);

- ilmastikukaitse ja aastaringne

ehitusvõimekus;

- tööohutus ja

kvaliteedikontroll tehasekeskkonnas;

- minimaalne häiring elanikele;

- vähendada CO₂ jalajälge ja

jäätmete tekkeid.

Eraldi tuleb rõhutada, et madala

valmidusastmega lahendused ei peaks

kvalifitseeruma „tehaselise

renoveerimise“ toetusmääraks – see

moonutab turgu ning pärsib

32

tööstusliku tootmise ja innovatsiooni

arengut. Siinjuures võiks kaaluda

võimalust hinnata pakkumisi hankes

ka valmidusastme alusel, andes

kõrgema tehasevalmidusega

lahendustele suurema kaaluga

hindepunkte.

7. Ettepanek: Tagada, et ka

maapiirkondades kehtiks tehaselise

renoveerimisele 10% eelis,

samamoodi nagu ka teistes

piirkondades. Kui 55% toetusmäära

ei saa ületada, kaaluda

tavarenoveerimise toetusmäära

vähendamist vastavas mahus (nt 50%

→ 45%).

Põhjendus: Ida-Virumaa

toetusmeetme puhul kehtestatud 10%

lisasoodustus tehaselisele

renoveerimisele on toonud

esmakordselt reaalseid hankeid just

tehases toodetud lahendustele. See

näitab selgelt, et täiendav eelis

muudab meetme atraktiivseks ja

teostatavaks.

Käesolevas meetmes kehtiv erisus

tõendab, et lahenduse vastu on huvi

ning täiendav toetusmäära

diferentseerimine õigustab end turu

käitumises. Eelissoodustuse

puudumine maapiirkondades

süvendab regionaalset ebavõrdsust

ning pärsib kaasaegsete ja

keskkonnasäästlike lahenduste

levikut väljaspool suuremaid keskusi.

See seab ebasoodsasse olukorda

maapiirkondade korteriühistud, kes

soovivad kasutada kaasaegset ja

ehituskvaliteeti parandavat tehases

toodetud lahendust, kuid peavad

konkureerima tavarenoveerimisega

ilma samaväärse soodustuseta.

Arvestamata jäetud.

Kõrgem toetuse osakaal

eeltoodetud elementide

kasutamisel oli kavandatud

olema ajutise iseloomuga

innovatiivsete

tehnoloogiliste lahenduste

kasutuselevõtu

soodustamiseks.

Meelis Saar 1. Parandada tuleks prg. 14 lg 1 p 9

Punkt määratleb, et vent süsteem

peab teenindama kõiki korterite

ruume, mis välistab mitme

mittetsentraliseeritud korteripõhise

süsteemi kasutamise.

Arvestamata jäetud. Nn

regeneratiivse

soojustagastusega

ruumipõhiste seadmete

soojustagastuse määr on

väga madal ja piisava

õhuvahetustaseme

tagamisega kaasneb müra

33

tasemel, mille tulemusena

antud seadmed välja

lülitatakse.

2. Miljööväärtusega elamu toetus

langeb 50% pealt 20% peale

Tallinna Kesklinna miljööväärtusega

piirkonna elamu toetus langeb

määruse parandusega (punkt 11 ja

14) 50% pealt 30% peale ning kui ei

ole võimalik täita kõiki prg 14

nõudeid, siis lisaks väheneb 10%

(p16). Seega ühegi nõutud töö

tegemata jätmisel, mis on aga selliste

elamutele esitatud nõuete puhul

tavaline, jääb mijööväärtusliku elamu

toetuse piiriks 20%.

Selgitus: Miljööväärtusega

alal asuva ning väärtusliku

üksikobjektina määratletud

hoonele täiendavaid

nõudeid töödele või tööde

läbiviijatele ei ole seatud.

C-kaitsekategooria

hoonete puhul ei nõuta

hoone autentsuse

säilitamist. Toetuse

osakaaluks antud juhul

jääb hoone asukoha

asustusüksuse osakaal,

Tallinna puhul 30%.

Kairi Raudberg Haldan Kundas ja Rakveres väga

paljusid korteriühistuid ning lisaks

osales neli minu hallatavat

korteriühistut ka Oktoobris 2024

toetuse taotlemisel, samuti on minu

hallatavat kolm korteriühistut saanud

antud toetust kõige esimestest

voorudest, kui tingimused olid teised,

seega olen üsna hästi kursis toetuse

tingimuste muutumistega läbi aegade.

Soovite muuta määrust selliselt, et

kaotada nn. nobedate näppude voor

ning hakata toetust määrama nö.

pingerea tekitamise alusel, kuid

arvan, et selline voor tekitab väga

paljudes korteriühistutest veel

suuremat protesti ja võimalikke kahju

hüvitamise nõudeid seoses sellega, et

korteriühistud on juba kandnud väga

suuri projekteerimise ja

ehituskonsultandi kulusi, kuid uute

tingimustega võetakse igasugune

võimalus toetust tegelikult saada

paljudelt ära, sest suure tõenäosusega

on võimalus toetust saada alates

energiamärgisest F, kuid väga paljud

korterelamud, kes on kandnud

projekteerimise ja ehituskonsultandi

kulusid on aga energiamärgis D.

Olete küll hiljuti muutnud tingimusi

selliselt, et tingimata ei pea

projekteerimis- ja ehituskonsultandi

kulusid kandma enne toetuse

Arvestamata jäetud.

Projektide

valikukriteeriumid ja -

metoodika on kooskõlas

Euroopa Parlamendi ja

nõukogu määruse (EL)

2021/1060 artikliga 73 ja

heaks kiidetud perioodi

2021–2027

ühtekuuluvuspoliitika

fondide seirekomisjoni

poolt.

34

taotlemist, kuid minu korteriühistutel

on need kulud kantud juba enne kui

selline muutus vastu võeti. Samuti

võiks väite, et antud kulutused ei

muutu korteriühistu jaoks mõtetuks,

sest sama projekti järgi saaks

korteriühistu edasi omal käel

rekonstrueerida, kuid korteriühistute

vastuväiteks oleks asjaolu, et omal

käel edasi rekonstrueerimiseks ei ole

vajalik projekt põhiprojekti raames,

vaid piisab eelprojektis, mis on

kümme korda odavam ning

ehituskonsultandi teenuse kulutused

on siiski muutunud mõtetuks ise

edasi ilma toetuseta

rekonstrueerimisel, sest

projekteerijaga suhtlemiseks

tegelikult piisab projekteerija

pädevusest.

Ei nõustu, et ainult kaalumata

energiatarbimine aitab hooneid

paremini omavahel võrrelda, sest

maja kogu energia tarbimine jagatuna

üldpinnale ei anna tegelikku energia

kulu aastas ruutmeetri kohta.

Tegelikul on suurte energia

tarbimimisega korterelamutes

eelkõige elektriküttel olevates

korteriühistutes väga palju tühjasid

kortereid just selle pärast, et

energiakulud on suured ja

elamistingimused halvad. Inimesed

on asunud elama mujale, seega

nendes korterites on energiatarve 0

ning sellise kortermaja kaalumata

energiatarbimine tuleb mitu korda

parem, kui see on tegelikult ning tänu

kaalumata energiatarbimisele ei ole

tegelikult taolisel majal uute

tingimuste kohaselt toetust saada

võimalik, sest energiaklass on liiga

hea ning ka taolised korteriühistud on

juba kandnud oma projekteerimis ja

ehituskonsultandi kulud.

Tegelikult parim lahendus kõigile

poole oleks olnud toetuse jagamine

endisel viisil ehk esitamise

järjekorras, kuid voorud oleks võinud

avaneda erinevatel aegadel, siis ei

35

oleks ohtu, et toetuskeskkonnas

häired tuleksid ning kõigil seni

valmistunud korteriühistul oleks ka

lootus toetusest osa saada.

Hetkel aga olete juba kooskõlastamas

uusi tingimusi, mis välistaks toetuse

jagamise taotluste esitamise

järjestuses, seega minu ettepanek

oleks, et lisaks energiamärgisele ja

kaalumata energiatarbimisele tuleks

luua veel kriteeriumeid, mis

võimaldaks toetust saada ka näiteks

D klassi korterelamutel ehk lisa

kriteeriumiks võiks olla elamu

tehniline ekspertiis, mis kajastaks ka

korteriühistu hädavajadust

rekonstrueerimiseks, sest antud

toetuse andmiseks olete seadnud ka

eesmärgi parandada korterelamus

elanikkonna elutingimusi, seega

korterelamu tehniline olukord oleks

asjakohane arvesse võtta toetuse

jagamisel. Esimestes toetuste

voorudes oli kohustuslik

energiaaudit, mis tõi välja

korterelamu energiakaod, mis

kajastas ka paremini korterelamu

seisukorda, kui nüüd plaanitav

energiamärgisel arvutatav kaalumata

energiatarbimine, mis tegelikult ei

kajasta ei tegelikku energiatarbimist

ega korterelamu tegelikku seisukorda.

Sander Esberg Eelnõu ja seletuskiri tekitas paljudes

ühistutes murepilvesid.

Vastavalt arutlustele on mitmeid

küsimusi Kliimaministeeriumile

suunatud tuueks näiteks meie Viru-

Nigula Vallas Kunda Linnas asuvaid

majasid.

Esiteks arvame,et ainult energia

kokkuhoiu poliitika järgi majasid

renoveerida on täielikult vale.

Kohustuseks peaks tooma tagasi

näiteks auditi korra, kus oleks kogu

ehitustehniline olukord.

Tuues maja millel on küll madalad

keskkütte ja elektri arved on näiteks

kriitilises seisukorras katkiste rõdude

ning torustikuga. Võttes näiteks

rõdude uuesti ehitamine postidega

Selgitus: pingrida ei

koostata

energiatõhususarvu klassi

vaid energiamärgisel

kajastatud kaalumata

energiakasutuse alusel.

Valeandmete esitamise

korral kuulub taotlus

rahuldamata järmisele

ühendmääruse § 8 lg 2 p 2

kohaselt. Esitatud andmete

õigsust kontrollib

rakendusüksus taotluse

menetlemise käigus.

Eelarve jaotamise

põhimõtet on täpsustatud,

vastav selgitus

seletuskirjas.

36

,mis on ca 200 000 eurot. Aga

Kredexi nimekirjas kukutakse tabelis

lõppu kuna maja ise saab näiteks D,E

märgise.

Toome näiteks ka enda maja kus all

asuvad äripinnad. Seal hoitakse

kergelt sooja elektriga ja tänu sellele

on maja E klassis.

Toome näiteks väikses ühistu kus on

24 korterit. Keskkütte arved on

kõrgemad kui 60 korteriga aga majas

on palju tühje kortereid ning sealt ka

madal elektrikogus. Klass samuti E ja

arvatavalt 80 miljoni jagamisse ei

sekku.

Kes tõendab ja kontrollib

Energiamärgise tõesust? Haldusfirma

või mõni juhatus võib tabeleid

näiteks oma suva järgi täita ning

energiamärgist hullemaks muuta

märgise arvutaja teadmata.

Majade klassifitseerimine

gruppidesse on imelik.

Kuni 18 korteriga majad on 1 grupis

Sealt edasi kuni 99 korteriga

Esimene grupp peaks olema suurem

ehk kuni 30 korterit

Edasi 30-75 korterit

Toome ka näite kus 15 korteriga maja

on suurem kui 24 korteriga maja. 24

korteriga majal on näiteks suuremad

võimalused saada toetust teiste

väiksemate majadega kui kuni 99

korteriga..

SE&TE Haldus Oü on arvamusel,et

sellisel kujul ei tohiks määrust vastu

võtta.

Hävitatud on päris palju

korteriühistute juhtide tööd. Meie 2

maja mis on juba projektidega

proovivad olenemata määrusest.

Kahjuks peab tõdema et 1 majadest

on otsustanud juba Kredexi ideed

maha jätta. Samuti käib vaidlus 2

majaga kes on E ja D klassis ning

seal liigub samuti asi Kredexi vastu.

Kahju on seda vaadata, et usk sellesse

hakkab kaduma. Majanduslikult niigi

raskes maailmas ei julgeta enam

investeerida ebakindla süsteemi

37

peale.

Ardo Siemer Toetuse all võiks olla ka eeluuringud,

ehk audit, ehituseelne ekspertiis ning

projekteerimise-ehitushanke korral

võik olla toetuse all eelprojekt enne

hanget. Sellega saaks hanke

täpsemaks.

Ja see võik vabalt olla ka ühikhinna

alusel 2500.- raamides.

Kas võib siin meili teel vastata või

peab digiallkirjaga saatma koos

manusega?

Minu arust tegelt on määruse

muudatus sobiv.

Ainuke asi, mida lisaks on riigihanke

järgselt kohustus teavitada ehitajat

tulemustest. Ei pea tegema otsust.

Pakun välja näiteks tähtaeg 15 päeva,

mis on piisav varu, et analüüsida

pakkumisi ja vajadusel küsida

lisaküsimusi.

Praegu tihti ehitajad ei tea midagi,

kas ta võitis või kus kohas ta oma

hinnaga oli. Tekib olukord, kus

ehitaja näiteks võidab teised hanked

parema hinnaga ja kui lõpuks KÜ

otsustab, et tahab edasi minna, siis

ehitaja loobub.

Selgitus: määruse § 6 lg 1

p 20 kohaselt on abikõlblik

ehitusprojekti koostamine,

sh ehitusprojekti aluseks

oleva ehitusuuringu ja

ehitise auditi tegemine.