Vabariigi Valitsuse 21. juuni 2018. a määruse nr 45 "Kaitseväe põhimäärus" muutmine

EELNÕU

01.07..2025

VABARIIGI VALITSUS

MÄÄRUS

Vabariigi Valitsuse 21. juuni

2018. a määruse nr 45

„Kaitseväe põhimäärus“

muutmine

Määrus kehtestatakse Kaitseväe korralduse seaduse § 12 lõike 1 alusel.

§ 1. Vabariigi Valitsuse 21. juuni 2018. a määruses nr 45 „Kaitseväe põhimäärus“ tehakse

järgmised muudatused:

1) paragrahvi 6 lõiget 2 täiendatakse pärast tekstiosa „brigaad,“ tekstiosaga „rügement,“ ja

pärast tekstiosa „kompanii“ tekstiosaga „, patarei“;

2) paragrahvi 91 lõiget 3 täiendatakse punktiga 21 järgmises sõnastuses:

„21) suurtükiväerügement;“.

§ 2. Määrus jõustub 1. augustil 2025. a.

Kristen Michal

Peaminister

Hanno Pevkur

Kaitseminister

Keit Kasemets

Riigisekretär

01.07.2025

Vabariigi Valitsuse määruse „Vabariigi Valitsuse 21. juuni 2018. a määruse

nr 45 „Kaitseväe põhimäärus“ muutmine“ eelnõu

SELETUSKIRI

1. Sissejuhatus

1.1 Sisukokkuvõte

Eelnõuga muudetakse Vabariigi Valitsuse 21. juuni 2018. a määrust nr 45 „Kaitseväe

põhimäärus“ (edaspidi põhimäärus). Muudatused puudutavad Kaitseväe väeüksuste loetelu ja

diviisi koosseisu.

Eelnõuga lisatakse Kaitseväe koosseisu uue väeüksusena rügement ja patarei. Muudatuste

peamine eesmärk on lihtsustada Kaitseväe-siseseid juhtimis- ja haldusprotsesse ning kujundada

senisest selgemalt Kaitseväe struktuuriüksuste koosseisu ja väeüksuste sisulisi ülesandeid.

Teise muudatusena täiendatakse diviisi koosseisu, lisades sinna suurtükiväerügemendi.

Rügemendi puhul on tegu üksuse tüübi ajaloolise nimetusega, mis tähistab pataljonist suuremat

üksust, olles erinevalt brigaadist vaid ühe relvaliigi keskne.

Eelnõu mõju ei ulatu Kaitseväest väljapoole ja halduskoormust ei mõjuta.

1.2 Eelnõu ettevalmistaja

Ettepaneku eelnõu ja seletuskirja koostamiseks tegi Kaitsevägi ja eelnõu koostamise eest

vastutab Kaitseministeeriumi õigusosakonna nõunik Marion Saarna-Kukk

([email protected]). Eelnõu ja seletuskirja on toimetanud Luisa

Tõlkebüroo eesti keele toimetaja Tiina Alekõrs ([email protected]).

1.3 Märkused

Eelnõu ei ole seotud menetluses oleva seaduse ega määruse eelnõuga.

Eelnõu ei ole seotud Euroopa Liidu õiguse rakendamisega.

Eelnõu ei ole seotud Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammiga.

2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs

Eelnõu koosneb kahest paragrahvist.

Eelnõu § 1 punktiga 1 muudetakse põhimääruse § 6 lõike 2 teksti, täiendades väeüksuse

liigitumist, lisades loetellu rügemendi ja patarei.

Kaitsevägi on viimaste aastate jooksul teinud läbi märkimisväärse arengu ning Kaitseväe

koosseisus on hulk väeüksuseid, millel on oma selgepiirilised rahu- ja sõjaaja ülesanded.

Rügemendi puhul on tegu üksuse tüübi ajaloolise nimetusega, mis tähistab pataljonist suuremat

üksust, olles erinevalt brigaadist vaid ühe relvaliigi keskne. Rügement klassikalises tähenduses

on 1000–3000 sõdurit koondav maaväe väeüksus, mis koosneb pataljonidest, kompaniidest või

patareidest (suurtükiväes). Rügement vastutab ühe relvaliigi sõjaajaüksuste tsentraliseeritud

väljaõppe läbiviimise eest ühtsetel alustel.

Termini taasrakendamine eristab selgepiiriliselt brigaadide ning rügemendi sisu ja

vastutusvaldkonda. Suurtükiväe relvaliigi koosseisu kuuluvad Kaitseväes liikursuurtüki,

rakettsuurtükiväe ja varitseva õhuründemoona üksused. Suurtükiväe relvaliigi üksused tagavad

diviisile süvaründevõime ning võimekuse toetada brigaadide ja maakaitseringkondade

lähilahingut.

Sama muudatusega lisatakse väeüksuste koosseisu rügemendi koosseisus asuvad patareid.

Patarei on võrreldav kompaniiga, kuid nimetuse eristamise vajadus on tingitud ajaloolisest ja

rahvusvahelisest tavast, mille puhul kompanii ekvivalenti suurtükiväes ja õhutõrjes nimetatakse

patareiks.

Eelnõu § 1 punktiga 2 täiendatakse põhimääruse § 9 lõiget 3 punktiga 21. Muudatusega

luuakse diviisi koosseisu suurtükiväerügement.

Riigikaitse arengukava (RKAK 2035) analüüsi käigus on tuvastatud vajadus muuta rahuaegne

suurtükiväepataljon suurtükiväerügemendiks, et tõhustada suurtükiväe relvaliigilise väljaõppe

korraldamist ja läbiviimist. Ümberkorraldus tehakse olemasolevate ressursside piires.

Suurtükiväerügemendi ülesanded on:

1) suurtükiväe relvaliigilise väljaõppe korraldamine ja läbiviimine;

2) suurtükiväe relvaliigilise võimearenduse protsessi toetamine;

3) diviisi suurtükiväe üksuste lahinguvalmiduse saavutamiseks ja sõjaliste operatsioonide

läbiviimiseks vajalike plaanide koostamisel osalemine;

4) rügemendile pandud ülesannete täitmiseks vajaliku ressursivajaduse planeerimine;

5) rügemendile eraldatud mobilisatsiooniladude ja mobilisatsioonidepoode kasutamise ning

hoidlates riigivara ladustamise korraldamine;

6) sõjaaja üksuste ettevalmistamine;

7) ajateenistuse ja ajateenijate üld- ja erialase väljaõppe korraldamine;

8) sõjalise taseme- ja täiendõppe korraldamine;

9) allüksuste väljaõppetaseme ja lahinguvõime kontrollimine;

10) riigisaladuse ja salastatud välisteabe nõuetekohane käitlemine rügemendis;

11) julgeolekualase tegevuse planeerimine ning elluviimine.

Eelnõu §-s 2 sätestatakse määruse jõustumise tähtpäevaks 1. august 2025.

3. Eelnõu mõju

Kaitseväe põhimääruse muutmine ja sellega Kaitseväe töökorralduse muutmine aitab tõhustada

Kaitseväe toimimist. Rügemendi loomisel liiguvad senised suurtükiväepataljoni koosseisus

olnud liikursuurtükiväe, rakettsuurtükiväe ja mehitamata õhuründe võimed rügemendi

koosseisu. Sellega moodustub relvaliigipõhine tervikkompetents ning tagatakse väevõime

keskne juhtimine ja koordinatsioon.

Muudatusega on seotud suurtükiväepataljon, kuid otseseid muudatusi teenistuse korralduses

Kaitseväeteenistuse seaduse tähenduses see ei hõlma. Ümberkorraldus tehakse olemasoleva

koosseisu piirarvude piires.

Eelnõul puudub sotsiaalne mõju ja mõju regionaalarengule ning elu- ja looduskeskkonnale.

4. Eelnõu rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise

eeldatavad tulud

Määruse rakendamisega korraldatakse ümber Kaitseväe struktuur. Rügemendi loomine

allüksusena korrastab Kaitseväe struktuuri ja funktsioonide jaotust ega too kaasa vajadust

täiendavate eelarveliste vahendite järele. Kulud, mis võivad tekkida seoses rügemendi

loomisega diviisi koosseisus, kaetakse Kaitseväe eelarvest. Määruse rakendamisega lisatulu ei

teki.

5. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele

Eelnõu ei ole seotud Euroopa Liidu õigusega.

6. Eelnõu jõustumine

Eelnõu jõustub 1. augustil 2025. a.

7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon

Määruse eelnõu esitatakse kooskõlastamiseks Justiits- ja Digiministeeriumile,

Rahandusministeeriumile ja Riigikantseleile ning arvamuse avaldamiseks Kaitseväele.

Sakala 1 / 15094 Tallinn / 717 0022 / [email protected] / www.kaitseministeerium.ee Registrikood 70004502

Rahandusministeerium 04.07.2025 nr 5-3/25/10

Suur-Ameerika 1, Tallinn 10122 [email protected]

Vabariigi Valitsuse 21. juuni 2018. a määruse nr 45 "Kaitseväe põhimäärus" muutmine Esitame kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks Vabariigi Valitsuse määruse „Vabariigi Valitsuse 21. juuni 2018. a määruse nr 45 „Kaitseväe põhimäärus“ muutmine“ eelnõu. Palume teie tagasisidet hiljemalt 11. juuliks 2025. a. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Hanno Pevkur minister Lisad: Lisa 1. Eelnõu

Lisa 2. Seletuskiri Eda Loo-Suun [email protected]