Kiri

Suur-Ameerika tn 1 / 10122 Tallinn / 625 6101/ [email protected] / www.agri.ee

Registrikood 70000734

Georg Villenberg

Teie: 22.05.2025 Meie: (kuupäev digiallkirjas) nr 7.2-3/1435-1

Kollektiivne pöördumine "Nõuame loomapiinajatele karmimat karistust!"

Austatud härra Villenberg

Täname Teid kollektiivse pöördumise „Nõuame loomapiinajatele karmimat

karistust!“ esitamise eest. Oleme nõus, et lemmikloomade vastu suunatud julmus ja väärteod

on tõsised ja vajavad sekkumist ning loomade julm kohtlemine on sotsiaalselt ohtlik kuritegu.

Loomade vastane vägivald esineb harva eraldi muudest süütegudest ja sageli areneb loomade

vastane vägivald edasi inimeste vastaseks vägivallaks.

Oma pöördumises teete Te ettepaneku muuta karistusseadustiku (edaspidi KarS) §-i 264 lõike

1 punkti 3 selliselt, et looma suhtes julmal viisil lubamatu teo toimepanemise eest oleks

maksimaalseks karistuseks kuni kaheaastane vangistus (kehtiva sätte kohaselt on ülemmääraks

kuni üheaastane vangistus). Lisaks soovite täiendada §-i 264 uue lõikega, millega sätestatakse

looma suhtes lubamatu teo eest karistuseks ühe- kuni kolmeaastane vangistus, kui tegemist on

korduva teoga ja sellega on põhjustatud looma surm.

Ettepanekut tõsta looma julma kohtlemise eest karistuse ülemmäära, me põhimõtteliselt

toetame. Samas ei näe me vajadust sätestada teo korduvus või looma surma põhjustamine teo

koosseisu tunnusena. Lisaks ei ole põhjendatud määrata selle teo eest karistusele kolmeaastane

ülempiir, kuna see ei oleks kooskõlas teiste KarS kuriteokoosseisudega. Kohtupraktika ja

mõistetud karistuste põhjal saab järeldada, et praktikas ei ole korduvalt karistatud sama isikut

looma suhtes lubamatu teo toimepanemise eest. Samuti on KarS §-s 522 juba olemas meetmed

teo korduvuse vältimiseks, täpsemalt on kohtul võimalus kohaldada süüdimõistetule

lisakaristusena loomapidamise keeldu väärteo korral kuni kolmeks aastaks ja kuriteo korral

kuni viieks aastaks. Karistuse liigi määramine (rahaline karistus või vangistus) võiks ka

edaspidi jääda kohtuniku kaalutlusõiguse küsimuseks.

Regionaal- ja Põllumajandusministeerium leiab, et vangistus ei ole ainus meede, millega saab

suunata isikuid õiguskuulekale käitumisele. Oleme kaalunud KarS §-s 264 sätestatud karistuse

ülemmäära muudatuse lisamist ministeeriumis hetkel ettevalmistamisel olevasse

loomakaitseseaduse (edaspidi LoKS) muutmise seaduse eelnõusse. Praegu ei ole me erinevate

ametkondadega suhtlemise tulemusena seda muudatust eelnõusse siiski lisanud. Oleme

arvamusel, et enne rangemate karistusmäärade kehtestamist tuleks ametkondadel senisest

tõhusamalt rakendada kehtiva seadusandlusega ette nähtud meetmeid ja erinevaid võimalusi.

Ka kehtiva KarS-i raamides on võimalik looma julma kohtlemise eest õiglasemaid karistusi

määrata, muutes selles osas karistuspraktikat. Näiteks vajadusel saab looma väga julma

väärkohtlemise eest rakendada ka praegu kehtiva seaduse kohaselt nn šokivangistust. Lisaks

2 (2)

oleks võimalik rohkem rakendada KarS-is ette nähtud võimalikke lisakaristusi: 1)

loomapidamise keeldu, mis on sätestatud KarS § 522, või 2) tegutsemiskeeldu, mis on sätestatud

KarS §-s 49. Loomade pidamise või loomadega töötamise keeld on loomaheaolu probleeme

ennetav karistuslik meede.

Samas peame oluliseks märkida, et oleme LoKS muutmise eelnõu väljatöötamiskavatsuses

(edaspidi VTK) analüüsinud kehtivate LoKS karistusmäärade muutmist ja oleme leidnud, et

need ei vasta tänastele ootustele (VTK on leitav eelnõude infosüsteemis: toimiku nr 24-064201,

https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/01569ba7-ee1c-43bd-940d-8ed8f6aa94d5).

Eespool mainitud ettevalmistamisel olevas LoKS muutmise eelnõus näeme ette karistuste

olulist tõstmist. LoKS muutmise eelnõu saadetakse majavälisele kooskõlastusringile

eeldatavalt septembris 2025.

Täname Teid veelkord tõsise teema tõstatamise eest ja loodame koostöös leida töötava

lahenduse kõikidele osapooltele.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Hendrik Johannes Terras

Regionaal- ja põllumajandusminister

Teadmiseks: Riigikogu õiguskomisjon, Riigikantselei, Justiits- ja Digiministeerium

Kadri Kaugerand

5646 9917 [email protected]