Maaparandusseaduse ja riigivaraseaduse muutmise seadus

Suur-Ameerika tn 1 / 10122 Tallinn / 625 6101/ [email protected] / www.agri.ee

Registrikood 70000734

Kliimaministeerium

Majandus-ja Kommunikatsiooniministeerium

Rahandusministeerium

Haridus-ja Teadusministeerium

Justiits- ja Digiministeerium

Meie: kuupäev digiallkirjas nr 1.4-1/506

Maaparandusseaduse ja riigivaraseaduse muutmise seaduse eelnõu kooskõlastamiseks

esitamine

Esitame kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks maaparandusseaduse ja riigivaraseaduse

muutmise seaduse eelnõu.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Hendrik Johannes Terras

Regionaal-ja põllumajandusminister

Lisad: 1. MaaParS_muutmise_eelnõu

2. MaaParS_muutmise_seletuskiri

Lisaadressaadid: Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda, Eesti Maaparandajate Selts, Riigimetsa Majandamise Keskus, Eesti Erametsaliit, Eesti Maaülikool, Eesti Veeinseneride Liit, Eesti Linnade ja Valdade Liit, Eesti Turbaliit, Maa- ja Ruumiamet, Eestimaa Looduse Fond, Eesti Keskkonnaühenduste Koda.

Reena Osolin 625 65287 [email protected]

1

EELNÕU

20.06.2025

Maaparandusseaduse ja riigivaraseaduse muutmise seadus

§ 1. Maaparandusseaduse muutmine

Maaparandusseaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 26 lõike 5 punktis 2, § 35 lõikes 4 ja § 36 lõikes 1 asendatakse tekstiosa „2–5“

tekstiosaga „2–4“;

2) paragrahvi 33 lõikes 8 asendatakse tekstiosa „lõigetes 2 ja 5“ tekstiosaga „lõikes 2“;

3) paragrahvi 36 lõiked 5–7 ja 9 tunnistatakse kehtetuks;

4) paragrahvi 37 lõike 1 punkt 4 tunnistatakse kehtetuks;

5) seadust täiendatakse §-ga 981 järgmises sõnastuses:

„§ 981. Enne 2003. aasta 1. juulit ehitatud sellisele maaparandussüsteemile kasutusloa

antuks lugemine, mis on maaparandussüsteemide registrisse kandmata

(1) Enne 2003. aasta 1. juulit ehitatud maaparandussüsteemile, mis on maaparandussüsteemide

registrisse kandmata, loetakse kasutusluba antuks, kui veejuhtmete võrk:

1) paikneb peamiselt metsamaa kõlvikuna maakatastrisse kantud metsamaal ja

2) on kantud Eesti topograafia andmekogusse (edaspidi topograafia andmekogu).

(2) Veejuhtmete võrgu topograafia andmekogusse kandmiseks esitatakse Maa- ja

Ruumiametile maaparandussüsteemi mõõdistamisjoonis (edaspidi mõõdistamisjoonis).

(3) Mõõdistamisjooniselt peavad nähtuma järgmised andmed:

1) suubla ja maaparandussüsteemi suubumiskohas suubla põhja kõrgusarv;

2) maaparandussüsteemi hooned ja rajatised ning vee voolusuund rajatistes;

3) maaparandussüsteemi võimalik maa-ala ulatus;

4) katastriüksuse piir ja katastritunnus;

5) kasutatav mõõtkava;

6) põhja-lõuna suuna tähis;

7) kasutatud tingmärkide selgitus.

(4) Mõõdistamisjoonis peab vastama käesoleva seaduse § 17 lõike 5 alusel kehtestatud

õigusaktis sätestatud täpsusnõudele.

(5) Koos mõõdistamisjoonisega esitatakse Maa- ja Ruumiametile kinnitus selle kohta, et

käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud maaparandussüsteem on ehitatud enne 2003. aasta 1.

juulit.

(6) Maa- ja Ruumiamet määrab käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud maaparandussüsteemi

võimaliku maa-ala ulatuse ning kannab maaparandussüsteemi maaparandussüsteemide

registrisse. Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud maaparandussüsteemi võimaliku maa-ala

ulatuseks määratakse kuivendusvõrgu äärmisest veejuhtmest üldjuhul kuni 80 meetrit

väljapoole. Mõõdistamisjoonise olemasolul määratakse käesoleva paragrahvi lõikes 1

2

nimetatud maaparandussüsteemi võimaliku maa-ala ulatuseks kuni pool käesoleva seaduse § 16

lõike 4 alusel kehtestatud maaparandussüsteemi projekteerimisnorme reguleerivas õigusaktis

sätestatud metsakuivenduskraavide vahekaugusest.

(7) Maa- ja Ruumiamet teavitab maaomanikku käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud

maaparandussüsteemi maaparandussüsteemide registrisse kandmisest.

(8) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud maaparandussüsteemi suhtes ei kohaldata

käesolevas seaduses sätestatud nõudeid.

(9) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud maaparandussüsteemil tehakse maaparandushoidu

hea tava kohaselt.

(10) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud maaparandussüsteemi rekonstrueerimise korral

kohaldatakse käesolevas seaduses maaparandussüsteemi ehitamise kohta sätestatut.

(11) Pärast käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud maaparandussüsteemi rekonstrueerimist

kohaldatakse tema suhtes käesolevas seaduses sätestatud nõudeid.

(12) Enne käesoleva paragrahvi jõustumist alustatud lõikes 1 nimetatud

maaparandussüsteemile kasutusloa antuks lugemise menetlusele kohaldatakse käesolevas

paragrahvis sätestatut.

(13) Maaparandussüsteemile enne käesoleva paragrahvi jõustumist alustatud kasutusloa antuks

lugemise menetlusele kohaldatakse enne selle paragrahvi jõustumist kehtinud õigusnorme,

välja arvatud käesoleva seaduse § 102, kui maaparandussüsteem on ehitatud enne 2003. aasta

1. juulit ja on maaparandussüsteemide registrisse kandmata ning veejuhtmete võrk ei vasta

lõike 1 punktides 1 ja 2 sätestatud nõuetele.“;

6) paragrahvid 99–103 tunnistatakse kehtetuks.

§ 2. Riigivaraseaduse muutmine

Riigivaraseaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 19 lõige 7 tunnistatakse kehtetuks;

2) paragrahvi 37 lõige 8 muudetakse ja paragrahvi täiendatakse lõikega 9 järgmises sõnastuses:

„(8) Maatulundusmaa sihtotstarbega kinnisasja, mille koosseisus on vähemalt kaks hektarit

põllumajanduslikult kasutatavat haritava maa või loodusliku rohumaa või mõlema nimetatud

maa kõlvikut, võib võõrandada üksnes Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi nõusolekul.

(9) Regionaal- ja Põllumajandusministeerium võib käesoleva paragrahvi lõike 8 kohasest

nõusoleku andmisest keelduda, kui võõrandatav kinnisasi või selle osa:

1) paikneb väärtusliku põllumajandusmaa massiivil või väärtuslikul püsirohumaal;

2) on viimase kolme aasta jooksul olnud põllumajanduslikus kasutuses;

3) osutub vajalikuks muul avalikul eesmärgil.“.

§ 3. Seaduse jõustumine

Käesolev seadus jõustub 2026. aasta 1. jaanuaril.

1

___________________________________________________________________________

Lauri Hussar

Riigikogu esimees

Tallinn, ….. ……. 2025

1

Maaparandusseaduse ja riigivaraseaduse muutmise seaduse

eelnõu seletuskiri

1. Sissejuhatus

1.1 Sisukokkuvõte

Eelnõuga muudetakse maaparandusseadust (edaspidi ka MaaParS) ja riigivaraseadust.

Maaparandusseaduses tehtavate muudatustega loobutakse vastutava spetsialisti

täienduskoolitusel osalemise nõudest ning reguleeritakse enne 2003. aasta 1. juulit ehitatud

maaparandussüsteemile kasutusloa antuks lugemine ja selle maaparandussüsteemi

maaparandussüsteemide registrisse (edaspidi ka register) kandmine. Riigivaraseaduse

muudatusega täpsustatakse ning samas ka lihtsustatakse riigi omandis oleva maatulundusmaa

kasutusse andmisega ning võõrandamisega seotud põhimõtteid.

1.2 Eelnõu ettevalmistajad

Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi

põllumajanduskeskkonnapoliitika osakonna nõunikud Merly Kiisler (625 6241,

[email protected]) ja Helve Hunt (625 6511, [email protected]) ning sama osakonna

valdkonna juht Reena Osolin (625 6287, [email protected]). Juriidilise ekspertiisi on

eelnõule teinud Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi õigusosakonna nõunik Ketlyn Roze

(625 6127, [email protected]). Keeleliselt on eelnõu toimetanud Regionaal- ja

Põllumajandusministeeriumi õigusosakonna peaspetsialist Leeni Kohal (5698 3427,

[email protected]).

1.3 Märkused

Eelnõu ei ole seotud muu menetluses oleva eelnõuga.

Eelnõul ei ole puutumust Euroopa Liidu õigusega.

Eelnõule ei ole koostatud väljatöötamiskavatsust, sest eelnõu menetlemine on põhjendatult

kiireloomuline seoses sellega, et 2026. aasta 1. jaanuaril saabub enne 2003. aasta 1. juulit

ehitatud maaparandussüsteemi maaparandussüsteemide registrisse kandmise tähtpäev, millest

ei ole võimalik kinni pidada.

Eelnõu on seotud Eesti Reformierakonna ja Erakonna Eesti 200 valitsusliidu aluslepingu

punktiga 224: Ettevõtluse kasvuks vähendame halduskoormust ning lihtsustame teenuseid ja

regulatsioone. Eelnõu panustab tegevuspõhise riigieelarve programmi „Maa- ja

ruumiprogramm 2025–2028“ tegevusse 6.5 „Põllumajandusmaa ja maaparanduse poliitika

kujundamine“ ning arengukava „Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani

2030“ tegevussuuna 4 „Kvaliteetsed sisendid põllumajanduses“ eesmärgi täitmisesse.

Eelnõuga muudetakse järgmisi seaduste redaktsioone:

1) maaparandusseadus (RT I, 30.12.2024, 12);

2) riigivaraseadus (RT I, 30.12.2024, 16).

KAVAND

20.06.2025

2

Seaduse vastuvõtmiseks on vajalik Riigikogu poolthäälte enamus.

2. Seaduse eesmärk

Eelnõus sätestatud muudatused tehakse eelkõige eesmärgiga:

1) vähendada isikute halduskoormust;

2) vähendada riigiasutuse töökoormust ja lihtsustada asjaajamist;

3) kajastada maaparandussüsteemide registris kasutusel olevaid maaparandussüsteeme;

4) võimaldada maaparanduse alal tegutseval vastutaval spetsialistil jätkata tegutsemist

vastutava spetsialistina ka pärast 2025. aastat.

2.1 Vastutava spetsialisti täienduskoolitusel osalemise nõudest loobumine

Kehtiva regulatsiooni kohaselt peab vastutava spetsialistina, v.a maaparandusehituse alal,

tegutsemiseks olema täidetud kolm nõuet: vastutaval spetsialistil peab olema erialane

kõrgharidus ja vähemalt kolmeaastane töökogemus asjaomasel alal ning ta peab iga viie aasta

järel läbima Maa- ja Ruumiameti (edaspidi MaRu) heakskiidetud õppekava alusel

täienduskoolitusasutuses täiskasvanute koolituse seaduse ja MaaParS-i alusel kehtestatud

õigusakti nõuete kohase täienduskoolituse. Maaparandusehituse alal vastutava spetsialistina

tegutsemiseks peab olema täidetud kaks nõuet: vastutaval spetsialistil peab olema erialane

keskeri- või kutsekeskharidus või sellele vastav kvalifikatsioon ja vähemalt kolmeaastane

töökogemus maaparandusehituse alal. Maaparandusehituse alal töötavale vastutavale

spetsialistile täienduskoolituse nõuet kehtestatud ei ole.

Kehtivas MaaParS-is kehtestati vastutavale spetsialistile täienduskoolituse nõue eesmärgiga

suurendada tema asjatundlikkust ja parandada kutsekvalifikatsiooni, mis kokkuvõttes pidi

vastutava spetsialisti juhendamisel aitama parandada rajatavate või rekonstrueeritavate

maaparandussüsteemide kvaliteeti. Vastutavad spetsialistid pidid läbima täienduskoolituse iga

viie aasta järel alates MaaParSi jõustumisest 01.01.2019.

MaaParS-i rakendamisel selgusid paraku täienduskoolitust puudutavad kitsaskohad. Olulisim

probleem tõusetus selles, et täienduskoolitust korraldama pidavad asutused ei ole olnud

huvitatud maaparandusalaste täienduskoolituste korraldamisest. Koolitusi on korraldanud vaid

Eesti Maaülikooli Avatud Ülikool. Toimunud on vaid üks koolituste tsükkel. Seetõttu ei saa

eeldada, et kõikidel vastutava spetsialistina tegutsemisest huvitatud isikutel on olnud võimalik

nendel täienduskoolitusel osaleda. Kehtiva MaaParS-i kohaselt ei saa vastutav spetsialist, kes

kõikidel vajalikel koolitustel ei ole osalenud, jätkata vastutava spetsialistina tegutsemist.

MaaParS-i alusel kehtestatud maaeluministri 19. septembri 2018. a määrusega nr 56

„Maaparanduse uurimistöö, maaparandussüsteemi projekteerimise, maaparanduse

omanikujärelevalve ja maaparanduse ekspertiisi ala vastutava spetsialisti täienduskoolituse

nõuded“ sätestati vastutava spetsialisti täienduskoolituse nõuded, kuid need ei ole täitnud oma

eesmärki. Kõnealune nõue käsitleda täienduskoolitusel kõiki nimetatud määruses kajastatud

teemasid võib ka pigem takistada päevakajalistele ja ajas vajalikele teemadele keskendumist,

nagu näiteks keskkonnakaitserajatiste kavandamine. Nõue, et koolitusi peaks korraldama vaid

täienduskoolitusasutus, on olnud pigem kitsendavaks teguriks, sest vajalikke koolitusi on

korraldanud ja korraldavad ka riigiasutused oma pädevusvaldkonnas; näiteks MaRu,

maaparandust puudutavate uuringute ja juhendmaterjalide koostajad, erinevate toetuste

taotlejad ja menetlejad toetustega finantseeritavate tegevuste tulemuste tutvustamiseks,

3

ehitusmaterjalide tootjad ja tarnijad ehitustoodete tutvustamiseks ning seltsid ja ühingud (Eesti

Maaparandajate Selts ja Eesti Veeinseneride Liit) päevakajaliste teemade tutvustamiseks.

Eelnõuga loobutakse vastutavale spetsialistile seatud täienduskoolituse nõudest. Muudatusega

väheneb isikute halduskoormus.

2.2 Enne 2003. aasta 1. juulit ehitatud sellisele maaparandussüsteemile kasutusloa antuks

lugemine, mis on maaparandussüsteemide registrisse kandmata

Maaparandusseaduse esimene redaktsioon jõustus 2003. aasta 1. juulil. Selle seaduse alusel

loodi ka maaparandussüsteemide register. Registri pidamise eesmärk oli ja on avaldada teavet

kavandatavate, ehitatavate ja olemasolevate maaparandussüsteemide ning nendega seotud

menetluste kohta ning võimaldada nimetatud maaparandussüsteemide üle arvestuse pidamist ja

järelevalve teostamist. Tolleaegsed maakondlikud maaparandusbürood, kes olid

maaparanduspoliitika elluviijad, kandsid enne 2003. aasta 1. juulit ehitatud

maaparandussüsteemid (edaspidi ka süsteem) registrisse säilinud dokumentatsiooni alusel.

Kehtiva, 2019. aasta 1. jaanuaril jõustunud MaaParS-iga on antud maaomanikele võimalus

taotleda enne 2003. aasta 1. juulit ehitatud ja seni registrisse kandmata maaparandussüsteemide

registrisse kandmist hiljemalt 2026. aasta 1. jaanuariks. Pärast nimetatud tähtaja möödumist ei

ole maaparandussüsteemi registrisse kandmiseks muid õiguslikke võimalusi ette nähtud. Samas

on aga mitmel puhul maaparandussüsteemide registrisse kandmise jätkumine ka pärast

seaduses sätestatud tähtpäeva põhjendatud ja vajalik. Näiteks on ilmnenud, et paljude (eelkõige

erametsas asuvate) maaparandussüsteemide kohta ei ole säilinud süsteemide rajamist tõendavat

dokumentatsiooni, mis omakorda on nende registrisse kandmist ka takistanud või viivitanud.

Erametsade infrastruktuuri uuringus1 leiti, et ligemale pooled (u 350 000 hektarit) erametsades

paiknevatest kuivendussüsteemidest on registrisse kandmata. MaRu andmetel on 2025. aasta

maikuu seisuga ajavahemikus 2019. aasta jaanuarist kuni 2025. aasta maini kasutusluba antuks

loetud ja registrisse kantud u kümme protsenti sellistest maaparandussüsteemidest. Seega on

hinnanguliselt registrisse kandmata u 315 000 hektaril erametsamaal paiknevat

maaparandussüsteemi. Kui süsteem ei ole 2026. aasta 1. jaanuariks registrisse kantud, siis

eeldab see pärast nimetatud tähtpäeva kehtiva seaduse kohaselt loamenetlust ja uue

kuivendussüsteemi rajamist ning maaomanikule ka sellega seotud kulusid. Sellest tulenevalt on

asjakohane teha MaaParS-is kiireloomuline muudatus, millega võimaldatakse jätkata

maaparandussüsteemide registrisse kandmist, minimeerides erametsamaa omanike

halduskoormust ja kulusid. Muudatusega tagatakse, et registris kajastatakse tegelik olukord

maaparanduses. Muudatus on vajalik ka seetõttu, et metsamaa omanikud, kes tänaseks juba on

esitanud taotlused maaparandussüsteemi registrisse kandmiseks, kuid kelle taotluste

menetlemine on osutunud aeganõudvaks, saaksid oma maal olevad maaparandussüsteemid

siiski võimalikult kiiresti registrisse kantud.

Kehtivas regulatsioonis on sätestatud kohustus maaparandussüsteem enne registrisse kandmist

rekonstrueerida, kui maaparandussüsteemi reguleeriv võrk ei taga mulla veerežiimi, mis sobib

maaviljeluseks, ja maaparandussüsteemi eesvool ei taga liigvee äravoolu kuivendusvõrgust.

Metsa kasvu seisukohast on need nõuded otstarbekad alles metsauuendamise järgselt.

Maaparandussüsteem on vajalik metsa kasvu algusperioodil, sest kasvav mets toimib üldjuhul

ise kuivendajana. Seetõttu ei ole otstarbekas nõuda maaparandussüsteemil

1 Erametsade infrastruktuuri uuring, https://www.eramets.ee/wp-

content/uploads/2013/01/erametsade_infrastruktuuri_uuring.pdf

4

rekonstrueerimistööde tegemist üksnes registrikande tegemiseks. Samas on selge, et

raieküpsuse saavutanud mets on vajanud oma kasvu algaastatel nõuetekohaselt toimivat

kuivendussüsteemi ja nii on ka edaspidi eelkõige metsa kasvu algstaadiumis kuivendussüsteemi

nõuetekohane toimimine vältimatult vajalik. Ehk teisisõnu, erinevalt põllumajandusmaast, kus

taime kasvutsükkel on üldjuhul üks aasta, on metsa kasvutsükkel u 70 aastat. Selle aja jooksul

võivad algselt projekteerimisnormidele vastavad, noore metsa vajadustest lähtuvalt

projekteeritud kuivenduskraavid amortiseeruda, kuid need tagavad kasvavale metsale jätkuvalt

sobiva mullaveerežiimi. Alles metsa uuendamisel on vajalik maaparandussüsteemid

rekonstrueerida ehk viia projekteerimisnormidele vastavaks.

Eelnõus on lahendatud olemasoleva ja peamiselt metsamaal paikneva kuivendussüsteemi

registrisse kandmine selliselt, et registrisse kandmise järgselt ei teki omanikele täiendavaid

kohustusi (v.a süsteemi rekonstrueerimise korral). Registrisse kandmiseks ei ole vaja nimetatud

maaparandussüsteemi eelnevalt rekonstrueerida. MaRu kannab kuivendussüsteemid registrisse

selliselt, et süsteemile eesvoolu ei määrata. Sellise süsteemi rekonstrueerimise korral tuleb aga

taotleda kõik maaparandussüsteemi ehitamiseks vajalikud load – projekteerimistingimused,

ehitusluba ja kasutusluba. Loamenetlusega on tagatud kõigi asutuste ja isikute kaasamine, kelle

pädevusse see kuulub või kelle huve rekonstrueerimine võib mõjutada. Seni on kohaldunud

registrisse kandmata maaparandussüsteemile üksnes kohaliku omavalitsuse kaevetööde eeskiri,

kuid sedagi üksnes sellise eeskirja olemasolul. Pärast nimetatud maaparandussüsteemi

rekonstrueerimist kohaldatakse tema suhtes kõiki MaaParS-is sätestatud nõudeid.

Muudatusega väheneb nii isikute halduskoormus kui ka riigiasustuste töökoormus.

2.3 Riigivaraseaduses sätestatud juhtudel põllumajandusmaa kasutusõiguse andmiseks

Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi nõusoleku küsimisest loobumine

Alates 2025. aasta jaanuarist hakkas riigivaraseaduses kehtima nõue, et riigivara valitseja või

tema volitatud asutus võib põllumajanduslikul otstarbel kasutatavat maad anda kasutamiseks

selle seaduse § 19 lõike 7 kohaselt või võõrandada selle seaduse § 37 lõike 8 punkti 1 kohaselt

üksnes Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi nõusolekul.

Nimetatud nõue peeti asjakohaseks kehtestada riigivaraseaduses perioodil, mil Regionaal- ja

Põllumajandusministeeriumi valitsemisalas oli kogu maapoliitika kavandamisega seonduv, et

tagada kontroll ja ülevaade kõigi riigivara valitsejate ja volitatud asutuste poolt kavandatud riigi

põllumajandusmaa tehingute üle. Senine praktika on aga näidanud, et riigi põllumajandusmaa

kasutusse andmiseks ning väikeste, alla kahe hektari suuruste, maaüksuste võõrandamiseks on

Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi nõusoleku nõue ilmselgelt liigne bürokraatia ning

sellega seonduvad menetlustoimingud ajakulukad.

Tulenevalt eeltoodust ning riigivaraseaduse §-s 8 on seatud üldpõhimõttest, et riigivara valitseja

on nii ehk teisiti kohustatud riigivara valitsema eesmärgipäraselt, otstarbekalt, säästlikult ja

heaperemehelikult, on põhjendatud riigivaraseaduse § 19 lõike 7 kehtetuks tunnistamine ning

§ 37 lõike 8 muutmine.

3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs

Eelnõu koosneb kolmest paragrahvist. Paragrahviga 1 muudetakse maaparandusseadust, §-ga 2

riigivaraseadust ning §-ga 3 sätestatakse seaduse jõustumise aeg.

Eelnõu §-ga 1 muudetakse maaparandusseadust.

5

Eelnõu § 1 punktiga 1 asendatakse MaaParS-i § 26 lõike 5 punktis 2, § 35 lõikes 4 ja § 36

lõikes 1 tekstiosa „2–5“ tekstiosaga „2–4“. Eelnõu § 1 punktiga 2 asendatakse MaaParS-i § 33

lõikes 8 tekstiosa „lõigetes 2 ja 5“ tekstiosaga „lõikes 2“. Eelnõu § 1 punktiga 3 tunnistatakse

MaaParS-i § 36 lõiked 5–7 ja 9 kehtetuks. Eelnõu § 1 punktiga 4 tunnistatakse MaaParS-i § 37

lõike 1 punkt 4 kehtetuks. Kõik nimetatud muudatused on seotud vastutava spetsialisti

täienduskoolituse nõudest loobumisega.

Kehtiva regulatsiooni kohaselt peab vastutav spetsialist, v.a maaparandusehituse alal,

tegutsemiseks iga viie aasta järel läbima MaRu heakskiidetud õppekava alusel

täienduskoolitusasutuses täiskasvanute koolituse seaduse ja MaaParS-i alusel kehtestatud

õigusakti nõuete kohase täienduskoolituse. Vastutatavad spetsialistid on ettevõttes need isikud,

kes on pädevad maaparandusalal. Muudatuse vajalikkus tuleneb praktikast, kus kehtivad

nõuded vastutava spetsialisti täienduskoolituse kohta ei ole täitnud algset eesmärki. Tänaseks

on umbes pooled vastutavad spetsialistid saanud läbida MaaParS-is ette nähtud

täienduskoolituse, kuna napib koolituse läbiviijaid. Sellises olukorras ei ole ettevõtjal, kes

soovib alustada või jätkata tegutsemist maaparanduse alal, seda võimalik teha. Lisaks on selge,

et vastutavate spetsialistile vajalikud ja aktuaalsed teadmised on saavutatavad ka teistel viisidel

– eelkõige riigiasutuste poolt korraldatavate erinevate kursuste ja õppepäevade abil. Seega on

asjakohane täienduskoolitusel osalemise nõudest loobuda (MaaParS-i §-s 36 tehtavad

muudatused, osaliselt eelnõu § 1 p 1 ja eelnõu § 1 p 3). Eeltoodust tulenevalt ei pea ka

väikesüsteemi kava ega teostusjoonist edaspidi koostama isik, kes läbib nimetatud

täienduskoolituse (eelnõu § 1 punktid 1 ja 2).

Kuna loobutakse täienduskoolitusel osalemise nõudest, siis ei ole edaspidi asjakohane nõuda,

et ettevõtja esitaks maaparandusalal tegutsevate ettevõtjate registrisse andmeid vastutava

spetsialisti täienduskoolituse läbimise kohta. Seetõttu tunnistatakse MaaParS-i § 37 lõike 1

punkt 4 kehtetuks (eelnõu § 1 punkt 4).

Eelnõu § 1 punktiga 5 täiendatakse MaaParS-i §-ga 981, millega reguleeritakse enne

2003. aasta 1. juulit ehitatud sellisele maaparandussüsteemile kasutusloa antuks lugemine, mis

on maaparandussüsteemide registrisse kandmata. Edaspidi võib MaRu peamiselt metsamaal

paiknevad enne 2003. aasta 1. juulit ehitatud maaparandussüsteemid, mis on Eesti topograafia

andmekogu (edaspidi ETAK) kaardilt nähtavad, kanda maaparandussüsteemide registrisse omal

algatusel. Teise võimalusena saab maaomanik ise taotleda samade süsteemide registrisse

kandmist, kui need ei ole ETAK-i kaardilt nähtavad. Mõlematel juhtudel kantakse süsteem

maaparandussüsteemide registrisse ning kuvatakse MaRu maaparandussüsteemide

kaardirakenduses seni registrisse kantud süsteemidest eristuvalt.

Selleks, et enne 2003. aasta 1. juulit ehitatud maaparandussüsteemile, mis on

maaparandussüsteemide registrisse kandmata, saaks MaaParS-i § 981 kohaselt kasutusloa

antuks lugeda, peab veejuhtmete võrk vastama kahele tingimustele: see peab paiknema

peamiselt metsamaa kõlvikuna maakatastrisse kantud metsamaal ja olema kantud ETAK-isse.

Maaparandussüsteem on vett juhtivate rajatiste kogum, ehk veejuhtmete võrk liigvee

vastuvõtmiseks. Samas kõik veejuhtmete võrgud, mis on rajatud liigvee vastuvõtmiseks

(näiteks sademeveesüsteemid), ei ole maaparandussüsteemid. Maaparandussüsteem saab olla

vaid selline veejuhtmete võrk, mis on rajatud maatulundusmaa viljelusväärtuse

suurendamiseks.

Veejuhtmete võrk peab MaaParS-i § 981 lõike 1 punkti 1 kohaselt asuma peamiselt metsamaal.

Selle valiku on tinginud see, et eelkõige erametsas asuvate maaparandussüsteemide kohta ei ole

säilinud süsteemide rajamist tõendavat dokumentatsiooni, mis omakorda on nende registrisse

6

kandmist ka takistanud või viivitanud. Seetõttu soovitakse maaparandussüsteemide n-ö

lihtsustatud korras arvele võtmist võimaldada just enne 2003. aasta 1. juulit ehitatud metsamaal

paiknevate maaparandussüsteemide puhul. Põllumajandusmaal paikneva maaparandussüsteemi

registrisse kandmiseks on jätkuvalt vajalik veenduda selle vastavuses maaparandussüsteemile

esitatavatele nõuetele (kehtiv MaaParS-i § 99 lg 1). Suures osas on põllumajandusmaal

paiknevad maaparandussüsteemid registrisse kantud ning sellistele süsteemidele kasutusloa

antuks lugemist jõuab veel taotleda 2025. aasta jooksul. Põllumajandusmaal asuvale

maaparandussüsteemile kasutusloa antuks lugemise menetlusele kohaldatakse enne MaaParS-i

§ 981 jõustumist kehtinud õigusnorme (kehtivad MaaParS-i §-d 99–101). Erisus on siin selles,

et registrisse ei pea jõudma kanda nimetatud süsteeme 2026. aasta 1. jaanuariks (MaaParS-i

§ 981 lg 13).

Sõnastus „peamiselt metsamaal“ võimaldab registrisse kanda ka sellise maaparandussüsteemi,

mis osaliselt asub muu sihtotstarbega maal kui maatulundusmaa ning võib olla osaliselt ka

põllumajandusmaal. Paratamatult jääb osa metsakuivendust teenindavat veejuhtmete võrku

ning seetõttu ka osa kuivendatavat maa-ala muule maale. MaRu peab tegema andmete

analüüsiks eelvaliku, seades tingimuseks, et üle 50 protsendi maaparandussüsteemi alast peab

jääma metsamaa kõlvikule, ning täpsustama seejärel maaparandussüsteemi maa-ala ulatuse,

mis kantakse maaparandussüsteemide kaardile ja selle pindala registrisse.

Veejuhtmete võrk peab MaaParS-i § 981 lõike 1 punkti 2 kohaselt olema kantud ETAK-i

kaardile. Kui veejuhtmete võrk ei ole ETAK-i kaardil nähtav, aga süsteemi soovitakse

registrisse kanda, siis esitab maaomanik sama paragrahvi lõike 2 kohaselt MaRu-le

maaparandussüsteemi mõõdistamisjoonise. Mõõdistamisjoonise kohustuslike andmete loetelu

on sätestatud sama paragrahvi lõikes 3. Andmete loetelu kehtestamisel on lähtutud sellest,

milliseid andmeid on MaRu-l maaparandussüsteemi võimaliku maa-ala ulatuse määramiseks ja

süsteemi registrisse kandmiseks vaja. Lisaks peab mõõdistamisjoonis vastama maaeluministri

20. detsembri 2018. a määruses nr 77 „Maaparanduse uurimistöö nõuded“ sätestatud

täpsusnõuetele (MaaParS-i § 981 lg 4). Täpsusnõue on sama, mis maaparandussüsteemi

ehitusprojekti kaartidel. Metsamaa kraavkuivenduse korral tehakse topogeodeetiline

mõõdistamine mõõtkavas vähemalt 1:10000 ning mõõdistamisvead ei tohi olla suuremad, kui

nimetatud määruses on sätestatud. Samuti esitab maaomanik kinnituse, et maaparandussüsteem

on ehitatud enne 2003. aasta 1. juulit (MaaParS-i § 981 lg 5). Kinnituses võib maaomanik viidata

ajaloolistele kaartidele või muudele tõenditele.

MaRu määrab MaaParS-i § 981 lõike 6 kohaselt esialgse (võimaliku) maaparandussüsteemi

maa-ala, võttes aluseks keskmise kuivenduse mõjuala, 80 meetrit äärmise veejuhtme teljest

väljapoole, ja kannab maaparandussüsteemi maaparandussüsteemide registrisse. Kui esitatakse

mõõdistamisjoonis, siis MaRu kannab süsteemi registrisse, võttes aluseks mõõdistamisjoonisel

esitatud andmed. Seejuures võetakse maaparandussüsteemi maa-ala määramisel arvesse mitte

rohkem kui pool maaeluministri 6. mai 2019. a määruses nr 45 „Maaparandussüsteemi

projekteerimisnormid“ kehtestatud kuivenduskraavide vahekaugusest. Samuti ei või kraavide

vahekaugus olla suurem ega väiksem kui pool projekteerimisnormide vastavatest suurimatest

või vähimatest väärtustest. Näiteks, valdavalt angervaksa kasvukohatüübiga metsas on

projekteerimisnormide kohane kraavide vahekaugus 120 kuni 180 meetrit, siis saab

kuivendusvõrgu maa-ala ulatuse määrata 60 kuni 90 meetrit (mitte näiteks 50 või 110 meetrit).

Sõltumata sellest, kas süsteemi maa-ala määrab MaRu ise või kantakse see mõõdistusjoonisel

esitatud andmete alusel registrisse, on see esialgne, lihtsustatud korras registrisse kantav

süsteemi maa-ala. Hiljem, kui maaparandussüsteem rekonstrueeritakse, võib

maaparandussüsteemi maa-ala täpsustuda.

7

MaaParS-i § 981 lõikes 1 nimetatud maaparandussüsteemi andmehõive korras

maaparandussüsteemide registrisse kandmisel ei ole süsteemi omaniku tahteavaldus vajalik.

MaRu-l on vajalikud andmed selleks olemas ning kui maaomanik ei soovi süsteemi

rekonstrueerida, siis puuduvad tal ka maaparandusseadusest tulenevad kohustused, sh

hoiukohustus (MaaParS-i § 981 lg 8). MaRu maaparandushoiutööde tegemise üle järelevalvet

ei tee. Siiski tuleb maaparandushoiutöid teha hea tava kohaselt ehk eelkõige veekeskkonda

säästvalt ning põhimõttel, nii palju kui vajalik ja nii vähe kui võimalik (MaaParS-i § 981 lg 9).

Kui süsteem aga rekonstrueeritakse, siis kohalduvad rekonstrueerimisele kõik

maaparandusseaduses sätestatud ehitamisega seotud nõuded. Uurimis- ja projekteerimistööde

käigus määratakse süsteemile eesvool, mis kasutusloa andmisel kantakse

maaparandussüsteemide registrisse. Samuti võib uurimis- ja projekteerimistööde käigus

täpsustuda maaparandussüsteemi maa-ala vastavalt metsa kasvukoha tüübile.

Rekonstrueerimise järgselt kohalduvad süsteemile kõik maaparandusseaduses sätestatud

nõuded, sealhulgas maaparandushoiu kohustus (MaaParS-i § 981 lg-d 10 ja 11).

Maaparandussüsteemi omanike teadmata neile seadusest tulenevaid kohustusi ei teki, sest

rekonstrueerimiseks on vajalik taotleda projekteerimistingimused, ehitusluba ja kasutusluba

ning selleks on vajalik kõigi maaparandussüsteemi omanike nõusolek.

MaRu teavitab maaomanikke maaparandussüsteemi registrisse kandmisest (MaaParS-i § 981

lg 7).

Enne MaaParS-i § 981 jõustumist alustatud lõikes 1 nimetatud maaparandussüsteemile (see on

süsteem, mis asub peamiselt metsamaal) kasutusloa antuks lugemise menetlusele kohaldatakse

nimetatud paragrahvis sätestatut (MaaParS-i § 981 lg 12). See tähendab, et enne 2003. aasta

1. juulit ehitatud ja peamiselt metsamaal paiknevate süsteemide kasutusloa antuks lugemise

menetlused, mis algasid enne selle paragrahvi jõustumist ning MaaParS-i §-de 99 ja 100 alusel,

lõpetatakse MaaParS-i § 981 sätestatu kohaselt. See on vajalik seetõttu, et metsamaa omanikud,

kes tänaseks juba on esitanud taotlused maaparandussüsteemi registrisse kandmiseks, kuid kelle

taotluste menetlemine on osutunud aeganõudvaks, saaksid oma maal olevad

maaparandussüsteemid siiski võimalikult kiiresti registrisse kantud. MaaParS-i §-s 981

sätestatud regulatsioon peaks selliste süsteemide arvele võtmist oluliselt kiirendama.

Põhjalikumad selgitused metsamaal paiknevate süsteemide kohta erisuse tegemiseks on toodud

seletuskirja punktis 2.2.

Enne 2003. aasta 1. juulit ehitatud maaparandussüsteemi, mis on maaparandussüsteemide

registrisse kandmata ning mis ei paikne peamiselt metsamaa kõlvikuna maakatastrisse kantud

metsamaal ja ei ole kantud ETAK-isse, MaaParS-i § 981 jõustumise ajaks pooleliolevale

kasutusloa antuks lugemise menetlusele kohaldatakse enne MaaParS-i § 981 jõustumist

kehtinud õigusnorme, välja arvatud käesoleva seaduse § 102 (MaaParS-i § 981 lg 13). See

tähendab, et põllumajandusmaal paiknevate maaparandussüsteemide arvele võtmise

menetlused (millega alustati enne MaaParS-i § 981 jõustumist) lõpetatakse seni kehtinud

MaaParS-i §-de 99–101 alusel. Seejuures ei pea arvele võtmine lõppema 2026. aasta

1. jaanuaril. Kuna suures osas on enne 2003. aasta 1. juulit ehitatud põllumajandusmaal

paiknevad maaparandussüsteemid registrisse kantud, siis alates 2026. aasta 1. jaanuarist uusi

kasutusloa antuks lugemise menetlusi selliste maaparandussüsteemide puhul ei alustata. Kui

sellise süsteemi kasutusloa antuks lugemise menetlust ei oldud enne MaaParS-i § 981 jõustumist

alustatud, siis tuleb selle süsteemi arvele võtmiseks lähtuda kehtivast maaparandusseadusest (nt

taotleda kasutusluba MaaParS-i §-de 31–33 kohaselt).

Eelnõu § 1 punktiga 6 tunnistatakse kehtetuks MaaParS-i §-d 99–103. Tegemist on

rakendussätete peatüki paragrahvidega, mis reguleerivad: 1) enne 2003. aasta 1. juulit ehitatud

8

sellisele maaparandussüsteemile kasutusloa antuks lugemist, mis on maaparandussüsteemide

registrisse kandmata; 2) pärast 2003. aasta 1. juulit, kuid enne MaaParS-i jõustumist ehitatud

sellisele maaparandussüsteemile kasutusloa antuks lugemist, mis on maaparandussüsteemide

registrisse kandmata; 3) mõõdistamisjoonise koostamist ja kinnitamist; 4) punktides 1 ja 2

nimetatud maaparandussüsteemide registrisse kandmise tähtpäevasid.

Kehtiva MaaParS-i § 102 kohaselt kantakse enne 2003. aasta 1. juulit ehitatud

maaparandussüsteem, mis on maaparandussüsteemide registrisse kandmata, käesoleva seaduse

§-des 99 ja 100 sätestatud korras registrisse 2026. aasta 1. jaanuariks. MaaParS-i rakendamise

käigus on ilmnenud, et maaparandussüsteemide registrisse kandmise jätkumine on ka pärast

seaduses sätestatud tähtpäeva põhjendatud ja vajalik. Seetõttu täiendatakse MaaParS-i §-ga 981,

millega reguleeritakse enne 2003. aasta 1. juulit ehitatud sellisele maaparandussüsteemile

kasutusloa antuks lugemine, mis on maaparandussüsteemide registrisse kandmata. Uus § 981

asendab §-d 99–102, mistõttu ei ole vajadust nimetatud paragrahvide kehtima jätmiseks.

Edaspidi on nimetatud maaparandussüsteemile (mis paikneb peamiselt metsamaal) kasutusloa

antuks lugemise tingimused, nõuded mõõdistamisjoonisele, mõõdistamisjoonises sisalduma

peavad andmed ja selle esitamine, maaparandussüsteemi rekonstrueerimise ja

maaparandushoiunõuetega seonduv reguleeritud kõik ühes paragrahvis. Lisaks on §-s 981

reguleeritud ka see, millised õigusnormid on aluseks kehtiva seaduse alusel alustatud, kuid veel

pooleliolevatele menetlustele – seda nii metsamaal kui ka põllumajandusmaal paikneva

süsteemi puhul. Enne 2003. aasta 1. juulit ehitatud metsamaal ega põllumajandusmaal paikneva

maaparandussüsteemi registrisse kandmiseks edaspidi kohustuslikku registrisse kandmise

tähtpäeva ei sätestata.

MaaParS-i §-s 103 toodud tähtpäev on juba saabunud. Pärast 2003. aasta 1. juulit, kuid enne

MaaParS-i jõustumist ehitatud maaparandussüsteem, mis oli maaparandussüsteemide

registrisse kandmata, tuli registrisse kanda 2022. aasta 1. jaanuariks. Kuna MaaParS-i § 103

viitab MaaParS-i §-le 100, siis võib see tekitada ebaselgust, arvestades, et § 100 tunnistatakse

samuti kehtetuks. Eeltoodust tulenevalt on õigusselguse tagamiseks vajalik ka MaaParS-i § 103

kehtetuks tunnistada.

Eelnõu §-ga 2 muudetakse riigivaraseadust.

Eelnõu § 2 punktiga 1 tunnistatakse kehtetuks riigivaraseaduse § 19 lõige 7. Muudatuse

kohaselt pole edaspidi vajalik riigivara valitsejal või volitatud asutusel põllumajanduslikul

otstarbel kasutatava maatulundusmaa sihtotstarbega maa (põllumajandusmaa) kasutamiseks

andmisel Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi nõusolekut. Nõusoleku andmise menetlus

põllumajanduslikul otstarbel kasutusse andmisel on loonud tarbetut ja liigset ressursikulu

kõikidele selle menetluse osapooltele, kuna valdavalt jätkub põllumajandusmaa maakasutus nii

ehk teisiti põllumajanduslikul eesmärgil. Riigivara valitsejate, sh MaRu kui volitatud asutuse

ülesanne on tagada, et riigi omandis olev põllumajanduslikult kasutatav maa antakse rendile

üksnes põllumajanduslikuks kasutamiseks. Sellega kaasnev Regionaal- ja

Põllumajandusministeeriumi nõusoleku andmise menetlus on liigne.

Eelnõu § 2 punktiga 2 muudetakse riigivaraseaduse § 37 lõiget 8 ja sama paragrahvi

täiendatakse lõikega 9. Muudatuse kohaselt jäetakse riigivaraseaduse § 37 lõikest 8 välja punkt

2, sätestades lõikega 8 Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi antava nõusoleku vajaduse

üksnes põllumajandusmaa võõrandamise korral.

Edaspidi võib riigivaraseaduse § 37 lõike 8 kohaselt riigivara valitseja või tema volitatud asutus

maatulundusmaa sihtotstarbega kinnisasja, mille koosseisus on kaks hektarit või rohkem

põllumajanduslikult kasutatavat haritava maa või loodusliku rohumaa või mõlema maa

kõlvikut, võõrandada üksnes Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi nõusolekul. Vabariigi

9

Valitsuse seaduse § 651 lõike 1 kohaselt on Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi

valitsemisalas muu hulgas põllumajandusmaa kaitse ja kasutamise poliitika kavandamine. See

tähendab, et ministeerium peab jälgima ka seda, et riigi omandis olevaid põllumajandusmaid

jätkusuutlikult kasutataks. Senine riigivaraseaduse § 37 lõike 8 punktis 1 sätestatud nõue on

osutunud ülemääraselt bürokraatlikuks; suhteliselt väikeste, alla kahe hektari suuruste,

põllumajanduslikult kasutatavate maade kõlvikute võõrandamiseks seatud Regionaal- ja

Põllumajandusministeeriumi nõusoleku andmise menetlus on liigne. Siinjuures tuleb märkida,

et senini on valdavalt võõrandatavad riigi maatulundusmaa sihtotstarbega kinnisasjad nii ehk

teisiti väikesed ning metsastumas või võsastumas või tühermaad ehk põllumajanduslikust

kasutusest väljas ning seega põllumajanduslikust aspektist riigile ebavajalikud. Tõenäosus

nende edasiseks kasutuseks põllumajandusmaana on väike, samas aga saab just uus eraomanik,

näiteks väiketootja, selle põllumajanduslikul eesmärgil uuesti kasutusse võtta. Seega on

asjakohane kehtestada põllumajandusliku maa suuruseks, millest alates on võõrandamiseks

vajalik Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi nõusolek, kaks hektarit. Kahe hektari

suuruste ja suuremate põllumajandusmaa kinnistute võõrandamise otstarbekus tuleb riigil

eelnevalt põhjalikult läbi kaaluda – põllumajandusmaa ja selle mullastik on vääramatult

taastumatu loodusressurss ning toidujulgeolekut tagav baas; selle võõrandamisel peab vältima

igasuguseid kahjusid, mis võivad nende toimingute või tehingute tulemusena kaasneda.

Riigivaraseaduse § 37 lõikest 8 jäetakse välja nõue, mille kohaselt riigivara valitseja või tema

volitatud asutus võib kinnisasja võõrandada üksnes Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi

nõusolekul, kui asukohajärgne kohaliku omavalitsuse üksus on esitanud käesoleva seaduse § 96

lõikes 5 nimetatud taotluse koos põhjendusega selle kohta, et kinnisasi on talle vajalik. Antud

juhul on tegemist ilmse ülereguleerimisega, sest riigivaraseaduse mitmed teised asjakohased

sätted reguleerivad piisavalt riigi ja kohaliku omavalitsuse vahelisi riigivara kasutusse

andmisega või võõrandamisega seotud tehinguid (riigivaraseaduse § 18 lg 2 p 1, § 19 lg 5, §-d

33, 34, 37, 96 jms).

Riigivaraseaduse § 37 täiendatakse lõikega 9, sätestades riigi põllumajandusmaa

võõrandamiseks nõusoleku andmisest keeldumise alused. Regionaal- ja

Põllumajandusministeerium võib riigi põllumajandusmaa võõrandamise nõusoleku andmisest

keelduda, kui võõrandatav kinnisasi:

1) paikneb väärtusliku põllumajandusmaa massiivil või väärtuslikul püsirohumaal;

2) on viimase kolme aasta jooksul olnud põllumajanduslikus kasutuses;

3) osutub vajalikuks muul avalikul eesmärgil.

Riigi põllumajandusmaade võõrandamise nõusoleku andmisest keeldumise õiguslik raamistik

on kooskõlas eelnimetatud Vabariigi Valitsuse seaduse § 651 lõike 1 kohase ülesandega ja

annab nii põllumajandusmaad võõrandada soovivale riigivara valitsejale kui ka Regionaal- ja

Põllumajandusministeeriumile võimalikult ühetaolise, läbipaistva ja mõistetava lähtealuse.

Regionaal- ja Põllumajandusministeerium võib riigi põllumajandusmaa võõrandamise

nõusoleku andmisest keelduda näiteks juhul, kui võõrandatav maatükk paikneb väärtusliku

põllumajandusmaa massiivil, näiteks selle keskel. Võõrandamise tulemusena võib tekkida oht,

et sellega väärtusliku põllumajandusmaa massiiv tükeldub väiksemateks maatükkideks.

Seejärel aga võib omakorda tekkida olukord, et väärtusliku põllumajandusmaa massiiv ei vasta

enam üldplaneeringuga seatud algsuurusele (üldjuhul kaks hektarit) ning kaitse- ja

kasutustingimustele. Samasugune „pingeolukord“ võib tekkida ka väärtusliku püsirohumaa

puhul.

10

Eriti oluline on jälgida võõrandatava põllumajandusmaa senist ehk viimaste aastate

põllumajanduslikku kasutust ning kas seda võib pärast võõrandamist väärata üldplaneeringuga

seatud muu juhtotstarve. Selline „oht“ võib olla näiteks tiheasustuse lähedal paiknevate

põllumajanduslikus kasutuses olevate maade puhul, millele kas ei ole üldse juhtotstarvet

määratud või on selleks selline juhtotstarve, mis tulevikus ei garanteeri nende maade

põllumajanduslikku kasutust.

Keeldumise aluste loetelu ei ole lõplik ehk Regionaal- ja Põllumajandusministeerium võib kahe

hektari suuruse või suurema riigi põllumajandusmaaga kinnisasja võõrandamiseks nõusoleku

andmisest keelduda, kui see võib tulevikus osutuda vajalikuks muul avalikul eesmärgil. Näiteks

võib Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumil olla teave, et võõrandatav põllumajandusmaa

võib osutuda vajalikuks muul avalikul otstarbel – näiteks võib olla maatükk vajalik kinnisasja

avalikes huvides omandamise seaduse alusel kinnisasjade vahetamiseks, riigi või kohaliku

omavalitsuse üksuse huvides olulise ehitise või rajatise rajamiseks jne – sellisel juhul võib olla

põhjendatud võõrandamiseks nõusoleku andmisest keeldumine.

Eelnõu §-ga 3 sätestatakse seaduse jõustumise aeg.

Seadus jõustub 2026. aasta 1. jaanuaril eelkõige selleks, et võimaldada jätkata enne 2003. aasta

1. juulit ehitatud maaparandussüsteemide registrisse kandmist.

4. Eelnõu terminoloogia

Eelnõuga ei võeta kasutusele uusi termineid.

5. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele

Eelnõul ei ole puutumust Euroopa Liidu õigusega.

6. Seaduse mõjud

Seaduse rakendamisest eeldatavasti sotsiaalset, sealhulgas demograafilist mõju, mõju riigi

julgeolekule ja välissuhetele ei ole. Avalduv keskmine mõju elu- ja looduskeskkonnale, mõju

regionaalarengule, mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse korraldusele on toodud allpool.

6.1. Vastutava spetsialisti täienduskoolitusel osalemise nõudest loobumine

Mõju majandusele: ettevõtluskeskkond ja ettevõtete tegevus, halduskoormus.

Sihtrühm: maaparanduse uurimistöö, maaparandussüsteemi projekteerimise, maaparanduse

omanikujärelevalve ja maaparanduse ekspertiisi eest vastutavad spetsialistid.

Avaldatav mõju: vastaval alal tegutsemine muutub lihtsamaks. Vastutavad spetsialistid, kes

ei saanud viieaastasel perioodil täienduskoolitusel osaleda, saavad jätkata vastaval alal

tegutsemist.

Mõju olulisus

Ulatus: keskmine, täienduskoolituste valikut

ei piirata.

Sihtrühma suurus: väike (u 100 ettevõtjat ja u

100 vastutavat spetsialisti).

Sagedus: väike, ühekordne tegevus. Ebasoovitavate mõjude risk: väike, positiivne

mõju.

Täienduskoolituse nõue kitsendas vastutava spetsialisti koolituste valikut olukorras, kus

täienduskoolituse pakkujaid ei olnud. Ettevõtja, kelle ettevõttes vastutav spetsialist töötab, ja

ka spetsialist ise saavad valida koolitusturult sellised koolitused, mis aitavad täiendada

spetsialisti teadmisi kõige enam. Jääb väike risk, et mõned vastutavad spetsialistid ei täienda

11

oma teadmisi. Samas ettevõtted, kelle vastutavad spetsialistid värskendavad oma teadmisi ning

on uute tehnoloogiate ja materjalidega kursis, omavad teatud konkurentsieelist ja on rohkem

hinnatud. Maaparandussüsteemi omanikud soovivad, et ehitusprojekte koostaksid valdkonna

arengutega kursis olevad vastutavad spetsialistid. Nii suureneb spetsialistil ja ettevõtjal endal

motivatsioon arendada oma teadmisi ja otsida innovaatilisemaid lahendusi.

6.2. Metsamaal paikneva enne 2003. aasta 1. juulit ehitatud maaparandussüsteemi

maaparandussüsteemide registrisse kandmine

6.2.1 Mõju majandusele: ettevõtlusele, halduskoormus, metsatööstus.

Sihtrühm: peamiselt metsamaadel paiknevate maaparandussüsteemide omanikud.

Avaldatav mõju: metsamaal paiknevate maaparandussüsteemide kandmiseks

maaparandussüsteemide registrisse ei ole vajalik omaniku taotlus ega maaparandussüsteemi

eelnev rekonstrueerimine.

Mõju olulisus

Ulatus: suur. Sihtrühma suurus: suur, u 25 000 (keskmine

metsaomand on 12 ha, Erametsaliidu sõnul

on u 315 000 ha kuivendatud metsa, mis ei

ole registrisse kantud).

Sagedus: väike, ühekordne tegevus. Ebasoovitavate mõjude risk: väike, positiivne

mõju.

Kehtiva regulatsiooni kohaselt on alates 2026. aasta 1. jaanuarist võimalik olemasolevat

veejuhtmete võrku maaparandussüsteemina kanda registrisse üksnes läbi ehitusloa menetluse,

mis on maaomanikule kulukas ja ajamahukas. Registrisse on kandmata hinnanguliselt 315 000

hektarit erametsamaal olevat maaparandussüsteemi. Arvestades loamenetluse maksumust

maaomanikule, jääksid need maaparandussüsteemid registrisse kandmata ja valdavalt korda

tegemata. Kuigi registrisse kandmine lihtsustub ja paikvaatlusi, sh hinnanguid enam teha ei

tule, jääb MaRu töömaht üldjoontes samaks, lihtsalt üks menetlus asendub teisega ja seda on

võimalik hajutada MaRu tööprotsessidega. Ühelt poolt suureneb registrisse kantud

maaparandussüsteemide maa-ala, kuid teiselt poolt andmehõive korras registrikannete

tegemisel ühtlustub MaRu töökoormus, sest registrikanded tehakse sellisel ajal, kui muid

6.2.2 Mõju keskkonnale: metsandus.

Sihtrühm: Metsaomanikud.

Avaldatav mõju: maaparandussüsteem rekonstrueeritakse ainult siis, kui see on metsa

juurdekasvuks otseselt vajalik.

Mõju olulisus

Ulatus: väike. Sihtrühma suurus: suur.

Sagedus: väike, ühekordne tegevus. Ebasoovitavate mõjude risk: väike, positiivne

mõju.

6.2.3 Mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse korraldusele: avalikud teenused.

Sihtrühm: Maa- ja Ruumiamet.

Avaldatav mõju: lihtsustub registrisse kandmise menetlus, MaRu töökoormus jääb samaks.

Mõju olulisus

Ulatus: suur. Sihtrühma suurus: väike.

Sagedus: väike, ühekordne tegevus. Ebasoovitavate mõjude risk: väike, positiivne

mõju.

12

ehitusloa ja kooskõlastuse taotlusi on vähem. Maaomanikule andmehõive korras registrisse

kandmise kulusid ei kaasne.

6.3 Muudatus: Riigivaraseaduses sätestatud juhtudel põllumajandusmaa kasutusõiguse

andmiseks Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi nõusoleku küsimisest loobumine

6.3.1 Sihtrühm

Muudatuse sihtrühma moodustavad riigivara valitsejad, eelkõige MaRu kui volitatud asutus,

ning Regionaal- ja Põllumajandusministeerium.

6.3.2 Mõjud

6.3.2.1 Mõju riigiasutuste korraldusele

Eelnõu kohase riigivaraseaduse muudatustega lõpetatakse riigivara valitsejate või volitatud

asutuste kohustus saada Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi nõusolek

põllumajandusmaa kasutusse andmiseks. Sellega vähendatakse oluliselt tarbetut

menetluskoormust kõikidele selle menetluse osapooltele. Muudatused puudutavad enim

Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi kui riigi põllumajandusmaade kasutusse andmiseks

nõusoleku andjat. Lisaks puudutavad muudatused kasutusse andmist korraldavaid riigivara

valitsejaid ja volitatud asutusi.

Enim põllumajandusmaad on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisel (u

87 000 hektarit), mille puhul on MaRu volitatud asutus. Teine riigivara valitseja, kellel on

rohkem põllumajandusmaid, on Kliimaministeerium ning selle maa puhul on volitatud asutus

Riigimetsa Majandamise Keskus.

7. Seaduse rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevused, eeldatavad

kulud ja tulud

MaaParS-i muudatused mõjutavad peamiselt MaRu töökorraldust.

Riigivaraseaduses kavandatud muudatused on samuti töökorralduslikud, vähendades eelkõige

MaRu töökoormust, samuti teiste riigivara valitsejate, kellel on valitseda põllumajandusmaid,

ning Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi töökoormust. Nimetatu ei mõjuta kohaliku

omavalitsuse tegevusi ning ei eelda muutusi tulude ega kulude arvestuses.

8. Rakendusaktid

Eelnõu kohaselt tunnistatakse MaaParS-i § 36 lõige 9 kehtetuks. Tegemist on valdkonna eest

vastutavale ministrile antud volitusnormiga, mille kohaselt kehtestatakse määrusega nõuded

maaparanduse uurimistöö, maaparandussüsteemi projekteerimise, maaparanduse

omanikujärelevalve ja maaparanduse ekspertiisi ala vastutava spetsialisti täienduskoolitusele.

Haldusmenetluse seaduse § 93 lõike 1 kohaselt kehtib määrus muu hulgas kuni volitusnormi

kehtetuks tunnistamiseni. Seaduse jõustumisel muutub kehtetuks maaeluministri 19. septembri

2018. a määrus nr 56 „Maaparanduse uurimistöö, maaparandussüsteemi projekteerimise,

maaparanduse omanikujärelevalve ja maaparanduse ekspertiisi ala vastutava spetsialisti

täienduskoolituse nõuded“ (RT I, 22.10.2024, 2).

9. Seaduse jõustumine

13

Seadus jõustub 2026. aasta 1. jaanuaril. Seda eelkõige põhjusel, et kui enne 2003. aasta 1. juulit

ehitatud maaparandussüsteem ei ole kehtiva maaparandusseaduse kohaselt 2026. aasta 1.

jaanuariks maaparandussüsteemide registrisse kantud, siis eeldab see pärast nimetatud

tähtpäeva kehtiva seaduse kohaselt loamenetlust ja uue kuivendussüsteemi rajamist ning

maaomanikule ka sellega seotud kulusid. Sellest tulenevalt on asjakohane teha MaaParS-is

kiireloomuline muudatus, millega võimaldatakse jätkata selliste maaparandussüsteemide

registrisse kandmist, minimeerides eelkõige erametsamaa omanike halduskoormust ja kulusid.

10. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon

Eelnõu esitatakse eelnõude infosüsteemi EIS kaudu kooskõlastamiseks Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeeriumile, Kliimaministeeriumile, Rahandusministeeriumile,

Haridus- ja Teadusministeeriumile ja Justiits- ja Digiministeeriumile ning arvamuse

avaldamiseks järgmistele huvirühmadele:

Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda, Eesti Maaparandajate Selts, Riigimetsa Majandamise

Keskus, Eesti Erametsaliit, Eesti Maaülikool, Eesti Veeinseneride Liit, Eesti Linnade ja

Valdade Liit, Eesti Turbaliit, Maa- ja Ruumiamet, Eestimaa Looduse Fond, Eesti

Keskkonnaühenduste Koda.

__________________________________________________________________________