Vastuskiri

Paldiski mnt 81, 10614 Tallinn telefon +372 794 3500 registrikood 70008799

Paju 2, 50603 Tartu e-post: [email protected] KMKN EE101339803

Akadeemia 2, 80011 Pärnu www.terviseamet.ee EE891010220034796011

Kalevi 10, 30322 Kohtla-Järve viitenumber 2800048574

Saku Vallavalitsus

[email protected]

Teie 12.06.2025 nr 7-1/4-18

Meie 04.07.2025 nr 9.3-1/25/4891-2

Saku aleviku Tähevälja maaüksuse ja

lähiala detailplaneering

Esitasite Terviseametile (edaspidi amet) tuginedes planeerimisseaduse § 127 lõikele 1, § 133 lõikele

1 ja Vabariigi Valitsuse 17.12.2015. a määrusele nr 133 „Planeeringute koostamisel koostöö

tegemise kord ja planeeringute kooskõlastamise alused“ § 3 kooskõlastamiseks Saku Vallavalitsuse

09.08.2022. a korraldusega nr 455 algatatud Saku valla Saku aleviku Tähevälja maaüksuse ja lähiala

detailplaneeringu (maaüksuse nimi ja asustusüksuse piir on vahepeal muutunud, algatamise ajal oli

tegemist Juuliku küla Juuliku maaüksusega). Amet on varasemalt oma arvamuse Juuliku maaüksuse

osal ja lähialal detailplaneeringu koostamise algatamise, lähteseisukohtade andmise ja

keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmise korralduse eelnõule esitanud 20.07.2022

kirjaga nr 9.3-4/22/5694-2.

Planeeritud maa-ala asub Saku vallas, Saku alevikus, Tallinna ringtee (põhimaantee nr 11) ja Saku-

Laagri tee (kõrvalmaantee nr 11420) vahelisel alal. Planeeringuala suurus on 9,12 ha.

Detailplaneeringu koostamise eesmärgiks on Tähevälja kinnistu jagamine viieks äri- ja tootmismaa

krundiks, üheks transpordimaa krundiks ja kaheks üldmaa krundiks. Äri- ja tootmismaa kruntidele

määratakse ehitusõigus kuni kolme hoone püstitamiseks. Autodega juurdepääs kinnistule on

kavandatud Saku-Laagri teelt ringristmikult. Läbipääs on võimaldatud Paju tee poolt. Kavandatud

läbipääs on ettenähtud ainult väiksematele sõidukitele, raskeveokid tohivad planeeringualale

siseneda ainult Saku-Laagri tee poolt ning liigelda ainult äri- ja tootmishoonete kruntide piires.

Vastavalt üldplaneeringule asub Tähevälja kinnistu äri- ja tootmisettevõtte maa-alal. Lisaks asub

planeeringuala osaliselt haljasala ja parkmetsa maa-alal. Detailplaneering vastab Saku valla

üldplaneeringule.

Detailplaneeringu materjalid sisaldavad mürahinnangut (Saku vallas Tähevälja maaüksuse ja lähiala

detailplaneeringu mürahinnang, Lemma OÜ, 19.06.2024). Kuna tegemist on äri- ja tootmise maa-

alaga, mis on atmosfääriõhu kaitse seaduse alusel V kategooria, ei ole maa-alale kehtestatud müra

piirnorme keskkonnaministri 16.12.2016 määruse nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja

mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“ mõistes. Detailplaneeringuga

kavandatavad hooned mõjutavad osaliselt liiklusmüra olukorda Tähesära maaüksuse ja lähiala

detailplaneeringu alal. Kui detailplaneering praegusel kujul jääb realiseerimata, kuid selle mõjuga

maanteelt tuleva liiklusmüra tõkestamisel on arvestatud, tuleks ka teistel mõjutatud planeeringute

aladel müraolukorda uuesti hinnata või leida teisi alternatiivsed müraleevendusmeetmeid.

Detailplaneeringu seletuskirjas on muuhulgas välja toodud järgnev:

 Planeeringuala lähistel asuvad elamukvartalid ning neid kavandatakse ka juurde. Äri- ja

elamufunktsioone eraldab kaitsehaljastus ning kavandatavad ärihooned kaitsevad

elamualasid Tallinna ringteelt leviva liiklusmüra eest.

2(3)

 Hoonete paigutus kruntidel peab arvestama naaberkrunte, et vältida ühtlast tumma seina

Tallinna ringteel. Planeeringuala lõunapoolsele küljele nähakse ette kõrghaljastusega

puhverala, et vähendada hoonete visuaalset mõju elamualale.

 Hoonestus aitab kaasa piirkonnas linnalise keskkonna tekkele ning on tiheasustusalale

sobilik. Tallinna ringtee poole suuremate hoonete ehitamine aitab kaasa müra

leevendamisele elamute piirkonnas. Lisaks vähendab see suurtel avatud aladel tekkivaid

tuuli.

 Hoonestusele pos 2 ja 3 taotletakse suuremat hoonete kõrgust ja hoonestusala

tehnoloogilistest vajadustest tulenevalt, et võimaldada hoonete optimaalne kasutus ning

kaasaegsete tehnoloogiate rakendamine. Suurendatud ehitisealune pind aitab vähendada

liiklusest tulenevat negatiivset keskkonnamõju planeeritavale ja ka olemasolevale

elamuarendusele, vähendades Tallinna ringteelt levivat müra ning puhverdades heitgaase –

koostatud mürahinnangu üks järeldusi oli, et ärimaale kavandatavad potentsiaalsed hooned

hakkavad varjestama Tallinna ringteelt lähtuvat liiklusmüra kavandatava elamuala suhtes.

 Hoonete projekteerimisel paigutatakse müraallikad müratundlike hoonetega aladest

võimalikult kaugele – parkimine tuleb kavandada ennekõike hoonetest põhja poole s.o.

elamupiirkonnast kaugemale.

 Hoonete paigutus ja arhitektuurne lahendus peab takistama tuule- ja mürakoridoride teket.

Vajadusel kaasata pädevad spetsialistid.

 Hoonete paigutusel kruntidele tuleb võimalusel arvestada naaberhoonete projekte ja kruntide

paigutust, et vähendada müra levikut maanteelt olemasolevate ja kavandatavate elamuteni.

Transpordiamet ei võta endale kohustusi planeeringuga kavandatud leevendusmeetmete

rakendamiseks.

 Vajadusel rajatakse piirdeid, mille kõrgus on kuni 2,0 m. Piirete materjalid tuleb valida

esinduslikud, materjalid täpsustatakse ehitusprojekti edasisel koostamisel. Piirete valikul

tuleb tagada arhitektuurne ühtlus. Piirete asukohad täpsustatakse ehitusprojektide

koostamisel. Läbipaistmatuid piirdeaedu võib rajada müra takistamise eesmärgil. Haljasala-

ja parkmetsa maa-alale jääval planeeringualal ja vaadeldavatel teepoolsetel külgedel peab

olema tagatud piirete esinduslikkus ning erinevate juhtotstarvetega alade vahel tuleb

arvestada üleminekutega.

 Siseruumides tuleb tagada radooniohutu keskkond vastavalt standardis EVS 840:2017

„Juhised radoonikaitse meetmete kasutamiseks uutes ja olemasolevates hoonetes“.

 Ärimaale kavandatavad potentsiaalsed hooned hakkavad varjestama Tallinna ringteelt

lähtuvat liiklusmüra kavandatava elamuala suhtes.

 Hoonete projekteerimisel lähtuda sotsiaalministri 4. märtsi 2002. a määrust nr 42 "Müra

normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme

mõõtmise meetodid" ja keskkonnaministri 16.12.2016. a määruses nr 71 „Välisõhus leviva

müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“ lisas 1

kehtestatud tasemetest.

 Arvestada planeeritavate hoonete tehniliste seadmete (soojuspumbad, kliimaseadmed,

ventilatsioon jms) valikul ja paigutamisel naaberhoonete ja müratundlike ruumide

paiknemisega vältimaks mürahäiringuid. Arvestama peab, et tehniliste seadmete müra ei tohi

ületada ümbruskonna elamualadel keskkonnaministri 16.12.2016. a määruse nr 71

„Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise

meetodid” lisa 1 normtasemeid.

 Planeeringu elluviimise ajal võib lisanduda täiendavat müra ehitustööde läbiviimisel.

Arvesse peab võtma, et ehitusaegne müra ei tohi ületada atmosfääriõhu kaitse seaduse ning

selle alusel välja antud keskkonnaministri 16.12.2016. a määruses nr 71 „Välisõhus leviva

müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid” ja

sotsiaalministri 04. märtsi 2002. a määruse nr 42 „Müra normtasemed elu- ja puhkealal,

elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid” sätestatud müra

normtasemeid.

 Hooned projekteerida nii, et naaberhoonetes oleks tagatud normikohane insolatsioonikestus

vastavalt Eesti standardile Eesti standardile EVS 17037:2019+A1:2021 „Päevavalgus

hoonetes“.

 Leevendusmeetmete ja konkreetsete tingimuste väljatöötamiseks tuleb planeerimisprotsessi

kaasata välisõhus leviva müra eriala spetsialist. Arendaja peab tagama, et müra ei ületaks

3(3)

elamute juures kehtestatud normtasemeid. Müra leevendusmeetmete elluviimine on arendaja

ülesanne. Saku Vallavalitsus ja Transpordiamet ei vastuta võimalike müra normtasemete

ületamise ja nende leevendamise eest. Kuna tegu on ka maantee lähedase alaga, siis tuleb

detailplaneeringus lisaks analüüsida, kas planeeritaval alal on maanteest tulenvalt vajalik

ette näha leevendusmeetmeid ja kuidas planeerida selliselt, et elamupiirkonda antud

detailplaneeringuga maanteemüra eest kaitsta (nt hoonestuse parim paigutus jms).

 Planeeringu ala läbiv 10kV õhuliin on ette nähtud demonteerida.

Amet on tutvunud Saku valla geoinfosüsteemis EVALD asuvate detailplaneeringu

materjalidega ja kooskõlastab detailplaneeringu. Lisaks juhib tähelepanu järgnevale:

 Amet juhib tähelepanu, et detailplaneeringuga rajatavate hoonete ja tegevusest põhjustatud

müra ja vibratsiooni kohta on käesolevas etapis vähe andmeid, mistõttu müra ja vibratsiooni

levikut ning leevendavate meetmete tõhusust ei ole võimalik hinnata. Tähelepanu tuleks

pöörata asjaolule, et planeeritavas keskkonnas tekitavad lisaks tehno- ja tööstusseadmetele

müra ka laadimisaladel toimuv sh seisva mootoriga veokid külmemal ajal, teenindava

transpordi liikumise müra, kaubavedamise seadmete müra, töökeskkonna ohutussignaalid

ning muu äri- ja tootmistegevusega seonduv. Seda ka juhul kui äri- või tootmine iseseisvalt

on keskkonnasõbralik. Detailplaneeringu elluviimisel ning tegevuse alustamisel tuleb

hinnata kujunenud olukorda ning kaaluda vajadusel täiendavaid leevendusmeetmeid

(müratõkete rajamist). Parima müra leevendava efekti annab müra tekitavate seadmete mõju

suunamine müratundlikest aladest eemale, kasutades muuhulgas madala müratasemega

tehnoloogilisi lahendusi, müraallika ehituslike meetmetega varjestamist või müratõkke

rajamist, mis asub vahetult müraallika või müratundliku objekti läheduses. Igasuguse müra

leevendava meetme rajamisega või kasutusele võtmisega peaks kaasnema ka selle

leevendava mõju tõhususe hindamine, näiteks modelleerimise või müra mõõtmise kaudu.

 Mürahinnangus kirjutatakse: „Elamualadel parema välisõhu mürataseme tagamiseks on

eelistatud kui äri-tootmishooned kavandatakse liiklusmüra maksimaalselt variestavalt.

Varjestamine toimub seda efektiivsemalt, mida ühtlasem on hoonetest tekkiv müratõke.“

Amet soovitab hoonete täpsemal planeerimisel eelistada lahendust, mis mõjuks

müratundlikele aladele kõige enam müra tõkestavana.

 Tööstusmüra, tehnoseadmete ning äri- ja kaubandustegevuse müratasemed ei tohi ületada

keskkonnaministri 16.12.2016. a määruse nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja

mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“ lisas 1 kehtestatud

normtasemeid.

 Naaberaladeni leviv vibratsioon ei tohi ületada sotsiaalministri 17.05.2002. a määruses nr

78 „Vibratsiooni piirväärtused elamutes ja ühiskasutusega hoonetes ning vibratsiooni

mõõtmise meetodid“ toodud normtasemeid.

 Detailplaneeringu seletuskirja punktis 8.2. Vastavus algatamise korraldusele punktis 16 on

kirjutatud: „Detailplaneeringu koostamisel lähtuda Terviseameti 20.07.2022 kirjas nr 9.3-

4/22/5694-2 toodud nõuetest. Nõuded on kirjeldatud ptk 6.3.“ Amet juhib tähelepanu

asjaolule, et seletuskirjas ei eksisteeri peatükki 6.3.

(allkirjastatud digitaalselt)

Karmen Põld

vaneminspektor (keskkonnatervis)

Karmen Põld

54840193 [email protected]