Vastuskiri

Paldiski mnt 81, 10614 Tallinn telefon +372 794 3500 registrikood 70008799

Paju 2, 50603 Tartu e-post: [email protected] KMKN EE101339803

Akadeemia 2, 80011 Pärnu www.terviseamet.ee EE891010220034796011

Kalevi 10, 30322 Kohtla-Järve viitenumber 2800048574

Jõelähtme vallavalitsus

[email protected]

Teie 12.06.2025 nr 6-4/2716

Meie 04.07.2025 nr 9.3-1/25/4901-2

Kaberneeme küla Kordoni tee 65

maaüksuse detailplaneering

Esitasite Terviseametile (edaspidi amet) planeerimisseaduse § 133 lg 1 tulenevalt

kooskõlastamiseks Kaberneeme küla Kordoni tee 65 maaüksuse detailplaneeringu (edaspidi

detailplaneering).

Planeeringu koostamise eesmärk on Jõelähtme Vallavolikogu 13.10.2016 otsusega nr 384

kehtestatud Kaberneeme küla Piilkonna kinnistu ja lähiala detailplaneeringu üle planeerimine

Kordoni tee 65 kinnisasja (24505:001:0306) osas. Planeeringuga kavandatakse kohaliku

kogukonna teenindamiseks hoonestus, ümbritsev puhkeala on avalikuks kasutuseks.

Planeeringuga kavandatud tegevuste eesmärk on kaitsta neeme tippu kui rahulikku kohta ja mitte

häirida Kaberneeme külaelu. Ehitisregistri andmetel asub Kordoni tee 65 kinnisasjal piirivalve

vaatluspunkt ehitisealuse pinnaga 120 m2. Ehitis on lagunenud ja ei ole kasutusel

sihtotstarbeliselt. Objekti esialgsest funktsionaalsusest on säilinud 50-90%. Hoone koosneb 3-

korruselisest vaatlustornist ning selle põhjaküljel asuvast lagunenud katusega garaažist.

Planeeringulahendus näeb ette 3-5 hoone rajamise (puhkehoone, merekabel, tuulevari ning

lisaks 2 abihoonet). Olemasolev Piirivalve maja (vaatlustorn) ehitatakse ümber piirkonda

sobivamaks väiksemaks tuulevarjuks. Piirivalve maja juurde kuuluv garaaž ja betoonplats

likvideeritakse. Samuti likvideeritakse planeeringualal Piirivalve majast lõunas asuv

betoonplaatidest kuur.

Koostatav detailplaneeringu lahendus muudab kehtivat Jõelähtme valla üldplaneeringut, mida

on omakorda muudetud Piilkonna detailplaneeringuga riigikaitsemaa maakasutuse ulatuses.

Kehtiva detailplaneeringuga on alale määratud väikeelamumaa juhtotstarve. Koostatav

detailplaneering teeb ettepaneku planeeritava ala ulatuses ärimaa maakasutuse määramiseks.

Lisaks tehakse ettepanek ranna ehituskeeluvööndi vähendamiseks.

Detailplaneeringu seletuskirjas on muuhulgas välja toodud järgnev:

 Detailplaneeringus ei kavandata olulist keskkonnamõjuga tegevust, sh tootmist ega

muud tegevust, millega kaasneks keskkonnaseisundi kahjustumist, sh vee, pinnase,

õhusaastatust ning olulist jäätmeteket ja müratasemete suurenemist. Detailplaneeringuga

ei kavandata objekte, mille raames tuleb läbi viia keskkonnamõju hindamine.

Tegevusega kaasnevad võimalikud mõjud, peamiselt ehitustegevuse ajal, on eeldatavalt

väikesed ja nende ulatus piirneb peamiselt planeeringualaga.

 Hoonete planeerimisel ning rajamisel tuleb järgida standardis EVS 842:2003 „Ehitiste

heliisolatsiooninõuded. Kaitse müra eest“ toodud nõudeid ja rakendada sotsiaalministri

04.03.2002 määruses nr 42 „Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning

2(2)

ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid“ nõudeid.

Detailplaneeringu elluviimisega kaasnevad mõjud on seotud uute hoonete ehitamisega

ning võimalikud mõjud on eelkõige ehitusaegsed ajutised häiringud (nt ehitusaegne

müra, vibratsioon) ja nende ulatus piirneb peamiselt planeeringu ala ja lähialaga.

 Ehitusmüra piirväärtusena rakendatakse elamualadel kella 21.00 kuni 7.00 asjakohase

mürakategooria tööstusmüra normtaset päeval 50 dB ja öösel 40 dB (keskkonnaministri

16.12.2016 määrus nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme

mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“). Planeeritavate hoonete tehniliste

seadmete (soojuspumbad, kliimaseadmed, ventilatsioon jms) valikul ja paigutamisel

tuleb arvestada naaberhoonete paiknemisega, tehniliste seadmete müra ei tohi ületada

nimetatud määruse lisa 1 normtasemeid.

 Valgusreostuse vältimiseks tuleb eelistada disainilahendusi, mis minimeerivad valguse

emissiooni taeva suunas ja soodustavad tõhusat energiakasutust. Valgussaaste

vähendamiseks tuleb valgusallikad suunata nii, et need valgustaks ainult soovitud alasid.

Kasutada võib valgustite automaatse väljalülitamise või ajakontrolli süsteeme, kus

valgustus pole pidevalt vajalik. Soovitav on kasutada päikeselampe, mis kiirgavad öösel

väiksemat valgust.

 Inimese tervise mõjude seisukohalt on oluline piirkonnas olev radoonirisk. Eesti

Geoloogiakeskuse „Eesti pinnase radooniriski ja looduskiirguse atlas“ (2017) selgub, et

Kaberneeme poolsaare tipuosas on pinnaseõhu radoonisisaldust uuritud. Uuringupunktis

810 otse pinnaseõhust mõõdetud radoonisisaldus oli 9 kBq/m3 ja pinnase uraanisisalduse

järgi leitud arvutuslik väärtus 36 kBq/m3. Eeltoodust lähtuvalt on planeeringualal tegu

pigem madala või normaalse pinnaseõhu radoonisisaldusega pinnasega (madala

radoonisisaldusega pinnaseks loetakse 0-10 kBq/m3). Hoonete projekteerimisel lähtuda

ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri määrusest nr 19 „Hoone ruumiõhu

radoonisisalduse ja hoone tarindi ehitusmaterjalidest siseruumidesse emiteeritavast

gammakiirgusest saadava efektiivdoosi viitetase“.

Amet on tutvunud esitatud detailplaneeringu materjalidega ja kooskõlastab

detailplaneeringu. Lisaks juhib tähelepanu järgnevale:

 Ehitus- ja kasutusaegsed vibratsioonitasemed peavad vastama sotsiaalministri

17.05.2002 määruses nr 78 „Vibratsiooni piirväärtused elamutes ja ühiskasutusega

hoonetes ning vibratsiooni mõõtmise meetodid“ § 3 toodud piirväärtustele.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Karmen Põld

vaneminspektor (keskkonnatervis)

Karmen Põld

54840193 [email protected]