Vilja, Väike-Vilja, Viljanurga, Viljapõllu ja Viljavälja DP algatamisest teatamine

TORI VALLAVOLIKOGU

OTSUS

Sindi 6. jaanuar 2022 nr 36

Vilja, Väike-Vilja, Viljanurga, Viljapõllu ja Viljavälja kinnistute

detailplaneeringu koostamise algatamine ja keskkonnamõju strateegilise

hindamise algatamata jätmine

Annely Saik ja Headco OÜ juhatuse liige Imre Saik esitasid Tori Vallavalitsusele taotluse

Tori vallas Eametsa külas Vilja (80901:001:0139, maatulundusmaa), Väike-Vilja

(80901:001:0140, elamumaa), Viljanurga (80901:001:0637, maatulundusmaa), Viljapõllu

(80901:001:0635, elamumaa), Viljavälja (80901:001:0636, maatulundusmaa) kinnistutele

detailplaneeringu koostamise algatamiseks eesmärgiga nimetatud kinnistud jagada

kahekümnekaheks (22) ühepereelamu krundiks suurusega 2000-7000 m2, määrata

ehitusõigus elamu ja abihoonete ehitamiseks ning lahendada vajalik taristu (liitumine

ühisveevärgi- ja kanalisatsioonitrassiga). Kinnistutele juurdepääsuks on planeeritud rajada

Vilja kinnistule juurdepääsutee. Vilja kinnistu ala lõunaosa jääb loodusliku maa ning

puhke- ja spordirajatiste maa sihtotstarbega. Planeeringuala kogupindalaks on ligikaudu

14,28 hektarit, millest 5,5 ha jagatakse elamumaa sihtotstarbega kruntideks.

Planeeringuala asub Eametsa külas Allika tee ääres. Põhjas suunas piirneb planeerinuala

Niidovälja (73001:001:1379, maatulundusmaa 100%) ja Niido (73001:001:0962,

maatulundusmaa 100%) kinnistutega, läänest Sepa (73001:001:0230, maatulundusmaa

100%) kinnistuga. Alast kagusse jääb Selja-Põnga kinnistu (73001:003:0018,

maatulundusmaa 100%) ja kirdenurka Allika tee 4 (73001:001:1299, elamumaa 100%).

Juurdepääs on Allika teelt, mis ühendab planeeringuala Sauga alevikuga. Planeeringuala

asub osaliselt (Vilja kinnistu täielikult ning Viljapõllu ja Väike-Vilja kinnistud osaliselt)

Pärnu lennuvälja kaitsevööndis. Planeeringu koostamisel tuleb arvestada

lennundusseaduse § 352 sätestatud piirangutega ning lennuliiklusest põhjustatud müraga.

Allika tee äärde kavandatakse kergliiklustee rajamist, samuti ühisveevärgi- ja

kanalisatsioonitrasside rajamist, et tagada piirkonna veevärgi varustuskindlus ning vee

kvaliteet ja asendada piirkonna lokaalsed reoveepuhastid reovee ühiskanalisatsiooni

juhtimise võimalusega. Lisaks tagatakse veetrassi baasil piirkonna tuletõrjevee varustus.

Planeeringualast loodes ja põhjas asuvad hoonestatud elamukrundid (Kuremarja ja Nigula

tee servas). Planeeringualast kirdes on hoonestamata tootmismaad. Sauga alevik asub

planeeringualast ca 600 m kaugusel kagus.

Kehtiva Sauga valla üldplaneeringu kohaselt ei ole alale kavandatud elamumaa

sihtotstarbega krunte. Alal säilib olemasolev maakasutus. Planeeringuala ei jää rohelise

võrgustiku koridori, ega väärtuslikule maastikule. Ala on osaliselt looduslik rohumaa,

osaliselt kaetud põõsastikuga. Väike-Vilja, Viljapõllu ja Viljavälja kinnistutele on välja

antud projekteerimistingimused ja ehitusload elamute ehitamiseks.

Detailplaneeringuga soovitakse muuta Sauga valla üldplaneeringut. Põhjendusena

üldplaneeringut muuta on taotluse lisas välja toodud järgmine: eelistada uute

arendustegevuste koondamine olemasolevatesse keskustesse, tagamaks sellega juba

toimivate keskuste jätkusuutlikkust ja täiendavat arengut, sh teenuste ja töökohtade

olemasolu. Kavandatava tegevuse ala jääb kiiresti areneva Sauga aleviku lähipiirkonda

ning arvestades, et piirkonnas on tüüpiline maaline hajaasustus praktiliselt hävinud, järgib

see ka Eametsa külas välja kujunenud asustus- ja hoonestusstruktuuri.

Pärnu maakonna planeeringu (2018) kohaselt on Sauga alevik määratud linnalise

asustusega alaks. Planeeritav ala asub Sauga aleviku vahetus läheduses. Tegemist on

linnalise asustuse arenguks sobiliku alaga, mida iseloomustavad asustuse kompaktsus –

nii olemasoleva hoonestuse tihedus (määratletud tiheasustusega paikkondadena),

maakasutusfunktsioonide mitmekesisus (elamualad, äripiirkonnad, ühiskondlikud

ehitised, kompaktsele asustusele omased puhkealad jms), ühtsed teede- ja tehnovõrgud

ning mitmesuguste teenuste ja töökohtade olemasolu. Maakonnaplaneeringus on linnalise

asustuse alad kavandatud eelisarendatavateks aladeks, mis on elanike, töökohtade ja

teenuste peamisteks koondumiskohtadeks ka rahvastiku kahenemise tingimustes.

Maakonnaplaneeringus on linnalise asustusega alade arendamise tingimusena välja

toodud, et uushoonestuse kavandamisel tuleb arvestada piirkonnas väljakujunenud

ehitusmahtude ja ehituslaadiga ja seada eesmärgiks kõrge arhitektuuriline tase, veeäärsed

alad tuleb siduda avaliku ruumiga, kavandada sinna puhkealasid ja ühiskondlikke ehitisi,

eelisarendada keskkonnasäästlikke ja tervislikke liikumisviise, arendada välja linnasisene

ja -lähedane kergliiklusteede võrgustik ja ühendada see ühistranspordi võrgustikuga.

Detailplaneeringuga kavandatav on Sauga valla üldplaneeringut (2016) muutev. Samas

nähtub eelnevast, et paikkonna tänaseid arengueelduseid oli toona võimatu sellisel kujul

ette näha ning selles mängivad rolli nii haldusreformi järelmid, kui ka piirkonna

infrastruktuuriga seonduv.

Eelisarendatakse olemasoleva asustuse, transporditaristu, ühistranspordiliinide ja

tehnovõrkude vahetus läheduses paiknevaid alasid (keskendudes siinkohal elamutele),

mida toetab ka maakonnaplaneering (2018). Arendustegevust toetab ka piirkonna

varustatus infrastruktuuriga, sh sellega seonduvate perspektiivsete ühisvõrkude pidev

areng. Planeeritav elamuala asub linnalise elukeskkonna läheduses, võimaldades

mitmekülgsete funktsioonide arengueeldusi. Tagatud on optimaalne

teenindusfunktsioonide kättesaadavus (ühistranspordipeatused, lasteaed, Coop kauplus,

noortekeskus/kogukonnakeskus). Eeltoodu alusel saab väita, et planeeringuga kavandatu

on kõnesolevasse asupaika sobiv.

Planeeritava maa-ala kohta on koostatud keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH)

eelhinnang, kus on analüüsitud järgmisi võimalikke planeeringualaga seotud

keskkonnamõjusid: pinnas, maa- ja loodusvarade kasutamine, jäätmeteke, põhja- ja

pinnavesi, õhk, valgus, müra ja vibratsioon, soojus, kiirgus, lõhn. Koostaja: Estonian,

Latvian & Lithuanian Environment OÜ, (reg nr 10705517).

Eelhindamise alusel ei kaasne kavandatava tegevusega olulisi keskkonnamõjusid.

Detailplaneeringu koostamise algatamise ja KSH algatamata jätmise otsuse eelnõu kohta

küsiti seisukohta Keskkonnaametilt, Transpordiametilt ja Rahandusministeeriumilt.

Keskkonnaamet oma 28.10.2021 kirjas nr 6- 5/21/21446-2 seisukohal, et lähtudes

algatatava DP eesmärgist, esitatud KSH eelhinnangust, planeeringuala

keskkonnatingimustest ja teadaolevast informatsioonist, ei ole eeldada olulise

keskkonnamõju ilmnemist ning KSH algatamine ei ole eeldatavalt vajalik.

Keskkonnatingimustega on võimalik arvestada planeerimisseaduse § 126 lg 1 alusel

määratud ülesannete täitmisel planeeringumenetluse käigus.

Rahandusministeerium oma 29.10.2021 kirjas nr 14-11/7037-2 on seisukohal, et Vilja,

Väike-Vilja, Viljanurga, Viljapõllu, Viljavälja kinnistutele detailplaneeringu KSH-d pole

vaja algatada siis, kui tegevusega tõenäoliselt ei kaasne olulist negatiivset keskkonnamõju.

Vastavalt PlanS § 4 lõike 2 punktile 5 tuleb kohalikul omavalitsusel tagada, et

detailplaneeringu koostamisel hinnatakse selle elluviimisega kaasnevaid asjakohaseid

majanduslikke, kultuurilisi, sotsiaalseid ja looduskeskkonnale avalduvaid mõjusid.

Uued elamukrundid ei tohi saada takistuseks lennujaama arendamisele.

Transpordiamet oma 03.11.2021 kirjas nr 7.1-2/21/14549-3 ei ole, lähtudes KeHJS § 33 lg

6, vastuväiteid KSH algatamata jätmise otsusele, kuid palume otsuse eelnõud, KSH

eelhinnangut ja eskiisjoonist täiendada ja korrigeerida kirjas toodud märkuste alusel.

Täiendused ja parandused on vastavalt kirjale sisse viidud.

Detailplaneeringu algatab Tori Vallavolikogu, koostamist korraldab Tori Vallavalitsus,

kehtestab Tori Vallavolikogu. Otsusega saab tutvuda Tori valla veebilehel

www.torivald.ee

Tulenevalt planeerimisseaduse § 4 lg 4, § 127 lg 1 ja Vabariigi Valitsuse 17.12.2015

määrusest nr 133 „Planeeringute koostamisel koostöö tegemise kord ja planeeringu

kooskõlastamise alused“, tehakse planeeringu koostamisel koostööd valitsusasutustega,

kelle valitsemisalas olevaid küsimusi detailplaneering käsitleb.

Tulenevalt planeerimisseaduse § 127 lg 2 ja 3, kaasatakse planeeringu koostamisse isikud,

kelle õigusi võib planeering puudutada, isikud, kes on avaldanud soovi olla selle

koostamisse kaasatud ning isikud, kelle huve planeering võib puudutada.

Lähtudes eeltoodust ning võttes aluseks planeerimisseaduse § 128 lõike 1,

keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 33 lõike 2 punkti 4 ja

§ 35 lõiked 3 ja 5, Tori Vallavolikogu 20.02.2020 määruse nr 106 „Maakorraldusliku,

planeerimis- ja ehitusalase tegevuse ning ehitusseadustikust tuleneva riikliku järelevalve

korraldamine Tori vallas“ § 2 lõike 3 ning Headco OÜ ja Anneli Saiki poolt esitatud

detailplaneeringu algatamise taotluse annab Tori Vallavolikogu

o t s u s t a b:

1. Algatada detailplaneeringu koostamine Tori vallas Eametsa külas Vilja, Väike-

Vilja, Viljanurga, Viljapõllu ja Viljavälja kinnistutel.

2. Kinnitada planeeritava maa-ala asukohaskeem, mis on käesoleva otsuse

lahutamatu lisa.

3. Jätta Vilja, Väike-Vilja, Viljanurga, Viljapõllu ja Viljavälja kinnistute

detailplaneeringu koostamiseks keskkonnamõju strateegiline hindamine

algatamata, kuna koostatava detailplaneeringu elluviimisega kaasnevad tegevused

ei oma olulist keskkonnamõju.

4. Detailplaneering koostada vastavalt juhendmaterjalidele, millised on

kättesaadavad veebilehel http://planeerimine.ee/ ja rahandusministeeriumi

veebilehel (http://www.fin.ee/ruumiline-planeerimine). Detailplaneeringu

seletuskirja mahus esitada muuhulgas planeeringu elluviimiseks vajalikud

tegevused ja nende järjekord (PlanS § 3 lõige 5).

5. Enne detailplaneeringu koostamise alustamist tuleb detailplaneeringu koostamisest

huvitatud isikul sõlmida Tori Vallavalitsusega asjakohane leping detailplaneeringu

koostamiseks, sh planeeringu koostamise täpsustatud ajakava.

6. Tori Vallavalitsusel avaldada teade detailplaneeringu algatamisest ja

keskkonnamõjude hindamise algatamata jätmisest Ametlikes Teadaannetes, Tori

valla veebilehel ja ajalehes Pärnu Postimees.

7. Tori Vallavolikogu võib detailplaneeringu koostamise lõpetada, kui koostamise

käigus ilmnevad asjaolud, mis välistavad planeeringu elluviimise tulevikus,

kinnisasja omanik esitab taotluse detailplaneeringu koostamise lõpetamiseks;

planeeringu koostamise eesmärk muutub oluliselt koostamise käigus.

8. Otsust on võimalik vaidlustada 30 päeva jooksul teatavakstegemisest, esitades

vaide Tori Vallavolikogule haldusmenetluse seaduses või kaebuse Tallinna

Halduskohtu Pärnu kohtumajale halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud

korras.

9. Otsus jõustub teatavakstegemisest.

(allkirjastatud digitaalselt)

Jana Malõh

volikogu esimees

Lisa “Asukohaskeem”

Tori Vallavolikogu 6. jaanuari 2022 otsuse nr 36 juurde

Väike-Vilja, Viljapõllu, Viljavälja, Viljanurga ja Vilja kinnistute

(Eametsa küla, Tori vald)

detailplaneeringu

keskkonnamõju strateegilise

hindamise eelhindamine

Tallinn

2021

Väike-Vilja, Viljapõllu, Viljavälja, Viljanurga ja Vilja kinnistute detailplaneeringu KSH eelhindamine

2/23 Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ

Nimetus Väike-Vilja, Viljapõllu, Viljavälja, Viljanurga ja Vilja kinnistute

(Eametsa küla, Tori vald) detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise

hindamise eelhindamine

Versioon Esitamiseks

Töö nr 21/TP/07

Aeg 09.12.2021

Klient Henri Projekt OÜ

Suure-Jõe 62 80042 Pärnu

Üldtelefon; 53 415 519

Koduleht: www.henriprojekt.ee

Kontaktisik Ilmar Selgal

E-post: [email protected]

Telefon: 55 676 503

KSH eelhinnangu koostaja Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ (ELLE OÜ)

Reg nr 10705517

Aadress: Tõnismägi 3A-15, 10119 Tallinn

Telefon: 611 7690

E-post: [email protected]

Osalejad Kadri Kipper, BSc

Lea Jalukse, MSc

KSH eelhinnangu vastutav

koostaja

Toomas Pallo, MSc, KMH litsents nr KMH0090

Kasutustingimused © Käesolev aruanne on koostatud ja esitatud kasutamiseks tervikuna.

Aruandes ja selle lisades esitatud kaardid, joonised, arvutused on

autoriõiguse objekt ning selle kasutamisel tuleb järgida autoriõiguse

seaduses sätestatud korda.

Aruandes toodud info kasutamine õppe- ja mitteärilistel eesmärkidel on

lubatud, kui viidatakse algallikale. Andmete kasutamisel tuleb viidata

nende algallikale.

Väike-Vilja, Viljapõllu, Viljavälja, Viljanurga ja Vilja kinnistute detailplaneeringu KSH eelhindamine

Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ 3/23

SISUKORD

1 SISSEJUHATUS ........................................................................................................................... 4

2 KAVANDATAV TEGEVUS ............................................................................................................... 5

3 KAVANDATAVA TEGEVUSE KESKKONNA KIRJELDUS ............................................................................. 6

3.1 Asukoht ......................................................................................................................................... 6 3.2 Sotsiaalmajanduslik keskkond ...................................................................................................... 8 3.3 Pinnas ja geoloogia ....................................................................................................................... 9 3.4 Põhja- ja pinnavesi ........................................................................................................................ 9

3.4.1 Põhjavesi ................................................................................................................................... 9 3.4.2 Pinnavesi .................................................................................................................................10

3.5 Välisõhk ja müra .........................................................................................................................11 3.6 Looduskaitselised objektid, sh taimestik ja loomastik ................................................................12 3.7 Kultuurimälestised ......................................................................................................................12 3.8 Teed ja tehnorajatised ................................................................................................................12 3.9 Rohevõrgustik .............................................................................................................................13

4 DETAILPLANEERINGU SEOS MUUDE ASJAKOHASTE STRATEEGILISTE PLANEERIMISDOKUMENTIDEGA ............... 14

4.1 Pärnu maakonna planeering .......................................................................................................14 4.2 Tori valla üldplaneering ..............................................................................................................14 4.3 Sauga valla üldplaneering ...........................................................................................................15

5 PLANEERITAVA TEGEVUSEGA KAASNEVAD VÕIMALIKUD OLULISED KESKKONNAMÕJUD ............................... 16

5.1 Mõju looduskeskkonnale ............................................................................................................16 5.1.1 Mõju pinnasele ja mullastikule ...............................................................................................16 5.1.2 Pinna- ja põhjavesi ..................................................................................................................16 5.1.3 Looduskaitselised objektid, sh taimestik ja loomastik ...........................................................17

5.2 Mõju sotsiaalsele keskkonnale ja kultuuripärandile ...................................................................18 5.3 Tegevusega kaasnevate avariiolukordade esinemise võimalikkus .............................................18 5.4 Mõju välisõhu ja müra seisundile ...............................................................................................18 5.5 Tegevusega kaasneva mõju võimalikkus, kestus, sagedus ja pöörduvus, sealhulgas kumulatiivne ja piiriülene mõju ...............................................................................................................19

6 EELHINNANGU JÄRELDUS ........................................................................................................... 20

7 KASUTATUD MATERJALID ........................................................................................................... 21

LISAD ......................................................................................................................................... 23

Väike-Vilja, Viljapõllu, Viljavälja, Viljanurga ja Vilja kinnistute detailplaneeringu KSH eelhindamine

4/23 Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ

1 SISSEJUHATUS

Käesolev eelhinnang on koostatud Tori vallas (enne 2017. aasta haldusreformi Sauga vald), Eametsa

külas asuvate kinnistute Väike-Vilja (80901:001:0140), Viljapõllu (80901:001:0635), Viljavälja

(80901:001:0636), Viljanurga (80901:001:0637), Vilja (80901:001:0139) ja kinnistute juurdepääsutee

detailplaneeringu koostamise protsessis keskkonnamõju strateegilise hindamise läbiviimise vajalikkuse

kohta. Detailplaneeringu eesmärgiks on elamukruntide moodustamine.

Eelhinnangu koostajaks on Estonian, Latvian & Lithuanian Environment (ELLE) OÜ.

Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) § 33 lg 1 p 3 ning

planeerimisseaduse (PlanS) § 124 lg 5 kohaselt on detailplaneeringu koostamisel keskkonnamõju

strateegiline hindamine kohustuslik, kui planeering on aluseks keskkonnamõju hindamise ja

keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 6 lõike 1 kohasele tegevusele (olulise keskkonnamõjuga

tegevusele). Käesolevas eelhinnangus käsitletav kavandatav tegevus ei kuulu kohustuslikult hinnatavate

tegevuste hulka.

Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 33 lg 2 p 1 kohaselt tuleb

keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamise vajalikkust kaaluda ja anda selle kohta eelhinnang, kui

KeHJS § 33 lg 1 nimetatud strateegilises planeerimisdokumendis tehakse muudatusi. Käesolevas

aruandes antakse eelhinnang Väike-Vilja, Viljapõllu, Viljavälja, Viljanurga ja Vilja kinnistute ning

kinnistute juurdepääsutee detailplaneeringuga kavandatavatele tegevustele, mis muuhulgas taotleb

kehtiva Sauga valla üldplaneeringuga kehtestatud maakasutuse osalist muutmist.

Käesoleva eelhinnangu eesmärk on anda otsustajale vajalikku infot detailplaneeringu alusel

kavandatava tegevusega kaasneda võivast olulisest keskkonnamõjust ja selle tekkimise tõenäosusest,

mis võiks tingida täiemahulise keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamise.

KSH eelhinnangu koostamisel on tuginetud detailplaneeringu eskiisile ning kliendilt saadud

informatsioonile. Kavandatava tegevuse täpsed detailid ja mahud ei ole antud etapis eksperdile teada.

Eelhinnang on koostatud olemasoleva allikmaterjali põhjal. Eelhinnangu koostamise käigus ei teostatud

botaanilisi- ega teisi süvauuringuid, mis väljuvad eelhindamise raamidest. Eelhinnangu käigus ei hinnata

alternatiive.

Käesolevat aruannet on täiendatud vastavalt 03.11.2021 (nr 7.1-2/21/14549-3) laekunud

Transpordiameti vastuskirjale. Vastuskiri on toodud aruande lisas (Lisa 1).

Eelhinnangu aruandes esitatud teave on keskkonnaeksperdi hinnangul piisav selleks, et võimaldada

otsustajal teha otsus keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamise osas. Otsustajal võib olla, lisaks

eelhindamise aruandes toodule, siiski täiendavat informatsiooni ja kaalutlusaluseid, mille põhjal otsus

langetada, mistõttu tuleb käesolevat aruannet käsitleda kui ühte, kuid mitte tingimata ainust,

abivahendit vastavas kaalutlusprotsessis.

Eelhindamise aruande sisu vastab keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduses

(KeHJS) (RT I 2005, 15, 87) toodud KSH algatamise vajaduse hindamisele esitatud kriteeriumitele.

Väike-Vilja, Viljapõllu, Viljavälja, Viljanurga ja Vilja kinnistute detailplaneeringu KSH eelhindamine

Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ 5/23

2 KAVANDATAV TEGEVUS

Detailplaneeringu eesmärgiks on Pärnu maakonnas, Tori vallas, Eametsa külas Väike-Vilja, Viljapõllu,

Viljavälja ja Viljanurga kinnistutele elamukruntide moodustamine. Samuti antakse lahendus liikluse

korraldamiseks ja tehnovõrkude rajamiseks. Kinnistutele juurdepääsuks on planeeritud rajada Vilja

kinnistule juurdepääsutee. Vilja kinnistu ala lõunaosas jääb loodusliku maa ning puhke- ja spordirajatiste

maa sihtotstarbega. Planeeringuala kogupindalaks on ligikaudu 14,28 hektarit, millest 5,5 ha jagatakse 22

elamukrundiks, rajatakse ligipääsutee ja ülejäänud maa (Vilja kinnistul) jääb maatulundusmaaks.

Kavandatavate elamukruntide suuruseks on 2000-7000 m2.

Tarbevesi kinnistule tagatakse olemasoleva puurkaevuga Allika tee 4 kinnistu juures, lisaks rajatakse 1

puurkaev Vilja kinnistule. Igale kinnistule paigaldatakse biopuhasti. Biopuhasti ülevoolu ja eramu

drenaaživeed juhitakse pumplasse ja sealt edasi mööda kinnist torustikku idas või läänes paiknevasse

magistraalkraavi.

Väike-Vilja, Viljapõllu, Viljavälja, Viljanurga ja Vilja kinnistute detailplaneeringu KSH eelhindamine

6/23 Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ

3 KAVANDATAVA TEGEVUSE KESKKONNA KIRJELDUS

3.1 Asukoht

Kavandatava tegevuse asukohaks on Pärnu maakond, Tori vald, Eametsa küla (Joonis 1).

Kinnistud, mida detailplaneeringuga hõlmatakse on järgnevad:

• Väike-Vilja (80901:001:0140), kinnistu pindala on 11 618 m2, sihtotstarbeks on 100% elamumaa;

• Viljapõllu (80901:001:0635), pindala 12 863 m2, sihtotstarbeks on 100% elamumaa

• Viljavälja (80901:001:0636), pindala 2,29 ha, sihtotstarbeks 100% maatulundusmaa

• Viljanurga (80901:001:0637), pindala 9017 m2, sihtotstarbeks 100% maatulundusmaa

• Vilja (80901:001:0139), pindala 8,93 ha, sihtotstarbeks maatulundusmaa 100%. Kinnistule planeeritakse juurdepääsutee ja puurkaev, kinnistu lõunaosa jääb looduslikuks maaks ning puhke- ja spordimaaks.

Väike-Vilja ja Viljapõllu kinnistud piirnevad põhjast Niidovälja kinnistuga (73001:001:1379, maatulundusmaa 100%). Viljavälja ning Vilja kinnistud piirnevad põhjast Niido (73001:001:0962, maatulundusmaa 100%) ja läänest Sepa (73001:001:0230, maatulundusmaa 100%) kinnistutega. Alast kagusse jääb Selja-Põnga kinnistu (73001:003:0018, maatulundusmaa 100%) ja kirdenurka Allika tee 4 (73001:001:1299, elamumaa 100%). Juurdepääs on Allika teelt, mis ühendab planeeringuala Sauga alevikuga. Planeeringuala asub osaliselt (Vilja kinnistu täielikult ning Viljapõllu ja Väike-Vilja kinnistud osaliselt) Pärnu lennuvälja kaitsevööndis. Planeeringu koostamisel tuleb arvestada lennundusseaduse § 352 sätestatud piirangutega ning lennuliiklusest põhjustatud müraga.

Planeeringualast loodes ja põhjas asuvad hoonestatud elamukrundid (Kuremarja ja Nigula tee servas). Planeeringualast kirdes on hoonestamata tootmismaad. Sauga alevik asub planeeringualast ca 600 m kaugusel kagus, Pärnu linn ca 4 km kaugusel lõunas.

Väike-Vilja, Viljapõllu, Viljavälja, Viljanurga ja Vilja kinnistute detailplaneeringu KSH eelhindamine

Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ 7/23

Joonis 1 Planeeringuala eskiis. Autor: Annely Saik (Klotoid OÜ).

Väike-Vilja, Viljapõllu, Viljavälja, Viljanurga ja Vilja kinnistute detailplaneeringu KSH eelhindamine

8/23 Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ

3.2 Sotsiaalmajanduslik keskkond

Eametsa küla asub endise Sauga valla loodeosas, Sauga alevikust loodes (Joonis 2) Sauga jõe vasakkaldal. Pärast haldusreformi kuulub Eametsa küla Tori valla koosseisu, asudes valla edelapiiril. Asustus paikneb piki Sauga jõe kallast. Ajalooliselt on piirkonnas tegemist suvilakompleksidega, mida ehitatakse nüüdsel ajal ümber alalisteks elamuteks. 1 Eametsa küla piirneb Pärnu linna, Sauga aleviku ning peamiselt teisele poole jõge jäävate Nurme, Lemmetsa ja Papsaare küladega. Tegemist on atraktiivse elamuarenduspiirkonnaga.

Eametsa külas paikneb 1930-ndate lõpus rajatud Pärnu lennujaam, kust toimuvad hooajalised reisjateveo liinilennud, era- ja tellimusliennud väikelennukitega. 2

Joonis 2 Eametsa küla. Väljavõte Maa-ameti kaardirakendusest (08.04.21 seisuga).

Tori valla elanike arv on 01.04.2021 seisuga 12 036, Eametsa küla elanike arv on 675, Sauga aleviku elanike arv on 1197.3 Püsielanike arv on Eametsa külas viimaste aastate jooksul stabiilselt suurenenud (paarkümmend inimest aastas).4

Planeeringualast ca 600 m kaugusele jääb Sauga alevik (kuni haldusreformini Sauga valla halduskeskus). Sauga alevikus asub lasteaed, pood, tankla, mööblitööstus, raamatukogu ja kultuurikeskus. Alevikust põhjapoole jäävad põllumaad, mis on tulevikus planeeritud elamu- ja ärimaaks. Sauga alevikust lõuna poole jääb individuaalelamute (Vingiküla) piirkond, kus paiknevad valdavalt ühepereelamud. Maanteest ida poole jäävas Sauga aleviku osas asub vallavalitsuse Sauga teenuskeskus, Hirvela

1 TMT PRO OÜ. 2011. Sauga valla ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2012-2023

2 Europolis OÜ. 2020. Tori valla ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2021-2032

3 Tori valla elanike statistika. https://www.torivald.ee/statistika1 (seisuga 06.04.21)

4 Europolis OÜ. 2020. Tori valla ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2021-2032

Väike-Vilja, Viljapõllu, Viljavälja, Viljanurga ja Vilja kinnistute detailplaneeringu KSH eelhindamine

Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ 9/23

elamuarenduspiirkond, mõned madalad korruselamud, katlamaja ning tootmishooned. Sauga teenuskeskusest lõunas asuv Hirvela elamuarenduspiirkond on veel täielikult välja ehitamata, sinna on planeeritud rajada 32 kortermaja, milles on kokku 600 korterit.5 Eametsa külast loodes teisel pool Sauga jõge Nurme külas asub Sauga põhikool.

Sauga alevikku läbib Tallinn-Pärnu-Ikla Maantee (põhimaantee nr 4), mille aastane keskmine ööpäevane liiklus on 2020. aasta andmetel 12504 sõidukit.6 Maantee jääb planeeringualast 700 m itta.

Planeeringuala asub osaliselt (Vilja kinnistu täielikult ning Viljapõllu ja Väike-Vilja kinnistud osaliselt) Pärnu lennuvälja kaitsevööndis.

Planeeringualast ca 4 km kaugusel asub Pärnu linn (Pärnu linna kui asula pindala on 33,15 km2, omavalitsuse suurus on 858,07 km2.) Eametsa küla jaoks on tegemist peamise tõmbekeskusega. Pärnus asuvad gümnaasiumid, kaubanduskeskused, haigla, sadam, teenindusettevõtted, ühistranspordi sõlm ja paljud piirkonna töökohad. Oluline roll on rahvusvahelisel ühendusel – linna läbib Tallinn-Pärnu-Ikla maantee (nn Via Baltica), tulevikus lisandub Pärnusse Rail Baltica rongipeatus.

3.3 Pinnas ja geoloogia

Piirkond jääb Pärnu madaliku edelaossa, Pärnu ja Sauga jõe alamjooksu piirkonda. Absoluutsed kõrgused muutuvad valla piires 25 meetrist valla kirdeosas kuni 10 meetrini endise Sauga valla lõunaosas Pärnu linna piiril. Valdavalt jääb maapinna kõrgus 10-15 meetrit üle merepinna. Lähedusse jäävad suured rabad: Rääma raba ja Nurme raba (linnulennult 1,7 km kaugusele arenduspiirkonnast).7 Rääma ja Nurme rabades kaevandatakse turvast.

Maapinda katab kvaternaarne pinnakate, mis on moodustunud Läänemere erinevatel arengustaadiumitel kujunenud kruusast, liivast ja savist, paksus ulatub kuni 25 meetrini. Pinnakate algab põhiliselt erinevate lõimistega liiva, liivsavide ja savidega, mis lasub valdavalt siluri ja devoni kivimitel (koosnevad peamiselt moreenist, liustikujõe ning jääpaisjärve setetest). Pärnu lahele lähemale jääval alal algab pinnakate peeneteralise mereliivaga, paksusega 3-5 m. Liiva all on viirsavid keskmise paksusega 12- 13 m. Sügavamal järgneb kuni 9-meetrine moreenikiht.8

Arenduspiirkonnas on leostunud gleimuld, mis on tekkinud lähtekivimil alalise liigniiskuse juures.

3.4 Põhja- ja pinnavesi

3.4.1 Põhjavesi

Arenduspiirkond paikneb Eesti põhjavee kaitstuse kaardi andmetel suhteliselt kaitstud põhjaveega piirkonnas (madal reostusohtlikkus). Moreenikihi paksus on 20-50 m, savikihi paksus on 5-10 m. Piirkonnas levivad lõhelised ja karstunud kivimitega põhjaveekihid.9

5 Europolis OÜ. 2020. Tori valla ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2021-2032

6 Maa- ameti Maanteeameti kaardirakendus (12.04.2021 seisuga)

7 TMT PRO OÜ. 2011. Sauga valla ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2012-2023

8 Europolis OÜ. 2020. Tori valla ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2021-2032

9 Eesti põhjavee kaitstuse kaart. Eesti Geoloogiakeskus, 2001

Väike-Vilja, Viljapõllu, Viljavälja, Viljanurga ja Vilja kinnistute detailplaneeringu KSH eelhindamine

10/23 Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ

Pinnakatte all asuvad Siluri ülemise veehorisondi kivimid (20-40 m). Vettandvad on põhiliselt Alam-Siluri veekompleksi kuuluvad Jaagarahu ja Jaani lademe kavernoossed ja lõhestunud dolomiidi ja lubjakivid, mis on piirkonna peamiseks veeallikaks. Valdavalt on tegemist mageda põhjaveega, mis enamasti vastab joogivee nõuetele. Põhjavees kohati esinev ammooniumi ja orgaanilise aine kõrgendatud sisaldus on tõenäoliselt seotud soode mõjuga, kus toimub orgaanilise aine lagunemine. Lisaks võib Jaagarahu-Jaani veekihti avavates puurkaevudes esineda ka kõrgendatud fluoriidide sisaldus.10

Allika tee 4 kinnistul asub 2019. aastal rajatud puurkaev (PRK0059502), kaevu sügavus on 39 m, põhjaveekogumiks on Siluri-Ordoviitsiumi Pärnu põhjaveekogum. Puurkaevu soovitatav tootlikkus on 0,5 l/s (1 m3/d). Vesi vastab enamike kvaliteedinäitajate poolest joogivee nõuetele (põhjavee I kvaliteediklass), välja arvatud hägusus 4,2 NTU (piirnorm 3 NTU) ja oksüdeeritavus 5,3 mg/IO2 (piirnorm 5 mg/IO2); raua sisaldus 0,3 mg/l on vähesel määral üle I kvaliteediklassi nõude 0,2 mg/l ja vastab II kvaliteediklassi nõudele (0,2-1 mg/l), samuti ammooniumi sisaldus 0,59 mg/l (0,5/1,5 mg/l).11 Tarbevesi jõuab planeeringualale Allika tee 4 puurkaevust ja lisaks Vilja kinnistule kavandatavast puurkaevust.

2011. aasta Sauga valla ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arendamise kavast aastateks 2012-2023 lähtub, et Eametsa küla puurkaevude veekvaliteet ei vasta joogivee kvaliteedinõuetele suure rauasisalduse tõttu, mis kõigub 1,07-3,9 mg/l. Lisaks esines kolme puurkaevu vees kõrgendatud ammooniumisisaldus (0,2- 1,35 mg/l), mis viitab orgaanilisele reostusele (nt reovee immutamine, põllumajanduses kasutatavad väetised).

Eametsa küla ÜVK-ga seotud varad kuuluvad OÜ-le Sindi Vesi. Ühisveevärgi ja kanalisatsiooniga on ühinenud 37,77% külaelanikest. Osaühingule Sindi Vesi antud veeloa nr L.VV/328970 alusel on lubatud veevõtt Puti puurkaevust 10 920 m3/a ja tarbepuurkaevust 12 000 m3/a. 2019. aastal pumbati Eametsa külas OÜ Sindi Vesi puurkaevudest 11 856 m3 vett. Eametsa külas asuvate puurkaevude täpne arv on teadmata, kuna osadel puurkaevudel puuduvad passid. Ühisveevõrguga katmata piirkonnas on veevarustussüsteem ja puurkaevud kohalike elanike hallata. Veevärgiga ühendamata eramute elanikud saavad oma tarbe- ja joogivee ühe või mitme eramu peale rajatud salvkaevudest. Eametsa küla ühisveevärgi torustike pikkus on kokku ca 5 km, torustike seisukord on hea. Joogivee kvaliteeti on kontrollitud kolme pumpla veevõrgus: Puti, Veepargi ja Niida tee 21. Veepargi pumplas tuvastati 16.03.2020 coli-laadseid baktereid. 24.03.2020 teostatud kordusanalüüsist coli-laadseid baktereid ei leitud. 12

Eametsa reoveekogumisala reostuskoormus on 810 ie, reoveekogumisala koosseisu kuulub lisaks Eametsa külale osaliselt ka Lemmetsa ning Nurme küla tiheasustustatud ala. Ühisveevärgi-ja kanalisatsiooniga katmata alal kasutatakse reovee käitlemiseks sette- ja imbkaeve.13

3.4.2 Pinnavesi

Eametsa külas on ca 1,1 km sademeveekanalisatsiooni torustikku. Sadevesi ning pinnavesi immutatakse haljasaladele ning juhitakse ära kraavide, truupide ja Sauga jõe abil. 2020. aastal rajati Eametsa külas asuva Soobli tee pinnase- ja sademevete ärajuhtimiseks ca 250 m kraavi ja truubid. Nõuetekohased tuletõrje veevõtukohad Eametsa külas puuduvad.14

10 TMT PRO OÜ. 2011. Sauga valla ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2012-2023

11 Keskkonnaregister. Puurkaevu/puuraugu andmed: https://veka.keskkonnainfo.ee/veka.aspx?pkArvestus=1416106374

12 Europolis OÜ. 2020. Tori valla ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2021-2032

13 TMT PRO OÜ. 2011. Sauga valla ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2012-2023

14 Europolis OÜ. 2020. Tori valla ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2021-2032

Väike-Vilja, Viljapõllu, Viljavälja, Viljanurga ja Vilja kinnistute detailplaneeringu KSH eelhindamine

Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ 11/23

Pinnasevesi esineb endise Sauga valla piirkonnas nii mereliivas kui ka viirsavi alustes setetes. Veetase mereliivas on 1-2 meetri sügavusel maapinnast, suurvee ajal kohati isegi kõrgemal. Pinnasevee seisund sõltub aasta ilmastikutingimustest ning veetase kõigub väga suure amplituudiga. Tihti jäävad majapidamiste kaevud kuivaks, mis teeb selle vee kasutamise keerukaks. Lisaks on nimetatud vesi piirkonnas valdavalt ebarahuldava kvaliteediga ning seda tarbitakse peamiselt salvkaevude kaudu.15

Tori vallas on Sauga jõgi seotud Elbi, Murru, Võlla, Suigu, Kurena, Lepplaane, Nurme, Räägu, Pärivere ja Eametsa küla ning Are alevikuga. Sauga jõe koondseisund on hea.16 Sauga jõgi on Pänu jõe parempoolne lisajõgi. Jõe pikkus on 77 km, valgala 570 m2. Sauga jõgi saab alguse Mõrdama rabast ning suubub Pärnu jõkke vahetult enne viimase Pärnu lahte suubumist Pärnu linnas.17 Jõe suue asub 1,3 km kaugusel Pärnu lahest.18

Kehtiva Tori valla ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arengukava järgi on osa Eametsa külas asuvaid kraave, mis on planeeringuga ette nähtud, Helmiku tee piirkonnas kinni aetud. Magistraalkraavidesse lisavee juhtides tuleks veenduda nende toimivuses.

Kinnistud ei kuulu maaparandussüsteemi. Viljavälja ja Vilja kinnistuid läbib maaparanduskraav (ETAK ID: 2783546). Planeeringualast idas asub maaparanduskraav (ETAK ID 5444270).19

3.5 Välisõhk ja müra

Planeeringualale pääseb Pärnu poolt mööda Tallinn-Pärnu-Ikla maanteed läbi Nigula ja Allika tee. Allika ja Nigula teed on kruusakattega.20 Juurdepääsutee on planeeritud kõvakattega (freesasfalt).

Planeeringuala asub osaliselt (Vilja kinnistu täielikult ning Viljapõllu ja Väike-Vilja kinnistud osaliselt) Pärnu lennuvälja kaitsevööndis. Planeeringu koostamisel tuleb arvestada lennundusseaduse § 352 sätestatud piirangutega21 ning lennuliiklusest põhjustatud müraga. Elamu maa-alale kehtivad müra normtasemed on sätestatud Keskkonnaministri 16.12.2016 määruse nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid” lisas 1. 22 Määruse kohaselt on liiklusmüra müra, mida põhjustavad regulaarne auto-, raudtee- ja lennuliiklus ning veesõidukite liiklus, mille puhul on arvestatud aastaringse keskmise liiklussagedusega (auto-, raudtee- ja lennuliiklus) või regulaarse liiklusega perioodi vältel. Lennuliikluse müra on põhjustatud maanduvate ja õhkutõusvate lennukite mootoritest, mille levik väliskeskkonnas tulenevalt liikumiskõrgusest on võrreldes muu liiklusmüraga laialdasem. Vastavalt Tori valla välisõhu mürakaardile jäävad nii päevased kui öised liiklusmüra sihtväärtused alla müra normtasemete. Päevasel ajal jääb lennuliikluse poolt tekitatav müratase alla 40 dB, öisel ajal piirkonnas lennuliikluse poolt tekitatav müra puudub (müra sihtväärtus

15 TMT PRO OÜ. 2011. Sauga valla ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2012-2023

16 Keskkonnaagentuuri kaardirakendus: Pinnavee seisund 2019.

17 TMT PRO OÜ. 2011. Sauga valla ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2012-2023

18 Eesti Entsüklopeedia. 2003. Sauga jõgi.

19 Maa-ameti kaardirakendus: Maaparandussüsteemid (seisuga 16.04.21)

20 Maa-ameti kaardirakendus: Teeregister (seisuga 11.04.21)

21Lennundusseadus. https://www.riigiteataja.ee/akt/110122020014?leiaKehtiv#para35b2

22 Riigi Teataja. 2016. https://www.riigiteataja.ee/akt/127052020002?leiaKehtiv

Väike-Vilja, Viljapõllu, Viljavälja, Viljanurga ja Vilja kinnistute detailplaneeringu KSH eelhindamine

12/23 Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ

elamualadele on päevasel ajal 55 dBA, öösel 50dBA). Mürakaardi koostamisel arvestati lennuvälja rekonstrueerimisjärgset olukorda ja seega ei pruugi see prognoos täies mahus realiseeruda. 23

Pärnu lennujaam (EEPU) paikneb Eametsa külas, 3 km kaugusel Pärnu linnast. Pärnu Lennujaamast toimuvad lisaks Eesti-sisestele regulaarlendudele ka era- ja tellimuslennud teistesse riikidesse. Talvisel perioodil teenindab lennujaam liinilendusid Ruhnu saarele ja suvel on lennujaama külalisteks peamiselt väikelennukid. Pärnu lennujaama peetakse sobivaks eralennunduseks, lennuklubide tegevuseks, lennu- ja langevarjuspordi harrastamiseks, kaubalennunduseks ning vabaõhuürituste korraldamiseks. Käesoleva aruande uuendamise perioodil on Pärnu lennuväli pärast rekonstrueerimistöid avatud ja toimuvad regulaarlennud.24

Planeeringu lähipiirkonnas ei asu välisõhu saasteloa ja kompleksloa omanikke. Ca 3 km kaugusel planeeringualast asub ettevõte Värviks OÜ (tegevusvaldkonnaks mootorsõidukite hooldus ja remont), kellele on väljastatud välisõhu saasteluba.

3.6 Looduskaitselised objektid, sh taimestik ja loomastik

Kavandatava tegevuse alal on osaliselt looduslik rohumaa, osaliselt kaetud põõsastikuga.25

Planeeritaval alal ja selle lähiümbruses ei esine teadaolevalt kaitsealuseid liike. Lähim II kaitsekategooria liigi kanakulli (Accipiter gentilis) elupaik – asub Eelise kaardikihtide andmetel 2 km kaugusel.

Planeeringualal ja selle mõjualas puuduvad Natura 2000 võrgustiku alad. Lähim Natura 2000 ala on ca 4,8 km kaugusel asuv Pärnu jõe loodusala. Kavandatava tegevuse iseloom ja asukoht ei oma tõenäoliselt mõju mõne Natura alani.

3.7 Kultuurimälestised

Planeeritaval alal ega selle mõjupiirkonnas ei paikne väärtuslikke maastikke, kultuurimälestisi ega pärandkultuuri objekte.26

3.8 Teed ja tehnorajatised

Planeeringualale pääseb Pärnu poolt mööda Tallinn-Pärnu-Ikla maanteed läbi Nigula ja Allika tee. Allika ja Nigula teed on kõvakattega. Nigula ja Allika teed onkohalike-, era- või metsateedena arvel (avalik tee).27

Tallinn-Pärnu Ikla maantee on üks suurima liiklussagedusega maanteid Eestis. 2020. aastal oli Tallinn- Pärnu-Ikla lõigul 120,64-125,12 liiklussagedus 12 504 autot/ööpäevas.28

Pärnu lennujaama ainsaks regulaarliiniks on Pärnu-Ruhnu. Reisjate arv 2019. aastal oli 1009, neist 854 Ruhnu liinil. Lennuoperatsioone tehti aasta jooksul 590. Pärnu lennujaama koosseisu kuulub ka Kihnu lennujaam. Lennuoperatsioonide arv Kihnu oli 32, reisjate arv 2.29

23 OÜ Inseneribüroo STEIGER. 2021. Tori valla välisõhu mürakaart.

24 Pärnu Lennujaam. http://www.parnu-airport.ee/news/?newsID=4773 (seisuga 26.11.21)

25 Maa-ameti kaardirakendus: Maainfo (seisuga 08.04.21)

26 Maa-ameti kaardirakendus: Kultuurimälestised (seisuga 06.04.21)

27 Maa-ameti kaardirakendus: Teeregister (seisuga 12.04.21)

28 Transpordiamet. Liiklussagedus https://www.mnt.ee/et/tee/liiklussagedus (seisuga 08.04.21)

Väike-Vilja, Viljapõllu, Viljavälja, Viljanurga ja Vilja kinnistute detailplaneeringu KSH eelhindamine

Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ 13/23

Pärnu lennujaama alal asub amortiseerunud lennurada, ruleerimisteed, angaarid, terminalihoone ja teised lennujaamaehitised (kokku 26 ehitist, millest neli on rajatised ja ülejäänud hooned). Ehitusalane pindala on kokku 11647 m2. Lennuvälja maa lähialadele kehtivad kõrguspiirangud ehitiste ehitamiseks, sõltuvalt ala kaugusest lennuväljast ja lennuliiklust reguleerivatest õigusaktidest. Lennujaama renoveerimistööde käigus 2021. aastal toimus terminalihoone laiendamine ja hooldetehnika angaari ehitamine (tulevikus on võimalik ka lennuliiklusega seonduvate hoonete ehitamine terminalist edela suunas planeeritud hoonestusalal).30

Käesoleva dokumendi esialgset versiooni on kommenteerinud Transpordiamet oma tagasiside kirjas (Lisa 1). Selle kohaselt on Pärnu lennujaama rekonstrueerimistööd lõppemas ja lennuväljale on 30.09.2021 väljastatud sertifikaat ja lennuvälja kaitsevööndit on korrigeeritud. Aruande ja Transpordiameti vastuskirja koostamise hetkel ei olnud uuendatud Maa-ameti kaardiportaali kitsenduste kaart. Vastavalt muudatusele asub Vilja kinnistu täielikult ning Viljapõllu ja Väike-Vilja kinnistud osaliselt Pärnu lennuvälja kaitsevööndis, samuti asub kinnistute juurdepääsutee kaitsevööndis. Lennuvälja kaitsevööndis ja selle lähiümbruses tuleb arvestada lennundusseaduse § 352 sätestatud piirangutega ning lennuliiklusest põhjustatud müraga.

3.9 Rohevõrgustik

Planeeringuala ei ole rohelise võrgustiku osa. Endise Sauga valla territooriumil on maakonna teemaplaneeringuga määratud neli rohevõrgustiku tugiala: Rääma raba ja Rütavere on suured ja Räägu ja Tammiste on väiksed tugialad. Lisaks on piirkonnas Pärnu maakonna teemaplaneeringuga määratletud neli maakonna tasandi suurt rohkekoridori ja 5 väikest maakonna tasandi väikest rohekoridori. Tihedalt asustatud kallastega Sauga jõe koridor on ühendatud Nurme raba aladega. Eametsa külast idas, lennuvälja piirkonnas asus mittetoimiv ja perspektiivitu ida-läänesuunaline maakonna tasandi suure rohekoridori lõik, mis on planeeringust kustutatud. 31

29 OÜ Aeropress. Lennundusaasta 2019.

30 AB Artes Terrae OÜ. 2019. Pärnu lennujaama kinnistu detailplaneering.

31 Sauga valla üldplaneering, 2016 https://www.torivald.ee/documents/17490526/18907127/Seletuskiri.pdf/de46700f-5472- 44ed-8566-ff16d53f91a5?version=1.0

Väike-Vilja, Viljapõllu, Viljavälja, Viljanurga ja Vilja kinnistute detailplaneeringu KSH eelhindamine

14/23 Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ

4 DETAILPLANEERINGU SEOS MUUDE ASJAKOHASTE STRATEEGILISTE

PLANEERIMISDOKUMENTIDEGA

4.1 Pärnu maakonna planeering

Pärnu maakonna planeeringus32 on välja toodud järgevad tingimused üldplaneeringute koostamiseks ja maaliste piirkondade arendamiseks:

• maaliste piirkondade arendamise eeldused ja võimalused täpsustada üldplaneeringuga;

• eelistada uute arendustegevuste koondamine olemasolevatesse keskustesse, tagamaks sellega juba toimivate keskuste jätkusuutlikkust ja täiendavat arengut, sh teenuste ja töökohtade olemasolu;

• uue hoonestuse kavandamisel järgida väljakujunenud asustus- ja hoonestusstruktuuri;

• säilitada olemasolevat looduskeskkonda, väärtuslikke maastikke ja väärtuslikke põllumajandusmaid;

• planeeringute koostamisel rakendada hajaasustusele tüüpilisi lahendusi. Selleks võib üldplaneeringutes määrata hoonestatavate kruntide suuruse, hoonegruppidesse kavandatavate hoonete lubatud maksimaalne arvu, hoonegruppide lubatudvahekaugused, mahud jne;

• maalises piirkonnas vältida linnalise asustuse kavandamist, va põhjendatud juhul ettevõtlusalasid;

• vältida ehitustegevust liigniisketel aladel;

• üleujutusaladele (meri ja jõed) asustuse kavandamisel teadvustada üleujutusohtu ja võtta kasutusele meetmed kahjude ennetamiseks, et vältida kahju varale, inimesetervisele ja keskkonnale.

Tori valla üldplaneeringu ning kehtiva Sauga valla üldplaneeringu kohta on koostatud eraldi peatükid. Kavandatava tegevuse ala jääb kiiresti areneva Sauga aleviku lähipiirkonda ning arvestades, et piirkonnas on tüüpiline maaline hajaasustus praktiliselt hävinud, järgib see ka Eametsa külas välja kujunenud asustus- ja hoonestusstruktuuri. Lähtuvalt sellest võib öelda, et kavandatav tegevus ei lähe vastuollu maakonnaplaneeringuga.

4.2 Tori valla üldplaneering

Tori valla üldplaneering on käesoleva töö kirjutamise ajal uuendamisel, kuid lähteseisukohades on mainitud järgnev:

Olulise ruumilise mõjuga ehitistest on Tori vallas Pärnu lennuväli ja Sauga tankla. Üldplaneeringus arvestatakse nende ja perspektiivsete olulise ruumilise mõjuga objektide kaitsevööndite ja objektide

32 Pärnu maakonna planeering, 2018 https://maakonnaplaneering.ee/documents/2845826/19122810/P%C3%A4rnu+maakonna+planeeringu+seletuskiri.pdf/42636c a5-d00a-4cc2-8ce2-ac8a96134bda

Väike-Vilja, Viljapõllu, Viljavälja, Viljanurga ja Vilja kinnistute detailplaneeringu KSH eelhindamine

Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ 15/23

iseloomust lähtuvate piirangutega sh Pärnu lennujaama rekonstrueerimisjärgsete piirangupindade ja kaitsevööndi parameetritega.33

Kavandatav tegevus ei lähe vastuollu Tori valla üldplaneeringu lähteseisukohtadega.

4.3 Sauga valla üldplaneering

Tori valla üldplaneeringu kehtestamiseni kehtib Sauga valla üldplaneering (kehtestati 05.12.2016). Kavandatava tegevuse ala maakasutuseks pole kehtiva üldplaneeringu järgi ette nähtud väikeelamu ala otstarvet. Detailplaneering taotleb kehtiva Sauga valla üldplaneeringuga kehtestatud maakasutuse osalist muutmist.

Elamumaa hoonestusala täisehituse protsent on seotud krundi suurusega34:

• kuni 1200 m² – täisehitus kuni 20% (lubatud on ehitada elamu ja üks abihoone);

• 1200 kuni 3000 m² – täisehitus kuni 15% (lubatud on ehitada elamu ja kuni kaks abihoonet);

• üle 3000 m² – vastavalt detailplaneeringule (sh määratakse lubatud hoonete arv).

Endises Sauga vallas Eametsa külas asub Tallinna Lennujaama Pärnu lennuväli, kust toimuvad Eesti- sisesed regulaarlennud ning ka era- ja tellimuslennud teistesse riikidesse. Pärnu lennuväli sobib hästi eralennunduseks, lennuklubide tegevuseks, lennu- ja langevarjuspordi harrastamiseks, kaubalennunduseks ning mitmesuguste vabaõhuürituste korraldamiseks. Pärnu lennuväljal on üks maandumisrada pikkusega 799 m ning laiusega 23 m ja üks lennurajaga risti olev ruleerimistee pikkusega 270 m. Lisaks on lennuväljal endine nõukogude sõjaväe lennurada 2500x60 m. Lennuvälja tegevuse arendamiseks vajavad maandumisrajad rekonstrueerimist. Sauga valla 2016. aastal kinnitatud üldplaneeringu andmetel on lennurada kavas pikendada (lennujaama krundi piire ei ole plaanis rekonstrueerimistööde käigus muuta).

Lennuvälja lähiümbruses kehtivad Sauga valla üldplaneeringus ehitustegevusele kõrguslikud piirangud.

Lennuraja pikendamine ei mõjuta tegevust planeeringualal. Kavandatavad hooned ei ületa lennuraja ümbruses ehitistele kehtestatud kõrguslikke piiranguid. Transpordiametiga tuleb kooskõlastada üle 45 meetri kõrgust ehitist hõlmavad detailplaneeringud, projekteerimistingimused ja ehitusprojektid.35 Kavandatav tegevus ei lähe vastuollu aruande koostamise ajal kehtiva Sauga valla üldplaneeringuga.

33 Tori valla üldplaneeringu lähteseisukohad, 2020. https://www.torivald.ee/documents/17490526/28276177/%C3%9Cldplaneeringu+l%C3%A4hteseisukohad+ettepanekutega+t% C3%A4iendatud.pdf/8b7cc2ae-0719-4633-b02a-c435006c628f?version=1.0

34 Sauga valla üldplaneering, 2016 https://www.torivald.ee/documents/17490526/18907127/Seletuskiri.pdf/de46700f-5472- 44ed-8566-ff16d53f91a5?version=1.0

35 Transpordiamet. https://www.ecaa.ee/et/ohuruum-lennuvaljad/takistused (seisuga 16.04.21)

Väike-Vilja, Viljapõllu, Viljavälja, Viljanurga ja Vilja kinnistute detailplaneeringu KSH eelhindamine

16/23 Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ

5 PLANEERITAVA TEGEVUSEGA KAASNEVAD VÕIMALIKUD OLULISED

KESKKONNAMÕJUD

Võimaliku olulise keskkonnamõju esinemise hindamise aluseks on võetud KeHJS36 § 61, selle alusel vastu võetud Keskkonnaministri 16.08.2017 määrus nr 31 „Eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded“ § 337, Keskkonnaministeeriumi poolt välja antud keskkonnamõju eelhindamise juhend38 ja KSH eelhindamise juhend otsustaja tasandil (sh Natura-eelhindamine)39. Järgnevad alapeatükid kirjeldavad kavandatava tegevuse (detailplaneeringu kehtestamine) mõju erinevatele keskkonnaelementidele neid mõjutava keskkonnakasutuse kaudu.

Tegevusest tulenevateks mõjudeks on veevõtu, reovee ja jäätmete tekke ja energiatarbega seotud mõjud, mis tekivad ehituse- kui ka kasutamisaegse tegevusega.

5.1 Mõju looduskeskkonnale

5.1.1 Mõju pinnasele ja mullastikule

Mõju pinnasele ja mullastikule tuleneb eelkõige pinnase hõivamisest – hoonete ja rajatiste alla jäävatest aladest. Pinnast ja mullastiku mõjutatakse ulatuslikult ja pöördumatult. Väljaspool rajatistega hõlmatavaid alasid avaldub mõju pinnasele ja mullastikule eelkõige ehitusetapis toimuvate tegevuste kaudu: ehitusmaterjalide ladustamine ja hoiustamine (sealhulgas aladel, mis kavandatavate ehitiste alla ei jää), ehitustranspordi liikumine (ehitusmaterjalide vedu, masinate ja seadmete transport). Tegemist on eeldatavalt ajutise mõjuga ning ehitustegevuse järgselt ala korrastatakse. Elamute kasutusaegne mõju pinnasele ja mullastikule on pikaajaline. Sellegipoolest võib seda pidada lokaalseks ning väheoluliseks.

5.1.2 Pinna- ja põhjavesi

Kavandatava tegevuse ala ei asu ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni piirkonnas, seega on veevarustus ja reovee kogumine lahendatud lokaalselt.

Vastavalt Veeseadusele (VeeS) § 101 lg 3, tuleb suhteliselt kaitstud põhjaveega piirkonnas moodustada reoveekogumisala, kui ühe hektari kohta tekkiv koormus on 20 inimekvivalenti või suurem. Kavandatava elamuala asustustihedus on arvestuslikult sellest määrast madalam ning reoveekogumisala moodustamine pole põhjendatud. VeeS § 124 lg 2 ja 3 sätestavad, et reovee tekitaja peab koguma reovee lekkekindlasse kogumismahutisse ning korraldama selle veo purgimissõlme või rajama reovee puhastamiseks omapuhasti ja juhtima bioloogiliselt või sügavpuhastatud reovett suublasse.

36 Keskkonnamõjude hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus https://www.riigiteataja.ee/akt/116112010013?leiaKehtiv 37 Keskkonnaministri 16.08.2017 määrus nr 31 „Eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded“ https://www.riigiteataja.ee/akt/118082017003 38 Keskkonnamõju hindamise eelhinnangu andmise juhend. Keskkonnaministeerium 2017 https://www.envir.ee/sites/default/files/kmh_eelhinnangu_andmise_juhend.pdf 39 KSH eelhindamise juhend, sh Natura eelhindamine. Riin Kutsar, 2018. https://www.envir.ee/sites/default/files/ksh_eelhindamine.pdf

Väike-Vilja, Viljapõllu, Viljavälja, Viljanurga ja Vilja kinnistute detailplaneeringu KSH eelhindamine

Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ 17/23

Iga elamu jaoks on kavas paigaldada biopuhasti, imbväljakute paigaldamine ei ole liigniiske pinnase ja kuja tõttu võimalik. Biopuhasti ülevoolu ja eramu drenaaži veed juhitakse pumplasse ja sealt mööda kinnist torustikku idas või läänes paiknevasse magistraalkraavi.

Vastavalt Maaparandusseadusele § 53 lg 1 peab ehitusloa või muu loa andja kooskõlastama Põllumajandus- ja Toiduametiga ehitusprojekti või taotluse, mille kohaselt soovitakse juhtida väljaspool maaparandussüsteemi koodatud vesi (lisavesi) eesvoolu või kuivenduskraavi. Väljaspool ehitusloa või muu loa menetlust võib lisavett eesvoolu või kuivenduskraavi juhtida üksnes Põllumajandus- ja Toiduameti loal.40 Heit- ja drenaaživete juhtimisel maaparanduskraavidesse tuleb tegevus kooskõlastada Põllumajandus- ja Toiduametiga. Biopuhastite väljavool peab vastama Veeseaduse alusel kehtestatud nõuetega suublasse juhitavale veele.

Tarbevesi saadakse kinnistutele olemasolevast puurkaevust, mis asub Allika tee 4 kinnistul. Lisaks planeeritakse rajada puurkaev. Uue puurkaevu rajamisel on vajalik kooskõlastada selle asukoht detailplaneeringus Tori Vallavalitsusega. Puurkaevu rajamisel tuleb arvestada kanalisatsiooniehitiste kujadega.

Planeeringualale on planeeritud 22 elamukrunti. Keskmine leibkonna suurus on hinnanguliselt 4 inimest. Arvestades keskmiseks ööpäevaseks veetarbimiseks 95l vett41 on keskmine veekulu 1 leibkonna kohta ligikaudu 380 l ööpäevas. Kogu planeeringuala veetarbimine oleks seega 8360 l/ööpäevas, ehk ligikaudu 8,4 m3. Olemasoleva puurkaevu ööpäevane soovitatav tootlikkus on 1 m3. Puurkaevu projekteerimisel tuleb arvestada veekihtide tootlikkust ja elanike veetarbe vajadust.

Lähtudes kavandatud tegevuse iseloomust ja mahust ning arvestades, et kavandatavad rajatised projekteeritakse ja ehitatakse, nii et nende toimimisel oleks tagatud õigusaktidega seatud veekaitsenõuete täitmine, ei ole põhjust eeldada olulist negatiivset keskkonnamõju põhja- ja pinnaveele.

5.1.3 Looduskaitselised objektid, sh taimestik ja loomastik

Kavandatava tegevuse alal puuduvad teadaolevad kaitsealused liigid ja võimalikud kõrge looduskaitselise väärtusega elupaigad. Samuti ei jää ala rohevõrgustiku koosseisu. Vilja kinnistu lõunapoolne ala on kavas jätta looduslikuks ning puhke- ning spordirajatiste maaks. Planeeringuala on maatulundusmaa (olemasolev põllumaa on võsastumas), seega ei oma see elurikkuse seisukohast suurt väärtust.

Väärtuslikuks saab pidada ka tavapärast liigirikkust. Ehitustegevusega kaasnev müra ja masinate liikumine häirib loomi nii ehitusalal kui ka selle lähipiirkonnas. Ehitusalal saab ära tallatud taimestik. Ehitusaegsed mõjud on ajutised, kuid elamute kasutamisega seotud mõjud pikaajalised. Alale iseloomulik kooslus asendatakse õuealadele iseloomuliku kultuurtaimestikuga. Ala inimpelglikumad liigid asenduvad liikidega, kes inimtegevust ei karda.

Kavandatav tegevus ei ole elurikkuse ja looduskaitse seisukohalt olulise mõjuga. Negatiivne mõju teadaolevatele kaitsealadele ja kaitsealuste liikide elupaikadele eeldatavasti puudub.

40 Maaparandusseadus. https://www.riigiteataja.ee/akt/131052018003?leiaKehtiv

41 Keskkonnaagentuur. 2017. https://www.keskkonnaagentuur.ee/et/uudised/keskmiselt-tarbib-tallinlane-oopaevas-95-liitrit- vett

Väike-Vilja, Viljapõllu, Viljavälja, Viljanurga ja Vilja kinnistute detailplaneeringu KSH eelhindamine

18/23 Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ

5.2 Mõju sotsiaalsele keskkonnale ja kultuuripärandile

Sotsiaalsele keskkonnale võib kavandatav tegevus negatiivset mõju avaldada eelkõige kasvava liikussagedusega, mille tõttu võib suureneda müratase ning mõningal määral tahkete osakeste eraldumine teedelt. Ehitusetapis on liiklussageduse tõus seotud suures osas raskeliiklusega (ehitusmaterjalide vedu). Eelmainitud mõjud on ajutise iseloomuga. Elamute sihtotstarbelisel kasutusel oleks liiklussagedus seotud elanike liikumisega, ehk valdavalt sõiduautodega. Selline liiklussageduse kasv, mis tooks kaasa märgatava mürataseme tõusu ja/või müra normtasemete ületamise ei ole detailplaneeringuga elluviimisel tõenäoline.

Võimalik on uutest objektidest tulenev häiring naaberkinnistu omanikele. Tegu on subjektiivse mõjuga, mida ei saa KeHJS mõistes lugeda oluliseks mõjuks.

Inimeste varale kavandatav tegevus eeldatavalt negatiivset mõju ei avalda. Negatiivne mõju sotsiaalsele keskkonnale, sh inimeste tervisele ja varale on väheoluline. Tegevusega ei ole ette näha häiringute piirnormide ületamist.

Alale ei jää teadaolevalt kultuuri- ja pärandkultuuri objekte, seega negatiivset mõju objektidele ei avaldu.

5.3 Tegevusega kaasnevate avariiolukordade esinemise võimalikkus

Planeeringualale ei ole kavandatud keskkonnaohtlikke rajatisi või tegevusi.

Ehitustegevus on üks avariide ja tööõnnetuste rohkemaid tegevusvaldkondi – seetõttu tuleb arvestada riskidega ja pidada kinni ohutusnõuetest (ehitusprotsess, töötamine seadmete ja mehhanismidega ja vedude puhul liiklus). Lisaks tööohutusele peab järgima ka keskkonnaohutuse nõudeid ja rakendama avariiolukorrast tingitud reostuse tekkimisel viivitamatult selle likvideerimismeetmeid.

Võimalikud avariiohud elamute ekspluatatsiooniperioodil on sarnased mistahes muude hoonete kasutamise omadega (tulekahjud, veeavariid, jms). Vastavate ohtudega tuleb arvestada hoonete projekteerimisel ja tegevusplaanide koostamisel. Eelnevat arvesse võttes pole põhjust olulist mõju eeldada.

5.4 Mõju välisõhu ja müra seisundile

Elamute ja nende juurde kuuluva taristu ehitamisel kaasneb heide välisõhku, müra ja vibratsioon. Lisaks on võimalikud erinevad õnnetused ja ohtlike ainete lekked. Need mõjud on ajutise iseloomuga ja vähendatavad tööohutusnõuete järgmisega ning ehitustööde läbiviimisel päevasel ajal ja tööpäevadel. Ehitustööde teostajad peavad täitma ehitustöödele kehtestatud nõudeid (sh keskkonnakaitsenõudeid).

Pärast hoonete kasutuselevõttu võib esineda teatav mõju välisõhule mürataseme suurenemise (autod, muruniidukid) ja välisõhku paiskuvate tahkete osakeste koguse suurenemise tõttu (kütteseadmete kasutamine ja lisanduv transport). Tegemist on väheoluliste, kuid pikaajaliste mõjudega (eeldatav kestvus on kogu hoonete sihtotstarbelise kasutusaeg).

Kavandatava tegevusega ei ole ette näha mürataseme ning välisõhu saastetaseme tõusu, mis võiks piirnorme ületada.

Väike-Vilja, Viljapõllu, Viljavälja, Viljanurga ja Vilja kinnistute detailplaneeringu KSH eelhindamine

Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ 19/23

5.5 Tegevusega kaasneva mõju võimalikkus, kestus, sagedus ja pöörduvus,

sealhulgas kumulatiivne ja piiriülene mõju

Tegevuse planeerimisel tuleb arvestada alale jäävate kaitsevöönditega (puurkaevu sanitaarkaitseala, kuja) ja kooskõlastada seaduses või kohaliku tasandi määrustes ja ettekirjutustes ettenähtud ehitiste jt rajatiste asukohad. Kõigi nõuete täitmistega on võimalik minimeerida negatiivsete mõjude avaldumise tõenäosust.

Ehitustegevusega kaasnev mõju võib kumuleeruda teiste samas piirkonnas toimuvate samalaadsete tegevustega. Kuna kavandatava tegevuse täpne elluviimise aeg pole teada, ei saa mõju olulisust käesolevas aruandes hinnata. Kuna tegu on hajaasustuspiirkonnaga, on vastav kumuleeruv mõju ebatõenäoline.

Maa-ala hõivamisel on pöördumatu mõju kavandatava tegevuse alal pinnasele. Samas on inimtegevusest mõjutatud ala kasutuselevõtt elamumaana eelistatum olukorrast, kus elamu rajamiseks oleks vaja metsa raadamine ja häirida toimivat rohelist võrgustikku. Elamute ja nende juurde kuuluvate taristute kasutamisega kaasnevad keskkonnamõjud on madala intensiivsusega ja lokaalse ulatusega.

Detailplaneeringu elluviimisel ei kaasne piiriülest mõju.

Väike-Vilja, Viljapõllu, Viljavälja, Viljanurga ja Vilja kinnistute detailplaneeringu KSH eelhindamine

20/23 Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ

6 EELHINNANGU JÄRELDUS

Käesolev aruanne on koostatud detailplaneeringu kehtestamisega ja elluviimisega kaasnevate võimalike keskkonnamõjude esmaseks analüüsimiseks ja eelhinnangu andmiseks Tori vallas Eametsa külas Väike- Vilja, Viljapõllu, Viljavälja, Viljanurga ja Vilja kinnistul. Keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnangu vajalikkus tuleneb asjaolust, et tegemist on üldplaneeringut muutva detailplaneeringu kehtestamise kavatsusega.

Kavandatava tegevuse eesmärk on kinnistute sihtotstarbe muutmine elamumaaks. Planeeringuala kogupindalaks on ligikaudu 14,28 hektarit, millest 5,5 ha jagatakse 22 elamukrundiks. Kavandatavate elamukruntide suuruseks on 2000-7000 m2. Praegu on maa sihtotstarbeks maakatastri andmetel 100% maatulundusmaa.42 Seega eeldab kavandatava tegevuse elluviimine üldplaneeringu muudatust.

Kavandatava tegevuse alal on osaliselt looduslik rohumaa, osaliselt kaetud põõsastikuga. Ala ei ole rohevõrgustiku osa.

Kavandataval tegevusel ei ole olulist vastuolu strateegiliste planeerimisdokumentidega.

Vilja kinnistule planeeritakse rajada puurkaev. Uue puurkaevu rajamisel on vajalik kooskõlastada see Tori Vallavalitsusega, arvestada tuleb kanalisatsiooniehitiste kujadega.

Lisavee (biopuhasti ülevool ja eramu drenaaživeed) juhtimisel planeeringualalt maaparandussüsteemi on vajalik Põllumajandus- ja Toiduameti luba.

Läbiviidud keskkonna strateegilise hindamise eelhinnangu põhjal pole alust arvata, et kavandataval tegevusel oleks piirkonnale olulist negatiivset mõju.

Keskkonnaeksperdi hinnangul puudub vajadus antud detailplaneeringu kehtestamise kavatsuse puhul keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamiseks. Detailplaneeringu kehtestamise ja elluviimisega kaasnevad võimalikud keskkonnamõjud on lokaalse iseloomuga ning nende ennetamiseks ja vältimiseks on olemas hõlpsalt rakendatavad meetmed.

42 Maa-ameti geoportaali kaardirakendus: Maainfo (seisuga 14.04.21)

Väike-Vilja, Viljapõllu, Viljavälja, Viljanurga ja Vilja kinnistute detailplaneeringu KSH eelhindamine

Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ 21/23

7 KASUTATUD MATERJALID

Registrid ja infosüsteemid:

Keskkonnaagentuuri kaardirakendus: Pinnavee seisund 2019.

Keskkonnaregister. Puurkaevu/puuraugu andmed: https://veka.keskkonnainfo.ee/veka.aspx?pkArvestus=1416106374

Maa- ameti Maanteeameti kaardirakendus (12.04.2021 seisuga)

Maa-ameti geoportaali kaardirakendus: Kitsenduste kaart (seisuga 06.04.21)

Maa-ameti kaardirakendus: Kultuurimälestised (seisuga 06.04.21)

Maa-ameti kaardirakendus: Maainfo (seisuga 08.04.21)

Maa-ameti kaardirakendus: Maaparandussüsteemid (seisuga 16.04.21)

Maa-ameti kaardirakendus: Teeregister (seisuga 11.04.21)

Maa-ameti kaardirakendus: Teeregister (seisuga 12.04.21)

Transpordiamet. Liiklussagedus https://www.mnt.ee/et/tee/liiklussagedus (seisuga 08.04.21)

Kodulehed:

Pärnu maakonna planeering, 2018 https://maakonnaplaneering.ee/documents/2845826/19122810/P%C3%A4rnu+maakonna+planeeringu +seletuskiri.pdf/42636ca5-d00a-4cc2-8ce2-ac8a96134bda

Sauga valla üldplaneering, 2016 https://www.torivald.ee/documents/17490526/18907127/Seletuskiri.pdf/de46700f-5472-44ed-8566- ff16d53f91a5?version=1.0

TMT PRO OÜ. 2011. Sauga valla ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2012-2023

Tori valla elanike statistika. https://www.torivald.ee/statistika1 (seisuga 06.04.21)

Tori valla üldplaneeringu lähteseisukohad, 2020 https://www.torivald.ee/documents/17490526/28276177/%C3%9Cldplaneeringu+l%C3%A4hteseisukoh ad+ettepanekutega+t%C3%A4iendatud.pdf/8b7cc2ae-0719-4633-b02a-c435006c628f?version=1.0

Muud materjalid:

AB Artes Terrae OÜ. 2019. Pärnu lennujaama kinnistu detailplaneering.

Eesti Entsüklopeedia. 2003. Sauga jõgi.

Eesti põhjavee kaitstuse kaart. Eesti Geoloogiakeskus, 2001

Europolis OÜ. 2020. Tori valla ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2021-2032

Keskkonnaagentuur. 2017. https://www.keskkonnaagentuur.ee/et/uudised/keskmiselt-tarbib-tallinlane- oopaevas-95-liitrit-vett

Väike-Vilja, Viljapõllu, Viljavälja, Viljanurga ja Vilja kinnistute detailplaneeringu KSH eelhindamine

22/23 Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ

Keskkonnaministri 16.08.2017 määrus nr 31 „Eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded“ https://www.riigiteataja.ee/akt/118082017003

Keskkonnamõju hindamise eelhinnangu andmise juhend. Keskkonnaministeerium 2017 https://www.envir.ee/sites/default/files/kmh_eelhinnangu_andmise_juhend.pdf

Keskkonnamõjude hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus https://www.riigiteataja.ee/akt/116112010013?leiaKehtiv

KSH eelhindamise juhend, sh Natura eelhindamine. Riin Kutsar, 2018. https://www.envir.ee/sites/default/files/ksh_eelhindamine.pdf

Maaparandusseadus. https://www.riigiteataja.ee/akt/131052018003?leiaKehtiv

OÜ Aeropress. Lennundusaasta 2019.

Pärnu Lennujaam. http://www.parnu-airport.ee/news/?newsID=4773 (seisuga 08.04.21)

Transpordiamet. https://www.ecaa.ee/et/ohuruum-lennuvaljad/takistused (seisuga 16.04.21)

Väike-Vilja, Viljapõllu, Viljavälja, Viljanurga ja Vilja kinnistute detailplaneeringu KSH eelhindamine

Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ 23/23

LISAD

Lisa 1. Transpordiamet. 03.11.2021 nr 7.1-2/21/14549-3. Seisukohtade väljastamine Eametsa külas Vilja, Väike-Vilja, Viljanurga, Viljapõllu ja Viljavälja kinnistute KSH algatamata jätmise otsusele

TORI VALLAVALITSUS

Pärnu mnt 12 Telefon 4451881 E-mail: [email protected]

Sindi linn Tori vald Registrikood 77000341

86705 PÄRNUMAA

Detailplaneeringu koostamisse

kaasatavad isikud ja koostöötegijad 18.01.2022 nr 6-2.1/769

Detailplaneeringu koostamise algatamisest teatamine

Vastavalt planeerimisseaduse § 142 lg 2, § 127 lg 1 ja 2 teatame Tori Vallavolikogu 6.

jaanuari 2022 otsusega nr 36 algatatud detailplaneeringust ja keskkonnamõjude

strateegilise hindamise mittealgatamisest Tori vallas Eametsa külas Vilja, Väike-Vilja,

Viljanurga, Viljapõllu ja Viljavälja kinnistutel.

Planeeringuala kogupindalaks on ligikaudu 14,28 hektarit, millest 5,5 ha jagatakse

elamumaa sihtotstarbega kruntideks.

Planeeringuala asub Eametsa külas Allika tee ääres. Põhjas suunas piirneb

planeerinuala Niidovälja (73001:001:1379, maatulundusmaa 100%) ja Niido

(73001:001:0962, maatulundusmaa 100%) kinnistutega, läänest Sepa

(73001:001:0230, maatulundusmaa 100%) kinnistuga. Alast kagusse jääb Selja-Põnga

kinnistu (73001:003:0018, maatulundusmaa 100%) ja kirdenurka Allika tee 4

(73001:001:1299, elamumaa 100%). Juurdepääs on Allika teelt, mis ühendab

planeeringuala Sauga alevikuga. Planeeringuala asub osaliselt (Vilja kinnistu täielikult

ning Viljapõllu ja Väike-Vilja kinnistud osaliselt) Pärnu lennuvälja kaitsevööndis.

Planeeringu koostamisel tuleb arvestada lennundusseaduse § 352 sätestatud

piirangutega ning lennuliiklusest põhjustatud müraga.

Detailplaneeringu peamiseks eesmärgiks on Vilja, Väike-Vilja, Viljanurga, Viljapõllu

ja Viljavälja kinnistud jagada kahekümnekaheks (22) ühepereelamu krundiks

suurusega 2000-7000 m2, määrata ehitusõigus elamu ja abihoonete ehitamiseks ning

lahendada vajalik taristu (liitumine ühisveevärgi- ja kanalisatsioonitrassiga).

Kinnistutele juurdepääsuks on planeeritud rajada Vilja kinnistule juurdepääsutee. Vilja

kinnistu ala lõunaosa jääb loodusliku maa ning puhke- ja spordirajatiste maa

sihtotstarbega.

Kehtiva Sauga valla üldplaneeringu kohaselt ei ole alale kavandatud elamumaa

sihtotstarbega krunte. Alal säilib olemasolev maakasutus. Planeeringuala ei jää

rohelise võrgustiku koridori, ega väärtuslikule maastikule. Ala on osaliselt looduslik

rohumaa, osaliselt kaetud põõsastikuga. Väike-Vilja, Viljapõllu ja Viljavälja

kinnistutele on välja antud projekteerimistingimused ja ehitusload elamute

ehitamiseks.

Detailplaneeringuga soovitakse muuta Sauga valla üldplaneeringut. Põhjendusena

üldplaneeringut muuta on taotluse lisas välja toodud järgmine: eelistada uute

arendustegevuste koondamine olemasolevatesse keskustesse, tagamaks sellega juba

toimivate keskuste jätkusuutlikkust ja täiendavat arengut, sh teenuste ja töökohtade

olemasolu. Kavandatava tegevuse ala jääb kiiresti areneva Sauga aleviku

lähipiirkonda ning arvestades, et piirkonnas on tüüpiline maaline hajaasustus

praktiliselt hävinud, järgib see ka Eametsa külas välja kujunenud asustus- ja

hoonestusstruktuuri.

Planeeritava maa-ala kohta on koostatud keskkonnamõju strateegilise hindamise

(KSH) eelhinnang, kus on analüüsitud järgmisi võimalikke planeeringualaga seotud

keskkonnamõjusid: pinnas, maa- ja loodusvarade kasutamine, jäätmeteke, põhja- ja

pinnavesi, õhk, valgus, müra ja vibratsioon, soojus, kiirgus, lõhn. Koostaja: Estonian,

Latvian & Lithuanian Environment OÜ, (reg nr 10705517).

Eelhindamise alusel ei kaasne kavandatava tegevusega olulisi keskkonnamõjusid.

Lisauuringute vajadus selgub detailplaneeringu koostamise käigus.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Signe Rõngas

abivallavanem

Lisa: Detailplaneeringu koostamise algatamise otsus

Esitatud: Rahandusministeerium, Päästeamet, Keskkonnaamet, Transpordiamet,

Põllumajandus- ja Toiduamet, piirinaabrid, puudutatud isikud

Piret Kallas

planeerimisspetsialist

5198 4663 [email protected]