Otsus

Valge 4 / 11413 Tallinn / 620 1200 / [email protected] / www.transpordiamet.ee

Registrikood 70001490

Nõo Vallavalitsus

[email protected]

Voika tn 23

61601, Tartu maakond, Nõo vald,

Nõo alevik

Teie 09.06.2025 nr 7-1.1/884

Meie 05.07.2025 nr 7.2-2/25/9682-2

Seisukohtade väljastamine Kiilu maaüksuse

detailplaneeringu koostamiseks

Olete teavitanud meid taotlusest algatada Nõo valla Nõo aleviku Kiilu maaüksuse

detailplaneeringu koostamine (katastritunnus 52801:001:0318, edaspidi planeering). Planeeringut

ei ole algatatud.

Planeeringu eesmärgiks on …. Planeeritav ala külgneb riigiteega nr 22180 Nõo-Kambja tee

(edaspidi riigitee) km 0,23-0,47. Riigitee aasta keskmine ööpäevane liiklussagedus on

520 sõidukit. Võttes aluseks ehitusseadustiku (EhS) ja planeerimisseaduse (PlanS) ning

kliimaministri 17.11.2023 määruse nr 71 „Tee projekteerimise normid“ (edaspidi normid) esitame

seisukohad planeeringu koostamiseks järgnevalt.

1. Juurdepääs planeeringualale on tagatud kohalikult teelt nr 5280116 (Vana -Nõo tee), riigitee

km 0,458 ristmikult, mis ei vasta juba hetkel normidele (§ 22 lg 6: teede lõikumisnurk ristmikul

peab olema võimalikult täisnurkne ja jääma vahemikku 70-110 kraadi) ning millest tulenevalt

on häiritud riigiteele suunduva juhi nähtavus paremale (vasakpöörde sooritamisel tuleb vaadata

sisuliselt selja taha); parempööret riigiteelt kohalikule teele on võimalik sooridata suurel

kiirusel, mille käigus ei pruugi juht märgata kavandataval kergliiklusteel liiklejaid (tekib pime

nurk), analoogselt on häiritud ka vasakpöördel riigiteelt nähtavus kavandatavale

kergliiklusteele; samuti kattuvad manööverdamiseks vajalikud trajektoorid riigiteelt

vasakpöördega kohalikule teele suundumisel ning samaaegselt kohalikult teelt parempöördega

välja liikumisel.

Näha ette riigitee ristmiku ümberehitamine Joonisel 1 näidatud asukohta. Ristmiku

ruumivajaduse kavandamisel võib lähtuda meie tüüpjoonise II põhimõtetest.

Planeeringu seletuskirja lisada märge, et riigitee ristumiskoha ümberehitamiseks tuleb taotleda

meie käest ristumiskoha ehitamise nõuded (EhS § 99 lg 3). Riigitee ristumiskoht peab olema

nõuete kohaselt välja ehitatud ja meile üle antud hiljemalt enne planeeringualale kavandatavale

mis tahes hoonele kasutusloa väljastamist.

Soovitame lisada riigitee ristmik planeeringualasse. Vastasel juhul on vajalik käsitleda

ristmiku väljaehitamise kohustust planeeringu elluviimise kavas ja kehtestamise otsuses.

2 (4)

Joonis 1. Kohaliku tee ja riigitee ristumiskoha soovitatav asukoht (tee telg), väljavõte Maa- ja

Ruumiameti geoportaalist

2. Tulenevalt sellest, et kohaliku tee teekatte laius on ca 4,2 m, näha ette kohaliku tee

rekonstrueerimine ja laiendamine riigitee ristmiku ning planeeringualaga külgneval lõigul nii, et

seal on võimalik tagada ohutu ja sujuv kahesuunaline liiklus mis tahes liikluskoosseisu korral (nt

prügiveoauto ja päästeameti sõiduk samaaegselt). Nii riigitee ristmiku kui kohaliku tee lõigu ümberehitamise osas soovitame teha koostööd Heinla

tänava piirkonna arendajaga. 3. Joonistele kanda ja seletuskirjas tuua välja EhS § 71 kohane tee kaitsevöönd.

4. Tee kaitsevööndis on keelatud tegevused vastavalt EhS § 70 lg 2 ja § 72 lg 1, sh on keelatud

ehitada ehitusloakohustuslikku teist ehitist. Riigitee kaitsevööndis kehtivatest piirangutest võib

kõrvale kalduda meie nõusolekul vastavalt EhS § 70 lg 3.

Hoonestus kavandada tee kaitsevööndist väljapoole, kuna kaitsevööndis puudub

väljakujunenud hoonestusjoon.

5. Käsitleda vastavust kõrgematele planeeringutele ning ruumiline lahendus siduda kontaktalas

paiknevate planeeringute (Heinla tänava piirkonna detailplaneering, vt ka p 1) lahendustega.

6. Kergliiklusteede kavandamisel on sobilik lähtuda järgmistest põhimõtetest.

6.1. Näha ette kergliiklusteede sidumine tõmbepunktidega ning jätkuvuse tagamine, sh

väljapoole planeeringuala.

6.2. Jalakäijate ohutuse tagamiseks tuleb kergliiklusteed eraldada sõiduteest ohutusribaga,

mille minimaalse laiuse valikul lähtuda normide lisa 1 tabelist 41. Kergliiklustee

minimaalne laius määrata vastavalt normide lisa 1 tabelile 40.

6.3. Arvestada, et kergliiklustee ei tohi lõikuda kohaliku teega selle riigitee ristmiku

pöördkõverate alal.

7. Parkimine lahendada oma kinnistul ning riigiteel parkimist ja tagurdamist mitte ette näha.

8. Joonistele kanda ja seletuskirjas kirjeldada kliimaministri 17.11.2023 määruse nr 71 „Tee

projekteerimise normid“ riigitee ristmiku nähtavuskolmnurgad vastavalt normide § 24, lisa 1

tabel 18-21 ning lisa 2 joonisele 8. Nähtavusalas ei tohi paikneda nähtavust piiravaid takistusi

(hooned, piirded, hekk vm kõrghaljastus).

3 (4)

9. Joonistel näidata planeeringualal paiknevad olemasolevad ja kavandatavad tehnovõrgud ning

muu taristu. Riigitee alune maa on riigitee riigiteega ristuvad tehnovõrgud tuleb rajada kinnisel

meetodil. Vaba ruumi olemasolul võime asukohapõhiselt anda nõusoleku kasutada seda maad

tehnovõrkude paigutamiseks. Lähtuda meie juhendis „Nõuded tehnovõrkude ja -rajatiste

teemaale kavandamisel“ toodud põhimõtetest.

10. Seletuskirjas käsitleda ning joonistel näidata planeeringuala sademevee ärajuhtimise lahendus.

Vastavalt EhS § 72 lg 1 punktile 5 ja § 70 lg 2 punktile 1 on riigitee kaitsevööndis keelatud

teha veerežiimi muutust põhjustavat maaparandustööd ning ohustada ehitist ja selle

korrakohast kasutamist. Vältimaks tee muldkeha uhtumist ja liigniiskumist ei tohi sademevett

juhtida riigitee alusele maaüksusele. Põhjendatud juhul, kui teekraavidesse sademevete

juhtimine on vältimatu, tuleb tagada truupide, kraavide läbilaskevõime ja muldkeha

niiskusrežiim. Selleks tuleb hinnata arendustegevusest lisanduvaid vooluhulki, riigitee

kraavide ja truupide seisukorda ja läbilaskevõimet ning teostada läbilaskearvutused kuni

riikliku eesvooluni.

11. Reovee kanalisatsiooni kavandamisel tuleb vältida kanalisatsiooniehitiste kujade sattumist

riigitee teemaale, kuna kuja on kanalisatsiooniehtistest lähtuva keskkonnaohu võimalik ulatus

(VeeS § 133, 134, 136, 137). Seejuures tuleb välistada ka reovee võimalik sattumine riigitee

kraavidesse (sh kraavidesse, millele on riigitee kraav eelvooluks). Me ei ole nõus lahendusega,

millega võib tulenevalt JäätS § 128 lõikest 4 kaasneda reostuse likvideerimise nõude esitamine

meile.

12. Planeeringu elluviimise kavas määrata ehitusjärjekorrad. Kohaliku tee ja riigitee ristmik ning

planeeringualaga piirnev kohaliku tee lõik tuleb ümber ehitada enne planeeringualale

kavandatavale mistahes hoonele kasutusloa väljastamist.

13. Kanda joonistele riigitee kaitsevööndisse planeeritud objektide (parkla, piirded, tehnorajatis

jms) kaugused riigitee katte servast.

14. Kasutada riikliku teeregistri põhiseid teede numbreid ja nimetusi.

15. Lähtuvalt asjaolust, et planeeringuala piirneb riigiteega, tuleb planeeringu koostamisel

arvestada olemasolevast ja perspektiivsest liiklusest põhjustatud häiringutega (müra,

vibratsioon, õhusaaste). Riigitee liiklusest põhjustatud häiringute ulatust tuleb hinnata

vastavalt keskkonnaministri 03.10.2016 määrusele nr 32 „Välisõhus leviva müra piiramise

eesmärgil planeeringu koostamise kohta esitatavad nõuded“. Kavandada planeeringu

kehtestaja kaalutlusotsusena meetmed häiringute leevendamiseks, sh keskkonnaministri

16.12.2016 määruse nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise,

määramise ja hindamise meetodid“ lisas 1 toodud müra normtasemete tagamiseks.

Seletuskirjas kirjeldada ning vajadusel näidata joonistel kavandatud leevendusmeetmed.

Seletuskirja lisada selgitus, et tee omanik (Transpordiamet) ei võta endale kohustusi

planeeringuga kavandatud leevendusmeetmete rakendamiseks.

16. Planeeringu seletavas osas märkida, et kõik arendusalaga seotud ehitusprojektid, mille

koosseisus kavandatakse tegevusi riigitee kaitsevööndis, tuleb esitada meile nõusoleku

saamiseks.

17. Detailplaneeringu aluseks olev geodeetiline alusplaan peab olema mõõdistatud piisavas

ulatuses, mis võimaldab hinnata planeeringulahenduse sobivust sh kavandatud sademevete

ärajuhtimise süsteemi jms.

18. Me ei võta PlanS § 131 lg 1 kohaselt endale kohustusi planeeringuga seotud rajatiste

väljaehitamiseks.

Seisukohad planeeringu koostamiseks kehtivad kaks aastat alates kirja väljastamise kuupäevast,

tähtaja möödumisel tuleb taotleda uued seisukohad. Oleme valmis tegema koostööd planeeringu

koostajaga, täpsustamaks ning täiendamaks käesoleva kirjaga esitatud seisukohti.

4 (4)

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Tuuli Tsahkna

peaspetsialist

planeerimise osakonna kooskõlastuste üksus

Lisa: KIILU eskiis v4

Tuuli Tsahkna

58073001, [email protected]