Tee ehitusloa andmine riigitee 1 Tallinna-Narva tee ja riigitee 85 Liiapeksi-Loksa tee ristmiku piirkonnas liiklusohtliku koha likvideerimiseks ja keskkonnamõju hindamise algatamata jätmine

KORRALDUS

04.07.2025 nr 1.1-3/25/451

Tee ehitusloa andmine riigitee 1 Tallinna-Narva tee

ja riigitee 85 Liiapeksi-Loksa tee ristmiku

piirkonnas liiklusohtliku koha likvideerimiseks ja

keskkonnamõju hindamise algatamata jätmine

Transpordiamet algatas 09.06.2025 tee ehitusloa andmise menetluse riigitee 1 Tallinna-Narva tee

ja riigitee 85 Liiapeksi-Loksa tee ristmiku piirkonnas liiklusohtliku koha likvideerimiseks

ehitusseadustiku (edaspidi EhS) § 101 lõike 2 alusel.

1. ASJAOLUD

Tee ehitusloa menetluse esemeks olev riigitee 1 Tallinna-Narva tee km 51,8-52,2 asuv lõik paikneb

riigi transpordimaa kinnisasjal (katastritunnus 35203:003:0121) Harju maakonnas Kuusalu vallas

Liiapeksi külas ning riigitee 85 Liiapeksi-Loksa tee km 0,0-0,47 asuv lõik paikneb Harju

maakonnas Kuusalu vallas Kolga alevikus.

Transpordiameti 13.02.2025 korraldusega nr 1.1-3/25/131 on antud projekteerimistingimused

riigitee 1 Tallinna-Narva tee ja riigitee 85 Liiapeksi-Loksa tee ristmiku piirkonnas liiklusohtliku

koha likvideerimise ehitusprojekti koostamiseks.

Tee ehitustööd toimuvad 2025. aastal vastavalt Roadplan OÜ tööle nr 24032 „Riigitee 1 Tallinna-

Narva tee km 51,8-52,4 lõigul liiklusohtliku koha likvideerimine“. Projekti asendiplaani joonised

ja seletuskiri on kuni 31.12.2025 nähtavad lingilt:

https://pilv.transpordiamet.ee/s/OteTXvIHfnQGO4y.

Projekti eesmärk on:

 Riigitee 1 km 51,967 asuva vasakpoolse „Loksa tee“ bussipeatuse likvideerimine

olemasolevas asukohas ja bussipeatuse lahendamine suundristmiku harude vahelises alas.

 Riigiteele 85 mõlemale sõidusuunale bussipeatuste kavandamine seoses bussipeatuse

asukoha muudatusega riigiteel 1.

 Riigitee 1 km 51,83 asuva Tallinn-Narva suunalise tagasipöördekoha (riigitee 3719)

likvideerimine.

 Kergliiklejatele liikumisvõimaluste loomine bussipeatuste ja Viru raba parkla vahel

liikumiseks.

2

2. MENETLUSE KÄIK

Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi KeHJS) § 9 kohaselt

on otsustaja tegevusloa andja, vastavalt EhS § 101 lõikele 2 annab riigitee ehitamiseks ehitusloa

Transpordiamet. Seega on Transpordiamet otsustajaks KeHJS tähenduses.

Transpordiamet otsustab keskkonnamõju hindamise algatamise vajaduse vastavalt EhS § 42

lõikele 2. KeHJS § 6 lg 2 punkti 10 alusel, kui kavandatav tegevus ei kuulu seaduse § 6 lõikes 1

nimetatute hulka, peab otsustaja andma eelhinnangu selle kohta, kas infrastruktuuri ehitamisel või

kasutamisel on oluline keskkonnamõju. KeHJS § 6 lg 2 punkti 10 täpsustab Vabariigi Valitsuse

29.08.2005 määrus nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju

hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu” § 13 punkt 8. Lisaks tuleb arvestada

nimetatud määruse § 15 punktiga 8, mille alusel tuleb eelhinnang anda sellise tegevuse korral, mis

ei ole otseselt seotud ala kaitsekorraldusega või ei ole selleks otseselt vajalik, kuid mis võib üksi

või koostoimes muu tegevusega eeldatavalt mõjutada Natura 2000 võrgustiku ala või kaitstavat

loodusobjekti. Peamiste ehituslike tegevustena on projektiga kavandatud riigitee 1 Tallinna-Narva

tee km 51,967 vasakul poolel asuva „Viru raba“ bussipeatuse nihutamine läheduses asuva

suundristmiku harude vahele, riigitee 1 km 51,83 asuva tagasipöördekoha likvideerimine, riigitee

1 sõidusuundade vahel asuva kergliiklejate ühendustee nihutamine Tallinna suunal ligikaudu 40

m. Riigitee 85 Liiapeksi-Loksa teel on kavas mõlemasse sõidusuunda avatud taskuga peatuse

kavandamine, bussipeatuste vahele kergliiklustee kavandamine, riigitee 85 km 0,13 vasakul poolel

asuva ristumiskoha likvideerimine ning uue ristumiskoha kavandamine km 0,34.

Eelhinnangu tulemusena leiti, et riigitee 1 Tallinna-Narva tee km 51,8-52,4 lõigul liiklusohtliku

koha likvideerimise põhiprojekti puhul pole vastavalt KeHJS esitatud tingimustele ja

kriteeriumitele alust eeldada olulise keskkonnamõju esinemist ning KeHJS järgne keskkonnamõju

hindamine ei ole vajalik. Lisas 3 toodud eelhinnangus lähtuti keskkonnaministri 16.08.2017

määrusest nr 31 „Eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded“. Mõjude eelhindamisel võeti arvesse

võimaliku mõju suurust, mõjuala ulatust, mõju ilmnemise tõenäosust, mõju tugevust, kestust,

sagedust, pöörduvust ja võimalikke koosmõjusid.

KeHJS § 6 lõikes 2 nimetatud valdkondade tegevuse keskkonnamõju hindamise algatamata

jätmise otsuse tegemisel lähtub Transpordiamet KeHJS § 61 kohasest keskkonnamõjude

eelhinnangust (lisa 3) ja asjaomaste asutuste seisukohtadest.

KeHJS § 23 lõigete 1 ja 2 ning § 11 lõike 22 alusel küsis Transpordiamet keskkonnamõju hindamise

algatamata jätmise kohta seisukoha asjaomastelt asutustelt: Keskkonnaamet, Kuusalu

Vallavalitsus.

Transpordiamet kaasas pädeva asutusena ehitusloa menetlusse lisas 2 loetletud menetluse esemega

piirnevate kinnisasjade omanikud EhS § 42 lõike 6 alusel.

Transpordiamet esitas ehitusloa eelnõu kooskõlastamiseks lisas 2 loetletud asutusele, kelle

õigusaktist tulenev pädevus on seotud ehitusloa taotluse esemega EhS § 42 lõike 7 punkti 1 alusel.

Transpordiamet esitas ehitusloa eelnõu arvamuse avaldamiseks lisas 2 loetletud asutusele või

isikule, kelle õigusi või huve võib ehitis või ehitamine puudutada EhS § 42 lõike 7 punkti 2 alusel.

Korralduse lisas 2 on ehitusloa menetluse käigus esitatud arvamuste ja kooskõlastuste koondtabel,

mis sisaldab EhS § 42 lõike 8 kohaselt esitatud märkusi ning Transpordiameti otsuseid ja selgitusi

märkustega arvestamise kohta.

3

Nende asutuste ja kinnisasjade omanike puhul, kes tähtaegselt ehitusloa eelnõu kohta

kooskõlastust ei esitanud või arvamust ei avaldanud ega taotlenud tähtaja pikendamist, loetakse

ehitusloa eelnõu kooskõlastatuks või eeldatakse, et arvamuse andjad ei soovinud eelnõu kohta

arvamust avaldada (alus EhS § 42 lõige 9).

Transpordiamet ei ole ehitusloa menetluse käigus tuvastanud EhS § 44 kohaseid ehitusloa

andmisest keeldumise aluseid ega ehitusloa kehtivuseks pikema tähtaja sätestamiseks vastavalt

EhS § 45 lõikele 1.

3. ÕIGUSLIKUD ALUSED

Eeltoodust lähtudes ning võttes aluseks EhS § 38 lõike 1, EhS § 101 lõike 2, majandus- ja

taristuministri 03.12.2020 määruse nr 82 „Transpordiameti põhimäärus“ § 10 lõike 3 punkti 1,

KeHJS § 3 lõike 1 punkti 1, § 6 lõike 2 punkti 10, § 9, § 11 lõiked 2, 22, 23, 4, 8, 81 ja 9, § 12 lõike

1¹ punkti 2, Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määruse nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral

tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu” § 13 punkti 8

ning võttes arvesse, et asjaomastel asutustel puuduvad käesoleva osas vastuväited, otsustab

Transpordiamet:

4. OTSUS

1. Anda tee ehitusluba riigitee 1 Tallinna-Narva tee ja riigitee 85 Liiapeksi-Loksa tee ristmiku

piirkonnas liiklusohtliku koha likvideerimiseks vastavalt korralduse lisale 1.

2. Jätta algatamata riigitee 1 Tallinna-Narva tee km 51,8-52,4 lõigul liiklusohtliku koha

likvideerimise põhiprojektiga kavandatavate tegevuste keskkonnamõju hindamine, sest

KeHJS § 61 kohase korralduse lisas 3 oleva eelhinnangu alusel kavandatava tegevuse

elluviimisega ei kaasne olulist keskkonnamõju. Kui kavandatavate tegevuste elluviimisel

järgitakse korraldusega antavas tee ehitusloas seatud kõrvaltingimusi ning üldiseid

keskkonnanõudeid, siis sellega ei kaasne olulist mõju keskkonnale, kultuuripärandile ning

inimese tervisele, heaolule ja varale.

3. Käimasolevasse menetlusse ei liideta teisi keskkonnamõju hindamise menetlusi ja puudub

vajadus viia läbi keskkonnauuringuid.

4. Täita kavandatava tegevuse elluviimisel kõiki korralduse lisas 1 oleva ehitusloa

kõrvaltingimustes esitatud keskkonnanõudeid.

5. Määrata ehitamisel keskkonnanõuete täitmise eest vastutavaks Transpordiameti

teehoiuteenistuse põhja osakonna ehituse üksus.

6. Teatada keskkonnamõju hindamise algatamata jätmisest ametlikus väljaandes Ametlikud

Teadaanded.

7. Edastada tee ehitusloa andmise ja keskkonnamõju hindamise algatamata jätmise korraldus

koos lisadega 14 päeva jooksul menetlusse kaasatud asutustele ja isikutele ning avaldada

Transpordiameti kodulehel.

5. KORRALDUSE LISADE LOETELU

Korralduse juurde kuuluvad järgnevad lisad:

1. Tee ehitusluba;

4

2. Arvamuste ja kooskõlastuste koondtabel;

3. Keskkonnamõjude eelhinnang.

6. RAKENDUSSÄTTED

Korralduse peale võib esitada Transpordiametile (Valge 4, 11413 Tallinn) vaide haldusmenetluse

seaduses sätestatud korras 30 päeva jooksul arvates korraldusest teadasaamise päevast või päevast,

millal oleks pidanud korraldusest teada saama või esitada kaebuse Tallinna Halduskohtule

halduskohtumenetluse seaduses sätestatud korras 30 päeva jooksul arvates korralduse

teatavakstegemisest.

(allkirjastatud digitaalselt)

Kaie Kruusmaa

juhataja

planeerimise osakonna projekteerimise üksus

1

Transpordiameti korralduse „Tee

ehitusloa andmine riigitee 1 Tallinna-

Narva tee ja riigitee 85 Liiapeksi-

Loksa tee ristmiku piirkonnas

liiklusohtliku koha likvideerimiseks

ja keskkonnamõju hindamise

algatamata jätmine“

lisa 1

TEE EHITUSLUBA

☒ avalikult kasutatav tee ☒ rajamiseks

☐ avalikkusele ligipääsetav eratee ☒ ümberehitamiseks

☐ silla, viadukti, tunneli ☐ laiendamiseks

☐ osa asendamiseks samaväärsega

☐ lammutamiseks

Tee ehitusloa number {regNumber}

Tee ehitusloa andmise kuupäev {regDateTime}

Tee ehitusloa andja Transpordiamet, Valge 4, 11413 Tallinn

Ametniku nimi Kaie Kruusmaa

Ametniku ametinimetus Projekteerimise üksuse juhataja

Tee ehitusloa kõrvaltingimused

1. Arvestada Transpordiameti otsustega, mis on esitatud korralduse „Tee ehitusloa andmine

riigitee 1 Tallinna-Narva tee ja riigitee 85 Liiapeksi-Loksa tee ristmiku piirkonnas

liiklusohtliku koha likvideerimiseks ja keskkonnamõju hindamise algatamata jätmine“

lisas 2 „Arvamuste ja kooskõlastuste koondtabel“.

2. Ehitustegevust vältida lindude pesitsusperioodil (15.04-15.07).

3. Ehitustegevuse ajal ehitusmasinate parkimine, tankimine, hooldus ja muu reostusohtlik

tegevus toimuma kindlasti selleks ette nähtud kõvakattega pindadel. Ehitustegevus peab

olema korraldatud selliselt, et oleks välistatud saasteainete sattumine pinna- ja põhjavette,

eriti tugevatel sajuperioodidel. Töökorras mitteolevaid reostusohtlikke masinaid ei ole

lubatud kasutada.

4. Võimalike ehitusaegsete müra- ja vibratsioonihäiringute vähendamiseks on soovitatav

müra- ja vibratsioonirikkaid ehitustöid teostada päevasel ajal ning tööpäevadel. Kasutatav

tehnika peab olema heas tehnilises seisukorras. Ehitusaegsed müratasemed ei tohi

läheduses paiknevatel elamualadel ajavahemikul 21.00-7.00 ületada keskkonnaministri

määruse nr 71 lisas 1 toodud II mürakategooria tööstusmüra normtaset. Kasutatav tehnika

peab olema heas tehnilises seisukorras.

5. Ehitusaegse õhusaaste (tolm, heitgaasid) liigset mõju ümbritsevatele aladele tuleb samuti

vältida õigete töömeetodite ja töö aja valikuga. Vältida tuleb ehitusaegse tolmu levikut

majapidamisteni, vajadusel tuleb tolmavaid materjale niisutada (selleks mitte kasutada

2

kemikaalide lahuseid).

6. Ehitusaegset valgusreostuse mõju tuleb samuti vältida sobivate töömeetodite valikuga,

pimedal ajal piirkonda mitte üle valgustada, eriti eluhoonete läheduses.

7. Keskkonnamõju vähendamiseks tuleb ehitamise etapis jäätmeteket võimalikult

minimeerida ja võimalusel jäätmeid taaskasutada. Materjalide taaskasutus võimaluste

piires on teeprojektide puhul tavapraktika. Kui võimalik, näha tööprojektis ette

ehitusaegsete jääkmaterjalide taaskasutus.

8. Taaskasutuseks mittesobivad ehitusel tekkivad jäätmed tuleb käidelda vastavalt kehtivale

korrale. Arvestada jäätmeseadusest ja keskkonnaministri 21.04.2004 määrusest nr 21

„Teatud liiki ja teatud koguses tavajäätmete, mille vastava käitlemise korral pole jäätmeloa

omamine kohustuslik, taaskasutamise või tekkekohas kõrvaldamise nõuded“ tulenevate

nõuetega. Samuti tuleb arvestada Kuusalu valla jäätmehoolduseeskirjas olevate nõuetega.

9. Tööde piirkond peab olema varustatud piisava suurusega jäätmekonteineritega või

vastavalt liigile sobivate ladustusaladega. Jäätmed, mida omaduste ja koguse poolest ei ole

võimalik ladustada konteineritesse, tuleb ladustada ajutiselt selleks ettevalmistatud

laoplatsil. Ohtlikud jäätmed tuleb koguda tavajäätmetest eraldi. Kõik jäätmed, mida ei ole

võimalik kohapeal taaskasutada, tuleb üle anda tegevuseks vastavat keskkonnaluba

omavale ettevõttele. Jäätmete ladustamine väljaspool selleks ettenähtud kohti on keelatud.

10. Kõik materjalid või jäätmed, mis kanduvad ehitusplatsilt välja tuule, vee, autorataste vms

mõjul, tuleb koheselt eemaldada (kokku koguda) ning kahjustatud ala tuleb puhastada.

Vältida tuleb pinnase või jäätmete pudenemist teedele tööde alalt lahkuvatelt veokitelt ning

mistahes sellisel moel tekkinud reostus tuleb koheselt eemaldada.

11. Ehitusperioodil tuleb avariiolukordade risk välistada korrektsete töömeetoditega. Ehituse

töövõtja peab olema valmis hädaolukordadeks ja nende puhul vastavalt tegutsema.

Õnnetusjuhtumistest, mis võivad olla keskkonnale ohtlikud, peab töövõtja koheselt

teavitama Tellijat, Päästeametit ja Keskkonnaametit. 1. Andmed tee kohta Tee kirjeldus, mille kohta ehitusluba antakse Riigitee 1 Tallinna-Narva tee km 51,8-52,2

asuv lõik ja riigitee 85 Liiapeksi-Loksa tee

km 0,0-0,47 asuv lõik 2. Andmed tee ehitusprojekti kohta

2.1 Tee ehitusprojekti koostaja nimi Roadplan OÜ

2.2 Tee ehitusprojekti koostaja registrikood 12432118

2.3 Tee ehitusprojekti koostaja kontaktaadress Tiigi tn 78, 50410 Tartu linn

2.4 Tee ehitusprojekti koostaja kontakttelefon +372 5887 2271

2.5 Tee ehitusprojekti koostaja e-post [email protected]

2.6 Tee ehitusprojekti nimetus Riigitee 1 Tallinna-Narva tee km 51,8-52,4

lõigul liiklusohtliku koha likvideerimine

2.7 Tee ehitusprojekti number 24032

(allkirjastatud digitaalselt)

Transpordiameti korralduse „Tee ehitusloa andmine riigitee 1 Tallinna-Narva tee ja riigitee 85 Liiapeksi-Loksa tee ristmiku piirkonnas

liiklusohtliku koha likvideerimiseks ja keskkonnamõju hindamise algatamata jätmine“

lisa 2

1

Arvamuste ja kooskõlastuste koondtabel

1. ARVAMUSED

1.1.Puudutatud asutused ja isikud

Jrk

nr

Arvamuse esitaja Arvamuse sisu Pädeva asutuse põhjendus ja otsus esitatud arvamuse

osas

1 Keskkonnaamet

17.06.2025 kiri nr

6-2/25/8109-4

Esitasite Keskkonnaametile ehitusseadustiku § 42 lg

7 ja keskkonnamõju hindamise ja

keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) § 11 lg

22 alusel arvamuse andmiseks Transpordiameti

korralduse „Tee ehitusloa andmine riigitee 1

Tallinna-Narva tee ja riigitee 85 Liiapeksi-Loksa tee

ristmiku piirkonnas liiklusohtliku koha

likvideerimiseks ja keskkonnamõju hindamise

algatamata jätmine“ eelnõu koos ehitusloa eelnõu

ning keskkonnamõju hindamise (edaspidi KMH)

eelhinnanguga „Riigitee 1 Tallinna-Narva tee km

51,8 – 52,4 lõigul liiklusohtliku koha likvideerimise

põhiprojekti keskkonnamõju eelhinnang“ (edaspidi

eelhinnang).

Korralduse eelnõu kohaselt paikneb tee ehitusloa

menetluse esemeks olev riigitee 1 Tallinna-Narva tee

km 51,8-52,2 asuv lõik riigi transpordimaa

kinnisasjal Harju maakonnas Kuusalu vallas

Liiapeksi külas ning riigitee 85 Liiapeksi-Loksa tee

km 0,0-0,47 asuv lõik paikneb Harju maakonnas

Kuusalu vallas Kolga alevikus. Projekti eesmärk on:

- riigitee 1 km 51,967 asuva vasakpoolse „Loksa tee“

bussipeatuse likvideerimine olemasolevas asukohas

Otsus: 1. Lugeda, et arvamuse andjal puuduvad ettepanekud

ehitusloa eelnõule.

2. Arvestada, et asjaomasel asutusel puuduvad

vastuväited keskkonnamõju hindamise algatamata

jätmise osas.

Transpordiameti korralduse „Tee ehitusloa andmine riigitee 1 Tallinna-Narva tee ja riigitee 85 Liiapeksi-Loksa tee ristmiku piirkonnas

liiklusohtliku koha likvideerimiseks ja keskkonnamõju hindamise algatamata jätmine“

lisa 2

2

ja bussipeatuse lahendamine suundristmiku harude

vahelises alas;

- riigiteele 85 mõlemale sõidusuunale bussipeatuste

kavandamine seoses bussipeatuse asukoha

muudatusega riigiteel 1;

- riigitee 1 km 51,83 asuva Tallinn-Narva suunalise

tagasipöördekoha (riigitee 3719) likvideerimine;

-kergliiklejatele liikumisvõimaluste loomine

bussipeatuste ja Viru raba parkla vahel liikumiseks.

Eesti looduse infosüsteemi (EELIS,

Keskkonnaagentuur) kohaselt ei jää projektialale

looduskaitseseaduse alusel kaitstavaid

loodusobjekte. Keskkonnaamet on varasemalt

andnud arvamuse riigitee 1 Tallinna-Narva tee ja

riigitee 85 Liiapeksi-Loksa tee ristmiku piirkonnas

liiklusohtliku koha likvideerimise

projekteerimistingimuste kohta 02.01.2025 kirjaga

nr 6-2/24/25415-2 ja 20.05.2025 kirjaga nr 6-

2/25/8109-2 arvamuse riigitee 1 Tallinna-Narva tee

km 51,8 - 52,4 lõigul liiklusohtliku koha

likvideerimise põhiprojekti kohta.

Lähtudes kavandatavast tegevusest, selle asukohast

ning teadaolevast informatsioonist, on

Keskkonnaamet seisukohal, et kavandatava

tegevusega ei kaasne eeldatavalt olulist

keskkonnamõju (KeHJS § 22 mõistes) ning KMH

algatamine ehitusloa taotluse menetluses ei ole

eeldatavalt vajalik. Keskkonnaamet kooskõlastab ka

KeHJS § 11 lg 10 alusel korralduse „Tee ehitusloa

andmine riigitee 1 Tallinna Narva tee ja riigitee 85

Liiapeksi Loksa tee ristmiku piirkonnas

liiklusohtliku koha likvideerimiseks ja

Transpordiameti korralduse „Tee ehitusloa andmine riigitee 1 Tallinna-Narva tee ja riigitee 85 Liiapeksi-Loksa tee ristmiku piirkonnas

liiklusohtliku koha likvideerimiseks ja keskkonnamõju hindamise algatamata jätmine“

lisa 2

3

keskkonnamõju hindamise algatamata jätmine“

eelnõu.

2 Kuusalu Vallavalitsus Kuusalu Vallavalitsus pole tähtajaks arvamust

avaldanud ega taotlenud tähtaja pikendamist. Otsus:

Pädev asutus eeldab EhS § 42 lg 9 alusel, et arvamuse

avaldaja ei soovinud ehitusloa osas arvamust avaldada.

Arvestada, et asjaomasel asutusel puuduvad vastuväited

keskkonnamõju hindamise algatamata jätmise osas.

3 Riigimetsa

Majandamise Keskus

Riigimetsa Majandamise Keskus pole tähtajaks

arvamust avaldanud ega taotlenud tähtaja

pikendamist.

Otsus:

Pädev asutus eeldab EhS § 42 lg 9 alusel, et arvamuse

avaldaja ei soovinud ehitusloa osas arvamust avaldada.

4 Põhja-Eesti

Ühistranspordikeskus

Põhja-Eesti Ühistranspordikeskus pole tähtajaks

arvamust avaldanud ega taotlenud tähtaja

pikendamist.

Otsus:

Pädev asutus eeldab EhS § 42 lg 9 alusel, et arvamuse

avaldaja ei soovinud ehitusloa osas arvamust avaldada.

5 GoBus AS GoBus AS pole tähtajaks arvamust avaldanud ega

taotlenud tähtaja pikendamist. Otsus:

Pädev asutus eeldab EhS § 42 lg 9 alusel, et arvamuse

avaldaja ei soovinud ehitusloa osas arvamust avaldada.

6 SEBE Aktsiaselts SEBE Aktsiaselts pole tähtajaks arvamust avaldanud

ega taotlenud tähtaja pikendamist. Otsus:

Pädev asutus eeldab EhS § 42 lg 9 alusel, et arvamuse

avaldaja ei soovinud ehitusloa osas arvamust avaldada.

7 Ekspressbussiliinid

osaühing

Ekspressbussiliinid osaühing pole tähtajaks

arvamust avaldanud ega taotlenud tähtaja

pikendamist.

Otsus:

Pädev asutus eeldab EhS § 42 lg 9 alusel, et arvamuse

avaldaja ei soovinud ehitusloa osas arvamust avaldada.

8 Baltic Shuttle OÜ Baltic Shuttle OÜ pole tähtajaks arvamust

avaldanud ega taotlenud tähtaja pikendamist. Otsus:

Pädev asutus eeldab EhS § 42 lg 9 alusel, et arvamuse

avaldaja ei soovinud ehitusloa osas arvamust avaldada.

9 Hansabuss AS Hansabuss AS pole tähtajaks arvamust avaldanud

ega taotlenud tähtaja pikendamist. Otsus:

Pädev asutus eeldab EhS § 42 lg 9 alusel, et arvamuse

avaldaja ei soovinud ehitusloa osas arvamust avaldada.

10 Osaühing Tulisilm Osaühing Tulisilm pole tähtajaks arvamust

avaldanud ega taotlenud tähtaja pikendamist. Otsus:

Transpordiameti korralduse „Tee ehitusloa andmine riigitee 1 Tallinna-Narva tee ja riigitee 85 Liiapeksi-Loksa tee ristmiku piirkonnas

liiklusohtliku koha likvideerimiseks ja keskkonnamõju hindamise algatamata jätmine“

lisa 2

4

Pädev asutus eeldab EhS § 42 lg 9 alusel, et arvamuse

avaldaja ei soovinud ehitusloa osas arvamust avaldada.

11 MK Reis OÜ MK Reis OÜ pole tähtajaks arvamust avaldanud ega

taotlenud tähtaja pikendamist. Otsus:

Pädev asutus eeldab EhS § 42 lg 9 alusel, et arvamuse

avaldaja ei soovinud ehitusloa osas arvamust avaldada.

12 Loksa Linnavalitsus Loksa Linnavalitsus pole tähtajaks arvamust

avaldanud ega taotlenud tähtaja pikendamist. Otsus:

Pädev asutus eeldab EhS § 42 lg 9 alusel, et arvamuse

avaldaja ei soovinud ehitusloa osas arvamust avaldada.

1.2.Piirnevate kinnisasjade omanikud, kes arvamust ei avaldanud

Järgnevas tabelis toodud kinnisasjade osas tee ehitusloa eelnõu menetluse käigus arvamust ei avaldatud. Kui arvamuse andja ei ole kümne päeva

jooksul eelnõu saamisest arvates arvamust avaldanud ega ole taotlenud tähtaja pikendamist, eeldatakse, et arvamuse andja ei soovi ehitusloa eelnõu

kohta arvamust avaldada (EhS § 42 lg 9).

Kinnisasja nimi Katastriüksuse tunnus

Jõeäärse 35203:002:0710

Kodumetsa 35301:001:0881

Koosi 42301:005:0388

Koosilaane 42301:005:0398

Koseselja 35203:002:0750

Koseselja-Hansu 35203:002:0028

Kraudi 35203:002:0191

Kärnali 35203:002:0027

Männiku 35203:002:0830

Paisteotsa 42301:005:0038

Salametsa 35301:001:0656

Tagametsa 35203:002:0810

Tiibatalu 35203:002:0148

Tursapõllu 35301:001:0880

Vaikla 35203:002:0106

Vanakõrtsi 35203:002:0194

Vanavälja 35203:002:0195

Verisoo 35203:003:0057

Töö nr: 24005078| 05.06.2025

Riigitee 1 Tallinna-Narva tee

km 51,8 – 52,4 lõigul liiklusohtliku koha

likvideerimise põhiprojekti

Keskkonnamõju eelhinnang

Tallinn–Tartu 2025

Jaak Järvekülg | keskkonnaekspert (litsents: KMH0162)

Kristiina Tiits | keskkonnaspetsialist

Sisukord 1. SISSEJUHATUS .................................................................................................................................. 3

2. TAUST JA SEADUSANDLIKUD ASPEKTID ........................................................................................... 4

3. KAVANDATAVA TEGEVUSE KIRJELDUS ............................................................................................. 7

4. MÕJUTATAVA KESKKONNA KIRJELDUS JA KAVANDATAVA TEGEVUSEGA KAASNEV POTENTSIAALSELT OLULINE KESKKONNAMÕJU ................................................................................ 11

4.1. Kavandatava tegevuse seosed asjakohaste strateegiliste planeerimisdokumentidega, mõju maakasutusele ................................................................................................................................ 11 4.2. Mõju looduskaitseobjektidele ................................................................................................. 12 4.2.1.1. Natura eelhindamine ......................................................................................................... 13 4.3. Mõju kultuuriväärtustele ......................................................................................................... 18 4.4. Mõju põhja- ja pinnaveele ....................................................................................................... 18 4.5. Müra, vibratsioon, õhukvaliteet, valgustus ............................................................................. 20 4.6. Jäätmekäitlus ........................................................................................................................... 20 4.7. Avariiolukorrad ........................................................................................................................ 21

5. JÄRELDUSED, KESKKONNAMEETMED ............................................................................................ 22

LISA. FOTOD PROJEKTIALALT .............................................................................................................. 24

Riigitee 1 Tallinna-Narva tee km 51,8 – 52,4 lõigul liiklusohtliku koha likvideerimise põhiprojekti KMH eelhinnang 3

1. Sissejuhatus Käesolevaks tööks on keskkonnaalane konsultatsioon riigitee 1 Tallinna-Narva tee km 51,8-52,4 lõigu liiklusohtliku koha likvideerimise põhiprojekti keskkonnamõju hindamise eelhinnang. Kavandatav tegevus paikneb Harju maakonnas Kuusalu vallas (joonis 1).

Käesolev töö on koostatud OÜ Hendrikson & Ko poolt keskkonnaekspert Jaak Järvekülg juhtimisel. Töös käsitletakse projektiga kavandatavate tegevuste eeldatavalt ebasoodat mõju omavaid keskkonnaaspekte ning antakse soovitus keskkonnamõju hindamise (edaspidi ka KMH) algatamise või algatamata jätmise ja ebasoodsate mõjude vältimise osas. Käesolevat aruannet on otsustajal võimalik kasutada tugimaterjalina KMH algatamise vajalikkuse hindamisel.

Töö koostamisel on lähtutud projekti tehnilisest kirjeldusest ning projekti seletuskirjast ja joonistest seisuga veebruar 2025. Projektiala külastuse viis läbi Kristiina Tiits (OÜ Hendrikson & Ko) 26.03.2025 (fotod projektialalt on lisatud aruande lisas).

Joonis 1 Kavandatava tegevuse asukoht. Aluskaart: Maa-ja Ruumiamet 2025

Riigitee 1 Tallinna-Narva tee km 51,8 – 52,4 lõigul liiklusohtliku koha likvideerimise põhiprojekti KMH eelhinnang 4

2. Taust ja seadusandlikud aspektid KMH vajadust reguleerib keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus (edaspidi ka KeHJS)1. Vastavalt seadusele on keskkonnamõju hindamise vajadus reguleeritud järgmiselt: § 3. Keskkonnamõju hindamise kohustuslikkus Keskkonnamõju hinnatakse, kui: 1) taotletakse tegevusluba või selle muutmist ning tegevusloa taotlemise või muutmise põhjuseks olev kavandatav tegevus toob eeldatavalt kaasa olulise keskkonnamõju; 2) kavandatakse tegevust, mille korral ei ole objektiivse teabe põhjal välistatud, et sellega võib kaasneda eraldi või koos muude tegevustega eeldatavalt oluline ebasoodne mõju Natura 2000 võrgustiku ala kaitse-eesmärgile, ja mis ei ole otseselt seotud ala kaitsekorraldusega või ei ole selleks otseselt vajalik. § 21 Keskkonnamõju Keskkonnamõju käesoleva seaduse tähenduses on kavandatava tegevusega või strateegilise planeerimisdokumendi elluviimisega eeldatavalt kaasnev vahetu või kaudne mõju keskkonnale, inimese tervisele ja heaolule, kultuuripärandile või varale. § 22 Oluline keskkonnamõju Keskkonnamõju on oluline, kui see võib eeldatavalt ületada mõjuala keskkonnataluvust, põhjustada keskkonnas pöördumatuid muutusi või seada ohtu inimese tervise ja heaolu, kultuuripärandi või vara. § 6. Olulise keskkonnamõjuga tegevus (1) Olulise keskkonnamõjuga tegevus on: 13) kiirtee, 2100 meetri pikkuse või pikema peamaandumisrajaga lennuvälja, üle kümne kilomeetri pikkuse nelja sõidurajaga tee püstitamine või ühe või kahe sõidurajaga tee ehitamine vähemalt nelja sõidurajaga teeks; (2) Kui kavandatav tegevus ei kuulu käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatute hulka, peab otsustaja andma eelhinnangu selle kohta, kas järgmiste valdkondade tegevusel on oluline keskkonnamõju: 10) infrastruktuuri ehitamine või kasutamine; Lisaks KeHJS § 6 lõige 2 nimetatud tegevusvaldkondadele on Vabariigi Valitsuse määrusega nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu“2 (edaspidi ka määrus nr 224) kehtestatud täpsustatud loetelu, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang selle kohta, kas tegevusel on oluline keskkonnamõju. Vastavalt määrusele nr 224: § 13. Infrastruktuuri ehitamine Keskkonnamõju hindamise algatamise vajalikkust tuleb kaaluda infrastruktuuri ehitamise valdkonda kuuluvate järgmiste tegevuste korral:

1 https://www.riigiteataja.ee/akt/110102024009

2 https://www.riigiteataja.ee/akt/127032024009

Riigitee 1 Tallinna-Narva tee km 51,8 – 52,4 lõigul liiklusohtliku koha likvideerimise põhiprojekti KMH eelhinnang 5

8) tee rajamine või laiendamine, välja arvatud teerajatiste, mahasõitude, ohutussaarte, kiirendus- ja aeglustusradade, pöörderadade, tagasipöörde kohtade, ülekäigukohtade, objekti ligipääsuks vajaliku tee, teepeenral asetsevate jalg- ja jalgrattateede, puhkekohtade ja parklate rajamine või laiendamine ning keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 6 lõike 1 punktis 13 nimetatud juhul. § 15. Muud tegevusvaldkonnad Keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang tuleb anda järgmiste muude tegevuste korral: 8) selline tegevus, mis ei ole otseselt seotud ala kaitsekorraldusega või ei ole selleks otseselt vajalik, kuid mis võib üksi või koostoimes muu tegevusega eeldatavalt mõjutada Natura 2000 võrgustiku ala või kaitstavat loodusobjekti. Käesoleval juhul ei kuulu kavandatav tegevus KeHJS § 6 lõikes 1 loetletud tegevuste hulka, mille puhul KMH on kohustuslik selle vajadust kaalumata. Kavandatavad tööd kuuluvad KeHJS § 6 lõike 2 p 10 (infrastruktuuri ehitamine või kasutamine) ja määruse nr 224 § 13 nimetatud tegevuste hulka (jalg- ja jalgrattateed, bussipeatused ning kergliiklejate ületuskoht). Lisaks on tegemist määruse nr 224 § 15 p 8 nimetatud tegevusega, kuna kavandatava tegevuse piirkonnas asub looduskaitsealuseid objekte ning Natura 2000 võrgustiku alad. Lähtuvalt eeltoodust peab otsustaja andma eelhinnangu selle kohta, kas tegevusel on oluline keskkonnamõju vastavalt KeHJS § 6 lõige 2, st KMH vajadus sõltub eelhinnangu tulemusest. Vastavalt KeHJS: § 61. Eelhinnang (1) eelhinnangu andmiseks esitab arendaja koos tegevusloa taotlusega järgmise teabe: 1) tegevuse eesmärk, iseloom ja füüsilised näitajad ning asjakohasel juhul vajalike lammutustööde kirjeldus; 2) tegevuse asukoha kirjeldus, sealhulgas eeldatavalt mõjutatava ala tundlikkus; 3) tegevusega eeldatavalt oluliselt mõjutatavate keskkonnaelementide kirjeldus; 4) olemasolev teave tegevusega eeldatavalt kaasneva olulise keskkonnamõju kohta, arvestades eeldatavalt tekkivaid jääke ja heiteid ning jäätmeteket, kui see on asjakohane, ning loodusvarade, eelkõige mulla, maa, maavarade ja vee kasutamist ning mõju looduslikule mitmekesisusele; 5) muu asjakohane teave, lähtudes käesoleva paragrahvi lõike 5 alusel kehtestatud nõuetest; 6) soovi korral teave kavandatava tegevuse erisuste või võetavate keskkonnameetmete kohta, millega kavandatakse vältida või ennetada muidu ilmneda võivat olulist ebasoodsat keskkonnamõju. (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud teabe koostamisel peab arendaja arvestama varasemate asjakohaste hindamiste tulemustega. (3) Otsustaja annab käesoleva seaduse § 6 lõigetes 2 ja 21 nimetatud eelhinnangu arendaja esitatud ja muu asjakohase teabe alusel ning lähtudes kavandatavast tegevusest, selle asukohast ning eeldatavast keskkonnamõjust.

Riigitee 1 Tallinna-Narva tee km 51,8 – 52,4 lõigul liiklusohtliku koha likvideerimise põhiprojekti KMH eelhinnang 6

(5) Käesoleva seaduse § 6 lõigetes 2 ja 21 nimetatud eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega nr 31.3 § 11. Keskkonnamõju hindamise algatamine ja algatamata jätmine (22) Enne käesoleva seaduse § 6 lõikes 2 nimetatud valdkondade tegevuse ja lõikes 21 viidatud tegevuse keskkonnamõju hindamise vajalikkuse üle otsustamist peab otsustaja küsima seisukohta kõigilt asjaomastelt asutustelt, esitades neile seisukoha võtmiseks eelhinnangu ning keskkonnamõju hindamise algatamise või algatamata jätmise otsuse eelnõu. Käesolevat eelhinnangut on otsustajal võimalik kasutada tugimaterjalina keskkonnamõju hindamise algatamise vajalikkuse hindamisel. Eelhinnangu aruande peatükkides 3-5 on info esitamisel lähtutud keskkonnaministri 16.08.2017 määruse nr 31 „Eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded“ (edaspidi ka määrus nr 31) nõuetest.

3 https://www.riigiteataja.ee/akt/119122023011

Riigitee 1 Tallinna-Narva tee km 51,8 – 52,4 lõigul liiklusohtliku koha likvideerimise põhiprojekti KMH eelhinnang 7

3. Kavandatava tegevuse kirjeldus

Riigiteel 1 (Tallinna-Narva tee) on projektalas 2+2 sõidurada. Riigitee 1 ja riigitee 85 (Liiapeksi-Loksa tee) ristmiku piirkonnas asuvad mõlemas sõidusuunas tagasipöördekohad. Antud ristmikul on peamiseks probleemiks Loksa suunast ja riigitee 1 km 51,967 vasakpoolsest „Loksa tee“ bussipeatusest tagasipöördekohale suundumine, et sooritada pööre Narva suunas. Antud tagasipöördekoht asub ristmikule väga lähedal ning lühikesel vahemaal tuleb tagasipöördekohale suundumiseks ületada kahte sõidurada.

Samuti on probleemiks riigitee 1 (Tallinna-Narva tee) km 51,967 vasakpoolse „Loksa tee“ bussipeatuse paiknemine kiirendusrajal. Selline lahendus võib tekitada konfliktisituatsioone olukorras, kus Loksa poolt tulev sõiduk kiirendab, et liituda põhimaanteega ning teisalt piki põhimaanteed liikuv buss aeglustab, et peatusesse keerata.

Loksa ristmik on valgustatud. Ristmiku piirkonda on rajatud parkla Viru raba külastajatele. Perspektiivis on ristmiku asemele kavas rajada liiklussõlm, kuid antud projektiga seda ei lahendata.

Plaanilahendus – riigitee 1

Käesoleva projektiga on ette nähtud sulgeda riigiteel nr 1 olev tagasipöördekoht (riigitee nr 3719 – tagasipööre Narva suunal). Üleliigne kate tuleb likvideerida ning haljastada. Põrkepiirded tuleb pikendada vähemalt kiirendusraja lõpuni. Kiirusrežiimi riigiteel nr 1 ei muudeta.

Põrkepiirete vahel olev kergliiklejate ületuskoht nihutada lääne poole, et liiklejad ei peaks ületama kolme sõidurada.

Riigitee 1 ääres olev Tallinna suunaline „Loksa tee“ bussipeatus tuleb likvideerida. Uus bussipeatus on projekteeritud olemasoleva suundristmiku harude vahele. Bussitaskusse tulek ja sealt lahkumine toimub läbi kiirendus- ja aeglusraja. Tellija (Transpordiamet) soovil ei ole suundristmiku harude geomeetriat ümber projekteeritud. Bussipeatus on põhiteest eraldatud 3,0m laiuse ohutussaarega. Ohutussaarele on ettenähtud paigaldada kummist piire, et suunata kergliiklejaid õigesse kohta.

Plaanilahendus – riigitee 85

Projekteeritud on riigitee nr 85 kiirusrežiimi muutus. Ristmikust kuni PK 4+75 on ettenähtud kehtestada sõidukiirus 70 km/h. Vastavalt kiirusrežiimile tuleb olemasolevad sõidurajad ka kitsamaks markeerida.

Projekteeritud on ühe mahasõidu sulgemine: PK 1+20 vasakul pool (uus mahasõit projekteeritud PK 3+30).

Olemasoleva ristmiku ja parkla vahele on projekteeritud avatud taskuga bussipeatused. Vasakpoolsesse bussipeatusesse on ettenähtud ümber tõsta riigitee 1 bussipeatuses olev ootekoda. Parempoolsesse bussipeatusesse on jäetud ruum, et soovi korral saaks paigaldada ootekoja.

Projekteeritud on jalgratta- ja jalgteede ühendused bussipeatuste ja parkla vahel. Jalgratta- ja jalgteed on projekteeritud 3,0m laiused.

Tööd, mida tehakse ohutuse parandamiseks:

▪ Riigiteel nr 85 langetatakse sõidukiirus 70 km/h. ▪ Sõidurajad markeeritakse vastavalt sõidukiirusele. ▪ Projekteeritud on jalgratta- ja jalgteed, mis ühendavad omavahel peamised liikumissuunad

ristmike, bussipeatuste ja teeületuskohtade vahel. Jalgratta- ja jalgteed on eraldatud sõiduteest eraldusribaga.

▪ Bussipeatused on projekteeritud avatud tasku ja ooteplatvormiga.

Riigitee 1 Tallinna-Narva tee km 51,8 – 52,4 lõigul liiklusohtliku koha likvideerimise põhiprojekti KMH eelhinnang 8

▪ Suletakse üks mahasõit maanteelt.

Vertikaalplaneering

Sõiduteele on projekteeritud kahepoolne põikkalle 2,5% va viraažid, mis on kuni 4%.

Tugipeenardele on projekteeritud põikkalle 4,0%.

Jalgratta- ja jalgteele on projekteeritud ühepoolne põikkalle 2,0%.

Projekteeritud mulded ehitada nõlvusega 1:3-1:4.

Sademevee ärajuhtimine ja kraavid

Sademeveed on juhitud sõidutee kõrval asuvatele haljasaladele ja kraavidesse. Osaliselt on vajalik puhastada olemasolevad kraavid ning rajada uued kraavid.

Projekteeritud kraavide mulde poolne nõlvus on 1:3 (kohati sõidutee pool laugem) ja välisnõlva nõlvus on 1:2. Projekteeritud kraavi põhja laius 0,4m.

Kraavide põhja kindlustamisel on lähtutud järgnevatest parameetritest: ▪ pikikalle 1,0-2,0% kindlustada killustikuga; ▪ pikikalle 2,0-3,0% kindlustada II-profiili geotekstiilil killustikuga.

Põhimaantee nr 1 sademevee lahendus

Põhimaantee tagasipöörde koha likvideerimisel tuleb nõlvad planeerida vastavalt olemasolevate nõlvade järgi eraldusriba madalamasse kohta. PK 518+33 olev asfaltkate tuleb lammutada ning läbi kaevata. Kohati on vaja eraldusribal olevat nõvapõhja profileerida.

Projektiga on ettenähtud põhimaantee eraldusriba ületav jalgtee osa likvideerida ning rajada uus ca 20m lääne poole. Seoses sellega, tuleb eraldusribal olev nõva ümber profileerida nii, et ületuskohal oleks nõva tipukoht. Sademeveed on suunatud teeületuskohast lääne ning ida poole. Ida pool asub PK 521+88 restkaev, kuhu tuleb rajada nõva madalam koht. Suuremate sadude korral ja lumesula perioodil toimib see kaev ülevooluna.

Tugimaantee nr 85 sademevee lahendus

Sademeveerežiimi parendamiseks on piki tugimaanteed rajatud kraavid, mis on juhtud põhimaantee nr 1 kraavidesse. Kraavide pikikalded on projekteeritud minimaalselt 0,3%. Ristumisel mahasõitude ning jalg- ja jalgrattateedega on ette nähtud paigalda truubid.

Haljastus

Tee maa-ala tuleb puhastada metsast, võsast, põõsastest, kividest, prügist jne. Langetada tuleb asendiplaanil näidatud mets, võsa, põõsad ja üksikud puud. Likvideeritavate puude ja võsa kännud juurida ning utiliseerida.

Ehitustööde käigus vigastada saanud olemasolevad puud, hekid ja põõsad tuleb asendada sama liiki hekkide ja põõsastega.

Puu tüve ümber siduda püstised prussid, prusside ja tüve vahele panna pehmendus (kivivill, autokummid vms, prussidest kaitse peab ulatuma kogu tüve kõrguseni) ning jälgida, et ehitustööde käigus ei vigastataks puuoksi. Vajadusel võib kärpida puu alumisi oksi, kuid peab säilima antud puule iseloomulik võra kuju.

Üle 4 cm läbimõõduga juuri ei tohiks läbi raiuda. Kui sellise läbimõõduga juured jäävad kaevetööde alasse, siis tuleb seal kaevata labidaga käsitsi.

Samuti tuleb jälgida, et ehitusseadmetega ei sõidetaks puude juurtel ega ladustataks ehitusmaterjale sinna. Tallamise eest kaitset vajav juurestik ulatub vähemalt puu võra välisjooneni.

Riigitee 1 Tallinna-Narva tee km 51,8 – 52,4 lõigul liiklusohtliku koha likvideerimise põhiprojekti KMH eelhinnang 9

Kui ruumipuudus sunnib ehitusmaterjali puu alla ladustama, kaetakse koht kõigepealt ~20 cm paksuse liiva- või kergkruusakihiga, mille peale asetatakse puidust vms materjalist restid ehitusmaterjalide ladustamiseks.

Projektiga on ette nähtud haljastada tasapinnalised haljasalad murukülviga (klass III). Projektiga on ette nähtud mulde ja kraavide nõlvad haljastada murukülviga (klass III). Lubatud on mulde ja kraavide nõlvade haljastamine hüdrokülviga.

Haljasalad rajada kasvualusele. Kasvualuse projekteeritud paksus on 5-7cm.

Kasvualuse rajamiseks on lubatud kasutada välja kaevatud kasvupinnast, kui see vastab kasvualusele esitatud nõuetele.

Kasvualus peab olema taimekasvuks sobiv ega tohi sisaldada ohtlikke aineid üle piirmäära. Kasvumuld ei tohi sisaldada prahti, kive ega mitmeaastasi juur-umbrohte. Kasvumuld ei tohi olla liiga tihke ja kõvastunud: peab surumisel kergesti lagunema.

Uue kasvualuse rajamisel tuleb kasvualuse materjal laotada eelnevalt planeeritud pinnale, seda veidi aluspinda segades, et ei tekkiks järsku üleminekut eri kihtide vahel. Tihedatel liigniisketel savimaadel võib puude ja põõsaste kasvualuse rajada aluspinnase peale, et vesi ei koguneks istutusauku, kuid kasvualus ei tohi olla väiksema mahuga kui nõutud.

Töövõtja peab kindlustama, et kasvualuse valminud osadel ei liiguks rasked masinad. Juhul kui kasvualus on liigselt tihenenud, tuleb see kobestada ja taastada. Muru külviks tuleb kasutada kodumaise või naaberriikide päritoluga seemneid, millel on head idanemis- ja katvusomadused.

Ehitustööde käigus rikutud või kahjustatud haljasalad tuleb taastada.

Kavandatava tegevuse potentsiaalseteks tagajärgedeks on heide pinnasesse, õhku ja vette. Paratamatult tekib ehitustegevuse käigus jäätmeid. Samuti kaasneb ehitusega müra, vibratsiooni ja lõhna levimine lähipiirkondade aladele. Olulise soojuse või kiirguse tekkimist ette näha ei ole.

Kavandatava tegevuse elluviimisel kasutatakse loodusvarasid (nt liiv, kruus ja munakivi). Tee ja rajatiste ehituseks vajaminev materjal hangitakse maardlatest, mille avamise ja kasutamise keskkonnamõju on eraldi hinnatud ning käesoleva projektiga maavarade täiendavat ammutamist ette ei nähta. Projektiala piirkonnas täiendav ebasoodne mõju puudub.

Iga ehitustegevusega kaasneb ka energiakulu. Antud juhul on tegemist tavapärase teeprojektiga, mille energiakulu ei ole alust pidada ebaproportsionaalselt suureks, arvestades projekti vajadust, s.t otseselt projekti energiakasutusest ei tulene olulist keskkonnamõju.

Riigitee 1 Tallinna-Narva tee km 51,8 – 52,4 lõigul liiklusohtliku koha likvideerimise põhiprojekti KMH eelhinnang 10

Joonis 3 Kavandatav tegevus. Alus: väljavõte riigitee 1 Tallinna-Narva tee km 51,8-52,4 lõigu liiklusohtliku koha likvideerimise põhiprojekti asendiskeemist. Roadplan OÜ, töö nr 24032, joonis TL-4-05

Riigitee 1 Tallinna-Narva tee km 51,8 – 52,4 lõigul liiklusohtliku koha likvideerimise põhiprojekti KMH eelhinnang 11

4. Mõjutatava keskkonna kirjeldus ja kavandatava tegevusega kaasnev potentsiaalselt oluline keskkonnamõju Käesolevas eelhinnangus käsitletakse eelkõige kavandatava (riigitee 1 Tallinna-Narva tee km 51,8- 52,4 lõigu liiklusohtliku koha likvideerimise põhiprojekti) võimalikku keskkonnamõju, mitte ilmtingimata piirkonnas juba olemasoleva liikluse ja taristu kogumõju. Projekti realiseerumisel pareneb käsitletaval lõigul sõidumugavus ja liiklusohutuse tase, millel on keskkonnale (läbi õnnetuste ohu vähenemise) ka positiivne mõju.

Alljärgnevalt on kirjeldatud teemad, tegurid ja mõjuvaldkonnad, mille osas on teeprojektide puhul ebasoodsa mõju avaldumise oht tõenäolisem või mille puhul on võimalik anda soovitusi võimaliku mõju leevendamiseks. Kõik soovitatavad leevendavad meetmed on esitatud peatükis 5.

Käesolevas eelhinnangus mõjude analüüsimisel on (eel)hinnatud ja arvesse võetud kõiki keskkonnaministri 16.08.2017 määruses nr 31 „Eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded“ sisalduvaid punkte. Vastavalt määrusele on arvesse võetud ka võimaliku mõju suurust, mõjuala ulatust, mõju ilmnemise tõenäosust ja aega, mõju laadi ja tugevust, kestust, sagedust, pöörduvust, võimalikke koosmõjusid (sh kumulatiivset mõju) ja suurõnnetuste või katastroofide ohtu. Kui eelpool loetletud asjaoludest tulenevalt võib avalduda kavandatava tegevusega keskkonnale oluline ebasoodne mõju, siis on need järgnevates mõjuhindamise alapeatükkides eraldi käsitletud ning detailsemalt välja toodud (esitletud). Muul juhul ei ole alust prognoosida olulist ebasoodsat keskkonnamõju (sh nt olulist kumulatiivset mõju, suurõnnetuse ohtu vms). Piiriülest mõju projektiga kavandatavate tegevustega ei kaasne.

4.1. Kavandatava tegevuse seosed asjakohaste strateegiliste planeerimisdokumentidega, mõju maakasutusele

Kavandatav tegevus asub Harju maakonnas Kuusalu vallas.

Harju maakonnaplaneeringu4 seletuskirjas ei ole spetsiifiliselt käesolevas eelhinnangus käsitletud kavandatava tegevuse kohta konkreetseid suuniseid antud, kuid seletuskirjas on antud üldised tingimused maanteevõrgu arendamisele - nt tagada tuleb maanteevõrgu kvaliteedi parandamine ja liikluse turvalisus lähtuvalt maantee klassist, tee funktsioonist asustusstruktuuris, liikluskoormusest, tee-ehituse ja -hoiu majanduslikest kaalutlustest, kergliikluse vajadustest ning keskkonnahoiust; maanteede läbilaskvuse parandamiseks on oluline maanteede rekonstrueerimine.

Maakonnaplaneeringus on muuhulgas toodud ka järgmised üldised põhimõtted kergliiklusteede kavandamisel - nt kergliiklusteede täpsemal kavandamisel on soovitav kaaluda võimalusi kergliiklustee mootorsõidukiliiklusest eemale viimiseks, eelkõige tiheda liiklusega maanteede ääres, et tagada kergliikleja jaoks meeldivam keskkond.

Kuusalu valla üldplaneering on kehtestatud Kuusalu vallavolikogu 19.12.2001 otsusega nr 685. Üldplaneeringus on samuti andud üldised tingimused teedevõrgu arendamiseks. Nt kvaliteeti on vaja parandada ka selleks, et turist ja puhkaja külastaks valda ega pööraks halbade teeolude tõttu tagasi. Samuti vajavad korrastamist teed vaatamisväärsuste juurde.

Kokkuvõttes võib öelda, et kavandatav tegevus on maakonnaplaneeringus ja üldplaneeringus määratud üldiste eesmärkide ja suunistega kooskõlas, kuna projektiga parandatakse maanteevõrgu kvaliteeti ja tõstetakse liikluse turvalisust.

Harju maakonnaplaneeringu kaardi „Ruumilised väärtused“ jääb kavandatav tegevus rohelise võrgustiku alale. Tulenevalt projekti olemusest (olemasoleva maantee mõningane

4 Kehtestatud riigihalduse ministri 09.04.2018 käskkirjaga nr 1.1-4/78, https://maakonnaplaneering.ee/maakonna-planeeringud/harjumaa/harju-

maakonnaplaneering-2030/

5 https://www.kuusalu.ee/documents/7610268/18586297/Volikogu_19.12.2001_otsus_68.pdf

Riigitee 1 Tallinna-Narva tee km 51,8 – 52,4 lõigul liiklusohtliku koha likvideerimise põhiprojekti KMH eelhinnang 12

ümberehitamine), võib aga öelda, et projektiga ei ole ette näha olulise ebasoodsa mõju kaasnemist rohelise võrgustiku alale. Projektiga ei nähta ette uusi ümbritseva maastiku suhtes domineerivaid rajatisi, samuti ei suurendata oluliselt barjääri elusloodusele ning tegevusi looduskaitsealustel objektidel ei planeerita.

Kavandatava tegevuse käigus ei ole vajalik teemaa-ala täiendav võõrandamine, mistõttu oluline mõju maakasutusele puudub.

4.2. Mõju looduskaitseobjektidele

Andmebaasi EELIS andmetel (seisuga 25.03.2025) ei jää kavandatud tegevuse alale looduskaitseseaduse kohaseid kaitstavaid loodusobjekte (kaitsealad, hoiualad, püsielupaigad jne). Lähimaks kaitstavaks loodusobjektiks on Natura 2000 võrgustiku Lahemaa loodusalaga ja Lahemaa linnualaga samal alal asuv Lahemaa rahvuspark, mis ulatub paarikümne kuni mõnesaja meetri kaugusele projektiga ettenähtud tegevuste alast (joonis 4.1). Natura aladele on mõju hinnatud järgmises, Natura hindamise peatükis, mille järeldused kehtivad ka kattuvale Lahemaa rahvuspargile ja Lahemaa rahvusparki täiendavalt eraldi ei käsitleta. Muid käsitlemist vajavaid kaitstavaid loodusobjekte projektialal või selles võimalikus mõjualas ei asu.

Keskkonnaamet on käesoleva projekti raames andnud oma 02.01.2025 kirjaga nr 6-2/24/25415-2 arvamuse projekteerimistingimuste eelnõule, milles muuhulgas annab järgmise tingimuse: Projektalast jäävad registreeritud kaitsealuste linnuliikide elupaigad u 500 m kaugusele. Tööde planeerimisel tuleb arvestada nii kaitsealuste kui ka teiste linnuliikide pesitusperioodidega. Seega tuleks ehitustegevust vältida lindude pesitsusperioodil (15.04-15.07).

Välja võib veel tuua, et projektialaga piirneb üks metsaseadusega kaitstav vääriselupaik6 (joonis 4.1). EELIS andmebaasi andmetel on vääriselupaiga säilitamiseks vajalik jätta puud raiumata ning surnud ja lamapuit eemaldamata. Käesoleva projekti raames nimetatud tegevusi vääriselupaigas ei kavandata ega teostata. Vääriselupaik säilib olemasolevas ulatuses ja olulist mõju sellele ei kaasne.

Joonis 4.1 Kaitstavad loodusobjektid ja vääriselupaigad rekonstrueeritava liiklusohtliku maanteelõigu piirkonnas. Aluskaart: Maa- ja Ruumiamet 2025

6 Metsaseaduse § 23 lg 1 järgi on vääriselupaik ala, kus kitsalt kohastunud, ohustatud, ohualdiste või haruldaste liikide esinemise tõenäosus on suur.

Riigitee 1 Tallinna-Narva tee km 51,8 – 52,4 lõigul liiklusohtliku koha likvideerimise põhiprojekti KMH eelhinnang 13

4.2.1.1. Natura eelhindamine

Natura 2000 on üleeuroopaline kaitstavate alade võrgustik, mille eesmärk on tagada haruldaste või ohustatud lindude, loomade ja taimede ning nende elupaikade ja kasvukohtade kaitse või vajadusel taastada üleeuroopaliselt ohustatud liikide ja elupaikade soodne seisund. Natura 2000 loodusalad ja linnualad on moodustatud tuginedes Euroopa Nõukogu direktiividele 92/43/EMÜ (nn loodusdirektiiv e LoD) ja 2009/147/EÜ (nn linnudirektiiv e LiD).

Natura hindamine on menetlusprotsess, mida viiakse läbi vastavalt loodusdirektiivi 92/43/EMÜ artikli 6 lõigetele 3 ja 4. Käesolevas töös tuginetakse hindamise läbiviimisel Euroopa Komisjoni juhendile „Natura 2000 aladega seotud kavade ja projektide hindamine. Metoodilised suunised elupaikade direktiivi 92/43/EMÜ artikli 6 lõigete 3 ja 4 sätete kohta“7 ja juhendile „Juhised Natura hindamise läbiviimiseks loodusdirektiivi artikli 6 lõike 3 rakendamisel Eestis“8.

KeHJS-e ning looduskaitseseaduse (LKS) alusel toimub Natura hindamine keskkonnamõju hindamise menetluse raames. KeHJS § 3 punkti 2 kohaselt hinnatakse keskkonnamõju, kui kavandatakse tegevust, mis võib üksi või koostoimes teiste tegevustega eeldatavalt ebasoodsalt mõjutada Natura 2000 võrgustiku ala kaitse-eesmärke.

Natura hindamise juures on oluline, et hinnatakse tõenäoliselt avalduvat mõju lähtudes üksnes ala kaitse-eesmärkidest. Tegevuse mõjud loetakse ebasoodsaks, kui tegevuse elluviimise tulemusena kaitse-eesmärkide seisund halveneb või tegevuse elluviimise tulemusena ei ole võimalik kaitse- eesmärke saavutada.

Natura hindamise esimeseks etapiks on Natura eelhindamine, mille eesmärgiks on kavandatava tegevuse tõenäoliste mõjude prognoosimine, mille tulemusena saab otsustada, kas on vajalik liikuda asjakohase (ehk täis-)hindamise etappi. Asjakohases hindamises viiakse läbi Natura alale avalduva tõenäoliselt ebasoodsa mõju detailne hindamine ning kavandatakse vajadusel leevendavad meetmed. Käesolev Natura hindamine piirdub eelhindamise etapiga, mille käigus prognoositakse tõenäolisi mõjusid. Kui eelhindamise tulemusel selgub vajadus läbi viia Natura asjakohane hindamine, tuleb algatada KMH protsess ning selle raames läbi viia Natura asjakohane hindamine.

Käesolev eelhindamine koostatakse tuginedes olemasolevale teabele. Kasutatakse olemasolevaid materjale Natura 2000 võrgustiku ala ja kaitse-eesmärkide kohta (Natura ala standard andmevormi info; EELIS andmebaasi info jms).

Kavandatava tegevuse seotus kaitsekorraldusega

Kavandatav tegevus ei ole otseselt seotud ega vajalik ühegi Natura 2000 võrgustiku ala kaitsekorraldamisega.

Informatsioon kavandatava tegevuse kohta ja kaasnevate mõjude tuvastamine

Kavandatavaks tegevuseks on riigitee 1 Tallinna-Narva tee km 51,8-52,4 lõigu liiklusohtliku koha likvideerimine, mille käigus nähakse ette riigiteel nr 1 olev tagasipöördekoha (riigitee nr 3719 – tagasipööre Narva suunal) sulgemine; põrkepiirete vahel olev kergliiklejate ületuskoha nihutamine lääne poole, et liiklejad ei peaks ületama kolme sõidurada; Riigitee 1 ääres oleva Tallinna suunalise „Loksa tee“ bussipeatuse likvideerimine ja uue bussipeatuse projekteerimine olemasoleva suundristmiku harude vahele. Riigiteel nr 85 (Liiapeksi–Loksa) nähakse ette kiirusrežiimi muutus

7 Natura 2000 aladega seotud kavade ja projektide hindamine. Metoodilised suunised elupaikade direktiivi 92/43/EMÜ artikli 6 lõigete 3 ja 4 sätete

kohta. Brüssel, 28.9.2021 8 Kutsar, R.; Eschbaum, K. ja Aunapuu, A. 2019. Juhised Natura hindamise läbiviimiseks loodusdirektiivi artikli 6 lõike 3 rakendamisel Eestis. Tellija: Keskkonnaamet.

Riigitee 1 Tallinna-Narva tee km 51,8 – 52,4 lõigul liiklusohtliku koha likvideerimise põhiprojekti KMH eelhinnang 14

(sõidukiirus 70 km/h), ühe mahasõidu sulgemine; bussipeatuste rajamine ning jalgratta- ja jalgteede ühendused jm. Täpsemalt annab kavandatavast tegevusest ülevaate ptk 3 ja joonis 3.

Tulenevalt tegevuste iseloomust ei ole mõjuala ulatuslik ning hõlmab enamikes aspektides rekonstrueeritava maanteelõigu liiklusohtliku lõigu likvideerimise asukohta ning ehitustööde ala. Teelõigu rekonstrueerimine ei too üldiselt kaasa mõjusid teemaalt väljaspool ja seal säilivad kooslused ja maastikud olemasolevana. Projektlahenduse puhul mahutatakse lahendus üldiselt olemasolevate teekonstruktsioonidega juba hõlmatud ala piiresse, aga väikses ulatuses taristu ala siiski laieneb ning vajalik on väikeses mahus raadamine (raadamise maht ca 1000 m2).

Ehitusperioodil võib ajutine mõjuala olla suurem seoses ehitusaegse intensiivsema inimtegevuse ja müraga, kuid tegemist on ajutise lühiajalise mõjuga.

Rekonstrueeritava maantee võimalikus mõjualas olevaks saab lugeda Natura alasid, mis paiknevad rekonstrueeritava maantee vahetus läheduses: Lahemaa loodusala ja linnuala. Kõik maantee rekonstrueerimisega seotud tegevused jäävad siiski väljapoole Natura 2000 võrgustiku alasid. Natura alade paiknemist projektiala piirkonnas illustreerib järgnev skeem.

Joonis 4.2 Natura 2000 võrgustiku paiknemine rekonstrueeritava liiklusohtliku maanteelõigu piirkonnas. Aluskaart: Maa- ja Ruumiamet 2025

Kavandatava tegevuse mõjualasse jäävate Natura alade iseloomustus

Lahemaa loodusala (RAH0000601) on kaitse alla võetud vastavalt korraldusele „Euroopa Komisjonile esitatav Natura 2000 võrgustiku alade nimekiri“ (Vabariigi Valitsuse 5. augusti 2004. a korraldus nr 615-k). Loodusala pindala on ca 747 km2 ning see on loodud 48 loodusdirektiivi I lisa elupaigatüübi ja 13 sama direktiivi II lisa liigi ning nende elupaikade kaitseks. Loodusala kattub Lahemaa rahvuspargiga (KLO1000511), mis tagab loodusala siseriikliku kaitse.

Lahemaa loodusala kaitse-eesmärgid on järgmised:

Riigitee 1 Tallinna-Narva tee km 51,8 – 52,4 lõigul liiklusohtliku koha likvideerimise põhiprojekti KMH eelhinnang 15

▪ Loodusdirektiivi I lisa elupaigatüübid9: veealused liivamadalad (1110), liivased ja mudased

pagurannad (1140), rannikulõukad (*1150), laiad madalad lahed (1160), karid (1170), esmased rannavallid (1210), püsitaimestuga kivirannad (1220), väikesaared ning laiud (1620), rannaniidud (*1630), püsitaimestuga liivarannad (1640), eelluited (2110), valged luited (liikuvad rannikuluited – 2120), hallid luited (kinnistunud rannikuluited – *2130), rusked luited kukemarjaga (*2140), metsastunud luited (2180), luidetevahelised niisked nõod (2190), kuivad liivanõmmed kanarbiku ja kukemarjaga (2320), looduslikult rohketoitelised järved (3150), huumustoitelised järved ja järvikud (3160), jõed ja ojad (3260), kuivad nõmmed (4030), kadastikud (5130), kuivad niidud lubjarikkal mullal (*olulised orhideede kasvualad – 6210), liigirikkad niidud lubjavaesel mullal (*6270), lood (alvarid – *6280), sinihelmikakooslused (6410), niiskuslembesed kõrgrohustud (6430), lamminiidud (6450), aas-rebasesaba ja ürt-punanupuga niidud (6510), puisniidud (*6530), rabad (*7110), rikutud, kuid taastumisvõimelised rabad (7120), siirde- ja õõtsiksood (7140), nokkheinakooslused (7150), allikad ja allikasood (7160), liigirikkad madalsood (7230), lubjakivipaljandid (8210), liivakivipaljandid (8220), koopad (8310), vanad loodusmetsad (*9010), vanad laialehised metsad (*9020), rohunditerikkad kuusikud (9050), okasmetsad oosidel ja moreenikuhjatistel (sürjametsad – 9060), puiskarjamaad (9070), soostuvad ja soo-lehtmetsad (*9080), rusukallete ja jäärakute metsad (pangametsad – *9180), siirdesoo- ja rabametsad (*91D0) ning lammi-lodumetsad (*91E0).

▪ Loodusdirektiivi II lisa liigid: saarmas (Lutra lutra), tiigilendlane (Myotis dasycneme), harilik hink (Cobitis taenia), harilik võldas (Cottus gobio), jõesilm (Lampetra fluviatilis), lõhe (Salmo salar), suur-mosaiikliblikas (Hypodryas maturna), suur-kuldtiib (Lycaena dispar), suur-rabakiil (Leucorrhinia pectoralis), harilik ebapärlikarp (Margaritifera margaritifera), rohe-vesihobu (Ophiogomphus cecilia), paksukojaline jõekarp (Unio crassus) ja vasakkeermene pisitigu (Vertigo angustior).

Lahemaa linnuala (RAH0000089) on kaitse alla võetud vastavalt korraldusele „Euroopa Komisjonile esitatav Natura 2000 võrgustiku alade nimekiri“ (Vabariigi Valitsuse 5. augusti 2004. a korraldus nr 615-k). Linnuala pindala on ca 747 km2 ning see on loodud 66 erineva linnuliigi kaitseks. Lahemaa linnuala siseriiklik kaitse on tagatud alaga kattuva Lahemaa rahvuspargi kaitsekorraga10.

Lahemaa linnuala kaitse-eesmärgid on järgmised: ▪ Linnudirektiivi liigid: kanakull (Accipiter gentilis), rästas-roolind (Acrocephalus arundinaceus),

karvasjalg-kakk (Aegolius funereus), jäälind (Alcedo atthis), soopart e pahlsaba-part (Anas acuta), piilpart (Anas crecca), viupart (Anas penelope), sinikael-part (Anas platyrhynchos), nõmmekiur (Anthus campestris), kaljukotkas (Aquila chrysaetos), väike-konnakotkas (Aquila pomarina), hallhaigur (Ardea cinerea), punapea-vart (Aythya ferina), tuttvart (Aythya fuligula), merivart (Aythya marila), laanepüü (Bonasa bonasia), hüüp (Botaurus stellaris), kassikakk (Bubo bubo), sõtkas (Bucephala clangula), niidurisla e rüdi e niidurüdi (Calidris alpina schinzii), öösorr (Caprimulgus europaeus), mustviires (Chlidonias niger), valge-toonekurg (Ciconia ciconia), must- toonekurg (Ciconia nigra), roo-loorkull (Circus aeruginosus), välja-loorkull (Circus cyaneus), õõnetuvi (Columba oenas), rukkirääk (Crex crex), väikeluik (Cygnus columbianus bewickii), laululuik (Cygnus cygnus), kühmnokk-luik (Cygnus olor), väike-kirjurähn (Dendrocopos minor), musträhn (Dryocopus martius), põldtsiitsitaja (Emberiza hortulana), väike-kärbsenäpp (Ficedula parva), värbkakk (Glaucidium passerinum), sookurg (Grus grus), merikotkas (Haliaeetus albicilla), väänkael (Jynx torquilla), punaselg-õgija (Lanius collurio), kalakajakas (Larus canus), tõmmukajakas (Larus fuscus), naerukajakas (Larus ridibundus), männi-käbilind (Loxia

9 Tärniga tähistatud elupaiagad on esmatähtsad ja nende kaitse tagamisel on Euroopa Liidul eriline vastutus seoses sellega, et suur osa

antud elupaikade/liikide levilast paikneb liikmesriikide territooriumil. 10 Lahemaa rahvuspargi kaitsekorralduskava 2016–2025.

Riigitee 1 Tallinna-Narva tee km 51,8 – 52,4 lõigul liiklusohtliku koha likvideerimise põhiprojekti KMH eelhinnang 16

pytyopsittacus), nõmmelõoke (Lullula arborea), tõmmuvaeras (Melanitta fusca), jääkoskel (Mergus merganser), rohukoskel (Mergus serrator), suurkoovitaja (Numenius arquata), kalakotkas (Pandion haliaetus), herilaseviu (Pernis apivorus), tutkas (Philomachus pugnax), laanerähn e kolmvarvas-rähn (Picoides tridactylus), roherähn e meltsas (Picus viridis), sarvikpütt (Podiceps auritus), tuttpütt (Podiceps cristatus), hahk (Somateria mollissima), randtiir (Sterna paradisaea), händkakk (Strix uralensis), vööt-põõsalind (Sylvia nisoria), teder (Tetrao tetrix tetrix), metsis (Tetrao urogallus), punajalg-tilder (Tringa totanus), vaenukägu e toonetutt (Upupa epops) ja kiivitaja (Vanellus vanellus).

Tõenäoliselt ebasoodsa mõju prognoosimine Natura alade terviklikkusele ja kaitse-eesmärkide saavutamisele

Lahemaa loodusala

Projektiga kavandatud tegevused asuvad lähimas asukohas Lahemaa loodusalast paarikümne meetri kaugusel olemasolevas teekoridoris. Loodusdirektiivi elupaigatüüpide paiknemist projektiala lähedal Lahemaa loodusalal illustreerib joonis 4.3. Kavandatavale tegevusele lähimateks on mõnekümne kuni mõnesaja meetri kaugusel asuvad erinevad metsaelupaigatüübid nagu näiteks vanad loodusmetsad (9010*), soostuvad ja soo-lehtmetsad (*9080) ja siirdesoo- ja rabametsad (*91D0). Need lähimad elupaigad asuvad ka olemasolevast teetaristust samal kaugusel. Enne ristumist T1 riigiteega 1 laieneb taristuga hõlmatud ala, kuna ehitatakse välja bussipeatusi ühendav jalg- ja jalgrattatee. Selle laienemise piirkonna teetaristu jääb loodusalast väljapoole ja sealsetest elupaikadest pea 150 m kaugusele. Loodusala kontaktvööndis raadamist ei kavandata, lähimad raadatavad alad jäävad loodusalast u 60 ja enama meetri kaugusele, mistõttu ei kaasne ka servaefekti mõjusid. Seega, arvestades asjaolu, et projektiga plaanitavad ehitustööd on lokaalse mõjuga ja mõjuala piirdub kavandatavate ehitustööde asukohaga, mis ei ulatu loodusalani, siis ei asu kaitse-eesmärkideks olevad elupaigatüübid tegevuse mõjualas.

Projektiga kavandatakse kraave olemasolevate kraavide asukohta ja ka uusi kraave, kuid need ei piirne loodusalaga. Kraavide eesmärk on projekteeritavatelt teedelt vee kokku kogumine ning suunamine lähedal asuvatesse olemasolevatesse kraavidesse. Projekteeritavate kraavide näol ei ole tegemist kuivendussüsteemidega ja kuivendavat mõju neil loodusala elupaikadele ei ole. Ebasoodne mõju kaitse-eesmärgiks olevatele elupaikadele on välistatud. Elupaigad säilivad olemasolevas ulatuses ja väärtuses.

Samuti ei ole oodatav mõju liikidele ja nende elupaikadele, kuna projekti mõjualas Lahemaa loodusalal ei leidu teadaolevalt kaitse-eesmärkideks olevate liikide leiukohti (lähimaks liigiks on LK I harilik ebapärlikarp, mille leiukohad on paari kilomeetri kaugusel Pärlijões). Ümberehitustööd ei mõjuta ka loodusala looduslikke kooslusi ega liikide potentsiaalseid elupaiku. Tegemist ei ole mastaapse tegevusega ning selle mõjuala piirdub ehitustööde asukohaga, mis jääb väljapoole Natura ala.

Riigitee 1 Tallinna-Narva tee km 51,8 – 52,4 lõigul liiklusohtliku koha likvideerimise põhiprojekti KMH eelhinnang 17

Joonis 4.3 Lahemaa loodusala kaitse-eesmärgiks olevate elupaigatüüpide paiknemine rekonstrueeritava liiklusohtliku maanteelõigu piirkonnas. Aluskaart: Maa- ja Ruumiamet 2025

Lahemaa linnuala

Lahemaa linnualal kavandatava tegevuse mõjualas ei ole registreeritud ühegi ala kaitse-eesmärgiks oleva liigi leiukohti. Lähimad linnustiku elupaigad on registreeritud Viru rabas üle 300 m kaugusel linnualal (LK III liigid: sookurg, punajalg-tilder, teder). Ümberehitustööd on lokaalsed ning häiring ajutise mõjuga ja nende käigus ei vähendata ühtegi linnustikule olulist elupaika ega rikuta linnuala looduslikke kooslusi.

Projekti elluviimisel säilivad kõik Lahemaa linnualal kaitse-eesmärkideks olevate liikide elupaigad ja tingimused, mistõttu ei toimu ka linnuala liikide mõjutamist. Ebasoodne mõju linnuala kaitse- eesmärkidele ja nende elupaikadele puudub.

Natura eelhindamise tulemused ja järeldus

Natura eelhindamine jõuab järeldusele, et riigitee 1 Tallinna-Narva tee km 51,8–52,4 lõigu liiklusohtliku koha likvideerimise põhiprojekti elluviimisel on välistatud ebasoodsa mõju tekkimine Natura 2000 Lahemaa loodusala ja Lahemaa linnuala kaitse-eesmärkidele. Natura täishindamist e asjakohast hindamist ei ole vaja läbi viia.

Riigitee 1 Tallinna-Narva tee km 51,8 – 52,4 lõigul liiklusohtliku koha likvideerimise põhiprojekti KMH eelhinnang 18

4.3. Mõju kultuuriväärtustele

Kultuurimälestiste registri11 andmetel ei jää kavandatava tegevuse lähedusse kultuurimälestisi. Lähimad kultuurimälestised (Kultusekivid reg nr 18213 ja 18214) jäävad kavandatava tegevuse asukohast ca 3 km kaugusele ehk mõjualast välja.

Maa-ameti pärandkultuuri kaardirakenduse kohaselt ei jää kavandatava tegevuse lähedusse ka pärandkultuuriobjekte. Lähim pärandkultuuriobjekt, Piibumägi (reg nr 353:KON:109), jääb kavandatavast tegevusest ca 350 m kaugusele ehk samuti projekti mõjualast välja (vt joonis 4.4).

Arvestades kavandatava tegevuse iseloomu ja kaugust, ei ole põhjust eeldada olulist ebasoodsat mõju kultuurimälestistele ega pärandkultuuri objektidele.

4.4. Mõju põhja- ja pinnaveele

Kavandatava tegevuse mõjupiirkonda ei jää ühtegi veekogu veeseaduse § 3 mõistes.

Kavandatav tegevus paikneb nõrgalt kaitstud põhjaveega alal. Kavandatavale tegevusele lähimad puurkaevud PRK0065219 ja PRK0067105 jäävad enam kui 70 m kavandatava tegevuse asukohast (vt joonis 4.4). Puurkaevudele on kehtestatud hooldusala 10 m ulatuses. Hooldusalale projektiga tegevusi kavandatud pole.

Sademeveed on juhitud sõidutee kõrval asuvatele haljasaladele ja kraavidesse. Projekti käigus on osaliselt vajalik puhastada olemasolevad kraavid ning rajada uued kraavid. Riigimaantee nr 1 sademeveed on suunatud teeületuskohast lääne ning ida poole. Ida pool asub restkaev, mis suuremate sadude korral ja lumesula perioodil toimib ülevooluna. Mõningatesse kraavidesse on plaanis paigaldada truubid. Kuna truubid paigaldatakse kraavi, mis ei ole veeseaduse § 3 mõistes veekogud, siis pole veeseaduse § 196 kohane veekeskkonnariskiga tegevuse registreerimine vajalik.

Teelt ärajuhitav sademevesi sisaldab heljumit, naftaprodukte ja ohtlikke aineid (peamiselt raskmetallid). Käesoleva teelõigu aasta keskmine ööpäevane liiklussagedus oli teeregistri 2024. aasta andmetel järgmine: ▪ Riigitee 1 (Tallinna-Narva tee) km 45,253-52,12 – 10 098 autot/ööpäevas (sõidu- ja pakiautod

92%, autorongid 5% ning veoautod ja autobussid 3%); ▪ Riigitee 1 km 52,12-58,22 (Tallinna-Narva tee) – 7684 autot/ööpäevas (sõidu- ja pakiautod 89%,

autorongid 4% ning veoautod ja autobussid 7%); ▪ Riigitee 85 (Liiapeksi-Loksa tee) km 0-3,032 – 2245 autot/ööpäevas (sõidu- ja pakiautod 95%,

autorongid 1% ning veoautod ja autobussid 4%); ▪ Riigitee 3729 (3.Liiapeksi ühendustee) – 859 autot/ööpäevas; ▪ Riigitee 3719 (1.Liiapeksi ühendustee) – 340 autot/ööpäevas (sõidu- ja pakiautod 92%,

autorongid 5% ning veoautod ja autobussid 3%); ▪ Riigitee 3720 (2.Liiapeksi ühendustee) – 533 autot/ööpäevas (sõidu- ja pakiautod 89%,

autorongid 7% ning veoautod ja autobussid 4%). Osaühing Reaalprojekt töö nr P19101 "Riigitee 1 km 51-53 Liiapeksi liiklussõlm. Eskiisprojekt" projekti raames on koostatud liiklusuuring12, kus on koostatud ka prognoos liiklussageduse aastale 2050. Liiklusuuringu liiklussagedus 2050. aastal on järgmine: Tallinna suund 19 426 autot/ööpäevas, Narva suund 16 828 autot/ööpäevas ning Loksa suunal 3 359 autot ööpäevas.

11 https://register.muinas.ee/ 12 Riigitee 1 km 51-53 Liiapeksi liiklussõlm. Liiklusuuring, Reaalprojekt OÜ, töö nr P19101, 2019

Riigitee 1 Tallinna-Narva tee km 51,8 – 52,4 lõigul liiklusohtliku koha likvideerimise põhiprojekti KMH eelhinnang 19

Vastavalt Transpordiameti poolt teostatud veeseire tulemustele13, tuleks sademevee käitlemise vajadust analüüsida (riski hindamine) alates liiklussagedusest 15 000 autot ööpäevas ning liikluskoormusega kaasneva keskkonnariski vähendamiseks teede sademevett põhjalikult käidelda alates liiklustihedusest 30 000 autot ööpäevas.

Käesoleva projekti eesmärgiks on riigiteel 1 kõrvaldada liiklusohtlik koht ja likvideerida olemasolev bussipeatus ning rajada kergliiklejate ületuskoht. Riigiteel 85 on kavandatud jalgteede ning bussipeatuste rajamine. Kuna projekt ei hõlma põhimaantee taristulahenduse ega sademevee ärajuhtimissüsteemi põhimõttelist muutmist ning põhitegevused toimuvad tugimaanteel, mille eesmärgiks on soodustada kergliikluse ja ühistranspordi kasutamist, ei ole põhjust eeldada olulist reostuskoormuse kasvu projektiga kavandatud tegevuste tulemusena.

Arvestades, et tegemist on nõrgalt kaitstud põhjaveega alaga, peab ehitustegevuse ajal ehitusmasinate parkimine, tankimine, hooldus ja muu reostusohtlik tegevus toimuma kindlasti selleks ette nähtud kõvakattega pindadel. Ehitustegevus peab olema korraldatud selliselt, et oleks välistatud saasteainete sattumine pinna- ja põhjavette, eriti tugevatel sajuperioodidel. Töökorras mitteolevaid reostusohtlikke masinaid ei ole lubatud kasutada.

Kirjeldatud põhimõtteid järgides ei ole kavandatava tegevuse mahtu ja mastaapi arvestades alust eeldada olulist mõju piirkonna pinna- ja põhjaveele.

Joonis 4.4 Kavandatava tegevuse paiknemine lähimate puurkaevude ja pärandkultuuri objekti suhtes. Aluskaart: Maa- ja Ruumiamet 2025

13 https://transpordiamet.ee/maanteed-veeteed-ohuruum/keskkonnamoju/vesi-ja-pinnas

Riigitee 1 Tallinna-Narva tee km 51,8 – 52,4 lõigul liiklusohtliku koha likvideerimise põhiprojekti KMH eelhinnang 20

4.5. Müra, vibratsioon, õhukvaliteet, valgustus

Projektialale lähim registreeritud elu- või ühiskondlik hoone (ETAK ID 560881) asub kavandatavast tegevusest ca 600 m kaugusel. Käesoleva projekti eesmärgiks on eelistada kergliiklust ja ühistransporti ning ka tehniliste lahenduste kaudu vähendada sõiduauto igapäevast kasutamist, mistõttu on kavandataval tegevusel ehituse järgselt müra, vibratsiooni ja õhusaaste osas eeldatavalt pigem soodne mõju.

Võimalike ehitusaegsete müra- ja vibratsioonihäiringute vähendamiseks on soovitatav müra- ja vibratsioonirikkaid ehitustöid teostada päevasel ajal ning tööpäevadel. Kasutatav tehnika peab olema heas tehnilises seisukorras. Ehitusaegsed müratasemed ei tohi läheduses paiknevatel elamualadel ajavahemikul 21.00-7.00 ületada keskkonnaministri määruse nr 71 lisas 1 toodud II mürakategooria tööstusmüra normtaset.14 Kasutatav tehnika peab olema heas tehnilises seisukorras.

Ehitusaegse õhusaaste (tolm, heitgaasid) liigset mõju ümbritsevatele aladele tuleb samuti vältida õigete töömeetodite ja töö aja valikuga. Vältida ehitusaegse tolmu levikut majapidamisteni, vajadusel tuleb tolmavaid materjale niisutada (selleks mitte kasutada kemikaalide lahuseid).

Ehitusaegset valgusreostuse mõju tuleb samuti vältida sobivate töömeetodite valikuga, pimedal ajal piirkonda mitte üle valgustada, eriti eluhoonete läheduses.

4.6. Jäätmekäitlus

Jäätmekäitlus tuleb korraldada vastavalt jäätmekäitlust reguleerivatele õigusaktidele, sh arvestada jäätmeseadusest15, keskkonnaministri 21.04.2004 määrusest nr 21 „Teatud liiki ja teatud koguses tavajäätmete, mille vastava käitlemise korral pole jäätmeloa omamine kohustuslik, taaskasutamise või tekkekohas kõrvaldamise nõuded“16 ning Kuusalu valla jäätmehoolduseeskirjast17 tulenevate nõuetega.

Iga ehitustegevuse käigus tekib paratamatult teatud kogus jäätmeid. Keskkonnamõju vähendamiseks tuleb ehitamise etapis jäätmeteket võimalikult minimeerida ja võimalusel jäätmeid taaskasutada. Materjalide taaskasutus võimaluste piires on teeprojektide puhul ka tavapraktika. Kui võimalik, näha tööprojektis ette ehitusaegsete jääkmaterjalide taaskasutus. Taaskasutuseks mittesobivad ehitusel tekkivad jäätmed tuleb käidelda vastavalt eelnevalt viidatud kehtivatele õigusaktidele.

Tööde piirkond peab olema varustatud piisava suurusega jäätmekonteineritega või vastavalt liigile sobivate ladustusaladega. Jäätmed, mida omaduste ja koguse poolest ei ole võimalik ladustada konteineritesse, tuleb ladustada ajutiselt selleks ettevalmistatud laoplatsil. Ohtlikud jäätmed tuleb koguda tavajäätmetest eraldi. Kõik jäätmed, mida ei ole võimalik kohapeal taaskasutada, tuleb üle anda tegevuseks vastavat keskkonnaluba omavale ettevõttele. Jäätmete ladustamine väljaspool selleks ettenähtud kohti on keelatud.

14 https://www.riigiteataja.ee/akt/127052020002

15 https://www.riigiteataja.ee/akt/131122024007

16 https://www.riigiteataja.ee/akt/119102023012

17 https://www.riigiteataja.ee/akt/429122022002

Riigitee 1 Tallinna-Narva tee km 51,8 – 52,4 lõigul liiklusohtliku koha likvideerimise põhiprojekti KMH eelhinnang 21

Kõik materjalid või jäätmed, mis kanduvad ehitusplatsilt välja tuule, vee, autorataste vms mõjul, tuleb koheselt eemaldada (kokku koguda) ning kahjustatud ala tuleb puhastada. Vältida tuleb pinnase või jäätmete pudenemist teedele tööde alalt lahkuvatelt veokitelt ning mistahes sellisel moel tekkinud reostus tuleb koheselt eemaldada.

4.7. Avariiolukorrad

Ehitusperioodil tuleb avariiolukordade risk välistada korrektsete töömeetoditega. Töövõtja peab olema valmis hädaolukordadeks ja nende puhul vastavalt tegutsema. Õnnetusjuhtumistest, mis võivad olla keskkonnale ohtlikud, peab töövõtja koheselt teavitama Tellijat, Päästeametit ja Keskkonnaametit.

Riigitee 1 Tallinna-Narva tee km 51,8 – 52,4 lõigul liiklusohtliku koha likvideerimise põhiprojekti KMH eelhinnang 22

5. Järeldused, keskkonnameetmed Käesolevas aruandes on esitatud riigitee 1 Tallinna-Narva tee km 51,8-52,4 lõigu liiklusohtliku koha likvideerimise põhiprojekti keskkonnamõjude eelhinnang, mille koostamisel lähtuti KeHJS § 61 ja määruses nr 3118 esitatud tingimustest. Eelhinnangus jõuti järeldusele, et käesoleva projekti puhul ei ole KMH algatamine vajalik, kuna vastavalt KeHJS ja määruses nr 31 esitatud tingimustele ja kriteeriumitele ei ole alust eeldada olulise keskkonnamõju esinemist. Olulise keskkonnamõju vältimine tuleb tagada korrektsete töömeetoditega. Ebasoodsa mõju vältimiseks on soovitatav arvestada järgmiste asjaoludega ning rakendada all kirjeldatud meetmeid: ▪ Ehitustegevust vältida lindude pesitsusperioodil (15.04-15.07; vt täpsemalt ptk 4.2). ▪ Ehitustegevuse ajal ehitusmasinate parkimine, tankimine, hooldus ja muu reostusohtlik tegevus

toimuma kindlasti selleks ette nähtud kõvakattega pindadel. Ehitustegevus peab olema korraldatud selliselt, et oleks välistatud saasteainete sattumine pinna- ja põhjavette, eriti tugevatel sajuperioodidel. Töökorras mitteolevaid reostusohtlikke masinaid ei ole lubatud kasutada.

▪ Võimalike ehitusaegsete müra- ja vibratsioonihäiringute vähendamiseks on soovitatav müra- ja vibratsioonirikkaid ehitustöid teostada päevasel ajal ning tööpäevadel. Kasutatav tehnika peab olema heas tehnilises seisukorras. Ehitusaegsed müratasemed ei tohi läheduses paiknevatel elamualadel ajavahemikul 21.00-7.00 ületada keskkonnaministri määruse nr 71 lisas 1 toodud II mürakategooria tööstusmüra normtaset. Kasutatav tehnika peab olema heas tehnilises seisukorras.

▪ Ehitusaegse õhusaaste (tolm, heitgaasid) liigset mõju ümbritsevatele aladele tuleb samuti vältida õigete töömeetodite ja töö aja valikuga. Vältida tuleb ehitusaegse tolmu levikut majapidamisteni, vajadusel tuleb tolmavaid materjale niisutada (selleks mitte kasutada kemikaalide lahuseid).

▪ Ehitusaegset valgusreostuse mõju tuleb samuti vältida sobivate töömeetodite valikuga, pimedal ajal piirkonda mitte üle valgustada, eriti eluhoonete läheduses.

▪ Keskkonnamõju vähendamiseks tuleb ehitamise etapis jäätmeteket võimalikult minimeerida ja võimalusel jäätmeid taaskasutada. Materjalide taaskasutus võimaluste piires on teeprojektide puhul tavapraktika. Kui võimalik, näha tööprojektis ette ehitusaegsete jääkmaterjalide taaskasutus.

▪ Taaskasutuseks mittesobivad ehitusel tekkivad jäätmed tuleb käidelda vastavalt kehtivale korrale. Arvestada jäätmeseadusest ja keskkonnaministri 21.04.2004 määrusest nr 21 „Teatud liiki ja teatud koguses tavajäätmete, mille vastava käitlemise korral pole jäätmeloa omamine kohustuslik, taaskasutamise või tekkekohas kõrvaldamise nõuded“ tulenevate nõuetega. Samuti tuleb arvestada Kuusalu valla jäätmehoolduseeskirjas olevate nõuetega.

▪ Tööde piirkond peab olema varustatud piisava suurusega jäätmekonteineritega või vastavalt liigile sobivate ladustusaladega. Jäätmed, mida omaduste ja koguse poolest ei ole võimalik ladustada konteineritesse, tuleb ladustada ajutiselt selleks ettevalmistatud laoplatsil. Ohtlikud jäätmed tuleb koguda tavajäätmetest eraldi. Kõik jäätmed, mida ei ole võimalik kohapeal taaskasutada, tuleb üle anda tegevuseks vastavat keskkonnaluba omavale ettevõttele. Jäätmete ladustamine väljaspool selleks ettenähtud kohti on keelatud.

▪ Kõik materjalid või jäätmed, mis kanduvad ehitusplatsilt välja tuule, vee, autorataste vms mõjul, tuleb koheselt eemaldada (kokku koguda) ning kahjustatud ala tuleb puhastada. Vältida tuleb

18 https://www.riigiteataja.ee/akt/119122023011

Riigitee 1 Tallinna-Narva tee km 51,8 – 52,4 lõigul liiklusohtliku koha likvideerimise põhiprojekti KMH eelhinnang 23

pinnase või jäätmete pudenemist teedele tööde alalt lahkuvatelt veokitelt ning mistahes sellisel moel tekkinud reostus tuleb koheselt eemaldada.

▪ Ehitusperioodil tuleb avariiolukordade risk välistada korrektsete töömeetoditega. Ehituse töövõtja peab olema valmis hädaolukordadeks ja nende puhul vastavalt tegutsema. Õnnetusjuhtumistest, mis võivad olla keskkonnale ohtlikud, peab töövõtja koheselt teavitama Tellijat, Päästeametit ja Keskkonnaametit.

Riigitee 1 Tallinna-Narva tee km 51,8 – 52,4 lõigul liiklusohtliku koha likvideerimise põhiprojekti KMH eelhinnang 24

Lisa. Fotod projektialalt

Foto 1 Vaade likvideeritavale tagasipöördekohale (riigitee 3719 ehk 1.Liiapeksi ühendustee)

Riigitee 1 Tallinna-Narva tee km 51,8 – 52,4 lõigul liiklusohtliku koha likvideerimise põhiprojekti KMH eelhinnang 25

Foto 2 Vaade likvideeritavale bussipeatusele riigiteel 1 (Tallinna-Narva tee)

Riigitee 1 Tallinna-Narva tee km 51,8 – 52,4 lõigul liiklusohtliku koha likvideerimise põhiprojekti KMH eelhinnang 26

Foto 3 Vaade riigiteele 85 (Liiapeksi-Loksa tee) ning riigiteele 3729 (3.Liiapeksi ühendustee) ning tulevasele kergliiklejate ületuskohale

Riigitee 1 Tallinna-Narva tee km 51,8 – 52,4 lõigul liiklusohtliku koha likvideerimise põhiprojekti KMH eelhinnang 27

Foto 4 Vaade tulevasele jalgratta- ja jalgtee ning bussipeatuste asukohale

Riigitee 1 Tallinna-Narva tee km 51,8 – 52,4 lõigul liiklusohtliku koha likvideerimise põhiprojekti KMH eelhinnang 28

Foto 5 Vaade tulevasele jalgratta- ja jalgtee ning bussipeatuse asukohale

Riigitee 1 Tallinna-Narva tee km 51,8 – 52,4 lõigul liiklusohtliku koha likvideerimise põhiprojekti KMH eelhinnang 29

Foto 6 Vaade olemasolevale bussipeatusele riigiteel 85 (Liiapeksi-Loksa tee) ning vääriselupaigale VEP110209

Riigitee 1 Tallinna-Narva tee km 51,8 – 52,4 lõigul liiklusohtliku koha likvideerimise põhiprojekti KMH eelhinnang 30

Foto 7 Vaade olemasolevatele kraavidele ning sademevee lahendustele