1

Lisa 1 haridus- ja teadusministri käskkirja

„Šveitsi-Eesti koostööprogrammi toetusmeetme „Sotsiaalse kaasatuse toetamine“ Haridus-

ja Teadusministeeriumi programmikomponendi „Haridussektori töötajate kompetentside

tõstmine mitmekeelses ja mitmekultuurilises

keskkonnas töötamiseks“ tegevuste rakendamise tingimused“

Tegevuste rakendamise tingimused

Kulude abikõlblikkuse periood

01.06.2024–31.08.2028

Elluviija

Haridus- ja Noorteamet

Programmikomponendi operaator

Haridus- ja Teadusministeerium (üldhariduspoliitika osakond) Programmioperaator

Kultuuriministeerium

Riiklik koordineerimisüksus

Riigi Tugiteenuste Keskus

Partnerid

Tartu Ülikool

Tallinna Ülikool

2

1. Reguleerimisala

Käskkirjaga reguleeritakse Šveitsi-Eesti koostööprogrammi toetusmeetme „Sotsiaalse kaasatuse toetamine“ (edaspidi toetusmeede) programmikomponendi „Haridussektori töötajate

kompetentside tõstmine mitmekeelses ja mitmekultuurilises keskkonnas töötamiseks“ tegevuste rakendamise tingimusi.

1.1. Tegevuste elluviimisel lähtutakse järgnevast:

1.1.1. Eesti Vabariigi Valitsuse ja Šveitsi Liidunõukogu vahelise Euroopa Liidus majanduslike ja sotsiaalsete erinevuste vähendamiseks Euroopa Liidu valitud

liikmesriikidele mõeldud Šveitsi teise toetuse rakendamise raamkokkuleppest ja selle lisast (edaspidi raamkokkulepe);

1.1.2. Euroopa Liidus majanduslike ja sotsiaalsete erinevuste vähendamiseks Euroopa Liidu

valitud liikmesriikidele mõeldud Šveitsi teise toetuse rakendamise regulatsioonist (edaspidi Šveitsi regulatsioon);

1.1.3. Šveitsi Arengu- ja Koostööagentuuri ning riikliku koordineerimisüksuse vahel 31. mail 2024. aastal sõlmitud toetusmeetme lepingust ning selle lisadest;

1.1.4. Vabariigi Valitsuse 1. augusti 2024. a määrusest nr 49 „Aastatel 2022–2029 Šveitsi-

Eesti koostööprogrammi toetuse kasutamise tingimused ja kord“ (edaspidi koostööprogrammi määrus);

1.1.5. Riikliku koordineerimisüksuse ja Kultuuriministeeriumi vahel 19. novembril 2024. aastal sõlmitud toetusmeetme rakendamise lepingust;

1.1.6. Šveitsi koostatud teavitus- ja teabekäsiraamatust.

1.2. Seosed Euroopa Liidu ja Eesti riigi eesmärkidega

Toetuse andmine aitab kaasa riigi pikaajalise arengustrateegia „Eesti 2035“ strateegilise sihi „Eestis elavad arukad, tegusad ja tervist hoidvad inimesed“ saavutamisele.

Valdkondlikes arengukavades seatud pikaajalistest arengueesmärkidest panustavad programmikomponendi tegevused järgmisse kolme: 1) Haridusvaldkonna arengukava 2021–2035 strateegilisse eesmärki „Eestis on pädevad ja

motiveeritud õpetajad ja koolijuhid, mitmekesine õpikeskkond ning õppijast lähtuv õpe“; 2) Noortevaldkonna arengukava 2021–2035 strateegilisse eesmärki „Kvaliteetne noorsootöö

(sh noorte huviharidus) on kättesaadav üle Eesti ning loob kõigile noortele võimalused mitmekülgseks arenguks, eduelamusteks, kogemuste pagasi rikastamiseks ja iseseisvumiseks“; 3) Eesti keele arengukava 2021–2035 strateegilisse eesmärki „Õpe. Kõik Eesti elanikud

valdavad eesti keelt ja väärtustavad teiste keelte oskust“.

Kolme arengukava eesmärke seob pidev vajadus tõsta valdkonna spetsialistide pädevust, et nende teadmised ja oskused käiksid kaasas ühiskonnas toimuvate muutustega. Eestikeelsele haridusele üleminek on loonud vajaduse kaasajastada nii taseme- kui täiendusõppe õppekavu või luua uusi

ja kaasaegseid, milles arvestatakse kultuuritundliku ja keeleteadliku aineõpetuse põhimõtetega. Programmikomponendi tegevuste eesmärk on haridussektori töötajate teadmiste ja oskuste aja- ja

asjakohastamine selleks, et õppimine, õpetamine ja töötamine oleksid kohandatud mitmekeelse ja mitmekultuurilise keskkonnaga.

1.3. Toetusmeetme tegevuste mõju

Eestis elavatel, sealhulgas eri kultuuri- ja keeletaustaga inimestel on paremad võimalused

aktiivselt osaleda Eesti ühiskonnas.

3

2. Riigiabi

Tegevuste rakendamise raames antav toetus ei ole riigiabi.

3. Mõisted

3.1. Haridusasutus on koolieelne lasteasutus, üldhariduskool, huvikool, kutseõppeasutus (sh kutseõpet pakkuv kõrgkool kutseõpet võimaldavate õppekavade osas), ülikool.

3.2. Noorsootöö asutus on noortepoliitikat ellu viiv, noorsootööd ja selle erinevaid tegevussuundi (noorteinfo, avatud noorsootöö, huvitegevus jne) korraldav asutus.

3.3. Haridussektori töötajad on:1. Haridusvaldkonna töötajad , sealhulgasalus-, üld- ja

kutsehariduse õpetajad, tugispetsialistid (eripedagoogid, logopeedid, sotsiaalpedagoogid, koolipsühholoogid), õppejõud ja koolitajad , samuti vastavate haridusasutuste juhid (sh

õppejuhid). 2. Noortevaldkonna töötajad , sealhulgas huvihariduses ja noorsootöös noortega vahetult töötavad spetsialistid , samuti noorsootööd, noorte huviharidust ja huvitegevust pakkuvate või koordineerivate asutuste juhid .

3.4. Täiendusõpe on süsteemne tegevus, mille eesmärgiks on haridus- ja noortevaldkonna töötajate enesetäiendamise kaudu toetada laste ja noorte arengut. Täiendusõpe hõlmab kutse,

ameti- ja/või erialaste teadmiste, oskuste ja vilumuste omandamist ja täiendamist nii kursustel ja programmides osalemise kui ka individuaalse enesetäiendamise kaudu. Samuti juhendaja toel õppimist, õppereise, kolleegide vastastikust tööalast nõustamist.

Täiendusõppe korraldamisel lähtutakse haridus- ja teadusministri 21. novembri 2023. a käskkirjaga nr 321 kinnitatud Haridus- ja noortevaldkonna töötajate täiendusõppe kontseptsioonist.

3.5. Mikrokraadiprogramm on õppeprogramm, mis keskendub konkreetsete erialaste teadmiste ja oskuste arendamisele. Mikrokaadiprogrammide kaudu toetatakse jõudmist magistrikraad i

ja õpetaja kutseni. Programmid on paindlikud ja sobivad töötavatele inimestele, pakkudes kiiret ja praktilist õpet.

3.6. Arendusprogramm on süsteemne ja laiahaardeline programm, mis keskendub

organisatsiooni, meeskonna kui ka individuaalse tervikliku arengu toetamisele. Oluline on paindlikkus, mis võimaldab programmi sisu ja meetodeid kohandada vastavalt osalejate

vajadustele, eesmärkidele ja arengutasemele. Arendusprogramm rõhutab nii osalejate oskuste arendamist kui ka hoiakute ja käitumismustrite kujundamist, tagades süsteemse mõju kogu organisatsioonile. Koostööprogrammi kontekstis arendatakse välja ettevalmistava õppe

arendusprogramm.

4. Programmikomponendi tegevused

Haridussektori töötajate teadmiste ja oskuste aja- ning asjakohastamiseks analüüsib partner esmalt olemasolevaid õppekavasid (nii taseme- kui ka täiendusõppes) ja viib need vastavusse

mitmekeelses ja -kultuurilises keskkonnas õppimise ja õpetamise põhimõtetega. Samuti luuakse uusi täiendusõppe õppekavasid, sh mikrokraadiprogrammid, mis pakuvad suuremat paindlikkust

ja võimaldavad õpetajatel oma töö ja õpingud paremini ühildada. Lapse areng ja õpingud on tihedalt seotud koduse keskkonna, vanemate toetuse ja hoiakutega.

Vanemate teadlikkus ja oskused määravad, kui palju ning kui sihipäraselt nad panustavad lapse arengusse. Seetõttu on lapsevanemad olulised mitte ainult kooli, vaid ka laiemalt kohaliku

kogukonna toimimises. Haridussektori töötajate täiendusõppe tellimisel lähtutakse kindlaksmääratud täiendusõppe

prioriteetidest. Üheks oluliseks prioriteediks on õppimine ja õpetamine mitmekeelses ja mitmekultuurilises keskkonnas. Selle teemaga seotud täiendusõpet pakutakse ainult käesoleva

4

toetusmeetme vahenditest.

Kavandatud tegevustel ei ole negatiivset keskkonnamõju, samas avaldavad need tegevused positiivset mõju, kuna täiendavad eri keele- ja kultuuritaustaga inimeste teadmisi ja oskusi.

Tegevusi viiakse ellu keskkonnasäästlikult, nt hoidutakse paberkandjal materjalide tootmisest või taaskasutatakse materjale maksimaalselt. Üritusi ja kogunemisi korraldatakse läbimõeldult, et vähendada nende tagajärjel tekkivat ökoloogilist jalajälge. Tegevusteks vajalike teenuste ja

toodete hankimisel lähtutakse võimalusel keskkonnahoidlikkuse põhimõtetest.

Tegevuste rakendamisel lähtutakse järgmistest põhimõtetest: Seksuaalse ärakasutamise, kuritarvitamise ja ahistamisega ei lepita. Rakendatakse kõik mõistlikud ja piisavad meetmed, et vältida koostööprogrammiga seotud isikute seksuaalset ärakasutamist,

kuritarvitamist ja ahistamist koostööprogrammiga seotud asutuste töötajate poolt. Tegevuste rakendamisel juhindutakse sotsiaalse kaasatuse põhimõttest ja püüeldakse

keskkonnasäästlike lahenduste kasutamisele.

4.1. Tegevus 1 „Haridussektori töötajate täiendusõpe“

4.1.1 Tegevuse eesmärk: Haridussektori töötajatele on pakutud täiendusõppe programme,

et nad omandaksid vajalikud oskused ja teadmised mitmekeelses ja mitmekultuurilises keskkonnas õpetamiseks ja töötamiseks ning omandatud teadmisi ja oskusi

kasutatakse oma töös eri kultuuri- ja keeletaustaga inimestega.

4.1.2. Tegevuse sisu: Pakutavad täiendusõppeprogrammid keskenduvad haridussektori töötajate kultuuritundliku õpetamise ja keeleteadliku aineõpetuse alaste teadmiste ning

oskuste arendamisele. Tegevus hõlmab käesoleva programmi teemaga seotud olemasolevate õpetajakoolituse tasemeõppe õppekavade ja täiendusõppe õppekavade ajakohastamist ning uute teemakohaste õppekavade (mh ettevalmistava õppega

seonduv) loomist ja nende alusel välja töötatud täienduskoolitus- ja arendusprogrammide läbiviimist. Õpetajakoolituse tasemeõppe õppekavade

ajakohastamisega pakutakse nõuetele vastavaid mikrokraadiprogramme, mis on seotud Õpetajate Akadeemia programmiga. Sellest programmist on üks valdkond (eesti keele ja eesti keeles õpetamine) tõstetud käesoleva programmi tegevustesse, st

töötatakse välja ja rakendatakse senisest paindlikumad õpetajate esma-, täiendus- ja ümberõppe õpirajad ning pakutakse õpetajahariduses uuenduslikku mikrokraadiõpet

kvalifikatsiooni saavutamiseks ja tõstmiseks.

4.1.3. Tegevuse 1 alategevused

4.1.3.1 Uute teemakohaste täiendusõppe õppekavade loomine.

4.1.3.2 Olemasolevate õpetajakoolituse tasemeõppe õppekavade ja täiendusõppe õppekavade ajakohastamine.

4.1.3.3 Eespool nimetatud õppekavade alusel välja töötatud täienduskoolitus- ja arendusprogrammide läbiviimine.

4.1.4 Oodatav tulemus 4.1.4.1 Haridussektori töötajate tööks vajalikud oskused on aja- ja asjakohased.

4.1.4.2 Suurenenud on haridussektori töötajate arv, kes kasutab omandatud teadmisi ja oskusi oma töös.

4.1.4.3 Valminud ja pakutavad teemakohased täiendusõppe-, mikrokraadi- ja

arendusprogrammid on tõenduspõhised, kaasaegsed ja paindlikud. 4.1.5. Sihtrühm on haridussektori töötajad . Eesmärgiks täiendada nende kompetentse

mitmekultuurilisuse teemadel.

5

4.1.5. Tegevuse rakendamise periood on 01.06.2024–31.05.2028.

4.1.6. Elluviija on Haridus- ja Noorteamet. 4.1.7. Partnerid tegevuste rakendamisel on Tallinna Ülikool ja Tartu Ülikool.

4.2 Tegevus 2 „Lapsevanemate, sh eri kultuurilise ja keelelise taustaga vanemate

teavitamine, konsulteerimine ja toetamine“

4.2.1 Tegevuse eesmärk: Tõsta lapsevanemate teadlikkust mitmekeelse ja mitmekultuurilise õpikeskkonna võimalustest ja väljakutsetest, et nad suudaksid tõhusamalt toetada oma laste õppimist ja kohanemist ning toetada eesti keelest erineva emakeelega

lapsevanemate lõimumist Eesti ühiskonda läbi laste haridusteekonna teadlikuma suunamise.

4.2.2 Tegevuse sisu: Lapsevanemate teadlikkuse tõstmiseks korraldatakse erinevaid õpisündmusi, sealhulgas koolitusi, veebiseminare ning töötubasid, kus jagatakse nii

teaduspõhiseid kui ka praktilisi teadmisi ja oskusi lapse tõhusamaks toetamiseks haridusteel. Kommunikatsiooni- ja/või turundustegevuste kaudu suurendatakse

lapsevanemate teadlikkust nende rollist laste arengu toetamisel, muuhulgas tuuakse esile kogemuslugusid ning pakutakse praktilisi õpiampse, mis annavad väärtuslikke teadmisi mitmekeelse ja multikultuurse õpikeskkonna eripäradest ja võimalustest.

4.2.3 Tegevuse 2 alategevused

4.2.3.1.Lapsevanematele suunatud teavitus- ja koolitustegevused, mis käsitlevad õppimist ja õpetamist mitmekultuurilises keskkonnas erinevatel haridustasemetel, sealhulgas huvihariduses ja noorsootöös. Eesmärk on anda vanematele paremad

teadmised ja tööriistad, et toetada oma last igas vanuseetapis.

4.2.3.2. Piirkondlikud koolitused lastevanematele, sealhulgas koolide ja lasteaedade hoolekogudele, mis keskenduvad vanemahariduse võtmeteemadele. Koolitustel käsitletakse, kuidas lapsevanemad saavad toetada laste arengut, enesekindlust ja

emotsionaalset heaolu, hoida õpimotivatsiooni ning jagatakse praktilisi suuniseid edukaks koostööks haridusasutustega.

Oodatav tulemus: Suurenenud on lastevanemate arv, kelle teadlikkus mitmekeelse ja mitmekultuurilise hariduskeskkonna eripäradest on kasvanud . Selle tulemusena on tugevnenud

nende võime toetada oma lapse õppimist ja kohanemist multikultuurses õpikeskkonnas. Eesti keelest erineva emakeelega lastevanemad on lapse haridusteekonna toetamise kaudu edukalt

lõimitud Eesti ühiskonda.

4.2.4 Sihtrühm on haridussüsteemis osalevate laste vanemad , sh mitte-eesti emakeelega

lapsevanemad, kelle lapsed õpivad alus-, põhi- või keskharidust pakkuvates Eesti õppeasutustes. Lisaks õppeasutuste personal, kelle koostöö vanematega laste toetamisel

on äärmiselt oluline. 4.2.5 Tegevuse rakendamise periood on 01.06.2024–31.05.2028.

4.2.6 Elluviija on Haridus- ja Noorteamet

5. Väljund- ja tulemusnäitajad

Punktis 4 nimetatud tegevuste elluviimist ja tulemuste saavutamist mõõdetakse tabelis 1 esitatud

6

tulemus- ja väljundnäitajatega. Elluviija raporteerib kõigi näitajate edenemist

programmioperaatori loodud ühistöö e-keskkonnas kord aastas.

Tabel 1. Programmi tulemus- ja väljundnäitajad

Näitaja tüüp

ja kood

vastavalt

toetusmeetme

lepingule

Näitaja nimetus ja

mõõtühik

Algtase

(2024)

Sihttase

(2028)

Selgitav teave

Tegevus 1 „Haridussektori töötajate täiendusõpe“

Tulemus OCIN 2.1-2.2

Haridussektori

töötajate osakaal, kes on omandanud

täiendusõppes uusi teadmisi ja oskusi ning kasutavad neid

eri keele- ja kultuuritaustaga

inimestega töötamisel.

0 70% Täiendusõppes osalenute

tagasisideküsitlus kuus kuud pärast täiendusõppe lõppu.

Osakaal täiendusõppe lõpetanutest, kes tagasisides ütleb, et kasutab teadmisi ja

oskusi oma töös. Osalejate kohta kogutakse

andmeid järgmiste tunnuste lõikes:

• Sugu

• Haridussektori töötaja valdkond (nt õpetaja, tugipersonal,

noorsootöötajad jne)

Vahetu

tulemus OCIM 2.1-2.3

Haridussektori

töötajate osakaal, kes on omandanud täiendusõppes uusi

teadmisi ja oskusi ning on valmis

kasutama neid eri keele- ja kultuuritaustaga

inimestega töötamisel.

0 80% Täiendusõppes osalejate

ootuste küsitlused enne täiendusõpet ja tagasisideküsitlus kohe pärast

täiendusõppe lõppu. Osakaal täiendusõppe lõpetanutest, kes

tagasisides ütleb, et on valmis kasutama uusi teadmisi ja oskusi oma töös.

Osalejate kohta kogutakse andmeid järgmiste tunnuste

lõikes: • Sugu • Haridussektori töötaja

valdkond (nt õpetaja, tugipersonal,

noorsootöötajad jne)

Väljund OPI 2.1-2.2

Ajakohastatud, loodud ja kinnitatud

õppekavade arv

0 1 ajakohastatud

õppekava 2 uut

õppekava

Ajakohastamist vajavad õppekavad on kaardistatud ja

vähemalt üks õppekava ajakohastatud ning kinnitatud ja

vähemalt kaks uut õppekava on loodud ning kinnitatud

Väljund Ajakohastatud, 0 85% Väljundnäitajat jagame

7

OPI 2.3 loodud ja kinnitatud

õppekavade järgi on avatud õpilaste

vastuvõtt

Sotsiaalministeeriumi

programmikomponendiga. Kahe komponendi peale

ajakohastame seitset õppekava. Kaks kolmest Haridus- ja Teadusministeeriumi

komponendi õppekavast on ajakohastatud, loodud,

kinnitatud ja avatud üliõpilaste vastuvõtuks

Väljund

OPI 2.8-2.11

Loodud

täienduskoolituse moodulite arv

0 8 Täiendkoolituste õppekavad,

mida luuakse, on kaardistatud, õppekavad on loodud ja

koolitajad on läbinud väljaõppe uute õppekavade alusel koolitamiseks

Väljund OPI 2.12-2.15

Täiendusõppe lõpetanud

haridussektori töötajate arv

0 8500 Täiendusõppe sihtgrupid on välja valitud ning teemapõhised

täiendusõppe ajakava ja kommunikatsioonitegevused on koostatud, täiendusõpe on

läbi viidud, osalejatelt tagasiside on saadud. Indikaatorisse

loetakse täiendusõppe programmi tunnistusega või

tõendiga lõpetanud. Osalejate kohta kogutakse andmeid järgmiste tunnuste

lõikes: • Sugu

• Haridussektori töötaja valdkond (nt õpetaja, tugipersonal,

noorsootöötajad jne)

Tegevus 2 „Lapsevanemate, sh eri kultuurilise ja keelelise taustaga vanemate

teavitamine, konsulteerimine ja toetamine“

Näitaja tüüp

ja kood

vastavalt

toetusmeetme

lepingule

Näitaja nimetus ja mõõtühik

Algtase

(2024) Sihttase

(2028) Selgitav teave

Väljund OPI 1.9

Lapsevanematele oluliste

multikultuurilisusega seotud teemade

kaardistamine on läbi viidud ja selle alusel koostatud on

analüütilised raportid

0 3 (2024, 2025, 2026)

Kaardistamine toimub programmi perioodi jooksul

kolmel korral struktureeritud fookusgrupi intervjuude

vormis. Iga kaardistuse tulemusena koostatakse detailne analüütiline raport,

mis sisaldab peamisi leide,

8

järeldusi ja konkreetsed

soovitusi

Väljund

OPI 1.10

Multikultuurse

teadlikkuse tõstmise tegevusprogrammid on välja töötatud ja

kasutamiseks valmis

0 jah Töötatakse välja

koolitusprogrammid, mis on loodud lapsevanemate toetamiseks eestikeelsele

õppele üleminekul ning aitavad mõista mitmekultuurilise

õpikeskkonna väljakutseid ja võimalusi. Programmid koosnevad kontaktkoolitustest

ja videoloengutest.

Väljund OPI 1.11

Tegevused

lapsevanematele, sh eri kultuuri- ja keeletaustaga

lapsevanematele (arv)

0 30 Kumulatiivselt 30 teemakohast

tegevust, sh 5 veebiseminari, 5 töötuba, 20 seminari. Osalejate kohta kogutakse

andmeid järgmiste tunnuste lõikes:

• emakeel • uussisserändaja • põgenikud

• Ukraina põgenikud • sugu

Vahetu tulemus

OCIM(b) 1.1

Eri keele- ja

kultuuritaustaga lapsevanemad saavad

Eesti ühiskonnas aktiivselt osaleda

0 75% Lapsevanemad, kes väidavad,

et nad jäid rahule neile suunatud tegevustega ja nad on

omandanud teadmisi aktiivsemaks osalemiseks Eesti ühiskonnas (lapse

haridusteekonna toetamise kaudu); vajaduspõhiselt

viiakse läbi fookusgrupi intervjuud, kõikidele osalejatele saadetakse Juhani

kaudu enesehindamise küsimustikud kohe pärast

tegevustes osalemist. Tulemusi eristatakse järgmiste tunnuste lõikes:

• emakeel • uussisserändaja

• põgenikud • Ukraina põgenikud • sugu

Tulemus OCIN 1.1

Eri keele- ja kultuuritaustaga

lapsevanemad osalevad aktiivselt Eesti

ühiskonnas

0 50% Lapsevanemad, kes väidavad, et neile suunatud tegevused on

aidanud neil lõimuda Eesti ühiskonda (lapse haridusteekonna toetamise

kaudu), sh nad osalevad

9

rohkem kultuurielus või nende

kontaktide arv eestlastega on suurenenud või nende

positsioon tööturul on paranenud; vajaduspõhiselt viiakse läbi fookusgrupi

intervjuud, enesehindamise küsimustikud saadetakse

Juhani kaudu kõikidele osalejatele kuus kuud pärast tegevustes osalemist.

Tulemusi eristatakse järgmiste tunnuste lõikes:

• emakeel • uussisserändaja • põgenikud

• Ukraina põgenikud • sugu

6. Kulude abikõlblikkuse periood

6.1.Kulude abikõlblikkuse periood on 01.06.2024–31.08.2028.

7. Tegevuste eelarve

Tabel 2. Programmikomponendi tegevuste kogueelarve Summa Osakaal

1 Šveitsi toetus 5 458 788 85%

2 Riiklik kaasfinantseering 963 315 15%

3 Eelarve kokku 6 422 103 100%

Tabel 3. Tegevuste eelarve alategevuste lõikes 2024–2028

Tegevused ja elluviijad Eelarve

Tegevus 1 „Haridussektori töötajate täiendusõpe“, partnerite kulud 5 572 473

Tegevuse 1 koordinaator, Haridus- ja Noorteamet 152 618

Tegevus 2 „Lapsevanemate, sh eri kultuurilise ja keelelise taustaga vanemate teavitamine, konsulteerimine ja toetamine“, Haridus- ja Noorteamet 641 430

Kaudsed kulud 7% Haridus- ja Noorteameti otsestest kuludest 55 583

Kokku: 6 422 103

8. Kulude abikõlblikkus

8.1.Kulu on abikõlblik, kui:

8.1.1. see on kooskõlas koostööprogrammi määruse §-ga 8 ja teiste õigusaktidega ning käesolevas käskkirjas sätestatud tingimustega;

8.1.2. kui see on tehtud toetusmeetme „Sotsiaalse kaasatuse toetamine“ rakendamise lepingus kokku lepitud programmikomponendi „Haridussektori töötajate

10

kompetentside tõstmine mitmekeelses ja mitmekultuurilises keskkonnas töötamiseks“

raames, käesolevas käskkirjas kokkulepitud tegevuste teostamiseks, tulemuste ja eesmärgi saavutamiseks ning eelarve piires;

8.1.3. see tekib punktis 4.2.5 nimetatud tegevuste rakendamise perioodil, välja arvatud aruandlusega seotud otsese personali ja kaudne kulu, mis võib tekkida punktis 6.1 nimetatud perioodil.

8.2. Kulu on abikõlblik tegeliku kuluna. Tegelik kulu tasutakse punktis 6.1 nimetatud perioodil, välja arvatud partneri kulu, mis peab olema tekkinud ja tasutud punktis 4 nimetatud tegevuse

rakendamise perioodil.

8.2.1. Tegelik kulu on proportsionaalne ja vajalik eesmärgi ning oodatud tulemuste saavutamiseks viisil, mis on kooskõlas säästliku ettevõtluse ja rahaliste vahendite

tulemusliku kasutamise põhimõtetega.

8.2.2. Tegelik kulu on eristatav ja kontrollitav elluviija või partneri

raamatupidamisdokumentides kajastatuna vastavalt Eestis kehtivatele raamatupidamisstandarditele ja üldtunnustatud raamatupidamispõhimõtetele.

8.2.3. Partneri tehtud kulude abikõlblikkuse suhtes kehtivad samad reeglid nagu elluviija

tehtud kulude suhtes.

8.3. Abikõlblikud kulud jagunevad otsesteks ja kaudseteks kuludeks.

8.4. Abikõlblikud otsesed kulud peavad olema ette nähtud programmikomponendi konkreetse aasta eelarves.

8.5. Abikõlblikud on järgmised otsesed kulud:

8.5.1. tegevuse 1 elluviimisel lisas 2 nimetatud ühikuhindade alusel;

8.5.2. tegevuse 2 elluviimiseks tegeliku kulu alusel hüvitatavad kulud, sealhulgas:

8.5.2.1. personalikulud proportsionaalselt projekti heaks töötatud ajaga. Need

koosnevad töötasust, millele lisanduvad sotsiaalkindlustusmaksed ja muud töötasuga kaasnevad seadusjärgsed kulud, kui vastavad funktsioonid või

ülesanded on tegevuste rakendamiseks tõendatult vajalikud ning need on ette nähtud programmikomponendi eelarves;

8.5.2.2. lähetuskulud, mis on abikõlblikud Euroopa piires ning riigisisestes õigusaktides

kehtestatud tingimustel maksustamisele mittekuuluvate piirmäärade ulatuses või asutuse sisekorras kehtestatud piirmäärade ulatuses;

8.5.2.3. välislähetused väljapoole Bulgaariat, Horvaatiat, Küprost, Tšehhit, Ungarit, Leedut, Lätit, Maltat, Poolat, Rumeeniat, Slovakkiat, Sloveeniat ning Šveitsi on abikõlblikud vaid eelneval kokkuleppel Šveitsi toetuste bürooga.

Kooskõlastamise korraldab programmikomponendi operaator programmioperaatori kaudu elluviija ingliskeelse sooviavalduse alusel;

8.5.2.4. nõustamistegevuse korraldamise ja pakkumisega seotud kulud; 8.5.2.5. koolituste seminaride, töötubade, infopäevade, kohtumiste, konverentside ja

õppereiside kulud, sealhulgas tulumaksuseaduse § 48 lõike 4 tähenduses

erisoodustusena käsitatav kulu ja sellelt tasutud maksud tegevuse abikõlblike kulude puhul ning peamistele puudeliikidele (nägemis-, kuulmis-, intellekti- ja

liikumispuue) ligipääsetavuse tagamine füüsilises ja virtuaalses keskkonnas; 8.5.2.6. kommunikatsiooni- ja teavitamiskulud, mis on kooskõlas Šveitsi regulatsiooni

13. peatükiga;

11

8.5.2.7. juhend-, õppe- ja teavitusmaterjalide ning käsiraamatute väljatöötamise,

soetamise, kirjastamise ja levitamise kulud, sealhulgas litsentsi- ja autoritasud; 8.5.2.8. telesaadete ja taskuhäälingute tootmise, eetrisse andmise ja levitamise kulud,

sealhulgas litsentsi- ja autoritasud; 8.5.2.9. veebilehtede ja -keskkondade loomise ja haldamise kulud proportsionaalselt

tegevuse ja eesmärgi täitmise jaoks vajalikus ulatuses;

8.5.2.10. tõlkekulud; 8.5.2.11. tegevuse ja eesmärgi täitmiseks vajalikud töövahendite kulud;

8.5.2.12. tegevuse 1 elluviimisel on elluviijale abikõlblikud punktis 8.5.2.1 nimetatud kulud.

8.6. Kaudsed kulud on üldkulud ja administreerimisega seotud kulud.

8.6.1 Üldkuluks loetakse halduskulud, muu hulgas:

8.6.1.1. sidekulud, seahulgas interneti-, telefoni- ja postikulu; 8.6.1.2. kontoritarvete ja -mööbli ostmise, rentimise, hooldamise ja remondi kulud;

8.6.1.3. infotehnoloogia kulud, sealhulgas tark- ja riistvara, kontoritehnika ostmise ja rentimise ning serverite, võrkude ja kontoritehnika hooldamise ja remondi kulud;

8.6.1.4. kütte-, vee- ja elektrikulud ning ruumide koristamise kulud; 8.6.1.5. ruumide rendiulud;

8.6.1.6. valveteenuse kulud; 8.6.1.7. maamaks; 8.6.1.8. pangakonto avamise ja haldamise kulud ning makse ülekandetasu.

8.6.2. Administreerimiseks loetakse toetavaid abistavaid tegevusi, sealhulgas:

8.6.2.1. raamatupidamist;

8.6.2.2. sekretäri- ja personalitööd;

8.6.2.3. juriidilist nõustamist;

8.6.2.4. riigihanke korraldamist ja ostumenetluse läbiviimist;

8.6.2.5. vara haldamist;

8.6.2.6. infotehnolooglist tugitegevust.

8.7. Kaudseid kulusid hüvitatakse elluviijale lihtsustatud kuluna ühtse määra alusel, milleks on

7% toetavate tegevuste otsestest kuludest. Ühikuhindadelt kaudseid kulusid ei arvestata.

8.8. Abikõlbmatud kulud on:

8.8.1. Šveitsi regulatsiooni artiklis 6.6 nimetatud kulud;

8.8.2. liiklusvahendite ostmise ja liisimise kulu; 8.8.3. kinnisasjade ostmise kulu;

8.8.4. lähetus- ja transpordikulud osas, mis ületavad riigisisestes õigusaktides sätestatud maksustamisele mittekuuluvat piirmäära.

8.8.5.

9. Rahastamise põhimõtted

9.1. Toetuse maksmise, maksmise peatamise ja maksmisest keeldumise üldtingimused on

sätestatud koostööprogrammi määruse §-s 10. 9.2. Toetusest makse saamiseks vajalikud nii enda kui partnerite dokumendid ja tõendid esitab

elluviija riiklikule koordineerimisüksusele perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu

ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse § 21 lõikes 3 nimetatud e-toetuse keskkonna kaudu. Nimetatud dokumendid esitatakse vähemalt kord

kvartalis, kuid mitte tihedamini kui kord kuus.

12

9.3. Enne esimese makse saamist peab elluviija esitama riiklikule koordineerimisüksusele e-

toetuse keskkonna kaudu: 9.4.1. väljavõtte raamatupidamise sise-eeskirjast või samaväärsest dokumendist, mille abil

on võimalik veenduda, et otseseid kulusid eristatakse raamatupidamises muudest kuludest;

9.4.2. koopiahankekorrast või viite veebilehele, kus kord on avalikult kättesaadav;

9.4.3. allkirjaõigusliku isiku edasivolitatud õiguste korral volituse koopia.

9.5. Tegevuse 1 puhul hüvitatakse kulud partneritele ühikuhinna alusel vastavalt lisale 2 ning

elluviijale tegelike otseste kulude alusel. Tegevuse 2 puhul hüvitatakse kulud elluviijale tegelike otseste kulude alusel. Abikõlblik on kulu siis, kui see tekib punktis 4 nimetatud tegevuste rakendamise perioodil, välja arvatud aruandlusega seotud otsese personali ja

kaudne kulu, mis võib tekkida punktis 6.1 nimetatud perioodil. Kaudseid kulusid hüvitatakse punkti 8.7 kohaselt ühtse määra alusel.

10. Elluviija kohustused ja õigused

10.1. Elluviija:10.1.1. kohustub lähtuma tegevuste rakendamisel käesolevast käskkirjast ning käskkirja

punktis 1.1 nimetatud õigusaktidest ja dokumentidest; 10.1.2. peab kasutama toetust sihtotstarbeliselt abikõlblike kulude katteks, mis on vajalikud

käskkirjas nimetatud tegevuste elluviimiseks ning käskkirja punktis 5 kirjeldatud väljundite ja tulemuste saavutamiseks, ning viima tegevused ellu Tabelis 3 toodud eelarve piires;

10.1.3. vastutab punktis 4.1 ja 4.2 nimetatud tegevuste rakendamise, väljundite ning tulemuste õigeaegse saavutamise eest;

10.1.4. täidab koostööprogrammi määruse § 5 lõikes 3 sätestatud elluviija ülesandeid;

10.1.5. esitab programmikomponendi operaatorile kinnitamiseks järgneva kalendriaasta tegevuskava ja eelarve 15. novembriks; 2025. aasta eelarve ja tegevuskava esitab

elluviija 20 tööpäeva jooksul pärast käskkirja kinnitamist;10.1.6. esitab riiklikule koordineerimisüksusele 2025. aasta maksete prognoosi hiljemalt

koos esimese maksetaotlusega ja iga järgneva aasta makse prognoosi jooksva aasta

10. detsembriks. Maksete prognoos esitatakse e-toetuse keskkonnas; 10.1.7. esitab riiklikule koordineerimisüksusele maksete korrigeeritud prognoosi, kui makse

erineb esitatud prognoosist rohkem kui 25% võrra; 10.1.8. teavitab programmikomponendi operaatorit viivitamata kirjalikku taasesitamist

võimaldavas vormis:

10.1.8.1. asjaoludest, mis takistavad täitmast elluviija ülesandeid; 10.1.8.2. tegevuse elluviimisel esinevatest probleemidest, mis võivad mõjutada

tulemuste saavutamist; 10.1.9. tagab tegevusega seotud raamatupidamise vastavuse raamatupidamise seadusele,

sealhulgas säilitama tegevuse elluviimisega seonduvad raamatupidamise

algdokumendid, kulu abikõlblikkust ja tasumist tõendavad dokumendid ning muud toetuse kasutamisega seotud tõendid ja dokumendid kümme aastat toetusmeetme

lõppemisest arvates, mis on sätestatud toetusmeetme lepingus, kuid mitte kauem kui 2039. aasta 3. detsembrini. Toetusmeetme lõppemise kuupäev on määratud toetusmeetme lepingus;

10.1.10. järgib tegevuse elluviimisel riigihangete seadust, Šveitsi regulatsiooni 7. peatükki ja koostööprogrammi määruse §-s 9 sätestatut. Elluviija võib Riigi Tugiteenuste

Keskuselt taotleda riigihangete eelnõustamist Riigi Tugiteenuste Keskuse riigihangete nõustamise protseduuri kohaselt;

10.1.11. esitab riigihangete läbiviimisel riiklikule koordineerimisüksusele Šveitsi toetuste

büroo küsitud teavet ja dokumente kooskõlas Šveitsi regulatsiooni artikliga 7.2;

13

10.1.12. kasutab toetust sihtotstarbeliselt punktis 8 sätestatud abikõlblike kulude katteks või

loodud ühikute eest tasumiseks vastavalt kehtestatud hinnale; 10.1.13. osutab kontrolli, järelevalve, auditi või Šveitsi regulatsiooni artiklis 10.3 nimetatud

hindamise läbiviijale igakülgset abi ning tagab juurdepääsu toetuse kasutamisega seotud teabele, dokumentidele, ruumidele, territooriumile ja seadmetele;

10.1.14. võimaldab koostööprogrammi määruse §-des 2–4 ning § 13 lõikes 2 nimetatud

osapooltele kontrolli teostamist ning osutab selleks igakülgset abi, sealhulgas võimaldab programmikomponendi operaatorile ligipääsu tegevuse elluviimisele

ning audiitorile ja järelevalvet teostavale isikule ligipääsu tegevuse elluviimisega seotud dokumentidele ja andmetele;

10.1.15. tagastab koostööprogrammi määruse § 12 alusel tagasinõutava toetuse tähtaegselt

vastavalt finantskorrektsiooni otsuses märgitud summale; 10.1.16. vastab koostööprogrammi määruse §-des 2–4 nimetatud osapoolte järelpäringutele;

10.1.17. kogub ja töötleb andmeid aruannete jaoks ning tagab tegevuses osalejate korrektsete andmete olemasolu. Andmeid kogutakse ja töödeldakse kooskõlas isikuandmete kaitse seaduse ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2016/679

füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (isikuandmete

kaitse üldmäärus) (ELT L 119, 04.05.2016, lk 1–88); 10.1.18. osaleb programmioperaatori moodustatud töörühma koosolekutel; 10.1.19. teeb programmioperaatori juhtimisel koostööd toetusmeetme Šveitsi partneriga.

Nimetatud koostöö toimub programmioperaatori ja Šveitsi partneri vahel sõlmitud partnerluslepingu alusel, mis tehakse programmioperaatori poolt ministeeriumile ja elluviijale kättesaadavaks;

10.1.20. kavandab tegevusega seotud teavitustegevusi ja viib need ellu; 10.1.21. kaasab tegevuse 1 „Haridussektori täiendusõpe“ läbiviimiseks Tallinna Ülikooli ja

Tartu Ülikooli, kes on antud käskkirja mõistes partnerid ; 10.1.22. sõlmib partneritega partnerlusleppe, milles kirjeldatakse partneri täpsed ülesanded,

õigused ja kohustused tegevuste rakendamisel;

10.1.23. tagab, et Šveitsi toetus on selgelt nähtav kõikidel füüsilistel objektidel, väljaannetes ja muudes teabematerjalides, mis on seotud tegevuste rakendamisega;

10.1.24. esitab programmikomponendi operaatorile sooviavalduse punktis 8.5.2.3 nimetatud välislähetuste kooskõlastamiseks.

10.2. Elluviijal on õigus:

10.2.1. saada programmikomponendi operaatorilt, programmioperaatorilt ja riiklikult koordineerimisüksuselt informatsiooni ja nõuandeid, mis on seotud õigusaktides

sätestatud nõuete ja elluviija kohustustega;10.2.2. esitada käskkirja muutmise taotlus, kui programmikomponendi tegevuste käik seda

nõuab.

11. Partneri õigused ja kohustused

11.1. Partner peab täitma koostööprogrammi määruse § 5 lõikes 4 nimetatud kohustusi.

11.2.Peale koostööprogrammi määruse § 5 lõikes 4 nimetatud kohustuste on partner kohustatud:

11.2.1. täitma käskkirja punktides 10.1.1, 10.1.9–10.1.17, 10.1.19 ja 10.1.23 nimetatud kohustusi;

11.2.2. kasutama toetust sihtotstarbeliselt abikõlblike kulude katteks;

11.2.3. tagama elluviijaga partnerluslepingu sõlmimise.

12. Aruandlus

14

12.1. Elluviija tagab vajaduse korral korrektsete tegevustes osalejate andmete olemasolu

täienduskoolituste infosüsteemis Juhan iga kvartali lõpu seisuga hiljemalt kvartalile järgneva teise nädala lõpuks.

12.2. Elluviija esitab kaks korda aastas programmikomponendi edenemise sisendinfo rahastajatele esitatava hüvitustaotluse tarbeks programmioperaatori loodud e-keskkonna platvormi kaudu iga aasta 15. jaanuariks ja 15. juuliks vastavalt 31. detsembri ja 30. juuni

seisuga ja programmikomponendi edenemise sisendinfo toetusmeetme aastaaruande tarbeks programmioperaatori loodud e-keskkonna platvormi kaudu iga aasta 15. jaanuariks ja

lõpparuande tarbeks 15. juuniks 2028.12.3. Programmikomponendi operaator kontrollib viie tööpäeva jooksul hüvitistaotluse,

aastaaruande või lõpparuande sisendinfo laekumisest, kas aruande sisendinfo on

vormikohane ja nõuetekohaselt täidetud .12.4. Kui hüvitistaotluse, aastaaruande või lõpparuande sisendinfos esineb puudusi, annab

programmikomponendi operaator elluviijale vähemalt viis tööpäeva puuduste kõrvaldamiseks.

13. Käskkirja muutmine 13.1. Käskkirja, sealhulgas programmikomponendi tegevuse, eelarve ja näitajate muutmisel

lähtutakse Šveitsi regulatsiooni artiklist 4.12, toetusmeetme lepingust ja toetusmeetme rakendamise lepingust.

13.2. Kui ilmneb vajadus tegevust, tulemust, eelarvet, näitajaid või abikõlblikkuse perioodi

muuta, riiklik koordineerimisüksus on teinud finantskorrektsiooni otsuse või ilmneb muid asjaolusid, mis mõjutavad tegevuse rakendamist, esitab elluviija programmikomponend i operaatorile ja programmioperaatorile käskkirja muutmise taotluse kirjalikku taasesitamist

võimaldavas vormis. 13.3. Programmikomponendi operaator vaatab taotluse läbi kümne tööpäeva jooksul taotluse

kättesaamisest arvates. Kui esineb puudusi, siis annab programmikomponendi operaator elluviijale tähtaja puuduste kõrvaldamiseks.

13.4. Kui programmikomponendi operaator on muudatusega nõus, edastab ta taotluse

programmioperaatorile, kes korraldab muudatuse menetluse, lähtudes Šveitsi regulatsiooni artiklist 4.12, toetusmeetme lepingust ja toetusmeetme rakendamise lepingust.

13.5. Programmikomponendi operaatoril on õigus iseseisvalt algatada käskkirja muutmine, teavitades sellest elluviijat ette mõistliku aja jooksul. Programmikomponendi operaator algatab käskkirja muutmise, kui selgub, et muudatuste tegemine on vajalik toetusmeetme,

programmikomponendi või tegevuse edukaks rakendamiseks või kui elluviijal ei ole võimalik toetust ettenähtud tingimustel enam kasutada.

13.6. Programmioperaatoril on õigus muuta programmikomponenti programmikomponend i operaatori taotluse alusel ning kooskõlas Šveitsi regulatsiooni artikliga 4.12, toetusmeetme lepinguga ja toetusmeetme rakendamise lepinguga.

13.7.Käskkirja muutmine kooskõlastatakse koostööprogrammi määruse §-s 7 sätestatud korras. 14. Finantskorrektsiooni tegemise alused ja kord

14.1. Finantskorrektsioone teeb riiklik koordineerimisüksus Vabariigi Valitsuse 1. augusti 2024. a määruse nr 49 „Aastatel 2022–2029 Šveitsi-Eesti koostööprogrammi toetuse kasutamise tingimused ja kord“ §-i 12 kohaselt.

14.2. Elluviija peab maksma tagasi finantskorrektsiooni otsuses nimetatud tagasimaksmisele kuuluva toetuse 60 kalendripäeva jooksul otsuse kehtima hakkamise päevast arvates.

14.3. Kui finantskorrektsiooni otsus on tehtud partneri tegevusest tulenevalt, on partner kohustatud elluviijale tagastama finantskorrektsiooni otsuses nimetatud tagasimaksmisele kuuluva toetuse 60 kalendripäeva jooksul otsuse kehtima hakkamise päevast arvates.

14.4. Tagasimaksmisele kuuluva toetuse võib tasaarveldada sama programmikomponend i rakendamise tingimuste raamesväljamaksmisele kuuluva toetusega.

15

15. Vaidluste lahendamine

15.1. Riigi Tugiteenuste Keskuse otsust või toimingut on võimalik vaidlustada vaidemenetluse

raames haldusmenetluse seaduses sätestatud korras. 15.2. Programmioperaatori või Riigi Tugiteenuste Keskuse otsust või toimingut on

võimalikvaidlustada halduskohtumenetluse seadustikus kaebuse esitamisele sätestatud

tingimustel ja korras. 15.3. Valitsusasutuste vahelised vaidlused lahendatakse Vabariigi Valitsuse seaduse §-s 101

sätestatud korras.

Lisa 2 Haridus- ja teadusministri käskkirja

„Šveitsi-Eesti koostööprogrammi toetusmeetme „Sotsiaalse kaasatuse toetamine“ Haridus-

ja Teadusministeeriumi programmikomponendi „Haridussektori töötajate kompetentside

tõstmine mitmekeelses ja mitmekultuurilises

keskkonnas töötamiseks“ tegevuste

rakendamise tingimused“

Ühikuhinnad Šveitsi-Eesti koostööprogrammi „Sotsiaalse kaasatuse toetamine“

Haridus- ja Teadusministeeriumi programmikomponendi tegevuses „Haridussektori

töötajate täiendusõpe“

Sissejuhatus

Tegevuse „Haridussektori töötajate täiendusõpe“ eesmärgiks on täiendada haridussektori töötajate teadmisi, oskusi ja pädevusi, et nad suudaksid edukalt töötada mitmekultuurilises keskkonnas. Tegevuse rakendajaks on ülikoolid, kellel on õigus ja pädevus pakkuda antud

sihtrühmale taseme- ja täiendusõpet erialaste oskuste täiendamiseks või uute teadmiste omandamiseks, et kohanduda muutuvate töötingimustega. Selleks võimaldatakse sihtrühmale

osaleda ja läbida erinevaid asjakohaseid täienduskoolitusi, arendusprogramme ja mikrokraadiõpet.

Ülesande täitmine hõlmab olemasolevate õppekavade kaasajastamist ja täiendamist

asjakohaste õpiväljunditega või uute loomist, sh mikrokraadiprogrammid, mis pakuvad pädevuste tõstmiseks paindlikke õppevõimalusi töötavatele õpetajatele, et nad saaksid

paremini ühildada töö ja õpingud.

Täiendusõpe, sh mikrokraadiõpe hõlmab erinevaid täienduskoolitusi või arendusprogramme, mis keskenduvad konkreetsetele käesoleva koostööprogrammi teemale ning sellega seotud

kompetentside arendamisele. Ülesande täitmisel tekkivate kulude haldamise lihtsustamiseks nii elluviijal kui ülikoolil on otstarbekas standardiseerida ülikoolide tegevusi kasutades

ühikupõhist lähenemist. See vähendab ka abikõlbmatute kulude tekkimise riski.

Ühikud, millega mõõta täiendusõppe elluviimist, on:

• koolitustund – koolituse kestus akadeemilistes kontakttundides1 (45 minutit)

• EAP (Euroopa ainepunkt) – kui kursus vastab tasemeõppe struktuurile, siis iga EAP vastab 26 töötunnile (auditoorne ja iseseisev töö kokku).

Ühik kohaldub ühe osaleja kohta.

Täiendusõpe võib erineda oma sisult ja keerukuselt. Üldiselt keskendub täienduskoolitus

konkreetsetele oskustele või teadmistele, mille ettevalmistamine ja läbiviimine võib olla vähem ressursimahukas. Õppejõududele suunatud täiendusõppe koolitus võib nõuda kõrgema

kvalifikatsiooniga koolitajaid, keerukamaid materjale ja spetsiifilisi metoodikaid, mis tõstavad

1 Akadeemiline kontakttund viitab struktureeritud õppetegevusele, kus õpetaja ja õppijad osalevad otseses

suhtluses, kas füüsiliselt samas ruumis või virtuaalses keskkonnas.

ühikuhinda. Arendusprogrammid hõlmavad sageli sisuloomet, uute meetodite katsetamist või kohandamist ning pikemat ettevalmistusperioodi, mis muudab need ressursimahukamaks.

1. Täiendusõppe ühikuhinnad

Siseriiklikult kasutatakse täiendusõppe tellimiseks ehk täiendusõppe rahastamiseks hariduse õppevaldkonnas ja suunal ühikuna akadeemilist kontakttundi ehk koolitustundi. Ühikuhinnad2 on kehtestatud haridus- ja teadusministri 2. oktoobri 2018. a määrusega nr 28 „Riikliku

täienduskoolituse tellimuse koostamise ja esitamise kord ning akadeemilise tunni maksumus õppekavarühmade kaupa Haridus- ja Teadusministeeriumi valitsemisalas“.

Arvestades, õppejõududele suunatud täienduskoolituse ja arendusprogrammide sihtgrupist ja sisu loomisest tulenevat keerukust ning sellega kaasnevat ressursimahukust, on õppejõudude täienduskoolituse ja arendusprogrammide rahastamisel põhjendatud kasutada Euroopa

Komisjoni delegeeritud määrusega 2023/16763 (7. juuli 2023) kehtestatud kontakttunni (koolitustunni) hinda töötavate isikute koolitamisel.

Täiendusõppe ühikuhinnad koolitustunni kohta on esitatud alljärgnevas tabelis:

Tabel 1. Täiendusõppe akadeemilise kontakttunni maksumus ühe sihtgruppi kuuluva õppes osaleja kohta

Täienduskoolitus 13 eurot

Täienduskoolitus õppejõududele 19 eurot

Arendusprogramm 19 19 eurot

Täienduskoolitus on väljaspool tasemeõpet õppekava alusel toimuv eesmärgistatud ja

organiseeritud õppetegevus. Koostööprogrammi täienduskoolituste maht jääb vahemikku 16–64 akadeemilist tundi.

Täienduskoolitus õppejõududele on eesmärgistatud ja organiseeritud õppetegevus, mis

viiakse läbi õppekava alusel ning on suunatud ülikooli õppejõudude professionaalsele arengule. Eesmärk on täiendada ja uuendada õppejõudude teadmisi, oskusi ja pädevusi.

Arendusprogramm on süsteemne ja laiahaardeline programm, mis keskendub kogukonna, organisatsiooni, meeskonna kui ka individuaalse tervikliku arengu toetamisele. Oluline on paindlikkus, mis võimaldab programmi sisu ja meetodeid kohandada vastavalt osalejate

vajadustele, eesmärkidele ja arengutasemele. Arendusprogramm rõhutab nii osalejate oskuste arendamist kui ka hoiakute ja käitumismustrite kujundamist, tagades süsteemse mõju kogu

organisatsioonile. Koostööprogrammi kontekstis arendatakse välja ettevalmistava õppe arendusprogramm.

Ühikuhind katab järgnevaid tegevusi ja kulusid:

Täiendusõppe ja arendusprogrammide väljatöötamiseks, kohendamiseks ja elluviimiseks, sh

sihtgrupi kaasamine ja osalemisvõimaluste pakkumine, asjakohased

a) personalikulud, sealhulgas

• palgakulu proportsionaalselt programmi heaks töötatud ajaga, puhkusetasu vastavalt

seaduses sätestatule;

2 Määruses toodud ühikuhinnad 3 Viide määrusele, ühikuhind leitav Tabelis 3a.

• teenistusest või töölt vabastamise, töölepingu või teenistussuhte lõpetamise ja muud

seadusest tulenevad hüvitised proportsionaalselt palgaga;

• seadusest tulenevaid makse ja makseid, mis on seotud tööjõu kasutamisega;

• seadusest tulenev lähetusega või töö- ja ametiülesande täitmisega seotud kulu;

• koolituskulu;

• töötaja ja ametniku tervisekontrolli kulu proportsionaalselt projekti heaks töötatud ajaga.

b) muud kulud;

c) kaudsed kulud üldkulude ja administreerimiskulude katteks.

Ühikuhind on lõplik suurus, mis katab tegevuste elluviimise määratud ulatuses, teisi kulusid ei

hüvitata.

Ühikuhinna alusel kulude hüvitamiseks on vaja andmeid õppekavaga seotud kontakttundide

arvu, õppekaval osalejate ning tunnistuse või tõendiga lõpetanute kohta. Vajalikud andmed on

kättesaadavad täienduskoolituse infosüsteemist Juhan. Andmed esitavad täiendusõpet läbi

viivad ülikoolid.

2. Mikrokraadiprogrammi ühikuhind

Mikrokraadiprogramm on vähem mahukam kui traditsiooniline tasemeõppe õppekava, mis

keskendub konkreetse oskuse või teadmiste arendamisele.Tavapärane mikrokraadiõppe maht

on 5–30 EAP-d.

Mikrokraadiprogrammi 1 EAP maksumus on 113 eurot ühe mikrokraadiprogrammi lõpetanud

sihtrühma kuuluva õppija kohta.

Ühikuhinna arvutuskäigus on aluseks võetud õpetajakoolituse tasemeõppe õppekoha

maksumus 6800 eurot ning jagatud see magistritaseme õppe mahuga 60 EAP. Lähtume

magistritaseme õppekoha hinnast, kuna õpetajakoolitus toimub magistritasemel ning õpingute

lõpus väljastatakse ka õpetajakutse. Kuna mikrokraadiprogrammid on suunatud lasteaedades

ja koolides töötavatele kvalifikatsiooninõuetele mitte vastavatele õpetajate kvalifikatsioonini

jõudmise toetamiseks, aga ka neile kvalifikatsiooninõuetele vastavatele õpetajatele, kes

soovivad omandada lisaeriala, on oluline pakkuda paindlikult personaliseeritud õpet väikestes

rühmades, õpetada väga erineva taustaga õpetajaid vastavalt nende varasematele õpingutele ja

töökogemusele. See tähendab, et välja töötatavad mikrokraadiprogrammid peavad arvestama

ühtlasi ka programmis osaleja eelnevat kogemust ja olemasolevaid kompetentse ning

ülikoolide ülesandeks on luua programmides osalejatele optimaalne õpiteekond .

Ühikuhind katab järgmisi tegevusi ja kulusid:

Mikrokraadiprogrammi väljatöötamiseks ja elluviimiseks, sh sihtgrupi kaasamine ja

osalemisvõimaluste pakkumine, asjakohased

a) personalikulud, sealhulgas

• palgakulu proportsionaalselt programmi heaks töötatud ajaga, puhkusetasu vastavalt

seaduses sätestatule;

• teenistusest või töölt vabastamise, töölepingu või teenistussuhte lõpetamise ja muud

seadusest tulenevad hüvitised proportsionaalselt palgaga;

• seadusest tulenevaid makse ja makseid, mis on seotud tööjõu kasutamisega;

• seadusest tulenev lähetusega või töö- ja ametiülesande täitmisega seotud kulu;

• koolituskulu;

• töötaja ja ametniku tervisekontrolli kulu proportsionaalselt projekti heaks töötatud ajaga.

b) muud kulud;

c) kaudsed kulud üldkulude ja administreerimiskulude katteks.

Ühikuhinna alusel kulude hüvitamiseks on vaja andmeid õppekavaga seotud kontakttundide

või EAPde arvu, õppekaval osalejate ning tunnistuse või tõendiga lõpetanute kohta.

Vajalikud andmed on kättesaadavad täienduskoolituse infosüsteemist Juhan. Andmed

esitavad täiendusõpet läbi viivad ülikoolid.

Ühikuhind on lõplik suurus, mis katab tegevuste elluviimise määratud ulatuses, teisi kulusid ei

hüvitata.

3. Ühikuhinna alusel kulude hüvitamise põhimõtted

3.1. Välja makstava summa arvutamise aluseks on täiendusõppe või mikrokraadiprogrammi

lõpetanutele välja antud tunnistuste või tõendite arv, vastava õppe maht akadeemilistes

kontakttundides või EAPdes ja Tabelis 1 või punktis 2 esitatud ühikuhind.

3.2. Kui õppe on edukalt läbinud vähemalt 85 protsenti osalejatest, on abikõlblik kõigi osalejate

pealt arvutatud summa.

4. Ühikuhindade inflatsiooniga vastavusse viimine

4.1. Ühikuhindu korrigeeritakse aluseks olevate hindade kohendamisel. Korrigeeritud

ühikuhinna alusel hüvitatakse pärast käskkirja ühikuhindade muudatuse jõustumist

alustatud tegevuste käigus tekkivaid kulusid.

MINISTRI KÄSKKIRI

3.07.2025 nr 1.1-2/25/177

Šveitsi-Eesti koostööprogrammi toetusmeetme

„Sotsiaalse kaasatuse toetamine“ Haridus- ja

Teadusministeeriumi programmikomponendi

„Haridussektori töötajate kompetentside

tõstmine mitmekeelses ja mitmekultuurilises

keskkonnas töötamiseks“ tegevuste rakendamise

tingimused

Vabariigi Valitsuse 1. augusti 2024. a määruse nr 49 „Aastatel 2022–2029 Šveitsi-Eesti

koostööprogrammi toetuse kasutamise tingimused ja kord" § 6 lõike 3 alusel:

1. Kehtestan Šveitsi-Eesti koostööprogrammi toetusmeetme „Sotsiaalse kaasatuse toetamine“ Haridus- ja Teadusministeeriumi programmikomponendi „Haridussektori töötajate kompetentside tõstmine mitmekeelses ja mitmekultuurilises keskkonnas töötamiseks“

tegevuste rakendamise tingimused (lisa 1).

2. Kehtestan ühikuhinnad Šveitsi-Eesti koostööprogrammi „Sotsiaalse kaasatuse toetamine“ Haridus- ja Teadusministeeriumi programmikomponendi tegevuses „Haridussektori töötajate täiendusõpe“ (lisa 2).

3. Volitan Haridus- ja Noorteametit käesoleva käskkirja punktis 1 nimetatud tegevusi ellu

viima. 4. Käskkirja rakendatakse 1. juunist 2024. a.

Käesolevat käskkirja on võimalik vaidlustada 30 päeva jooksul teatavaks tegemisest, esitades kaebuse Tartu Halduskohtusse halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras.

(allkirjastatud digitaalselt) Kristina Kallas minister

Seletuskiri haridus- ja teadusministri käskkirja

Šveitsi-Eesti koostööprogrammi toetusmeetme „Sotsiaalse kaasatuse toetamine“

Haridus- ja Teadusministeeriumi programmikomponendi „Haridussektori töötajate

kompetentside tõstmine mitmekeelses ja mitmekultuurilises keskkonnas töötamiseks“

eelnõu juurde

1. Sissejuhatus ja eesmärk

Käskkiri kehtestatakse Vabariigi Valitsuse määruse „Šveitsi-Eesti koostööprogrammi 2022–

2029 toetuse kasutamise tingimused ja kord“alusel. Käskkirjaga reguleeritakse Šveitsi-Eesti koostööprogrammi toetusmeetme „Sotsiaalse kaasatuse toetamine“ Haridus- ja

Teadusministeeriumi programmikomponendi „Haridussektori töötajate kompetentside tõstmine mitmekeelses ja mitmekultuurilises keskkonnas töötamiseks“tegevuste elluviimist. Programmikomponendi rahastamine aitab kaasa sotsiaalse kaasatuse suurendamisele Eestis.

Toetusmeetme tegevused aitavad kaasa riigi pikaajalise arengustrateegia „Eesti 2035“ strateegilise sihi „Eestis elavad arukad, tegusad ja tervist hoidvad inimesed“ saavutamisele ning

panustab haridusvaldkonna arengukava 2021–2035 strateegilisse eesmärki „Eestis on pädevad ja motiveeritud õpetajad ja koolijuhid, mitmekesine õpikeskkond ning õppijast lähtuv õpe“. Seejuures on arengukava eesmärgi üks võtmetegevustest just ühise kultuuri- ja väärtusruumi

kujunemise toetamine.

Haridus- ja Teadusministeeriumi programmikomponendi tegevuste fookuses on haridussektori töötajate teadmiste ja oskuste aja- ja asjakohastamine selleks, et õppimine, õpetamine ja töötamine oleksid kohandatud mitmekeelse ja mitmekultuurilise keskkonnaga.

Käskkirja eelnõu koostasid Haridus- ja Teadusministeeriumi üldhariduspoliitika osakonna

haridusjuhtimise ja õpetajapoliitika valdkonna peaekspert Taavi Kreitsmann (tel 735 1566; [email protected]), Anu Vau (teenistusest lahkunud), strateegilise planeerimise ja kommunikatsiooniosakonna välisvahendite planeerimise valdkonna ekspert Ragne Hoff (tel 735

0306; [email protected]) ja õigus- ja personalipoliitika osakonna õigusloome valdkonna õigusnõunik Kadi Mölder (tel 735 0234; [email protected]).

1.1 Tegevuste taust

Ühiskonna, tööturu ja hariduse muutused mitmekesistavad ootusi mitte ainult õpetajaametile, vaid kõigile, kes panustavad laste ja noorte arengusse. Oleme aastaks 20351 seadnud

eesmärgiks, et senisest aktiivsemalt osalevad hariduses lapsevanemad, kohalik kogukond, tööandjad ja kodanikuühiskond. Toetava ja tulemuslikku õppimist soodustava keskkonna loomiseks on oluline, et haridus- ja noorsootööasutustes oleks väärtuspõhine, demokraatlik ja

kõiki osapooli kaasav organisatsioonikultuur, mis toetab laste ja noorte arengut. Noortevaldkonna arengukava 2021–20352 rõhutab samuti sallivuse ja solidaarsuse olulisust

teiste keelte ja kultuuride vastu. Eesti tulevik, meie inimeste toimetulek ja rahulolu sõltuvad suuresti iga elaniku haritusest. Meie

teadmised, oskused, loovus ja ühised väärtused tagavad ühiskonna ja rahvuse kestmise. Seetõttu

1 Haridusvaldkonna arengukava 2021–2035 2 Noortevaldkonna arengukava 2021–2035

on Eesti riigi südameasi pakkuda noortele mitmekülgseid võimalusi arenguks ja

eneseteostuseks ning luua igale inimesele võimalusi õppida kogu elu3.

Eesti on koduks paljudele erineva kultuuri- ja keeletaustaga inimestele ning tulevikusuundumusi arvestades muutub Eesti veelgi mitmekesisemaks. Kuigi mitmekultuurilise hariduse käsitlusi ja mudeleid esitleti esimest korda juba üheksakümnendate

teises pooles, on enamus selleteemalisi materjale keskendunud eesti-vene rahvusteljele. Lisaks on mitmekultuurilise hariduse mitmed initsiatiivid (nt koosõppiv kool või inimõiguste hariduse

kontseptsioon) jäänud eri põhjustel ellu rakendamata4. Rahvastikuregistri andmetel on 01.01.2024 seisuga Eestis 1 371 446 elanikku, kellest 1 130 330

on Eesti kodanikud. Määratlemata kodakondsusega isikute arv on 62 048 (4,5% elanikkonnast). Kolmandate riikide kodanike arv on 179 068, suurem osa on Venemaa Föderatsiooni kodanikud

(80 313), järgnevad Ukraina kodakondsusega isikud (49 777). 2021. aasta rahvaloenduse andmetel elab Eestis 211 rahvusrühma. 69% rahvastikust on

eestlased, 24% venelased, 2% ukrainlased, 0,9% valgevenelased ja 0,6% soomlased.

24.02.2022 süvenes Venemaa sõjaline agressioon Ukrainas, sundides Ukraina kodanikke riigist massiliselt lahkuma. Tegemist on ulatusliku humanitaarkriisiga ning ei ole täpselt teada, millal Ukraina sõja eest põgenejad saavad turvaliselt ja püsivalt naasta oma päritoluriiki või -

piirkonda. Eesti toetab Ukraina põgenikke, et aidata neil kiiresti oma elu siin korraldada, kuni nad saavad koju naasta. Seisuga 31.03.2024 on ajutise kaitse staatust taotlenud 51 947 ja

rahvusvahelist kaitset 6 780 Ukraina kodanikku. Ajutise kaitse alusel saadud kehtiva tähtajalise elamisloaga on 32 867 Ukraina sõjapõgenikku. 8. jaanuari seisuga on õppima asunud 9130 sõjapõgenikku, neist 63% omandavad põhiharidust, 24% alusharidust5.

Ukraina põgenike arvu suurenemine meie haridussüsteemis ilmestab vajadust tõsta

mitmekeelses ja -kultuurilises ruumis toimetamise kompetentse. Üks viise selleks on haridussektori töötajate täiendusõpe, mille olulisust on rõhutanud nii valdkondlikud arengukavad kui RITA-rände projekti lõppraport. Kuigi valdkonnas on mitmed

organisatsioonid (sh vabaühendused, riigiasutused, ülikoolid) aastaid erinevaid tegevusi läbi viinud, peamiseks sihtrühmaks just õpetajad, on tegevus olnud pigem episoodiline ja rahastus

projektipõhine6. Seetõttu on vajadus pakkuda täiendusõpet ka ülikoolide akadeemilistele töötajatele, et luua teemakohased jätkusuutlikud õppekavad nii taseme- kui täiendusõppes, sh mikrokraadiprogrammid, mis toetavad juba töötavate isikute kompetentside tõstmist

mitmekultuurilises keskkonnas õppimise ja õpetamise teemadel.

Kultuuritundliku ja keeleteadliku aineõpetuse juurutamine on osa nüüdisaegse õpikäsituse (edaspidi NÕK) rakendamisest, mille keskmes on koostöö ja avatus. Õpikäsituse muutus oli Eesti elukestva õppe strateegia 2014–2020 dokumendis samuti prioriteedina välja toodud, kuid

kahjuks ei ole NÕK soovitud mahus rakendunud . Avatus on üks NÕKi olulistest sihiseadetest, koos eneseteostuse ja elukestva õppega.

3 Tõetamm – Riigi oluliste näidikute mõõdupuu 4 Kivistik, K; Pohla, T; Kaldur, K “Mitmekultuurilise hariduse tegevuste kaardistamine“ (2019), leitav

https://www.ibs.ee/wp-content/uploads/Mitmekultuurilise-hariduse-tegevuste-kaardistamine-2019.pdf 5 Statistika Ukraina sõjapõgenike kohta | Siseministeerium 6 Lõpparuanne.pdf (etag.ee)

Formaal- ja mitteformaalõppe lõimimise laiem rakendamine on õpikäsituse muutumisel olulise

tähtsusega. Õppija saab oma õpitee kujundada vastavalt vajadusele ja võimetele, mh õppides väiksemate moodulite või õpiampsudena, mida saab arvestada formaalhariduse õppekava

osana. Tööturg ja ühiskond pidevas muutumises ning lõimitud õpe võimaldab luua seoseid teooria ja praktika vahel. Mitmekultuurilise haridusruumi seisukohalt seisneb osa väärtusest nt kogukondlikkus keeleõppes, mille keskmes on erinevad keele- ja kultuurikümblustegevused.

Viimased võimaldavad luua täiendavaid kontakte kohalike kogukondadega7.

Selleks, et vastavad tegevused jõuaksid sihtrühmadeni, tuleb tõsta muu kodukeelega ja eesti rahvusidentiteedist erineva kultuurilise identiteediga lapsevanemate teadlikkust. Nii oleks toetatud nende parem lõimumine ühiskonda ning nad saaksid mõjusamalt toetada oma lapsi

nende potentsiaali väljaarendamisel ja suudaksid lapsi õppeprotsessis paremini abistada. Programmikomponendi ettevalmistamisel on aluseks võetud valdkondlikud arengukavad,

TALIS 2018, uurimus „Mitmekultuurilise hariduse tegevuste kaardistamine“ (2019)8, RITA- ränne projekti lõppraport, samuti teemakohased artiklid ja teadustööd.

2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs

Käskkirja lisa, millega kehtestatakse tegevuste elluviimise tingimused, koosneb 15 punktist. Punktis 1 kirjeldatakse toetuse andmise reguleerimisala, eesmärki ja tulemust.

Käskkirjaga reguleeritakse Šveitsi-Eesti koostööprogrammi toetusmeetme „Sotsiaalse kaasatuse toetamine“ (edaspidi toetusmeede) programmikomponendi „Haridussektori töötajate

kompetentside tõstmine mitmekeelses ja mitmekultuurilises keskkonnas töötamiseks“ tegevuste rakendamise tingimusi ja korda.

Tegevus panustab Riigikogu 12. mail 2021. a vastu võetud riigi pikaajalise arengustrateegia „Eesti 2035“ (edaspidi Eesti 2035) strateegilisse sihti „Eestis elavad arukad, tegusad ja tervist

hoidvad inimesed“. Valdkondlikes arengukavades seatud pikaajalistest arengueesmärkidest panustavad programmikomponendi tegevused järgmisse kolme:

1) Haridusvaldkonna arengukava 2021–2035 strateegilisse eesmärki „Eestis on pädevad ja motiveeritud õpetajad ja koolijuhid, mitmekesine õpikeskkond ning õppijast lähtuv õpe“;

2) Noortevaldkonna arengukava 2021–2035 strateegilisse eesmärki „Kvaliteetne noorsootöö (sh noorte huviharidus) on kättesaadav üle Eesti ning loob kõigile noortele võimalused mitmekülgseks arenguks, eduelamusteks, kogemuste pagasi rikastamiseks ja iseseisvumiseks“;

3) Eesti keele arengukava 2021–2035 strateegilisse eesmärki „Õpe. Kõik Eesti elanikud valdavad eesti keelt ja väärtustavad teiste keelte oskust“.

Toetusmeetme raames läbiviidavate tegevuste sihtgrupiks on haridus- ja noortevaldkonna töötajad ning muu kodukeele ja eesti rahvusidentiteedist erineva kultuurilise identiteediga

lapsevanemad. Tulevikusuundumusi silmas pidades muutub Eesti üha mitmekesisemaks, mistõttu on vajalik tõsta mitmekultuurses ja -keelses keskkonnas õpetamise kompetentse.

Lisaks tuleb panustada muu kodukeelega vanemate teadlikkuse kasvatamisse, et nad suudaksid oma lapsi veelgi mõjusamalt suunata ja toetada.

Eesti tulevik, meie inimeste toimetulek ja rahulolu sõltuvad suuresti iga elaniku haritusest. Meetme kaudu läbiviidavad tegevused aitavad tagada, et kõikidel Eestis elavatel ja õppivatel

7 Lõpparuanne.pdf (etag.ee) 8 https://www.ibs.ee/wp-content/uploads/Mitmekultuurilise-hariduse-tegevuste-kaardistamine-2019.pdf

inimestel oleks omandatav haridus ja enesetäiendus võrdselt kvaliteetne. Lisaks on Eestis

elavatel inimestel, sealhulgas erineva kultuuri- ja keeletaustaga, paremad võimalused aktiivselt osaleda Eesti ühiskonnas.

Punktis 2 on toodud allolevariigiabi analüüsi tulemusel saadud järeldus, et tegevuse raames antava toetuse näol ei ole tegu riigiabiga.

Riigiabi reeglistiku eesmärk on välistada igasugune Euroopa Liidu (EL) siseturu kaitset

kahjustav ja konkurentsi moonutav abi ettevõtjatele riigi poolt, mis on keelatud. Riigiabi reguleerivad ELi õigusaktid9 ning siseriiklikul tasandil konkurentsiseaduse riigiabi peatükk (6. ptk). Vastavalt ELi toimimise lepingu artikkel 107 lõikele 1 on igasugune liikmesriigi poolt või

riigi ressurssidest ükskõik missugusel kujul antav abi, mis kahjustab või ähvardab kahjustada konkurentsi, soodustades teatud ettevõtjaid või teatud kaupade tootmist, ühisturuga

kokkusobimatu niivõrd, kuivõrd see kahjustab liikmesriikide vahelist kaubandust. Otsustamisel, kas tegemist on riigiabiga, tuleb toetusmeedet hinnata viie kriteeriumi alusel:

- abi antakse riigi, linna või valla vahenditest; - abi antakse ettevõtjale;

- abimeetmel on valikuline iseloom; - abimeede annab abi saajale majandusliku eelise; - abimeede moonutab või võib moonutada konkurentsi ja kahjustab kaubandust Euroopa

Liidu riikide vahel.

Üksnes juhul, kui abi vastab kõigile kriteeriumidele, on tegemist riigiabiga. Tegevuste elluviijaks on Haridus- ja Teadusministeeriumi valitsemisalas tegutsev

valitsusasutus Haridus- ja Noorteamet (edaspidi Harno). Harno põhimääruse järgseteks peamisteks tegevusvaldkondadeks on haridus- ja noortepoliitika rakendamine. Vaatamata

sellele, et tegemist on valitsusasutusega, võib ka sellisel juhul pidada vastava isiku tegevust majandustegevuseks, kui tegevusi võib liidu õiguse mõttes kvalifitseerida majandustegevuseks. Majandustegevus on mis tahes tegevus, mis seisneb kaupade ja teenuste pakkumises turul.

Antud juhul pakutakse keskset täiendusõpet haridus- ja noortevaldkonna töötajatele ning viiakse läbi tegevusi, mis toetavad nende järelkasvu tagamist. Vastavalt komisjoni riigiabi

mõiste teatise10 punktile 28 „Riikliku haridussüsteemi raames korraldatavat ja riigi järelevalve all olevat riiklikku haridusteenust võib lugeda mittemajanduslikuks tegevuseks.“ Antud tegevuse näol tegemist haridusteenusega, mis vastavalt eelnevale on mittemajanduslik tegevus.

Seega tegemist ei ole majandustegevusega toetamisega ega anta toetust ettevõtjale, sest tegemist on valitsusasutusega, kes viib ellu riiklikku haridus- ja noortepoliitikat.

Partneriteks tegevuses 1 on Tartu Ülikool ja Tallinna Ülikool, mis on peamised õpetajakoolitust ja haridusjuhtimise alast haridust pakkuvad ülikoolid Eestis. Ülikoolide ülesandeks on pakkuda

professionaalset arengut toetavaid tegevusi sihtrühmale ning panustada täiendusõppesüsteemi arendamisse, et see oleks teaduspõhine ja mõjus.

9 Riigiabi reguleerivad ELi õigusaktid on kättesaadavad

http://ec.europa.eu/competition/state_aid/legislation/legislation.html 10 Komisjoni teatis riigiabi mõiste kohta ELi toimimise lepingu artikli 107 lõike 1 tähenduses (ELT C 262, 19.07.2016, lk 1-50)

Mõlemad ülikoolid on avalik-õiguslikud juriidilised isikud, kes tegutsevad kõrgharidusseaduse

ja muude õigusaktide alusel. Tartu Ülikooli seaduse11 järgi on ülikool universaalne integreeritud teadus-, arendus-, õppe- ja kultuuriasutus. Ülikooli eesmärk on edendada teadust

ja kultuuri, pakkuda teaduse ja tehnoloogia arengule tuginevaid kõrghariduse omandamise võimalusi kõrgharidustaseme kolmel astmel humanitaar-, sotsiaal-, arsti- ning loodusteaduste alal ning osutada õppe-, teadus- ja muul loometegevusel põhinevaid avalikke teenuseid.

Tallinna Ülikooli seaduse12 kohaselt on ülikool uuenduslik ja terviklik teadus-, arendus-, loome-, õppe- ja kultuuriasutus, kus toimub õpe kõrgharidustaseme kõigil astmetel. Ülikooli

eesmärk on toetada kõrgetasemelise, interdistsiplinaarse ja rahvusvahelise akadeemilise tegevusega Eesti kestlikku arengut. Vaatamata asjaolule, et tegemist on avalik-õiguslike juriidiliste isikutega, võib ka sellisel juhul pidada vastava isiku tegevust majandustegevuseks,

kui tegevusi võib liidu õiguse mõttes kvalifitseerida majandustegevuseks.

Euroopa Komisjoni teatisele (2016/C 262/01) ei ole partneri ülesandeks olevate tegevuste korraldamisel tegemist majandustegevusega. Tegemist ei ole majandustegevusega toetamisega ega anta toetust ettevõtjale, tegevused ei ole valikulise iseloomuga. Abimeede ei anna saajale

majanduslikku eelist, sest tegemist on ülikoolidega. Abimeede ei moonuta konkurentsi ega kahjusta kaubandust Euroopa Liidu riikide vahel.

Vastavalt ELi toimimise lepingu artikkel 107 lõikele 1 ei ole käesoleval juhul tegemist riigiabi andmisega.

Punktis 3 esitatakse kasutusel olevad mõisted

Mõistete lahti kirjutamisel on lähtutud õigusaktides kasutatud mõistete määratlusest, samuti haridus- ja teadusministri 21. novembri 2023. a käskkirjaga nr 321 kinnitatud Haridus- ja noortevaldkonna töötajate täiendusõppe kontseptsioonist, kus on toodud ka täiendusõppega

seonduvate mõistete definitsioonid suuremas mahus kui tegevuste rakendamise tingimuste dokumendis.

Punktis 4 kirjeldatakse programmikomponendi tegevusi.Tegevuste eesmärk on saavutada olukord, kus haridus- ja noortevaldkonna töötajad tunnevad

end mitmekeelses ja -kultuurses keskkonnas õpetamisel kompetentsemalt ja kindlamalt. Lisaks tõstetakse lapsevanemate, sh muu kodukeelega lapsevanemate teadlikkust, kuidas nii

teoreetiliselt kui praktiliselt oma lapsi paremini toetada.

Punkt 4.1. Haridussektori töötajate täiendusõpe

Haridussektori töötajatele pakutakse täiendusõppeprogramme, et nad omandaksid vajalikud

oskused ja teadmised mitmekeelses ja -kultuurilises keskkonnas õpetamiseks ja töötamiseks. Tegevus hõlmab käesoleva programmi teemaga seotud olemasolevate õpetajakoolituse ja täiendusõppe õppekavade ajakohastamist ning uute teemakohaste õppekavade loomist ja nende

alusel välja töötatud täienduskoolitus- ja arendusprogrammide läbiviimist. Selleks on partneritena kaasatud Tartu Ülikool ja Tallinna Ülikool. Lisaks seiratakse haridustöötajate

omandatud praktikate kasutamist. Tegevuse raames kaardistatakse ka tasemeõppe õppekavad, mis vajavad programmi fookust silmast pidades kaasajastamist. Seeläbi tagatakse kompetentside tõstmise jätkusuutlikkus.

11 Tartu Ülikooli seadus 12 Tallinna Ülikooli seadus

Täiendusõppe korraldamisel võetakse aluseks haridus- ja noortevaldkonna töötajate

täiendusõppe kontseptsioon ning täiendusõppesse registreerimine toimub infosüsteemis Juhan.

Punkt 4.2. Lapsevanemate, sh eri kultuurilise ja keelelise taustaga vanemate teavitamine,

konsulteerimine ja toetamine

Tõstetakse lapsevanemate teadlikkust mitmekeelse ja mitmekultuurilise õpikeskkonna

võimalustest ja väljakutsetest, et nad suudaksid tõhusamalt toetada oma laste õppimist ja kohanemist ning toetada eesti keelest erineva emakeelega lapsevanemate lõimumist Eesti

ühiskonda läbi laste haridusteekonna teadlikuma suunamise. Selleks, et sihipäraselt lastevanematele suunatud tegevusi planeerida, kaardistatakse Eestis

varem erinevate osapoolte poolt ellu viidud tegevused ja uuringud. Seeläbi omandatakse ülevaade, kuidas tõhusalt aidata muukeelsetel vanematel mõista ja toetada oma laste

hariduslikke vajadusi. Lisaks analüüsitaks, mis on suurimad lõimumise ja sotsiaalse kaasatuse takistused.

Üheks peamiseks mureks on keeleoskuslik lõhe – olukord, kus lapsed valdavad eesti keelt paremini kui nende vanemad. Eestikeelsele haridusele üleminek suurendab veelgi vajadust

vanemate toetamiseks. Konkreetsemad tegevused lepitakse kokku iga-aastases tegevuskavas.

Punktis 5 kirjeldatakse väljund- ja tulemusnäitajad . Tegevuste elluviimist ja oodatavate tulemuste saavutamist mõõdetakse tulemus- ja

väljundnäitajatega. Haridussektori töötajate täiendusõppe peamise tegevusnäitaja saavutamist toetavad mitmed

tegevused. Ootuste kaardistamine ja tagasiside korjamine aitavad kaasa, et uued teadmised ja oskused jõuavad praktikas sihtgruppideni. Lisaks haridustöötajate kompetentside tõstmisele on

oluline tagada vastava õppe jätkusuutlikkus. See saavutatakse nii täiendus- kui tasemeõppe õppekavade uuendamisega ning vajadusel uute õppekavade loomisega. Lastevanematele suunatud tegevusel seiratakse ka vanemate hilisemat aktiivsust ühiskonnas, erilise fookusega

lapse haridustee toetamisel.

Punktis 6 markeeritakse kulude abikõlblikkuse periood . Punktis 7 tuuakse tegevuste eelarve.

Tegevuste kogueelarve on 6 422 103, millest 5 458 788 (kuni 85% kogumaksumusest) moodustab Šveitsi toetus ja 963 315 (vähemalt 15% kogumaksumusest) on riiklik

kaasfinantseering. Tegevuse 1 koordinaatori kuludelt kaetakse palgakulu. Kaudne kulu arvestatakse Harno otsestest kuludest.

Eelarve jaotus täpsustatakse iga-aastaste tegevuskavadega, et tagada kooskõla muutuvate vajadustega. Tegevuskavad esitab elluviijana Harno ning kinnitab Haridus- ja

Teadusministeerium. Tegevuse 1 elluviimisel tekkivate partnerite kulude haldamise lihtsustamiseks kasutatakse

ühikupõhist lähenemist, mille kohta on detailsem info leitav toetusmeetme dokumendist Lisa 3. Ühikuhinnad.

Punktis 8 käsitletakse kulude abikõlblikkust.

Kulude abikõlblikkuse periood on 01.06.2024–30.08.2028 (kaasa arvatud).

Abikõlblike kulude, sh abikõlbmatute kulude määratlemisel tuleb lähtuda Vabariigi Valitsuse 01.08.2024. a määruse nr 49 „Aastatel 2022–2029 Šveitsi-Eesti koostööprogrammi toetuse

kasutamise tingimused ja kord“ (edaspidi: koostööprogrammi määrus) §-st 8. Sätestatakse kulude abikõlblikkuse tingimused, samuti kirjeldatakse, mis kulud on abikõlblikud otsesed kulud ja mis tüüpi kulud kuuluvad kaudsete kulude alla.

Kaudsed kulud on abikõlblikud ühtse määra ulatuses ja moodustavad 7% elluviija otsestest

kuludest. Kaudseid kulusid hüvitatakse ainult elluviijale. Ühtse määra rakendamisel ei tule tõendada ega esitada riiklikule koordineerimisüksusele

kaudsete kulude kuludokumente, kulude tasumist tõendavaid dokumente ega kulu aluseks olevaid arvestusmetoodikaid. Seetõttu ei kontrollita ka kaudsete kulude aluseks olevaid kulusid

paikvaatluse ega projektiauditi käigus. Samuti ei tule osalise tööajaga administreeriva personali üle pidada arvestust ega raamatupidamisarvestuses eristada ühtse määra alusel hüvitatud kaudseid kulusid.

Partneri tehtud kulude abikõlblikkuse suhtes kehtivad samad reeglid nagu elluviija tehtud

kulude suhtes.

Punktis 9 kirjeldatakse rahastamise põhimõtteid. Tegevuse 1 puhul hüvitatakse kulud partneritele ühikuhinna alusel vastavalt lisale 3 ning

elluviijale tegelike otseste kulude alusel. Tegevuse 2 puhul hüvitatakse kulud elluviijale tegelike otseste kulude alusel. Kaudseid kulusid hüvitatakse elluviijale lihtsustatud kuluna ühtse määra alusel, milleks on 7% elluviija otsestest kuludest. Elluviija kogub kokku nii enda kui

partnerite tehtud konkreetse perioodi abikõlblikud kulud ning esitab kulude koondi toetuse väljamakseks e-toetuste keskkonnas vähemalt üks kord kvartalis, kuid kõige sagedamini üks

kord kuus. Kui kalendrikuus makseid ei tehta, siis null-reaga maksetaotlust esitada ei tule. Ühikupõhise lähenemise kohta on detailsem info leitav toetusmeetme dokumendist Lisa 3.

Ühikuhinnad.

Punktis 10 sõnastatakse elluviija õigused ja kohustused .

Programmikomponendi elluviijaks on Harno, mis on Haridus- ja Teadusministeeriumi valitsemisalas tegutsev valitsusasutus. Harno põhimääruse järgseteks peamisteks

tegevusvaldkondadeks on haridus- ja noortepoliitika rakendamine. Harno põhiülesanneteks on innovaatiliste lahenduste kasutuselevõtu toetamine, haridustehnoloogilise kompetentsi arendamine ja toetamine, õpetajate, tugispetsialistide, haridusasutuste juhtide,

noortevaldkonna töötajate ja keskse koolitustegevuse korraldamine ning partneritele suunatud koostöövõimaluste ellu kutsumine ja toetamine. Harnol on eelnev kogemus ESF programmide

elluviimisel ning vajalik haldussuutlikkus. Punktis 11 sõnastatakse partneri õigused ja kohustused.

Peale koostööprogrammi määruse § 5 lõikes 4 nimetatud kohustuste täidab partner ka muid käskkirjas nimetatud kohustusi. Elluviija sõlmib partneriga partnerluslepingu, kus sätestatakse

elluviija ja partneri õigused, kohustused ja vastutus, maksete tegemise kord, dokumentide esitamise ja säilitamise ning infovahetuse viis. See annab partnerile kindluse, et tema tehtud

kulud hüvitatakse, ning elluviijale kindluse, et partneri tehtavad kulud on abikõlblikud ja kõik

kohustused täidetakse.

Punktis 12 kirjeldatakse tegevuste elluviimisega seotud aruandluse nõudeid . Elluviija koostab iga-aastase tegevuskava koos eelarve prognoosiga tegevussuuna „Lapsevanemate, sh eri kultuurilise ja keelelise taustaga vanemate teavitamine, konsulteerimine

ja toetamine“ puhul hiljemalt 15. novembriks. Partner koostab iga-aastase tegevuskava, eelarve ja väljamaksete prognoosi ning esitab selle

elluviija poolt antud tegevuskava, eelarve ja väljamaksete prognoosi vormil programmikomponendi „Haridussektori töötajate kompetentside tõstmine mitmekeelses ja mitmekultuurilises keskkonnas töötamiseks“ tegevussuuna „Haridussektori töötajate

täiendusõpe“ elluviimiseks. Iga järgneva aasta tegevuskava, eelarve ja väljamaksete prognoos esitatakse elluviijale kooskõlastamiseks hiljemalt 31. oktoobriks, erandina tegevuse

rakendamise tingimuste käivitamisel 20 päeva jooksul pärast käskkirja kinnitamist. Esitatud tegevuskavad kinnitab Haridus-ja Teadusministeerium.

Nii elluviija kui partnerid arvestavad tegevuste tulemusi ning eesmärkide saavutamist järgmise

aasta tegevuskava koostamisel ning lähtuvad seejuures toetusmeetme juhtkomisjoni ettepanekutest.

Partner esitab elluviijale seirearuande elluviija koostatud vormil järgmisteks tähtaegadeks: • poolaasta aruanne perioodi 01.01.–30.06. kohta hiljemalt 10.07;

• aasta aruanne perioodi 01.01.–31.12. kohta hiljemalt 10.01. Programmi tegevuste lõpparuanne esitatakse 5 tööpäeva jooksul pärast programmikomponend i tegevuste abikõlblikkuse perioodi lõppu.

Juhul, kui kuupäevad satuvad nädalavahetusele, esitab partner aruanded neile eelnenud

viimasel tööpäeval. Seirearuandes antakse ülevaade eelkõige tegevuskava ja eelarve täitmise seisust.

Partner esitab elluviijale maksetaotluse hiljemalt iga kvartali 13. kuupäevaks või vastavalt elluviija nõudele viis tööpäeva enne elluviija maksetaotluse esitamise tähtaega Riigi

Tugiteenuste Keskusele. Juhul, kui kuupäevad satuvad nädalavahetusele, esitab partner taotluse neile eelnenud viimasel tööpäeval. Kulude hüvitamiseks ühikuhinna alusel esitatakse:

• Koolituse kava, mis sisaldab: koolituse nimetus; koolituse maht (EAP-d ja auditoorse töö maht akadeemilistes tundides); koolituse kood; koolituse teemad; koolituse

toimumise aeg (mitmepäevase koolituse puhul tuleb märkida koolituse toimumise ajavahemik ja auditoorse töö maht akadeemilistes tundides päevade kaupa); koolituse

toimumiskoht (täpne aadress ja asutuse nimi, kus koolitus toimub); ajakava koolitusteemade kaupa koos kellaaegadega; koolituse läbiviija(te) nimed.

• Koolitusel osalejate allkirjalehed iga koolituspäeva kohta, mis sisaldavad: osaleja nimi; osaleja organisatsioon; osaleja ametikoht; osaleja kontaktandmed (telefon ja/või e-post); osaleja allkiri.

• Koolitusel osalejate andmik või tunnistuste registri väljavõte, mis sisaldab: koolituse nimetus; koolituse maht (EAP-d ja auditoorse töö maht akadeemilistes tundides);

koolituse toimumise aeg (mitmepäevase koolituse puhul tuleb märkida koolituse toimumise ajavahemik ja auditoorse töö maht akadeemilistes tundides päevade kaupa); koolituse kood; osaleja nimi; osaleja isikukood; märge koolituse

lõpetamise/mittetäitmise kohta; antud EAP-d (kui koolitusel neid saadakse);

tunnistuse/tõendi number ja väljastamise kuupäev.

Elluviija esitab nii enda kui partnerite makse aluseks olevad dokumendid e-toetuse keskkonnas vähemalt kord kvartalis, kuid mitte sagedamini kui üks kord kuus.

Elluviija ja partnerid koguvad ja eristavad tegevustes osalejate andmeid ning haldavad koolituste korraldamisega seotud protsessi täienduskoolituste infosüsteemis Juhan.

Elluviija ja partnerid koguvad aruannete esitamiseks vajalikku informatsiooni ja dokumente, süstematiseerivad ja säilitavad informatsiooni ja dokumentatsiooni nõuetekohaselt. Toetuse

kasutamisega seotud dokumente tuleb säilitada kümme aastat toetusmeetme lõppemisest arvates, kuid mitte kauem kui 3. detsembrini 2039. a.

Riigi Tugiteenuste Keskus teeb Šveitsi-Eesti koostööprogrammi üle finantskontrolli, menetleb makse aluseks olevaid dokumente, maksab toetuse välja või jätab selle finantskorrektsiooni

otsuse alusel välja maksmata.

Riigi Tugiteenuste Keskus kontrollib kulude abikõlblikkust ning toetuse kasutamisega seotud kohustuste täitmist 20 tööpäeva jooksul makse saamiseks vajalike dokumentide ja tõendite esitamisest arvates.

Riigi Tugiteenuste Keskus esitab hüvitistaotlused Šveitsi toetuste büroole.

Auditeeriva asutuse ülesandeid täidab Rahandusministeerium, kes: 1) koostab koostööprogrammi auditistrateegia; 2) viib läbi juhtimis- ja kontrollisüsteemi ning toetusmeetme auditeid.

Punktis 13 kirjeldatakse eelnõu muutmise korda.

Eelnõu muutmise algatamise õigus on programmikomponendi operaatoril, programmioperaatoril ja elluviijal. Eelnõu muudatused kehtestatakse haridus- ja teadusministri käskkirjaga. Lähtudes Šveitsi regulatsiooni artiklist 4.12, toetusmeetme lepingust ja

toetusmeetme rakendamise lepingust, eeldavad mõned muudatused toetusmeetme juhtkomitee otsust või toetusmeetme lepingu muutmist.

Punktis 14 kirjeldatakse finantskorrektsiooni tegemise aluseid ja korda. Partner on kohustatud tema tegevustest tulenevalt tehtud finantskorrektsiooni otsuses nimetatud

tagasimaksmisele kuuluva toetuse tagastama elluviijale 60 kalendripäeva jooksul otsuse kehtima hakkamise päevast arvates.  

Punktis 15 sätestatakse vaidluste lahendamise kord. Šveitsi-Eesti koostööprogrammil puudub seadusega kehtestatud erikord vaidluste

lahendamiseks. Seepärast saab programmi komponendi operaatori või riikliku koordineerimisüksuse otsust või toimingut vaidlustada seadustes reguleeritud üldkorras.

3. Tegevuste jõustumine

Tegevuste rakendamise tingimused rakenduvad tagasiulatuvalt alates 01.06.2024.

4. Eelnõu kooskõlastamine

Tegevuste rakendamise tingimuste eelnõu on kooskõlastatud Rahandusministeeriumi, Kultuuriministeeriumi (programmioperaator) ja Riigi Tugiteenuste Keskusega (riiklik

koordineerimisüksus). Eelnõu on saadetud arvamuse avaldamiseks Haridus- ja Noorteametile

(elluviija), Tallinna Ülikoolile ja Tartu Ülikoolile. Haridus- ja Teadusministeerium on arvestanud esitatud märkuste ja ettepanekutega.

Ülle Matsin üldhariduspoliitika osakonna juhataja