Õigusakti eelnõu

1

EELNÕU

06.02.2024

Kemikaaliseaduse ja riigilõivuseaduse muutmise seadus

§ 1. Kemikaaliseaduse muutmine

Kemikaaliseaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 15 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(2) Piiranguga lõhkeaine lähteainet tohib kättesaadavaks teha sularahata arvelduse korras

hulgikaubanduses või käesoleva paragrahvi lõikes 21 nimetatud juhul.“;

2) paragrahvi 15 täiendatakse lõigetega 21 ja 22 järgmises sõnastuses:

„(21) Piiranguga lõhkeaine lähteainet tohib Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse

(EL) 2019/1148 artikli 3 punkti 8 tähenduses üldsuse hulka kuuluvale isikule teha

kättesaadavaks üksnes käesoleva seaduse §-des 151–156 ja nende alusel sätestatud tingimustel.

(22) Piiranguga lõhkeaine lähteainet peab kasutama ohutult ja kooskõlas tootja ette nähtud

tingimustega ning hoidma eemal soojus- ja süttimisallikast. Piiranguga lõhkeaine lähteaine ei

tohi olla kättesaadav kõrvalistele isikutele.“;

3) seadust täiendatakse §-dega 151–156 järgmises sõnastuses:

„§ 151. Piiranguga lõhkeaine lähteaine kasutamise luba ja piiranguga lõhkeaine

lähteainete loetelu

(1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2019/1148 I lisas nimetatud piiranguga

lõhkeaine lähteainet võib üldsuse hulka kuuluv isik soetada, sisse tuua, omada ja kasutada

Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti väljastatud piiranguga lõhkeaine lähteaine

kasutamise loa (edaspidi piiranguga lõhkeaine lähteaine kasutamise luba) alusel.

(2) Piiranguga lõhkeaine lähteaine kasutamise loa saamiseks esitatakse Tarbijakaitse ja

Tehnilise Järelevalve Ametile taotlus järgmiste andmete ja dokumentidega:

1) taotleja ees- ja perekonnanimi, isikukood, selle puudumise korral sünniaeg ja isikut tõendava

dokumendi number;

2) kontakttelefon ja e-posti aadress;

3) elukoha aadress;

4) tervisetõendi otsus;

5) info, kas piiranguga lõhkeaine lähteaine kasutamise luba taotletakse piiranguga lõhkeaine

ühe- või mitmekordseks kasutamiseks;

6) piiranguga lõhkeaine lähteaine taotletav maksimumkogus ja maksimumkontsentratsioon;

7) piiranguga lõhkeaine lähteaine kavandatav kasutusala;

8) piiranguga lõhkeaine lähteaine hoiutingimuste kirjeldus;

9) piiranguga lõhkeaine lähteaine hoidmise ja kasutamise koha aadress või ürituse kirjeldus;

10) piiranguga lõhkeaine lähteaine kasutamise ja sissetoomise aeg.

2

(3) Piiranguga lõhkeaine lähteaine kasutamise loa taotluse läbivaatamise eest tasutakse

riigilõivu riigilõivuseaduses sätestatud määras.

(4) Loetelu piiranguga lõhkeaine lähteainetest, mida üldsuse hulka kuuluv isik võib soetada,

sisse tuua, omada ja kasutada, kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.

(5) Käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud loetelu kehtestamisel arvestab valdkonna eest

vastutav minister järgmisi asjaolusid:

1) piiranguga lõhkeaine lähteaine ohtlikkust;

2) piiranguga lõhkeaine lähteaine võimalikku ohtu avalikule korrale ja riigi julgeolekule;

3) üldsuse hulka kuuluvate isikute põhjendatud huvi soetada, sisse tuua, omada ja kasutada

piiranguga lõhkeaine lähteainet.

§ 152. Piiranguga lõhkeaine lähteaine kasutamise loa kontrolliese ja kontrolli teostajad

(1) Piiranguga lõhkeaine lähteaine kasutamise luba antakse, kui:

1) taotleja tõendab vajadust piiranguga lõhkeaine lähteaine järele ja selle kavandatud

kasutamine on õiguspärane;

2) taotleja ei ole karistatud esimese astme kuriteo, riigivastase süüteo või süüteo eest, mis pandi

toime lõhkematerjali, pürotehnilist toodet, laskemoona, lõhkeseadeldist või tulirelva kasutades,

või tema karistusandmed on karistusregistrist kustutatud;

3) taotleja ei ole karistatud käesoleva lõike punktis 2 nimetatud samaväärse teo eest välisriigis

või tema karistusandmed ei kajastu nõukogu 2009. aasta 26. veebruari raamotsusega

2009/315/JSK, mis käsitleb karistusregistrite andmete vahetamise liikmesriikidevahelist

korraldust ja andmete sisu (ELT L 93, 7.04.2009, lk 23–32) reguleeritud andmevahetuskanalis;

4) taotleja suhtes ei esine asjaolusid, mis võivad kujutada ohtu avalikule korrale või riigi

julgeolekule;

5) on täidetud käesoleva seaduse §-s 153 sätestatud nõuded;

6) on tagatud piiranguga lõhkeaine lähteaine ohutu kasutamine käesoleva seaduse § 15 lõike 22

kohaselt.

(2) Piiranguga lõhkeaine lähteaine kasutamise loa taotlemisel kontrollib:

1) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 1, 2, 3,

5 ja 6 nimetatud nõuetele vastavust;

2) Politsei- ja Piirivalveamet käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 4 sätestatud asjaolusid

seonduvalt avaliku korra kaitsega;

3) Kaitsepolitseiamet käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 4 sätestatud asjaolusid seonduvalt

riigi julgeoleku kaitsega.

§ 153. Piiranguga lõhkeaine lähteaine kasutamise loa taotleja tervisekontroll

(1) Füüsilisest isikust taotleja või juriidilisest isikust taotleja juhatuse liikmed peavad olema

psüühiliselt ja füüsiliselt võimelised kasutama piiranguga lõhkeaine lähteainet ning neil ei tohi

olla haigusi või tervisehäireid, mis takistavad piiranguga lõhkeaine lähteaine ohutut kasutamist.

(2) Füüsilisest isikust taotlejal või juriidilisest isikust taotleja juhatuse liikmetel peavad olema

liiklusseaduse § 101 lõikes 1 nimetatud tervisetõend ja nad peavad vastama sama seaduse § 97

lõikes 7 või 8 nimetatud kategooria juhiloa omajale esitatud tervisenõuetele.

3

§ 154. Piiranguga lõhkeaine lähteaine kasutamise loa taotluse lahendamine ja

kooskõlastamine

(1) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet lahendab piiranguga lõhkeaine lähteaine

kasutamise loa taotluse 30 päeva jooksul käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud kooskõlastuse

saamisest arvates.

(2) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet edastab piiranguga lõhkeaine lähteaine

kasutamise loa taotluse Politsei- ja Piirivalveametile ning Kaitsepolitseiametile, kes käesoleva

seaduse § 152 lõike 2 punktides 2 ja 3 sätestatud pädevuse piires kontrollivad ja kooskõlastavad

või jätavad piiranguga lõhkeaine lähteaine kasutamise loa taotluse põhjendatult

kooskõlastamata 14 päeva jooksul dokumentide laekumise päevast arvates. Kui kooskõlastav

asutus ei ole tähtaja jooksul piiranguga lõhkeaine lähteaine kasutamise loa taotlust

kooskõlastanud ega taotlenud tähtaja pikendamist, loetakse taotlus vaikimisi kooskõlastatuks.

(3) Politsei- ja Piirivalveamet ning Kaitsepolitseiamet võivad küsida piiranguga lõhkeaine

lähteaine kasutamise loa taotlejalt kooskõlastuse andmiseks vajalikke dokumente ja lisateavet

ning teha päringuid andmekogudesse.

(4) Politsei- ja Piirivalveamet ning Kaitsepolitseiamet jätavad piiranguga lõhkeaine lähteaine

kasutamise loa taotluse kooskõlastamata, kui käesoleva seaduse § 152 lõike 1 punktis 4

sätestatud nõuded ei ole täidetud.

(5) Politsei- ja Piirivalveametil ning Kaitsepolitseiametil on õigus jätta piiranguga lõhkeaine

lähteaine kasutamise loa taotlus kooskõlastamata, kui taotleja ei esita nõutud ajaks vajalikke

dokumente või lisateavet.

§ 155. Piiranguga lõhkeaine lähteaine kasutamise loa andmine ja andmisest keeldumine

(1) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet annab piiranguga lõhkeaine lähteaine

kasutamise loa nimetatud aine ühe- või mitmekordseks kasutamiseks. Piiranguga lõhkeaine

lähteaine kasutamise luba väljastatakse kuni kolmeks aastaks.

(2) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet annab piiranguga lõhkeaine lähteaine

kasutamise loa, kui:

1) on täidetud käesoleva seaduse § 152 lõikes 1 loetletud tingimused;

2) puudub taotletavast kontsentratsioonist väiksemas kontsentratsioonis piiranguga lõhkeaine

lähteaine või alternatiivse aine kättesaadavus, millega taotleja saavutaks kasutamise eesmärgi.

(3) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet keeldub piiranguga lõhkeaine lähteaine

kasutamise loa andmisest, kui:

1) ei ole täidetud käesoleva seaduse § 152 lõikes 1 loetletud tingimused;

2) taotleja on esitanud piiranguga lõhkeaine lähteaine kasutamise loa taotlemisel valeandmeid,

millel on oluline tähtsus piiranguga lõhkeaine lähteaine kasutamise loa andmise üle

otsustamisel või

3) taotleja suhtes on põhjendatud kahtlus piiranguga lõhkeaine lähteaine kavandatud

kasutamise õiguspärasuses.

(4) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet võib keelduda piiranguga lõhkeaine lähteaine

kasutamise loa andmisest, kui Politsei- ja Piirivalveamet või Kaitsepolitseiamet ei ole

4

piiranguga lõhkeaine lähteaine kasutamise loa taotlust kooskõlastanud vastavalt käesoleva

seaduse § 154 lõikele 5.

(5) Piiranguga lõhkeaine lähteaine kasutamise loa andmisest keeldumise korral teavitatakse

taotlejat keeldumise õiguslikust alusest. Piiranguga lõhkeaine lähteaine kasutamise loa

andmisest keeldumise põhjust ega sellega seonduvat teavet, kui see seab ohtu avaliku korra või

riigi julgeoleku kaitse, ei avaldata taotlejale ega muule isikule.

§ 156. Piiranguga lõhkeaine lähteaine kasutamise loa kehtivuse peatamine ja loa kehtetuks

tunnistamine

(1) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet peatab piiranguga lõhkeaine lähteaine

kasutamise loa kehtivuse kuni kuueks kuuks, kui Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametil

on põhjendatud alus arvata, et käesoleva seaduse § 152 lõikes 1 sätestatud tingimused ei ole

enam täidetud.

(2) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet tunnistab piiranguga lõhkeaine lähteaine

kasutamise loa kehtivuse peatamise otsuse kehtetuks, kui piiranguga lõhkeaine lähteaine

kasutamise loa omanik kõrvaldab piiranguga lõhkeaine lähteaine kasutamise loa kehtivuse

peatamise tinginud puuduse piiranguga lõhkeaine lähteaine kasutamise loa kehtivuse peatamise

otsuse kehtivuse tähtaja jooksul.

(3) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet tunnistab piiranguga lõhkeaine lähteaine

kasutamise loa kehtetuks, kui:

1) pärast piiranguga lõhkeaine lähteaine kasutamise loa andmist selgub, et käesoleva seaduse

§ 152 lõikes 1 sätestatud tingimused ei ole enam täidetud;

2) piiranguga lõhkeaine lähteaine kasutamise loa omanik ei ole käesoleva paragrahvi lõikes 2

sätestatud tähtaja jooksul kõrvaldanud piiranguga lõhkeaine lähteaine kasutamise loa kehtivuse

peatamise tinginud puudust.

(4) Piiranguga lõhkeaine lähteaine kasutamise loa kehtetuks tunnistamise korral kohaldatakse

teavitamisele käesoleva seaduse § 155 lõikes 5 sätestatut.

(5) Piiranguga lõhkeaine lähteaine kasutamise loa kehtetuks tunnistamise korral peab

piiranguga lõhkeaine lähteaine kasutamise loa omanik võõrandama tema valduses oleva

piiranguga lõhkeaine lähteaine 30 päeva jooksul piiranguga lõhkeaine lähteaine kasutamise

õigust omavale isikule või hävitama piiranguga lõhkeaine lähteaine Tarbijakaitse ja Tehnilise

Järelevalve Ameti kontrolli all. Käesolevas lõikes sätestatud nõude täitmiseks võib

Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet rakendada asendustäitmist asendustäitmise ja

sunniraha seaduses sätestatud korras.“;

4) paragrahvi 23 lõike 3 teine lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„Dokumendid esitatakse seadme ohutuse seaduse § 12 lõikes 1 nimetatud Tarbijakaitse ja

Tehnilise Järelevalve Ameti järelevalve infosüsteemi kaudu.“;

5) paragrahvi 31 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(2) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet teeb käitamisloa avalikuks Tarbijakaitse ja

Tehnilise Järelevalve Ameti järelevalve infosüsteemi kaudu.“;

5

6) paragrahvi 32 lõike 4 sissejuhatavat lauseosa täiendatakse pärast sõna „kooskõlastamiseks“

sõnadega „ning Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile arvamuse andmiseks“;

7) paragrahvi 45 pealkirja ja lõiget 1 täiendatakse pärast sõna „lähteaine“ sõnaga „soetamise,“.

§ 2. Riigilõivuseaduse muutmine

Riigilõivuseaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 217 pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„§ 217. Käitamisloa taotluse ja piiranguga lõhkeaine lähteaine kasutamise loa taotluse

läbivaatamine“;

2) paragrahvi 217 täiendatakse lõikega 3 järgmises sõnastuses:

„(3) Piiranguga lõhkeaine lähteaine kasutamise loa taotluse läbivaatamise eest tasutakse

riigilõivu 50 eurot.“.

Lauri Hussar

Riigikogu esimees

Tallinn, … …. 2024. a

___________________________________________________________________________

Algatab Vabariigi Valitsus

… …. 2024. a

Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 625 6342 / [email protected] / www.mkm.ee

Registrikood 70003158

Siseministeerium

[email protected]

Justiitsministeerium

[email protected]

14.02.2024 nr 2-2/445-1

Kemikaaliseaduse ja riigilõivuseaduse

muutmise seaduse eelnõu kooskõlastamiseks

esitamine

Esitame teist korda kooskõlastamiseks kemikaaliseaduse ja riigilõivuseaduse muutmise seaduse

eelnõu.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Tiit Riisalo

majandus- ja infotehnoloogiaminister

Lisad: 1) eelnõu;

2) seletuskiri;

3) Lisa 1. Majandus- ja infotehnoloogiaministri määrus „Loetelu piiranguga lõhkeaine

lähteainetest, mida üldsuse hulka kuuluv isik võib soetada, sisse tuua, omada ja

kasutada“;

4) Lisa 2. Kooskõlastustabel.

Lisaadressaadid: Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet

Politsei- ja Piirivalveamet

Kaitsepolitseiamet

Registrite ja Infosüsteemide Keskus

Teadmiseks: Rahandusministeerium

Kliimaministeerium

Sotsiaalministeerium

Merike Ring

[email protected]

Kemikaaliseaduse ja riigilõivuseaduse muutmise

seaduse eelnõu seletuskirja lisa 1

KAVAND

MAJANDUS- JA INFOTEHNOLOOGIAMINISTER

MÄÄRUS

Loetelu piiranguga lõhkeaine lähteainetest, mida üldsuse hulka kuuluv isik võib soetada,

sisse tuua, omada ja kasutada

Määrus kehtestatakse kemikaaliseaduse § 151 lõike 4 alusel.

Üldsuse hulka kuuluv isik võib Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2019/1148

lõhkeainete lähteainete turustamise ja kasutamise kohta, millega muudetakse määrust (EÜ)

nr 1907/2006 ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EL) nr 98/2013 (ELT L 186, 11.07.2019,

lk 1–20) kohaselt soetada, sisse tuua, omada ja kasutada lähteainet, mille nitrometaani

(CASi number 75-52-5) sisaldus on rohkem kui 16 massiprotsenti, kui Tarbijakaitse ja

Tehnilise Järelevalve Amet on talle selleks väljastanud piiranguga lõhkeaine lähteaine

kasutamise loa.

Kemikaaliseaduse ja riigilõivuseaduse muutmise seaduse eelnõu

seletuskirja lisa 2

KOOSKÕLASTUSTABEL

Kooskõlastaja või

arvamuse esitaja

Eelnõu

paragrah

v, lõige,

punkt

Märkuse või ettepaneku sisu Arvestatud/mittearvestatud/selgitatud,

mittearvestamise põhjus

Justiitsministeerium Justiitsministeerium kooskõlastab eelnõu märkustega.

I. Sisulised märkused

1. Eelnõu § 1 punktis 3, millega täiendatakse kemikaaliseadust

§-dega 151–156 , esitatud § 151 lõike 3 punkti 4 kohaselt esitab

taotleja piiranguga lõhkeaine lähteaine kasutamise loa

saamiseks mh tervisetõendi. Nii § 153 lõike 2 kui seletuskirja (lk-

d 5 ja 6) kohaselt mõistetakse tervisetõendina liiklusseaduse

(LS) § 101 lõikes 1 nimetatud tõendit. Eelnõu § 1 punktis 4

sätestatud muudatuse kohaselt tuleb dokumendid esitada

Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti (TTJA) järelevalve

infosüsteemi kaudu.

Esmalt märgime, et jääb arusaamatuks, miks soovitakse

lõhkeainega seonduv valdkond siduda liiklusseaduse alusel

väljaantud tervisetõendiga. Olemuselt on tähelepanu suunatud

lõhkeaine lähteaine käitlemisele, mitte aga sõiduki juhtimisele.

Ka seletuskirjas (lk 6) rõhutatakse, et oluline ei ole mitte juhiloa

olemasolu, vaid et isik on terve ja suudab piiranguga lõhkeaine

lähteainet ohutult käidelda. Lisaks märgitakse seletuskirjas (lk

11), et piiranguga lõhkeaine lähteaine kasutaja tervisekontrollile

kehtivad samad nõuded, mis mootorsõidukijuhile ja relvaloa

taotlejale. Eeltoodust tulenevalt leiame, et lõhkeaine lähteaine

Arvestatud osaliselt ja selgitatud.

Eelnõu väljatöötamise käigus kaaluti ka

tervisetõendi sidumist relvaseaduse kohase

tervisetõendiga, kuid leiti, et relvaseadusest

tulenevad tervisekontrolli nõuded on liiga

piiravad. Relvaseaduse kohaselt ei

väljastata isikule tervisetõendit nt juhul, kui

isikul puudub käsi, käel pöial või on ühe

käe osaline halvatus või käel on

koordinatsioonihäired jne. Eeltoodu on

vaid osa loetelust, mille puhul nägime, et

nimetatud tervisekontrolli nõuded on

isikutele, kes soovivad hobi korras

piiranguga lõhkeaine lähteainet mudelismi

valdkonnas kasutada, liiga piiravad. Samal

põhjusel ei seotud piiranguga lõhkeaine

lähteaine käitlejate tervisekontrolli nõuet

lõhkematerjaliseaduse kohase lõhkaja,

kasutamise loa taotleja tervisetõend peaks lähtuma pigem

relvaseaduses ettenähtud relvaloa taotleja terviseseisundi

nõuetest või lõhkematerjaliseaduse kohaselt lõhkajale,

lõhkemeistrile ja pürotehnikule esitatud tervisenõuetest.

Teiseks, tervisetõend sisaldab isiku terviseandmeid, mis on

eriliigilised isikuandmed. See tähendab, et nende töötlemisele,

sh säilitamisele kehtivad rangemad nõuded. Isikuandmete kaitse

üldmääruse (IKÜM) art 9 lg 2 punkti g kohaselt peab

isikuandmete töötlemine olema proportsionaalne taotletava

eesmärgi suhtes, austama isikuandmete kaitse õiguse olemust ja

tagama sobivad ja konkreetsed meetmed andmesubjekti

põhiõiguste ja huvide kaitseks. Ei olemasolevast ega

kavandatavast regulatsioonist nähtu, kuidas isiku

terviseandmete töötlemist korraldatakse. Ei ole arusaadav, mis

tingimustel isikute terviseandmeid sisaldavat tõendit TTJA

infosüsteemis töödeldakse, sh säilitatakse ning kuidas on tagatud

lõhkemeistri ja pürotehniku

tervisenõudega.

Ühtlasi juhime tähelepanu, et

liiklusseaduse kohase tervisekontrolli

käigus kontrollitakse nii sõltuvus-,

psüühika-, isiksuse- kui ka käitumishäirete

olemasolu ning nende esinemisel isikule

tervisetõendit ei väljastata. See oli teine

põhjus, miks nägime, et nitrometaani

käitlejate tervisekontrolli nõude saab

siduda liiklusseaduse kohase

tervisekontrolliga, sest selle käigus

kontrollitakse ka isikute vaimset tervist.

Seletuskirjast (lk 11) eemaldatud tekstiosa

„ja relvaloa taotlejale“.

Mittearvestatud ja selgitatud.

TTJA menetlusi läbi viies peab lähtuma

IKÜM-is toodud nõuetest. Sarnaselt

piiranguga lõhkeaine lähteaine loa

taotlemisele, kus isik esitab terviseandmed,

esitavad terviseandmed ka lõhkematerjali

ja pürotehnilise toote käitlemise korraldaja

pädevustunnistuse taotlejad. See tähendab,

et selline menetlus ja sellised

terviseandmed ei ole TTJA jaoks

esmakordsed.

isikute õiguste kaitse. Kui TTJA ülesandeks loamenetluses on

kontrollida kehtiva tervisetõendi olemasolu, mitte hinnata tõendi

sisu, siis IKÜM artiklis 5 sätestatud eesmärgi piirangu ja

minimaalsuse põhimõttest tulenevalt leiame, et praegusel juhul

ei ole selline ulatuslik andmekogumine ja isiku eraelu riive

põhjendatud. Teeme ettepaneku kasutada lahendust, kus ei nõuta

taotlejalt mitte tervisetõendi TTJA-le esitamist, vaid et TTJA

saaks tervise infosüsteemist päringuga kontrollida kehtiva

tervisetõendi olemasolu.

2. Eelnõu § 1 punktis 3 esitatud § 154 lõike 3 järgi võivad

Politsei- ja Piirivalveamet (PPA) ning Kaitsepolitseiamet

(KAPO) küsida piiranguga lõhkeaine lähteaine kasutamise loa

taotlejalt kooskõlastuse andmiseks vajalikke dokumente ja

lisateavet. Seletuskirjas (lk 7) on öeldud, et lõike 3 alusel võivad

nii PPA kui ka KAPO küsida piiranguga lõhkeaine lähteaine

kasutamise loa taotlejalt vajalikke dokumente, et oma pädevuse

piires kontrollida taotleja tausta ja kujundada arvamus, kas

lubada taotlejal piiranguga lõhkeaine lähteainet kasutada või

mitte. Sättest ei selgu, mis teavet või dokumente ning kumb

kooskõlastajatest küsida võib ja milliste asjaolude

kontrollimiseks. Ka seletuskiri ei ava sätte sisu täpsemalt.

Juhime tähelepanu, et IKÜM artiklis 5 sätestatud põhimõtete

kohaselt peab isikuandmete töötlemine olema mh seaduslik,

läbipaistev ning konkreetse eesmärgiga. Palume eelnõu

Mööname, et taotleja vaatest oleks kindlasti

lihtsam ja ka turvalisem, kui

järelevalveasutus saaks teha

terviseandmete päringu automaatselt

terviseandmete infosüsteemist, kuid see

eeldab erinevate andmekogude arendusi,

millega kaasnevad täiendavad kulud.

Arvestades, et piiranguga lõhkeaine

lähteainete käitlejate suurusjärk on

ligikaudu 50 ning tulevikus pigem see arv

väheneb, siis täna ei pea me mõistlikuks

ega vajalikuks eraldi andmekogusid

arendada. Seletuskirja täiendatud.

Mittearvestatud ja selgitatud.

Isikuandmete kaitse üldmääruse (IKÜM)

art 2 lg 2 p d kohaselt ei kohaldata IKÜM,

kui isikuandmeid töötlevad pädevad

asutused süütegude tõkestamise, uurimise,

avastamise või nende eest vastutusele

võtmise ja kriminaalkaristuste täitmisele

pööramise, sealhulgas avalikku julgeolekut

ähvardavate ohtude eest kaitsmise ja nende

ennetamise eesmärgil. Seega ei teki

piiranguga lõhkeaine lähteaine taotleja

taustakontrolli tegemisel vastuolu IKÜM-

ga, sest IKÜM võimaldab teostada avalikku

julgeolekut ähvardavate ohtude eest

täiendada selge eesmärgiga ning piiritleda kooskõlastajate

pädevus.

3. Eelnõu § 1 punktis 3 esitatud § 154 lõike 4 punktidest 1 ja 2

tuleneb, et PPA ja KAPO kontrollivad taotleja karistusandmeid

ning jätavad taotluse kooskõlastamata juhul, kui taotlejal on

kehtiv karistus loetletud tegude eest. Seletuskirjas (lk 7) on

selgitatud, et see kontroll toimub Eesti karistusregistri ja EL

raamotsuse 2009/315/JSK alusel kehtestatud süüdimõistvate

kohtuotsuste kohta info vahetamise süsteemi kaudu.

Leiame, et sellega on küll kontrolli ulatus arusaadav ja selgelt

piiritletud, kuid samas jääb ebaselgeks, kumb asutus nimetatud

kontrolli teeb. IKÜM art 5 lõike 1 järgi peab andmesubjektile

olema arusaadav, kes ja millisel eesmärgil tema andmeid

töötleb. Seetõttu tuleb eelnõus loa kooskõlastajate pädevus

selgelt eristada.

Lisaks märgime, et lõike 4 punkti 2 sõnastus („...kajastuvad

nõukogu raamotsusega 2009/315/JSK, 26. veebruar 2009, mis

käsitleb karistusregistrite andmete vahetamise

liikmesriikidevahelist korraldust (ELT L 93, 7.4.2009, lk 23–32)

reguleeritud andmekogus“) ei ole täpne, kuna ECRIS-RI ei ole

mitte andmekogu, vaid andmevahetuskanal, milles riigid

vahetavad kodanike karistusandmed.

Samuti tekib punkti 2 osas küsimus, miks käsitletakse vaid EL

liikmesriikides toimepandud tegusid, aga kolmandad riigid

sellesse huviringi ei kuulu? Kas see tähendab, et kui isikut on

samaväärse teo eest karistatud nt Ukrainas, USA-s või

kaitsmise ja nende ennetamise eesmärgil

eelnimetatud taustakontrolle. Juhime

täiendavalt tähelepanu, et nii PPA kui ka

KAPO vajalikke dokumentide ja lisateabe

küsimisel peavad lähtuma asutuste

põhimäärustes sätestatust.

Mittearvestatud ja selgitatud.

PPA ja KAPO lähtuvad piiranguga

lõhkeaine lähteaine taotleja taustakontrolli

teostamisel asutuste põhimäärustes

sätestatust. Lisaks viitasime juba eespool,

et IKÜM art 2 lg 2 p d lubab julgeoleku

eesmärgil IKÜM nõudeid mitte kohaldada,

kui on vaja kaitsta ja ennetada ähvardavate

ohtude eest avalikku julgeolekut.

Arvestatud.

Eelnõu § 154 lg 4 p-s sõna „andmekogud“

asendatud sõnaga „andmevahetuskanal“.

Arvestatud ja selgitatud.

Nõustume ettepanekuga ja sõnastame 154

lg 4 p 2 järgmiselt „on karistatud käesoleva

lõike punktis 1 nimetatud samaväärse teo

Venemaal, siis loa taotluse kooskõlastamisel see takistuseks ei

saa?

Eeltoodust tulenevalt teeme ettepaneku sõnastada säte

järgmiselt: „2) on karistatud käesoleva lõike punktis 1 nimetatud

samaväärse teo eest välisriigis;“.

eest välisriigis ja karistusandmed

kajastuvad nõukogu raamotsusega

2009/315/JSK, 26. veebruar 2009, mis

käsitleb karistusregistrite andmete

vahetamise liikmesriikidevahelist

korraldust (ELT L 93, 7.4.2009, lk 23–32)

reguleeritud andmevahetuskanalis;“.

Selgitame, et nõukogu raamotsuse

2009/315/JSK, mis käsitleb

karistusregistrite andmete vahetamise

liikmesriikidevahelist korraldust ja

andmete sisu, art 7 lg 1 punkti d kohaselt

kui kodakondsusjärgse liikmesriigi

keskasutusele esitatakse

kriminaalmenetluse eesmärgil artikli 6

kohaselt päring karistusregistri andmete

kohta, edastab nimetatud keskasutus

päringu teinud liikmesriigi keskasutusele

kolmandates riikides tehtud süüdimõistvate

kohtuotsuste kohta, mis on edastatud

kodakondsusjärgsele liikmesriigile ja on

kantud karistusregistrisse. Ehk et kui LR-il

on konkreetse isiku karistusandmed

kolmandas riigis toime pandud

süüdimõistvate kohtuotsuste kohta olemas,

siis ta edastab need andmed ka teisele LR-

ile. Seetõttu jätame § 154 lg 4 p 2 alles viite

raamotsusele.

4. Eelnõu § 1 punktiga 6 täiendatakse kemikaaliseaduse § 45

pealkirja ja lõiget 1 pärast sõna „lähteaine“ sõnaga „soetamise“.

Kehtiv § 45 sätestab vastutuse piiranguga lõhkeaine lähteaine

kättesaadavaks tegemise, sissetoomise, omamise ja kasutamise

nõuete rikkumise eest. Seletuskirjas märgitakse väga üldiselt, et

punktiga 6 täiendatakse § 45 pealkirja ja lõiget 1 sõnaga

„soetamise“, et vastutuse poolest oleks piiranguga kaetud ka

lõhkeaine lähteaine soetamise nõuete rikkumine.

Palume seletuskirja täiendada ning tuua välja, kus konkreetselt

on sätestatud piiranguga lõhkeaine lähteaine soetamise nõuded,

viidates vastavalt asjakohastele seaduse ja/või EL määruse

sätetele.

5. Eelnõu lisa 1 ehk rakendusakti kavandi pealkirjaks on

„Piiranguga lõhkeaine lähteaine kasutamise loa andmise kord“,

samas sätestab § 1 aga loetelu piiranguga lõhkeaine

lähteainetest, mida võib loa alusel kasutada. Määruse pealkirja

ja sisu ei saa pidada kooskõlas olevaks. Juhime tähelepanu, et

määruse eelnõu pealkiri peab märksõnaliselt edasi andma

regulatsioonieseme ja olema kooskõlas volitava seaduse

asjakohaste sätetega. Liiga lakoonilised pealkirjad ei väljenda

määruse sisu piisavalt. Kui volitusnormile vastavas sõnastuses

pealkiri ei ava piisavalt määruse sisu või ei taga õigusakti

identifitseerimise eesmärki, siis tuleb see esitada sõnastuses, mis

seda eesmärki täidab. Palume määruse pealkiri ja sisu omavahel

vastavusse viia. Lisaks palume hinnata, kas ja mil määral on loa

andmise tingimusi vaja määruse tasandil kehtestada, arvestades

seadusesse kavandatud regulatsiooni.

II. Normitehnilised ja keelemärkused

Arvestatud.

Seletuskirja täiendatud järgmiselt

„Piiranguga lõhkeaine lähteaine soetamise

nõuete puhul lähtutakse määruses (EL)

2019/1148 toodust.“.

Arvestatud.

Määruse pealkiri sõnastati järgmiselt

„Loetelu piiranguga lõhkeaine

lähteainetest, mida üldsuse hulka kuuluv

isik võib soetada, sisse tuua, omada ja

kasutada “.

Arvestatud.

Palume lisaks arvestada käesoleva kirja lisades esitatud eelnõu

ja seletuskirja failis jäljega tehtud normitehniliste ja

keelemärkustega ning märkustega mõjude kohta.

Normitehnilised muudatused eelnõus ja

seletuskirjas sisse viidud.

Rahandus-

ministeerium

§ 15 lg 2

§ 151

§ 151 lg 4

Eelnõu § 1 punktiga 1 muudetakse kemikaaliseaduse (KemS) §

15 lõiget 2, mille kohaselt tohib piiranguga lõhkeaine lähteainet

kättesaadavaks teha üksnes hulgikaubanduses ja sularahata

arvelduse korras. Seletuskirjas on märgitud, et edaspidi tohib

piiranguga lõhkeaine lähteainet kättesaadavaks teha ka üldsuse

hulka kuuluvale isikule, kes on füüsiline või juriidiline isik ning

kelle tegutsemise eesmärk ei ole seotud tema kaubandus-, äri-

ega kutsetegevusega. Eelnõu tekstist aga tuleneb, et kehtiv

sõnastus asendatakse uuega (mitte ei täiendata).

Kui eelnõu eesmärk on kehtestada nõuded ainult üldsuse hulka

kuuluvale isikule piiranguga lõhkeaine lähteaine kasutamiseks,

siis teeme ettepaneku selguse mõttes lisada eelnõu § 1 punktiga

2 lisatava KemS § 15¹ pealkirja ka vastav viide (määruse

kavandis on seda kasutatud).

Eelnõu § 1 punktiga 2 lisatavas KemS § 15¹ lõikes 4 on viidatud

lõike 4 (sama lõige) alusel antud kooskõlastusele. Seletuskirjas

on märgitud, et kooskõlastus tuleb saada PPA-lt ja KAPO-lt, aga

eelnõu seda ette ei näe, samas on see sätestatud eelnõu alusel

kehtestatavas ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri määruse

kavandis. Lisaks on eelnõus ja seletuskirjas erinevad tähtajad loa

andmiseks. Palume eelnõu vastavalt parandada.

Arvestatud.

Paragrahvi 15 lõikest 2 jäetakse välja sõna

„üksnes“ ja säte, mis juurde lisatakse, saab

lõikeks 21.

Mittearvestatud ja selgitatud.

Eelnõu punkti 1 § 151 pealkirja muudeti ja

sõnastati järgmiselt „Piiranguga lõhkeaine

lähteainete loetelu ja piiranguga lõhkeaine

lähteaine kasutamise luba“. Kasutusele

võeti tekstiosa „Piiranguga lõhkeaine

lähteaine kasutamise luba“, kuna viidatud

tekstiosa on muidu pikk ja lohisev.

Arvestatud ja selgitatud.

Eelnõu punkti 2 kohaselt sõnastati § 154

lõige 2 (paragrahvi ja lõike muudatused)

järgmiselt „Tarbijakaitse ja Tehnilise

Järelevalve Amet edastab piiranguga

lõhkeaine lähteaine kasutamise loa taotluse

Politsei- ja Piirivalveametile ning

Kaitsepolitseiametile, kes oma pädevuse

§ 151 lg 5

§ 152 lg-d

5 ja 6

Juhime tähelepanu, et eelnõu § 1 punktiga 2 lisatava KemS § 15¹

lõikes 5 on viidatud loa taotlemise korrale, ministri määruse

kavand on pealkirjastatud loa väljastamise korrana.

Eelnõu § 1 punktiga 2 lisatava KemS § 15² lõigetes 5 ja 6 on

sätestatud loa andmisest keeldumise alused. Eelnõu sõnastusest

tuleneb, et sätetes viidatud juhtudel ei ole TTJA-l kaalutlusruumi

otsuse tegemiseks, mida seletuskirjast võiks välja lugeda.

piires kooskõlastavad või jätavad

kasutamise loa taotluse põhjendatult

kooskõlastamata 14 kalendripäeva jooksul

dokumentide laekumise päevast arvates.

Kui kooskõlastav asutus ei ole tähtaja

jooksul piiranguga lõhkeaine lähteaine

kasutamise loa taotlust kooskõlastanud ega

taotlenud tähtaja pikendamist, loetakse

taotlus kooskõlastatuks vaikimisi.“.

Eelnõus ja seletuskirjas esitatud tähtajad

ühtlustati.

Arvestatud.

Paragrahvi 151 lõige 4 (lõike muudatus)

sõnastati järgmiselt: „Loetelu piiranguga

lõhkeaine lähteainetest, mida üldsuse hulka

kuuluv isik võib soetada, sisse tuua, omada

ja kasutada, kehtestab valdkonna eest

vastutav minister määrusega.“. Paragrahvi

151 lg-s 4 sätestatu ja määruse kavandi

pealkiri ühtlustati.

Mittearvestatud ja selgitatud.

Seletuskirjas on § 155 lõike 3

(järjekorranumber muutunud) kohta toodud

selgitav näide selle kohta, mida mõeldakse

piiranguga lõhkeaine lähteaine kasutamise

loa taotlemisel valeandmete esitamisena,

§ 153 lg-d

2 ja 3

Seletuskiri

Palume kaaluda, kas eelnõu § 1 punktiga 2 lisatava KemS § 15³

lõigetes 2 ja 3 oleks õigem viidata § 15² lõikele 2, kuna see

sätestab loa väljastamise tingimused (sh § 15² lõigetes 5 ja 6

sätestatud tingimustele mittevastavus).

Seletuskirja punktis 7 on toodud: "TTJA-l on vajadus 1

täiendava ametikoha loomiseks 2023. aastal, palgakuluga 40 000

eurot aastas. TTJA-l ja MKMi valitsemisalal puuduvad

võimalused leida selleks vahendeid omavahenditest, mistõttu on

tegemist ei ole kaalutlusõigusega. TTJA

keeldub piiranguga lõhkeaine lähteaine

kasutamise loa väljastamisest, kui § 155

lõikes 3 loetletud tingimused ei ole

täidetud.

Mittearvestatud ja selgitatud.

Paragrahvi 155 lõike 2 (uus numeratsioon)

kohaselt annab TTJA piiranguga lõhkeaine

lähteaine kasutamise loa, kui puudub

taotletavast kontsentratsioonist väiksemas

kontsentratsioonis piiranguga lõhkeaine

lähteaine või alternatiivse aine

kättesaadavus, millega taotleja saavutaks

kasutamise eesmärgi. Kõnesoleva punkti

olemus võib aja möödudes muutuda, kui

taotleja loa taotlemise hetkel võis

taotletavast kontsentratsioonist väiksemas

kontsentratsioonis piiranguga lõhkeaine

lähteaine või alternatiivse aine

kättesaadavus puududa, aja jooksul võib

see tekkida ning see ei saa olla loa

kehtetuks tunnistamise aluseks. Seetõttu ei

saa ka viidata §-le 156 (uus numeratsioon).

Arvestatud.

Seletuskirja täiendatud „Juhul kui

Vabariigi Valitsus TTJA-le lisaraha ei

eralda, kaetakse vajaminev ressurss

vajalik leida täiendavad vahendid riigieelarvest." Vajalik on

seletuskirja täpsustada, kuidas kavatsetakse eelnõud rakendada

juhul kui Vabariigi Valitsus lisavahendeid ei eralda. Kõiki

lisavahendeid menetletakse Vabariigi Valitsuses ühtsetel alustel

riigi eelarvestrateegia 2023-2026 protsessis käesoleva aasta

sügisel.

olemasoleva tööjõu arvelt. Küll aga juhime

tähelepanu, et TTJA tegeleb järelevalvet

läbi viies mh kõrgendatud ohuobjektidega

ning tööjõuressursside ümber jagamisel,

võib juhtuda, et mõni teine

järelevalvevaldkond saab planeeritust

vähem tähelepanu.“.

Siseministeerium

Esitasite kooskõlastamiseks kemikaaliseaduse ja

riigilõivuseaduse muutmise seaduse eelnõu (edaspidi eelnõu).

Siseministeerium kooskõlastab eelnõu järgmiste märkustega

arvestamisel.

Eelnõu materjalidest nähtub, et nii Politsei- ja Piirivalveametile

(edaspidi PPA) kui ka Kaitsepolitseiametile (edaspidi KAPO)

pannakse täiendav ülesanne – piiranguga lõhkeaine lähteaine

kasutamise loa kooskõlastamine. Esmalt märgime, et eelnõu

tekstist ilma seletuskirja ja lisatud ettevõtlus- ja

infotehnoloogiaministri määruse kavandita Siseministeeriumi

valitsemisala asutuste kaasamine välja ei tule, samuti ei selgu

eelnõust nimetatud kooskõlastamise eesmärk. Sellise kohustuse

panemine vajab Siseministeeriumi hinnangul täiendavat

analüüsimist ja läbirääkimist. Olles tutvunud eelnõu

materjalidega ei näe me vajadust sellise

kooskõlastamiskohustuse panemiseks PPA-le ja KAPO-le.

Oleme nõus, et Siseministeeriumi valitsemisala asutustel peaks

olema teave isikutest, kes piiranguga lõhkeaine lähteainet

kasutavad, kuid eelnõus kavandatud viisil kontrolli tegemist ei

pea me võimalikuks. Esitame ettepanekud kõnesoleva küsimuse

lahendamiseks allpool.

Seletuskirja mõju alavaldkonda 6.3

täiendati „PPA ja KAPO teevad vastavalt

§ 151 lg 4

Lisaks juhime tähelepanu sellele, et praegu jääb arusaamatuks

Siseministeeriumi valitsemisalale eelnõu seadusena jõustumisel

kaasnev mõju, sh täiendav töökoormus. Peame oluliseks seda

aspekti seletuskirjas rohkem avada.

Järgnevalt toome välja märkused konkreetsete sätete kohta:

1. Eelnõu § 1 punkti 2 kohaselt muudetakse kemikaaliseaduse

(edaspidi KemS) § 151 (Piiranguga lõhkeaine lähteaine

kasutamise loa taotlemine) ning lõikes 4 sätestatakse, et

Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet (edaspidi TTJA)

lahendab piiranguga lõhkeaine lähteaine kasutamise loa taotluse

30 tööpäeva jooksul lõikes 4 sätestatud kooskõlastuse saamisest

arvates. Kui TTJA ei lahenda taotlust eelnimetatud tähtaja

jooksul, ei loeta piiranguga lõhkeaine lähteaine kasutamise luba

vaikimisi antuks. Antud sättes viidatakse lõikele 4, kuigi ei selles

ega ka teistes eelnõus esitatud sätetes kooskõlastamisest ei

räägita. Seega, seaduse tekstist ei selgu, kellega loa andmine

kooskõlastada tuleb. Ilmselt sooviti viidata kõnesoleva

paragrahvi lõike 5 alusel kehtestatava määruse § 3 lõikele 4, mis

näeb ette: „(4) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet

edastab piiranguga lõhkeaine lähteaine kasutamise loa taotluse

Politsei- ja Piirivalveametile ning Kaitsepolitseiametile, kes

oma pädevuse piires kooskõlastavad või jätavad taotluse

põhjendatult kooskõlastamata 14 tööpäeva jooksul dokumentide

laekumise päevast arvates.“. Siseministeeriumi hinnangul ei ole

õige viidata seaduse tekstis selliselt alamaktile.

oma pädevusele loa taotleja suhtes enne

piiranguga lõhkeaine lähteaine kasutamise

loa väljastamist taustakontrolli, s.t

päringute tegemist eri andmekogudesse,

ning see toob ebasoovitava mõjuna kaasa

töökoormuse väikese kasvu, kuna isikuid,

kelle tausta tuleb kontrollida, on u 50.“.

Arvestatud.

Eelnõu punkti 2 kohaselt sõnastati KemS-i

§ 154 lg 2 (uus numeratsioon) sõnastati

järgmiselt: „Tarbijakaitse ja Tehnilise

Järelevalve Amet edastab piiranguga

lõhkeaine lähteaine kasutamise loa taotluse

Politsei- ja Piirivalveametile ning

Kaitsepolitseiametile, kes oma pädevuse

piires kooskõlastavad või jätavad

piiranguga lõhkeaine lähteaine kasutamise

loa taotluse põhjendatult kooskõlastamata

14 kalendripäeva jooksul dokumentide

laekumise päevast arvates. Kui

kooskõlastav asutus ei ole tähtaja jooksul

piiranguga lõhkeaine lähteaine kasutamise

loa taotlust kooskõlastanud ega taotlenud

tähtaja pikendamist, loetakse taotlus

kooskõlastatuks vaikimisi.“.

Seletuskirjas märgitakse, et PPA ja KAPO teevad loa menetluse

protsessi raames nitrometaani loa taotlejate taustakontrolli.

Leiame, et sellise kohustuse panemine rakendusaktis ei ole

õiguslikult korrektne, nii kooskõlastajad kui ka taustakontrolli

tegijad ning nende õigused ja kohustused tuleb ette näha

seaduses, mitte määruses.

Olulise puudusena toome välja selle, et ei eelnõus ega lisatud

materjalides ei ole toodud, millised on PPA ja KAPO õigused nö

taustakontrolli läbiviimiseks. Kuna tegemist on isikute

põhiõigusi riivava meetmega, siis peab taustakontrolli

läbiviimine olema seaduse tasandil piisavalt selgelt välja toodud.

Tulles kirja alguses väljatoodu juurde märgime, et

Siseministeerium ei soovi PPA-le ja KAPO-le kohustust teha

kõikidele isikutele taustakontrolli. Teeme ettepaneku lahendada

see küsimus PPA-lt ja KAPO-lt arvamuse küsimisega selliselt,

et TTJA-l on kohustus PPA-le ja KAPO-le taotlus edastada, kuid

neil ei ole kooskõlastamise kohustust, vaid vajadusel esitavad

nad arvamuse, millele tuginedes saab TTJA keelduda loa

andmisest. Teeme ettepaneku sätestada see järgmiselt:

„(…) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet esitab

piiranguga lõhkeaine lähteaine kasutamise loa taotluse

Kaitsepolitseiametile ja Politsei- ja Piirivalveametile arvamuse

avaldamiseks. Tähtaeg arvamuse andmiseks on 14 päeva. Kui

Kaitsepolitseiamet või Politsei- ja Piirivalveamet ei ole

arvamust määratud tähtaja jooksul andnud ega tähtaega

pikendanud, võib taotluse lahendada nende arvamuseta.

(…) Kaitsepolitseiamet või Politsei- ja Piirivalveamet võib

küsida piiranguga lõhkeaine lähteaine kasutamise loa taotlejalt

PPA ja KAPO taustakontrolli kohustuse

seadmine tõsteti määruse kavandist seaduse

muutmise eelnõusse.

Arvestatud.

Eelnõusse lisati KemS-i § 154 lõige 4 ja

sellele vastavalt täiendati ka seletuskirja.

Mittearvestatud ja selgitatud.

Eelnõu kohaselt sõnastati KemS-i § 154

lõige 2 järgmiselt: „Tarbijakaitse ja

Tehnilise Järelevalve Amet edastab

piiranguga lõhkeaine lähteaine kasutamise

loa taotluse Politsei- ja Piirivalveametile

ning Kaitsepolitseiametile, kes oma

pädevuse piires kooskõlastavad või jätavad

piiranguga lõhkeaine lähteaine kasutamise

loa taotluse põhjendatult kooskõlastamata

14 kalendripäeva jooksul dokumentide

laekumise päevast arvates. Kui

kooskõlastav asutus ei ole tähtaja jooksul

piiranguga lõhkeaine lähteaine kasutamise

loa taotlust kooskõlastanud ega taotlenud

tähtaja pikendamist, loetakse taotlus

vaikimisi kooskõlastatuks.“. Juhime

tähelepanu, et nii PPA kui ka KAPO on

ja muudelt isikutelt arvamuse kujundamiseks vajalikke

dokumente ja lisateavet.

(…) Kaitsepolitseiametil ja Politsei- ja Piirivalveametil on õigus

teha ettepanek keelduda lõhkeaine lähteaine kasutamise loa

taotluse rahuldamisest, kui füüsilisest isikust taotleja või

juriidilisest isikust taotleja korral juhtimis- või kontrollorgani

liige:

1) on karistatud esimese astme kuriteo, riigivastase süüteo või

süüteo eest, mis pandi toime lõhkematerjali, pürotehnilist

toodet, laskemoona, lõhkeseadeldist või tulirelva kasutades,

olenemata karistusandmete kustumisest karistusregistrist;

2) ei esita nõutud ajaks täiendavaid dokumente või lisaselgitusi;

3) võib kujutada ohtu avalikule korrale või Eesti Vabariigi

julgeolekule.“.

Juhime tähelepanu, et meie pakutud sõnastuses oleme viidanud

karistusandmetele laiemalt, kui praeguses eelnõus. Soovitame

kaaluda võimalust kontrollida ka karistusregistri

arhiiviandmeid.

kaasatud piiranguga lõhkeaine lähteaine

kasutamise loa menetlusse oma pädevuse

piires, mis mh hõlmab ka isikute kohta

kontrollpäringute tegemist

karistusregistrist, lisaks ei ole TTJA-l

praegu õigust teha karistusregistrist isikute

kohta kontrollpäringuid. Analoogselt on

see lahendatud lõhkematerjaliseaduses.

PPA ja/või KAPO või mõlemad peavad

tegema isikute taustakontrolli teises EL-i

liikmesriigis tehtud süüdimõistvate otsuste

kohta – need karistusandmed on kajastatud

nõukogu raamotsuses 2009/315/JSK, 26.

veebruar 2009, mis käsitleb

karistusregistrite andmete vahetamise

liikmesriikidevahelist korraldust.

Mittearvestatud ja selgitatud.

KemS-i § 154 lg 4 punkti 1 kohaselt jätavad

PPA ja KAPO piiranguga lõhkeaine

lähteaine kasutamise loa taotluse

kooskõlastamata, kui füüsilisest isikust

taotleja või juriidilisest isikust taotleja

korral on juhatuse liige karistatud esimese

astme kuriteo, riigivastase süüteo või

süüteo eest, mis pandi toime

lõhkematerjali, pürotehnilist toodet,

laskemoona, lõhkeseadeldist või tulirelva

kasutades, ning tema karistusandmed ei ole

§ 151 lg 5

Arvestades eeltoodut, tuleks eelnõusse lisada TTJA-le õigus

keelduda loa väljastamisest KAPO või PPA ettepanekul ehk

täiendada tuleks eelnõu § 1 punktiga 2 KemS-i lisatavat § 152.

2. Juhime tähelepanu, et eelnõu § 1 punktiga 2 lisatava KemS-i

§ 15¹ lõikes 5 on viidatud loa taotlemise korrale, kuid lisatud

rakendusakti kavand on pealkirjastatud loa väljastamise korrana.

Lisaks märgime, et rakendusakti kavandi preambulis viidatakse

KemS-i § 15¹ lõikele 6 alusel, mida KemS-i §-s 15¹ ei ole.

karistusregistrist kustutatud. Seega,

arhiveeritud karistusregistri andmeid

otsuse tegemisel arvesse ei võeta.

Arvestatud.

Eelnõu kohaselt – KemS-i § 155 lg 3

punkt 4 (numeratsiooni muutus) – keeldub

TTJA piiranguga lõhkeaine lähteaine

kasutamise loa andmisest, kui PPA või

KAPO ei ole piiranguga lõhkeaine

lähteaine kasutamise loa taotlust

kooskõlastanud.

Arvestatud.

KemS-i § 151 lõige 4 (numeratsiooni

muutus) sõnastati järgmiselt:

„Loetelu piiranguga lõhkeaine

lähteainetest, mida üldsuse hulka kuuluv

isik võib soetada, sisse tuua, omada ja

kasutada, kehtestab valdkonna eest

vastutav minister määrusega.“.

Rakendusakti kavandi preambulisse on

lisatud viide KemS-i § 151 lõikele 4.

§ 152 lg 5

3. Eelnõu § 1 punktiga 2 KemS-i lisatava § 152 (Piiranguga

lõhkeaine lähteaine kasutamise loa andmine ja andmisest

keeldumine) lõikes 5 sätestatakse, et TTJA keeldub piiranguga

lõhkeaine lähteaine kasutamise loa andmisest, kui füüsilisest

isikust taotleja või juriidilisest isikust taotleja korral juhtimis-

või kontrollorgani liige on karistatud esimese astme kuriteo,

riigivastase süüteo või süüteo eest, mis pandi toime

lõhkematerjali, pürotehnilist toodet, laskemoona,

lõhkeseadeldist või tulirelva kasutades, ja tema karistusandmed

ei ole karistusregistrist kustutatud. Seletuskirja kohaselt on

TTJA-l õigus keelduda piiranguga lõhkeaine lähteaine loa

väljastamisest, kui taotlejal ei oma sama paragrahvi lõike 3

kohast kehtivat nõuetekohast tervisetõendit, nt on taotlejal

probleeme vaimse tervisega, raskekujuline psüühikahäire,

probleeme piiratud teovõimega ja talle on määratud eestkostja

või karistatud esimese astme kuriteo, riigivastase süüteo või

süüteo eest, mis pandi toime lõhkematerjali, pürotehnilist toodet,

laskemoona, lõhkeseadeldist või tulirelva kasutades, või ei ole

tema karistusandmed karistusregistrist kustutatud. Tulenevalt

eelnõus kavandatud KemS-i § 152 lõike 5 punktist 2 keeldutakse

loa väljastamisest, kui karistusandmed ei ole karistusregistrist

kustutatud ehk kehtiva karistatuse korral. Seletuskirjas tuleb

sõna „või“ asendada sõnaga „ja“, vastasel korral erineb see

seaduses sätestatud tingimusest.

Lisaks juhime tähelepanu sellele, et praegu ei selgu

seletuskirjast, kas TTJA teeb kontrollpäringu karistusregistrisse

ise või eeldatakse, et isiku karistatust kontrollib PPA või KAPO.

Mittearvestatud ja selgitatud.

Eelnõu § 1 punktiga 3 lisatakse KemS-i

§ 155 (numeratsiooni muutus), mis käsitleb

piiranguga lõhkeaine lähteaine kasutamise

loa andmist ja andmisest keeldumist. Sätet

muudeti ja taustakontrolli tehes võetakse

arvesse üksnes isiku suhtes kehtivaid

karistusi.

Mittearvestatud ja selgitatud.

Seletuskirja on lisatud täpsustus, et PPA ja

KAPO teevad muu hulgas isikute kohta

§ 153 lg 1

Siseministeerium on seisukohal, et TTJA peaks isiku karistatuse

kontrollimiseks vajaliku päringu ise tegema. Kui meie kirja

punktis 1 esitatud ettepanekut karistusregistri arhiiviandmete

kasutamise osas arvestatakse, siis võib kaaluda ka sellist

lahendust, kus TTJA kontrollib kehtivat karistatust ja PPA või

KAPO arhiivi kantud andmeid.

Eelnõu § 1 punktiga KemS-i lisatava § 153 (Piiranguga

lõhkeaine lähteaine kasutamise loa peatamine ja kehtetuks

tunnistamine) lõike 1 kohaselt võib TTJA piiranguga lõhkeaine

lähteaine kasutamise loa kehtivuse peatada kuni 6 kuuks, kui

ametil on põhjendatud alus arvata, et loa andmise tingimused ei

ole enam täidetud. Seletuskirjas märgitakse: „Lõikega 3

sätestatakse, et TTJA tunnistab kehtetuks piiranguga lõhkeaine

lähteaine kasutamise loa, kui loa omanik ei vasta enam KemS §

152 lõigetes 5 ja 6 toodud nõuetele või kui loa peatamise aluseks

olnud asjaolu ei ole loa peatamise tähtaja jooksul kõrvaldatud

või ära langenud. Peatamise aluseks võib olla näiteks asjaolu,

et isikut süüdistatakse süüteo toime panemises või on isiku näol

tekkinud oht Eesti riigi julgeolekule või ei ladustata piiranguga

lõhkeainete lähteainet ohutult. Kui süüdistus on põhjendatud,

järgneb piiranguga lõhkeaine lähteaine kasutamise loa

peatamisele loa kehtetuks tunnistamine. Kui selgub aga, et

süüdistus on alusetu (puudus kõrvaldatakse või langeb ära),

kontrollpäringuid karistusregistris. Ühtlasi

juhime tähelepanu, et § 154 lõigete 2 ja 4

kohaselt: PPA ja KAPO kooskõlastavad

või jätavad põhjendatul juhtudel

kooskõlastamata oma pädevuse piires,

Nimetatud sõnastusega hõlmatakse isikute

kohta kontrollpäringute tegemist

karistusregistris. TTJA-l puudub alus

isikute karistusregistri andmeid kontrollida.

Arvestatud.

Seletuskirja on muudetud (numeratsiooni

muutus, uus asukoht on § 156 lõikes 1).

Süüdistuse osa on eemaldatud.

§ 45

(kehtiv

seadus)

taastatakse üldsuse hulka kuuluva isiku piiranguga lõhkeaine

lähteaine kasutamise luba esialgsetel tingimustel.“.

Loa andmise tingimus on kehtiv karistatus. Leiame, et kui loa

kehtivust soovitakse peatada ajaks, kui isik on kahtlustatav või

süüdistatav, siis tuleks see eraldi peatamise alusena välja tuua.

Haldusakti peatamise aluseks ei saa olla arvamus, et tõenäoliselt

isikut karistatakse vastava süüteo eest.

Ühtlasi palume seletuskirjas selgitada, kust TTJA saab teada, et

isikule on süüdistus esitatud.

Toome välja, et kehtiva KemS-i § 45 näeb ette väärteokoosseisu

piiranguga lõhkeaine lähteaine kättesaadavaks tegemise,

sissetoomise, omamise ja kasutamise nõuete rikkumise eest.

Selle järgi karistatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse

(EL) 2019/1148 kohase piiranguga lõhkeaine lähteaine

kättesaadavaks tegemise, sissetoomise, omamise või kasutamise

nõuete rikkumise eest rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.

Menetluspädevust reguleerib KemS-i § 50, mille lõike 4

kohaselt on KemS-i §-des 45 ja 46 sätestatud väärteo

kohtuväline menetleja PPA ning § 45 osas oma pädevuse piires

ka TTJA ja kolmandast riigist sissetoomise osas Maksu- ja

Tolliamet. Kui eelnõus kavandatud regulatsiooni järgi hakkab

TTJA andma lube piiranguga lõhkeaine lähteainete soetamiseks,

sisseveoks, omastamiseks ja kasutamiseks, kas siis ei peaks

kõnealust koosseisu täiendama soetamisnõuete rikkumisega või

näha ette eraldi koosseis loata tegevuse eest?

Arvestatud osaliselt ja selgitatud.

KemS-i § 45 pealkirja ja § 45 lõiget 1

täiendati sõnaga „soetamise“.

Eraldi koosseisu lisamist piiranguga

lõhkeaine lähteaine kasutamise loata

tegutsemise eest ei pea praegu mõistlikuks

ega vajalikuks, kuna kättesaadavaks

tegemine katab ka soetamise. Viidatud

koosseis katab ka piiranguga lõhkeaine

lähteaine kasutamise ilma sellekohase

loata.

Tarbijakaitse ja

Tehnilise Järelevalve

Amet

§ 151 lg 4

§ 152 lg 3

KemS-i muutmise eelnõu: § 151. Piiranguga lõhkeaine

lähteaine kasutamise loa taotlemine

(4) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet lahendab

piiranguga lõhkeaine lähteaine kasutamise loa taotluse 20

tööpäeva jooksul lõikes 4 sätestatud kooskõlastuse saamisest

arvates. Kui Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet ei

lahenda taotlust eelnimetatud tähtaja jooksul, ei loeta piiranguga

lõhkeaine lähteaine kasutamise luba vaikimisi antuks.

Seletuskirjas: TTJA lahendab piiranguga lõhkeaine lähteaine

kasutamise loa taotluse 20 tööpäeva jooksul sellest hetkest, kui

PPA-lt ja KAPO-lt kooskõlastus saadi.

§ 152. Piiranguga lõhkeaine lähteaine kasutamise loa

andmine ja andmisest keeldumine

(3) Taotleja või juriidilisest isikust taotleja korral

tulumaksuseaduse § 8 mõistes juhtimis- või kontrollorgani

liikme terviseseisund peab vastama tervisenõuetele.

Terviseseisundi vastavus tervisenõuetele tehakse kindlaks enne

piiranguga lõhkeaine lähteaine kasutamise loa taotlemist

tervisekontrolliga ja tõendatakse tervisetõendiga. Kuidas

kontrollida, et juriidilise isiku, mitte juhtimis- või

kontrolliorgani liikme terviseseisund(id) vastab nõuetele?

Arvestatud.

20 tööpäeva on peaaegu sama mis

30 päeva, seega jäeti alles 30 päeva ja

vastavad parandused tehti ka seletuskirja.

Seletuskirjas asendati 20 tööpäeva

30 päevaga.

Selgitatud.

Juriidilist isikut ettevõtte tegevuses

esindavad, sh vastutavad, juhatuse liikmed,

eemaldatud on kontrollorgani liikmed, mis

oli esialgses eelnõu versioonis. Kui

juriidilise isiku puhul on vastutus ettevõtte

sees edasi delegeeritud, on siiski ettevõtja

huvi tagada ohutus ja maandada riskid. See

tähendab lasta vajaduse korral neil

ettevõttes töötavatel isikutel, kes puutuvad

kokku piiranguga lõhkeaine lähteaine

käitlemisega, teha lisatervisekontroll.

Käesolev selgitus on lisatud ka seletuskirja.

§ 152 lg 4

(4) Taotlejal või juriidilisest isikust taotleja korral juhtimis- või

kontrollorgani liikmel peab olema liiklusseaduse § 101 lõike 10

kohane või relvaseaduse § 351 lõike 4 kohane kehtiv

nõuetekohane tervisetõend. Liiklusseaduse ja relvaseaduse

kohased tervisetõendid on erineva kaaluga ja relvaseaduse

kohase tervisetõendi taotlemine on finantsiliselt oluliselt

kulukam. Kas siis võimaluse korral tuleks eelistada odavamat

varianti? Kas igasuguse kategooria juhtimisõiguse taotlemise

tervisetõend on sobilik?

Kui loa taotleja on välisriigi kodanik, siis kas ta peab taotlema

Eestis nõuetekohase tervisetõendi või kui tal on kehtiv EL-i

juhiluba, siis see on ka ok?

Relvaloa taotlemisel on vajalik psüühilise seisundi hindamise

tõend, kuid sõiduki juhtimiseks taolist tõendit vaja ei ole.

Selgitatud.

Eeldada võib, et piiranguga lõhkeaine

lähteaine käitlejatel, antud juhul

nitrometaani kasutajatel, on juhiluba, kuna

mudelismi kiirendusvõistlustel kohal

käimiseks tuleb sinna sõita. Ent ei saa

välistada, et taotlejal ei ole nõuetekohast

tervisetõendit ja ta peab selle taotlema.

Eelnõust on õigusselguse tagamiseks ja

ülereguleerimise vältimiseks eemaldatud

relvaseaduse kohase tervisetõendi nõue.

Õigusselguse huvides sätet (uus

numeratsioon: § 153 lõige 2) muudeti.

Taotlejal peab olema LS-i § 101 lõike 1

kohane kehtiv tervisetõend ja taotleja peab

vastama tervisenõuetele, mis on LS-i § 97

lõikes 7 või 8 kehtestatud juhiloa omajale.

LS-i § 97 lõike 7 kohaselt antakse AM-, A-,

B-, T-kategooria ja A1-, A2-, B1-

alamkategooria mootorsõiduki ja BE-

kategooria autorongi juhiluba välja

kehtivusega kümme aastat

ning

LS-i § 97 lõike 8 kohaselt antakse C-,

D-kategooria ja C1-, D1-alamkategooria

mootorsõiduki ning CE-, DE-kategooria ja

C1E-, D1E-kategooria autorongi juhiluba

välja kehtivusega viis aastat.

Eelnimetatud tervisenõuded on kehtestatud

Vabariigi Valitsuse 1. juuli 2011. a

määruses nr 80 „Mootorsõidukijuhi ja

mootorsõiduki juhtimisõiguse taotleja ning

trammijuhi ja trammi juhtimisõiguse

taotleja tervisekontrolli tingimused ja kord

ning tervisenõuded, sealhulgas

meditsiinilised vastunäidustused, mille

korral mootorsõiduki ja trammi juhtimine

ei ole lubatud“.

Kui välisriigi kodanik tuleb taotlema

piiranguga lõhkeaine lähteaine kasutamise

luba, et ta saaks seda Eestis kasutada

(üldjuhul, nõukogu määruse

(EL) 2019/1148 kohaselt taotleb taotleja

piiranguga lõhkeaine lähteaine kasutamise

loa oma alalise elukoha riigist), siis KemS-i

§ 153 lõike 2 kohaselt peab ta esitama

piiranguga lõhkeaine lähteaine kasutamise

taotluses ka LS-i § 101 lõike 10 kohase

kehtiva nõuetekohase tervisetõendi. Kui

taotlejal seda ei ole, kuid ta on varem

läbinud mõnes teises EL-i liikmesriigis

tervisekontrolli, hinnatakse esitatud

tervisetõendi aluseks olnud dokumente ja

võrreldakse neid § 101 lõike 10 kohase

tervisekontrolli väljastamise aluseks olnud

dokumentidega. Siinkohal ei ole oluline

mitte juhiloa olemasolu, vaid et isik on

§ 153 lg 4

Määrus

§ 153. Piiranguga lõhkeaine lähteaine kasutamise loa

peatamine ja kehtetuks tunnistamine

(4) Piiranguga lõhkeaine lähteaine kasutamise loa peatamise või

kehtetuks tunnistamise korral peab piiranguga lõhkeaine

lähteaine omaja tagama tema valduses oleva piiranguga

lõhkeaine lähteaine võõrandamise 30 kalendripäeva jooksul

piiranguga lõhkeaine lähteaine kasutamise luba omavale isikule

või hävitama piiranguga lõhkeaine lähteaine Tarbijakaitse ja

Tehnilise Järelevalve Ameti kontrolli all. Käesolevas lõikes

sätestatud nõude täitmiseks võib Tarbijakaitse ja Tehnilise

Järelevalve Amet rakendada asendustäitmist asendustäitmise ja

sunniraha seaduses sätestatud korras. Kas see tähendab sisuliselt

seda, et TTJA peab viibima hävitamise juures?

Määruse kavand:

Määrus kehtestatakse kemikaaliseaduse § 151 lõike 6 alusel.

Õige on ’lõike 5’ alusel.

§ 2. Piiranguga lõhkeaine lähteaine taotluses esitatavate andmete

loetelu ja tingimused

(1) Üldsuse hulka kuuluv isik esitab piiranguga lõhkeaine

lähteaine soetamise, sissetoomise, omamise ja kasutamise loa

terve ja suudab piiranguga lõhkeaine

lähteainet ohutult käidelda. Käesolev

selgitus on lisatud ka seletuskirja.

Selgitatud.

See tähendab, et TTJA peab viibima

hävitamise juures, kui piiranguga lõhkeaine

lähteaine omaja otsustab selle hävitada,

mitte võõrandada.

Arvestatud ja selgitatud.

Arvestades viimaseid muudatusi,

viidatakse määruse preambulis lõikele 4

(numeratsioon muutus), kuna § 151 lõigete

järjestus muutus.

Selgitatud.

Piiranguga lõhkeaine lähteaine kasutamise

loa taotleja tervisekontrolli nõuded

kehtestatakse eelnõu §-s 153.

(edaspidi piiranguga lõhkeaine lähteaine kasutamise luba)

taotluses Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile

järgmised andmed:

1) taotleja ees- ja perekonnanimi, isikukood, selle puudumise korral

sünniaeg ning isikut tõendava dokumendi number;

2) kontakttelefon ja e-posti aadress;

3) elukoha aadress;

4) tervisetõend;

5) luba ühe- või mitmekordseks kasutamiseks;

6) piiranguga lõhkeaine lähteaine maksimumkogus ja

maksimumkontsentratsioon;

7) piiranguga lõhkeaine lähteaine soovitud kasutusala;

8) piiranguga lõhkeaine lähteaine hoidmise kirjeldus ja tingimused;

9) asukoha andmed, kus piiranguga lõhkeaine lähteainet hoitakse ja

kasutatakse;

10) piiranguga lõhkeaine lähteaine sissetoomise ja kasutamise

ajakava;

11) riigilõivu tasumist tõendav dokument.

1

06.02.2024

Kemikaaliseaduse ja riigilõivuseaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskiri

1. Sissejuhatus

1.1. Sisukokkuvõte

Kemikaaliseaduse (KemS) muutmise seaduse eesmärk on täiendada 16. aprillil 2021. aastal

kemikaaliseadusega1 üle võetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2019/11482

rakendamise sätteid, et reguleerida loa taotlemise menetlust ja esitatavate dokumentide loetelu

ning volitada valdkonna eest vastutavat ministrit kehtestama loetelu nõukogu määruse

(EL) 2019/1148 I lisas nimetatud ainetest, mida võib loa alusel üldsuse hulka kuuluvale isikule3

kättesaadavaks teha.

Kui 2021. aastal võeti nõukogu määruse (EL) 2019/1148 rakendamise sätted üle Eesti

õigusesse, sooviti sarnaselt nõukogu varem kehtinud määrusega (EL) 98/20134 jätkata Eestis

keeluga, mille kohaselt ei tehta üldsuse hulka kuuluvatele isikutele kättesaadavaks piiranguga

lõhkeainete lähteaineid. Nõukogu määruse (EL) 2019/1148 kohaselt võib liikmesriik valida,

kas kehtestada piiranguga lõhkeainete lähteainete kättesaadavaks tegemisele loarežiim või

sätestada keeld. 2021. aasta jooksul selgus, et üht piiranguga lõhkeaine lähteainet, täpsemalt

nitrometaani, kasutavad üldsuse hulka kuuluvad isikud mudelismi valdkonnas ja välistatud ei

ole, et üldsusel võib tulevikus tekkida huvi kasutada teisigi nõukogu määruse (EL) 2019/1148

I lisas nimetatud aineid.

Nõukogu määruse (EL) 2019/1148 I lisas nimetatud piiranguga lõhkeaine lähteaine

kättesaadavaks tegemise otsustamisel arvestab valdkonna eest vastutav minister ohtu avalikule

korrale ja riigi julgeolekule, piiranguga lõhkeaine lähteaine ohtlikkust ning ettevõtjate

majanduslikku huvi õiguspäraselt müüa piiranguga lõhkeainete lähteaineid üldsuse hulka

kuuluvatele isikutele.

Eelnõule lisatud määruse kavandi järgi on plaan teha üldsuse hulka kuuluvale isikule loa alusel

kättesaadavaks suurema kui 16 massiprotsendi sisaldusega nitrometaan, mida kasutatakse

mudelite kiirendamiseks mudelismi eri valdkondades, nagu auto-, lennuki- ja laevamudelism.

Kui edaspidi tekib Eestis põhjendatud vajadus teha üldsusele kättesaadavaks veel mõni

piiranguga lõhkeaine lähteaine, saab vajaduse korral muuta majandus- ja

infotehnoloogiaministri määrust.

1.2. Eelnõu ettevalmistajad

Eelnõu ja seletuskirja koostas Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi (edaspidi MKM)

ettevõtlus- ja tarbimiskeskkonna tööstusohutuse nõunik Merike Ring (tel 625 6472,

1 RT I, 06.04.2021, 4 2 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2019/1148, 20. juuni 2019, lõhkeainete lähteainete turustamise ja

kasutamise kohta, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 1907/2006 ning tunnistatakse kehtetuks määrus

(EL) nr 98/2013 (EMPs kohaldatav tekst) 3 Üldsuse hulka kuuluv isik on füüsiline või juriidiline isik, kelle tegutsemise eesmärk ei ole seotud tema

kaubandus-, äri- ega kutsetegevusega. 4 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 98/2013, 15. jaanuar 2013, lõhkeainete lähteainete turustamise

ja kasutamise kohta EMPs kohaldatav tekst

2

[email protected]). Eelnõule tegid õiguslikke ettepanekuid MKM-i õigusosakonna

õigusnõunikud Ave Henberg (tel 625 6360, [email protected], töösuhe lõpetatud) ja

Ragnar Kass ([email protected]). Eelnõu ja seletuskirja keelelist kvaliteeti kontrollis

Justiitsministeeriumi õigusloomekorralduse talituse toimetaja Airi Kapanen

([email protected]).

1.3. Märkused

Eelnõuga muudetakse kemikaaliseaduse 2023. aasta 1. juunil jõustunud redaktsiooni

(RT I, 03.02.2023, 5) ning riigilõivuseaduse 2024. aasta 1. jaanuaril jõustunud redaktsiooni (RT

I, 30.12.2023, 6).

Eelnõu ja seletuskirja väljatöötamiskavatsust ja kontseptsiooni ei koostatud, lähtudes Vabariigi

Valitsuse 22. detsembri 2011. a määruse nr 180 „Hea õigusloome ja normitehnika eeskirja“

§ 1 lg 2 punktist 2, mille kohaselt ei ole seaduseelnõu väljatöötamiskavatsus nõutud, kui eelnõu

käsitleb Euroopa Liidu õiguse rakendamist ja kui eelnõu aluseks oleva Euroopa Liidu õigusakti

eelnõu menetlemisel on sisuliselt lähtutud lõikes 1 sätestatud nõuetest.

Nõukogu määruse (EL) nr 2019/1148 I lisas on loetletud piiranguga lõhkeainete lähteained, sh

nitrometaan, mida ei tehta üldsusele kättesaadavaks, või kui tehakse, siis üksnes pädeva asutuse

väljastatud loa alusel, ja II lisas on lõhkeainete lähteained, mida võib üldsuse hulka kuuluvatele

isikutele kättesaadavaks teha.

Nõukogu määruse (EL) 2019/1148 kohaselt:

▪ on I lisa ainetele seatud ülemine piirmäär, kui aineid soovitakse loa alusel üldsuse hulka

kuuluvatele isikutele kättesaadavaks teha;

▪ kehtestatud loa vorm, mis võimaldab üldsuse hulka kuuluval isikul soetada, sisse tuua, omada

ja kasutada piiranguga lõhkeaine lähteainet.

Eelnõu pole seotud muu menetluses oleva eelnõu ega Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammiga.

Nõukogu määrus (EL) 2019/1148 on otsekohalduv, kuid sellele vastava loa rakendamine eeldab

KemS-i muutmist.

Eelnõu seadusena vastuvõtmiseks on vajalik Riigikogu poolthäälte enamus.

2. Seaduse eesmärk

Nõukogu määruse (EL) 2019/1148 rakendamisel 2021. aasta jooksul selgus, et üldsusele –

need, kes ei ole ettevõtjad ega professionaalsed kasutajad nõukogu määruse (EL) 2019/1148

tähenduses – on piiranguga lõhkeainete lähteainete kättesaadamatuks tegemine olnud

problemaatiline. Olemasolevate andmete põhjal on teada, et piiranguga lõhkeaine lähteaine,

nitrometaani hobi korras kasutajad mudelismi valdkonnas ei saa seda tavapäraselt enam

kasutada, kuna ilma loata kasutada lubatud nitrometaani massiprotsent on liiga väike, et auto-,

lennuki- ja laevamudeleid konkurentsivõimeliselt kiirendada. Liiga väike massiprotsent

tähendab, et ilma loata võib praegu kasutada üksnes 16 või väiksema massiprotsendiga

nitrometaani varasema 30% asemel.

Nõukogu määruse (EL) 2019/1148 kohaselt võib liikmesriik kehtestada loa andmise korra,

millega lubatakse teha teatavaid piiranguga lõhkeainete lähteaineid, mille kontsentratsioon ei

ületa I lisas esitatud tabeli 3. veerus sätestatud ülemisi piirmäärasid, üldsuse hulka kuuluvatele

3

isikutele kättesaadavaks ning kõnealustel isikutel neid sisse tuua, omada ja kasutada. Üldsuse

hulka kuuluval isikul peab olema piiranguga lõhkeainete lähteainete soetamiseks,

sissetoomiseks, omamiseks ja kasutamiseks asjakohane luba. Nõukogu määruses

(EL) 2019/1148 ei ole lõhkeainete lähteainete hoidmist eraldi rõhutatud, küll aga räägitakse

piiranguga lõhkeaine lähteaine ladustamise korrast. Seetõttu seatakse käesolevas eelnõus

nõuded ka piiranguga lõhkeaine lähteaine hoidmisele, sest kasutamine hõlmab ka hoidmist.

Loa andmine on lubatud sellistele piiranguga lõhkeainete lähteainetele, mille puhul on olemas

õiguspärane kasutusviis üldsuse hulka kuuluvate isikute seas. Lubade puhul ei tohi piiranguga

lõhkeaine lähteaine kontsentratsioon ületada nõukogu määruses (EL) 2019/1148 sätestatud

ülemist piirmäära.

Kui Eestisse soovitakse soetada piiranguga lõhkeaine lähteainet, seda siin omada, hoida ja

kasutada, väljastab liikmesriigi pädev asutus selleks loa. Eestis hakkab asjakohaseid lube

väljastama Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet (edaspidi TTJA), nõukogu määruse

(EL) 2019/1148 kohaselt kes teeb ühtlasi järelevalvet piiranguga lõhkeaine lähteaine

turustamise nõuete täitmise üle jaemüügis.

Ühtse turu eesmärkide saavutamiseks tuleb vastastikku tunnustada teiste liikmesriikide

väljastatud asjakohaseid lubasid kahe- või mitmepoolselt.

3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs

Eelnõu koosneb kahest paragrahvist. Paragrahv 1 sisaldab KemS-s tehtavaid muudatusi.

Paragrahvis 2 on esitatud riigilõivuseaduse (RLS) muudatused.

KemS-i täiendatakse kuue uue paragrahviga, millega kehtestatakse nõuded üldsuse hulka

kuuluvale isikule piiranguga lõhkeaine lähteaine soetamise, sissetoomise, omamise ja

kasutamise loa (edaspidi ka piiranguga lõhkeaine lähteaine kasutamise luba) väljastamisele

nõukogu määruse (EL) 2019/1148 sätestatud nõuete kohaselt. Kui edaspidi soovitakse kasutada

nitrometaani, mille massiprotsent on suurem kui 16, väljastatakse selle kasutajatele luba.

Eeltoodu tõttu on vajalik ümber sõnastada ka KemS-i § 15 lõige 2 ning KemS-i § 15 lõiked 21

ja 22. Lisaks parandatakse õigeks viited TTJA infosüsteemile ning seatakse ettevõtjale kohustus

edastada üld-, eri- või detailplaneering ja ehitusprojekt TTJA-le arvamuse avaldamiseks, nagu

edastatakse samad dokumendid kehtiva õiguse kohaselt Päästeametile kooskõlastamiseks.

Muudatuse põhjuseks on asjaolu, et TTJA käitamisloa väljastajana peab menetlusse kaasatud

olema maakasutuse planeerimisel ja ehitise projekteerimisel algusest peale.

RLS-s sätestatakse piiranguga lõhkeaine lähteaine taotluse läbivaatamise eest riigilõivu suurus.

Eelnõu § 1

Punktiga 1 sõnastatakse KemS-i § 15 lõige 2 selliselt, et võimaldada üldsuse hulka kuuluvatel

isikutel, kes võivad olla nii füüsilised kui ka juriidilised isikud ning kelle tegutsemise eesmärk

ei ole seotud tema kaubandus-, äri- ega kutsetegevusega, edaspidi käidelda piiranguga

lõhkeainete lähteaineid. Kehtiva § 15 lõike 2 kohaselt tohib piiranguga lõhkeaine lähteainet

kättesaadavaks teha üksnes hulgikaubanduses ja sularahata arvelduse korras. Kuna sellise

sõnastuse korral on välistatud üldsuse hulka kuuluvad isikud, siis uue sõnastuse kohaselt tohib

piiranguga lõhkeaine lähteainet kättesaadavaks teha hulgikaubanduses sularahata arvelduse

korras või KemS-i §-des 151–156 sätestatud tingimustel.

4

Punktiga 2 täiendatakse KemS-i § 15 lõigetega 21 ja 22.

Lõike 21 kohaselt lubatakse üldsuse hulka kuuluvatel isikutel piiranguga lõhkeaine lähteainet

soetada, sisse tuua, omada ja kasutada.

Piiranguga lõhkeaine lähteaine on aine, segu või nende kontsentratsioon tootes, mis ületab

nõukogu määruse (EL) 2019/1148 I lisas toodud tabeli 2. veerus sätestatud piirmäära. Kehtiva

õiguse kohaselt tohib piiranguga lõhkeaine lähteainet kättesaadavaks teha üksnes

hulgikaubanduses ja sularahata arvelduse korral. Edaspidi tohib piiranguga lõhkeaine lähteainet

kättesaadavaks teha ka üldsuse hulka kuuluvale isikule, kes on füüsiline või juriidiline isik ning

kelle tegutsemise eesmärk ei ole seotud tema kaubandus-, äri- ega kutsetegevusega, lähtudes

KemS-i §-des 151–156 sätestatud tingimustest ehk asjakohase loa alusel.

Lõikega 22 kehtestatakse piiranguga lõhkeaine lähteaine kasutamise nõuded. Kuna nõukogu

määruses (EL) 2019/1148 ei ole nimetatud aine hoidmisele konkreetseid nõudeid seatud,

sätestatakse need KemS-s. Piiranguga lõhkeaine lähteainet tuleb hoida tootja ette antud

tingimustel, ohutult ning eemal soojus- ja süttimisallikast. Lisaks on oluline, et piiranguga

lõhkeaine lähteaine ei oleks kättesaadav kõrvalistele isikutele, sest see on ohtlik kemikaal, mille

mittenõuetekohane käitlemine võib põhjustada ohtlikke tagajärgi, nt tulekahju.

Punktiga 3 täiendatakse KemS-i §-dega 151–156, millega kehtestatakse üldsuse hulka

kuuluvale isikule piiranguga lõhkeaine lähteaine kasutamiseks väljastatava loa nõuded.

§ 151. Piiranguga lõhkeaine lähteaine kasutamise luba ja piiranguga lõhkeaine lähteainete

loetelu

Lõike 1 kohaselt võib piiranguga lõhkeaine lähteainet üldsuse hulka kuuluvale isikule

kättesaadavaks teha, kui liikmesriik kehtestab loa andmise korra kooskõlas nõukogu määrusega

(EL) 2019/1148. Kättesaadavaks tohib teha piiranguga lõhkeainete lähteaineid, mille

kontsentratsioon ei ületa I lisas esitatud tabeli 3. veerus sätestatud ülemisi piirmäärasid.

Piiranguga lõhkeaine lähteaine kättesaadavaks tegemise eesmärk on võimaldada isikutel

seaduslikult kasutada piiranguga lõhkeainete lähteaineid. Praegusel juhul tehakse piiranguga

lõhkeainete lähteainetest Eestis kättesaadavaks nitrometaan, mille massiprotsent on suurem

kui 16.

Lõikega 2 kehtestatakse nõue, et isik, kes soovib piiranguga lõhkeaine lähteainet kasutada,

peab selleks esitama piiranguga lõhkeaine lähteaine kasutamise loa taotluse TTJA-le.

Piiranguga lõhkeaine lähteaine kasutamise loa taotluses esitab taotleja enda isikuandmed

(taotleja ees- ja perekonnanimi, isikukood, selle puudumise korral sünniaeg ja isikut tõendava

dokumendi number), kontakttelefoni ja e-posti aadressi, elukoha aadressi ning nõuetekohase

tervisetõendi otsuse. Tervisetõendi otsusel kajastuvad taotleja nimi, isikukood, elukoht,

tervishoiutöötaja nimi ja -asutuse nimi ning väljastamise aeg ja otsus (kas jah või ei). Lisaks

peab taotleja esitama info, kas soovib piiranguga lõhkeaine lähteaine kasutamise luba ühe- või

mitmekordseks kasutamiseks, piiranguga lõhkeaine lähteaine soovitud kasutusala, taotletava

maksimumkoguse ja -kontsentratsiooni ning andmed, kuidas ja millisel aadressil ning millistel

tingimustel plaanib piiranguga lõhkeaine lähteainet hoida ja kasutada (üritused, sh võistluste

andmed), ning selle sissetoomise ja kasutamise aeg.

5

Lõikega 3 nähakse ette, et taotleja peab piiranguga lõhkeaine lähteaine taotluse läbivaatamise

eest tasuma riigilõivu RLS-s sätestatud korras. RLS § 11 lg 2 kohaselt kontrollib riigilõivu võtja

(TTJA) riigilõivu laekumist või sularahas tasumist toimingu tegemise taotluse saamisel, kui

seadusest ei tulene teisiti. Kui taotluse esitaja on jätnud riigilõivu tasumata, määrab riigilõivu

võtja talle esimesel võimalusel tähtaja riigilõivu tasumiseks, hoiatades, et riigilõivu tähtpäevaks

tasumata jätmisel võib jätta taotluse läbi vaatamata. Lisaks sätestab RLS § 9 lg 1, et riigilõiv

tasutakse enne toimingu tegemise taotlemist, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.

Taotleja all peetakse silmas üldsuse hulka kuuluvat isikut, kes võib olla nii füüsiline kui ka

juriidiline isik, kelle tegutsemise eesmärk ei ole seotud tema kaubandus-, äri- ega

kutsetegevusega. Piiranguga lõhkeaine lähteaine loa taotluse läbivaatamise eest tasutakse

riigilõivu 50 eurot (seletuskirja § 2 punkt 2), sõltumata sellest, kas luba taotletakse ühe- või

mitmekordseks kasutuseks. Kuna varem ei ole piiranguga lõhkeaine lähteaine kasutamiseks

Eestis luba väljastatud, arvestati riigilõivu suuruse määramisel Soomes samasuguse loa

taotlemise eest ette nähtud riigilõivu suurust, mis 2021. aastal oli 30 eurot. Aeg on edasi läinud

ja arvestades järelevalveasutuste tehtavaid menetlustoiminguid, on riigilõivu mõistlik suurus

50 eurot taotluse kohta.

Lõike 4 alusel kehtestatakse ministri määruse volitusnorm. Määrusega kehtestatakse loetelu

piiranguga lõhkeaine lähteainetest, mida üldsuse hulka kuuluv isik võib soetada, sisse tuua,

omada ja kasutada.

Lõike 5 kohaselt arvestab valdkonna eest vastutav minister loetelu, nõukogu määruse (EL)

2019/1148 I lisas nimetatud piiranguga lõhkeaine lähteainetest, mida üldsuse hulka kuuluv isik

võib soetada, sisse tuua, omada ja kasutada TTJA poolt väljastatud piiranguga lõhkeaine

lähteaine kasutamise loa alusel, kehtestamisel nii ohtu avalikule korrale ja riigi julgeolekule,

piiranguga lõhkeaine lähteaine ohtlikkust kui ka ühiskonnas esinevat põhjendatud huvi

piiranguga lõhkeaine lähteaine õiguspäraseks kasutamiseks5. Avaliku korrana mõistetakse

korrakaitseseaduse6 § 4 lõike 1 kohaselt ühiskonna seisundit, milles on tagatud õigusnormide

järgimine ning õigushüvede ja isikute subjektiivsete õiguste kaitse.

§ 152. Piiranguga lõhkeaine lähteaine kasutamise loa kontrolliese ja kontrolli teostajad

Lõikes 1 loetletakse tingimused, millisel juhul antakse taotlejale piiranguga lõhkeaine lähteaine

kasutamise luba. Taotlejal on põhjendatud vajadus piiranguga lõhkeaine lähteaine järele, nt

nitrometaani kasutamine mudelautode kiirendamiseks, ja ta kasutab seda ainet nõuetekohaselt,

sh on tagatud piiranguga lõhkeaine lähteaine ohutu kasutamine vastavalt KemS-i § 15

lõikele 22. Samuti on oluline, et taotleja ei kujuta ohtu avalikule korrale ega riigi julgeolekule.

Taotlejal peab olema liiklusseaduse (LS) § 101 lõike 1 kohane tervisetõendi otsus, mis kinnitab,

et tema tervis on vastav LS-i § 97 lõikes 7 või 8 nimetatud kategooria juhiloa omajale esitatud

nõuetele. Taotlejal ei tohi olla kehtivat karistust esimese astme kuriteo, riigivastase süüteo või

süüteo eest, mis on pandud toime lõhkematerjali, pürotehnilist toodet, laskemoona,

lõhkeseadeldist või tulirelva kasutades või samaväärse teo eest välisriigis ning karistusandmed

ei kajastu nõukogu raamotsusega 2009/315/JSK7, mis käsitleb karistusregistrite andmete

5 Õiguspärase kasutamise hulka kuulub piiranguga lõhkeaine lähteaine soetamine, sissetoomine, omandamine ja

kasutamine, mis hõlmab ka hoidmist. 6 RT I, 14.03.2023, 28 7 Nõukogu raamotsus 2009/315/JSK käsitleb liikmesriikide vahel karistusregistrite andmete vahetamise korraldust

ja andmete sisu.

6

vahetamise liikmesriikidevahelist korraldust, reguleeritud andmevahetuskanalis. Sõnastamisel

on kasutatud karistusregistri seaduse8 (edaspidi KarRS) § 30 lg 4 eeskuju.

Lõikega 2 sätestatakse järelevalveasutuste ülesanded, milliseid nõudeid tuleb piiranguga

lõhkeaine lähteaine kasutamise loa taotlemise korral kontrollida. TTJA kontrollib taotleja

vajadust piiranguga lõhkeaine järele ja selle kasutamise õiguspärasust ning taotleja

karistusregistri andmeid nii Eesti karistusregistrist kui ka välisriikide karistuste andmeid

nõukogu raamotsusega 2009/315/JSK, mis käsitleb karistusregistrite andmete vahetamise

liikmesriikidevahelist korraldust, reguleeritud andmevahetuskanalis. See tähendab, et isiku

karistusandmete kontrollimisel tuleb peale Eesti karistusregistrist andmete kontrollimise

arvestada ka nõukogu määruse (EL) 2019/1148 art 6 lõikes 9 sätestatut. Nimetatud määruse

kohaselt hangib pädev asutus loa taotleja suhtes nõukogu määruse (EL) 2019/1148 artikli 6

lõike 1 punktis c (taotleja taust, sealhulgas teavet taotleja suhtes tehtud varasemate jõustunud

süüdimõistvate kohtuotsuste kohta liidus) osutatud teabe teistes liikmesriikides tehtud

varasemate jõustunud süüdimõistvate kohtuotsuste (võib sisaldada ka kolmandates riikides

vastu võetud süüdimõistvate kohtuotsuste andmeid) kohta süsteemi kaudu, mis on kehtestatud

nõukogu raamotsusega 2009/315/JSK. Sellest süsteemist kontrollitakse isiku tausta samades

karistusliikides (karistatud esimese astme kuriteo, riigivastase süüteo või süüteo eest, mis pandi

toime lõhkematerjali, pürotehnilist toodet, laskemoona, lõhkeseadeldist või tulirelva

kasutades), mida vaadatakse ka Eesti karistusregistrist. Nõukogu raamotsuse 2009/315/JSK

artikli 7 lõike 2 kohaselt: kui kodakondsusjärgse liikmesriigi keskasutusele artikli 6 kohaselt

esitatud päring karistusregistri andmete kohta on tehtud muul otstarbel kui kriminaalmenetluse

eesmärgil, vastab nimetatud keskasutus sellele oma riigis tehtud süüdimõistvate kohtuotsuste

ning kolmandates riikides tehtud ja talle seejärel edastatud ning karistusregistrisse kantud

süüdimõistvate kohtuotsuste puhul vastavalt riigisisesele õigusele. Nõukogu raamotsuse

2009/315/JSK artiklis 3 osutatud keskasutused vastavad sellistele teabepäringutele 10 tööpäeva

jooksul pärast päringu laekumist.

Piiranguga lõhkeaine lähteaine kasutamise loa taotleja karistusandmete kätte saamiseks nii

Eestis kui ka nõukogu raamotsuse 2009/315/JSK tehtud otsuste kohta esitab TTJA KemS-i

§ 152 lg 2 punktist 1 kohaselt päringu Registrite ja Infosüsteemide Keskusele (edaspidi RIK)

kooskõlas KarRS §-des 18 ja 30 sätestatud nõuetega. KarRS-i § 18 lõige 4 sätestab, et kui

päringu teeb isik enda kohta või kui registrist päringu tegijaks on KarR-i § 19 lõikes 1 nimetatud

isik (punkt 5 – valitsusasutusel ja kohaliku omavalitsuse asutusel seadusega või seaduse alusel

antud õigusaktiga sätestatud ülesannete täitmiseks) või registri arhiivist päringu tegijaks on

KarRS-i § 20 lõikes 1 nimetatud isik, märgitakse registri väljavõttes kõik KarRS §-s 12

nimetatud andmed. KarRS-i § 20 lg 1 punktis 9 sätestatud päringu väljavõte väljastatakse sama

paragrahvi lõikes 21 sätestatud korras. RIK väljastab TTJA-le päringu alusel küsitud andmed.

Lisaks kontrollib TTJA, et taotleja vastab LS-i § 97 lõigetes 7 või 8 juhiloa omajale esitatud

tervisenõuetele ja et tagatud on piiranguga lõhkeaine lähteaine ohutu kasutamine (KemS

§ 152 lg 1 punktid 5–6 ja § 15 lg 22).

Politsei- ja Piirivalveamet (edaspidi PPA) kontrollib piiranguga lõhkeaine lähteaine kasutamise

loa taotleja suhtes, kas esineb asjaolusid, mis võivad kujutada ohtu avalikule korrale (KemS

§ 152 lg 1 punkt 4).

8 RT I, 14.03.2023, 27

7

Kaitsepolitseiamet (edaspidi KAPO) kontrollib piiranguga lõhkeaine lähteaine kasutamise loa

taotleja suhtes, kas esineb asjaolusid, mis võivad kujutada ohtu riigi julgeolekule (KemS § 152

lg 1 punkt 4).

§ 153. Piiranguga lõhkeaine lähteaine kasutamise loa taotleja tervisekontroll

Lõikega 1 kehtestatakse nõue taotleja (juriidilise isiku puhul juhatuse liige või liikmed)

terviseseisundile. Taotleja vaimne ja füüsiline tervis peavad võimaldama tal nitrometaani

ohutult kasutada, mistõttu on üks piiranguga lõhkeaine lähteaine kasutamise tingimusi

tervisekontrolli läbimine ja tervisetõendi otsuse olemasolu. Sama tingimus kehtib neile

juriidilise isiku juhatuse liikmetele, kes puutuvad kokku piiranguga lõhkeaine lähteaine

käitlemisega. Kui juriidilise isiku puhul on vastutus ettevõtte sees edasi delegeeritud, on

ettevõtja huvi siiski tagada ohutus ja maandada riskid. Selleks on soovituslik, et juhul, kui luba

taotleb juriidiline isik, läbiksid need ettevõttes töötavad isikud, kes puutuvad kokku piiranguga

lõhkeaine lähteaine käitlemisega, vajaduse korral samuti lisatervisekontrolli.

Lõike 2 kohaselt peab taotlejal (füüsiline isik või juriidilise isiku juhatuse liikmetel) olema LS-i

§ 101 lõike 1 kohane kehtiv tervisetõend ja taotleja peab vastama LS-i § 97 lõikes 7 või 8

nimetatud kategooria juhiloa omajale esitatud tervisenõuetele. LS-i § 97 lg 7 kohaselt antakse

AM-, A-, B-, T-kategooria ja A1-, A2-, B1-alamkategooria mootorsõiduki ja BE-kategooria

autorongi juhiluba välja kehtivusega kümme aastat ning LS-i § 97 lõike 8 kohaselt antakse C-,

D-kategooria ja C1-, D1-alamkategooria mootorsõiduki ning CE-, DE-kategooria ja C1E-,

D1E-kategooria autorongi juhiluba välja kehtivusega viis aastat. Tervisenõuded nimetatud

kategooria juhtidele on kehtestatud Vabariigi Valitsuse 1. juuli 2011. a määruses nr 80

„Mootorsõidukijuhi ja mootorsõiduki juhtimisõiguse taotleja ning trammijuhi ja trammi

juhtimisõiguse taotleja tervisekontrolli tingimused ja kord ning tervisenõuded, sealhulgas

meditsiinilised vastunäidustused, mille korral mootorsõiduki ja trammi juhtimine ei ole

lubatud“ (edaspidi määrus nr 80). TTJA käsitleb tervisetõendi otsuse andmeid kooskõlas

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) 2016/6799 (edaspidi IKÜM) sätestatuga.

Eelnõu välja töötamise käigus kaaluti tervisetõendi sidumist relvaseaduse kohase

tervisetõendiga, kuid leiti, et relvaseadusest tulenevad tervisekontrolli nõuded on liiga piiravad.

Relvaseaduse kohaselt ei väljastata isikule tervisetõendit nt juhul, kui isikul puudub käsi, käel

pöial või on ühe käe osaline halvatus või käel on koordinatsioonihäired jne. Eeltoodu on vaid

osa loetelust, mille puhul on nimetatud tervisekontrolli nõuded isikutele, kes soovivad hobi

korras piiranguga lõhkeaine lähteainet mudelismi valdkonnas kasutada, liiga piiravad.

Piiranguga lõhkeaine lähteaine käitlejate tervisekontrolli nõuet ei seotud lõhkematerjaliseaduse

kohase lõhkaja, lõhkemeistri ja pürotehniku tervisenõudega, kuna ka need nõuded olid liiga

piiravad (ei tohi olla kroonilist neerupuudulikkust, diabeeti, suhtlemist takistavat kõnedefekti

jne).

Juhime veel tähelepanu, et LS-i kohase tervisekontrolli käigus kontrollitakse nii sõltuvus-,

psüühika-, isiksuse- kui ka käitumishäirete olemasolu ning nende esinemise korral isikule

tervisetõendit ei väljastata. See oli teine põhjus, et nitrometaani käitlejate tervisekontrolli nõue

siduda LS-i kohase tervisekontrolliga, kuna selle käigus kontrollitakse ka isikute vaimset

tervist.

9 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2016/679, füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel

ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (isikuandmete kaitse

üldmäärus)

8

Olulisena toome esile, et loa taotleja peab olema läbinud kas 1. või 2. gruppi kuuluva juhi

tervisekontrolli. Et läbida 2. grupi tervisekontroll, peab olema läbitud 1. gruppi kuuluva juhi

tervisekontroll. Piiranguga lõhkeaine lähteaine kasutamise loa taotlemiseks sobib, kui on

läbitud kas 1. gruppi või 2. gruppi kuuluva juhi tervisekontroll.

Määruse nr 80 kohaselt kuuluvad 1. gruppi A-, AM-, B- ja BE-kategooria ning nende

alamkategooriate mootorsõidukite juhid, välja arvatud B-kategooria takso, ning A- ja

B-kategooria alarmsõidukite juhid ning T-kategooria traktori ja liikurmasina juhid.

2. gruppi kuuluvad C-, CE-, D- ja DE-kategooria ning nende alamkategooriate mootorsõidukite,

B-kategooria takso ning A-, B- ja C-kategooria alarmsõidukite juhid, trammijuhid ning

juhtimisõiguse taotlejate ja mootorsõidukijuhtide õpetajad.

Kui välisriigi kodanik taotleb piiranguga lõhkeaine lähteaine kasutamise loa, et ta saaks

piiranguga lõhkeaine lähteainet Eestis kasutada (üldjuhul, nõukogu määruse (EL) 2019/1148

kohaselt taotleb ta piiranguga lõhkeaine lähteaine kasutamise loa oma alalisest elukohariigist),

siis KemS-i § 153 kohaselt peab ta esitama piiranguga lõhkeaine lähteaine kasutamise loa

taotluses ka LS-i § 101 lõike 10 kohase kehtiva nõuetekohase tervisetõendi.

§ 154. Piiranguga lõhkeaine lähteaine kasutamise loa taotluse lahendamine ja

kooskõlastamine

Lõike 1 kohaselt pädev asutus, kelleks on Eestis TTJA, väljastab või keeldub väljastamast

piiranguga lõhkeaine lähteaine kasutamise luba üldsuse hulka kuuluvale isikule. Nõukogu

määruse (EL) 2019/1148 artikli 5 lõige 3 sätestab, et loa väljastab selle riigi pädev asutus, kus

piiranguga lõhkeaine lähteainet kavatsetakse soetada, sisse tuua, omada või kasutada. TTJA

lahendab piiranguga lõhkeaine lähteaine kasutamise loa taotluse 30 päeva jooksul PPA ja

KAPO kooskõlastuse saamisest.

Lõike 2 kohaselt edastab TTJA piiranguga lõhkeaine lähteaine kasutamise loa taotluse PPA-le

ja KAPO-le, kes vastavalt § 15 lg 2 punktidele 2 ja 3 (avalik kord ja riigi julgeolek)

kooskõlastavad või jätavad piiranguga lõhkeaine lähteaine taotluse põhjendatult

kooskõlastamata 14 päeva jooksul dokumentide laekumise päevast arvates. Kui 14 päeva

jooksul PPA ega KAPO taotlust ei kooskõlasta või ei edasta põhjendust, miks nad jätavad

taotluse kooskõlastamata ega taotle tähtaja pikendamist, loetakse piiranguga lõhkeaine

lähteaine kasutamise loa taotlus kooskõlastatuks ilma sellekohase erikinnituseta.

Lõike 3 alusel võivad nii PPA kui ka KAPO küsida piiranguga lõhkeaine lähteaine kasutamise

loa taotlejalt vajalikke dokumente, et oma pädevuse piires kontrollida taotleja tausta ja

kujundada arvamus, kas lubada taotlejal piiranguga lõhkeaine lähteainet kasutada või mitte.

IKÜM-i artikli 2 lõike 2 punkti d kohaselt ei kohaldata IKÜM-i sätteid, kui isikuandmeid

töötlevad pädevad asutused süütegude tõkestamise, uurimise, avastamise või nende eest

vastutusele võtmise ja kriminaalkaristuste täitmisele pööramise, sealhulgas avalikku

julgeolekut ähvardavate ohtude eest kaitsmise ja nende ennetamise eesmärgil. Seega ei teki

piiranguga lõhkeaine lähteaine taotleja taustakontrolli tegemisel vastuolu IKÜM-ga, sest IKÜM

võimaldab teostada avalikku julgeolekut ähvardavate ohtude eest kaitsmise ja nende

ennetamise eesmärgil nimetatud taustakontrolle. Juhime tähelepanu, et nii PPA kui ka KAPO

peavad vajalike dokumentide ja lisateabe saamise korral ning andmekogudesse päringute

tegemisel lähtuma asutuste põhimäärustes sätestatust.

9

Lõike 4 kohaselt jätavad PPA ja KAPO piiranguga lõhkeaine lähteaine kasutamise loa

kooskõlastamata, kui § 152 lg 1 punktis 4 sätestatud nõuded ei ole täidetud. Teiste sõnadega

tähendab see, et taotleja võib kujutada otseselt ohtu avalikule korrale või riigi julgeolekule.

Lõike 5 kohaselt võivad PPA ja KAPO jätta piiranguga lõhkeaine lähteaine kasutamise loa

taotluse kooskõlastamata, kui taotleja ei esita ettenähtud ajaks nimetatud asutuste poolt küsitud

lisadokumente ja selgitusi. Taotluses puuduste kõrvaldamise menetluse läbiviimisel lähtutakse

haldusmenetluse seaduses sätestatud tähtaegadest.

155. Piiranguga lõhkeaine lähteaine kasutamise loa andmine ja andmisest keeldumine

Lõike 1 kohaselt on TTJA-l õigus väljastada piiranguga lõhkeaine lähteaine kasutamise luba

ühe- või mitmekordseks kasutamiseks maksimaalselt kolmeks aastaks tulenevalt nõukogu

määruse (EL) 2019/1148 artikli 6 lõikest 3, sõltuvalt taotleja esitatud andmetest ja

julgeolekuolukorrast.

Lõikes 2 sätestatakse tingimused TTJA poolt üldsuse hulka kuuluvale isikule piiranguga

lõhkeaine lähteaine kasutamise loa väljastamisele. Tingimuste koostamisel lähtuti nõukogu

määruse (EL) 2019/1148 artikli 6 lõikest 1. Hinnatakse taotleja tõendatud vajadust piiranguga

lõhkeaine lähteaine järele ja selle kavandatud kasutamise õiguspärasust. Taotleja või tema

juhatuse liikmed, kes puutuvad kokku piiranguga lõhkeaine lähteaine käitlemisega, ei tohi olla

karistatud esimese astme kuriteo, riigivastase süüteo või süüteo eest, mis pandi toime

lõhkematerjali, pürotehnilist toodet, laskemoona, lõhkeseadeldist või tulirelva kasutamise eest.

Lisaks peab taotlejal olema nõuetekohane tervisetõend (tervisetõendi otsus), ta ei tohi kujutada

ohtu avalikule korrale ega riigi julgeolekule ning tagatud peab olema piiranguga lõhkeaine

lähteaine ohutu kasutamine (KemS-i § 152 lg-s 1 nimetatud tingimused). Ühtlasi kaalutakse,

kas piiranguga lõhkeaine lähteainet ei ole võimalik asendada mõne teise alternatiivse ainega,

mis ei ole piiranguga lõhkeaine lähteaine, kuid on ohutum, ja millega saavutatakse sarnane

toime. Kui eelloetletud tingimused on täidetud, väljastab TTJA üldsuse hulka kuuluvale isikule

piiranguga lõhkeaine lähteaine kasutamise loa.

Lõike 3 kohaselt on TTJA-l õigus keelduda piiranguga lõhkeaine lähteaine kasutamise loa

väljastamisest, kui ei ole täidetud § 152 lõikes 1 nimetatud tingimused, nt on taotlejal

raskekujuline psüühikahäire, probleeme piiratud teovõimega ja talle on määratud eestkostja või

tal ei ole ohutuid tingimusi piiranguga lõhkeaine lähteaine hoidmiseks (nt lukustatud ruum või

kapp, et kõrvalised isikud seda kätte ei saaks, vajadusel võib olla paigaldatud signalisatsioon

või videovalve) või ta on esitanud taotlemisel valeandmeid (nt esitab tervisetõendi, aga see ei

vasta LS-i § 101 lõike 1 nõuetele), millel on oluline tähtsus loa andmise küsimuse otsustamisel.

TTJA võib keelduda loa väljastamisest, kui taotleja puhul on põhjendatud alus kahelda

piiranguga lõhkeaine lähteaine õiguspärases kasutamises. Näiteks, kui isik taotleb loa, et

nitrometaani kasutada mudelautode kiirendamiseks ja ta kasutab seda kooskõlas loal esitatud

andmetega, on tegemist õiguspärase kasutamisega.

Lõike 4 kohaselt on TTJA-l õigus keelduda piiranguga lõhkeaine lähteaine kasutamise loa

andmisest, kui PPA või KAPO ei ole piiranguga lõhkeaine lähteaine kasutamise loa taotlust

kooskõlastanud, kuna taotleja ei esitanud nõutud ajaks vajalikke dokumente või lisateavet

(KemS § 154 lg 5).

Lõike 5 kohaselt, kui TTJA keeldub piiranguga lõhkeaine lähteaine loa väljastamisest, teavitab

ta loa taotlejat ka õiguslikust alusest. Kui keeldumise otsus sisaldab teavet, mis seab ohtu

10

avaliku korra või riigi julgeoleku kaitse, ei avaldata seda teavet taotlejale ega muudele isikutele.

Sarnast lahendust on kasutatud näiteks välismaalaste seaduse10 §-des 49, 53 ja 64.

156. Piiranguga lõhkeaine lähteaine kasutamise loa kehtivuse peatamine ja loa kehtetuks

tunnistamine

Lõige 1 sätestab, et TTJA peatab piiranguga lõhkeaine lähteaine kasutamise loa kehtivuse kuni

kuueks kuuks, kui on alust arvata, et § 152 lõikes 1 sätestatud tingimusi on rikutud. Kuus kuud

on piisav aeg, et selgitada välja, mis põhjusel rikkumine toime pandi.

Lõike 2 kohaselt tunnistab TTJA piiranguga lõhkeaine lähteaine kasutamise loa kehtivuse

peatamise otsuse kehtetuks, kui piiranguga lõhkeaine lähteaine kasutamise loa omanik

kõrvaldab puuduse ettenähtud tähtaja jooksul.

Lõikega 3 sätestatakse, et TTJA tunnistab piiranguga lõhkeaine lähteaine kasutamise loa

kehtetuks, kui pärast piiranguga lõhkeaine lähteaine kasutamise loa andmist tuvastatakse

KemS-i § 152 lõikes 1 nimetatud tingimuse rikkumine või kui loa omanik ei ole etteantud tähtaja

jooksul kõrvaldanud loa kehtivuse peatamise puudust (KemS-i § 156 lg 2). Viide KemS-i §152

lõikele 1 jätab TTJA-le koostöös PPA ja KAPO-ga võimaluse tunnistada piiranguga lõhkeaine

lähteaine kasutamise luba kehtetuks sellisel juhul koheselt, kui tegemist on otsese ohuga riigi

julgeolekule või isikut on vahepeal karistatud.

Lõige 4 sätestab, et TTJA teavitab piiranguga lõhkeaine lähteaine kasutamise loa kehtetuks

tunnistamisest taotlejat õiguslikust alusest. Kui piiranguga lõhkeaine lähteaine kasutamise loa

kehtetuks tunnistamise otsus sisaldab teavet, mis seab ohtu avaliku korra või riigi julgeoleku

kaitse, ei avaldata seda teavet taotlejale ega muudele isikutele. Piiranguga lõhkeaine lähteaine

kasutamise loa kehtetuks tunnistamise teavitamiseks kehtestatakse sama regulatsioon, mis

piiranguga lõhkeaine lähteaine kasutamise loa väljastamisest keeldumisel (KemS § 155 lg 5).

Lõike 5 kohaselt, kui piiranguga lõhkeaine lähteaine kasutamise luba tunnistatakse kehtetuks,

peab piiranguga lõhkeaine lähteaine kasutamise loa omanik tagama tema valduses oleva

piiranguga lõhkeaine lähteaine nõuetekohase ohutuse, sh hoiuleandmise. See tähendab, et

piiranguga lõhkeaine lähteaine kasutamise loa omanik peab leidma 30 päeva jooksul piiranguga

lõhkeaine lähteaine kasutamise õigusega isiku, kellele piiranguga lõhkeaine lähteaine

võõrandada, või kui isikut ei leita, siis hävitama piiranguga lõhkeaine lähteaine TTJA

järelevalve all.

Kui üldsuse hulka kuuluv isik ei taga vabatahtlikult piiranguga lõhkeaine lähteaine ohutust,

võib TTJA kasutada asendustäitmist vastavalt asendustäitmise ja sunniraha seadusele. Juhul kui

TTJA koostatud ettekirjutust märgitud tähtaja jooksul ei täideta, saab TTJA rakendada

sunnivahendit või äärmisel juhul asendustäitmist, kui üldsuse hulka kuuluv isik ei ole nõus ise

talle määratud kohustust täitma.

Punktiga 4 muudetakse § 23 lõike 3 teist lauset. Kehtiva õiguse kohaselt esitab ettevõte

kohustuslikud dokumendid järelevalveasutustele eelistatult elektrooniliselt. Seadme ohutuse

seaduse § 12 lõikes 1 nimetatud TTJA järelevalve infosüsteemi11 on suurõnnetuse ohuga ja

ohtlikele ettevõtetele loodud ühetaoline võimalus esitada nõutud dokumente (vt KemS-i

3. peatükk). Lisaks saavad nõutud dokumente ühtses keskkonnas menetleda, vajaduse korral

10 RT I, 06.07.2023, 120 11 RT I, 30.12.2020, 10

11

tagasi lükata ja kooskõlastada nii TTJA kui ka Päästeamet, kes on selle valdkonna pädevad

asutused. Sel moel muutub kohustuslike dokumentide menetlemine läbipaistvamaks nii

ettevõttele kui ka menetlevatele asutustele, kuna on olemas täpne ülevaade iga nõutud

dokumendi menetlemise hetkeseisust. Infosüsteem võimaldab kohustuslike dokumentide

varem sisestatud andmeid võtta aluseks, kui andmeid on vaja muuta ja parandada, mistõttu

edaspidi väheneb ettevõtete ajakulu andmete sisestamisel ja kohustuslike dokumentide

uuendamisel. Tähtaja saabumisel väljastab infosüsteem loa omanikule teavituse nõutud

dokumentide läbivaatamise ja uuendamise vajadusest.

Mootorikütuste ja gaasipaigaldiste ettevõtted on juba võtnud TTJA järelevalve infosüsteemi

kasutusele ja esitavad neilt nõutud dokumendid selle kaudu. On asjakohane muuta dokumentide

esitamine nimetatud infosüsteemi vahendusel kohustuslikuks ka kõikidele suurõnnetuse ohuga

ja ohtlikele ettevõtetele. Seetõttu sätestatakse KemS-i § 23 lõikes 3 nõue, et edaspidi esitavad

ettevõtted KemS-i kohaselt nõutud dokumendid TTJA järelevalve infosüsteemi vahendusel ehk

elektroonselt.

Punktiga 5 muudetakse § 31 lõiget 2 ja asendatakse viide seadme ohutuse seaduse alusel

asutatud tehnilise järelevalve infosüsteemile viitega KemS-i § 23 lõikele 3, kus on nimetatud

Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti järelevalve infosüsteem. Lisaks, pärast

Tarbijakaitseameti ja Tehnilise Järelevalve Ameti ühendamist 2020. aastal, kannab infosüsteem

nimetust tarbijakaitse ja tehnilise järelevalve infosüsteem mitte tehnilise järelevalve

infosüsteem.

Punktiga 6 täiendatakse § 32 lg 4 sissejuhatavat lauseosa. Kehtiva seaduse § 32 lõike 4 kohaselt

tuleb Päästeametile kooskõlastamiseks esitada, uue käitise asukoha valikul, olemasoleva käitise

tegevuse laiendamisel või tootmise suurendamisel, kui selliseks tegevuseks on vaja algatada

planeering või muuta seda, või anda ehitusluba ja ohtliku ettevõtte ja suurõnnetuse ohuga

ettevõtte ohualasse jääva maa-ala planeerimisel või sinna ehitise kavandamisel, üld-, eri- või

detailplaneering ja ehitusprojekt. KemS-i § 32 seab erinõuded maakasutuse planeerimisel ja

ehitiste projekteerimisel ehk projekteerimistingimuste ja ehitusloa andmise menetlemisel.

Maakasutuse planeerimisel (nii üldplaneeringu ja detailplaneeringu kui ka eriplaneeringu

puhul) tuleb seejuures arvestada olemasolevaid käitisi, neis tehtavaid muudatusi, aga ka käitiste

lähiümbrusse teiste ehitiste ehitamist. Pikemaajalises perspektiivis peab maakasutuse

planeerimine tagama suurõnnetuse ohuga käitise ja elamurajoonide ning muude avaliku

kasutusega alade vahel olevate piisavate ohualade olemasolu. Nimetatud vahemaade pikkus

sõltub ettevõtte tegevusalast ja riski suurusest ning need selgitatakse välja riskide hindamise

käigus, mis on osa käitamisloa menetlusest. Vajaduse korral nähakse ette olemasolevates

suurõnnetuse ohuga ettevõtetes muudatuste planeerimisel või nende ohualasse planeerimisel

lisameetmete rakendamine. Lisameetmetega on võimalik vähendada ettevõtte ohuala.

Selleks, et maakasutust mõjutavate otsuste tegemisel (eelkõige planeerimismenetlus, ehitusloa

ja ehitusteatise menetlus) oleks otsuse tegijal piisav ja usaldusväärne teave suurõnnetuse ohuga

ettevõtetest, peavad viimased andma teavet. Samuti peab otsuse tegijal, kes enamasti on

kohaliku omavalitsuse üksus, olema võimalik tugineda ohtliku ja suurõnnetuse ohuga ettevõtte

käitamisluba menetleva ja väljastava riigiasutuse (TTJA) eksperditeadmistele. Seetõttu on

oluline täiendada § 32 lõike 4 sissejuhatavat lauseosa, et edaspidi edastatakse TTJA-le üld-, eri-

või detailplaneering ja ehitusprojekt arvamuse andmiseks samas lõikes loetletud juhtudel, et

kõik asjassepuutuvad ja menetlevad asutused oleksid ühes infoväljas ning menetluse käigus

jõutakse parima lahenduseni. TTJA käitamisloa väljastajana saab edaspidi arvamust avaldada

juba planeerimismenetluse käigus ning see on oluline ka ettevõtja seisukohalt, et ei tekiks

olukorda, kus käitamisloa hilisema menetluse käigus selguvad asjaolud, mille muutmine on

12

kulukas või tagantjärele võimatu. Ettevõtjatele sellega olulist koormust ei kaasne, kuna samad

dokumendid tuleb kehtiva seaduse kohaselt esitada Päästeametile kooskõlastamiseks.

Käesolev muudatus ei ole küll seotud määruse (EL) 2019/ 1148 piiranguga lõhkeaine lähteaine

kasutamise loa menetluse sätetega, vaid on eraldi muudatus, ent see on oluline ohtlike

kemikaale käitlevate ettevõtjate maakasutuse planeerimise seisukohalt. Eelduslikult hoiab

TTJA kaasamine menetluse planeerimisfaasis kokku aega ka käitamisloa menetluse faasis.

Punktiga 7 täiendatakse § 45 pealkirja ja lõiget 1 sõnaga „soetamise“, et vastutuse poolest

oleks piiranguga kaetud ka piiranguga lõhkeaine lähteaine soetamise nõuete rikkumine.

Piiranguga lõhkeaine lähteaine soetamise nõuete puhul lähtutakse määruses (EL) 2019/1148

artiklites 5–7 ja 9 toodust. Määruse (EL) 2019/1148 artiklis 5 käsitletakse piiranguga lõhkeaine

lähteaine kättesaadavaks tegemist, sissetoomist, omamist ja kasutamist, artiklis 6 loa

väljastamist ja selle menetlust, artiklis 7 tarneahela teavitamist ning artiklis 9

kahtlustäratavatest tehingutest, kaotsiminekutest ja vargustest teatamist.

Eelnõu § 2

Punktiga 1 täiendatakse RLS-i § 217 pealkirja tekstiosaga „piiranguga lõhkeaine lähteaine

kasutamise loa taotluse läbivaatamine“, kuna piiranguga lõhkeaine lähteaine taotluse

läbivaatamise eest nähakse edaspidi ette riigilõiv.

Punktiga 2 täiendatakse RLS-i § 217 lõikega 3, millega nähakse piiranguga lõhkeaine lähteaine

kasutamise taotluse läbivaatamise eest ette riigilõiv 50 eurot. Kui isik esitab piiranguga

lõhkeaine lähteaine kasutamise loa taotluse TTJA-le, peab ta selle eest tasuma 50 eurot

riigilõivu.

4. Eelnõu terminoloogia

Eelnõu muutmisel on arvestatud terminitega, mida kasutatakse nõukogu määruses

(EL) 2019/1148, milles on muu hulgas kasutusel piiranguga lõhkeaine lähteaine, reguleeritud

lõhkeaine lähteaine, üldsuse hulka kuuluv isik, ettevõtja ja professionaalne kasutaja.

Piiranguga lõhkeaine lähteaine on nõukogu määruse (EL) 2019/1148 I lisas loetletud aine,

mille kontsentratsioon ületab I lisas esitatud tabeli 2. veerus sätestatud piirmäära, sealhulgas

segu või muu aine, milles sisalduva, nimetatud lisas loetletud aine kontsentratsioon ületab

vastavat piirmäära.

Reguleeritud lõhkeaine lähteaine on sama määruse I või II lisas loetletud aine, sealhulgas segu

või muu aine, mis sisaldab nendes lisades esitatud ainet, välja arvatud rohkem kui viiest ainest

koosnevad homogeensed segud, milles iga I või II lisas loetletud aine kontsentratsioon on

väiksem kui 1 massiprotsenti.

Üldsuse hulka kuuluv isik on füüsiline või juriidiline isik, kelle tegutsemise eesmärk ei ole

seotud tema kaubandus-, äri- ega kutsetegevusega.

Ettevõtja on füüsiline või juriidiline isik, avalik-õiguslik üksus või selliste isikute või üksuste

rühm, kes teeb turul, kas internetiväliselt või internetis, sealhulgas internetipõhistes

kauplemiskohtades, reguleeritud lõhkeainete lähteained kättesaadavaks.

Professionaalne kasutaja on füüsiline või juriidiline isik, avalik-õiguslik üksus või selliste

isikute või üksuste rühm, kellel on tõendatud vajadus piirangutega lõhkeainete lähteainete järele

13

eesmärgil, mis on seotud tema kaubandus-, äri- või kutsetegevusega, sealhulgas täis- või

osaajaga põllumajandusliku tegevusega, olenemata põllumajanduslikuks tegevuseks kasutatava

maa suurusest, ent mis ei hõlma piirangutega lõhkeainete lähteaine teisele isikule

kättesaadavaks tegemist.

5. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele

Eelnõul on otsene puutumus nõukogu määrusega (EL) 2019/1148. Lõhkeainete lähteainete

turustamise ja kasutamise valdkond on EL-i õigusega reguleeritud ning esitatud otsekohalduva

määrusena, mida siseriiklikusse õigusesse ümber ei kirjutata. Küll aga tuleb nõukogu määruse

(EL) 2019/1148 rakendamiseks vajalikud sätted, sh loakohustuse seadmine piiranguga

lõhkeaine lähteaine soetamiseks, sisse toomiseks, omamiseks ja kasutamiseks, kehtestada

KemS-i eelnõuga.

6. Seaduse mõjud

Seadusega kaasnevaid eeldatavaid mõjusid hinnatakse nõukogu määruse (EL) 2019/1148

nitrometaani kättesaadavaks tegemise loakohustuse seadmise osana.

Seadusega kaasnevatel muudatused mõjutavad majandust ja riigiasutuste töökorraldust, kuna

need puudutavad nitrometaani käitlejaid ja nitrometaani käitlemist.

Suurema kui 16 massiprotsendi sisaldusega nitrometaani loa alusel kättesaadavaks tegemisel

üldsuse hulka kuuluvatele isikutele on kaudne mõju elu- ja looduskeskkonnale, arvestades, et

nitrometaani kasutatakse mudelite kiirendamiseks eri valdkondades (auto-, lennuki-,

laevamudelid). Seda mõju seletuskirjas eraldi ei käsitleta. Kaudset mõju ei ole võimalik hinnata

ega analüüsida, kuna sellekohaseid mõõtmisi ei tehta. Seega on käsitletud üksnes otseseid

mõjusid.

Määrusel ei ole sotsiaalset, sealhulgas demograafilist mõju, samuti puudub mõju

regionaalarengule.

Kavandatav muudatus: piiranguga lõhkeaine lähteaine, nitrometaani kättesaadavaks

tegemine loa alusel üldsuse hulka kuuluvatele isikutele, kes kasutavad nitrometaani hobi korras

erinevates mudelismi (autod, lennukid, laevad) valdkondades.

Mõju sihtrühm: otsene sihtrühm on nõukogu määruse (EL) 2019/1148 I lisas esitatud

piiranguga lõhkeaine lähteaine, suurema kui 16 massiprotsendilise sisaldusega nitrometaani

käitlejad (nii kasutajad kui ka müüjad), lubade väljastaja (TTJA) ja lubade menetlemisse

kaasatud julgeolekuasutused (PPA, KAPO).

Kasutajad on üldsuse hulka kuuluvad isikud (suurusjärk 50), kes kasutavad suurema kui

16 massiprotsendi sisaldusega nitrometaani eesmärgipäraselt ja hobi korras auto-, lennuki- ja

laevamudelit kiirendamiseks.

Üldsuse hulka kuuluvate isikute puhul ei ole tegemist ettevõtjate ega professionaalsete

kasutajatega määruse (EL) 2019/1148 tähenduses.

Nitrometaani müüjad on ettevõtjad, kes teevad kättesaadavaks suurema kui

16 massiprotsendi sisaldusega nitrometaani. Eelnõu puudutab ligikaudu viit müüjat.

TTJA on pädev asutus, kes hakkab väljastama suurema kui 16 massiprotsendi sisaldusega

nitrometaani kasutajatele lube, mille alusel isikutel on õigus soetada, sisse tuua, omada ja

14

kasutada nitrometaani. PPA ja KAPO teevad loa menetlemise raames nitrometaani loa taotlejate

taustakontrolli, lähtudes vajadusest tagada avalik kord ja kaitsta riigi julgeolekut.

Mõju kirjeldus: nõukogu määrusega (EL) 2019/1148 tehakse suurema kui 16 massiprotsendi

sisaldusega nitrometaan kättesaadavaks üldsuse hulka kuuluvatele isikutele eesmärgipäraseks

käitlemiseks loa alusel. TTJA väljastatud luba on aluseks, et müüja võib suurema kui

16 massiprotsendi sisaldusega nitrometaani üldsuse hulka kuuluvatele isikutele kättesaadavaks

teha. Loa väljastamine ei puuduta ettevõtjaid ega professionaalseid kasutajaid, kes käitlevad

suurema kui 16 massiprotsendi sisaldusega nitrometaani.

Mõju alavaldkond 6.1 (majandusmõju): mõju üldsuse hulka kuuluvatele isikutele, kes

soovivad suurema kui 16 massiprotsendi sisaldusega nitrometaani käidelda, u 50 isikut. Üldsuse

hulka kuuluvate isikute hulk, keda käesolev muudatus mõjutab, on väike, aga mõju nende

tegevusele mudelismi valdkonnas on suur. Edaspidi peavad üldsuse hulka kuuluvad isikud

suurema kui 16 massiprotsendi sisaldusega nitrometaani kasutamiseks loa taotlema, siiani pole

nad pidanud seda tegema.

Mõju tervishoiutöötajatele eraldi ette ei nähta ja käesolevas punktis ei hinnata, kuna piiranguga

lõhkeaine lähteaine kasutaja tervisekontrollile kehtivad samad nõuded, mis

mootorsõidukijuhile. Eelduslikult on enamikul taotlejatel autojuhiluba ja nad juba on läbinud

sellekohase tervisekontrolli.

Mõju avaldumise sagedus: avaldumise sagedus on pigem väike, sest tavaolukorras ei kasuta

üldsuse hulka kuuluvad isikud suurema kui 16 massiprotsendi sisaldusega nitrometaani.

Mudelismi valdkonnas võistlusteks valmistujate hulgas leiab nitrometaan regulaarsemat

kasutust, samas on nitrometaani maksumus kõrge ning pigem on ka nende poolt nitrometaani

kasutamine võistlusvälisel perioodil madal.

Ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk: ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk suurema

kui 16 massiprotsendi sisaldusega nitrometaani kasutajatele on keskmine, kuna isikud peavad

loa saamiseks läbima mh taustakontrolli, mis on seotud isikute põhiõigustega.

Järeldus mõju olulisuse kohta: mõju ulatus on väike, kuna on oluline üksnes suurema kui

16 massiprotsendi sisaldusega nitrometaani kasutajatele, kes kasutavad seda hobi korras

mudelismi valdkonnas ning saavad seda soetada, tuua, omada ja hoida EL-i õigusega kooskõlas.

Mõju alavaldkond 6.2 (majandusmõju): ettevõtjate arv, kes teevad üldsuse hulka kuuluvatele

isikutele loa alusel kättesaadavaks suurema kui 16 massiprotsendi sisaldusega nitrometaani, on

väike (kõige rohkem viis). Loa alusel kättesaadavaks tegemine ei puuduta olukordi, kus

ettevõtja teeb nimetatud aine kättesaadavaks teisele ettevõtjale või professionaalsele kasutajale.

Küll aga suureneb ettevõtjate, kes nitrometaani üldsuse hulka kuuluvatele isikutele loa alusel

kättesaadavaks teevad, halduskoormus. Ühelt poolt peavad nad kontrollima taotlejate lubade

olemasolu, teisalt teostavad nende tegevuse üle kontrolli järelevalveasutused.

Mõju avaldumise sagedus: tehtavate müügitehingute arv sõltub isikutele väljastatud lubade

arvust ja sellest, kas luba on väljastatud ühe- või mitmekordseks kasutamiseks. Seetõttu ei ole

hetkeseisuga võimalik mõju avaldamise sagedust täpsemini prognoosida.

Ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk: ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk müüjatele

on väike, sest loa alusel saavad ettevõtjad teha üldsuse hulka kuuluvatele isikutele seaduslikult

kättesaadavaks suurema kui 16 massiprotsendi sisaldusega nitrometaani. Kui isikul luba

puudub, siis talle suurema kui 16 massiprotsendi sisaldusega nitrometaani kättesaadavaks teha

ei tohi.

15

Järeldus mõju olulisuse kohta: mõju ulatus on väike, kuna mõjutab väga väikest hulka

ettevõtteid.

Mõju alavaldkond 6.3 (mõju riigiasutustele): mõju pädevatele asutustele (TTJA, PPA ja

KAPO), kes osalevad piiranguga lõhkeaine lähteaine loa menetluse väljastamise protsessis.

TTJA väljastab loa ning PPA ja KAPO teevad vastavalt oma pädevusele loa taotleja suhtes enne

loa väljastamist taustakontrolli, lähtudes vajadusest tagada avalik kord ja kaitsta riigi

julgeolekut. TTJA kontrollib enne loa väljastamist, kas isikul on tõendatud vajadus piiranguga

lõhkeaine lähteaine järele ja selle kavandatud kasutamise õiguspärasust, selliste väiksemas

kontsentratsioonis piirangutega lõhkeainete lähteainete või alternatiivsete ainete

kättesaadavust, millega saavutataks sarnane toime, ning hoidmise tingimusi, et tagada

piiranguga lõhkeaine lähteaine ohutu ja turvaline ladustamine. Lisaks kontrollib TTJA teavet

taotleja suhtes nii Eestis kui ka välisriigis tehtud varasemate jõustunud süüdimõistvate, s.t

päringu tegemist RIK-ile. Sellega kaasneb ka RIK-ile töökoormuse mõningane kasv, mis on

pigem väike, sest lisanduma peaks umbes 50 inimese taustakontrolli päringud.

Mõju avaldumise sagedus: mõju avaldamise sagedus pädevatele asutustele on seotud esitatud

taotluste arvuga ning selle tõttu võib see teatud ajavahemikul olla regulaarne. Samuti mängib

rolli, kas taotletakse piiranguga lõhkeaine ühe- või mitmekordset kasutamist. Kui luba

taotletakse suurema kui 16 massiprotsendi sisaldusega nitrometaani mitmekordseks

kasutamiseks, on pädevatele asutustele mõju avaldumise sagedus väiksem, sest isik saab ühte

ja sama luba kasutada nitrometaani ostmisel mitu korda.

Ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk: käesoleval juhul on ebasoovitavaks mõjuks uue

menetluskorra loomine ja seda eelkõige TTJA vaatest, kes on lõhkeainete lähteainete lubade

väljastaja. Lõhkeainete lähteainete lubade väljastamine üldsuse hulka kuuluvatele isikutele on

esmakordne ja varasem kogemus puudub, mistõttu on pädevatele asutustele eelkõige TTJA-le

kaasnev risk keskmine.

Ebasoovitava mõju riski vähendamiseks luuakse menetluskord, sh juhised menetluse

proportsionaalseks ja sujuvaks elluviimiseks.

Järeldus mõju olulisuse kohta: mõju ulatus pädevate asutuste töökorraldusele on teatud

ajaperioodi jooksul regulaarne, vaatamata asjaolule, et taotlejat hulk ei ole suur, u 50 isikut.

Mõju olulisuse peamiseks kriteeriumiks on, et piiranguga lõhkeaine lähteaine lubade

väljastamine on esmakordne ning kuidas see praktikas toimima hakkab ja kui suur on täpne

töömaht selgub aja jooksul.

Mõju valdkond 6.4 (mõju julgeolekule): mõju elanike julgeolekule nii Eestis kui teistes

riikides.

Mõju avaldumise sagedus: muudatus puudutab üksnes ühe piiranguga lõhkeaine

kättesaadavaks tegemist piiratud hulgale isikutele, mistõttu on mõju avaldamise sagedus pigem

väike või ebaoluline.

Ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk: ühe piiranguga lõhkeaine lähteaine kättesaadavaks

tegemisega ei kaasne ebasoovitavaid mõjusid, kuna teadaolevalt on Eestis

terrorismikuritegevuse oht väike ja nitrometaani seaduslikult kättesaadavamaks tegemine ei

tohiks seda ohtu suurendada.

Järeldus mõju olulisuse kohta: mõju julgeolekule on pigem väike, kuid see hinnang on

subjektiivne. Kui teha üks piiranguga lõhkeaine lähteaine kättesaadavaks laiemale isikute

hulgale, kui seda on ettevõtjad ja professionaalsed kasutajad, ei tohiks see märkimisväärselt

suurendada mõju julgeolekule. Vastupidi, riik saab parema ülevaate isikutest, kes täpselt

16

kasutavad suurema kui 16 massiprotsendi sisaldusega nitrometaani, ja samuti ettevõtlussektori,

milles nad tegutsevad. Kuna piiranguga lõhkeainete ülejäänud lähteainete kohta jääb kehtima

keeld, mille järgi ei tehta neid kättesaadavaks üldsuse hulka kuuluvatele isikutele, on nimetatud

lähteaineid ka raskem väärkasutada.

Seega, käesoleva loakohustuse seadmise mõju julgeolekule on keeruline hinnata. Julgeolekut

mõjutab nõukogu määruse (EL) 2019/1148 rakendamine kogu EL-s ning õige ja asjakohane

oleks hinnata seda EL-is tervikuna, mitte kemikaaliseaduse muutmise eelnõu kontekstis, sest

nõukogu määruse (EL) nr 98/2013 rakendamine on näidanud, et iga EL-i liikmesriigi

julgeolekut mõjutab nimetatud loakohustuse sisseseadmine isemoodi. Eesti eeliseks võib

kindlasti pidada väikest rahvaarvu, võrreldes teiste EL-i riikidega.

7. Seaduse rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevused, eeldatavad

kulud ja tulud

Võrreldes kehtiva õigusega muutuvad TTJA tööülesanded. Lisaks, nõukogu määruse

(EL) 2019/1148 kohaselt piiranguga lõhkeaine lähteaine turustamise nõuete täitmise üle

jaemüügis, hakkab TTJA väljastama piiranguga lõhkeaine lähteaine kasutamise lube suurema

kui 16 massiprotsendi sisaldusega nitrometaani loa taotlejatele, mistõttu kaasneb sellega

asutusele töökoormuse kasv. Teatav töökoormuse kasv kaasneb ka planeerimismenetluse etappi

kaasamisega, kui TTJA-le esitatakse üld-, eri- või detailplaneeringud ja ehitusprojektid.

TTJA-le on varem riigieelarvest ette nähtud raha ühe lisaametikoha jaoks, palgakuluga

40 000 eurot. Seetõttu praeguses eelnõu faasis (teine kooskõlastusring) lisakulusid ei planeerita.

Eelnõu seadusena rakendumisega kaasneb tulusid riigilõivu tasumisest. Laekuv riigilõivu

summa sõltub taotluste esitamise arvust. Taotluse läbivaatamise eest peab taotleja tasuma

50 eurot riigilõivu.

8. Rakendusaktid

Eelnõu seadusena jõustumisel on vaja kehtestada majandus- ja infotehnoloogiaministri määrus

„Loetelu piiranguga lõhkeaine lähteainetest, mida üldsuse hulka kuuluv isik võib soetada, sisse

tuua, omada ja kasutada“. Kavand on lisatud seletuskirjale (lisa 1).

Rakendusakt on vajalik, kuna nõukogu määrus (EL) 2019/1148 ajaga muutub, st et muutuda

võib lisa I piiranguga lõhkeaine lähteainete nimekiri, millesse tõenäoliselt lisatakse uusi aineid.

See aga tähendab, et aja jooksul võib tekkida üldsuse hulka kuuluvatel isikutel vajadus teatavate

teiste piiranguga lõhkeaine lähteainete järgi ning seetõttu on mõistlik luua regulatsioon, mis ei

tulevikus ei tähenda iga kord kemikaaliseaduse muudatust. Käesoleva muudatuse järel tehakse

üldsuse hulka kuuluvatele isikutele kättesaadavaks üksnes suurema kui 16 massiprotsendi

sisaldusega nitrometaan, samas nõukogu määrus (EL) 2019/1148 I lisa sisaldab juba praegu

kokku üheksat piiranguga lõhkeaine lähteainet.

9. Seaduse jõustumine

Seadus jõustub üldises korras, kuna seotud osapooled on teadlikud kehtestavatest nõuetest ja

täiendavat üleminekuaega selleks ei vaja.

10. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon

17

Eelnõu esitatakse uuesti kooskõlastamiseks Siseministeeriumile ja Justiitsministeeriumile, sest

piiranguga lõhkeaine lähteaine kasutamise loa taotleja taustakontrolli läbiviimise sätteid

muudeti olulisel määral.

Eelnõu esitati kooskõlastamiseks Siseministeeriumile, Kaitseministeeriumile,

Sotsiaalministeeriumile, Rahandusministeeriumile, Justiitsministeeriumile ning arvamuse

avaldamiseks TTJA-le, PPA-le, KAPO-le, Terviseametile, Eesti Kaubandus- ja Tööstuskojale,

Eesti Väike- ja Keskmiste Ettevõtjate Assotsiatsioonile, Eesti Kaupmeeste Liidule, Eesti

Keemiatööstuse Liidule, Eesti E-kaubanduse Liidule, Eesti Tehnika- ja Spordiliidule, Tartu

Mudellennu Klubi MTÜ-le, Hiiumaa Mudeliklubi MTÜ-le ja Kopteriklubile.

Rahandusministeerium, Siseministeerium ja Justiitsministeerium kooskõlastasid eelnõu

märkustega, millega saab täpsemalt tutvuda seletuskirja lisas 2.

TTJA avaldas arvamust, mis on leitav seletuskirja lisast 2, ning Eesti Kaubandus- ja

Tööstuskoda andis teada, et neil ei ole käesoleva eelnõu kohta kommentaare, märkusi ega

ettepanekuid.