| Dokumendiregister | Kaitseministeerium |
| Viit | 5-3/25/10 |
| Registreeritud | 04.07.2025 |
| Sünkroonitud | 07.07.2025 |
| Liik | Väljaminev kiri |
| Funktsioon | 5 Õigusvaldkonna korraldamine |
| Sari | 5-3 Kaitseministeeriumi koostatud VV määruste eelnõud |
| Toimik | 5-3/25 Kaitseministeeriumi koostatud VV määruste eelnõud 2025 |
| Juurdepääsupiirang | Avalik |
| Juurdepääsupiirang | |
| Adressaat | Rahandusministeerium |
| Saabumis/saatmisviis | Rahandusministeerium |
| Vastutaja | |
| Originaal | Ava uues aknas |
EELNÕU
01.07..2025
VABARIIGI VALITSUS
MÄÄRUS
Vabariigi Valitsuse 21. juuni
2018. a määruse nr 45
„Kaitseväe põhimäärus“
muutmine
Määrus kehtestatakse Kaitseväe korralduse seaduse § 12 lõike 1 alusel.
§ 1. Vabariigi Valitsuse 21. juuni 2018. a määruses nr 45 „Kaitseväe põhimäärus“ tehakse
järgmised muudatused:
1) paragrahvi 6 lõiget 2 täiendatakse pärast tekstiosa „brigaad,“ tekstiosaga „rügement,“ ja
pärast tekstiosa „kompanii“ tekstiosaga „, patarei“;
2) paragrahvi 91 lõiget 3 täiendatakse punktiga 21 järgmises sõnastuses:
„21) suurtükiväerügement;“.
§ 2. Määrus jõustub 1. augustil 2025. a.
Kristen Michal
Peaminister
Hanno Pevkur
Kaitseminister
Keit Kasemets
Riigisekretär
01.07.2025
Vabariigi Valitsuse määruse „Vabariigi Valitsuse 21. juuni 2018. a määruse
nr 45 „Kaitseväe põhimäärus“ muutmine“ eelnõu
SELETUSKIRI
1. Sissejuhatus
1.1 Sisukokkuvõte
Eelnõuga muudetakse Vabariigi Valitsuse 21. juuni 2018. a määrust nr 45 „Kaitseväe
põhimäärus“ (edaspidi põhimäärus). Muudatused puudutavad Kaitseväe väeüksuste loetelu ja
diviisi koosseisu.
Eelnõuga lisatakse Kaitseväe koosseisu uue väeüksusena rügement ja patarei. Muudatuste
peamine eesmärk on lihtsustada Kaitseväe-siseseid juhtimis- ja haldusprotsesse ning kujundada
senisest selgemalt Kaitseväe struktuuriüksuste koosseisu ja väeüksuste sisulisi ülesandeid.
Teise muudatusena täiendatakse diviisi koosseisu, lisades sinna suurtükiväerügemendi.
Rügemendi puhul on tegu üksuse tüübi ajaloolise nimetusega, mis tähistab pataljonist suuremat
üksust, olles erinevalt brigaadist vaid ühe relvaliigi keskne.
Eelnõu mõju ei ulatu Kaitseväest väljapoole ja halduskoormust ei mõjuta.
1.2 Eelnõu ettevalmistaja
Ettepaneku eelnõu ja seletuskirja koostamiseks tegi Kaitsevägi ja eelnõu koostamise eest
vastutab Kaitseministeeriumi õigusosakonna nõunik Marion Saarna-Kukk
([email protected]). Eelnõu ja seletuskirja on toimetanud Luisa
Tõlkebüroo eesti keele toimetaja Tiina Alekõrs ([email protected]).
1.3 Märkused
Eelnõu ei ole seotud menetluses oleva seaduse ega määruse eelnõuga.
Eelnõu ei ole seotud Euroopa Liidu õiguse rakendamisega.
Eelnõu ei ole seotud Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammiga.
2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs
Eelnõu koosneb kahest paragrahvist.
Eelnõu § 1 punktiga 1 muudetakse põhimääruse § 6 lõike 2 teksti, täiendades väeüksuse
liigitumist, lisades loetellu rügemendi ja patarei.
Kaitsevägi on viimaste aastate jooksul teinud läbi märkimisväärse arengu ning Kaitseväe
koosseisus on hulk väeüksuseid, millel on oma selgepiirilised rahu- ja sõjaaja ülesanded.
Rügemendi puhul on tegu üksuse tüübi ajaloolise nimetusega, mis tähistab pataljonist suuremat
üksust, olles erinevalt brigaadist vaid ühe relvaliigi keskne. Rügement klassikalises tähenduses
on 1000–3000 sõdurit koondav maaväe väeüksus, mis koosneb pataljonidest, kompaniidest või
patareidest (suurtükiväes). Rügement vastutab ühe relvaliigi sõjaajaüksuste tsentraliseeritud
väljaõppe läbiviimise eest ühtsetel alustel.
Termini taasrakendamine eristab selgepiiriliselt brigaadide ning rügemendi sisu ja
vastutusvaldkonda. Suurtükiväe relvaliigi koosseisu kuuluvad Kaitseväes liikursuurtüki,
rakettsuurtükiväe ja varitseva õhuründemoona üksused. Suurtükiväe relvaliigi üksused tagavad
diviisile süvaründevõime ning võimekuse toetada brigaadide ja maakaitseringkondade
lähilahingut.
Sama muudatusega lisatakse väeüksuste koosseisu rügemendi koosseisus asuvad patareid.
Patarei on võrreldav kompaniiga, kuid nimetuse eristamise vajadus on tingitud ajaloolisest ja
rahvusvahelisest tavast, mille puhul kompanii ekvivalenti suurtükiväes ja õhutõrjes nimetatakse
patareiks.
Eelnõu § 1 punktiga 2 täiendatakse põhimääruse § 9 lõiget 3 punktiga 21. Muudatusega
luuakse diviisi koosseisu suurtükiväerügement.
Riigikaitse arengukava (RKAK 2035) analüüsi käigus on tuvastatud vajadus muuta rahuaegne
suurtükiväepataljon suurtükiväerügemendiks, et tõhustada suurtükiväe relvaliigilise väljaõppe
korraldamist ja läbiviimist. Ümberkorraldus tehakse olemasolevate ressursside piires.
Suurtükiväerügemendi ülesanded on:
1) suurtükiväe relvaliigilise väljaõppe korraldamine ja läbiviimine;
2) suurtükiväe relvaliigilise võimearenduse protsessi toetamine;
3) diviisi suurtükiväe üksuste lahinguvalmiduse saavutamiseks ja sõjaliste operatsioonide
läbiviimiseks vajalike plaanide koostamisel osalemine;
4) rügemendile pandud ülesannete täitmiseks vajaliku ressursivajaduse planeerimine;
5) rügemendile eraldatud mobilisatsiooniladude ja mobilisatsioonidepoode kasutamise ning
hoidlates riigivara ladustamise korraldamine;
6) sõjaaja üksuste ettevalmistamine;
7) ajateenistuse ja ajateenijate üld- ja erialase väljaõppe korraldamine;
8) sõjalise taseme- ja täiendõppe korraldamine;
9) allüksuste väljaõppetaseme ja lahinguvõime kontrollimine;
10) riigisaladuse ja salastatud välisteabe nõuetekohane käitlemine rügemendis;
11) julgeolekualase tegevuse planeerimine ning elluviimine.
Eelnõu §-s 2 sätestatakse määruse jõustumise tähtpäevaks 1. august 2025.
3. Eelnõu mõju
Kaitseväe põhimääruse muutmine ja sellega Kaitseväe töökorralduse muutmine aitab tõhustada
Kaitseväe toimimist. Rügemendi loomisel liiguvad senised suurtükiväepataljoni koosseisus
olnud liikursuurtükiväe, rakettsuurtükiväe ja mehitamata õhuründe võimed rügemendi
koosseisu. Sellega moodustub relvaliigipõhine tervikkompetents ning tagatakse väevõime
keskne juhtimine ja koordinatsioon.
Muudatusega on seotud suurtükiväepataljon, kuid otseseid muudatusi teenistuse korralduses
Kaitseväeteenistuse seaduse tähenduses see ei hõlma. Ümberkorraldus tehakse olemasoleva
koosseisu piirarvude piires.
Eelnõul puudub sotsiaalne mõju ja mõju regionaalarengule ning elu- ja looduskeskkonnale.
4. Eelnõu rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise
eeldatavad tulud
Määruse rakendamisega korraldatakse ümber Kaitseväe struktuur. Rügemendi loomine
allüksusena korrastab Kaitseväe struktuuri ja funktsioonide jaotust ega too kaasa vajadust
täiendavate eelarveliste vahendite järele. Kulud, mis võivad tekkida seoses rügemendi
loomisega diviisi koosseisus, kaetakse Kaitseväe eelarvest. Määruse rakendamisega lisatulu ei
teki.
5. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele
Eelnõu ei ole seotud Euroopa Liidu õigusega.
6. Eelnõu jõustumine
Eelnõu jõustub 1. augustil 2025. a.
7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon
Määruse eelnõu esitatakse kooskõlastamiseks Justiits- ja Digiministeeriumile,
Rahandusministeeriumile ja Riigikantseleile ning arvamuse avaldamiseks Kaitseväele.
EELNÕU
01.07..2025
VABARIIGI VALITSUS
MÄÄRUS
Vabariigi Valitsuse 21. juuni
2018. a määruse nr 45
„Kaitseväe põhimäärus“
muutmine
Määrus kehtestatakse Kaitseväe korralduse seaduse § 12 lõike 1 alusel.
§ 1. Vabariigi Valitsuse 21. juuni 2018. a määruses nr 45 „Kaitseväe põhimäärus“ tehakse
järgmised muudatused:
1) paragrahvi 6 lõiget 2 täiendatakse pärast tekstiosa „brigaad,“ tekstiosaga „rügement,“ ja
pärast tekstiosa „kompanii“ tekstiosaga „, patarei“;
2) paragrahvi 91 lõiget 3 täiendatakse punktiga 21 järgmises sõnastuses:
„21) suurtükiväerügement;“.
§ 2. Määrus jõustub 1. augustil 2025. a.
Kristen Michal
Peaminister
Hanno Pevkur
Kaitseminister
Keit Kasemets
Riigisekretär
01.07.2025
Vabariigi Valitsuse määruse „Vabariigi Valitsuse 21. juuni 2018. a määruse
nr 45 „Kaitseväe põhimäärus“ muutmine“ eelnõu
SELETUSKIRI
1. Sissejuhatus
1.1 Sisukokkuvõte
Eelnõuga muudetakse Vabariigi Valitsuse 21. juuni 2018. a määrust nr 45 „Kaitseväe
põhimäärus“ (edaspidi põhimäärus). Muudatused puudutavad Kaitseväe väeüksuste loetelu ja
diviisi koosseisu.
Eelnõuga lisatakse Kaitseväe koosseisu uue väeüksusena rügement ja patarei. Muudatuste
peamine eesmärk on lihtsustada Kaitseväe-siseseid juhtimis- ja haldusprotsesse ning kujundada
senisest selgemalt Kaitseväe struktuuriüksuste koosseisu ja väeüksuste sisulisi ülesandeid.
Teise muudatusena täiendatakse diviisi koosseisu, lisades sinna suurtükiväerügemendi.
Rügemendi puhul on tegu üksuse tüübi ajaloolise nimetusega, mis tähistab pataljonist suuremat
üksust, olles erinevalt brigaadist vaid ühe relvaliigi keskne.
Eelnõu mõju ei ulatu Kaitseväest väljapoole ja halduskoormust ei mõjuta.
1.2 Eelnõu ettevalmistaja
Ettepaneku eelnõu ja seletuskirja koostamiseks tegi Kaitsevägi ja eelnõu koostamise eest
vastutab Kaitseministeeriumi õigusosakonna nõunik Marion Saarna-Kukk
([email protected]). Eelnõu ja seletuskirja on toimetanud Luisa
Tõlkebüroo eesti keele toimetaja Tiina Alekõrs ([email protected]).
1.3 Märkused
Eelnõu ei ole seotud menetluses oleva seaduse ega määruse eelnõuga.
Eelnõu ei ole seotud Euroopa Liidu õiguse rakendamisega.
Eelnõu ei ole seotud Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammiga.
2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs
Eelnõu koosneb kahest paragrahvist.
Eelnõu § 1 punktiga 1 muudetakse põhimääruse § 6 lõike 2 teksti, täiendades väeüksuse
liigitumist, lisades loetellu rügemendi ja patarei.
Kaitsevägi on viimaste aastate jooksul teinud läbi märkimisväärse arengu ning Kaitseväe
koosseisus on hulk väeüksuseid, millel on oma selgepiirilised rahu- ja sõjaaja ülesanded.
Rügemendi puhul on tegu üksuse tüübi ajaloolise nimetusega, mis tähistab pataljonist suuremat
üksust, olles erinevalt brigaadist vaid ühe relvaliigi keskne. Rügement klassikalises tähenduses
on 1000–3000 sõdurit koondav maaväe väeüksus, mis koosneb pataljonidest, kompaniidest või
patareidest (suurtükiväes). Rügement vastutab ühe relvaliigi sõjaajaüksuste tsentraliseeritud
väljaõppe läbiviimise eest ühtsetel alustel.
Termini taasrakendamine eristab selgepiiriliselt brigaadide ning rügemendi sisu ja
vastutusvaldkonda. Suurtükiväe relvaliigi koosseisu kuuluvad Kaitseväes liikursuurtüki,
rakettsuurtükiväe ja varitseva õhuründemoona üksused. Suurtükiväe relvaliigi üksused tagavad
diviisile süvaründevõime ning võimekuse toetada brigaadide ja maakaitseringkondade
lähilahingut.
Sama muudatusega lisatakse väeüksuste koosseisu rügemendi koosseisus asuvad patareid.
Patarei on võrreldav kompaniiga, kuid nimetuse eristamise vajadus on tingitud ajaloolisest ja
rahvusvahelisest tavast, mille puhul kompanii ekvivalenti suurtükiväes ja õhutõrjes nimetatakse
patareiks.
Eelnõu § 1 punktiga 2 täiendatakse põhimääruse § 9 lõiget 3 punktiga 21. Muudatusega
luuakse diviisi koosseisu suurtükiväerügement.
Riigikaitse arengukava (RKAK 2035) analüüsi käigus on tuvastatud vajadus muuta rahuaegne
suurtükiväepataljon suurtükiväerügemendiks, et tõhustada suurtükiväe relvaliigilise väljaõppe
korraldamist ja läbiviimist. Ümberkorraldus tehakse olemasolevate ressursside piires.
Suurtükiväerügemendi ülesanded on:
1) suurtükiväe relvaliigilise väljaõppe korraldamine ja läbiviimine;
2) suurtükiväe relvaliigilise võimearenduse protsessi toetamine;
3) diviisi suurtükiväe üksuste lahinguvalmiduse saavutamiseks ja sõjaliste operatsioonide
läbiviimiseks vajalike plaanide koostamisel osalemine;
4) rügemendile pandud ülesannete täitmiseks vajaliku ressursivajaduse planeerimine;
5) rügemendile eraldatud mobilisatsiooniladude ja mobilisatsioonidepoode kasutamise ning
hoidlates riigivara ladustamise korraldamine;
6) sõjaaja üksuste ettevalmistamine;
7) ajateenistuse ja ajateenijate üld- ja erialase väljaõppe korraldamine;
8) sõjalise taseme- ja täiendõppe korraldamine;
9) allüksuste väljaõppetaseme ja lahinguvõime kontrollimine;
10) riigisaladuse ja salastatud välisteabe nõuetekohane käitlemine rügemendis;
11) julgeolekualase tegevuse planeerimine ning elluviimine.
Eelnõu §-s 2 sätestatakse määruse jõustumise tähtpäevaks 1. august 2025.
3. Eelnõu mõju
Kaitseväe põhimääruse muutmine ja sellega Kaitseväe töökorralduse muutmine aitab tõhustada
Kaitseväe toimimist. Rügemendi loomisel liiguvad senised suurtükiväepataljoni koosseisus
olnud liikursuurtükiväe, rakettsuurtükiväe ja mehitamata õhuründe võimed rügemendi
koosseisu. Sellega moodustub relvaliigipõhine tervikkompetents ning tagatakse väevõime
keskne juhtimine ja koordinatsioon.
Muudatusega on seotud suurtükiväepataljon, kuid otseseid muudatusi teenistuse korralduses
Kaitseväeteenistuse seaduse tähenduses see ei hõlma. Ümberkorraldus tehakse olemasoleva
koosseisu piirarvude piires.
Eelnõul puudub sotsiaalne mõju ja mõju regionaalarengule ning elu- ja looduskeskkonnale.
4. Eelnõu rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise
eeldatavad tulud
Määruse rakendamisega korraldatakse ümber Kaitseväe struktuur. Rügemendi loomine
allüksusena korrastab Kaitseväe struktuuri ja funktsioonide jaotust ega too kaasa vajadust
täiendavate eelarveliste vahendite järele. Kulud, mis võivad tekkida seoses rügemendi
loomisega diviisi koosseisus, kaetakse Kaitseväe eelarvest. Määruse rakendamisega lisatulu ei
teki.
5. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele
Eelnõu ei ole seotud Euroopa Liidu õigusega.
6. Eelnõu jõustumine
Eelnõu jõustub 1. augustil 2025. a.
7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon
Määruse eelnõu esitatakse kooskõlastamiseks Justiits- ja Digiministeeriumile,
Rahandusministeeriumile ja Riigikantseleile ning arvamuse avaldamiseks Kaitseväele.
Sakala 1 / 15094 Tallinn / 717 0022 / [email protected] / www.kaitseministeerium.ee Registrikood 70004502
Rahandusministeerium 04.07.2025 nr 5-3/25/10
Suur-Ameerika 1, Tallinn 10122 [email protected]
Vabariigi Valitsuse 21. juuni 2018. a määruse nr 45 "Kaitseväe põhimäärus" muutmine Esitame kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks Vabariigi Valitsuse määruse „Vabariigi Valitsuse 21. juuni 2018. a määruse nr 45 „Kaitseväe põhimäärus“ muutmine“ eelnõu. Palume teie tagasisidet hiljemalt 11. juuliks 2025. a. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Hanno Pevkur minister Lisad: Lisa 1. Eelnõu
Lisa 2. Seletuskiri Eda Loo-Suun [email protected]