Tagasiside

Tere!

Saadame meie nägemuse ettepanekute osas.

Osaleme ka ise DPP töörühmas, mis keskendub ennekõike elektroonikatoodete remondiga seotud teemadele. Kui on huvi, võin detailidest rääkida.

1. Kas nõustute Eesti seniste seisukohtadega antud küsimustes?

1. Digitaalse tootepassi (DPP) kasutuselevõtt on sisuliselt ajakohane, kuid DPP käsitluseeskirjad ja andmeüksuste koosseis vajavad ülemäärase halduskoormuse vältimiseks ratsionaalset lähenemist, et kohustuslikud nõuded kataks ainult hädavajalikku, põhjendatud informatsiooni.

2. Tarbijale hädavajaliku info nagu hoiatused, jälgitavusnõuded ning ohutusjuhendid säilitamine toote ostuhetkel füüsilisel kujul on mõistlik.

3. Tarbijale võimaluse jätmine taotleda tootjalt kasutusjuhendit paberkujul ostu hetkel või tagantjärele, piiratud ajalises aknas, on mõistlik.

2. Millised praktilised takistused või riskid võivad kaasneda üleminekuga digitaalsetele vastavusdeklaratsioonidele ja kasutusjuhenditele ning kohustusele suhelda turujärelevalveasutustega edaspidi üksnes elektroonsel teel?

Eesti majandusruumis olulisi takistusi ega riske pigem ei kaasne, või siis on nende kõrvaldamine väiksema negatiivse majandusmõjuga kui digitaliseerimisega saavutatav kasu.

3. Tootjal on kohustus anda tarbijale kasutusjuhend paberkujul nõudmisel, kas ostu sooritamise hetkel või 6 kuud tagantjärele. Teie hinnangul, mis ajaraamis peaks tootja tarbijale tagantjärele kasutusjuhendit paberkujul pakkuma?

Tõenäoliselt on 6-kuuline ajaline aken välja pakutud asjakohase analüüsi põhjal leitud kompromissina tootja ja tarbija huvide vahel.

4. Kas toetate Euroopa Komisjoni volitamist toote tehniliste spetsifikatsioonide väljatöötamiseks olukordades, kus ELi harmoneeritud standardit ei ole või ei kata kõiki olulisi ohutusnõudeid? Millised riskid võivad kaasneda, kui Euroopa Komisjonile selline volitus anda?

Kuna Euroopa Komisjonil puudub teadaolevalt tehniline pädevus kokku 20 määruse ja direktiiviga määratletud valdkondades, puudub ka alus eeldamiseks, et Komisjonil oleks võimekus uute spetsifikatsioonide tänaseks väljakujunenud standardiseerimisprotsessidega võrreldes tõhusamaks väljatöötamiseks või täiendamist vajavates standardites põhjendatud muudatuste tegemiseks. Kui Euroopa Komisjonile selline volitus anda, siis ei saa välistada õhinapõhiste spetsifikatsioonide tekkimist, mis nõuavad hilisemat ümbertegemist ning põhjustavad tootjatele täiendavaid kulutusi. Halvemal juhul võib esineda poliitiliselt motiveeritud, „väärtuspõhiseid“ sekkumisi standardiseerimisse.

Tervitades,

Arno Kolk

tegevjuht

Eesti Elektroonikatööstuse Liit

Akadeemia tee 23, Tallinn 12618

tel. 56665778

[email protected]

www.estonianelectronics.eu

Tere,

Euroopa Komisjon esitas 21. mail 2025 lihtsustamispaketi (nn Omnibus IV), mille eesmärk on vähendada ettevõtjate halduskoormust ja edendada digipööret ELi siseturul.

Pakett sisaldab muuhulgas ka kahte Euroopa Komisjoni eelnõud (COM(2025)503 ja COM(2025)504), mis näevad ette teatud tootealase info digitaliseerimist ja tehniliste spetsifikatsioonide lubamist. Esimene viidatud eelnõu puudutab 13 direktiivi ning teine eelnõu 7 ELi määrust.

Kaalume Eesti seisukohtade kujundamist Omnibus IV lihtsustamispaketi osas, seetõttu palume teie tagasisidet eelnevaga seoses.

Toome välja, et Euroopa Komisjoni ettepanekus on loetletud järgmised tooterühmad, millele digitaliseerimise ja tehniliste spetsifikatsioonide muudatused kehtiksid:

• Välitingimustes kasutatavad müraseadmed (direktiiv 2000/14/EC);

• transporditavad surveseadmed (direktiiv 2010/35/EU);

• ohtlike ainete kasutamise piiramine elektri- ja elektroonikaseadmetes (direktiiv 2011/65/EU);

• väikelaevad (direktiiv 2013/53/EU);

• lihtsad surveanumad (direktiiv 2014/29/EU);

• elektromagnetiline ühilduvus (direktiiv 2014/30/EU);

• mitteautomaatkaalud (direktiiv 2014/31/EU);

• mõõtevahendid (direktiiv 2014/32/EU);

• liftid (direktiiv 2014/33/EU);

• ATEX-seadmed (direktiiv 2014/34/EU);

• madalpingeseadmed (direktiiv 2014/35/EU);

• raadioseadmed (direktiiv 2014/53/EU);

• surveseadmed (direktiiv 2014/68/EU);

• laevavarustus (direktiiv 2014/90/EU);

• köisteed (määrus 2016/424);

• isikukaitsevahendid (määrus 2016/425);

• gaasiseadmed (määrus 2016/426);

• masinad (määrus 2023/1230);

• akud (määrus 2023/1542);

• ökodisaini alla kuuluvad tooted (määrus 2024/1781).

Olulisemad muudatused hõlmavad:

• tootjatele seatakse kohustus esitada vastavusdeklaratsioon digitaalsel kujul, näiteks QR-koodi või veebilingi kaudu, kaotades seega vastavusdeklaratsiooni paberkujul esitamise nõude;

• tootjatel tekib kohustus märkida tootele oma digitaalne kontakt, mille kaudu hakkab käima kogu suhtlus turujärelevalveasutustega;

• edaspidi võivad tootjad anda kasutusjuhendi ainult digitaalselt. Aga see ei ole kohustus – nad võivad soovi korral anda ka paberkandjal. Juhul kui kasutusjuhend digitaliseeritakse, peab tootja tagama paberkujul kasutusjuhendi nendele lõpptarbijatele, kes seda soovivad ostu hetkel või 6 kuud pärast ostu. Ohutusalane teave peab siiski endiselt olema esitatud tootel või paberkandjal, kui see on oluline toote ohutuks kasutamiseks;

• Euroopa Komisjonile antakse volitus kehtestada tehnilisi spetsifikatsioone (common specifications) olukordades, kus ELi harmoneeritud standardid puuduvad või kui neist ei piisa oluliste tervise-, ohutus- või muude nõuete täitmiseks.

Eesti on varasemalt toetanud tootega kaasasolevate andmete digitaliseerimist, sealhulgas digitaalse tootepassi kasutuselevõttu. Leiame, et see aitab vähendada tootega kaasasolevat paberimahtu ning võimaldab tõhusamalt tagada toodete infonõuete täitmist. Samas peame oluliseks, et tarbijale hädavajalik info nagu hoiatused, jälgitavusnõuded ning ohutusjuhendid säiliks füüsilisel kujul. Leiame, et kasutusjuhendi võib olla digitaalne, kuid tarbijale peab jääma võimalus taotleda seda tootjalt paberkujul ostu hetkel või tagantjärele.

Eesti on varasemalt toetanud ka Euroopa Komisjonile pädevuse andmist töötada välja tehnilisi spetsifikatsioone olukordades, kus vajalike ELi harmoneeritud standardite väljatöötamine ei ole õnnestunud või on jäänud venima. Oluline on, et tehniliste spetsifikatsioonide tekst erinevates õigusaktidest oleks samasuguselt sõnastatud.

Palume Teil tutvuda vastavate ettepanekutega ning anda tagasisidet järgmistele küsimustele:

1. Kas nõustute Eesti seniste seisukohtadega antud küsimustes?

2. Millised praktilised takistused või riskid võivad kaasneda üleminekuga digitaalsetele vastavusdeklaratsioonidele ja kasutusjuhenditele ning kohustusele suhelda turujärelevalveasutustega edaspidi üksnes elektroonsel teel?

3. Toojal on kohustus anda tarbijale kasutusjuhend paberkujul nõudmisel, kas ostu sooritamise hetkel või 6 kuud tagantjärele. Teie hinnangul, mis ajaraamis peaks tootja tarbijale tagantjärele kasutusjuhendit paberkujul pakkuma?

4. Kas toetate Euroopa Komisjoni volitamist toote tehniliste spetsifikatsioonide väljatöötamiseks olukordades, kus ELi harmoneeritud standardit ei ole või ei kata kõiki olulisi ohutusnõudeid? Millised riskid võivad kaasneda, kui Euroopa Komisjonile selline volitus anda?

Palume saata oma vastused hiljemalt 20.06.2025 aadressile [email protected].

Teie tagasiside on oluline Eesti seisukohtade kujundamisel ELi tasandil.

Lugupidamisega,