Arvamuse edastamine
| Dokumendiregister | Sotsiaalministeerium |
| Viit | 1.2-1/1513-16 |
| Registreeritud | 07.07.2025 |
| Sünkroonitud | 08.07.2025 |
| Liik | Sissetulev kiri |
| Funktsioon | 1.2 Õigusloome ja õigusalane nõustamine |
| Sari | 1.2-1 Õigusaktide kontseptsioonid, mõjude analüüsid ja väljatöötamiskavatsused (Arhiiviväärtuslik) |
| Toimik | 1.2-1/2025 |
| Juurdepääsupiirang | Avalik |
| Juurdepääsupiirang | |
| Adressaat | Eesti Õpilasesinduste Liit |
| Saabumis/saatmisviis | Eesti Õpilasesinduste Liit |
| Vastutaja | Kerli Reintamm-Gutan (Sotsiaalministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Terviseala asekantsleri vastutusvaldkond, Rahvatervishoiu osakond) |
| Originaal | Ava uues aknas |
Failid
Tähelepanu! Tegemist on välisvõrgust saabunud kirjaga. |
Tere!
Esitame arvamuse sotsiaalministri väljatöötamiskavatsuse „Nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduse väljatöötamiskavatsus“ kohta.
Lugupidamisega
Karl Erik Kirss
Juhatuse esimees
Esitame arvamuse sotsiaalministri väljatöötamiskavatsuse „Nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduse väljatöötamiskavatsus“ kohta.
Lugupidamisega
Karl Erik Kirss
Juhatuse esimees
Eesti Õpilasesinduste Liit
Pärnu maantee 102-21
11312 Tallinn
+372 5818 8590
Õpilasliidu infolistiga on võimalik liituda siin.
Digiallkirjad
Allkirjade kehtivust ei ole
kontrollitud.
KARL ERIK KIRSS
PNOEE-50812064911
2025-07-05 00:45:08
Eesti Õpilasesinduste Liit MTÜ
Pärnu mnt 102-21, E-korpus
11312 Tallinn
Tel. +372 5818 8590
e-post: [email protected]
Sotsiaalministrile 03.07.2025
Eesti Õpilasesinduste Liidu arvamus sotsiaalministri väljatöötamiskavatsuse „Nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduse väljatöötamiskavatsus“ kohta.
Lugupeetud Karmen Joller
Eesti Õpilasesinduste Liit on tutvunud sotsiaalministeeriumi „Nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduse“ väljatöötamiskavatsusega ning esitame siinkohal oma arvamuse ja ettepanekud eelnõu sisu kohta.
Toetame põhimõtet, et noortele tuleks anda suurem sõnaõigus nende enda tervisega seotud otsuste tegemisel. Samas leiame, et sellise otsustusõiguse andmisel tuleb arvestada teatud riskidega ning kehtestada selged kaitsemehhanismid. Koolikeskkond, kus vaktsineerimine sageli läbi viiakse, võib noore jaoks kujuneda mõjutavaks ruumiks. Noored kalduvad sageli võtma õpetajaid, kooliõdesid ja teisi koolitöötajaid autoriteetidena. Seetõttu võib noor inimene tunda survet tegutseda vastavalt sellele, mida ta arvab, et täiskasvanud ootavad, isegi kui see ei pruugi kokku langeda tema isikliku sooviga. On paratamatu tõsiasi, et paljud õpilased ei tunne end koolikeskkonnas piisavalt enesekindlalt, et oma seisukohti väljendada, eriti kui need erinevad õpetajate või kooli ametlikest seisukohtadest. Selline ebakindlus võib kanduda ka terviseotsuste tegemisse. Paraku ei ole välistatud ka see, et autoriteediks olev õpetaja on ise vaktsineerimisvastane.
Leiame, et tuleb kehtestada selged kriteeriumid noore kaalutlusvõime hindamiseks. See tähendab, et enne kui noorele antakse otsustusõigus vaktsineerimise osas, tuleb veenduda, et ta mõistab otsuse võimalikke tagajärgi ja riske, oskab teha vahet soovitusel ja survel ning suudab iseseisvalt analüüsida saadud infot ning langetada informeeritud otsuse. Kui need tingimused on täidetud, siis toetame, et teatud vanusest alates (nt 14–16 eluaastat) võiks noorel olla õigus iseseisvalt otsustada oma vaktsineerimise üle, ilma vanema või hooldaja sekkumiseta.
Peame ka äärmiselt oluliseks, et paralleelselt seadusemuudatustega pöörataks suuremat tähelepanu teaduspõhisele ja noortele suunatud teavitustööle. Kaasajal puutuvad noored kokku tohutu hulga vastuolulise infoga, eriti sotsiaalmeedia kaudu, kus valeinfo levik on murettekitavalt kiire ja mõjuv. Näiteks COVID-19 pandeemia ajal levisid noorte seas laialdaselt väärarusaamad vaktsiinide toime, kõrvaltoimete ja vandenõuteooriate kohta, mis omakorda mõjutasid nende suhtumist vaktsineerimisse. Selle tulemusel jäi osa noori vaktsineerimata mitte teadliku otsuse, vaid valeinfo mõjul kujunenud hirmude tõttu. Leiame, et riik peaks koostöös usaldusväärsete ekspertide, koolide ja noorteorganisatsioonidega arendama hariduslikke programme, mis õpetavad noortele kriitilist mõtlemist ja meediapädevust, selgitades sealjuures kuidas ära tunda valeinfot ning kuidas otsida teaduslikult põhjendatud allikaid.
Lugupidamisega
Karl Erik Kirss
Juhatuse esimees
/allkirjastatud digitaalselt/
Pärnu mnt 102-21, E-korpus
11312 Tallinn
Tel. +372 5818 8590
e-post: [email protected]
Sotsiaalministrile 03.07.2025
Eesti Õpilasesinduste Liidu arvamus sotsiaalministri väljatöötamiskavatsuse „Nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduse väljatöötamiskavatsus“ kohta.
Lugupeetud Karmen Joller
Eesti Õpilasesinduste Liit on tutvunud sotsiaalministeeriumi „Nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduse“ väljatöötamiskavatsusega ning esitame siinkohal oma arvamuse ja ettepanekud eelnõu sisu kohta.
Toetame põhimõtet, et noortele tuleks anda suurem sõnaõigus nende enda tervisega seotud otsuste tegemisel. Samas leiame, et sellise otsustusõiguse andmisel tuleb arvestada teatud riskidega ning kehtestada selged kaitsemehhanismid. Koolikeskkond, kus vaktsineerimine sageli läbi viiakse, võib noore jaoks kujuneda mõjutavaks ruumiks. Noored kalduvad sageli võtma õpetajaid, kooliõdesid ja teisi koolitöötajaid autoriteetidena. Seetõttu võib noor inimene tunda survet tegutseda vastavalt sellele, mida ta arvab, et täiskasvanud ootavad, isegi kui see ei pruugi kokku langeda tema isikliku sooviga. On paratamatu tõsiasi, et paljud õpilased ei tunne end koolikeskkonnas piisavalt enesekindlalt, et oma seisukohti väljendada, eriti kui need erinevad õpetajate või kooli ametlikest seisukohtadest. Selline ebakindlus võib kanduda ka terviseotsuste tegemisse. Paraku ei ole välistatud ka see, et autoriteediks olev õpetaja on ise vaktsineerimisvastane.
Leiame, et tuleb kehtestada selged kriteeriumid noore kaalutlusvõime hindamiseks. See tähendab, et enne kui noorele antakse otsustusõigus vaktsineerimise osas, tuleb veenduda, et ta mõistab otsuse võimalikke tagajärgi ja riske, oskab teha vahet soovitusel ja survel ning suudab iseseisvalt analüüsida saadud infot ning langetada informeeritud otsuse. Kui need tingimused on täidetud, siis toetame, et teatud vanusest alates (nt 14–16 eluaastat) võiks noorel olla õigus iseseisvalt otsustada oma vaktsineerimise üle, ilma vanema või hooldaja sekkumiseta.
Peame ka äärmiselt oluliseks, et paralleelselt seadusemuudatustega pöörataks suuremat tähelepanu teaduspõhisele ja noortele suunatud teavitustööle. Kaasajal puutuvad noored kokku tohutu hulga vastuolulise infoga, eriti sotsiaalmeedia kaudu, kus valeinfo levik on murettekitavalt kiire ja mõjuv. Näiteks COVID-19 pandeemia ajal levisid noorte seas laialdaselt väärarusaamad vaktsiinide toime, kõrvaltoimete ja vandenõuteooriate kohta, mis omakorda mõjutasid nende suhtumist vaktsineerimisse. Selle tulemusel jäi osa noori vaktsineerimata mitte teadliku otsuse, vaid valeinfo mõjul kujunenud hirmude tõttu. Leiame, et riik peaks koostöös usaldusväärsete ekspertide, koolide ja noorteorganisatsioonidega arendama hariduslikke programme, mis õpetavad noortele kriitilist mõtlemist ja meediapädevust, selgitades sealjuures kuidas ära tunda valeinfot ning kuidas otsida teaduslikult põhjendatud allikaid.
Lugupidamisega
Karl Erik Kirss
Juhatuse esimees
/allkirjastatud digitaalselt/
Digiallkirjad
Allkirjade kehtivust ei ole
kontrollitud.
KARL ERIK KIRSS
PNOEE-50812064911
2025-07-05 00:45:08
Eesti Õpilasesinduste Liit MTÜ
Pärnu mnt 102-21, E-korpus
11312 Tallinn
Tel. +372 5818 8590
e-post: [email protected]
Sotsiaalministrile 03.07.2025
Eesti Õpilasesinduste Liidu arvamus sotsiaalministri väljatöötamiskavatsuse „Nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduse väljatöötamiskavatsus“ kohta.
Lugupeetud Karmen Joller
Eesti Õpilasesinduste Liit on tutvunud sotsiaalministeeriumi „Nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduse“ väljatöötamiskavatsusega ning esitame siinkohal oma arvamuse ja ettepanekud eelnõu sisu kohta.
Toetame põhimõtet, et noortele tuleks anda suurem sõnaõigus nende enda tervisega seotud otsuste tegemisel. Samas leiame, et sellise otsustusõiguse andmisel tuleb arvestada teatud riskidega ning kehtestada selged kaitsemehhanismid. Koolikeskkond, kus vaktsineerimine sageli läbi viiakse, võib noore jaoks kujuneda mõjutavaks ruumiks. Noored kalduvad sageli võtma õpetajaid, kooliõdesid ja teisi koolitöötajaid autoriteetidena. Seetõttu võib noor inimene tunda survet tegutseda vastavalt sellele, mida ta arvab, et täiskasvanud ootavad, isegi kui see ei pruugi kokku langeda tema isikliku sooviga. On paratamatu tõsiasi, et paljud õpilased ei tunne end koolikeskkonnas piisavalt enesekindlalt, et oma seisukohti väljendada, eriti kui need erinevad õpetajate või kooli ametlikest seisukohtadest. Selline ebakindlus võib kanduda ka terviseotsuste tegemisse. Paraku ei ole välistatud ka see, et autoriteediks olev õpetaja on ise vaktsineerimisvastane.
Leiame, et tuleb kehtestada selged kriteeriumid noore kaalutlusvõime hindamiseks. See tähendab, et enne kui noorele antakse otsustusõigus vaktsineerimise osas, tuleb veenduda, et ta mõistab otsuse võimalikke tagajärgi ja riske, oskab teha vahet soovitusel ja survel ning suudab iseseisvalt analüüsida saadud infot ning langetada informeeritud otsuse. Kui need tingimused on täidetud, siis toetame, et teatud vanusest alates (nt 14–16 eluaastat) võiks noorel olla õigus iseseisvalt otsustada oma vaktsineerimise üle, ilma vanema või hooldaja sekkumiseta.
Peame ka äärmiselt oluliseks, et paralleelselt seadusemuudatustega pöörataks suuremat tähelepanu teaduspõhisele ja noortele suunatud teavitustööle. Kaasajal puutuvad noored kokku tohutu hulga vastuolulise infoga, eriti sotsiaalmeedia kaudu, kus valeinfo levik on murettekitavalt kiire ja mõjuv. Näiteks COVID-19 pandeemia ajal levisid noorte seas laialdaselt väärarusaamad vaktsiinide toime, kõrvaltoimete ja vandenõuteooriate kohta, mis omakorda mõjutasid nende suhtumist vaktsineerimisse. Selle tulemusel jäi osa noori vaktsineerimata mitte teadliku otsuse, vaid valeinfo mõjul kujunenud hirmude tõttu. Leiame, et riik peaks koostöös usaldusväärsete ekspertide, koolide ja noorteorganisatsioonidega arendama hariduslikke programme, mis õpetavad noortele kriitilist mõtlemist ja meediapädevust, selgitades sealjuures kuidas ära tunda valeinfot ning kuidas otsida teaduslikult põhjendatud allikaid.
Lugupidamisega
Karl Erik Kirss
Juhatuse esimees
/allkirjastatud digitaalselt/
Pärnu mnt 102-21, E-korpus
11312 Tallinn
Tel. +372 5818 8590
e-post: [email protected]
Sotsiaalministrile 03.07.2025
Eesti Õpilasesinduste Liidu arvamus sotsiaalministri väljatöötamiskavatsuse „Nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduse väljatöötamiskavatsus“ kohta.
Lugupeetud Karmen Joller
Eesti Õpilasesinduste Liit on tutvunud sotsiaalministeeriumi „Nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduse“ väljatöötamiskavatsusega ning esitame siinkohal oma arvamuse ja ettepanekud eelnõu sisu kohta.
Toetame põhimõtet, et noortele tuleks anda suurem sõnaõigus nende enda tervisega seotud otsuste tegemisel. Samas leiame, et sellise otsustusõiguse andmisel tuleb arvestada teatud riskidega ning kehtestada selged kaitsemehhanismid. Koolikeskkond, kus vaktsineerimine sageli läbi viiakse, võib noore jaoks kujuneda mõjutavaks ruumiks. Noored kalduvad sageli võtma õpetajaid, kooliõdesid ja teisi koolitöötajaid autoriteetidena. Seetõttu võib noor inimene tunda survet tegutseda vastavalt sellele, mida ta arvab, et täiskasvanud ootavad, isegi kui see ei pruugi kokku langeda tema isikliku sooviga. On paratamatu tõsiasi, et paljud õpilased ei tunne end koolikeskkonnas piisavalt enesekindlalt, et oma seisukohti väljendada, eriti kui need erinevad õpetajate või kooli ametlikest seisukohtadest. Selline ebakindlus võib kanduda ka terviseotsuste tegemisse. Paraku ei ole välistatud ka see, et autoriteediks olev õpetaja on ise vaktsineerimisvastane.
Leiame, et tuleb kehtestada selged kriteeriumid noore kaalutlusvõime hindamiseks. See tähendab, et enne kui noorele antakse otsustusõigus vaktsineerimise osas, tuleb veenduda, et ta mõistab otsuse võimalikke tagajärgi ja riske, oskab teha vahet soovitusel ja survel ning suudab iseseisvalt analüüsida saadud infot ning langetada informeeritud otsuse. Kui need tingimused on täidetud, siis toetame, et teatud vanusest alates (nt 14–16 eluaastat) võiks noorel olla õigus iseseisvalt otsustada oma vaktsineerimise üle, ilma vanema või hooldaja sekkumiseta.
Peame ka äärmiselt oluliseks, et paralleelselt seadusemuudatustega pöörataks suuremat tähelepanu teaduspõhisele ja noortele suunatud teavitustööle. Kaasajal puutuvad noored kokku tohutu hulga vastuolulise infoga, eriti sotsiaalmeedia kaudu, kus valeinfo levik on murettekitavalt kiire ja mõjuv. Näiteks COVID-19 pandeemia ajal levisid noorte seas laialdaselt väärarusaamad vaktsiinide toime, kõrvaltoimete ja vandenõuteooriate kohta, mis omakorda mõjutasid nende suhtumist vaktsineerimisse. Selle tulemusel jäi osa noori vaktsineerimata mitte teadliku otsuse, vaid valeinfo mõjul kujunenud hirmude tõttu. Leiame, et riik peaks koostöös usaldusväärsete ekspertide, koolide ja noorteorganisatsioonidega arendama hariduslikke programme, mis õpetavad noortele kriitilist mõtlemist ja meediapädevust, selgitades sealjuures kuidas ära tunda valeinfot ning kuidas otsida teaduslikult põhjendatud allikaid.
Lugupidamisega
Karl Erik Kirss
Juhatuse esimees
/allkirjastatud digitaalselt/
Seosed
| Nimi | K.p. | Δ | Viit | Tüüp | Org | Osapooled |
|---|