| Dokumendiregister | Õiguskantsleri Kantselei |
| Viit | 14-5/251434/2504952 |
| Registreeritud | 07.07.2025 |
| Sünkroonitud | 08.07.2025 |
| Liik | Väljaminev kiri |
| Funktsioon | 14 Avalduse läbi vaatamata jätmine |
| Sari | 14-5 Menetlusse võtmata avaldus (isikul on võimalik esitada vaie või kasutada muid õiguskaitsevahendeid) |
| Toimik | 14-5/251434 |
| Juurdepääsupiirang | Avalik |
| Juurdepääsupiirang | |
| Adressaat | Lahemaa Maaomanike Liit |
| Saabumis/saatmisviis | Lahemaa Maaomanike Liit |
| Vastutaja | Kristel Lekko (Õiguskantsleri Kantselei, Õigusteenistus) |
| Originaal | Ava uues aknas |
Jaan Velström; Aare Kuusik; Aivar Haak
Lahemaa Maaomanike Liit
Teie 02.07.2025 nr
Meie 07.07.2025 nr 14-5/251434/2504952
Lugupeetud avaldajad
Pöördusite õiguskantsleri poole murega, et Kuusalu Vallavalitsus ei ole vastanud Lahemaa
Maaomanike Liidu 18.04.2025 kirjale. Selle kirjaga saatis liit küsimused ja ettepanekud Kuusalu
valla üldplaneeringu põhilahenduse ja keskkonnamõju strateegilise hindamise eelnõu kohta.
Märgukirjale ja selgitustaotlusele vastamise ning kollektiivse pöördumise esitamise seadus sätestab
märgukirjale ja selgitustaotlusele vastamise korra niivõrd, kuivõrd see ei ole sätestatud teise
seadusega, ning reguleerib kollektiivse pöördumise esitamise korda (vt § 1 lg 2).
Planeerimismenetluses tuleb arvestada haldusmenetluse seaduses (HMS) kehtestatud põhimõtteid ja
norme ning planeerimisseaduses (PlanS) ja keskkonnamõju hindamise ja
keskkonnajuhtimissüsteemi seaduses (KeHJS) sätestatud erisusi.
Haldusmenetluse seaduse järgi määrab haldusorgan toimingu vormi ja muud üksikasjad, kui PlanS-
is ja/või KeHJS-is ei ole neid sätestatud (HMS § 5 lg 1). Seega, kui haldusmenetluse üksikasju pole
õigusaktidega kehtestatud, otsustab menetlust korraldav haldusorgan need kaalutlusõiguse alusel (vt
Riigikohtu 30.09.2022 otsus asjas nr 3-20-1247, p 21). Haldusmenetlus viiakse läbi
eesmärgipäraselt ja efektiivselt, samuti võimalikult lihtsalt ja kiirelt, vältides üleliigseid kulutusi ja
ebameeldivusi isikutele (HMS § 5 lg 2). Kui haldusakti või toimingut ei ole võimalik anda või
sooritada ettenähtud tähtaja jooksul, peab haldusorgan viivituseta tegema teatavaks haldusakti
andmise või toimingu sooritamise tõenäolise aja ning näitama ettenähtud tähtajast
mittekinnipidamise põhjuse (HMS § 41).
Igaühel on õigus esitada arvamusi, küsimusi ja ettepanekuid planeeringute ja keskkonnamõjude
strateegilise hindamise kohta ning planeerimise tegevuse korraldajal tuleb neile vastata nii nagu
seadus ette näeb (vt ka nt Riigikohtu 15.01.2009 otsus asjas nr 3-3-1-87-08, p-d 12 ja 13).
Igal isikul on õigus kohaliku omavalitsuse üldplaneeringu kehtestamise otsuse vaidlustamiseks
pöörduda kohtusse 30 päeva jooksul, kui ta leiab, et otsus on vastuolus avaliku huviga või kui
otsusega on rikutud tema õigusi või piiratud tema vabadusi. Haldusakti (planeeringu kehtestamise
otsuse) kehtetuks tunnistamist ei saa nõuda üksnes põhjusel, et haldusakti andmisel rikuti
menetlusnõudeid (nt ei vastatud ettepanekule tähtaegselt), kui eelnimetatud rikkumised ei võinud
mõjutada asja otsustamist (HMS § 58).
2
Menetlustoimingute (nt arvamusele vastamine) vaidlustamine ei ole halduskohtumenetluse
seadustiku § 45 lõike 3 järgi halduskohtus üldjuhul võimalik. Enamasti tuleb menetluse
lõpptulemus (planeeringu kehtestamise otsus) ära oodata. Siiski saab hiljem haldusakti andmisega
lõppevas menetluses tehtava menetlustoimingu peale esitada kaebuse halduskohtule erandina kahel
juhul. Esiteks juhul, kui menetlustoiming rikub iseseisvalt ja hilisemast haldusaktist sõltumatult
isiku õigusi. Teiseks juhul, kui menetlustoiming oli õigusvastane ja see tingib vältimatult isiku
õigusi rikkuva haldusakti andmise tulevikus (vt Riigikohtu 11.10.2018 määrus nr 3-17-2132 p 8).
Seega on võimalik erandjuhtudel pöörduda halduskohtusse ka enne planeeringu kehtestamist.
Loodetavasti on selgitustest veidi abi.
Lugupidamisega
/allkirjastatud digitaalselt/
Kristel Lekko
õigusteenistuse juhataja-õiguskantsleri nõunik
õiguskantsleri volitusel
Kristel Lekko 693 8443 [email protected]